Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1028052

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1027633-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ Kontaktisik Siim Pukk Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesolevaga taotleb OÜ Verston Eesti Veltsi III liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse tee- ja üldehituses. Veltsi III liivakarjääri lähi piirkonnas on riigiteede teehoiukava kohaselt suurematest taristuobjektidest planeeritud Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee taastusremont 12,3 km ja 9,36 km pikkusel lõigul, millega kaasneb piirkonnas ehitusmaavarade vajaduse kasv. Antud objektid asuvad taotletavast Veltsi III liivakarjäärist 5-6 km kaugusel lõuna suunal. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. OÜ Verston Eesti omab Veltsi (Pahnimäe) liivmaardlas Veltsi liivakarjääri, mis külgneb taotletava alaga. Veltsi liivakarjääri keskkonnaluba kehtib kuni 18.02.2029 ning kaevandatav varu on suuresti ammendunud. Eelnevast tulenevalt tagab Veltsi III liivakarjääri varu taotleja ressursikindluse taotletava ala piirkonnas. Parandustaotluse selgitus Parandati taotlust vastavalt Keskkonnaameti 10.03.2025 kirjale nr DM-131263-4. Tegevuskoha aadress on märgitud peamise tegevuskohana, kahte tegevuskohta ei saa lisada. Katastritunnus on lisatud. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Mäenduslikud tingimused taotletavas Veltsi III liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. põhjendus Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna karjäär külgneb taotleja enda karjääriga, kuhu on transporditeed ja ligipääs rajatud, mis kulgevad läbi taotletava ala. Olemasolevatel teedel on ühendus Rakvere- Haljala tugimaanteega (23). Olemasoleva karjääriala servades leidub kohati koos kasuliku kihiga ka jäätmeid (vana metall, plastik). Kasuliku kihi katendiks on 0,0 - 1,0 m paksune mulla- ehk kasvukiht. Kasuliku kihi kogupaksus on keskmiselt ~3,4 m. Kasuliku kihi lamamipind on varieeruv, olles absoluutkõrgustel 69,5 - 75,0 m. Katendiks on muld (kasvukiht) ja üksikutes uuringuaukudes fikseeriti ka katendina orgaanikarikas liiv juurtega. Katendi maht mäeeraldisel on 11 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Veltsi III liivakarjäär Aadress Aksli, Päide küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Territoriaalkood 6567 Katastritunnus(ed) 66201:001:0715; 19002:004:0071 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6587345, Y: 630602 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Aksli (66201:001:0715). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Haljala vald, Lääne-Viru maakond 0191 Rakvere vald, Lääne-Viru maakond 0661 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 371 Maardla nimetus Veltsi (Pahnimäe) Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Veltsi III liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 1.31 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 1.31 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 11 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 11 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 4 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 10 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 46 tuh m³ 01.10.2024 11 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 5 tuh m³ 01.10.2024 3/7 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 45.50 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Verston Eesti OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/519428 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 06.09.2026 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2024) Geoloogiafondi number 9943 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 2547 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 23.12.2024 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_Labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Veltsi_III_liivakarjaari_SK.asice Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: MA_korraldus_23.12.2024_nr_2547.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 6: Aruanne__Veltsi_VI_.asice 4/7 GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_lamam_EH.dgn.dgn Lisa 8: Maeeraldise_ja_selle_teenindusmaa_ruumikuju.dgn Lisa 9: isojooned_maapind_EH.dgn.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Mäenduslikud tingimused taotletavas Veltsi III liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna karjäär külgneb taotleja lammutustööde kirjeldus enda karjääriga, kuhu on transporditeed ja ligipääs rajatud, mis kulgevad läbi taotletava ala. Olemasolevatel teedel on ühendus Rakvere-Haljala tugimaanteega (23). Olemasoleva karjääriala servades leidub kohati koos kasuliku kihiga ka jäätmeid (vana metall, plastik). Kasuliku kihi katendiks on 0,0 - 1,0 m paksune mulla- ehk kasvukiht. Kasuliku kihi kogupaksus on keskmiselt ~3,4 m. Kasuliku kihi lamamipind on varieeruv, olles absoluutkõrgustel 69,5 - 75,0 m. Katendiks on muld (kasvukiht) ja üksikutes uuringuaukudes fikseeriti ka katendina orgaanikarikas liiv juurtega. Katendi maht mäeeraldisel on 11 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Mäeeraldis ja selle teenindusmaa pindala 1,31 ha asub Päide külas, Rakvere vallas, Lääne-Viru maakonnas eraomandisse kuuluval kinnistul Aksli (66201:001:0715) ja Kisuvere külas, Haljala vallas, Lääne-Viru maakonnas riigil kuuluval kinnistul Augupõllu (19002:004:0071). Maaomanik on andnud nõusoleku oma maal keskkonnaloa taotlemiseks (Lisa 1). Taotletavast alast ~5 km kaugusele kagu suunda jääb Rakvere linn. Taotletava ala näol on tegemist valdavalt metsamaaga, kus maapinna reljeef on liigestatud ja muutlik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 75 - 90 m. Mäeeraldis piirneb loodest Rakvere-Haljala maantee (nr 23) kaitsevööndiga ja idast ja lõunast Veltsi karjääriga (Veltsi karjäär 66201:001:1110). Veltsi III liivakarjäär piirneb lõunast kohaliku omavalitsuse kaitstava kohaliku kaitse all oleva loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitsealaga (tunnus KLO5000025). Pahnimäe maastikukaitseala on loodud 1958. aastal eesmärgiga kaitsta ja tutvustada jääaegset pinnamoodustist Pahnimäe oosi ja tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse. Rakvere Vallavolikogu 30.08.2017. a määruse nr 8 „Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ alusel on moodustatud täna kehtivad kaitseala piirid ja kaitse-eeskiri. Lähimad majapidamised asuvad teisel pool Rakvere-Haljala maanteed taotletavast mäeeraldisest ~100 m kaugusel idas Luha (19002:004:0106) ja Kasetuka (19002:004:0093) kinnistutel ning ~150 m kaugusel põhjas Antsu (19002:004:0850) kinnistul. Veltsi III liivakarjäärist lõunasse ja idasse jääb Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla (registrikaardi nr 0371), kus Verston Eesti OÜ kaevandab keskkonnaloa nr LVIM-025 alusel Veltsi karjäärist ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokist 1. Taotletavast alast lõunasse jääb Veltsi II liivakarjäär, kus kaevandab Päide Liiv OÜ keskkonnaloa nr KL-513645 alusel täiteliiva aktiivse tarbevaru plokist 3. Lisaks kattub ala suures osas Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja (registrikaardi nr 0033) põlevkivi passiivse reservvaru plokiga 19 ja osaliselt ka põlevkivi passiivse reservvaru plokiga 6. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Veltsi III liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim elumaja jääb katastriüksusele Kasetuka (19002:004:0093). Talu õueala jääb mäeeraldise lõunapiirist ~100 m kaugusele ida suunda. 5/7  Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 65 dB, mis on üle maksimaalse lubatu. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Samuti jääb karjääri ja majapidamise vahele Rakvere- Haljala tugimaantee (23), mille mürafooni taha jääb karjääri mürafoon. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 4 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,004 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,002 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Veltsi III liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Veltsi III liivakarjääris on kogu varu veepealne, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna karjäär külgneb taotleja enda karjääriga, kuhu on transporditeed ja ligipääs rajatud, mis kulgevad läbi taotletava ala. Olemasolevaid teid on kasutatud kogu taotletava alaga külgneva Veltsi liivakarjääri kehtivusaja vältel ning taotlejale teadaolevalt ei ole kaebusi selles osas esitatud ega tee konditsiooni kahjustatud. Taotletavas Veltsi III liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Veltsi III liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad 6/7 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Veltsi III KLT graafika Lisa 10: Veltsi_III_liivakarjaari_graafika.asice Maaomaniku kooskõlastus Lisa 11: Kooskolastus__Aksli_kinnistu_.asice 7/7  190020 :040 :850 4' 3' 4 728 .0 73 .59 73 736 .8 .6 72 704 .5 716 .4 705 .1 7 3 .4 Ep -20 6 7 3 , Kaardileht nr 3. Ep - 1 23 704 .5 70 õu l l - 73,3 2, 4 Augup 711 .1 70, 75 07 .0 4 749 .2 222 19 kv 8 743 . R 741 . - 70,8 0 740 .2 20 :040 :0 7 1 7 ,5 0 a 1900 0 10ere 71 740 .2 749 .0 49 Mäeeraldise ja selle teenindusmaa 1: -H . 745 .5 74 72 00 a 714 .2 5' piiripunktide koordinaadid Kr 73 712 .9 1:l .7 746 .7 1' 9 73 04 l I 755 .6 .86 2' 1aT j k1 72 710 .6 o Plk a 750 .2 767 .3 471 .94 5 5 Nr X Y a 750 . 4 67 . 773 .4 A 66 . t 710 .4 74 ee 721 .1 1 2 1 6 587 373,43 630 532,23 752 .2 6 6' 2 6 587 372,41 630 575,41 10 , N 73 711 .2 742 .0 K-24 744 .5 .9 3 6 587 405,23 630 604,53 3 II' 2 1, 7 o Plkk19pR 7 39 ,4 73 Ip-10 3 3 76.2 1 737 .0 0 .9 787 .7 ,1 K- 77 4 6 587 412,47 630 623,92 73 730 .7 7 16 ,4 740 ,9 0 3 , 0,6 1 65 ,3 .9 7 73 7 74 ,4 32 5 6 587 378,15 630 646,62 .2 3 75 736 .2 738 , 738 , 756 .6 6 .02 738 .0 774 .3 7 800 .0 756 .4 5 K-31 - 04 , 6 6 587 370,72 630 647,14 1 K- 09 , 7 733 .4 Aksi l 00 ,5 25 ,+ 77. 734 ,9 8 97 7 6 587 352,24 630 648,43 732 .5 7' 19 19 , 0 :715 76 772 .5 706 ,9 662010 :01 771 ,5 Ka : 8 6 587 320,00 630 606,20 00 759 .4 74 783 .6 I I 738 .4 77 . 3 se 4: 735 . 2 11 K-2 2 , 9 6 587 303,90 630 534,80 0 00 0aT 74 60 t o Plkk1 29 .1 83,2 0 uk 09 8 . 73 27 ,+ 17 78 791 .3 772 .3 10 6 587 192,40 630 587,60 74 . 801 ,2 a 9 . 732 . 746 .1 9pR 36 o Plkk1 75 0 8 .5 71 730 .8 83 .7 11 6 587 094,90 630 591,30 6 740 .9 79 K-30 K-4 72 02 , 04 , 3 0 .3 Š-2 9 775 ,3 7 774 ,1 35 12 6 587 093,75 630 572,58 Kaardileht nr 6434 Rakvere 35 ,+ 822 .1 8 8' 11 ,+ 76. 23 753 .4 740 ,3 791 .9 834 ,1 759 ,1 13 6 587 180,60 630 568,09 19 kv 80. 7 Pa-2 04 , 8 R Pa-1 804 ,1 82. .7 0 ,2 00 ere 02 , 4 88 14 6 587 303,87 630 511,47 a 74 811 ,6 26 , 53 767 ,4 8 ,8 . 61 . 8 , 2: -H 75 22 770 .9 4 781 .4 74 82 7 4 17 , Kae tnd 721 ,6K 764 .9 73 u td80. 00 a i . oo2r . 799 . 24 31 86 K-5 74 3 .8 . 7 1 7 Š- 67 4 , 81 0 . 14' 75 7 Pa-3 70 4: l 9. 1 76 1 Pindala 1,31 ha . 1, 4 . 768 ,0 00 77 11 .8 7 8 - . 8 77 . 97 4 , 76 788 ,6 777 .8 2 10 al 78.39 9 .1 Kr 78. 3,4+ K 800 , 740 ,0 9 29 43 ,6 r 11-1 0,8 32 , 7 K- 10 t 7 0 45 76 6. 658730 PA-1 8 68 ,9 j . 09 , 46 7 14 7 85 8 7 0 . . 85 1 8. 12 766 .4 7 7 (06 ,6) 807 , 1 3 + 3 , . 9 ,4 4 a 7 8 10 37 .1 78 . 46 , 9 78 812 .7 756 ,4 71 76,61 ee . 9' 81 76 o Plkk6pR 79. . 74 58 71 60 . 71 30 . 29 76 71. 77. .63 74 PA-2 74. 711 .6 73 . 45 1 78 25 Kae tnd 816 .3 86 83 77 . 74 . 85 776 ,8 . 21 06 , 76 26 . .3 82. Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 00 -714 .0 . 4 19 8 8 76 0 770 , 4 , 77. Maaparandussüsteemi maa-ala 89 2 774 .2 K-12 74. 75 , 0 :011 :110 79. 0 1 . 