1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1027045-2
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ
Kontaktisik Siim Pukk
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine maavara kaevandamiseks Ellamaa liivakarjääri mäeeraldisel.
Parandustaotluse selgitus Täiendatud vastavalt kirjale 15.01.2025 nr DM-130585-4
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Verston Eesti OÜ osaleb ka Rail Balticu raudtee ehitustöödel, siis soovitakse optimaalsemaks tööde
põhjendus korraldamiseks varustada Rail Baltica (edaspidi RB) raudteetrassi mulde ehitustöid selleks vajaliku
täitematerjaliga nendest tootmisüksustest, mille osas on võimalik ettevõtte siseselt tagada nõutud
keskkonna- ja kvaliteedinõuded. Selle tõttu arendatakse ehitusmaavarade karjääre RB kavandatava
trassikoridori lähedale.
Tegevusega kaasneda võivate Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, visuaalne muutumine ning veealuse kaevandamise korral veerežiimi muutmine.
tolm jne) kirjeldus
Täpsem informatsioon on esitatud taotluse seletuskirjas.
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Ellamaa liivakarjäär
Aadress Käru metskond 50, Ellamaa küla, Kehtna vald, Rapla maakond
Territoriaalkood 1583
Katastritunnus(ed) 29203:003:0009
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6507290, Y: 552894
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Käru metskond 135 (29203:003:0145), Käru
metskond 50 (29203:003:0009).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Kehtna vald, Rapla maakond 0293
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine 2/5
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 1 032
Maardla nimetus Ellamaa
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Ellamaa liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 10.45
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.70
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 42
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Transpordi- ja tsiviilehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 11
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 63 tuh m³ 10.12.2024
2 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 84 tuh m³ 10.12.2024
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
1. 1203 - ehitusliiv 60 tuh m³
3/5
2. 1207 - täiteliiv 80 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Verston Eesti OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/520586
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 18.03.2027
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Ellamaa uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.08.2024)
Geoloogiafondi number 9913
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/2001
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 09.10.2024
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa ja veekogu
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Ellamaa_KLT_TD_Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Ellamaa_KLT_TD_Loiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Ellamaa_KLT_TD_Korrastatud_ala_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Ellamaa_KLT.pdf
Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA_korraldus_09.10.2024_nr_2001.asice
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: EGF9913.zip
GIS ja CAD failid Lisa 7: Lamam_samakorgus_Ellamaa.dgn
Lisa 8: TM_piir.dgn
Lisa 9: Maapind_samakorgus.dgn
Lisa 10: ME_piir.dgn
4/5
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul
lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine ja veealuse kaevandamise
korral veerežiimi muutmine. Kaevandamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud taotluse seletuskirjas.
Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Allkirjastatud taotluse lisad Lisa 11: Ellamaa_lisad.asice
5/5
46.34
mõõdistamise ajal
46.31
veetase H=43,85 45.88
45.
99
46.16
Ki
ng
45.44
43 0.20
u .
80 lepp, kask, haab
tee 20
45.61
47 46.
8
.
44 9 45.08
47.
42
kr
aa
v
pi
nn
45.63
as/
k 45 44.99
il
l 0.20
46.03
0.5
1' 4
46
6
.
5
.
53
lepp, kask, haab
45.80 20
4 44.93
46.
20
45.75
1 46.19
45.22
45 43.
.
89 84
45. 45.10
90
45.59 IV 4
4
5
5
.
.
7
26
45.35
46
0 45.01
45
45.96 .
69p inn kr
as/ aa
kil
l v 44.92
45.
45.38 48 45.05
45. 44.97
55 43
.
82
45 44
.45 .
77
45.71
45.13 45.
54 44.79
46.55 44.96
45.09
4 5
45.75 .
55 4 44.96
4
kuusk 0.15 45.03 45.
6
.
90
18 5
43.
88 kr
45. aa 4
45.40
45.02 2 4
45
5.
65
38 v
4
5
44.95
45.17 45.09
45.93 2' .
69 p i
n nas/
kil 45
3.
96
44
l 4
.35 .
93
45.07 5.
7
45.62 8
45.12 45 4 44.90
kr .7 4.
0 44.92
46
aa 5
13
2
78
v
.6 04
K-14 0.25 4
44.
45.
4. 44
kask, kuusk
44.
4 5.
60 .
79
8
0,20 45.03 45 44.94
9
23 .
4
7
3 9
.9
45
45,20
4
.
0
4
2 45.
7 4
V
4
kraav
45.78 6 4
1,70 45.05
3' 4
.
05 kr
aa
N
46.60 43,30 kask, kuusk 0.25 4.56 45.6
v 44.
63
45.04
43,70 6
45.99 23 45.03
44.
90 45
44.
06 44.82 4 45.17
45.49 10.04.2024 45.06
.
67 pi
nna
5
44 s/
ki 45.
.52 l
l 45
1 6
.53 mõõdistamise ajal
44 kr 44
.
87 aa 45 .
77 45.08
v .
5 8 44.
veetase H=44.18
45.21 45.31 44.87 15
45.77 0.10 4 mõõdistamise ajal
47.01
kask, lepp, kuusk
10
K-16 4
4.
53
45.50 45.
15 veetase H=44.13
4.
9 45. 4
4 53 4 4
K-2 45.37
45,00 .
08 4.
74
45.10
45.03 0,40 45 mõõdistamise ajal
46,40 0,10 46.43 46.06 43,60
45.08 44.
56
.58 4 4.
1
kr
aa
1,00 4
45.
61 45
7 v veetase H=44.18
kuusk 0.15 4. .
26
- - 88 mõõdistamise ajal 44
46
.
73
46.40 18 45.09 4
44
5.
6
45.17 45.15 6
45.86 44.
4
veetase H=44.61
4 pn 4
5
3 i
3
I 45.91 44.50 44
I'
.
85
6
kr
aa
.
7 nas/
kil
l
45.
1
.
8
9
9
45
44.94 v 4
45.40 kask, kuusk 0.25 10.04.2024
5.
61
23 45.10 44.95 45.
10.04.2024 44.81 70
77
44.
5
45.
01 Ki Kaardileht nr 6321 Vändra
44.
45.22 5
ng
45.77 4' 44.
89
u
tee
45
46.09 45.21 45.01
45.96 45.08
4 44.93
44.91
44.96
46.30 44.94
45.68 44.95
45.08
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
46.12 0.10
45.21 44.86 kask, lepp, kuusk
45.74 10 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
46.34 45.10
45.91
44.90 44.86
46.12 45.32
45.05
Nr X Y Nr X Y
46
45.87 45.22
45.19
kuusk 0.15 1 6 508 492,15 553 694,04 1' 6 508 501,06 553 665,02
18
45.90
Plokk 1 aT 45.25
45.13
2 6 508 452,18 553 824,17 2' 6 508 492,15 553 694,04
lepp, kask 0.20
20
45.82
45.37 Plokk 2 aT 44.99
46.19 45.82
45.23 3 6 508 437,01 553 866,71 3' 6 508 452,18 553 824,17
46.07
45.26
45.18 4 6 508 402,40 553 977,51 4' 6 508 437,01 553 866,71
Käru metskond 50 45.08
46.04 46.60 45.80 45 5 6 508 056,71 553 915,32 5' 6 508 393,38 554 006,37
29203:003:0009 44.88
12' 45.70
45.28
45.19 6 6 508 091,62 553 820,95 6' 6 508 017,49 553 938,75
46.16
46.16
K-7
45.27
7 6 508 253,75 553 674,00 7' 6 508 068,30 553 801,60
46.13 46,30 0,70
46.18
43
43
45.41 44.84
45,10 0,50 46.27 8 6 508 184,25 553 570,62 8' 6 508 214,38 553 669,20
11 45.20 45.09
44.86
9 6 508 191,41 553 551,26 9' 6 508 151,66 553 575,90
44
10.04.2024 46.15 45.61
46.10 45.12
46.32
45.21
10 6 508 253,93 553 556,72 10' 6 508 161,88 553 548,68
K-3 45.51
11 6 508 319,50 553 610,50 11' 6 508 253,93 553 556,72
45
46.13 45.85 44.88
46,20 46.11 45.29
46
11' - 46.35 46.22
12' 6 508 306,87 553 561,34
0,70 46.00
45.99
II - K-6
45.53
45.23
45.49
Pindala 10,45 ha 13' 6 508 335,77 553 585,05
46.04 45.50
46.25
46,30 0,50 45.95
6 508 300
10.04.2024
46.08 44,40 1,40
46.36
45.21 Pindala 13,70 ha
6
46 44.90 4 45.94
46
46.21 45.26
43
10.04.2024 46.15
46.08 45.20 44.95
46.29
45.84
45.76
46.00
Plokk 1 aT 45.92
46 K-10
45,80 0,20 45.79
45.76
46.17 42,70 2,90 45.23
44.40
44.92
1
46.08
46.00 46 10.04.2024 45.55 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
46.40 45.91
45.93 45.34
45.51 10 45.97
46.26
46
46.20 kask, lepp, kuusk 0.10 II' 44.99
1'
10
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
46.22
45.11
45.88 lepp, kask 0.20 46.06 46.35 45.77 44.99 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
10' 20
46.55
7 46.19 46.11
43 44.90 Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus
46
5
4
45.27
45.83 46.40 45.91
Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26°
44
45
45.79
Käru metskond 135
46.51
45.06 Veealune nõlvus 1:5 vastab kaldele 12°
K-4
III 46,10 0,40 46.25
29203:003:0145
46.06
46.36 46.30
44.97
Maardla piir (asendiplaanil)
46.10
44,70 1,00 46.45
46 45.48 Käru metskond 135
46.12
K-8 K-9 44.90 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
46.42 29203:003:0145
46,60 0,30 46,20 0,40
46
46.12 46.02 46.42
46.61
- - 45,10 0,70 46.23 kask, kuusk 0.25
I I' Geoloogilise läbilõike joon
46.36
23
45
45.12
46.40 46.13
45.04 45 Maapinna samakõrgusjoon, m
44.95
lepp, kask 0.20 46.19
7' 45.10
10.04.2024
45.75 46.74 46.97 46.39
20 46.65 46.31 45 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
46.63 6 508 200
46.82 K-11
46.07
45.40
44.30
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
45.99 44.82 10.04.2024
46.17
46.51
45.73 46,00 0,40 45.09 44.85
46.06 43,50 2,10
9 47.13
47
46.53 46.54 45.95
44.90 45.03
46.40 10.04.2024 Maaparandushoiuala
46.37 46.27 44.91
45.92
8 46.29 46.03
46.16
45.61 46.16 47.60
46.02
44
4 45.31
Ranna või kalda piiranguvöönd
6 45.72 44.79
45
44.96
45.59 K-5
9' 47,00 0,40
46.69
46.08
45.80 46.24
- - 46.40 45.92
K-7 Kaevandi nr
45.60 44.98 0,70 Kasvukihi kihi paksus, m
46.22
46.09
47,30 Suudme abs kõrgus, m
0,50 Kasuliku kihi paksus, m
8' kuusk, lepp 0.25
45,10 Lamami abs kõrgus, m
23
45.14
IV' 44.67
46.73 45.00
6
4
44.96
46.08
553 600
553 700
45.58 46.10
44.74
45.10
46.09
45.02
3
46.23 44.78
4
46.38
44.86
6 508 100
6
4
46.37
45.83
K-12
45
0,30 45.27 Märkused:
45.97 45,70
6 42,70 2,60 43
45.75 43,70
K-13
10.04.2024 44,80 0,20
44.82
44.73
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
5
45.14
46.11 43,80 0,80
4
kask, kuusk 0.25 44.30
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
23
46.21
44.75
10.04.2024
III' 3. Mõõdistas OÜ Kobras aprill 2024.
6' V' 45.52
44.72 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
46.23
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
46.08 45.26
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 03.11.2024);
45.93 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.10.2024);
5 44.99
44.61
44.60 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.10.2024).
46.04
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
44.66
45.80 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
44.77
44.84
45.64 45.03 Ellamaa liivakarjäär
553 800
553 900
554 000
45.45
45.27 Mäeeraldise plaan
Kehtna vald, Rapla maakond
0 50 100 m 5'
Loa omanik Graafiline lisa 1 / 3
Verston Eesti OÜ
6 508 000
Pärnu tn 128 Paide linn, Järva maakond 72720
Mõõtkava 1 : 1 000
[email protected]
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 7.11.2024
/allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/5006
/allkirjastatud digitaalselt/
Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'
W E W E
m m m m
50 50 50 50
vt. 45,90 m
10.04.2024
49 49 49 Käru metskond 135 49
Käru metskond 50
Käru metskond 135 29203:003:0145 29203:003:0009
48 29203:003:0145 48 48 48
Käru metskond 50 K-3 K-7 K-6
K-2 46,30
47 29203:003:0009 47 47 46,20 46,30 K-10 47
46,40
45,80
K-14
0,2 K-16 0,3 K-7-1 0,2
46 45,20 46 46 K-6-1 46
0,5 0,3
1:
45,00 0,4 0,5
Kr.0,0 Kr.0,0
2
vt. 45,50 m 0,2
1:
vt. 45,90 m 0,7 K-10-1
1,0 0,7
2
10.04.2024 vt. 45,20 m St.1,7
10.04.2024 St.1,7
45 K-14-1 45 45 10.04.20241,2
EL vt. 44,90 m
EL Plokk 1 aT Kr.2,1
45
Plokk 1 aT 0,2
2
St.8,9
1:
2
10.04.2024
1:
Kr.0,0 0,4
vt. 44,50 m K-14-1
1:
vt. 44,40 m
1,6 1,9 1,4 EL
vt. 44,20 m 10.04.2024 Kr.0,0
5
St.8,9 10.04.2024
5
Plokk 2 aT Plokk 2 aT
1:
5
10.04.2024
St.29,8 2,2 K-10-2
1:
44 TL 44 44 44
1,3
1,3 TL Kr.0,0
2,6 1,8 1,9 2,6 2,6 St.17,1
43 1,7 43 43 43
3,0 TL
3,1
2,4
42 42 42 3,4 42
41 41 41 41
40 40 40 40
Läbilõige III-III' Läbilõige IV-IV'
W SE N S
m m m m
50 50 50 50
49 Käru metskond 135 49 49 49
Käru metskond 135
29203:003:0145 Käru metskond 50 29203:003:0145
48 48 48 29203:003:0009 48
K-5
K-8 K-6 47,00
46,60 K-9 46,30 K-9
47 K-4 K-11 47 47 47
46,10 46,20 46,20 0,4
2
46,00
1:
K-14
1:
0,3
0,2
2
2
46 K-9-1 K-13 46 46 45,20 K-6-1 K-9-1 46
1:
0,4 K-4-1 0,4 K-11-1 0,5 0,4
Kr.7,2 0,4 44,80 Kr.0,0 Kr. 7,2
45.10
Kr.0,0 1 aT St.7,7 0,9 Kr.0,0 St.1,7 7,7 0,9
(10.04.2024)
St.
1:
vt. 45,10 m
St.2,0 vt. 44,90 m vt. 44,90 m 1,1
2
45 1,1 St.2,6 45 45 EL 45
1,5 TL 10.04.2024
Plokk 1 aT 0,2 K-14-1 Plokk 1 aT TL
1:
2
1,4 EL 10.04.2024 10.04.2024
1:
EL
2
1,4 0,2 vt. 44,30 m
Kr.0,0
K-11-2 vt. 44,20 m 1,9
St.8,9
1:
Plokk 2 aT
5
10.04.2024 2,5
Plokk 2 aT
1:
1,8 Kr.0,0 10.04.2024 2,2 1,8
5
44 44 44 1,3 TL 44
2,1 St.21,5 2,4 1,0
2,5 1,8 1,9
TL 2,6
43 2,9 43 43 43
1,8
42 42 42 42
41 41 41 41
40 40 40 40
Läbilõige V-V' Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus K-10 Kaevandi nr
N S
Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26° 45,00 Suudme abs kõrgus, m
m m
Veealune nõlvus 1:5 vastab kaldele 12°
50 50 Sügavus maapinnast, m 0,3 K-10-1 Proovi number
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Kr.2,1 Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), %
St.8,9 Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), %
49 49 Käru metskond 50
1,4 TL TL - täiteliiv
Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi
29203:003:0009
Käru metskond 135
48 Käru metskond 50 48 Uuringuaegne veetase Veetaseme abs kõrgus, m vt. 44,40m Proovitud intervall, m
29203:003:0145
10.04.2024
29203:003:0009 Mõõtmise kuupäev
3,0
47 K-10 K-11 47
Kasvukiht
45,80 46,00 K-12 3,4 Kaevandi sügavus, m
K-16 45,70
46 46
45,00 0,4 K-11-1
0,2 K-10-1 0,3
Kr.0,0 Liiv
2
1:
Kr.2,1 Plokk 1 aT K-12-1 0,4
45 vt. 44,90m St.2,6 45
1:
vt. 44,40m
St.8,9 Kr.0,0
2
10.04.2024
K-14-1 0,4vt. 44,50m 10.04.2024
1,4 EL
1,4 EL St.2,6
5
1:
Kr.0,0 10.04.2024 K-11-2
K-10-2 EL
1:
44 St.29,8 Kr.0,0 44 Saviliivmoreen
Kr.0,0 Plokk 2 aT vt. 43,70 m
5
TL 1,3
St.17,1 St.21,5 2,4 2,5 K-12-2 2,0 10.04.2024
1,7 TL TL Kr.0,0
43 3,0 St.11,0 2,9 43
2,9
3,1 TL 3,0 Saviliiv
Märkused:
3,4 3,3
42 42
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Viirsavi
41 41 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
40 40 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Saviliiv-liivsavimoreen
Ellamaa liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
Kehtna vald, Rapla maakond I-I' ... V-V'
Kruus
Loa omanik Graafiline lisa 2 / 3
Verston Eesti OÜ
Orgaanikaga liiv
Pärnu tn 128 Paide linn, Järva maakond 72720
H 1 : 1000
Mõõtkava
[email protected] V 1 : 100
0 50 100 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 7.11.2024
/allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/5006
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad
Verston Eesti OÜ on taristuehitusettevõtte, kelle põhitegevuse toetamiseks tegeletakse muu
hulgas ehitusmaavarade kaevandamisega. Kuivõrd ettevõte osaleb ka Rail Balticu raudtee
ehitustöödel, siis soovitakse optimaalsemaks tööde korraldamiseks varustada Rail Baltica
(edaspidi RB) raudteetrassi mulde ehitustöid selleks vajaliku täitematerjaliga nendest
tootmisüksustest, mille osas on võimalik ettevõtte siseselt tagada nõutud keskkonna- ja
kvaliteedinõuded. Selle tõttu arendatakse ehitusmaavarade karjääre RB kavandatava
trassikoridori lähedale. Taotletav Ellamaa liivakarjääri vähim transpordikaugus RB trassist on
väiksem kui 15 km. Ellamaa liivakarjääri tõenäoline Rail Balticu ehitamise teeninduspiirkond
on endiselt täitematerjalide tagatuse osas defitsiidis.
Taotletava mäeeraldise maavara on kasutatav transpordi- ja tsiiviilehituses täitamaterjalina.
Luba taotletakse 15 aastaks keskmise kaevandamisemahuga 11 tuh m³ aastast.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Ellamaa liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 13,70 ha asub Rapla
maakonnas Kehtna vallas Ellamaa külas riigile kuuluvatel kinnistutel Käru metskond 135
(tunnus 29203:003:0145) ja Käru metskond 50 (tunnus 29203:003:0009). Ala külgneb idast
eraomandis oleva kinnistuga Nõmmemetsa (tunnus 29203:003:0090), muus osas külgneb
samade kinnistutega, millal see asub.
Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast põhjas kulgeb Kingu metsatee ( tee nr 2920008), mis
viib idas kulgevale Vändra-Lokuta-Lelle maanteele. Ala põhjaosa kattub
maaparandussüsteemiga Aaso (TTP-499) (MPS kood 6114870021060/001). Alast läänes
voolab Sauga jõgi, sh piirneb selle kaldapiiranguvöönd mäeeraldise teenindusmaaga.
Taotletava mäeeraldise teenindussmaa ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei
jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim looduskaitsala on Taarikõnnu
(KLO1000058), mis asub alast ~ 120 m kaugusel läänes. Mäeeraldise teenindusmaad ja
looduskaitsela eraldab Sauga jõgi. Looduskaitsealal asub ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv
Taarikõnnu loodusala (RAH0000557) ja ka Taarikõnnu-Kaisma linnuala (RAH00085).
Viidatud looduskaitsealal asub ka~ 300 m taotletavast alast vääriselupaik (VEP nr 124141) ja
350 m kaugusel III kategooria kaitsealuste liikide öösorr (Caprimulgus europaeus) ja teder
(Lyrurus tetrix) elupaigad. Samas suunas, ~ 450 m kaugusel asuvad III kategooria kaitsealuste
liikide rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),
hallõgija (Lanius excubitor), punajalg-tilder (Tringa totanus), punaselg-õgija (Lanius collurio),
väikekoovitaja (Numenius phaeopus), hoburästas (Turdus viscivorus) ja sookurg (Grus grus)
elupaigad. Mäeeraldisest ca 570 m ning ca 600 m kaugusel edelas asuvad III kategooria
kaitsealuse liigi väikekärbsenäpp (Ficedula parva) elupaigad.
Samuti jääb Taarikõnnu looduskaitseala piiridesse I kategooria kaitsealuse liigi kaljukotka
(Aquila chrysaetos) elupaik, samuti II kategooria kaitsealuste liikide mudanepi (Lymnocryptes
minimus), väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa)
elupaigad. Alast lääne suunda ~ 900 m kaugusele Mukri looduskaitsealale jääb metsise elupaik.
Lähim majapidamine asub 500 m kaugusel kagu suunas Nõmme-Aadu katastriüksusel (tunnus
29301:001:0168).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Taotletava Ellamaa liivakarjääri maa-alal on tehtud geoloogiline uuring 2024. a ning uuringu
tulemused on kinnitatud aruandes “ Ellamaa uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga
01.08.2024)” (Kobras OÜ, töö nr 2024-153, EGF: 9913).
Tehtud geoloogliste tööde kohaselt on taotletaval mäeeraldisel katendiks muld ja
orgaanikarikas liiv, mille kogupaksus on keskmiselt 0,4 m, jäädes paksuste vahemikku 0,3 –
0,7 m.
Kasuliku kihi moodustab täiteliiva nõuetele vastav väga peen- kuni ülipeeneteraline liiv, hajuti
levib ka kruus. Kasulik kihi paksus jääb vahemikku 0,5-2,9 m, olles keskmiselt 1,4 m.
Alale on kontuuritud kaks varuplokki – ehitusliiva plokk 1 aT ja täiteliiva plokk 2 aT.
Ploki 1 liiva moodustab peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) materjal ning selle peenosise sisaldus
(<0,063 mm) on väike (vahemikus 0,9...2,6%). Materjal on üsna halvasti sorteeritud, s.t
sõelkõveras domineerib selgelt vaid üks sõelavahemik (0,125 – 0,5 mm).
Ploki 2 liiv on terastikuliselt peene- kuni ülipeeneteraline (0,25 – 0,063 mm) ning selles on
võrreldes plokiga 1 oluliselt suurem peenosise sisaldus (7,7...29,8%). Võrreldes plokk 1 liivaga
on plokk 2 liiv paremini sorteeritud materjal.
Kasuliku kihi lamamiks on nii saviliiv, viirsavi kui ka liivsavimoreen.
Taotletaval mäeeraldisel on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks
Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen.
Keskmiseks veetasemeks on alal määratud abs kõrgus 44,5 m. Kaevandamise järgselt alale
kujunevat veetaset mõjutab enim ala põhjaosas kulgeva tee kraav, milles on veetasemeks
mõõdetud abs kõrgused ~44,0-44,5 m.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Ellamaa liivakarjääri mäeeraldise pindala on 10,45 ha ning mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 13,70 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Ellamaa liivamaardla
aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2 aT. Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse suuremale alale, et
optimaalselt teenindada maavara kaevandamist, sh ladustada katendit ja vajadusel tagada
toodangu vaheladudele ruum.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik – maavara ohutuks nõlvuseks on kogu
mäeeraldise perimeetril veepealses osas 1 : 2 ja veealuses osas 1 : 5. Nõlvatervikusse jääva varu
arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Taotletav ja kaevandatav
maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava maavara kogus Ellamaa liivakarjääris (seisuga
10.12.2024. a.)
Ploki Taotletav Taotletav
Plokk pindala, Maavara varu kogus, Kadu, tuh m3 kaevandatav varu
ha tuh m3 kogus, tuh m3
1 aT 10,45 Ehitusliiv 63 3 60
2 aT 7,95 Täiteliiv 84 4 80
Kokku 147 7 140
Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise mahuga 11 tuh m3, mille
korral on Ellamaa liivakarjäär ~13 aastaga ammendatav ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse
ka kaevandatud maa korrastada. Arvestades piirkonnas kavandatavaid suuremahulisi taristu
ehitustöid on reaalne, et taotletava mäeeraldise jääkvaru ammendatakse 2-3 aasta pikkusel
perioodil loa kehtivuse ajal.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäetehnilised tingimused taotletavas Ellamaa liivakarjääris on lihtsad. Mäeeraldisele on hea
juurdepääs Kingu metsateelt.
