1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi Kavastu Põld OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Alar Palla
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 3
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Kaatsi II uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 4.04
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0283 Kambja vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Kaatsi
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 657
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik
Liiv, ehitusliiv 200 tuh m³
Liiv, täitepinnas 200 tuh m³
Kruus, 200 tuh m³
ehituskruus
Kruus, täitepinnas 200 tuh m³
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 20
Puuraukude arv 10
Uuringukaeveõõnte arv 20
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse
määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Kaatsi_II_GULT_.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Kaatsi_II_GULT_.asice
Muud lisad Lisa 3: Kaatsi_II_piirid.dgn
Kaatsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri
1. Geoloogilise uuringu eesmärk
Ettevõte Kavastu Põld OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba liiva ja kruusa uuringuks Kaatsi II
uuringuruumis pindalal 4,04 ha. Uuringuruum asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Kaatsi
külas, eraomandisse kuuluval kinnistul Pedamäe (tunnus 28203:006:0182) (Joonis 1).
Joonis 1. Taotletav Kaatsi II uuringuruum (aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti
geoloogia kaardirakendust)
Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi
paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata
maavara aktiivse tarbevaruna. Positiivsete uuringutulemuste/maavara esinemise korral on
arendajal soov taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Eeldused maavara
olemasoluks on head, kuna uuringuruum asub Otepää kõrgustiku kirdeserval asuval
moreenkattega mõhnastikul kattudes osaliselt Kaatsi liivamaardlaga (registrikaart 657).
Geoloogiline uuring võimaldab hinnata taotletava uuringuruumiga kattuva Kaatsi liivamaardla
maavara kvaliteeti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuete järgi, selgitada lisaks
maardla laiendamisvõimalusi põhja suunas ning maavara säästvast kasutusest lähtuvalt maavara
maksimaalse kasutuse ning pärast varude ammendumist maa-ala korrastada.
Kaatsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega
alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul.
2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus
2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus
Taotletav Kaatsi II uuringuruum, teenindusala pindalaga 4,04 ha, asub Tartu maakonnas Kambja
vallas Kaatsi külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Pedamäe (tunnus 28203:006:0182),
mis on sihtotstarbelt 100% maatulundusmaa ja kuulub geoloogilise uuringu loa taotleja Kavastu
Põld OÜ-le (Joonis 2).
Lähim suurem asula on valla keskuseks olev Kambja alevik, mis jääb taotletavast uuringuruumist
~4 km kaugusele loode suunda. Maakonna keskuseks olev Tartu linn jääb ~15 km kaugusele
põhja suunda. Taotletav uuringuruum on ümbritsetud järgmiste kinnistutega – Pedaja (tunnus
28203:006:0181), Voitka (tunnus 28203:006:0095), Jaska (tunnus 28203:006:0245) ja Karjääri
(tunnus 28301:001:0059). Idas jätkub uuringuruum sama kinnistuga. Lähim majapidamine asub
uuringuruumi läänepiirist ~100 m kaugusel katastriüksusel Pedaja (tunnus 28203:006:0181).
Joonis 3. Taotletav Kaatsi II uuringuruum ja lähedusse jäävad kitsendused (aluskaardina on
kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakendust)
Taotletava uuringuruumi edelanurgast ~170 m kaugusel kulgeb riigi kõrvalmaantee Kambja-
Sirvaku tee nr 22135 (tunnus 28203:006:0016) ja ~170 m kaugusel läänes munitsipaalomandisse
kuuluv kruuskattega Simka-Pedaja tee nr 2820049 (tunnus 28203:006:0184).
Taotletavast uuringuruumist idas ~250 m kaugusel asub üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2
valgalaga veekogu Porijõgi/Reola jõgi (tunnus VEE1044400). Kattumist Porijõe kalda
piiranguvööndiga (100 m) ei ole.
Taotletavale uuringuruumile jääb Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) SAX-50 (vid 439334; kaitsevööndi laius liini teljest 10 m) ja selle kaitsevöönd.
