Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1028092

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1024628-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Rakvere Vallavalitsus Kontaktisik Sandra Schmidt Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaluba taotletakse varasema Sämi liivakarjääri alale, et jätkata liiva kaevandamist ja heitvee juhtimist suublasse. Luba taotletakse varasema kaevandamisega muudetud alal maavara ammendamiseks enne kaevandatud maa korrastamist. Parandustaotluse selgitus Taotlust on parandatud lähtuvalt Eesti Geoloogiateenistuse korraldus 06.03.2025 nr 13-5/25-21 muudetud maavara kogustest. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Eesmärk on ehitus- ja täiteliiva kaevandamine Sämi liivakarjäärist ning ala korrastamine peale põhjendus maavaravaru väljamist. Tegevusega kaasneda võivate Tegevusega kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus on esitatud taotluse seletuskirjas (ptk keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, 7). tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Sämi liivakarjäär Aadress Sämi liivakarjäär, Sämi küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Territoriaalkood 7927 Katastritunnus(ed) 77002:004:0120 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6584656, Y: 647566 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Sämi liivakarjäär (77002:004:0120). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Rakvere vald, Lääne-Viru maakond 0661 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Sämi liivakarjääri mäeeraldis asub Lääne-Virumaal Rakvere vallas kohaliku tähtsusega Sämi maardlas (registrikaardi nr 412) Sämi külas katastriüksustel Sämi liivakarjäär (kat.tunnus 77002:004:0120). Mäeeraldis jääb Tallinn-Narva maantee (T-1) 110. km-lt ca 230 m kagu suunas ja Sämi- Sonda-Kiviõli maantee (T-17120) 0,5. km-lt ca 130 m kirde suunas. Mäeeraldise pindala on 10,10 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala 13,08 ha. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad mäetööstusmaa sihtotstarbega katastriüksusel „Sämi liivakarjäär“ (tunnus 77002:004:0120). Mäeeraldisel puuduvad piirangutega alad, kommunikatsioonid ja tehnovõrgud. Mäeeraldise piires ei ole looduskaitse- ega keelualasid. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Mõõdistamise käigus on fikseeritud veetaseme absoluutkõrgused mäeeraldisest ca 180 m kaugusel loodes asuvast Sarapmäe (tunnus pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta 77002:004:0011) kinnistu puurkaevus (koordinaadid x = 647537, y = 6585023), ning ca 200 m kaugusel loodes asuvast Jüsmä (tunnus 77002:004:0360) salvkaevus (koordinaadid x = 6584911, y = 647412). 24.11.2010. a Sarapmäe puurkavu veetase 54.53; Jüsmä salvkaevu veetase 60,02 12.11.2014. a Sarapmäe puurkaevu veetase 53.51; Jüsmä salvkaevu veetase 59.53 11.12.2015. a Sarapmäe puurkaevu veetase 53.51; Jüsmä salvkaevu veetase 58.91 Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 1: Register_2035131.pdf dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Karjääri heitvesi juhitakse Vilepilli kraavi. Kaevandamise tagajärjel lähiümbruse kaevude veetaseme olulise alanemise korral tuleb kaevandajal rajada uued kaevud. Vee erikasutusega seotud tööde teostamise või vee erikasutusega Lisa 2: Sami_veekorvalduse_joonis.pdf seotud kavandatava ehitise projekt Sademevee suublasse juhtimise või suunamise viis Veekogusse juhtimine Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega 2/7 Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Sämi liivakarjäär Väljalaskme kood LV092 Väljalaskme tüüp Puhastiga sidumata väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6584580, Y: 647654 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2025-2040 5 181 5 182 5 181 5 181 20 725 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2024-2034 Heljum 25 mg/l 2024-2034 Naftasaadused 1 mg/l 2024-2034 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) 9 pH ühik Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Üksikproov X: 6584580, Y: 647654 Heljum Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6584580, Y: 647654 Naftasaadused Üks kord poolaastas Üksikproov X: 6584580, Y: 647654 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Üks kord poolaastas Suubla Suubla nimi Vilepilli kraav Suubla kood VEE1072912 Pinnaveekogumi nimi Pinnaveekogumi kood Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt 3/7 Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Reovett ei teki. Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 4/7 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 412 Maardla nimetus Sämi Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Sämi liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 10.10 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.08 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 28 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve ehitus, teedeehitus ja remont Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 20 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 32.774 tuh m³ 30.05.2024 3 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 329.511 tuh m³ 30.05.2024 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 25.774 tuh m³ 2. 1207 - täiteliiv 266.511 tuh m³ 5/7 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja OÜ Mäemees Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 17.06.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Sämi liivakarjääri maa-ainese jääkvaru keskkonnaregistrisse kandmise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2010). Tallinn, 2011 Geoloogiafondi number 8321 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 624 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.05.2011 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu ja metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 3: Sami_liivakarjaar_maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Sami_liivakarjaar_maeeraldise_geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 5: Sami_liivakarjaar_korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 6: Sami_taotluse_seletuskiri_2025.pdf Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 7: KK_2011_05_09_nr_624.pdf Lisa 8: 13_525_21_03.03.2025_Korraldus.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 9: EGF8321.zip GIS ja CAD failid Lisa 10: Maeeraldise_ruumikuju.dgn Lisa 11: Teenindusmaa_ruumikuju.dgn Lisa 12: Lamami_samakorgusjooned.dgn Lisa 13: Maapinna_samakorgusjooned.dgn 6/7 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Tegevust ja selle võimalikku mõju on kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Taotluse allkirjastatud graafika ja seletuskiri Lisa 14: Sami_taotluse_seletuskiri_ja_graafika_2025.asice 7/7  Registriosa: Registriosa number 2035131 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Kinnistu nimi SÄMI LIIVAKARJÄÄRI I jagu - KINNISTU KOOSSEIS Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande Nr. kehtivus 1 77002:004:0120 Mäetööstusmaa 100%, Lääne-Viru 144593 Maakatastri andmed üle võetud kehtiv maakond, Rakvere vald, Sämi küla, m2 26.04.2024. Sämi liivakarjäär. II jagu - OMANIK Kande Omanik Kande alus Kande Nr. kehtivus 2 Rakvere vald 4.10.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 12.10.2018. kehtiv Kohtunikuabi Edith Oja III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, Kande Nr. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kannete muudatused ja kustutamised kehtivus kitsendused 1 Kasutusvaldus tähtajaga 25 aastat Sämiliiva OÜ (registrikood Sisse kantud 18.05.2001. 19.04.2017 kinnistamisavalduse kehtiv 14225487) kasuks. Kasutusvaldus on tasuline. alusel muudetud 19.04.2017. Kohtunikuabi Anneli Luur IV jagu - HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegid Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kande alus, Kande Nr. summa kannete muudatused ja kustutamised kehtivus Asutus: Rakvere Vallavalitsus Nimi: Sandra Schmidt Kuupäev: 17.06.2024 13:23:16 Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut.  77 Sa 77 00 ra 00 Pı d 2: pm N 2: r 00 00 a 4: e 4: 00 02 80 11 W 1 U 77 Ta 77us- 00 mm 00 Sa 2: o 2: r 00 j a 2 00apm 4: 4: 04 00 e 21 13 E 66J s 10 m 1: m S 00 e 1:t s 77 Su 05a 00 ur 75 2: ek 00 as 4: e 02 7 91 5 77 R 00 a 2: ud 00 l 57 a 4: 56 04 40 58 S 77 mi 00 li 2:iva 55 00 ka 55 4: rj 56 7 01 r 56 5 5 20 5 6 5 T- 77 Sa 00 r 2:apm 17127002: 5 5 4 5 8 00 3 56 4: e 00 7 0S 59 12 5 5 mi 57 LEPPEM˜RGID: 56 004: 54 - Son 40 57 06 da- Meeraldise piir Ki Meeraldise teenindusmaa piir vi 77 55 00 U ıl 2: ku i 00 3 4: 53 77 Su Olemasolev kraav 03 80 00 ur 2: ek 77 00 as Kraav veekırvalduseks 00 Kr 4: e 2:aa 02 00 vi 92 Vee liikumise suund 4: 00 36 Kruusa Ku nd 40301:002:0579 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus a jıg i 55 Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m Veekırvalduse ala 77 00Vi Seirepunkt, punkti number 2:l e 1 00pi ll 4:i 00 02 M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0,21m); 2. Katastriksuste piirid Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 22.11.2024.a (plaanil skemaatilised); 3. Kasutatud: - Eesti pıhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 22.11.2024. a L˜˜NE-VIRUMAA RAKVERE VALD Joonis 1 S˜MI LIIVAKARJ˜˜R T nr 24255 Mııtkava: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 M 1:5000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn VEEKRVALDUSSKEEM Formaat A3 Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:RAKVERE VALLAVALITSUS Koostatud: Lne-Viru maakond, Rakvere vald, Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 22.11.2024 Sımeru alevik, Kooli tn 2, 44305  ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht Rakvere, nr 6434 N W E 63 . 36 S 64 63 . . 13 07 U 64 u 77 s- 63 00 Sar 0. . 38 2: ap 3. 1 00 m 4 4: 63 1. ( 00 e . 87 5 1) 6 6 13 (3) 63 . 65 62 PA - 63 19 . 95 . 23 63 . 62 62 . 85 63 58 63 89 . 92 6. 191 . 74 . 21 64 . 98 .84 61 63 4 63 . 59 63 63 6 . 61 63 . 85 03 .96 . 91 . 66 63 63 m . 44 m 63 . 72 nd 62 62 nd . 38 . 82 . 10 63 63 62 . 08 63 . 75 63 61 . 42 61 .42 .90 . 60 61 .74 63 59 . 62 . 61 61 67 . k a t tepi nnas 61 S 45 .78 63 .79 77 ar 61 61 . 05 62 00 apm 63 61 59 .33 . . .70 59 61 61 66 69 . 54 . 62 .33 .27 2: v 62 M˜EERALDISE PIIRIPUNKTIDE 00 e 64 . ka ra . 82 61 .81 16 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 4: 01 . 62 59 63 KOORDINAADID 00 0 . 55 2. . . PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 11 5 5 62 35 62 . 1 59 . 60 . 87 63 . 50 5 1 59 55 58 62 . 50 Piiripunkti Piiripunkti 62 . 04 3. ( 1) 63 . 57 . 56 X Y X Y 61 0 . 08 62 62 57 62 .95 63 ( 3) . 62 . 34 59 . Nr Nr 62 . 10 . 64 PA 62 62 . 55 12 . 45 . 59 63 - 24 59 S 31 . 2 . 62 77 uu 00 13 59 59 6 63 07 . 57 . . 47 . 1 6584604.12 647344.08 1 6584606.84 647341.12 00 r e 62 63 39 59 . 16 . 20 60 94 62 . 39 2: kas 63 22 58 . 19 . 6 . 2 6584637.24 647372.43 . 58 47 41 59 9 61 . 2 6584641.63 647370.33 . 63 83 00 e . . 59 2 82 62 6 4: . 3 6584744.28 647543.52 62 . 5 59 59 0. 43 3 6584692.42 647448.96 68 02 60 . . 86 . 06 2. 4 62 . 09 1 91 59 62 kr 7 59 6 59 0 5 . 59 . 4 6584871.04 647642.16 4 6584812.41 647584.05 . 81 3. ( . 03 80 3 1) aav 62 59 . 69 61 6 59 59 62 . 00 63 62 59 . 1 . 95 0 . . . 62 4 97 71 5 6584947.81 647702.58 5 6584885.59 647626.86 73 . 54 . 92 59 . 20 59 (3) 61 . 42 . 82 .01 61 6 6585067.47 647800.35 58 PA 63 6 6585067.47 647800.35 62 58 . 58 59 .24 . 95 59 . 83 63 62 - . 62 32 59 . 82 . 70 43 7 6584966.13 647870.25 7 6584966.13 647870.25 62 m 0 63 . 34 62 . 1 m 62 . 92 nd 3. . 4 . 83 . 46 9 59 . 1 . 4 nd . 51 99 2 8 6584698.09 647827.08 8 6584644.35 647818.41 0 56 61 62 56 8 61 . 60 . ( 3. 1, .03 59 . 97 0 62 6 . 51 3 50 . 59 59. 61 . 34 1. . 32 59 62 3) 4 . 07 61 1 92 6 62 58 . 9 6584812.91 647730.75 96 . . 9 6584735.66 647745.00 80 36 . . . 28 9 51 62 (3) ka t 1. ( 10 6584710.99 647627.10 tep 1) kr 60 10 6584660.70 647706.00 62 63 i nn 58 59 . 1 . 78 60 59 5 63 . 66 . ( aav as 9 84 . 02 . 3) 57 . 39 06 62 11 6584620.38 647612.52 11 6584453.41 647508.18 . 23 63 . 62 . 46 60 56 60 60 ’ I . 64 58 . 92 67 . 86 . 3 PA . 74 60 60 60 7 PA 63 12 6584548.59 647581.59 12 6584526.91 647428.14 J . 70 . 87 59 . 59 59 . 66 sm - 17 . 60 27 62 - 62 25 61 1 . 62 18 62 62 6 35 . 09 . . 59 59 99 59. . 13 6584453.41 647508.18 13 10 92 59 08 6584604.12 647344.08 . 38 . 56 . 43 . 7 1 1: me 5 57 3 . 92 59 2 .7 6 63 62 5 . 