Enne paljandamistöödega alustamist tuleb ala raadata ja kännud eemaldada. Arvestades katendi
(42 tuh m³) kihi väikest paksust (0,4 m) tehakse tööd ekskavaatoriga ja selle vedu korraldatakse
maastikuvõimelise transpordivahendiga – traktor haagisega, liigendkallur. Katend ladustatakse
mäeeraldise teenindusmaal puistangutes. Kuivõrd ammendatud maa-ala tuleb korrastada
metsamaaks ja veekoguks, siis on eemaldatav katend kasutatav ala edelanurga tagasi täitmiseks.
Võimalusel tehakse täitmistööd paralleelselt kaevandamisega.
Maavara kaevandatatakse ekskavaatoriga ühe kuni kahe astangu sõltuvalt vajadusest ja
võimalusest veepealse osa eraldi väljamiseks. Vajadusel kaevis nõrgutatakse kuival astangul.
Vahelao kasutamisel tehakse laadimistööd frontaallaaduri või ekskavaatoriga.
Täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse
kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Allolevalt on esitatud taotletava ala kasutusele võtmisega seotud keskkonnamõju ja tegevuse
suhestumine teiste asjasse puutuvate planeeringu dokumentidega.
Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna
praeguste ja planeeritavate tegevustega
Taotletava Ellamaa liivakarjäär asukohas Raplamaa maakonnaplaneering piirkonda detailselt
ei käsitle. Samas on esitatud laiemalt nõuded, millest asjasse puutuvad on järgmised:
1. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel,
rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel
on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaevandamise mõju
maastikukomponentidele.
2. Juhul, kui kaevandamine on vältimatu, tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult
vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja
põllumajandusliku kasutuse huvidele, rakendades maksimaalselt võimalikke
leevendusmeetmeid.
3. Eelistada tuleb maavara kaevandamist eemal asustatud aladest ning sealjuures tuleb
arvestada kaevandatud maavarade transpordiga kaasnevate negatiivsete mõjude ja vastavate
leevendusmeetmetega (nt mustkatte rajamine). Tiheasustatud aladel peab säilima kvaliteetne
elukeskkond.
4. Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja
ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära
kaasnevad maavarad; alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa- puhke või
ehitusalana.
5. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara
kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele
keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või
modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed
kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.
Samuti mainib maakonnaplaneering, et: „Lähema 5-10 aasta perspektiivis on tõenäoline
kruusaja liivakarjääride varude intensiivne täiendav kasutuselevõtt seoses Rail Balticu
rajamisega./…/“
Antud viite kohaselt ei välista maakonnaplaneering erinevate uute alade kasutusele võttu
tulenevalt kavandatava Rail Balticu raudtee ehitamisega kaasnevast suuremast vajadusest. Küll
on oluline on leida parim võimalik koht, kust materjali ammutada, hinnata sellega kaasnevaid
mõjusid ning kui mõjusid pole või neid annab nõutud piirides leevendada, võib kaevandamist
lubda. Täpsem analüüs viimaste kriteeriumite osas on toodud järgenvates peatükkides.
Kehtna valla üldplaneeringu kohaselt kattub taotletav karjäär rohelise võrgustiku koridoriga.
Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt planeeringuga mäetööstusmaid täiendavalt ei kavandata.
Kaevandamise vajaduse ilmnemisel tuleb lähtuda nii ptk 6.3.5.Maavarad tingimustest:
1) Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel
põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui
kaevandamine on vältimatu:
1.1) tuleb see korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule,
maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise, metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele.
1.2) rakendada maksimaalselt võimalikke leevendusmeetmeid. Vajadusel tuleb lisada
kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.
2) Hea elukeskkonna säilitamise nimel eelistada nende maardlate kasutuselevõtmist, mis ei asu
asustatud alade (tiheasustusala, elamu- ja puhkealad) vahetus läheduses..
kui ka alltoodud tingimustest:
1. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara
kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele
keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või
modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohaseid meetmeid
kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.
2. Teede seisundi hoidmine on KOV huvi, seega on eelistatud kaevandamisest huvitatud
osapooled, kes teede seisundi hoidmisse panustavad.
3. Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja
ressursisäästlikult. Kaevandamisprotsess on soovitav läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi
jooksul, kasutades ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat.
4. Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada. Karjäärid tuleb
korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist vastavalt kehtivatele õigusaktidele ning
kujundada kas rohe- või puhkealadeks, veekoguks, taastuvenergeetika alaks, metsastada vms,
võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi.
Korrastusviisi kokkuleppimisel on oluline mh koostöö Keskkonnaameti ja kaevandusettevõtte
vahel.
Samuti on välja toodud, et …/Kasutuselevõetud maardlates peab kaevandamine toimuma
keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult. Kaevandamisprotsess on soovitav läbi viia
võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, kasutades ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat.
Taotletav Ellamaa liivakarjäär asub suure massiivilises rohevõrgustiku tugialal, sealjuures ei
lõigusta see tugiala, seega võib arvata, et karjääri maa-ala ajutine väljumine võrgustiku alalt ei
oleks hävitavalt kahjulik piirkonna rohevõrgustiku toimimisele. Samuti on keskkonnaloaga
taotletava tegevuse tõenäoline tegevusaeg lühike ja on seotud suurtaristu ehitustööde ajaga.
Veel enam on otstarbekam teha ka teised häiringuterohked tööd samas piirkonnas ja samas
ajaraamistikus. Üldise keskkonnasäästlikkuse eesmärgil on parem, kui kõnealuste
suurprojektide tarbeks vajaminev materjal hangitakse objektile võmalikult lähedalt.
Seega üldplaneeringu ja maakonnaplaneeringu kohaselt ei välista kaevandamisloa andmist
asjaolu, et taotletav karjäär asub väärtuslikul rohevõrgustiku alal.
Tegevuse energiakasutus
Energiatarbijad karjääris on maavara kaevandamiseks ja transpordiks kasutatavad masinad.
Mõju veerežiimile
Taotletavas Ellamaa liivakarjääris lasub kasulik kiht osaliselt all pool veetaset. Veetase on
seotud kasuliku kihi lamamisete- savi ja moreeniga. Need on ka looduslikus veepidemeks.
Kaevandamiseks veetaset ei alandata. Oodatav veetase kaevandatud alal on 44,5 m. Geolooglise
uuringu ajal jäid uuringuaukudes veetasemed abs ~44-45 m vahele. Taotletav ala on igas suunas
eraldatud kuivenduskraavide või looduslike vooluveekogudega, kus uuringute ajal mõõdeti
veetasemed sarnasele tasemele kavandatava karjääri maa-alaga. Veerežiimi seisukohast võib
lugeda tundlikuks lääne suunda, kus asub Sauga jõgi ja sellest omakorda läänes asuvat
Taarikõnnu raba. Kuivõrd Sauga jõe veetase on piirkonnas 43-44 m, mis on madalam kui alale
kujuneva veekogu veetase ehk kaevndamisel mõju looduskaitsealale ega jõele olla ei saa.
Mõju välisõhule
Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev, seega on karjääri pideva
töötamise korral on määrav mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv)
müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, frontaallaadur,
kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis antud
Masin
helivõimsustase, dB
Kallurauto 95
Ekskavaator 115
Frontaallaadur 110
Lähima elamu juures kaevandamisega kaasneva mürataseme muutumise hindamine on tehtud
programmiga Noise Mapping Tool kasutades standardiseeritud ISO9613-2:2024 meetodit.
Müra hajuvus on modelleeritud mäeeraldise piiril, kombineeritud ekskavaatori ja kallurauto
mürana, kasutades Tabelis 6.1 toodud helisvõimsustasemeid. Mudel ei arvesta töötamist
süvendis, mistõttu on sellevõrra saadud tulemus ka konservatiivsem. Tulemuste kohaselt
kujuneb lähimate, ~ 500 m kaugusel asuvatel, õuealade piiril müratasemeks 46 dB (joonis 6.1),
mis ei ületa kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset. Karjääris ei planeerita
kaevandamist öisel ajal (23.00 – 7.00). Täiendavalt tuleb arvesse võtta, et lähim vahekaugus
mäeeraldisel ja elamul on 500 m, üldjuhul toimub kaevandamine mujal kui määratud
minimaalne kaugus.
Joonis 6.1 Ellamaa liivakarjääri kaevandamisega kaasneva müra hajuvuse kaart
Kuivõrd kavandatav tegevus jääb mitmete looduskaitseliste objektide lähialasse tuleb hinnata
ka selle mõju nendele. Sellist mõju on hinnatud Ellamaa liivakarjäärist läänes asuva Rinnaku II
kruusakarjääris, sh samade tundlike objektide ja liikide osas ehk elupaikadele, mis asuvad
Taarikõnnu looduskaitsealal. Hinnangu tulemused on vormistatud aruandes „Pärnumaa Põhja-
Pärnumaa vald Kõnnu küla Rinnaku II kruusakarjääri mõju linnustikule. Eksperthinnang“
Maves OÜ, töö nr 23081. Eksperthinnangu tulemusi on analoogi meetodil laiendatud Ellamaa
liivakarjääri mõjude hindamiseks.
Metsis
Lähim metsise elupaik Ellamaa liivakarjäärist asub idas Ellamaa rabas, mis asub 860-900 m
kaugusel. Viidatud eksperthinnangus on hinnatud kaevandamismüra mõju samas kauguses ehk
900 m kaugusel asuvale metsise elupaigale. Tulemuste kohaselt leiti, et sellises kauguses
kaevandamisel metsise elupaigale mõju puudub. Võrreldes Rinnaku II alaga paikneb Ellamaa
karjääri metse elupaiga suhtes teisel poole avalikus kasutuses Vändra-Lokuta-Lelle maanteed,
mis omakorda isoleerib kavandatava tegevuse tundlikust elupaigast.
Kaljukotkas
Kaljukotka elupaik asub Ellamaa liivakarjäärist vahetult läänes Taarikõnnu looduskaitsealal,
samas jääb elupaigas pesapuu karjäärist ~ 4 km kaugusele. Lähtuvalt Rinnaku II karjääri kohta
tehtud eksperthinnangust peetakse kaljukotka kaitse tegevuskava järgi keskmiseks ohuteguriks
toitumisalade hävimist ja kvaliteedi langust ning pesitsusaegset häirimist. Liigi elutsükkel on
tugevalt rabaga seotud, mis on talle nii elupaigaks kui ka toitumisalaks. Kuna Ellamaa
liivakarjääris kaevandamisega ei muudeta raba veerežiimi, seega pole ette näha toitumisala ega
elupaiga kvaliteedi langust. Eksperthinnangu kohaselt loetakse kaljukota elupaiga tuumalaks 2
km suurust ala, mis jääb pesa ümbrusesse ja mida kaljukotkad pesitsusajal kõige enam
kasutavad. Väljaspool tuumala kasutab kaljukotkas erinevaid maastikke valikuliselt.
Kaljukotka elupaik asub mäeeraldisest 4 km kaugusel lõuna suunas. Eelkirjeldatut arvestades
pole alust arvata, et kaevandamismüra võiks liiki mõjutada.
Must-toonekure elupaigad jääb Ellamaa mäeeraldisest 3,5-4 km kaugusele põhja ja lõuna
suunda. Must-toonekure kaitse tegevuskava järgi peetakse liigile suurteks ohuteguriteks
elupaikade killustumist, toitumisalade degradeerumist ja looduslike ohutegureid (noorlindude
suremus, liigisisene konkurents, ilmastiku tingimused jm). Must-toonekure elupaiga ja Ellamaa
mäeeraldise omavaheline kaugus on 3,5-4 km. Varasemalt viidatud eksperthinnangu kohaselt
sellises kauguses oleva elupaigale liiva kaevandamisel mõju pole, juhul kui ei muudata
piirkonna veerežiimi. Antud juhul seda ei tehta, seega võib analoogi kohaselt arvata, et mõju
puudub.
Öösorri, tedre, hoburästa, rüüt, valge luik elupaigad jäävad alast läände Taarikõnnu
looduskaitsealale. Inverteeritud leiupaigad jäävad alast ~ 1 km kaugusel läände. Rinnaku II
karjääri eksperthinnangu kohaselt kaevandamise mõju ~ 900 m kaugusel asuvatele elupaikadele
pole. Sellisel juhul, analoogi tuginedes, pole seda ka Ellamaa liivakarjääris liiva kaevandamisel.
Tolm
Kaevandamismasinate poolt liiva kaevandamisel tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes
praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest
kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui
ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu
tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Kuivõrd
tõenöoline väljaveo suund on mööda olemasolevaid teid metsasel alal idasse, siis arvestades
maapinna reljeefi ja vahekauguseid, on vähetõenäoline, et väljaveo teelt kanduks tolm
Taarikõnnu rabasse, mis on elupaigaks mitmele looduskaitsealusele liigile.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on
minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni
faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~11 tuh m3 kaevandamisel on tahkete
osakeste summaarne heitkogus ~0,01 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevusel ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris on
planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine ning seetõttu
ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme.
Keskkonnaohutus
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või
õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks
kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse
likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud
mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.
Kaevandamisjäätmed
Ellamaa liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse kaevandmise ajal mäeeraldise teenindusmaal,
mis hiljem kasutatakse karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid
jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist
välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina. Taotleja on
teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus
esitada ka kaevandamise jäätmekava ning taotleda jäätmeluba.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Ellamaa liivakarjääris kujuneb kaevandatud alale metsamaa ja veekogu. Veekogu (pindala
7,78 ha) keskmine sügavus on ~ 1 m, seega ei vasta see Keskkonnaministri 07.04.2017
määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise
akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavat veekogu. Siiski, lähtudes elu- ja liigirikkuse
aspektidest, on pigem madalaveeline veekogu antud piirkonda sobiv, eriti arvestades lähialadel
asuvaid erinevate linnuliikide elupaikasid.
Muus osas tuleb ala korrastada metsamaaks (pindala 5,92 ha). Selleks sobiliku veerežiimi
loomiseks tuleb maapind tagasi täia alates lamami samakõrgusjoonest 44,5 m. Täitmistöödel
kasutatakse katendit mahus 42 tuh m³, millega on võimalik kaevandatud ala täita ligikaudu
külgneva maapinna tasemel.
Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus
määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa
loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017
määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning
selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm“ kehtestatule.
Eeldatav Ellamaa liivakarjääri korrastamise maksumus seisneb peamiselt täitmistöödes. Tööde
maksumuse hindamise eelduseks on, et vähemalt poole maksumuse ulatuses tehakse tööd
kaevandamise etapis, st katend paigutatakse selle lõppkasutuse asukohta. Sellisel juhul kujuneb
korrastamistööde maksumusega 4000 eur/ha ehk summaarselt ~54000 eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Siim Pukk /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Verston Eesti
Mäenduse valdkonnajuht
Taotluse koostas 10.12.2024. a
Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
KORRALDUS
9. oktoober 2024 nr 1-17/24/2001
Rapla maakonna Ellamaa liivamaardla
registrisse kandmine
Kobras OÜ esitas Verston Eesti OÜ (endise nimega Verston OÜ) volitusel Maa-ametile Ellamaa
uuringuruumi piiresse jääva ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande
„Ellamaa uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.08.2024)“ (saabunud 26.09.2024,
kirja registreerimise nr 9-3/24/11252-3, edaspidi aruanne).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 18.03.2024
andnud korraldusega nr DM-126250-10 Ellamaa uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr
L.MU/520586 ja muutnud tööde teostaja andmeid 11.04.2024 korraldusega nr DM-128109-3).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. ja 2. plokk), mis paiknevad Rapla maakonnas
Kehtna vallas Ellamaa külas riigile kuuluvatel Kliimaministeeriumi valitsemisel olevatel
katastriüksustel Käru metskond 50 (tunnus 29203:003:0009) ja Käru metskond 135 (tunnus
29203:003:0145), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK).
Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Ellamaa uuringuruumi piires.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad osaliselt maaparandussüsteemiga Aaso3 (TTP-499)
(maaparandussüsteemide registri kood/ehitise kood 6114870021060/001). Aruandele on lisatud
Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks ja maavara
kaevandamiseks maaparandussüsteemiga kattuval alal tingimusel, et tagatud on
naaberkinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi toimimine vastavalt maaparandusseaduse §
47.
Aruandes moodustatud varuplokkidest põhjapool asub metsatee nr 2920008 Kingu tee. Aruandele
on lisatud RMK tingimuslik kooskõlastus, mille kohaselt on Kingu teel 15 m laiune teekaitsevöönd
tee teljest alates ja varuplokke teekaitsevööndiga kattuvale alale ei või moodustada. Varuplokkide
moodustamisel on arvestatud RMK tingimusega.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks ja täiteliivaks.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande
alusel kandma maavara maavarade registrisse.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan kanda Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.08.2024 maavarade registrisse
Ellamaa uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 10,45 ha – 63 tuh m3 (aruandes 1. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,95 ha – 84 tuh m3 (aruandes 2. plokk, allpool
põhjavee taset, 1. ploki lamamis).
2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Ellamaa uuringuruumi piires arvutatud varu
maavarade registrisse Ellamaa liivamaardlana.
3. Korraldus teha teatavaks Verston Eesti OÜ-le, Kobras OÜ-le, Keskkonnaametile, Kehtna
Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
[email protected]
TÖÖ NR 2024-153
August 2024
Tellija: Verston OÜ
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
(varu arvutus seisuga 01.08.2024)
Juhataja: Erki Kõnd
Geoloog: Tanel Mäger
Geoloog: Peeter Lillak
Objekti asukoht: Rapla maakond, Kehtna vald, Ellamaa küla
X= 6508300, Y= 553800
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
ANNOTATSIOON
Tanel Mäger, Peeter Lillak. Ellamaa uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.08.2024). Kobras OÜ,
Tartu 2024.
Aruanne ühes köites. Tekst 20 lk, 15 tekstilisa, 2 graafilist lisa (2 leheküljel). EGF, Maa-amet, Verston OÜ.
Ellamaa uuringuruum asub Raplamaal Kehtna vallas Ellamaa külas Käru metskond 50 (katastritunnus
29203:003:0009, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 665,99 ha) ja Käru metskond 135
(katastriüksuse tunnus 29203:003:0145, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 26,26 ha)
katastriüksusel, Eesti baaskaardi lehel 6321. Ellamaa uuringuruumi teenindusala pindala on 24,84 ha.
Käesoleva töö käigus viidi 2024. aasta juulis läbi Ellamaa uuringuruumi teenindusala osaline geodeetiline
mõõdistamine ja koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1:1000. Uuringu käigus kaevati 2024. aasta aprillis
Ellamaa uuringuruumi 17 kaevandit ning võeti 17 proovi kasulikust kihist.
Maavaravaru arvutati Ellamaa uuringuruumis ühe plokina ehitusliiva ja ühe plokina täiteliiva aktiivse tarbevaru
kategoorias:
plokk 1 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 10,45 ha pindalal
63 tuh m3;
plokk 2 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,95 ha pindalal 84 tuh m3.
Ellamaa uuringuruumi varuplokkide materjali keskmised kvaliteedinäitajad on:
plokk 1 (varu ülalpool põhjavee taset) ehitusliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,7%
ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 2,3%;
plokk 2 (varu allpool põhjavee taset) täiteliiv – kruusa (>31,5 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 0,0%
ning savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisaldus kaalutud keskmisena 16,7%.
Ellamaa uuringuruumi materjal vastab keskmiste näitajate poolest ehitusliiva ja täiteliiva nõuetele.
Uuringuruumi materjal on esindatud liivaga ja vähesel määral kruusaga. Plokk 1 liiv on peeneteraline
(0,125 – 0,25 mm) materjal ning selle peenosise sisaldus (<0,063 mm) on väike (vahemikus 0,9...2,6%).
Plokk 2 liiv on terastikuliselt peene- kuni ülipeeneteraline (0,25 – 0,063 mm) ning selles on võrreldes plokiga
1 oluliselt suurem peenosise sisaldus (7,7...29,8%). Uuringuruumi ehitusliiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses
eri ehitussegude koostises ning teedeehituses ja -hoolduses. Täiteliiv sobib kasutamiseks ka trasside
täitematerjalina, samuti teedeehituses muldkeha rajamiseks ning sõelutuna ehitussegude koostises.
Kuna maavarade registris Ellamaa uuringuruumi alal või vahetus läheduses liivamaardla puudub, esitatakse
geoloogilise uuringu aruande lisana uue maardla (Ellamaa liivamaardla) registrikaardi projekt.
Võtmesõnad: Raplamaa, Kehtna vald, Ellamaa uuringuruum, täiteliiv, ehitusliiv, aktiivne tarbevaru.
Geoloog: Peeter Lillak
KOBRAS OÜ
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
SISUKORD
Tekst
Lk
1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4
2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA ........................................................................................ 4
2.1. Geograafiline asend .................................................................................................................. 4
2.2. Geomorfoloogiline ehitus .......................................................................................................... 6
2.3. Geoloogiline ehitus .................................................................................................................... 6
2.4. Geoloogiline uuritus .................................................................................................................. 8
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD.................................................................................................... 8
4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS .......................................................................................... 10
4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus ......................................................................................... 10
4.2. Varu arvutus ............................................................................................................................ 12
4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................... 14
4.4. Mäendustingimused ................................................................................................................ 15
5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE................................................................................................... 16
5.1. Uuringu keskkonamõju hinnang .............................................................................................. 16
5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang .................................................................. 16
6. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................. 18
7. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................. 19
Tekstilisad
1. Uuringupunktide kataloog. Lisa 1
2. Uuringupunktide kirjeldused. Lisa 2
3. Topotööde seletuskiri. Lisa 3
4. Maavaralasundi ja katendi keskmiste paksuste arvutuse tabel. Lisa 4
5. Varu arvutuse programmi sisestatud arvnäitajate tabelid. Lisa 5
6. Ellamaa uuringuruumi loodusliku materjali lõimis. Lisa 6
7. Laboriproovide katseprotokollid. Lisad 7-1, 7-2, 7-3
8. Geoloogilise uuringu luba L.MU/520586, 18.03.2024. Lisa 8
9. Ellamaa uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. Lisa 9
10. Ellamaa uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine.
Keskkonnaameti maapõuebüroo korraldus nr DM-129348-2, 28.08.2024. Lisa 10
11. Ellamaa liivamaardla registrikaardi projekt. Lisa 11
12. Ellamaa uuringuruumi geoloogilise uuringu aruande kooskõlastamine.
Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri nr 3-1.1/2024/4297, 01.08.2024. Lisa 12
13. Ellamaa uuringuruumi aktiivse tarbevaru arvele võtmise kooskõlastus.
Põllumajandus- ja Toiduameti 05.09.2024 kiri nr 6.2-2/35371. Lisa 13
14. Tellija volikiri ja arvamus tehtud töö kohta. Lisa 14
15. Maa-ameti peadirektori korraldus varu kinnitamise kohta. Lisa 15
Graafilised lisad
1. Ellamaa uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan, M 1:1000 ning asukohaskeem,
M 1:50 000 (Eesti baaskaardi leht 6321). Lisa 1.
2. Geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni V – V’, Mhor 1:1000, Mvert 1:100 ja leppemärgid geoloogilistel
läbilõigetel (ühel lehel). Lisa 2.
Elektroonilised lisad
1. Maavara plokkide ruumikuju ala-tüüpi ruumiobjektina ning katendi ja lamami
samakõrgusjooned joon-tüüpi ruumiobjektina.
2. Graafilised lisad eraldi failidena TIFF-vormingus (2 tk).
KOBRAS OÜ 3
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
1. SISSEJUHATUS
Kobras OÜ viis Verston OÜ tellimuse alusel ja vastavalt Keskkonnaameti poolt 18.03.2024 välja antud
geoloogilise uuringu loale nr L.MU/520586 (tekstilisa 8) läbi Ellamaa uuringuruumi geoloogilise uuringu.
Ellamaa uuringuruumist otsesihis ca 7,5 km kaugusele lääne suunda jääb Rail Baltic (RB) raudteetrass.
Töö eesmärgiks oli välja selgitada Ellamaa uuringuruumi materjali aktiivse tarbevaru maht, kvaliteet ja
kaevetingimused. Varu arvele võtmise järgselt soovitakse taotleda maavara kaevandamise luba ning
kasutada karjääri materjali RB raudteetrassi muldetööde ehituseks. Ellamaa uuringuruum asub
Raplamaal Kehtna vallas Ellamaa külas Käru metskond 50 (katastriüksuse tunnus 29203:003:0009,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 665,99 ha) katastriüksuse idaosas ja Käru metskond 135
(katastriüksuse tunnus 29203:003:0145, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 26,26 ha)
katastriüksuse põhja- ja kirdeosas. Katastriüksuste omanik on Eesti Vabariik, valitseja on
Kliimaministeerium ning volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus. Ellamaa uuringuruumi
teenindusala pindala on 24,84 ha. Geoloogilise uuringu tegemise ajal asus uuringuruumi alal erineva
vanuselise koostisega puistuga metsamaa.