Uuringupunkte elektriõhuliini kaitsevööndisse ei rajata.
Maastikuliselt jääb taotletav Kaatsi II uuringuruum Otepää kõrgustiku kirdeserval asuvale
moreenkattega mõhnastikule. Ala absoluutkõrgused on vahemikus 65 - 80 m, reljeef langeb
idasse Porijõe suunas.
Taotletav uuringuruum kattub 0,40 ha ulatuses maavarade registris arvel oleva Kaatsi
liivamaardla (registrikaart 657) aktiivse tarbevaru plokiga 4 ja 0,07 ha ulatuses aktiivse
reservvaru plokiga 2. Ploki 2 aR pindala on 0,07 ha ja ehitusliiva varu selles on 4 tuh m3, kasuliku
kihi keskmine paksus 5,14 m (uuritud 2005. a määrus nr 44 kohaselt). Ploki 4 aT pindala on
0,42 ha ja ehitusliiva varu selles on 79 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus 9,87 m (uuritud
2005. a määrus nr 44 kohaselt).
Kaatsi liivamaardla pindala on 4,78 ha ja maavarade registri põhjal on seisuga 31.12.2024. a
arvel ehitusliiva aktiivset tarbevaru 79 tuh m3 ja täiteliiva aktiivset tarbevaru 458,335 tuh m3.
Taotletav uuringuruumi teenindusala külgneb lõunast Kaatsi liivakarjääri (loa nr TARM-065; loa
omaja Osaühing Eesti Killustik; luba kehtib kuni 21.04.2032) mäeeraldise ja selle
teenindusmaaga.
2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja
lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piir-
väärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu
Kaatsi liivamaardlat on registrikaardi nr 657 alusel uuritud varasemalt kahel korral.
- Kaatsi liivakarjääri jääkvaru hinnang. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. J. Viru, 2000; EGF 6374;
- Kaatsi liivamaardla Kaatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.12.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. K. Mikkelsaar, 2022; EGF 9604.
2000. a jääkvaru hinnang põhineb 1988. a PI “Eesti Maanteeprojekt” tehtud uuringu põhjal, mis
tehti Kambja sovhoosi Kaatsi liivakarjääri ümbritseval alal. 1988. a uuringus rajati 10 puurauku
6,8 - 19,5 m sügavuseni, millest 2 jääb taotletava Kaatsi II uuringuruumi piiresse. 1999. a
detsembris topograafiliste tööde käigus tehti täiendavalt kahes kohas karjääri seinapuhastus
(SP-1 ja SP-2). Puuraukude puurimisel kasuliku kihi lamamini ei jõutud, samas ei leidunud kõigis
puuraukudes kasulikku materjali. Tulenevalt puuraukude erinevast puurimissügavusest oli ka
maavaravaru lamam 2000. a jääkvaru uuringu andmeil väga muutlik.
Uuringupunktide andmeil moodustas kasuliku kihi katendi saviliiv (moreen) ja kasvukiht.
Katendi paksus oli keskmiselt 0,3 - 2,5 m. Kasuliku kihi moodustas moreenisisene
glatsiofluviaalse liiva lääts (Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu setted). Vastavalt varasemate
uuringu tulemustele esines ülemises kihis kruusakas liiv ning alumises kesk- kuni peenliiv.
Varasemate puuraukude andmetel oli kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus liivas vahemikus
0,8 - 18,3%. Kohati ulatus kruusa sisaldus 38,7%-ni. Seinapuhastustega avati karjääri nõlvas
kruusakas keskmiseteraline kollakas-hall liiv, kus kruusa sisaldus oli vahemikus 5,0 - 15,0%.