63 6 62 59 3 63 68 8 58 . 2 . 5. . 65 . 09 . 61 14 6584526.91 647428.14 00 t . 57 1 6 4 61 . 9 62 1: sa . 41 6 63 1 58 60 60 . 21 59 . 25 58 58 . 63 21 . . 38 Pindala: 13.08 ha 05 . . 75 . 96 38 63 kr 63 18 58 96 75 . 17 . 40 PL 59 58 aav 62 Pindala: 10.10 ha 63 . 44 . 91 . 93 PL OK 60. 63 . 47 58 61 62 . . 37 .71 53 60. . 59 O K1 84 KK 61 69 0. a 58 . 77 79 63 58 59 59. 3 T . 6. 4 58 86 . 63 63 63 61 . 64 . 08 . 62 24 6 . . 04 57 . 58 .55 aT 63 59 36 1( 59 5 61 m 63 . 72 . 59 . 69 58 . 03 3) 63 62 nd . 65 59 . 69 6 m ka I 58 2 t . 33 I nd tep . 54 61 62 7 ’ 63 i .72 kr 88 . 41 . 99 nn 61 as 58 . . aav 91 58 PA . 62 77 R 61 58 58 . 87 81 59 7 00 61 . 00 au . 67 - . 1 PA . 03 62 24 73 62 7 . 83 63 2: dl . . 5 99 58 . 00 62 - 61 00 a 58 30 9. . 00 61 . . 85 56 94 . 99 . 66 59 62 82 0 60 61 58 . 4: 63 . . 75 5. . 54 33 .67 . 41 04 2 63 . . 28 36 58 73 62 41 . 71 59 63 6 . 34 62 63 40 . 62 6 3 8( . 2 62 08 06 . 98 63 58 81 58 . 06 . . . 99 3) 59 . 88 61 72 64 3 s 62 . 47 . .78 61 0 61 61 62 2t n ina 62 63 0. 27 5. . . . 6 ep 63 3 58 59 70 2 80 .93 . at . 07 63 Y= 08 k . 68 6 58 . . 59 2. 4 . 56 . 00 62 62 58 m 8 2 62 3 . 21 . 36 6 57 . 15 63 . 25 ( 57. 61 . nd 3) 62 622 .8 56 7 .4 62 13 58 4. (1) . 88 58 . 59 47 07 . . 47 . 1 59. 52 56 . 62 5 6 40 55 62 58 . pn inas 2 61 . 61 . 84 . 20 (3) 64 a k t te 6 58 43 22 58 58 . 2 27 PA . 1 . 66 59 3 62.21 63 9 58 . 63 X= 61 59 6 60 62 56 63 . 25 59 . 08 62 - . 1 58 . 48 62 . 82 65 . 01 56 . 58 56 16 63 3 58 . 73 . 02 . 00 54 56 59 62 . 77 . 64 62 6 62 . 84 . 62 . . 1 46 . 62 . 1 4 2 . 25 56 63 1 62 63 5 59 62 . 75 58 . . 77 Sar 56 62 72 58 . 61 57. 0 55 5 73 60 62 . 62 587 . 56 . 25 63 6 . 95 . 91 58 ka . 23 58 . 91 62 kr 3 13 56 . 6 . 0. . 61 04 . t t 85 61 . 37 00 ap 02 . . 73 . 55 56 23 ep .00 aa 00 2 63 m 58 i nn 61 . 194 6 56 56 . 55 . 62 nd ka t . 52 as 60 . 2: m 30 60 00 v .55 6 56 63 tep 5. 62 e 57 5 . 79 59 m 58. ka . . i nn PA 56 7 00 . 62 58 4: 61 61 80 58 .03 61 t tep 3 56 63 . . as 61 60 nd 9. .51 04 . . 58 56 86 19 . 73 .77 . 92 00 61 - i 85 63 59 nn . 15 56 62 63 62 12 5 56 as 56 5 60 . 6 58 63 1 57 56 . 86 . 60 63 25 . 79 0 58 7 56 . 50 . 58 . 1 . 5 29 6 . 55 53 3. . 4 5 . 56 . 07 97 4 . 69 . 0 kr . 5 58 62 21 . 56 62 61 . 69 0 57. aav59. . 92 .53 . 51 56 . 23 56 3 (1, 3) 1 58 . 1 63 62 6 13 9 56 . 65 60 62 56 5 . . 03 . 4 56 . 25 60 5 . 40 77 (3) . 83 2 . . 56 . 29 82 94 6 . 63 1 .4 56 58 62 62 08 61 56 62 . . 00 58 2 . . 93 56 ka . 90 58 .7 34 . 49 . 55 95 . 62 58 . 55 9 56 t tep 56 63 58 58 5 63 0 . 67 i nn . 25 62 . . . 13 . 20 59 8. . 61 56 24 60 60 60 . 20 2 9 63 .08 61 as 56 . 92 . 98 . 58 . 56 80 63 . 78 PA . 89 56. 61 65 . 55 62 .81 8 . 63 . 06 2 59. 61 71 PA . 70 5 62 - . . . 30 ( 04 62 26 68 3) 9 kr 62 . Tal 45 62 ka 61 - 5 00 14 62 62 64 0 . . 82 aav . 56 . . 4 2. t 55 37 . 99 33 54 62 6 t 60 ep 5 . . 29 58 52 73 . 7 73 61 S . . 41 i v 58 91 l 63 nn .69 56 m aa . . 56 09 i 28 62 . 1 71 59. . 95 4 77 il nn as 61 . . 63 60 . kr 00 61 60 6 .98 56 62 00 i 59 . .78 i va . 58 33 5 56 36 1 09 . . 2. 8 63 5 79 13 56 72 6 58 62. . 91 56 4 56 5 63 58 . 29 2: ka 56. 07 . . 6 . 73 . 94 . . 04 . 42 04 . 68 00 1 ka 6 59 1 2 . 20 r 20 62 4: j 9 1 2. 58 57 61 22 56 6 . 06 63 5 t . . 72 . t 86 63 8 . 27 60 57 ep I 01 r 37 . 96 . 90 9 58 98 m 2. 60 ka 1 20 i 6 . nn t 58 . 8. . 73 61 tep 56 67 59 nd 51 60 . 3 5 56 . 73 0. 2. 60 1 i 58 as 61 1 nn 58 8 . 62 5 3 6 . .1 . 87 . 45 . 2 32 as 67 9 5 56 . 08 . 58 62. 56 5 5. m 62 56. . . 39 62 47 . 3 62 nd 61 56 44 62 58 58 69 . . 67 . 1 38 95 56 57 38 44 . . . 2 . . . 88 7 58 58 . . 1 62 62 62 605 . 59 8 75 1 56 ka . 60 25 . 5 61 . ka . 89 t tep 10 65 . 16 60 . 21 58 58 kr 0. 2. 4 60. 95 t tep i nn . 12 . 17 aa 63 56 5 i . as 62 v . PL nn 80 5 59 59 6 P 02 47 as 62 . 71 . 1) A- 59 3. ( 61 61 79 . 56. 1 07 62. PA 56 60. . 63 7 2. 58 63 70 6 . .84 58 62 79 58 O . 83 57 . 07 s 6. 199 0 . . 58 5 62 29 KK 6. . - . 68 na 38 4 57 60 11 40 41 62 n i 58 ( 63 61 56 p 56 t te 60 59 PA 3) 56 . . . 03 ka 627 .3 59 . . 29 2 . 82 . 35 . 82 .58 . 60 4 14 51 . 95 . 55 93 1 58 - ( 58 1 aR 58 59 62 23 . 59 63 59 . 94 . 80 3) . 69 58 . 41 01 . . 1712 61 . 1 41 .99 62 56 62 59 . 02 . 1 63 . 30 62 . . 28 62 . 40 59 . 55 55 10 58 58 . 02 13 . 68 42 59 . . 84 . 56. kr 56 57 62 . 35 21 . 62. 58 aav 70 59 26 56 68 0S 61 56 . 56 59 . 65 . 34 56 71 59. .37 . 82 . 38 63 7700 Sonda- . . 69 59 93 99 59 58 . 74 59 . 21 . 60. 1 .3 . 85 . 00 59 58 57 . 1 0 PA 57 59 59 3 4 . 12 . 64 7. . 73 . 2 2 . 06 41 58 8 59 mi 6 56 . 61 61 .2 PA 0. . 0 . 1 61 - 90 .36 .78 3 13 56 56 1 58 1 6 3 63 2: 17 2. . 62 - . 59 07 ( ka 37 . . - 1 56 61 3) . t tep 9 56 . . 07 82 4 . 59 57 . 57 53 33 97 004: Ki 1 56 61 .86 61 i nn 56 56 56 1 56 . 68 .2 (3) 59 57 60 . 6 . . . ka 53 2 82 as 65 68 . . 05 . 44 94 .81 56 . 09 5 59 3 59 . 29 t . 6. 6 70 . 58 t 78 8 . 71 59 ep 58. . 18 56 . 00 59 58 47 0640 l 61 56 t i be ka . nn . 56 87 . 74 58 58 . 09 1 58 61 9 . 58 . 63 58 68 t tep . 23 . 77 . . 98 52 . as 1 00 61 i 58 2 4 . 56 nn 43 . 0 54 56 56 58 2 as . 9. 89 2. . . 71 . 56 65 56 56 . 79 59 4 63 vi 79 . 5 70 59 . 59 60 . 63 . 97 56 60 30 9 . 7 . . 47 . 38 61 1 ı it 59 . 3 56 . 97 59 53 2. (1 58 64 6 61 . . 18 60 61 . 04 4 ) 3 .72 70 . .48 57 57 59 34 58 m 04 ( Y= . ka 59 61 08 . 01 . 75 08 3) . 04 nd . 56 60 ee 61 t tep . . 58 59 56 .98 14 . 94 i nn 57 . . 96 61 61 61 as 59 56 . 38 87 58 95 58 . 06 PA 63 63 58. . .28 . . 62 - 26 08 61 . 59 . 73 61 60 . 95 57 27 . 49 50 . 88 .1 . 30 57 1 25 58 9 61 56 . . 00 50 91 6 . 4 . . 1 12 1 4 . 77 4 58 58 81 5 58 X= 6. 3 . 0 . . 09 . . 59 6 56 1 60 59 6 61 . 67 60 . 00 .0 9 58 91 65 56. 59 61 . .1 4 11 . 00 5 8 . 2 5 84 A 1 4 . 34 6 8 . 61 60 41 80 57 46 .39 . v 62 61 59 87 57. 94 kaa r 58 . 91 63 0. 60 . PL 56 56 . 62 . 65 .00 57 lep 57 94 . 579 .4 62 . 49 49 00 55 61 56 . O . 79 . 22 57 ka p . 20 .1 2 61 .04 60 . 87 59 KK 56 . 66 92 . 58 sk 59 61 60 58 . 79 58 61 56 3 . 96 61 . 36 57 . 57 . 03 63 64 60 . 34 . k 90 at t aT ka .61 58 33 lep . 01 58 58 . 34 59 . 33 64 60 60 ep t tep . 00 59 62 . i nn ka p . 08 58 58 . 71 . 68 . 82 60 88 . 59 i nn . . 1 . 65 as as 56 . sk 10 34 5 6 60 41 0 6 4 2. . 3 57 . 21 57 56 . 46 . 85 4 6 98 57 57 57 2. ( . . 35 . 03 1) 61 60 61 . 22 56 . . 57 49 36 . 18 58 0 . 56 . 36 58 ( 28 56 58 77 . 78 58 56 . 3) 61 60 60 . 00 Uk 59 . 70 . 07 . 99 . 29 PA 05 PA 05 0 2: u ka 56 56 - 56 62 28 6 . 56 57 62 - 60 21 t . 72 . 51 58 00 . tep . 61 7 . 83 57 22 . 98 59 . 31 . 54 29 59 i 2 nn . . 49 . Ki . 78 60 4: as 2 58 56 . 3 57 76 57 2 59 6 . 03 5 . 59 56 81 60 76 56 57 7 60 . 77 Suu . vi 65 80 . 09 56 56 . 69 . 70 . 57 57 57 . 01 31 63 . 70 . 42 . 68 . 00 r ıl 26 59 e 25 2: ka 54 58 . .94 63 63 61 61 00 se . 84 i 61 60 . 27 4: 59 56 .40 . 06 57 . 54 58 . 62 56 02 57 ka . 10 . 85 58 t tep 56 57 . 85 92 8 6 3 58 . 85 62 . 59 i nn . 1 14 . as 1 57 73 12 56 . 65 57 88 59 58 . 72 . 96 60 56 . 61 . . 69 . 67 10 57 . 43 m lep . 12 nd 56 ka p 0 62 . 68 5. .4 57 57 . 7 61 sk 82 63 56 63 5 .03 t . 12 ide . 70 77 K 1 t ud 56 596 .3 00 r 56 (3) 58 62 . 70 57 a . 46 . 58 5 44 2: avi . 8 29 00 00 PA 61 59 . 4: 62 -20 56 58 00 61 . .34 00 76 . 56 62 . 57 49 . 36 60 57 59 56 74 61 . 20 59 63 .52 . 7 . 80 61 56 . 04 0 .01 . 37 64 62 .69 60 . 63 . Y= 32 57 61 . 00 .41 57 PA 62 -21 56 . 60 X= . 93 11 58 . 06 43 8 65 56 . 43 61 63 84 13 l . 63 40 ep 56 ka p . 90 0. sk LEPPEM˜RGID: 00 61 .42 57 . 45 7 58 5 . 23 57 Meeraldise piir, piiripunkt ja number 58 . 60 1 M˜RKUSED: 59 61 .67 61 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0,21m); 58 . 25 1 2. Katastriksuste piirid Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 22.11.2024.a (plaanil skemaatilised); 60 Teekaitsevnd 3. Maardla ploki piirid Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 22.11.2024.a (plaanil skemaatilised); 77 V 00 il e 4. Kasutatud: 2: pi 00 ll i Maavara ploki piir ja number Kaevandamisel jetava nılvaterviku alumine piir - Smi liivakarjri metde plaan seisuga 13.07.2022, O J.Viru Markeideribroo, t nr 22170. 4: 59 PLOKK3aT (lemine kattub meeraldise piiriga) 00 (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 02 Suurekase 77002:004:0292 Maardla piir (asendiskeemil) L˜˜NE-VIRUMAA RAKVERE VALD JOONMTKAVA: Katastriksuse piir, number ja nimetus Gr lisa 1 S˜MI LIIVAKARJ˜˜R T nr 24255 I I’ Geoloogilise lbilıike joon Geoloogiline puurauk 0 10 50 m 0 Mııtkava: 8. . 2 0.5 PA-31 kattepinnase paksus, m O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee 1:1000 3 puuraugu nr. (3) Maapinna samakırgusjoon, abs m kasuliku kihi paksus, m Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 56 2.5 (1) 63.39 Formaat A1 PA 3.0 (3) plokk 1 piires suudme abs kırgus, m E-post: [email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN 57.41 meeraldise lamami* Mııdistatud: kasuliku kihi paksus, m 61 -6 . Meeraldise lamami samakırgusjoon, abs m plokk 3 piires abs kırgus, m Koostas Priit Koppel 13.07.2022 52 33 /allkirjastatud digitaalselt/ 56 * - vljaspool meeraldise . 81 Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:RAKVERE VALLAVALITSUS piire kasuliku kihi lamam Koostatud: Lne-Viru maakond, Rakvere vald, Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 22.11.2024 I Sımeru alevik, Kooli tn 2, 44305 I  GEOLOOGILINE L˜BILIGE I - I’ 77002: Sarapm e S mi l ii vakar j r 004: SW 77002: 004: 0120 NE 0012 m PA-24 m 64 62.94 0.4 PA-18 0.1 64 PA-16 PA-25 0.4 0.2 6.1 (3) 62.73 1.9 (1) 62.63 56.41 62.57 3.0 (1, 3) PA-30 0.4 PA-14 5.8 (3) 59.21 1.5 (3) 63 56.61 55.61 3.6 (3) 62.33 2.6 (1) 63 61.73 0.2 54.81 4.5 (3) 8.8 (3) 52.71 0.4 0.2 0.1 62 0.4 62 PLOKK 1 aT 61 61 1: 2.0 2.0 2 PLOKK 1 aT 2 1: 2 1: 60 v.t. 2.5 m 60 1: v.t. 3.5 m 59.47 v.t. 3.6 m v.t. 4.0 m 2 12.05.1960 13.07.2022 16.12.1976 13.12.1976 v.t. 3.6 m 13.12.1976 kesk v.t. 58.51 abs m 59 16.12.1976 59 v.t. 4.5 m 3.5 58.52 13.07.2022 4.0 16.05.1960 58 58 PLOKK 2 aR 56.94 57 13.07.2022 PLOKK 3 aT 57 5 1: 1: 6.0 5 6.5 56 6.5 56 1: 5 SAVILIIV 7.0 PLOKK 3 aT 7.5 55 7.5 55 7.5 54 54 9.0 53 9.5 53 9.0 52 52 51 51 50 50 LEPPEM˜RGID: GEOLOOGILINE L˜BILIGE II - II’ Meeraldise piir Meeraldise teenindusmaa piir Maavara ploki piir ja number 77002: SE NW PLOKK 1 aT (aT- aktiivne tarbevaru, Raudl aR- aktiivne reservvaru) 004: m m a 64 64 0440 Kaevandamisel jetav kaitsetervik 1: 5 S mi l ii vakar j r ja selle nılvus 77002: 004: 0120 PA-15 0.2 63 PA-14 0.2 63 PA-6 PA-13 0.2 61.53 5.8 (3) 61.33 0.2 61.73 8.8 (3) 61.33 7.3 (3) 55.51 8.3 (3) 52.71 v.t. 4.2 m 62 52.81 53.81 62 05.05.1960 Uuringuaegne veetase ja mııtmise kuupev Kraavi 0.2 61 61 Uuringu keskmine veetase absoluutkırgusel 58.51 m 770020 :04:0036 60 60 Oodatav veetase abs 57 m 2 1.5 1: 1: kesk v.t. 58.51 abs m 2 59 59 2.5 Puurauk puuraugu nr. kattepinnase paksus, m v.t. 4.2 m v.t. 4.0 m PA-18 0.1 58 suudme abs kırgus, m kasuliku kihi paksus, m v.t. 4.2 m v.t. 4.2 m 12.05.1960 3.5 13.05.1960 58 62.73 1.9 (1) plokk 1 piires 1.5 (3) meeraldise lamami* 05.05.1960 10.05.1960 59.21 kasuliku kihi paksus, m 57.02 abs kırgus, m plokk 3 piires 57 16.09.2021 57 * - vljaspool meeraldise piire kasuliku kihi lamam 1: PLOKK 3 aT 5 5.1 56 56 5 1: 6.0 55 55 7.5 54 54 9.0 Puuraugu sgavus,m 53 9.0 53 9.0 9.0 52 52 Kasvukiht 51 10.0 51 Ehitusliiv 50 50 Eriotstarbeline liiv Saviliiv Ladustatud katend M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0.21m); 2. Kasutatud: Smi liivakarjri geoloogilised lbilıiked, O J.Viru Markeideribroo, t nr 22170. L˜˜NE-VIRUMAA RAKVERE VALD JOONMTKAVA: Gr lisa 2 S˜MI LIIVAKARJ˜˜R T nr 24255 0 10 50 m O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:1000 E-post: [email protected] 10112 Tallinn M vert 1:100 L˜BILIKED I-I’ ... II-II’ Formaat A1 Formaat A_ Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:RAKVERE VALLAVALITSUS Koostatud: Lne-Viru maakond, Rakvere vald, Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 22.11.2024 Sımeru alevik, Kooli tn 2, 44305  ASENDISKEEM M 1:50 000 Kaardileht Rakvere, nr 6434 N W E 63 . 36 S 64 63 . . 13 07 U 64 u 77 s- 63 00 Sar . 38 2: ap 00 m 4: 63 00 e . 87 6 6 13 63 . 65 62 . 95 63 62 . 89 62 . 85 . 92 6. 191 63 64 . 98 .84 61 63 4 63 . 59 63 63 6 . 61 . 85 03 .96 . 91 63 m m 63 . 72 nd 62 nd . 38 . 82 63 63 62 . 08 63 . 75 63 61 . 42 61 .42 .90 . 60 63 59 . 62 . 61 67 61 S .78 63 .79 77 ar . 05 62 00 apm 63 61 59 . .70 69 . 54 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 2: v 62 M˜EERALDISE PIIRIPUNKTIDE 00 e 64 . ka ra . 82 61 .81 16 JA KORRASTATUD MAA 4: 01 . 