Käesoleva aruande koostamise käigus viidi läbi järgmised tööd:
1. Ellamaa uuringuruumi teenindusala osaline geodeetiline mõõdistamine ja topograafilise plaani
koostamine mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1. Ellamaa uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan).
2. Kaevandite rajamine.
3. Laboratoorsed tööd.
Aruanne esitatakse maavarade registri vastutavale töötlejale (Maa-ametile) läbi vaatamiseks ja varu
kinnitamiseks.
2. ÜLDANDMED UURINGURUUMI KOHTA
2.1. Geograafiline asend
Ellamaa uuringuruum asub Raplamaa kaguosas ning jääb Eidapere alevikust ca 5 km kaugusele lõuna
suunda ja Vändra linnast ca 8,5 km loode suunda. Ellamaa uuringuruumi keskosa geograafilised
koordinaadid on 58°42’40’’ p.l. ja 24°55’42’’ i.p. ning uuringuruum paikneb Eesti baaskaardi (mõõtkava
1:50 000) kaardilehel 6321.
Ellamaa uuringuruum piirneb põhja suunast Saunaaseme (katastriüksuse tunnus 29203:003:1244,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 26,08 ha) katastriüksusega ning ida suunast Nõmme-Jaani
(katastriüksuse tunnus 29203:003:0182, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 22,46 ha) ja
Nõmmemetsa (katastriüksuse tunnus 29203:003:0090, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala
20,18 ha) katastriüksusega. Kirde ja loode suunas jätkub Käru metskond 50 katastriüksus ning lääne ja
lõuna suunas jätkub Käru metskond 135 katastriüksus.
KOBRAS OÜ 4
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Uuringuruumi põhjaosas kulgeb kagu-luude suunaliselt kruuskattega metsatee Kingu tee nr 2920008.
Riigimetsa Majandamise Keskus on kooskõlastanud aktiivse tarbevaru arvele võtmise Ellamaa
uuringuruumis Kingu tee teljest vähima kaugusega 15 m lõuna suunas (tekstilisa 12).
Ellamaa uuringuruumi põhja- ja keskosa kattub osaliselt Aaso3 (TTP-499) maaparandussüsteemiga
(MS kood/ehitise kood 6114870021060/001). Idaservas kattub uuringuruum kuni 1 m ulatuses Nõmme-
Jaani talu1 (MS kood/ehitise kood 6114870021060/006) ning 1 – 9 m ulatuses Nõmme-Ado talu1 (MS
kood/ehitise kood 6114870021080/001) maaparandussüsteemiga. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA)
on kooskõlastanud Ellamaa uuringuruumi aktiivse tarbevaru arvele võtmise ja maavara kaevandamise
maaparandussüsteemiga kattuval alal tingimusel, et tagatud on naaberkinnisasjadel paikneva
maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt maaparandusseaduse § 47 (tekstilisa 13).
Ellamaa uuringuruumi teenindusala kattub Kesk-Eesti üldgeoloogilise kaardistamise uuringualaga
(uuringuluba nr YGUL/508483, kehtib kuni 22.05.2025) ning Rapla- ja Pärnumaa maavarade
teemaplaneeringu uuringualaga (uuringuluba nr YGUL/522251, kehtib kuni 14.08.2027). Mõlema
uuringuloa omaja on Eesti Geoloogiateenistus.
Ellamaa uuringuruumile lähim maardla on ca 120 m kaugusel läänes asuv Laianiidu turbamaardla
(maardla registrikaardi nr 0278) ning selle hästilagunenud turba passiivse reservvaru plokk 5 (varu
kogus 1237 tuh t).
Ellamaa uuringuruum piirneb läänest Sauga jõe (EELIS kood VEE1148700, üle 10 ha pindalaga ja üle
25 km2 valgalaga veekogu) kalda piiranguvööndiga.
Uuringuruumist ca 110 m kaugusel lääne suunas asub Taarikõnnu looduskaitseala (EELIS kood
KLO1000058), millega ligikaudu samades piirides asub Natura 2000 võrgustiku Taarikõnnu loodusala
(EELIS kood RAH0000557) ning osaliselt samades piirides asub Taarikõnnu-Kaisma linnuala (EELIS
kood RAH0000085).
Uuringuruumist ca 300 m kaugusel läänes asub vääriselupaik (VEP nr 124141). Uuringuruumist ca
350 m kaugusel läänes asuvad III kategooria kaitsealuste liikide öösorr (Caprimulgus europaeus) ja
teder (Lyrurus tetrix) elupaigad. Uuringuruumist ca 450 m kaugusel läänes asuvad III kategooria
kaitsealuste liikide rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),
hallõgija (Lanius excubitor), punajalg-tilder (Tringa totanus), punaselg-õgija (Lanius collurio),
väikekoovitaja (Numenius phaeopus), hoburästas (Turdus viscivorus) ja sookurg (Grus grus) elupaigad.
Uuringuruumist ca 570 m ning ca 600 m kaugusel edelas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi väike-
kärbsenäpp (Ficedula parva) elupaigad.
Uuringuruumi lähedusse jääb I kategooria kaitsealuse liigi kaljukotka (Aquila chrysaetos) elupaik, samuti
II kategooria kaitsealuste liikide mudanepi (Lymnocryptes minimus), väikeluige (Cygnus columbianus
bewickii) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa) elupaigad. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lõikele 1
eelpool nimetatud I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade täpset asukohta uuringuaruandes ei
avalikustata.
KOBRAS OÜ 5
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Põhikaardi andmetel asub lähim majapidamine Ellamaa uuringuruumist ca 455 m kaugusel kagu suunas
Nõmme-Aadu katastriüksusel (tunnus 29301:001:0168).
2.2. Geomorfoloogiline ehitus
Maastikuliselt paikneb Ellamaa uuringuruum Lääne-Eesti madaliku idaserval, Harju lavamaa lõunapiiri
lähedal lamedal marginaalsel (jääservaga paralleelsel) Eidapere oosil. Eidapere oos kuulub Põhja-
Pärnumaa marginaalsete ooside vööndisse, mis algab Linnuse otsamoreenist ning kulgeb üle Käru-
Seljaküla-Eidapere-Lelle-Paluküla. (Teedumäe, 1974) [1]. Maapinna absoluutkõrgus on Ellamaa
uuringuruumis 43,8 – 46,6 m ja maapinna reljeef on vaevumärgatava languga ida suunas.
2.3. Geoloogiline ehitus
Ellamaa uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldus on antud käesoleva töö käigus 2024. aasta aprillis
kaevatud 17 kaevandi (K-1...17, sügavusega 1,2 – 4,2 m) andmete põhjal. Kirjeldamisel kasutati
Wentworthi terasuuruse klassifikatsiooni (joonis 1).
Ellamaa uuringuruumi kattekihi moodustab muld (kasvukiht, Q2_s; mustjashalli, mustjaspruuni või
musta värvi, kohati ka turbamullane; lõimiselt pigem savikas) ja orgaanikasegune liiv (Q1jrVr_fg; tume-
kuni helepruuni värvi, tolmjas, ülipeeneteraline). Mulla ja orgaanikaseguse liiva vahel asub kohati õhuke
kiht liiva (Q1jrVr_fg; halli või kollakashalli värvi, tolmjas, peene- kuni ülipeeneteraline). Kattekihi paksus
on varu arvutuse alal 0,3 m kuni 0,7 m, keskmise paksusega 0,4 m. Kuna mulla ja orgaanilise ainega
liiva orgaanikasisaldus on sarnane ning nende vahel kohati lamav mineraalne liivakiht on väga õhuke,
käsitletakse kogu katendit koos ning eraldi mulla paksust ja mahtu ei arvutata.
Ellamaa uuringuruumi kasuliku kihi moodustab varu arvutuse alal jääjõeline (Q1jrVr_fg) ja jääjärveline
(Q1jrVr_lg) liiv, mille all lamab kohati õhuke kiht jääjõelist (Q1jrVr_fg) kruusa. Liiv on kahekihiline:
ülemine, jääjõeline (Q1jrVr_fg), osa on valkjashalli, helepruuni, kollakasbeeži või beeži värvi,
peeneteraline, ühtlane, kohev, sisaldab vähesel määral veeriseid ja munakaid ning on kohati savikas.
Alumine, jääjärveline (Q1jrVr_lg), liivakiht on hallikasbeeži kuni halli värvi, tolmjas kuni savikas, lõimiselt
peene- kuni ülipeeneteraline. Kruus on kollakasbeeži värvi, savikas, lõimiselt peenkruusa fraktsiooniga
ja sisaldab nii kristalliinseid kui karbonaatseid munakaid ja veeriseid. Kogu kasuliku kihi (liiv, kruus)
paksus varu arvutuse alal on vahemikus 0,5 – 2,9 m, keskmine paksus on 1,4 m. Kasulik kiht läbiti
kõikides uuringupunktides. Kasulikku kihti ei esinenud uuringupunktis K-1, K-2, K-3, K-5, K-8 ja K-17.
Kaevandis K-13 ja K-15 oli liivakihi paksus vastavalt 0,8 m ja 0,1 m ning neid ei kaasatud väikese
kasuliku kihi paksuse tõttu varu arvutusse.
Kasuliku kihi lamami moodustab uuringuruumis jääjärveline saviliiv (Q1jrVr_lg; kollakasbeeži kuni
sinakashalli värvi, rähkne, sisaldab kohati liiva vahekihte), jääjärveline viirsavi (Q1jrVr_lg; halli kuni
sinakashalli värvi) või liustikuline saviliiv- kuni liivsavimoreen (Q1jrVr_g; kollakasbeeži, sinakas-,
kollakas-, hele- kuni tumehalli värvi, pehme- kuni sitkeplastne, sisaldab allosas lubjakivirähka, kohati
tolmjas). Kasuliku kihi lamam läbiti varu arvutuse alal 0,3 – 0,7 m ulatuses.
KOBRAS OÜ 6
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Joonis 1. Wentworthi (1922) terasuuruse klassifikatsioon võrrelduna teiste skaaladega (Williams jt,
2006) [2].
KOBRAS OÜ 7
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
2.4. Geoloogiline uuritus
Ellamaa uuringuruumi maa-ala ei ole maavarade registris maardlana arvel. Samuti pole Ellamaa
uuringuruumis tehtud varasemaid geoloogilisi uuringuid maavarade otsimise eesmärgil. Maa-ameti
kaardirakenduses oleva mullastiku kaardi alusel on taotletava uuringuruumi piires kattepinnaseks
leetjad gleimullad, leostunud gleimullad, madalsoomullad, keskmiselt leetunud mullad, gleistunud
leetjad mullad, gleistunud keskmiselt leetunud mullad ja gleistunud leostunud mullad.
Maa-ameti 1:400 000 geoloogilise kaardi järgi levib taotletaval alal moreen, liivsavi ja saviliiv kividega
ning rähk ja soosetted (turvas).
Uuringuruumist ca 500 m kaugusele kagusse Nõmme kinnistule (tunnus 29301:001:0169) jääb
aluspõhja ulatuv puurauk (puurkaev) registrikoodiga PK_14667. Puuraugu kirjelduse järgi esineb
uuringualal kuni 3 m mulda ja liiva, mille lamamiks on saviliivmoreen veeristega.
Ellamaa uuringuruumist ca 600 m kaugusel kagus on geoloogilis-hüdroloogiliste-, ehitusgeoloogiliste-
ja melioratiivkaardistamise käigus 1983. aastal Geoloogia Valitsus rajanud ühe puuraugu (PA-30)
(Perens jt, 1983) [3]. Selle puuraugu kirjelduse alusel asub 0,4 m paksuse mullakihi all 1,8 m paksune
kruusakiht, mille all omakorda lamab kollakasbeeži värvi liivsavimoreen.
3. TÖÖDE METOODIKA JA MAHUD
Geodeetilised mõõdistustööd tegi 2024. aasta juulis REIB OÜ geodeet I. Hein (graafiline lisa 1.
Ellamaa uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan). Mõõdistustöid ei tehtud kogu uuringuruumi
ulatuses, vaid üksnes varu arvutuse alal. Täpsemad andmed geodeetilise mõõdistuse kohta on esitatud
topotööde seletuskirjas (tekstilisa 3).
Geoloogilise uuringu käigus kaevati Ellamaa uuringuruumi 2024. aasta aprillis kokku 17 kaevandit
(K-1...17), sügavusega 1,2 – 4,2 m ja kogumetraažiga 39,8 m (tekstilisa 1). Kaevandid rajati
roomikekskavaatoriga Komatsu PC 210 LC. Ellamaa uuringuruumi 2024. aastal rajatud kaevandite
vahekaugus on 67 – 198 m. Kaevandid likvideeriti kohe pärast proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike
kirjeldamist pinnasega täitmise teel. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt (tekstilisa 9), mille on
heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Välitöid juhendas geoloog Tanel Mäger.
Proovide võtmine. Uuringupunktidest võeti kokku 17 proovi. Uuringupunktides võeti keskmestatud
proovid: õhukesed, erineva koostisega vahekihid, mida ei ole võimalik eraldi kaevandada, on lülitatud
üldproovi koosseisu. Võetud proovid on kahandatud kvarteerimise meetodil labori nõutava kaaluni.
Laborisse saadeti 12 pinnaseproovi, viis pinnaseproovi (võetud K-1, K-2, K-13, K-17) jäeti materjali
mittesobiliku kvaliteedi tõttu tellija soovil analüüsimata.
Laboratoorsed uuringud. Laboratoorsed analüüsid maavara kvaliteedi hindamiseks tehti kahes osas:
esimeses osas analüüsiti viis proovi (10-1, 10-2, 12-1, 12-2 ja 14-1) eesmärgiga veenduda materjali
sobivuses tellija soovidele ning teises osas analüüsiti seitse proovi (4-1, 6-1, 7-1, 9-1, 11-1, 11-2, 16-1)
eesmärgiga kontuurida tarbevaru plokid. Proovid analüüsiti OÜ Insenerbüroo Steiger laboris Tartus,
KOBRAS OÜ 8
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse akrediteerimistunnistusega L202. Laboris
määrati materjali lõimis (EVS-EN-933-1) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Materjali teralise koostise
määramiseks kasutati sõelasid ava läbimõõduga (mm): 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2,
1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063.
Lisaks lõimiseanalüüsile tehti tellija soovil täiendavad uuringud kahele pinnaseproovile (10-1 ja 10-2)
sisehõõrdenurga (ɸ) määramiseks Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnika osakonna laboris.
Laboris tehti standardproctorteim ja nihketeim, mille tulemusena määrati pinnastele sisehõõrdenurk (ɸ)
ja nidusus (c).
Ellamaa uuringuruumi loodusliku materjali lõimis on esitatud tekstilisas 6. Laboriproovide
katseprotokollide koopia on toodud tekstilisas 7 (protokollid 7-1 kuni 7-3).
Kameraaltööde käigus tehti laboriandmete põhjal väliandmete töötlus, hinnati materjali
kasutuskõlblikkust ning arvutati ehitus- ja täiteliiva varu. 2024. aasta aprillis rajatud kaevandite
andmetele tuginedes joonistati varu arvutuse alale 5 geoloogilist läbilõiget (graafiline lisa 2). Graafilised
lisad on joonestatud joonestusprogrammi Autodesk AutoCAD Civil 3D 2023 abil. Varu arvutamiseks
kasutati programmi AutoCAD Civil 3D 2023 võimalusi, kasutati “Tin Volume” meetodit. Väljatrükiks
kasutati printerit Canon TM-300.
Saadud tulemuste usaldusväärsuse analüüs. Uuringu tulemusena saadud andmestikku võib pidada
usaldusväärseks aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks maavarade registris. Uuringupunktide vahekaugus
ning võetud proovide pikkus vastab keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud
uuringumetoodikale tarbevaru määramiseks. Kasuliku kihi lamamini jõuti varu arvutuse alal kõikides
kaevandites. Kasulikku kihti ei esinenud uuringuruumi servaaladel kaevandi K-1...K-3, K-5, K-8 ja K-17
lähiümbruses, samuti jäeti varu arvutusest välja kaevandi K-13 ja K-15 materjal kasuliku kihi väikese
paksuse tõttu.
KOBRAS OÜ 9
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
4. UURITUD ALA LÜHIISELOOMUSTUS
Materjali kvalitatiivne iseloomustus on antud ja tarbevaru on arvutatud käesoleva töö käigus Ellamaa
uuringuruumis kahe plokina:
plokk 1 (ehitusliiva aktiivne tarbevaru ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 10,45 ha pindalal
63 tuh m3;
plokk 2 (täiteliiva aktiivne tarbevaru allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,95 ha pindalal
84 tuh m3.
Aktiivse tarbevaru plokid on kontuuritud arvestades kasuliku kihi paksust ja kvaliteeti. Tarbevaru
plokkide kontuur on toodud Ellamaa uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1) ning
geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2).
Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 asub uuringuruumi keskosas, ulatudes uuringuruumi servadeni
üksnes edela- ja kaguosas. Ploki 1 alumine piir on arvutatud põhjavee keskmise veetaseme järgi
absoluutkõrgusele 44,5 m. Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 asub uuringuruumi keskosas, ulatudes
uuringuruumi servani ainult selle kaguosas. Ploki 2 alumine piir on määratud kasuliku kihi lamamiga.
Varuplokid on määratud uuringuruumi piiride, kasuliku kihi leviku ning kihti avavate ja läbivate
uuringupunktide materjali kvalitatiivse iseloomustuse järgi. Plokkide piiritlemisel on lisaks arvestatud
Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastustingimustega (tekstilisa 12), mille põhjal moodustati
varuplokkide piir Kingu tee nr 2920008 teljest vähima kaugusega 15 m lõuna suunas.
Tekstilisas 5 on esitatud aktiivse tarbevaru arvutamisel kasutatud plokkide lamami absoluutkõrgused
kõigis uuringupunktides ning varu kontuurimise punktides. Varuplokkide moodustamisel kasutatud
materjali kvalitatiivne iseloomustus on toodud järgmises peatükis.
4.1. Materjali kvalitatiivne iseloomustus
Kasuliku kihi moodustab Ellamaa uuringuruumis liiv ja vähesel määral ka kruus. Materjali kvalitatiivsel
iseloomustamisel ja varu arvutamisel on kasutatud käesoleva uuringu käigus kogutud 12 proovi
andmeid, mida on võrreldud keskkonnaministri 17.12.2018 määruses nr 52 esitatud liiva ja kruusa
kasutusalade määramise nõuetega. Materjali kirjeldamisel on kasutatud Wentworthi terasuuruse
klassifikatsiooni (joonis 1).
Keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 “Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise
uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja,
järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (RT I, 19.12.2018, 28) § 29 tulenevalt on liiva ja kruusa kasutusalade määramise
nõuded järgmised:
tehnoloogiline liiv – SiO2 sisaldus ei tohi olla alla 95%, Al2O3 sisaldus ei tohi olla üle 4% ega Fe2O3
sisaldus üle 0,6%;
KOBRAS OÜ 10
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
ehitusliiv – osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 5% ning osakesi läbimõõduga
üle 31,5 millimeetri peab olema alla 35%;
ehituskruus – osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri ei tohi olla alla 35% ning osakesi
läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei tohi olla üle 12%. Ehituskruusa purunemiskindluse kategooria
on Los Angelese katsel 35 või väiksem, seejuures tehakse purunemiskindluse määrang killustikust
fraktsiooni suurusega 10–14 millimeetrit purunemiskindluse määramise standardi EVS-EN 1097-2
järgi;
täiteliiv ja täitekruus on setend, mis ei vasta eelpool loetletud punktides esitatud nõuetele.
Käesoleva uuringu käigus võeti kasulikust kihist kokku 17 proovi, millest teimiti kokku 12 proovi. Neist
proovidest seitse vastas savi- ja tolmuosakeste (<0,063 mm) sisalduse osas ehitusliiva nõuetele ja viis
vastas täiteliiva nõuetele.
Varuploki 1 materjal on esindatud seitsme prooviga. Kuue analüüsitud proovi puhul on tegemist
ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga, üks proov vastas täiteliiva kvaliteedinõuetele. Kõigi
analüüsitud proovide kaalutud keskmise savi- ja tolmuosakeste sisalduse osas on ploki 1 piires tegemist
ehitusliiva kvaliteedinõuetele vastava materjaliga. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 asub ülalpool
põhjavee taset. Varuploki 2 materjal on esindatud viie prooviga, mis kõik vastavad savi- ja
tolmuosakeste sisalduse osas täiteliiva kvaliteedinõuetele. Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 asub
allpool põhjavee taset.
Tellija soovil tehti kahele proovile (10-1 ja 10-2) ka täiendavad laboratoorsed analüüsid, et selgitada
välja liiva sisehõõrdenurk. Selleks tehti Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnika osakonna
laboris standardproctorteim ja nihketeim. Proovi 10-1 sisehõõrdenurk (ɸ) on 35 ja nidusus (c) on 5 ning
proovi 10-2 sisehõõrdnurk (ɸ) on 35 ja nidusus (c) on 2,5.
Kasuliku kihi laboranalüüside tulemused on esitatud tekstilisas 6 (Ellamaa uuringuruumi loodusliku
materjali lõimis). Tabelis 1 on esitatud Ellamaa uuringuruumi (ploki 1 ja 2) laboranalüüside põhinäitajad.
Tabel 1. Ellamaa uuringuruumi laboranalüüside põhinäitajad.
Näitaja Ellamaa uuringruum
Minimaalne Maksimaalne Kaalutud
keskmine
Looduslik materjal ploki 1 EL aT piires
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 7,2 0,7
(kruusa sisaldus kokku),
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 92,8 100,0 99,3
(liiva sisaldus kokku),
sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 0,9 7,7 2,3
Looduslik materjal ploki 2 TL aT piires
Osakeste läbimõõduga >31,5 mm sisaldus (%) 0,0 0,0 0,0
(kruusa sisaldus kokku),
Osakeste läbimõõduga <31,5 mm sisaldus (%) 100,0 100,0 100,0
(liiva sisaldus kokku),
sealhulgas savi- ja tolmuosakeste sisaldus (%) 8,9 29,8 16,7
KOBRAS OÜ 11
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Ellamaa uuringuruumi materjal vastab plokis 1 ehitusliiva kvaliteedinõuetele ja plokis 2 täiteliiva
kvaliteedinõuetele.
Plokk 1 liiv on peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) materjal ning selle peenosise sisaldus (<0,063 mm) on
väike (vahemikus 0,9...2,6%). Materjal on üsna halvasti sorteeritud, s.t sõelkõveras domineerib selgelt
vaid üks sõelavahemik (0,125 – 0,5 mm).
Plokk 2 liiv on terastikuliselt peene- kuni ülipeeneteraline (0,25 – 0,063 mm) ning selles on võrreldes
plokiga 1 oluliselt suurem peenosise sisaldus (7,7...29,8%). Võrreldes plokk 1 liivaga on plokk 2 liiv
paremini sorteeritud materjal.
Uuringuruumi ehitusliiv sobib kasutamiseks tsiviilehituses eri ehitussegude koostises ning
teedeehituses ja -hoolduses. Täiteliiv sobib kasutamiseks ka trasside täitematerjalina, samuti
teedeehituses muldkeha rajamiseks ning sõelutuna ehitussegude koostises.
4.2. Varu arvutus
Ellamaa uuringuruumi varu on arvutatud kahe plokina aktiivse tarbevaru kategoorias: ehitusliiva aktiivse
tarbevaru plokk 1 ülalpool uuringuaegset põhjavee taset ja täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 allpool
uuringuaegset põhjavee taset.
Varu arvutuse aluseks olnud materjalid:
Ellamaa uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000 (graafiline lisa 1);
geoloogilised läbilõiked I – I’ kuni V – V’, mõõtkavas horis 1:1000 ja vert 1:100 (graafiline lisa 2);
uuringupunktide kirjeldused (tekstilisa 2);
kasuliku kihi laborianalüüside tulemused (tekstilisa 6).
Geoloogilise uuringu aruandes on maavara varu arvutamiseks kasutatud programmi Autodesk
AutoCAD Civil 3D 2023. Programmis saab mahtude arvutamiseks kasutada mitmeid meetodeid,
käesoleva töö puhul kasutati “Tin Volume” meetodit. Kogu uuringuruumi maapinna reljeef on
mõõdistatud geodeedi poolt keskmiselt sammuga 20 meetrit. Reljeefi erisuste esinemisel on
mõõdistatud kõik väljapaistvad muutused. Saadud absoluutkõrguste abil jagatakse kogu uuringuala
reljeef kolmnurkade abil ruumiliseks pinnaks (joonis 2, helesinise värviga). Maavara lamami reljeefi
kontuur (joonis 3, pruuni värviga) saadakse sarnaselt maapinna reljeefi koostamisele, kuid kolmnurkade
joonestamiseks kasutatakse välitööde käigus kogutud ja labori poolt analüüsitud maavara plokiks
määratava maavara sügavust. Programm ühendab saadud sügavused kolmnurkadeks, millest
moodustubki lamami reljeefi ruumiline kontuur.