Puuraukudes PA-87, PA-89 ja PA-90 liivalasundit ei avatud (sügavus 7,5 m ja 9,0 m). Savi- ja
tolmuosakeste (0,1 mm avaga sõela läbinud materjal) sisaldus oli 1,0 - 8,4%. Põhjaveetase
fikseeriti kahes puuraugus - PA-88 oli veetase uuringu ajal 16 m sügavusel maapinnast (abs
kõrgusel 67,47 m) ja PA-91 oli veetase 10 m sügavusel (abs 70,27 m).
OÜ-le Eesti Killustik väljastati maavara kaevandamise keskkonnaluba TARM-065 Kaatsi
liivakarjääris (loa kehtivus 22.04.2007 - 21.04.2032).
Keskkonnaamet väljastas Osaühingule Eesti Killustik 12.10.2021. a korraldusega nr DM-
116463-7 geoloogilise uuringu loa L.MU/513140 (kehtivusajaga kuni 12.10.2024) Kaatsi
uuringuruumis pindalal 7,99 ha. Geoloogilise uuringu raames täpsustati Kaatsi uuringuruumis sh
Kaatsi mäeeraldises maavaravaru lamam ja pindalalised piirid ning maavara kvaliteet. Uuringus
kaevati ja puuriti kokku 35 uuringuauku, millest 7 asusid omakorda Kaatsi mäeeraldise piires.
Kasuliku kihi lamami modelleerimiseks kasutati ka 1988. a puuritud puuraukude andmeid.
Kasuliku kihi moodustasid erineva terakoostisega liivad, mis kvaliteedinäitajate järgi liigitati
täiteliivaks. Liiv sisaldas punaka värvusega saviliiva kihte, mida keeruka leviku tõttu plokkidest
välja ei kontuuritud. Kasulik kiht levis nii allpool kui ka ülalpool põhjavee piiri (keskmine
põhjavee tase oli abs kõrgusel 68,9 m). Kasuliku kihi kogupaksus oli muutlik. Kasulik kiht oli
kõige paksem kehtiva mäeeraldise keskmises osas, kus uuritud paksus ulatus kuni 19,2 m-ni.
Plokkide piires oli veepealse kasuliku kihi paksus keskmiselt 8,0 m ja uuritud veealuse kasuliku
kihi paksus keskmiselt 5,7 m. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati uuringuruumi varu kahes
kohakuti paiknevas plokis. Plokkide vahepiiriks oli keskmine põhjaveetase abs kõrgusel 68,9 m.
Uuringu tulemusena võeti Kaatsi liivamaardlas arvele veepealset täiteliiva aktiivset tarbevaru
plokis 1 (pindala 4,29 ha) 345 tuh m3 ja veealust täiteliiva aktiivset tarbevaru plokis 2 (pindala
2,50 ha) 143 tuh m3.
Kaatsi liivamaardla paikneb Otepää kõrgustiku kirdeserval asuval moreenkattega mõhnastikul.
Maardla piires võib pinnakatte paksus Maa-ameti 1 : 50 000 geoloogilise kaardi alusel olla
~20 m. Maavarana huvipakkuvate Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsete setete lasundi
paksus (eriteraline liiv) võib varasemate uuringupunktide andmeil ulatuda 19 m-ni. Kaatsi
liivamaardla kasulik kiht on esindatud valdavalt eriteralise liivaga, milles kohati on ka kruusaosis
esindatud. Kruus on valdavalt karbonaatne, erineva kulutusastmega. Liivaosa on eriteraline,
valdavalt peene- kuni keskmiseteraline. Liiva ühtlast koostist rikuvad punaka saviliiva/liivsavi
läätsed/pesad/kihid, mida oleks keerukas kaevandamise käigus kasulikust kihist eraldada. Punaka
saviliiv/saviliiva olemasolu liivade sees kinnitab ka pikaajaline kaevandamine Kaatsi
liivakarjääris. Kasulik kiht suidub välja maardla ida-, kirde- ja loodeosas. Kasuliku kihi lamamiks
on üldiselt punakas kuni hall liivsavimoreen ja saviliivmoreen.