63 KOORDINAADID PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 00 5 63 11 . 50 62 5 Piiripunkti Piiripunkti . 04 63 7 X Y X Y 61 .95 63 . 08 Nr Nr 62 . 10 . 64 S 2 77 uu 6 63 1 6584604.12 647344.08 1 6584606.84 647341.12 00 r e 62 63 62 . 39 2: kas 63 . 58 . 47 2 6584637.24 647372.43 2 6584641.63 647370.33 63 00 e 3 6584744.28 647543.52 62 . 4: 5 3 6584692.42 647448.96 68 02 91 62 . 4 6584871.04 647642.16 4 6584812.41 647584.05 80 61 62 62 . 3 62 59 . 00 6 5 6584947.81 647702.58 5 6584885.59 647626.86 73 . 54 62 58 60 6 6585067.47 647800.35 63 6 6585067.47 647800.35 62 . 83 7 6584966.13 647870.25 7 6584966.13 647870.25 62 m nd 63 . 83 m 62 . 92 nd . 51 8 6584698.09 647827.08 8 6584644.35 647818.41 63 62 9 6584812.91 647730.75 9 6584735.66 647745.00 62 . 4 . 80 92 10 6584710.99 647627.10 10 6584660.70 647706.00 62 63 . 02 . 63 39 . 23 11 6584620.38 647612.52 11 6584453.41 647508.18 5 63 12 6584548.59 647581.59 12 6584526.91 647428.14 J 6 66 sm 62 . 62 13 6584453.41 647508.18 13 6584604.12 647344.08 10 92 . 38 1: me 63 63 14 6584526.91 647428.14 00 t 4 . 61 1: sa 63 Pindala: 13.08 ha 05 63 63 . 75 17 62 Pindala: 10.10 ha . 93 61 63 62 . 53 .71 . 59 63 63 62 61 . 04 63 61 m . 69 . 63 62 nd 6 60 59 5 2 v oo 7. 63 . 41 58 ka ra da 00 t 7 61 av .91 77 R 61 7 00 61 . 00 au .73 67 2: dl . 61 00 a 00 61 .99 62 .82 61 . 4: .67 75 04 73 6 62 63 40 . 62 6 3 2 62 08 06 . . 99 . 72 64 3 62 5 61 61 62 5 .70 . 61 62 62 80 .93 . Y= 08 . 68 m 2 62 3 63 . 25 57. 61 nd 62 7 .4 62 .47 622 .8 56 56 . 62 40 2 . 61 6 61 . 2 62.21 27 X= 61 60 62 . . 82 65 62 01 6 84 1 2 . 15 77 Sar .73 60 62 S 0. 13 00 2 . m 00 ap 63 61 . 194 6 77 il 2: m .55 6 00 ii v m 00 e 61 .03 61 2: aka nd 4: 00 .51 00 r 1 4: j 63 12 01 r . 4 0 61 . 20 53 63 13 62 . 03 61 .34 63 61 . 20 .08 61 61 .65 9 61 .81 .30 Tal 62 . 82 61 l .69 i 28 62 nn 61 . . . 00 61 60 98 59 .78 59 58 . 18 63 5 oo 7. da 00 .1 6 60 1 2 61 tav 63 .86 60 53 . 96 9 60 .1 . 73 61 59 60 .1 61 60 . 45 1 62 .1 5 . 32 . 61 58 m 62 62 nd 61 . 1 . 38 .95 2 05 .7 59 6 60 54 . 61 .95 10 65 . 16 60 . 21 63 59 59 . 02 61 . 79 . 07 60. 63 . 55 84 62 9 PL 6. 19 57 62 63 61 60 .29 O . 03 .58 59 . KK 60 .1 1 58 59 . 2 80 . 69 1712 61 .99 aR 62 63 58 . 30 62 59 . 13 . 55 56 59 57 59 26 0S 61 . 34 59. .37 63 7700 Sonda- 59 . 74 . 21 59 . 85 4 2 8 59 mi 6 . 61 61 0 . 1 . .78 6 3 63 36 2: 59 . 07 - 61 . 59 004: Ki .86 61 61 59 .53 62 .82 59 . 44 . 29 59 58. . 00 58 47 0640 l 61 .87 . 1 58 61 58 9 . 63 . 52 . 98 00 61 58 .43 .56 . 89 63 59 vi 79 59 . 59 . 63 . 47 60 30 9 . 1 ı it . 53 3 64 6 61 60 61 3 .72 . .48 34 m 04 Y= 61 nd . 60 ee . 61 59 56 .98 14 . 96 61 63 61 58 95 63 58. .26 .28 . . 08 61 . 61 60 . 95 57 . 49 50 .1 . 30 1 25 58 60 1 . 00 50 58 6 X= . 12 . 09 59 59 60 . 00 .0 9 65 59 11 . 00 5 8 84 A . 34 61 .39 60 . v 62 80 87 57. 94 kaa r . 91 63 0. 60 . 49 .00 57 lep 57 94 . 579 .4 00 61 . 22 ka p 61 57 .1 2 .04 . 66 92 . 58 sk 59 61 57 57 58 . 79 58 61 . . 03 63 64 33 . 01 58 58 58 . 59 . 33 60 . 34 64 60 00 . 08 58 59 . 71 . 82 60 . 88 . 59 . . 1 . 65 56 . 41 10 34 5 6 64 57 58 3 56 v 57 . . 85 aa 46 57 57 57 kr . 35 . 22 57 . 03 56 57 58 . 18 . . 36 58 28 58 77 58 56 . . 05 00 Uk 60 . . 99 29 60 . 05 07 0 2: u 56 6 57 58 . 83 57 00 . 98 59 . . 54 29 59 . 49 Ki . 78 59 60 4: 58 56 . . 59 03 81 60 76 57 77 Suu . vi 65 80 57 . 57 63 57 . 42 . 00 r ıl 26 59 e 25 2: ka 58 . 63 63 . 00 se 84 i . 27 57 4: 59 . 54 58 . 56 02 61 62 57 . 10 . 85 58 56 57 . 85 92 8 6 3 58 . 85 . 1 59 4 . 73 57 12 56 . 65 57 59 58 . 72 . 96 60 . 67 . 10 57 . m 43 lep . 12 nd ka p 5 62 57 7 . 7 61 sk 82 63 63 5 .03 . 12 96 .3 77 K 56 5 57 00 r a . 46 58 . 58 5 44 2: avi . 8 29 00 00 59 . 4: 56 58 00 61 . .34 00 76 . 56 62 . 36 60 57 59 56 74 . 20 59 63 56 . 7 . 80 . 0 37 . 04 64 62 60 . 63 . Y= 32 57 . 00 57 60 X= . 93 58 8 11 . 06 65 61 56 63 84 13 l . 63 40 ep 56 ka p . 90 0. sk LEPPEM˜RGID: 00 61 .42 57 . 45 7 58 5 . 23 57 Meeraldise piir, piiripunkt ja number . 60 Teekaitsevnd M˜RKUSED: 58 1 59 61 .67 61 Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis (BK77+0,21m); 58 . 25 1 57.00 2. Katastriksuste piirid Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 22.11.2024.a (plaanil skemaatilised); oodatav Veekoguks korrastatud ala ja oodatav veetase 77 V 60 3. Maardla ploki piirid Maa-ameti digitaalsed avaandmed seisuga 22.11.2024.a (plaanil skemaatilised); 00 il e 4. Kasutatud: 2: pi PLOKK2aR 00 ll i Aktiivse reservvaru ploki piir ja number - Smi liivakarjri metde plaan seisuga 13.07.2022, O J.Viru Markeideribroo, t nr 22170. 4: 59 Metsamaaks korrastatud ala 00 02 Suurekase 77002:004:0292 Maardla piir (asendiskeemil) L˜˜NE-VIRUMAA RAKVERE VALD JOONMTKAVA: Katastriksuse piir, number ja nimetus Gr lisa 3 S˜MI LIIVAKARJ˜˜R T nr 24255 Maapinna samakırgusjoon, abs m 56 0 10 50 m Mııtkava: O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee 1:1000 Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 KORRASTATUD MAA Formaat A1 E-post: [email protected] 10112 Tallinn PLAAN Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:RAKVERE VALLAVALITSUS Koostatud: Lne-Viru maakond, Rakvere vald, Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 22.11.2024 Sımeru alevik, Kooli tn 2, 44305  LÄÄNE-VIRU MAAKOND RAKVERE VALD SÄMI KÜLA KESKKONNALOA TAOTLUSE SELETUSKIRI SÄMI LIIVAKARJÄÄR Tellija: RAKVERE VALLAVALITSUS Koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Töö nr: 24255 Tallinn 2024 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad ..................................................................................................................... 3 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................ 3 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................................................................. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus .... 5 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega....................................................................................................... 6 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus ................................. 6 5.2 Kaevandatavad varud ..................................................................................... 6 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ............................................................................... 7 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus .............................................................................................. 8 7.1 Vesi ................................................................................................................ 8 7.1.1 Vee seire..................................................................................................... 8 7.2 Müra ............................................................................................................... 9 7.3 Heitkoguste hinnang .................................................................................... 10 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta .................................................................... 12 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine .......................................................... 12 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus ......................................................... 13 TEKSTILISAD: 1. Keskkonnaministri käskkiri 09.05.2011 nr 624. 2. Eesti Geoloogiateenistus korraldus 06.03.2025 nr 13-5/25-21. GRAAFILISED LISAD: 1. Mäeeraldise plaan M 1:1000; 2. Geoloogilised läbilõiked I-I’… II-II’ Mhor 1:1000, Mvert 1:100; 3. Korrastatud maa plaan M 1:1000. ELEKTROONILISED LISAD: 1. Mäeeraldise ja teenindusmaa ruumikujud ning lamami ja maapinna reljeefi samakõrgusjooned ruumiobjektina; 2. Aruanne „Sämi liivakarjääri maa-ainese jääkvaru keskkonnaregistrisse kandmise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2010)“. 1 Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Sämiliiva OÜ (registrikood 14225487, aadress Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Kohala küla, Härrastemaja, 44215) kaevandas Sämi liivakarjääris keskkonnaloa nr L.MK/320835 alusel ehitus- ja täiteliiva. Sämi liivakarjäär asus munitsipaalomandis oleval kinnistul. Rakvere Vallavalitsuse ja Sämiliiva OÜ vahel on Viru Maakohtus (kohtuasja nr 2-22-15204) sõlmitud 30.08.2023 kohtulik kompromiss, mille kohaselt lõpetasid pooled ennetähtaegselt Rakvere vallas, Sämi külas asuva Sämi liivakarjääri kinnistu (registriosa 2035131, katastritunnus 77002:004:0120) koormamiseks, 10.05.2001 sõlmitud ja Riigikohtu 14.12.2010 kohtumäärusega nr 3-2-1-94-10 muudetud kinnistu kasutusvalduse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Rakvere Vallavolikogu otsustas 15.05.2024 otsusega nr 139 (KOTKAS 29.05.2024 numbriga DM-128647-1) võtta Sämiliiva OÜ-lt üle Sämi liivakarjääri korrastamiskohustus ning anda nõusolek Rakvere Vallavalitsusele Keskkonnaametilt keskkonnaloa taotlemiseks sama mäeeraldise piires. Sämiliiva OÜ-le kuulus ka keskkonnaluba nr L.VV/327102 Sämi liivakarjääris vee erikasutuseks. Keskkonnaamet on 30.05.2024 korraldusega nr DM-128647-2 tunnistanud kehtetuks Sämi liivakarjääri keskkonnaloa nr L.MK/32083. Eesti Geoloogiateenistuse 06.03.2025 korraldusega nr 13-5/25-21 on korrigeeritud kehtetuks tunnistatud loaga seotud olnud plokkide varu koguseid. Käesolevaga taotleb Rakvere Vallavalitsus (registrikood 77000329) varasemate lubade asemel keskkonnaluba maavara kaevandamise jätkamiseks liivakarjääris, mis hõlmab Sämi liivamaardla (reg kaart 412) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokki 3 täielikult. Luba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamiseks taotletav maavara leiab kasutust ehituse ja teedeehituse valdkonnas. 2 Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Sämi liivakarjäär, mäeeraldise pindalaga 10,10 ha ja teenindusmaa pindalaga 13,08 ha, asub Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas. Taotletav karjäär paikneb munitsipaalomandis katastriüksusel Sämi liivakarjäär (77002:004:0120). Mäeeraldis jääb Tallinn-Narva maantee (1) 110. km lt ~230 m kagu suunas ja Sämi-Sonda-Kiviõli maantee (17120) 0,5. km-lt ~130 m kirde suunas. Sämi liivakarjääri mäeeraldis paikneb kirde-edela suunaliselt väljavenitatud kujuga alal ning on mõõtmetega ligikaudu 640 x 160 m. Varasemalt kattis mäeeraldise ala männimets, kuid praeguseks on enamus metsast raiutud, katend kooritud ning varasemate kaevandamise lubade alusel alal toimunud kaevandamine. Mäeeraldisel ei ole hooneid ega rajatisi. Lähim elamu asub mäeeraldisest ~139 m kaugusel loodes (katastriüksusel Sarapmäe; 77002:004:0011). Sämi liivakarjääri ala ei kattu looduskaitse- ega Natura 2000 alaga, samuti ei esine kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. 3 3 Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Geoloogilisi uuringuid Sämi maardlal on tehtud kahel korral. 1961. a teostas Eesti NSV MN juures Geoloogi ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus töö “Aruanne Sämi maardla ja liivalahjendaja uuringutest Aseri tellisetehasele”, I. Barankina, EGF 1505. Uuringute käigus arvutati liivavarud A, B, C1 ja C2 kategoorias. 1977. a tegi maardlal uuringu Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus “Aruanne Aseri savimaardla ja liivalahjendaja uuringute kohta drenaažitorude ja telliste tootmiseks”, K. Tallinn, EGF 3462. Uuringu eesmärgiks oli 1961. aastal hinnatud C2 kategooria varude üleviimine C1 kategooriasse. Uuringu käigus puuriti 13 puurauku üldmetraažiga 96,0 m, puuraukude keskmise sügavusega 7,38 m. Lõimise määramiseks võeti 28 proovi üldmetraažiga 73 m, proovide võtmise keskmine intervall oli 2,6 m. Liivade kvaliteedi hindamisel on lähtutud uuringus liivalahjendajale ja mördiliivale esitatavatest nõuetest. Sämi maardlal eraldati töö raames pindalal 9,678 ha liivlahjendaja varud C1 kategoorias mahus 493,6 tuh m3, sh mördiliivad mahus 200,9 tuh m3. 2000. a taotles OÜ Kohala SF Sämi maardlas maavara kaevandamise luba pindalal 10,10 ha (EGF 6757). Maavara kaevandamise loa taotluses arvestati välja taotletava mäeeraldise piiresse jäävad varud 1961. a ja 1977. a uuringute andmete põhjal. Nimetatud töö alusel kinnitas EMK 21. juuni 2000. a protokollilise otsuse nr 00-24, millega ehitusliiva lamamis olev ülipeeneteraline liiv koguses 297 tuh m3 loeti maa- aineseks. 