Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1028027

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Kavastu Põld OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Alar Palla Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Kaatsi II uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 4.04 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0283 Kambja vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Kaatsi Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 657 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv 200 tuh m³ Liiv, täitepinnas 200 tuh m³ Kruus, 200 tuh m³ ehituskruus Kruus, täitepinnas 200 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 20 Puuraukude arv 10 Uuringukaeveõõnte arv 20 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, kruusa purunemiskindluse määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Kaatsi_II_GULT_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Kaatsi_II_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: Kaatsi_II_piirid.dgn  Kaatsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk Ettevõte Kavastu Põld OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba liiva ja kruusa uuringuks Kaatsi II uuringuruumis pindalal 4,04 ha. Uuringuruum asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Kaatsi külas, eraomandisse kuuluval kinnistul Pedamäe (tunnus 28203:006:0182) (Joonis 1). Joonis 1. Taotletav Kaatsi II uuringuruum (aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakendust) Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna. Positiivsete uuringutulemuste/maavara esinemise korral on arendajal soov taotleda alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Eeldused maavara olemasoluks on head, kuna uuringuruum asub Otepää kõrgustiku kirdeserval asuval moreenkattega mõhnastikul kattudes osaliselt Kaatsi liivamaardlaga (registrikaart 657). Geoloogiline uuring võimaldab hinnata taotletava uuringuruumiga kattuva Kaatsi liivamaardla maavara kvaliteeti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruse nr 52 nõuete järgi, selgitada lisaks maardla laiendamisvõimalusi põhja suunas ning maavara säästvast kasutusest lähtuvalt maavara maksimaalse kasutuse ning pärast varude ammendumist maa-ala korrastada. Kaatsi II uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletav Kaatsi II uuringuruum, teenindusala pindalaga 4,04 ha, asub Tartu maakonnas Kambja vallas Kaatsi külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Pedamäe (tunnus 28203:006:0182), mis on sihtotstarbelt 100% maatulundusmaa ja kuulub geoloogilise uuringu loa taotleja Kavastu Põld OÜ-le (Joonis 2). Lähim suurem asula on valla keskuseks olev Kambja alevik, mis jääb taotletavast uuringuruumist ~4 km kaugusele loode suunda. Maakonna keskuseks olev Tartu linn jääb ~15 km kaugusele põhja suunda. Taotletav uuringuruum on ümbritsetud järgmiste kinnistutega – Pedaja (tunnus 28203:006:0181), Voitka (tunnus 28203:006:0095), Jaska (tunnus 28203:006:0245) ja Karjääri (tunnus 28301:001:0059). Idas jätkub uuringuruum sama kinnistuga. Lähim majapidamine asub uuringuruumi läänepiirist ~100 m kaugusel katastriüksusel Pedaja (tunnus 28203:006:0181). Joonis 3. Taotletav Kaatsi II uuringuruum ja lähedusse jäävad kitsendused (aluskaardina on kasutatud Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakendust) Taotletava uuringuruumi edelanurgast ~170 m kaugusel kulgeb riigi kõrvalmaantee Kambja- Sirvaku tee nr 22135 (tunnus 28203:006:0016) ja ~170 m kaugusel läänes munitsipaalomandisse kuuluv kruuskattega Simka-Pedaja tee nr 2820049 (tunnus 28203:006:0184). Taotletavast uuringuruumist idas ~250 m kaugusel asub üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu Porijõgi/Reola jõgi (tunnus VEE1044400). Kattumist Porijõe kalda