662 39 76 23 782 ,4 K-6 70 711 .4 9 Pa-6 0 , ls tikaj räär .1 3 Ve . 07 , 24 1' 71 74 7 ,9 707 ,4 775 ,8 71 77 86. . - 10 ,+ 08 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number A 77. .33 5 8 8 80 747 ,9 773 .0 7 , 72 88 75 76. Tee kaitsevöönd 74 74 87. 3 .2 2pT 82. 78 k1 .1 70 .9 aj räär ok .1 7 Vet li sk Pl Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 85 778 .8 6 5 77. 77. 13 1 73 714 . 92 75 774 .9 91 02 . 7 T 1 R 91 k1a 9p pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 74. 5 773 . o Pl 7k 10 .2 . 10 K-1 1 0,8 o Plkk1 74 73 08 73 784 .2 48 .82 81,9 0 107 , 87. Pähnimäe maastikukaitseala . 2 86. 9 90 mä e 74. 781 .5 7 7 3 0 0 . ,7 4 0 Pa hni Külgneva mäeeraldise piir 08 74 87 71 . . Pa-4 eaa l 8 30 9 s . 65 7 73 at i 7 . i tkuk 35 72. Pa -9 0,2 maas Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir . 72. 82 02 , ' 78. 6 ,8 41 7 9 1 , 3 . 8 2 6 80 3 I 7 0, I 36 1 K-8 75 81 83 , 5 I 78. 0, 761 .6 76. 1 PA-0 701 ,8 . 4 Elektripaigaldise kaitsevöönd 30 783 .3 853 . 1,3 6 76. 05 , 7 7 02 86 , Põlevkivi varuploki piir (pR - passiivne reservvaru) 88 9 .2 12 77 767 ,2 K-81 - 8 , + 68 708 .8 05 , 20 08 , 86. 6 753 ,0 762 ,2 711 .5 816 , 26 ,+ 71. Veltsi liivamaardla piir (asendiplaanil) 85 11 768 .5 709 .1 785 ,6 Sideehitise kaitsevöönd 79. . 18 K-7 59 94 . 86 783 .2 710 .0 784 .8 02 , Aksli 780 ,1 end R Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi kk6p 6 o Pl 28 , .4 0 ,1 66201:001:0715 71 2 75 74 Kat Ip- 76 0 .9 78. . 709 .1 28 .1 8 Kaevandamisel jäetava nõlva 14 8 23 7 832 .3 80 83 ,6 0,4 . 7 Geoloogilise läbilõike joon I I' 71 . 78 42 12,9 5 alumine kontuur . 750 , 70 74. 85. 788 .8 26 8 61 79. 783 .1 0 Maapinna samakõrgusjoon, m 25 72 71 798 .3 . 7200 25 658 89 010' 7 . 1 6 71. I Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m 78 77 I 74. I . 37 50 78. 94 86. 781 .0 79. 27 774 .8 28 PA-3 82 802 .7 06 , 74. 713 .0 765 ,3 34 20 , PA-6 20 , 840 .1 78. 759 ,3 769 .7 3 9 Š- 801 . 761 ,2 19 , 95 13 1 79, 9 .4 0 PA-4 Puuraugu nr 17 79. 72,2 2 7 Katendi paksus, m . 79 ,3 1,0 89 PA-7 03 , 3 + ,1 89 77,85 Suudme abs kõrgus, m .17 74. 849 .7 7 71. 765 ,5 31 , 74 ,8 793 .8 3,5 Kasuliku kihi paksus, m 48 13 76,25 09 7 Mäeeraldise lamami kõrgus, abs m 70. 7 5 7 (0 . , 387 6 ) 8 42 0 762 , 85. 77. 3' 94 1 79. 74. 9 790 . K-9 PA-1 75 03 , 800 .2 78. 810 .3 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431) 82 834 ,6 02 39 85 32 , 78, 71. 745 .7 . 31 Kae tnd 799 ,6 81 31 774 ,2 . 711 .4 746 .3 7 1979. a uuringu puurauk (EGF 3593) 82 784 . 82 85. Pa1 -0 .81 04 , Plokk5pT 16 794 ,7 846 .8 2021. a uuringu puurauk (Veltsi V uuringuruum) k2aR 39 o Plk 86 , 8 1 . 82 .0 1 7 R 71 4 4 4 70, 80. k19p o Plk .1 2 K-10 1 .50 82 7 , 15 81 307 2023. a uuringu puurauk (EGF 9759) 77. 63 ,14 . PA-8 7 2 73 5 , 1, 83 799 .2 836 .2 06 , 77. 814 ,9 81. 42 01 ,1 71. 765 ,6 7 78 , 4 K- 84. ni 85 - Pah 93 Kaevandi nr 14 15 5 7 724 ,9 . 7 96 4 78. K-9 79 75, .8 8 8 1 , Katendi paksus, m 84 1 62010 :01:09580 0,3 6 Suudme abs kõrgus, m . 83,46 13 44 74 779 ,8 3,2 Kasuliku kihi paksus, m 76. 58 . 79,96 91 832 .4 Mäeeraldise lamami kõrgus, abs m 72. 73. 842 .6 19 78. 74 PA-9 6 9 78,56 Kõrgust ei ole kasutatud lamami mudelis 0, 8 789 . 89 19 .2 4 Š- 71 3 74. 770 ,6 07 8 78. . 17 , 76 16 , 73 (70,67) 83. 76 6 4 , 73 828 ,5 2004. a uuringu kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m 81. 844 .5 . 64 34 ,+ 75 mes ta 34 778 ,5 39 . i Kige 81 PA-5 7 (11 ,5 ) 1010 :010 :195 2004. a uuringu kaevand (EGF 7584) 78. 66 84 06 , 82. PA-4 9 .8 5 Š- 75 10 , . 84 81. 776 ,4 29 30 .6 782 .1 37 8 04 , 778 ,5 1,084 82 770 ,4 00 35 , 797 ,3 80. 2023. a uuringu kaevand (EGF 9759) 65 871 762 ,5 4,0+ 81 91 66 747 ,3 66 77. 80. 80. k4pT 83. 7 (02 ,3) o Pl k 786 .4 800 .6 2024. a uuringu kaevand 12 11 o Plkk19p R 82. 81. 837 .8 2024. a uuringu seinapuhastus I 12' 04 42 ' 799 .0 780 .1 Lv i i d Kae tn 11' Ip-1 Interpoleerimispunkti nr Katendi paksus, m 50 53 Vet li sIIi livakaj räär 0,1 80. 48 81. 810 .7 74,09 Maapinna abs kõrgus, m 79. h Pilakames ta 0,16 Kasuliku kihi paksus, m u o Plkk3aT 73,83 82 kapõl l Mäeeraldise lamami kõrgus, abs m 2 h Pila 31 80. .5 1010 :010 :7 . 66 9 59 5 81 81 843 .5 010 :01:0730 1 R . 66 kk2a 40 Pa1 -1 o Pl Ep-1 Ekstrapoleerimispunkti nr 82 0,2 .5 2 5 ,5 14 81 103 , 306 82. 710 ,5 59 84. 81. 72 815 .7 Kig iemäe 661010 :010 :194 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Veltsi III liivakarjäär 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt. 2023. Mäeeraldise plaan Rakvere vald, Lääne-Viru maakond 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Haljala vald, Lääne-Viru maakond 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2025); Loa omanik OÜ Verston Eesti Graafiline lisa 1/3 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 15.01.2025); Pärnu 128, Paide linn, 72720 Järvamaa - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 15.01.2025); [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 15.01.2025); - Veltsi VI uuringuruumi Topograafiline ja varu arvutuse plaan, Tauri Põldema 0 50 100 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 31.01.2025 OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 24/4900 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5111 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir N Läbilõige I-I' S Külgneva mäeeraldise piir m m Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 88 88 Veltsi II liivakarjäär Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, Kiigemäe Aksli pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 86 66101:001:0194 86 66201:001:0715 Š-4 K-2 Veltsi karjäär Aksli (EGF7584) Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi 84 83,02 Veltsi karjäär 84 66201:001:0715 K-11 82,85 81,90 66201:001:1110 Pähnimäe maastikukaitseala 0,2 K-2-1 Pa-4 82 Kr.34,6 Pa-3 (EGF3431) Š-3 82 St.2,0 (EGF3431) 80,68 1,6 0,8 (EGF7584) 2,3 EL 80,09 Pr. 4-04 Kasvukiht 0,2 79,37 80 Kr.5,0 80 2,9 K-2-2 K-11-1 St.2,8 2 Kr.20,6 0,45 1: Augupõllu St.2,6 Plokk 12 pT Kr.12,5 2,0 K-10 EL 78 19002:004:0071 St.5,9 Pr. 2 1,4 78 Orgaanikarikas liiv Plokk 10 aT EL TL Pr. 3-04 76,31 K-10-1 5,0 3,5 3,2 Kr.10,0 Kr.0,0 3 aT St.3,0 0,0 St.15,0 76 6,1 76 K-24 K-11-2 EL TL Kr.28,1 Peenliiv 73,94 1,7 St.5,6 4,5 K-10-2 74 Kr.46,8 74 6,0 TL K-24-1 11 aT 1,0 Kr.19,2 Plokk 1 aT St.2,9 K-11-3 9,6 EK Jämedateraline liiv 72 St.12,2 4,2 72 Kr.0,0 1: 2,3 TL K-10-3 2 St.0,8 EL 11,5 Kr.74,2 70 St.0,9 70 Kruusakas liiv 10,5 6,2 12,4 EK (fr. >31,5 mm üle 15%) 68 68 Kruus (fr. >31,5 mm üle 35%) K-10 Kaevandi nr 76,31 Suudme abs kõrgus, m N Läbilõige II-II' S Savikas liiv m m Sügavus maapinnast, m 1,7 K-10-2 Proovi number 82 Aksli 82 Kr.46,8 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % Moreen Proovitud intervall, m 66201:001:0715 St.2,9 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % 80 80 4,2 EK EK - ehituskruus EL - ehitusliiv TL - täiteliiv Lubjakivi K-3 78 78 76,53 Kaevandi sügavus, m 6,2 76 0,3 76 Tee kaitsevöönd 2 1: K-24 K-1 Ip-2 Interpoleerimispunkti nr 73,94 74 73,49 K-1-1 Plokk 10 aT K-3-1 Kr.32,5 74 78,36 Maapinna abs kõrgus, m Kr.6,0 St.6,4 2,7 2 K-24-1 Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus 1: St.5,0 1,0 TL 0,9 Kr.19,2 1:2 vastab kaldele 26° 1: 72 TL St.12,2 72 2 1,9 K-1-2 2,3 TL 70 2,8 Kr.0,0 70 St.2,7 3,35 Interpoleeritud lamami Pa-4 EL sügavus maapinnast, m (EGF3431) Puuraugu nr 68 68 80,68 Suudme abs kõrgus, m 2,0 Proovi number ja Pr. 2 proovitud intervall, m N Läbilõige III-III' S 3,5 m m 88 88 86 Aksli 86 66201:001:0715 Veltsi karjäär 84 84 66201:001:1110 10,5 Puuraugu sügavus, m Aksli 82 82 Märkused: 66201:001:0715 Pa-10 (EGF3431) 80 79,47 Ip-2 80 K-7 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 78,36 78,01 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 78 PA-6 K-10 78 K-10-1 0,2 76,12 76,31 Kr.0,0 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 2 aR 0,0 St.15,0 Plokk 12 pT 76 76 Veltsi III liivakarjäär 1: TL 2 K-7-1 Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Geoloogilised läbilõiked I-I'...III-III' 10 aT 1,7 K-10-2 3,35 3,0 Kr.50,3 74 2,0 St.3,6 74 Haljala vald, Lääne-Viru maakond PA-6-1 Kr.46,8 Kr.0,0 Plokk 1 aT St.2,9 EK 3,9 St.17,8 4,2 EK 72 72 Loa omanik OÜ Verston Eesti Graafiline lisa 2/3 TL K-10-3 Pärnu 128, Paide linn, 72720 Järvamaa Kr.74,2 H 1 : 1000 70 5,5 9,0 70 [email protected] Mõõtkava 6,2 St.0,9 V 1 : 200 EK 68 68 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 31.01.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5111 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiripunktide koordinaadid Kaardileht nr Nr X Y 1 6 587 373,43 630 532,23 2 6 587 372,41 630 575,41 3' 4 72.80 3 6 587 405,23 630 604,53 73 73.01 73.62 29 . 71.64 59 70.51 70.45 4 6 587 412,47 630 623,92 . 73 73.68 73 3 72 .67 .46 5 6 587 378,15 630 646,62 7 70.45 3. 23 74.18 74.34 71.11 70 70.74 74.02 Augupõllu 6 6 587 370,72 630 647,14 19 kve R 49 74.02 6 587 400 . a 71 74 10 re 74.55 19002:004:0071 74.90 7 6 587 352,24 630 648,43 Kr 1: -H 71.42 72 74.67 71.29 8 6 587 320,00 630 606,20 1' 00 al 5' 2' N 73 1: j 75.02 9 6 587 303,90 630 534,80 .79 73 71.06 04 l 75.56 67 . . 86 72 10 6 587 192,40 630 587,60 74 a 471 . 71.04 5 94 1 75.05 a 4. 2 6 A 75.22 72.11 11 6 587 094,90 630 591,30 6 t ee 12 6 587 093,75 630 572,58 74.20 6 6' Plokk 19 pR 7 13 6 587 180,60 630 568,09 73 1 73.07 7 . 3 92 76.32 14 6 587 303,87 630 511,47 73 74 .97 73 75 . 75.66 26 Pindala 1,31 ha . 7 02 73.34 5 73.25 Aksli 77.97 7 Kaardileht nr 6434 Rakvere 66201:001:0715 7 7' 6 77.25 19 Ka 004 75.94 00 77 74 .11 2: se 73.29 74 79.13 Plokk 19 pR 77.23 t 71 1 73 .17 uk 093 74.09 74 . 60 83.85 . Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 36 75 a 72 :0 .76 90 .3 7 8 8' 76.35 1' 23 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 80. 75.61 7 82. 19 kve 8 .7 88 77.09 4 Ra 53 nd 00 re 77.38 Kae t 74 Kooritud 79.92 82 14' 803 .1 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, . 2: -H 22 . 76.49 86 74 81 79. 14 76 73 . 00 al 7 . . 24 8 Kr . 97 77 00 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 74 77.78 81.18 .67 6 587 300 . 75 9 70 K 77 4: j 45 14 78 r . . . .1 4 76 78 6 76 6. 9' 9 10 l 37 80 . Külgneva mäeeraldise piir 7 . . 8 1 9 85 1 7 2 .1 85. 7 78 10 t 10 a 71 76.64 . 81 81.27 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir a 76 79. 71 .58 ee . 60 76 71 71.29 Põlevkivi varuploki piir (pR - passiivne reservvaru) . 77. 63 71.16 74 74. 45 .30 83 74 81.63 Veltsi karjäär 74 71.40 86 .3 77.42 . Veltsi liivamaardla piir (asendiplaanil) 73 4 82. 26 . 77 25 . 76 . 85 74. 00 76 66201:001:1110 89 Aksli . 79. 39 .19 23 71.14 77.08 76 9 Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi 70 .1 . 71 24 74. 71 66201:001:0715 .33 08 86. 75 72 19 80 8 A 77.09 0 Maapinna samakõrgusjoon, m 74 78.32 76. 00 74 Veltsi karjäär .1 73 82. 71.41 85 5 87. . 77.35 Lu 4: 77. 28 Plokk 12 pT 2: 74 92 71 13 77.88 02 . Plokk 1 aT 77. 774 10 . 74. 16 ha 71.02 00 765 91 75 78.42 Plokk 19 pR 08 77.49 73 .91 . 48 90 74. 78.15 87. Maaparandussüsteemi maa-ala 86. 73 2 01 9 73.07 08 Pahnimäe . 74 82 71 06 .30 . 87 35 72. . 72. 65 71.32 maastikukaitseala 74 41 77.98 . 36 73 30 78. 78.33 78. . 76. 82 Tee kaitsevöönd 76. 81 88 12 85.34 75 70.88 76.16 68 . 74 30 20 71.15 77.92 . 86. 27 71. 70.91 74 11 59 85 79. . 73 6 78.32 30 18 74 71.00 . . . 86 94 71 76.85 .3 Pähnimäe maastikukaitseala end 6 78.48 71 .4 74 76 Kat .14 70.91 78. .23 82.81 78 83.23 71 80 0 .9 . 8 70 . 7 42 74. 78.88 75. 61 6 587 200 Elektripaigaldise kaitsevöönd 30 72 792 .6 85. 71 . 25 25 79.83 78.31 10 10' 78. 71. 74. 89 94 50 Sideehitise kaitsevöönd 78. . 77 27 74 74 37 74.78 28 79. 86. . 77.48 25 71.30 74 74. 