KOBRAS OÜ 12
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Joonis 2. Mahuarvutuse selgitus.
Joonis 3. Mahuarvutuse selgitus.
Maavara maht arvutatakse AutoCAD Civil 3D poolt uuringuala reljeefi ja lamami reljeefi ning pindalaliselt
piiritletud ala vahele jäävas ruumis (joonis 3). Halli kontuurjoonega on märgitud varu arvutamiseks
määratud ala, mille maht arvutatakse liitmeetodi abil. Liitmeetodi puhul tekitab programm nii lasuva kui
lamava kontuuri kolmnurki arvesse võttes uue pinna. Võttes arvesse ka kahe pinna vahelisi kaugusi,
arvutab programm iga moodustunud kolmnurkse püstprisma ruumala eraldi ning seejärel liidab need
ühtseks ruumalaks (joonis 4).
KOBRAS OÜ 13
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
Joonis 4. Mahuarvutuse selgitus.
Varuplokkide kontuur on toodud Ellamaa uuringuruumi topo- ja varu arvutuse plaanil (graafiline lisa 1)
ning geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2). Pindalad on määratud joonestusprogrammis Autodesk
AutoCAD Civil 3D 2023. Tekstilisas 4 on esitatud Ellamaa uuringuruumi kasuliku ja kattekihi paksus,
mida on kasutatud varu arvutamisel.
Varu arvutuse tulemus:
Ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 10,45 ha
pindalal kokku 62 958 m3 (63 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 0,6 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
62 958 m3 : 104 476 m2 = 0,6 m).
Täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,95 ha pindalal
kokku on 83 538 m3 (84 tuh m3).
Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,1 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
83 538 m3 : 79 471 m2 = 1,1 m).
Kattekihi moodustab Ellamaa uuringuruumis muld ja orgaanilise ainega liiv, mille vahel esineb kohati
ka õhuke liiva vahekiht.
Kattekihi maht uuringuruumi varu arvutuse alal pindalal 10,45 ha on 42 343 m3 (42 tuh m3).
Kattekihi keskmine paksus on 0,4 m (arvutiprogrammis AutoCAD määratud varu alusel
42 343 m3 : 104 476 m3 = 0,4 m).
4.3. Hüdrogeoloogilised tingimused
2024. aasta aprillis avati põhjavesi uuringuruumis kõikides kaevandites, v.a K-4, K-5, K-8 ja K-15.
Põhjavee tase oli uuringualal maapinnast 0,5 – 2,9 m sügavusel, absoluutkõrgusel 43,6 m (K-1) kuni
45,4 m (K-3). Veepeegel kopeerib valdavalt vettpidava kihi (viirsavi või moreeni) reljeefi. 2024. aasta
juulikuus tehtud geodeetiliste mõõdistustööde käigus määrati uuringuruumi põhjaosa läbivate kraavide
veetaseme absoluutkõrguseks 43,85 – 44,61 m. Tuginedes geoloogiliste uuringute ja geodeetilise
mõõdistuse käigus mõõdetud andmetele on keskmiseks põhjaveetasemeks Ellamaa uuringuruumi varu
arvutuse alal 44,5 m.
KOBRAS OÜ 14
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
4.4. Mäendustingimused
Ellamaa uuringuruumi varu arvutuse ala mäetehnilised tingimused on rahuldavad. Kattekiht on valdavalt
õhuke (0,3 – 0,7 m). Maavarakihi maksimaalne paksus ülalpool põhjavee taset (plokk 1) on 1,3 m ning
keskmine paksus on 0,6 m. Allpool põhjavee taset asuva maavarakihi (plokk 2) maksimaalne paksus
on 1,8 m ning keskmine paksus on 1,1 m. Veetaset karjääri alal kunstlikult ei alandata ning kihi väikesest
paksusest tulenevalt toimub kogu varu kaevandamine ühes astmes.
Juurdepääs tulevasele karjäärile on rahuldav. Materjali väljaveoks kasutatakse olemasolevat Kingu
metsateed nr 2920008, mis ühendab karjääri ca 550 m kaugusel ida suunas asuva Vändra-Lokuta-Lelle
riigi kõrvalmaanteega nr 19246. Kinnitamiseks esitatakse ja kaevandama hakatakse ehitusliiva varu,
mis asub ülalpool põhjavee taset ja täiteliiva varu, mis asub allpool põhjavee taset.
Pärast varu ammendamist tuleb kaevandatud maa korrastada vastavalt keskkonnaministri määrusele
07.04.2017 nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu
ja vorm” (RT I, 08.04.2017, 5). Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud
korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades peab Keskkonnaamet lähtuma kaevandamise
keskkonnamõju hindamise soovitustest, arvestada tuleb maaomaniku poolseid nõudeid ja kohaliku
omavalitsuse arvamust. Korrastatava maa kasutamise sihtotstarbe määramisel lähtutakse maavara
kaevandamisloas märgitust. Korrastamisprojektiga määratakse täpsemalt kaevandatud ala
korrastamise suunad. Kaevandamise järgselt mäeeraldise ala osaliselt metsastatakse, osale alale
moodustatakse veekogu.
Kuna allpool põhjavee taset asuva maavara kihi maksimaalne paksus on 1,8 m ning keskmine paksus
on 1,1 m ei moodustu varu väljamisel nõuetekohast, valdavalt üle 2 m sügavust veekogu. Seetõttu on
vajalik veealuse varuploki alale kujuneva veekogu süvendamine kas osaliselt või täies ulatuses
keskmisest põhjaveetasemest (absoluutkõrgus 44,5 m) kahe meetri võrra sügavamale
(absoluutkõrgusele 42,5 m). Kogu veealuse varuploki ala (pindala 7,95 ha) süvendamisel
absoluutkõrgusele 42,5 m on lisaks maavarale täiendavalt väljatava pinnase arvutuslik maht
ca 75 tuh m3. Arvutuses ei ole arvestatud kaevandamise käigus moodustuvate nõlvatervikutega, mille
arvelt süvendatav maht väheneb. Kaevandamise järgselt alale moodustava veekogu täpne suurus ning
korrastamiseks vajalik süvendatava materjali maht esitatakse kaevandamisloa taotluses ning karjääri
korrastamisprojektis.
KOBRAS OÜ 15
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
5. KESKKONNAMÕJU HINDAMINE
5.1. Uuringu keskkonnamõju hinnang
Ellamaa uuringuruumi teenindusala piires ja vahetus läheduses ei asu Natura 2000 linnu- ja
loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kultuurimälestisi ning nende
kaitsevööndit. Lähim kaitseala, Taarikõnnu looduskaitseala (EELIS kood KLO1000058), asub lähimas
punktis uuringuruumi teenindusala piirist ca 110 m kaugusel lääne suunas. Ligikaudu samades piirides
asub Natura 2000 võrgustiku Taarikõnnu loodusala (EELIS kood RAH0000557) ning osaliselt samades
piirides asub Taarikõnnu-Kaisma linnuala (EELIS kood RAH0000085).
Ellamaa uuringuruumist ca 300 m kaugusel läänes asub vääriselupaik ning ca 350 – 600 m kaugusel
läänes ja edelas asuvad erinevate III kategooria kaitsealuste liikide (loeteletud käesoleva aruande
peatukis 2.1) elupaigad. Samuti jääb uuringuruumi lähedusse I ja II kategooria kaitsealuste liikide
elupaigad. Geoloogilise uuringu välitööl puudus mõju Natura 2000 võrgustiku aladele,
looduskaitsealadele, vääriselupaigale ning piirkonnas esinevatele kaitsealustele liikidele.
Geoloogilise uuringu käigus kaevatud kaevandid likvideeriti pinnasega täitmise teel kohe pärast
proovide võtmist ja geoloogilise läbilõike kirjeldamist. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt
(tekstilisa 9), mille on heaks kiitnud Keskkonnaameti maapõuebüroo (tekstilisa 10). Geoloogiline uuring
viidi läbi lühikese aja jooksul päevasel ajal ning kasutati tehniliselt korras ja kaasaegset masinaparki,
uuringu välitööd keskkonnale olulist ja püsivat negatiivset mõju ei avaldanud. Geoloogiline uuring
Ellamaa uuringuruumis ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6, vastu võetud 22.02.2005 (RT I 2005, 15, 87).
5.2. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang
Tulevase karjääri avamisel ja kasutamisel peab jälgima kõiki maavarade kaevandamise nõudeid. Liiva
kaevandamisega otsest keskkonnareostust ega ohtlikkust ei kaasne. Tuleb jälgida, et karjääris ei tekiks
kütuse- või õlileket. Juhuslikud lekked tuleb koristada. Jäätmete ladustamine, masinate remont ja
tankimine karjääris on keelatud.
Kaevandamise käigus täidetakse pealmaakaevandamise ohutuseeskirju ning välditakse kütuse ja
määrdeainete sattumist pinnasesse. Kaevandamisel ja kaevise laadimisel ning transportimisel
kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldamiseks tuleb rajada karjääri territooriumile
teenindusplats, kui hooldamist plaanitakse karjääri maa-alal, et vältida kütuse ja õli leket pinnasesse.
Teenindusplats tuleb katta kütuse ja õli pinnasesse imbumist takistava materjaliga ning kohapeal
peavad olema esmased kütuselekke kõrvaldamise vahendid. Mäeeraldise teenindusmaa piires on
keelatud prügi mahapanek. Karjääris võib tekkida igapäevase töö käigus olmejäätmeid, mida peab
käitlema vastavalt kehtivatele seadustele.
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks peenosakesed (tolm), müra
ning maastikupildi visuaalne muutumine. Kuival ajal veepealse varu kaevandamisel ning laadimisel on
võimalik peenosakeste lendumine. Peenosakeste lendumise vähendamiseks tuleb kuival ajal kasta
KOBRAS OÜ 16
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
karjääri teid ning ladustatud maavara puistanguid, millega viiakse lendumine praktiliselt nullini.
Mehhanismide töö tekitab müra ja õhusaastet. Välisõhusaaste ei tohi ületada seadusandlusega
kehtestatud piirnorme. Müratase peab vastama kehtivatele piirnormidele, et vältida müra kandumist
lähipiirkonnas asuvate majapidamisteni.
Keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõuetest kinnipidamise korral ei kahjusta mäetööde tegemine
oluliselt piirkonna ökoloogilisi tingimusi ning ei avalda keskkonnale olulist mõju. Kaevandamise järgselt
karjääriala osaliselt metsastatakse ning osaliselt moodustatakse alale tehisveekogu.
KOBRAS OÜ 17
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
6. KOKKUVÕTE
Käesoleva töö eesmärgiks oli Verston OÜ tellimusel välja selgitada Raplamaal Kehtna vallas Ellamaa
külas asuva Ellamaa uuringuruumis maavara varu maht, kvaliteet ja kaevetingimused.
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati aktiivne tarbevaru Ellamaa uuringuruumis kahe
plokina:
ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokk 1 (varu ülalpool uuringuaegset põhjavee taset) 10,45 ha
pindalal 63 tuh m3;
täiteliiva aktiivse tarbevaru plokk 2 (varu allpool uuringuaegset põhjavee taset) 7,95 ha
pindalal 84 tuh m3.
Geoloogilise uuringu tulemusena arvutatud varu esitatakse kinnitamiseks maavarade registri
vastutavale töötlejale (Maa-ametile) ning soovitatakse arvutatud maavaravaru plokid aktiivse
tarbevaruna arvele võtta.
Kuna maavarade registris Ellamaa uuringuruumi alal või vahetus läheduses liivamaardla puudub,
esitatakse geoloogilise uuringu aruande lisana uue maardla (Ellamaa liivamaardla) registrikaardi projekt
(tekstilisa 11).
Geoloog: Peeter Lillak
KOBRAS OÜ 18
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
7. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Teedumäe, A. Lokuta kolhoosi Eidapere keskasula planeerimine. Vabariiklik koondis „Eesti
Kolhoosiehitus“ Projekteerimise Instituut „EKE Projekt“ Tallinna IV osakond, Tallinn, 1974. (Eesti
Ehitusgeoloogia Fondi aruande nr 8221) [1].
2. Williams, S.J., Arsenault, M. A., Buczkowski, B. J., Reid, J. A., Flocks, J. G., Kulp, M. A., Penland, S,
Jenkins, C. J. Open-File Report 2006-1195. Surficial sediment character of the Lousiana offshore
continental shelf region: A GIS Compilation. U. S. Geological Survey, 2006. Saadaval aadressil
http://pubs.usgs.gov/of/2006/1195/index.htm (viimati vaadatud 03.06.2024) [2].
3. Perens, R., Eltermann, G., Perens, H. Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilistest,
ehitusgeoloogilistest ja melioratiivkaardistamisest mõõtkavas 1:50 000 Türi alal. Geoloogia
Valitsus, Keila töörühm, Keila 1983. (EGF aruande nr 3984) [3].
KOBRAS OÜ 19
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
TEKSTILISAD
KOBRAS OÜ 20
WSW W
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE I - I´ GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE II-II´ GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE III-III´
ESE SE
WSW
ESE
Ellamaa uuringuruum
L.MU/520586 Ellamaa uuringuruum
L.MU/520586
K-8
50 50 K-3 K-7 K-6 50 46.60 K-9
46.30 46.30 K-4 K-11
K-2 Ellamaa uuringuruum 46.20 K-10 46.10 46.20
46.40 L.MU/520586 46.00
49 49 45.80 49
29203:003:0145 K-13
K-14 29203:003:0145 29203:003:0009 Käru metskond 135
48 K-16 48 Käru metskond 135 48 44.80
29203:003:0145 45.20 Käru metskond 50
45.00
Käru metskond 135
47 29203:003:0009
47 47
Käru metskond 50
45.50 0.3
46 0.3
0.5
46 0.3 (10.04.2024) 0.3 0.4
0.2 46
2-1 45.20 0.5 0.4 9-1 0.4
0.7 44.90 6-1 0.2 4-1 plokk 1 EL aT 0.4
1.0 45.40 44.50
0.7 (10.04.2024) 7-1 Kr 7,2% 0.9 45.10 44.90 11-1
Kr 0,0% 44.40 10-1 Kr 0,0%
45 (10.04.2024) plokk 1 EL aT 0.2 (10.04.2024) 45 1.2 Kr 0,0% (10.04.2024)
St 1,7% plokk 1 EL aT (10.04.2024) Kr 2,1% 45 St 2,0% 1.5 St 7,7% 1.1 (10.04.2024) (10.04.2024) Kr 0,0% plokk 1 EL aT 44.30
44.20 St 1,7% 1.4 TL St 2,6%
14-1 0.4 16-1 1.6 EL St 8,9% EL 11-2 1.4 0.2 (10.04.2024)
EL
(10.04.2024) Kr 0,0% EL 1.9 1.4 EL
44 1.3 St 8,9% plokk 2 TL aT
Kr 0,0%
St 29,8%
44 2.2 plokk 2 TL aT
10-2 44 1.8 Kr 0,0%
plokk 2 TL aT 13
Kr 0,0% 2.1 St 21,5% 1.0
2.6 TL 1.3 1.4 TL
2.6 2.6 St 17,1% TL 2.5 2.4
1.8 1.9
43 1.7 43 TL 43 2.9
3.0 1.8
2.4 3.1
42 42 3.4 42
41 41 41
40 40 40
Uuringupunktide Uuringupunktide Uuringupunktide
151 m 198 m 85 m 75 m 137 m 105 m 76 m 81 m 176 m
vahekaugus vahekaugus vahekaugus
LEPPEMÄRGID
Kasvukiht (muld) Orgaanikaga liiv
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE IV-IV´
SWS
N NEN SE
GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE V-V´ Liiv Kruus
Ellamaa uuringuruum
L.MU/520586 Saviliiv Viirsavi
K-5 Ellamaa uuringuruum
47.00
50 K-6 K-9
50 L.MU/520586
46.30 K-11 Saviliiv-liivsavimoreen
46.20 K-10 K-12
46.00
49 K-14 49 45.80 45.70
K-16
45.20
29203:003:0145 45.00
48 29203:003:0009 Käru metskond 135 48 29203:003:0145 Uuringupunkti nr
Käru metskond 50 K-11
29203:003:0009 Käru metskond 135 46.00
Käru metskond 50 Suudme abs kõrgus (m)
47 47
0.4
Proovi võtmise intervall (m)
46 0.2 46 0.4
0.5 0.4 11-1 Proovi number
6-1 45.10 0.2 0.4
44.90 9-1 44.50
10-1 44.90 11-1 0.3 Kr 0,0% kruusa sisaldus %
Kr 0,0% plokk 1 EL aT (10.04.2024) 0.9 0.4
45 0.2 plokk 1 EL aT
(10.04.2024)
St 1,7%
1.1 Kr 7,2% 45 (10.04.2024) 44.40 Kr 0,0% plokk 1 EL aT (10.04.2024) Kr 0,0%
plokk 1 EL aT 12-1 St 2,6% savi- ja tolmuosakeste sisaldus %
44.20 St 7,7% (10.04.2024) St 2,1%
11-2 St 2,6% Kr 0,0%
14-1 EL 0.4 EL 1.4 EL maavara liik: TL - täiteliiv
(10.04.2024) Kr 0,0% 1.9 TL 16-1 1.4 EL 43.70
2.5 Kr 0,0% St 0,9% 1.4
44 1.3 St 8,9% plokk 2 TL aT 2.2
1.8 44 Kr 0,0% 10-2 plokk 2 TL aT St 21,5% plokk 2 TL aT (10.04.2024) EL
EL - ehitusliiv
1.3 St 29,8% Kr 0,0% 12-2 2.0
TL 2.6 1.4 TL TL 2.5 2.4
1.8 1.9 St 17,1% Kr 0,0% 2.3 Kihipinna sügavus (m)
43 43 1.7 TL
2.9
St 11,0%
3.0 TL 2.9
2.4 3.1 3.0 43.70 (10.04.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg
42 42 3.4 3.3
Põhjavee eeldatav tase pärast maavara ammendamist
41 41 Ellamaa uuringuruumi teenindusala piir
Maavaravaru plokkide piir
40 40 29203:003:0145
Katastriüksuse tunnus, katastriüksuse nimetus ja piir
Uuringupunktide Uuringupunktide Käru metskond 135
145 m 87 m 67 m 165 m 89 m 113 m
vahekaugus vahekaugus Maaparandussüsteem VERSTON OÜ
Kalda piirnaguvöönd RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
Peeter Lillak GEOLOOGILISED LÄBILÕIKED I-I´ kuni V-V´
Tanel Mäger 08.2024 2 2 H 1:1000 V 1:100 2024-153
29203:003:1244
Saunaaseme
1 2
4
K-1 0.4/0.4
46.50 -
-
43.60 3 K-17
(10.04.2024)
45.00 0.4/0.4
- -
44.60
(10.04.2024)
11
5
Aaso3 (TTP-499)
6114870021060/001
1
1
IV
2 29203:003:0182
K-14 2 Nõmme-Jaani
45.20 0.2/0.2
Sauga jõgi 1.7
43.30
VEE1148700
3
3
V
44.20
(10.04.2024)
K-2
46.40 13 29203:003:0009
- Käru metskond 50 K-16
0.3/1.0 0.4/0.4
45.00
1.0
I 45.40
(10.04.2024)
- 43.60 44.50 4
I´
(10.04.2024) 4
Nõmme-Jaani talu1
6114870021060/006
K-15 0.4/0.4 6
45.50 0.1
45.00
Ellamaa uuringuruum
K-7 L.MU/520586
46.30 0.3/0.7
45.10 0.5 plokk 1 EL aT
45.20 plokk 2 TL aT
(10.04.2024)
K-3 11
46.20
-
0.3/0.7
0.2/0.5
II 45.50 -
(10.04.2024)
12
K-6 1.4
46.30 44.90
44.40 K-10
(10.04.2024)
11 45.80
29203:003:0145 42.70 0.2/0.2
Käru metskond 135 2.9
plokk 1 EL aT
44.40
(10.04.2024)
II´
7
10
0.4/0.4
III K-4
1.0 K-9
K-8 46.20
46.10 46.60 0.4/0.4
44.70 45.10
- 0.7
0.3/0.3 45.10 10
- (10.04.2024)
10 0.4/0.4
K-11 2.1
9 46.00
43.50 44.90
8 (10.04.2024)
9
7
K-5 0.4/0.4
47.00 - 29203:003:0090
- Nõmmemetsa
8
Nõmme-Ado talu1
IV´ 6114870021080/001
7
6 6
K-12
0.3/0.4
45.70
2.6 K-13 0.2/0.2
42.70
43.70
(10.04.2024)
44.80 0.8 8
43.80
44.30
(10.04.2024) III´
29203:003:0145
Käru metskond 135 V´
5 5
9
ELLAMAA UURINGURUUMI ASUKOHASKEEM
mõõtkava 1:50 000 Eesti baaskaardi leht 6321
LEPPEMÄRGID
ELLAMAA 29203:003:0009
UURINGURUUM Käru metskond 50 Katastriüksuse tunnus, katastriüksuse nimetus ja piir
1 Ellamaa uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1 Ellamaa uuringuruumi plokk 1 EL aT piir, piiripunkt ja piiripunkti number
1 Ellamaa uuringuruumi plokk 2 TL aT piir, piiripunkt ja piiripunkti number
I I' Geoloogilise läbilõike joon
Maapinna samakõrgusjoon
Katendi lamami samakõrgusjoon
Plokk 1 EL aT lamami samakõrgusjoon
Plokk 2 TL aT lamami samakõrgusjoon
Kalda piiranguvöönd
Maaparandussüsteem
45.10
(10.04.2024) Põhjavee taseme absoluutne kõrgus (m) ja mõõtmise aeg
Kobras OÜ kaevandid (aprill 2024):
K-6 Kaevandi nr
0.2/0.5 Suudme abs kõrgus, m Kattekihi paksus kokku / sh kasvukihi paksus, m
46.30 Lamami abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m
1.4
44.40
VERSTON OÜ
Märkused: RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING
1. Geodeetilised mõõdistustööd tegi juulis 2024 REIB OÜ geodeet I. Hein (töö nr TT-6952).
2. Mõõdistamisel kasutati RTK GNSS Trimble R8s ja Trimble Robotic S6 koos VRS Now püsijaamade võrguga. 0 10 20m Peeter Lillak TOPO- ja VARU ARVUTUSE PLAAN
3. Mõõdistatud maa-ala plaan joonestati joonestusprogrammiga ZWCAD+ 2021 Professional Edition.
4. Koordinaadid on määratud riiklikus (L-Est 97) koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Tanel Mäger
1 cm 08.2024 1 2 1:1000 2024-153
Uuringupunktide kataloog LISA 1
Aruande pealkiri: Ellamaa uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.08.2024)
Aruande koostamise kuupäev: 01.08.2024
Uuringu teostanud ettevõte: Kobras OÜ
Aruande esitaja nimi: PEETER LILLAK
Suudme Puuraugu/ Kasuliku Veetaseme
Uuringupunkti Uuringupunkti kaevandi Katendi kihi Veetase abs mõõtmise
nimetus vorm x y z sügavus, m paksus, m paksus, m kõrgus, m kuupäev Märkused
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
K-1 uuringukaeveõõs 6508579,00 553638,00 46,50 4,2 0,4 2,9 10.04.2024
K-2 uuringukaeveõõs 6508412,00 553590,00 46,40 2,6 0,3 1 10.04.2024
K-3 uuringukaeveõõs 6508308,00 553570,00 46,20 2,6 0,7 0,7 10.04.2024
K-4 uuringukaeveõõs 6508229,00 553571,00 46,10 2,1 0,4 1
K-5 uuringukaeveõõs 6508156,00 553726,00 47,00 2,5 0,4
K-6 uuringukaeveõõs 6508299,00 553719,00 46,30 2,6 0,5 1,4 1,4 10.04.2024
K-7 uuringukaeveõõs 6508332,00 553652,00 46,30 1,6 0,7 0,5 1,1 10.04.2024
K-8 uuringukaeveõõs 6508212,00 553675,00 46,60 1,5 0,3
K-9 uuringukaeveõõs 6508218,00 553751,00 46,20 1,8 0,4 0,7 1,1 10.04.2024
K-10 uuringukaeveõõs 6508277,00 553854,00 45,80 3,4 0,2 2,9 1,4 10.04.2024
K-11 uuringukaeveõõs 6508192,00 553828,00 46,00 2,9 0,4 2,1 1,1 10.04.2024
K-12 uuringukaeveõõs 6508087,00 553871,00 45,70 3,3 0,4 2,6 2 10.04.2024
K-13 uuringukaeveõõs 6508079,00 553963,00 44,80 1,8 0,2 0,8 0,5 10.04.2024
K-14 uuringukaeveõõs 6508443,00 553738,00 45,20 2,4 0,2 1,7 1 10.04.2024
K-15 uuringukaeveõõs 6508371,00 554096,00 45,50 1,2 0,4 0,1
K-16 uuringukaeveõõs 6508421,00 553935,00 45,00 1,7 0,4 1 0,5 10.04.2024
K-17 uuringukaeveõõs 6508566,00 553837,00 45,00 1,6 0,4 0,4 10.04.2024
Proovide pikkused ja proovide numbrid on esitatud tekstilisas 2 (uuringupunktis avatud kihtide geoloogilised kirjeldused) ja 7 (laboriprotokoll)
Uuringupunktis avatud kihtide geoloogilised kirjeldused LISA 2
Aruande pealkiri: Ellamaa uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus seisuga 01.08.2024)
Aruande koostamise kuupäev: 01.08.2024
Uuringu teostanud ettevõte: Kobras OÜ
Aruande esitaja nimi: PEETER LILLAK
Kihi
Kihi lasuvus - Kihi alumine
Uuringupunkti Geoloogiline sügavus, m paksus, piir on
nimetus indeks alates kuni m Geoloogiline kirjeldus plokkide Märkused
1 2 3 4 5 6 7 8
K-1 Q2_b 0 0,4 0,4 Turbamuld: must, taimekõdu ja juurtega.
