dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Sissetulev kiriAvalik

Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1027696

Eesti Geoloogiateenistus · 13. märts 2025
Viit
13-1/25-448
Registreeritud
13. märts 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine
Sari
13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele
Toimik
13-1/2025
Vastutaja
Valdo Tohver (Users, Maavarade registri osakond)

Failid

  • 📎Taotlus T-L.MU_1027696.bdoc1627 KB

Sisu (failidest)

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Siim Pukk Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Pammana uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 10.03 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0714 Saaremaa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Pammana Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 783 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Kruus, 150 tuh m³ ehituskruus Kruus, täitepinnas 150 tuh m³ Liiv, ehitusliiv 150 tuh m³ Liiv, täitepinnas 150 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 5 Puuraukude arv 0 Uuringukaeveõõnte arv 20 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Pammana_GULT_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Pammana_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: Pammana_UA_piir.dgn Pammana uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk Geoloogilise uuringu luba Pammana uuringuruumis pindalaga 10,03 ha taotleb ettevõte Verston Eesti OÜ Saare maakonnas riigiomandisse kuuluval kinnistul Karjalasma metskond 25 (tunnus 40301:001:0436). Taotletav uuringuruum kattub Pammana kruusamaardla ehituskruusa aktiivse reserv- varu ja prognoosvaruga. Maardlat on uuritud varasemalt mitmetel kordadel ning eeldused maavara esinemiseks taotletava uuringuruumi piires on varasemate uuringute andmete alusel olemas. Kavandatava uuringu eesmärk on täpsustada kruusa levikut, maavara kvaliteeti ja varu kogust ning kaevandamistingimusi. Positiivsete uuringu tulemuste korral (maavara esinemise korral) on hiljem soov alale taotleda keskkonna- luba maavara kaevandamiseks. Verston Eesti OÜ põhitegevuseks on teede ja rajatiste ehitamine, korrashoid ja remont. Samuti tegeleb ettevõte teede ehituseks vajaliku maavara kaevandamisega ja karjääride haldamisega. Ettevõte eesmärk on tagada Eesti ehitus- ja teetööde valdkonna jätku- suutlik areng ja ehitusmaavarade kättesaadavus ning varustuskindlus. Pammana uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletav Pammana uuringuruum teenindusala pindalaga 10,03 ha asub Saare maakonna põhjaservas Murika küla territooriumil ja jääb riigile kuuluvale kinnistule Karjalasma metskond 25 (katastritunnus 40301:001:0436). Kinnistu sihtotstarve on 100% maa- tulundusmaa. Tegemist on osaliselt raiesmikuga ja osaliselt metsamaaga. Taotletava uuringuruumi teenindusalast ~15 m kaugusele läände jääb kohalik metsatee, Tuhkana tee (nr 4030017). Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub osaliselt Pammana kruusamaardla (maavarade registri registrikaart nr 783) ehituskruusa aktiivse reservvaru plokiga 4 ja kruusamaardla juures kirjeldatud prognoosvaru plokiga 7. Uuringuruumist ~150 m kaugusel lõunas asub Metsküla II kruusakarjäär, kus kaevandab Saaremaa Vallavalitsus keskkonnaloa nr L.MK/324665 alusel. Vahetult lõunasse jääb vana ammendatud Metsküla kruusakarjäär. Maardla kogupindala on 50,14 ha ja koosneb mitmest lahustükist. Taotletavast uuringuruumist kirdesse jääb I