piiranguvööndiga (100 m) ei ole. Taotletavale uuringuruumile jääb Elektrilevi OÜ-le kuuluv elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) SAX-50 (vid 439334; kaitsevööndi laius liini teljest 10 m) ja selle kaitsevöönd. Uuringupunkte elektriõhuliini kaitsevööndisse ei rajata. Maastikuliselt jääb taotletav Kaatsi II uuringuruum Otepää kõrgustiku kirdeserval asuvale moreenkattega mõhnastikule. Ala absoluutkõrgused on vahemikus 65 - 80 m, reljeef langeb idasse Porijõe suunas. Taotletav uuringuruum kattub 0,40 ha ulatuses maavarade registris arvel oleva Kaatsi liivamaardla (registrikaart 657) aktiivse tarbevaru plokiga 4 ja 0,07 ha ulatuses aktiivse reservvaru plokiga 2. Ploki 2 aR pindala on 0,07 ha ja ehitusliiva varu selles on 4 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus 5,14 m (uuritud 2005. a määrus nr 44 kohaselt). Ploki 4 aT pindala on 0,42 ha ja ehitusliiva varu selles on 79 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus 9,87 m (uuritud 2005. a määrus nr 44 kohaselt). Kaatsi liivamaardla pindala on 4,78 ha ja maavarade registri põhjal on seisuga 31.12.2024. a arvel ehitusliiva aktiivset tarbevaru 79 tuh m3 ja täiteliiva aktiivset tarbevaru 458,335 tuh m3. Taotletav uuringuruumi teenindusala külgneb lõunast Kaatsi liivakarjääri (loa nr TARM-065; loa omaja Osaühing Eesti Killustik; luba kehtib kuni 21.04.2032) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piir- väärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Kaatsi liivamaardlat on registrikaardi nr 657 alusel uuritud varasemalt kahel korral. - Kaatsi liivakarjääri jääkvaru hinnang. OÜ J. Viru Markšeideribüroo. J. Viru, 2000; EGF 6374; - Kaatsi liivamaardla Kaatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.12.2021). OÜ Inseneribüroo STEIGER. K. Mikkelsaar, 2022; EGF 9604. 2000. a jääkvaru hinnang põhineb 1988. a PI “Eesti Maanteeprojekt” tehtud uuringu põhjal, mis tehti Kambja sovhoosi Kaatsi liivakarjääri ümbritseval alal. 1988. a uuringus rajati 10 puurauku 6,8 - 19,5 m sügavuseni, millest 2 jääb taotletava Kaatsi II uuringuruumi piiresse. 1999. a detsembris topograafiliste tööde käigus tehti täiendavalt kahes kohas karjääri seinapuhastus (SP-1 ja SP-2). Puuraukude puurimisel kasuliku kihi lamamini ei jõutud, samas ei leidunud kõigis puuraukudes kasulikku materjali. Tulenevalt puuraukude erinevast puurimissügavusest oli ka maavaravaru lamam 2000. a jääkvaru uuringu andmeil väga muutlik. Uuringupunktide andmeil moodustas kasuliku kihi katendi saviliiv (moreen) ja kasvukiht. Katendi paksus oli keskmiselt 0,3 - 2,5 m. Kasuliku kihi moodustas moreenisisene glatsiofluviaalse liiva lääts (Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu setted). Vastavalt varasemate uuringu tulemustele esines ülemises kihis kruusakas liiv ning alumises kesk- kuni peenliiv. Varasemate puuraukude andmetel oli kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus liivas vahemikus 0,8 - 18,3%. Kohati ulatus kruusa sisaldus 38,7%-ni. Seinapuhastustega avati karjääri nõlvas kruusakas keskmiseteraline kollakas-hall liiv, kus kruusa sisaldus oli vahemikus 5,0 - 15,0%. Puuraukudes PA-87, PA-89 ja PA-90 liivalasundit ei avatud (sügavus 7,5 m ja 9,0 m). Savi- ja tolmuosakeste (0,1 mm avaga sõela läbinud materjal) sisaldus oli 1,0 - 8,4%. Põhjaveetase fikseeriti kahes puuraugus - PA-88 oli veetase uuringu ajal 16 m sügavusel maapinnast (abs kõrgusel 67,47 m) ja PA-91 oli veetase 10 m sügavusel (abs 70,27 m). OÜ-le Eesti Killustik väljastati maavara kaevandamise keskkonnaluba TARM-065 Kaatsi liivakarjääris (loa kehtivus 22.04.2007 - 21.04.2032). Keskkonnaamet väljastas Osaühingule Eesti Killustik 12.10.2021. a korraldusega nr DM- 116463-7 geoloogilise uuringu loa L.MU/513140 (kehtivusajaga kuni 12.10.2024) Kaatsi