Eeldades, et Kaatsi II uuringuruumis kasuliku kihi paksus on keskmiselt 4 - 5 m ja see levib ~4 ha
pindalal, on maavara hinnanguliseks mahuks ~200 tuh m3.
Taotletavas Kaatsi II uuringuruumis lasuva maavara kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist.
Ehitusliiva- ja kruusa nõuetele vastavat materjali saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel,
madalakvaliteedilist täiteliiva ja -kruusa saab kasutada teede mullete ehitamiseks ja
täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise
uuringu tegemist.
3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus
Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52
„Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“.
Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringu-
ruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumistingimused,
sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja
keskkonnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused.
Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud kasutada ekskavaatorit ning teha kaevandid.
Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi
muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Kaevandid
on planeeritud rajada ühtlase võrguga üle uuringuruumi pindala, kaevandite vahekaugused
jäävad ~100 m piiresse. Planeeritud on rajada kuni 20 kaevandit. Kaevandid kaevatakse kasuliku
kihi lamamini või lubatud uurimissügavuseni. Arvestades varasemate uuringute andmetega, kus
taotletava uuringuruumi teenindusala lähedusse rajatud puuraugud ulatusid isegi 20 meetrini, siis
antud taotluse puhul määratakse uurimissügavuseks varuga kuni 20 m.
Juhul kui kaevanditega ei ole võimalik saada piisavat geoloogilist informatsiooni (kaevandid
vajuvad sissetungiva vee tõttu kinni või kaevanditega ei ulatuta kasuliku kihi lamamini), siis
planeeritakse uuringuruumi puuraugud, et fikseerida uuringuruumis tegelik kasuliku kihi paksus.
Taotlusesse on märgitud maksimaalseks puuraukude arvuks 10.
Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle
lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid laboratoorseteks määranguteks.
Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt
määruses nr 52 ettenähtud nõuetele (terastikulise koostise määramine, purunemiskindluse
määramine, setete filtratsiooni omadused). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu
käigus. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis.
Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse puuraukudes/kaevandites põhjavee
tasemed. Rajatud puuraukude/kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning
uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse
instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. Kameraaltöödest
tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega.
4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende
vähendamise meetmed
Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga. Geoloogiliste
töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse
keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata
keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta
põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on
läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd
toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal.
Kavandatav uuring viiakse läbi masinatega, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuse-
energiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning
puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni,
valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad
masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides
töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne
uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see
piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on
lühiajaline.
Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja
proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline
likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Muid
jäätmeid uuringu käigus ei tekitata.
Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki
ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise üle-
vaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks
kasutusele võetud meetmed ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks.
Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal
ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole.
5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-
jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus
Uuringuaugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonna-
ministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt.
Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse
vastavalt nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast
seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, vee-
taseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku
ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat
materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult
täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude
likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa
valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamis-jäätme-
kava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole
jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamis-
jäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätme kava eesmärk on vältida või vähendada
jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduv-
kasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse
rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused.
Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik
laboratoorsete tööde läbiviimiseks.
6. Töö ajakava
- Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal;
- Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat;
- Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal;
- Laboratoorsed tööd – 1 kuu;
- Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud;
- Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud;
KOKKU – 6 kuud
Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul.