Saviliiv: kollakasbeež kuni sinakashall, rähkne, intervalliti sisaldab kollast tolmjat
K-1 Q1jrVr_lg 0,4 2,8 2,4 ülipeeneteralist liiva.
Saviliiv: sinakashall, intervalliti segamini peene- kuni keskmiseteralise liiva
K-1 Q1jrVr_lg 2,8 4 1,2 vahekihtidega, väheste veeristega.
K-1 Q1jrVr_g 4 4,2 0,2 Saviliivmoreen: tumehall, sitkeplastne, rähkne.
K-2 Q2_s 0 0,3 0,3 Muld: mustjashall.
K-2 Q1jrVr_fg 0,3 0,5 0,2 Liiv: hall, tolmjas, ülipeeneteraline.
K-2 Q1jrVr_fg 0,5 1 0,5 Liiv: pruun, tolmjas, orgaanikasegune (juurekäigud), ülipeeneteraline.
K-2 Q1jrVr_g 1 2,6 1,6 Liivsavimoreen: sinakashall, pehmeplastne, allosas sisaldab lubjakivi rähka.
K-3 Q2_s 0 0,3 0,3 Muld: mustjashall.
K-3 Q1jrVr_fg 0,3 0,7 0,4 Liiv: helepruun, tolmjas, orgaanikasegune (juurekäigud), ülipeeneteraline.
Liivsavimoreen: beež kuni sinakashall, pehmeplastne, allosas sisaldab lubjakivi
K-3 Q1jrVr_g 0,7 2,6 1,9 rähka.
K-4 Q2_s 0 0,4 0,4 Muld: must, savikas.
K-4 Q1jrVr_fg 0,4 1,4 1 Liiv: beež, peeneteraline, ühtlane, kohev, üksikute veeriste ja munakatega. jah Proov 4-1: 0,4 - 1,4 m
Liivsavimoreen: beežikashall kuni sinakashall, pehmeplastne, allosas sisaldab
K-4 Q1jrVr_g 1,4 2,1 0,7 lubjakivi rähka.
K-5 Q2_s 0 0,4 0,4 Muld: must, savikas.
Saviliivmoreen: kollakasbeež, pehme- kuni sitkeplastne, alates 1,8 m sügavuselt
K-5 Q1jrVr_g 0,4 2,5 2,1 rohke lubjakivi rähaga.
1 2 3 4 5 6 7 8
K-6 Q2_s 0 0,2 0,2 Muld: mustjaspruun.
K-6 Q1jrVr_fg 0,2 0,5 0,3 Liiv: tumepruun, orgaanilise aine segune, tolmjas, ülipeeneteraline.
K-6 Q1jrVr_fg 0,5 1,9 1,4 Liiv: beež, peene- kuni ülipeeneteraline, ühtlane, kohev. jah Proov 6-1: 0,5 - 1,9 m
K-6 Q1jrVr_lg 1,9 2,2 0,3 Liiv: savikas, peene- kuni ülipeeneteraline, üleminek liivsavile.
Liivsavimoreen: helehall kuni sinakashall, pehmeplastne, allosas sisaldab lubjakivi
K-6 Q1jrVr_g 2,2 2,6 0,4 rähka.
K-7 Q2_s 0 0,3 0,3 Muld: mustjaspruun.
K-7 Q1jrVr_fg 0,3 0,4 0,1 Liiv: kollakashall, tolmjas, peeneteraline.
K-7 Q1jrVr_fg 0,4 0,7 0,3 Liiv: tumepruun, orgaanilise aine segune, tolmjas, ülipeeneteraline.
K-7 Q1jrVr_fg 0,7 1,2 0,5 Liiv: helepruun kuni beež, peene- kuni ülipeeneteraline, pisut savikas, ühtlane. jah Proov 7-1: 0,7 - 1,2 m
K-7 Q1jrVr_g 1,2 1,6 0,4 Liivsavimoreen: helehall kuni sinakashall, pehmeplastne, sisaldab lubjakivi rähka.
K-8 Q2_s 0 0,3 0,3 Muld: mustjashall, savikas.
K-8 Q1jrVr_g 0,3 1,5 1,2 Saviliivmoreen: kollakasbeež, pehme- kuni sitkeplastne, sisaldab lubjakivi rähka.
K-9 Q2_s 0 0,4 0,4 Muld: must, savikas.
K-9 Q1jrVr_fg 0,4 0,9 0,5 Liiv: kollakasbeež, tolmjas, ülipeeneteraline, ühtlane.
K-9 Q1jrVr_fg 0,9 1,1 0,2 Kruus: kollakasbeež, karbonaatsed ja kristalliinsed munakad ja veerised, savikas. jah Proov 9-1: 0,4 - 1,1 m
K-9 Q1jrVr_g 1,1 1,8 0,7 Saviliivmoreen: kollakasbeež, pehme- kuni sitkeplastne, sisaldab lubjakivi rähka.
K-10 Q2_s 0 0,2 0,2 Muld: mustjaspruun.
K-10 Q1jrVr_fg 0,2 1,4 1,2 Liiv: valkjashall kuni beež, peene- kuni ülipeeneteraline, ühtlane, pisut savikas. Proov 10-1: 0,2 - 1,4 m
K-10 Q1jrVr_lg 1,4 3 1,6 Liiv: hall, tolmjas ja savikas, peene- kuni ülipeeneteraline. Proov 10-2: 1,4 - 3,1 m
K-10 Q1jrVr_fg 3 3,1 0,1 Kruus: peenkruus, hall. jah
K-10 Q1jrVr_lg 3,1 3,4 0,3 Viirsavi: hall.
K-11 Q2_s 0 0,4 0,4 Muld: must, savikas.
K-11 Q1jrVr_fg 0,4 1,4 1 Liiv: helepruun kuni beež, ülipeeneteraline, tolmjas, ühtlane, savikas. Proov 11-1: 0,4 - 1,4 m
K-11 Q1jrVr_fg 1,4 2,4 1 Liiv: hall, peeneteraline, ühtlane, pisut savikas. Proov 11-2: 1,4 - 2,5 m
K-11 Q1jrVr_fg 2,4 2,5 0,1 Kruus: hall, peenkruus. jah
Saviliivmoreen: sinakashall, pehme- kuni sitkeplastne, tolmjas, sisaldab lubjakivi
K-11 Q1jrVr_g 2,5 2,9 0,4 rähka.
1 2 3 4 5 6 7 8
K-12 Q2_s 0 0,3 0,3 Muld: mustjashall.
K-12 Q1jrVr_fg 0,3 0,4 0,1 Liiv: tumepruun, orgaanilise aine segune, tolmjas, ülipeeneteraline.
K-12 Q1jrVr_fg 0,4 2 1,6 Liiv: beež, peene- kuni ülipeeneteraline, ühtlane, kohev. Proov 12-1: 0,4 - 2,0 m
K-12 Q1jrVr_lg 2 2,9 0,9 Liiv: hall, peene- kuni ülipeeneteraline, ühtlane, pisut savikas. Proov 12-2: 2,0 - 3,0 m
K-12 Q1jrVr_fg 2,9 3 0,1 Kruus: hall, peenkruus. jah
K-12 Q1jrVr_lg 3 3,3 0,3 Viirsavi: hall.
K-13 Q2_s 0 0,2 0,2 Muld: mustjaspruun, savine.
K-13 Q1jrVr_fg 0,2 1 0,8 Liiv: hallikasbeež, peene- kuni ülipeeneteraline, pisut savikas, ühtlane.
K-13 Q1jrVr_lg 1 1,8 0,8 Viirsavi: sinakashall.
K-14 Q2_s 0 0,2 0,2 Muld: must, savikas.
K-14 Q1jrVr_fg 0,2 1,3 1,1 Liiv: beež, peene- kuni ülipeeneteraline, ühtlane, pisut savikas. Proov 14-1: 0,2 - 1,8 m
K-14 Q1jrVr_fg 1,3 1,8 0,5 Liiv: hall, peene- kuni ülipeeneteraline, savikas.
K-14 Q1jrVr_fg 1,8 1,9 0,1 Kruus: hall. jah
K-14 Q1jrVr_lg 1,9 2,4 0,5 Viirsavi: hall.
K-15 Q2_s 0 0,4 0,4 Muld: must.
K-15 Q1jrVr_fg 0,4 0,5 0,1 Liiv: hallikasbeež, tolmjas.
K-15 Q1jrVr_g 0,5 1,2 0,7 Saviliivmoreen: beežikashall kuni hall, sitkeplastne, rähkne.
K-16 Q2_s 0 0,4 0,4 Muld: must.
K-16 Q1jrVr_fg 0,4 1,3 0,9 Liiv: hallikasbeež, peeneteraline, savikas, ühtlane, tolmjas. Proov 16-1: 0,4 - 1,4 m
K-16 Q1jrVr_fg 1,3 1,4 0,1 Kruus: pruun, peenkruus.
K-16 Q1jrVr_lg 1,4 1,7 0,3 Viirsavi: hall.
K-17 Q2_s 0 0,4 0,4 Muld: must.
K-17 Q1jrVr_fg 0,4 1,1 0,7 Liiv: beežikashall, peene- kuni ülipeeneteraline, tolmjas, savikas, ühtlane.
Liivsavimoreen: sinakashall, pehmeplastne, sisaldab vähesel määral lubjakivi
K-17 Q1jrVr_g 1,1 1,6 0,5 rähka.
Uuringupunktide keskpunkti koordinaadid on esitatud tekstilisas 1 (uuringupunktide kataloog).
TOPO-GEODEETILISTE TÖÖDE SELETUSKIRI LISA 3
TÖÖ NR. TT-6952
1. ÜLDANDMED
Töö nimetus: Ellamaa uuringuala topo-geodeetilised uurimistööd.
Objekti asukoht: Rapla maakond, Kehtna vald, Ellamaa küla.
Tellija: KOBRAS OÜ
Töö tegija: REIB OÜ geodeet Ilmar Hein, vastutav spetsialist Kert Rebane (EKR tase 7).
Töö teostamise (mõõdistamise) aeg: 10-22.07.2024.a.
Mõõdistamistööd on tehtud kooskõlas Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrusega nr
34: „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“,
Töös on kasutatud geoidi mudelit EST-GEOID2017: „Ellmann, A.; Märdla, S.; Oja, T.: Eesti geoidi
mudel EST-GEOID2017. Tallinna Tehnikaülikool 2017”.
2. LÄHTEANDMED
Kasutatud on järgmisi varasemaid materjale:
A. Teostusjoonised (puuduvad)
B. Mõõdistus- ja uurimistööd (puuduvad)
C. Plaanile kantud informatiivsete katastriüksuste piiride andmed on saadud Maa-Ametist
seisuga: juuli 2024.a.
3. MÕÕDISTAMINE
Mõõdistamine tugineb koordinaatidele L-EST 97 süsteemis ja kõrgustele EH2000 süsteemis.
Mõõdistatav pind: 17.5 ha. Situatsiooni mõõdistuse meetod: Tahhümeetriline, reaalajas
kinemaatiline. Mõõtkava: 1:1000.
4. TEHNOVÕRGUD
Tehnovõrgud objektil puuduvad.
Tehnovõrkude valdajate kohta on informatsioon saadud Maa-ameti kitsenduste kaardilt. Sinna
kandmata tehnovõrkude puudumise või ebatäpsuse eest geoalusel töö koostaja ei vastuta.
5. MUUD SELGITUSED
Töö on väljastatud tellijale digitaalselt. Töö originaalmaterjalid säilitatakse REIB OÜ arhiivis.
6. KASUTATUD INSTRUMENDID
Robotelektrontahhümeeter Trimble S6, GPS/GNSS vastuvõtja R8s. Plaan koostati tarkvarapaketiga
ZWCAD+ 2021 Professional Edition.
24.07.2024. a. Koostas: /Ilmar Hein/
012345689 40 89433
55
! "
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
LISA 4
ELLAMAA UURINGURUUMI KASULIKU- JA KATTEKIHI PAKSUS, MIDA ON KASUTATUD VARU
ARVUTAMISEL
Uuringu- Kasuliku kihi
Uuringu- Maapinna paksus (m), Kasuliku Maavara
punkti Kattekihi
punkti abs kõrgus plokk 1 kihi paksus lamami abs
sügavus paksus (m)
tähis (m) (m), plokk 2 kõrgus (m)
(m)
K-4 46,10 2,1 0,4 1,0 - 44,70
K-6 46,30 2,6 0,5 1,3 0,1 44,40
K-7 46,30 1,6 0,7 0,5 - 45,10
K-9 46,20 1,8 0,4 0,7 - 45,10
K-10 45,80 3,4 0,2 1,1 1,8 42,70
K-11 46,00 2,9 0,4 1,1 1,0 43,50
K-12 45,70 3,3 0,4 0,8 1,8 42,70
K-14 45,20 2,4 0,2 0,5 1,2 43,30
K-16* 45,00 1,7 0,4 0,1 0,9 43,60
Arvutuslik keskmine paksus: 0,4 0,7 1,0
Keskmine paksus
arvutiprogrammis
AutoCAD määratud mahu alusel: 0,4 0,6 1,1
*Märkus: kaevand K-16 jääb varu arvutuse alalt välja, kuid selle andmeid on kasutatud kasuliku kihi
paksuse määramisel.
Geoloog: Peeter Lillak
KOBRAS OÜ
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
LISA 5
VARU ARVUTUSE PROGRAMMI SISESTATUD ARVNÄITAJATE TABELID ELLAMAA
UURINGURUUMI VARU ARVUTAMISEL
UURINGUPUNKTIDE ARVNÄITAJAD
Koordinaadid Maavara lamami Maavara lamami
Uuringupunkti Kattekihi lamami
abs kõrgus (m), abs kõrgus (m),
tähis abs kõrgus (m)
X Y plokk 1 plokk 2
K-4 6508229.00 553571.00 45,70 44,70 -
K-6 6508299.00 553719.00 45,80 44,50 44,40
K-7 6508332.00 553652.00 45,60 45,10 -
K-9 6508218.00 553751.00 45,80 45,10 -
K-10 6508277.00 553854.00 45,60 44,50 42,70
K-11 6508192.00 553828.00 45,60 44,50 43,50
K-12 6508087.00 553871.00 45,30 44,50 42,70
K-14 6508443.00 553738.00 45,00 44,50 43,40
K-16* 6508421.00 553935.00 44,60 44,50 43,60
*Märkus: kaevand K-16 jääb varu arvutuse alast välja, kuid selle andmeid on kasutatud kasuliku
kihi paksuse määramisel.
PLOKI 1 PIIRIPUNKTIDE ARVNÄITAJAD
Koordinaadid
Ploki piiripunkti Kattekihi lamami Maavara lamami abs
nr abs kõrgus (m) kõrgus (m), plokk 1
X Y
1 6508492.15 553694.04 45,50 44,50
2 6508452.18 553824.17 44,80 44,50
3 6508437.01 553866.71 44,60 44,50
4 6508402.50 553977.53 44,50 44,50
5 6508056.71 553915.32 44,80 44,50
6 6508091.62 553820.95 45,60 44,50
7 6508253.75 553674.00 45,90 45,60
8 6508184.25 553570.62 45,50 44,70
9 6508191.41 553551.26 45,70 44,70
10 6508253.93 553556.72 45,50 44,70
11 6508319.50 553610.50 45,50 45,30
KOBRAS OÜ
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
PLOKI 2 PIIRIPUNKTIDE ARVNÄITAJAD
Koordinaadid Maavara lamami
Ploki piiripunkti Kattekihi lamami abs
abs kõrrgus (m),
nr kõrgus (m)
X Y plokk 2
1 6508492.15 553694.04 45,50 44,40
2 6508452.18 553824.17 44,80 43,50
3 6508437.01 553866.71 44,60 43,50
4 6508402.50 553977.53 44,50 44,00
5 6508056.71 553915.32 44,80 42,70
6 6508091.62 553820.95 45,60 42,70
7 6508119.62 553795.58 45,70 44,50
8 6508143.60 553800.63 45,70 44,50
9 6508179.70 553795.82 45,30 44,50
10 6508211.20 553777.87 45,90 44,50
11 6508287.43 553723.57 45,70 44,50
12 6508302.57 553709.93 45,80 44,50
13 6508416.75 553657.56 45,30 44,50
Geoloog: Peeter Lillak
KOBRAS OÜ
RAPLAMAA KEHTNA VALD ELLAMAA KÜLA
ELLAMAA UURINGURUUMI
GEOLOOGILINE UURING
LISA 6
ELLAMAA UURINGURUUMI LOODUSLIKU MATERJALI LÕIMIS
Proovimise Liiv koos Sõelte läbindid, %
Uuringu- Proovi Savi- ja
Jrk Proovi intervall (m) Kruus savi ja Kokku Maa-
punkti pikkus Osajäägid sõeltel, ava läbimõõduga (mm), massi %-des tolmusisaldus
nr nr (%) tolmuga (%) vara liik
tähis Alates Kuni (m) 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063 (<0,063 mm), %
(%)
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,4 99,4 99,4 99,3 99,3 99,3 99,3 99,0 95,6 71,7 14,2 2,0
1. 4-1 K-4 0,4 1,4 1,0 0,0 100,0 100 2,0 EL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,3 3,4 23,9 57,5 12,2 2,0
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,8 97,6 83,3 13,0 1,7
2. 6-1 K-6 0,5 1,9 1,4 0,0 100,0 100 1,7 EL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 2,2 14,3 70,3 11,3 1,7
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,9 99,4 97,0 76,6 15,7 1,7
3. 7-1 K-7 0,7 1,2 0,5 0,0 100,0 100 1,7 EL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,5 2,4 20,4 60,9 14,0 1,7
100,0 100,0 100,0 95,3 92,8 89,1 87,0 86,0 84,3 83,6 82,3 80,9 78,5 75,3 69,8 34,5 7,7
4. 9-1 K-9 0,4 1,1 0,7 7,2 92,8 100 7,7 TL
0,0 0,0 0,0 4,7 2,5 3,7 2,1 1,0 1,7 0,7 1,3 1,4 2,4 3,2 5,5 35,3 26,8 7,7
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,9 98,8 85,1 23,8 2,1
5. 10-1 0,2 1,4 1,2 0,0 100,0 100 2,1 EL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 1,1 13,7 61,3 21,7 2,1
K-10
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,9 99,7 99,3 98,3 50,1 17,1
6. 10-2 1,4 3,1 1,7 0,0 100,0 100 17,1 TL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 0,4 1,0 48,2 33,0 17,1
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,8 97,8 81,1 16,0 2,6
7. 11-1 0,4 1,4 1,0 0,0 100,0 100 2,6 EL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 2,0 16,7 65,1 13,4 2,6
K-11
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,9 99,9 99,9 99,9 99,8 99,7 99,2 96,8 88,1 59,9 21,5
8. 11-2 1,4 2,5 1,1 0,0 100,0 100 21,5 TL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,5 2,4 8,7 28,2 38,4 21,5
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,7 85,1 25,1 0,9
9. 12-1 0,4 2,0 1,6 0,0 100,0 100 0,9 EL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 14,6 60,0 24,2 0,9
K-12
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,8 99,8 99,8 99,8 99,8 99,8 99,7 99,6 99,3 98,0 38,6 11,0
10. 12-2 2,0 3,0 1,0 0,0 100,0 100 11,0 TL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,3 1,3 59,4 27,6 11,0
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,9 99,7 99,3 99,0 98,2 97,1 96,0 93,5 84,3 31,4 8,9
11. 14-1 K-14 0,2 1,9 1,7 0,0 100,0 100 8,9 TL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 0,4 0,3 0,8 1,1 1,1 2,5 9,2 52,9 22,5 8,9
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,8 99,7 99,6 99,6 99,6 99,6 99,5 99,0 97,6 73,9 29,8
12. 16-1 K-16 0,4 1,4 1,0 0,0 100,0 100 29,8 TL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,5 1,4 23,7 44,1 29,8
100,0 100,0 100,0 99,6 99,3 98,9 98,7 98,6 98,4 98,4 98,2 98,1 97,7 95,9 80,4 20,2 2,3
Plokk 1 EL aT kaalutud keskmised näitajad: 0,7 99,3 100 2,3 EL
0,0 0,0 0,0 0,4 0,2 0,4 0,2 0,1 0,2 0,1 0,1 0,1 0,4 1,9 15,5 60,2 17,8 2,3
100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,9 99,8 99,7 99,6 99,4 99,1 98,6 97,3 92,8 48,8 16,7
Plokk 2 TL aT kaalutud keskmised näitajad: 0,0 100,0 100 16,7 TL
0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,1 0,1 0,2 0,3 0,5 1,3 4,6 44,0 32,0 16,7
Märkused: Proovid on analüüsitud OÜ Inseneribüroo Steiger laboris Tartus Turu 34/1. Väljavõte labori protokollist 7. august 2024.
Uuringupunktide keskpunkti koordinaadid on esitatud tekstilisas 1 (uuringupunktide kataloog).
Geoloog: Tanel Mäger
KOBRAS OÜ
Katseprotokoll nr 24-7485-1 K
Katseprotokoll nr 24-7485-1 K asendab katseprotokolli nr 24-7485 K
Tellija: Kobras OÜ, Riia 35, 50410 Tartu; Tanel Mäger,
[email protected]
Tellija esitatud andmed
Proovide tähistused: 10-1; 10-2; 12-1; 12-2; 14-1
Materjali nimetus: liiv
Objekt: Ellamaa uuringuruum
Proov võetud: Tanel Mäger 10.04.2024
Proovi võtmise koht: Raplamaa, Kehtna vald, Ellamaa küla
Proovi üleandja: Tanel Mäger
Labori andmed
Proovi vastuvõtt: 16.05.2024
Labori registreerimise nr: 1535-1539
Laboritegevuste asukoht: Turu 34/1, 51004 Tartu
Protokolli väljastamise 30.05.2024; asendusprotokoll 07.08.2024
kuupäev:
Metoodika ja tulemused on toodud leheküljel 2.
Protokolli koostas: Protokolli kinnitas:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Siim Vatalin Joosep Makke
Laborant Labori juhataja
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/3
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post:
[email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
METOODIKA JA TULEMUSED
Tabel 1. Terastikulise koostise (pesemine ja sõelumine) määramine (EVS-EN 933-1:2012) – baasrida + sõelad 6,3; 12,5; 20; 40; 80 mm
Proovi Osajäägid sõeltel massiprotsentides
Proovi tähis
reg. nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 < 0,063
10-1 1535 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 1,1 13,7 61,3 21,7 2,1
10-2 1536 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 0,4 1,0 48,2 33,0 17,1
12-1 1537 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,3 14,6 60,0 24,2 0,9
12-2 1538 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,3 1,3 59,4 27,6 11,0
14-1 1539 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,2 0,4 0,3 0,8 1,1 1,1 2,5 9,2 52,9 22,5 8,9
Katsetamise kuupäev(ad): 28.05.2024 – 29.05.2024
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/2
Katseprotokoll nr 24-7485-1 K
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post:
[email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
Katseprotokoll nr 24-7621 K
Tellija: Kobras OÜ, Riia 35, 50410 Tartu; Tanel Mäger,
[email protected]
Tellija esitatud andmed
Proovide tähistused: 4-1; 6-1; 7-1; 9-1; 11-1; 11-2; 16-1
Materjali nimetus: liiv
Objekt: Ellamaa uuringuruum
Proov võetud: Tanel Mäger 10.04.2024
Proovi võtmise koht: Raplamaa, Kehtna vald, Ellamaa küla
Proovi üleandja: Tanel Mäger
Labori andmed
Proovi vastuvõtt: 27.06.2024
Labori registreerimise nr: 1671-1677
Laboritegevuste asukoht: Turu 34/1, 51004 Tartu
Protokolli väljastamise 07.08.2024
kuupäev:
Metoodika ja tulemused on toodud leheküljel 2.