uuringuruumis pindalal 7,99 ha. Geoloogilise uuringu raames täpsustati Kaatsi uuringuruumis sh Kaatsi mäeeraldises maavaravaru lamam ja pindalalised piirid ning maavara kvaliteet. Uuringus kaevati ja puuriti kokku 35 uuringuauku, millest 7 asusid omakorda Kaatsi mäeeraldise piires. Kasuliku kihi lamami modelleerimiseks kasutati ka 1988. a puuritud puuraukude andmeid. Kasuliku kihi moodustasid erineva terakoostisega liivad, mis kvaliteedinäitajate järgi liigitati täiteliivaks. Liiv sisaldas punaka värvusega saviliiva kihte, mida keeruka leviku tõttu plokkidest välja ei kontuuritud. Kasulik kiht levis nii allpool kui ka ülalpool põhjavee piiri (keskmine põhjavee tase oli abs kõrgusel 68,9 m). Kasuliku kihi kogupaksus oli muutlik. Kasulik kiht oli kõige paksem kehtiva mäeeraldise keskmises osas, kus uuritud paksus ulatus kuni 19,2 m-ni. Plokkide piires oli veepealse kasuliku kihi paksus keskmiselt 8,0 m ja uuritud veealuse kasuliku kihi paksus keskmiselt 5,7 m. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati uuringuruumi varu kahes kohakuti paiknevas plokis. Plokkide vahepiiriks oli keskmine põhjaveetase abs kõrgusel 68,9 m. Uuringu tulemusena võeti Kaatsi liivamaardlas arvele veepealset täiteliiva aktiivset tarbevaru plokis 1 (pindala 4,29 ha) 345 tuh m3 ja veealust täiteliiva aktiivset tarbevaru plokis 2 (pindala 2,50 ha) 143 tuh m3. Kaatsi liivamaardla paikneb Otepää kõrgustiku kirdeserval asuval moreenkattega mõhnastikul. Maardla piires võib pinnakatte paksus Maa-ameti 1 : 50 000 geoloogilise kaardi alusel olla ~20 m. Maavarana huvipakkuvate Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsete setete lasundi paksus (eriteraline liiv) võib varasemate uuringupunktide andmeil ulatuda 19 m-ni. Kaatsi liivamaardla kasulik kiht on esindatud valdavalt eriteralise liivaga, milles kohati on ka kruusaosis esindatud. Kruus on valdavalt karbonaatne, erineva kulutusastmega. Liivaosa on eriteraline, valdavalt peene- kuni keskmiseteraline. Liiva ühtlast koostist rikuvad punaka saviliiva/liivsavi läätsed/pesad/kihid, mida oleks keerukas kaevandamise käigus kasulikust kihist eraldada. Punaka saviliiv/saviliiva olemasolu liivade sees kinnitab ka pikaajaline kaevandamine Kaatsi liivakarjääris. Kasulik kiht suidub välja maardla ida-, kirde- ja loodeosas. Kasuliku kihi lamamiks on üldiselt punakas kuni hall liivsavimoreen ja saviliivmoreen. Eeldades, et Kaatsi II uuringuruumis kasuliku kihi paksus on keskmiselt 4 - 5 m ja see levib ~4 ha pindalal, on maavara hinnanguliseks mahuks ~200 tuh m3. Taotletavas Kaatsi II uuringuruumis lasuva maavara kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist. Ehitusliiva- ja kruusa nõuetele vastavat materjali saab kasutada teedeehituses ja üldehitustöödel, madalakvaliteedilist täiteliiva ja -kruusa saab kasutada teede mullete ehitamiseks ja täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringu- ruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumistingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja keskkonnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud kasutada ekskavaatorit ning teha kaevandid. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Kaevandid on planeeritud rajada ühtlase võrguga üle uuringuruumi pindala, kaevandite vahekaugused jäävad ~100 m piiresse. Planeeritud on rajada kuni 20 kaevandit. Kaevandid kaevatakse kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimissügavuseni. Arvestades varasemate uuringute andmetega, kus taotletava uuringuruumi teenindusala lähedusse rajatud puuraugud ulatusid isegi 20 meetrini, siis antud taotluse puhul määratakse uurimissügavuseks varuga kuni 20 m. Juhul kui kaevanditega ei ole võimalik saada piisavat geoloogilist informatsiooni (kaevandid vajuvad sissetungiva vee tõttu kinni või kaevanditega ei ulatuta kasuliku kihi lamamini), siis planeeritakse uuringuruumi puuraugud, et fikseerida uuringuruumis tegelik kasuliku kihi paksus. Taotlusesse on märgitud maksimaalseks puuraukude arvuks 10. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid laboratoorseteks määranguteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt määruses nr 52 ettenähtud nõuetele (terastikulise koostise määramine, purunemiskindluse määramine, setete filtratsiooni omadused). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks mõõdetakse puuraukudes/kaevandites põhjavee tasemed. Rajatud puuraukude/kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga. Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Kavandatav uuring viiakse läbi masinatega, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuse- energiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise üle- vaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis- jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Uuringuaugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonna- ministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse vastavalt nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, vee- taseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamis-jäätme- kava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamis- jäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätme kava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduv- kasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööde (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 06.03.2025 Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Mairy Tammekänd /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener  Suudme Katendi Kasuliku Toni Nõlva Pa nr X Y abs, kõr- paksus, kihi pak- 28204:001:0049 Otsa 28204:001:0015 gus, m m sus, m 28203:006:0290 EGF 9604 Üla-Robi K-1 6455948,93 662710,01 55,65 0,6 0,0 S 28203:006:0068 im K-2 6455864,04 662755,82 57,76 0,2 0,0 ka -P K-3 6455867,81 662677,38 64,77 0,3 0,0 ed Ala-Voitka Kalda K-4 6455894,01 662582,42 75,08 1,1 2,2 aj 28203:006:0096 28301:001:1284 a K-41a 6455913,40 662618,65 69,93 0,3 0,0 te Robi e Otsa 28203:006:0052 K-41b 6455902,35 662599,35 72,88 0,2 0,0 T 1 28203:006:0291 K-34a 6455880,24 662595,08 74,10 0,6 0,0 Voitka K-5 6455794,09 662684,78 74,41 0,2 0,0 28203:006:0095 K-6 6455727,05 662580,55 79,75 0,4 4,1 K-7-90 6455707,99 662565,78 80,85 0,4 1,2 28 20 3 4 K-8 6455782,04 662588,81 78,57 0,6 0,0 1: K-8-10 6455783,85 662572,27 79,08 0,5 1,8 00 N Ala-Robi 2 1: 28203:006:0083 K-9 6455834,77 662596,36 74,37 0,5 0,0 03 13 Kaldametsa K-11 6455855,60 662529,49 78,47 0,4 2,6 Pedamäe 28301:001:1285 K-12 6455836,74 662448,71 83,29 0,5 2,5 28203:006:0182 1 K-14 6455779,79 662508,19 76,47 0,0 2,5 5 K-16 6455713,43 662455,99 74,51 0,0 2,9 K-17 6455738,72 662373,55 86,01 1,8 1,2 Voitka Pedaja 6 456 000 28203:006:0094 28203:006:0181 Plokk 4 aT K-18 6455819,90 662396,16 84,05 0,6 2,1 PA-85 K-21 6455729,11 662317,90 85,11 0,3 0,0 10 6 K-1 K-22 6455662,58 662543,87 81,66 0,8 1,5 22 Haaviku K-23 6455684,00 662564,79 80,56 0,5 1,2 13 5 K-4 K-41a Plokk 1 aT 28204:005:0024 K-24 6455701,10 662581,03 80,03 0,4 2,7 Ka K-41b Pedapõllu m bj a- 28203:006:0183 PA-86 PA-3 K-34a Plokk 3 aT K-25 6455713,02 662596,21 79,07 0,6 0,0 Si rva Plokk 2 aR K-11 PA-2 K-3 K-2 K-26 6455736,87 662591,24 78,81 0,4 3,0 Kaardileht nr 5441 Tartu ku K-29 K-12 K-26-25 6455727,43 662607,44 78,29 0,3 0,0 tee Simka-Pedaja tee K-18 K-9 Vahe 28203:006:0184 8 PA-38 K-29 6455859,09 662595,76 74,57 0,4 0,0 28301:001:1915 28 Jaska 20 PA-87 SP-2 PA-4 K-8-10 PA-89 SP-88 6455731,02 662522,98 82,33 0,0 4,5 3: 00 9 K-14 K-5 28203:006:0245 SP-31 6455747,57 662431,95 85,80 4,5 0,0 Uuringuruumi piiripunktide K-8 6: 00 SP-31 PA-37 PA-91 