24.05.2001.a väljastas Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (praegune Keskkonnaameti Viru regioon) Kohala SF OÜ-le maavara kaevandamise loa LVIM-019 kehtivusajaga 01.06.2011. a (lisa 3), mille punktiga 6 on määratud ehitusliiva kaevandatavateks varudeks 258,5 tuh m3 (aktiivne reservvaru 268,9 tuh m3) ja maa-ainese kaevandatavaks koguseks 255,8 tuh m3 (kogu varu 297,4 tuh m3). Seoses asjaoluga, et maa-ainese kaevandamiseks lubasid üldjuhul ei pikendata, koostas OÜ Mäemees Kohala SF OÜ tellimusel olemasoleva geoloogilise andmestiku ja 2010.aastal teostatud markšeidermõõdistamise alusel varu osalise ümberhindamise ja täiendava varu arvele võtmise aruande “Sämi liivakarjääri maa-ainese jääkvaru keskkonnaregistrisse kandmise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2010)”, EGF 8321. Alal paiknevates puuraukudes uuringute ajal (1961.a ja 1977.a) mõõdeti pinnase vee tase 3,0…5,5 m sügavusel maapinnast (keskmiselt 3,9 m sügavusel) abs kõrgustel 57,11…60,01 m (keskmine 58,51 m) mõningase langusega edela – Kunda jõe – suunas. Kogu ehitusliiva varu (plokk 1) on veepealne, kuid vee alla jääb 1,5…4,8 m täiteliiva (plokk 3) varust. Taotletava mäeeraldise piirialale jäävates puuraukudes 17, 18 ja 19 on kogu varu veepealne. 4 4 Taotletava mäeeraldise piires oleva maavara kvaliteedi ja koguse iseloomustus Mäeeraldise kirdeosas on maavara pealmised kihid esindatud valdavalt väga peene teraliste liivadega, mis vastavad enamuses ehitusliivale esitatavatele nõuetele ning kuuluvad ehitusliiva plokk 1 aT koosseisu. Ploki 1 lamamis ning mäeeraldise kesk- ja edelaosas lasuvad valdavalt ülipeeneteralised liivad, mis kuuluvad täiteliiva plokk 3 aT koosseisu. Maavara kvaliteedi näitajad Sämi karjääri mäeeraldise piires (1961. ja 1977.a geoloogiliste uuringute põhjal) on toodud tabelis 1. Plokk 1 ehitusliiva materjalis varieerub kruusa sisaldus piirides 0,0…13,2% (keskmine 3,7%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus varieerub looduslikus materjalis 0,2…3,3%, (keskmine 1,6%), väljasõelutud liiva fraktsioonis aga 0,2…3,6% (keskmine 1,7%). Peensusmoodul jääb vahemikku 0,9…1,7 (keskmine 1,4). Väljasõelutud liiv on määratud proovide alusel ülipeene- kuni peeneteraline (keskmiselt väga peene teraline). Plokk 1 piiresse jääb 3 proovi (proov 374, 388, 367), millest on määratud 1976. a filtratsioonimoodul. Filtratsioonikoefitsient varieerub piirides 1,99 m/ööp…4,25 m/ööp (keskmine 2,77 m/ööp). Tabel 1 - Maavara kvaliteedi põhinäitajad Näitaja Plokk 1 Plokk 3 KOKKU Proovide arv 12 43 53 LOODUSLIK MATERJAL Kruusa sisaldus (fraktsioon 0,0…13,2 (3,7)* 0,0…11,4 (2,7) 0,0…13,2 (2,9) >5 mm), % Savi- ja tolmuosakesi 0,2…3,3 (1,6) 0,0…18,3 (2,2) 0,0…18,3 (2,1) (<0,05 mm), % LIIVA FRAKTSIOONI KOOSTIS Täisjääk sõelal 0,63 mm, % 1,6…18,1(8,0) 0,1…15,2 (5,5) 0,1…18,1 (6,1) Savi- ja tolmuosakesi 0,2…3,6 (1,7) 0,1…18,4 (2,3) 0,1…18,4 (2,2) (<0,05 mm), % Liiva peensusmoodul 0,9…1,7 (1,4) 0,0…1,6 (1,0) 0,0…1,7 (1,1) Ülipeen … peen Ülipeen … peen Ülipeen … peen Liiva grupp (väga peen) (ülipeen) (väga peen) Filtratsioonimoodul, m/ööp 1,99…4,25 (2,77) 0,64…2,16 (1,60) 0,64…4,25 (2,1) 6 proovi Kasutusala Ehitusliiv Täiteliiv Täiteliiv * sulgudes kaalutud keskmine näitaja Plokk 3 täiteliiva materjalis varieerub kruusa sisaldus piirides 0,0…11,4% (keskmine 2,7%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus varieerub looduslikus materjalis 0,0…18,3%, (keskmine 2,2%), väljasõelutus liiva fraktsioonis aga 0,1…18,4% (keskmine 2,3%) peensusmoodul on vahemikus 0,0…1,6 (keskmine 1,0). 5 Väljasõelutud liiv on määratud proovide alusel ülipeene- kuni peeneteraline (keskmiselt ülipeeneteraline). Filtratsioonimoodul on määratud 1976. a puuraukudest võetud proovides. Plokk 3 piiresse jääb 4 proovi (proov 380, 382, 374, 377), millede põhjal filtratsioonikoefitsient varieerub piirides 0,64 m/ööp…2,16 m/ööp (keskmine 1,60 m/ööp). Taotletav mäeeraldis kattub Sämi liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiga 1 ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokiga 3. Taotletava mäeeraldise piires on ehitusliiva ja täiteliiva aktiivne tarbevaru arvele võetud järgmistes kogustes: - ehitusliiv 67 tuh m3 (plokk 1 aT); - täiteliiv 409 tuh m3, sh allpool põhjavee taset 242 tuh m3 (plokk 3 aT). Taotletava mäeeraldise piires on ehitusliiva ja täiteliiva jääkvaru maavarade registri seisuga 30.05.2024 järgmine: - ehitusliiv 32,774 tuh m3 (plokk 1 aT); - täiteliiv 329,511 tuh m3 (plokk 3 aT). 5 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 5.1 Mäeeraldise ja teenindusmaa piiride valiku põhjendus Taotletava Sämi liivakarjääri mäeeraldis (pindala 10,10 ha) kattub pindalaliselt Sämi liivamaardla aktiivse tarbevaruplokkidega, plokk 1 aT ja 3 aT. Mäeeraldis hõlmab plokke täielikult. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 3 lamam. Taotletava teenindusmaa (pindala 13,08 ha) piiride valikul on lähtutud teenindusmaa vajadusest ümber mäeeraldise ning ümbritsevate katastriüksuste piiridest. Teenindusmaa hulka ei ole käesoleva taotlusega hõlmatud varasema loaga hõlmatud teenindusmaa edelaosa, mis on kaetud metsaga ja kus ei ole kaevandamist toimunud ning on säilinud looduslik seisund. 5.2 Kaevandatavad varud Taotletav Sämi liivakarjääri mäeeraldis hõlmab 329,511 tuh m3 täiteliiva ja 32,774 tuh m3 ehitusliiva. See ei ole aga kogumahus kaevandatav, sest külgnevate alade maatoe tagamiseks tuleb jätta mäeeraldise külgedele maavarast hoidetervik. Nõlvu moodustava maavara ja katendi püsinurk on 26° (nõlvus 1:2) pealpool veetaset, ja allpool veetaset 11° (nõlvus 1:5). Nõlvaterviku laius sõltub piiril esineva katendi ja maavara kihi paksusest. Mudelarvutuse põhjal on mäeeraldise piiril vaja ümbritseva ala maatoe tagamiseks jätta kaevandamata 63 tuh m³ täiteliiva ja 7 tuh m³ ehitusliiva. Eelnenust tulenevalt on kaevandatav maavara kogus taotletavas karjääris: 329,511 – 63 = 266,511 tuh m3 ~ 267 tuh m³ (täiteliiv); 32,774 – 7 = 25,774 tuh m3 ~ 26 tuh m³ (ehitusliiv). 6 6 Kavandatav kaevandamise tehnoloogia ja eemaldatav mulla kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Taotletav Sämi liivakarjääri mäeeraldis kattub varasema kehtetuks tunnistatud ja korrastamata Sämi liivakarjääriga. Mäeeraldisel on kavas jätkata juba välja töötatud kaevandamistehnoloogia rakendamist. Varasema kaevandamistegevuse käigus on taotletava mäeeraldise piirest eemaldatud enamus maavaral lasuvast katendist. Katend on ladustatud mäeeraldisele vallidesse. Edasise kaevandamise käigus tuleb mäeeraldisel olevad katendi vallid ladustada ümber vastavalt vajadusele. Umbes 2,2 ha suurusel alal, mäeeraldise piires, on raadamata mets ja eemaldamata katend. Mäetööde liikumisel kaevandamata alani tuleb mets raiuda ning kännud juurida. Koorimata kattepinnas mahus 7 tuh m3 koosneb juurtega kasvukihist, mullale esitatavatele nõuetele vastavat katendit geoloogiste uuringutega eraldatud ei ole. Kattepinnas eemaldatakse buldooseriga ja vallitatakse kuni 3 m kõrguste aunadena teenindusmaale. Juba vallitatud ja vallitatav kattepinnas (kokku ~28 tuh m³) kasutatakse ära mäeeraldise teenindusmaa korrastamistöödel. Liiva kaevandamine toimub ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Abimehhanismina võib liiva veepealsel kaevandamisel kasutada buldooserit. Sõltuvalt liivakihi paksusest kaevandatakse kuni kahe veepealse astanguga. Veealune varu väljatakse pöördkoppekskavaatoriga, mis tõstab materjali astangu peale nõrguma, misjärel laetakse see edasi kalluritele. Keskmise suuruse ja noolepikkusega ekskavaator saab reeglina kaevandada ligikaudu 2 meetri sügavuselt. Sügavamal lasuva maavara ammutamiseks saab kasutada pika noolega ekskavaatorit. Vajadusel tuleb maavara kogu paksuses ammutamiseks kasutada pinnasepumpa. Liiva väljavedu toimub kalluritega. 7 7 Keskkonnatingimused ning kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud ja keskkonnaseire vajadus Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda. Liiva kaevandamisega võib eeldada tolmu ja müra teket. Maastiku esteetiline ilme taastatakse ja kujundatakse hilisema korrastamisega. Looduskaitselisi objekte taotletaval alal ei ole. 7.1 Vesi Kaevandatav maavara asub osaliselt allpool põhjaveetaset. Kuna kaevandamistöödel ei kasutata keskkonnaohtlikke ja mürgiseid aineid, on oht (vee)keskkonna reostumiseks keskkonnaohtlike ainetega minimaalne. Teoreetiliselt võib kaevandamise käigus tekkida reostusoht pinna- ja põhjaveele näiteks karjäärimasinate avarii korral, kui kütus ja/või õli imbub läbi pinnase põhjavette. Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja kohapeal neid mitte hooldama või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna- ja põhjavee reostamist vältida. Võimaliku keskkonnamõju minimaliseerimiseks jälgitakse ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Mäetöödel välistatakse pinnase ja vee reostumine. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada. Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Varasema Sämi liivakarjääri keskkonnaloa omanikule Sämiliiva OÜ-le kuulus karjääri alalt vee juhtimiseks keskkonnaluba nr L.VV/327102. Käesolevaga soovitakse seda tegevust jätkata taotletava loaga. Karjäärist väljajuhitava veehulga määramiseks kasutatakse järgnevat valemit: Q=C∙i∙A ,kus Q – vooluhulk, m /aastas; 3 C – äravoolu koefitsient, mis on vahemikus 0 – 1. i – sademete hulk, m/aastas A – valgala pindala, m² Äravoolu koefitsient on metsamaal/haljasalal 0,1 – 0,3. C Antud töös kasutatakse koefitsienti 0,3. Keskmine sademete hulk 1991-2020 Väike-Maarja meteoroloogiajaamas on 684 mm/aastas ehk 0,684 m/aastas. Käesolevas töös on valgala suuruseks arvestatud 10,10 ha ehk 101000 m2. Q = 0,3 ∙ 0,684 ∙ 101000 = 20725 m³ /aastas 7.1.1 Vee seire Varem kehtinud Sämi liivakarjääri keskkonnalubade L.MK/320835 ja L.VV/327102 kohaselt tuli teostada vee seiret Sarapmäe ja Jüsmä kinnistute kaevudes ning karjääri väljavoolukraavis. Tuginedes nendes lubades toodud tingimustele jätkatakse analoogset seiret järgmiste täpsustustega. 8 Sarapmäe ja Jüsma kinnistute kaevudest teostada veetaseme mõõtmist üks kord aastas. Joogivee kvaliteedi seiret teostada veekvaliteedi osas kahtluse esinemisel vastavalt sotsiaalministri 24. september 2019.a määrusele nr 61 “ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1”. Karjäärist väljajuhitvas vee seirata järgmiseid reostusnäitajad: heljuvaine, naftasaadused ja pH sagedusega üks kord poolaastas ehk kevadel ja sügisel. Seirepunktide koordinaadid on esitatud tabelis 2. Tabel 2 - Seirepunktid Seirepunkti number Seirepunkti Koordinaadid (Joonis 1) nimetus X Y 1 Sarapmäe 6585024 647538 2 Jüsmä 6584911 647412 3 Väljavoolukraav 6584580 647654 7.2 Müra Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad ja töötlussõlm. Transpordimasinal on müratase normeeritud. Meil kehtivate müra normtasemete järgi on 150 kW ja suurema mootoriga ning täismassiga 12 t ja raskemate veokite müratase vahemikus 84–90 dB. Sama valju müra tekitavad ka ekskavaator, buldooser ja kopplaadur. Töötlussõlme müratase on 110 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Karjääris töötavaid masinaid saab käsitleda punktallikatena, mille heli levib sfääriliselt ja helirõhu tase väheneb 6 dB võrra kauguse kahekordsel suurenemisel. Seega kui avamaal 100 m kaugusel müraallikast on müratase 39 dB, siis 200 m kaugusel on see 33 dB ja 400 m kaugusel oleks müratase 27 dB. Karjäärisüvendi kujunemisel hakkavad masinad paiknema süvendis ja puistangute vahel, mis mõlemad toimivad müra tõketena ja alandavad mürataset 18–25 dB võrra. Mäetööde arendaja on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra normtasemeid. Karjääri lähiala saab käsitleda eelnevalt nimetatud määruse lisa 1 kohaselt II kategooria alana, kus tööstusmüra normtase II kategooria alal on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Mäetööd toimuvad reeglina tööpäevadel päevasel ajal. Lähim elamu paikneb taotletava Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast loode suunas ~139 m Sarapmäe kinnistul (tunnus: 77002:004:0011). Vabas õhus leviva heli tase kindlal kaugusel müraallikast on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemi (ISO 1996) abil: 𝐿𝑝 = 𝐿𝑤 − (20 log 𝑑 + 11) , kus Lp – arvutatud müratase kaugusel r (dB); Lw – masina poolt tekitatav müratase (dB); d – kaugus müraallikast (m) 9 Arvestades müraallika võimalikku helivõimsustaset 110 dB ja lähima majapidamise kaugust 139 m võiks müratase ulatuda seal tasemeni: 𝐿𝑝 = 110 − (20 log 139 + 11) = 56 𝑑𝐵 Praktikas ei paikneks müraallikas karjääri töötamisel lähimas punktis ja müralevikut vähendavad karjääris paiknevad puistangud ja karjääri süvendi küljed. Eelnevat arvestades on mürahäiring vähetõenäoline ja kaevandaja saab vajadusel müra leviku piiramiseks sihipäraselt rajada katendivallid täiendavaks müra tõkestamiseks. 