Protokolli koostas: Protokolli kinnitas:
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Siim Vatalin Joosep Makke
Laborant Labori juhataja
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/3
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post:
[email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
METOODIKA JA TULEMUSED
Tabel 1. Terastikulise koostise (pesemine ja sõelumine) määramine (EVS-EN 933-1:2012) – baasrida + sõelad 6,3; 12,5; 20; 40; 80 mm
Proovi Osajäägid sõeltel massiprotsentides
Proovi tähis
reg. nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 < 0,063
4-1 1671 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,6 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,3 3,4 23,9 57,5 12,2 2,0
6-1 1672 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 2,2 14,3 70,3 11,3 1,7
7-1 1673 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,5 2,4 20,4 60,9 14,0 1,7
9-1 1674 0,0 0,0 0,0 4,7 2,5 3,7 2,1 1,0 1,7 0,7 1,3 1,4 2,4 3,2 5,5 35,3 26,8 7,7
11-1 1675 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 2,0 16,7 65,1 13,4 2,6
11-2 1676 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,1 0,5 2,4 8,7 28,2 38,4 21,5
16-1 1677 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,2 0,1 0,1 0,0 0,0 0,0 0,1 0,5 1,4 23,7 44,1 29,8
Katsetamise kuupäev(ad): 01.08.2024 – 06.08.2024
Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta.
Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/2
Katseprotokoll nr 24-7621 K
OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor
Männiku tee 104 E-post:
[email protected] Turu 34/1
11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu
EESTI
KESKKONNAUURINGUTE Suur-Sõjamäe 34
KESKUS 11415, Tallinn
ESTONIAN ENVIRONMENTAL RESEARCH CENTRE tel 611 2992
GEOTEHNIKA OSAKOND mob 530 165 19
GEOTECHNICAL DEPARTMENT
[email protected]
EAK poolt akrediteeritud katselabor L008
A testing laboratory accredited by EAK under L008
Katseprotokoll: 22X-24
Objekt: Ellamaa uuringuruum
Tellija: Inseneribüroo Steiger OÜ
Proovitaja: Inseneribüroo Steiger OÜ
Proovid on laborisse toodud: 04.06.2024
Proovid: 2 rikutud struktuuriga proovi
lab nr 3258 K-10-1; lab nr 3259 K-10-2
Tööülesanne: 04.06.2024
Katsete aeg laboris: 05.06.2024 - 19.06.2024
Norm: CEN ISO/TS 17892-10; DIN18127
Liigitus: välimäärang, fraktsioon < 4 mm
Keel: eesti
Laboritööde koosseis:
1. Sisukord 1 leht
2. Geotehnika tähised 1 leht
3. Pinnase omadused, proctorkatse tabel 1 1 leht
lisa proctorkatse graafikud 1 leht
4. Tasapinnaline nihketeim tabel 2 1 leht
lisa graafik, proov K-10-1 1 leht
lisa graafik, proov K-10-2 1 leht
Kokku 7 lehte
Tulemused: 13.06.2024
Protokoll täiendatud nihkekatse tulemusega: 20.06.2024
EKUK-i geotehnika osakonna juhataja: /E.Jassik/
Labori töö aluseks on tellija poolt koostatud teimimisülesanne ja selles esitatud nõuded. Tellija annab proovide
asukoha, sügavuse, välimäärangu ja lisab soovitud teimid (katsed). Labor lisab unikaalse töö ja proovide lab. nr
Labor ei vastuta laborisse toodud proovide kvaliteedi eest, teimitakse olemasoleva kvaliteediga proove.
Kõik teimimistulemused kehtivad ainult antud objekti proovide kohta.
EESTI
EAK poolt akrediteeritud Suur-Sõjamäe 34
KESKKONNAUURINGUTE katselabor reg .nr. L008 11415 Tallinn
KESKUS A testing laboratory accredited tel 6112 992
ESTONIAN ENVIRONMENTAL RESEARCH CENTRE by EAK under reg. no L008 mob 53 016 519
e-mail
[email protected]
GEOTEHNIKA OSAKOND
GEOTECHNICAL DEPARTMENT
GEOTEHNIKA TÄHISED
Teimimine
25.04.2024
w veesisaldus, niiskus % wL voolavuspiir %
wn looduslik veesisaldus % wP plastsuspiir %
w1 niiskus enne teimi % IP; IPS; IPC plastsusarv %
w2 niiskus pärast teimi % IL voolavusarv
wPr optimaalne niiskus (Proctorteim) % IC konsistentsinäitaja
r mahumass g/cm
3
C konsistents (Boitšenko koonus)
rn looduslik mahumass g/cm
3
wLV voolavuspiir (Vassiljevi koonus) %
rd kuivmahumass g/cm
3
wLS voolavuspiir (rootsi koonus) %
rdPr maksimaalne kuivmahumass (Proctorteim) g/cm
3
wLC voolavuspiir (Casagrande) %
g mahukaal kN/m
3
ws kuivamisvajumispiir %
rs osakeste mahumass (erimass) g/cm
3
wG kleepuvuspiir %
n poorsus % St tundlikkustegur %
e poorsustegur k filtratsioonimoodul m/sek;m/ööp
en looduslik poorsustegur hk kapillaartõus cm
emax poorsustegur kohevaimas olekus esl äkkvajumine, niiskusvajumine suhtarv
emin poorsustegur tihedaimas olekus esw pundumine suhtarv
ID suhteline tihedus ID = emax – e / emax – emin ssw pundumissurve kPa
IT tihendatavustegur IT = emax – emin / emin o orgaanilise aine sisaldus %
Is tihendusaste (Proctori järgi) IS = rd / rd Pr u põletuskadu (kuumutuskadu) %
Cu lõimisetegur (d60 / d10) Ddp lagunemisaste %
Cc jaotustegur (d302/d10 x d60) CaCO3 karbonaatide sisaldus %
d10 mõjudiameeter mm w varikaldenurk kuivalt kraad
d60 määrdiameeter mm wv varikaldenurk vee all kraad
A aktiivsusarv e kr külmakerge suhtarv
Pm peensusmoodul
Sr küllastusaste
Kompressiooniteim
s surve, pinge kPa, MPa Eoed (M) ödomeetri deformatsioonimoodul MPa
s0 looduslik surve, pine kPa E elastsusmoodul MPa
sp eeltihenemissurve kPa OCR ületihenemistegur
mv suhtelise kokkusurutavuse moodul MPa-1 b külglaienemist arvestav tegur
Cc kompressiooniindeks m külglaienemis (Poissoni) tegur
cv konsolidatsioonimoodul m2/aastas x külgsurvetegur
Ca sekundaarse konsolidatsiooni moodul t aeg
mo (a) kompressioonimoodul MPa-1 Dh vajum mm
e suhtdeformatsioon Dht vajum ajavahemikus t mm
Nihketeim
t nihkepinge kPa s normaalpinge kPa
ty roomeläve nihketugevus kPa Dl nihkedeformatsioon mm
tf piirnihketugevus kPa tgj sisehõõrdetegur
tr nihketugevuse jääkväärtus kPa j sisehõõrdenurk kraad
c nidusus kPa
Kolmetelgne surveteim
s1, 2, 3 peapinged kPa l suht.deformatsioon suhtarv
sD deviaatorpinge kPa cu dreenimata nihketugevus kPa
sDy deviaatorpinge roomelävel kPa CU konsolideeritud dreenimata teim
sDf deviaatorpinge purunemisel kPa CD konsolideeritud dreenitud teim
UU konsolideerimata dreenimata teim j' ; c'; cu' efektiivparameetrid
Koonusteim Survetugevusteim
P koormus kN Rf survetugevus purunemisel - kalju MPa
h vajum cm Ry survetugevus roomelävel - kalju MPa
a koonuse tipunurk kraad quf survetugevus purunemisel - pinnas kPa
Rk koonustugevus kPa quy survetugevus roomelävel - pinnas kPa
ts dreenimata nihketugevus SGI järgi kPa cu dreenimata nihketugevus Rf / 2; quf/ 2 MPa, kPa
cuf, cuy dreenimata nihketugevus purunemisel, roomelävel
MPa, kPa
Proovikeha
h kõrgus cm A pindala cm2
d läbimõõt cm V maht cm3
m mass g t aeg sek
t° temperatuur kraad
3 3 2 3 2
0,1 g/cm = 1 kN/m 0,01 kg/cm = 10 Pa = 1 kPa 10 kg/cm = 1 MPa
2 7 2 2 -2 5
1 cm /sek = 3,156 x 10 cm /aastas = 3156 m /aastas 1cm/sek = 1 x 10 m/sek = 864 m/ööp = 3,156 x 10 m/aastas
EESTI EAK poolt akrediteeritud katselabor L008
KESKKONNAUURINGUTE
Labor ei vastuta laborisse toodud proovide kvaliteedi eest
KESKUS
ESTONIAN ENVIRONMENTAL RESEARCH CENTRE
GEOTEHNIKA OSAKOND
Tabel: 1 Objekt: Katseprotokoll:
GEOTECHNICAL DEPARTMENT Pinnase omadused
ELLAMAA UURINGURUUM 22X - 24
Proctortihedus
Standard-Proctorteim (fr. < 4 mm) Tihen-
Frakt- damis-
sioon energia A
Proov Pinnas w opt rd max w opt* rd max*
Labori >4 mm
nr. välimäärang
% g/cm3 % g/cm3 % MJ/m3
3258 K-10-1 liiv fr.< 4 mm 14,0 1,71 - - 0 0,6
3259 K-10-2 liiv fr. < 4 mm 12,7 1,74 - - 0 0,6
Standard-Proctorteim (ELE seade, meetod EVS 13286-2):
teimik: h = 11,5 cm; d = 10,1 cm
teim: tihendamine 3 kihis a' 25 lööki
Tellija: Inseneribüroo Steiger OÜ; J.Makke Teimimeetod: EVS 13286-2 Leht: 3 ( 7 )
Suur-Sõjamäe 34 Tallinn
tel 6112992 mob 53 016 519 Osakonna juhataja /E.Jassik/ digiallkirjastatud pinnase omadused, proctorkatse 22X-24
e-mail:
[email protected]
EESTI STANDARD PROCTORTEIM - 2,5 KG RASKUS
KESKKONNAUURINGUTE
KESKUS STAND.COMPACTION TEST - 2,5 KG RAMMER
ESTONIAN ENVIRONMENTAL RESEARCH CENTRE
Objekt: Katseprotokoll:
GEOTEHNIKA OSAKOND
GEOTECHNICAL DEPARTMENT
EAK poolt akrediteeritud katselabor L008
A testing laboratory accredited by EAK under L008
Ellamaaa uuringuruum 22X-24
Opt.veesisaldus Max kuivmahumass Frakts.>4 mm
Labori No. Pinnas Soil wopt rd max Particles >4 mm
Sample No. Proov välimäärang % g/cm3
3258 K-10-1 liiv fr.< 4 mm 14,0 1,71 0
3259 K-10-2 liiv fr< 4 mm 12,7 1,74 0
Fraktsioon <4 mm
1,73
Lab. 3258
kuivmahumass dry bulk density g/cm3
1,72
1,71 w rd
1,70 % g/cm3
1,69 4,1 1,644
1,68 6,1 1,670
1,67 8,1 1,683
1,66 10,0 1,703
vesi
12,2 1,705
1,65
14,0 1,705
1,64
16,4 1,657
1,63
1,62
1,61
1,60
0 2 4 6 8 10 12 14 16 18
veesisaldus water content %
Fraktsioon <4 mm
1,75
Lab. 3259
kuivmahumass dry bulk density g/cm3
1,74
vesi w rd
1,73 % g/cm3
1,72 4,2 1,655
6,1 1,668
1,71 8,4 1,705
1,70 10,6 1,677
12,7 1,744
1,69 14,7 1,737
1,68
1,67 Standard Proctorteim:
ELE automaatseade
1,66
haamer 2,5 kg
1,65 kukkumiskõrgus 30 cm
0 2 4 6 8 10 12 14 16 tihendamine 3x25 lööki
veesisaldus water content %
Tellija / Customer: OÜ Inseneribüroo Steiger; J.Makke Teimimeetod / Method of test: DIN 18127
Suur-Sôjamäe 34 Tallinn Teimis Kontrollis Kuupäev Lisa tabelile 1
Tel. 6112992 Operator Checked Date Add for table 1
e-mail:
[email protected] K.Roop U.Lemberg 06.06.2024 4(7)
proctorkatse-lab 32358,3259
EESTI EAK poolt akrediteeritud katselabor L008
KESKKONNAUURINGUTE
Labor ei vastuta laborisse toodud proovide kvaliteedi eest
KESKUS
ESTONIAN ENVIRONMENTAL RESEARCH CENTRE
GEOTEHNIKA OSAKOND
Tabel:2 Objekt: Katseprotokoll:
GEOTECHNICAL DEPARTMENT NIHKETEIM
Ellamaa uuringuruum 22X - 24
s kPa
50 100 150 200
Labori Proov Pinnas w1 w2 r rd tf w1 w2 r rd tf w1 w2 r rd tf w1 w2 r rd tf j c Teimimistingimused
nr. nr. välimäärang % % g/cm3 g/cm3 kPa % % g/cm3 g/cm3 kPa % % g/cm3 g/cm3 kPa % % g/cm3 g/cm3 kPa kraad kPa
3258 K-10-1 mölline peenliiv 13,7 13,2 1,95 1,72 42,5 13,7 13,3 1,95 1,71 75 13,8 13,2 1,95 1,71 105 14,1 13,3 1,95 1,71 150 35 5
3259 K-10-2 mölline peenliiv 12,9 12,3 1,96 1,74 35 12,5 12,0 1,96 1,74 75 12,7 12,1 1,96 1,74 112,5 12,8 12,1 1,96 1,74 140 35 2,5
Aparaat TSNIIS
Proov:
fraktsioon <4 mm
maksimaalne tihedus
optimaalse niiskuse
juures (Proctor)
h = 24 mm; d = 71 mm
Teim
kiirnihe, lugemid
iga 1' järel
Nihkepinge aste:
Dt = 5% vertikaalsurvest
Tellija: Inseneribüroo Steiger; J.Makke Teimimeetod: CEN ISO/TS 17892-10 Leht: 5 ( 7 )
Suur - Sõjamäe 34 Tallinn nihketab-22x-24
Tel 611 2992 mob: 53 016 519 Osakonna juhataja /E.Jassik/ digiallkirjastatud
e-mail:
[email protected]
EESTI NIHKETEIM
KESKKONNAUURINGUTE
KESKUS SHEAR STRENGTH TEST
ESTONIAN ENVIRONMENTAL RESEARCH CENTRE
GEOTEHNIKA OSAKOND Objekt: Teimiprotokoll:
GEOTECHNICAL DEPARTMENT
EAK poolt akrediteeritud katselabor L008
A testing laboratory accredited by EAK under L008
Ellamaa uuringuruum 22X - 24
Labori nr. Proovi Pinnas Soil s tf w1 w2 rn rd j c
3 3
Sample No. nr. välimäärang kPa kPa % % g/cm g/cm kraad kPa
3258 K-10-1 mölline peenliiv 50 42,5 13,7 13,2 1,95 1,72
100 75 13,7 13,3 1,95 1,71
35 5
150 105 13,8 13,2 1,95 1,71
200 150 14,1 13,3 1,95 1,71
tkPa 300
Teimimistingimused:
250 Aparaat:TSNIIS
Proov: fraktsioon <4 mm
maksimaalne tihedus
200 optimaalse niiskuse juures
(Proctorteim)
käsitsi tihendatud
150 h = 24 mm; d = 72 mm
Teim:
kiirnihe, lugemid iga 1' järel
100
Nihkepinge aste:
t = 5% vertikaalsurvest
50
j
0
c skPa
0 50 100 150 200 250 300
0 50 100 150 200 250
0
tkPa
0,5
1
50 kPa
100 kPa
1,5
150 kPa
200 kPa
2
2,5
l mm 3
Tellija / Customer: Steiger; J.Makke Labor ei vastuta toodud proovide kvaliteedi eest
Teimimeetod / Method of test: CEN ISO/TS 17892-10 Laboratory isn't responsible for the samples quality
Teimis Kontrollis Kuupäev Lisa tabelile 2
Suur-Sõjamäe 34 Tallinn
Operator Checked Date Add for table 2
Tel. 6112992 Fax 6112990 M.Oidermaa U.Lemberg 6(7)
nihkedef-gr-22x-24-3258
EESTI NIHKETEIM
KESKKONNAUURINGUTE
KESKUS SHEAR STRENGTH TEST
ESTONIAN ENVIRONMENTAL RESEARCH CENTRE
GEOTEHNIKA OSAKOND Objekt: Teimiprotokoll:
GEOTECHNICAL DEPARTMENT
EAK poolt akrediteeritud katselabor L008
A testing laboratory accredited by EAK under L008
Ellamaa uuringuruum 22X - 24
Labori nr. Proovi Pinnas Soil s tf w1 w2 rn rd j c
3 3
Sample No. nr. välimäärang kPa kPa % % g/cm g/cm kraad kPa
3259 K-10-2 mölline peenliiv 50 35 12,9 12,3 1,96 1,74
100 75 12,5 12,0 1,96 1,74
35 2,5
150 112,5 12,7 12,1 1,96 1,74
200 140 12,8 12,1 1,96 1,74
tkPa 300
Teimimistingimused:
250 Aparaat:TSNIIS
Proov: fraktsioon <4 mm
maksimaalne tihedus
200 optimaalse niiskuse juures
(Proctorteim)
käsitsi tihendatud
150 h = 24 mm; d = 72 mm
Teim:
kiirnihe, lugemid iga 1' järel
100
Nihkepinge aste:
t = 5% vertikaalsurvest
50
j
0
c skPa
0 50 100 150 200 250 300
0,00 50,00 100,00 150,00 200,00 250,00
0
tkPa
0,5
1
50 kPa
100 kPa
1,5
150 kPa
200 kPa
2
2,5
l mm 3
Tellija / Customer: Steiger; J.Makke Labor ei vastuta toodud proovide kvaliteedi eest
Teimimeetod / Method of test: CEN ISO/TS 17892-10 Laboratory isn't responsible for the samples quality
Teimis Kontrollis Kuupäev Lisa tabelile 2
Suur-Sõjamäe 34 Tallinn
Operator Checked Date Add for table 2
Tel. 6112992 e-mail:
[email protected] M.Oidermaa U.Lemberg 7(7)
nihkedef-gr-22x-24-3259
KORRALDUS
11.04.2024 nr DM-128109-3
Ellamaa uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr L.MU/520586 muutmine
1. OTSUS
Arvestades alltoodut, võttes aluseks maapõueseaduse § 26, § 36 lg 1 p 1, § 38 lg 1 p 1 ja lg 3 p
3 ning haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 p 2 ja § 61 lg 1 ning lähtuvalt Verston OÜ 08.04.2024
esitatud geoloogilise uuringu loa muutmise taotlusest, otsustan:
1.1. Muuta Ellamaa uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/520586 (lisatud)
järgnevalt:
1.1.1. Asendada tööde teostaja andmed „ärinimi Inseneribüroo STEIGER OÜ,
registrikood 11206437 ja postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju
maakond“ tööde teostaja andmetega „ärinimi Kobras OÜ, registrikood 10171636 ja
postiaadress Riia tn 35, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond“.
2. ASJAOLUD
Verston OÜ (registrikood 11947047, aadress Pärnu tn 128, Paide linn, Paide linn, Järva
maakond) esitas Keskkonnaametile Ellamaa uuringuruumi geoloogilise uuringu loa (edaspidi ka
uuringuluba või luba) nr L.MU/520586 muutmise taotluse. Taotlus on registreeritud
keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 10.04.2024 nr DM-128109-1 all. Taotlusega
soovitakse asendada geoloogilise uuringu tööde teostaja Inseneribüroo STEIGER OÜ tööde
teostajaga Kobras OÜ.
Ellamaa uuringuluba on antud Keskkonnaameti 18.03.2024 korraldusega nr DM-126250-10.
Ellamaa uuringuruum asub Ellamaa külas Kehtna vallas Rapla maakonnas riigile kuuluvatel
kinnistutel Käru metskond 50 (29203:003:0009, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Käru
metskond 135 (29203:003:0145, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Kinnistute omanik on
Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Ellamaa uuringuruumi
teenindusala pindala on 24,84 ha.
3. KAALUTLUSED
Maapõueseadus (edaspidi MaaPS) § 26 sätestab, et uuringuloa annab Keskkonnaamet.
MaaPS § 38 lg 1 p 1 kohaselt muudetakse uuringuluba kui on muutunud MaaPS § 36 lg 1 p-s 1
nimetatud andmed ehk geoloogilise uuringu teostaja ärinimi ja registrikood või nimi ja
isikukood ning aadress.
MaaPS § 38 lg 3 p 3 sätestab, et uuringuloa muutmine otsustatakse avatud menetluseta juhul kui
muutuvad MaaPS § 36 lg 1 p-s 1 nimetatud andmed ehk muuhulgas ka uuringu teostaja andmed.
Antud juhul on esitatud taotlus uuringu teostaja muutmiseks.
Riigilõiv 30 € on tasutud 10.04.2024 riigilõivuseaduse § 136¹ lg 2 kohaselt.
Haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan
andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja
kohta oma arvamus ja vastuväited. Sama §-i lg 3 p 3 sätestab, et haldusmenetluse võib läbi viia
menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui asja ei otsustata selle
menetlusosalise kahjuks. Geoloogilise uuringu luba muudetakse vastavalt Verston OÜ esitatud
taotlusele ning seetõttu viiakse haldusmenetlus läbi Verston OÜ arvamust ära kuulamata.
4. VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Geoloogilise uuringu luba
2. Lisa 2 Ellamaa GULT (plaan) 594x420.pdf
Mihkel Annusver
spetsialist
maapõuebüroo
2(2)
Geoloogilise uuringu luba
Loa nr L.MU/520586
Loa omaja andmed
Ärinimi / Nimi Verston OÜ
Registrikood / Isikukood 11947047
Postiaadress Pärnu tn 128, Paide linn, Paide linn, Järva maakond
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Kobras OÜ
Registrikood / Isikukood 10171636
Postiaadress Riia tn 35, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Uuringuruumi andmed
Nimetus Ellamaa
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 24.84
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0293 Kehtna vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number
Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik
Liiv, täitepinnas täitepinnas 400 tuh m³
Kruus, täitepinnas täitepinnas 400 tuh m³
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 10
Puuraukude arv 35
Uuringukaeveõõnte arv 35
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km
Muud sihtotstarbelised tööd Setete terastikulise koostise, filtratsiooniomaduste, kruusa purunemiskindluse määramine; uuringuruumi teenindusala
topograafiline mõõdistamine
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Loa andja
Asutuse nimi Keskkonnaamet
Asutuse registrikood 70008658
Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse periood
Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 11.04.2024
Lõppemise kpv 18.03.2027
Täiendavad tingimused 1. Ellama uuringuruumi töid tuleb teostada väljaspool lindude pesitsustperioodi, ajavahemikus 01.07-14.04.
2. uuringu läbiviijal tuleb teavitada e-posti teel RMK Raplamaa metsaülemat välitööde läbiviimisest vähemalt 10
kalendripäeva ette;
3. kui geoloogilise uuringu raames on vaja teha raiet, tuleb sellest teatada riigimetsa majandajale, kes sõlmib geoloogilise
uuringu tegijaga kasvava metsa raadamiseks töövõtulepingu või raieõiguse omandamiseks kasvava metsa raieõiguse
võõrandamise lepingu.
Keskkonnaministri 07.04.2017 määrus nr 12
„Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded
ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“
Lisa 2
KAEVEÕÕNTE LIKVIDEERIMISE AKT
Objekti nimetus Ellamaa uuringuruum
Üldgeoloogilise uurimistöö või L.MU/520586
geoloogilise uuringu loa number
Kaeveõõnte asukoht Rapla maakond, Kehtna vald, Ellemaa ja Reonda küla,
Käru metskond 50 (29203:003:0009) ja Käru
metskond 135 (29203:003:0145)
Kaeveõõnte nr objektil K-1 kuni K-17
Kaeveõõnte sügavus, m; ristlõige ~3 m x 3 m
K-1 4,2 m K-7 1,6 m K-13 1,8 m
K-2 2,6 m K-8 1,5 m K-14 2,4 m
K-3 2,6 m K-9 1,8 m K-15 1,2 m
K-4 2,1 m K-10 3,4 m K-16 1,7 m
K-5 2,5 m K-11 2,9 m K-17 1,6 m
K-6 2,6 m K-12 3,3 m
Kaeveõõnte likvideerimise põhjus Geoloogiline ülesanne on täidetud. Kaeveõõned
kirjeldati, võeti proovid.
Likvideerimise aeg 10.04.2024
Likvideerimise viis Kaeveõõned likvideeriti kohe pärast kirjeldamist,
proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist pinnasega
täitmise teel nende rajamise kuupäeval. Kaeveõõnte
ülemine osa täideti võimalusel mullaga ning maapind
tasandati.
