Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1027893

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1024753-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi Aktsiaselts K.A.T. & Ko Kontaktisik Roland Kuusik Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Käesolevaga taotleb AS K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääris maavara kaevandamise luba 15 aastaks. Parandustaotluse selgitus Parandati taotlust vastavalt Keskkonnaameti 25.02.2025 kirjale nr DM-128906-11. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja AS K.A.T. & Ko (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Päraküla liivakarjääri mäeeraldisele. Pärnu põhjendus maakonnas Päraküla uuringuruumis viidi 01.03.2024. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 1, 2 ja 3 aT. Aktsiaselts K.A.T. & Ko taotleb maavara kaevandamise luba Päraküla liivakarjääris, eesmärgiga tagada ümbruskonna ehituse ja teehoolduse varustuskindlus selleks sobiliku kvaliteediga liivaga. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Päraküla liivakarjäär Aadress Peraküla-Joanni, Päraküla, Pärnu linn, Pärnu maakond Territoriaalkood 6595 Katastritunnus(ed) 82603:001:0067 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6465307, Y: 506240 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Peraküla-Joanni (82603:001:0067). Puudutatud veekogud: Männiku jõgi (VEE1121400). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Pärnu linn, Pärnu maakond 0624 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 968 Maardla nimetus Päraküla Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Päraküla liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Mäeeraldise pindala (ha) 13.17 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 13.17 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 73 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 24 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 3 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 363 tuh m³ 31.12.24 Tegevusala andmed 2/6 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 283 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja K.A.T. Ko AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/329932 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 19.10.2019 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018) Geoloogiafondi number 8974 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 412 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 26.02.2019 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve veekogu, metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Parakula_KLT_SK.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 5: Aruanne__Parakula_.pdf GIS ja CAD failid Lisa 6: isojooned_maapind.dgn Lisa 7: isojooned_lamam.dgn Lisa 8: Maeeraldise_ja_selle_teenindusmaa_ruumikuju.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 3/6 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Taotletava Päraküla liivakarjääri mäeeraldise maavara vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Kaevandatavat materjali hakatakse kasutama lammutustööde kirjeldus peamiselt teedeehituses. Materjal on sobilik kasutada teede mulletes töökihtide täitematerjaliks ning dreenkihtide ehitamiseks. Mäenduslikud tingimused taotletavas Päraküla liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Lahustükkida lääneküljelt kulgeb kruusatee, mida saaks kasutada väljaveoks. Teel on ühendus põhjaküljel kulgeva Kõima - Seliste kõrvalmaanteega (19107). Katendi paksus taotletaval alal on 0,2 - 2,3 m (keskmiselt 0,5 m). Plokk 3 kasuliku kihi keskmine paksus on 2,5 m (sh. veealune 1,8 m). Kasuliku kihi lamam on abs kõrgustel 17,60 – 23,08 m. Katend on esindatud ~0,2 m paksuse kasvukihiga, millele järgneb enamasti orgaanikarikas must muld või üksikutes uuringupunktides tihe saviliiv Katendi maht mäeeraldisel on 73 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Päraküla liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, vajadusel pinnasepump-süvendajat. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealust liiva kaevandatakse vee seest ilma vee taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus liivast vesi välja nõrgub. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletava Päraküla liivakarjäär pindalaga 13,17 ha asub Päraküla külas Pärnu linnas Pärnu maakonnas. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist. Põhjapoolne lahustükk asub kinnistul Peraküla-Joanni (82603:001:0067) ning lõunapoolne lahustükk jääb kinnistutele Uuetoa (82603:001:0063). Kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, ning kuuluvad eraomandisse. Lähim elamu asub ~215 m lõunas kinnistul Võhma (82603:001:0068). Mäeeraldisest ~540 m kaugusel läänes asub lähim hoone kinnistul Uue-Selja (82603:001:0036), loodes lähimad hooned ~330 m kaugusel Jüri-Jaani (82603:001:0001) kinnistul ja ~420 m kaugusel Lepiku (82603:001:0064) kinnistul. Kinnistud kuuluvad eraomandisse. Taotletav Päraküla liivakarjäär külgneb läänes vahetult Elektrilevi OÜ alla 1 kV elektriõhuliini (VID kood 7114679) kaitsevööndiga. Põhjapoolsel lahustükil on kattuvused III kategooria kaitsealuse liigiga Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) (KLO9344147), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (KLO9344172), Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9344167), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) (KLO9344157), Huperzia selago (harilik ungrukold) (KLO9344151), Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201275) ja Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201278). Lõunapoolsel lahustükil on kattuvused III kategooria kaitsealuse liigiga Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9344166), Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) (KLO9344146), Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201264) ja Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9349435). Põhjapoolse lahustüki põhjaküljel kulgeb Kõima - Seliste kõrvalmaantee nr 19107 (katastritunnus 82603:001:0012), millele kehtib 30 m laiune kaitsevöönd tee välimisest servast. Taotletaval alal kaitsevööndiga kattumist ei ole. Lähim puurkaev (tunnus PRK0068830) asub taotletavast mäeeraldise teenindusalast lõuna suunas ligikaudu 220 m kaugusel Võhma kinnistul ( 82603:001:0068). Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Päraküla liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, pinnasepump-süvendaja, frontaallaadur, kallur. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja-pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis keskkonnamõju kohta töötamisel kuni 60 dB, mis on maksimaalne II kategooria segaalas lubatud müratase. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Karjäärist kooritud katendit saab kasutada müratõkkevalli rajamiseks, mis minimaliseerib veel mürafooni mõju. Arvestades eelnevat võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müramõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Samuti ei oma materjali töötlemisel tekkiv müra üldisele mürafoonile mõju, kuna töö ei ole pidev ja mahud ei ole suured. 4/6 Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 24 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,026 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,012 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Päraküla liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta aastast tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Taotletavas Päraküla liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata. Olulise põhjaveetaseme alanduse mõjuraadiusesse ei jää ühtegi majapidamist. Küll aga võib karjäärist läänes asuva tiigi veetaseme muutumine mõnel määral siiski mõjutada Põlde kinnistu kaevu veetaset, mille tõttu võib mäeeraldise taotlejal olla vajalik võtta kasutusele meetmeid, et tagada antud kinnistul kvaliteetse veevarustuse säilimine (nt Siluri- Ordoviitsiumi veekompleksist vett ammutava puurkaevu rajamine). Võimaldamaks hinnata kaevandamise mõju, tuleks enne kaevandamise algust ja kaevandamise käigus fikseerida Põlde kinnistu kaevu veetase. Veetaseme fikseerimiseks on vajalik kaevu omaniku nõusolek. Ei ole tõenäoline, et veetaseme mõju ulatub teiste piirkonna majapidamiste kaevudeni. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Põhjapoolsel lahustükil on kattuvused III kategooria kaitsealuse liigiga Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) (KLO9344147), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (KLO9344172), Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9344167), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) (KLO9344157), Huperzia selago (harilik ungrukold) (KLO9344151), Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201275) ja Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201278). Lõunapoolsel lahustükil on kattuvused III kategooria kaitsealuse liigiga Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9344166), Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) (KLO9344146), Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201264) ja Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9349435). Kaitsealused taimed levivad ka väljaspool mäeeraldist, mis tähendab, et sobilikke elupaiku on karjääri läheduses veel ning on võimalik liigi ümberasustamine. Vastavalt looduskaitseseaduse § 58 lõige 5 alusel võib kaitsealuse liigi isendid loodusest eemaldada ümberasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Enne taimede ümberasustamist tuleb teostada ekspertiis. Ekspertiisi tulemusel otsustatakse kas ja kuidas on taimed võimalik ümber istutada. Kõik ümberasustamised tuleb teostada Keskkonnaameti vastava eksperdi kohalolul. Taimede siirdamiseks tuleb samuti esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Taotluse sisu ja tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. OÜ Inseneribüroo Steiger on koostanud Päraküla taotluse kohta ekspertarvamus, kus on hinnanud kaevandamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Ekspertarvamus on lisatud taotlusesse. Taotletavas Päraküla liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Päraküla liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. 5/6 Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Muu eelhinnangu info Lisa 9: Parakula_eksperthinnang_FIN_VER_1.2.asice 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Päraküla KLT graafika Lisa 10: Parakula_KLT_graafika.asice 6/6  2 6 .9 2 2 2 8 7 2 20 25.43 24.14 23.56 22.52 20 24.55 9 . 27.14 26.50 28.66 21 21.92 22.32 26 26.98 25 23.89 22.61 22.74 24 26.09 27.06 23.03 22.55 22.41 21.65 27 26.05 26.87 22.79 22.46 25.21 21.87 22.46 26.96 26.38 26 Joanna Põlde 25.14 26.49 2 6 .8 1 2 6 82603:001:006624.29 Plokk 2 aT 22.29 22.69 21.86 22.68 25.03 24.96 26.69 K-14 22.74 82603:001:0062 26.75 26.94 2 25.99 23.900,5 5 23.48 22.90 õu 26.78 24.95 23,85 25.34 23.21 26 26.57 26 2,0+ .46 25.66 21,35 24.95 24.74 25 24.73 22.69 26 I 26.15 24.15 24.73 I 25.48 26.22 I 25 26 24.95 25. 95 24.75 23.93 23.59 25.51 1 23.24 .9 26.72 26.06 1' 25. 16 23.45 5 2 24.81 24. 64 Joanna 26 25.62 01 25.88 23.22 1910 82603:001:0066 . 25 26. 7Kõ 10 24. 2 I 3 24.94 ima -S 23.10 23 22.56 V 24.98 1 25.00 24.58 82 23 el i stet 60 3 23.96 : 00 . 76 e e 22.92 56 6 465 400 24.82 PA - 26.05 10 0,3 1 : 0012 23. 4 22.86 22.78 22 . 25.95 24.79 25,93 24.99 23.77 6 2 3' 25.12 25.80 3,0 3. 31 23. 17 PA - 7 22,63 229 .7 Metsa 0,3 26,27 23. 06 3 82603:001:0061 22.40 23.96 PA - 17 23.61 2,126.55 2' 22.49 23 4' 24 25.37 23,87 25. 24.56 23.02 25 24.77 23,47 0,4 23.36 23.23 22.20 93 24.77 24.84 18,67 22.93 PA - 18 2 N 26.49 10'10 4,4 0,4 4 20 24.76 26.07 22.94 22,72 22.47 3,5 26 26.07 25.25 24.97 22.86 sp1 18,82 87 22.95 25. 23.98 25 24.82 26.38 24.56 24.98 22 23.34 22.14 21.91 25.04 22.58 25.40 22 24.88 23.10 21 26.22 25.97 23.61 22.87 22.58 24.91 Peraküla-Joanni 92 25 26.37 25.81 25. 24.99 26.62 22.08 24.64 82603:001:0067 sp2 IK-6 26.16 23.91 23.20 23 22.58 22.49 22.27 0,5 19 25.72 22.06 24.77 24.30 26,03 Plokk 3 aT 22 0,4 22.35 Kaardileht nr 5331 (Audru) 26.63 25,13 K-8 24.71 9' 74 25. 25.68 25.20 22.92 18 sp3 0,2 25 23.14 24.94 9 22.20 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise piiripunktide 25 24,80 26.14 25.39 21.98 2,0 21.82 koordinaadid koordinaadid 26.55 22,60 24.75 24.93 K-3 23.39 3 PA - 19 0,5 23.89 2 0,4 26.70 25.54 25.57 24,21 22.96 22.79 22.55 22.07 21,80 21.80 21.80 I' Nr X Y Nr X Y PA - 8 25.58 24.92 0,7+ PA - 16 3,8 21.26 25.95 0,3 23,01 0,4 17,6021.78 1 6 465 396,56 506 085,26 11' 6 465 136,78 506 050,93 25,66 25.93 23,07 24 3,3 3,7 21.47 26 26.79 2 6 465 343,08 506 502,47 12' 6 465 139,63 506 141,47 22,06 18,97 5 .78 25 6 22 21.03 26.31 21.32 3 6 465 365,21 506 566,78 13' 6 465 001,37 506 166,95 I 8 21.72 V' 22.17 26.67 4 6 465 344,69 506 598,48 14' 6 464 981,89 506 310,50 6 465 200 8' 22.92 22.73 5' 21 25 22.62 26.00 24.46 7 23.10 6' 5 6 465 231,38 506 598,94 15' 6 464 839,90 506 343,77 25.15 23.76 7' 23.50 506 400 K-4 506 600 25.95 6 6 465 228,32 506 546,25 16' 6 464 766,80 506 179,92 26.25 0,4 Audru metskond 288 26,04 7 6 465 209,36 506 215,06 17' 6 464 855,47 506 139,72 25.48 82601:001:0222 0,7 24,94 24.91 12' 23.96 23.61 23.34 8 6 465 211,95 506 063,57 18' 6 464 982,49 506 072,70 26 11' 62 9 6 465 261,60 506 078,52 19' 6 465 120,47 506 047,81 . 25 25.94 11 12 24.20 10 6 465 357,72 506 090,49 PA - 29 254 .3 4. 96 0,3 26.11 24,88 23.88 Pindala 5,45 ha 3,1 24 25.71 21,4825.02 23.59 23.37 1 . 24.45 Pindala 7,72 ha 85 24 25.53 25.29 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 19 19' 23.84 Mäeeraldise teenindusmaa piir, Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise teenindusmaa 25.87 25.65 24.44 1' piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 58 25.26 K-1 piiripunkt ja piiripunkti number 25. 25.20 0,4 25,18 24.87 Nr X Y Nr X Y 25.75 1,7+ 23.91 25.3723,08 23.72 23.47 1' 6 465 396,56 506 085,26 11' 6 465 136,78 506 050,93 24. 3 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 2 56 a v e r 24.91 24.46 24.29 2' 6 465 343,08 506 502,47 12' 6 465 139,63 506 141,47 61 22 . 25.42 Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus 3' 6 465 365,21 506 566,78 13' 6 465 001,37 506 166,95 25 25.04 23.98 40 25. Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26° 17 25.20 4' 6 465 344,69 506 598,48 14' 6 464 981,89 506 310,50 24 23.80 25 24. 24.80 13' Veealune nõlvus 1:5 vastab kaldele 12° 5' 6 465 231,38 506 598,94 15' 6 464 839,90 506 343,77 25.01 24.35 24. 23.92 Peraküla-Joanni 6' 6 465 228,32 506 546,25 16' 6 464 766,80 506 179,92 39 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 31 23.92 13 24.15 82603:001:0067 7' 6 465 209,36 506 215,06 17' 6 464 855,47 506 139,72 25. 25.21 23.78 14' 23.84 6 465 000 24.90 vare Maardla piir (asendiplaanil) 8' 6 465 211,95 506 063,57 18' 6 464 982,49 506 072,70 18' 24.69 242 .3 23.73 14 9' 6 465 261,60 506 078,52 19' 6 465 120,47 506 047,81 18 PA - 15 23.57 21 0,6 Geoloogilise läbilõike joon ' I I' 506 000 PA - 12 0,4 24.41 24.02 23,57 I I 10' 6 465 357,72 506 090,49 23.64 3,7 2 24,72 19,27 23.19 1 Maapinna samakõrgusjoon, m Pindala 5,45 ha II 25.01 1,9 24.60 24.00 Maaparandushoiuala 22,42 Uuetoa Pindala 7,72 ha 24.08 21 Lamami samakõrgusjoon, m Märkused: 24.70 82603:001:0063 24 23.63 24.29 23.01 23.63 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Ranna või kalda piiranguvöönd 24.58 K-2 22 23.89 III kat. kaitsealused liigid 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 24.79 0,4 24,12 23.76 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 06.2018. 1,6+ 24.15 22,12 23.81 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Veehaarde sanitaarkaitseala 23.17 24.35 24.57 Müratõkkevall 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Plokk 3 aT 24.00 23.58 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 23.05.2024); 24 24.13 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2024); 23 Teekaitsevöönd 23.60 21 - Keskkonnaregistri maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.04.2024); 24.22 Puhvertsoon 22.98 24.28 19 23.17 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 23.66 Elektripaigaldise kaitsevöönd 17 PA - 14 0,3 17' 23.69 22,95 23.29 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 20 3,7 24.12 18,95 15 15' 23.50 24.05 23.51 22.37 Päraküla liivakarjäär 26.06.2018 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 24 I Mäeeraldise plaan 23.77 II ' Pärnu maakond, Pärnu linn 22.96 2018. a uuringu puuraugu nr 3 PA - 1 PA - 13 23.56 2 Katendi paksus, m 0,5 0,6 Suudme abs kõrgus, m 27,09 23,52 Loa omanik Graafiline lisa 1 / 3 2,0 Kasuliku kihi paksus, m 3,6 23.09 K.A.T. & Ko. Mäeeraldise lamami 19,42 506 200 24,49 23.52 abs kõrgus, m Savi tn 42, 80040 Pärnu 23.24 Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] K-1 2018. a uuringu kaevandi nr 0,4 Katendi paksus, m 16 23.19 23.02 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Suudme abs kõrgus, m Koostas Tauri Põldema Kuupäev 10.01.2025 25,18 Kasuliku kihi paksus, m 23 /allkirjastatud digitaalselt/ 1,7 Mäeeraldise lamami 23,08 16' Männiku tee 104, 11216 Tallinn abs kõrgus, m 23.02 +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4825 /allkirjastatud digitaalselt/  W Läbilõige I-I' E m m 28 28 Läbilõige II-II' W E K-6 m m Joanni Peraküla-Joanni 0067 27 PA-8 27 26,03 28 28 82603:001:0067 25,66 001: 26 K-8 26 a- 27 27 0063 akül 0,5 24,80 82603: 0,3 K-3 Audru metskond 288 25 24,21 25 82601:001:0222 001: Per oa 0,9 26 PA-12 26 0,2 Pr. 8-1 Uuet Pr. K-8 Kr. 16,7 PA-16 24,72 82603: 24 Kr. 12,6 St. 7,7 24 0,5 23,07 25 25 St. 1,3 M. 1,7 PA-15 M. 1,7 EL 1,2 PA-19 23 0,4 23,57 1: 23 1: EL Pr. 12-1 5 24 24 2 0,4 21,80 Pr. 16-1 Kr. 21,0 2,2 vt. 22,11 m St. 8,7 22 3,6 28.10.2017 Kr. 0,0 22 2,1 23 M. 1,9 Pr. 15-1 0,6 23 1: St. 6,5 5 M. 0,9 0,4 2,3 EL Plokk 3 aT Kr. 0,2 vt. 22,57 m 25.06.2018 21 TL vt. 20,80 m 21 St. 4,2 4,5 25.06.2018 22 22 2,5 M. 1,2 Plokk 3 aT 5 Pr. 16-1 1: Pr. 19-1 3,0 TL 5 20 Kr. 0,2 20 1: Kr. 0,0 2,5 St. 6,6 21 Pr. 15-2 21 St. 7,0 M. 0,8 Kr. 2,6 M. 0,5 4,1 TL 19 St. 4,8 TL 20 20 M. 1,2 4,5 TL 18 4,3 4,2 19 19 4,5 4,5 17 18 18 16 19107 Kõima-Seliste tee Peraküla-Joanni Läbilõige III-III' 82603:001:0012 82603:001:0067 Audru metskond 288 Uuetoa N PA-8 S 82601:001:0222 82603:001:0063 Joanni m PA-10 m Läbilõige IV-IV' 0067 25,66 K-1 25,93 26 25,18 26 N S PA-1 Puuraugu nr 001: 0,3 m 19107 Kõima-Seliste tee Peraküla-Joanni m Suudme abs kõrgus, m a- 0,3 K-2 27,09 82603:001:0012 akül 25 25 82603:001:0067 82603: Pr. 10-1 0,4 24,12 24 24 Pr. 8-1 Pr. K-1 PA-18 1: Kr. 23,0 Proovi number Per Kr. 27,5 2 St. 8,8 Kr. 16,7 PA-14 22,72 24 St. 2,5 24 23 PA-19 23 0,6 Kruusa sisaldus, % M. 1,9 St. 7,7 0,4 Pr. 1-1 EL Plokk 3 aT M. 1,7 M. 1,9 Plokk 3 aT 22,95 21,80 Kr. 8,8 Savi- ja tolmusisaldus, % 1: vt. 23,08 m EL 0,4 Liiva peensusmoodul 23 EL 28.10.2017 23 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 25,39 m St. 9,7 22 22 5 25.06.2018 EL - ehitusliiv 3,3 2,1 vt. 22,52 m Pr. 14-1 0,3 vt. 21,62 m Mõõtmise kuupäev M. 2,0 TL - täiteliiv 28.10.2017 Kr. 0,5 25.06.2018 0,4 EL 22 3,6 St. 6,6 22 Pr. 18-1 Sügavus maapinnast, m 2,6 5 21 21 1: vt. 20,80 m 2,0 1: M. 1,3 Kr. 0,1 25.06.2018 Proovitud intervall, m 5 EL St. 6,2 4,5 Plokk 3 aTPr. 19-1 5 21 21 M. 0,9 1: 4,5 2,0 20 20 3,5 Puuraugu sügavus, m Pr. 14-2 TL Kr. 0,0 Kr. 0,4 St. 7,0 20 St. 4,9 20 19 M. 0,5 19 3,9 TL M. 1,1 TL 19 4,0 19 18 18 4,5 4,2 4,5 K-13 Kaevandi nr 18 18 17 4,5 17 22,48 Suudme abs kõrgus, m 17 17 16 16 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 22,11 m Proovi number 28.10.2017 0,4 Mõõtmise kuupäev Pr. K-13 Kruusa sisaldus, % 16 16 Kr. 12,7 Savi- ja tolmusisaldus, % Proovitud intervall, m St. 1,7 Liiva peensusmoodul M. 1,9 EL - ehitusliiv EL TL - täiteliiv Kaevandi sügavus, m 2,4 Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise piir Peraküla-Joanni Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Jämedateraline liiv Savi Teekaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Mäeeraldise teenindusmaa piir 82603:001:0067 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Päraküla liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Ülipeeneteraline liiv Kruusakas liiv Saviliiv Elektripaigaldise kaitsevöönd Pärnu maakond, Pärnu linn I-I' ... IV-IV' Keskmine uuringuaegne veetase (abs kõrgus 23,2 m) Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus Loa omanik Graafiline lisa 2 / 3 Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26° Peeneteraline liiv Moreen Maaparandushoiuala K.A.T. & Ko. Veealune nõlvus 1:5 vastab kaldele 12° Savi tn 42, 80040 Pärnu H 1 : 2000 Mõõtkava [email protected] V 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tauri Põldema Kuupäev 10.01.2025 0 100 200 m /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4825 /allkirjastatud digitaalselt/  25.43 24.14 23.56 22.52 24.55 21.92 22.32 25 23.89 22.61 22.74 24 23.03 22.55 22.41 21.65 22.79 22.46 21.87 22.46 6 Joanna Plokk 2 aT 22.29 22.69 2 82603:001:006624.29 21.86 22.68 22.74 25.99 23.90 23.48 22.90 24.95 23.21 26 .46 25.66 25 24.73 22.69 26.15 26 24.15 26.22 25. 95 24.75 23.93 23.59 1 23.24 .9 26.06 1' 25. 16 23.45 5 2 24.81 24. 64 Joanna 26 25.62 01 25.88 23.22 1910 82603:001:0066 . 26. 7Kõ 10 24. 23 24.94 ima -S e 23.10 23 22.56 24.98 1 25.00 24.58 8260 3 23.96 : 0 2 0 3. 7 1 6 l i stet e e 22.92 22.78 .56 26.05 : 0012 23. 4 22.86 22 24.99 2 23.77 6 3' 25.12 25.80 5 23. 31 23. 17 24 229 .7 Metsa 23 24 23. 06 3 N 22.40 23 23.96 82603:001:0061 23.61 2' 22.49 23 4' 25. 23.02 23 23.23 24.77 22 23.36 22.20 93 24.77 24.84 21 22 22.93 22 10'10 20 23 2 21 4 20 22.94 26.07 21 22 19 25.25 19 20 87 21 0 25. 2 25 24.98 19 22 20 24 21.91 22 25 24.88 21 26.22 24.91 Peraküla-Joanni 92 25.81 25. 24.99 23 22 26.16 24.64 82603:001:0067 Plokk 3 aT 19 25.72 22.06 24.77 22 Kaardileht nr 5331 (Audru) 9' 74 19 18 24.71 25. 25 24.94 9 21 25 26.14 25.39 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise piiripunktide 21.82 24.75 24.93 25.57 koordinaadid koordinaadid 18 25.54 19 25.95 19 2 0 21.26 Nr X Y Nr X Y 24 19 20 20 21 25.93 25 20 21 22 21.47 1 6 465 396,56 506 085,26 11' 6 465 136,78 506 050,93 26 21 5 23 21 22 78 2 6 465 343,08 506 502,47 12' 6 465 139,63 506 141,47 . 