7.3 Heitkoguste hinnang Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Arvestades kavandatavat tegevust, on kohane hinnata määruse nr 67 lisas nimetatud saasteainetest tahkete osakeste (edaspidi ka „tolm“) heite (PM-sum) tekkimist. PM-sum puhul on künniskoguseks määratud 1 tonn aastas, millest suurema heitme koguse korral on nõutav keskkonnaluba paiksest heiteallikast saasteainete välisõhku väljutamiseks. Tolmu tekitajateks on karjääris samad masinad ja seadmed, mis tekitavad müra. Mäemasinate tekitatud tolmu hulk näiteks kaevise laadimisel on suhteliselt väike (kaevise loodusliku niiskuse tõttu) ja see settib maha masinate töökoha läheduses 50-100 m kaugusel. Kaugemale võib tolm levida kaevist või killustikku vedavatest kallurautodest. Avamaal, niisutamata kruusateedel võib tolm levida tuulega 150–200 m kaugusele. Tolmu teket on võimalik vähendada heite rohkemate tegevuste teostamisega ajal kui ilmastik seda soosib (vihm, tuulevaikus). Vajadusel on võimalik vältimaks tolmu teket kuival ja tuulisel ajal kasutada tootmisel niisutustehnoloogiaid näiteks regulaarselt niisutades karjääri väljaveoteid, killustikukuhilaid, laoplatse ja töötlussõlme ümbrust. Karjääris töötavad ekskavaatorid/kopplaadurid ning materjali väljaveol kasutatavad kallurautod eraldavad õhku heitgaase, mille tase ei tohi ületada lubatud piirmäärasid. Tehniliselt korrasoleva kaevandamistehnika kasutamisel heitgaasid hajuvad ning nendes esinevate saastekomponentide sisaldus on võrreldav igapäevakasutuses olevate mehhanismide (veokid, põllumajandusmasinad jmt) poolt eraldatavate kogustega. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ning neid kontrollitakse masinate tehnoülevaatusel. Järgnevalt on hinnatud arvutuslikult kaevandamisel tekkivate heidete koguseid. Tahkete osakeste heidet tekib kaevise käitlemisel ja töötlemisel. Kaevandamise käigus tekkida võivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamiseks saab kasutada USA Keskkonnakaitseagentuuri (US EPA) juhendmaterjalis1 kirjeldatud metoodikat, mille 1 AP 42, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors, Volume 1: Stationary Point and Area Sources (Chapter 13: Miscellaneous Sources) 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles 10 puhul on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise (laadimine, kaevandamine) käigus tekkiv osakeste eriheide arvutatav järgmise valemiga: 𝑈 1,3 ( ) 2,2 𝐸 = 𝑘 × 0,0016 × 𝑀 1,4 , kus ( ) 2 E – osakeste (PM-sum) eriheide (kg/t); k – osakeste suuruse kordaja; U – keskmine tuulekiirus (m/s); M – materjali niiskusesisaldus (%). Osakeste suuruse kordaja (k) võrrandis varieerub sõltuvalt osakeste suuruse vahemikust järgmiselt: Osakeste suurus < 30 µm < 15 µm < 10 µm < 5 µm < 2,5 µm < 0,03 mm < 0,015 mm < 0,01 mm < 0,005 mm < 0,025 mm k = 0,74 k = 0,48 k = 0,35 k = 0,20 k = 0,053 PM-sum heite arvutuse korral on k väärtus 0,74. Riigi ilmateenistuse andmetel on 1991…2020 keskmine tuulekiirus (U) Eestis 3,5 m/s. Liiva niiskusesisalduse protsendiks on arvestatud 2%. Valemi kohaselt on ühe tonni kaevise ümberpaigutamise käigus tekkiv osakeste eriheide seega järgmine: 3,5 1,3 (2,2) 𝐸 = 0,74 × 0,0016 × = 0,0022 𝑘𝑔/𝑡 2 1,4 (2) Karjääris ~32900 tonni kaevandamisel on tahkete osakeste summaarne heitkogus kaevise igakordsel ümberpaigutamisel seega järgmine: 32900 0,0022 × = 0,071 𝑡/𝑎 1000 Kui karjääris kasutatakse teisaldatavat purustamis- ja sõelumissõlme, siis US EPA juhendmaterjali kohaselt on looduslikult niiske materjali sõelumisel eriheide kuni 0,0011 kg/t. Arvestades, et kaevis läbib maksimaalselt 1 sõelumistsükli ja 3 laadimistsüklit, siis on kaevandamise käigus tekkiv kogu tootmisprotsessile vastav osakeste eriheide järgmine: 0,0011 + (3 ∗ 0,0022) = 0,0077 𝑘𝑔/𝑡 Karjääri tootmismahu ~32900 tonni kaevandamisel ja materjali töötlemisel on tahkete https://www.epa.gov/sites/default/files/202010/documents/13.2.4_aggregate_handling_and_storage_pil es.pdf 11 osakeste summaarne heitkogus järgmine: 32900 0,0077 ∗ = 0,253 𝑡/𝑎 1000 Kokku on kaevise ümberpaigutamise ja materjali töötlemise käigus tekkivate tahkete osakeste heitkoguste summa 0,253 t /a. Kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul ei ole oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). 8 Andmed kaevandamisjäätmete kohta Jäätmeseaduse (RT I, 12.12.2018, 40) § 2 lõigete 1 ja 2 kohaselt on jääde mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest. Kaevandamisjäätmed on jäätmeseaduse § 71 lõike 1 kohaselt jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Taotleja ei kavanda karjäärist saadava materjali äraviskamist, kasutuselt kõrvaldamist või loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist. Kogu kaevandamisel saadav materjal on kavas kaubastada või kasutada. Samuti on kasutatav kogu eemaldatud katend, mille kogumahuks on kuni 28 tuh m3 Taotletavas Sämi liivakarjääris kaevandamise käigus jäätmeid ei teki. Katend, mis koosneb valdavalt kasvukihist, ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal vallidesse ja seda kasutatakse hiljem karjääri korrastamisel või võõrandatakse maapõueseaduse § 99 alusel. Võõrandamise käigus ei toimu jäätmekäitlust, vaid katend võõrandatakse kui kaup, mis ei kuulu jäätmeseaduse reguleerimisalasse. Maavara kaevandamisel ja töötlemisel jäätmeid ei teki, sest kogu toodang realiseeritakse. Vastavalt Maapõuseaduse §50 lõige 6 tuleb kaevandamise jäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, tuleb kaevandamisjäätmekava esitada. 9 Kaevandamisega rikutud maa korrastamine Kaevandamise tulemusel moodustub karjääri süvend, mis täitub veega. Veekogu oodatav veetase on 57 m, mis on määratud väljavoolu kraavi põhja kõrgusega mäeeraldise piiril (kraavi põhja kõrgus ca 56,5 m). Pärast kaevandamist on seega võimalik korrastada ala veekogude ja maatulundusmaaks (metsamaaks). Metsamaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Seega tuleb korrastamise käigus maismaaks korrastataval alal teostada vajadusel täitmist absoluutkõrguseni 57,7 m. Ala korrastamiseks korrastatud maa plaanil esitatud kujul on vaja teostada täitmist ~28 tuh m³ ulatuses. Alale moodustatava veekogude suurus ja täitmise maht kaevandatud maal sõltuvad suuresti kaevandamisel 12 kujunevast veetasemest. Seega on korrastamise seisukohast oluline kaevandamisel jälgida millises ulatuses tegelik veetase karjääris erineb oodatavast tasemest ja korrastamine lahendada lähtuvalt tekkinud olukorrast. Kaevandatud maa korrastatakse projekti alusel, mille lähtetingimused määrab Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse ettepanekutega. Korrastamistingimuste alusel koostatakse korrastamisprojekt, milles määratakse täpsemalt tehtavate tööde tehnoloogia ja järjestus. Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Korrastamisel tuleb tagada kaevandatud ala ohutus ja kujundada ala ümbritseva loodusega sobilikult. Selleks tuleb karjääri küljed muuta ohutuks ja likvideerida alalt kaevandamisega tekkinud toodangu ja pinnase puistangud Lõplik korrastamiseks vajaminev materjali kogus määratakse korrastamisprojektiga. 9.1 Korrastamistööde eeldatav maksumus Korrastamistööde maksumus sõltub peamiselt korrastamistööde mahust, mille moodustavad pinnasetööd karjääri põhja ja nõlvade kujundamisel. Kuna konkreetse korrastamistööde mahu saab määrata alles korrastamistingimustele vastava korrastamisprojekti koostamisel, on käesolevas taotluses tuginetud mäeeraldise teenindusmaa korrastamise ühikmaksumusele. Selle aluseks on analoogsete geoloogiliste ja mäetehniliste tingimustega karjääride korrastamisprojektid. Vastavates töödes on karjääride korrastamisel tööde maksumuseks kujunenud ~2500 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2500 eurot, kujuneb Sämi liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 13,08 ha x 2500 € ≈ 32 700 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Priit Koppel OÜ J. Viru Markšeideribüroo 26.11.2024 (täiendatud 07.03.2025) 13   KORRALDUS 06.03.2025 nr 13-5/25-21 Lääne-Viru maakonna Sämi liivamaardla registrikande muutmine Rakvere Vallavalitsus esitas Eesti Geoloogiateenistusele aruande (registreeritud 04.02.2025 nr- ga 13-2/25-195; edaspidi aruanne) „Sämi liivakarjäär markšeiderimõõdistamine seisuga 13.07.2022. a. 20.03.2023.a täiendatud markšeiderimõõdistuse toimik“. Markšeiderimõõdistuse seletuskirja on 20.03.2023 täiendatud, lisades ülevaate esialgsest kaevandamisloast, hilisemast varu ümberhindamisest ning uue loa väljastamisest. Lisaks kontrolliti üle jääkvaru arvutus. Sämi liivakarjääris on 13.07.2022 seisuga teostatud markšeiderimõõdistus, millega on mh määratud mäeeraldisega hõlmatud varuplokkide jääkvaru. Antud jääkvaru ei ühti maavarade registri jääkvaru kogusega. Erinevused on tingitud Sämiliiva OÜ ehk endise kaevandamisloa L.MK/320835 omaniku poolt deklareeritud kaevandatud kogustest. Eelmainitud luba tunnistati 30.05.2024 Keskkonnaameti korraldusega nr DM-128647-2 kehtetuks. Seetõttu ei ole enam võimalik endise kaevandaja poolt esitatud deklaratsioonidesse sisse viia parandusi ega viia jääkvaru vastavusse deklaratsioonide kaudu. Jääkvaru paranduste sisseviimine maavarade registrisse on siiski vajalik, et saaks jätkuda Keskkonnaameti menetlus (M-129151), milles Rakvere Vallavalitsus taotleb endisel mäeeraldisel maavara kaevandamisõigust. Maavara jääkvaru on arvutatud plokkides 1 aT (ehitusliiv) ja 3 aT (täiteliiv), mis paiknevad Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Sämi külas katastriüksusel Sämi liivakarjäär (tunnus 77002:004:0120). Markšeiderimõõdistamine on tehtud vastavuses keskkonnaministri 09.03.2020. a jõustunud määrusega ,,Keskkonnatasu deklaratsiooni vormid ja täitmise kord ning maavara kaevandamise mahu aruandele esitatavad nõuded, aruande vorm ja esitamise kord“ (RT I, 06.03.2020, 1) ja majandus- ja taristuministri 10.05.2019. a jõustunud määrusega ,,Markšeiderimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“ (RT I, 07.05.2019, 5). Eesti Geoloogiateenistus on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kandeid. Seisuga 13.07.2022 oli veel kehtiva Sämi liivakarjääri alal jääkvaru kokku 363,189 tuhat m³ sh ehitusliiva 32,774 tuhat m³ (aruandes 1. plokk) ja täiteliiva 330,415 tuhat m³ (aruandes 3. plokk). Peale markšeiderimõõdistamist seisuga 13.07.2022 on maavarade registri andmetel esitatud 30.09.2022 üks deklaratsioon 3. ploki kohta mahuga -0,904 tuh m³. Rohkem Fr. R. Kreutzwaldi 5 / 44314 Rakvere / [email protected] / www.egt.ee Registrikood 77000387 deklaratsioone ei ole esitatud. Rakvere Vallavalitsuse andmetel ei ole peale viimast deklaratsiooni ega loa lõppemist (30.05.2024) alal toimunud täiendavat kaevandamist. Ploki 3 jääkvaru on seega 330,415 - 0,904 = 329,511 (tuhat m³). Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, määrus nr 52 § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1, kliimaministri 14.12.2024 käskkirja nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ ning majandus- ja taristuministri 10.03.2022 käskkirja nr 46 „Eesti Geoloogiateenistuse põhimäärus“ § 9 ja § 11 lg 7 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ J.Viru Markšeideribüroo koostatud aruande alusel seisuga 30.05.2024 maavarade registris Sämi liivamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides varu järgmiselt: 1.1. ehitusliiva aktiivse reservvaru pindalal 4,19 ha – 32,774 tuh m³ (aruandes 1. plokk), 1.2. täiteliiva aktiivse reservvaru pindalal 10,10 ha – 329,511 tuh m³ (aruandes 3. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaart nr 412) kande muudatus vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Rakvere Vallavalitsusele, OÜ J.Viru Markšeideribüroole, Keskkonnaametile. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Eesti Geoloogiateenistusele haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson asedirektor direktori ülesannetes Mihkel Annusver Maavarade registri osakonna spetsialist 5331 7112 [email protected] 2 (2)  OÜ MÄEMEES Marleen Aigro Veronika Valling Sämi liivakarjääri maa-ainese jääkvaru keskkonnaregistrisse kandmise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2010) OÜ Mäemees juhatuse liige T. Kattel Töö nr 08-11 Tallinn 2011 ANNOTATSIOON Sämi liivakarjääri maa-ainese jääkvaru keskkonnaregistrisse kandmise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2010). Seletuskiri ühes köites 15 lk, 9 tekstilisa, 2 graafilist lisa. OÜ Mäemees, Tartu mnt 84a-50, 10112 Tallinn, märts 2011. a. Sämi liivakarjäär asub Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Sämi liivamaardlas (registrikaardi nr 412) Sämi külas valla omandis oleval katastriüksustel Sämi liivakarjäär (katastriüksuse tunnus: 77002:004:0120). OÜ Kohala SF omab Sämi liivakarjääri mäeeraldisel pindalaga 10,10 ha maavara kaevandamise luba LVIM-019 kehtivusajaga kuni 01.06.2011. a. Loa alusel kaevandatakse karjäärist ehitusliiva aktiivset reservvaru (plokk 1 Ra) ja maa-ainest. Seoses asjaoluga, et maa-ainese kaevandamiseks lubasid üldjuhul ei pikendata, hinnatakse käesoleva töö raames Sämi liivakarjääri piires olev maa-aines olemasolevate materjalide alusel ümber aktiivse tarbevaru tasemel, võimaldamaks OÜ Kohala SF kaevetööde jätkamist. Lisaks eelnevale hinnatakse käesoleva töö raames ümber Sämi liivakarjääri mäeeraldise piires olev ehitusliiva varu (plokk 1 Ra), kuna see ei vasta täiel määral kvaliteedi poolest käesoleval ajal kehtiva keskkonnaministri määruse nr 44 kohaselt ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Seletuskiri koostati 1977. a (K. Tallinn, EGF 3462) ja 1961. a (I. Barankina, EGF 1505) uuringuaruannetes esitatud geoloogilise informatsiooni põhjal. Puuraukude tihedus ja proovide intervallid lubavad varu hinnata aktiivse tarbevaru tasemel Sämi karjääri mäeeraldise looduslikuks materjaliks on nii ehitusliiv kui eriotstarbeline liiv (täiteliiv). Maavara arvutuseks moodustati käesoleva tööga kaks aktiivse tarbevaru plokki: ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 Ta (ümberhinnatud Plokk 1 Ra) ja eriotstarbelise liiva aktiivse tarbevaru plokk 3 Ta (ümberhinnatud maa-aines). Mäeeraldise kirdeosas koosnevad maavara pealmised kihid valdavalt väga peene teralistest liivadest, mis kasutusalalt vastavad ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Nimetatud liivad on käesoleva tööga eraldatud ehitusliiva aktiivse tarbevaruna (plokk1 Ta). Kruusafraktsiooni sisaldus (fraktsioon > 5 mm) looduslikus materjalis on keskmiselt 3,7%, savi- ja tolmusisaldus 1,6%. Väljasõelutud liiva keskmine peensusmoodul 1,4. Keskkonnaministeeriumile kinnitamiseks esitatav ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus plokis 1 Ta seisuga 31.12.2010. a pindalal 4,19 ha on 67 tuh m3. Kogu ehitusliiva varu on veepealne. Ploki piires on koorimata kattepinnase maht 1,3 tuh m3. Mäeeraldise kesk- ja edelaosas ning ehitusliiva lamamis lasuvad valdavalt ülipeeneteralised liivad, mis on käesoleva tööga eraldatud eriotstarbelise liiva aktiivse tarbevaruna (plokk 3 Ta). Kruusafraktsiooni sisaldus (fraktsioon > 5 mm) looduslikus materjalis on keskmiselt 2,7%, savi- ja tolmusisaldus keskmiselt 2,2%. Väljasõelutud liiva keskmine peenusmoodul on 1,0. Keskkonnaministeeriumile eriotstarbelise liiva aktiivse tarbevaruna kinnitamiseks esitatav maht seisuga 31.12.2010. a pindalal 10,10 ha on 409 tuh m3 , sh allpool veetaset 242 tuh m3. Plokk 3 piires on koorimata katendi maht 5,4 tuh m3. Koostas: M. Aigro Võtmesõned: Lääne-Virumaa, Sõmeru vald, Sämi küla, Sämi liivamaardla, Sämi liivakarjäär, maa-aines, eriotstarbeline liiv, ehitusliiv, plokk, aktiivne tarbevaru. 2 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................4 1. Mäeeraldise ja selle ümbruse üldiseloomustus...............................................................4 2. Mäeeraldise varasem geoloogiline uuritus ning ülevaade kinnitatud ja kaevandatud varudest.......................................................................................................................................4 3. Maavara omaduste iseloomustus ning kasutusvõimaluste hinnang ...............................7 4. Varu arvutus ...................................................................................................................9 Kokkuvõtte ...............................................................................................................................14 Kasutatud materjalid.................................................................................................................15 TEKSTILISAD 1. OÜ Kohala SF tellimiskiri.………………..……………….…….....………...............16 2. Maavara kaevandamise luba LVIM-019………….…………………….…………....17 3. Puuraukude kataloog............…………….………………………..…………........…..19 4. Väljasõelutud liivafraktsiooni sisaldused ja näitajad …….…...……………………..21 5. Kruusa- ja liivafraktsioonide sisaldus looduslikus materjalis………………………..26 6. Sämi puuraukude geoloogiline kirjeldus………………….……………………….....31 7. Eesti Maavarade Komisjoni 21. juuni 2000.a istungi protokolliline otsus nr 00-24 …………………..……….…………………….……….…………….34 8. Eesti Maavarade Komisjoni 3.veebruari 1999.a istungi protokolliline otsus nr 99-6 ………..………………...……………………………………………...35 9. Tellija arvamus tehtud tööde kohta....……………………….....……………….........37 GRAAFILISED LISAD 1. Sämi liivakarjääri mäeeraldise plaan. M 1: 1 000 2. Geoloogilised läbilõiked I-I´, II-II´, hor M 1:1 000, vert M 1:100 3 Sissejuhatus OÜ Kohala SF omab Lääne-Virumaal Sämi liivamaardlas (reg-kaardi nr 412) Sämi liivakarjääris ehitusliiva aktiivse reservvaru ja maa-ainese kaevandamiseks maavara kaevandamise luba LVIM-019 kehtivusajaga 24.05.2001…01.06.2011. a. Seoses asjaoluga, et maa-ainese kaevandamiseks lubasid üldjuhul ei pikendata, hinnatakse käesoleva töö raames Sämi liivakarjääri mäeeraldise piires olev maa-aines olemasolevate materjalide alusel ümber aktiivse tarbevaru tasemel, võimaldamaks OÜ-l Kohala SF kaevetööde jätkamist. Lisaks eelnevale hinnatakse käesoleva töö raames ümber Sämi liivakarjääri piires olev ehitusliiva aktiivne reservvaru (plokk 1 Ra). Käesolev seletuskiri on koostatud OÜ Kohala SF tellimusel (lisa 1) olemasoleva geoloogilise informatsiooni põhjal. Varude arvutamiseks on kasutatud OÜ J. Viru Markseideribüroo poolt koostatud mäeeraldise plaani mõõtkavas 1:1 000, kaevetööde seisuga 24.11.2010. a. 24.11.2010. a teostatud mõõdistuse alusel tehtud mäeeraldise plaanile kõrguslik korrektuur - 0,18 m (muudetud ka puuraukude suudme abs kõrgused). Käesoleva töö teostamisel juhinduti Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusest nr 44 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord”. Varu arvutuse, graafiliste lisade täiendamise ning laborianalüüside vormistamise teostas geoloog V. Valling. Seletuskirja koostas geoloog M. Aigro. 1. Mäeeraldise ja selle ümbruse üldiseloomustus Sämi liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 10,10 ha asub Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Sämi maardlas (registrikaardi nr 412) Sämi külas katastriüksustel Sämi liivakarjäär (77002:004:0120). Sämi liivakarjääri mäeeraldis paikneb kirde-edela suunaliselt väljavenitatud kujuga alal ning on mõõtmetega ligikaudu 640 x 160 m. Varasemalt kattis mäeeraldise ala männimets, kuid praeguseks on mets raiutud, enamusel alast katend kooritud ning kaevandatud ligikaudu ~130 tuh m3 maavara (perioodil 02.06.2000…31.12.2010.a). Sämi liivamaardla koosseisu kuulub kaks ehitusliiva aktiivse reservvaru plokki. Plokk 1 Ra, pindalaga 9,65 ha, jääb Sämi liivakarjääri mäeeraldise piiresse. Plokk 2 Ra, pindalaga 3,18 ha, koosneb neljast lahustükist, mis külgnevad Sämi liivakarjääri mäeeraldisega. Sämi liivakarjääris on kasulikuks kihiks ehitusliiv (plokk 1 Ra) ning ehitusliiva lamamis olev maa-aines. 2. Mäeeraldise varasem geoloogiline uuritus ning ülevaade kinnitatud ja kaevandatud varudest Geoloogilisi uuringuid Sämi maardlal on tehtud kahel korral. 1961. a teostas Eesti NSV MN juures Geoloogi ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus töö “Aruanne Sämi maardla ja liivalahjendaja uuringutest Aseri tellisetehasele”, I. Barankina, EGF 1505. Uuringute käigus arvutati liivavarud järgmiselt: A kategoorias 83 tuh m3 B kategoorias 214 tuh m3 C1 kategoorias 578 tuh m3 C2 kategoorias 518 tuh m3. 4 1977. a teostas maardlal uuringu Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus “Aruanne Aseri savimaardla ja liivalahjendaja uuringute kohta drenaažitorude ja telliste tootmiseks”, K. Tallinn, EGF 3462. Uuringu eesmärgiks oli 1961. aastal hinnatud C2 kategooria varude üleviimine C1 kategooriasse. Uuringu käigus puuriti 13 puurauku üldmetraažiga 96,0 m, puuraukude keskmise sügavusega 7,38 m. Lõimise määramiseks võeti 28 proovi üldmetraažiga 73 m, proovide võtmise keskmine intervall oli 2,6 m. Liivade kvaliteedi hindamisel on lähtutud uuringus liivalahjendajale ja mördiliivale esitatavatest nõuetest. Sämi maardlal eraldati töö raames pindalal 9,678 ha liivlahjendaja varud C1 kategoorias mahus 493,6 tuh m3, sh mördiliivad mahus 200,9 tuh m3. Eesti Maavarade Komisjoni (EMK) 3. veebruari 1999.a istungi protokollilise otsuse nr 99-6 punktiga 21.1 on öeldud: “Lugeda Lääne-Viru maakonna Sämi liivamaardla pindalaga 12,83 ha varudeks (EGF 1505, 3462) seisuga 01.01.1998. a: - aktiivne reservvaru 693 tuh m3”. 2000. a taotles OÜ Kohala SF Sämi maardlas maavara kaevandamise luba pindalal 10,10 ha, (EGF 6757). Maavara kaevandamise loa taotluses arvestati välja taotletava mäeeraldise piiresse jäävad varud 1961. a ja 1977. a uuringute andmete põhjal. Nimetatud töö alusel kinnitas EMK 21. juuni 2000. a protokollilise otsuse nr 00-24. EMK istungi protokollilises otsuses nr 00-24 on öeldud: ehitusliiva lamamis olev ülipeeneteraline liiv koguses 297 tuh m3 on maa-aines vastavalt geoloogiliste tööde aruandele (EGF 3462, K. Tallinn “Aruanne Aseri savimaardla ja liivlahjendaja uuringute kohta drenaažitorude ja telliste tootmiseks”, 1977. a). Eesti Maavarade Komisjon otsustas: 1. Lugeda võimalikuks kaevandamisloa väljaandmine 10,10 ha suurusele reservvaruga alale vastavalt keskkonnaministri 22.06.95. a määrusega nr 29 kinnitatud “Maavara geoloogilise uuringu läbiviimise ja maavaravarude kinnitamise korra” punktile 10. 2. Eesti Geoloogiakeskusel sisse viia parandused maardla registrikaarti nr 412 tulenevalt jääkvarude pindalast (10,10 ha). 24.05.2001. a väljastas Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus OÜ-le Kohala SF maavara kaevandamise loa LVIM-019, mille kohaselt on mäeeraldisel ehitusliiva aktiivse reservvaru koguseks 268,9 tuh m3 (kaevandatav varu 258,5 tuh m3) ja maa-ainese varu 297,4 tuh m3 (kaevandatav varu 255,8 tuh m3). Plokk 1 Ra Maavaravarude koondbilansi (seisuga 31.12.2009. a) kohaselt on Sämi liivakarjääri ehitusliiva jääkvaru 264,7 tuh m3. OÜ Kohala SF poolt koostatud maavara kaevandamise mahu aruannete kohaselt on 2010. aasta jooksul kaevandatud ehitusliiva vaid IV kvartalis koguses 1,6 tuh m3. Seega on bilansiline ehitusliiva jääkvaru seisuga 31.12.2010. a 263,1 tuh m3 (264,7 – 1,6). 2010. a IV kvartalis kaevandatud ehitusliiva varu 1,6 tuh m3 on kaevandaja sõnul kaevandatud enne 24.11.2010. a toimunud markšeidermõõdistust. Markšeidermõõdistuse andmetel on aga perioodil 02.06.2000. a (mõõdistamise kuupäev) – 24.11.2010. a (mõõdistamise kuupäev) kaevandatud ehitusliiva plokist 1 Ra kokku 110,1 tuh m3 maavara. Seega on markšeidermõõdistuse andmetel jäänud Sämi karjääri ehitusliiva seisuga 24.11.2010. a 268,9 tuh m3 (maavara kaevandamise loas märgitud ehitusliiva kogus) – 110,1 tuh m3 (kaevandatud varu) = 158,8 tuh m3. Mahtude erinevuse on tinginud asjaolu, et kaevandaja ei pööranud kaevandatavate mahtude esitamisel piisavalt tähelepanu plokkide jaotusele (ehitusliiva plokk 1 ja eraldatud maa-ainese kontuur) ning deklareeris kaevandatud varu koguse peamiselt maa-ainesena. Tingituna asjaolust, et Sämi liivakarjäär asub valla omandis oleval katastriüksusel, ei ole kaevandajal 5 kohustust tasude riigile keskkonnatasu maavara kaevandamise eest. Kuna kirjeldatud ehitusliiva aktiivse reservvaru plokk 1 arvutatakse käesoleva töö raames ümber ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokiks (muutub ploki pindala, põhja kõrgus ning varu kogus), tuleb edaspidi kaevandajal suunata kõrgendatud tähelepanu kaevandatud mahtude esitamisel maavara liigile (millise ploki piirest on maavaravaru väljatud). Olemasoleva ploki ümberhindamise vajadusest on kirjutatud käesolevas seletuskirjas edaspidi. Plokk 2 Ra Siinkohal tuleb pöörata tähelepanu ka Sämi liivamaardla olemasoleva aktiivse reservvaru plokile 2 (plokk 2 Ra). Plokk 2 koosneb neljast lahutükist, mis jäävad Sämi liivakarjääri mäeeraldisest loode, kirde, kagu ja edela poole. Keskkonnaregistri andmetel on Sämi maardla plokk 2 Ra kogupindala 3,18 ha ning varu kogus 423,9 tuh m3. Nende andmete põhjal on aktiivse reservvaru (plokk 2) keskmise ehitusliiva paksuseks 13,33 m (423,9 tuh m3 / 3,18 ha), mis ei ole tõenäoline. Joonis 1. Plokk 2 Ra paiknemise skeem Mäeeraldisest kagusse jääva plokk 2 lahustüki piirest (pindala 1,49 ha) on varasemal väljatud suur osa varust (vt gr lisa 1). Ka loode ja kirdeossa jäävate lahustükkide piirest on osa varu väljatud. 