Kaeveõõnte ümbruse olukord Kaeveõõnte ümbruse maapind tasandati võimalikult
pärast likvideerimist uuringueelsesse seisundisse.
Märkused ―
Üldgeoloogilise uurimistöö või Siim Pukk, Verston OÜ mäenduse valdkonnajuht
geoloogilise uuringu loa omaja /allkirjastatud digitaalselt/
(nimi, allkiri)
Kaeveõõnte likvideerija Tanel Mäger, Kobras OÜ geoloog
/allkirjastatud digitaalselt/
(nimi, allkiri, ametikoht)
Maaomaniku seisukoht Margus Emberg, RMK Edela regiooni metsaülem Lääne-
ja Raplamaal
/allkirjastatud digitaalselt/
(nimi, allkiri)
Saunaaseme
29203:003:1244
K-1
K-17
Nõmme-Jaani
29203:003:0182
K-14
K-16
K-2
Käru metskond 50
29203:003:0009 K-15
K-7
K-3
K-6
K-10
Nõmmemetsa
29203:003:0090
K-4
K-9
K-8
K-11
K-5
K-12
K-13
Käru metskond 135
29203:003:0145
LEPPEMÄRGID
Käru metskond 50 Katastriüksuse nimetus, katastriüksuse tunnus ja
29203:003:0009 katastriüksuse piir
Käru metskond 50 Ellamaa uuringuruumi teenindusala piir
29203:003:0009
K-1 Kobras OÜ poolt Ellamaa uuringuruumi kaevatud
kaevandid (aprill 2024)
Aluskaart - Maa-ameti fotokaart 2022
Katastriüksuste andmed Maa-amet 2024
KORRALDUS
28.08.2024 nr DM-129348-2
Ellamaa uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine
1. OTSUS
Tulenevalt alljärgnevast, võttes aluseks maapõueseaduse § 86 lõike 4, otsustab
Keskkonnaamet:
Kiita heaks Ellamaa uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt.
2. ASJAOLUD
Kobras OÜ (registrikood 10171636, aadress Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Riia tn 35,
50410) esitas 07.08.2024 Keskkonnaametile heakskiitmiseks Ellamaa uuringuruumi uuritud
maa korrastamise akti (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.08.2024
kirjana nr DM-129348-1).
Uuringupunktid rajati geoloogilise uuringu loa (uuringuloa) L.MU/520586 alusel. Uuringuluba
on antud Keskkonnaameti 18.03.2024 korraldusega nr DM-126250-10 kehtivusajaga kuni
18.03.2027. Uuringuloa omaja on Verston OÜ (reg. kood 11947047, aadress Järva maakond,
Paide linn, Paide linn, Pärnu tn 128, 72720). Keskkonnaameti 11.04.2024 korraldusega number
DM-128109-3 muudeti tööde teostajat. Töid teostas Kobras OÜ.
Ellamaa uuringuruum asub Ellamaa külas Kehtna vallas Rapla maakonnas riigile kuuluvatel
kinnistutel Käru metskond 50 (29203:003:0009, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Käru
metskond 135 (29203:003:0145, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Kinnistute omanik on
Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Ellamaa uuringuruumi
teenindusala pindala on 24,84 ha.
Ellamaa uuringuruumi piires rajati 10.04.2024. kokku 17 kaevandit sügavusega 1,2 – 4,2 m.
Geoloogiline ülesanne on täidetud. Kaeveõõned kirjeldati, võeti proovid.
Kaeveõõned likvideeriti kohe pärast kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist
pinnasega täitmise teel nende rajamise kuupäeval. Kaeveõõnte ülemine osa täideti võimalusel
mullaga ning maapind tasandati. Kaeveõõnte ümbruse maapind tasandati võimalikult
uuringueelsesse seisundisse.
3. KAALUTLUSED
Maapõueseaduse (MaaPS) § 86 lõike 1 kohaselt koostab korrastamistöö tegija uuritud maa
korrastamise kohta akti. MaaPS § 86 lõike 2 kohaselt küsib korrastamistöö tegija eelnimetatud
akti kohta kinnisasja omanikult arvamust, mis kantakse aktile. Akti on kooskõlastanud Käru
metskond 50 (29203:003:0009, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) ja Käru metskond 135
(29203:003:0145, sihtotstarve maatulundusmaa 100%) volitatud asutuse esindaja Margus
Emberg.
MaaPS § 86 lõige 4 sätestab, et Keskkonnaamet kiidab uuritud maa korrastamise akti heaks, kui
uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt. Nõuetekohast korrastamist kontrollib
Keskkonnaamet uuringuruumis läbi viidavate vaatluste käigus. Uuringuruumi korrastamist
kontrollis Keskkonnaameti maapõuebüroo spetsialist Mihkel Annusver 28.08.2024. Uuritud
maa on nõuetekohaselt korrastatud.
4. VAIDLUSTAMINE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti
andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mihkel Annusver
spetsialist
maapõuebüroo
Teadmiseks: Verston OÜ
Mihkel Annusver
spetsialist
maapõuebüroo
2(2)
ELLAMAA LIIVAMAARDLA REGISTRIKAARDI PROJEKT
LISA 11
002. Objekt
Maavara nimetus: liiv
Maardla nimetus: Ellamaa
Maardla osa nimetus:
Maardla liik: kohaliku tähtsusega
Põhimaavara Kasutusala kood
ehitusliiv 1203
täiteliiv 1207
Kaasnev maavara Kasutusala kood
003. Asukoht
Maakond (linn) Vald
Rapla maakond Kehtna vald
004. Topoalus
Mõõtkava Kaardilehe nomenklatuur
1 : 50000 6321
1 : 100000 632
Lähtereeperid
005. Koordinaadid
Maardla keskme koordinaadid
Põhjalaius Idapikkus
Kraad Minut Sekund Kraad Minut Sekund
58 42 40 24 55 42
006. Pindala
Maardla pindala hektarites: 10,45
008. Uuritus
Uuringuid teostanud Töö nimetus Tööde lõpeta- Aruande EGF
organisatsioon mise aasta inv. nr.
Kobras OÜ Ellamaa uuringuruumi geoloogiline uuring 2024
(varu arvutus 01.08.2024)
T. Mäger, P. Lillak
009. Maardla tüüpläbilõige
Kihi paksus Strat. Kivimi Kivimi Kasulik Kasutusala Täiendavad
min. maks. keskm. indeks geneetiline nimetus kiht kood andmed
tüüp
0.2 0.4 0.3 muld
0.1 0.2 0.1 orgaanikaga
liiv
0.1 1.3 0.6 fIII f liiv + 1203
0.1 1.8 1.1 fIII f liiv + 1207
0.3+ 1.9+ gIII g moreen lamam
014. Lõimis (C)
Läbib sõela ava suurusega (mm), % materjali massist
Väli, plokk, kiht
31,5
12,5
250
125
80
63
40
20
16
8
1 plokk 100,0 100,0 100,0 100,0 99,6 99,3 98,9 98,7 98,6 98,4
2 plokk 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 100,0 99,9 99,8 99,7
Läbib sõela ava suurusega (mm), % materjali massist Keskmine (mm)
Väli, plokk, kiht
Kasutusala
alla 0,063
üle 31,5
0,125
0,063
0,25
6,3
0,5
4
2
1
Ehitus-
1 plokk 98,4 98,2 98,1 97,7 95,9 80,4 20,2 2,3 0,7 2,3
liiv
Täite-
2 plokk 99,6 99,4 99,1 98,6 97,3 92,8 48,8 16,7 0,0 16,7
liiv
016. Tehnilised näitajad
Väli, plokk, kiht Sisehõõrdenurk,
ɸ
1 plokk 35
2 plokk 35
017. Hüdrogeoloogia
Mõjutatav Veetase Vee juurdevool mäetööde Vee juurdevool mäetööde Vesivarustust
veekiht abs, m algperioodil, m3/d lõpp-perioodil, m3/d mõjutava
depressiooni
ulatus, m
Vee kõrvaldusmeetod:
Vee puhastusvajadus:
Veekaitse meetmed:
Täiendavad andmed:
018. Mäetehnilised eritingimused
Maapinna absoluutne kõrgus tarbevaru plokkide alal on vahemikus 43,8 – 46,6 m. Katendi paksus on 0,2
– 1,0 m (keskmiselt 0,4 m). Kasuliku kihi paksus on 0,1 – 2,9 m, keskmiselt 1,4 m. Tarbevaru asub ülal- ja
allpool põhjavee taset, kogu kihti saab kaevandada ühes astmes.
019. Maavara kasutusalad
01 Põhimaavara kasutusalad:
teedeehitus, ehitus
02 Kaasnevate maavarade kasutusalad:
020. Maardla varu
Kuupäev Eraldise, Ühik Pindal Keskm. Tarbe- Reserv- Prognoos- Kasutus- Uuringu-
välja või a, ha paksus, varu (T) varu (R) varu (P) ala kood viis
maavara m Ta Tp Ra Rp
nim.
01.09.2024 Ellamaa tuh m3 10,45 1,4 147 1203,
1207
01.09.2024 1 plokk tuh m3 10,45 0,6 63 1203 2018
01.09.2024 2 plokk tuh m3 7,95 1,1 84 1207 2018
Tanel Mäger Teie 05.07.2024 nr 1-2/319
Kobras OÜ
[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-
1.1/2024/4297
Tingimused ja kooskõlastus maavaravaru arvele võtmiseks Ellamaa uuringuruumis
Austatud Tanel Mäger
Taotlete kooskõlastust liiva varu arvele võtmiseks Ellamaa uuringuruumis. Selgitate, et aktiiivse
tarbevaru plokid moodustatakse üksnes Kingu teest (nr 2920008) lõunasse jäävas uuringuruumi
osas (vt joonis 1).
Oleme materjalidega tutvunud.
Vastuseks anname teada RMK tingimuse, et Kingu teel on 15 meetri laiune teekaitsevöönd tee
teljest alates, mille palume maavaravarust välja jätta.
Eeltoodud tingimusel kooskõlastame maavara varu arvele võtmiseks Ellamaa uuringuruumis
vastavalt taotluses näidatud asendiplaanile (joonis1).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Emberg
metsaülem
Edela regioon
5142148
[email protected]
KOBRAS OÜ
Riia 35
Tartu
Tartumaa
50410 Teie: 30.08.2024 nr
[email protected] Meie: 05.09.2024 nr 6.2-2/35371
Ellamaa uuringuruumi aktiivse tarbevaru
arvele võtmise kooskõlastus
Olete esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastuse taotluse Ellamaa uuringuruumi
aktiivse tarbevaru (ehitus- ja täiteliiv) arvele võtmiseks.
Ellamaa uuringuruumi ala asub Kehtna vallas Ellamaa külas. Uuringu tulemusel moodustatud
varuplokid kattuvad põhjaosas maaparandussüsteemiga Aaso3 (TTP-499) (maaparandussüsteemi
kood 6114870021060, ehitise kood 001), mis on rajatud 1985. aastal liigniiske metsamaa
kuivendamiseks.
Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Ellamaa uuringuruumi aktiivse tarbevaru arvele
võtmise ja maavara kaevandamise maaparandussüsteemiga kattuval alal tingimusel, et tagatud on
naaberkinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt maaparandusseaduse §
47.
(allkirjastatud digitaalselt)
PEEP LOHU
Peaspetsialist-koordinaator
Jüri Panga
Põllumajandus- ja Toiduamet
Põhja regioon
Tallinna mnt 14, Rapla 79513
5303 1620
[email protected]
Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 |
[email protected] | www.pta.agri.ee
KORRALDUS
9. oktoober 2024 nr 1-17/24/2001
Rapla maakonna Ellamaa liivamaardla
registrisse kandmine
Kobras OÜ esitas Verston Eesti OÜ (endise nimega Verston OÜ) volitusel Maa-ametile Ellamaa
uuringuruumi piiresse jääva ehitusliiva ja täiteliiva aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande
„Ellamaa uuringuruumi geoloogiline uuring (varu arvutus 01.08.2024)“ (saabunud 26.09.2024,
kirja registreerimise nr 9-3/24/11252-3, edaspidi aruanne).
Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 18.03.2024
andnud korraldusega nr DM-126250-10 Ellamaa uuringuruumi geoloogilise uuringu loa nr
L.MU/520586 ja muutnud tööde teostaja andmeid 11.04.2024 korraldusega nr DM-128109-3).
Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 1. ja 2. plokk), mis paiknevad Rapla maakonnas
Kehtna vallas Ellamaa külas riigile kuuluvatel Kliimaministeeriumi valitsemisel olevatel
katastriüksustel Käru metskond 50 (tunnus 29203:003:0009) ja Käru metskond 135 (tunnus
29203:003:0145), mille volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK).
Aruandes moodustatud plokid asuvad täielikult Ellamaa uuringuruumi piires.
Aruandes moodustatud varuplokid kattuvad osaliselt maaparandussüsteemiga Aaso3 (TTP-499)
(maaparandussüsteemide registri kood/ehitise kood 6114870021060/001). Aruandele on lisatud
Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastus aktiivse tarbevaru arvele võtmiseks ja maavara
kaevandamiseks maaparandussüsteemiga kattuval alal tingimusel, et tagatud on
naaberkinnisasjadel paikneva maaparandussüsteemi toimimine vastavalt maaparandusseaduse §
47.
Aruandes moodustatud varuplokkidest põhjapool asub metsatee nr 2920008 Kingu tee. Aruandele
on lisatud RMK tingimuslik kooskõlastus, mille kohaselt on Kingu teel 15 m laiune teekaitsevöönd
tee teljest alates ja varuplokke teekaitsevööndiga kattuvale alale ei või moodustada. Varuplokkide
moodustamisel on arvestatud RMK tingimusega.
Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse
nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded
fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda,
kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana
arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) nõuetest. Uuritud maavara liigitus ehitusliivaks ja täiteliivaks.
Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande
alusel kandma maavara maavarade registrisse.
Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2,
keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016
määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel:
1. Otsustan kanda Kobras OÜ koostatud aruande alusel seisuga 01.08.2024 maavarade registrisse
Ellamaa uuringuruumi piires arvutatud varu järgmiselt:
1.1. ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 10,45 ha – 63 tuh m3 (aruandes 1. plokk),
1.2. täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 7,95 ha – 84 tuh m3 (aruandes 2. plokk, allpool
põhjavee taset, 1. ploki lamamis).
2. Kanda vastavalt käesoleva korralduse punktile 1 Ellamaa uuringuruumi piires arvutatud varu
maavarade registrisse Ellamaa liivamaardlana.
3. Korraldus teha teatavaks Verston Eesti OÜ-le, Kobras OÜ-le, Keskkonnaametile, Kehtna
Vallavalitsusele.
Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud
tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
2
46.34
mõõdistamise ajal
46.31
veetase H=43,85 45.88
45.
99
46.16
Ki
ng
45.44
43 0.20
u .
80 lepp, kask, haab
tee 20
45.61
47 46.
8
.
44 9 45.08
47.
42
kr
aa
v
pi
nn
45.63
as/
k 45 44.99
il
l 0.20
46.03
0.5
1' 4
46
6
.
5
.
53
lepp, kask, haab
45.80 20
4 44.93
46.
20
45.75
1 46.19
45.22
45 43.
.
89 84
45. 45.10
90
45.59 IV 4
4
5
5
.
.
7
26
45.35
46
0 45.01
45
45.96 .
69p inn kr
as/ aa
kil
l v 44.92
45.
45.38 48 45.05
45. 44.97
55 43
.
82
45 44
.45 .
77
45.71
45.13 45.
54 44.79
46.55 44.96
45.09
4 5
45.75 .
55 4 44.96
4
kuusk 0.15 45.03 45.
6
.
90
18 5
43.
88 kr
45. aa 4
45.40
45.02 2 4
45
5.
65
38 v
4
5
44.95
45.17 45.09
45.93 2' .
69 p i
n nas/
kil 45
3.
96
44
l 4
.35 .
93
45.07 5.
7
45.62 8
45.12 45 4 44.90
kr .7 4.
0 44.92
46
aa 5
13
2
78
v
.6 04
K-14 0.25 4
44.
45.
4. 44
kask, kuusk
44.
4 5.
60 .
79
8
0,20 45.03 45 44.94
9
23 .
4
7
3 9
.9
45
45,20
4
.
0
4
2 45.
7 4
V
4
kraav
45.78 6 4
1,70 45.05
3' 4
.
05 kr
aa
N
46.60 43,30 kask, kuusk 0.25 4.56 45.6
v 44.
63
45.04
43,70 6
45.99 23 45.03
44.
90 45
44.
06 44.82 4 45.17
45.49 10.04.2024 45.06
.
67 pi
nna
5
44 s/
ki 45.
.52 l
l 45
1 6
.53 mõõdistamise ajal
44 kr 44
.
87 aa 45 .
77 45.08
v .
5 8 44.
veetase H=44.18
45.21 45.31 44.87 15
45.77 0.10 4 mõõdistamise ajal
47.01
kask, lepp, kuusk
10
K-16 4
4.
53
45.50 45.
15 veetase H=44.13
4.
9 45. 4
4 53 4 4
K-2 45.37
45,00 .
08 4.
74
45.10
45.03 0,40 45 mõõdistamise ajal
46,40 0,10 46.43 46.06 43,60
45.08 44.
56
.58 4 4.
1
kr
aa
1,00 4
45.
61 45
7 v veetase H=44.18
kuusk 0.15 4. .
26
- - 88 mõõdistamise ajal 44
46
.
73
46.40 18 45.09 4
44
5.
6
45.17 45.15 6
45.86 44.
4
veetase H=44.61
4 pn 4
5
3 i
3
I 45.91 44.50 44
I'
.
85
6
kr
aa
.
7 nas/
kil
l
45.
1
.
8
9
9
45
44.94 v 4
45.40 kask, kuusk 0.25 10.04.2024
5.
61
23 45.10 44.95 45.
10.04.2024 44.81 70
77
44.
5
45.
01 Ki Kaardileht nr 6321 Vändra
44.
45.22 5
ng
45.77 4' 44.
89
u
tee
45
46.09 45.21 45.01
45.96 45.08
4 44.93
44.91
44.96
46.30 44.94
45.68 44.95
45.08
Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
46.12 0.10
45.21 44.86 kask, lepp, kuusk
45.74 10 koordinaadid piiripunktide koordinaadid
46.34 45.10
45.91
44.90 44.86
46.12 45.32
45.05
Nr X Y Nr X Y
46
45.87 45.22
45.19
kuusk 0.15 1 6 508 492,15 553 694,04 1' 6 508 501,06 553 665,02
18
45.90
Plokk 1 aT 45.25
45.13
2 6 508 452,18 553 824,17 2' 6 508 492,15 553 694,04
lepp, kask 0.20
20
45.82
45.37 Plokk 2 aT 44.99
46.19 45.82
45.23 3 6 508 437,01 553 866,71 3' 6 508 452,18 553 824,17
46.07
45.26
45.18 4 6 508 402,40 553 977,51 4' 6 508 437,01 553 866,71
Käru metskond 50 45.08
46.04 46.60 45.80 45 5 6 508 056,71 553 915,32 5' 6 508 393,38 554 006,37
29203:003:0009 44.88
12' 45.70
45.28
45.19 6 6 508 091,62 553 820,95 6' 6 508 017,49 553 938,75
46.16
46.16
K-7
45.27
7 6 508 253,75 553 674,00 7' 6 508 068,30 553 801,60
46.13 46,30 0,70
46.18
43
43
45.41 44.84
45,10 0,50 46.27 8 6 508 184,25 553 570,62 8' 6 508 214,38 553 669,20
11 45.20 45.09
44.86
9 6 508 191,41 553 551,26 9' 6 508 151,66 553 575,90
44
10.04.2024 46.15 45.61
46.10 45.12
46.32
45.21
10 6 508 253,93 553 556,72 10' 6 508 161,88 553 548,68
K-3 45.51
11 6 508 319,50 553 610,50 11' 6 508 253,93 553 556,72
45
46.13 45.85 44.88
46,20 46.11 45.29
46
11' - 46.35 46.22
12' 6 508 306,87 553 561,34
0,70 46.00
45.99
II - K-6
45.53
45.23
45.49
Pindala 10,45 ha 13' 6 508 335,77 553 585,05
46.04 45.50
46.25
46,30 0,50 45.95
6 508 300
10.04.2024
46.08 44,40 1,40
46.36
45.21 Pindala 13,70 ha
6
46 44.90 4 45.94
46
46.21 45.26
43
10.04.2024 46.15
46.08 45.20 44.95
46.29
45.84
45.76
46.00
Plokk 1 aT 45.92
46 K-10
45,80 0,20 45.79
45.76
46.17 42,70 2,90 45.23
44.40
44.92
1
46.08
46.00 46 10.04.2024 45.55 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
46.40 45.91
45.93 45.34
45.51 10 45.97
46.26
46
46.20 kask, lepp, kuusk 0.10 II' 44.99
1'
10
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
46.22
45.11
45.88 lepp, kask 0.20 46.06 46.35 45.77 44.99 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
10' 20
46.55
7 46.19 46.11
43 44.90 Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus
46
5
4
45.27
45.83 46.40 45.91
Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26°
44
45
45.79
Käru metskond 135
46.51
45.06 Veealune nõlvus 1:5 vastab kaldele 12°
K-4
III 46,10 0,40 46.25
29203:003:0145
46.06
46.36 46.30
44.97
Maardla piir (asendiplaanil)
46.10
44,70 1,00 46.45
46 45.48 Käru metskond 135
46.12
K-8 K-9 44.90 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
46.42 29203:003:0145
46,60 0,30 46,20 0,40
46
46.12 46.02 46.42
46.61
- - 45,10 0,70 46.23 kask, kuusk 0.25
I I' Geoloogilise läbilõike joon
46.36
23
45
45.12
46.40 46.13
45.04 45 Maapinna samakõrgusjoon, m
44.95
lepp, kask 0.20 46.19
7' 45.10
10.04.2024
45.75 46.74 46.97 46.39
20 46.65 46.31 45 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m
46.63 6 508 200
46.82 K-11
46.07
45.40
44.30
Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
45.99 44.82 10.04.2024
46.17
46.51
45.73 46,00 0,40 45.09 44.85
46.06 43,50 2,10
9 47.13
47
46.53 46.54 45.95
44.90 45.03
46.40 10.04.2024 Maaparandushoiuala
46.37 46.27 44.91
45.92
8 46.29 46.03
46.16
45.61 46.16 47.60
46.02
44
4 45.31
Ranna või kalda piiranguvöönd
6 45.72 44.79
45
44.96
45.59 K-5
9' 47,00 0,40
46.69
46.08
45.80 46.24
- - 46.40 45.92
K-7 Kaevandi nr
45.60 44.98 0,70 Kasvukihi kihi paksus, m
46.22
46.09
47,30 Suudme abs kõrgus, m
0,50 Kasuliku kihi paksus, m
8' kuusk, lepp 0.25
45,10 Lamami abs kõrgus, m
23
45.14
IV' 44.67
46.73 45.00
6
4
44.96
46.08
553 600
553 700
45.58 46.10
44.74
45.10
46.09
45.02
3
46.23 44.78
4
46.38
44.86
6 508 100
6
4
46.37
45.83
K-12
45
0,30 45.27 Märkused:
45.97 45,70
6 42,70 2,60 43
45.75 43,70
K-13
10.04.2024 44,80 0,20
44.82
44.73
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
5
45.14
46.11 43,80 0,80
4
kask, kuusk 0.25 44.30
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk.
23
46.21
44.75
10.04.2024
III' 3. Mõõdistas OÜ Kobras aprill 2024.
6' V' 45.52
44.72 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
46.23
5. Plaani koostamisel on kasutatud:
46.08 45.26
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 03.11.2024);
45.93 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.10.2024);
5 44.99
44.61
44.60 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 31.10.2024).
46.04
6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
44.66
45.80 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
44.77
44.84
45.64 45.03 Ellamaa liivakarjäär
553 800
553 900
554 000
45.45
45.27 Mäeeraldise plaan
Kehtna vald, Rapla maakond
0 50 100 m 5'
Loa omanik Graafiline lisa 1 / 3
Verston Eesti OÜ
6 508 000
Pärnu tn 128 Paide linn, Järva maakond 72720
Mõõtkava 1 : 1 000
[email protected]
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 7.11.2024
/allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/5006
/allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad
Verston Eesti OÜ on taristuehitusettevõtte, kelle põhitegevuse toetamiseks tegeletakse muu
hulgas ehitusmaavarade kaevandamisega. Kuivõrd ettevõte osaleb ka Rail Balticu raudtee
ehitustöödel, siis soovitakse optimaalsemaks tööde korraldamiseks varustada Rail Baltica
(edaspidi RB) raudteetrassi mulde ehitustöid selleks vajaliku täitematerjaliga nendest
tootmisüksustest, mille osas on võimalik ettevõtte siseselt tagada nõutud keskkonna- ja
kvaliteedinõuded. Selle tõttu arendatakse ehitusmaavarade karjääre RB kavandatava
trassikoridori lähedale. Taotletav Ellamaa liivakarjääri vähim transpordikaugus RB trassist on
väiksem kui 15 km. Ellamaa liivakarjääri tõenäoline Rail Balticu ehitamise teeninduspiirkond
on endiselt täitematerjalide tagatuse osas defitsiidis.