80.27 78.10 82 .30 73 34 74 78. .71 . 16 13 95 84.01 Rohumaaks korrastatav ala, pindala 0,37 ha A 13' 79.90 80.19 76.97 13 17 79. 74. . 71. 89 89 . 79.38 48 17 84.97 09 70. 77. 38 94 75.64 77. 42 85.08 74. 79.09 79. 78. 75 73 74.68 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 0,94 ha 82 81.03 39 71. 74.57 80.02 75 31 85 71.14 . 31 81 74.63 78.47 76 . 82 Plokk 2 aR 82 85. . 39 81 16 Plokk 5 pT . 71 84.68 81 4 41 76 . .0 0 .1 8 15 2 82 82 . 73 81 01 77. Plokk 19 pR . . 50 77. Pahni Märkused: 83 71. 79.92 93 80.00 42 83.62 66201:001:0958 15 81. 7 . 4 7 .5 85 84 .8 78 . 14 1 79 44 74 84. 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 76. 58 .91 13 72. 73. 79.77 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 19 83.24 78. 84.26 19 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt. 2023. 89 82 8 .2 74. 07 78.99 . . 3 62 8 71 76 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 78. 73 73 75 83. . 64 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 81. 39 . Kiigemetsa 84.45 81 34 78. 8 9 . - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2025); 82. 75 66101:001:0195 84 81. 6 587 100 37 83.06 84 84 82 . 0 78.21 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 15.01.2025); . 8 29 12 91 66 80. - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 15.01.2025); 80. 81 66 12' 83. 77. 11 Plokk 4 pT 78.64 80.06 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 15.01.2025); 82. 81. Pihlakametsa 79.90 83.78 Plokk 19 pR - Veltsi VI uuringuruumi Topograafiline ja varu arvutuse plaan, 04 42 66101:001:0731 11' Liiv 78.01 Katend OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 24/4900 50 53 Veltsi II81.07 liivakarjäär 80. 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 81. Pihlakapõllu 48 79. Plokk 3 aT 2 82 66101:001:0730 .5 80.59 . 81 59 81 84.35 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu .40 Plokk 2 aR 82 Veltsi III liivakarjäär .5 14 2 82. Kiigemäe Korrastatud ala plaan Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Haljala vald, Lääne-Viru maakond Loa omanik OÜ Verston Eesti Graafiline lisa 3/3 Pärnu 128, Paide linn, 72720 Järvamaa [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 0 50 100 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 31.01.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5111 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Verston Eesti (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Veltsi III liivakarjääri mäeeraldisele. Lääne-Viru maakonnas Veltsi VI uuringuruumis viidi 01.10.2024. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud täiteliiva aktiivse tarbevaru plokid 10 ja 11 aT. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada taotleja põhitegevuseks vajalik ressurss. Veltsi III liivakarjääri lähi piirkonnas on riigiteede teehoiukava kohaselt suurematest taristuobjektidest planeeritud Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee taastusremont 12,3 km ja 9,36 km pikkusel lõigul, millega kaasneb piirkonnas ehitusmaavarade vajaduse kasv. Antud objektid asuvad taotletavast Veltsi III liivakarjäärist 5-6 km kaugusel lõuna suunal. Taotletava ala kasutuselevõtt võimaldab oluliselt vähendada tulevaste taristuprojektide materjali transportimisega kaasnevaid kulutusi. Seega on oluline, et taristuobjektide varustamisel täitematerjalidega kaalutakse eelisjärjekorras karjääride kasutamist, mis asuvad lõpptarbijale kõige lähemal. OÜ Verston Eesti omab Veltsi (Pahnimäe) liivmaardlas Veltsi liivakarjääri, mis külgneb taotletava alaga. Veltsi liivakarjääri keskkonnaluba kehtib kuni 18.02.2029 ning kaevandatav varu on suuresti ammendunud. Eelnevast tulenevalt tagab Veltsi III liivakarjääri varu taotleja ressursikindluse taotletava ala piirkonnas. Käesolevaga taotleb OÜ Verston Eesti Veltsi III liivakarjääris maavara kaevandamiseks keskkonnaluba 15 aastaks. Maavara kasutatakse tee- ja üldehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Mäeeraldis ja selle teenindusmaa pindala 1,31 ha asub Päide külas, Rakvere vallas, Lääne-Viru maakonnas eraomandisse kuuluval kinnistul Aksli (66201:001:0715) ja Kisuvere külas, Haljala vallas, Lääne-Viru maakonnas riigil kuuluval kinnistul Augupõllu (19002:004:0071). Maaomanik on andnud nõusoleku oma maal keskkonnaloa taotlemiseks (Lisa 1). Taotletavast alast ~5 km kaugusele kagu suunda jääb Rakvere linn. Taotletava ala näol on tegemist valdavalt metsamaaga, kus maapinna reljeef on liigestatud ja muutlik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 75 - 90 m. Mäeeraldis piirneb kirdest Rakvere-Haljala maantee (nr 23) kaitsevööndiga ja idast ja lõunast Veltsi karjääriga (Veltsi karjäär 66201:001:1110). Veltsi III liivakarjäär piirneb lõunast kohaliku omavalitsuse kaitstava kohaliku kaitse all oleva loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitsealaga (tunnus KLO5000025). Pahnimäe maastikukaitseala on loodud 1958. aastal eesmärgiga kaitsta ja tutvustada jääaegset pinnamoodustist Pahnimäe oosi ja tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse. Rakvere Vallavolikogu 30.08.2017. a määruse nr 8 „Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ alusel on moodustatud täna kehtivad kaitseala piirid ja kaitse- eeskiri. Lähimad majapidamised asuvad teisel pool Rakvere-Haljala maanteed taotletavast mäeeraldisest ~100 m kaugusel idas Luha (19002:004:0106) ja Kasetuka (19002:004:0093) kinnistutel ning samal pool teed ~150 m kaugusel põhjas Antsu (19002:004:0850) kinnistul. Veltsi III liivakarjäärist lõunasse ja idasse jääb Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla (registrikaardi nr 0371), kus Verston Eesti OÜ kaevandab keskkonnaloa nr LVIM-025 alusel Veltsi karjäärist ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokist 1. Taotletavast alast lõunasse jääb Veltsi II liivakarjäär, kus kaevandab Päide Liiv OÜ keskkonnaloa nr KL-513645 alusel täiteliiva aktiivse tarbevaru plokist 3. Lisaks kattub ala suures osas Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja (registrikaardi nr 0033) põlevkivi passiivse reservvaru plokiga 19 ja osaliselt ka põlevkivi passiivse reservvaru plokiga 6. 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Veltsi III liivakarjäär paikneb Veltsi (Pahnimäe) maardlal. Veltsi (Pahnimäe) maardla registrikaardi (nr 371) järgi on maardlat uuritud üheksal korral: - „Seletuskiri Pahnimäe kruusakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu- majandusprojekt, T. Maantoa, 1962, EGF 6782); - „Seletuskiri Veltsi liivakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu- majandusprojekt, T. Maantoa, 1965, EGF 6782); - „Rakvere rajooni Kullaaru sohvoosi Pahnimäe kruusaliiva segu karjääri mäeeralduse seletuskiri“ (RPI Eesti Põllumajandusprojekt, T. Maantoa, 1970, EGF 6782); - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Pikner, 1976, EGF 3431); - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, A. Raudsepp, 1979; EGF 3593); - „Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, V. Jürgenson, 2004, EGF 7584); - „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, K. Mikkelsaar ja K. Paat, 2021, EGF 9476); - „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, K. Mikkelsaar, 2023, EGF 9759). - „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2024) “ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, K. Mikkelsaar, S. Siir, H. Klaas, K. Paat, 2023, EGF 9943). 2024. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu aruande „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2024)“. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Maa-ameti 23. detsember 2024 korraldusega nr 2547 järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,13 ha – 46 tuh m³ (aruandes 10. plokk), • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,18 ha – 5 tuh m³ (aruandes 11. plokk),  • täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 1,70 ha – 129 tuh m³ (aruandes 12. plokk). Kasuliku kihi katendi paksus on 0,0 - 2,0 m. Katendiks on muld (kasvukiht) ja üksikutes uuringuaukudes fikseeriti ka katendina orgaanikarikas liiv juurtega (paksus 0,2 - 0,7 m). Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluviaalse tekkega liivad ja kruusad. Liivad on helebeeži kuni punakaspruuni värvusega, kohati orgaanikarikkad, ülipeened kuni keskmiseteralised, milles leidub nii erineva suurusega kruusaosist kui ka veeriseid. Kruus on valdavalt karbonaatne, milles leidub esineb nii veeriseid kui ka savi ja liiva, kohati on kruus orgaanikarikas. Kohati leidub koos kasuliku kihiga ka jäätmeid (vana metall, plastik), seda eelkõige karjääriala servades. Kasuliku kihi kogupaksus on keskmiselt ~3,4 m, olles taotletava ala piires väga muutlik. Kasuliku kihi lamamiks on geoloogliste kirjelduste järgi saviliiv, saviliivmoreen, aleuriitne savikas liiv, savikas kruus, veerised ja munakad ning lubjakivi. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on uuringuaukude andmeil 69,5 - 75,0 m, seega kasuliku kihi lamam on väga muutlik. Tabel 3.1 Plokkide 10 aT ja 11 aT kvaliteedinäitajad Plokk 10 ja 11 aT Maavara täiteliiv Proovide arv 12 Proovide pikkus, m 23,7 Kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm), % 0,0 - 34,6 (kaalutud keskmine 8,2) Liiva sisaldus 54,3 - 98,6 (83,2) (0,063 - 31,5 mm), % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 1,4 - 45,7 (8,6) Veetase fikseeriti ainult ühes 2021. a puuritud puuraugus abs kõrgusel 71,60 m. Veltsi karjääri põhi on ~70-71 m abs kõrgusel ja seal ei ole vett täheldatud. Seega on ilmselt 2021. a puuraugus mõõdetud vee tase kõrvalekalle ja kogu maavaravaru taotletavas piirkonnas on veepealne. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Veltsi III liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 1,31 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla täiteliiv aktiivse tarbevaru plokid 10 ja 11 aT. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Veltsi III liivakarjääris lasuva materjali ohutuks nõlvuseks on arvestatud nõlvusega 1:2. Nõlvatervikuid ei jäeta Veltsi karjääriga külgnevatele piiridele, kuna karjäärid kaevandatakse kokku. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Veltsi III liivakarjääris (seisuga 01.10.2024) Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 10 aT 1,13 täiteliiv 46 5 41 (veepealne) 11 aT 0,18 täiteliiv 5 0,5 4,5 (veepealne) Kokku 51 5,5 45,5 Taotletaval Veltsi III liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 45,5 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~4 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Veltsi III liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäenduslikud tingimused taotletavas Veltsi III liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna karjäär külgneb taotleja enda karjääriga, kuhu on transporditeed ja ligipääs rajatud, mis kulgevad läbi taotletava ala. Olemasolevatel teedel on ühendus Rakvere-Haljala tugimaanteega (23). Olemasoleva karjääriala servades leidub kohati koos kasuliku kihiga ka jäätmeid (vana metall, plastik). Kasuliku kihi katendiks on 0,0 - 1,0 m paksune mulla- ehk kasvukiht. Kasuliku kihi kogupaksus on keskmiselt ~3,4 m. Kasuliku kihi lamamipind on varieeruv, olles absoluutkõrgustel 69,5 - 75,0 m. Katendiks on muld (kasvukiht) ja üksikutes uuringuaukudes fikseeriti ka katendina orgaanikarikas liiv juurtega. Katendi maht mäeeraldisel on 11 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, vajadusel juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit. Varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Veltsi III liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim elumaja jääb katastriüksusele Kasetuka (19002:004:0093). Talu õueala jääb mäeeraldise lõunapiirist ~100 m kaugusele ida suunda. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on Veltsi III liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(100) = 65 dB(A), kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja- pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 65 dB, mis on üle maksimaalse lubatu. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Samuti jääb karjääri ja majapidamise vahele Rakvere- Haljala tugimaantee (23), mille mürafooni taha jääb karjääri mürafoon. Eelnevast lähtudes karjääritegevus tõenäoliselt piirkonna päevasele mürafoonile suurt mõju ei avalda. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, arvutuslikku maksimaalset mürataset ja seda, et mäeeraldis on ümbritsetud metsaga, võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müra mõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 4 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,004 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,002 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Veltsi III liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Veltsi III liivakarjääris on kogu varu veepealne, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Mäeeraldisele on hea ligipääs, kuna karjäär külgneb taotleja enda karjääriga, kuhu on transporditeed ja ligipääs rajatud, mis kulgevad läbi taotletava ala. Olemasolevaid teid on kasutatud kogu taotletava alaga külgneva Veltsi liivakarjääri kehtivusaja vältel ning taotlejale teadaolevalt ei ole kaebusi selles osas esitatud ega tee konditsiooni kahjustatud. Taotletavas Veltsi III liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Veltsi III liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Veltsi III liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks metsamaaks. Mäeeraldise nõlvad korrastatakse rohumaaks 0,37 ha ulatuses. Metsamaaks korrastatakse 0,94 ha suurune ala. Nõlvad ja karjääri põhi kaetakse minimaalselt 0,1 m paksuse katendi kihiga, milleks kulub kogu kooritud katend ehk 11 tuh m3 materjali. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Karjäärinõlvad tuleb tasandada nõlvusele vähemalt 1:2. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Veltsi III liivakarjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Veltsi III liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 1,31 x 2000 ≈ 2600 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Siim Pukk / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Verston Eesti Mäenduse valdkonnajuht Taotluse koostas 30.01.2025. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  KORRALDUS 23. detsember 2024 nr 1-17/24/2547 Lääne-Viru maakonna Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla registrikande muutmine Verston Eesti OÜ esitas Maa-ametile Veltsi VI uuringuruumi piiresse ja lähiümbrusesse jääva täiteliiva aktiivse ja passiivse tarbevaru arvele võtmise aruande „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2024)“ (saabunud 20.12.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/11856-5, edaspidi aruanne). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste (Keskkonnaamet on 06.09.2023 korraldusega nr DM-124813-7 andnud Veltsi VI geoloogilise uuringu loa nr L.MU/519428) ja varasema geoloogilise andmestiku põhjal. Maavaravaru on arvutatud plokkides (aruandes 10., 11. ja 12. plokk), mis paiknevad Lääne-Viru maakonnas Rakvere vallas Päide külas eraomandis oleval katastriüksusel Aksli (tunnus 66201:001:0715) ning riigile kuuluval Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel oleval katastriüksusel Augupõllu (tunnus 19002:004:0071), mille volitatud asutus on Maa-amet. Aruandes moodustatud 10. plokk kattub osaliselt Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla ehitusliiva aktiivse reservvaru 2. plokiga. Aruandes moodustatud 12. plokk asub täielikult ja 10. plokk asub osaliselt Veltsi VI uuringuruumi piires ning 11. plokk on moodustatud väljapoole uuringuruumi piiri. 10. plokk jääb katastriüksusele Aksli ja 11. plokk katastriüksusele Augupõllu. Aruandes on selgitatud, et lähtudes maavara säästva kasutamise põhimõttest moodustati 10. plokk osaliselt väljapoole uuringuruumi olemasoleva Veltsi karjääri mäeeraldise ümber. 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Ekstrapoleerimise tulemusena on moodustatud 11. plokk kuni 58 m kaugusele uuringpunktidest K-24 ja K-3. Aruandele on lisatud maaomaniku nõusolek. Aruandes moodustatud 12. plokk kattub Pahnimäe maastikukaitsealaga (Eesti looduse infosüsteemi kood KLO5000025). Aruandes on moodustatud passiivse tarbevaru plokk maastikukaitsealaga kattuvale alale. Geoloogiline uuring on läbi viidud lähtudes Korra nõuetest. Uuritud maavara liigitus täiteliivaks. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta OÜ Inseneribüroo STEIGER koostatud aruande alusel seisuga 01.10.2024 maavarade registris Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla registrikannet ja kinnitada Veltsi VI uuringuruumi piires ja selle lähiümbruses arvutatud varu järgmiselt: 1.1 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 1,13 ha – 46 tuh m³ (aruandes 10. plokk), 1.2 täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 0,18 ha – 5 tuh m³ (aruandes 11. plokk), 1.3 täiteliiva passiivne tarbevaru pindalal 1,70 ha – 129 tuh m³ (aruandes 12. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0371) kande muudatus sisse vastavalt korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks Verston Eesti OÜ-le, OÜ-le Inseneribüroo STEIGER, Keskkonnaametile ja Rakvere Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2024) Töö nr 24/4900 Tallinn 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104/1 E-mail: [email protected] ak EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, SWIFT EEUHEE2X OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ Mäeinsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2024). Aruanne ühes köites, teksti 22 lk, 13 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 7 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn, 2024. Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Verston Eesti OÜ tellimusel geoloogilise uuringu loa L.MU/519428 alusel. Veltsi VI uuringuruum teenindusala pindalaga 2,73 ha asub Päide külas, Rakvere vallas, Lääne- Viru maakonnas. Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada valitud alal maavara (liiva ja kruusa) esinemine, selle kvaliteet, levik, maht, kasutamise võimalused ning võimalikud perspektiivsed kaevandamistingimused. Geoloogilise uuringu raames kaevati Veltsi VI uuringuruumi 13 kaevandit sügavusega kuni 12,4 m. Uuringuaukudes määrati katendi ja kasuliku kihi paksused. Välitööl võeti uuringupunktidest kokku 26 proovi terastikulise koostise määramiseks. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted – valdavalt helebeeži kuni punakaspruuni värvusega, kohati orgaanikarikad, ülipeened kuni keskmiseteralised liivad ja karbonaatsed kruusad. Kasuliku kihi kogupaksus on väga muutlik, puuraukudes ja kaevandites, kus jõuti lamamini oli kasuliku kihi paksus kuni 11,6 m. Veltsi VI uuringuruumis moodustatud ploki 10 aT (veepealne) ja 11 aT (veepealne) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 8,6% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 8,2%. Moodustatud ploki 12 pT (veepealne) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 5,6% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 30,7%. Töö tulemusena arvutati maavaravaru (kokku 3,01 ha pindalal) täiteliiva aktiivset ja passiivset tarbevaru kokku 180 tuh m3, sh plokis 10 veepealset varu 46 tuh m3 keskmise paksus 3,5 m), plokis 11 veepealset varu 5 tuh m3 (keskmine paksus 3,0 m) ja plokis 12 veepealset varu 129 tuh m3 (keskmine paksus 7,6 m). Maa-ametile tehakse ettepanek moodustatud plokid liita Veltsi liivamaardla koosseisu järgmiselt (seisuga 01.04.2024): - aktiivse tarbevaru plokk 10 (pindala 1,13 ha) täiteliiva varu 46 tuh m3; - aktiivse tarbevaru plokk 11 (pindala 0,18 ha) täiteliiva varu 5 tuh m3 ja - passiivse tarbevaru plokk 12 (pindala 1,70 ha) täiteliiva varu 129 tuh m3. Võtmesõnad: geoloogiline uuring, Verston Eesti OÜ, Lääne-Viru maakonnad, Rakvere vald, Päide küla, liiv, kruus, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, puurimine, kaevandid. Koostas: Kadri Mikkelsaar OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................6 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ..............................7 3. GEOLOOGILINE UURITUS...............................................................8 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................10 4.1. Uuringuaukude rajamine ja proovide võtmine ............................................ 10 4.2. Laboratoorsed tööd ......................................................................................... 10 4.3. Topograafilised tööd........................................................................................ 11 4.4. Kameraaltööd ..................................................................................................11 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale........................................................... 12 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED......................................................................................13 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................15 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED ...................................................16 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ........................................17 8. VARU ARVUTUS ................................................................................18 8.1. Varu arvutuse tulemused ................................................................................ 19 8.2. Kokkuvõte ........................................................................................................20 9. KOKKUVÕTE .....................................................................................21 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................22 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba ........................................................................................ 23 2. Uuringuaukude kataloog .......................................................................................... 25 3. Proovide kataloog .....................................................................................................27 4. Geoloogilised kirjeldused ......................................................................................... 28 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori protokoll.......................................................... 31 6. Keskmised kvaliteedinäitajad ................................................................................... 34 7. Plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ..................................................... 38 8. Varu arvutuse tulemused .......................................................................................... 39 9. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ..................................................................41 10. Uuringuaukude likvideerimise akt ...........................................................................42 11. Keskkonnaameti korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta .................. 44 12. Eramaa omaniku nõusolek varu arvele võtmiseks ................................................... 