02.06.2000. a mõõdistusseisuga mäeeraldise plaani kohaselt on varu väljamine juba toimunud. Sämi karjääri piires ja ümbruses olevate puuraukude kohaselt peaks kasuliku kihi kogupaksus (ehitusliiv ja eriotstarbeline liiv) looduslikus seisundis olema ~5,8 m (vt lisa 3). Käesolevaga soovitame kaaluda aktiivse reservvaru plokk 2 varukoguste ülevaatamist. Mäeeraldise kaguosas asuv lahustükk jääb Sämi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piiresse. Nagu mainitud, on seal kaevandamine toimunud, kuid ala on korrastamata. Ala on osaliselt kaetud lepavõsaga. 6 Mäeeraldise edelaossa jääval plokk 2 Ra lahustüki piires (pindalal 1,19 ha) ei ole eeldatavalt kaevetöid teostatud ning sinna jääv varu on looduslikus seisundis. Käesoleva seletuskirja autor on seisukohal, et mäeeraldisest loode ja kirdeossa jäävate plokk 2 lahustükkide (vastavalt pindalal 0,44 ha ja 0,06 ha) kaevandamisväärus seoses lahustükkide kuju ja pindalaga on kaheldav. Samuti on plokk 2 edelaossa jääva lahustüki kaevandamisväärsus seatud kahtluse alla. Mäeeraldisest edelasse jääva aktiivse reservvaru suurus (1,19 ha) ning asjaolu, et eeldatavalt on ploki piires maavara looduslikus lasundis, võimaldavad autori arvates lahustüki kategoriseerimist aktiivse reservvaru tasemel. Plokist edelasse jääb üks puurauk [Pa-11, kasuliku kihi paksus 5,3 m, varu kategooria – eriotstarbeline liiv (TL)] ning kirdesse kolm puurauku keskmise kasuliku kihi paksusega 7,3 m (Pa-13: kasuliku kihi paksus 7,3 m, TL; Pa-14: kasuliku kihi paksus 8,8 m, TL; Pa-15: kasuliku kihi paksus 5,8 m, TL). Seega on edelasse jääva lahustüki umbkaudne varukogus: (5,3 m+7,3 m) / 2 x 1,19 ha = 75 tuh m3; kategooria - aktiivne reservvaaru ning kasutusvaldkond - eriotstarbeline liiv. 3. Maavara omaduste iseloomustus ning kasutusvõimaluste hinnang Sämi liivakarjääri mäeeraldise piires oleva materjali kvaliteedi hindamisel on kasutatud 1960. a ja 1976. a puuritud puuraukude andmeid. 1977. a aruande kohaselt on 1976. a rajatud puuraukude proovide lõimise määramisel kasutatud sõelrida: 10; 5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,14 mm. 1961. a aruande kohaselt on 1960. a rajatud puuraukude proovide lõimise määramisel kasutatud sõelrida: 10; 5; 3; 2,5; 1,20, 0,60; 0,30; 0,15 mm. Andmete ühildamiseks 1976.a puurauku andmete ja käesoleval ajal kehtivate seadustega on proovid võrdsustatud sõelreaga 10; 5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,14 mm. Tabel 1 1960. a proovide sõelridade võrdsustamine käesolevas aruandes 1960. a sõelrida, mm 10 5 3,0 2,5 1,20 0,60 0,30 0,15 võrdsustatud 2,5 10 5 1,25 0,63 0,315 0,14 sõelreaga, mm 1977. a aruandes on tekstilisades mõningaid omavahelisi ebakõlasid. Käesolevas seletuskirjas on lähtutud peamiselt aruande tekstilisast nr 28 (Sämi liivamaardla liiva analüüside koondtabel). Sama põhimõtet on kasutatud ka 2000. a maavara kaevandamise loa taotluse koostamisel. Maavara kvaliteedi näitajad proovide kaupa on toodud käesoleva seletuskirja lisades 4 ja 5. Sämi liivakarjääri mäeeraldise piiresse jäävad ülipeene- kuni peeneteralised liivad (valdavalt väga peene teralised). Mäeeraldise kirdeosas on maavara pealmised kihid esindatud valdavalt väga peene teraliste liivadega, need on käesoleva töö käigus eraldatud plokina 1 Ta. Ploki 1 Ta piires olev materjal vastab enamuses ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Ploki 1 lamamis ning mäeeraldise kesk- ja edelaosas lasuvad valdavalt ülipeeneteralised liivad, mis on käesoleva tööga eraldatud plokina 3 Ta. Maavara kvaliteedi näitajad Sämi karjääri mäeeraldise piires on toodud tabelis 2. 7  Tabel 2 Maavara kvaliteedi põhinäitajad Näitaja Plokk 1 Plokk 3 KOKKU Proovide arv 12 43 53 LOODUSLIK MATERJAL Kruusa sisaldus (fraktsioon 0,0…13,2 (3,7)* 0,0…11,4 (2,7) 0,0…13,2 (2,9) >5 mm), % Savi- ja tolmuosakesi 0,2…3,3 (1,6) 0,0…18,3 (2,2) 0,0…18,3 (2,1) (<0,05 mm), % LIIVA FRAKTSIOONI KOOSTIS Täisjääk sõelal 0,63 mm, % 1,6…18,1(8,0) 0,1…15,2 (5,5) 0,1…18,1 (6,1) Savi- ja tolmuosakesi 0,2…3,6 (1,7) 0,1…18,4 (2,3) 0,1…18,4 (2,2) (<0,05 mm), % Liiva peensusmoodul 0,9…1,7 (1,4) 0,0…1,6 (1,0) 0,0…1,7 (1,1) Ülipeen … peen Ülipeen … peen Ülipeen … peen Liiva grupp (väga peen) (ülipeen) (väga peen) Filtratsioonimoodul, m/ööp 1,99…4,25 (2,77) 0,64…2,16 (1,60) 0,64…4,25 (2,1) 6 proovi Eriotstarbeline Eriotstarbeline Kasutusala Ehitusliiv liiv liiv * sulgudes kaalutud keskmine näitaja Plokk 1 Ta, ehitusliiv Käesolev töö on tehtud vastavalt keskkonnaministri määruse nr 44 nõuetele (26.05.2005. a). Materjali hinnatakse ehitusliivana kui liiva peensusmoodul on vähemalt 1,3; savi- ja tolmuosakeste sisaldus mitte üle 10 % ja osakesi läbimõõdus ≥5 mm vähem kui 35 %. Plokk 1 Ta on kontuuritud olemasoleva Sämi mäeeraldise piiripunktidega 4…9 ning puurauk 26 abil loodud kontuurimise abipunktiga P-1. Kuigi ploki varu kontuurimisel osalevates puuraukudes Pa-31, Pa-28, Pa-29 ehitusliiva nõuetele vastavat liiva ploki piires ei esinenud, on nende ülemise intervalli materjal loetud ploki koosseisu. Pa-31 ülemise intervalli proov nr 364 (plokk 1 arvestuses) ei vasta ehitusliivale esitatavatele nõuetele väikese peensusmooduli (0,9) tõttu. Võttes aga arvesse asjaolu, et naaberpuuraukudes (nr 25, 30 ja 32) leviva materjali peensusmoodul (Mp) varieerub piirides 1,3…1,7 (keskmine 1,5), on Pa-31 mõju plokile tervikuna väike ning levik piiratud. Sama kehtib puuraukude 28 (proov nr 390, Mp 1,1) ja 29 (proov nr 367, Mp 1,2) kohta, mis asuvad ploki äärealal. Plokk 1 ehitusliiva materjalis varieerub kruusa sisaldus piirides 0,0…13,2% (keskmine 3,7%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus varieerub looduslikus materjalis 0,2…3,3%, (keskmine 1,6%), väljasõelutud liiva fraktsioonis aga 0,2…3,6% (keskmine 1,7%). Peensusmoodul jääb vahemikku 0,9…1,7 (keskmine 1,4). Väljasõelutud liiv on määratud proovide alusel ülipeene- kuni peeneteraline (keskmiselt väga peene teraline). Plokk 1 piiresse jääb 3 proovi (proov 374, 388, 367), millest on määratud 1976. a filtratsioonimoodul. Filtratsioonikoefitsient varieerub piirides 1,99 m/ööp …4,25 m/ööp (keskmine 2,77 m/ööp). 8 Plokk 3 Ta , eriotstarbeline liiv Käesolevas töös on hinnatud materjal eriotstarbelise liivana kui see ei vasta ehitusliivale esitatud tingimustele. Tellija (lisa 1) ei ole tellija seadnud liiva kvaliteedile piiranguid. Plokk 3 Ta on kontuuritud pindalalist mäeeraldise piiriga ning jääb osaliselt (pindalal 4,19 ha) ehitusliiva lamamisse. Plokk 3 eriotstarbelise liiva varusse on arvutatud ka üksikud ehitusliiva nõuetele vastavad proovid, mida ei ole võimalik mõistlikkuse piires liita plokk 1 Ta ehitusliiva varule. Plokk 3 Ta eriotstarbelise liiva materjalis varieerub kruusa sisaldus piirides 0,0…11,4% (keskmine 2,7%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus varieerub looduslikus materjalis 0,0…18,3%, (keskmine 2,2%), väljasõelutus liiva fraktsioonis aga 0,1…18,4% (keskmine 2,3%) peensusmoodul on vahemikus 0,0…1,6 (keskmine 1,0). Väljasõelutud liiv on määratud proovide alusel ülipeene- kuni peeneteraline (keskmiselt ülipeeneteraline). Filtratsioonimoodul on määratud 1976. a puuraukudest võetud proovides. Plokk 3 piiresse jääb 4 proovi (proov 380, 382, 374, 377), millede põhjal filtratsioonikoefitsient varieerub piirides 0,64 m/ööp …2,16 m/ööp (keskmine 1,60 m/ööp). 4. Varu arvutus Varu arvutuse aluseks on Sämi liivakarjääri mäeeraldise plaan mõõtkavas 1:1 000, mis on koostatud seisuga 24.11.2010. a (markšeidermõõdistamise andmetel) ning 1961. ja 1977. aasta aruannetest kasutatud puuraukude andmed. Nimetatud uuringute andmete alusel on käesolevas töös hinnatud maa-ainese varu eriotstarbelise liiva aktiivse tarbevaruna (pindalal 10,10 ha) ning ümber on hinnatud ehitusliiva aktiivse reservvaru plokk 1 Ra (pindalaga 9,65 ha) ehitusliiva aktiivse tarbevaruna (pindalal 4,19 ha) plokk 1 Ta. Olemasoleva ehitusliiva ploki ümberhindamise tingis asjaolu, et varasemalt ehitusliiva plokki (plokk 1 Ra) võetud varu ei vasta täiel määral kvaliteedi poolest käesoleval ajal kehtiva keskkonnaministri määruse nr 44 kohaselt ehitusliivale esitatavatele nõuetele (vt gr lisa 2). Vastavalt määrusele käsitletakse käesolevas töös liiva ehitusliivana kui liiva peensusmoodul on vähemalt 1,3, savi- ja tolmusisaldus mitte üle 10% ja osakesi läbimõõdus ≥5 mm vähem kui 35%. Eriotstarbelise liiva varu on arvutatud ühes plokis. Plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad on toodud joonisel 2. Maavaravaru arvutus teostati järgmiselt. Mäeeraldise ruumis tehti 3-mõõtmeline mudel arvutiprogrammiga MicroStation PowerDraft. Maapinna kõrguseks kasutati 24.11.2010. a mõõdistamisandmete alusel täiendatud mäeeraldise plaani andmeid (gr lisa 1) ning mudeli alumiseks piiriks võeti väljastatud mäeeraldise põhja kõrgus (v.a Pa 26 juures). Mäeeraldise põhi on määratud 2000. a maavara kaevandamise loa taotluses (EGF 6757) esitatud andmete põhjal. Pa-26 juures on ploki 3 (eriotstarbelise liiva) lamam võetud 1,0 m kõrgemale mäeeraldise põhjast, kuna selles intervallis ei ole võetud ühtegi proovi ning geoloogilised kirjeldused ei anna põhjendust varu arvele võtmiseks. Ehitusliiva ja eriotstarbelise liiva vaheline mudeli piir (ehitusliiva lamam) on koostatud puuraukudes määratud proovide laboratoorsete andmete põhjal (kirjeldatud ptk 3, tabel 3). Arvutiprogrammiga arvutati ehitusliiva ploki piires (pindalal 4,19 ha) materjali kogus vertikaalses läbilõikes maapinnast kuni määratud ehitusliiva lamamini, millest on lahutatud ära katendi maht plokk 1 piires. Eriotstarbelise liiva ploki piires (plokk 3) on arvutatud materjali kogus vertikaalses läbilõikes maapinnast kuni mäeeraldise põhjani või täiteliiva lamamini (Pa-26 piirkonnas), millest on ära lahutatud katendi ning ehitusliiva maht. 9  Tabel 3 Varu arvutuse plokkide peamiste näitajate tabel puuraukude andmete põhjal (kaevandamiseelne seis) Kasulik kiht, Kasuliku Savi- ja Lamami Veetaseme m Puur- Katendi Jrk kihi Kruusa tolmu- Peensus- Ploki abs abs kõrgus augu paksus, nr paksus, % sisaldus, moodul nr kõrgus, puuraugus, vee vee nr m m % m m peal all 1976. a puuritud puuraugud (uuringuaegne situatsioon) 1 Pa-20 0,4 5,1 7 2,9 1 3 56,8 58,3 3,6 1,5 2 Pa-23 0,4 6,4 3,4 1,9 0,9 3 55,0 58,8 2,6 3,8 3 Pa-24 0,4 6,1 7,4 1,6 1,2 3 56,2 58,7 3,6 2,5 3,0 10,5 1,3 1,5 1,3 59,0* 3,0 - 4 Pa-25 0,4 58,9 3,6 4,4 1,4 0,9 3 55,4 0,1 3,5 3,0 1,0 0,6 1,4 1,3 58,8* 3,0 - 5 Pa-26 0,4 58,8 3,1 1,6 1,6 1,2 3 55,7 - 3,1 2,7 1,3 0,2 1,4 1 59,1 2,7 - 6 Pa-27 0,4 58,6 2,4 0,4 0,9 1,1 3 56,7 0,5 1,9 2,6 0,4 0,4 1,1 1 59,1 2,6 - 7 Pa-28 0,4 58,6 2,0 1,0 4,1 1,1 3 57,1 0,5 1,5 2,6 1,8 2,1 1,2 1 59,3 2,6 - 8 Pa-29 0,4 58,3 3,5 2,1 3,8 1,5 3 55,8 1,0 2,5 2,6 0,7 1,1 1,3 1 59,1 2,6 - 9 Pa-30 0,4 58,5 4,5 0,9 6,0 1,0 3 54,6 0,6 3,9 2,5 0,0 3,2 0,9 1 60,2 2,5 - 10 Pa-31 0,5 59,8 3,0 4,6 4,4 1,1 3 57,2 0,4 2,6 2,6 3,0 3,3 1,7 1 59,3 2,6 - 11 Pa-32 0,4 58,7 3,0 0,8 1,9 1,1 3 56,3 0,6 2,4 1960. a puuritud puuraugud (uuringuaegne situatsioon) 12 Pa-6 0,2 8,3 0,3 2,1 0,6 3 52,6 56,9 4,0 4,3 13 Pa-13 0,2 7,3 0,2 1,7 0,5 3 53,6 56,9 4,0 3,3 14 Pa-14 0,2 8,8 0,6 2,4 0,7 3 52,5 57,3 4,0 4,8 15 Pa-15 0,2 5,8 2,2 2,6 1,0 3 55,3 57,3 3,8 2,0 16 Pa-16 0,2 5,8 2,2 0,9 1,2 3 56,4 57,9 4,3 1,5 17 Pa-17 0,1 2,4 4,4 1,8 1,3 3 59,5 58,0 2,4 - 1,9 10,2 2,6 1,6 1 60,5 1,9 - 18 Pa-18 0,1 59,0 1,5 2,8 1,0 1,1 3 59,0 1,5 - 3,4 8,2 1,9 1,5 1 59,5 3,4 - 19 Pa-19 0,1 57,5 1,5 1,6 1,9 1,1 3 58,0 1,5 - Keskmine 0,3 5,8 2,8 2,2 1,1 - 56,2 58,3 3,5 2,4 puuraugus Keskmine Plokk 1 2,7 3,7 1,6 1,4 1 59,4 58,7 2,7 0,0 Keskmine Plokk 3 4,7 2,7 2,2 1,0 3 55,5 58,3 2,4 2,4 * Ploki 1Ta lamami abs kõrgus, m 11 KOORIMATA KATENDI MAHT Sämi liivakarjääri mäeeraldise piires on osaliselt kattepinnas koorimata. Selleks on määratud katendi keskmine paksus (tabel 3) ning mõlema ploki piires eraldi koorimata katendi