Seletuskiri koostatud 06.03.2025
Seletuskirja koostas:
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/
Geoloogiainsener
Suudme Katendi Kasuliku
Toni
Nõlva Pa nr X Y abs, kõr- paksus, kihi pak-
28204:001:0049
Otsa 28204:001:0015
gus, m m sus, m
28203:006:0290
EGF 9604
Üla-Robi
K-1 6455948,93 662710,01 55,65 0,6 0,0
S
28203:006:0068
im
K-2 6455864,04 662755,82 57,76 0,2 0,0
ka
-P
K-3 6455867,81 662677,38 64,77 0,3 0,0
ed
Ala-Voitka Kalda K-4 6455894,01 662582,42 75,08 1,1 2,2
aj
28203:006:0096 28301:001:1284
a
K-41a 6455913,40 662618,65 69,93 0,3 0,0
te
Robi
e
Otsa 28203:006:0052 K-41b 6455902,35 662599,35 72,88 0,2 0,0
T
1
28203:006:0291 K-34a 6455880,24 662595,08 74,10 0,6 0,0
Voitka K-5 6455794,09 662684,78 74,41 0,2 0,0
28203:006:0095 K-6 6455727,05 662580,55 79,75 0,4 4,1
K-7-90 6455707,99 662565,78 80,85 0,4 1,2
28
20
3 4 K-8 6455782,04 662588,81 78,57 0,6 0,0
1:
K-8-10 6455783,85 662572,27 79,08 0,5 1,8
00
N Ala-Robi
2
1:
28203:006:0083 K-9 6455834,77 662596,36 74,37 0,5 0,0
03
13
Kaldametsa K-11 6455855,60 662529,49 78,47 0,4 2,6
Pedamäe 28301:001:1285 K-12 6455836,74 662448,71 83,29 0,5 2,5
28203:006:0182
1 K-14 6455779,79 662508,19 76,47 0,0 2,5
5 K-16 6455713,43 662455,99 74,51 0,0 2,9
K-17 6455738,72 662373,55 86,01 1,8 1,2
Voitka Pedaja 6 456 000
28203:006:0094 28203:006:0181 Plokk 4 aT K-18 6455819,90 662396,16 84,05 0,6 2,1
PA-85 K-21 6455729,11 662317,90 85,11 0,3 0,0
10 6 K-1 K-22 6455662,58 662543,87 81,66 0,8 1,5
22
Haaviku
K-23 6455684,00 662564,79 80,56 0,5 1,2
13
5 K-4 K-41a Plokk 1 aT 28204:005:0024 K-24 6455701,10 662581,03 80,03 0,4 2,7
Ka K-41b
Pedapõllu
m
bj
a- 28203:006:0183 PA-86
PA-3
K-34a
Plokk 3 aT K-25 6455713,02 662596,21 79,07 0,6 0,0
Si
rva
Plokk 2 aR K-11 PA-2 K-3 K-2 K-26 6455736,87 662591,24 78,81 0,4 3,0
Kaardileht nr 5441 Tartu
ku K-29
K-12 K-26-25 6455727,43 662607,44 78,29 0,3 0,0
tee Simka-Pedaja tee
K-18 K-9
Vahe 28203:006:0184 8 PA-38
K-29 6455859,09 662595,76 74,57 0,4 0,0
28301:001:1915 28 Jaska
20 PA-87 SP-2 PA-4 K-8-10 PA-89 SP-88 6455731,02 662522,98 82,33 0,0 4,5
3:
00
9 K-14 K-5 28203:006:0245
SP-31 6455747,57 662431,95 85,80 4,5 0,0 Uuringuruumi piiripunktide
K-8
6:
00 SP-31 PA-37 PA-91 PA-1 6455637,07 662514,46 82,88 0,2 8,7 koordinaadid
16 K-17 Karjääri
SP-88 K-26 K-6 PA-2 6455872,81 662588,79 87,61 0,2 17,8
K-21 28301:001:0059
K-26-25
PA-5 PA-88 K-7-90 PA-3 6455892,18 662575,92 75,08 0,5 15,5
K-25 Nr X Y
PA-90 PA-4 6455787,46 662459,42 75,38 0,0 13,4
K-16 K-24
PA-36 K-23 PA-5 6455722,51 662437,17 75,16 0,0 14,8 1 6 456 053,54 662 394,03
Pedamäe
28301:001:1093 K-22 2 6 456 109,41 662 488,67
Plokk 4 aT 1. SP-1 Plokk 1 aT Jaska-Madise EGF 6374
PA-1 28203:006:0246 3 6 456 129,21 662 497,82
PA-36 6455680,41 662378,94 87,54 1,8 8,9
Kure 4 6 456 139,93 662 547,28
PA-37 6455749,96 662457,71 75,07 0,0 5,8
2. 28301:001:0060
Kooli-Söödi tee 3. PA-38 6455846,75 662565,51 75,65 0,1 10,2 5 6 456 035,68 662 564,90
28203:006:0216 4. PA-85 6455955,65 662503,66 79,09 2,5 9,5 6 6 455 915,41 662 610,52
Saava PA-86 6455863,97 662457,06 80,67 2,5 4,8
28203:006:0524 7 6 455 898,99 662 571,84
5. PA-87 6455801,32 662328,35 84,37 0,3 0,0
Vaikuse 6. 8 6 455 851,15 662 458,57
28301:001:1094 7. 6 455 500 PA-88 6455721,23 662531,79 83,59 0,9 19,2
8. 9 6 455 823,96 662 389,50
9. PA-89 6455799,54 662617,89 76,67 0,3 0,0
662 000
662 500
663 000
Kangro PA-90 6455703,89 662571,45 80,10 0,3 0,0 10 6 455 966,19 662 428,52
28203:006:0340 10.