23 22 25 6 22 24 23 21.03 21.32 26.31 8 22.17 21.72 3 6 465 365,21 506 566,78 13' 6 465 001,37 506 166,95 6 465 200 8' 22.92 22.73 5' 21 4 6 465 344,69 506 598,48 14' 6 464 981,89 506 310,50 25 22.62 26.00 24.46 7 23.10 6' 25.15 23.76 7' 23.50 5 6 465 231,38 506 598,94 15' 6 464 839,90 506 343,77 506 600 506 400 25.95 Audru metskond 288 6 6 465 228,32 506 546,25 16' 6 464 766,80 506 179,92 25.48 82601:001:0222 7 6 465 209,36 506 215,06 17' 6 464 855,47 506 139,72 24.91 12' 23.96 23.61 23.34 8 6 465 211,95 506 063,57 18' 6 464 982,49 506 072,70 26 11' .62 25 25.94 11 12 24.20 9 6 465 261,60 506 078,52 19' 6 465 120,47 506 047,81 24 25 23 10 6 465 357,72 506 090,49 26.11 23.88 Pindala 5,45 ha 24 25.71 23.59 23.37 24.45 24 Pindala 7,72 ha 19 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise teenindusmaa 19' 23.84 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 22 25.87 24.44 58 25. 22 Nr X Y Nr X Y 1 25.75 23.91 1' 6 465 396,56 506 085,26 11' 6 465 136,78 506 050,93 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 23.72 25 23.47 2' 6 465 343,08 506 502,47 12' 6 465 139,63 506 141,47 23 a v e r 24.46 24.29 3' 6 465 365,21 506 566,78 13' 6 465 001,37 506 166,95 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, 23 61 piiripunkt ja piiripunkti number . 25.42 25 23.98 40 4' 6 465 344,69 506 598,48 14' 6 464 981,89 506 310,50 24 25. 17 24 23.80 5' 6 465 231,38 506 598,94 15' 6 464 839,90 506 343,77 24. 13' 24 24.35 6' 6 465 228,32 506 546,25 16' 6 464 766,80 506 179,92 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 23.92 7' 6 465 209,36 506 215,06 17' 6 464 855,47 506 139,72 31 23.92 13 24.15 25. 25.21 23.78 14' 8' 6 465 211,95 506 063,57 18' 6 464 982,49 506 072,70 Peraküla-Joanni Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 23.84 6 465 000 vare 9' 6 465 261,60 506 078,52 19' 6 465 120,47 506 047,81 82603:001:0067 18' 2 23 24 23.73 14 2 18 23.57 10' 6 465 357,72 506 090,49 Maardla piir (asendiplaanil) 506 000 Pindala 5,45 ha 21 23 23.19 21 Maapinna samakõrgusjoon, m 25.01 Pindala 7,72 ha Uuetoa Märkused: 24 82603:001:0063 21 22 23 23.01 Teekaitsevöönd 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 24.79 22 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 06.2018. Elektripaigaldise kaitsevöönd 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 22 23.17 24.57 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 23.05.2024); 23 III kat. kaitsealused liigid - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2024); 23 24 - Keskkonnaregistri maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.04.2024); 21 22.98 24.28 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 21 Maaparandushoiuala 22 23 17 17' Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 20 20 15 15' 21 Ranna või kalda piiranguvöönd 24.05 22.37 Päraküla liivakarjäär 24 Korrastatud ala plaan 22 Pärnu maakond, Pärnu linn 22.96 21 Tehisveekoguks korrastatav ala, 23 20 2322 pindala 11,44 ha, abs 23,2 m Loa omanik 23.09 Graafiline lisa 3 / 3 K.A.T. & Ko. 506 200 23.52 Savi tn 42, 80040 Pärnu 23.24 Rohumaaks korrastatav ala, pindala 0,88 ha Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] 16 23.19 23.02 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tauri Põldema Kuupäev 10.01.2025 /allkirjastatud digitaalselt/ Metsamaaks korrastatav ala, pindala 0,85 ha 16' Männiku tee 104, 11216 Tallinn 23.02 +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4825 /allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS K.A.T. & Ko (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Päraküla liivakarjääri mäeeraldisele. Pärnu maakonnas Päraküla uuringuruumis viidi 01.03.2024. a. seisuga läbi geoloogiline uuring, mille alusel on arvele võetud ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokid 1, 2 ja 3 aT. Aktsiaselts K.A.T. & Ko taotleb maavara kaevandamise luba Päraküla liivakarjääris, eesmärgiga tagada ümbruskonna ehituse ja teehoolduse varustuskindlus selleks sobiliku kvaliteediga liivaga. Päraküla liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus vastab juhendi „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ punktides 4.1.2 toodud tingimustele, kuna tegemist on eraomandisse kuuluva maavaraga, mille puhul ei kaaluta riiklike huve varustuskindluse aspektist. Käesolevaga taotleb AS K.A.T. & Ko Päraküla liivakarjääris maavara kaevandamise luba 15 aastaks. Taotletava Päraküla liivakarjääri mäeeraldise maavara vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele. Kaevandatavat materjali hakatakse kasutama peamiselt teedeehituses. Materjal on sobilik kasutada teede mulletes töökihtide täitematerjaliks ning dreenkihtide ehitamiseks. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletava Päraküla liivakarjäär pindalaga 13,17 ha asub Päraküla külas Pärnu linnas Pärnu maakonnas. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist. Põhjapoolne lahustükk asub kinnistul Peraküla-Joanni (82603:001:0067) ning lõunapoolne lahustükk jääb kinnistutele Uuetoa (82603:001:0063). Kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, ning kuuluvad eraomandisse. Lähimad elamud asuvad ~ 200 m kaugusel loodes kinnistul Põlde (82603:001:0062) ja ~215 m lõunas kinnistul Võhma (82603:001:0068). Mäeeraldisest ~540 m kaugusel läänes asub lähim hoone kinnistul Uue-Selja (82603:001:0036), loodes lähimad hooned ~330 m kaugusel Jüri- Jaani (82603:001:0001) kinnistul ja ~420 m kaugusel Lepiku (82603:001:0064) kinnistul. Kinnistud kuuluvad eraomandisse. Taotletav Päraküla liivakarjäär külgneb läänes vahetult Elektrilevi OÜ alla 1 kV elektriõhuliini (VID kood 7114679) kaitsevööndiga. Põhjapoolsel lahustükil on kattuvused III kategooria kaitsealuse liigiga Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) (KLO9344147), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (KLO9344172), Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9344167), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) (KLO9344157), Huperzia selago (harilik ungrukold) (KLO9344151), Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201275) ja Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201278). Lõunapoolsel lahustükil on kattuvused III kategooria kaitsealuse liigiga Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9344166), Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) (KLO9344146), Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201264) ja Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9349435). Põhjapoolse lahustüki põhjaküljel kulgeb Kõima - Seliste kõrvalmaantee nr 19107 (katastritunnus 82603:001:0012), millele kehtib 30 m laiune kaitsevöönd tee välimisest servast. Taotletaval alal kaitsevööndiga kattumist ei ole. Lähim puurkaev (tunnus PRK0068830) asub taotletavast mäeeraldise teenindusalast lõuna suunas ligikaudu 220 m kaugusel Võhma kinnistul ( 82603:001:0068). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletaval alal on tehtud üks geoloogiline uuring – „Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018).“, töö nr 18/2328 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2018). Päraküla liivamaardla asub Kesk - Devoni ladestiku Pärnu lademe, Pärnu kihistu avamusalal, kus esineb liivakivi, aleuroliiti, savi, dolokivi ja domeriiti. Pärnu lademe paksus on vahemikus 15 - 47 meetrit. Taotletava karjääri katendi paksus on suhteliselt ühtlane jäädes vahemikku 0,2 - 2,3 m (keskmiselt 0,5 m). Katend on esindatud ~0,2 m paksuse kasvukihiga, millele järgneb enamasti orgaanikarikas must muld või üksikutes uuringupunktides tihe saviliiv. Kasulik kiht on esindatud ülipeene- kuni keskmiseteralise kohati kruusaka liivaga, milles esineb vähesel määral ka veeriseid. Kruus ja veerised on karbonaatse koostisega. Üldiselt muutub materjal sügavuse suurenedes hallimaks ning tihedamaks - savi- ja tolmuosakeste sisaldus suureneb. Kasuliku kihi lamam jääb absoluutkõrguste vahemikku 17,6 - 26,9 m (keskmiselt 21,6 m). Lamamiks on valdavalt moreen, kuid kohati esineb ka liivsavi, saviliiva ning savi. Moreeni, liivsavi, saviliiva ja savi värvused varieeruvad tumehallist sinakashallini. Tabel 3.1 Kasuliku materjali põhinäitajad Plokk 3 (aT) Erim ehitusliiv Proovide arv 18 Proovide kogupikkus, m 42,8 >5 mm, % 0,0 - 27,5 (keskm. 10,4) 0,05 - 5,0 mm, % 63,6 - 95,6 (keskm. 83,3) <0,05 mm, % 1,3 - 11,1 (keskm. 6,3) Liiva peensusmoodul 0,5 - 1,9 (keskm. 1,4)  Liiva filtratsiooni-moodul, m/ööp 0,1 - 3,7 (keskm. 1,0) Eelnevast tulenevalt sobib Päraküla liivakarjääri täiteliiv kasutamiseks tee muldkeha töökihi täitematerjaliks ning dreenkihi ehitamiseks. Vastavalt ehitise projektdokumentatsioonile võivad ehitusmaterjalidele esitatavad nõuded erineda eeltoodust ning olla karmimad. 2018. a uuringu käigus tehti hüdrogeoloogilistest kaevandite ning puuraukude veetasemete mõõtmised. Veetasemed fikseeriti 17 puuraugus ja 6 kaevandis. Ülejäänud 7 puuraugu seinad varisesid kinni, mistõttu ei olnud võimalik veetaset mõõta ning 5 kaevandis vett ei esinenud. Veetasemete mõõtmised on tehtud 2018. a juunikuus, mis oli väga sademetevaene aeg (riigi ilmateenistuse sademetemõõtur – 38,5 mm) ning 2017. a oktoobris, mis oli sademeterohke aeg (riigi ilmateenistuse sademetemõõtur – 140,4 mm). Põhjavee tase järgib suures osas maapinna reljeefi, olles kõrgem lääneosas ning langedes ida suunas. Puuraukude veetasemete sügavused olid maapinnast 0,4 - 2,4 m (keskmiselt 1,2 m) sügavusel, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 20,1 - 25,7 m (keskmiselt 23,6 m). Kaevandite veetasemete sügavused olid maapinnast 1,6 - 2,4 m (keskmiselt 2,0 m) sügavusel, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 20,1 - 23,1 m (keskmiselt 21,8 m). Kogu uuringuaegse keskmise veetaseme absoluutkõrgus on 23,2 m, mille arvutamisel kasutati nii kaevandite kui ka puuraukude veetasemeid. Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on aritmeetilise näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu eelduseks. Põhjavee taseme aastane kõikumine võib olla kuni 2 m, sõltudes sademete hulga jaotusest aasta lõikes ning lumikatte paksusest ja selle sulamisperioodi pikkusest. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Päraküla liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 13,17 ha. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist. Taotletava mäeeraldisega on osaliselt hõlmatud Päraküla liivamaardla aktiivne tarbevaru plokk 3 aT. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Tulenevalt Päraküla liivakarjääris lasuva materjali ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2. Veealuse materjali stabiilsuse tagab nõlvus 1:5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 2. Tulenevalt OÜ Inseneribüroo Steiger poolt koostatud ekspertarvamusest1 võetakse kasutusele leevendusmeetmed, mille arvelt muutub ka kaevandatav varu. Lõunapoolse lahustüki püsielupaikade ja kaevandusala piirile tuleb rajada 7 m kõrgune müratõke, mis aitab leevendada negatiivset mõju häirimistundlikele metsaliikidele (kakud, rähnid). Samuti jäetakse müratõkke vallist idapoole puhvertsoon. Müratõkke valli nõlvad moodustatakse kaldega 1:2. Põhjapoolse lahustükil tuleb kaevandamise käigus tekkiva veekogu põhjakallas kujunda nõlvusega 1:5 lõigul alates lääneküljest kuni 200 m idas suunas ning läänekallas kogu ulatuses nõlvusele 1:5. 1 Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus, OÜ Inseneribüroo Steiger, (töö nr 24/4921) Tabel 1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Päraküla liivakarjääris (seisuga 31.03.2024) Müratõkke Ploki Taotletav Nõlvakadu, alla jääv Kaevandatav Plokk pindala, Maavara varu, tuh tuh m3 varu*, tuh varu, tuh m3 ha m3 m3 3 aT 13,17 ehitusliiv 363 50 30 283 *Arvestatakse ka idapoole jäävat puhvertsooni Taotletaval Päraküla liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 283 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~24 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Päraküla liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Mäenduslikud tingimused taotletavas Päraküla liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Lahustükkida lääneküljelt kulgeb kruusatee, mida saaks kasutada väljaveoks. Teel on ühendus põhjaküljel kulgeva Kõima - Seliste kõrvalmaanteega (19107). Katendi paksus taotletaval alal on 0,2 - 2,3 m (keskmiselt 0,5 m). Plokk 3 kasuliku kihi keskmine paksus on 2,5 m (sh. veealune 1,8 m). Kasuliku kihi lamam on abs kõrgustel 17,60 – 23,08 m. Katend on esindatud ~0,2 m paksuse kasvukihiga, millele järgneb enamasti orgaanikarikas must muld või üksikutes uuringupunktides tihe saviliiv Katendi maht mäeeraldisel on 73 tuh m3. Karjääri avamisel tuleb vastavalt mäetööde etappidele mäeeraldiselt raadata mets, juurida kännud ning seejärel koorida katend. Katend on otstarbekas eemaldada järk-järgult ning ladustada mäeeraldisel ja selle teenindusmaal. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Päraküla liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Juhul kui on võimalik veepealne varu väljata veealusest varust eraldi, siis seda tehakse. Kaevandamiseks kasutatakse ekskavaatorit, vajadusel pinnasepump-süvendajat. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealust liiva kaevandatakse vee seest ilma vee taseme alandamiseta. Vee seest ammutatud liiv tõstetakse ekskavaatoriga karjääri põhjale, kus liivast vesi välja nõrgub. Vajadusel toimub eelnevalt materjali töötlemine. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Konkreetne kaevandamise tehnoloogia ja selleks kasutatavad masinad määratakse kaevandamise projektiga, mis koostatakse peale keskkonnaloa väljastamist. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Päraküla liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast: transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, pinnasepump-süvendaja, frontaallaadur, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim elamu asub ~200 m loodes kinnistul Põlde (82603:001:0062). Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on Päraküla liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(200) = 60 dB(A), kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas maja- pidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 60 dB, mis on maksimaalne II kategooria segaalas lubatud müratase. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Karjäärist kooritud katendit saab kasutada müratõkkevalli rajamiseks, mis minimaliseerib veel mürafooni mõju. Arvestades eelnevat võib põhjendatult eeldada, et karjääri tegevuse müramõju ei ulatu lähima majapidamiseni. Samuti ei oma materjali töötlemisel tekkiv müra üldisele mürafoonile mõju, kuna töö ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 24 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,026 t ja PM10 osakeste heitkogus 0,012 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Päraküla liivakarjääris on planeeritud vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavate mehhanismide kasutamine, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Vajadusel teostatav materjali töötlemine ei mõjuta aastast tahkete osakeste heitkogust, kuna tegevus ei ole pidev ja mahud ei ole suured. Taotletavas Päraküla liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata. Olulise põhjaveetaseme alanduse mõjuraadiusesse ei jää ühtegi majapidamist. Küll aga võib karjäärist läänes asuva tiigi veetaseme muutumine mõnel määral siiski mõjutada Põlde kinnistu kaevu veetaset, mille tõttu võib mäeeraldise taotlejal olla vajalik võtta kasutusele meetmeid, et tagada antud kinnistul kvaliteetse veevarustuse säilimine (nt Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist vett ammutava puurkaevu rajamine). Võimaldamaks hinnata kaevandamise mõju, tuleks enne kaevandamise algust ja kaevandamise käigus fikseerida Põlde kinnistu kaevu veetase. Veetaseme fikseerimiseks on vajalik kaevu omaniku nõusolek. Ei ole tõenäoline, et veetaseme mõju ulatub teiste piirkonna majapidamiste kaevudeni. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Põhjapoolsel lahustükil on kattuvused III kategooria kaitsealuse liigiga Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) (KLO9344147), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel) (KLO9344172), Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9344167), Neottia nidus-avis (pruunikas pesajuur) (KLO9344157), Huperzia selago (harilik ungrukold) (KLO9344151), Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201275) ja Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201278). Lõunapoolsel lahustükil on kattuvused III kategooria kaitsealuse liigiga Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9344166), Epipactis helleborine (laialehine neiuvaip) (KLO9344146), Formica sp. (kuklane (liigini määramata)) (KLO9201264) ja Platanthera bifolia (kahelehine käokeel) (KLO9349435). Kaitsealused taimed levivad ka väljaspool mäeeraldist, mis tähendab, et sobilikke elupaiku on karjääri läheduses veel ning on võimalik liigi ümberasustamine. Vastavalt looduskaitseseaduse § 58 lõige 5 alusel võib kaitsealuse liigi isendid loodusest eemaldada ümberasustamise eesmärgil Keskkonnaameti loa alusel või ümberasustamise eesmärgil, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit. Enne taimede ümberasustamist tuleb teostada ekspertiis. Ekspertiisi tulemusel otsustatakse kas ja kuidas on taimed võimalik ümber istutada. Kõik ümberasustamised tuleb teostada Keskkonnaameti vastava eksperdi kohalolul. Taimede siirdamiseks tuleb samuti esitada Keskkonnaametile vastav taotlus. Taotluse sisu ja tingimused on sätestatud Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määruses nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. OÜ Inseneribüroo Steiger on koostanud Päraküla taotluse kohta ekspertarvamus, kus on hinnanud kaevandamisega kaasnevaid võimalikke mõjusid. Ekspertarvamus on lisatud taotlusesse. Taotletavas Päraküla liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Päraküla liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Päraküla liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks veekoguks. Samuti korrastataks mäeeraldise ala osalisel metsamaaks Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 11,44 ha ning selle keskmine sügavus on hinnanguliselt ca 2-3 m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase enamvähem uuringuaegse veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 23,2 m. Mäeeraldise nõlvad korrastatakse rohumaaks. Mäeeraldisele tekkivas veekogus tuleb karjäärinõlvad veepealses osas tasandada nõlvusele vähemalt 1:2 ning veealuses osas vähemalt 1:5. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Kaevandamist alustada olemasolevale veekogule (Peraküla-Joanni kinnistul paiknevale tiigile) lähima ehk põhjapoolse lahustüki läänepoolsest osast, viies kaevandamisega paralleelselt läbi tehnilise korrastamise (nõlvus 1:5), et tagada kaitsealustel liikidel uude kaevandamisel kujunevasse veekogusse elama asuda juba kaevandamise käigus, kui tingimused olemasolevas veekogus peaksid muutuma ebasobivamaks. Lõunapoolse lahustüki osa, kus kaevandamise käigus asub müratõkkevall, korrastatakse metsamaaks. Karjääri nõlvad on soovitatav korrastada looduslikuks rohumaaks. Rohumaaks korrastamisel laotatakse karjääri nõlvadele ja põhjale alalt varem kooritud kattepinnas. Rohumaaks saab korrastada 0,88 ha nõlvasid. Minimaalselt on laotatava kattepinnase kihi paksuseks ca 10 cm. Seega on korrastamiseks vaja minimaalselt ca 9 tuh m3 kattepinnast. Ülejäänud kooritud kattepinnast on võimalik võõrandada vastavalt selle turustamise võimalustele või selle puudumisel või selle osalisel võimalusel kasutada järelejäänud mahus kaevandatud ala katmiseks paksemalt kui 10 cm. Koostatava korrastamise projekti käigus pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Päraküla liivakarjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Päraküla liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 13,17 x 2000 ≈ 26 000 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Roland Kuusik / allkirjastatud digitaalselt / AS K.A.T.& Ko Juhatuse liige Taotluse koostas 10.01.2025. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018) Töö nr 18/2328 Tallinn 2018 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 2 Kinnitan: Helis Vahtra ........................... Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Catleen Kaasik ........................... Geoloog Erkki Möldre ........................... Geoloog Annika Vohta ........................... Mäeinsener Allan Koger ........................... Markšeider, tase 6 Kutsetunnistuse nr 130501 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 3 ANNOTATSIOON Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018). Aruanne ühes köites, teksti 22 lk, 13 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2018. Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogilise uuringu loa L.MU/329932 alusel. Uuringuruum teenindusala pindalaga 38,23 ha asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas, Joanna (katastritunnus 82603:001:0066, pindala 13,97 ha), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067, pindala 43,80 ha), Uuetoa (katastritunnus 82603:001:0063, pindala 5,20 ha), Luiskama (katastritunnus 82603:001:0076, pindala 5,60 ha) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059, pindala 5,30 ha) kinnistutel. Uuringuruum koosneb kolmest lahustükist. Geoloogilise uuringu esimeses etapis kaevati uuringuruumi teenindusalale ekskavaatoriga 11 kaevandit, kuid kõrge veetaseme tõttu vajusid need kinni ning ei jõutud kasuliku kihi lamamini. Sellest tulenevalt puuriti geoloogilise informatsiooni saamiseks puuraugud. Uuringuvõrgu tihendamiseks puuriti kokku 24 puurauku. Kokku registreeriti Päraküla uuringuruumis 35 uuringupunkti. Kolmekümne viiest uuringupunktist võeti kokku kolmkümmend viis (35) proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Lisaks määrati seitsmes üksikproovis (proovid 9-1, 10-1, 13-1, K-1, K-11, K-13, K-8) liiva filtratsioonimoodul ning ühes koondproovis kruusaosakeste purunemiskindlus Los Angelese meetodil ning külma- kindlus destilleeritud vees. Uuringuruumi teenindusala mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas 1 : 2000. Uuringuruumis lasuva kasuliku kihi moodustavad ülipeene- kuni keskmiseteralised liivad. Uuringuruumi katendi paksus, mis on esindatud kasvukihi ning mulla või saviliivaga on suhteliselt stabiilne, keskmiselt 0,5 m. Kasuliku kihi paksus uuringuruumi piires varieerub vahemikus 0,0 - 7,5 m, keskmiselt 3,1 m. Suurema kasuliku kihi paksusega uuringupunktid asuvad uuringuruumi läänepoolse lahustüki kesk- ja kaguosas ning uuringuruumi kagupoolse lahustüki ida- ja lõunaosas. Kasuliku kihi lamami kõrgusandmed varieeruvad vahemikus 17,6 - 26,9 m (keskmiselt 21,6 m). Lamamiks on valdavalt moreen, kuid uuringuruumis esineb kohati ka liivsavi, saviliiva ning savi. Moreeni, liivsavi, saviliiva ja savi värvused varieeruvad tumehallist sinakashallini. Uuringuruumi 23 uuringupunktis (6 kaevandit, 17 puurauku) mõõdeti põhjavee taseme ilmnemisel nende absoluutkõrgused. 2018. aasta puuraukude põhjavee tasemete absoluutkõrgused jäävad vahemikku 20,8 - 25,7 m (keskmiselt 23,6 m) ning 2017. a kaevandite põhjavee tasemete absoluutkõrgused jäävad vahemikku 20,1 - 23,1 m (keskmiselt 21,8 m). Eeltoodud andmetel on uuringuaegne keskmine põhjavee taseme abs kõrgus 23,2 m. Põhjavee tasemest lähtuvalt on 34% varust veepealne ning 66% veealune. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 4 Töö tulemusena moodustati Päraküla uuringuruumis kolm ehitusliiva plokki: - plokk 1 (pindala 6,68 ha) tarbevaru kogusega 247 tuh m3 (sh veealune varu 70 tuh m3 ja veepealne varu 177 tuh m3); - plokk 2 (pindala 9,91 ha) tarbevaru kogusega 210 tuh m3 (sh veealune varu 203 tuh m3 ja veepealne varu 7 tuh m3); - plokk 3 (pindala 18,09 ha) tarbevaru kogusega 460 tuh m3 (sh veealune varu 329 tuh m3 ja veepealne varu 131 tuh m3). Eeltoodud varu kogused ja pindalad esitatakse seisuga 01.10.2018. a Maa-ametile kinnitamiseks Päraküla liivamaardla koosseisus. Võtmesõnad: Pärnu maakond, Pärnu linn, Päraküla uuringuruum, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, geoloogiline uuring. Koostas: Catleen Kaasik OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 5 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS...... 8 3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ....... 10 3.1 Kaevandite ja puuraukude rajamine .................................................................... 10 3.2 Proovide võtmine ................................................................................................. 11 3.3 Laboratoorsed uuringud ....................................................................................... 11 3.4 Topograafilised tööd ............................................................................................ 11 3.5 Kameraaltööd ....................................................................................................... 11 3.6 Uuringu keskkonnamõju ...................................................................................... 12 4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED....................................................................................... 13 4.1 Geoloogiline ehitus .............................................................................................. 13 4.2 Hüdrogeologilised tingimused ............................................................................. 14 5. MAAVARA KVALITEET ................................................................... 15 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 18 7. VARU ARVUTUS ................................................................................. 20 8. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 21 9. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 22 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba L.MU/329932 ............................................................ 23 2. Päraküla uuringuruumi kaevandite/puuraukude kataloog .................................... 24 3. Kaevandite/puuraukude geoloogilised kirjeldused............................................... 26 4. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel (GOST 8735, 5269)........ 38 5. Väljasõelutud liiva fraktsioonide sisalduse ja keskmiste näitajate tabel .............. 41 6. OÜ Inseneribüroo STEIGER labori katseprotokoll ............................................. 48 7. Kaevandite ja puuraukude likvideerimise akt ja heakskiitmine ........................... 59 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .............................................................. 61 9. Varu arvutuse tulemused ...................................................................................... 62 10. Varuploki piiripunktide koordinaadid ja pindala ................................................. 66 11. Elektrilevi OÜ kooskõlastus ................................................................................. 67 12. Põllumajandusameti kooskõlastus ...................................................................... ..69 13. Tellija arvamus tehtud tööde kohta .................................................................... ..70 Registrikaardi projekt Maa-ameti käskkiri varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 6 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, M 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’ … VI - VI’. Mõõtkava H 1 : 2000, V 1 : 100 3. Geoloogilised läbilõiked VII - VII’ … XI - XI’. Mõõtkava H 1 : 2000, V 1 : 100 DIGITAALSED LISAD 1. Varuplokkide mahu arvutuse mudelid - maapinna mudel EH2000 - lasumi mudel EH2000 - lamami mudel EH2000 - uuringuaegse keskmise põhjavee taseme mudel EH2000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 7 1. SISSEJUHATUS Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Aktsiaselts K.A.T. & Ko tellimusel Keskkonnaameti 20.10.2017. a väljastatud geoloogilise uuringu loa L.MU/329932 alusel (lisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärk oli uurida uuringuruumis leiduva maavara levikut, paksust, kogust ning hinnata selle kvaliteeti ning võimalikke kaevandamistingimusi. Eesmärgi saavutamiseks kaevati 2017. a oktoobris uuringuruumi teenindusalale 11 kaevandit ning 2018. a juunis puuriti lisaks 24 puurauku. Uuringupunktidest võeti kokku kolmkümmend viis (35) proovi materjali terastikulise koostise määramiseks. Lisaks määrati seitsme proovi (proovid 9-1, 10-1, 13-1, K-1, K-11, K-13, K-8) liiva filtratsioonimoodul ning kõikidest proovidest välja sõelutud kruusa füüsikalis- mehaanilised näitajad. Laboratoorsed analüüsid tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Uuringuruumi teenindusala mõõdistati topograafiliselt mõõtkavas 1 : 2000. Uuringu välitöö geoloogilise situatsiooni kirjeldamise tegi 28.10.2017. a geoloogia- insener Kadri Mikkelsaar ning 25. - 26.06.2018. a geoloog Erkki Möldre. Topograafilise mõõdistamise tegid 2018. a juunis markšeiderid Allan Koger ja Ain Anepaio ning kameraaltööd tegi geoloog Catleen Kaasik ja joonised koostas mäeinsener Annika Vohta. Maavara geoloogilise uuringu metoodikas lähtuti keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ (RTL 2005, 60, 866). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS Päraküla uuringuruum asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas. Uuringu- ruum koosneb kolmest lahustükist – lääne-, kirde- ning kagupoolne. Uuringuruum hõlmab eraomandisse kuuluvaid kinnistuid Joanna (katastritunnus 82603:001:0066, pindala 13,97 ha), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067, pindala 43,80 ha), Uuetoa (katastritunnus 82603:001:0063, pindala 5,20 ha), Luiskama (katastritunnus 82603:001:0076, pindala 5,60 ha) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059, pindala 5,30 ha). Kõikide kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Joannna kinnistu kuulub eraisikule Roland Kuusik ning Peraküla-Joanni, Uuetoa, Luiskama ja Metsa kinnistud kuuluvad ettevõttele Aktsiaselts K.A.T. & Ko. Päraküla uringuruum külgneb Lepiku (katastritunnus 82603:001:0064), Põlde (katastri- tunnus 82603:001:0062), Reinu (katastritunnus 82603:001:0070), Laane (katastritunnus 82603:001:0030), Jüri - Jaani (katastritunnus 82603:001:0001), Luiskama (katastri- tunnus 82603:001:0077), Metsa (katastritunnus 82603:001:0061) ja Audru metskond 288 (katastritunnus 82601:001:0222) kinnistutega. Lisaks poolitab kirde- ning kagu- poolset lahustükki Kõima - Seliste kõrvalmaantee nr 19107 (katastritunnus 82603:001:0012), millele kehib 30 m laiune kaitsevöönd tee välimisest servast. Päraküla uuringuruum jääb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehele nr 5331 Audru. Ala keskosa geograafilised koordinaadid on 58 19' 45,72'' pl ja 24 06' 6,1'' ip. Foto 2.1 Päraküla uuringuruumi looduslik rohumaa (K. Mikkelsaar, 2017). Uuringuruumi teenindusala katab enamasti metsa- ning looduslik rohumaa, mida kasutatakse loomade karjatamiseks (foto 2.1). Uuringuruumi keskosas asub ~1,8 ha pindalal märgala, mis on sinna tekkinud 1990. aastatel toimunud kruusa ja liiva kaevandamise tagajärjel. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 9 Geoloogilise uuringu mõõdistusandmetel on uuringuruumi maapinna absoluutkõrgused vahemikus 21,8 - 28,6 m (keskmiselt 24,8 m). Maapind on madalam uuringuruumi kaguservas ning tõuseb lääne ja loode suunas. Lähimad majapidamised asuvad uuringuruumist loodes Põlde (katastritunnus 82603:001:0062), Lepiku (katastritunnus 82603:001:0064) ja Jüri-Jaani (katastritunnus 82603:001:0001) kinnistutel. Lisaks asub uuringuruumiga kattuval Joanna kinnistu (katastritunnus 82603:001:0066) lõunaosas AS K.A.T & Ko’le kuuluv laudahoone. Lähimad külad Seliste ja Lõuka asuvad uuringuruumist ~4 km kaugusel edelas ja loodes. Lähim suurem asula on Tõstamaa alevik, mis asub ~6 km kaugusel loodes. Taotletava Päraküla uuringuruumi kirdepoolse lahustüki põhjaserv kattub MÄNNIKU maaparandussüsteemiga (tunnus 6112140030011001) ning antud põhjaservast ~150 m kaugusel kirdes voolab Männiku jõgi (tunnus VEE1121400) 100 m laiusega kalda piiranguvööndiga. Teisel pool Männiku jõge asub TÕSTAMAA (PÜ-79) maaparandus- süsteem (tunnus 6112140030010001). Läänepoolset lahustükki läbib Elektrilevi OÜ elektriõhuliin LIU:TST (tunnus K230742848) 10 m laiuse kaitsevööndiga liini teljest, mis kulgeb kuni kirdepoolsel lahustükil asuva Elektrilevi OÜ Päraküla:(Tõstamaa) (tunnus M1094876) alajaamani. Kagu- ja kirdepoolset lahustükki läbib Elektrilevi OÜ elektriõhuliin Võhma talu, Uue- Selja talu (tunnus M22143785) kaitsevööndiga 2 m liini teljest. Lisaks läbivad kirdepoolset lahustükki veel Elektrilevi elektrimaakaabelliin LIU:TST (tunnus KKL230742848) 1 m laiuse kaitsevööndiga liini teljest ning elektriõhuliinid, 2 m laiuse kaitsevööndiga liini teljest, Potsepa poole (tunnus M22143786) ja Põlde talu, Lepiku talu (tunnus M22143784). Kirdepoolsel lahustükil asub ka Elektrilevi OÜ elektriõhuliini mastitõmmits (tunnus 222252934). Päraküla uuringuruumi põhjaservas asub geodeetiline märk Peraküla (tunnus 101768) ning Svetlana kinnistul, uuringuruumist ~20 m põhjas, geodeetiline märk 26 (tunnus 6989). Uuringuruumi kirdepoolsest lahustükist ~60 m läänes asub geodeetiline märk 462 (tunnus 101116). Ligikaudu 300 m kaugusel edelas asub III kategooria kaitsealuse liigi Buteo buteo (hiireviu) elukoht (tunnus KLO9120111). Päraküla uuringuruumi piires ei ole varasemalt geoloogilisi uuringuid tehtud ja selle vahetus läheduses ei ole ühtegi kehtivat maardlat, mille koosseisu lugeda käesoleva uuringuga moodustatud varuplokid, mistõttu tehakse ettepanek võtta arvele uus Päraküla liivamaardla. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 10 3. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU Keskkonnaameti 20.10.2017. a väljastatud geoloogilise uuringu loas (kehtivusaeg 20.10.2017 - 19.10.2019. a) on lubatud uurimissügavuseks kuni 10 meetrit. Uuringuga on lubatud kaevata kuni 35 kaevandit ning puurida kuni 25 puurauku. Hüdro- geoloogilistest töödest on lubatud veetasemete mõõtmised. 3.1 Kaevandite ja puuraukude rajamine Maavara kvaliteedi ja kasuliku kihi leviku hindamiseks kaevati esialgu uuringuruumi teenindusalale kokku 11 kaevandit. Kaevamiseks kasutati 28.10.2017. a geoloogilise uuringu välitööl pöördkopp-ekskavaatorit VOLVO EC180CL (foto 3.1). Kõrge põhjavee taseme tõttu ei olnud enamikes kaevandites võimalik fikseerida kasuliku kihi lamamit, mistõttu puuriti 25.06.2018. a Päraküla uuringuruumi teenindusalale lisaks kokku 24 puurauku. Puurimine toimus tigupuuragregaadi šnekkidega. Puuraukude asukohad ei kattu kaevandite asukohtadega − uuringuruumis registreeriti kokku 35 uuringupunkti. Foto 3.1 Ekskavaator VOLVO EC180CL Päraküla geoloogilise uuringu välitööl (K. Mikkelsaar, 2017). Kahe uuringupunkti vaheline maksimaalne kaugus oli ~270 m, kuid valdavalt olid uuringupunktide vahekaugused vahemikus 100 - 190 m, mis vastab tarbevaru uurituse nõuetele. Maksimaalne uurimissügavus oli 9,0 m (keskmine 3,9 m). Kõikides uuringu- punktides fikseeriti põhjavee ilmnemisel selle veetase ning võeti proovid laboratoor- seteks analüüsideks, et iseloomustada maavara kvaliteeti. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 11 3.2 Proovide võtmine Proovide võtmiseks kaevanditest tõsteti materjal kopaga kuhilatesse, kust võeti kogu kasuliku kihi ulatuses litoloogiliste erimite kaupa punktmeetodil 1 - 3 proovi kaevandi kohta. Kaevamisega välja tõstetud materjali ei rikutud ning uuringuaukudest võetud proovid olid esinduslikud iseloomustamaks maavara kvaliteeti. Puuraukudest võeti proovid šnekilt kogu kasuliku kihi ulatuses ühtlaselt ilma vahedeta. Proovid segati ning pandi proovikotti. Välitöödel võeti terastikulise koostise määramiseks kolmekümne viiest (35) kaevandist/puuraugust kokku 35 proovi, pikkusega 1,0 - 3,9 m (keskmiselt 2,4 m). Proovide üldpikkus kokku oli 82,5 m. Liiva filtratsioonimoodul määrati seitsmes üksikproovis (proovid 9-1, 10-1, 13-1, K-1, K-11, K-13, K-8) ning lisaks määrati kõikide eeltoodud proovide kruusaosakeste koondproovi purunemiskindlus Los Angelese toimel ning külmakindlus destilleeritud vees. 3.3 Laboratoorsed uuringud Kõik granulomeetrilise koostise, filtratsioonimooduli, purunemis- ning külmakindluse määramise proovid tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Liiva ja kruusa terastikulise koostise määramiseks kasutati standardile GOST 8735 ja 8269 vastavaid sõelu ava läbimõõtudega: 70; 40; 20; 10; 5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,16; 0,05 mm. Liiva filtratsioonimooduli määramine tehti vastavalt standardile EVS 901-20, purunemiskindluse määramine LA meetodil vastavalt standardile EVS-EN 1097-2 ning külmakindluse määramine destilleeritud vees vastavalt standardile EVS-EN 1367-1. Laboratoorsete katsete tulemused ja katseprotokollid on toodud lisades 2, 4, 5 ja 6. 3.4 Topograafilised tööd Topograafilise mõõdistamise mõõtkavas 1 : 2000 tegi 25. - 27.06.2018. a OÜ Inseneri- büroo STEIGER. Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneeri- misega. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ning kõrgused EH2000 süsteemis. Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde seletuskirjas (lisa 8). 3.5 Kameraaltööd Kameraaltöödega töödeldi läbi välitöödel saadud informatsioon ning laboratoorsete uuringute andmestik. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusest nr 44 kinnitatud „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord,” mille alusel kruusa käsitletakse ehituskruusana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 5 mm >35%; - savi- ja tolmuosakesi <20%. Kruusa hulka on loetud ka veerised ja munakad. Liiva käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - peensusmoodul >1,3; - savi- ja tolmuosakesi <10%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 5 mm (kruus) <35%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 12 Nendele nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse vastavalt kui eriotstarbelist kruusa (täitekruusa) ja eriotstarbelist liiva (täiteliiva). Geoloogilise uuringu aruandele lisaks koostati topograafiline ja varu arvutuse plaan koos geoloogiliste läbilõigetega. Varu arvutuse plaan (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni- meetodiga. 3.6 Uuringu keskkonnamõju Geoloogilise uuringu välitööde tegevus – topograafiline mõõdistamine, kaevandite kaevamine ja puuraukude puurimine ning nende likvideerimine ei muutnud märkimis- väärselt looduskeskkonda. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud ekskavaator ja puurmasin olid tehniliselt korras. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Geoloogilise läbilõike kirjeldamise ning proovide võtmise järgselt likvideeriti kaevandid ja puuraugud samast kohast väljatõstetud materjaliga. Kaevandid tihendati mehaaniliselt ning puuraugud tihendati käsitsi. Maapind tasandati ning uuringueelne looduslik seisund taastati võimalikult täpselt. Likvideerimise kohta on koostatud akt, mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet (lisa 7). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 13 4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 4.1 Geoloogiline ehitus Päraküla uuringuruum asub Kesk - Devoni ladestiku Pärnu lademe, Pärnu kihistu avamusalal, kus esineb liivakivi, aleuroliiti, savi, dolokivi ja domeriiti. Pärnu lademe paksus on vahemikus 15 - 47 meetrit (Kleesment jt., 2006). Uuringuruumi teenindusala katendi paksus on suheliselt ühtlane, ainult kolme uuringu- punkti katendi paksus ületas 1,0 m – katendi paksus jääb vahemikku 0,2 - 2,3 m (keskmiselt 0,5 m). Katend on esindatud ~0,2 m paksuse kasvukihiga, millele järgneb enamikes uuringupunktides orgaanikarikas must muld või üksikutes uuringupunktides tihe saviliiv. Kasulik kiht on esindatud ülipeene- kuni keskmiseteralise kohati kruusaka liivaga, milles esineb vähesel määral ka veeriseid. Kruus ja veerised on karbonaatse koostisega. Geoloogilise situatsiooni kirjeldamisel on kirjeldatud uuringuruumis esinevat liiva ja kruusa halliks, kollaseks, kollakashalliks, hallikaskollaseks, pruunikaskollaseks või hallikasbeežiks. Üldiselt muutub materjal sügavuse suurenedes hallimaks ning tihedamaks − savi- ja tolmuosakeste sisaldus suureneb (foto 4.1). Foto 4.1 Savikas materjal uuringupunkti lamamis (K. Mikkelsaar, 2017). Kaevandite sügavus oli väike ning nendega ei jõutud kasuliku kihi lamamini, mistõttu ei arvestata saadud andmeid kasuliku kihi paksuse iseloomustamiseks. Puuraukude andmetel on uuringuruumi kasuliku kihi paksus vahemikus 0,0 - 7,5 m (keskmiselt 3,1 m). Suurema kasuliku kihi paksusega uuringupunktid asuvad uuringuruumi läänepoolse lahustüki kesk- ja kaguosas ning uuringuruumi kagupoolse lahustüki ida- ja lõunaosas. Võttes aluseks koostatud maapinna, lasumi ja lamami mudelid, on varu ja pindala suhtest tulenevalt moodustatud varuplokkide keskmised kasuliku kihi paksused vahemikus 2,1 - 3,7 m (lisa 9). OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 14 Puuraukudega ning ka üksikute kaevanditega fikseeriti uuringupunktide kasuliku kihi lamam, mis jääb absoluutkõrguste vahemikku 17,6 - 26,9 m (keskmiselt 21,6 m). Lamamiks on valdavalt moreen, kuid uuringuruumis esineb kohati ka liivsavi, saviliiva ning savi. Moreeni, liivsavi, saviliiva ja savi värvused varieeruvad tumehallist sinakashallini. 4.2 Hüdrogeologilised tingimused Hüdrogeoloogilistest töödest tehti kaevandite ning puuraukude veetasemete mõõtmised. Veetasemed fikseeriti 17 puuraugus ja 6 kaevandis. Ülejäänud 7 puuraugu seinad varisesid kinni, mistõttu ei olnud võimalik veetaset mõõta ning 5 kaevandis vett ei esinenud. Veetasemete mõõtmised on tehtud 2018. a juunikuus, mis oli väga sademetevaene aeg (riigi ilmateenistuse sademetemõõtur – 38,5 mm) ning 2017. a oktoobris, mis oli sademeterohke aeg (riigi ilmateenistuse sademetemõõtur – 140,4 mm). Põhjavee tase järgib suures osas maapinna reljeefi, olles kõrgem uuringuruumi lääne- osas ning langedes ida suunas. Puuraukude veetasemete sügavused olid maapinnast 0,4 - 2,4 m (keskmiselt 1,2 m) sügavusel, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 20,1 - 25,7 m (keskmiselt 23,6 m). Kaevandite veetasemete sügavused olid maapinnast 1,6 - 2,4 m (keskmiselt 2,0 m) sügavusel, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 20,1 - 23,1 m (keskmiselt 21,8 m). Kogu uuringuruumi uuringuaegse keskmise veetaseme absoluutkõrgus on 23,2 m, mille arvutamisel kasutati nii kaevandite kui ka puuraukude veetasemeid. Keskmise veetaseme kõrguse puhul tuleb meeles pidada, et tegemist on aritmeetilise näitajaga, mida ei saa võtta tulevikus karjääri ammendamisel tekkiva veekogu eelduseks. Põhjavee taseme aastane kõikumine võib olla kuni 2 m, sõltudes sademete hulga jaotusest aasta lõikes ning lumikatte paksusest ja selle sulamisperioodi pikkusest. Uuringuaegset keskmist põhjavee taseme kõrgust on kasutatud veepealse ning veealuse varu arvutamisel, mille tulemusel on 34% kogu varust veepealne ning 66% veealune. Plokk 1 veealuse varu keskmine paksus on 1,0 m, plokk 2 veealuse varu keskmine paksus on 2,0 m ning plokk 3 veealuse varu keskmine paksus on 1,8 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 15 5. MAAVARA KVALITEET Kogu maavara kvaliteedi hindamisel on aluseks käesoleva geoloogilise uuringu kahekümne kuuest uuringupunktist (4 kaevandit, 22 puurauku) võetud 35 proovi tulemused. Üheksateistkümne (19) proovi näitajad vastavad ehitusliivale esitatud nõuetele ning kuueteistkümne (16) proovi näitajad täiteliivale nõuetele. Uuringuruumis esinev looduslik materjal on esindatud ülipeene- kuni keskmiseteralise liivaga, milles esineb kohati kruusa ja saviliiva. Tabel 5.1 Kasuliku materjali põhinäitajad kogu Päraküla uuringuruumi piires Erim Ehitusliiv Proovide arv 35 Proovide pikkus, m 82,5 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon >5 mm), % 0,0 - 29,8 (keskmine 10,4) Liiva sisaldus (0,05 - 5,0 mm), % 60,4 - 97,1 (keskmine 83,1) Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,05 mm), % 1,3 - 13,1 (keskmine 6,5) Liiva peensusmoodul 0,5 - 2,0 (keskmine 1,5) Liiva filtratsioon, m/ööp 0,1 - 3,7 (0,9) Kogu Päraküla uuringuruumi kasuliku kihi kruusa sisaldus on vahemikus 0,0 - 29,8% (keskmiselt 10,4%), liiva sisaldus vahemikus 60,4 - 97,1% (keskmiselt 83,1%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 1,3 - 13,1% (keskmiselt 6,5%), liiva peensusmoodul vahemikus 0,5 - 2,0 (keskmiselt 1,5) ning liiva filtratsioonimoodul vahemikus 0,1 - 3,7 m/ööp (keskmiselt 0,9 m/ööp) (tabel 5.1). Eeltoodud keskmiste näitajate põhjal vastab maavara ehitusliiva nõuetele. Uuringuruumi kasuliku kihi ulatuses vastab ~54% liiva proovidest ehitusliiva nõuetele ning ~46% täiteliiva nõuetele. Uuringuruumi kolmel lahustükil lasuva kasuliku kihi näitajad on väga muutlikud, mistõttu ei moodustata eraldi täite- ja ehitusliiva plokke. Plokkides lasuva materjali kvaliteeti hinnatakse uuringupunktide laboratoorsete analüüside keskmiste tulemuste põhjal. Lähtuvalt maavara kasuliku kihi paksusest ning uuringuruumi- ja katastriüksuse piiridest, moodustati kolm ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki. Plokk 1 kvaliteedi- näitajad on arvutatud üheteistkümne proovi, plokk 2 kvaliteedinäitajad kuue proovi, plokk 3 kvaliteedinäitajad kaheksateistkümne proovi loodusliku materjali laboratoorsete analüüside põhjal. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused on esitatud tekstilisades 2, 4, 5, 6 ja kokkuvõtlikud tulemused tabelis 5.1 ja 5.2. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 16 Tabel 5.2 Kasuliku materjali põhinäitajad moodustatud tarbevaru plokkide piires Plokk 1 (aT) 2 (aT) 3 (aT) Erim ehitusliiv ehitusliiv ehitusliiv Proovide arv 11 6 18 Proovide kogupikkus, m 26,4 13,3 42,8 0,0 - 29,8 2,0 - 26,5 0,0 - 27,5 >5 mm, % (keskm. 9,5) (keskm. 11,5) (keskm. 10,4) 67,9 - 97,1 60,4 - 92,7 63,6 - 95,6 0,05 - 5,0 mm, % (keskm. 83,6) (keskm. 82,1) (keskm. 83,3) 2,3 - 12,0 1,7 - 13,1 1,3 - 11,1 <0,05 mm, % (keskm. 6,9) (keskm. 6,4) (keskm. 6,3) 0,9 - 2,0 1,1 - 2,0 0,5 - 1,9 Liiva peensusmoodul (keskm. 1,5) (keskm. 1,6) (keskm. 1,4) Liiva filtratsiooni- 0,1 - 3,7 1,0 0,7 moodul, m/ööp (keskm. 1,0) aT - aktiivne tarbevaru Moodustatud plokk 1 kruusa sisaldus on vahemikus 0,0 - 29,8% (keskmiselt 9,5%), liiva sisaldus vahemikus 67,9 - 97,1% (keskmiselt 83,5%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 2,3 - 12,0% (keskmiselt 6,9%), liiva peensusmoodul vahemikus 0,9 - 2,0 (keskmiselt 1,5) ning liiva filtratsioonimoodul 1,0 m/ööp. Moodustatud plokk 2 kruusa sisaldus on vahemikus 2,0 - 26,5% (keskmiselt 11,5%), liiva sisaldus vahemikus 60,4 - 92,7% (keskmiselt 82,1%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 1,7 - 13,1% (keskmiselt 6,4%), liiva peensusmoodul vahemikus 1,1 - 2,0 (keskmiselt 1,6) ning liiva filtratsioonimoodul 0,7 m/ööp. Moodustatud plokk 3 kruusa sisaldus on vahemikus 0,0 - 27,5% (keskmiselt 10,4%), liiva sisaldus vahemikus 63,6 - 95,6% (keskmiselt 83,3%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus vahemikus 1,3 - 11,1% (keskmiselt 6,3%), liiva peensusmoodul vahemikus 0,5 - 1,9 (keskmiselt 1,4) ning liiva filtratsioonimoodul vahemikus 0,1 - 3,7 m/ööp (keskmiselt 1,0 m/ööp). Majandus- ja taristusministri 03.08.2015 a määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ § 9 punktis 10 toodule peab muldkeha töökihis kasutatava täitematerjali filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp ning sama määruse § 11 punktis 6 toodule peab tee katendi ehitamisel dreenkihi filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,5 m/ööp. Lisaks on Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 a määruse „Tee projekteerimise normid“ nr 106 lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (punkt 3.2 lõige 10) loetakse dreenivaks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga on vähemalt 0,2 m/ööp. Sama määruse punkt 3.3 lõige 3 alusel võib tee muldkeha töökihi ülemise 1 m ehitamisel kasutada pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimi maksimaaltihedusel on vähemalt 0,5 m/ööp. Kasutada võib ka pinnaseid filtratsiooni- mooduliga 0,2 - 0,5 m /ööp, kuid sel juhul tuleb ehitada lisaks dreenkiht. Töökihi alumise 0,5 m osas peab filtratsioonimoodul olema vähemalt 0,2 m/ööp. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 17 Eeltoodud nõudeid arvesse võttes sobib Päraküla uuringuruumi plokkide 1, 2, ja 3 ehitusliiv kasutamiseks teede muldkeha töökihtide täitematerjaliks ning dreenkihtide ehitamiseks. Vastavalt ehitise projektdokumentatsioonile võivad ehitusmaterjalidele esitatavad nõuded erineda eeltoodust ning olla karmimad. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 18 6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Päraküla uuringuruumi mäenduslikud tingimused on suhteliselt head. Uuringuruumi kirde- ja kagupoolset lahustükki läbib kruuskattega Kõima-Seliste kõrvalmaantee (tunnus 19107) ning lisaks läbib kagupoolset lahustükki kruuskattega tee. Olemasolev teedevõrk uuringuruumi vahetus läheduses muudab tulevase karjääriala ligipääsetavaks ning hõlbustab väljavedu. Geoloogilise uuringu mõõdistusandmetel on maapinna absoluutkõrgused vahemikus 21,8 - 28,6 m (keskmiselt 24,8 m) ning kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused vahemikus 17,6 - 26,9 m (keskmiselt 21,6 m). Plokk 1 kasuliku kihi keskmine paksus on 3,7 m (sh. veealune 1,0 m), mida katab keskmiselt 1,2 m paksune katendi kiht. Plokk 2 kasuliku kihi keskmine paksus on 2,1 m (sh. veealune 2,0 m), mida katab keskmiselt 0,5 m paksune katendi kiht. Plokk 3 kasuliku kihi keskmine paksus on 2,5 m (sh. veealune 1,8 m), mida katab keskmiselt 0,5 m paksune katendi kiht (lisa 9). Tehniliselt on plokkide piires maavara lihtsasti ekskavaatoriga kaevandatav, eeldusel, et ekskavaatori noole pikkus seda võimaldab. Veepealset varu on võimalik väljata ka laaduriga. Laboratoorsete analüüside keskmiste tulemuste alusel vastab uuringuruumis esinev maavara ehitusliiva nõuetele. Lisaks on materjal suhteliselt hea filtreeruvusega. Vee alt kaevandamisega võib materjali filtreeruvus paraneda veelgi, sest vesi uhub liivast välja savi- ja tolmuosakesi. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab veekogu rajamiseks olema veekogu sügavus valdavalt 2 m. Korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Põhjendatud juhtudel võib veetase tõusta kõrgemale, kui korrastamiseprojektis on valikut põhjendatud. Võttes arvesse tulevase mäeeraldise ja seda ümbritseva maapinna absoluutkõrguseid, reljeefi kallakust ja kasuliku kihi lamami reljeefi muutlikkust, asub suur osa varust põhjavee tasemest madalamal, kuid piisava sügavusega (2 meetrit) veekogu tekiks vaid väga väikesel alal. Käesolevast uuringuruumist idas voolab Männiku jõgi, mille veetaseme abs kõrgus on ~18 m. Võttes arvesse maapinna reljeefi ning asjaolu, et jõgi asub plokk 1 keskosast ligikaudu 1 km kaugusel, saab põllumajandusministri määruses nr 18 „Maaparandus- süsteemi projekteerimisnormid“ toodud nõuetele vastavate kraavide rajamisel (vähim põhja lang 0,3‰) alandada veetaset plokkide 1 ja 3 aladel abs kõrguseni ~19 m. Plokk 2 ala saab kuivendada kasutades olemasolevat maaparandussüsteemi, mille veed suubuvad samuti Männiku jõkke. Ploki alale jääv maaparandussüteemi kraavivõrk hävib kaevandamistegevusega, mistõttu tuleb ala kuivendamiseks projekteerida uued kraavid ning olemasoleva maaparandussüsteemi kraavivõrku süvendada. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 19 Korrastatud metsamaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m maapinnast. Seega kui veetaset alandada abs kõrguseni ~19 m, siis pärast maavaravaru väljamist peaks maapinna abs kõrgus korrastataval alal olema vähemalt ligikaudu 20 m (19 m + 0,7 m = 19,7 m). Suuremal osal uuritavast alast on toodud tingimus täidetud. Moodustatud maavaravaru plokk 2 alal on tingimused metsamaaks korrastamiseks olemas. Maavaravaru plokk 1 lõunapoolsele alale jääb ~2 ha suurune ala, ning plokk 3 idapoolsele alale ~5 ha suurune ala ja lõunapoolsele alale ~2 ha suurune ala, kus maavara lamami abs kõrgus on vähem kui 20 m. Nendel aladel võib kujuneda liigniiske pinnas või madalad veekogud. Antud alade üheks korrastamise võimaluseks on märgalade loomine, mis oleksid tulevikus soodsad elupaigad madalates veekogudes elavatele liikidele. Näiteks juttselg-kärnkonn ehk kõre eelistab sigimiseks madala- veeliseid laugete kallastega ja vähese taimestikuga veekogusid, mis on päikesele avatud. Harivesilikule sobib kudemiseks ka enam kui 0,5 m sügavune vesi Teine võimalus on eeltoodud alade tagasitäitmine. Tagasitäidetava materjali maht on plokk 1 alal ~20 tuh m3 ning plokk 3 alal ~70 tuh m3, kokku ligikaudu 90 tuh m3. Arvestades kasuliku maavara kihti katva katendi mahtu (lisa 9), on tagasitäitmisel võimalik kasutada eemaldatud kattepinnast. Mäeeraldise korrastamisel metsamaaks, rohumaaks või haritavaks maaks tuleb kaevandatud osa täita katendiga selliselt, et säiliks reljeefi ühtlane kallakus. Vajadusel tuleb puudujääv osa tuua väljastpoolt mäeeraldist. Mäeeraldise korrastamise lahendus otsustatakse kaevandamise loa taotluse koostamise käigus. Käesoleva uuringuga varu arvele võtmine MÄNNIKU maaparandussüsteemiga kattuval alal on kooskõlastatud Põllumajandusametiga (lisa 12). Kaevandamistegevus ei mõjuta väljaspool mäeeraldist oleva maaparandussüsteemi kuivendusvõrgu toimimist. Lisaks on varu arvele võtmine kooskõlastatud (kooskõlastus kehtib 1 aasta) elektriõhuliinide kaitsevööndites ettevõttega Elektrilevi OÜ (lisa 11) tingimustel, et kohale tuleb kutsuda Elektrilevi OÜ esindaja, kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi, õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba, õhuliinide all üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud, elektriliinide kaitsevööndis on kaevandamine keelatud ning tagada alaline juurdepääs elektriliinide teenendamiseks. Maavaravaru kinnitamine ei hõlma endas kaevamist, kaevandamist ega muid eeltoodud tegevusi. Tulevase karjääri maavara kaevandamise projekti koostamisel tuleb eraldi taotleda Elektrilevi OÜ elektriõhuliini kaitsevööndis töötamise/kaevandamise luba. Antud kooskõlastuse hankimine toimub maavara kaevandamise projekti koostamise käigus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 20 7. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1) ning 2017. ja 2018. a geoloogilise uuringu välitööde andmed ning laboratoorsete analüüside tulemused. Varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i, mille abil koostati maapinna, kasuliku kihi lasumi ja lamami ning uuringuaegse keskmise põhjavee taseme mudelid. Antud mudelite põhjal arvutati uuringuruumis lasuva kasuliku kihi (sh veepealse- ja veealuse varu) ning katendi maht (lisa 9). Uuringuruumi ning selles moodustatud plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad on toodud lisas 10 ning graafilisel lisal 1. Moodustatud varuplokkide piiride moodustamisel on lähtutud uuringuruumi ja katastriüksuste piiridest, maavara lasumistingimustest ning 19107 Kõima-Seliste tee kaitsevööndist. Moodustatud plokkides esinev maavara on ehitusliiv, mille kvaliteet on määratud laboratoorsete analüüside kaalutud keskmiste näitajate põhjal (tabel 5.2). Võttes arvesse asjaolu, et tulevikus tuleb karjääris kaevandamisel jätta nõlvatervikud, on plokkidesse sisse arvestatud ka uuringupunktid (PA-2, PA-24), kus esineb ehitusliiva nõuetele mitte vastavat materjali, kuid mis jääks nõlvatervikutesse ja võimaldaks väljata kogu kasuliku maavara. Eraldi on arvutatud veealuse maavara varu kogus, mis jääb keskmisest põhjavee tasemest (abs kõrgus 23,2 m) allapoole. Kokkuvõte Päraküla uuringuruumi maavara- varu arvutuse tulemustest on toodud tabelis 7.1 ja lisa 9. Tabel 7.1 Maavaravaru arvutuse koondtulemused seisuga 01.10.2018 Plokk 1 aT 2 aT 3 aT Pindala, ha 6,68 9,91 18,09 Katendi kogus, 83 51 88 tuh m3 Katendi keskmine 1,2 0,5 0,5 paksus, m Varu kogus, tuh m3 247 210 460 sh veealune varu, 70 203 329 tuh m3 Kogu kasuliku kihi 3,7 2,1 2,5 keskmine paksus, m Maavara ehitusliiv ehitusliiv ehitusliiv Plokk 1 varu kogus on 247 tuh m3 (sh. veealune 70 tuh m3) ning katendi kogus 83 tuh m3. Plokk 2 varu kogus on 210 tuh m3 (sh. veealune 203 tuh m3) ning katendi kogus 51 tuh m3. Plokk 3 varu kogus on 460 tuh m3 (sh. veealune 329 tuh m3) ning katendi kogus 88 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 21 8. KOKKUVÕTE OÜ Inseneribüroo STEIGER tegi geoloogilise uuringu loa L.MU/329932 alusel Päraküla uuringuruumi (pindala 38,23 ha) geoloogilise uuringu, mille eesmärk oli hinnata kaevandamise perspektiivsust uuringuruumis, täpsustades maavara levikut, kasuliku kihi paksust, maavaravaru kogust ja kvaliteeti. Päraküla uuringuruum asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas Päraküla külas Joanna (katastritunnus 82603:001:0066), Peraküla - Joanni (katastritunnus 82603:001:0067), Uuetoa (katastritunnus 82603:001:0063), Luiskama (katastritunnus 82603:001:0076) ja Metsa (katastritunnus 82603:001:0059) kinnistutel. Töö tulemusena moodustati Päraküla uuringuruumis kolm ehitusliiva plokki: - plokk 1 (pindala 6,68 ha) tarbevaru kogusega 247 tuh m3 (sh veealune varu 70 tuh m3 ja veepealne varu 177 tuh m3); - plokk 2 (pindala 9,91 ha) tarbevaru kogusega 210 tuh m3 (sh veealune varu 203 tuh m3 ja veepealne varu 7 tuh m3); - plokk 3 (pindala 18,09 ha) tarbevaru kogusega 460 tuh m3 (sh veealune varu 329 tuh m3 ja veepealne varu 131 tuh m3). Eelnimetatud varu kogus ja pindala esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele võtmiseks seisuga 01.10.2018. a. Plokkide 1, 2, ja 3 varu kinnitamisel soovitame varu arvele võtta keskkonnaregistri maardlate nimistusse uue Päraküla liivamaardla koosseisus. OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018. a ) 22 9. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus. Päraküla uuringuruum. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tallinn, 2017. 2. Geoloogilise uuringu luba L.MU/329932. 3. Eesti Looduse Infosüsteem. Keskkonnaagentuur [WWW] http://infoleht.keskkonnainfo.ee/ 4. Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrus nr 44 „Üldgeoloogiline uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“. 5. Keskkonnaministri 07.04.2017. a määrus nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. 6. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ 7. Majandus- ja taristuministri 03.08.2018. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. 8. Majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a määrus nr 106. „Tee projekteerimise normid“. Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“. 9. Põllumajandusministri 17.02.2005 määrus nr 18 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“. 10. Riigi Ilmateenistus [WWW] https://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/sademed/sademete-kuu-summad/ 11. Riigikogu 27.10.2016. a seadus „Maapõueseadus“ (RT I, 10.11.2016, 1). 12. A. Kleesment, H. Nestor, A. Soesoo. „Devon Eestis“. Tallinn, 2006.  TAOTLETAVA PÄRAKÜLA LIIVAKARJÄÄRI EKSPERTARVAMUS (TÖÖ NR 24/4921) 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Kinnitas: Erki Vaguri Juhatuse liige Koostasid: Üllar Rammul Keskkonnaspetsialist Anna-Helena Purre Keskkonnaekspert Kaarel Mänd Hüdrogeoloog © 2025 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus SISUKORD Sisukord ..................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus............................................................................................................................... 4 1. Mõju põhjaveele ja veevarustusele ................................................................................. 5 1.1. Hüdrogeoloogiline ehitus ........................................................................................... 5 1.2. Mõju piirkonna veekvaliteedile ................................................................................. 6 1.3. Mõju põhja- ja pinnavee režiimile............................................................................. 7 1.3.1. Maavara väljamisest tulenev tinglik veevõtt ................................................. 7 1.3.2. Reljeefimuutuse mõju veerežiimile ................................................................ 8 1.3.3. Suurenenud aurumise tekitatud veerežiimi muutus.................................. 13 2. Mõju kaitsealustele taimeliikidele ................................................................................. 14 2.1. Kaitsealused taimeliigid ............................................................................................ 14 2.2. Hinnang mäeeraldisel asuvate kaitsealuste taimede ümberasustamise võimalikkusele ........................................................................................................... 20 3. Kahepaiksed ..................................................................................................................... 22 3.1. Uuringud..................................................................................................................... 22 3.2. Tulemused.................................................................................................................. 24 3.3. Mõju kaitsealustele liikidele..................................................................................... 26 3.4. Leevendusmeetmed ................................................................................................. 28 3.4.1. Veekogu rajamine ja korrastamine kaevandamise käigus ......................... 28 4. Putukad ............................................................................................................................. 30 4.1. Uuringud..................................................................................................................... 30 4.2. Tulemused.................................................................................................................. 32 4.3. Mõju kaitsealustele liikidele..................................................................................... 35 4.3.1. Kuklased........................................................................................................... 35 4.3.2. Kaitsealuse liigi ümberasustamise kord: kuklased...................................... 35 4.3.3. Suur-mosaiikliblikas........................................................................................ 36 4.3.4. Kimalased ........................................................................................................ 37 4.4. Leevendusmeetmed ................................................................................................. 37 5. Mõju lindudele ................................................................................................................. 39 5.1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 39 5.2. Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid ja karjääri negatiivne mõju .................. 39 5.3. Olulisemad linnukaitselised järeldused .................................................................. 42 6. Leevendusmeetmete kokkuvõte ................................................................................... 43 Kokkuvõte................................................................................................................................ 45 Kasutatud kirjandus................................................................................................................ 48 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus SISSEJUHATUS Aktsiaselts K.A.T. & Ko esitas Keskkonnaametile 21.06.2024 Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 21.06.2024 nr DM-128906-1). Keskkonnaluba taotletakse Päraküla liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnakaitseloa taotluse menetluses on oma seisukohad esitanud muuhulgas Keskkonnaamet 12.07.2024 kirjaga nr DM-128906-4. Tulenevalt Keskkonnaameti toodud seisukohtadest, tellis Aktsiaselts K.A.T. & Ko ekspertarvamuse taotletava Päraküla liivakarjääri kaevandamisega kaasnevate võimalike mõjude välja selgitamiseks. Ekspertarvamuse raames analüüsitakse järgnevaid võimalikke keskkonnamõjusid: - kui kaugel mäeeraldise piirist võib esineda veetaseme alanemist veealuse varu kaevandamisel ja kas võib esineda mõju lähedalasuvate majapidamiste veevarustusele; - kaevandamise mõju Keskkonnaameti 12.07.2024 kirjas nr DM-128906-4 punktis 4.1 nimetatud kaitsealustele liikidele (taimed, kuklane Formica sp, suur- mosaiikliblikas); - kas ja kuidas mõjutab kaevandamisel toimuv veetaseme muutus mõjupiirkonnas registreeritud kaitsealuseid liike, sh kahepaikseid, sarvikpütti ja ohakasoomukat ning nende elupaikasid; - hinnang mäeeraldisel asuvate kaitsealuste taimede ümberasustamise võimalikkusele. Taotletav Päraküla liivakarjäär pindalaga 13,17 ha asub Päraküla külas Pärnu linnas Pärnu maakonnas. Mäeeraldis koosneb kahest lahustükist. Põhjapoolne lahustükk pindalaga 7,72 ha asub kinnistul Peraküla-Joanni (82603:001:0067) ning lõunapoolne lahustükk pindalaga 5,45 ha jääb kinnistutele Uuetoa (82603:001:0063). Kinnistute sihtotstarve on 100% maatulundusmaa, ning need kuuluvad eraomandisse. Maavara väljamine taotletavas Päraküla liivakarjääris on planeeritud ilma veetaset alandamata. 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 1. MÕJU PÕHJAVEELE JA VEEVARUSTUSELE Piirkonna veevarustus toetub karbonaatsetes kivimites levivale Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekompleksile (puurkaevud) ja selle kohal lasuvates kvaternaarisetetes levivatele lokaalse tähtsuse- ja levikuga vettandvatele kihtidele (salvkaevud). Järgnevalt tuuakse välja piirkonna hüdrogeoloogiline ehitus ning selgitatakse sellest lähtuvalt Päraküla taotletaval mäeeraldisel liiva kaevandamise võimalikke mõjusid põhjavee kvaliteedile ja kogusele ning lähedalasuvate majapidamiste veevarustusele. 