46 13. Tellija arvamus .........................................................................................................47 Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 1000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor 1 : 1000, vert 1 : 100 ELEKTROONILISED LISAD 1. ploki piirid.dgn 2. isojooned_ploki 10 aT lasum_EH.dgn 3. isojooned_ploki 10 aT lamam_EH.dgn 4. isojooned_ploki 11 aT lasum_EH.dgn 5. isojooned_ploki 11 aT lamam_EH.dgn 6. isojooned_ploki 12 pT lasum_EH.dgn 7. isojooned_ploki 12 pT lamam_EH.dgn OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Veltsi VI uuringuruumis tehti Verston Eesti OÜ tellimisel. Keskkonnaameti 06.09.2023 korralduse nr DM-124813-7 alusel väljastati Verston Eesti OÜ-le Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu luba nr L.MU/519428 kehtivusajaga kolm aastat (Tekstilisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, seal levivate purdsetete kvaliteet, kasuliku kihi paksus, selle levik ja maht ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavaravaru aktiivse tarbevaruna. Uuringuruumi teenindusala oli geoloogilise uuringu loa taotluse etapis väiksem kui moodustatud plokid. Kolmest plokist üks jääb Pahnimäe maastikukaitseala piiresse (12 pT), üks plokk jääb eramaale nii uuringuruumi piiresse kui ka uuringuruumist väljapoole (plokk 10 aT) ja üks plokk moodustati kogu ulatuses uuringuruumist väljapoole riigimaale (plokk 11 aT). Geoloogilise uuringu raames kaevati Veltsi VI uuringuruumi 13 kaevandit sügavusega kuni 12,4 m. Uuringuaukudes määrati katendi ja kasuliku kihi paksused. Välitööl võeti uuringupunktidest kokku 26 proovi terastikulise koostise määramiseks. Proovid analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Uuringuruumi teenindusala mõõdistati instrumentaalselt mõõtkavas 1 : 1000. Välitööde ja laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal koostati käesolev aruanne. Aruande koostamisel, maavara kvaliteedi määramisel ja varu arvutamisel kasutati lisaks käesoleva töö andmetele ka uuritava piirkonna varasemate uuringute andmeid. Geoloogilise uuringu välitööd tegi geoloogiainsener Sven Siir ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar ja mäeinsener Hendrik Klaas. Topograafilise mõõdistamise tegi geodeet Arles Tehu. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti Keskkonnaministri 17.12.2018. a välja antud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks.“ OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Veltsi VI uuringuruum teenindusala pindalaga 2,73 ha. Uuringuruum asub Päide külas, Rakvere vallas, Lääne-Viru maakonnas eraomandisse kuuluval kinnistul Aksli (66201:001:0715), mille sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Maaomanik on andnud nõusoleku oma maal maavara arvele võtmiseks (Lisa 12). Taotletavast uuringuruumist ~5 km kaugusele kagu suunda jääb Rakvere linn. Uuringuruumi teenindusala näol on tegemist valdavalt metsamaaga, kus maapinna reljeef on liigestatud ja muutlik. Maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 75 - 90 m. Uuringuruumi teenindusala piirneb idast Rakvere-Haljala maantee (nr 23) kaitsevööndiga ja läänest Veltsi karjääriga (Veltsi karjäär 66201:001:1110). Põhja suunda jääb Augupõllu (19002:004:0071) ja lõunasse Kiigemetsa (66101:001:0195) ning Pahni (66201:001:0958) kinnistud. Veltsi VI uuringuruumi teenindusala kattub suures osas (v.a teenindusala põhjaosa) kohaliku omavalitsuse kaitstava kohaliku kaitse all oleva loodusobjektiga Pahnimäe maastikukaitsealaga (tunnus KLO5000025). Pahnimäe maastikukaitseala on loodud 1958. aastal eesmärgiga kaitsta ja tutvustada jääaegset pinnamoodustist Pahnimäe oosi ja tagada kaitsealuste liikide ja nende kasvukohtade kaitse. Rakvere Vallavolikogu 30.08.2017. a määruse nr 8 „Pahnimäe maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ alusel on moodustatud täna kehtivad kaitseala piirid ja kaitse-eeskiri. Lähimad majapidamised asuvad teisel pool Rakvere-Haljala maanteed uuringuruumi teenindusalast ~70 m kaugusel idas Luha (19002:004:0106) ja Kasetuka (19002:004:0093) kinnistutel ning ~150 m kaugusel põhjas Antsu (19002:004:0850) kinnistul. Veltsi VI uuringuruumist vahetult läände jääb Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla (registrikaardi nr 0371), kus Verston Eesti OÜ kaevandab keskkonnaloa nr LVIM-025 alusel Veltsi karjäärist ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokist 1. Uuringuruumist edelas paikneb Veltsi II liivakarjäär, kus kaevandab Päide Liiv OÜ keskkonnaloa nr KL-513645 alusel täiteliiva aktiivse tarbevaru plokist 3. Lisaks kattub uuringuruum suures osas Eesti põlevkivimaardla Haljala uuringuvälja (registrikaardi nr 0033) põlevkivi passiivse reservvaru plokiga 19 ja osaliselt ka põlevkivi passiivse reservvaru plokiga 6. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS Veltsi VI uuringuruum paikneb Veltsi (Pahnimäe) maardla vahetus läheduses. Veltsi (Pahnimäe) maardla registrikaardi (nr 371) järgi on maardlat uuritud kaheksal korral: - „Seletuskiri Pahnimäe kruusakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu- majandusprojekt, T. Maantoa, 1962, EGF 6782); - „Seletuskiri Veltsi liivakarjääri mäeeralduse plaani juurde“ (RPI Eesti Põllu- majandusprojekt, T. Maantoa, 1965, EGF 6782); - „Rakvere rajooni Kullaaru sohvoosi Pahnimäe kruusaliiva segu karjääri mäeeralduse seletuskiri“ (RPI Eesti Põllumajandusprojekt, T. Maantoa, 1970, EGF 6782); - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, V. Pikner, 1976, EGF 3431); - „Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne“ (Eesti NSV Geoloogia Valitsus, A. Raudsepp, 1979; EGF 3593); - „Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004)“ (OÜ J. Viru Markšeideribüroo, V. Jürgenson, 2004, EGF 7584); - „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, K. Mikkelsaar ja K. Paat, 2021, EGF 9476); - „Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, K. Mikkelsaar, 2023, EGF 9759). Veltsi (Pahnimäe) maardlasse ja selle lähedusse jääb: - 20 puurauku 1976. a uuringust (EGF 3431); - 7 puurauku 1979. a uuringust (EGF 3593); - 5 kaevandit 2004. a uuringust (EGF 7584); - 5 puurauku 2021. a uuringust (EGF 9476); - 10 puurauku ja 10 kaevandit 2023. a uuringust (EGF 9759); - 10 puurauku (2021. a Veltsi V lõpetamata uuring). Plokkide moodustamiseks kasutati käesolevas aruandes lamami modelleerimiseks lisaks Veltsi VI uuringus rajatud kaevandite andmetele ka kõikide eelmainitud uuringute andmeid. Varasemate uuringute andmetest kasutati 2021. a Veltsi V lõpetamata uuringu laboratoorseid tulemusi, teiste uuringute proovide andmeid maavaravaru kvaliteedi hindamiseks ei kasutatud. Veltsi (Pahnimäe) maardla registrikaardi (nr 371) järgi (seisuga 30.06.2023) on maavaravarude seisud maardlas järgnevad: - plokk 1 aT ehitusliiva 39,082 tuh m3 (Veltsi karjäär); - plokk 2 aR ehitusliiva 550,0 tuh m3; - plokk 3 aT täiteliiva 156,0 tuh m3 (Veltsi II liivakarjäär) - plokk 4 pT täiteliiva 187,0 tuh m3; - plokk 5 pT täiteliiva 270,0 tuh m3; - plokk 6 pT täiteliiva 2,0 tuh m3; - plokk 7 aT täiteliiva 4,0 tuh m3; - plokk 8 aT täiteliiva 73,0 tuh m3; - plokk 9 aT täiteliiva 18,0 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 Plokkide 1aT ja 2aR varu on uuritud Keskkonnaministri 2005. a määruse nr 44 järgi, ülejäänud 2018. a määruse nr 52 kohaselt. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 8. UURINGUMETOODIKA JA MAHT Geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Uuringuaukude rajamine ja proovide võtmine Uuringuruumi tehti kokku 12 kaevandit ja 1 kaevand-seinapuhastus (04.10.2023. a ja 05.07.2024). Lisaks tehti Veltsi karjääri piiresse 3 kaevand-seinapuhastust (04.10.2023), need jäävad kehtivale mäeeraldisele ja nende rajamiseks ei olnud geoloogilise uuringu luba vaja. Kaevandite/seinapuhastuste sügavused olid 1,7 - 12,4 m. Uuringuaugud likvideeriti loodusliku materjaliga (kruus, liiv, savi, moreen). Uuringuaukude ümbrus korrastati ning taastati uuringueelne seisund (Foto 4.1). Uuringuaukude likvideerimise kohta koostati akt (Tekstilisa 10), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (Tekstilisa 11). Foto 4.1. Likvideeritud kaevand K-1 (foto S. Siir 04.10.2023, 59°24'14''pl 26°17'55'' ip) Välitööde käigus võeti uuringuaukudest kokku 26 proovi, millest tehti laboratoorsed analüüsid (terastikuline koostis). Proovide pikkus oli 2,0 - 5,3 m, keskmiselt 2,0 m. 4.2. Laboratoorsed tööd Laboratoorsed katsed tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 Terastikuline koostis määrati 26-st proovist. Sõelanalüüsiks kasutati standardile EVS- EN 993-1 vastavaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125; 80; 63; 40; 31,5; 20; 16; 12,5; 8; 6,3; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125 ja 0,063 mm. Terastikulise koostise katse on laboris akrediteeritud. 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2023. a oktoobris OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 1000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R12i GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsi- jaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Tekstilisa 9). 4.4. Kameraaltööd Tabel 4.1. Purdsetete klassifikatsioon (Sinisalu, Kleesment, 2002) Terasuuruse skaala Sette nimetus φ mm < -9 >512 Rahn -8...-9 256...512 suur -7...-8 128...256 keskmine Veeris -6...-7 64...128 väike -5...-6 32...64 väga jäme -4...-5 16...32 jäme -3...-4 8...16 keskmine Kruus -2...-3 4...8 peen -1...-2 2...4 väga peen 0...-1 1...2 väga jäme 1...0 0,5...1 jäme 1...2 0,25...0,5 keskmine Liiv 2...3 0,125...0,25 peen 3...4 0,063...0,125 väga peen 4...5 0,063...0,032 väga jäme 9...6 0,032...0,016 jäme 6...7 0,016...0,008 keskmine Aleuriit 7...8 0,008...0,004 peen 8...9 0,004...0,002 väga peen >9 <0,002 Savi Geoloogilise uuringu tegemisel ja maavaravaru hindamisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52. Antud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peenosiste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm <35%. Mainitud nõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Purdmaterjali kirjeldamisel on kasutatud Sinisalu ja Kleesmenti poolt 2002. a koostatud purdsetete klassifikatsiooni (Tabel 4.1), mis on võetud aluseks ka geoloogilisel kaardis- tamisel mõõtkavas 1 : 50 000. Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 1000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud tehti triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Veltsi VI uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Topograafiline mõõdistamine tehti alal jalgsi liikudes. Geoloogilised välitööd (kaevandite rajamine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Pärast välitöö lõppu uuringuaugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 9. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Veltsi VI uuringuruum jääb Veltsi (Pahnimäe) liivamaardlast ida- ja põhjasuunda. Maa- ameti geoloogilise baaskaardi (1 : 50 000) andmetel levivad pinnakattes Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (Q1jrVr_fg): veerised ja munakad, kruus, liiv. Litoloogilistest settetüüpidest levivad uuringuruumis ja selle lähiümbruses kruus ning eriteraline liiv. Piirkonna aluspõhja kivimid on esindatud Kahula kihistu (O3kh1) lubjakividega. Kvaternaarsed setted on esindatud erineva terakoostisega liiva ja kruusaga. Kasuliku kihi katendi paksus on 0,0 - 2,0 m. Katendiks on muld (kasvukiht) ja üksikutes uuringuaukudes fikseeriti ka katendina orgaanikarikas liiv juurtega (paksus 0,2 - 0,7 m). Foto 5.1. Keskmiseteraline liiv kaevandis K-1 (foto S. Siir 04.10.2023, 59°24'14''pl 26°17'55'' ip) Kasuliku kihi moodustavad glatsiofluviaalse tekkega liivad ja kruusad. Liivad on helebeeži kuni punakaspruuni värvusega, kohati orgaanikarikkad, ülipeened kuni keskmiseteralised (Foto 5.1), milles leidub nii erineva suurusega kruusaosist kui ka veeriseid. Kruus (Foto 5.2) on valdavalt karbonaatne, milles leidub esineb nii veeriseid kui ka savi ja liiva, kohati on kruus orgaanikarikas. Kohati leidub koos kasuliku kihiga ka jäätmeid (vana metall, plastik), seda eelkõige karjääriala servades. Kasuliku kihi kogupaksus on väga muutlik. Kasuliku kihi paksus puuraukudes ja kaevandites, kus jõuti lamamini oli kuni 11,6 m. Uuringuaukude kataloog on tekstilisas 2 ja geoloogilised kirjeldused on toodud tekstilisas 3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 Foto 5.2. Kruus kaevandis K-4 (foto S. Siir 04.10.2023, 59°24'13''pl 26°18'03''ip) Kasuliku kihi lamamiks on geoloogliste kirjelduste järgi saviliiv, saviliivmoreen, aleuriitne savikas liiv, savikas kruus, veerised ja munakad ning lubjakivi. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on uuringuaukude andmeil 69,5 - 75,0 m, seega kasuliku kihi lamam on väga muutlik. Veetase fikseeriti ainult ühes 2021. a puuritud puuraugus abs kõrgusel 71,60 m. Veltsi karjääri põhi on ~70-71 m abs kõrgusel ja seal ei ole vett täheldatud. Seega on ilmselt 2021. a puuraugus mõõdetud vee tase kõrvalekalle ja kogu maavaravaru uuritavas piirkonnas on veepealne. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 6. MAAVARA KVALITEET Veltsi VI uuringuruumi maavara kvaliteedi hindamisel on aluseks 2021., 2023. ja 2024. a uuringuaukudest võetud terastikulise koostise proovide andmed. Kokku võeti uuringu raames 26 proovi. Veltsi VI uuringuruumi ja selle lähedusse (pt 8) moodustati kolm plokki: 10 aT, 11 aT ja 12 pT. Ploki 10 ja 11 kvaliteedinäitajad on hinnatud ühiselt, arvestades 12 proovi tulemusi ning ploki 12 kvaliteedi hindamisel on aluseks 10 proovi tulemused (Tekstilisa 6). Veltsi VI uuringuruumi ja moodustatud plokkide 10 aT, 11 aT ja 12 pT põhinäitajad on koondatud tabelisse 6.1. Proovide kataloog on toodud tekstilisas 3 ja labori tulemused on toodud tekstilisades 5 ja 6. Tabel 6.1. Uuringuruumi ja varuplokkide kvaliteedinäitajad Uuringuruum Plokk 10 ja 11 aT Plokk 12 pT Maavara täiteliiv täiteliiv täiteliiv Proovide arv 38 12 10 Proovide pikkus, m 76,9 23,7 26,0 0,0 - 74,2 0,0 - 74,2 Kruusa sisaldus 0,0 - 34,6 (kaalutud (kaalutud (kaalutud (fraktsioon >31,5 mm), % keskmine 8,2) keskmine 17,6) keskmine 30,7) Liiva sisaldus 24,9 - 99,2 20,8 - 99,2 (65,7) 54,3 - 98,6 (83,2) (0,063 - 31,5 mm), % (63,7) Savi- ja tolmuosakeste 0,8 - 79,2 (16,8) 1,4 - 45,7 (8,6) 0,8 - 13,9 (5,6) sisaldus (<0,063 mm), % Plokkides 10 ja 11 on kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm) 0,0 - 34,6% (kaalutud keskmine 8,2%), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on 54,3 - 98,6% (83,2%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 1,4 - 45,7% (8,6%). Plokis 12 on kruusa sisaldus (fraktsioon >31,5 mm) 0,0 - 74,2% (kaalutud keskmine 30,7%), liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm) on 24,9 - 99,2% (63,7%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm) on 0,8 - 13,9% (5,6%). Veltsi VI uuringuruumis moodustatud ploki 10 aT (veepealne) ja 11 aT (veepealne) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 8,6% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 8,2%. Moodustatud ploki 12 pT (veepealne) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 5,6% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 30,7%. Tehtud laboratoorsed analüüsid iseloomustavad loodusliku materjali kvaliteeti, mitte tulevaste toodete kvaliteeti. Tulevast toodet/tooteid on võimalik materjali rikastamisega parendada ja seega kvaliteeti muuta. Kõrgema kvaliteedi saavutamisel saab tulevasi tooteid vastavalt kvaliteedile kasutada näiteks tee-ehitusmaterjalina, muldkeha dreenkihis, asfaltsegudes või kehvema kvaliteedi puhul nt teepeenras. Samuti on võimalus kasutada materjali soovi korral pärast rikastamist betoonsegudes. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Mäetehnilised tingimused Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumis lasuva maavara kaevandamiseks on võrdlemisi soodsad. Uuringuala asub olemasoleva Veltsi karjääri (Veltsi karjäär ja Veltsi II liivakarjääri mäeeraldised) ümber, kasulikku kihti katva katendi paksus on väike, maavaravaru asub kogu mahus pealpool põhjavee taset ning materjali väljavedu Rakvere-Haljale teele (5067693) saab toimuda läbi kohaliku kruuskattega tee (5080420, 5080437, 5080440). Tingimused kruusatee kasutamiseks tuleb maaomanikega kokku leppida keskkonnakaitseloa taotluse menetlemise käigus. Kasuliku kihi moodustavad käesoleva uuringuga moodustatud täiteliiva plokid 10 ja 11 aT. Kasuliku kihi kogupaksus on keskmiselt ~3,4 m, olles uuringuala piires väga muutlik. Täiteliiva plokkides leidub nii erineva suurusega kruusaosist ja veeriseid kui ka savi ning kohati orgaanikarikast liiva. Olemasoleva karjääriala servades leidub kohati koos kasuliku kihiga ka jäätmeid (vana metall, plastik). Kasuliku kihi katendiks on 0,0 - 1,0 m paksune mulla- ehk kasvukiht. Kasuliku kihi lamam jääb abs kõrguste ~70 - 80 m vahemikku. Kasuliku kihi lamamiks on geoloogliste kirjelduste järgi saviliiv, saviliivmoreen, aleuriitne savikas liiv, savikas kruus, veerised ja munakad ning lubjakivi. Uuringualal kasuliku kihi kaevandamiseks tuleb esmalt raadata alal kasvav mets, vajadusel juurida kännud ning koorida katend. Katend kooritakse järk-järgult lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust buldooseri või ekskavaatoriga. Karjääri avamisel eemaldatav katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale, vajadusel kasutatakse saadud materjali müratõkkevallide rajamiseks. Muld (kasvukiht) tuleb muust katendist ladustada eraldi. Peale maavara ammendamist leiab katend kasutust kaevandamisega rikutud maa tehnilisel ja bioloogilisel korrastamisel. Karjääri teenindamiseks ei ole vaja rajada täiendavaid teenindusteid, otstarbekas on kasutada olemasolevat taristut. Arvestades, et veetase fikseeriti geoloogilise uuringu käigus vaid ühes puuraugus abs kõrgusel 71,60 m, asub kogu kasulik kiht pealpool põhjavee taset ehk kaevandamine toimuks uuringualal ümbruskonna veerežiimi mõjutamata. Kasulik kiht kaevandatakse ekskavaatori ja/või kopplaaduriga ühe kuni kahe astmega (sõltuvalt kasuliku kihi paksusest tööees). Looduslikust lasundist eemaldatud kaevis ladustatakse vahelattu või laaditakse otse tellija kalluritele ja transporditakse karjäärist välja. Mäetööde teostamiseks karjääris tuleb koostada kaevandamise projekt. Maavara ammendamisel on kaevandamisega rikutud maa võimalik korrastada rohu- ja/või metsamaaks (arvestada tuleb ka maaomaniku soovidega). Karjääri korrastamisel rohu- või metsamaaks ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast, Veltsi alal on see nõue täidetud. Täpsed korrastamise tingimused selgitatakse keskkonnakaitseloa taotlemisel ja koostatavas korrastamise projektis. Mäetöödel järgitakse kehtestatud norme ja eeskirjasid (sh müratasemete normtasemed, pinnase reostumise ja tolmutekke vältimine jm). Kaevandamise tehnoloogiat ja selle mõju ümbritsevale keskkonnale käsitletakse täpsemalt keskkonnakaitseloa taotlemisel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 7.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uuringualal kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kaevandamisel tekitavad müra karjääris töötavad masinad (nt ekskavaator, frontaallaadur ja kallurauto) ning tolmu peamiselt karjääris toimuvad tööprotsessid (nt kasuliku kihi väljamine ning kaevise ladustamis- ja laadimisprotsessid) ja kaevise transport. Looduslikus olekus liiv ja kruus on reeglina niisked ning oluliselt ei tolma. Tolmu levik on mäetööde juures lokaalne. Kuivadel perioodide on tolmu leviku tõkestamiseks väljapoole mäeeraldist võimalik kasutada leevendusmeetmeid (nt teede, kaevise ja ladude niisutamine). Kaevandamine toimuks ilma looduslikku põhjaveetaset alandamata, seega ei ole põhjust eeldada, et kaevandamisel oleks mõju ümbruskonna veerežiimile või lähimate majapidamiste veevarustusele. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Kavandatavas karjääris tuleb kasutada vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, et vältida probleeme heitgaaside õhusaastega. Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle mõju on leevendatav ammendatud karjääri kaevandamisjärgse korrastamisega, mis on seadusandlikust korrast tulenevalt keskkonnakaitseloa omajale kohustuslik. Kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki. Kogu kasulik materjal turustatakse ning mäeeraldiselt eemaldatav katend kasutatakse kaevandatud maa korrastamiseks. Korrastamiseks mittevajalik katend realiseeritakse või võõrandatakse vastavalt kehtivale korrale. Karjääri korrastamiseks vajalikud mahud fikseeritakse korrastamise projektis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on instrumentaalselt mõõdistatud plaan mõõtkavas 1 : 1000 (Graafiline lisa 1), 2021., 2023. ja 2024. a geoloogiliste välitööde tulemused ja 2023. ja 2024. a laboratoorsete määrangute andmed. Uuringupunktide andmed on välja toodud tekstilisades 2 - 6. Uuringuruumi ja sellest väljapoole moodustatakse käesoleva töö raames 3 plokki. Plokkide moodustamisel on lähtutud uuringruumi piirist, kasuliku kihi levikust ja samuti asjaolust, et kõik majapidamised jääksid vähemalt 100 m kaugusele. Passiivse tarbevaru plokk (12 pT) moodustati Pahnimäe maastikukaitseala piiresse. Aktiivse tarbevaru ploki 10 moodustamisel on lisaks võetud juurde ka sama kinnistu piiresse, kuid uuringruumist väljapoole jääv maavaravaru (ploki 2 aR piires). Maavara säästliku kasutamise printsiibist lähtuvalt on aktiivse tarbevaru plokk moodustatud väljaspoole uuringuruumi, ümber olemasoleva Veltsi karjääri mäeeraldise. Plokk jääb eramaale Aksli kinnistu piiresse, kinnistu omaniku nõusolek varu arvele võtmiseks on toodud tekstilisas 12. Lähtuvalt maavara säästlikust kasutamisest moodustati väljapoole uuringuruumi, uuringuruumist vahetult põhjasuunda, plokk (11 aT) ka riigiomandisse kuuluvale Augupõllu kinnistule (19002:004:0071). Augupõllu kinnistu on maatulundusmaa 100%, mille valitsejaks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet. Maapinna reljeefi järgi võib oletada, et kinnistu kaguosas on varasemalt kaevandatud. Uuringruumi põhjaosasse ja Augupõllu kinnistu lähedusse jäävate uuringuaukude andmed samuti toetavad kasuliku kihi levimist Augupõllu kinnistul. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on uuringualal 2023. a oktoobris teostatud topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi mudel – kasutatud on kõiki 2024. a uuringuaukude andmeid ja 1976, 1979, 2004, 2021, 2023. a uuringu kaevandite/puuraukude andmeid ja ka 2021. a lõpetamata uuringu puuraukude andmeid. - kasuliku kihi lamami mudel – kasutatud on peaaegu kõiki 2024. a uuringuaukude andmeid (v.a kaevandid, kus lamamini ei jõutud: K-2, K-3-1, K-4, K-6, K-8, K-8-1, K-11-1) ning samuti 1976, 1979, 2004, 2021, 2023. a uuringu kaevandite/puuraukude andmeid ja ka 2021. a lõpetamata uuringu puuraukude andmeid. Lisaks on mudelite moodustamisel kaustatud kahe interpoleerimispunkti ja kahe ekstrapoleerimispunkti andmeid. Interpoleerimispunkte oli vajalik kasutada tulenevalt maapinna muutlikkusest. Interpoleerimispunktides kasutati lähedalasuvate uuringuaukude lamami ja lasumi andmeid. Ekstrapoleerimispunkte on kasutatud ploki 11 aT osas. Ekstrapoleerimispunktide andmed on saadud, kasutades lähedalasuvate (jäävad ploki 11 põhjapiirist ~55 m kaugusele) uuringuaukude infot ja eeldades, et kunagise karjääriala põhjas on avatud kasuliku kihi lamam. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 8.1. Varu arvutuse tulemused Uuringuruumi ning moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad on toodud tekstilisas 7 ning varu arvutuse tulemused tekstilisas 8. Varu arvutuse tulemused on toodud tabelis 8.1. Tabel 8.1. Varu arvutuse tulemused Katendi Katendi Maavaravaru, Kasulik kihi Plokid Pindala, ha maht, m³ paksus, m m³ paksus, m Plokk 10 aT 1,13 10 036 0,8 45 855 3,5 Plokk 11 aT 0,18 683 0,4 5353 3,0 Plokk 12 pT 1,70 9747 0,6 128 657 7,6 Kokku 179 865 8.1.1. Plokk 10 aT Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel on ploki 10 maavaravaru mahuks 46 tuh m3 ja paksus plokis 10 on: 46 tuh m3 ÷ 1,13 ha = 3,5 m. Katendiks on enamasti kasvukiht, muld. Katendi maht on 10 tuh m3. Katendi keskmine paksus on: 10 tuh m3 ÷ 1,13 ha = 0,8 m. 8.1.2. Plokk 11 aT Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel on ploki 11 maavaravaru mahuks 5 tuh m3 ja paksus plokis 11 on: 5 tuh m3 ÷ 0,18 ha = 3,0 m. Katendiks on enamasti kasvukiht, muld. Katendi maht on 1 tuh m3. Katendi keskmine paksus on: 1 tuh m3 ÷ 0,18 ha = 0,4 m. 8.1.2. Plokk 12 pT Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel on ploki 12 maavaravaru mahuks 129 tuh m3 ja paksus plokis 12 on: 129 tuh m3 ÷ 1,70 ha = 7,6 m. Katendiks on kasvukiht, muld. Katendi maht on 10 tuh m3. Katendi keskmine paksus on: OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 10 tuh m3 ÷ 1,70 ha = 0,6 m. 8.1.2. Plokk 10 aT kattuvus plokiga 2 aR Moodustatud plokk 10 kattub osaliselt, 0,43 ha ulatuses, maavarade registris oleva ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 2. Ploki 2 maavaravaru suurus maardla registrikaardi järgi on 550 tuh m3 ja pindala 6,11 ha (seisuga 01.01.2024). Keskmine maavaravaru paksus on plokis 2 seega: 550 tuh m3 ÷ 6,11 ha = 9,0 m. Käesoleva töö raames soovime olemasoleva ploki pindala vähendada 0,43 ha võrra ja maavarvaru kogust 38 700 m3 võrra. Seega oleks pärast muudatusi aktiivse reservvaru ploki 2 aR pindala 5,68 ha ja maht 511 300 m3. 8.2. Kokkuvõte Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati uuringuruumi maavaravaru kolmes plokis: täiteliiva aktiivse tarbevaru plokis 10 ja 11 ning passiivse tarbevaru plokis 12. Kogu varu on veepealne. Uuringu tulemusena tehakse ettepanek võtta arvele maavaravaru järgnevas maavara kategoorias, koguses ja pindalal: - aktiivse tarbevaru plokk 10 (pindala 1,13 ha) täiteliiva varu 46 tuh m3; - aktiivse tarbevaru plokk 11 (pindala 0,18 ha) täiteliiva varu 5 tuh m3; - pasiivse tarbevaru plokk 12 (pindala 1,70 ha) täiteliiva varu 129 tuh m3. Maa-ametile tehakse ettepanek Veltsi VI uuringuruumi piires hinnatud maavaravaru liita Veltsi VI liivamaardla koosseisu. Käesoleva töö raames tehakse ettepanek vähendada Veltsi liivamaardla olemasoleva ploki 2 aR pindala 0,43 ha võrra ja maavarvaru kogust 38 700 m3 võrra. Seega pärast piiride muutmist oleks ploki 2 aR pindala 5,68 ha ja maavaravaru 511 300 m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 9. KOKKUVÕTE Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Verston Eesti OÜ tellimusel. Veltsi VI uuringuruum teenindusala pindalaga 2,73 ha asub Päide külas, Rakvere vallas, Lääne-Viru maakonnas. Geoloogilise uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Uuringuruumi kasuliku kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted - valdavalt helebeeži kuni punakaspruuni värvusega, kohati orgaanikarikas orgaanikarikkad ülipeened kuni keskmiseteralised liivad ja karbonaatsed kruusad. Kasuliku kihi kogupaksus on väga muutlik, puuraukudes ja kaevandites, kus jõuti lamamini oli kasuliku kihi paksus kuni 11,6 m. Uuringuruumi teenindusala oli geoloogilise uuringu loa taotluse etapis väiksem kui moodustatud plokid. Kolmest plokist üks jääb Pahnimäe maastikukaitseala piiresse (12 pT), üks plokk jääb eramaale nii uuringuruumi piiresse kui ka uuringuruumist väljapoole (plokk 10 aT) ja üks plokk moodustati kogu ulatuses uuringuruumist väljapoole riigimaale (plokk 11 aT). Veltsi VI uuringuruumis moodustatud ploki 10 aT (veepealne) ja 11 aT (veepealne) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 8,6% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 8,2%. Moodustatud ploki 12 pT (veepealne) liiv vastab täiteliiva nõuetele, milles peenosiste sisaldus on 5,6% ja osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on 30,7%. Uuringu tulemusena tehakse ettepanek võtta arvele maavaravaru järgnevas maavara kategoorias, koguses ja pindalal: - aktiivse tarbevaru plokk 10 (pindala 1,13 ha) täiteliiva varu 46 tuh m3; - aktiivse tarbevaru plokk 11 (pindala 0,18 ha) täiteliiva varu 5 tuh m3; - passiivse tarbevaru plokk 12 (pindala 1,70 ha) täiteliiva varu 129 tuh m3. Käesoleva töö raames tehakse ettepanek Veltsi liivamaardla olemasoleva ploki 2 aR pindala vähendada 0,43 ha võrra ja maavarvaru kogust 38 700 m3 võrra. Seega pärast piiride muutmist oleks ploki 2 aR pindala 5,68 ha ja maavaravaru 511 300 m3. Maa-ametile tehakse ettepanek Veltsi VI uuringuruumi piires hinnatud maavaravaru liita Veltsi VI liivamaardla koosseisu. OÜ Inseneribüroo STEIGER Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Jürgenson, V. 2004. Aruanne Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi karjääri uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.2004). OÜ J. Viru Markšeideribüroo. EGF 7584. 2. Keskkonnaministri 07. aprilli 2017. a määrus nr 12. Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm. 3. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 4. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (01.07.2024 - 14.10.2024) 5. Maantoa, T. 1962. Seletuskiri Pahnimäe kruusakarjääri mäeeralduse plaani juurde. RPI Eesti Põllu-majandusprojekt. EGF 6782. 6. Maantoa, T. 1965. Seletuskiri Veltsi liivakarjääri mäeeralduse plaani juurde. RPI Eesti Põllu-majandusprojekt. EGF 6782. 7. Maantoa, T. 1970. Rakvere rajooni Kullaaru sohvoosi Pahnimäe kruusaliiva segu karjääri mäeeralduse seletuskiri. RPI Eesti Põllumajandusprojekt. EGF 6782. 8. Mikkelsaar, K. 2023. Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi ja Veltsi IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2023). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9759. 9. Mikkelsaar, K., ja Paat, K. 2021. Veltsi (Pahnimäe) liivamaardla Veltsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. EGF 9476. 10. Pikner, V. 1976. Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva otsingute aruanne. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. 11. Raudsepp, A. 1979. Rakvere rajoonis asfaltbetooni valmistamiseks sobiva liiva ja kruusliiva eeluuringute aruanne. Eesti NSV Geoloogia Valitsus. EGF 3593.  Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir N Läbilõige I-I' S Külgneva mäeeraldise piir m m Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 88 88 Veltsi II liivakarjäär Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, Kiigemäe Aksli pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 86 66101:001:0194 86 66201:001:0715 Š-4 K-2 Veltsi karjäär Aksli (EGF7584) Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi 84 83,02 Veltsi karjäär 84 66201:001:0715 K-11 82,85 81,90 66201:001:1110 Pähnimäe maastikukaitseala 0,2 K-2-1 Pa-4 82 Kr.34,6 Pa-3 (EGF3431) Š-3 82 St.2,0 (EGF3431) 80,68 1,6 0,8 (EGF7584) 2,3 EL 80,09 Pr. 4-04 Kasvukiht 0,2 79,37 80 Kr.5,0 80 2,9 K-2-2 K-11-1 St.2,8 2 Kr.20,6 0,45 1: Augupõllu St.2,6 Plokk 12 pT Kr.12,5 2,0 K-10 EL 78 19002:004:0071 St.5,9 Pr. 2 1,4 78 Orgaanikarikas liiv Plokk 10 aT EL TL Pr. 3-04 76,31 K-10-1 5,0 3,5 3,2 Kr.10,0 Kr.0,0 3 aT St.3,0 0,0 St.15,0 76 6,1 76 K-24 K-11-2 EL TL Kr.28,1 Peenliiv 73,94 1,7 St.5,6 4,5 K-10-2 74 Kr.46,8 74 6,0 TL K-24-1 11 aT 1,0 Kr.19,2 Plokk 1 aT St.2,9 K-11-3 9,6 EK Jämedateraline liiv 72 St.12,2 4,2 72 Kr.0,0 1: 2,3 TL K-10-3 2 St.0,8 EL 11,5 Kr.74,2 70 St.0,9 70 Kruusakas liiv 10,5 6,2 12,4 EK (fr. >31,5 mm üle 15%) 68 68 Kruus (fr. >31,5 mm üle 35%) K-10 Kaevandi nr 76,31 Suudme abs kõrgus, m N Läbilõige II-II' S Savikas liiv m m Sügavus maapinnast, m 1,7 K-10-2 Proovi number 82 Aksli 82 Kr.46,8 Kruusa sisaldus (fr >31,5 mm), % Moreen Proovitud intervall, m 66201:001:0715 St.2,9 Savi- ja tolmusisaldus (fr <0,063 mm), % 80 80 4,2 EK EK - ehituskruus EL - ehitusliiv TL - täiteliiv Lubjakivi K-3 78 78 76,53 Kaevandi sügavus, m 6,2 76 0,3 76 Tee kaitsevöönd 2 1: K-24 K-1 Ip-2 Interpoleerimispunkti nr 73,94 74 73,49 K-1-1 Plokk 10 aT K-3-1 Kr.32,5 74 78,36 Maapinna abs kõrgus, m Kr.6,0 St.6,4 2,7 2 K-24-1 Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus 1: St.5,0 1,0 TL 0,9 Kr.19,2 1:2 vastab kaldele 26° 1: 72 TL St.12,2 72 2 1,9 K-1-2 2,3 TL 70 2,8 Kr.0,0 70 St.2,7 3,35 Interpoleeritud lamami Pa-4 EL sügavus maapinnast, m (EGF3431) Puuraugu nr 68 68 80,68 Suudme abs kõrgus, m 2,0 Proovi number ja Pr. 2 proovitud intervall, m N Läbilõige III-III' S 3,5 m m 88 88 86 Aksli 86 66201:001:0715 Veltsi karjäär 84 84 66201:001:1110 10,5 Puuraugu sügavus, m Aksli 82 82 Märkused: 66201:001:0715 Pa-10 (EGF3431) 80 79,47 Ip-2 80 K-7 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 78,36 78,01 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 78 PA-6 K-10 78 K-10-1 0,2 76,12 76,31 Kr.0,0 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 2 aR 0,0 St.15,0 Plokk 12 pT 76 76 Veltsi III liivakarjäär 1: TL 2 K-7-1 Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Geoloogilised läbilõiked I-I'...III-III' 10 aT 1,7 K-10-2 3,35 3,0 Kr.50,3 74 2,0 St.3,6 74 Haljala vald, Lääne-Viru maakond PA-6-1 Kr.46,8 Kr.0,0 Plokk 1 aT St.2,9 EK 3,9 St.17,8 4,2 EK 72 72 Loa omanik OÜ Verston Eesti Graafiline lisa 2/3 TL K-10-3 Pärnu 128, Paide linn, 72720 Järvamaa Kr.74,2 H 1 : 1000 70 5,5 9,0 70 [email protected] Mõõtkava 6,2 St.0,9 V 1 : 200 EK 68 68 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 31.01.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5111 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piiripunktide koordinaadid Kaardileht nr Nr X Y 1 6 587 373,43 630 532,23 2 6 587 372,41 630 575,41 3' 4 72.80 3 6 587 405,23 630 604,53 73 73.01 73.62 29 . 71.64 59 70.51 70.45 4 6 587 412,47 630 623,92 . 73 73.68 73 3 72 .67 .46 5 6 587 378,15 630 646,62 7 70.45 3. 23 74.18 74.34 71.11 70 70.74 74.02 Augupõllu 6 6 587 370,72 630 647,14 19 kve R 49 74.02 6 587 400 . a 71 74 10 re 74.55 19002:004:0071 74.90 7 6 587 352,24 630 648,43 Kr 1: -H 71.42 72 74.67 71.29 8 6 587 320,00 630 606,20 1' 00 al 5' 2' N 73 1: j 75.02 9 6 587 303,90 630 534,80 .79 73 71.06 04 l 75.56 67 . . 86 72 10 6 587 192,40 630 587,60 74 a 471 . 71.04 5 94 1 75.05 a 4. 2 6 A 75.22 72.11 11 6 587 094,90 630 591,30 6 t ee 12 6 587 093,75 630 572,58 74.20 6 6' Plokk 19 pR 7 13 6 587 180,60 630 568,09 73 1 73.07 7 . 3 92 76.32 14 6 587 303,87 630 511,47 73 74 .97 73 75 . 75.66 26 Pindala 1,31 ha . 7 02 73.34 5 73.25 Aksli 77.97 7 Kaardileht nr 6434 Rakvere 66201:001:0715 7 7' 6 77.25 19 Ka 004 75.94 00 77 74 .11 2: se 73.29 74 79.13 Plokk 19 pR 77.23 t 71 1 73 .17 uk 093 74.09 74 . 60 83.85 . Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 36 75 a 72 :0 .76 90 .3 7 8 8' 76.35 1' 23 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 80. 75.61 7 82. 19 kve 8 .7 88 77.09 4 Ra 53 nd 00 re 77.38 Kae t 74 Kooritud 79.92 82 14' 803 .1 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, . 2: -H 22 . 76.49 86 74 81 79. 14 76 73 . 00 al 7 . . 24 8 Kr . 97 77 00 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 74 77.78 81.18 .67 6 587 300 . 75 9 70 K 77 4: j 45 14 78 r . . . .1 4 76 78 6 76 6. 9' 9 10 l 37 80 . Külgneva mäeeraldise piir 7 . . 8 1 9 85 1 7 2 .1 85. 7 78 10 t 10 a 71 76.64 . 