PA-1 6455637,07 662514,46 82,88 0,2 8,7 koordinaadid 16 K-17 Karjääri SP-88 K-26 K-6 PA-2 6455872,81 662588,79 87,61 0,2 17,8 K-21 28301:001:0059 K-26-25 PA-5 PA-88 K-7-90 PA-3 6455892,18 662575,92 75,08 0,5 15,5 K-25 Nr X Y PA-90 PA-4 6455787,46 662459,42 75,38 0,0 13,4 K-16 K-24 PA-36 K-23 PA-5 6455722,51 662437,17 75,16 0,0 14,8 1 6 456 053,54 662 394,03 Pedamäe 28301:001:1093 K-22 2 6 456 129,41 662 488,67 Plokk 4 aT 1. SP-1 Plokk 1 aT Jaska-Madise EGF 6374 PA-1 28203:006:0246 3 6 456 129,21 662 497,82 PA-36 6455680,41 662378,94 87,54 1,8 8,9 Kure 4 6 456 139,93 662 547,28 PA-37 6455749,96 662457,71 75,07 0,0 5,8 2. 28301:001:0060 Kooli-Söödi tee 3. PA-38 6455846,75 662565,51 75,65 0,1 10,2 5 6 456 035,68 662 564,90 28203:006:0216 4. PA-85 6455955,65 662503,66 79,09 2,5 9,5 6 6 455 915,41 662 610,52 Saava PA-86 6455863,97 662457,06 80,67 2,5 4,8 28203:006:0524 7 6 455 898,99 662 571,84 5. PA-87 6455801,32 662328,35 84,37 0,3 0,0 Vaikuse 6. 8 6 455 851,15 662 458,57 28301:001:1094 7. 6 455 500 PA-88 6455721,23 662531,79 83,59 0,9 19,2 8. 9 6 455 823,96 662 389,50 9. PA-89 6455799,54 662617,89 76,67 0,3 0,0 662 000 662 500 663 000 Kangro PA-90 6455703,89 662571,45 80,10 0,3 0,0 10 6 455 966,19 662 428,52 28203:006:0340 10. Männi 11. PA-91 6455760,11 662557,95 79,66 0,2 16,2 28203:006:0320 SP-1 6455648,41 662516,77 81,13 0,0 2,0 Koidu 12. Pindala 4,04 ha 28203:006:0192 13. SP-2 6455786,76 662430,47 83,34 0,9 7,0 Kooli-Söödi tee Savi Saava 28201:001:0334 28203:006:0150 28203:006:0218 Poolakese 28301:001:1571 0 250 500 m 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number PA-89 1988. a uuringu puurauk (EGF 6374) Märkused: SP-1 1988. a uuringu seinapuhastus (EGF 6374) Kaatsi liivakarjääri mäeeraldise piir PA-5 2022. a uuringu puurauk (EGF 9604) 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Kaatsi liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. K-5 2022. a uuringu kaevand/seinapuhastus (EGF 9604) Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Kavandatav uuringupunkt - Maa- ja Ruumiameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 25.02.2025); Maardla piir (asendiplaanil) Karjääri - Maa- ja Ruumiameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 25.02.2025); 28301:001:0059 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 25.02.2025); - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 25.02.2025); Maaparandussüsteemi maa-ala Katastriüksuse nr joonisel, tunnus ja lähiaadress - Kaatsi liivakarjääri jääkvaru hinnang, (J.Viru Markšeideribüroo, 1999, EGF 6374); - Kaatsi liivamaardla Kaatsi uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 1. 28203:006:0180 Teeveere (varu seisuga 01.12.2021), (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2022, EGF 9604). 2. 28203:006:0212 Odra Ranna või kalda piiranguvöönd 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 3. 28203:006:0209 Nisu 4. 28203:006:0113 Tõnu Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu III kategooria kaitsealused liigid 5. 28203:006:0215 Rukki Kaatsi II uuringuruum Uuringuruumi teenindusala 6. 28203:006:0210 Maisi Kaatsi liivamaardla plaan 7. 28203:006:0211 Herne 8. 28203:006:0214 Oa Kambja vald, Tartu maakond Tee kaitsevöönd 9. 28203:006:0213 Tatra Loa omanik Kavastu Põld OÜ Graafiline lisa 1/1 10.28301:001:1569 Poolakese-Põllu tee Tartu maakond, Kambja vald, Kambja alevik, Pargi tn 4, 62034 Elektripaigaldise kaitsevöönd 11.28301:001:1568 Kolmnurga Alar Palla [email protected] Mõõtkava 1 : 5000 12.28203:006:0619 Saava /Allkirjastatud digitaalselt/ 13.28301:001:1570 Uue-Poolakese Mairy Tammekänd Veehaarde sanitaarkaitseala OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 07.03.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 25/5131 /Allkirjastatud digitaalselt/