1.1. Hüdrogeoloogiline ehitus Uuringupiirkonnas on hüdrogeoloogilises läbilõikes maapinnalt esimeseks veekihiks Kvaternaari ülipeene- kuni keskmiseteraline kohati kruusakas liiv, mis on ühtlasi ka taotletava mäeeraldise kasulikuks kihiks. Veekiht on surveta ja toitub sademetest. Antud kihi paksus on taotletaval mäeeraldisel keskmiselt 2,5 m. Kasuliku kihi peal esineb 0,2- 2,3 m paksune katend, mis koosneb mullast ja osalt ka tihedast saviliivast. Kasuliku kihi lamamiks on valdavalt moreen, kohati ka liivsavi, saviliiv ning savi. Antud materjalid käituvad tõenäoliselt (suhtelise) veepidemena ja isoleerivad Kvaternaari veekihti selle all paiknevatest aluspõhjalistest veekihtidest. Piirkonnas laiemalt on vabapinnalise põhjavee voolusuund lõunasse, Liivi lahe suunas. Vabapinnalise põhjavee voolusuund on aga tugevalt mõjutatud kohaliku reljeefi poolt. Arvestades taotletava mäeeraldise paiknemist suhtelisel kõrgendikul Männiku jõe oru läänekaldal, on põhjavee lokaalne voolusuund pigem idasse, jõe suunas. Veekihile toetuvad üksikmajapidamiste salvkaevud. Aluspõhja mõttes asub piirkond Kesk-Devoni Pärnu kihistu liivakivi avamusalal. Pärnu kihistu paksus on üldiselt 15 - 47 meetrit (Kleesment jt. 2006), kuid taotletavast mäeeraldisest vahetult põhjasuunas kiilduvad need kivimid välja, seega on konkreetselt mäeeraldisel Pärnu kihistu paksus pigem suurusjärgus 10 m (nt puurkaevude 68830 ning 61964 andmetel). Seda arvestades ei moodusta kihistu iseseisvat veekihti ning piirkonna veevarustus toetub pigem Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksil, mida esindavad otseselt Devoni kihtide all lamavad Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Jaagarahu või Rootsiküla lademete lubjakivid. Vastavalt pinnakatte võrdlemisi suurele paksusele ja vettpidavate pinnasekihtide olemasolule on aluspõhjaline veekiht suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Taotletaval mäeeraldisel 2017. a oktoobris ja 2018. a juunis teostatud geoloogilise uuringu alusel (Kaasik jt. 2018) oli mäeeraldisel Kvaternaari veekihi põhjaveetase keskmiselt 0,4-2,4 m maapinnast ehk 20,1-25,7 m absoluutkõrguses, kogu ala keskmine veetase oli 23,2 m abs. Põhjavee tase järgis suures osas maapinna reljeefi, olles kõrgem lääneosas ning langedes ida suunas. Keskmise veetaseme alusel jääb ~2,5 m paksusest kasulikust kihist vee alla 1,8 m. Siinkohal tuleb meeles pidada, et keskmine veetase on aritmeetiline näitaja ja tegelikkuses kõigub põhjaveetase aasta jooksul kuni 2 m, sõltudes sademete hulga jaotusest aasta lõikes ning lumikatte paksusest ja selle sulamisperioodi pikkusest. Pinnaveekogudest on lähim taotletava mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist vahetult läänes asuv tiik (Põlde ja Peraküla-Joanni kinnistutel) ning >250 m idas põhja- lõunasuunaliselt kulgev Männiku jõgi. Männiku jõkke suubuvad jõest ida pool asuvad Tõstamaa(PÜ-79) maaparandussüsteem (6112140030010 ja 6112140020060) ning mäeeraldisest >270 m põhjasuunas asuv Männiku (6112140030011) maaparandussüsteem. Jõgi suubub ~7,5 km kaugusel lõunas Liivi lahte. 1.2. Mõju piirkonna veekvaliteedile Kuna kaevandamine toimub mehhaaniliselt, piirdub potentsiaalne mõju veekvaliteedile heljumi tekke ja masinates kasutatud õlide ja kütuste sattumisega põhjavette. Karjääri tekkivast veekogust ei ole kavandatud väljavoolu ja seega ei ole ka riski heljumi või muu reostuse levimiseks. Heljumi levik põhjaveekihis on äärmiselt lokaalne, kuna madal veevoolukiirus settepoorides tagab suuremate (aleuriidi ja liiva) osakeste kiire välja settimise. Muidu aeglasemalt välja settivad saviosakesed on aga pinnalaenguga, mille tõttu „kleepuvad“ nad põhjavee läbi pinnase filtreerumisel efektiivselt liivaosakeste külge. Liivasetetes ei leidu ka kaverne, lõhesid või muid vooluteid, kus vee liikumine saaks olla oluliselt kiirem ja heljumi levik seega laialdasem (nagu seda võib leiduda nt karbonaatsetes kivimites). Lisaks moodustab karjäär tavaliselt reljeefis lohu, mis käitub põhjavee väljavoolualana, st vee ja koos sellega heljumi liikumine toimub põhjaveest karjääri ja sealt eesvoolu, mitte karjäärist põhjaveekihti. Seega ei levi heljum poorsetest setetest koosnevates põhjaveekihtides reeglina kaugemale kui loetud meetrid karjääri piirist. Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. Masinate teenindamine ja tankimine peab toimuma väljaspool karjäärisüvendit selleks 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, kus leiduvad absorbendid, mille abil võimalikke lekkeid tõkestada. Mäetööde masinate tehnilise avarii korral, kui pinnasele või karjäärivette satub nafta- ja õliprodukte, on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima. Ainult kui kõik ettevaatusabinõud läbi kukuvad, on võimalik naftaproduktide reostuse levik pinnavees ja maapinnalt esimeses põhjaveekihis. Reostus leviks siis vastavalt põhja- ja pinnavee voolusuunale Männiku jõe suunas ja seda kaudu allavoolu Liivi lahte. Reoainete kontsentratsioon väheneks järjepidavalt reoallikast allavoolu. Tänu vettpidavate moreeni ja muude savikate kihtide esinemisele taotletava mäeeraldise lamamis puudub oht aluspõhjaliste Devoni ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekomplekside reostamiseks. 1.3. Mõju põhja- ja pinnavee režiimile Mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, kuna kaevandamine toimub vee alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Siiski võivad ka sellisel puhul esineda teatud mõjud 1) veealuse varu väljamise poolt tekitatud ajutise põhjaveetaseme alanduse tõttu, 2) reljeefi permanentse muutuse tõttu ning 3) suurenenud aurumise tõttu karjäärijärvelt võrreldes kuiva pinnasega. Käsitleme neid mõjusid allpool. 1.3.1. Maavara väljamisest tulenev tinglik veevõtt Veealuse varu väljamine on kontseptuaalselt põhjaveetaset langetav tegevus, kuna kopa või pinnasepumbaga sette välja tõstmisel tekkivat tühimikku peab täitma külgnevatest setetest sisse voolav vesi, mis omakorda langetab külgnevates setetes veetaset. Taoline veetaseme alandus võib teoreetiliselt levida ka väljaspoole karjääri, ehk karjääri ümber tekib põhjaveetaseme alanduslehter, ning antud mõju maksimaalset ulatust nimetatakse karjääri põhjaveetaseme mõjuraadiuseks (r0). Siinkohal hinnatakse maksimaalset võimalikku mõju, ehk olukorda, kus karjäär on saavutanud maksimaalsed mõõtmed ja kus põhjavee alanduslehter on täielikult välja kujunenud (stabiilse voolu režiim). Mõjuraadiuse hindamiseks tuleb eelnevalt valida veevõtu kogus ajaühikus. Siinkohal hindame seda valemiga 1: 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus ( 1 − 𝑛) ∙ 𝑉 𝑄= [1] , 𝑡 kus n on veekihti moodustava materjali poorsus (konservatiivse eelduse kohaselt peenliiva vähim poorsus 26%; Morris ja Johnson 1967), V on kaevandatava veealuse varu ruumala (~72% kogu kaevandatavast varust 315 000 m3) ja t on maavaraploki eeldatav ammendamise aeg (~15 aastat). Tulemuseks on veevõtt ~43 m3/ööp. Veevõttu tasakaalustavad nii karjäärile langevad sademed (Q1) kui ka külgnevatest setetest karjääri voolav põhjavesi (Q2). Sademetest tulenev vooluhulk arvutati lähtuvalt valemist 2: 𝑄1 = (𝑊𝑝 − 𝑊𝑒 ) × 𝑆 [2], kus Wp on sademete hulk, Pärnu meteroloogiajaama 1990-2020 kliimanormi andmete alusel keskmiselt 761 mm/a ehk 0,00208 m/ööp (Keskkonnaagentuur), We on aurumine, mis on Eestis ligikaudu 450 mm/a ehk 0,00123 m/ööp (Kink jt. 1998) ning S on taotletava mäeeraldise pindala, 13,17 ha ehk 131 700 m2. Tulemuseks on sademete poolt kompenseeritud vooluhulk ~112 m3/ööp. See tähendab, et maavara väljamisest eeldatavalt tuleneva tingliku veevõtu suudavad täielikult kompenseerida mäeeraldise territooriumile langevad sademed ning täiendavat põhjavee sissevoolu külgnevatelt aladelt mäeeraldisele ei ole oodata (st Q1 = 0). Tinglik veevõtt kompenseeritakse siiski mäeeraldiselt välja voolava pinna- ja põhjavee arvelt, mille tõttu väheneb mõnevõrra põhjavee väljavool Männiku jõkke. Kuna karjääride lähiümbrus moodustab Männiku jõe valgalast tühise osa, ei ole oodata, et see mõjutaks tajutavalt jõe vooluhulka. 1.3.2. Reljeefimuutuse mõju veerežiimile Kuna Kvaternaari surveta põhjaveekihis jälgib põhjaveetase maapinna reljeefi, võib reljeefi muutmine kaevandamistegevuse raames mõjutada ka lähikonna veerežiimi ja - tasemeid. Siinkohal, kuna karjäär asub idasuunas laskuval nõlval (joonis 1-1), tähendab karjäärisüvendi tekitamine põhjaveetaseme alandamist taotletava mäeeraldise lääneosas (idaosas pole suurt mõju põhjaveetasemetele oodata). 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Vastavalt reljeefile ja maavaraploki sügavusele kujuneb karjääri põhjapoolsel lahustükil tõenäoliselt karjäärijärv veepinna absoluutkõrgusega ~21-22 m ning lõunapoolsel lahustükil kõrgusega ~22-23 m. Sellisel juhul kujuneb mõlema lahustüki läänepoolne külg kuivaks, sõltuvalt sademete hulgast ja põhjaveetaseme kõikumisest. Joonis 1-1. Taotletava mäeeraldise paiknemine Maa-ameti 1 m resolutsiooniga kõrgusmudelil. Taotletava mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist 25 m kaugusel läänes asub tiik, mille veetase on geoloogilise uuringu raames tehtud markšeidermõõdistamise alusel absoluutkõrgusel ~24,5-25 m. Arvestades, et taotletava mäeeraldise lamam on vahetult külgneval alal kõrgusel 22,5-23 m, ei ole 25 m laiune tervik karjääri ja tiigi vahel tõenäoliselt piisav, et takistada tiigi veetaseme olulist vähenemist, arvestades pinnase võrdlemisi häid filtratsiooniomadusi (filtratsioonimoodul keskmiselt 1 m/ööp). 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Veetaseme alanduse mõju võib põhjapoolse lahustüki ümber levida ka kaugemale tiigist. Mäeeraldise loodenurgas on suurim võimalik põhjaveetaseme alandus kuni 3 m, võttes aluseks põhjaveetasemeks tiigi veetaseme maksimumi ~25 m abs ning mäeeraldise lamami kõrguse 22,5 m, millest kaevandamisjärgne põhjaveetase võib kujuneda veel omakorda 0,5 m madalamaks. Võrdlemisi ebatäpse, kuid konservatiivse hinnangu põhjaveetaseme languse maksimaalsele mõjule karjääri lähipiirkonnas saab kasutades Marinelli ja Niccoli (2000) välja töötatud analüütilist mudelit põhjavee voolust karjäärisüvendisse. Antud mudel käsitleb põhjavee voolu silindrikujulisse süvendisse reljeefi ja filtratsiooniomaduste suhtes isotroopses pinnases vastavalt Dupuit-Forchheimeri vabapinnalise põhjaveevoolu parandusele. Mudeli ülevaade on toodud joonisel 1-2: Joonis 1-2. Karjääri veetaseme alanemise ning kujuneva alanduslehtri lihtsustatud skeem, Marinelli ja Niccoli (2000) mudeli alusel Alanduslehtri ulatus karjääri keskpunktist (r0) leitakse valemi 3 iteratiivsel lahendamisel: 𝑊 2 𝑟0 𝑟02 − 𝑟𝑝2 ℎ0 = √ℎ2𝑝 + × [𝑟0 × 𝑙𝑛 ( ) − ] [3] , 𝐾 𝑟𝑝 2 kus: • h0 – veetaseme alandus karjääris, siinkohal konservatiivselt 3 m; • hp – väljaimbumise kõrgus karjääri külgedelt, konservatiivselt 0 m; 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus • W – infiltreeruv sademete maht, Vallneri Eesti hüdrogeoloogilise mudeli (2002) alusel Pärnu piirkonnas ~30 mm/a ehk ~0,000082 m/ööp. • K – filtratsioonikoefitsent, geoloogilise uuringu andmetel ~1 m/ööp; • rp – karjääri efektiivne raadius (𝑟𝑝 = √𝑆/𝜋), kus S on karjääri pindala 131 700 m2 ning rp on seega ~205 m. Arvutuse tulemusel saame mõjuraadiuseks ~490 m karjääri keskpunktist. Arvestades karjääri efektiivraadiust, võib mõju põhjaveetasemetele ulatuda ~284 m karjääri servast karjääri lääneosas. Siinkohas on oluline rõhutada, et toodud mõjuulatus kätkeb ka piirkondi, kus arvutuslik mõju on ka vaid loetud sentimeetreid. Kuna aastane looduslik põhjaveetaseme kõikumine on ligikaudu 2 m, ei ole taolist mõju tegelikkuses võimalik tajuda. Võib öelda, et oluline mõju põhjaveetasemetele veevarustuse seisukohast algab alandusest 1 m või rohkem. Alanduslehtri profiili ja seega ka olulise mõju ulatuse leidmiseks kasutame valemit 4, mis annab alanduse sügavuse (hr) teatud kaugusel karjääri keskpunktist (r): 𝑊 𝑟 𝑟 2 − 𝑟𝑝2 ℎ𝑟 = √ℎ2𝑝 + × [𝑟02 × ln ( ) − ] − ℎ0 [4]. 𝐾 𝑟𝑝 2 Arvutuse lähteandmed on samad, mis toodud valemi 3 juures ning tulemused on toodud joonistel 1-3 ja 1-4. Tulemuste kohaselt ulatub oluline mõju veetasemetele vaid 62 m kaugusele taotletava mäeeraldise põhjapoolse lahustüki lääneküljest. Joonis 1-3. Veetaseme alanduslehtri hinnanguline külgprofiil alates karjääri servast. 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Joonis 1-4. Põhjaveetaseme alanduse ulatus taotletava mäeeraldise põhjapoolse lahustüki lääneküljest. Taustal Maa-ameti veebikaart. Lõunapoolse lahustüki lääneosas on looduslik põhjaveetase geoloogilise uuringu alusel ~23 m abs. Kuna ka maavaraploki lamami kõrgus on sarnane, ei ole oodata veevarustuse mõttes olulist põhjaveetaseme langust lõunapoolse lahustüki ümbruses. Antud lähendus eeldab ühtlasi, isotroopseid filtratsiooniomadusi, topograafiat ning põhjaveetaset. Need faktorid on aga antud olukorras väga kõikuvad ja seega on arvutuste tulemused suure veapiiriga. Siiski, kuna mudel on loodud konservatiivsetel alustel, annab see piiri suurimale võimalikule põhjaveetaseme alandusele. Tegelik mõju on eeldatavasti siin arvutatust väiksem ja sõltub suuresti ka sisendparameetrite, eriti sademete ja seega infiltratsiooni hulga, tegelikest väärtustest ja kõikumisest ajas ja ruumis. Siin arvutatud olulise põhjaveetaseme alanduse mõjuraadiusesse ei jää ühtegi majapidamist. Küll aga võib karjäärist läänes asuva tiigi veetaseme muutumine mõnel määral siiski mõjutada Põlde kinnistu kaevu veetaset, mille tõttu võib mäeeraldise 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus taotlejal olla vajalik võtta kasutusele meetmeid, et tagada antud kinnistul kvaliteetse veevarustuse säilimine (nt Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist vett ammutava puurkaevu rajamine). Võimaldamaks hinnata kaevandamise mõju, tuleks enne kaevandamise algust ja kaevandamise käigus fikseerida Põlde kinnistu kaevu veetase. Veetaseme fikseerimiseks on vajalik kaevu omaniku nõusolek. Ei ole tõenäoline, et veetaseme mõju ulatub teiste piirkonna majapidamiste kaevudeni. 1.3.3. Suurenenud aurumise tekitatud veerežiimi muutus Võrreldes kuiva maapinnaga võib aurumine karjäärijärve pinnalt olla oluliselt suurem. Antud efekti täpselt hinnata on keeruline, kuna aurumine sõltub tugevalt konkreetse asukoha mikrokliimast, taimestikust ja muudest raskesti hinnatavatest faktoritest. Hinnanguliselt on aga suurenenud aurumise tekitatud mõju põhjaveetasemetele oluliselt väiksem eelmises peatükis käsitletud reljeefimuutusega võrreldes ning seega ei mõjuta analüüsi. 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 2. MÕJU KAITSEALUSTELE TAIMELIIKIDELE Taotletavas Päraküla liivakarjääris liiva kaevandamise mõju kaitsealustele taimeliikidele avaldub peamiselt läbi liivakarjääri alal olevate leiupaikade kao ning veetaseme alanemise. Taimi ja nende elupaiku mõjutab vaid pealmine, kvaternaari veekiht, mille aastaseks amplituudiks on taotletava mäeeraldise ümbruses 0,4 – 2,4 m sügavusel maapinnast (Kaasik jt. 2018). Põhjavee tase järgis suures osas maapinna reljeefi, olles kõrgem lääneosas ning langedes ida suunas (ptk. 1). Peatükis 1 on hinnatud veetaseme alanemise mõju, mille kohaselt see on oluline taotletava mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist lääne suunas, kus 1 m suuruse alanduse mõjuala piir ulatub 62 m kaugusele. Kaugemale liikudes veetaseme alanemise amplituud väheneb ning ei oma taimede ja nende kasvukohtade seisukohast olulist mõju. Samuti, vastavalt peatükis 1 toodule, puudub taimede seisukohast oluline kuivenduse mõju ka lõunapoolse lahustüki ümbruses ning põhjapoolsest lahustükist põhja, ida ja lõuna suunas. Seetõttu on potentsiaalne võimalikust kuivenduse mõjust eelkõige põhjapoolsest lahustükist lääne suunas asuvad kaitsealuste taimede kasvukohtadele, millele järgnevates alapeatükkides mõju hinnatakse, lisaks elupaikadele, mis kaoksid otsese kaevandamistegevuse tagajärjel. 2.1. Kaitsealused taimeliigid Taotletaval mäeeraldisel ja selle lähiümbruses on hiljuti (aastatel 2021 - 2023) inventeeritud mitmete kaitsealuste taimeliikide kasvukohad, mis kõik on kantud EELIS andmebaasi. 2021.a inventuuri viis läbi Indrek Tammekänd, 2023.a. inventeeris ala Dr. Anna-Helena Purre, kahe inventuuri vahepeal oli taotletaval alal ja selle ümbruses läbi viidud arvukalt raieid, mis toimusid osaliselt ka 2023.a. inventuuri ajal. Taotletaval alal ning selle lähiümbruses on leitud III kaitsekategooria liigid: kahelehine käokeel (Platanthera bifolia; Punane nimestik (PN) viimane hinnang, olenevalt liigist aastast 2008 või 2017: ohuväline), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha; PN: soodsas seisundis), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis; PN: soodsas seisundis), harilik ungrukold (Huperzia selago subsp. selago; PN: ohulähedane), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine; PN: soodsas seisundis), suur käopõll (Listera ovata; PN: soodsas seisundis) ja ohakasoomukas (Orobanche pallidiflora; PN: ohulähedane). Taotletaval alal ja selle potentsiaalselt olulise kuivendusmõju alal olevad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad on toodud tabelis 2.1. Taotletaval alal ja selle vahetus lähiümbruses olevate käpaliste fotod on toodud joonisel 2-1 ning ohakasoomuka ning ungrukolla fotod joonisel 2-2. Taotletava Päraküla liivakarjääri alal ja lähiümbruses olevate kaitsealuste 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus taimeliikide kasvukohad on toodud joonisel 2-3. Järgnevalt hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kaitsealustele taimeliikidele ja nende kasvukohtadele liikide kaupa. Tabel 2.1. Taotletava mäeeraldise ja selle võimalikus kuivenduse mõju ulatuses asuvad kaitsealuste taimeliikide kasvukohad (EELIS 27.09.2024 andmetel) Vaatluste kuupäev ja isendite Asupaik taotletava mäeeraldise Liik Kasvukoht arv suhtes Suur käopõll KLO9349425 23.05.2023-19 isendit 104 m lääne suunas Pruunikas pesajuur KLO9344157 25.06.2021-142 isendit Kattub~71% ulatuses KLO9349435 24.05.2023-1 isend Kattub täielikult 25.06.2021-47 isendit KLO9344167 Kattub ~71% ulatuses 16.07.2023-10 isendit Kahelehine käokeel 25.06.2021-15 isendit KLO9344166 Kattub ~16% ulatuses 24.05.2023- 1 isend KLO9349438 25.07.2023-2 isendit 26 m lääne suunas Rohekas käokeel KLO9344172 25.06.2021-1 isend Kattub täielikult 25.06.2021-6 isendit KLO9344147 Kattub ~32% ulatuses 16.07.2023-3 isendit Laialehine neiuvaip KLO9344146 25.06.2021-14 isendit Kattub ~16% ulatuses KLO9349419 25.07.2023-13 isendit 14 m lääne suunas 3 m põhjapoolsest lahustükist Ohakasoomukas KLO9349429 16.07.2023-21 isendit lõuna suunas Harilik ungrukold KLO9344151 25.06.2021-1 isend Kattub täielikult Suur käopõll on Eesti üks tavalisemaid käpalisi, kes kasvab puisniitudel, hõredates niiskemates metsades, metsaservadel, madal- ja allikasoodes ning veekogude kaldal. Kavandatava tegevuse võimalikus mõjuulatuses asuv suur käopõllu kasvukoht KLO9349425 on tiigi kaldal, kus peatükis 1 joonisel 1-3 toodu kohaselt jääb veetaseme alandus kuni 0,5 m piiresse, mis arvestades kvaternaari veetaseme loomulikku kõikumist piirkonnas ning liigi võimekust kasvada ka mõnevõrra kuivemates kasvukohtades, ei oma kasvukoha säilimises olulisust. Kavandataval tegevusel puudub mõju suurele käopõllule. Pruunikas pesajuur kasvab valdavalt varjulistes leht- ja segametsades ning niisketel puisniitudel. 2023.a. inventuuri käigus taotletava tegevuse alal pruunikat pesajuurt ei leitud, samas kui varasemalt, 2021.a. oli tuvastatud 142 isendit. 