kaitsekategooria taime, roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) leiukoht. Lähiümbrusesse, peamiselt lääne suunda jäävad mitmed III kaitsekategooria liikide leiukohad: Cladium mariscus (lääne-mõõkrohi), Gymnadenia conopsea (harilik käoraamat), Rana arvalis (rabakonn), Myrica gale (harilik porss), Epipactis palustris (soo-neiuvaip), Goodyera repens (roomav öövilge). Lähimad vääriselupaigad jäävad ~400 m kaugusele ida suunda. Koolimetsa allikas (tunnus VEE4717809) asub 450 m kaugusel edela suunas ja pinna- veekogu Tuhkana järv (tunnus VEE2062030) ~650 m kaugusel põhja suunas. Lähimad majapidamised jäävad minimaalselt ~600 m kaugusele loodesse Murika külasse ning ~900 m kaugusele kirdesse ja lõunasse Metsküla territooriumile. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsinguks tehtava üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus- valdkondade loetelu. Taotletav uuringuruum jääb osaliselt Pammana kruusamaardla (registrikaart nr 783) piiresse. Maardla registrikaardi alusel on maardlas uuringuid tehtud 4 korral, millest kahe puhul on tegemist piirkonnas 1970 - 80ndatel läbi viidud otsingulis-hinnanguliste töödega: - Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, T. Saadre, 1976; EGF 3420); - Lääne-Eesti liiva ja kruusliiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (TK Eesti Geoloogia, R. Sinisalu, 1988; EGF 4292). Lisaks on kättesaadavad ka Kingissepa rajooni liivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. Kingissepa rajooni kruusa- ja kruusliivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad (EGF 6777). 1976. a geoloogiliste otsingutööde (EGF 3420) käigus võeti arvele reservvaru, millega taotletav uuringuruum kattub. Plokk on kontuuritud kuue puurauguga, millest kaks puurauku (PA-6 ja PA-7) jäävad ka Pammana uuringuruumi. Ploki piires levis karbonaatse koostisega kruus, mis on hästi ümardunud, terade läbimõõt on valdavalt 1 - 2 cm. Kasuliku kihi paksus oli 1,0 - 1,9 m (keskmine 1,4 m). Kattekihi keskmine paksus keskmiselt 0,3 m. Maavara varu hinnati C2 kategoorias (reservvaru) pindalal 30,9 ha mahus 431,9 tuh m3. Varu lasub ülalpool põhjavee taset. 1988. a otsingulis-hinnangulised tööd (EGF 4292) viidi läbi liiva- ja kruusliiva leiu- kohtade ning tegutsevate karjääride varu laiendamise võimaluste väljaselgitamiseks. Puuriti 1028 puurauku üldmetraažiga 4651 m. Liiva ja kruusliiva C2 kategoorias (reservvaru) arvati tookord 12 878,2 tuh m³, mis sobis puistematerjaliks ja osaliselt ehitusmaterjaliks. Pammana maardla tööd viidi läbi maardla põhjaosas, mis taotletavat uuringuruumi ei käsitle. Hiljem on tehtud konkreetsetel uuringualadel maavara geoloogilisi uuringuid: - Metsküla kruusakarjääri uuring Saaremaal (varu seisuga 01.05.2003) (OÜ Eesti Geoloogiakeskus, R. Sinisalu, 2003; EGF 7502); - Aruanne Saaremaa Leisi vallas Metsküla II uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.01.2013) (OÜ Mäemees, V. Valling, 2013; EGF 8483). 2003. a tegi taotletavast uuringuruumist vahetult lõunas OÜ Eesti Geoloogiakeskus Metsküla kruusakarjääri geoloogilise uuringu pindalal 2,87 ha (EGF 7502). Uuringu käigus rajati kokku 14 kaevandit ja seinapuhastust sügavusega 1,0 - 2,8 m. Uuringu tulemusena oli kattekihi paksus 0,2 - 0,4 m. Maapinnal esinesid tardkivimilised veerised ja rahnud läbimõõduga kuni 1,5 m. Kasulikuks kihiks oli kruus, valdavalt karbonaatse koostisega, veeriste ja tardkivimiliste rahnudega, kihi paksusega kuni 2,2 m. Uuringuala lääneosas levis