pindala. Katendi levimise pindalaline kontuur (plokkide lõikes) on toodud joonisel 2. Katend Plokk 1 Ta piires Plokk 1 piires on katend koorimata kolmel alal kokku pindalaga 4 421 m2. Katendi keskmine paksus on 0,3 m. Koorimata katendi maht plokk 1 piires on 4 421 x 0,3 = 1,3 tuh m3. Katend Plokk 3 Ta piires Plokk 3 piires on katend koorimata ühel alal (mäeeraldise keskosas) pindalaga 18 072 m2. Katendi keskmine paksus on 0,3 m. Koorimata katendi maht plokk 3 piires on 18 072 x 0,3 = 5,4 tuh m3. MAAVARA VARU Ehitusliiva Plokk 1 Ta (pindalaga 4,19 ha) Plokk on kontuuritud olemasoleva Sämi mäeeraldise piiripunktidega 4…9 ning puurauk 26 abil loodud kontuurimise abipunktiga P-1. Sügavuti on varu kontuuritud proovide järgi määratud ehitusliiva lamamiga, välja arvatud puuraugus 28, 29 ja 31, kus on ploki alumiseks piiriks võetud puuraukude ülemised proovitud intervallid (tabel 3). Ehitusliiva varu koos katendiga on arvutatud arvutiprogrammiga MicroStation PowerDraft. Maavara kogus plokis 1 koos katendiga on 68,5 tuh m3. Kogu varu on veepealne. Maavara varu plokis 1 on 68,5 tuh m3 – 1,3 tuh m3 (koorimata katendi maht) = 67 tuh m3. Keskmine ehitusliiva paksus (jääkpaksus) plokis 1 on 67 tuh m3 / 4,19 ha = 1,6 m. Saadud paksuse (1,6 m) erinevuse tabelis 3 tooduga (2,7 m) tingib asjaolu, et osa ehitusliiva varust on mäeeraldiselt kaevandatud. Eriotstarbelise liiva Plokk 3 Ta (pindalaga 10,10 ha) Plokk on kontuuritud olemasoleva Sämi mäeeraldise piiripunktidega 1…14. Kohati (pindalal 4,19 ha) jääb plokk ehitusliiva ploki lamamisse. Mäeeraldise ruumis tehti 3-mõõtmeline mudel arvutiprogrammiga MicroStation PowerDraft. Ülemiseks piiriks võeti maapinna mudel ning alumiseks piiriks võeti määratud eriotstarbelise liiva lamami mudel, mudel lõigati vertikaalselt plokk 3 piiriga. Mudeli mahuks on 482 tuh m3. Mudeli on omakorda jagatud horisontaalselt kaheks veepinna mudeliga, kus on arvutiprogrammiga eraldi arvutatud veepealne maht (maapinna ja veetaseme vahel). Veepinna mudeli konstrueerimisel kasutati puuraukudes avatud veepinna kõrgusi, mis on toodud tabelis 3. Kirjeldatud ruumi mahuks saadi 240 tuh m3. Kuna eelpool kirjeldatud ehitusliiva ploki maht on veepealne, jääb eriotstarbelise liiva ploki (plokk 3) veepealse varu ja katendi mahuks 240 tuh m3 (veepealse mudeli maht) – 68 tuh m3 (ehitusliiva varu ja ehitusliiva katend) = 172 tuh m3. Veepealne eriotstarbelise liiva varu plokis 3 on 172 tuh m3 – 5,4 tuh m3 (koorimata katendi maht) = 167 tuh m3. 12 Veealuse eriotstarbelise liiva varu plokis 3 on 482 tuh m3 (mudeli maht maapinna ja eriotstarbelise liiva lamami vahel) – 240 tuh m3 (veepealne maht) = 242 tuh m3. Eriotstarbelise liiva kogumaht plokis 3 on 167 tuh m3 (plokk 3 veepealne varu) + 242 tuh m3 (plokk 3 veealune varu) = 409 tuh m3. Eriotsatarbelise liiva varu plokis 3 pindalal 10 ,10 ha on 409 tuh m3, sh allpool veetaset 242 tuh m3. Keskmine eriotstarbelise liiva paksus plokis 3 on: 409 tuh m3 / 10,10 ha = 4,0 m. Keskmine eriotstarbelise liiva paksus ülevalpool vee taset plokis 3 on: 167 tuh m3 / 10,10 ha = 1,7 m. Keskmine eriotstarbelise liiva paksus allpool vee taset plokis 3 on: 242 tuh m3 / 10,10 ha = 2,4 m. Saadud paksuste erinevuse tabelis 3 tooduga tingib asjaolu, et osa varust on mäeeraldiselt kaevandatud. Kaevandaja (OÜ Kohala SF) andmetel on 2010. a IV kvartalis kaevandatud 1,6 m3 ehitusliiva varu. Kogu kaevandatud varu jääb mõõdistamiseelsesse perioodi (kaevandatud enne 24.11.2010. a). Seega saame lugeda käesolevalt arvutatud varud 2010. a IV kvartali lõpuseisuga varudeks. Keskkonnaministeeriumile seisuga 31.12.2010. a kinnitamiseks esitatavad eriotstarbelise liiva ja ehitusliiva kogused ning koorimata katendi mahud on toodud tabelis 4. Tabel 4 Kinnitamiseks esitatavad varu kogused seisuga 31.12.2010. a Katendi Maht, tuh m3 Pindala, Ploki nr Kasutusala maht, tuh sh sh ha Kokku m3 veepealne veealune 1 Ehitusliiv 4,19 1,3 67 67 - Eriotstarbeline 3 10,10 5,4 409 167 242 liiv KOKKU 10,10 6,7 476 234 242 13 Kokkuvõtte Kuna maa-ainese kaevandamise lubasid üldjuhul ei pikendata, hinnatakse käesoleva töö raames OÜ Kohale SF (maavara kaevandamise loa LVIM-019 omanik) tellimusel (lisa 1) Sämi liivakarjääri piires olev maa-aines olemasolevate materjalide (vt ptk kasutatud kirjandus) alusel kameraaltöödega ümber aktiivse tarbevaru tasemel, võimaldamaks OÜ Kohala SF kaevetööde jätkamist. Lisaks eelnevale hinnatakse käesoleva töö raames ümber Sämi liivakarjääri piires olev ehitusliiva varu (plokk 1 Ra), kuna see ei vasta täiel määral kvaliteedi poolest käesoleval ajal kehtiva keskkonnaministri määruse nr 44 kohaselt ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Sämi karjääri mäeeraldise looduslikuks materjaliks on nii ehitusliiv kui eriotstarbeline liiv (täiteliiv). Mäeeraldise kirdeosas koosnevad maavara pealmised kihid valdavalt väga peene teralistest liivadest (keskmine peensusmoodul 1,4) vähese savi- ja tolmusisaldusega (1,6%). Kruusafraktsiooni sisaldus (fraktsioon > 5 mm) looduslikus materjalis on keskmiselt 3,7%. Kasutusalalt vastavad need liivad enamuses ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Puuraukude tihedus ja proovide intervallid lubavad varu hinnata aktiivse tarbevaru tasemel. Nimetatud liivad on eraldatud käesoleva tööga ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokina (plokk1 Ta). Ploki piires on koorimata kattepinnase maht 1,3 tuh m3. Plokk 1 (ehitusliiva) lamamis ning mäeeraldise kesk- ja edelaosas lasuvad valdavalt ülipeeneteralised liivad (keskmine peensusmoodul 1,0), mis on käesoleva tööga eraldatud eriotstarbelise liiva aktiivse tarbevaru plokina (plokk 3 Ta). Kruusafraktsiooni sisaldus (fraktsioon > 5 mm) looduslikus materjalis on keskmiselt 2,7 %, savi- ja tolmuosakesi sisaldab materjal keskmiselt 2,2 %. Plokk 3 piires on koorimata katendi maht 5,4 tuh m3. Keskkonnaministeeriumile olemasoleva ehitusliiva ploki (plokk 1 Ra pindalaga 9,65 ha) ümberkinnitamiseks esitatav ehitusliiva aktiivse tarbevaru maht seisuga 31.12.2010. a pindalal 4,19 ha on 67 tuh m3. Kogu ehitusliiva varu on veepealne. Keskkonnaministeeriumile eriotstarbelise liiva aktiivse tarbevaruna kinnitamiseks esitatav maht seisuga 31.12.2010. a pindalal 10,10 ha on 409 tuh m3, sh allpool veetaset 242 tuh m3. 14 Kasutatud materjalid 1. R. Roosalu, 2010.a. Eesti Vabariigi 2009.a maavaravarude koondbilansid (seisuga 31.12.2009. a), www.maaamet.ee. 2. Eesti Maavarade Komisjoni 21. juuni 2000. a istungi protokolliline otsus nr 00-24. 3. J. Viru, 2000. a. Maavara kaevandamisloa taotlus Sämi liivakarjääris, EGF 6757. 4. Eesti Maavarade Komisjoni 3.veebruari 1999.a istungi protokolliline otsus nr 99-6. 5. K. Tallinn, 1977. a. Aruanne Aseri savimaardla ja liivalahjendaja uuringute kohta drenaažitorude ja telliste tootmiseks, EGF 3462. 6. I. Barankina, 1961. a. Aruanne Sämi maardla ja liivalahjendaja uuringutest Aseri tellisetehasele, EGF 1505. 15 Lisa 1 16 Lisa 2 17 Lisa 2 18  Lisa 3 1/2 PUURAUKUDE KATALOOG Pa uuringu Kasulik kiht (ehitusliiv ja Pa Veetase Pinnasevee Kattekihi eriotstarbeline liiv) Proovimise Jrk Puuraugu aegne Sh Proovi sügavus, maa- abs kõrgus, paksus, intervall, nr (Pa) nr maapinna abs kasvu- paksus, sh vee lamami abs nr m pinnast, m m m m kõrgus, m kiht, m m all, m kõrgus, m 1976.a puuritud puuragud (EGF 3462) 1 Pa-20 62,3 7,5 4,0 58,28 0,4 0,4 5,1 1,5 56,78 0,4...5,5 380...381 2 Pa-21 62,2 7,5 4,0 58,22 0,4 0,4 5,6 2,0 56,22 0,4...6,0 386...387 3 Pa-22 62,3 7,5 4,0 58,34 0,4 0,4 5,1 1,5 56,84 0,4...5,5 384...385 4 Pa-23 61,8 7,5 3,0 58,80 0,4 0,4 6,4 3,8 55,00 0,4...6,8 378...379 5 Pa-24 62,7 7,5 4,0 58,73 0,4 0,4 6,1 2,5 56,23 0,4...6,5 382...383 6 Pa-25 62,4 7,5 3,5 58,86 0,4 0,4 6,6 3,5 55,36 0,4...7,0 374...375 7 Pa-26 62,2 7,5 3,4 58,76 0,4 0,4 6,1 3,1 55,66 0,4...6,5 376...377 8 Pa-27 62,2 6,0 3,6 58,62 0,4 0,4 5,1 1,9 56,72 0,4...5,5 388...389 9 Pa-28 62,1 6,0 3,5 58,61 0,4 0,4 4,6 1,5 57,11 0,4...5,0 390...391 10 Pa-29 62,3 7,5 4,0 58,30 0,4 0,4 6,1 2,5 55,80 0,4…6,5 367...368 11 Pa-30 62,1 7,5 3,6 58,52 0,4 0,4 7,1 3,9 54,62 0,4...7,5 369...371 12 Pa-31 63,2 9,0 3,4 59,78 0,5 0,5 5,5 2,6 57,18 0,5...6,0 364...366 13 Pa-32 62,3 7,5 3,6 58,67 0,4 0,4 5,6 2,4 56,27 0,4...6,0 372...373 1976.a puuraukude nätajad Minimaalne 61,8 6,0 3,0 58,2 0,4 0,4 4,6 1,5 54,6 Maksimaalne 63,2 9,0 4,0 59,8 0,5 0,5 7,1 3,9 57,2 Keskmine 62,3 7,4 3,7 58,7 0,4 0,4 5,8 2,5 56,1 19  Lisa 3 2/2 Pa uuringu Kasulik kiht (ehitusliiv ja Pa Veetase Pinnasevee Kattekihi Proovimise Jrk Puuraugu aegne Sh täiteliiv) Proovi sügavus, maa- abs kõrgus, paksus, intervall, nr (Pa) nr maapinna abs kasvu- paksus, sh vee lamami abs nr m pinnast, m m m m kõrgus, m kiht, m m all, m kõrgus, m 1960.a puuritud puuragud (EGF 1505) 14 Pa-6 61,1 10,0 4,2 56,92 0,2 0,2 8,3 4,3 52,62 0,2…10,0 7444….7449 15 Pa-11 60,7 9,0 2,5 58,22 0,2 0,2 5,3 3,0 55,22 0,2…9,0 7469…7474 16 Pa-13 61,1 9,0 4,2 56,92 0,2 0,2 7,3 3,3 53,62 0,2…9,0 7480…7484 17 Pa-14 61,5 9,0 4,2 57,32 0,2 0,2 8,8 4,8 52,52 0,2…9,0 7485…7490 18 Pa-15 61,3 8,3 4,0 57,32 0,2 0,2 5,8 2,0 55,32 0,2…8,3 7491…7495 19 Pa-16 62,4 9,5 4,5 57,92 0,2 0,2 5,8 1,5 56,42 0,2…9,0 7496…7499 20 Pa-17 62,0 7,5 4,0 58,02 0,1 0,1 2,4 - 59,52 0,1…7,0 7501…7505 21 Pa-18 62,5 6,5 3,5 59,02 0,1 0,1 3,4 - 59,02 0,1…4,0 7506…7509 22 Pa-19 63,0 7,0 5,5 57,52 0,1 0,1 4,9 - 58,02 0,1…6,0 7512…7515 1960.a puuraukude nätajad Minimaalne 60,7 6,5 2,5 56,9 0,1 0,1 2,4 1,5 52,5 Maksimaalne 63,0 10,0 5,5 59,0 0,2 0,2 8,8 4,8 59,5 Keskmine 61,8 8,4 4,1 57,7 0,2 0,2 5,8 3,2 55,8 1976.a ja 1960.a puuraukude nätajad kokku Minimaalne 60,7 6,0 2,5 56,9 0,1 0,1 2,4 1,5 52,5 Maksimaalne 63,2 10,0 4,5 59,8 0,5 0,5 8,8 4,8 59,5 Keskmine 62,1 7,8 3,8 58,3 0,3 0,3 5,8 2,7 56,0 1976.a ja 1960.a puuraukude nätajad (v.a puuraugud 11, 21, 22) Minimaalne 61,1 6,0 3,0 56,9 0,1 0,1 2,4 1,5 52,5 Maksimaalne 63,2 10,0 5,5 59,8 0,5 0,5 8,8 4,8 59,5 Keskmine 62,1 7,8 3,9 58,3 0,3 0,3 5,8 2,8 56,0 20  Lisa 4 VÄLJASÕELUTUD LIIVAFRAKTSIOONI SISALDUSED JA NÄITAJAD Proovitud Liiva % koos Osajäägid sõeltel (mm) massi protsentides Savi ja tolmu osakeste Liiva Jrk Proovi Proovi Kruusa Täisjääk Peensus- Pa nr intervall, m savi ja Täisjäägid sõeltel (mm) massi protsentides sisaldus väljasõelutud terasuuruse Materjal* nr nr pikkus, m % sõelal 0,63, % moodul Alates Kuni tolmuga 2,5 1,25 0,63 0,315 0,14 <0,14 Kokku liivas, % grupp 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 19 20 21 0,8 1,7 2,4 14,1 70,8 10,2 1 Pa-20 380 0,4 4,0 3,6 9,5 90,5 100,0 4,9 4,0 1,2 Väga peen TL 0,8 2,5 4,9 19,0 89,8 100,0 0,7 1,5 2,2 7,9 42,2 45,5 2 Pa-20 381 4,0 5,5 1,5 0,8 99,2 100,0 4,4 1,3 0,7 Ülipeen TL 0,7 2,2 4,4 12,3 54,5 100,0 0,8 1,6 2,3 12,2 61,8 21,3 Pa-20 kaalutud keskmine 5,1 7,0 93,0 100,0 4,7 3,2 1,0 Ülipeen TL 0,8 2,4 4,7 16,9 78,7 100,0 2,5 2,4 2,0 9,0 67,2 16,9 3 Pa-23 378 0,4 3,2 2,8 0,0 100,0 100,0 6,9 0,1 1,1 Väga peen TL 2,5 4,9 6,9 15,9 83,1 100,0 0,5 1,3 1,9 6,6 43,7 46,0 4 Pa-23 379 3,2 6,8 3,6 6,1 93,9 100,0 3,7 3,4 0,7 Ülipeen TL 0,5 1,8 3,7 10,3 54,0 100,0 1,4 1,8 2,0 7,7 54,4 32,8 Pa-23 kaalutud keskmine 6,4 3,4 96,6 100,0 5,2 2,0 0,9 Ülipeen TL 1,4 3,2 5,2 12,8 67,2 100,0 0,7 1,8 4,4 18,1 63,7 11,3 5 Pa-24 382 0,4 4,0 3,6 11,4 88,6 100,0 6,9 2,0 1,2 Väga peen TL 0,7 2,5 6,9 25,0 88,7 100,0 0,5 2,0 4,2 16,5 56,2 20,6 6 Pa-24 383 4,0 6,5 2,5 1,5 98,5 100,0 6,7 1,4 1,1 Väga peen TL 0,5 2,5 6,7 23,2 79,4 100,0 0,6 1,9 4,3 17,4 60,4 15,4 Pa-24 kaalutud keskmine 6,1 7,4 92,6 100,0 6,8 1,8 1,2 Väga peen TL 0,6 2,5 6,8 24,2 84,6 100,0 0,7 2,3 7,9 25,1 59,2 4,8 7 Pa-25 374 0,4 3,4 3,0 10,5 89,5 100,0 10,9 1,5 1,5 Väga peen EL 0,7 3,0 10,9 36,0 95,2 100,0 2,3 3,6 4,0 9,5 30,4 50,2 8 Pa-25 375 3,4 7,0 3,6 4,4 95,6 100,0 9,9 1,5 0,9 Ülipeen TL 2,3 5,9 9,9 19,4 49,8 100,0 1,6 3,0 5,7 16,3 43,0 30,3 Pa-25 kaalutud keskmine 6,6 7,1 92,9 100,0 10,3 1,5 1,1 Väga peen TL 1,6 4,6 10,3 26,7 69,7 100,0 0,3 0,9 2,0 37,1 57,0 2,7 9 Pa-26 376 0,4 3,4 3,0 1,0 99,0 100,0 3,2 0,6 1,4 Väga peen EL 0,3 1,2 3,2 40,3 97,3 100,0 0,5 0,9 2,6 23,0 61,5 11,5 10 Pa-26 377 3,4 6,5 3,1 1,6 98,4 100,0 4,0 1,6 1,2 Väga peen TL 0,5 1,4 4,0 27,0 88,5 100,0 0,4 0,9 2,3 30,0 59,3 7,2 Pa-26 kaalutud keskmine 6,1 1,3 98,7 100,0 3,6 1,1 1,3 Väga peen EL 0,4 1,3 3,6 33,6 92,8 100,0 0,5 0,6 1,9 33,5 61,2 2,3 11 Pa-27 388 0,4 3,1 2,7 1,3 98,7 100,0 3,0 0,2 1,4 Väga peen EL 0,5 1,1 3,0 36,5 97,7 100,0 0,2 0,8 2,4 12,2 71,1 13,3 12 Pa-27 389 3,1 5,5 2,4 0,4 99,6 100,0 3,4 0,9 1,1 Väga peen T