2023.a. inventuuri käigus tuvastati, et kasvukoha KLO9344157 alal (mis kattub ka mitmete teiste kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega: KLO9344167, KLO9344147, KLO9344151) oli tehtud harvendusraie. See võis mõjutada ka antud kasvukohtades kaitsealuste liikide esinemist ja arvukust 2023.aastal ja nende leitavust, kuna osaliselt oli alale jäetud raiejäätmeid, mis katsid alustaimestikku. Raied on ka pruunika pesajuure puhul ohuteguriks. Pruunikas pesajuur on soodsas seisundis ja antud isendite ümberistutamine ei ohusta liigi soodsat seisundit. Vähesel määral säilib pruunika pesajuure kasvukoht väljapool taotletavat mäeeraldist, eriti kuna taotletava tegevuse kuivendusmõju ulatub peamiselt lääne suunas, st. mitte pruunika pesajuure kasvukoha ümbritsevale alale. Isendikaitse põhimõttetest tulenevalt tuleks pruunika pesajuure 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus isendid mäeeraldiselt ümber istutada (vt. ptk 2.2). Enne ümberistutamise teatise esitamist on soovitatav taimed uuesti kaardistada ja märgistada. a b c d Joonis 2-1. Kaitsealused käpalised taotletaval Päraküla mäeeraldisel ja selle lähiümbruses: suur käopõll (a), pruunikas pesajuur (b), käokeel (kahelehine või rohekas; c), laialehine neiuvaip (d). Fotod: A-H. Purre, 24.05-16.07.2023 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Kahelehine käokeel kasvab niitudel, loopealsetel, kadastikes, hõredates metsades, sihtidel, sooservadel ning kraavipervedel ja on laialt levinud. Kolm kahelehise käokeele kasvukohta (KLO9349435, KLO9344167, KLO9344166) kattuvad kavandatava tegevuse alaga enamal või vähemal määral (vt. tabel 2-1), üks kasvukoht (KLO9349438) asub lõunapoolsest lahustükist läänesuunas, taotletavast mäeeraldisest väljas. Vastavalt 1 peatükis toodud veealanduse analüüsile on antud piirkonnas veetaseme alanemise maksimaalset mõju alla 1 m ning arvestades kvaternaari veetaseme loomulikku kõikumist piirkonnas ning liigi võimekust kasvada mõnevõrra kuivemates kasvukohtades, ei ohusta kavandatav tegevus kasvukohta. Kasvukohas KLO9344166 taotletava mäeeraldisega kattuval alal liikide alamkirjed (st. registreeritud isendid) puuduvad ning antud suunas puudub ka oluline kuivendusmõju. Seetõttu puudub vajadus antud kasvukohast kahelehise käokeele taimi ümber istutada. Kasvukohad KLO934943 ja KLO9344167 kattuvad kas täielikult või suures osas taotletava mäeeraldisega ning nende puhul on vajalik kahelehise käokeele isendite ümberistutamine. Arvestades, et kahelehine käokeel on ohuvälises seisundis ning tegemist on antud liigi väikeste kasvukohtadega, ei ohusta liigi isendite ümberistutamine antud mahus liigi soodsat seisundit. Rohekas käokeel on loopealsete hõredate lookadastike ning loometsade liik, kes eelistab kuivemaid kasvukohti kui eelpool kirjeldatud kahelehine käokeel. Roheka käokeele ühest isendist koosnev kasvukoht KLO9344172 ja selle alamkirje kattuvad täielikult kavandatava tegevuse alaga, kust kaevandamise võimaldamiseks on vaja liigi isend ümber istutada. Rohekas käokeel on soodsas seisundis ja vähetähtsa ühe isendiga kasvukoha ümberistutamine seda ei ohusta. Laialehine neiuvaip on leht- ja segametsades, puisniitudel, teeservades ja parkides kasvav suur käpaline, kelle puhul on peamiseks ohuteguriks on kasvukohtade võsastumine. Kaks laialehise neiuvaiba kasvukohta (KLO9344146 ja KLO9344147) kattuvad kavandatava tegevuse alaga enamal või vähemal määral (vt. tabel 2-1), üks kasvukoht (KLO9349419) asub taotletava mäeeraldise lõunapoolsest lahustükist läänesuunas. Vastavalt 1 peatükis toodud veealanduse mõju tulemustele on antud piirkonnas veetaseme alanemise mõju alla 1 m ning arvestades kvaternaari veetaseme loomulikku kõikumist piirkonnas ning liigi võimekust kasvada ka mõnevõrra kuivemates kasvukohtades, ei oma kavandatava tegevusega kaasnev veealandus kasvukoha säilimisel olulisust. Antud kasvukohale kavandataval tegevusel mõju puudub. Kasvukohtades KLO9344146 ja KLO9344147 taotletava mäeeraldisega kattuval alal liikide alamkirjed (st. registreeritud isendid) puuduvad ning registreeritud isendid asuvad kruusa tee läheduses, antud suunas puudub ka oluline kuivendusmõju. Seetõttu puudub vajadus antud kasvukohtades laialehise neiuvaiba taimi ümber istutada. Ohakasoomukas on ohakatel parasiteeriv mitmeaastane taim, kes kasvab niisketel niitudel, raiesmikel ja metsalagendikel. Ka kasvukoht KLO9349429 asub raiesmikul. Peamisteks ohuteguriteks ohakasoomuka kasvukohtadel on metsaraie ning kasvukoha kuivendamine. Vastavalt 1 peatükis toodule, veealanduse mõju tulemustele antud 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus piirkonnas veetaseme alanemise mõju pole oluline, seega puudub kavandataval tegevusel oluline mõju ohakasoomukale. Harilik ungrukold on varjukate kuuse- ja segametsade taim, kelle kasvukohti ohustavad metsamajanduslik tegevus, tallamine, arendus- ja ehitustegevus. Kasvukohas KLO9344151 on tehtud raieid ning antud kasvukohast 2023.a. hariliku ungrukolla taime ei leitud, võimalik on selle olemasolu raiejäätmete all. Kasvukoht KLO9344151 ja selle 2021. aastast pärinev liigi alamkirje kattuvad täies mahus taotletava Päraküla liivakarjääri alaga ning alal kaevandamisel kasvukoht ja seal kasvav isend kaoks. Seetõttu tuleb kaaluda liigi ümberistutamise võimalust. Kuigi harilik ungrukold on punase nimestiku järgi ohulähedane liik, siis taotletava liivakarjääri alaga kattuv kasvukoht on väheväärtuslik. Samas taotletava ala ümbruses on harilik ungrukold esindatud mitmete kasvukohtadega (KLO9344150 ja KLO9349424), kus on arvukamalt isendeid. Seega ei avalda ühe isendiga kasvukoha ümber istutamine negatiivset mõju liigi seisundile ja selle säilimisele piirkonnas. Isendikaitsest lähtuvalt tuleks siiski enne antud piirkonnas sugekihi eemaldamist ja kaevandamise alustamist inventeerida ja liigi isendi(te) leidumisel ka märgistada need ja teavitada Keskkonnaametit ümberistutamise vajadusest (vt. peatükk 2.2). Kuna taotletaval mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil ja mäeeraldise lähiümbruses on mitmeid kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ja nende leviseid, siis on soovitatav mäeeraldise põhjapoolne lahustükk avada etapi-viisiliselt ning eemaldatud sugekihti kasutada karjääri korrastamisel veepealses osas pealmises kihis. a b Joonis 2-2. Taotletava Päraküla mäeeraldise ümbruses olevad kaitsealused taimeliigid ohakasoomukas (a) ja harilik ungrukold (b). Fotod: A-H. Purre, 16.07.2023 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Joonis 2-3. Kaitsealuste taimeliikide kasvukohad taotletaval Päraküla mäeeraldisel ja selle lähiümbruses (EELIS andmebaas, 27.09.2024). 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 2.2. Hinnang mäeeraldisel asuvate kaitsealuste taimede ümberasustamise võimalikkusele Ümberasustamise võimalikkust tuleb kaaluda kaitsealuste taimede isendite puhul, mis häviksid kas taotletava tegevuse otsesel mõjul (kasvukohad ja isendid kattuvad karjääri alaga) või pikemas perspektiivis kaudsel mõjul (nt. kuivendamise ja võsastumise tagajärjel). Taotletava Päraküla liivakarjääri alal ja lähiümbruses ei ole kaitsealuste taimeliikide kaitsmiseks moodustatud püsielupaiku. Looduskaitseseadus § 58 lõige 5 kohaselt ümberasustamine ei tohi kahjustada liigi soodsat seisundit. Enne kaevandamise alustamist on vajalik taotletavale alale jäävatest kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadest kaitsealused taimeliigid ümber asustada – kahelehise käokeele kasvukohad KLO9349435 ja KLO9344167. Juhul kui enne ümberasustamist on taimed leitavad ja märgistatavad kasvukohtades KLO9344157, KLO9344172 ja KLO9344151 tuleb ka need ümber istutada. Seetõttu on vahetult enne ümberasustamist soovitatav neis kasvukohtades ja ettevaatusprintsiibist tulenevalt ka kasvukohtade KLO9344147, KLO9344166 ning KLO9344146 taotletava mäeeraldisega kattuvatel aladel isendite asupaiku täpsustav inventuur, mis on aluseks ümberasustamise teatise esitamiseks. Sel juhul on ajakohane teave liikide arvukuse ja isendite täpsete asukohtade, sh. sellest, kas osad liigid on raiete järgselt kasvukohas siiski olemas. Kaitsealuse looma-, taime- ja seeneliigi isendi (sealhulgas kuklasepesade) ümberasustamist nende looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku elupaika või kasvukohta reguleerib Vabariigi Valitsuse 17.07.2004 vastu võetud määrus nr 248 (RT I 2004, 58, 412), milles on mh sätestatud järgmist: • Kaitsealuse taime- või seeneliigi isendi ümberasustamise vajadusest teavitab ümberasustaja kirjalikult Keskkonnaametit ning esitab teavituses järgneva informatsiooni (liigi nimetus ja võimalusel isendite arv, ümberasustamise põhjendus, koha kirjeldust, kust taim või seen ümberasustamiseks võetakse, ettepanekut, kuhu kohta või piirkonda isend tuleb ümber asustada; kui ümberasustaja pole asustamise sihtkoha maaüksuse omanik, siis lisatakse sihtkoha maaomaniku või valdaja arvamus. • Keskkonnaamet tellib riigi kulul ühe nädala jooksul ümberasustamise loa taotluse või teatise saamise päevast arvates ümberasustatava liigi bioloogiat tundva eksperdi arvamuse ümberasustamise võimalikkuse ja vajalike tingimuste kohta (edaspidi eksperdiarvamus), mis esitatakse ümberasustajale ühe kuu jooksul taotluse või teatise saamise päevast arvates. Eksperdilt küsitakse: ümberasustamise võimalikkusest liigi soodsat seisundit kahjustamata, ettepanekut ümberasustamise toimumise aja suhtes, ettepanekut ja arvamust ümberasustamise võimaliku sihtpiirkonna või -piirkondade kohta ja millised on muud liigi eripärast tulenevad tingimused liigi isendi elujõulisuse ning sigimisvõime säilimiseks ümberasustamise käigus ja pärast ümberasustamist. Keskkonnaamet avaldab oma veebilehel teate eksperdiarvamuse valmimise kohta ning aadressi, kus on võimalik eksperdiarvamusega tutvuda. 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus • Ümberasustaja võib kavandatava tegevuse ellu viia ainult arvamuse esitanud eksperdi juuresolekul. • Ümberasustamise kulud, välja arvatud eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud, kannab ümberasustaja. • Isendi ümberasustamisel tuleb tagada kaitsealuse liigi isendi elujõulisuse säilimine. • Ümberasustamiseks on vajalik ümberasustamiseks sobiva piirkonna maaomaniku või maavaldaja nõusolek. Täpsemad ümberasustamise sobivad sihtasukohad ja ümberasustatavate isendite arv määratakse ümberasustamise teatisele soovitavalt täpsustava inventuuri käigus. Teatise põhjal koostatavas ekspertarvamuses esitatakse ümberasustamise täpsustavad tingimused. Ümberasustamine tuleb läbi viia ümberasustamise ekspertarvamuse koostanud eksperdi järelevalve all. 21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 3. KAHEPAIKSED Kõik Eesti kahepaikseliigid on kaitse all. Kavandatava liivakarjääri mäeeraldiselt ja selle lähiümbrusest kahepaiksete leiukohti keskkonnaregistrisse kantud ei olnud. Uuritava ala suuremad veekogud paiknevad põhjapoolsest lahustükist lääne suunas (joonis 3-1). Kuna kavandatava karjääri vahetus läheduses veekogusid leidub, on eeldatav ka kahepaiksete esinemine. Kahepaiksete kindlakstegemiseks viidi läbi uuringud. Kaitsealuste liikide leiukohad esitati Keskkonnaregistrisse/EELISesse kandmiseks ja on joonisel 3-1 märgitud KLO-koodidega. 3.1. Uuringud Taotletava karjääri alal ja eeldatavas mõjupiirkonnas viidi 2023. aasta kevadperioodil läbi kahepaiksete sigimisveekogude kaardistamine ja 2023. aasta suveperioodil viidi läbi välitööd – paikvaatlused kaitsealuste loomaliikide (sh kahepaiksete) esinemise välja selgitamiseks. Kuna mõju kahepaiksetele avaldub eelkõige mäeeraldise alal ja selle vahetus ümbruses (läbi elupaiga kadumise või muutumise), keskenduti välitöödel eelkõige mäeeraldise lahustükkidele ja nende lähiümbrusele. Erilist tähelepanu pöörati kahepaiksete oluliste sigimisveekogude kontrollimisele. Põhiline aeg Eestis, mil võib leida kahepaiksete kudu ja kullesid on aprilli lõpust juuli lõpuni. Kahepaiksete sigimisveekogude kontroll toimus selle perioodi keskel, 23. mail 2023. Kasutati vaatlust ja kaldapiirkonna vees kahvamist kudu ja kulleste leidmiseks. Vesilike kudu leidmiseks kontrolliti veetaimede lehti (vesilikud paigutavad oma munad üksikult veetaimede lehtedesse voldituna). Kahepaikseid registreeriti ka 2023. aasta suveperioodil toimunud roomajate ja putukate paikvaatluste käigus ja botaanilistel välitöödel. Kahepaiksete leiukohad registreeriti käsiGPSiga ja võimalusel nähtud isendeid fotografeeriti. Kahepaiksete välitööd kavandas ja viis läbi Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste magistrikraad bioloogias-zooloogias), välitöödel osales Anna-Helena Purre (loodusteaduste doktorikraad ökoloogia erialal, geoökoloogia erialal loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad). 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Joonis 3-1. Kahepaiksete sigimisveekogud taotletava mäeeraldise ümbruses. 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 3.2. Tulemused Ühtegi I ja II kaitsekategooriasse kuuluvat kahepaikseliiki uuringu käigus ei tuvastatud. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 48 lõikele 1 tagatakse I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Kuna esimese ja teise kaitsekategooria loomaliike (kahepaikseid) alal pole, siis ei kaasne ka neist tulenevat piiranguid. 2023. aasta kevadel ja suvel toimunud välitöödel registreeriti kolme kahepaikseliigi esinemine: harilik kärnkonn (Bufo bufo), rohukonn (Rana temporaria) ja tiigikonn (Rana lessonae). Need kolm liiki kuuluvad III kaitsekategooriasse. Uuritava ala kõige suurem veekogu (joonis 3-2) jääb põhjapoolsest lahustükist lääne suunda ja paikneb peaaegu kogu ulatuses Peraküla-Joanni kinnistul (82603:001:0067). Veekogu (tiigi) põhjaosa jääb Põlde kinnistule. Tiik on kujunenud varsema kavandamistegevuse tulemusel. Suur osa selle veekogu kaldaid on suhteliselt järsud ja tugevalt võsastunud (võsastumise tõttu varjulised). Kahepaiksete kudu ja kulleseid ei õnnestunud leida ei vaatluste teel ega ka kahvamisel. Kuid häälitsuste ja vaatluste järgi otsustades on tegemist tiigikonna olulisima elupaigaga uuritaval alal – liigi arvukus on hinnanguliselt vähemalt mitukümmend isendit. Joonis 3-2. Tiigikonna elupaik Peraküla-Joanni kinnistul. Foto: Ü. Rammul, 23.05.2023. 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Põhjapoolsest lahustükist läänes paikneva tiigi lõunakaldal registreeriti hariliku kärnkonna täiskasvanud isend (joonis 3-3) Joonis 3-3. Harilik kärnkonn. Foto: Ü. Rammul, 23.05.2023 Hariliku kärnkonna kullesed registreeriti Lepiku kinnistul paiknevas tiigis (joonis 3-4). Joonis 3-4. Hariliku kärnkonna kudemisveekogu ja kullesed Lepiku kinnistul. Fotod: Ü. Rammul, 23.05.2023. Tiigikonn registreeriti ka uuritava ala lõunaosas Võhma kinnistu idaservas paiknevates tiikides (joonis 3-5). 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Joonis 3-5. Tiigikonn ja tema elupaik – Võhma kinnistu õuealast lõunas paiknev tiik. Fotod: Ü. Rammul, 23.05.2023. Rohukonna kohati uuritaval alal mitmel pool. Rohukonna sigimisele uurivalal alal viitab noorte isendite leidumine (joonis 3-6). Joonis 3-6. Noor rohukonn pealtvaates (vasakpoolne foto) ja altvaates. Fotod: Ü. Rammul, 16.07.2023. 3.3. Mõju kaitsealustele liikidele Kõik Eestis elavad kahepaiksed kasutavad mageveekogusid sigimiseks – olles kudu ja vastsestaadiumis veest täielikult sõltuvad (Adrados jt 2004). Nn rohelised konnad, sh tiigikonn kasutavad veekogusid ka pärast sigimisperioodi. Seega võivad veerežiimi muutused mõjutada kahepaikete elupaiku ja sigimisedukust. 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Kuna kavandatava karjääri lähiümbrus moodustab Männiku jõe valgalast tühise osa, ei ole oodata, et see mõjutaks tajutavalt jõe vooluhulka ja mõju Männiku jõele edaspidises ei käsitleta. Kaevandamise mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, kuna kaevandamine toimub vee alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Siiski võivad ka sellisel puhul esineda teatud mõjud, eelkõige veealuse varu väljamise poolt tekitatud ajutise põhjaveetaseme alanduse ja reljeefi permanentse muutuse tõttu. Taotletava mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist 25 m kaugusel läänes asuva tiigi veetase on absoluutkõrgusel ~24,5-25 m. Arvestades, et taotletava mäeeraldise lamam on vahetult külgneval alal kõrgusel 22,5-23 m, ei ole ca 25 m laiune tervik karjääri ja tiigi vahel tõenäoliselt piisav, et takistada tiigi veetaseme olulist vähenemist, arvestades pinnase võrdlemisi häid filtratsiooniomadusi (ptk „Reljeefimuutuse mõju veerežiimile“). Põhjaveetaseme languse maksimaalse mõju hindamiseks karjääri lähipiirkonnas kasutati analüütilist mudelit põhjavee voolust karjäärisüvendisse. Kuna mudel on loodud konservatiivsetel alustel, annab see piiri suurimale võimalikule põhjaveetaseme alandusele. Tegelik mõju on eeldatavasti siin arvutatust väiksem ja sõltub suuresti ka sisendparameetrite, eriti sademete ja seega infiltratsiooni hulga, tegelikest väärtustest ja kõikumisest ajas ja ruumis. (ptk „Reljeefimuutuse mõju veerežiimile“) Kaevandamisega võib siiski kaasneda põhjapoolsest lahustükist läänes paikneva tiigi veetaseme oluline vähenemine ja seega ka mõju kahepaiksetele veekogu pindala ja sügavuse vähenemise tõttu. Sellest tulenevalt on vajalik ennetavate leevendusmeetmete rakendamine kahepaiksete asurkondade säilitamiseks piirkonnas – loomadele sobiva veekogu kujundamine kaevandamise käigus. Kahepaiksetest lähtudes on oluline, et veekogul oleks lauget avatud või vähese taimestikuga kaldavööndit, kus vesi saab päikese käes soojeneda, pakkudes nii kahepaiksetele soodsaid sigimis- ja elupaiku. Rajatavatesse veekogudesse mitte asustada kalu, kuna kalad sööksid kahepaiksete järelkasvu ära. 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 3.4. Leevendusmeetmed1 3.4.1. Veekogu rajamine ja korrastamine kaevandamise käigus Vastavalt Aktsiaselts K.A.T. & Ko poolt Keskkonnaametile 21.06.2024 esitatud Päraküla liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis 21.06.2024 nr DM-128906-1) lisaks olevale joonisele „Korrastatud ala plaan“ korrastatakse kavandatav mäeeraldis suuremas osas kaheks tehisveekoguks kogupindalaga 12,31 ha (sh põhjapoolsel lahustükil 7,34 ha ja lõunapoolsel 4,97 ha). Lähtudes kahepaiksetest on oluline, et veekogul oleks lauget avatud või vähese taimestikuga kaldavööndit, kus vesi saab päikese käes soojeneda, pakkudes nii kahepaiksetele soodsaid sigimis- ja elupaiku. Rajatavatesse veekogudesse mitte asustada kalu. Kahepaiksete sigimisveekogus ei tohi olla kalu ega ühendust kaladega asustatud veekogudega, kuna kalad söövad kahepaiksete järelkasvu ära. Kaevandamist alustada olemasolevale veekogule (Peraküla-Joanni kinnistul paiknevaletiigile) lähima ehk põhjapoolse lahustüki läänepoolsest osast, viies kaevandamisega paralleelselt läbi tehnilise korrastamise ja järgides alltoodud tingimusi. See võimaldab kaitsealustel liikidel uude kaevandamisel kujunevasse veekogusse elama asuda juba kaevandamise käigus, kui tingimused olemasolevas veekogus peaksid muutuma ebasobivamaks. Kaevandamise käigus tekkiva veekogu rajamisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest: • Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. • Kuna kahepaiksetele sobivad avatud alad, tuleb kaevandamise käigus tekkiva veekogu läänekallas kujunda kogu ulatuses nõlvusega 1:5 • Samuti tuleb kaevandamise käigus tekkiva veekogu põhjakallas kujunda kogu ulatuses nõlvusega 1:5 lõigul alates lääneküljest kuni 200 m idas suunas • Kui korrastatavale alale kaevandamise käigus tekkinud veekogudes on kahepaiksed olemas, tuleks veekogude kujundamise, taastamise ja hooldamise tööd teha septembri teises pooles või oktoobris, sest siis on enamik kahepaikseid veekogudest lahkunud. • Koostatava korrastamise projekti käigus panna paika täpsemad tingimused nõlvadele, lähtudes kahepaiksete vajadustest kaasates vajadusel loomarühma ökoloogiaga kursis oleva eksperdi. 1 Leevendusmeetmete osa koostamisel on kasutatud vastavat peatükki raamatust Ehitusmaavarakarjääride bioloogiline korrastamine (Rammul et al 2017) 28 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus • Kaevandamisel ja karjääri korrastamisel tekkivatesse veekogudesse mitte asustada kalu – kaladeta veekogud pakuvad edukamaid sigimisvõimalusi konnadele ja teistele kahepaisetele. • Veekogu tuleb säilitada ka kaevandamise järgselt. 29 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 4. PUTUKAD Putukad on selgrootud loomad. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 48 lg 1 tagatakse I kaitsekategooria liikide kõikide teadaolevate elupaikade või kasvukohtade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Ühtegi putukaliiki I kaitsekategooria selgrootute loomaliikide hulgas ei ole (Vabariigi Valitsuse määrus nr 195, RT I 2004, 44, 313). II kaitsekategooria selgrootute loomade loetelus on neli liiki putukaid: kolm mardikaliiki – eremiitpõrnikas (Osmoderma eremita); väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinu), männisinelane ehk ebasüsik (Boros Schneideri) ja liblikaliik – mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne). Keskkonnaregistri andmetel paikneb taotletaval mäeeraldisel ja selle teenindusmaal asuvad plokil 1 teeäärsel alal III kaitsekategooria liigi suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna) leiukoht KLO9201263, mis valdavas ulatuses jääb kavandatavast mäeeraldisest välja. 4.1. Uuringud 2023. aasta suveperioodil viidi läbi välitööd – taotletava karjääri alal ja eeldatavas mõjupiirkonnas paikvaatlused kaitsealuste loomaliikide – putukate – esinemise välja selgitamiseks. Kuna mõju putukatele avaldub eelkõige mäeeraldise alal ja selle vahetus ümbruses (läbi elupaiga kadumise või muutumise), keskenduti välitöödel eelkõige mäeeraldise lahustükkidele ja nende ümbrusele. Erilist tähelepanu pöörati varasemast teada oleva kaitsealuse liigi III kaitsekategooria liigi suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) leiukoha KLO9201263 kontrollimisele – leiukoht ala käidi välitöödel korduvalt läbi. III kaitsekategoorias on Eestis 18 liiki kimalasi ja 7 liiki kuklasi, mõlema rühma liikide eristamine on välitingimustes keeruline, seetõttu käsitletakse nii kimalasi kui kuklasi perekonna tasemel – vastavalt Bombus sp. ja Formica sp. Kuna putukad on kõigusoojased loomad, kelle aktiivsus sõltub ümbritseva keskkonna temperatuurist, valiti välitöödeks kuivad sademeteta soojad päevad (temperatuur ca 20 kraadi või kõrgem). Putukate leiukohti registreeriti käsiGPSiga ja võimalusel putukaid fotografeeriti. Putukate paikvaatlused kavandas ja viis läbi Üllar Rammul (loodusteaduste erialal diplom bioloogias, loodusteaduste magistrikraad bioloogias- zooloogias), vaatlustel osales Anna-Helena Purre (loodusteaduste doktorikraad ökoloogia erialal, geoökoloogia erialal loodusteaduste bakalaureuse- ja magistrikraad). Peamised entomoloogilised välitööd toimusid 16. juulil 2023. Putukaid (pms kuklasepesi ja kimalasi) registreeriti ka 2023. aasta suveperioodil toimunud kahepaiksete paikvaatluste käigus ja botaanilistel välitöödel. Aruandes kasutatud fotodel olevate liblikaliikide määrangud tehti koostöös Tartu Ülikooli entomoloogia professor T. Tammaruga. 30 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Joonis 4-1. Kuklaste ja suur-mosaiikliblika leiukohad mäeeraldisel ja selle ümbruses. 31 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 4.2. Tulemused Ühtegi II kaitsekategooria putukaliiki uurimaialal ei tuvastatud. II kaitsekategooria selgrootute loomade loetelus on neli liiki putukaid: eremiitpõrnikas (Osmoderma eremita); väike-punalamesklane (Cucujus cinnaberinu), männisinelane ehk ebasüsik (Boros Schneideri) ja mustlaik-apollo (Parnassius mnemosyne). Ülaltoodud kolme mardika liiki on Eestis registreeritud ainult üksikute või juhuleidudena, teadaolevad leiukohad paiknevad uurimisalast kaugel (pms Eesti idapoolses osas) ja/või ei ole uurimisalal neile liikidele sobivaid elupaiku. Mustlaik-apollo on kergesti eristav liik, kelle määramisega on autoril varasemaid kogemusi, kuid ka selle liigi levila on eelkõige Eesti idapoolses osas. Kavandatava liivakarjääri mäeeraldisel ja selle lähiümbruses on varasemast registreeritud III kaitsekategooria loomaliigi suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) leiukoht KLO9201263, mis valdavas ulatuses jääb taotletava mäeeraldise piiridest välja. 