81 81.27 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir a 76 79. 71 .58 ee . 60 76 71 71.29 Põlevkivi varuploki piir (pR - passiivne reservvaru) . 77. 63 71.16 74 74. 45 .30 83 74 81.63 Veltsi karjäär 74 71.40 86 .3 77.42 . Veltsi liivamaardla piir (asendiplaanil) 73 4 82. 26 . 77 25 . 76 . 85 74. 00 76 66201:001:1110 89 Aksli . 79. 39 .19 23 71.14 77.08 76 9 Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi 70 .1 . 71 24 74. 71 66201:001:0715 .33 08 86. 75 72 19 80 8 A 77.09 0 Maapinna samakõrgusjoon, m 74 78.32 76. 00 74 Veltsi karjäär .1 73 82. 71.41 85 5 87. . 77.35 Lu 4: 77. 28 Plokk 12 pT 2: 74 92 71 13 77.88 02 . Plokk 1 aT 77. 774 10 . 74. 16 ha 71.02 00 765 91 75 78.42 Plokk 19 pR 08 77.49 73 .91 . 48 90 74. 78.15 87. Maaparandussüsteemi maa-ala 86. 73 2 01 9 73.07 08 Pahnimäe . 74 82 71 06 .30 . 87 35 72. . 72. 65 71.32 maastikukaitseala 74 41 77.98 . 36 73 30 78. 78.33 78. . 76. 82 Tee kaitsevöönd 76. 81 88 12 85.34 75 70.88 76.16 68 . 74 30 20 71.15 77.92 . 86. 27 71. 70.91 74 11 59 85 79. . 73 6 78.32 30 18 74 71.00 . . . 86 94 71 76.85 .3 Pähnimäe maastikukaitseala end 6 78.48 71 .4 74 76 Kat .14 70.91 78. .23 82.81 78 83.23 71 80 0 .9 . 8 70 . 7 42 74. 78.88 75. 61 6 587 200 Elektripaigaldise kaitsevöönd 30 72 792 .6 85. 71 . 25 25 79.83 78.31 10 10' 78. 71. 74. 89 94 50 Sideehitise kaitsevöönd 78. . 77 27 74 74 37 74.78 28 79. 86. . 77.48 25 71.30 74 74. 80.27 78.10 82 .30 73 34 74 78. .71 . 16 13 95 84.01 Rohumaaks korrastatav ala, pindala 0,37 ha A 13' 79.90 80.19 76.97 13 17 79. 74. . 71. 89 89 . 79.38 48 17 84.97 09 70. 77. 38 94 75.64 77. 42 85.08 74. 79.09 79. 78. 75 73 74.68 Metsamaaks korrastatav ala, pindala 0,94 ha 82 81.03 39 71. 74.57 80.02 75 31 85 71.14 . 31 81 74.63 78.47 76 . 82 Plokk 2 aR 82 85. . 39 81 16 Plokk 5 pT . 71 84.68 81 4 41 76 . .0 0 .1 8 15 2 82 82 . 73 81 01 77. Plokk 19 pR . . 50 77. Pahni Märkused: 83 71. 79.92 93 80.00 42 83.62 66201:001:0958 15 81. 7 . 4 7 .5 85 84 .8 78 . 14 1 79 44 74 84. 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 76. 58 .91 13 72. 73. 79.77 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 19 83.24 78. 84.26 19 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt. 2023. 89 82 8 .2 74. 07 78.99 . . 3 62 8 71 76 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 78. 73 73 75 83. . 64 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 81. 39 . Kiigemetsa 84.45 81 34 78. 8 9 . - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2025); 82. 75 66101:001:0195 84 81. 6 587 100 37 83.06 84 84 82 . 0 78.21 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 15.01.2025); . 8 29 12 91 66 80. - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 15.01.2025); 80. 81 66 12' 83. 77. 11 Plokk 4 pT 78.64 80.06 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 15.01.2025); 82. 81. Pihlakametsa 79.90 83.78 Plokk 19 pR - Veltsi VI uuringuruumi Topograafiline ja varu arvutuse plaan, 04 42 66101:001:0731 11' Liiv 78.01 Katend OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 24/4900 50 53 Veltsi II81.07 liivakarjäär 80. 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 81. Pihlakapõllu 48 79. Plokk 3 aT 2 82 66101:001:0730 .5 80.59 . 81 59 81 84.35 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu .40 Plokk 2 aR 82 Veltsi III liivakarjäär .5 14 2 82. Kiigemäe Korrastatud ala plaan Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Haljala vald, Lääne-Viru maakond Loa omanik OÜ Verston Eesti Graafiline lisa 3/3 Pärnu 128, Paide linn, 72720 Järvamaa [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 0 50 100 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 31.01.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5111 /Allkirjastatud digitaalselt/  190020 :040 :850 4' 3' 4 728 .0 73 .59 73 736 .8 .6 72 704 .5 716 .4 705 .1 7 3 .4 Ep -20 6 7 3 , Kaardileht nr 3. Ep - 1 23 704 .5 70 õu l l - 73,3 2, 4 Augup 711 .1 70, 75 07 .0 4 749 .2 222 19 kv 8 743 . R 741 . - 70,8 0 740 .2 20 :040 :0 7 1 7 ,5 0 a 1900 0 10ere 71 740 .2 749 .0 49 Mäeeraldise ja selle teenindusmaa 1: -H . 745 .5 74 72 00 a 714 .2 5' piiripunktide koordinaadid Kr 73 712 .9 1:l .7 746 .7 1' 9 73 04 l I 755 .6 .86 2' 1aT j k1 72 710 .6 o Plk a 750 .2 767 .3 471 .94 5 5 Nr X Y a 750 . 4 67 . 773 .4 A 66 . t 710 .4 74 ee 721 .1 1 2 1 6 587 373,43 630 532,23 752 .2 6 6' 2 6 587 372,41 630 575,41 10 , N 73 711 .2 742 .0 K-24 744 .5 .9 3 6 587 405,23 630 604,53 3 II' 2 1, 7 o Plkk19pR 7 39 ,4 73 Ip-10 3 3 76.2 1 737 .0 0 .9 787 .7 ,1 K- 77 4 6 587 412,47 630 623,92 73 730 .7 7 16 ,4 740 ,9 0 3 , 0,6 1 65 ,3 .9 7 73 7 74 ,4 32 5 6 587 378,15 630 646,62 .2 3 75 736 .2 738 , 738 , 756 .6 6 .02 738 .0 774 .3 7 800 .0 756 .4 5 K-31 - 04 , 6 6 587 370,72 630 647,14 1 K- 09 , 7 733 .4 Aksi l 00 ,5 25 ,+ 77. 734 ,9 8 97 7 6 587 352,24 630 648,43 732 .5 7' 19 19 , 0 :715 76 772 .5 706 ,9 662010 :01 771 ,5 Ka : 8 6 587 320,00 630 606,20 00 759 .4 74 783 .6 I I 738 .4 77 . 3 se 4: 735 . 2 11 K-2 2 , 9 6 587 303,90 630 534,80 0 00 0aT 74 60 t o Plkk1 29 .1 83,2 0 uk 09 8 . 73 27 ,+ 17 78 791 .3 772 .3 10 6 587 192,40 630 587,60 74 . 801 ,2 a 9 . 732 . 746 .1 9pR 36 o Plkk1 75 0 8 .5 71 730 .8 83 .7 11 6 587 094,90 630 591,30 6 740 .9 79 K-30 K-4 72 02 , 04 , 3 0 .3 Š-2 9 775 ,3 7 774 ,1 35 12 6 587 093,75 630 572,58 Kaardileht nr 6434 Rakvere 35 ,+ 822 .1 8 8' 11 ,+ 76. 23 753 .4 740 ,3 791 .9 834 ,1 759 ,1 13 6 587 180,60 630 568,09 19 kv 80. 7 Pa-2 04 , 8 R Pa-1 804 ,1 82. .7 0 ,2 00 ere 02 , 4 88 14 6 587 303,87 630 511,47 a 74 811 ,6 26 , 53 767 ,4 8 ,8 . 61 . 8 , 2: -H 75 22 770 .9 4 781 .4 74 82 7 4 17 , Kae tnd 721 ,6K 764 .9 73 u td80. 00 a i . oo2r . 799 . 24 31 86 K-5 74 3 .8 . 7 1 7 Š- 67 4 , 81 0 . 14' 75 7 Pa-3 70 4: l 9. 1 76 1 Pindala 1,31 ha . 1, 4 . 768 ,0 00 77 11 .8 7 8 - . 8 77 . 97 4 , 76 788 ,6 777 .8 2 10 al 78.39 9 .1 Kr 78. 3,4+ K 800 , 740 ,0 9 29 43 ,6 r 11-1 0,8 32 , 7 K- 10 t 7 0 45 76 6. 658730 PA-1 8 68 ,9 j . 09 , 46 7 14 7 85 8 7 0 . . 85 1 8. 12 766 .4 7 7 (06 ,6) 807 , 1 3 + 3 , . 9 ,4 4 a 7 8 10 37 .1 78 . 46 , 9 78 812 .7 756 ,4 71 76,61 ee . 9' 81 76 o Plkk6pR 79. . 74 58 71 60 . 71 30 . 29 76 71. 77. .63 74 PA-2 74. 711 .6 73 . 45 1 78 25 Kae tnd 816 .3 86 83 77 . 74 . 85 776 ,8 . 21 06 , 76 26 . .3 82. Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 00 -714 .0 . 4 19 8 8 76 0 770 , 4 , 77. Maaparandussüsteemi maa-ala 89 2 774 .2 K-12 74. 75 , 0 :011 :110 79. 0 1 . 662 39 76 23 782 ,4 K-6 70 711 .4 9 Pa-6 0 , ls tikaj räär .1 3 Ve . 07 , 24 1' 71 74 7 ,9 707 ,4 775 ,8 71 77 86. . - 10 ,+ 08 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number A 77. .33 5 8 8 80 747 ,9 773 .0 7 , 72 88 75 76. Tee kaitsevöönd 74 74 87. 3 .2 2pT 82. 78 k1 .1 70 .9 aj räär ok .1 7 Vet li sk Pl Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 85 778 .8 6 5 77. 77. 13 1 73 714 . 92 75 774 .9 91 02 . 7 T 1 R 91 k1a 9p pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 74. 5 773 . o Pl 7k 10 .2 . 10 K-1 1 0,8 o Plkk1 74 73 08 73 784 .2 48 .82 81,9 0 107 , 87. Pähnimäe maastikukaitseala . 2 86. 9 90 mä e 74. 781 .5 7 7 3 0 0 . ,7 4 0 Pa hni Külgneva mäeeraldise piir 08 74 87 71 . . Pa-4 eaa l 8 30 9 s . 65 7 73 at i 7 . i tkuk 35 72. Pa -9 0,2 maas Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir . 72. 82 02 , ' 78. 6 ,8 41 7 9 1 , 3 . 8 2 6 80 3 I 7 0, I 36 1 K-8 75 81 83 , 5 I 78. 0, 761 .6 76. 1 PA-0 701 ,8 . 4 Elektripaigaldise kaitsevöönd 30 783 .3 853 . 1,3 6 76. 05 , 7 7 02 86 , Põlevkivi varuploki piir (pR - passiivne reservvaru) 88 9 .2 12 77 767 ,2 K-81 - 8 , + 68 708 .8 05 , 20 08 , 86. 6 753 ,0 762 ,2 711 .5 816 , 26 ,+ 71. Veltsi liivamaardla piir (asendiplaanil) 85 11 768 .5 709 .1 785 ,6 Sideehitise kaitsevöönd 79. . 18 K-7 59 94 . 86 783 .2 710 .0 784 .8 02 , Aksli 780 ,1 end R Katastriüksuse tunnus, piir ja nimi kk6p 6 o Pl 28 , .4 0 ,1 66201:001:0715 71 2 75 74 Kat Ip- 76 0 .9 78. . 709 .1 28 .1 8 Kaevandamisel jäetava nõlva 14 8 23 7 832 .3 80 83 ,6 0,4 . 7 Geoloogilise läbilõike joon I I' 71 . 78 42 12,9 5 alumine kontuur . 750 , 70 74. 85. 788 .8 26 8 61 79. 783 .1 0 Maapinna samakõrgusjoon, m 25 72 71 798 .3 . 7200 25 658 89 010' 7 . 1 6 71. I Kasuliku kihi lamami samakõrgusjoon, m 78 77 I 74. I . 37 50 78. 94 86. 781 .0 79. 27 774 .8 28 PA-3 82 802 .7 06 , 74. 713 .0 765 ,3 34 20 , PA-6 20 , 840 .1 78. 759 ,3 769 .7 3 9 Š- 801 . 761 ,2 19 , 95 13 1 79, 9 .4 0 PA-4 Puuraugu nr 17 79. 72,2 2 7 Katendi paksus, m . 79 ,3 1,0 89 PA-7 03 , 3 + ,1 89 77,85 Suudme abs kõrgus, m .17 74. 849 .7 7 71. 765 ,5 31 , 74 ,8 793 .8 3,5 Kasuliku kihi paksus, m 48 13 76,25 09 7 Mäeeraldise lamami kõrgus, abs m 70. 7 5 7 (0 . , 387 6 ) 8 42 0 762 , 85. 77. 3' 94 1 79. 74. 9 790 . K-9 PA-1 75 03 , 800 .2 78. 810 .3 1976. a uuringu puurauk (EGF 3431) 82 834 ,6 02 39 85 32 , 78, 71. 745 .7 . 31 Kae tnd 799 ,6 81 31 774 ,2 . 711 .4 746 .3 7 1979. a uuringu puurauk (EGF 3593) 82 784 . 82 85. Pa1 -0 .81 04 , Plokk5pT 16 794 ,7 846 .8 2021. a uuringu puurauk (Veltsi V uuringuruum) k2aR 39 o Plk 86 , 8 1 . 82 .0 1 7 R 71 4 4 4 70, 80. k19p o Plk .1 2 K-10 1 .50 82 7 , 15 81 307 2023. a uuringu puurauk (EGF 9759) 77. 63 ,14 . PA-8 7 2 73 5 , 1, 83 799 .2 836 .2 06 , 77. 814 ,9 81. 42 01 ,1 71. 765 ,6 7 78 , 4 K- 84. ni 85 - Pah 93 Kaevandi nr 14 15 5 7 724 ,9 . 7 96 4 78. K-9 79 75, .8 8 8 1 , Katendi paksus, m 84 1 62010 :01:09580 0,3 6 Suudme abs kõrgus, m . 83,46 13 44 74 779 ,8 3,2 Kasuliku kihi paksus, m 76. 58 . 79,96 91 832 .4 Mäeeraldise lamami kõrgus, abs m 72. 73. 842 .6 19 78. 74 PA-9 6 9 78,56 Kõrgust ei ole kasutatud lamami mudelis 0, 8 789 . 89 19 .2 4 Š- 71 3 74. 770 ,6 07 8 78. . 17 , 76 16 , 73 (70,67) 83. 76 6 4 , 73 828 ,5 2004. a uuringu kasuliku kihi lamami abs kõrgus, m 81. 844 .5 . 64 34 ,+ 75 mes ta 34 778 ,5 39 . i Kige 81 PA-5 7 (11 ,5 ) 1010 :010 :195 2004. a uuringu kaevand (EGF 7584) 78. 66 84 06 , 82. PA-4 9 .8 5 Š- 75 10 , . 84 81. 776 ,4 29 30 .6 782 .1 37 8 04 , 778 ,5 1,084 82 770 ,4 00 35 , 797 ,3 80. 2023. a uuringu kaevand (EGF 9759) 65 871 762 ,5 4,0+ 81 91 66 747 ,3 66 77. 80. 80. k4pT 83. 7 (02 ,3) o Pl k 786 .4 800 .6 2024. a uuringu kaevand 12 11 o Plkk19p R 82. 81. 837 .8 2024. a uuringu seinapuhastus I 12' 04 42 ' 799 .0 780 .1 Lv i i d Kae tn 11' Ip-1 Interpoleerimispunkti nr Katendi paksus, m 50 53 Vet li sIIi livakaj räär 0,1 80. 48 81. 810 .7 74,09 Maapinna abs kõrgus, m 79. h Pilakames ta 0,16 Kasuliku kihi paksus, m u o Plkk3aT 73,83 82 kapõl l Mäeeraldise lamami kõrgus, abs m 2 h Pila 31 80. .5 1010 :010 :7 . 66 9 59 5 81 81 843 .5 010 :01:0730 1 R . 66 kk2a 40 Pa1 -1 o Pl Ep-1 Ekstrapoleerimispunkti nr 82 0,2 .5 2 5 ,5 14 81 103 , 306 82. 710 ,5 59 84. 81. 72 815 .7 Kig iemäe 661010 :010 :194 Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Veltsi III liivakarjäär 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt. 2023. Mäeeraldise plaan Rakvere vald, Lääne-Viru maakond 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Haljala vald, Lääne-Viru maakond 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 15.01.2025); Loa omanik OÜ Verston Eesti Graafiline lisa 1/3 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 15.01.2025); Pärnu 128, Paide linn, 72720 Järvamaa - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 15.01.2025); [email protected] Mõõtkava 1 : 1000 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 15.01.2025); - Veltsi VI uuringuruumi Topograafiline ja varu arvutuse plaan, Tauri Põldema 0 50 100 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 31.01.2025 OÜ Inseneribüroo Steiger, töö nr 24/4900 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5111 /Allkirjastatud digitaalselt/