Taotletava mäeeraldise maavara on kasutatav transpordi- ja tsiiviilehituses täitamaterjalina.
Luba taotletakse 15 aastaks keskmise kaevandamisemahuga 11 tuh m³ aastast.
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Ellamaa liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 13,70 ha asub Rapla
maakonnas Kehtna vallas Ellamaa külas riigile kuuluvatel kinnistutel Käru metskond 135
(tunnus 29203:003:0145) ja Käru metskond 50 (tunnus 29203:003:0009). Ala külgneb idast
eraomandis oleva kinnistuga Nõmmemetsa (tunnus 29203:003:0090), muus osas külgneb
samade kinnistutega, millal see asub.
Taotletavast mäeeraldise teenindusmaast põhjas kulgeb Kingu metsatee ( tee nr 2920008), mis
viib idas kulgevale Vändra-Lokuta-Lelle maanteele. Ala põhjaosa kattub
maaparandussüsteemiga Aaso (TTP-499) (MPS kood 6114870021060/001). Alast läänes
voolab Sauga jõgi, sh piirneb selle kaldapiiranguvöönd mäeeraldise teenindusmaaga.
Taotletava mäeeraldise teenindussmaa ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga, samuti ei
jää siia kaitse all olevate liikide leiukohti ega elupaiku. Lähim looduskaitsala on Taarikõnnu
(KLO1000058), mis asub alast ~ 120 m kaugusel läänes. Mäeeraldise teenindusmaad ja
looduskaitsela eraldab Sauga jõgi. Looduskaitsealal asub ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv
Taarikõnnu loodusala (RAH0000557) ja ka Taarikõnnu-Kaisma linnuala (RAH00085).
Viidatud looduskaitsealal asub ka~ 300 m taotletavast alast vääriselupaik (VEP nr 124141) ja
350 m kaugusel III kategooria kaitsealuste liikide öösorr (Caprimulgus europaeus) ja teder
(Lyrurus tetrix) elupaigad. Samas suunas, ~ 450 m kaugusel asuvad III kategooria kaitsealuste
liikide rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia),
hallõgija (Lanius excubitor), punajalg-tilder (Tringa totanus), punaselg-õgija (Lanius collurio),
väikekoovitaja (Numenius phaeopus), hoburästas (Turdus viscivorus) ja sookurg (Grus grus)
elupaigad. Mäeeraldisest ca 570 m ning ca 600 m kaugusel edelas asuvad III kategooria
kaitsealuse liigi väikekärbsenäpp (Ficedula parva) elupaigad.
Samuti jääb Taarikõnnu looduskaitseala piiridesse I kategooria kaitsealuse liigi kaljukotka
(Aquila chrysaetos) elupaik, samuti II kategooria kaitsealuste liikide mudanepi (Lymnocryptes
minimus), väikeluige (Cygnus columbianus bewickii) ja mustsaba-vigle (Limosa limosa)
elupaigad. Alast lääne suunda ~ 900 m kaugusele Mukri looduskaitsealale jääb metsise elupaik.
Lähim majapidamine asub 500 m kaugusel kagu suunas Nõmme-Aadu katastriüksusel (tunnus
29301:001:0168).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Taotletava Ellamaa liivakarjääri maa-alal on tehtud geoloogiline uuring 2024. a ning uuringu
tulemused on kinnitatud aruandes “ Ellamaa uuringuruumi geoloogiline uuring (varu seisuga
01.08.2024)” (Kobras OÜ, töö nr 2024-153, EGF: 9913).
Tehtud geoloogliste tööde kohaselt on taotletaval mäeeraldisel katendiks muld ja
orgaanikarikas liiv, mille kogupaksus on keskmiselt 0,4 m, jäädes paksuste vahemikku 0,3 –
0,7 m.
Kasuliku kihi moodustab täiteliiva nõuetele vastav väga peen- kuni ülipeeneteraline liiv, hajuti
levib ka kruus. Kasulik kihi paksus jääb vahemikku 0,5-2,9 m, olles keskmiselt 1,4 m.
Alale on kontuuritud kaks varuplokki – ehitusliiva plokk 1 aT ja täiteliiva plokk 2 aT.
Ploki 1 liiva moodustab peeneteraline (0,125 – 0,25 mm) materjal ning selle peenosise sisaldus
(<0,063 mm) on väike (vahemikus 0,9...2,6%). Materjal on üsna halvasti sorteeritud, s.t
sõelkõveras domineerib selgelt vaid üks sõelavahemik (0,125 – 0,5 mm).
Ploki 2 liiv on terastikuliselt peene- kuni ülipeeneteraline (0,25 – 0,063 mm) ning selles on
võrreldes plokiga 1 oluliselt suurem peenosise sisaldus (7,7...29,8%). Võrreldes plokk 1 liivaga
on plokk 2 liiv paremini sorteeritud materjal.
Kasuliku kihi lamamiks on nii saviliiv, viirsavi kui ka liivsavimoreen.
Taotletaval mäeeraldisel on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks
Kvaternaari veekompleks. Liiva lamamiks on vähese veejuhtivusega savi või moreen.
Keskmiseks veetasemeks on alal määratud abs kõrgus 44,5 m. Kaevandamise järgselt alale
kujunevat veetaset mõjutab enim ala põhjaosas kulgeva tee kraav, milles on veetasemeks
mõõdetud abs kõrgused ~44,0-44,5 m.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Ellamaa liivakarjääri mäeeraldise pindala on 10,45 ha ning mäeeraldise
teenindusmaa pindala on 13,70 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Ellamaa liivamaardla
aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2 aT. Mäeeraldise teenindusmaad taotletakse suuremale alale, et
optimaalselt teenindada maavara kaevandamist, sh ladustada katendit ja vajadusel tagada
toodangu vaheladudele ruum.
Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb
kogu mäeeraldise perimeetrile jätta nõlvatervik – maavara ohutuks nõlvuseks on kogu
mäeeraldise perimeetril veepealses osas 1 : 2 ja veealuses osas 1 : 5. Nõlvatervikusse jääva varu
arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Taotletav ja kaevandatav
maavaravaru kogus on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava maavara kogus Ellamaa liivakarjääris (seisuga
10.12.2024. a.)
Ploki Taotletav Taotletav
Plokk pindala, Maavara varu kogus, Kadu, tuh m3 kaevandatav varu
ha tuh m3 kogus, tuh m3
1 aT 10,45 Ehitusliiv 63 3 60
2 aT 7,95 Täiteliiv 84 4 80
Kokku 147 7 140
Keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise mahuga 11 tuh m3, mille
korral on Ellamaa liivakarjäär ~13 aastaga ammendatav ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse
ka kaevandatud maa korrastada. Arvestades piirkonnas kavandatavaid suuremahulisi taristu
ehitustöid on reaalne, et taotletava mäeeraldise jääkvaru ammendatakse 2-3 aasta pikkusel
perioodil loa kehtivuse ajal.
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäetehnilised tingimused taotletavas Ellamaa liivakarjääris on lihtsad. Mäeeraldisele on hea
juurdepääs Kingu metsateelt.
Enne paljandamistöödega alustamist tuleb ala raadata ja kännud eemaldada. Arvestades katendi
(42 tuh m³) kihi väikest paksust (0,4 m) tehakse tööd ekskavaatoriga ja selle vedu korraldatakse
maastikuvõimelise transpordivahendiga – traktor haagisega, liigendkallur. Katend ladustatakse
mäeeraldise teenindusmaal puistangutes. Kuivõrd ammendatud maa-ala tuleb korrastada
metsamaaks ja veekoguks, siis on eemaldatav katend kasutatav ala edelanurga tagasi täitmiseks.
Võimalusel tehakse täitmistööd paralleelselt kaevandamisega.
Maavara kaevandatatakse ekskavaatoriga ühe kuni kahe astangu sõltuvalt vajadusest ja
võimalusest veepealse osa eraldi väljamiseks. Vajadusel kaevis nõrgutatakse kuival astangul.
Vahelao kasutamisel tehakse laadimistööd frontaallaaduri või ekskavaatoriga.
Täpsem kaevandamistehnoloogia valik ja mäetööde ajaline ning ruumiline areng määratakse
kaevandamise projektis.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja
maastikupildi visuaalne muutumine ja veealuse kaevandamise korral veerežiimi muutmine.
Mõju veerežiimile
Taotletavas Ellamaa liivakarjääris lasub kasulik kiht osaliselt all pool veetaset. Veetase on
seotud kasuliku kihi lamamisete- savi ja moreeniga. Need on ka looduslikus veepidemeks.
Kaevandamiseks veetaset ei alandata. Oodatav veetase kaevandatud alal on 44,5 m. Geolooglise
uuringu ajal jäid uuringuaukudes veetasemed abs ~44-45 m vahele. Taotletav ala on igas suunas
eraldatud kuivenduskraavide või looduslike vooluveekogudega, kus uuringute ajal mõõdeti
veetasemed sarnasele tasemele kavandatava karjääri maa-alaga. Veerežiimi seisukohast võib
lugeda tundlikuks lääne suunda, kus asub Sauga jõgi ja sellest omakorda läänes asuvat
Taarikõnnu raba. Kuivõrd Sauga jõe veetase on piirkonnas 43-44 m, mis on madalam kui alale
kujuneva veekogu veetase ehk kaevndamisel mõju looduskaitsealale ega jõele olla ei saa.
Mõju välisõhule
Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise
käigus masinate poolt tekitatav müra. Kuna transpordimüra ei ole pidev, siis on karjääri pideva
töötamise korral on määrav just mäeeraldistel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv)
müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, frontaallaadur,
kallurauto). Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1.
Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed
Masina spetsifikatsioonis
Mõõdetud müratase 15 m
antud müratase 15 m
Masin kaugusel müraallikast, Lmax
kaugusel müraallikast Lmax
dB(A)
dB(A)
Kallurauto 84 76
Ekskavaator 85 81
Frontaallaadur 80 79
Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete piirväärtustele, tohib elamutega piirkonnas
(II kategooria elamuala) olla müra piirtase päevasel 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja,
mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva
olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset.
Lähimad elamud jäävad taotletavast Ellamaa liivakarjäärist ~500 m kaugusele. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A);
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on ekskavaatori töötamisel maksimaalne müratase
lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt:
Lp1 = 81 + 20log10(15) – 20log10(500) = 59 dB(A),
kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 81 dB(A).
Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra liivakarjäärile lähimal elamumaal
Nõmme-Aadu kinnistul, on kuni 50 dB. Arvutuslik tase ei ületa kehtivat II kategooria elamuala
päevast piirtaset, samas on oluline märkida, et arvutuse puhul ei ole arvestatud masinate
paiknemist hoonestusala tasapinnast madalamal ja karjääri ning elamu vahele jäävaid müra
tõkestavaid puid. Eelnevast lähtuvalt ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv
müra hakkab ületama lähimates majapidamises kehtestatud piirtaset ja kujutama ohtu nende
elanikele. Karjääris ei planeerita kaevandamist öisel ajal (23.00 – 7.00).
Kuivõrd kavandatav tegevus jääb mitmete looduskaitseliste objektide lähialasse tuleb hinnata
ka selle mõju nendele. Sellist mõju on hinnatud Ellamaa liivakarjäärist läänes asuva Rinnaku II
kruusakarjääris, sh samade tundlike objektide ja liikide osas ehk elupaikadele, mis asuvad
Taarikõnnu looduskaitsealal. Hinnangu tulemused on vormistatud aruandes „Pärnumaa Põhja-
Pärnumaa vald Kõnnu küla Rinnaku II kruusakarjääri mõju linnustikule. Eksperthinnang“
Maves OÜ, töö nr 23081. Eksperthinnangu tulemusi on analoogi meetodil laiendatud Ellamaa
liivakarjääri mõjude hindamiseks.
Metsis
Lähim metsise elupaik Ellamaa liivakarjäärist asub idas Ellamaa rabas, mis asub 860-900 m
kaugusel. Viidatud eksperthinnangus on hinnatud kaevandamismüra mõju samas kauguses ehk
900 m kaugusel asuvale metsise elupaigale. Tulemuste kohaselt leiti, et sellises kauguses
kaevandamisel metsise elupaigale mõju puudub. Võrreldes Rinnaku II alaga paikneb Ellamaa
karjääri metse elupaiga suhtes teisel poole avalikus kasutuses Vändra-Lokuta-Lelle maanteed,
mis omakorda isoleerib kavandatava tegevuse tundlikust elupaigast.
Kaljukotkas
Kaljukotka elupaik asub Ellamaa liivakarjäärist vahetult läänes Taarikõnnu looduskaitsealal,
samas jääb elupaigas pesapuu karjäärist ~ 4 km kaugusele. Lähtuvalt Rinnaku II karjääri kohta
tehtud eksperthinnangust peetakse kaljukotka kaitse tegevuskava järgi keskmiseks ohuteguriks
toitumisalade hävimist ja kvaliteedi langust ning pesitsusaegset häirimist. Liigi elutsükkel on
tugevalt rabaga seotud, mis on talle nii elupaigaks kui ka toitumisalaks. Kuna Ellamaa
liivakarjääris kaevandamisega ei muudeta raba veerežiimi, seega pole ette näha toitumisala ega
elupaiga kvaliteedi langust. Eksperthinnangu kohaselt loetakse kaljukota elupaiga tuumalaks 2
km suurust ala, mis jääb pesa ümbrusesse ja mida kaljukotkad pesitsusajal kõige enam
kasutavad. Väljaspool tuumala kasutab kaljukotkas erinevaid maastikke valikuliselt.
Kaljukotka elupaik asub mäeeraldisest 4 km kaugusel lõuna suunas. Eelkirjeldatut arvestades
pole alust arvata, et kaevandamismüra võiks liiki mõjutada.
Must-toonekure elupaigad jääb Ellamaa mäeeraldisest 3,5-4 km kaugusele põhja ja lõuna
suunda. Must-toonekure kaitse tegevuskava järgi peetakse liigile suurteks ohuteguriteks
elupaikade killustumist, toitumisalade degradeerumist ja looduslike ohutegureid (noorlindude
suremus, liigisisene konkurents, ilmastiku tingimused jm). Must-toonekure elupaiga ja Ellamaa
mäeeraldise omavaheline kaugus on 3,5-4 km. Varasemalt viidatud eksperthinnangu kohaselt
sellises kauguses oleva elupaigale liiva kaevandamisel mõju pole, juhul kui ei muudata
piirkonna veerežiimi. Antud juhul seda ei tehta, seega võib analoogi kohaselt arvata, et mõju
puudub.
Öösorri, tedre, hoburästa, rüüt, valge luik elupaigad jäävad alast läände Taarikõnnu
looduskaitsealale. Inverteeritud leiupaigad jäävad alast ~ 1 km kaugusel läände. Rinnaku II
karjääri eksperthinnangu kohaselt kaevandamise mõju ~ 900 m kaugusel asuvatele elupaikadele
pole. Sellisel juhul, analoogi tuginedes, pole seda ka Ellamaa liivakarjääris liiva kaevandamisel.
Tolm
Kaevandamismasinate poolt liiva kaevandamisel tekitatav tolmu hulk on väike, sadestudes
praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest
kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui
ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu
tekkiv tolm võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200 – 250 m kaugusele. Kuivõrd
tõenöoline väljaveo suund on mööda olemasolevaid teid metsasel alal idasse, siis arvestades
maapinna reljeefi ja vahekauguseid, on vähetõenäoline, et väljaveo teelt kanduks tolm
Taarikõnnu rabasse, mis on elupaigaks mitmele looduskaitsealusele liigile.
Tolmu võib eralduda vähesel määral maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus
liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on
võimalik kasutada leevendusmeetmeid leviku tõkestamiseks sarnaselt teedega. Karjääris ei ole
plaanis kasutada sõelumiskompleksi ega purustus-sorteerimissõlme, kuna materjal ei ole
sobilik sõelumiseks ega purustamiseks, seega tolmu levik ja teke kaevandamisel on
minimaalne. Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni
faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. ~11 tuh m3 kaevandamisel on tahkete
osakeste summaarne heitkogus ~0,01 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise
tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevusel ei ületata.
Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst
lähtuvate heitgaaside (NOx, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Karjääris on
planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine ning seetõttu
ei teki heitgaaside õhusaastega probleeme.
Keskkonnaohutus
Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel
teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal.
Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust või
õli. Seadmeid hooldatakse ning remonditakse selleks ettenähtud remonditöökodades või selleks
kohaldatud alal. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse
likvideerimiseks on karjääris olemas vajalikus koguses absorbenti või kõrgelt kontsentreeritud
mittetoksilist pesuvahendit, millega saab tekkinud reostuse kokku korjata. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.
Kaevandamisjäätmed
Ellamaa liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse,
mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse kaevandmise ajal mäeeraldise teenindusmaal,
mis hiljem kasutatakse karjääriala korrastamiseks vastavalt korrastamise projektile.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Kaevandamisjäätmeid
jäätmeseaduse mõistes taotletava tegevuse käigus ei teki. Mäeeraldiselt peale metsa raadamist
välja juuritavad kännud realiseeritakse – kännud antakse edasi küttematerjalina. Taotleja on
teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus
esitada ka kaevandamise jäätmekava ning taotleda jäätmeluba.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Ellamaa liivakarjääris kujuneb kaevandatud alale metsamaa ja veekogu. Veekogu (pindala
7,78 ha) keskmine sügavus on ~ 1 m, seega ei vasta see Keskkonnaministri 07.04.2017
määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise
akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavat veekogu. Siiski, lähtudes elu- ja liigirikkuse
aspektidest, on pigem madalaveeline veekogu antud piirkonda sobiv, eriti arvestades lähialadel
asuvaid erinevate linnuliikide elupaikasid.
Muus osas tuleb ala korrastada metsamaaks (pindala 5,92 ha). Selleks sobiliku veerežiimi
loomiseks tuleb maapind tagasi täia alates lamami samakõrgusjoonest 44,5 m. Täitmistöödel
kasutatakse katendit mahus 42 tuh m³, millega on võimalik kaevandatud ala täita ligikaudu
külgneva maapinna tasemel.
Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus
määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa
loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017
määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning
selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm“ kehtestatule.
Eeldatav Ellamaa liivakarjääri korrastamise maksumus seisneb peamiselt täitmistöödes. Tööde
maksumuse hindamise eelduseks on, et vähemalt poole maksumuse ulatuses tehakse tööd
kaevandamise etapis, st katend paigutatakse selle lõppkasutuse asukohta. Sellisel juhul kujuneb
korrastamistööde maksumusega 4000 eur/ha ehk summaarselt ~54000 eurot.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Siim Pukk /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Verston Eesti
Mäenduse valdkonnajuht
Taotluse koostas 10.12.2024. a
Erki Vaguri /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
Läbilõige I-I' Läbilõige II-II'
W E W E
m m m m
50 50 50 50
vt. 45,90 m
10.04.2024
49 49 49 Käru metskond 135 49
Käru metskond 50
Käru metskond 135 29203:003:0145 29203:003:0009
48 29203:003:0145 48 48 48
Käru metskond 50 K-3 K-7 K-6
K-2 46,30
47 29203:003:0009 47 47 46,20 46,30 K-10 47
46,40
45,80
K-14
0,2 K-16 0,3 K-7-1 0,2
46 45,20 46 46 K-6-1 46
0,5 0,3
1:
45,00 0,4 0,5
Kr.0,0 Kr.0,0
2
vt. 45,50 m 0,2
1:
vt. 45,90 m 0,7 K-10-1
1,0 0,7
2
10.04.2024 vt. 45,20 m St.1,7
10.04.2024 St.1,7
45 K-14-1 45 45 10.04.20241,2
EL vt. 44,90 m
EL Plokk 1 aT Kr.2,1
45
Plokk 1 aT 0,2
2
St.8,9
1:
2
10.04.2024
1:
Kr.0,0 0,4
vt. 44,50 m K-14-1
1:
vt. 44,40 m
1,6 1,9 1,4 EL
vt. 44,20 m 10.04.2024 Kr.0,0
5
St.8,9 10.04.2024
5
Plokk 2 aT Plokk 2 aT
1:
5
10.04.2024
St.29,8 2,2 K-10-2
1:
44 TL 44 44 44
1,3
1,3 TL Kr.0,0
2,6 1,8 1,9 2,6 2,6 St.17,1
43 1,7 43 43 43
3,0 TL
3,1
2,4
42 42 42 3,4 42
41 41 41 41
40 40 40 40
Läbilõige III-III' Läbilõige IV-IV'
W SE N S
m m m m
50 50 50 50
49 Käru metskond 135 49 49 49
Käru metskond 135
29203:003:0145 Käru metskond 50 29203:003:0145
48 48 48 29203:003:0009 48
K-5
K-8 K-6 47,00
46,60 K-9 46,30 K-9
47 K-4 K-11 47 47 47
46,10 46,20 46,20 0,4
2
46,00
1:
K-14
1:
0,3
0,2
2
2
46 K-9-1 K-13 46 46 45,20 K-6-1 K-9-1 46
1:
0,4 K-4-1 0,4 K-11-1 0,5 0,4
Kr.7,2 0,4 44,80 Kr.0,0 Kr. 7,2
45.10
Kr.0,0 1 aT St.7,7 0,9 Kr.0,0 St.1,7 7,7 0,9
(10.04.2024)
St.
1:
vt. 45,10 m
St.2,0 vt. 44,90 m vt. 44,90 m 1,1
2
45 1,1 St.2,6 45 45 EL 45
1,5 TL 10.04.2024
Plokk 1 aT 0,2 K-14-1 Plokk 1 aT TL
1:
2
1,4 EL 10.04.2024 10.04.2024
1:
EL
2
1,4 0,2 vt. 44,30 m
Kr.0,0
K-11-2 vt. 44,20 m 1,9
St.8,9
1:
Plokk 2 aT
5
10.04.2024 2,5
Plokk 2 aT
1:
1,8 Kr.0,0 10.04.2024 2,2 1,8
5
44 44 44 1,3 TL 44
2,1 St.21,5 2,4 1,0
2,5 1,8 1,9
TL 2,6
43 2,9 43 43 43
1,8
42 42 42 42
41 41 41 41
40 40 40 40
Läbilõige V-V' Mäeeraldise piir
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus K-10 Kaevandi nr
N S
Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26° 45,00 Suudme abs kõrgus, m
m m
Veealune nõlvus 1:5 vastab kaldele 12°
50 50 Sügavus maapinnast, m 0,3 K-10-1 Proovi number
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Kr.2,1 Kruusa sisaldus (fr>31,5 mm), %
St.8,9 Savi- ja tolmusisaldus (fr<0,063 mm), %
49 49 Käru metskond 50
1,4 TL TL - täiteliiv
Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi
29203:003:0009
Käru metskond 135
48 Käru metskond 50 48 Uuringuaegne veetase Veetaseme abs kõrgus, m vt. 44,40m Proovitud intervall, m
29203:003:0145
10.04.2024
29203:003:0009 Mõõtmise kuupäev
3,0
47 K-10 K-11 47
Kasvukiht
45,80 46,00 K-12 3,4 Kaevandi sügavus, m
K-16 45,70
46 46
45,00 0,4 K-11-1
0,2 K-10-1 0,3
Kr.0,0 Liiv
2
1:
Kr.2,1 Plokk 1 aT K-12-1 0,4
45 vt. 44,90m St.2,6 45
1:
vt. 44,40m
St.8,9 Kr.0,0
2
10.04.2024
K-14-1 0,4vt. 44,50m 10.04.2024
1,4 EL
1,4 EL St.2,6
5
1:
Kr.0,0 10.04.2024 K-11-2
K-10-2 EL
1:
44 St.29,8 Kr.0,0 44 Saviliivmoreen
Kr.0,0 Plokk 2 aT vt. 43,70 m
5
TL 1,3
St.17,1 St.21,5 2,4 2,5 K-12-2 2,0 10.04.2024
1,7 TL TL Kr.0,0
43 3,0 St.11,0 2,9 43
2,9
3,1 TL 3,0 Saviliiv
Märkused:
3,4 3,3
42 42
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Viirsavi
41 41 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
40 40 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Saviliiv-liivsavimoreen
Ellamaa liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
Kehtna vald, Rapla maakond I-I' ... V-V'
Kruus
Loa omanik Graafiline lisa 2 / 3
Verston Eesti OÜ
Orgaanikaga liiv
Pärnu tn 128 Paide linn, Järva maakond 72720
H 1 : 1000
Mõõtkava
[email protected] V 1 : 100
0 50 100 m
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tetiana Dakhno Kuupäev 7.11.2024
/allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/5006
/allkirjastatud digitaalselt/