Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1027369

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Suuremäe Karjäär OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Krister Kaasik Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ Registrikood / Isikukood 14346587 Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg 17.02.2025 Uuringuruumi andmed Nimetus Laiavangu VI Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 10.46 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0284 Kanepi vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Laiavangu Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 723 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv Ehitus, teede ehitus 450 tuh m³ Kruus, Ehitus, teede ehitus 450 tuh m³ ehituskruus Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 10 Puuraukude arv 20 Uuringukaeveõõnte arv 20 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd proovid terastikulise koostise määramiseks, killustiku purunemiskindluse määramiseks, topotööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: SELETUSKIRI_LAIAVANGU_VI_GULT.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GRAAF_LISA_1_LAIAVANGU_VI_UURINGUPLAAN.asice Muud lisad Lisa 3: MAPINFO_FAILID.zip Lisa 4: GULT_VORM_LAIAVANGU_VI.pdf  Suuremäe Karjäär OÜ LAIAVANGU VI GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Laiavangu kruusamaardla, Erastvere küla Kanepi vald, Põlva maakond 2024 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest Suuremäe Karjäär OÜ taotleb Laiavangu VI uuringuruumi geoloogilise uuringu luba Põlvamaal Kanepi vallas, riigi omandis oleval maaüksusel Erastvere metskond 51 (katastritunnus 28401:001:1128; graafiline lisa 1), mis jääb Laiavangu kruusamaardla nr 723 juurde kuuluva ehituskruusa prognoosvaru ploki 2 P piiresse. Prognoosvaru plokis on eeldatav ehituskruusa kihi keskmine paksus 8,5 m. Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis levivate setete (kruus, liiv) maht ja kvaliteet. Esmajoones pakub huvi ehituskruusa kvaliteedile vastav materjal, mida piirkonnas napib. Laiavangu maardlal on välja antud mitu kaevandamise luba, kuid ehituskruusa kvaliteedile vastavat materjali leidub vähesel määral veel vaid Laiavangu kruusakarjääris, minimaalselt ka Laiavangu II kruusakarjääris (joonis 1). Laiavangu, Laiavangu III, Laiavangu IV ja Laiavangu V liivakarjääris on arvel vaid kas ehitusliivale vastav materjal või täiteliiv. Suuremäe Karjäär OÜ soovib kasutada Laiavangu VI uuringuruumis leiduda võivaid maavarasid (kruus, liiv) piirkonna teede ehitusel ja ehitustöödel, madala savi- ja tolmuosakeste sisaldusega liiva esinemise korral ka betoonitehaste varustamiseks betooniliivaga. Laiavangu VI uuringuruumis ehitusmaavarade uurimine ja nende olemasolul varude arvelevõtmine vastab igati riigi huvidele, kindlustades piirkonna varustuskindlust kvaliteetsete maavaradega ka pikemas perspektiivis. Samas on riigi maal asuvate ehitusmaavarade (kruus, liiv) kasutuselevõtt atraktiivne ka kohalikule omavalitsusele, sest valdav enamus (üle 70%) nende maavarade kasutamise ressursitasust laekub kohalikule omavalitsusele. Lisaks tuleb märkida, et Kliimaministeeriumil on väljatöötamisel häiringutasude süsteem, st sarnaselt tuulikute tegevusega kaasnevate häiringute kompenseerimiseks kavatsetakse seda teha ka maavarade kaevandamise puhul – hüvitist hakatakse maksma karjääride naabruses elavatele inimestele ja kogukondadele. Taotletav Laiavangu VI uuringuruumi teenindusala (pindala 10,46 ha) asub riigi metsamaal (maaüksusel Erastvere metskond 51, tunnus 28401:001.1128) ja on ümbritsetud metsamaaga. Maapinna absoluutne kõrgus jääb 116–118 m vahemikku, põhjavee tase ligikaudu 112 m abs. kõrgusele. Samal kõrgusel asub ka ligikaudu 0,6 km kaugusele jääva Võhandu jõe veetase. Teenindusalast vahetult ida ja lõuna poole ning maanteest põhja poole jääb SKP Invest OÜ Laiavangu VII uuringuruumi teenindusala (graafiline lisa 1). Teenindusalal puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid, sinna ei jää ka kaitsealuseid objekte. Teenindusala põhjaservas on asunud kanakulli elupaik, kuid lageraiete ja tormimurru tõttu on pesapuu hävinud ja elupaik muutunud mitte-esinduslikuks, sest enam kui 60 a vanuse metsa osakaal 300 m raadiuses senisest pesapuust on 32%, mis on oluliselt alla esinduslikkuse piirmäära (50%; Linnuekspert OÜ, Aarne Tuule, 2023. „Ekspertarvamus Põlvamaal kanepi vallas Erastvere külas asuva kanakulli pesitsuselupaiga seisundi ja kaitsevajaduse kohta…“ Teenindusalast põhja poole jääb Erastvere – Sillaotsa maantee, mille kaitsevööndisse teenindusala ei ulatu. Piirkonna ainus elamu Pühajõe maaüksusel jääb taotletavast teenindusalast ligikaudu 0,4 km kaugusele. Joonis 1. Laiavangu maardla karjäärid, milles kvaliteetset ehituskruusa on arvel vaid Laiavangu ja Laiavangu II karjääris. Laiavangu kruusakarjääri alalt on valdavalt kruus kaevandatud ja sinna on kujunenud veekogu. Ka Laiavangu II kruusakarjääri kruusavaru on ammendumas. 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Taotletav uuringuruumi teenindusala jääb Laiavangu kruusamaardla juurde kuuluva ehituskruusa prognoosvaru ploki 2 P piiresse, kuid teenindusala piiresse varasemate geoloogiliste uuringute puurauke ei jää. Teenindusalast ida poole jäävad Laiavangu maardla plokid 8, 12, 13 ja 14, kus näiteks ehituskruusa kvaliteedile vastava kaheksanda ploki kruusalasundi keskmine paksus on olnud 6,6 m ja selle lamamis asuva ehitusliiva kvaliteedile vastava kaheteistkümnenda ploki liivalasundi keskmine paksus 3,9 m. Teenindusalast põhja poole jäävate täiteliiva plokkide 22 ja 23 liivalasundi kogupaksus on 8,3 m. Kruusa- ja liivalasundi moodustab eriteraline liiv, kus kruusa ja veeriste ning munakate osakaal on väga muutlik. Lasundi ülemine osa on reeglina jämepurrurikkam ja ülalt alla liiva osakaal suureneb. Kattekihi moodustab enamasti vaid kasvukiht, lamami moodustab kasulikule kihile moreenpinnas. Kasulik kiht jääb põhjaveetasemest kõrgemale ja madalamale. Taotletava uuringuruumi piires ulatub veetasemest kõrgemale jääva kruusa-liivalasundi paksus 4–5 meetrini. Laiavangu maardlas on arvel nii ehituskruusa- kui ka ehitusliiva kvaliteedile vastavat materjali ning ka materjali, mis kvalifitseerub täiteliivaks. Hinnates seniseid ehituskruusa kaevandatuid mahte näiteks Laiavangu kruusakarjäärist (viimase viie aastaga on sealt kaevandatud üle poole miljoni kuupmeetri ehituskruusa) võib järeldada, et maardla materjal on kvaliteetne ja piirkonna teede ehitustel ning ehitussektoris väga nõutud. Maavarade esinemine Laiavangu VI uuringuruumi piires, nende kvaliteedinäitajad, kasutusalad, varude suurus, kaevandamise mäetehnilised ja keskkonnatingimused selgitatakse välja kavandatava uuringu käigus. Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhindutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmekava vajadus Uuringumetoodika, aja- ja jäätmekava. Setendite uurimiseks kavatsetakse Laiavangu VI uuringuruumi teenindusalale rajada kuni 20 kaevandit. Juhul kui kaevanditega kasulikku kihti ei läbita ja materjali terastikuline koostis seda võimaldab, rajatakse samadesse kohtadesse sügavamad puuraugud. Kaevanditest ja puurmaterjalist võetakse proovid materjali granulomeetrilise koostise määramiseks. Peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist kaevandid ning puuraugud likvideeritakse (täidetakse pinnasega ja tihendatakse) ning ümbrus korrastatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbrus (40 m ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Välitööde tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras puuragregaati ja ekskavaatorit. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna kaevandid ja/või puuraugud likvideeritakse kohe peale proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist, on välistatud uuringu negatiivne keskkonnamõju looduskeskkonnale. Uuringud toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogiline uuring kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni planeeritakse läbi viia viie aasta jooksul peale geoloogilise uuringu loa väljaandmist. Vastavalt Maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Kaevanditest ja/või puuraukudest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse kaevandisse või puurauku tagasi. Geoloogilise uuringu keskkonnamõjust. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 28 lõike 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lõige üks täpsustab, et lisaks MaaPS § 28 lõikes 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise, müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Geoloogilise uuringu käigus kasutatav tehnika (ekskavaator, puuragregaati kandev veok) peab olema läbinud tehnilise ülevaatuse, st et masinate tehniline seisund on kontrollitud ja vastab kehtestatud normatiividele. Tehnilise seisundi hindamisel lähtutakse 13.06.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ja määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Müra. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Geoloogiline uuring viiakse läbi tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra piirväärtus päevasel ajal elamu- ja rohealadel (II kategooria alad) 60 dB. Geoloogilisel uuringul kasutatava tehnika (diiselmootoril töötava ekskavaatori) müratase võib tootjatehaste andmetel ulatuda masinast (punktmüraallikast) ligikaudu 10 m kaugusel kuni 80 dB-ni. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist arvutatakse järgneva valemi abil: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus: Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Alljärgnevas tabelis on esitatud mürataseme muutus sõltuvalt müraallikast tingimusel, et müratase müraallikast 10 m kaugusel on 80 dB. Kaugus punktmüraallikast, m Müratase, dB 100 60 200 54 300 50 400 48 500 46 Laiavangu VI uuringu puhul jääb lähim, Pühajõe maaüksusel asuv elamu piisavale kaugusele (0,4 km), et kavandatava uuringuga kaasnev lühiajaline (tegevus toimub 2– 3 tööpäeva jooksul päevasel ajal) müra sealset elukeskkonda negatiivselt mõjutaks. Õhusaaste. Tehnilise ülevaatuse käigus mõõdetakse masinate mootorite poolt tekitatavate heitgaaside koostist ja kogust ning ülevaatuse läbimiseks peavad need vastama Euroopa Liidus kehtestatud piirnormidele. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnilise ülevaatuse läbinud ekskavaatorit ja veokit. Kuna uuritav pinnas on looduslikult niiske, siis täiendavat õhusaastet (tolmuheidet) ei teki kaevandite ja puuraukude rajamisel ega likvideerimisel. Vibratsioon, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna reostus. Geoloogilise uuringuga vibratsiooni ei kaasne – ei viia läbi lõhkamisi. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on tehnikale (kasutatavale ekskavaatorile) seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Uuringu mõju pinnasele ja põhjaveele. Geoloogilise uuringu välitöödel kasutatav tehnika on korras (läbinud tehnilise ülevaatuse), uuringu käigus ei kasutata keskkonda reostavaid aineid – seega ei ole võimalik geoloogilise uuringu käigus vee ega pinnase saastumine. Uuringutega ei kaasne katsepumpamisi – põhjaveetaset ei mõjutata. Geoloogilise uuringu mõjust Natura 2000 võrgustiku ja rohevõrgustiku aladele. Natura 2000 võrgustiku lähimad loodusalad jääb uuringuruumi teenindusalast rohkem kui kolme kilomeetri kaugusele. Arvestades geoloogilise uuringu negatiivse mõju puudumist juba lähiümbrusele, puudub uuringul igasugune puutumus Natura võrgustiku alaga. Geoloogilise uuringuga kaasnev ekskavaatoriga kaevandite rajamine ja vajadusel nendesse asukohtadesse (pärast kaevandite täitmist ja tasandamist) hiljem puuraukude rajamine ei kahjusta mingilgi määral piirkonna rohevõrgustiku toimimist. Geoloogilise uuringu välitööd on väga lühiajalised, kestus vaid kaks–kolm päeva ja tegevus viiakse läbi vaid tööpäevadel ajavahemikul kell 8–17. Kuna metsloomade aktiivsem liikumine toimub enamasti öisel ajal, siis ei segata nende tavaelu. Koostatud 08.11.2024, muudetud 15.01.2025 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener tel. 5104753 Geoloogilise uuringuloa taotleja: Krister Kaasik /allkirjastatud digitaalselt/ Suuremäe Karjäär OÜ juhatuse liige tel. 5071563 Palume geoloogilise uuringu luba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected]  Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 Kanepi Erastvere jv Kooraste Palujärv Plokk 11 pT 124.9 117.8 Hino Plokk 4 aT  Plokk 1 aR Plokk 5 aT Erastvere 28401:001:1207 Plokk 6 aR 141.5 Erastvere metskond 43 Plokk 4 aT 140.4 Plokk 5 aT Plokk 4 aT Plokk 5 aT Plokk 9 aT Plokk 4 aT Plokk 16 aR KANEPI Laiavangu kruusamaardla Plokk 17 aT 112.7 Plokk 5 aT 129.5 Laiavangu liivakarjäär Plokk 16 aR Plokk 10 aT Kooraste Kõverjärv Laiavangu VI uuringuruumi111.8 Võhan Laiavangu V liivakarjäär Plokk 4 aT teenindusala du j LEPPEMÄRGID 28501:003:0011 Plokk 4 aT Plokk 5 aT Plokk 22 aT Pühajõe Plokk 5 aT Plokk 17 aT 28401:001:1206 Plokk 2 P SKP Invest OÜ poolt Plokk 23 aT Laiavangu liivakarjäär 5 Plokk 6 aR 1 2 Laiavangu VI uuringuruumi taotletav Laiavangu VII uuringuruumi teenindusala Plokk 16 R Laiavangu kruusakarjäär teenindusala piir, 109.6 Plokk 2 P Alus: Eesti Baaskaart, leht 5423 nurgapunkt, nr 28401:001:1207 Erastvere metskond 43 4 3 Plokk 7 P Plokk 1 aR 6428600 6428600 661400 28401:001:1128 Katastriüksuse tunnus, 662000 sa tee) Plokk 2 P Erastvere metskond 51 lähiaadress, piir - Sillaot 1 rastvere :094 1 (18116 E 7 03 28501:0 28501:003:0010 Plokk 8 aT Laiavangu II kruusakarjäär Kavandatud kaevandi/puuraugu orienteeruv asukoht 6 Pühajõe Plokk 12 aT Laiavangu VI uuringuruumi teenindusala Teekaitsevööndi piir 5 28401:001:1128 Plokk 13 aT 28401:001:1123 4 Erastvere metskond 51 Plokk 14 aT nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m Mäeeraldise piir Laiavangu liivakarjäär 3 Plokk 20 aT Plokk 2 P Laiavangu III liivakarjäär Plokk 21 aT Nr X Y Plokk 2 P Mäeeraldise teenindusmaa piir Plokk 2 P 1 6428541,40 662019,31 Plokk 13 aT 2 6428363,98 662051,91 SKP Invest OÜ poolt taotletava Laiavangu VII Plokk 14 aT 2 Plokk 15 pT 3 6428315,32 661433,09 uuringuruumi teenindusala piir 4 6428480,99 661397,68 Laiavangu kruusamaardla varuploki piir, 4 aT 5 6428480,00 661488,37 ploki nr, varu kategooria 3 Plokk 3 aR Plokk 18 aT 6 6428504,16 661742,26 28401:001:1128 Plokk 19 aT 7 6428534,78 661927,79 2P Laiavangu kruusamaardla juurde kuuluva Erastvere metskond 51 SKP Invest OÜ poolt taotletav Laiavangu VII uuringuruumi teenindusala prognoosvaru ploki piir, ploki nr Laiavangu IV liivakarjäär Plokk 2 P Pindala 10,46 ha 28401:001:1124 Laiavangu maardla piir (ülevaatekaardil) 662200 Laiavangu liivakarjäär 4 6428200 LAIAVANGU VI UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN 6428200 Graafiline lisa 1 M 1:5000 661400 0m 200 m 28401:001:1128 Erastvere metskond 51 Töö: Laiavangu VI geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 24-815 Plokk 3 aR 0 50 100 200 m Asukoht: Põlva maakond, Kanepi vald, Erastvere küla, Laiavangu kruusamaardla Tellija: Suuremäe Karjäär OÜ Näituse 21, 50409 Tartu Tellija esindaja: Krister Kaasik e-mail: [email protected], tel. 5071563 Kasutatud materjalid: Kitsendused Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Jaanuar Katastriüksuste ja Laiavangu maardla piirid Maa-ametist. Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753  - GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: Suuremäe Karjäär OÜ 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Näituse 21, 11407874 Tartu 50409 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: Laiavangu kruusamaardla 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: 723 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Laiavangu VI 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Põlva maakond, Kanepi vald, Erastvere küla, Erastvere metskond 51 (28401:001:1128) 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 10,46 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: kruus, liiv 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 450 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 30 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 10 6.3. Puuraukude arv: kuni 20 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 20 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine uuringupunktides 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, proovid materjali terastikulise koostise, kruusa puhul ka purunemiskindluse (LA katse) määramiseks 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Krister Kaasik Suuremäe Karjäär OÜ juhatuse liige