peeneteraline kvarts-päevakivi koostisega liiv, mille paksus oli kuni 1,0 m. Liiva- ja kruusakihi lamamiks oli aluspõhjaline hall lubjakivi. Kogu varu lasub ülalpool põhjavee taset. OÜ Mäemees teostas 2013. a geoloogilise uuringu Metsküla II uuringuruumis (EGF 8483), kus asub täna tegutsev Metsaküla II kruusakarjäär. Uuringu välitööde käigus 2012. a rajati kokku 10 kaevandit ning töö tulemusena arvutati varu kahes plokis (ehituskruus ja ehitusliiv) üldpindalal 2,40 ha. Kasulik kiht lasub põhjavee tasemest ülalpool. Kasuliku kihi moodustavad hele- kuni tumepruuni värvi mitmesuguse terajämedusega kruusasegused kruusad või liivad. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed, vähekulutatud, esinevad rahnud läbimõõduga kuni 0,5 m. Kasuliku kihi keskmine paksus varieerub vahemikus 0,3 - 1,7 m (keskmine 1,1 m). Kattekihi moodustab kasvukiht, mis varieerub vahemikus 0,1 - 0,4 m (keskmine 0,2 m). Kasuliku kihi lamamiks on Alam-Siluri ladestiku Jaani lademe lubjakivi. Pammana maardla kujutab endast paeastangu servale kuhjunud Litoriinamere ranna- valli, mis koosneb põhiliselt klibukruusast. Rannavalli jalamil levib väikeses paksuses Limneamere keskmiseteraline liiv (R. Sinisalu, 2003). Varasemate uuringu tulemuste põhjal moodustavad kasuliku kihi taotletavas uuringu- ruumis erineva terajämedusega kruusasegused kruusad ja liivad. Kruusaterad sh rahnud on valdavalt karbonaatsed ja vähekulutatud. Samas võib esineda ka tardkivimilisi rahne maapinnal. Kattekihi paksus on keskmiselt 0,2 - 0,3 m ja kasuliku kihi paksused võivad varieeruda vahemikus 1,3 - 1,9 m. Kasulik kiht asub ülalpool põhjaveetaset. Kasuliku kihi lamamiks on lubjakivi. Arvestades kasuliku kihi keskmiseks paksuseks keskmiselt 1,5 m, on hinnanguline maavara kogus ~10 ha pindalal ~150 tuh m3. Uuringuruumis esinevat materjali saab kasutada olenevalt kvaliteedist teede ehitamiseks ja remondiks, ehitussegudes ning täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud rajada esialgu ühtlase võrguga 11 kaevandit materjali leviku ja kvaliteedi väljaselgitamiseks. Vajadusel tehakse lisa kaevandid maavara leviku täpsustamiseks (maksimaalselt kokku 20). Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m, planeeritud on kaevandite vahekauguseks ~100 m. Uurimissügavus ei ületa tõenäoliselt 2 meetrit, kuid on arvestatud maksimaalselt kuni 5 meetriga. Uuringuaugud rajatakse kuni kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimis- sügavuseni. Kaevandite rajamiseks kasutatakse roomikekskavaatorit. Rajatud uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja võimaluse korral lamamisetteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määra- mine, kruusa fraktsioonist füüsikalis-mehaanilised näitajad, liiva filtratsiooni omadused). Proovid võetakse intervalliga keskmiselt 1 - 2 m. Proovide mass kahandatakse hiljem kvarteerimismeetodil labori nõutava kaaluni. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdetakse veetasemed kaevandites põhjavee ilmnemisel ning ümbruskonna kraavides ja veekogudes. Veeproove ei võeta. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaal- mõõdistamise alusel topograafiline plaan. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Kaevandite asukohad valitakse võimalikult lihtsaima juurdepääsu teega. Juhul kui metsas võib kaevandite asukohtadele juurdepääsuks olla vajalik puude langetamine, toimub tegevus kooskõlas seadusega ja maaomaniku nõusolekul. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Uuringuaugud likvideeritakse pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist ning uuringuruumi teenindusala korrastatakse. Geoloogilise uuringu käigus ei mõjutata uuringuala läheduses olevaid kaitsealuseid taimeliike ning ei kahjustata kohalike teid. Välitööd ei takista liikumist kohalikel teedel mitte mingil määral. Kavandatav uuring viiakse läbi ekskavaatoriga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Tööde tegemisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitöödel kasutatavate masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Kaevandid rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määruse nr 12 (Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm) nõuete kohaselt. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, vee- taseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätme- seaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätme kava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduvkasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu- punktidesse rajatakse kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul on ~5 kg ja kruusa puhul 10 - 20 kg, filtratsiooni- mooduli määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul on ~20 kg. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööde (kaevandite rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 10.02.2025 Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Suudme Katendi Kasuliku Pa-2 Pa-3 Pa nr X Y abs, kõr- paksus, kihi pak- S-14 gus*, m m sus, m 21128 Metsküla-Meiuste tee Plokk 5 aR Vp-129 40301:001:0141 EGF 8483 S-10 Pa-1 S-8 Š-1 6494703,68 413292,44 10,92 0,20 0,60 Muru S-9 Š-2 6494656,33 413297,13 11,11 0,10 1,00 Š-1' 40301:002:0164 Š-3 6494604,58 413307,04 12,32 0,20 1,70 Š-4 6494662,35 413374,15 14,51 0,10 1,00 Topu Š-5 40301:002:0465 KP 6494608,97 413380,91 14,36 0,10 0,80 Š-2 Š-6 6494614,52 413483,84 16,93 0,20 1,00 6 495 500 Š-7 6494665,13 413470,27 17,33 0,20 1,50 Š-1 Š-8 6494716,89 413474,04 17,33 0,10 1,50 Š-9 6494617,30 413562,43 16,87 0,20 0,30 Plokk 7 P Murru Š-10 6494659,11 413550,28 17,45 0,20 1,00 40301:002:0163 EGF 7502 K-1 6494832,00 413533,00 18,53 0,60 2,20 Karjalasma metskond 25 K-2 K-3 K-4 6494724,00 413546,00 6494735,00 413523,00 6494750,00 413409,00 17,73 16,93 15,33 0,40 0,20 0,20 1,60 1,00 1,50 Ranna 40301:002:0204 40301:001:0436 N K-5 6494797,00 413438,00 15,93 0,20 1,10 2 K-6 6494831,00 413476,00 16,53 0,20 1,40 1 K-7 6494786,00 413352,00 15,33 0,20 1,60 Kopli S-7 K-8 6494727,00 413362,00 15,03 0,30 1,30 3 40301:002:0006 K-9 6494806,00 413331,00 12,23 0,30 0,80 4 Kaardileht nr 5233 Leisi K-10 6494769,00 413310,00 11,03 0,30 1,00 K-11 6494709,00 413295,00 10,83 0,30 0,70 K-12 6494709,00 413316,00 15,03 0,30 1,30 K-13 6494730,00 413449,00 16,13 0,30 1,40 Uuringuruumi piiripunktide K-14 6494822,00 413422,00 14,83 0,20 1,10 9 koordinaadid EGF 6777 Tehve Pa-1 6495659,72 413550,84 0,00 0,30 6 495 000 40301:002:0338 Nr X Y Pa-2 6495716,30 413527,34 0,10 1,40 8 1 6 495 214,15 413 419,56 Pa-3 6495698,01 413561,28 0,10 4,70 2 6 495 239,70 413 567,37 Š-1 6495451,54 413787,23 18,53 - - S-6 3 6 495 178,22 413 584,35 Š-2 6495510,60 413689,95 20,88 0,15 2,75 Plokk 4 aR Jani 4 6 495 147,71 413 632,09 KP 6495517,04 413838,98 20,13 0,10 2,80 40301:002:0527 5 6 494 873,39 413 674,05 Š-1' 6495590,78 413934,28 19,78 0,15 1,35 K-14 K-6 5 Sooääre 6 6 494 849,39 413 534,74 EGf 3420 Plokk 3 aT 7 K-1 6 40301:002:0252 K-9 Juhani 7 6 494 814,05 413 330,14 S-5 6494604,97 413275,41 0,30 1,00 K-5 Lenne Kuressaare metskond 1010 K-10 K-7 2. 