2023. aasta välitöödel ei õnnestunud suur-mosaiikliblika esinemist kinnitada. Üheks põhjuseks võib olla leiukoha põhjapoolses osa servas tehtud metsaraie ja sellest tulenevad elupaiga mikrokliima jm muutused. Liiki ei õnnestunud tuvastada ka teisel pool teed paiknevas leiukoha osas, mis oli paremas seisus, kuigi sinna oli ladustatud raiutud puid (joonis 4-2). Võimalikud liigi mitteleidmise põhjused on ka aastate vahelised erinevused liigi arvukuses ja hiline vaatlusaeg. Joonis 4-2. Vaade suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) leiukoha KLO9201263 põhjapoolsele osale (vasakpoolne foto) ja lõunapoolsele osale (parempoolne foto) 2023. aasta suvel. Fotod: Ü. Rammul, 16.07.2023. Kaitsealustest putukatest registreeriti paikvaatluse käigus arvukalt kimalaste (Bombus sp) ja kuklaste (Formica sp.) esinemist (joonis 4-3). Kuklasepesade asukohad on toodud joonisel 4-1. 32 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Joonis 4-3 Kimalane (vaskpoolsel fotol) põhjapoolsest lahustükist põhja suunas ja kuklasepesa põhjapoolsest lahustükist loode suunas. Fotod: A. H. Purre 25.05.2023 ja Ü. Rammul 23.5.2023 Kimalased on uuritaval alal laialdaselt levinud, seda eelkõige avamaastikul, aga kimalasi kohati ka metsas. Teisi kaitsealuseid putukaid ei tuvastatud. Valik välitöödel nähtud muudest putukatest on joonisel 4-4. Kavandatavast mäeeraldisest läänes kulgeva tee ääres nähti lendamas Eesti rahvusliblikat – pääsusaba (Papilio machaon). Mh nähti ka põualibliklasi (Pieridae), sinitiiblasi (Plebejinae) ja kireslasi (Zygaenidae). Joonis 4-4. Valik kavandatavast mäeeraldisest põhjas vaadeldud putukatest (liblikatest). Ülal: vasakul rohetäpik, paremal rohusilmik. Fotod: Ü. Rammul, 16.07.2023 33 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Joonis 4-5. Valik kavandataval mäeeraldisel ja selle ümbruses vaadeldud putukatest. Ülal vasakul niidupunnpea; keskel: vasakul rohusilmik ja paremal niidu-võrkliblikas; all paremal hiilasitikas. Fotod: Ü. Rammul, 16.07.2023. 34 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 4.3. Mõju kaitsealustele liikidele 4.3.1. Kuklased Kavandatavale mäeeraldise põhjapoolne lahustükk kattub III kaitsekategooria kuklane liigini määramata (Formica sp.; keskkonnaregistri koodid KLO9201278, KLO9201275) elupaikadega. Kuna kuklasepesad kavandatava tegevuse käigus häviksid, tuleb need enne kaevandamise algust ümber asustada selleks sobivasse piirkonda. Kaitsealuse liigi ümberasustamise korda on lühidalt selgitatud peatükkis 4.3.2. Vahetult enne ümberasustamist tuleb taotletava mäeeraldise aladel kogu ulatuses läbi viia kuklaste pesade inventuur, mis on aluseks ümberasustamise loa taotluse võiteatise esitamiseks. Sel juhul on olemas ajakohane teave pesade paiknemise ja nende elujõulisuse kohta, sh. sellest, kas pesi on hävinud või juurde tulnud. 4.3.2. Kaitsealuse liigi ümberasustamise kord: kuklased Kaitsealuse looma-, taime- ja seeneliigi isendi (sealhulgas kuklasepesade) ümberasustamist nende looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku elupaika või kasvukohta reguleerib Vabariigi Valitsuse 17.07.2004 vastu võetud määrus nr 248 (RT I 2004, 58, 412), milles on mh sätestatud järgmist: • Kaitsealuse loomaliigi isendi (sealhulgas kuklasepesa) ümberasustamise loa saamiseks esitab ümberasustamisest huvitatud isik (edaspidi ümberasustaja) Keskkonnaametile kirjaliku loa taotluse. • Kuklasepesade ümberasustamine toimub eksperdi poolt koostatud juhendi kohaselt Keskkonnaameti loa alusel. • Ümberasustaja võib kavandatava tegevuse ellu viia ainult arvamuse esitanud eksperdi juuresolekul, välja arvatud kuklasepesade ümberasustamise korral. • Ümberasustamise kulud, välja arvatud eksperdiarvamuse saamisega seotud kulud, kannab ümberasustaja. • Isendi ümberasustamisel tuleb tagada kaitsealuse liigi isendi elujõulisuse säilimine. Ümberasustamiseks on vajalik ümberasustamiseks sobiva piirkonna maaomaniku või maavaldaja nõusolek. 35 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 4.3.3. Suur-mosaiikliblikas Suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna) mosaiikliblikatest üks suurimaid (tiibade siruulatus kuni 47 mm). Suur-mosaiikliblikas on tüüpiline metsaliik: elupaigaks on lehtmetsad ja vanad lehtmetsad; elab niisketel metsaservadel ja soistes metsades. Valmikute lennuaeg kestab juunist juuli alguseni. Liblika nukud paiknevad enamasti rohurindes. Eestist on liiki tavaliselt kogutud üksikisenditena. (Vilbaste 2004) Suur-mosaiikliblikas on Eestis lokaalse levikuga. Suur-mosaiikliblikad on väheliikuvad ja elavad väikeste kolooniatena üle Eesti. Suur-mosaiikliblika peamine ohutegur on metsamajanduslik tegevus, eelkõige lage- ja turberaie. Liiki ohustab maaparandussüsteemide rajamine, kuna selle tulemusena hävivad elupaigaks vajalikud märjad kooslused. Liigi ohustatuse hinnangu (29.10.2017) järgi on liik Eestis soodsas seisundis. (EELIS Infoleht) Suur-mosaiikliblikas kuulub III kategooria selgrootute loomade hulka (Keskkonnaministri määrus nr 51). Vastavalt Looduskaitseseaduse § 55 lõikele 8 on keelatud on III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Suur-mosaiikliblika elupaigast kattub kavandatava mäeeraldise väga väike osa – 7%. Lähtudes mh ka eeltoodust ei ole tõenäoline, et kavandatav tegevuse ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Nagu eespool mainitud, on suur-mosaiikliblikas metsaliik. Suuremal osal suur- mosaiikliblika leiukohast on mets raiutud ehk leiukoht ei ole metsaliigile sobiv. Käesoleva uuringu käigus läbiviidud välitööde tulemuste põhjal on võimalik, et suur-mosaiikliblikas kavandatava tegevuse piirkonnas enam ei esine. Suurem osa liigi leiukohast jääb piki kavandatava mäeeraldise põhjapoolset lahustükki kulgevast teest põhja poole ja olulist kaevandamise mõju pole ette näha. Kaevandamine liigi leiukoha lõunapoolses, mäeeraldise põhjapoolse lahustükiga kattuvas osas ei ohusta liigi esinemist leiukohas tervikuna. Lisaks on kaevandamine oma olemuselt ajutise iseloomuga tegevus ja pärast kaevandamise lõppu kaevandusala korrastatakse. Korrastamise toimub eeldatavalt varem kui metsakooslus ja liigi elupaigaks vajalikud tingimused jõuavad taastuda. 36 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 4.3.4. Kimalased Kimalased eelistavad avamaastikku. Kimalaste elutsükkel koosneb talvitumisperioodist (talvituvad suguisendid) ja suvisest pesitsusperioodist. Kimalased moodustavad üheaastasi peresid. Suvine aktiivsusperiood algab Eestis aprillist, soojade ilmade korral ka juba märtsi keskelt ja kestab olenevalt liigist augusti või septembri lõpuni – sel perioodil toimuvad häiringud (nt pinnase koorimine) on kimalasperele kõige kriitilisema mõjuga. Kimalased pesitsevad enamasti maa all, pinnase ülemistes kihtides, nt vanades hiireurgudes. Leevendusmeetmete (ptk 4.4) rakendamisel ei ole ette näha, et kavandatav tegevus ohustaks kimalaste säilimist piirkonnas. 4.4. Leevendusmeetmed Kuklased - Kuna kuklasepesad kavandatava tegevuse käigus häviksid, tuleb need enne kaevandamise algust ümber asustada selleks sobivasse piirkonda vastavalt kehtivale korrale. Kaitsealuse liigi ümberasustamise korda on selgitatud peatükis 4.3.2 ja peatükis 2.2. Suur-mosaiikliblikas - Kuna igasugune pinnase liigutamine kahjustab liblikat kõige vähem valmiku lennuajal ning lähtudes asjaoludest, et suur-mosaiikliblika nukud paiknevad enamasti rohurindes ja valmikute lennuaeg kestab juunist juuli alguseni, teostada pinnase koorimine mäeeraldise suur-mosaiikliblika elupaigaga kattuvas osas juuni esimeses pooles ehk ajal kui liblikad on jõudnud nukkudest kooruda. - Korrastada mäeeraldise suur-mosaiikliblika elupaigaga kattuv osa lehtmetsakooslusena (metsastada). Enne korrastamise projekti koostamist teostada inventuur suur-mosaiikliblika leiukohas KLO9201263 ja selle ümbruses liigi esinemise väljaselgitamiseks ja vajadusel korrastamissuuna muutmiseks mäeeraldise suur-mosaiikliblika elupaigaga kattuv osas (veekoguks korrastamine). 37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Kimalased - Minimeerimaks mõju kimalastele, tuleb metsa raadamine ja pinnase koorimine kavandatava mäeeraldise alal teha pärast kimalaspere suvise eluperioodi lõppu ja enne uue pere eluperioodi algust – ajavahemikus 1. oktoobrist kuni 15. märtsini2. 2 EMÜ tenuuriprofessor M. Männi ja kaasprofessor R. Karise suuline info (03.10.2024) 38 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 5. MÕJU LINDUDELE3 5.1. Sissejuhatus Planeeritaval karjäärialal võib eristada kolm linnukaitselist negatiivset mõju: • muutused veerežiimis; • elupaiga (eelkõige olemasolevate metsaalade hävimine); • pesitsusaegne häiring (eelkõige müra). Järgnevas analüüsitakse neid mõjusid erinevatele kaitsekorralduslikult olulistele linnuliikidel ning pakub välja võimalikke leevendusmeetmeid nende mõjude vähendamiseks. Põhjapoolne lahustükk asub Kõima-Selitse tee (nr 19107) vahetus läheduses ning antud planeeringuala osas on tegu valdavalt tugevalt majandatud metsamaaga. Lõunapoolne lahustükk on raietest rohkem puutumata, moodustab lõunapoolt piirneva metsaalaga ühtse suure terviku ning on seetõttu ka suurema linnukaitselise väärtusega. 5.2. Kaitsekorralduslikult olulised linnuliigid ja karjääri negatiivne mõju Planeeringualal või selle otseses mõjualas pesitseb Keskkonnaregistri andmetel II kaitsekategooriasse kuuluv sarvikpütt. III kaitsekategooriasse kuuluvaid linnuliikidest esineb nimetatud alal rukkirääk, hallpea-rähn, värbkakk ja väike-kärbsenäpp. Sarvikpütt (Podiceps auritus) Sarvikpütt on ainus planeeringuala vahetus mõjualas esinev II kaitsekategooria linnuliik. Liik pesitseb eelkõige taimestikurohketel tiikidel, rabalaugastel ning karjäärides olevatel tehisveekogudel. Sarvikpüti arvukus on Eestis kõigest 150-250 haudepaari. Nii arvukuse pikaajaline (1980-2017) kui lühiajaline (2006-2017) trend on langev. Seetõttu on oluline tagada Pärakülas sarvikpütile sobilikud pesitsustingimused. 3 Peatüki aluseks on ornitoloog Tarvo Valker’i (Birding Haapsalu OÜ) eksperthinannag „Päraküla karjääri rajamise mõjud kaitsekorralduslikult olulistele linnuliikidele“. 2024. 39 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Teadaolev pesitsuskoht oli 2024. aastal asustatud. Pesitsuskoht ei asu planeeritaval karjäärialal, kuid jääb selle vahetusse lähedusse. Vastavalt koostatud veerežiimi aruandele on võimalik veetaseme oluline alanemine Päraküla tiigis, mis on sarvikpüti praegune pesitsuskoht ja ainus sobilik pesitsusaegne elupaik piirkonnas. Suure tõenäosusega on veetaseme alanemini liigi jaoks väga olulise negatiivse mõjuga, mistõttu muutub praegune veekogu liigile pesitsemiseks ebasobivaks. Kaevandamisest ja materjali väljaveost tingitud häiring sarvikpütti antud veekogul oluliselt ei mõjuta, sest käesoleva eksperthinnangu koostaja isiklike vaatluste põhjal on teada sarvikpüttide edukas pesitsus mitmetes aktiivses kasutuses olevates karjäärides (Aru lubjakivikarjäär, Äila karjäär). Sarvikpüti pesitsusvõimaluste säilitamiseks tuleb luua karjäärialale, selle ümbrusesse või olemasoleva veekogu (Päraküla tiigi) piirkonda uus alternatiivne tehisveekogu. Veekogu optimaalne sügavus peaks olema 2-5 meetrit ning pindala vähemalt 1 hektar. Hallpea-rähn (Picus canus) ja värbkakk (Glaucidium passerinum) Olemasolevate linnustiku andmete põhjal pesitsevad kaitsekorralduslikult olulised metsalinnud hallpea-rähn ja värbkakk lõunapoolsel lahustükil ning planeeringualast u 600 m põhja suunas on hallpea-rähn veel esindatud 1-2 haudepaariga. Põhjapoolse lahustüki näol on mõju nii hallpea-rähni kui värbkaku elupaigale väike. Küll on antud liikidele olulise tähtsusega lõunapoolne lahustükk, kus leidub toitumiseks ja pesitsuseks sobilikke vanu puid. Sealjuures on hallpea-rähnile olulised ka vanade säilikpuudega raielangid, mida leidub nii planeeringualal kui selle vahetus läheduses. Lõunapoolse lahustüki olulisust kinnitab ka metsalindude arvukuse muutusi aastatel 1983-2018 käsitlev uuring, mille kohaselt on suure osa metsalindude arvukus tugevas langustrendis (Nellis, Volke 2019). Siinkohal tuleb metsalinnustiku negatiivse mõju osas silmas pidada ka piirkonna metsalinnustiku kumulatiivset negatiivset mõju, mis muutuks koos 4,5 km kaugusel juba kasutuses oleva Potissepa karjääriga märkimisväärseks. Eeltoodut arvesse võttes peaks kaevandamisel loobuma lõunapoolse lahustüki metsaga kaetud idapoolsest osast (joonis 5-1). Kaevandamist võiks linnukaitseliselt lubada lõunapoolse lahustüki läänepoolses osas, kus on tugev raiete mõju. Püsielupaikade ja kaevandusala piirile tuleb rajada 7 m kõrgune müratõke, mis aitab leevendada negatiivset mõju häirimistundlikele metsaliikidele (kakud, rähnid). Müratõkke asukoht on näidatud joonisel 1 oranži viirutusega. 40 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Joonis 5-1. Väike-kärbsenäpi ja värbkaku elupaikade piirid (rohelised polügonid). Punase joonega on tähistatud mäeeraldise lõunapoolse lahustüki loataotluses toodud piir. Oranži viirutusega on tähistatud rajatav müratõke. Müratõkkest ida ja kagu suunas olev ala tuleb säilitada metsana. Allikas: Maa-ameti kaardiserver. Väike-kärbsenäpp (Ficedula parva) Väike-kärbsenäpi puhul on tegemist Eesti küllaltki arvuka linnuliigiga. Pesitsusaegseks arvukuseks on hinnatud 40 000 – 60 000 haudepaari (Elts et al. 2019). Liigi seisundit võib pidada Eestis soodsaks, sest väike-kärbsenäpi arvukuse pikaajalist trendi (1980- 2017) on hinnatud mõõdukalt tõusvaks. Arvukuse lühiajaline trend on Elts et al 2019 andmetel stabiilne. Keskkonnaregistri andmetel pesitseb väike-kärbsenäpp üksnes lõunapoolsel lahustükil, kus ta on esindatud vähemalt 1 pesitsusterritooriumiga. Pesitsusvõimalused liigile rajatavas karjääris kaovad. Väike-kärbsenäpi pesitsemiseks sobilikke leevendusmeetmeid ei ole võimalik rakendada, sest liik vajab pesitsemiseks vana metsa, mis kaevandustegevuse käigus alalt kaovad. Ümbruskonnas pesitsevatele väike- 41 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus kärbsenäppidele negatiivset mõju seevastu ette näha ei ole, sest tegu ei ole väga häirimistundliku liigiga. Väike-kärbsenäpi suurt arvukust ning soodsat seisundit silmas pidades ei saa ühe pesitsusterritooriumi hävimist pidada oluliseks linnukaitseliseks mõjuks. Küll tuleb metsa raiumise-eemaldamise puhul rangelt kinni pidada ajalisest piirangust, et vältida antud tööde teostamist väike-kärbsenäpi ja teiste metsalindude pesitsusperioodil. Negatiivset mõju aitab minimeerida lõunapoolse lahustüki idapoolse metsase ala säilitamine ning müratõkke rajamine. 5.3. Olulisemad linnukaitselised järeldused • Planeeritaval karjääril on linnukaitseliselt negatiivne mõju olemas, mida saab osaliselt leevendusmeetmetega oluliselt vähendada. • Põhjapoolsel lahustükil on oluline negatiivne mõju sarvikpütile, mida saab leevenduda uue, vähemalt 1 hektarilise pindalaga tehisveekogu rajamisega. • Järgida tuleb üldist linnukaitselist põhimõtet, et karjääri ettevalmistavad tööd (puude ja võsa eemaldamine) peab olema teostatud väljaspool lindude pesitsusperioodi. Antud töödeks sobilik aeg on 15. augustist 1. märtsini. • Ülaltoodud leevendusmeetmeid järgides on võimalik planeeritava karjääri põhjapoolse lahustüki kasutamine kaevandamiseks. • Lõunapoolse lahustüki kasutuselevõtuga kaasneb negatiivne mõju mitmetele kaitsekorralduslikult olulistele metsalindudele. Samuti suurendab see märgatavalt umbes 1,5 km2 suuruse metsamassiivi servaefekti, mistõttu tuled linnukaitsest lähtuvana lõunapoolse lahustüki puhul loobuda metsaga kaetud idapoolsest osast. • Lõunapoolse lahustükile tuleb rajada 7 m kõrgune müratõke, et vähendada negatiivset mõju häirimistundlikele metsalindudele. 42 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus 6. LEEVENDUSMEETMETE KOKKUVÕTE • Karjääri põhjale kütte- ja määrdeõlide sattumist välditakse, kasutades korras rasketehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Korras mäetööde masinate kasutamine tagab ka normipiiresse jääva heitgaaside heite õhtu. • Masinate teenindamine ja tankimine peab toimuma väljaspool karjäärisüvendit selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, kus leiduvad absorbendid, mille abil võimalikke lekkeid tõkestada. • Mäetööde masinate tehnilise avarii korral, kui pinnasele või karjäärivette satub nafta- ja õliprodukte, on kaevandaja kohustatud viivitamatult keskkonnareostuse likvideerima. • Taotletavale alale jäävates kaitsealuste taimeliikide kasvukohtades on enne kaevandamise alustamist vajalik ümber asustada kahelehise käokeele (Platanthera bifolia) kasvukohad KLO9349435 ja KLO9344167. • Juhul kui enne ümberasustamist on kaitsealused taimed leitavad ja märgistatavad kasvukohtades KLO9344157 (pruunikas pesajuur), KLO9344172 (rohekas käokeel) ja KLO9344151 (harilik ungrukold) tuleb ka need ümber istutada. • Vahetult enne ümberasustamist on soovitatav läbi viia neis kasvukohtades ja ettevaatusprintsiibist tulenevalt ka kasvukohtade KLO9344147, KLO9344166 ning KLO9344146 taotletava mäeeraldisega kattuvatel aladel isendite asupaiku täpsustav inventuur, mis on aluseks ümberasustamise teatise esitamiseks. Taimede ümberasustamist on selgitatud peatükis Hinnang mäeeraldisel asuvate kaitsealuste taimede ümberasustamise võimalikkusele. • Kuna taotletaval mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil ja mäeeraldise lähiümbruses on mitmeid kaitsealuste taimeliikide kasvukohti ja nende leviseid, siis on soovitatav mäeeraldise põhjapoolne lahustükk avada etapi-viisiliselt ning eemaldatud sugekihti kasutada karjääri korrastamisel veepealses osas pealmises kihis. • Kavandatavale mäeeraldise põhjapoolne lahustükk kattub III kaitsekategooria kuklane liigini määramata (Formica sp.; keskkonnaregistri koodid KLO9201278, KLO9201275) elupaikadega. Kuna kuklasepesad kavandatava tegevuse käigus häviksid, tuleb kuklasepesad enne kaevandamise algust ümber asustada selleks sobivasse piirkonda. Kaitsealuse liigi ümberasustamise korda lähtuvalt kuklastest on selgitatud peatükkis 4.3.2. • Vahetult enne ümberasustamist tuleb taotletava mäeeraldise aladel kogu ulatuses läbi viia kuklaste pesade inventuur, mis on aluseks ümberasustamise loa taotluse võiteatise esitamiseks. Sel juhul on olemas ajakohane teave pesade paiknemise ja nende elujõulisuse kohta, sh. sellest, kas pesi on hävinud või juurde tulnud. • Kuna igasugune pinnase liigutamine kahjustab liblikat kõige vähem valmiku lennuajal ning lähtudes asjaoludest, et suur-mosaiikliblika nukud paiknevad 43 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus enamasti rohurindes ja valmikute lennuaeg kestab juunist juuli alguseni, teostada pinnase koorimine mäeeraldise põhjapoolse lahustüki suur-mosaiikliblika elupaigaga kattuvas (peatükk 4.1, joonis 4-1) osas juuni esimeses pooles ehk ajal kui liblikad on jõudnud nukkudest kooruda. • Korrastada mäeeraldise suur-mosaiikliblika elupaigaga kattuv osa lehtmetsakooslusena (metsastada). Enne korrastamise projekti koostamist teostada inventuur suur-mosaiikliblika leiukohas KLO9201263 ja selle ümbruses liigi esinemise väljaselgitamiseks ja vajadusel korrastamissuuna muutmiseks mäeeraldise suur-mosaiikliblika elupaigaga kattuv osas (veekoguks korrastamine). • Lähtudes lindude ja kimalaste kaitsest tuleb karjääri ettevalmistavad tööd (pinnase koorimine, puude ja võsa eemaldamine) teha ajavahemikus 1.oktoobrist 1.märtsini – väljaspool lindude pesitsusperioodi ning pärast kimalaspere suvise eluperioodi lõppu ja enne uue pere eluperioodi algust. • Lõunapoolse lahustüki kasutuselevõtuga kaasneb negatiivne mõju mitmetele kaitsekorralduslikult olulistele metsalindudele, mistõttu tuleb linnukaitsest lähtuvana lõunapoolse lahustüki puhul loobuda metsaga kaetud idapoolsest osast ja lõunapoolse lahustükile tuleb rajada 7 m kõrgune müratõke , et vähendada negatiivset mõju häirimistundlikele metsalindudele (peatükk 5.2, joonis 5-1, peatükk 5.3). • Sarvikpüti pesitsusvõimaluste, tiigikonnade jt kahepaiksete elupaikade säilitamiseks tuleb kaevandamise käigus põhjapoolsest lahustükist kujundada neile sobiv veekogu lähtudes järgmistest tingimustest: ₋ Nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. ₋ Kuna kahepaiksetele sobivad avatud alad, tuleb kaevandamise käigus tekkiva veekogu läänekallas kujunda kogu ulatuses nõlvusega 1:5. ₋ Samuti tuleb kaevandamise käigus tekkiva veekogu põhjakallas kujunda kogu ulatuses nõlvusega 1:5 lõigul alates lääneküljest kuni 200 m idas suunas. ₋ Kui korrastatavale alale kaevandamise käigus tekkinud veekogudes on kahepaiksed olemas, tuleks veekogude kujundamise, taastamise ja hooldamise tööd teha septembri teises pooles või oktoobris, sest siis on enamik kahepaikseid veekogudest lahkunud. ₋ Koostatava korrastamise projekti käigus panna paika täpsemad tingimused nõlvadele, lähtudes kahepaiksete vajadustest kaasates vajadusel loomarühma ökoloogiaga kursis oleva eksperdi. ₋ Kaevandamisel ja karjääri korrastamisel tekkivatesse veekogudesse mitte asustada kalu4 – kaladeta veekogud pakuvad edukamaid sigimisvõimalusi konnadele ja teistele kahepaisetele. ₋ Veekogu tuleb säilitada ka kaevandamise järgselt. 4 Kaladeta veekogud sobivad ka sarvikpütile, sest liigi peamiseks toiduks on vees elavad selgrootud (näiteks putukad ja nende vastsed, limused, kulleseid jms (Jonsson, 2008; https://eoy.ee/tuttpytt/pytid/sarvikpytt) 44 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus KOKKUVÕTE Mõju veerežiimile on hinnatud minimaalseks, kuna kaevandamine toimub vee alt, ilma veetaset spetsiaalselt alandamata. Siiski võivad ka sellisel puhul esineda teatud mõjud, pms veealuse varu väljamise poolt tekitatud ajutise põhjaveetaseme alanduse tõttu ja reljeefi permanentse muutuse tõttu. Olulise põhjaveetaseme alanduse mõjuraadiusesse ei jää ühtegi majapidamist. Küll aga võib karjäärist läänes asuva tiigi veetaseme muutumine mõnel määral siiski mõjutada Põlde kinnistu kaevu veetaset, mille tõttu võib mäeeraldise taotlejal olla vajalik võtta kasutusele meetmeid, et tagada antud kinnistul kvaliteetse veevarustuse säilimine (nt Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksist vett ammutava puurkaevu rajamine). Võimaldamaks hinnata kaevandamise mõju, tuleks enne kaevandamise algust ja kaevandamise käigus fikseerida Põlde kinnistu kaevu veetase. Veetaseme fikseerimiseks on vajalik kaevu omaniku nõusolek. Ei ole tõenäoline, et veetaseme mõju ulatub teiste piirkonna majapidamiste kaevudeni. Kuna kaevandamine toimub mehhaaniliselt, piirdub potentsiaalne mõju veekvaliteedile heljumi tekke ja masinates kasutatud õlide ja kütuste sattumisega põhjavette. Karjääri tekkivast veekogust ei ole kavandatud väljavoolu ja seega ei ole ka riski heljumi või muu reostuse levimiseks Taotletava Päraküla liivakarjääri alal on registreeritud ainult III kaitsekategooria taimeliigid: kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), harilik ungrukold (Huperzia selago subsp. selago) ja laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine). Liiva kaevandamise mõju kaitsealustele taimeliikidele avaldub peamiselt läbi liivakarjääri alal olevate leiupaikade kao ning veetaseme alanemise. Läbi viidud hinnangu tulemisena selgus, et osadele kaitsealustele liikidele kavandataval tegevusel mõju puudub (nt suur käopõll, ohakasoomukas). Ümberasustamise võimalikkust tuleb kaaluda nende kaitsealuste taimede isendite puhul, mis häviksid kas taotletava tegevuse otsesel mõjul (kasvukohad ja isendid kattuvad karjääri alaga) või pikemas perspektiivis kaudsel mõjul (nt. kuivendamise ja võsastumise tagajärjel). Liigipõhised hinnangud on peatükis Kaitsealused taimeliigid. Ümberistutamine tuleb teha enne kaevandamise alustamist, täpsemalt on teemat käsitletud peatükis Hinnang mäeeraldisel asuvate kaitsealuste taimede ümberasustamise võimalikkusele. 45 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Vahetult enne ümberasustamist tuleks taotletava mäeeraldisega kattuvatel aladel isendite asupaiku täpsustav inventuur, mis on aluseks ümberasustamise teatise esitamiseks. Ühtegi putukaliiki I kaitsekategoorias ei ole, II kaitsekategooria putukaliike uurimisalal ei registreeritud. Kavandatava liivakarjääri mäeeraldisel ja selle lähiümbruses on varasemast registreeritud III kaitsekategooria loomaliigi suur-mosaiikliblika (Euphydryas maturna) leiukoht KLO9201263, mis valdavas ulatuses jääb taotletava mäeeraldise piiridest välja. 2023. aasta välitöödel ei õnnestunud suur-mosaiikliblika esinemist kinnitada, on võimalik, et suur-mosaiikliblikas kavandatava tegevuse piirkonnas enam ei esine. Kaitsealustest putukatest registreeriti paikvaatluse käigus arvukalt kimalaste (Bombus sp) ja kuklaste (Formica sp.) esinemist (kõik III kaitsekategooria). Kavandatavale mäeeraldise põhjapoolne lahustükk kuklane liigini määramata (Formica sp.; keskkonnaregistri koodid KLO9201278, KLO9201275) elupaikadega. Kuklasepesad tuleb enne kaevandamise algust ümber asustada selleks sobivasse piirkonda. Kaitsealuse liigi (sealhulgas kuklasepesade) ümberasustamist nende looduslikust elupaigast või kasvukohast uude looduslikku elupaika või kasvukohta reguleerib Vabariigi Valitsuse 17.07.2004 vastu võetud määrus nr 248 (RT I 2004, 58, 412). Kaitsealuse liigi ümberasustamise korda on selgitatud ka peatükkides 2.2. ja 4.3.2. Vahetult enne ümberasustamist tuleb taotletava mäeeraldise aladel kogu ulatuses läbi viia kuklaste pesade inventuur, mis on aluseks ümberasustamise loa taotluse või teatise esitamiseks. Sel juhul on olemas ajakohane teave pesade paiknemise ja nende elujõulisuse kohta, sh. sellest, kas pesi on hävinud või juurde tulnud. Kaevandamisega võib siiski kaasneda põhjapoolsest lahustükist läänes paikneva tiigi veetaseme oluline vähenemine ja seega ka mõju kahepaiksetele veekogu pindala ja sügavuse vähenemise tõttu. Sellest tulenevalt on vajalik leevendusmeetmete rakendamine kahepaiksete asurkondade säilitamiseks piirkonnas. Ennetava leevendusmeetmena tuleb kahepaiksete elupaikade säilitamiseks kaevandamise käigus põhjapoolse lahustüki veekogus kujundada kahepaiksetele sobivaid tingimusi, et kahepaiksed saaksid sinna elama asuda kui tingimused olemasolevas veekogus peaksid muutuma neile ebasobivaks. Kahepaiksetele ja sarvikpütile on võimalik kujundada sama veekogu (ka praegu asustavad mõlemad sama veekogu). Planeeringualal või selle otseses mõjualas pesitseb Keskkonnaregistri andmetel II kaitsekategooriasse kuuluv sarvikpütt. III kaitsekategooriasse kuuluvaid linnuliikidest esineb nimetatud alal rukkirääk, hallpea-rähn, värbkakk ja väike-kärbsenäpp. Planeeritaval karjääril on linnukaitseliselt negatiivne mõju olemas, mida saab leevendusmeetmetega (sh lõunapoolse lahustüki puhul loobumine metsaga kaetud idapoolsest osast ja müratõkke rajamine, tehisveekogu rajamine, karjääri 46 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus ettevalmistavate tööde teostamine väljaspool lindude pesitsusperioodi, vt Leevendusmeetmete kokkuvõte), oluliselt vähendada. Ekspertarvamuses toodud leevendusmeetmete rakendamisel puudub kavandataval tegevusel oluline mõju kaitsealustele liikidele. 47 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus KASUTATUD KIRJANDUS Adradaos, L. C., Rannap, R., Briggs, L. 2004. Eesti kahepaiksete välimääraja. Elts, J., Leito, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Nellis, R., Ots, M., Tammekänd, I. & Väli, Ü. 2019. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017 Hirundo 1/2019:1-39. Jonsson, L. 2008. Euroopa linnud. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Kaasik, C., Möldre, E., Vohta, A., Koger, A., 2018. Pärnu maakonna Päraküla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2018). OÜ Inseneribüroo STEIGER. Kink, H., Andresmaa, E., & Orru, M. (1998). Eesti soode hüdrogeoökoloogia (pp. 1–128). Teaduste Akadeemia Kirjastus. https://www.etera.ee/s/vNv1B0J0q3 Kleesment, A., Nestor, H., & Soesoo, A. (2006). Devon Eestis (pp. 1–32). GEOGuide Baltoscandia. Marinelli, F. and Niccoli, W.L. (2000), Simple Analytical Equations for Estimating Ground Water Inflow to a Mine Pit. Groundwater, 38: 311-314. https://doi.org/10.1111/j.1745-6584.2000.tb00342.x Morris, D.A., Johnson, A.I. 1967. Summary of hydrologic and physical properties of rock and soil materials as analyzed by the Hydrologic Laboratory of the U.S. Geological Survey, U.S. Geological Survey Water-Supply Paper 1839-D, 42p. Nellis, R., Volke, V. 2019. Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983-2018.. Hirundo 1/2019: 63-80. Maa-ameti geoportaali rakendus (https://geoportaal.maaamet.ee/) Rammul, Ü.; Keerberg, L.; Timm, U.; Reimann, M.; Niidas, A. 2017. Ehitusmaavarakarjääride bioloogiline korrastamine. – Ü. Rammul, E. Niitlaan, E. Reinsalu, L. Keerberg (Toim.). Ehitusmaavarade uuringu- ja kaevandamisalade korrastamise käsiraamat. (152−208). OÜ Inseneribüroo Steiger. Smith, M. A., Green, D. M. 2005. Dispersal and the metapopulation paradigm in amphibian ecology and conservation: Are all amphibian populations metapopulations? Ecography, 28(1), 110-128. Valker, T, 2024. Päraküla karjääri rajamise mõjud kaitsekorralduslikult olulistele linnuliikidele. Eksperthinnang. Birding Haapsalu OÜ 48 OÜ Inseneribüroo STEIGER Taotletava Päraküla liivakarjääri ekspertarvamus Vilbaste, K. (Koost). 2004. Rahvusvahelise tähtsusega looma- ja taimeliigid Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium. 49  W Läbilõige I-I' E m m 28 28 Läbilõige II-II' W E K-6 m m Joanni Peraküla-Joanni 0067 27 PA-8 27 26,03 28 28 82603:001:0067 25,66 001: 26 K-8 26 a- 27 27 0063 akül 0,5 24,80 82603: 0,3 K-3 Audru metskond 288 25 24,21 25 82601:001:0222 001: Per oa 0,9 26 PA-12 26 0,2 Pr. 8-1 Uuet Pr. K-8 Kr. 16,7 PA-16 24,72 82603: 24 Kr. 12,6 St. 7,7 24 0,5 23,07 25 25 St. 1,3 M. 1,7 PA-15 M. 1,7 EL 1,2 PA-19 23 0,4 23,57 1: 23 1: EL Pr. 12-1 5 24 24 2 0,4 21,80 Pr. 16-1 Kr. 21,0 2,2 vt. 22,11 m St. 8,7 22 3,6 28.10.2017 Kr. 0,0 22 2,1 23 M. 1,9 Pr. 15-1 0,6 23 1: St. 6,5 5 M. 0,9 0,4 2,3 EL Plokk 3 aT Kr. 0,2 vt. 22,57 m 25.06.2018 21 TL vt. 20,80 m 21 St. 4,2 4,5 25.06.2018 22 22 2,5 M. 1,2 Plokk 3 aT 5 Pr. 16-1 1: Pr. 19-1 3,0 TL 5 20 Kr. 0,2 20 1: Kr. 0,0 2,5 St. 6,6 21 Pr. 15-2 21 St. 7,0 M. 0,8 Kr. 2,6 M. 0,5 4,1 TL 19 St. 4,8 TL 20 20 M. 1,2 4,5 TL 18 4,3 4,2 19 19 4,5 4,5 17 18 18 16 19107 Kõima-Seliste tee Peraküla-Joanni Läbilõige III-III' 82603:001:0012 82603:001:0067 Audru metskond 288 Uuetoa N PA-8 S 82601:001:0222 82603:001:0063 Joanni m PA-10 m Läbilõige IV-IV' 0067 25,66 K-1 25,93 26 25,18 26 N S PA-1 Puuraugu nr 001: 0,3 m 19107 Kõima-Seliste tee Peraküla-Joanni m Suudme abs kõrgus, m a- 0,3 K-2 27,09 82603:001:0012 akül 25 25 82603:001:0067 82603: Pr. 10-1 0,4 24,12 24 24 Pr. 8-1 Pr. K-1 PA-18 1: Kr. 23,0 Proovi number Per Kr. 27,5 2 St. 8,8 Kr. 16,7 PA-14 22,72 24 St. 2,5 24 23 PA-19 23 0,6 Kruusa sisaldus, % M. 1,9 St. 7,7 0,4 Pr. 1-1 EL Plokk 3 aT M. 1,7 M. 1,9 Plokk 3 aT 22,95 21,80 Kr. 8,8 Savi- ja tolmusisaldus, % 1: vt. 23,08 m EL 0,4 Liiva peensusmoodul 23 EL 28.10.2017 23 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 25,39 m St. 9,7 22 22 5 25.06.2018 EL - ehitusliiv 3,3 2,1 vt. 22,52 m Pr. 14-1 0,3 vt. 21,62 m Mõõtmise kuupäev M. 2,0 TL - täiteliiv 28.10.2017 Kr. 0,5 25.06.2018 0,4 EL 22 3,6 St. 6,6 22 Pr. 18-1 Sügavus maapinnast, m 2,6 5 21 21 1: vt. 20,80 m 2,0 1: M. 1,3 Kr. 0,1 25.06.2018 Proovitud intervall, m 5 EL St. 6,2 4,5 Plokk 3 aTPr. 19-1 5 21 21 M. 0,9 1: 4,5 2,0 20 20 3,5 Puuraugu sügavus, m Pr. 14-2 TL Kr. 0,0 Kr. 0,4 St. 7,0 20 St. 4,9 20 19 M. 0,5 19 3,9 TL M. 1,1 TL 19 4,0 19 18 18 4,5 4,2 4,5 K-13 Kaevandi nr 18 18 17 4,5 17 22,48 Suudme abs kõrgus, m 17 17 16 16 Veetaseme abs kõrgus, m vt. 22,11 m Proovi number 28.10.2017 0,4 Mõõtmise kuupäev Pr. K-13 Kruusa sisaldus, % 16 16 Kr. 12,7 Savi- ja tolmusisaldus, % Proovitud intervall, m St. 1,7 Liiva peensusmoodul M. 1,9 EL - ehitusliiv EL TL - täiteliiv Kaevandi sügavus, m 2,4 Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mäeeraldise piir Peraküla-Joanni Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Jämedateraline liiv Savi Teekaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Mäeeraldise teenindusmaa piir 82603:001:0067 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Päraküla liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Ülipeeneteraline liiv Kruusakas liiv Saviliiv Elektripaigaldise kaitsevöönd Pärnu maakond, Pärnu linn I-I' ... IV-IV' Keskmine uuringuaegne veetase (abs kõrgus 23,2 m) Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus Loa omanik Graafiline lisa 2 / 3 Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26° Peeneteraline liiv Moreen Maaparandushoiuala K.A.T. & Ko. Veealune nõlvus 1:5 vastab kaldele 12° Savi tn 42, 80040 Pärnu H 1 : 2000 Mõõtkava [email protected] V 1 : 100 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tauri Põldema Kuupäev 10.01.2025 0 100 200 m /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4825 /allkirjastatud digitaalselt/  25.43 24.14 23.56 22.52 24.55 21.92 22.32 25 23.89 22.61 22.74 24 23.03 22.55 22.41 21.65 22.79 22.46 21.87 22.46 6 Joanna Plokk 2 aT 22.29 22.69 2 82603:001:006624.29 21.86 22.68 22.74 25.99 23.90 23.48 22.90 24.95 23.21 26 .46 25.66 25 24.73 22.69 26.15 26 24.15 26.22 25. 95 24.75 23.93 23.59 1 23.24 .9 26.06 1' 25. 16 23.45 5 2 24.81 24. 64 Joanna 26 25.62 01 25.88 23.22 1910 82603:001:0066 . 26. 7Kõ 10 24. 23 24.94 ima -S e 23.10 23 22.56 24.98 1 25.00 24.58 8260 3 23.96 : 0 2 0 3. 7 1 6 l i stet e e 22.92 22.78 .56 26.05 : 0012 23. 4 22.86 22 24.99 2 23.77 6 3' 25.12 25.80 5 23. 31 23. 17 24 229 .7 Metsa 23 24 23. 06 3 N 22.40 23 23.96 82603:001:0061 23.61 2' 22.49 23 4' 25. 23.02 23 23.23 24.77 22 23.36 22.20 93 24.77 24.84 21 22 22.93 22 10'10 20 23 2 21 4 20 22.94 26.07 21 22 19 25.25 19 20 87 21 0 25. 2 25 24.98 19 22 20 24 21.91 22 25 24.88 21 26.22 24.91 Peraküla-Joanni 92 25.81 25. 24.99 23 22 26.16 24.64 82603:001:0067 Plokk 3 aT 19 25.72 22.06 24.77 22 Kaardileht nr 5331 (Audru) 9' 74 19 18 24.71 25. 25 24.94 9 21 25 26.14 25.39 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise piiripunktide 21.82 24.75 24.93 25.57 koordinaadid koordinaadid 18 25.54 19 25.95 19 2 0 21.26 Nr X Y Nr X Y 24 19 20 20 21 25.93 25 20 21 22 21.47 1 6 465 396,56 506 085,26 11' 6 465 136,78 506 050,93 26 21 5 23 21 22 78 2 6 465 343,08 506 502,47 12' 6 465 139,63 506 141,47 . 23 22 25 6 22 24 23 21.03 21.32 26.31 8 22.17 21.72 3 6 465 365,21 506 566,78 13' 6 465 001,37 506 166,95 6 465 200 8' 22.92 22.73 5' 21 4 6 465 344,69 506 598,48 14' 6 464 981,89 506 310,50 25 22.62 26.00 24.46 7 23.10 6' 25.15 23.76 7' 23.50 5 6 465 231,38 506 598,94 15' 6 464 839,90 506 343,77 506 600 506 400 25.95 Audru metskond 288 6 6 465 228,32 506 546,25 16' 6 464 766,80 506 179,92 25.48 82601:001:0222 7 6 465 209,36 506 215,06 17' 6 464 855,47 506 139,72 24.91 12' 23.96 23.61 23.34 8 6 465 211,95 506 063,57 18' 6 464 982,49 506 072,70 26 11' .62 25 25.94 11 12 24.20 9 6 465 261,60 506 078,52 19' 6 465 120,47 506 047,81 24 25 23 10 6 465 357,72 506 090,49 26.11 23.88 Pindala 5,45 ha 24 25.71 23.59 23.37 24.45 24 Pindala 7,72 ha 19 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise teenindusmaa 19' 23.84 piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 22 25.87 24.44 58 25. 22 Nr X Y Nr X Y 1 25.75 23.91 1' 6 465 396,56 506 085,26 11' 6 465 136,78 506 050,93 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 23.72 25 23.47 2' 6 465 343,08 506 502,47 12' 6 465 139,63 506 141,47 23 a v e r 24.46 24.29 3' 6 465 365,21 506 566,78 13' 6 465 001,37 506 166,95 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, 23 61 piiripunkt ja piiripunkti number . 25.42 25 23.98 40 4' 6 465 344,69 506 598,48 14' 6 464 981,89 506 310,50 24 25. 17 24 23.80 5' 6 465 231,38 506 598,94 15' 6 464 839,90 506 343,77 24. 13' 24 24.35 6' 6 465 228,32 506 546,25 16' 6 464 766,80 506 179,92 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 23.92 7' 6 465 209,36 506 215,06 17' 6 464 855,47 506 139,72 31 23.92 13 24.15 25. 25.21 23.78 14' 8' 6 465 211,95 506 063,57 18' 6 464 982,49 506 072,70 Peraküla-Joanni Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 23.84 6 465 000 vare 9' 6 465 261,60 506 078,52 19' 6 465 120,47 506 047,81 82603:001:0067 18' 2 23 24 23.73 14 2 18 23.57 10' 6 465 357,72 506 090,49 Maardla piir (asendiplaanil) 506 000 Pindala 5,45 ha 21 23 23.19 21 Maapinna samakõrgusjoon, m 25.01 Pindala 7,72 ha Uuetoa Märkused: 24 82603:001:0063 21 22 23 23.01 Teekaitsevöönd 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 24.79 22 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 06.2018. Elektripaigaldise kaitsevöönd 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 22 23.17 24.57 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 23.05.2024); 23 III kat. kaitsealused liigid - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2024); 23 24 - Keskkonnaregistri maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.04.2024); 21 22.98 24.28 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 21 Maaparandushoiuala 22 23 17 17' Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 20 20 15 15' 21 Ranna või kalda piiranguvöönd 24.05 22.37 Päraküla liivakarjäär 24 Korrastatud ala plaan 22 Pärnu maakond, Pärnu linn 22.96 21 Tehisveekoguks korrastatav ala, 23 20 2322 pindala 11,44 ha, abs 23,2 m Loa omanik 23.09 Graafiline lisa 3 / 3 K.A.T. & Ko. 506 200 23.52 Savi tn 42, 80040 Pärnu 23.24 Rohumaaks korrastatav ala, pindala 0,88 ha Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] 16 23.19 23.02 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Tauri Põldema Kuupäev 10.01.2025 /allkirjastatud digitaalselt/ Metsamaaks korrastatav ala, pindala 0,85 ha 16' Männiku tee 104, 11216 Tallinn 23.02 +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4825 /allkirjastatud digitaalselt/  2 6 .9 2 2 2 8 7 2 20 25.43 24.14 23.56 22.52 20 24.55 9 . 27.14 26.50 28.66 21 21.92 22.32 26 26.98 25 23.89 22.61 22.74 24 26.09 27.06 23.03 22.55 22.41 21.65 27 26.05 26.87 22.79 22.46 25.21 21.87 22.46 26.96 26.38 26 Joanna Põlde 25.14 26.49 2 6 .8 1 2 6 82603:001:006624.29 Plokk 2 aT 22.29 22.69 21.86 22.68 25.03 24.96 26.69 K-14 22.74 82603:001:0062 26.75 26.94 2 25.99 23.900,5 5 23.48 22.90 õu 26.78 24.95 23,85 25.34 23.21 26 26.57 26 2,0+ .46 25.66 21,35 24.95 24.74 25 24.73 22.69 26 I 26.15 24.15 24.73 I 25.48 26.22 I 25 26 24.95 25. 95 24.75 23.93 23.59 25.51 1 23.24 .9 26.72 26.06 1' 25. 16 23.45 5 2 24.81 24. 64 Joanna 26 25.62 01 25.88 23.22 1910 82603:001:0066 . 25 26. 7Kõ 10 24. 2 I 3 24.94 ima -S 23.10 23 22.56 V 24.98 1 25.00 24.58 82 23 el i stet 60 3 23.96 : 00 . 76 e e 22.92 56 6 465 400 24.82 PA - 26.05 10 0,3 1 : 0012 23. 4 22.86 22.78 22 . 25.95 24.79 25,93 24.99 23.77 6 2 3' 25.12 25.80 3,0 3. 31 23. 17 PA - 7 22,63 229 .7 Metsa 0,3 26,27 23. 06 3 82603:001:0061 22.40 23.96 PA - 17 23.61 2,126.55 2' 22.49 23 4' 24 25.37 23,87 25. 24.56 23.02 25 24.77 23,47 0,4 23.36 23.23 22.20 93 24.77 24.84 18,67 22.93 PA - 18 2 N 26.49 10'10 4,4 0,4 4 20 24.76 26.07 22.94 22,72 22.47 3,5 26 26.07 25.25 24.97 22.86 sp1 18,82 87 22.95 25. 23.98 25 24.82 26.38 24.56 24.98 22 23.34 22.14 21.91 25.04 22.58 25.40 22 24.88 23.10 21 26.22 25.97 23.61 22.87 22.58 24.91 Peraküla-Joanni 92 25 26.37 25.81 25. 24.99 26.62 22.08 24.64 82603:001:0067 sp2 IK-6 26.16 23.91 23.20 23 22.58 22.49 22.27 0,5 19 25.72 22.06 24.77 24.30 26,03 Plokk 3 aT 22 0,4 22.35 Kaardileht nr 5331 (Audru) 26.63 25,13 K-8 24.71 9' 74 25. 25.68 25.20 22.92 18 sp3 0,2 25 23.14 24.94 9 22.20 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise piiripunktide 25 24,80 26.14 25.39 21.98 2,0 21.82 koordinaadid koordinaadid 26.55 22,60 24.75 24.93 K-3 23.39 3 PA - 19 0,5 23.89 2 0,4 26.70 25.54 25.57 24,21 22.96 22.79 22.55 22.07 21,80 21.80 21.80 I' Nr X Y Nr X Y PA - 8 25.58 24.92 0,7+ PA - 16 3,8 21.26 25.95 0,3 23,01 0,4 17,6021.78 1 6 465 396,56 506 085,26 11' 6 465 136,78 506 050,93 25,66 25.93 23,07 24 3,3 3,7 21.47 26 26.79 2 6 465 343,08 506 502,47 12' 6 465 139,63 506 141,47 22,06 18,97 5 .78 25 6 22 21.03 26.31 21.32 3 6 465 365,21 506 566,78 13' 6 465 001,37 506 166,95 I 8 21.72 V' 22.17 26.67 4 6 465 344,69 506 598,48 14' 6 464 981,89 506 310,50 6 465 200 8' 22.92 22.73 5' 21 25 22.62 26.00 24.46 7 23.10 6' 5 6 465 231,38 506 598,94 15' 6 464 839,90 506 343,77 25.15 23.76 7' 23.50 506 400 K-4 506 600 25.95 6 6 465 228,32 506 546,25 16' 6 464 766,80 506 179,92 26.25 0,4 Audru metskond 288 26,04 7 6 465 209,36 506 215,06 17' 6 464 855,47 506 139,72 25.48 82601:001:0222 0,7 24,94 24.91 12' 23.96 23.61 23.34 8 6 465 211,95 506 063,57 18' 6 464 982,49 506 072,70 26 11' 62 9 6 465 261,60 506 078,52 19' 6 465 120,47 506 047,81 . 25 25.94 11 12 24.20 10 6 465 357,72 506 090,49 PA - 29 254 .3 4. 96 0,3 26.11 24,88 23.88 Pindala 5,45 ha 3,1 24 25.71 21,4825.02 23.59 23.37 1 . 24.45 Pindala 7,72 ha 85 24 25.53 25.29 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 19 19' 23.84 Mäeeraldise teenindusmaa piir, Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise teenindusmaa 25.87 25.65 24.44 1' piiripunktide koordinaadid piiripunktide koordinaadid 58 25.26 K-1 piiripunkt ja piiripunkti number 25. 25.20 0,4 25,18 24.87 Nr X Y Nr X Y 25.75 1,7+ 23.91 25.3723,08 23.72 23.47 1' 6 465 396,56 506 085,26 11' 6 465 136,78 506 050,93 24. 3 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 2 56 a v e r 24.91 24.46 24.29 2' 6 465 343,08 506 502,47 12' 6 465 139,63 506 141,47 61 22 . 25.42 Kaevandamisel jäetav nõlvatevik ja selle nõlvus 3' 6 465 365,21 506 566,78 13' 6 465 001,37 506 166,95 25 25.04 23.98 40 25. Veepealne nõlvus 1:2 vastab kaldele 25...26° 17 25.20 4' 6 465 344,69 506 598,48 14' 6 464 981,89 506 310,50 24 23.80 25 24. 24.80 13' Veealune nõlvus 1:5 vastab kaldele 12° 5' 6 465 231,38 506 598,94 15' 6 464 839,90 506 343,77 25.01 24.35 24. 23.92 Peraküla-Joanni 6' 6 465 228,32 506 546,25 16' 6 464 766,80 506 179,92 39 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 31 23.92 13 24.15 82603:001:0067 7' 6 465 209,36 506 215,06 17' 6 464 855,47 506 139,72 25. 25.21 23.78 14' 23.84 6 465 000 24.90 vare Maardla piir (asendiplaanil) 8' 6 465 211,95 506 063,57 18' 6 464 982,49 506 072,70 18' 24.69 242 .3 23.73 14 9' 6 465 261,60 506 078,52 19' 6 465 120,47 506 047,81 18 PA - 15 23.57 21 0,6 Geoloogilise läbilõike joon ' I I' 506 000 PA - 12 0,4 24.41 24.02 23,57 I I 10' 6 465 357,72 506 090,49 23.64 3,7 2 24,72 19,27 23.19 1 Maapinna samakõrgusjoon, m Pindala 5,45 ha II 25.01 1,9 24.60 24.00 Maaparandushoiuala 22,42 Uuetoa Pindala 7,72 ha 24.08 21 Lamami samakõrgusjoon, m Märkused: 24.70 82603:001:0063 24 23.63 24.29 23.01 23.63 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Ranna või kalda piiranguvöönd 24.58 K-2 22 23.89 III kat. kaitsealused liigid 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 24.79 0,4 24,12 23.76 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER 06.2018. 1,6+ 24.15 22,12 23.81 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Veehaarde sanitaarkaitseala 23.17 24.35 24.57 Müratõkkevall 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Plokk 3 aT 24.00 23.58 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 23.05.2024); 24 24.13 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.05.2024); 23 Teekaitsevöönd 23.60 21 - Keskkonnaregistri maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 03.04.2024); 24.22 Puhvertsoon 22.98 24.28 19 23.17 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 23.66 Elektripaigaldise kaitsevöönd 17 PA - 14 0,3 17' 23.69 22,95 23.29 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 20 3,7 24.12 18,95 15 15' 23.50 24.05 23.51 22.37 Päraküla liivakarjäär 26.06.2018 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 24 I Mäeeraldise plaan 23.77 II ' Pärnu maakond, Pärnu linn 22.96 2018. a uuringu puuraugu nr 3 PA - 1 PA - 13 23.56 2 Katendi paksus, m 0,5 0,6 Suudme abs kõrgus, m 27,09 23,52 Loa omanik Graafiline lisa 1 / 3 2,0 Kasuliku kihi paksus, m 3,6 23.09 K.A.T. & Ko. Mäeeraldise lamami 19,42 506 200 24,49 23.52 abs kõrgus, m Savi tn 42, 80040 Pärnu 23.24 Mõõtkava 1 : 2 000 [email protected] K-1 2018. a uuringu kaevandi nr 0,4 Katendi paksus, m 16 23.19 23.02 0 100 200 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Suudme abs kõrgus, m Koostas Tauri Põldema Kuupäev 10.01.2025 25,18 Kasuliku kihi paksus, m 23 /allkirjastatud digitaalselt/ 1,7 Mäeeraldise lamami 23,08 16' Männiku tee 104, 11216 Tallinn abs kõrgus, m 23.02 +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4825 /allkirjastatud digitaalselt/