Männi 11. PA-91 6455760,11 662557,95 79,66 0,2 16,2
28203:006:0320 SP-1 6455648,41 662516,77 81,13 0,0 2,0
Koidu 12. Pindala 4,04 ha
28203:006:0192 13.
SP-2 6455786,76 662430,47 83,34 0,9 7,0
Kooli-Söödi tee
Savi Saava
28201:001:0334
28203:006:0150 28203:006:0218
Poolakese
28301:001:1571
0 250 500 m
1
Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number PA-89 1988. a uuringu puurauk (EGF 6374)
Märkused:
SP-1 1988. a uuringu seinapuhastus (EGF 6374)
Kaatsi liivakarjääri mäeeraldise piir
PA-5 2022. a uuringu puurauk (EGF 9604) 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
Kaatsi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir
2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus.
K-5 2022. a uuringu kaevand/seinapuhastus (EGF 9604)
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 3. Plaani koostamisel on kasutatud:
Kavandatav uuringupunkt - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 25.02.2025);
Maardla piir
Karjääri - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 25.02.2025);
28301:001:0059 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
- Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 25.02.2025);
- Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 25.02.2025);
Maaparandussüsteemi maa-ala Katastriüksuse nr joonisel, tunnus ja lähiaadress - Kaatsi liivakarjääri jääkvaru hinnang, (J.Viru Markšeideribüroo, 1999, EGF 6374);
- Kaatsi liivamaardla Kaatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne
1. 28203:006:0180 Teeveere
(varu seisuga 01.12.2021), (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022, EGF 9604).
2. 28203:006:0212 Odra
Ranna või kalda piiranguvöönd 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
3. 28203:006:0209 Nisu
4. 28203:006:0113 Tõnu Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
III kategooria kaitsealused liigid 5. 28203:006:0215 Rukki
Kaatsi II uuringuruum Uuringuruumi teenindusala
6. 28203:006:0210 Maisi
Kaatsi liivamaardla plaan
7. 28203:006:0211 Herne
8. 28203:006:0214 Oa
Kambja vald, Tartu maakond
Tee kaitsevöönd
9. 28203:006:0213 Tatra
Loa omanik Kavastu Põld OÜ Graafiline lisa 1/1
10.28301:001:1569 Poolakese-Põllu tee
Tartu maakond, Kambja vald, Kambja alevik, Pargi tn 4, 62034
Elektripaigaldise kaitsevöönd 11.28301:001:1568 Kolmnurga Alar Palla
[email protected] Mõõtkava 1 : 5000
12.28203:006:0619 Saava /Allkirjastatud digitaalselt/
13.28301:001:1570 Uue-Poolakese
Mairy Tammekänd
Veehaarde sanitaarkaitseala OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.03.2025
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Helis Pormeister
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Töö nr 25/5131
/Allkirjastatud digitaalselt/