40301:002:0290 8 6 494 975,87 413 370,96 S-6 6494905,19 413553,46 0,20 1,30 40301:002:0528 40301:001:0538 Plokk 2 aT K-4 9 6 495 043,47 413 377,20 S-7 6495205,60 413418,77 0,10 1,90 1 aT K-3 Rehe 1. K-11 K-13 40301:002:0255 S-8 6495636,65 413419,60 0,10 2,40 K-12 K-8 K-2 Š-8 Š-1 Murdho Pindala 10,03 ha S-9 6495622,48 413240,85 0,50 2,70 Joosepi Metsküla II kruusakarjäär 40301:002:0530 S-10 6495658,40 413117,35 0,20 2,40 Š-2 40301:002:0578 Joosepi Š-4 Š-7 S-14 6495695,33 413593,38 0,10 4,30 8 aT Š-10 40301:002:0226 3. vp-129 6495670,53 413547,38 0,10 3,40 9 aT Š-5 Š-6 Š-9 * EGF 7502 2003.a kõrgussüsteem on viidud vastavusse S-5 Melissa Š-3 40301:002:0529 Märkused: BK77 süsteemiga (-0,40 m) ja kõik abs kõrgused viidud Lõhmuse Lõhmuse EH 2000 kõrgussüsteemi (BK77+0,23 m). 40301:002:0210 40301:002:0209 6. 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Põllu 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 6 494 500 Mia 40301:002:0311 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Plokk 4 aR Põllu 40301:002:0526 413 000 413 500 414 000 40301:002:0312 - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 03.02.2025); Koolimetsa - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 16.01.2025); 4. Poka-Mihkli 40301:002:0560 Künka - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 16.01.2025); 40301:002:0599 40301:002:0536 Kanepi 5. - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 16.01.2025); Värava 40301:002:0070 Kalmu 1 40301:002:0280 40301:002:0534 - Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne, Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number (Geoloogia Valitsus, 1976, EGF 3420); - Kingissepa rajooni liivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. Kingissepa rajooni kruusa- Mäeeraldise piir ja kruusliivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad, (varia, 1988, EGF 6777); Mäeeraldise teenindusmaa piir - Metsküla kruusakarjääri uuring Saaremaal (varu seisuga 01.05.2003), 0 250 500 m Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) (Eesti Geoloogiakeskus, 2003, EGF 7502); - Aruanne Saaremaa Leisivallas Metsküla Iiuuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta Prognoosvaru ploki piir (P) (varu seisuga 01.01.2013). Töö nr 12-13, (OÜ Mäemees, 2013, EGF 8483). Maardla piir (asendiplaanil) 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Juhani Vääriselupaik Katastriüksuse piir, tunnus ja nimi 40301:002:0290 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Planeeritav uuringuauk Pammana uuringuruum Uuringuruumi teenindusala Jrk.nr, katastriüksuse tunnus ja nimi Š-6 2013. a uuringu kaevand, EGF 8483 III kaitsekategooria alused liigid Pammana kruusamaardla 1. 40301:002:0052 Piiri plaan K-5 2003. a uuringu kaevand, EGF 7502 Saaremaa vald, Saare maakond 2. 40301:002:0444 Karjääri Š-1 1988. a uuringu kaevand, EGF 6777 Ranna või kalda piiranguvöönd 3. 40301:002:0579 Kruusa Loa omanik Verston Eesti OÜ Graafiline lisa 1/1 4. 40301:002:0535 Künka Pa-1 1988. a uuringu puurauk, EGF 6777 Pärnu tn 128, Paide 72720 5. 40301:002:0533 Kalmu Siim Pukk [email protected] Mõõtkava 1 : 5000 Tee kaitsevöönd /Allkirjastatud digitaalselt/ S-8 1976. a uuringu kaevand, EGF 3420 6. 40301:002:0564 Tuhkana tee Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 04.02.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5119 /Allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel