Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T/KL-1028133

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1023366-3 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber Rapm-045 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi ERA Valduse Aktsiaselts Kontaktisik Allar Peek Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS ERA Valduse on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes kaevandab turvast Illaste turbamaardlas Illaste turbatootmisalal (keskkonnaluba nr Rapm-045). Illaste tootmisala keskkonnaloaga on antud kasutusse tootmisalal leviv turbavaru vertikaallõikes osaliselt, kuivõrd loa andmise hetkel ei võimaldanud kehtinud õigus kogu lasundit mäeeraldisse arvata. Antud taotlusega soovitakse vastavalt Maapõueseaduse § 45 lg 5 muuta mäeeraldise vertikaalpiiri selliselt, et see hõlmab kogu turbalasundi, sealjuures moodustaud varuploki 4 aT. Sellega tagatakse maavara säästlik kasutamine. Lähtuvalt ressursi säästlikust kasutamisest on otstarbekas turbavaru juba mõjutatud asukohas ammendada, vähendamaks vajadust uusi turbamaardlaid ja -tootmisalasid avada. Selleks soovib taotleja pikendada luba 30 aasta võrra. Vastavalt majandus- ja taristuministri 03.05.2019 määrusega nr 32 vastu võetud markšeiderimõõdistamise täpsustatud nõuete ja korra §-le 2 tehakse turbatootmisala markšeiderimõõdistamine kogu turbalasundi ulatuses, arvestamata mäeeraldise sügavust. Markšeiderimõõdistamisel tuleb käsipuuriga kontrollida turba lamami kõrgusandmeid vähemalt 10% mäeeraldise alale jäävate geoloogilise uuringu sondeerimispunktide ulatuses. Turbatootmisala jääkvaru saab määrata markšeiderimõõdistamisega, kui lamamikõrgusandmete keskmine erinevus ei ületa 10 cm. Kui erinevus on suurem, tuleb kogu mäeeraldise ulatuses lasundit sondeerida tarbevaru uuringu nõuetele vastava tihedusega. OÜ Inseneribüroo Steiger poolt teostatud uuringu esimese etapis sondeeriti Illaste tootmisala turbalasundit 9 punktis, mille asukohad langesid kokku Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a geoloogilise uuringu (EGF 7303) plaanile kantud uuringupunktide asukohtadega. Lamami kõrguse keskmiseks erinevuseks uuringupunktides saadi 20 cm. Seetõttu rajati mäeeraldisele tarbevaru uuringu nõuetele vastav 200 × 200 m uus uuringuvõrk ning võeti proovid jääklasundi loodusliku niiskuse ja lagunemisastme määramiseks maavara geoloogilise uuringu korras tarbevarule kehtestatud ulatuses. Parandustaotluse selgitus Täiendati taotlust seoses turba tootmisel tekkivate tahkete osakeste heitkoguste hindamismetoodika valmimisele. Hindamismetoodika koostas ELLE OÜ. Täiendati taotluse keskkonnamõju hindamise eelhindamise vormi. Illaste turbatootmisalale taotletakse keskkonnaluba maksimaalse aastase kaevandamise määraga 7 tuh t. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Turbavaru hakatakse kasutama põllumajanduses ja aianduses.Tootmistsükkel koosneb turbakihi põhjendus freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Illaste turbatootmisalale taotletakse keskkonnaluba maksimaalse aastase kaevandamise määraga 7 tuh t. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Illaste turbatootmisala Aadress Illaste turbatootmisala, Araste küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Territoriaalkood 1319 Katastritunnus(ed) 88401:002:0092 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6514932, Y: 520805 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Illaste turbatootmisala (88401:002:0092). Puudutatud veekogud: Illaste kraav (VEE1044414). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Märjamaa vald, Rapla maakond 0502 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 3/16 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus 4/16 Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Vee erikasutusega mõjutatava ala/tegevuspiirkonna kirjeldus Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Andmed kavandatava tegevusega mõjutatava Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. pinnaveekogu/põhjaveekihi seisundi kohta Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa- ja/või ehitise valdust tõendavad Lisa 1: Selgitus.docx dokumendid Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika kohta Vastav informatsioon on esitatud taotlusele lisatud seletuskirjas. Muud taotluse vee eriosaga seonduvad lisadokumendid Lisa 2: Illaste_VEKL.pdf Kas tegevuseks on vaja planeeringut? Ei 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Väljalaskme jrk nr 1. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Illaste väljalask 1 Väljalaskme kood RA124 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask 5/16 Väljalaskme koordinaadid X: 6513970, Y: 519538 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2024-2033 56 750 56 750 56 750 56 750 227 000 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2024-2033 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2024-2033 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 2024-2033 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2024-2033 Heljum 40 mg/l 2024-2033 nafta 5 mg/l Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire Seire sagedus aeg Üksikproov X: 6513970, Y: Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)HeljumNaftasaadusedVesinikioonide kontsentratsioon (pH)Üldfosfor Üks kord 519538 (Püld)Üldlämmastik (Nüld) poolaastas Suubla Suubla nimi Araste oja Suubla kood VEE1044415 Pinnaveekogumi nimi Velise Nurtu jõest suudmeni Pinnaveekogumi kood 1112700_2 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) 6/16 Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus Väljalaskme jrk nr 2. Reoveepuhasti nimi Reoveepuhasti kood Väljalaskme nimi Illaste väljalask 2 Väljalaskme kood RA125 Väljalaskme tüüp Sademevee väljalask Väljalaskme koordinaadid X: 6513963, Y: 521535 Suublasse juhtimise liik Veekogusse juhtimine Taotletav vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis 2024-2033 45 750 45 750 45 750 45 750 183 000 Arvestuslik Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus ära juhitavas vees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a Prognoositav sademevee vooluhulk m³ Periood I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Ööpäevas Vooluhulga mõõtmise viis Saaste- ja ohtliku aine prognoositav sisaldus sademevees Periood Aine nimetus Aine sisaldus Ühik Aine kogus t/kv Aine kogus t/a 2024-2033 Üldfosfor (Püld) 1 mg/l 2024-2033 Üldlämmastik (Nüld) 45 mg/l 2024-2033 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15 mg/l 2024-2033 Heljum 40 mg/l 2024-2033 Naftasaadused 5 mg/l Väljalaskme seirepunkt Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire Seire sagedus aeg Üksikproov X: 6513963, Y: Biokeemiline hapnikutarve (BHT7)HeljumNaftasaadusedVesinikioonide kontsentratsioon (pH)Üldfosfor Üks kord 521535 (Püld)Üldlämmastik (Nüld) poolaastas Suubla 7/16  Suubla nimi Illaste kraav Suubla kood VEE1044414 Pinnaveekogumi nimi Velise Nurtu jõest suudmeni Pinnaveekogumi kood 1112700_2 Suublaks oleva pinnaveekogumi seisund Ohtlike ainete segunemispiirkonna taotlus Ohtlike ainete segunemispiirkonna projekt Heitvee juhtimisel pinnasesse Pinnase iseloomustus Asukoha L-EST97 koordinaadid Immutusala pindala ha Põhjavee kaugus immutussügavusest (m) Põhjaveekihi kaitstus Suubla seirepunktid Seire tüüp Koordinaadid Analüüsitava näitaja nimetus Seire aeg Seire sagedus 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Vorm ei ole asjakohane. 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine 8/16 Ei ole asjakohane 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused 9/16 Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 10/16 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 11/16 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva muutmine Registrikaardi nr 663 Maardla nimetus Illaste (Üllaste, Elliste) Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara turvas Mäeeraldise nimetus Illaste turbatootmisala Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 153.09 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 192.52 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 119 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve põllumajandus ja aiandus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 3 plokk 0202 - vähelagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 421.769 tuh t 30.09.2024 4 plokk 0201 - hästilagunenud turvas aT - aktiivne tarbevaru 826.695 tuh t 30.09.2024 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 0202 - vähelagunenud turvas 7 tuh t 421.769 tuh t 2. 0201 - hästilagunenud turvas 7 tuh t 778.695 tuh t 12/16 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja ERA Turvas OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number Rapm-007 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 08.02.2003 Geoloogilise uuringu aruande nimetus RAPLA MAAKONNA ILLASTE TURBAMAARDLAGEOLOOGILISE UURINGU ARUANNE Geoloogiafondi number 7303 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 00-41 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.11.2001 Jrk nr 2. Geoloogilise uuringu loa omaja ERA Valduse AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 01.12.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Illaste turbamaardla Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) Geoloogiafondi number 9893 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1585 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 02.08.2024 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve taastuv soo 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 3: Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 5: Korrrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid 13/16 Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 6: Illaste_turbatootmisala_seletuskiri.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 7: Illaste_turbatootmisala_jaakvaru_uuringu_aruanne.pdf GIS ja CAD failid Lisa 8: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn Lisa 9: Maeeraldise_ruumikuju.dgn Lisa 10: isojooned_lamam_EH.dgn Lisa 11: isojooned_maapind_EH.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Illaste turbatootmisalal on kogu mäeeraldise ulatuses kuivendusvõrk rajatud, osaliselt tuleb veel väljakud ette valmistada tootmiseks. Tootmiseks ette lammutustööde kirjeldus valmistamiseks tuleb sellelt eemaldada taimestik ja sugekiht ning rajada kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Sugekiht on eemaldamata 59,28 ha suuruselt pinnalt mäeeraldise idaosas, mille keskmine paksuseks loetakse on 0,2 m. Seega on sugekihi maht plokis 3 aT: 592,8 tuh m2 × 0,2 m = 119 tuh m3 Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil ja lisaks toodetakse plokkturvast. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas kogutakse kokku. Turba kogumisel on plaanis kasutada tsüklonitega varustatud turbakogujad. Tsüklonid vähendavad kogujast eralduvat turbatolmu umbes 70%, mis vähendab oluliselt peenosakeste edasikandumist tootmisalal. Kogutud turvas ladustatakse tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse ja veetakse seejärel teenindusmaale rajatavatele kogumisplatsidele. Olenevalt ilmast võib periood varieeruda. Plokkurba tootmiseks kasutatakse põhimasinana ekskavaatorit ja sellele paigaldatud spetsiaalset turba lõikamiseks ette nähtud tööorganit. Lõigatud plokid kuivatatakse nende lõikamise asukohas, pöörates neid aeg-ajalt küljelt küljele vastavalt kuivamisastmele. Pärast kogutud turba aunatamist ja ladustamist kogumisplatsil toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu. Illaste turbatootmisala toodang suunatakse AS ERA Valduse (Metsanurga, 88402:001:1010) tehastesse. Illaste turbatootmisala väljaveoteena rajatakse mäeeraldisele kruuskattega ja betoonplaatidest väljaveoteed. Nimetatud tee rajatakse turba tootmise ja väljaveo eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses. Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades ~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks. Mäeeraldisel on olemas veeerikasutuse luba. Illaste turbatootmisala jaguneb kaheks valgaalaks, millele rajatavad kuivenduskraavid suunavad vett läänes asuvasse Araste kraavi (väljalaskme kood RA124) ja Illaste kraavi (RA125). Araste kraavi suunatakse aastas 227 tuh m3 vett ja Illaste kraavi 183 tuh m3. Laienemisega veemahud ei muutu, kuna sõltub pindalast. Taotletava ala puhul on tegemist pigem väikese tootmismahuga. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Illaste turbatootmisala paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Araste külas. Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldisest 1,07 km kaugusel idas Kuusiku (88401:001:0506) kinnistul ja 1,2 km kaugusel Sepa (88402:001:0034) kinnistutel. Mäeeraldise pindala on 153,09 ja selle teenindusmaa pindala on 192,52 ha. Mäeeraldis paikneb Illaste turbatootmisala (88401:002:0092) katastriüksusel. Illaste turbatootmisala omanik on riik, valitseja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet. Illaste mäeeraldis piirneb põhjast ja lõunast Natura 2000 Konuvere loodusalaga (RAH0000347). Põhja poole jäävad ka kaks vääriselupaika ( VEP nr. 148054, 148053). Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Turba kaevandamine väiksemal pindalal kui 150 ha ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 28 kohaselt olulise 14/16 keskkonnamõjuga tegevus. Mäeeraldise moodustab kokku 192,52 ha suuruse tootmisala, millest 153,09ha moodustab mäeeraldis. Käesoleva ala kohta on OÜ Inseneribüroo Steiger koostanud 2005. aastal keskkonna mõju hindamise aruande . Keskkonnamõju on hinnatud 308,81 ha suurusel alal ehk ca 115 ha suuremale alale kui hetkel taotletakse. Taotluse koostamise hetkel toimub taotletava ala ümbruses Konuvere looduslalal kaitsekorralduslik tegevus „Elupaigatüüpide andmete täpsustamine ja turbakaevanduse mõjude hindamine vananenud inventuuriga PEP-ides“. Tegevus toimub 356,7 ha suurusel alal ning hõlmab inventuuri ja ekspertiisi. Loa omanik on taotlemas ka RPP (Responsibly Produced Peat) sertifikaati, mille raames toimub pidevanduritega aastaringne veetasemete monitoorimine. Turba kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju keskkonnale. Turba kaevandamisega kaasneb soo kuivendamine, turba pealmise taimkatte eemaldamine ja sellega seoses elupaikade (ajutine) kadumine, piirkonna verežiimi mõjutamine, müra, tolm jm. Järgnevalt on välja toodud 2005. aastal koostatud KMH soovitused seireks. Pinnasevesi. Kavandatava tootmisala kuivendamisel alandatakse pinnasevee taset kuni 6 m ja kindlasti tuleks jälgida, et kuivenduse mõju ei kanduks taotletavast mäeeraldisest loodesse, kus asub metsiste mänguala. Maapinna kuivendus selles piirkonnas kutsuks esile alusmetsa tihenemise ja rikub metsise elupaigaks sobiva keskkonna. Pinnasevee taseme seire on vaja teostada pärast tootmisala esimese järgu väljaehitamist ja tööle hakkamist, et täpselt fikseerida kuivenduse mõjuraadius, et sellest lähtudes vajadusel jätta metsise püsielupaigale täiendav hoidetervik. Põhjavesi. Piirkonna veevarustus põhineb siluri veekompleksil, mille tasemerežiimi turbalasundi kuivendamine ei mõjuta. Planeeritava veejuhtme Tamma oja säng on suurvete poolt uuristatud ja seda süvendada ei tohiks. Juhul, kui Tamma oja jääb süvendamata, ei teki ka ohtu, et kuivendusveed imbuks põhjavette ja seega pole ka vajadust teostada seiret. Müra. Müra taset kontrollitakse müra tekitavate seadmete tehnilise ülevaatuse korras. Perioodilise üldise tootmismüra tausta mõõtmise järele puudub vajadus, juhul kui ümbruskonna elanikud pole esitanud kaebusi antud mõju häirivuse suhtes. Tolm. Tootmine toimub suvekuudel, mil on tolmu levik kõige intensiivsem. Tolm tekib turbatootmisel turba freesimisel ja käitlemisel ning samuti ka kauba transpordist. Hoolitseda tuleb tootmisala ümbritseva metsa elujõulisuse eest, et see toimiks müra ja tolmu tõkkena. Vajalik on jälgida tootmisala teede seisundit, et õigeaegselt kasutada tolmu tõkestamise vahendeid (väljaveoteede niisutamine, punkerkogujate eelistamine). Taimestik. Vajalik on alumetsa tiheduse seire metsise mängualadel, mida on otstarbekas teha kord iga 5 aasta tagant. Metsa tihenemise korral on vaja alusmetsa hõrendada. Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega kaevandamisega seotud masinate tekitatav mõju ehk müratase ja turbatolmu levik. Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Suuremad vahemaad võimaldavad luua puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu. Turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad lisaseadmete kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on turbatootmisaladel kaevandamise keskkonnamõju hindamise käigus järeldatud, et turbatootmisel kasutatavate masinate töötamisel saavutatakse 60 dB tase ~100 m kaugusel ning metsa olemasolul ~50 m kaugusel. Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldisest 1,2 km kaugusel idas Soo (88402:001:0550) ja Sepa (88402:001:0034) kinnistutel. Sellest tulenevalt ei ole ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turba tootmine Illaste turbatootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate majapidamiste juures. Seda toetab ka asjaolu, et avaliku informatsiooni põhjal ei ole siiani Illaste turbatootmisalalt tuleneva müra suhtes kaebusi esitatud. Turba tootmisel tekkivate tahkete osakeste heitkogused on arvutatud lähtuvalt 2025. aastal valminud hindamismetoodikale. Hindamismetoodika tulemusena on kogu aastase tootmisprotsessi heitkogus 0,861 t. Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on olemasolevatele tootmisaladele rajatud kruusast, mis vähendab turbamaterjali kandumist veokite ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri ulatuses kaetud asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et vältida tuulega ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport toimuma valdavalt väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu transport mäeeraldiselt tahkete osakeste seisukohast olulist mõju. Illaste turbatootmisala piirneb põhjast ja lõunast Natura 2000 Konuvere loodusalaga (RAH0000347). 15/16  Turba tootmisega kaasnevat mõju soosetete veetasemele, lisamata teisi kuivendamisega mõjutatavaid tegureid, on jälgitud nt Põhara ja Kuislemma turbatootmisaladel. Mõlema turba-tootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks raadiuseks 150 m. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim ehk oluline mäeeraldise piirist kuni 30 m kaugusele ning kauguse suurenedes mõju oluliselt vähenes. Kuivendamise mõju oli väikseim sademeterikkal perioodil. Märjamaa valla üldplaneeringus on arvestatud Illaste turbatootmisala olemasoluga ja kohustuslik on teha eksperthinnang rohevõrgustiku sidususe tagamiseks. Eksperthinnang on taotletava ala kohta koostatud (lisas). Taotletav ala ei ole vastuolus Märjamaa valla üldplaneeringuga. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Kavandatav tegevus ei oma mõju välisõhu kvaliteedile kuna ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste keskkonnamõju kohta künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Muu eelhinnangu info Lisa 12: Illaste_eksperthinnang_201224.pdf 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Illaste KLT materjalid Lisa 13: Illaste_turbatootmisala_graafilised_lisad.asice 16/16  Arvestades Veeseaduse § 186 lg 2, siis maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all või mis loetakse maareformi seaduse § 31 lõike 2 alusel riigi omandis olevaks. Antud tegevus toimub Illaste turbatootmisala (katastritunnus 88401:002:0092 ) katastriüksusel, mille valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet .  XII-0 - 18,27 - 18 XI-0 - I I 18,66 0,10 I X-0 - 17.94 18,28 0,20 17.86 17.89 IX-0 - 18,06 0,30 17.73 VIII-0 - I I 17.90 17.87 18,22 0,40 17.85 17.81 17.69 17.85 VII-0 - 18,04 0,60 17.82 17.83 17.89 VI-0 - 17.84 18 17.76 18,22 0,50 19 17.80 XII-1 - N V-0 - 19 17.56 18.37 19.68 17,89 0,40 17 20 XI-1 - 18,23 0,50 22 520 000 520 500 521 000 521 500 522 000 IV-0 - 18 17.70 21.62 17,91 0,40 17.69 20.58 X-1 1,30 17.59 17.57 17,93 0,30 20 22.37 17.51 21.64 21 22,29 4,50 IX-1 2,20 1 21.84 22,56 4,30 8 22.12 17.62 22 VIII-1 2,00 22.79 22.71 17.63 17.57 21.62 22.56 20.26 21.79 22,71 4,00 21.76 0 22.38 22.90 17.59 2 17.75 VII-1 1,50 23 1 III-0 - 22,56 5,70 2 17 17,85 0,30 21.43 VI-1 2,00 22.27 22.64 23.21 8' 22.87 22.58 17.67 22,16 5,50 23.46 23.27 XII-2 - 21.99 17,73 0,30 17.57 V-1 0,90 21,39 4,90 Konuvere loodusala 7' 7 XI-2 2,35 17.36 9 19.71 1 23.55 23,06 5,95 21 23.19 17.44 17.64 22.38 23.78 IV-1 - 21.16 Plokk 2 aT 22.62 6 X-2 2,30 23.48 22.81 9' 19,38 2,10 8-2 23.65 9-2 23,66 6,20 8 17.44 10-2 Plokk 1 aT 23.51 23,29 23,56 22 23.84 17.37 23.26 23,57 23.87 11-2 17.26 17 17.53 22.65 23 7-2 2,50 2,40 23.65 23,24 Märjamaa metskond 59 23.05 23.90 21.88 20.55 6,30 6,80 2,40 88401:002:0152 23,40 24.19 24 20 22.61 6,10 2,00 III-1 - 22.09 23.98 23.96 I 17,80 0,40 21.42 1,20 24.19 6,20 22.71 XII-3 17.28 VI-2 2,00 6,50 23.66 22,13 17.14 22,78 6,10 18.38 24.35 24.15 11-3 Kaardileht nr 6311 Vigala V-2 1,40 12-3 1,50 23 II-0 - 17.56 23.19 23.88 24.31 23,81 16.89 18 17.37 21,37 5,30 22.22 24.30 10-3 23.41 23,20 5,40 24.19 22.58 17,42 - 20.34 23.53 24,17 2,50 17.14 I-07 - 17.36 2,00 1 IV-2 - 6,80 16,98 0,20 2,80 6,40 9 17 24.40 24.33 18.77 22.76 24.23 18,40 1,50 21.22 24.37 23.81 6,70 16.98 8-3 17 19 17.39 23.91 9-3 Plokk 1 aT 22 17.44 24,20 24.36 Illaste turbatootmisala 24,31 Märjamaa metskond 91 22.49 7-3 2,60 88401:002:0092 24.39 24.48 24.49 10' 88402:001:0095 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 16.78 III-2 - 19.40 19.80 6-3 22.70 23,58 24.25 7,10 3,00 23.09 11' 17 23.91 24.28 17.57 22,14 6,80 12-4 22.56 16.85 koordinaadid piiripunktide koordinaadid Sepa-Tõnisesauna 17.31 17,56 0,10 18.16 23.40 1,90 22,92 24.38 88402:001:0198 19.78 1,70 6,90 23.69 11-4 16.81 17.53 23.90 16.82 V-3 1,50 22.08 6,00 24.32 24.44 10-4 24.43 24,17 23.48 2,50 Nr X Y Nr X Y 23.51 II-1 - 21,11 5,00 22.84 24,45 6,50 16.89 17,59 1,00 24.41 3,20 21.85 16.72 1 6 514 815,65 519 715,17 1' 6 514 804,07 519 631,26 18 19.39 6 515 000 16.70 I-1 - 24.52 9-4 3,30 7,30 23.39 24 24.50 22.63 2 6 514 612,75 520 078,94 2' 6 514 815,65 519 715,17 23 17.59 19.49 16,90 0,15 16.84 19.17 IV-3 1,45 24.58 24,44 6,90 24.09 Märjamaa metskond 345 17.14 23.33 19,00 2,45 20.36 22.64 23.80 24.38 8-4 3 6 514 768,15 520 417,57 3' 6 514 612,75 520 078,94 3,00 88402:001:0447 24,34 19.21 6,90 22.56 16.73 4 6 514 795,63 520 572,31 4' 6 514 768,15 520 417,57 21 16.67 23.58 7-4 23.89 24.23 19 19.11 3,80 24.38 2 17.53 22.95 24.41 16.58 17.49 22.71 24.52 23.39 5 6 514 855,70 520 608,06 5' 6 514 795,63 520 572,31 0 23,70 24.53 18.75 Plokk 3 aT 17 7,40 17.74 III-3 - 21.37 6' 6-4 12-5 XII-5 1,60 6 6 515 366,62 520 887,93 6' 6 514 855,70 520 608,06 19 17,84 1,30 22,52 1,70 21,54 5,50 5 Plokk 4 aT 16.59 17 16.49 6,80 24.24 23.87 22,74 Laia 17.84 23.28 23.53 24.27 7 6 515 400,05 521 122,12 7' 6 515 366,62 520 887,93 5-4 1,20 24.22 24.34 88402:001:0442 2' 1 18 17.33 20.55 21,97 22.56 23.96 23.71 24.43 24.25 11-5 2,00 12' 8 6 515 350,07 521 745,24 8' 6 515 400,05 521 122,12 20 II-2 - 18.25 19.38 21 4' 6,10 23.42 23.60 24.07 23,37 23.28 6,50 10 18.65 16.42 20.68 22.61 24.12 17,59 0,70 1,10 23.22 23.65 24.26 10-5 9 6 515 157,09 521 910,74 9' 6 515 350,07 521 745,24 17.39 1' 23.39 23.83 18 17.64 3 22.17 5,80 22.35 22.95 23.63 24.09 9-5 24.35 24 23,91 2,30 22.31 16.37 16.24 10 6 514 862,66 521 936,07 10' 6 515 091,88 521 966,68 7,00 1-2 19 17.86 20.88 20,93 20.93 5' 22.46 23.13 23.20 23.32 8-5 23.71 23,78 3,40 24.09 23.37 11 Undi 11 6 514 770,80 521 915,21 11' 6 515 088,90 522 028,91 21 20.56 23.78 21.42 21.83 4 17 23.15 21.10 6,60 23.48 88402:001:0094 4-4 23.06 23,45 2,80 12 6 514 712,38 521 716,61 12' 6 514 860,17 522 074,92 22.18 6-5 22.67 XII-6 - 18.08 2,00 20,95 21.54 7-5 6,30 20.61 20.88 20.35 22,16 22.91 2,60 17,79 1,00 16.19 4,50 22.05 22.54 22,53 23.53 16.22 13 6 514 452,37 521 663,48 13' 6 514 723,30 521 958,24 1 21.53 2,00 21.30 22.84 6,30 17 21 3' 2 0,60 14'13' 16.19 20.32 12 14 6 514 053,51 521 668,11 14' 6 514 711,55 521 930,11 16.49 18 3-4 21.12 4,20 21.80 5-5 22.15 5,70 18 1,00 23.43 23.60 20.01 19.37 19.48 2-3 21.41 21.49 22.07 5,80 23.06 15 6 513 958,18 521 500,46 15' 6 514 669,18 521 762,95 17.77 20.53 21,13 21.12 21,56 23.42 16.17 17.40 20.36 20,25 2 21.11 21.88 22.44 22.37 23 23.22 22.59 15' 16.11 16 6 514 118,05 521 329,66 16' 6 514 616,39 521 772,71 0,50 23 XI-6 - 16.39 17 1-3 19.32 19.90 0,30 1,00 21.69 23.08 26' 10-6 18,11 2,30 16.23 17 6 514 439,63 521 283,15 17' 6 514 452,87 521 764,93 16.55 18,63 20.51 20.80 4,40 21.22 5,10 23 23.15 Tõnnemetsa 3,5019.98 21.27 22,32 20.05 421 21.38 88402:001:0143 18 6 514 713,54 520 848,21 18' 6 514 379,72 521 761,29 22.86 9-6 16' 17 16.58 0,40 20.27 21.10 4-5 1,50 22.44 16.14 22.70 2,10 22 20.90 16.11 Konnasilma 16.73 2,00 20.55 21.68 21.25 21,33 4,50 22.87 22.69 22,85 19 6 514 552,34 520 332,00 19' 6 514 303,42 521 757,49 21.27 6,3022.08 16.27 88402:001:0099 19.34 2,80 20.70 19.90 21.22 22.70 8-6 XI-7 - 20 6 514 045,89 520 174,61 20' 6 514 101,17 521 738,78 16.84 20.19 21.19 21,83 6,70 22.51 16,57 0,50 3-5 21 21.28 22.68 19 22.67 21.36 VII-6 1,00 22.39 18.51 21 6 513 886,18 519 715,83 21' 6 514 036,29 521 732,66 6 514 500 16.69 20.91 20,69 22.60 20,74 2,75 16.16 Vanakuuse 20.65 3,30 16.02 22 6 514 011,47 519 613,55 22' 6 513 786,38 521 503,11 27' 16.11 22 20.04 21.70 VI-6 1,50 5,30 22.29 21.92 88402:001:0093 16.77 21.23 1,60 20.81 2-4 21.28 21.13 22.66 22,38 7,20 20.06 23 6 514 326,92 519 806,86 23' 6 513 833,88 521 411,09 20.48 4,00 22.52 16.70 20,76 21.30 22.47 V-6 1,60 Konuvere loodusala 20.49 22 17' 16.22 22,65 6,00 13 16.08 24' 6 514 063,60 521 286,46 19 16.79 1-4 10-7 20.82 0,60 17 21 21.83 20,24 21.16 21.24 21,21 Pindala 153,09 ha 25' 6 514 409,67 521 236,98 4,00 21.32 21.27 21.14 21.70 15.97 21.50 22.65 Plokk 2 aT 25' 9-7 18.63 16.04 26' 6 514 658,92 520 841,09 18 20.89 19.48 22.25 19.44 8-7 21.60 16 16.71 1,00 21.59 21.50 21,52 1,50 16.10 Selma 21 16.85 3,50 20.96 21.39 Plokk 1 aT 20,97 5,10 18' 88402:001:0502 27' 6 514 512,45 520 371,89 Laane 36' 18.64 21.36 21.21 21.30 22.18 IV-6 3,10 22.48 22.27 22.29 VIII-7 0,80 1,30 1,60 21.13 22,35 5,00 0 28' 6 514 007,00 520 214,99 88402:001:0061 23 20.81 2 18.48 21,13 4,10 4,10 5,20 21.08 21.17 Märjamaa metskond 72 22 21.37 1 16.20 21.60 3-6 VII-7 - 29' 6 513 908,86 520 258,52 2 20.56 88401:002:0094 21.49 21.02 Tänavmetsa 18 16.97 20,62 18,80 2,00 16.76 20.80 VI-7 - 19.40 20.35 21 21.10 18.44 19' 88402:001:0138 30' 6 513 889,00 520 062,73 16 1 22.27 22.23 21.87 9 17.80 20.62 21.13 2,40 19,38 3,50 20 20.88 18.83 31' 6 513 881,88 519 913,11 2-5 4,00 20.77 18 18.39 22.15 20.84 16.90 21.47 V-7 1,00 16.31 16.04 17.58 20.17 1-5 20,51 21.09 21,52 4,50 20.73 32' 6 513 878,57 519 846,08 20.73 22.11 20,11 10-8 15.96 XIII-0 - 2,25 21.58 16.25 33' 6 513 870,13 519 670,48 20.84 21.14 19.26 19,93 17,71 - 3,65 3-7 17.60 20.68 16.69 0,70 20.96 18.65 20.33 9-8 34' 6 513 956,69 519 537,58 20.25 3,40 20.69 20,46 21.53 19.04 0,90 13-1 20,51 35' 6 514 015,44 519 536,59 18.20 18.74 3,50 Volli 19 17.47 16.04 20.94 21.99 18.18 1 20.16 22.07 18,85 20.56 20.72 1,20 8 VI-8 - VIII-8 - 8-8 2 IV-7 2,30 1 2,75 20.36 16.30 88402:001:0069 18 16 36' 6 514 353,73 519 703,42 20 põld 17.59 20.35 20.82 3,40 22,13 4,50 16,95 0,60 18.45 17,71 0,20 19,26 18.39 18.45 - 20.62 22 18.63 4,00 17 21.52 VII-8 - 20 17 20.05 15.93 2,00 20.48 III-7 3,00 0,80 18,92 2,50 Metsanurga 20.40 20.32 21,48 4,80 18.98 16.86 17 16.65 VIII-9 - 2,90 18.53 20.19 10-9 20' Pindala 192,52 ha I 20.26 21 16,55 0,05 88402:001:1010 17 I 18.16 2-6 19 19.73 18,19 ' 17.06 15.98 19.53 20.28 20.30 18,76 18.99 21.63 21.78 16.53 18.16 9-9 14 15.96 16.36 35' 20.24 1-6 21.14 V-8 - 16.28 24' 18,95 - 1,80 - 18,82 1,50 16.39 18.25 15.83 19.05 20.19 20.23 19,25 18.83 1,60 20 28' 16.37 0,80 21' 6 514 000 22 20.93 18.46 18.62 X-9 - 8 16.11 2,80 1 19.08 21.31 0,15 16.08 17,25 1,00 15.93 18.34 19.71 19.88 2,40 17 19.01 16.38 15.93 15.99 13-2 19.64 20 VII-9 - IX-9 - Valve 34' 17 18.04 18,65 15,95 0,45 15.73 17,81 1,50 M är 16.35 IV-8 - 88402:001:0072 16 21 29' 19 15.89 M är 16 18.77 16.11 88402: 19,30 2,30 88402: 18.51 0,50 Rabapaj 15 I 17.40 1 9 j 7 1 I am aa m 16 88402: 16.66 2,00 II-7 - III-8 17.86 - Plokk 1 aT 15.83 15.88 I j 15.99 15.81 am aa 8 88402 1 I-7- M är ' 15.82 16,50 0,30 17,52 0,90 15.63 88402: 16.32 17.17 15.80 18.31 16.52 XIII-3 - 16,74 0,30 16.33 Oj 16.84 18.46 16.91 001: 15.64 16,78 0,20 7 001: 17.93 1 j 16.81 30' 88 a am aa m 16.77 88401: 32' 31' I 15.65 33' 16.70 001: 40 Tü uoksa ' 88402 Sepa 8840 88 18 m et 16.31 : et Reika 001: 2: l 1 16.29 15.57 g 0263 001: 0067 7 1 V-9 - 00 i 40 884 põld 6 skond 1 88402:001:0235 16.92 17.40 23' 15.61 Sa 01 16.79 16.84 IV-9 - 8 1: skond 16.45 16,41 0,30 0465 884 2: 15.54 8 00 M ar 2: 8 0463 Tül 17,07 0,20 15.71 4 001: al : 0 Ve 06 0 0035 8 15.50 02: : Al et 001: 001: 4 2 Paj 1: e 50 16.88 16.54 15.43 M 00 0 ra 16.95 : 0 02: 16.20 16.37 em 0435 gi skond di 22' 2 a 1: 001 16.51 0 Märkused: 0 : rj 0 1 0490 uok 066 40 138 Pajumetsa a : 00 Uuemetsanurga 0192 0005 15.53 0 a 17.04 16.57 16.25 16 15.56 0 : 16.72 7 Aj.Rp.1 Elliste Märjamaa 16.43 metskond 92 88402:001:0120 7 1 sa põld 16.04 3 15.46 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 0 263 8 88402:001:0107 15.43 8 15.85 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.02.2024); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 20.02.2024); - Keskkonnaregistri Illaste turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 20.02.2024); - Illaste turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse aruannet ja graafilisi lisasid, 1 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2006, töö nr 06/0145); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1-5 0,70 Sondeerimispunkti nr Vähelagunenud turba kihi paksus, m 20,11 3,40 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m Kogu lasundi paksus, m - Rapla maakonna Illaste turbamaardla geoloogilise uuringu aruanne, Ranna või kalda piiranguvöönd 1' pp.5 Turba analüüsi punkt ja number (Eesti Geoloogiakeskus, 2001, EGF 7303); Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Illaste turbatootmsiala jääkvaru uuring (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4804). Turba kütteväärtuse ja raskemetallide Eesvoolu kaitsevöönd 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) sisalduse määrangu punkt Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Maardla piir (asendiplaanil) 1984. a otsingulise töö proovipunkt ja Laane 530 Vääriselupaik Illaste turbatootmisala number (turba analüüs) Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Illaste turbamaardla Mäeeraldise plaan 88402:001:0061 I I' Geoloogilise läbilõike joon Maaparandussüsteemi maa-ala Märjamaa vald, Rapla maakond Konuvere loodusala 21 Maapinna samakõrgusjoon, m Loa omanik ERA Valduse AS Graafiline lisa 1/3 17 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Elektripaigaldise kaitsevöönd Metsanurga 2, Sõtke, 78318 Rapla maakond [email protected] Mõõtkava 1:5000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 19.12.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4735 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige II-II' Botaaniline läbilõige N S 8-3 m m (M 1:25) Läbilõige I-I' 24 Illaste turbatootmisala 24 88401:002:0092 0,00 N S Märjamaa metskond 59 17 l.14,0% r. sfagnumi m m 88401:002:0152 0,25 Märjamaa metskond 72 18 l.23,6% r. villpea-sfagnumi skond 59 23 23 23 23 88401:002:0094 0,50 0152 19 l.10,0% r. villpea-sfagnumi 002: 0,75 am aa m et Illaste turbatootmisala 22 88401:002:0092 22 22 22 20 l.13,8% r. villpea-sfagnumi Tee 88401: Tee 1,00 Plokk 3 aT Plokk 2 aT Plokk 2 aT 21 l.12,7% r. sfagnumi j M är 1,25 21 2-5 21 21 21 22 l.8,9% r. sfagnumi 1,50 23 l.13,4% r. sfagnumi 1 Plokk 3 aT 2 1,75 20 20 20 20 24 l.14,2% r. sfagnumi 3 2,00 2 aT 4 25 l.10,6% r. sfagnumi 5 2,25 6 19 19 19 19 7 Plokk 4 aT 26 l.12,6% r. villpea-sfagnumi 8 Plokk 4 aT Plokk 1 aT 2,60 9 27 l.32,6% r. sfagnumi-villpea 2,75 10 18 11 18 18 Plokk 1 aT 18 28 l.30,7% r. sfagnumi 3,00 1 aT 12 1 aT 29 l.19,9% r. sfagnumi-villpea 13 3,25 1 aT 14 17 16 17 17 17 30 l.16,2% r. sfagnumi-villpea 3,50 31 l.16,6% r. villpea-sfagnumi 3,80 16 16 16 16 32 l.17,2% r. villpea-sfagnumi 4,00 33 l.12,8% r. villpea-sfagnumi 4,25 15 15 15 15 34 l.12,8% r. sfagnumi 4,50 35 l.18,3% r. villpea-sfagnumi Piketi nr II-0 II-1 II-2 2-3 2-4 2-5 2-6 II-7 Piketi nr VI-0 VI-1 VI-2 6-3 6-4 6-5 VI-6 VI-7 VI-8 4,75 36 l.16,4% r. sfagnumi Maapinna abs kõrgus, m 17,42 17,59 17,59 20,25 20,76 20,51 18,76 16,50 Maapinna abs kõrgus, m 18,22 22,16 22,78 22,14 22,52 22,16 22,38 19,38 16,95 5,00 Lamami abs kõrgus, m 17,42 16,59 16,89 16,75 16,76 16,86 17,16 16,20 Lamami abs kõrgus, m 17,72 16,66 16,68 16,14 16,42 16,46 15,18 15,88 16,35 37 l.12,5% r. villpea-sfagnumi 5,25 Turbalasundi kogupaksus, m - 1,00 0,70 3,50 4,00 3,65 1,60 0,30 Turbalasundi kogupaksus, m 0,50 5,50 6,10 6,00 6,10 5,70 7,20 3,50 0,60 38 l.11,7% r. sfagnumi Vähelag. turbakihi paksus, m - - - 0,30 0,60 2,25 - - Vähelag. turbakihi paksus, m - 2,00 2,00 1,70 1,20 0,60 1,50 - - 5,50 39 l.10,4% r. villpea-sfagnumi Vahekaugused, m 200 200 195 197 212 196 148 Vahekaugused, m 200 200 202 200 163 237 200 137 5,75 40 l.21,9% ss. pilliroo-sfagnumi 6,00 41 l.33,2% ss. pilliroo-tarna Botaaniline 6,25 läbilõige 42 l.24,3% ss. pilliroo-tarna 2-5 (M 1:25) 6,50 43 l.24,3% ss. pilliroo-tarna Läbilõige III-III' 0,00 6,75 N S 1 l.13,8% r. sfagnumi-villpea 44 l.25,2% ss. sfagnumi-rohu m m Mäeeraldise teenindusmaa piir 0,25 2 l.9,5% r. villpea-sfagnumi 7,10 25 25 Taotletava mäeeraldise piir Illaste turbatootmisala 0,50 88401:002:0092 Olemasoleva mäeeraldise piir 3 l.9,5% r. sfagnumi 0,75 Botaaniline Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 4 l.15,7% r. villpea-sfagnumi läbilõige 24 Märjamaa metskond 59 24 Illaste turbatootmisala Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 9-8 88401:002:0152 88401:002:0092 1,00 (M 1:25) Uuringuaegne veetase 5 l.28,2% r. villpea-sfagnumi 1,25 Eeldatav veetase maavara ammendamisel 0,00 6 l.20,0% ss. sfagnumi-pilliroo 23 23 45 l.28,8% r. villpea-sfagnumi 9-8 Proovivõtupunkt 1,50 0,25 7 l.19,0% ss. puu-pilliroo 46 l.14,9% r. villpea-sfagnumi 45 Proovi number 1,75 0,50 8 l.15,6% ss. sfagnumi-lehtsambla 22 Plokk 3 aT 22 47 l.19,9% r. villpea-sfagnumi 2,00 Vähelagunenud turvas 0,75 9 l.15,6% ss. lehtsambla-sfagnumi Plokk 2 aT 48 l.20,6% r. sfagnumi 2,25 1,00 9-8 10 l.15,4% ms. pilliroo-lehtsambla 21 21 Hästilagunenud turvas 49 l.12,1% r. villpea-sfagnumi 2,50 11 l.16,3% ms. pilliroo-lehtsambla 1,30 45 50 l.25,1% r. villpea-sfagnumi Liiv 2,75 1,50 46 12 l.27,9% ms. pilliroo-lehtsambla 20 20 51 l.11,1% r. villpea-sfagnumi 47 3,00 1,75 48 Liivsavi / saviliiv 13 l.31,8% ms. lehtsambla pilliroo 52 l.13,4% r. villpea-sfagnumi Plokk 4 aT 49 3,25 2,00 19 Plokk 1 aT 50 19 14 l.33,6% ms. tarna-pilliroo 53 l.23,9% r. villpea-sfagnumi 51 Savi 3,50 16 l.38,8% ms. pilliroo-tarna 2,25 52 3,65 54 l.11,3% r. villpea-sfagnumi 53 2,50 54 Konuvere loodusala 18 18 55 l.14,2% ss. pilliroo-sfagnumi 55 2,75 56 Maapinna kontuur 56 l.31,4% ss. puu-pilliroo 57 Vääriselupaik L<25% Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir 3,00 58 L>25% 17 17 57 l.31,4% ms. tarna-pilliroo 59 Turbalasundi lamam 3,25 60 Maaparandussüsteemi maa-ala 10 Proovi number 58 l.32,1% ms. pilliroo-tarna l.20,0% Lagunemise aste, % 3,50 16 16 59 l.40,3% ms. pilliroo-tarna Põhjatervik r. Rabaturvas Plokk 1 aT 3,75 ss. Siirdesooturvas 60 l.40,7% ms. tarna-pilliroo 4,00 ms. Madalsooturvas 15 15 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Piketi nr IX-0 IX-1 9-2 9-3 9-4 9-5 9-6 9-7 9-8 9-9 IX-9 Illaste turbatootmisala Märkused: Illaste turbamaardla Geoloogilised läbilõiked Maapinna abs kõrgus, m 18,06 22,56 23,56 24,31 24,44 23,78 22,85 21,52 20,51 18,95 17,81 Märjamaa vald, Rapla maakond Lamami abs kõrgus, m 17,76 18,26 16,76 17,51 17,54 17,48 16,15 16,32 16,51 16,15 16,31 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Loa omanik ERA Valduse AS Graafiline lisa 2/3 Turbalasundi kogupaksus, m 0,30 4,30 6,80 6,80 6,90 6,30 6,70 5,20 4,00 2,80 1,50 - Illaste turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse aruannet ja graafilisi lisasid, Metsanurga 2, Sõtke, 78318 Rapla maakond (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2006, töö nr 06/0145); [email protected] H 1 : 5000 Vähelag. turbakihi paksus, m - 2,20 2,40 3,00 3,00 2,80 2,80 1,60 2,75 0,80 - Mõõtkava - Rapla maakonna Illaste turbamaardla geoloogilise uuringu aruanne, V 1 : 50 Vahekaugused, m 200 217 229 152 229 200 194 211 135 74 (Eesti Geoloogiakeskus, 2001, EGF 7303); Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 19.12.2024 - Illaste turbatootmsiala jääkvaru uuring (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4804). /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4735 /Allkirjastatud digitaalselt/  17. 86 17. 94 17. 89 17. 73 17. 85 17. 90 17. 87 17. 85 17. 81 17. 69 17. 89 17. 82 17. 84 1 17. 83 8 7. 76 19 1 519 500 19 17. 80 17. 56 18. 37 520 000 19. 68 520 500 20 521 000 17. 70 22 17 20. 58 18 521 500 20 21. 62 17. 51 17. 69 522 000 21 21. 64 22. 37 17. 59 17. 57 1 17. 62 8 21. 84 22. 12 6515500 20. 26 21. 62 22 21. 79 22. 71 22. 56 22. 79 17. 63 17. 57 22. 90 22. 38 21. 76 0 2 23 17. 59 17. 75 21. 43 1 1 22. 27 7. 67 22. 64 23. 21 8' 22. 87 2 17 23. 46 N 23. 27 22. 58 19. 71 Konuver eloodusal a 7' 7 21. 99 21 17. 64 17. 57 23. 19 23. 55 21. 16 22. 38 22. 62 9 Pl okk2aT 6 17. 36 1 23. 78 17. 44 Pl okk1a 23. 48 22. 81 9' 17. 53 T 8 17. 44 Mär jamaame 23 22 20. 55 tskond59 23. 05 17. 37 20 22. 65 17. 26 88401: 002: 0152 22. 61 22. 09 21. 88 21. 42 Kaardileht nr 6311 Vigala 22. 71 17. 28 17. 37 17. 56 17. 14 23. 19 18. 38 22. 22 20. 34 7 17. 36 1 16. 89 18 22. 58 22. 76 17 21. 22 . 14 17. 39 19 17. 44 Pl okk1aT 9 18. 77 22 16. 78 16. 98 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 17 22. 49 19. 40 Sepa- T õni sesauna 17. 57 19. 80 Mär jamaametskond91 88 17. 31 18. 1 10' koordinaadid piiripunktide koordinaadid 402: 001:0198 6 88402: 001: 0095 17. 53 22. 56 11' 16. 82 19. 78 16. 85 22. 08 I l last eturbat ootmisal a 16. 89 Nr X Y Nr X Y 6515000 16. 70 88401: 002:0092 16 18 . 81 19. 39 1 6 514 815,65 519 715,17 1' 6 514 804,07 519 631,26 17. 59 16. 84 19. 17 19. 49 17. 14 22. 63 21. 85 16. 72 2 6 514 612,75 520 078,94 2' 6 514 815,65 519 715,17 20. 36 T aast uvsooal a 3 6 514 768,15 520 417,57 3' 6 514 612,75 520 078,94 16. 67 19. 21 pi ndala192, 52ha Mär jamaame t skond345 17. 49 17. 19. 11 4 6 514 795,63 520 572,31 4' 6 514 768,15 520 417,57 19 53 2 0 22. 71 88402: 001: 0447 17. 74 5 6 514 855,70 520 608,06 5' 6 514 795,63 520 572,31 6' 19 22. 56 16. 73 21 16. 49 21. 37 Lai a 17. 84 18. 75 16. 58 6 6 515 366,62 520 887,93 6' 6 514 855,70 520 608,06 5' 5 88402: 001:0442 2' 1 18 17. 33 20. 55 7 6 515 400,05 521 122,12 7' 6 515 366,62 520 887,93 17 16. 59 20. 68 20 18. 25 19. 38 4' 8 6 515 350,07 521 745,24 8' 6 515 400,05 521 122,12 1' 21 17. 39 4 12' 9 6 515 157,09 521 910,74 9' 6 515 350,07 521 745,24 17. 64 3 22. 17 10 18. 65 17. 86 16. 42 10 6 514 862,66 521 936,07 10' 6 515 091,88 521 966,68 18 20. 93 20. 56 16. 24 21. 42 16. 37 11 6 514 770,80 521 915,21 11' 6 515 088,90 522 028,91 11 19 18. 08 Un di 12 6 514 712,38 521 716,61 12' 6 514 860,17 522 074,92 16. 49 21 21. 53 88402: 001:0094 13 6 514 452,37 521 663,48 13' 6 514 723,30 521 958,24 18 3' 20. 61 16. 19 14 6 514 053,51 521 668,11 14' 6 514 711,55 521 930,11 17. 77 17. 40 21. 41 18 21 16. 22 2 12 13' 16. 19 15 6 513 958,18 521 500,46 15' 6 514 669,18 521 762,95 16. 55 17 14' 16 6 514 118,05 521 329,66 16' 6 514 616,39 521 772,71 23. 08 26' 15' 16. 11 16. 17 17 6 514 439,63 521 283,15 17' 6 514 452,87 521 764,93 16. 58 23 16. 39 Konnasi l ma 16. 23 16. 73 22. 86 Tõnnemetsa 18 6 514 713,54 520 848,21 18' 6 514 379,72 521 761,29 88402: 001:0099 22. 70 22. 87 16' 88402: 001: 0143 19 6 514 552,34 520 332,00 19' 6 514 303,42 521 757,49 17 16. 11 16. 14 16. 84 22. 70 20 6 514 045,89 520 174,61 20' 6 514 101,17 521 738,78 65145 1 0 6 0 . 69 16. 27 19 22. 67 22. 68 21 6 513 886,18 519 715,83 21' 6 514 036,29 521 732,66 21. 36 16. 77 27' 22. 60 22 18. 51 22 6 514 011,47 519 613,55 22' 6 513 786,38 521 503,11 16. 70 21. 13 16. 16 22. 52 22. 66 16. 11 Vanakuuse 16.02 23 6 514 326,92 519 806,86 23' 6 513 833,88 521 411,09 22. 47 20. 06 16. 79 88402: 001:0093 Konuver eloodusal a 20. 49 24' 6 514 063,60 521 286,46 13 17' 16. 22 Pindala 153,09 ha 25' 6 514 409,67 521 236,98 17 21 19 18 16. 7 16. 08 1 16. 85 22. 65 Pl okk2aT 2 21. 14 26' 6 514 658,92 520 841,09 Laane 36' 18. 64 2. 25 19. 48 19. 44 25' 21. 50 Pl 21 88402: 001:0061 22. 18 22. 48 okk1aT 18. 63 16. 04 15. 97 27' 6 514 512,45 520 371,89 23 16 1 16. 10 Sel ma 22. 27 22. 29 0 8' 28' 6 514 007,00 520 214,99 Mär jamaametskond72 2 88402: 001: 0502 18 16. 97 22 18. 48 16. 76 88401: 002: 00 29' 6 513 908,86 520 258,52 94 21. 49 16. 20 17. 80 22. 27 22. 23 30' 6 513 889,00 520 062,73 21. 8 19. 40 20. 35 Tänavmetsa 7 19' 1 16. 90 31' 6 513 881,88 519 913,11 9 18. 83 18. 44 17. 58 22. 15 20 88402: 001: 0138 16 18. 39 20. 77 32' 6 513 878,57 519 846,08 18 22. 11 16. 31 16. 04 16. 69 21. 58 33' 6 513 870,13 519 670,48 19. 26 16. 25 18. 20 18. 65 17. 60 15. 96 34' 6 513 956,69 519 537,58 19. 04 põld 21. 99 35' 6 514 015,44 519 536,59 19 22. 07 18. 74 17. 47 1 17. 59 2 18. 45 18 17 18. 18 16. 04 Voll i 36' 6 514 353,73 519 703,42 22 Me t sa 18. 45 18 16 16. 30 nur ga 21. 52 18. 63 18. 39 88402:001: 0069 88402: 001: 1010 18. 16 21 18. 98 16. 86 15. 93 Pindala 192,52 ha 17 16. 65 20' 17 21. 63 21. 78 16. 36 35' 16. 53 18. 16 17. 06 651400 22 21. 14 24' 14 15. 98 0 20 28' 16. 39 16. 28 15. 96 20. 93 18. 46 16. 37 15. 83 17 18. 34 21. 31 16. 11 18. 62 21' 8 34' 18. 04 1 19. 01 2 M är 1 16. 35 0 16. 38 6. 08 21 15. 93 15. 93 17 29' 15. 99 88402: 19 1 Valv e M är 7 j 16 15. 73 88402: 15. 89 9 am aa m 88402: 16. 66 1 18. 51 Rabapaj 16. 11 88402: 16 16. 32 001:0072 18 17. 86 Pl okk1aT j 16. 52 15 M är 17. 40 am aa m 88402: 15. 99 Oj 18. 31 001: 16 16. 91 16. 8 15. 82 4 15. 6 16. 81 18. 46 16. 33 3 15. 81 1 15. 8 5. 83 8 88402: 001: a 33' 32' 3 30' 17. 17 001: 16. 31 17. j 93 15. 80 1 8840 ' 16. 77 88402 am aa m et 88401: 16. 70 Reik a 15. 64 uoksa põld 1 7 0263 6 18 1 skond 14 1 88402: 001:023 001: 5 0067 7 16. 92 0465 15. 65 88 Sepa et 16. 84 16. 79 17. 40 88 M ar 2: 15. 57 40 Tü 001: 16. 29 Tül 16. 45 skond 1 2: l 884 : 23' g 001: 8 40 001: 00 i 001: 0463 1 8 16. 20 8 Sa 01 16. 95 16. 88 15. 54 15. 6 et 4 di 884 gi 0 Ve 1: 8 16. 54 2: 16. 51 15. 71 00 4 0035 02: Uueme 2 skond 2 t sanu M 00 r al : Al ga 16. 37 15. 50 0 0 :0 ra 0192 06 0005 0 Paj Märkused: 0490 2 a 1: 17. 04 e 507 15. 43 16 0 02: . 57 em 88402: 001 : : 0092 rj 0 001 Aj . Rp 16. 25 . 1 El li st e 16. 72 22' 1 a 3 16 38 17,35 :0 0 põld 1 põld Mär jamaame uok 066 88402 6 ts 1 k 6 o . 4 n 3 d92 15. 53 Pajum et sa 0 001 a : 001:0060 16. 04 15. 56 7 : 88402: 001: 010 7 88 1 043 402: 0 0 1: 0120 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 63 s 8 15. 46 : 8 a 0 15. 85 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 5 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.02.2024); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 20.02.2024); - Keskkonnaregistri Illaste turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 20.02.2024); - Illaste turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse aruannet ja graafilisi lisasid, 1 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2006, töö nr 06/0145); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Ranna või kalda piiranguvöönd - Rapla maakonna Illaste turbamaardla geoloogilise uuringu aruanne, 1' (Eesti Geoloogiakeskus, 2001, EGF 7303); Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Eesvoolu kaitsevöönd - Illaste turbatootmsiala jääkvaru uuring (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4804). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Maardla piir (asendiplaanil) Vääriselupaik Laane Illaste turbatootmisala Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Illaste turbamaardla Korrastatud ala plaan 88402:001:0061 Konuvere loodusala Märjamaa vald, Rapla maakond 21 Maapinna samakõrgusjoon, m Loa omanik ERA Valduse AS Graafiline lisa 3/3 Maaparandussüsteemi maa-ala Metsanurga 2, Sõtke, 78318 Rapla maakond 0 100 200 m [email protected] Mõõtkava 1:5000 Taastuv soo, pindala 192,52 ha Elektripaigaldise kaitsevöönd Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 19.12.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4735 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS ERA Valduse on turba tootmisega tegelev ettevõte, kes kaevandab turvast Illaste turbamaardlas Illaste turbatootmisalal (keskkonnaluba nr Rapm-045). Illaste tootmisala keskkonnaloaga on antud kasutusse tootmisalal leviv turbavaru vertikaallõikes osaliselt, kuivõrd loa andmise hetkel ei võimaldanud kehtinud õigus kogu lasundit mäeeraldisse arvata. Antud taotlusega soovitakse vastavalt Maapõueseaduse § 45 lg 5 muuta mäeeraldise vertikaalpiiri selliselt, et see hõlmab kogu turbalasundi, sealjuures moodustatud varuploki 4 aT. Sellega tagatakse maavara säästlik kasutamine. Lähtuvalt ressursi säästlikust kasutamisest on otstarbekas turbavaru juba mõjutatud asukohas ammendada, vähendamaks vajadust uusi turbamaardlaid ja -tootmisalasid avada. Selleks soovib taotleja pikendada luba 30 aasta võrra. Vastavalt majandus- ja taristuministri 03.05.2019 määrusega nr 32 vastu võetud markšeiderimõõdistamise täpsustatud nõuete ja korra §-le 2 tehakse turbatootmisala markšeiderimõõdistamine kogu turbalasundi ulatuses, arvestamata mäeeraldise sügavust. Markšeiderimõõdistamisel tuleb käsipuuriga kontrollida turba lamami kõrgusandmeid vähemalt 10% mäeeraldise alale jäävate geoloogilise uuringu sondeerimispunktide ulatuses. Turbatootmisala jääkvaru saab määrata markšeiderimõõdistamisega, kui lamamikõrgusandmete keskmine erinevus ei ületa 10 cm. Kui erinevus on suurem, tuleb kogu mäeeraldise ulatuses lasundit sondeerida tarbevaru uuringu nõuetele vastava tihedusega. OÜ Inseneribüroo Steiger poolt teostatud uuringu1 esimese etapis sondeeriti Illaste tootmisala turbalasundit 9 punktis, mille asukohad langesid kokku Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a geoloogilise uuringu (EGF 7303) plaanile kantud uuringupunktide asukohtadega. Lamami kõrguse keskmiseks erinevuseks uuringupunktides saadi 20 cm. Seetõttu rajati mäeeraldisele tarbevaru uuringu nõuetele vastav 200 × 200 m uus uuringuvõrk ning võeti proovid jääklasundi loodusliku niiskuse ja lagunemisastme määramiseks maavara geoloogilise uuringu korras tarbevarule kehtestatud ulatuses. Turbavaru hakatakse kasutama põllumajanduses ja aianduses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Illaste turbatootmisala paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Araste külas. Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldisest 1,2 km kaugusel idas Soo (88402:001:0550) ja Sepa (88402:001:0034). Mäeeraldise pindala on 153,09 ja selle teenindusmaa pindala on 192,52 ha. Mäeeraldis paikneb Illaste turbatootmisala (88401:002:0092) katastriüksusel. Illaste turbatootmisala omanik on riik, valitseja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet. Illaste mäeeraldis piirneb põhjast ja lõunast Natura 2000 Konuvere loodusalaga (RAH0000347). Põhja poole jäävad ka kaks vääriselupaika ( VEP nr. 148054, 148053). 1 Illaste turbamaardla Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024), EGF 9893 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Illaste raba paikneb 1-2 km põhja pool Vigala mattunud orgu Adavere lademe avamusalal. Adavere lade on siin esindatud ca 15 m paksusega Rumba kihistu savikate lubjakividega (mergli vahekihtidega). Aluspõhja kivimid on kaetud 1 - 5 m paksuse liivsavimoreeniga. Uuringualale ja ümbrusele on iseloomulik moreeni katvate jää- järveliste setete suur paksus. Jääjärvelised setted on esindatud viirsavidega paksusega 6 - 12 m ja neid katvate liivsavide ja saviliivadega üldpaksusega kuni 2 m. Turbalasundi keskmine paksus Illaste turbatootmisala mäeeraldisel on 5,5 m, suurim paksus mäeeraldise idaosas 7,4 m. Keskmiselt 1,9 m paksune vähelagunenud turba kiht esineb praktiliselt kogu mäeeraldise piires. See koosneb sfagnumiturbast (peamiselt fuskumiturvas) ja villpea-sfagnumiturbast. Vähelagunenud turba keskmine looduslik niiskus mäeeraldise piires on 91%, keskmine lagunemisaste 17% ja keskmine tuhasus 2001. a uuringu andmeil 1,6%. Hästilagunenud osa moodustavad nii rabaturba alumised kihid kui ka viimaste lamamis paiknev siirdesoo- ja madalsooturvas (peamiselt pilliroo-lehtsamblaturvas ja pilliroo-tarnaturvas). Hästilagunenud turba keskmine looduslik niiskus mäeeraldise piires on 91%, lagunemisaste 30% ja tuhasus 2001. a uuringu andmeil 6,1%. Hüdrogeoloogilises läbilõikes eraldatakse välja surveline siluri veekompleks ja vabapinnaline kvaternaari veekompleks. Neist viimane liigestub alal soosetete veekihiks (bQiv) ja mereliste setete veekihiks (mQiv). Soosetete veekiht on alal maapinnalt esimene vabapinnaline pinnaseveekiht. Veetase turbas on sügavusel ca 0,5 m, taseme aastase kõikumise amplituud ei ületa 0,2 - 0,3 m. Veekiht toitub sademeist ja toidab kõrge asendi tõttu lamavat meresetete veekihti või dreenitakse kraavidega. Turbalasundi veeandvus on väike. Soovete keemilist koostist uuringu käigus ei määratud, kuid vett iseloomustab kõrge permanganaatne hapnikutarve (üle 60 mg/1), happeline reaktsioon (pH alla 6,5) ja väike üldkaredus (0,1 - 1 mg-ekv/1). Füüsikaliste omaduste tõttu on soovesi joogiks kõlbmatu. Mereliste setete veekiht levib Illaste rabast idas, raba kirdepiiril moodustab see ühtse veekihi turbalasundiga. Vabapinnaline veetase ulatub 0,5 - 2 m sügavusele pinnast. Veetaseme aastase kõikumise amplituud on ca 1 m. Liivade filtratsiooni- koefitsendid (peenliiv) ulatuvad 0,5 - 1 m/d. Mereliste liivade veed on HC03-Ca-Mg- tüüpi mineraalsusega 0,2-0,5 g /1. Illaste raba lähiümbruses veekiht tarbimist ei leia (taludel sügavad puurkaevud). Siluri veekompleks on kaetud vettpidavate (k = ca 0,01 m/d) viirsavidega, mis tagab põhjavee kaitstuse reostuse eest, kuid raskendab veekompleksi toitumist. Avamusalal paiknevad Adavere lademe savikad lubjakivid (ida pool ka Velise kihistu merglid) on väga väikese veeandvusega ja põhiliseks vettandvaks kihiks on Raikküla lademe dolomiidistunud ja kavernoosne lubjakivi. Üksiktarbijate puurkaevud on sügavusega 20 - 40 m, staatiline veetase 0 - 2 m maapinnast. Absoluutväärtustes on survelise põhjavee tase 15 - 16 m, ulatudes kirdes Konoveres 20 m ja läänes Vana-Vigala ümbruses 8 - 10 m. Vastavalt sellele on ka siluri veekompleksi põhjavee liikumise suund edelasse. Tabel 1 Illaste turbatootmisala turba keskmised kvaliteedinäitajad  Keskmised kvaliteedinäitajad Varu jaotus Lagunemisaste Looduslik Tuhasus, % Happesus, niiskus, % kuivainest pHkcl % Von Post vähelagunenud 91 1,6 2,9 17 H3 hästilagunenud 91 6,1 4,8 30 H4 Mäeeraldise turbalasundi kändude sisaldus nii plokkide lõikes kui kihiti on väike. Vähelagunenud turba keskmine kännusus on 0,06 % ning hästilagunenud turbal 0,05 %. Illaste mäeeraldise alal on Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a geoloogilise uuringu (Ramst jt, 2001) käigus võetud nõuetekohaselt proovid turba raskemetallide sisalduse määramiseks. Seetõttu vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ § 38 lõikele 7 on kasutatud Illaste mäeeraldise turba raskemetallide sisalduse iseloomustamiseks eelnimetatud uuringu andmeid. Tabel 2 Raskemetallide sisaldus Illaste turbamaardlas Uuring Keskmine sisaldus kuivaines, mg/kg Cd Pb U Sr Ni Th Cr Hg OÜ Eesti Geoloogiakeskus 2001 Vähelagunenud turvas 0,03 1,22 0,02 - 0,04 14,48 0,31 0,02 Hästilagunenud turvas 0,05 0,34 0,80 - 0,03 43,45 2,61 0,01 (Orru ja Orru, 2003) 0,120 3,3 1,27 21,9 3,7 0,47 3,1 0,05 Keskmine sisaldus Eesti soode turbas 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Mäeeraldis kattub täielikult Illaste turbamaardla aktiivsete tarbevaru plokkidega 3 ja 4. Sügavuti on mäeeraldise piiriks aktiivse tarbevaru ploki 4 lamam. Mäeeraldise pindala on 153,09 ja selle teenindusmaa pindala on 192,52 ha. Taotletava mäeeraldise piiresse jäävast aktiivsest tarbevarust ei ole kogu hästilagunenud turbakiht kaevandatav, kuna turbalasundi lamamini tuleb jätta korrastamiseks vajalik jääkturba kiht. Mäeeraldisel on soodsad tingimused ala taastuvaks sooks moodustamiseks, mille tarbeks jäetakse mäeeraldise põhja 20 cm paksune jääkkiht. Maavaravaru kadu jääkkihis on leitav järgmiselt: mäeeraldise pindala x jääkkihi paksus x hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsent = jääkkihi maht. Hästilagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient ploki 4 puhul on 0,155. Vähelagunenud turba mahult massile ülemineku koefitsient ploki 3 puhul on 0,142. Tabel 3 Taotletava ja kaevandatava maavaravaru kogus Illaste turbatootmisalal (seisuga 30.09.2024. a.) Mahult kaalule Aktiivne Keskmine üle- Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara Pindala tarbevaru, paksus, m viimise tuh t varu, tuh t tuh t koefit- sient Vähe- 3 aT lagunenud 153,09 1,33 0,142 421,7694 421,7694 turvas Hästi- 4 aT lagunenud 153,09 0,12 0,155 826,6954 48 778, 6954 turvas Illaste turbatootmisalale taotletakse keskkonnaluba maksimaalse aastase kaevandamise määraga 7 tuh t. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Illaste turbatootmisalal on kogu mäeeraldise ulatuses kuivendusvõrk rajatud, osaliselt tuleb veel väljakud ette valmistada tootmiseks. Tootmiseks ette valmistamiseks tuleb sellelt eemaldada taimestik ja sugekiht ning rajada kuivenduskraavid ja väljaveoteed. Sugekiht on eemaldamata 59,28 ha suuruselt pinnalt mäeeraldise idaosas, mille keskmine paksuseks loetakse on 0,2 m. Seega on sugekihi maht plokis 3 aT: 592,8 tuh m2 × 0,2 m = 119 tuh m3 Turba kaevandamine toimub pinnaviisiliselt freesmeetodil ja lisaks toodetakse plokkturvast. Freesmeetodil kaevandamise tootlikkus sõltub kaevandatava turbalasundi kuivamistingimustest ja kvaliteedist. Vähelagunenud turba puhul on freesitava kihi paksus keskmiselt 15 – 20 mm, hästilagunenud turba korral keskmiselt 10 mm ühes tsüklis. Tootmistsükkel koosneb turbakihi freesimisest õhukeste kihtidena, freesitud turba pööramisest, kogumisest ja aunatamisest. Aunade kõrgus oleneb kasutatavatest masinatest, turbaliigist ja kogumishooaja kestusest. Pärast turbakihi freesimist jäetakse turvas tootmisväljakutele kuivama. Kuivamise soodustamiseks pööratakse freesitud turvast sõltuvalt valmistoodangu nõuetele kaks kuni kolm korda. Kuivanud turvas kogutakse kokku. Turba kogumisel on plaanis kasutada tsüklonitega varustatud turbakogujad. Tsüklonid vähendavad kogujast eralduvat turbatolmu umbes 70%, mis vähendab oluliselt peenosakeste edasikandumist tootmisalal. Kogutud turvas ladustatakse tootmisväljakute otstes paiknevatesse aunadesse ja veetakse seejärel teenindusmaale rajatavatele kogumisplatsidele. Olenevalt ilmast võib periood varieeruda. Plokkurba tootmiseks kasutatakse põhimasinana ekskavaatorit ja sellele paigaldatud spetsiaalset turba lõikamiseks ette nähtud tööorganit. Lõigatud plokid kuivatatakse nende lõikamise asukohas, pöörates neid aeg-ajalt küljelt küljele vastavalt kuivamisastmele. Pärast kogutud turba aunatamist ja ladustamist kogumisplatsil toimub turba laadimine ekskavaatoriga veoautodele ning väljavedu. Illaste turbatootmisala toodang suunatakse AS ERA Valduse (Metsanurga, 88402:001:1010) tehastesse. Illaste turbatootmisala väljaveoteena rajatakse mäeeraldisele kruuskattega ja betoonplaatidest väljaveoteed. Nimetatud tee rajatakse turba tootmise ja väljaveo eesmärgil ning ei ole avalikus kasutuses. Turba kaevandamine toimub tsükliliselt. Freesturba tootmisel loetakse tootmisperioodiks ajavahemikku mai keskelt kuni augusti lõpuni, seega on hooaja pikkuseks jämedalt arvestades ~100 päeva. Turba tootmisel lasundist välja tulevad kännud korjatakse kokku, kuivatatakse maksimaalselt 3 aastat ja realiseeritakse töötlemata küttepuiduna või kasutatakse olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks. Mäeeraldisel on olemas veeerikasutuse luba. Illaste turbatootmisala jaguneb kaheks valgaalaks, millele rajatavad kuivenduskraavid suunavad vett läänes asuvasse Araste kraavi (väljalaskme kood RA124) ja Illaste kraavi (RA125). Araste kraavi suunatakse aastas 227 tuh m3 vett ja Illaste kraavi 183 tuh m3. Laienemisega veemahud ei muutu, kuna sõltub pindalast. Täpne kuivendamise tehnoloogia ja skeem määratakse kaevandamise projektis. Turbaheljumi edasikandumise tõkestamiseks on vaja rajatav kuivendusvõrk eesvooluga ühendada settebasseini(de) kaudu. Lisaks kuivendusvee puhastamisele ühtlustavad settebasseinid suurveeperioodil süsteemist välja voolava vee hulka. Settebasseine puhastatakse regulaarselt ja settinud materjali segatakse toodanguga või kasutatakse rajatiste konstruktsioonides. Mäeeraldisel on olemas veeerikasutus luba. Turbatootmisalal turba kaevandamisel jäätmeid ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud sugekiht ja kännud kasutatakse esimesel võimalusel olemasoleva taristu hooldamiseks või uue taristu rajamiseks (kännud vajadusel realiseerida töötlemata küttepuiduna). Taotleja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitamiseks. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Turba kaevandamine väiksemal pindalal kui 150 ha ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 28 kohaselt olulise keskkonnamõjuga tegevus. Mäeeraldise moodustab kokku 192,52 ha suuruse tootmisala. Käesoleva ala kohta on OÜ Inseneribüroo Steiger koostanud 2005. aastal keskkonna mõju hindamise aruande2. Keskkonnamõju on hinnatud 308,81 ha suurusel alal ehk ca 150 ha suuremale alale kui hetkel taotletakse. Taotluse koostamise hetkel toimub taotletava ala ümbruses Konuvere looduslalal kaitsekorralduslik tegevus „Elupaigatüüpide andmete täpsustamine ja turbakaevanduse mõjude hindamine vananenud inventuuriga PEP-ides“. Tegevus toimub 356,7 ha suurusel alal ning hõlmab inventuuri ja ekspertiisi. Loa omanik on taotlemas ka RPP (Responsibly Produced Peat) sertifikaati, mille raames toimub pidevanduritega aastaringne veetasemete monitoorimine. Turba kaevandamisega kaasneb paratamatult mõju keskkonnale. Turba kaevandamisega kaasneb soo kuivendamine, turba pealmise taimkatte eemaldamine ja sellega seoses elupaikade (ajutine) kadumine, piirkonna verežiimi mõjutamine, müra, tolm jm. Järgnevalt on välja toodud 2005. aastal koostatud KMH soovitused seireks. Pinnasevesi. Kavandatava tootmisala kuivendamisel alandatakse pinnasevee taset kuni 6 m ja kindlasti tuleks jälgida, et kuivenduse mõju ei kanduks taotletavast mäeeraldisest loodesse, kus asub metsiste mänguala. Maapinna kuivendus selles piirkonnas kutsuks esile alusmetsa tihenemise ja rikub metsise elupaigaks sobiva keskkonna. Pinnasevee taseme seire on vaja teostada pärast tootmisala esimese järgu väljaehitamist ja tööle hakkamist, et täpselt fikseerida kuivenduse mõjuraadius, et sellest lähtudes vajadusel jätta metsise püsielupaigale täiendav hoidetervik. Põhjavesi. Piirkonna veevarustus põhineb siluri veekompleksil, mille tasemerežiimi turbalasundi kuivendamine ei mõjuta. Planeeritava veejuhtme Tamma oja säng on suurvete poolt uuristatud ja seda süvendada ei tohiks. Juhul, kui Tamma oja jääb süvendamata, ei teki ka ohtu, et kuivendusveed imbuks põhjavette ja seega pole ka vajadust teostada seiret. Müra. Müra taset kontrollitakse müra tekitavate seadmete tehnilise ülevaatuse korras. Perioodilise üldise tootmismüra tausta mõõtmise järele puudub vajadus, juhul kui ümbruskonna elanikud pole esitanud kaebusi antud mõju häirivuse suhtes. Tolm. Tootmine toimub suvekuudel, mil on tolmu levik kõige intensiivsem. Tolm tekib turbatootmisel turba freesimisel ja käitlemisel ning samuti ka kauba transpordist. Hoolitseda tuleb tootmisala ümbritseva metsa elujõulisuse eest, et see toimiks müra ja tolmu tõkkena. Vajalik on jälgida tootmisala teede seisundit, et õigeaegselt kasutada tolmu tõkestamise vahendeid (väljaveoteede niisutamine, punkerkogujate eelistamine). Taimestik. Vajalik on alumetsa tiheduse seire metsise mängualadel, mida on otstarbekas teha kord iga 5 aasta tagant. Metsa tihenemise korral on vaja alusmetsa hõrendada. Lisaks veerežiimiga seotud mõjudele kaasneb turba tootmisega kaevandamisega seotud masinate tekitatav mõju ehk müratase ja turbatolmu levik. Turbatootmisalade iseloomulikust asukohtadest ja tootmisalade suurusest tulenevalt ei paikne üldjuhul mäeeraldise vahetus läheduses tundlikke objekte (majapidamisi). Suuremad vahemaad võimaldavad luua 2 ERA Turvas OÜ Illaste turbamaardlasse kavandatava turba kaevandamisega NATURA 2000 võrgustiku alale kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamise aruanne, OÜ Inseneribüroo Steiger 2005, töö nr 05/0061 puhvertsooni müratasemete ja tahkete osakeste leviku soodsaks hajumiseks selliselt, et ülenormatiivsed mõjud tundlike objektideni ei ulatu. Turba tootmisel kasutatavate masinate tekitatav müra on sarnane põllumajandamisel tekkiva müraga, sest kasutatakse analoogseid traktoreid. Kõrgemad müratasemed esinevad lisaseadmete kasutamisel, näiteks vaakumkogujate töötamisel. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud II kategooria (elamumaa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad) tööstusmüra piirväärtus päevasel ajal on 60 dB. Varasemalt on turbatootmisaladel kaevandamise keskkonnamõju hindamise käigus järeldatud, et turbatootmisel kasutatavate masinate töötamisel saavutatakse 60 dB tase ~100 m kaugusel ning metsa olemasolul ~50 m kaugusel. Tabel 4 Erinevate turbatootmisprotsesside tekitatavad helivõimsustasemed3 Protsess Helivõimsustase LwA, dB Freesimine 108 Pööramine 98 Vaalutamine 100 Freesturba pneumaatiline kogumine 104 - 113 Freesturba mehaaniline kogumine 104 Laadimine 107 Vastavalt kavandatavale tegevusele kasutatakse Illaste mäeeraldise turbatootmisalal mehaanilisi kogujaid, mille helivõimsustase tavapärastest tööprotsessidest kuni 104 dB. Helivõimsustase on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, sest müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga: 𝐿𝑝𝐴 = 𝐿𝑤𝐴 − 20 ∗ log 𝑟 − 8 𝑑𝐵 Valemi järgi väheneb müratase allikast 6 dB võrra kauguse kahekordistumisel. Arvutuslik müratase töötava vaakumkoguja korral erinevatel kaugustel on toodud tabelis 5. 3 Niskanen, I. 1998. Turvetuotanto ympäristömelun auheuttajana. Ympäristöntutkimuskeskus. Jyväskylän Ylipisto Tabel 5 Müratasemed allikatest vaakumkoguja töötamisest erinevatel kaugustel Kaugus r, 100 200 300 400 500 600 700 800 m Müratase 65 59 55 53 51 49 48 47 LpA, dB Lähimad majapidamised paiknevad mäeeraldisest 1,07 km kaugusel idas Kuusiku (88401:001:0506) kinnistul ja 1,2 km kaugusel Sepa (88402:001:0034) kinnistutel. Sellest tulenevalt ei ole ka konservatiivsetes tingimustes ette näha, et turba tootmine Illaste turbatootmisalal põhjustaks kehtestatud piirnormide ületamist lähimate majapidamiste juures. Seda toetab ka asjaolu, et avaliku informatsiooni põhjal ei ole siiani Illaste turbatootmisalalt tuleneva müra suhtes kaebusi esitatud. Lisaks mürale tekib ka turba kaevandamisel ja selle transportimisel tolm. Samuti võib tugeva tuulega kuivalt tootmisväljakult toimuda tolmuosakeste erosioon. Turbatolmu emissioon sõltub ilmastikutingimustest ehk tuule tugevusest ja sademetest, tootmisprotsessist, turba niiskusest, lagunemisastmest ja tolmuosakeste hulgast. Sademeterohkel perioodil tekib turbatolmu vähem, kuid turvast on freesmeetodil võimalik kaevandada ainult kuival ajal. Üleüldise praktika kohaselt ülenormatiivne tolmu kontsentratsioon on lokaalne ehk ainult tööde tsoonis ning mäeeraldise teenindusmaa piirest kaugemale ei levi. Turba tootmisel tekkivate tahkete osakeste heitkogused on arvutatud lähtuvalt 2025. aastal valminud hindamismetoodikale.4 Kasutatud sisendandmed on võetud käesolevast seletuskirjast. Tuginedes Riigi Ilmateenistuse lähima meteoroloogiajaama (Lääne-Nigula) ilmaandmetele domineerivad taotletava ala piirkonnas lõuna- ja edelatuuled ning keskmine tuulekiirus tootmisperioodil on 3,2 m/s. Tabel 6 Illaste turbatootmisalal tekkivad tahkete osakeste heitkogused Aastane töödeldav Protsess Eriheide, kg/m3 Heitkogus, t/a kogus, m3/a Freesimine 46 478 0,00353 0,164 Pööramine 46 478 0,00636 0,295 Vallitamine 0 0,00212 0,000 Vaakumkogumine 46 478 0,00395 0,184 Mehaaniline 0 0,01153 0,000 kogumine Aunatamine 46 478 0,00285 0,174 4 Turba tootmiselt osakeste heide välisõhku. Hindamismetoodika (Versioon 1), ELLE OÜ 2025  Laadimine 46 478 0,00182 0,111 Kokku 0,928 Eelnevast tulenevalt ei ületata keskkonnaministri 14.12.2016. a määrusega nr 67 kehtestatud tahkete osakeste künniskogust 1 t/a ning õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. Tahkeid osakesi võib tekkida ka toodangu väljaveol. Maanteele viivad väljaveoteed on olemasolevatele tootmisaladele rajatud kruusast, mis vähendab turbamaterjali kandumist veokite ratastega maanteele. Samuti on maanteele pealesõidud paarikümne meetri ulatuses kaetud asfaltkattega. Väljaveetavad valmistoodangu koormad peavad olema kaetud, et vältida tuulega ärakannet. Arvestades asjaolu, et turbatootmisalalt hakkab toodangu transport toimuma valdavalt väljaspool tootmisperioodi ehk kuiva perioodi, siis ei põhjusta toodangu transport mäeeraldiselt tahkete osakeste seisukohast olulist mõju. Illaste turbatootmisala piirneb põhjast ja lõunast Natura 2000 Konuvere loodusalaga (RAH0000347). Turba tootmisega kaasnevat mõju soosetete veetasemele, lisamata teisi kuivendamisega mõjutatavaid tegureid, on jälgitud nt Põhara ja Kuislemma turbatootmisaladel. Mõlema turba- tootmisala KMH raames tehtud veetasemete mõõtmiste põhjal hinnati alanduse maksimaalseks raadiuseks 150 m. Läbiviidud mõõtmised näitasid, et kuivenduse mõju oli suurim ehk oluline mäeeraldise piirist kuni 30 m kaugusele ning kauguse suurenedes mõju oluliselt vähenes. Kuivendamise mõju oli väikseim sademeterikkal perioodil. 7. Kaevandatud maa korrastamine Illaste turbatootmisalal on soodsad tingimused kaevandatud maa korrastamiseks taastuvaks sooks. Maavara ammendamisel moodustatava taastuva soo kõlviku pindala on 192,52. Soo taastamise võimalikkuse tagamiseks tuleb mäeeraldise põhja jätta 0,2 m paksune turba jääkkiht, mis loob sobivad kasvutingimused turbasamblale. Lisaks õhukese turbakihi olemasolule on soo taastamise seisukohast oluline korrastataval alal tagada reguleeritud ja stabiilne veerežiim. Soo taastamisel on oluline hoida veetaset stabiilselt maapinnal. Viimast saab edukalt tagada jagades ammendatud ala vastavalt lamami reljeefile väiksemateks aladeks (terrassideks) ja eraldada need reguleeritud ülevooluga veetõkketammidega. Sellise meetodi korral rajatakse korrastatavale alale mitmeid terrasse, mille veetase on erinev – samas on kogu ala ühtlaselt üle ujutatud. Suurvee perioodil tuleb liigvee ära juhtimiseks korrastamistööde ajal olemasolevatele väljavooludele rajada veetaseme regulaatorid, mida saab vastavalt veeseisule kas sulgeda või avada. Tehnilise korrastamise järel on soovituslik täiendavalt alale laotada turbasambla fragmente, et kiirendada selle levikut ja kasvu. Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus määratakse vastavalt ammendatud alale täpsed tehnilised lahendused taastuva soo (vajadusel ka metsamaa) tingimuste loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määruses nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatule. Arvestades taotletava tegevuse perioodi pikkust, on täna keeruline anda hinnangut korrastamistööde maksumuse kohta, kuna vahepealsel perioodil võib muutuda senine turbatootmisalade taastamise metoodika ja tehnoloogia. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Allar Peek / allkirjastatud digitaalselt / AS ERA Valduse Juhatuse liige Taotluse koostas 14.03.2025 a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbamaardla Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) Töö nr 24/4804 Tallinn 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 2 Kinnitan: Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Rein Ramst /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloog-geobotaanik Sven Siir /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 3 ANNOTATSIOON Illaste turbamaardla Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024). Aruanne ühes köites, 21 lk teksti, 10 tekstilisa, 3 graafilist lisa, 14 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress Männiku tee 104/1, 11216 Tallinn. Illaste turbatootmisala mäeeraldise jääkvaru uuring tehti ERA Valduse AS-i tellimusel. Mäeeraldise pindala on maavarade registri ja maavara kaevandamise loa Rapm-045 andmeil 153,09 ha, teenindusmaa pindala 192,52 ha. Mäeeraldis paikneb Rapla maa- konnas Märjamaa vallas Araste külas Illaste turbatootmisala maaüksusel (KÜ 88401:002:0092, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa). Tootmisala varu on maavarade registris (registrikaart nr 663) arvele võetud aktiivse tarbevaruna plokkides 3 aT (vähe- lagunenud turvas) ja 4 aT (hästilagunenud turvas). Töö eesmärgiks oli mäeeraldise jääkvaru täpsustamine kuni turbalasundi lamamini. Uuringu käigus sondeeriti turbalasundit 200 × 200 m uuringuvõrguga ning võeti proove turba lagunemisastme ja loodusliku niiskuse määramiseks kolmest punktist. Töö on tehtud vastavalt majandus- ja taristuministri 03.05.2019 määrusele nr 32 „Markšei- derimõõdistuse täpsustatud nõuded ja kord“. Töö tulemusena arvutati mäeeraldiste aktiivne tarbevaru plokkide lõikes kuni turba lama- mini. Seisuga 10.05.2024 on Illaste turbamaardla Illaste turbatootmisala varu: - ploki 3 aT aktiivne tarbevaru 153,09 ha-l 423 tuh t vähelagunenud turvast; - ploki 4 aT aktiivne tarbevaru 153,09 ha-l 828 tuh t hästilagunenud turvast. Märksõnad: Rapla maakond, Märjamaa vald, Illaste turbamaardla, Illaste turbatootmisala mäeeraldis, vähelagunenud turvas, hästilagunenud turvas, aktiivne tarbevaru, jääkvaru, markšeiderimõõdistamine, kontrollsondeerimine. Koostas: Rein Ramst OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 4 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 6 2. UURINGUPIIRKONNA ISELOOMUSTUS ....................................... 7 2.1 Asend ..................................................................................................................... 7 2.2 Taimestik ja kaitstavad loodusobjektid.................................................................. 8 3. GEOLOOGILINE UURITUS................................................................ 9 4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ....... 10 4.1 Turbalasundi sondeerimine ja proovide võtmine................................................. 10 4.2 Laboratoorsed uuringud ....................................................................................... 10 4.3 Topograafilised tööd ............................................................................................ 10 4.4 Kameraaltööd ....................................................................................................... 10 4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ................................................................ 11 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED....................................................................................... 12 6. TURBALASUNDI ISELOOMUSTUS ................................................ 14 6.1 Lasundi paksus ja turba üldised omadused .......................................................... 14 6.2 Kännusus .............................................................................................................. 14 6.3 Raskemetallide sisaldus ....................................................................................... 14 6.4 Kütteväärtus ja lasundi energiasisaldus ............................................................... 15 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 16 8. VARU ARVUTUS ................................................................................. 17 9. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 20 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 21 TEKSTILISAD 1. Maavara kaevandamise luba Rapm-045 .................................................................. 22 2. Turbalasundi sondeerimise andmestik .................................................................... 32 3. Kraavide veetaseme mõõtmise andmestik ............................................................... 34 4. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .................................................................. 35 5. Varuplokkide mahu arvutuse tulemused .................................................................. 37 6. Turba üldanalüüsi tulemused ................................................................................... 38 7. Turba botaanilise koostise määramise andmestik………………………………….44 8. Turba raskemetallide sisalduse määramise andmestik……………………………..46 9. Turba kütteväärtuse määramise andmestik………………………………………...53 10. Tellija arvamus ......................................................................................................... 54 GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan, M 1 : 5000 2. Kasuliku kihi jääkpaksuse plaan, M 1 : 5000 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 5 3. Geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava H 1 : 5000, V 1 : 50 ELEKTROONILISED LISAD 1. Aruande tekst.pdf 2. Aruande tekstilisad.pdf 3. Graafiline lisa 1.pdf 4. Graafiline lisa 2.pdf 5. Graafiline lisa 3.pdf 6. Graafiline lisa 1.tif 7. Graafiline lisa 2.tif 8. Graafiline lisa 3.tif 9. Varuplokkide ruumikujud.dgn 10. Ploki 3 aT lamam.dgn 11. Plokki 4 aT lamam.dgn 12. Turba üldanalüüsi andmestik.asice 13. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri.asice 14. Tellija arvamus.asice OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 6 1. SISSEJUHATUS Illaste turbatootmisala jääkvaru uuring tehti ERA Valduse AS-i tellimusel. Maavara kaevandamise luba Rapm-045 kehtib kuni 03.07.2033. Luba on välja antud 2008. aastal. Sel ajal kehtinud maapõueseaduse versiooni kohaselt ei tohtinud mäeeraldise varu ületada loaga määratud aastase kaevandamise mahu juures loa kehtivusaja jooksul kaevandatavat varu kogust. Seetõttu hõlmab kehtiv mäeeraldis vaid ligikaudu 1,5 m paksuse osa turba- lasundist ning selle lamamis on veel peaaegu 4 m paksune vähe- ja hästilagunenud turba kiht. Hetkel kehtiva maapõueseaduse versiooni § 45 lõige 5 kohaselt antakse luba turba kaevandamiseks maavara lamamini. Sellest lähtuvalt on ERA Valduse AS esitanud Kesk- konnaametile taotluse keskkonnaloa Rapm-045 muutmiseks. Käesoleva uuringu eesmärk on muudetud keskkonnaloaga välja antava mäeeraldise jääk- varu täpsustamine. Vastavalt majandus- ja taristuministri 03.05.2019 määrusega nr 32 vastu võetud mark- šeiderimõõdistamise täpsustatud nõuete ja korra §-le 2 tehakse turbatootmisala markšeiderimõõdistamine kogu turbalasundi ulatuses, arvestamata mäeeraldise sügavust. Markšeiderimõõdistamisel tuleb käsipuuriga kontrollida turba lamami kõrgusandmeid vähemalt 10% mäeeraldise alale jäävate geoloogilise uuringu sondeerimispunktide ulatuses. Turbatootmisala jääkvaru saab määrata markšeiderimõõdistamisega, kui lama- mi kõrgusandmete keskmine erinevus ei ületa 10 cm. Kui erinevus on suurem, tuleb kogu mäeeraldise ulatuses lasundit sondeerida tarbevaru uuringu nõuetele vastava tihedusega. Käesoleva uuringu esimese etapis sondeeriti Illaste tootmisala turbalasundit 9 punktis, mille asukohad langesid kokku Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a geoloogilise uuringu (EGF 7303) plaanile kantud uuringupunktide asukohtadega. Lamami kõrguse keskmiseks erinevuseks uuringupunktides saadi 20 cm. Seetõttu rajati mäeeraldisele tarbevaru uuringu nõuetele vastav 200 × 200 m uus uuringuvõrk ning võeti proovid jääklasundi loodusliku niiskuse ja lagunemisastme määramiseks maavara geoloogilise uuringu korras tarbevarule kehtestatud ulatuses. Geoloogilised välitööd tegid 2024. a mais OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloog-geo- botaanik Rein Ramst ja geoloogiainsener Sven Siir. Kõigi uuringupunktide asukohtade koordinaadid ja maapinna kõrgus mõõdistati GPS-seadme abil. Ala topo-geodeetiline mõõdistamine on tehtud mõõtkavas 1 : 5000. Jääkvaru uuringu aruande koostas Rein Ramst, graafilised lisad joonestaja Kaja Paat. OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 7 2. UURINGUPIIRKONNA ISELOOMUSTUS 2.1 Asend Illaste turbatootmisala paikneb Rapla maakonna edelaosas Märjamaa vallas Araste külas, Märjamaa alevist 13 km edela pool (joonis 2.1). Lähimad Araste küla majapidamised paiknevad mäeeraldistest 1 km edela ning Päärdu küla talud 1 km ida pool. Mäeeraldise pindala on 153,09 ha, teenindusmaa pindala 192,52 ha. Mäeeraldise teenindusmaal on moodustatud Illaste turbatootmisala kinnistu (KÜ 88401:002:0092), mille omanik on riik (valitseja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet). Tallinn - Pärnu - Ikla põhimaantee nr 4 möödub mäeeraldisest 2 km ida ning Päärdu - Tõnumaa kõrvalmaantee nr 20180 1,7 km lõuna poolt. Viimaselt tuleb kohalik kruusatee mäeeraldise edelaotsa. Illaste tootmisala loodeotsa juures paiknev Illaste 6 (TTP-386) maaparandussüsteem kattub ligikaudu 1,4 ha suurusel alal mäeeraldisega. Mäeeraldisest 100 m edela pool on Illaste 2 maaparandussüsteem ning sama kaugel kirdes Illaste 1 (TTP-386) maaparandus- süsteem. Mäeeraldis asub Illaste turbamaardla (registrikaart nr 663) keskosas, hõlmates aktiivse tarbevaru plokid 3 aT (vähelagunenud turvas) ja 4 aT (hästilagunenud turvas). Illaste turbatootmisala paikneb Eesti 1 : 50 000 baaskaardi lehel nr 6311 (Vigala). Turba- tootmisala keskpunkti ligikaudsed geograafilised koordinaadid on 58˚ 46' 24" pl ja 24˚ 21' 41" ip. Illaste turbatootmisala Joonis 2.1 Illaste turbatootmisala mäeeraldise paiknemise skeem. Alus: Maa-ameti geoportaal Illaste turbatootmisala mäeeraldis mäeeraldise piir maardla piir OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 8 2.2 Taimestik ja kaitstavad loodusobjektid Illaste turbatootmisala lääneosast on taimestik eemaldatud ja freesväljakud välja ehitatud (foto 2.1). Mäeeraldise idaosas on suuremad puud eemaldatud, kuid ligikaudu 60 ha suurusel pinnal ülejäänud taimestik ja sugekiht veel eemaldamata (foto 2.2). Taimestiku moodustavad seal peamiselt väikesed männid ja kanarbik, turbasamblad on kuivenduse mõjul osaliselt hävinenud. Mäeeraldis piirneb põhja ja lõuna poolt Konuvere loodusalaga, mis on ühtlasi ka Natura loodusala ja II kategooria kaitsealuse linnuliigi püsielupaik. Mäeeraldise põhjaserv kattub ligikaudu 200 m pikkusel lõigul kuni 1 m laiuse ribana püsielupaigaga. Kaitseala piir kulgeb korrektselt mööda mäeeraldise piiri, püsielupaiga piir on selles lõigus ilmselt eba- täpne ning peaks samuti kulgema mööda mäeeraldise piiri. Muid kaitsealuste liikide leiukohti mäeeraldise piires Keskkonnaregistri andmeil ei ole. Mäeeraldisest 140 m kirdes paikneb vääriselupaik VEP148053 ja 180 m põhja pool VEP148054. Mõlemad on loodud metsaelupaikade kaitseks. Foto 2.1 Vaade Illaste turbatootmisala lääneosale. N 58º 45´ 59´´; E 24º 20´ 25´´; foto: Rein Ramst; 08.05.2024 Foto 2.2 Tootmiseks ette valmistatav ala mäeeraldise idaosas. N 58º 46´ 35´´; E 24º 21´ 42´´; foto: Rein Ramst; 08.05.2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 9 3. GEOLOOGILINE UURITUS Illaste turbamaardlal on tehtud kaks kogu maardlat hõlmanud geoloogilist uuringut. ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1984. a otsingutööde (EGF 5220) käigus rajati maardlale 2 otsingumarsruuti, millel sondeeriti turbalasundit keskmiselt 200 m tagant ning võeti 4 punktist 0,5 m intervalliga proove turba üldanalüüsiks. Selle töö tulemusena võeti Illaste maardla varu 338,8 ha suurusel pinnal arvele aktiivse reservvaruna. Täpsema geoloogilise uuringu tegi 2001. aastal Eesti Geoloogiakeskus (EGF 7303). Uuringuvõrgu tihedus oli 200 × 200 m. Kokku sondeeriti turbalasundit 107 punktis ning võeti 6 punktist 131 proovi turba üldanalüüsiks ja 2 punktist 6 proovi raskemetallide sisal- duse ning 4 proovi kütteväärtuse määramiseks. Lisaks uuriti turbalasundi kännusust ning turba lamami lõimist ja hinnati turbalasundi kuivendamise võimalusi. Selle uuringu tule- musena on Illaste turbamaardla varu 317,1 ha suurusel pinnal arvele võetud aktiivse tarbe- varuna. Mäeeraldise piires on moodustatud varuplokid 3 aT (vähelagunenud turvas) ja 4 aT (hästilagunenud turvas), mäeeraldise lamamis varuplokk 5 aT (hästilagunenud tur- vas) ning mäeeraldist ümbritseval alal varuplokid 1 aT (hästilagunenud turvas) ja 2 aT (vähelagunenud turvas). Kokkuvõtlikult on käsitletava ala geoloogiline uuritus kujutatud joonisel 3.1. 2aT 1 aT 3 aT 4 aT 5 aT 2 aT 1 aT Joonis 3.1 Illaste turbamaardla geoloogiline uuritus. Alus: Maa-ameti geoportaal ENSV MN Geoloogia Valitsuse 1984. a otsingutööd (EGF 5220) ja Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a geoloogiline uuring (EGF 7303) OÜ Inseneribüroo STEIGER 2024. a jääkvaru uuring mäeeraldise piir maardla piir OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 10 4. UURINGU METOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU 4.1 Turbalasundi sondeerimine ja proovide võtmine Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu välitööd tehti 2024. a maikuus. Töö esimeses etapis sondeeriti turbalasundit 9 punktis, mille asukohad langesid kokku eelneva, Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a uuringu uuringupunktide asukohtadega. Vastavalt majandus- ja taristuministri 03.05.2019 määrusega nr 32 vastu võetud markšeiderimõõdistamise täpsustatud nõuete ja korra § 2 lõikele 10 võib turbatootmisala jääkvaru määrata mark- šeiderimõõdistamisega, kui lamami kõrgusandmete keskmine erinevus ei ületa 10 cm. Turba lamami kõrguse keskmiseks erinevuseks saadi 20 cm ning vähelagunenud turba kihi lamami kõrguse keskmiseks erinevuseks 32 cm. Seetõttu rajati mäeeraldisele jääk- varu määramiseks uuringuvõrk tihedusega 200 × 200 m. Kõigis uuringupunktides määrati turbalasundi kogupaksus ja vähelagunenud turba kihi paksus 0,05 m täpsusega, iseloo- mustati visuaalsete tunnuste alusel turba lamamisa olevaid setteid ning mõõdeti GPS- seadme Trimble R8S abil punktide asukoha koordinaadid ja maapinna abs kõrgus. Kolmest punktist võeti 0,25 m intervalliga kokku 59 proovi turba loodusliku niiskuse ja lagunemisastme määramiseks. 4.2 Laboratoorsed uuringud Võetud proovidest määrati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse geotehnika labora- tooriumis (akrediteerimistunnistus L008) näitajad, mis on vajalikud turbavaru arvu- tamiseks tuhandetes tonnides: - lagunemisaste tsentrifuugimeetodil; - looduslik niiskus kaalukao alusel 105o C juures kuivatamisel; Laboratoorsete analüüside tulemused on esitatud käesoleva aruande lisas 6. Turba botaaniline koostis määrati mikroskoobi abil OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogia osa- konnas (lisa 7). 4.3 Topograafilised tööd Topograafilise mõõdistamise mõõtkavas 1 : 5000 tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2024. a mais. Mõõdistati reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega seadmega Trimble R8S. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble R8S NOW baasjaamade võrku. Mõõdistati L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on määratud EH2000 süsteemis. Lisaks situatsiooni mõõdistamisele teostati veetaseme mõõtmisi kraavides 6 lävendil (lisa 3). Topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 5000 koostati programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). Täiendavad andmed on esitatud topograafilise mõõdis- tamise seletuskirjas (lisa 4). 4.4 Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi välitööde ja laboratoorsete uuringute andmestik ning koostati geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. Mäeeraldise jääkvaru arvutati kahe aktiivse tarbevaru plokina. Turbavaru jagamisel vähe- ja hästilagunenud turbaks lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 11 põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ nõuetest. Määruse kohaselt on vähelagunenud turvas raba- ja siirdesooturvas lagunemisastmega mitte üle 25% ning madalsooturvas lagunemisastmega mitte üle 15%. Maavaraks loetakse turvas mineraalainete sisaldusega mitte üle 35% kuivaine massist. Aruande juurde kuuluvad plaanid ja geoloogilised läbilõiked (graafilised lisad 1 - 3) koostati joonestusprogrammi Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020) abil. Nimetatud programmi kasutati ka maapinna ja lamami reljeefi modelleerimisel ning turba mahu arvutamisel. 4.5 Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Geoloogilise uuringu välitöid teostanud personal sõitis autoga ainult mäeeraldise piires olevatel teedel, mujal liiguti jalgsi. Raiet ei tehtud. Käsipuuriga rajatud puuraugud vajusid pärast puuri väljatõmbamist ise kinni ning nende spetsiaalne likvideerimine ei olnud vajalik. Proovipunktidest võetud turvas pakiti kilekottidesse ja toimetati analüüside tege- miseks laboratooriumisse. Välitööde tegemisel järgiti tuleohutuse nõudeid ning looduses viibimise üldtunnustatud reegleid. Seetõttu ei jäänud alale pärast tööde lõppemist olme- prügi ja selle uuringueelne seisund säilis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 12 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Illaste turbamaardla paikneb Vigala ja Velise jõgede vahel tasandikulisel alal. Maapinna abs kõrgus on piirkonnas valdavalt 15 - 20 m vahemikus, raba keskosa on ümbritsevast alast mõne meetri võrra kõrgem. Soost umbes 1,5 km lõuna poolt läheb läbi loode-kagu suunaline mattunud org (jooni 5.1). Aluspõhjas avanevad siin Alam-Siluri ladestiku Rumba kihistu (S1rm) lubjakivid ja merglid. Aluspõhjal katab kuni 5 m paksune moreeni- kiht (Q1jr g) ning viimasel lasub omakorda 10 - 15 m jääjärvelise tekkega (Q1jr lg) savi, liivsavi ja saviliiva (Ramst ja Mardim, 2001). Illaste soost kirde pool on jääjärvelised setted kaetud paari meetri paksuse Antsüluse staadiumis settinud liiva kihiga (Q2An). Ka turba lamamis esineb laiguti õhuke Antsüluse vanusega liiva kiht. Soosetete (Q2_b) kihi paksus ulatub Illaste turbamaardla keskosas üle 7 m. Turba kesk- mine paksus Illaste mäeeraldise piires on 5,5 m, vähelagunenud rabaturba kihi keskmine paksus 1,9 m. Turba lamam paikneb valdavalt 16,5 - 17,5 m abs kõrguste vahemikus. Kõige ülemiseks põhjaveekihiks on vaadeldaval alal soosetete veekiht, mille veetase on dreenidega kuivendatud alal keskmiselt 0,5 m maapinnast. Veekiht on vabapinnaline ja toitub peamiselt sademetest. Vesi on happeline, madala mineralisatsiooniga (0,1 - 0,2 g/l). Iseloomulike omaduste (pruunikas värvus, spetsiifiline lõhn ja maitse) tõttu ei kasutata soosetete vett joogi- või tarbeveena. Q2_a Q2An Q2_b Q1jr_lg Q2_b Q2_a Q2_b Joonis 5.1 Uuringupiirkonna pinnakatte kaart. Alus: Maa-ameti geoportaali 1:400 000 geoloogilise kaardistamise kaardirakendus Q2 _b, soosetted Q1jr_g, moreen Q1jr_lg, jääjärvesetted Q2_a, jõesetted Q2An, meresetted mattunud org Illaste turbatootmisala mäeeraldise piir OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 13 Meresetete veekiht on seotud Illaste raba ümber levivate Antsülusjärve liivadega. Vesi on hüdrokarbonaatne kaltsiumilis-magneesiumiline mineralisatsioponiga 0,2 - 0,5 g/l (Ramst ja Mardim, 2001). Kihi väikese paksuse ja piiratud leviku tõttu selle vett Illaste turbatootmisala lähiümbruses ei kasutata. Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi põhilisteks vettandvateks kivimiteks on Juuru kihistiku dolomiidistunud ja kavernoossed lubjakivid. Kuna pinnakattes esineb tüse viirsavide kiht, on selle veekogumi toitumine raskendatud. Puurkaevude erideebitid on 0,1 - 0,2 l/s*m. Vesi on hüdrokarbonaatne kloriidne naatrium-kaltsiumiline mineralisat- siooniga 0,4 - 0,5 g/l (Ramst ja Mardim, 2001). OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 14 6. TURBALASUNDI ISELOOMUSTUS 6.1 Lasundi paksus ja turba üldised omadused Turbalasundi keskmine paksus Illaste turbatootmisala mäeeraldisel on 5,5 m, suurim paksus mäeeraldise idaosas 7,4 m. Keskmiselt 1,9 m paksune vähelagunenud turba kiht esineb praktiliselt kogu mäeeraldise piires. See koosneb sfagnumiturbast (peamiselt fuskumiturvas) ja villpea-sfagnumiturbast. Vähelagunenud turba keskmine looduslik niiskus mäeeraldise piires on 91%, keskmine lagunemisaste 17% ja keskmine tuhasus 2001. a uuringu andmeil 1,6%. Hästilagunenud osa moodustavad nii rabaturba alumised kihid kui ka viimaste lamamis paiknev siirdesoo- ja madalsooturvas (peamiselt pilliroo-lehtsamblaturvas ja pilliroo-tarnaturvas). Hästi- lagunenud turba keskmine looduslik niiskus mäeeraldise piires on 91%, lagunemisaste 30% ja tuhasus 2001. a uuringu andmeil 6,1%. Käesoleva uuringu käigus võetud turbaproovide üldanalüüsi tulemused on esitatud aruande lisas 6 ja kokkuvõtlikult tabelis 6.1. Tabel 6.1 Illaste turbatootmisala mäeeraldise turba keskmised kvaliteedinäitajad Keskmised kvaliteedinäitajad Varu jaotus Looduslik Tuhasus, Lagunemisaste niiskus, % % kuivainest % Von Post Vähelagunenud turvas 91 1,6* 17 H3 Hästilagunenud turvas 91 6,1* 30 H4 * keskmine tuhasus Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a uuringu (EGF 7303) andmeil 6.2 Kännusus Turbalasundi kändudesisalduse uurimiseks rajati Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a geoloo- gilises uuringus (EGF 7303) 2 platsi. 100 m pikkustel platsidel tehti käsipuuriga iga meetri tagant kogu lasundit läbiv torge. Saadud andmed interpreteeriti Largini meetodil, määrati üldine ja keskmine kännutabamuste protsent. Uuringu tulemused näitasid, et kändude sisaldus mäeeraldise turbas on väga väike, keskmiselt alla 0,1% lasundi mahust. 6.3 Raskemetallide sisaldus Turba raskemetallide sisalduse määramiseks võeti Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a uurin- gus kahest punktist 6 proovi (lisa 8). Alljärgnevas tabelis on lisaks eelnimetatud uuringu andmetele võrdluseks toodud ka andmed nende elementide keskmise sisalduse kohta Eesti soode turbas tervikuna (Orru ja Orru 2003). Tabelis toodud Eesti keskmised näitajad iseloomustavad kogu turbalasundit soo pinnast kuni lamamini. Illaste maardla turbas on määratud elementide sisaldus märgatavalt madalam Eesti soode keskmistest näitajatest. OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 15 Tabel 6.2 Raskemetallide sisaldus Illaste turbatootmisala mäeeraldise turbas Keskmine raskemetallide sisaldus kuivaines, Uuring mg/kg Cd Cr Ni Pb Hg U Th Eesti Geoloogiakeskus 2001 (EGF 7303) Vähelagunenud turvas (plokk 3 aT) 0,03 0,33 0,31 1,22 0,04 0,02 <0,02 Hästilagunenud turvas (plokk 4 aT) 0,05 0,35 2,61 0,34 0,03 0,80 <0,01 Orru ja Orru 2003 Eesti turbamaardlate keskmine 0,12 3,1 3,7 3,3 0,05 1,27 0,47 6.4 Kütteväärtus ja lasundi energiasisaldus Turba kütteväärtuse määramiseks võeti Illaste maardlalt Eesti Geoloogiakeskuse 2001. a geoloogilise uuringu raames kahest puntist kokku 4 proovi (lisa 9). TTÜ Soojustehnika Instituudis tehtud määrangute tulemusena saadi vähelagunenud turba keskmiseks kütte- väärtuseks seal 2505 kcal/kg ja hästilagunenud turba keskmiseks kütteväärtuseks 2623 kcal/kg. Illaste turbatootmisala mäeeraldise ploki 3 aT vähelagunenud turba aktiivne tarbevaru seisuga 10.05.2024 on 423 tuh t ning ploki 4 aT hästilagunenud turba aktiivne tarbevaru 828 tuh t. Kasutades suhet 1 MWh = 860 000 kcal on Illaste turbamaardla ploki 3 aT energiasisaldus 1235 GWh ja ploki 4 aT energiasisaldus 2522 GWh. OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 16 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Käesolevaks ajaks on freesväljakud välja ehitatud umbes 60 ha suurusel alal Illaste mäeeraldise lääne- ja keskosas. Kasulikku netopinda, millelt toimub kaevandamine, oli 2024. a maikuu seisuga 37 ha. Kaevandatakse peamiselt freesturvast, tootmisala loode- nurgas väikesel pinnal ka tükkturvast. Mäeeraldise idaosa on osaliselt eelkuivendatud, osaliselt dreenitud. Katend on veel eemaldamata ligikaudu 59 ha suuruselt pinnalt. Välja- veoteed on rajatud kuni mäeeraldise kitsa keskosani. Kaevandamise ja kaevandatud maavara koguste arvestamise muudab keeruliseks asjaolu, et kehtiv mäeeraldis hõlmab ainult turbalasundi pindmist, algselt umbes 1,5 m paksust kihti. Ei ole selge, millisel abs kõrguse tasemel paikneb selle kihi lamam pärast kuiven- dusest põhjustatud lasundi tihenemist. Kaevandaja on esitanud taotluse keskkonnaloa Rapm-045 muutmiseks nii, et mäeeraldis ulatuks turba lamamini, nagu näeb ette maa- põueseaduse § 45 lõige 5. Käesoleva uuringu tulemused võimaldavad arvele võtta muudetud piiriga mäeeraldise tegeliku varu. Illaste turbatootmisala edelaotsast juhitakse kuivendussüsteemi vesi läbi Araste kraavi (foto 7.1) ning kagunurgast Illaste kraavi kaudu lõuna suunas Tamma ojja. Veepinna kõrguse mõõtmise andmeil (lisa 3) saab eesvoole süvendamata turbalasundi isevoolselt kuivendada mäeeraldise lääneosas abs kõrguse tasemeni 16 - 16,5 m ja idaosas 17 - 17,5 m. Seega jääb mäeeraldise idaosas paiguti 0,5 - 1 m paksune põhjalähedane turbakiht isevoolselt kuivendamata. Selle saab kaevandada vett pumpade abil ära juhtides. Foto 7.1 Settetiik Illaste turbatootmisala edelanurgas, veeväljalask Araste kraavi. N 58º 45´ 54´´; E 24º 06´ 47´´; foto: Rein Ramst; 08.05.2024 Seisuga 31.03.2024 on deklareeritud Illaste turbatootmisalalt 17,8 tuh t vähe- ja 3,1 tuh t hästilagunenud turba kaevandamine. 2024. a aprillis ja mai esimesel poolel mäeeraldiselt turvast ei kaevandatud. Kuna ei ole teada, kui palju on maapinna kõrgus vähenenud lasundi tihenemise tulemusena (eelmise mõõdistamise ajal oli ala looduslikus seisundis), ei ole sellise väikese koguse kaevandamist võimalik markšeiderimõõdistamisega kont- rollida. Väljaspool mäeeraldist on katend eemaldatud 7,40 ha-lt. Tegemist on teenin- dusmaal paiknevate laoplatside ja sõiduteedega (foto 7.1), kaevandatud sealt ei ole. OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 17 8. VARU ARVUTUS Illlaste turbatootmisala mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 10.05.2024 arvutati mõõt- kavas 1 : 5000 topograafilise plaani ning turbalasundi sondeerimise ja proovide laboratoorse analüüsi andmestiku alusel. Varuplokkide mahud arvutati programmi Bent- ley PowerCivil V8i abil. Varu jagamisel vähe- ja hästilagunenud turba plokkideks ning varu arvutamisel tonnides 40% tingniiskuse juures lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018 määruse nr 52 nõuetest. Maavarade registris (registrikaart nr 663) on Illaste turbatootmisala varu arvel aktiivse tarbevaru plokkides 3 (vähelagunenud turvas) ja 4 (hästilagunenud turvas) pindalaga vastavalt 146,70 ha ja 153,09 ha. Mäeeraldis hõlmab ainult pealmise, umbes 1,5 m pak- suse lasundiosa ning selle all on turba lamamini ulatuv hästilagunenud turba plokk 5 pindalaga 153,09 ha. Eelnenud geoloogilise uuringu (Ramst ja Mardim, 2001) andmeil koosneb suurem osa plokist 4 ja ploki 5 pealmine osa tegelikult vähelagunenud turbast. Seda kinnitavad ka käesoleva uuringu tulemused, mille alusel on seisuga 10.05.2024 modelleeritud plokkide 3 ja 4 lamam. Plokk 4 ulatub vertikaalsuunas turba lamamini ning plokki 5 seisuga 10.05.2024 enam ei eksisteeri. Eesti looduse infosüsteemi andemeil kattub mäeeraldise põhjaserv 200 m pikkusel lõigul kuni 1 m laiuse ribana II kategooria kaitsealuse liigi püsielupaigaga. Kuna samal lõigul langevad mäeeraldise piir ja Konuvere loodusala piir korrektselt kokku, on püsielupaiga piir infosüsteemis ilmselt ebatäpselt märgitud. Turbalasundi sondeerimise ja maapinna geodeetilise mõõdistamise andmestiku alusel konstrueeritud pindade vahelise mahu arvutamisel saadi Illaste turbatootmisala vähe- lagunenud turba kihi mahuks plokis 3 aT 153,09 ha-l koos sugekihiga 3100 tuh m3 (lisa 5). Katend on eemaldamata 59,28 ha suuruselt pinnalt mäeeraldise idaosas. Raba- lasundiga alal loetakse vastavalt geoloogilise uuringu metoodikale sugekihi paksuseks 0,2 m. Seega on sugekihi maht plokis 3 aT: 592,8 tuh m2 × 0,2 m = 119 tuh m3 ja kasuliku kihi maht 2981 tuh m3. Vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste plokis 3 aT on 17% ja keskmine looduslik niiskus 91%. Selliste kvaliteedinäitajate puhul korrutatakse varu ümberarvutamiseks tonnidesse 40% tingniiskuse juures turbalasundi maht koefitsiendiga 0,142. Illaste turbamaardla aktiivse tarbevaru ploki 3 aT vähelagunenud turba varu seisuga 10.05.2024 on: 2981 tuh m3 × 0,142 = 423 tuh t Hästilagunenud turba kihi maht plokis 4 aT 153,09 ha-l on pindade järgi modelleerituna 5343 tuh m3 (lisa 5). Laboratoorsete analüüside tulemuste (lisa 6) kohaselt on hästi- lagunenud turba keskmine lagunemisaste plokis 4 aT 30% ja keskmine looduslik niiskus 91%. Sellistele kvaliteedinäitajatele vastab varu mahult kaalule ümberarvutamise koefit- sient 0,155. Illaste turbamaardla aktiivse tarbevaru ploki 4 aT hästilagunenud turba varu seisuga 10.05.2024 on: 5343 tuh m3 × 0,155 = 828 tuh t OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 18 Kokkuvõtlikult on Illaste turbatootmisala jääkvaru seisuga 10.05.2024 esitatud tabelis 8.1. Tabel 8.1 Illaste turbatootmisala plokkide 3 aT ja 4 aT varu seisuga 10.05.2024 Pindala, Keskmine Maht, Varu arvutuse Varu, Ploki nr 3 ha paksus, m* tuh m koefitsient tuh t 3 aT 153,09 1,95 2981 0,142 423 4 aT 153,09 3,49 5343 0,155 828 * keskmine paksus on leitud ploki mahu ja pindala jagatisena Jääkvaru uuringu tulemusena suurenes Illaste turbamaardla ploki 3 aT pindala 6,39 ha võrra ja vähelagunenud turba varu 228 tuh t võrra. Nii suur varu kasv on tingitud asjaolust, et varasemalt hõlmas see plokk ainult vähelagunenud turba pealmise, keskmiselt 1,33 m paksuse kihi. Lisaks on varu mahult kaalule üleviimise koefitsiendid praegu kehtiva maavara geoloogilise uuringu nõuete kohaselt suuremad kui samasuguste omaduste juures 2001. a nõuetega kehtestatud koefitsiendid. 2001. a uuringus oli vähelagunenud turba keskmine lagunemisaste 18% ja niiskus 92,1% ning hästilagunenud turbal vastavalt 30% ja 91,5%. Vähelagunenud turba varu mahult kaalule üle viimiseks kasutati koefitsienti 0,125 ja hästilagunenud turbal 0,145. Praegu kehtivate nõuete kohaselt vastab selliste omadustega vähelagunenud turbale koefitsient 0,135 ja hästi-lagunenud turbale koefitsient 0,155. Hästilagunenud turba plokk 4 aT moodustab maavarade registri andmeil vaid 0,12 m paksuse kihi. Seisuga 10.05.2024 on plokki 4 aT arvatud kogu ploki 3 aT lamamis paiknev hästilagunenud turba varu kuni turba lamamini. Selle tulemusena ploki 4 aT pindala ei muutu, kuid varu suureneb 812 tuh t võrra. Plokk 4 aT sisaldab seisuga 10.05.2024 ka varasemalt plokis 5 aT arvel olnud varu. Kuna ploki 5 aT varu oli vaid 568 tuh t ning osa seni plokkides 4 aT ja 5 aT arvel olnud varust läks seisuga 10.05.2024 ka ploki 3 aT koosseisu, on ilmne, et seni maavarade registris arvel olnud plokkide 3 aT, 4 aT ja 5 aT varu oli ebatäpne. Osaliselt on see tingitud eelneva uuringu käigus keskmiste paksuste aluselt tehtud varu arvutuse ebatäpsusest, osaliselt segadusest hilisemal varu plokkidesse jagamisel. Kokkuvõtlikult on Illaste turbatootmisala varu muutused seisuga 10.05.2024 esitatud tabelis 8.2. Tabel 8.2 Illaste turbatootmisala mäeeraldise varu muutumine seisuga 10.05.2024 Varu seisuga 31.03.2024 Muutus Varu seisuga 10.05.2024 Ploki nr Pindala, Varu, Pindala, Varu, ha tuh t ha tuh t ha tuh t 3 146,70 195 +6,39 +228 153,09 423 4 153,09 16 0 +812 153,09 828 5 153,09 568 -153,09 -568 0 0 Kuna ei ole võimalik üheselt määrata, kui suur osa maapinna kõrguse vähenemisest on tingitud kaevandamisest ja kui suur osa lasundi tihenemisest, ei saa markšeiderimõõdis- tamisega piisava täpsusega kontrollida kaevandatud maavarakoguse vastavust deklaree- ritud kogusele. Väljapool mäeeraldist turvast kaevandatud ei ole. OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 19 On võimalik, et ka Illaste mäeeraldist ümbritsevate varuplokkide 1 aT ja 2 aT varu on maavarade registris arvel ebatäpsena. Eeskätt puudutab see plokki 2 aT, milles arvel olev vähelagunenud turba kogus on tõenäoliselt tegelikust suurem. Nende plokkide Konuvere loodusala ja II kategooria kaitsealuse linnuliigi püsielupaiga piires olevate osade varu tuleks ilmselt arvata passiivseks. Väike osa plokist 1 aT paikneb ka eraomandis oleval maal, mis tingiks samuti eraldi varuploki moodustamise. Plokkide 1 aT ja 2 aT varu täpsustamine on töömahukas ja selle teostamine käesoleva, ERA Valduse AS tellimusel tehtud Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu raames ei olnud võimalik. OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 20 9. KOKKUVÕTE Illaste turbatootmisala mäeeraldise jääkvaru uuring Rapla maakonnas Märjamaa vallas tehti ERA Valduse AS-i tellimusel. Mäeeraldise pindala on maavarade registri ja maavara kaevandamise loa Rapm-045 andmeil 153,09 ha, teenindusmaa pindala 192,52 ha. Mäeeraldis paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Araste külas Illaste turbatootmisala maaüksusel (KÜ 88401:002:0092, sihtotstarve 100% turbatööstusmaa). Tootmisala varu on maavarade registris (registrikaart nr 663) arvele võetud aktiivse tarbevaruna plokkides 3 aT (vähelagunenud turvas) ja 4 aT (hästilagunenud turvas). Töö eesmärgiks oli mäeeraldise jääkvaru täpsustamine kuni turbalasundi lamamini. Illaste turbatootmisala mäeeraldisele rajati tarbevaru uuringu nõuetele vastav uuringu- võrk tihedusega 200 × 200 m. Kolmest punktist võeti 0,25 m intervalliga kokku 59 proovi turba loodusliku niiskuse ja lagunemisastme määramiseks. Mäenduslikud tingimused kaevandamiseks on mäeeraldise piires head. Freesmeetodil saab isevoolse kuivendusega ilma eesvoole süvendamata kuivendada kogu vähe- lagunenud turba kihi ning suurema osa hästilagunenud turbast. Jääkvaru uuringu tulemusena esitatakse maavarade registri vastutavale täitjale seisuga 10.05.2024. a registrisse kandmiseks Illaste turbamaardla aktiivne tarbevaru järgmistes kogustes: - aktiivse tarbevaru plokk 3 aT pindalaga 153,09 ha − 423 tuh t vähelagunenud turvast; - aktiivse tarbevaru plokk 4 aT pindalaga 153,09 ha − 828 tuh t hästilagunenud turvast; Varu kinnitamisel soovitame maavarade registris Illaste turbamaardla registrikaarti nr 663 sisse viia vastavad muudatused. Kuna ei ole võimalik üheselt määrata, kui suur osa maapinna kõrguse vähenemisest on tingitud kaevandamisest ja kui suur osa lasundi tihenemisest, ei saa markšeiderimõõdis- tamisega piisava täpsusega kontrollida kaevandatud maavarakoguse vastavust deklaree- ritud kogusele. Väljapool mäeeraldist turvast kaevandatud ei ole. OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) 21 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Orru, M., Halliste, L., Ramst, R., Širokova, M., Veldre, M., 1984. Rapla rajooni turba ja sapropeeli otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. ENSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 5220. 2. Orru, M., Orru, H., 2003, Kahjulikud elemendid Eesti turbas, OÜ Eesti Geoloogia- keskus. 3. Ramst, R., Mardim, T, 2001. Rapla maakonna Illaste turbamaardla geoloogilise uuringu aruanne. Eesti Geoloogiakeskus. EGF 7303.  ILLASTE TURBATOOTMISALA EKSPERTHINNANG (TÖÖ NR 24/5028) 1 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus Kinnitas: Aadu Niidas Juhatuse liige Koostas: Anna-Helena Purre Keskkonnaekspert Erki Vaguri Diplomeeritud mäeinsener Kutsetunnistuse nr 192527 © 2024 OÜ Inseneribüroo STEIGER 2 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................................... 4 1. Kuivenduse mõju ........................................................................................................... 5 1.1. Olemasoleva situatsiooni ja mõju kirjeldus ........................................................... 5 1.2. Kuivendusvõrgu üldpõhimõtted ja mõju Illaste rabas .......................................... 5 2. Leevendamine ............................................................................................................. 16 2.1. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ................................................ 16 2.2. Nõuded veetõkkele............................................................................................... 17 2.3. Veetõkke asukoht, planeerimise alusuuringud ................................................... 18 2.4. Kokkuvõte.............................................................................................................. 20 3. Kavandatava tegevuse mõju Konuvere loodusalale .................................................. 21 Kokkuvõte .......................................................................................................................... 26 Kasutatud kirjandus ........................................................................................................... 27 3 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus SISSEJUHATUS ERA Valduse AS on Illaste turbamaardlas Illaste turbatootmisalal turba kaevandamise luba Rapm-045, mis kehtib 09.08.2008 – 03.07.2033. Illaste mäeeraldis paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Araste küla territooriumil Illaste turbatootmisala (tunnus 88401:002:0092, 100% turbatööstusmaa) katastritunnusel. Mäeeraldise pindala on 153,09 ha ja selle teenindusmaa pindala on 192,52 ha. ERA Valduse AS soovib antud keskkonnakaitseluba muuta nii, et mäeeraldise vertikaalpiir hõlmaks tervet turbalasundit ning taotleda juurde aastast maksimaalset kaevandamismäära. Illaste tootmisala kehtiva keskkonnaloaga on antud kasutusse tootmisalal leviv turbavaru vertikaallõikes osaliselt absoluutkõrguste vahemikus 17,5 ... 23,5 m, kuivõrd loa andmise hetkel ei võimaldanud kehtinud õigus kogu lasundit mäeeraldisse arvata. Maksimaalset kaevandamismäära soovitakse suurendada 11 tuhande tonnini aastas (senise 7 tuh tonni aastas asemel) tulenevalt ettevõttele kuuluva Orgita turbatootmisala osalisest ammendumisest ja korrastamisest. Mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire keskkonnakaitseloaga muuta ei plaanita. Keskkonnakaitseloa muutmise taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.03.2024 numbri all T/KL- 1023366, menetlus nr M-127906. Varasemalt on Illaste tootmisalal kaevandamise kohta keskkonnamõju hinnatud kahel korral (Kallas, 2003; Toomik ja teised, 2005), millest viimase raames on hinnatud Illaste turbatootmisala mõju Konuvere loodusalale, sh. kuivendusmõju ulatust, kuna esimese KMH koostamise ajal ei olnud Konuvere loodusala veel moodustatud. Keskkonnaamet esitas 26.04.2024 kirjaga nr DM-127906-3 oma seisukohad Illaste turbatootmisala keskkonnaloa muutmise taotluse kohta. Ühe seisukohana palub Keskkonnaamet lisada taotlusele ekspertarvamus, kas kavandatava tegevusega kaasneb täiendav kuivendav mõju Natura 2000 aladele. Mäeeraldisel oleva kogu turbalasundi kaevandamiseks on vajalik süvendada kogujakraave võrreldes praeguse kehtiva mäeeraldise vertikaalpiiriga, millega võib kaasneda täiendav kuivendusmõju. Illaste turbatootmisala piirab nii põhja- kui lõunasuunast Natura 2000 võrgustikku kuuluv Konuvere loodusala (EE0020306). Loa muutmisel kavandatavale tegevusele tarvilike leevendusmeetmete välja töötamiseks ning võimaliku mõju hindamiseks Konuvere loodusalale on koostatud antud ekspertarvamus. 4 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus 1. KUIVENDUSE MÕJU 1.1. Olemasoleva situatsiooni ja mõju kirjeldus Kehtiva Illaste turbatootmisala keskkonnaloa alusel võib turvast kaevandada sõltuvalt turbalasundi reljeefist absoluutkõrguste vahemikuni 17,5-23,5 m. Selline piir on määratud lähtuvalt eeldusest, et mäeeraldise jääkvaru oleks lubatud maksimaalse kaevandamismäära alusel loa kehtivusperioodil ammendada. Sellise põhimõtte aluseks oli Illaste loa välja andmise hetkel kehtinud maapõueseadus. Tänase maapõueseaduse kohaselt antakse turba kaevandamiseks keskkonnaluba alati kuni lasundi lamamini ja luba pikendatakse kuni kogu mäeeraldise varu ammendamiseni. Kehtiva loa alusel on tootmisala kuivendsvõrk välja ehitatud, sealjuures on rajatud veerežiimi muutumise vaates tundlikele suundadele koguja- või piirdekraavid. Kuivõrd kehtiv luba seab piiranguid vaid turba kaevandamise sügavusele, mitte kuivenduskraavide rajamise sügavusele, siis on kehtiva loa kohaselt need rajatud sellisele sügavusele, et oleks tagatud optimaalne turba tootmine väljakutel. Tinglikult on selliseks sügavuseks kogujakraavidel 2,0-2,5 m tootmisala maapinnast. Sõltuvalt lokaalsetest geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest võivad kraavid olla veelgi sügavamad, et tagada sobilik niiskusrešiim tootmisväljakutel. Kokkuvõtvalt on kehtiva loaga lubatud kuivendussügavus looduslikust maapinnast ~ 4 m. Olemasolev tootmisala kuivendusvõrk on rajatud erinevatel perioodidel, töödega alustati lääne suunast ja lõpetati idas. Sealjuures läänes alustati kuivendamisega loa andmise järgselt ja ida ning põhjaosas lõpetati nende ehitamine 2023. a lõpus. Seega on ka juba vahetu välja kujunenud kraavide kuivendusmõju väljapoole tootmisala erinev tootmisala eriosades erinev. Eelduslikult, sõltumata käimasolevast loa muutmise menetluse tulemusest mõjutatakse külgenevate alade veerežiimi mahus, mille suurus on varasemates keskkonnamõju hinnangutes määratud, seega on antud juhul asjakohane hinnata taotletava muudatusega kaasneva mõju suurust ja vajadusel pakkuda välja leevendusmeetmed nii olemasolevale mõjule ka taotletava tegevuse mõjule. 1.2. Kuivendusvõrgu üldpõhimõtted ja mõju Illaste rabas Turbatootmisalal on turba tootmise eelduseks kuiv rabapind, mille saavutamiseks rajatakse enne tootmise alustamist kuivendusvõrk. Kuivendusvõrgu moodustavad turbaväljakute kuivenduskraavid, mille omavaheline kaugus on ~20 m, ning 5 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus üldjuhul ümber tootmisala rajatud koguja- ja piirdekraavid, mis koguvad kokku väljakukraavide vee ning juhivad selle eesvooludesse (joonis 1.1). Turbatootmisala kuivendamine alandab raba veetaset peamiselt mäeeraldisel, kuid mõjutab ka koguja- ja piirdekraavidega piirnevate maa-alade ehk tootmisala ümbruse maa-ala veetaset. Veetaseme alandamise ulatus soosetetes sõltub eelkõige kraavide sügavusest, soosetet moodustatava materjali hüdrodünaamilistest omadustest, sademete hulgast ja sootüübist. Joonis 1.1. Illaste turbatootmisala maapinna kõrgused (Maa-ameti LiDAR andmed; 2020). Punasega on toodud mäeeraldise piir ning kollasega teenindusmaa piir. Ain Kull (2013, 2016) on rabades (ilma leevendusmeetmeteta) hinnanud, et kuivenduse tugev mõju ulatub kuni 100 m kaugusele ning nõrk mõju maksimaalselt kuni 300 m kaugusele. Kohv jt. (2015) andmetel on mõju akrotelmile 30 – 200 m ning katotelmile 5 – 60 m. Olemasolevatele turbatootmisaladel kaevandamise jätkamine kujunenud olukorda oluliselt ei muuda (Kohv jt., 2015). Rabad erinevad siiski oma (hüdro)geoloogiliste tingimuste ja olude poolest, nii on hinnangute andmisel täpsem lähtuda alaspetsiifilistest andmetest ja hinnangutest. Illaste raba ümbritsevad põhjasuunast metsakuivenduseks rajatud kraavid ning lõunasuunast vanad turbaaugud (joonis 1.1). Illaste raba põhjaosas ümbritsev kraav oli ehitatud juba 1952.a ning järgnevalt on raba servaaladel toimunud oluline puistu tihenemine (joonis 1.2). 6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus 1997.a. on Mati Ilomets inventeerinud Illaste soo keskmise väärtusega alaks, st. juba enne loa väljastamist Illaste turbatootmisalale ei olnud tegemist kõrge või erilise tähtsusega rabaga. Konuvere loodusala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2023) kohaselt on Illaste raba ümbritsevaid kraave hooldatud 2022.a. Seetõttu on tegemist juba varasemalt kuivendusest mõjutatud alaga (millele viitab ka seire andmetel sügaval asuv veetase ning arenenud puistu), mille puhul ei saa kuivendusmõju ulatust hinnata looduslikes või looduslähedases seisundis soodest kogutud andmete alusel. Puistu omab omakorda läbi suurema evapotranspiratsiooni kuivendavat mõju rabale. Joonis 1.2. Illaste raba kuivendussüsteemide väljaehtiamine ja puistu kasv (Maa-ameti ortofotod) Kuivenduskraavide mõju veetasemele on skemaatiliselt näidatud joonisel 1.3, kus on näha, et veetaseme alandamise mõju on suurim kraavi vahetus läheduses. Veetase hakkab kraavist kaugenedes kiirelt taastuma, kuni veetaseme alandamise mõju hääbub täielikult. Juhul kui kraave süvendatakse, siis vastavalt Uno Valgu tehtud uuringutele (Valk, 1988, 2005), suureneb kuivenduse mõju tugevus kraavi vahetus läheduses, kuid kuivenduse mõjuulatus oluliselt ei suurene. Kuivendamise mõju soosetete veetasemele varieerub sesoonselt ja on aastati väga erinev ning avaldub eelkõige minimaalse veetaseme korral ja on väiksem sademete-rohkel perioodil. 7 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus Joonis 1.3. Turbatootmisala kuivenduskraavide mõju looduslikule veetasemele Enne Illaste turbatootmisala rajamist on läbi viidud keskkonnamõju hindamine (KMH) varasemalt kahel korral (Kallas, 2003; Toomik ja teised, 2005), millest viimase raames on hinnatud Illaste turbatootmisala mõju Konuvere loodusalale, sh. kuivendusmõju ulatust, kuna esimese KMH koostamise ajal ei olnud Konuvere loodusala veel moodustatud. 2002.a. esitatud maavara kaevandamise loa taotluse (Ramst, 2002) kohaselt taotleti mäeeraldist sügavuti 17,5 m (BK 77; ehk 17,70 m kõrgusel EH2000 järgi) absoluutkõrguseni (arvestades isevoolse kuivendamise võimalust ja 0,9 m jääklasundi jätmist, mis võimaldaks ala hilisemat metsastamist). Toomik ja teiste (2005) tehtud arvutuste andmetel ulatub turbatootmise kuivendusmõju soosetete veekihis konservatiivsetel eeldustel maksimaalselt 40 m kauguseni kogujakraavist (ilma leevendusmeetmeteta). Antud arvutusteks on kasutatud konservatiivseid eelduseid – turbalasundi tüsedust 6 m, vee puudumist kogujakraavis, kasutatud suurimat vähelagunenud turba lagunemise koefitsienti ning arvestatud maardlast maksimaalset vee äravoolu mahtu. Seetõttu seati ka Illaste turbatootmisala keskkonnakaitse loasse Rapm-045 nõue jätta Illaste turbatootmisala ning Araste metsise püsielupaiga 8 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus (KLO3000220) vahele 40 m laiune puhvertsoon. Arvestades Illaste turbatootmisala ümbritseva ala tundlikkust (Araste metsise püsielupaiga lähedus, ümbritsetus Konuvere loodusalast) ei tohi loa muutmisega avaldada täiendavat mõju võrreldes 2005.a. koostatud KMH käigus toodud 40 m kaugusele ulatuva kuivendusmõjuga. Joonis 1.4. Illaste turbatootmisala seireprofiilide asukohad. Punkt 0 on baromeetri asukoht, teistes punktides on veetaseme pidevandurid (logerid). Punktides 6 – 10 paigaldati pidevandurid hiljem ning nende andmeid antud töös ei kasutatud (aluskaart Maa-ameti 02.05.2024 ortofoto). Illaste turbatootmisalale ja selle ümbrusesse on rajatud veetasemete seireprofiilid (asupaigad joonisel 1.4) põhja- (joonis 1.5; joonis 1.6) ja lõunasuunas (joonis 1.7; joonis 1.8) Tartu Ülikooli loodusgeograafia kaasprofessor Dr. A. Kulli poolt (22.09.2023) hindamaks Illaste turbatootmisalal turba kaevandamisega kaasneva kuivendusmõju ulatust ümbritsevatele rabaaladele. Seireprofiilidel tehakse mõõtmisi pidevseireanduritega tunniajase intervalliga. Lõunapoolsel transektil (punktid 1 – 5) on seirepunktide kaugus välimisest kogujakraavist 0 m, 38 m, 90 m, 189 m ja 290 m ning põhjapoolsel transektil (punktid 11 – 15) on seirepunktide kaugus välimisest kogujakraavist 8 m, 35 m, 85 m, 186 m. Lisaks on hiljem (18.07.2024) rajatud seirepunktidega 6 – 10 loodepoolne transekt, mille esimesi andmeid töö koostamise ajaks ei oldud veel alla laetud. 9 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus a b c Joonis 1.5. Illaste turbatootmisala põhjapoolne seireprofiil, turbatootmisalale lähim mõõtmispunkt (a, b) ja sellest kaugeim (c). (A. Kull, 18.07.2024). Illaste turbatootmisala põhjapoolne transekt asub puisrabas, kus noorte mändide kasv viitab olemasolevale ja pikaajalisele kuivendusmõjule. Arvestama peab, et transekt asub raba nõlval (punktide 12 ja 15 absoluutkõrguste vahe on ligikaudu 2 meetrit) ning viimane transekti punkt 15 on juba tugevalt mõjutatud raba ümbritsevast vanast metsakuivenduskraavist ning Konuvere loodusala piires asuvates viimases kahes punktis (14 ja 15) on ka oluliselt suurem puistu kasv kui turbatootmisalale lähemal raba keskosas, mis asuvad turbatootmisala teenindusmaa piires (punktid 12 ja 13). See tähendab et transekt paikneb kahe kraavi (raba ääristava kuivenduskraavi ja raba keskosas oleva turbatootmisala kogujakraavi) vahel. Põhjapoolsel transektil varieerub soovee tase küllaltki suurtes piirides (tabel 1.1), valdavalt -60 ja -120 cm vahemikus (joonis 1.6) ning 10 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus mõõteperioodi jooksul ei tõusnud ka märjemal perioodil rabavee tase turbapinna lähedale isegi kaugemates mõõtepunktides. See viitab tugevale olemasoleva kuivenduse mõju ulatusele ja tugevusele. Ka ei joonistunud välja joonisel 1.3 toodud „tüüpilist“ kraavi mõjutugevuse kurvi, kus tugevam mõju on kogujakraavi servas ning soovee tase tõuseb kraavist eemaldudes. See on loonud olukorra, kus mõõtmisperioodi keskmine veetase on kõrgeim turbatootmisalale lähimas mõõtepunktis. 0 -20 -40 -60 cm -80 -100 -120 -140 Punkt_12 Punkt_13 Punkt_14 Punkt_15 Joonis 1.6. Illaste turbatootmisala põhjapoolse seireprofiili veetasemed perioodil 22.09.2023 – 18.07.2024. Toorandmed on saadud Dr. A. Kullilt. a b Joonis 1.7. Illaste turbatootmisala lõunapoolne seireprofiil, turbatootmisalale lähim (a) ja sellest kaugeim (b) mõõtmispunkt (A. Kull, 18.07.2024). Illaste turbatootmisala lõunapoolne transekt asub hõredamas puisrabas kui põhjapoolne transekt, kuigi ka seal on järelkasvuna lisandumas noori mände. Samuti asub lõunapoolne transekt laugemal (punktide 1 ja 5 kõrguste vahe on ligikaudu 1 m) raba nõlval kui põhjapoolne transekt. Lõunapoolsel transektil varieerub soovee tase vähemal määral kui põhjapoolsel transektil (tabel 1.1), valdavalt -80 ja -100 cm vahemikus (joonis 1.8) ning mõõteperioodi jooksul ei tõusnud ka märjemal perioodil rabavee tase turbapinna lähedale isegi 11 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus kaugemates mõõtepunktides. See viitab tugevale olemasoleva kuivenduse mõju ulatusele. Samuti ei joonistunud välja joonisel 1.3 toodud „tüüpilist“ kraavi mõjutugevuse kurvi, kus tugevam mõju on kogujakraavi servas ning soovee tase tõuseb kraavist eemaldudes. See on loonud olukorra, kus mõõtmisperioodi keskmine veetase on sügavaim keskmises mõõtepunktis (punkt nr 3) ja kõrgeim punktis 2, mis asub Konuvere loodusala ja Illaste turbatootmisala piiril. 0 -20 -40 cm -60 -80 -100 -120 Punkt_1 Punkt_2 Punkt_3 Punkt_4 Punkt_5 Joonis 1.8. Illaste turbatootmisala lõunapoolse seireprofiili veetasemed perioodil 22.09.2023 – 18.07.2024. Toorandmed on saadud Dr. A. Kullilt Tabel 1.1. Illaste veetasemete seire mõõtepunktide keskmised veetasemed ja nende standardhälve (algandmed A. Kull). Punkt Mõõtmisperioodi keskmine veetase (cm) Standard hälve (cm) 1 -93,8 6,5 2 -85,5 3,6 3 -99,5 2,6 4 -88,7 3,4 5 -91,6 3,4 12 -94,5 12,2 13 -99,1 11,2 14 -100,5 11,2 15 -95,8 11,3 Illaste raba on ka enne turbatootmise alustamist olnud ümbritsevast maapinnast oluliselt kõrgemal asuv puisraba. Maa-ameti maakatte kõrgusandmed viitavad, et Illaste turbatootmisala ümbritseval raba-alal ei ole ligikaudu 10-aastase perioodi jooksul (joonis 1.9) toimunud märgatavat puistu tihenemist. Puistu on tihedam raba servaaladel, kus on mineraalmaa servaalad ning varasem inimmõju – metsakuivenduskraavid ala põhjaosas ning vanad turbaaugud ala lõunaosas. Samas mõjud puistule avalduvad pikema aja jooksul. 12 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus a b Joonis 1.9. Puistu kõrgus Illaste turbatootmisala ümbruses 2008-2011.a. perioodil (a) ja 2022.a. (b). Kõrgusandmed pärinevad Maa-ametist. Arvestades kuivõrd varasemast kuivendusest mõjutatud raba Illaste raba on ja oli seda ka enne turbatootmise alustamist, siis turbatootmise mõju Illaste rabas avaldub peamiselt turbatootmisalalt kiiremas vee ärajuhtimises võrreldes ümbritseva rabaga. Arvestades, et raba pealmises kihis vesi siiski infiltreerub, mitte ei voola pinnalähedases 13 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus kihis, siis antud teguri mõju on pigem väike. Pikaajalise kaevandamise tagajärjel väheneb ka vee summaarne kogus katotelmis. Loa muudatusega kaasneva kavandatava tegevuse (terve turbakihi kaevandamine) mõju ilmneb peamiselt läbi pikema kaevandamisperioodi, st. mõju pikemas kestvuses kui KMHs (Toomik ja teised, 2005) analüüsitud 6 m kaevandamise sügavuse asemel kaevandatakse ligikaudu 7 m tüsedune turbakiht. ERA Valduse AS taotleb aga koos mäeeraldise lamami sügavamaks muutmisega ka Illaste turbatootmisalal suuremat aastast kaevandamise mahtu (7 tuh tonnilt aastas 11 tuh tonnile aastas), mis võimaldab mäeeraldise kiiremini ammendada ja korrastada. Lähtuvalt ressursi säästlikust kasutamisest on otstarbekas turbavaru juba mõjutatud asukohas ammendada, vähendamaks vajadust uusi turbamaardlaid ja -tootmisalasid avada. Arvestades praeguse keskkonnakaitseloa kehtivust (luba lõpeb 2033.a.) tuleb seda turbavaru ammendamiseks pikendada. Ligikaudu 1 m tüseduse täiendava turbakihi kaevandamise ajakuluks võib arvestada ligikaudu täiendavad 10 aastat mõju kestvust, mida saab arvestada võrreldes praeguse tegevusega täiendavaks mõjuks. Seda aga vähendab suurem aastane kaevandamise maht. Täpne kaevandamise kiirus sõltub nii lubatud aastasest maksimaalsest mahust, kaevandamise tehnoloogiast kui ka tootmishooaja ilmastikutingimustest, mistõttu ei ole see usaldusväärselt ette ennustatav. Vähendamaks olemasoleva turbatootmise mõju ulatust ümbritsevatele looduskaitselistele väärtustele ja lühendamaks täiendava mõju kestvust on vajalik: ₋ võimalusel lühendada tehnoloogiliste võtetega kaevandamise ajalist kestvust, mis vähendab tolmu ja müraga seotud häiringute metsise, tedre ja kaljukotka elupaikadele. Peale turbakihi ammendamist antud piirkonnas tuleb ala korrastada taastuvaks sooks esimesel tehnoloogilisel võimalusel, mis toetab kaitsealuste liikide elu- ja toitumisalasid korrastatud turbatootmisala piires; ₋ olemasoleva mõju vähendamiseks tuleks takistada vee valgumist turbapinnalt ning ka infiltratsiooni teel ümbritsevalt alalt turbatootmisala kraavidesse. Siiski tuleb arvestada, et hoolimata turbatootmisalal rakendatavatest leevendusmeetmetest, säilib ümbritsevate metsakuivenduskraavidega seotud kuivenduse mõju, mistõttu ei ole võimalik vaid turbatootmisalal rakendatavate leevendusmeetmetega tagada rabade elupaigatüübi pikaajaline säilimine Illaste rabas ja seega ka Konuvere loodusalal. Selleks tuleb analüüsida ka kaitsealal raba ümbritsevate kraavide sulgemist. Arvestades praegust väga sügavat soovee taset ka turbatootmisalast kaugemates punktides (valdavalt sügavamal kui 60 cm), ei ole mõistlik seada piiranguid sooveetaseme sügavusele. ₋ Leevendusmeetmete efektiivsust tuleks seirata (vähemalt) veetaseme seire pikaajalise jätkamisega, soovitav on lisada ka puistu ja taimkatte seire veetaseme seire transektide alal. Antud leevendavate tegevuste tagajärjel võib aeglustada küll raba elupaigatüübi kinnikasvamist ja seisundi edasist halvenemist, kuid juba arvestades ilmnenud mõjusid seoses metsakuivendusega ning olemasolevates piirides väljaehitatud turbatootmisalaga, siis ei ole võimalik seda pikaajalises perspektiivis vältida ning toimub 14 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus koosluse seisundi edasine halvenemine ka juhul kui 2033.a. Illaste turbatootmisala luba ei pikendata ja ala korrastatakse loa kehtivuse perioodil taastuvaks sooks. Ka sel juhul jääb kokku vajunud ja kaevandatud turba arvelt tootmisala maapind madalamaks kui ümbritsev rabaala (ja avaldub teatav kuivendusmõju kõrgematele aladele) ning samuti jääb säilinud rabaserv raba nõlva ning maaparandussüsteemi kuni 300 m laiusesse nõrga kuivendusmõju tsooni. Illaste rabas on kaks piirkonda (joonis 1.10), kus on mõnevõrra väärtuslikuimad rabaalasid, mille säilitamine toetaks metsise, tedre ning kaljukotka elupaiku. Antud piirkondadesse nähakse ette leevendusmeetmed, mis on toodud peatükis 2. Ülejäänud raba elupaigatüübiga alad Illaste turbatootmisala ümbruses on liialt mõjutatud juba raba ümbritsevast inimtegevusest nii alast väljaspoolt kui ka tootmisala suunast ning kahjustunud ning turbatootmisalal leevendusmeetmete rakendamine ei mõjutaks nende seisukorda. Joonis 1.10. Illaste turbatotootmisala ümber olevad mõnevõrra väärtuslikumad rabaalad 15 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus 2. LEEVENDAMINE Illaste turbatootmisala kuivendusvõrgu kuivendusmõju leevendamisel lähtutakse eeskätt eelmises peatükis toodud mõjude ulatusest ja joonisel 1.10 näidatud leevendamist vajavatest aladest. Muus osas on tootmisalaga külgnevatele aladele lisaks tootmisala suuna kuivendusmõjule ka kuivendav mõju rabarinnakul toomisala suunas. Seega on leevendusmeete rakendamine ette nähtud olemasoleva mõju stabiliseerimiseks ja kavandatava tegevusega kaasneva mõju piiramiseks. Rabamaastikel on kuivendamise mõju võimalik tehnoloogiliselt vähendada. Looduslikus olekus rabades tuleb selleks rajada kavandatud kraavide välisküljele turbapinnasesse veetõke. Eestis on sellist meetodit rakendatud Pärnumaal asuvas Rääma II turbatootmisalal. Samas, piirkondades kus kuivendusmõju juba esineb ja on tekkinud maapinna vajumise tulemusena kraavi suunaline nõlv, saab pinnavee viibeaega rabas suurendada läbi maapealsete tammide rajamise. Kirjeldatud meetodit on edukalt kasutatud Pärnumaal Lavassaare II turbatootmisala kuivendamismõju leevendamiseks. Täiendavalt saab, pigem ajutiselt, leevendada negatiivset mõju looduslikule veerežiimile ka kompensatsioonikraavide rakendamisega. Illaste turbatootmisala tingimustes tuleb esimses etapis olemasoleva mõju vähendamiseks kasutada maapealseid tamme ja sõltuvalt veerežiimi seire tulemustest rajada ka turbalasundisse veetõke. 2.1. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Viimane geoloogiline uuring on alal läbi viidud 2024. a, selle tulemused on vormistatud aruandes „Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4804) (Ramst jt., 2024). Antud uuringu kohaselt jääb tootmisala põhjapiirile vähelagunenud turbakiht paksusega 0,3-2,5 m. Joonisel 1.10 näidatud tundlikus piirkonnas on vähelagunenud turbakihi paksus 1,2 – 2,5 m, keskmiselt ~ 2 m. Kogu turbalasundi paksus jääb viidatud piirkonnas 6,0-6,8 m vahele. Tootmisalast vahetult põhjas olevas rabas sarnased vähelagunenud turbakihi paksused jätkuvad kuni kiht kiilub ~ 200 m kaugusel tootmisala piirist rabarinnakust välja. Lõunaosas, tundliku rabaala suunas, jäävad vähelagunenud turbakihi pakused tootmisala piiril vahemikku 0,5-1,5 m, keskmiselt ~ 1 m. Kogu lasundi paksus on vahemikus 3,4-5,8 m. Illaste turbatootmisalal ja laiemalt Illaste rabas on tegemist pigem väikse laugunemisastmega turbaga ehk valdavalt jääb see von Posti skaalal vahemikku H3-H6. Veetase turbas on tavaliselt sügavusel 0,2 - 0,5 m, kraavide ääres 0,5 - 1,0 m. Illaste tootmisalast välja jäävatel aladel on veetasemeks seiratud ~ 0,9 m maapinnast. Kevadel 16 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus ja suurte vihmade ajal ulatub veetase tõenäoliselt maapinnani. Vee filtreerumise kiirus turbalasundis sõltub turba lagunemise astmest ja väheneb sügavuse suurenedes. Turvas on suure veemahtuvusega, kuid kogu sademete filtratsioon, äravool ja aurumine on rabades seotud ~ 0,5 – 1,0 m paksuse ülemise turbakihiga ehk akrotelmiga, mille alumiseks piiriks on soo madalaim pikaajaline veeseis. Illaste raba osas võib arvata, et akrotelm on valdavalt kuiv, kuivõrd seiretulemused sellisel sügavusel vett ei näita. Turbalasundi sügavamad kihid (katotelm), kus turvas on rohkem lagunenud, on rabades väga aeglase vee liikumisega. Katotelmis on vee liikumise keskmine kiirus ehk filtratsioon 0,2 - 0,3 cm/ööp ehk 0,002 - 0,003 m/ööp, olles sadu kordi väiksem kui akrotelmis (Loigu jt., 2008; Valk 2005). Toodud väärtused on iseloomulikud setetele, mis kujutavad endast veepidet. Samas vee filtratsioon turbas 1 m sügavusel, lagunemisastme 10% juures on 0,0002 cm/s ehk 0,17 m/ööp, 20% juures 0,000075 cm/s ehk 0,06 m/ööp ning 30% juures 0,000035 cm/s ehk 0,03 m/ööp (Valk 1998). Lagunemisastemele 30% vastab von Posti skaalal turvas indeksiga H4. Selline turvas asub Illaste tootmisalal 2-3 m sügavusel. Lähtuvalt eeltoodust saame järeldada, et põhiline osa soosetete veest liigub turbalasundi ülemises kihis ehk akrotelmis. Sügavuse suunas filtratsioonikoefitsient väheneb järsult ning soosetted on vähese veeandvusega või vettpidavad. Seega turbalasundi kuivendamine mõjutab soosetete veetaset eelkõige turbalasundi ülemises osas. Arvestades, et Illaste tootmisala lähialal on ülemine osa juba kuivendamisest mõjutatud, mille tõttu on turvas kokku vajunud või vajumas ehk vähenenud on seeläbi filtratsioon juba ka akrotelmis. Pinnase filtratsiooni vähenemise tõttu suureneb vabapinnalise pinnavee liikumine rabas maapinnal kuivenduskraavide suunas. Seetõttu on esmane kuivendusmõju leevendusmeede vee liikuvust piiravate tammide rajamine mäeeraldise teenindusmaale või mäeeraldise piirile, et suurendada sade- ja suurvee viibeaega looduslikus rabas. 2.2. Nõuded veetõkkele Illaste tootmisalale tuleb kuivendamismõju leevendamiseks rajada ühe kuni kahe funktsiooniga veetõke. Tulenevalt asjaolust, et kehtiva loaga on lubatud veerežiimi muutmine väljaspoole tootmisala piire, siis on mõistlik selle leevendamiseks tundlikele suundadele rajada maapealne veetõkke tamm, et suurendada saju- ja suurvee viibeaega rabas. Sellega vähendatakse suvisel perioodil lasundi ülemise osa läbi kuivamise perioodi. Antud tammi konstruktsioon peab olema vettpidav, sealjuures filtratsioonimoodul K olema väiksem kui 0,01 m/ööp. Selline suurus vastab nõrgale veepidemele. Juhul kui tamm rajada kohapealsest looduslikust mterjalist, siis sobib konstruktsiooni materjaliks turvas, mis vastab von Posti skaala järgi indeksile vähemalt H5. Samuti on võimalik tõkketamm rajada tehislikest materjalidest. Antud lahendus 17 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus aitab säilitada või kompenseerida kuivendamise mõju loodusliku ala veerežiimile eeldusel, et toimunud on juba kuivendusmõjul turbalasundi isetihenemine läbi pooride kokku vajumise. Teisene võimalus kuivendusmõju vähendamiseks on täiendavalt vähendada turbalasund horisontaalset ja vertikaalset filtratsiooni. Konstruktsiooniliselt on võimalik rajada tehislik veetõkke sein – plastikust või metallalist sulundsein, turba stabiliseerimine mineraalpinnasega lasundi tiheduse suurendamiseks või turbalasundi tihendamine väiksema lagunemisastmega turbaga. Viimane meetod on kohapealsest materjalist rajatud maapealse tammi edasi arendus läbi tammi asukoha tihendamise – kas koormamisega või mehaaniliselt. Tihendamine eeldab ka lisamaterjali kasutamist, et kompenseerida tihendamise tulemusena tekkivat tühimikku. Turbalasundi sisese veetõkke rajamine tuleb otsustada lähtuvalt veerežiimi seire tulemustest. Siinkohal on oluline silmas pidada, et kehtiv kaevandamise õigus lubab tingilikult tootmisala piiril kuivendussügavust ~ 4 m looduslikust maapinnast. Selle tõttu on võimalus, et kavandatava tegevuse tulemusena (kuivendussügavus kuni 7 m) ei pruugi edasine kuivendamismõju külgnevatele aladele olla niivõrd intensiivne, kuna kuivendatakse lasundi alumisi hästlagunenud turba kihte, kus filtratsioonimoodul võrreldes lasundi ülemise osaga on oluliselt väiksem. Arvestama peab, et nii maapealne kui ka turbalasundi sisene veetõke peab olema hooldusvaba kuivõrd turba tootmise järgselt jääb ammendatud tootmispind endiselt dreenima külgnevaid alasid. See tähendab, et säilima peab ka pika-ajaliselt tootmise ajal kasutusel olnud kuivendusmõju leevendusmeede pärast ala korrastamist. 2.3. Veetõkke asukoht, planeerimise alusuuringud Kuivendamise mõju tuleb leevendada minimaalselt joonisel 1.10 näidatud alade osas. Samas arvestades tootmisala ja raba üldist maapinna reljeefi on mõistlik täiendavalt vähemalt maapealne veetõkke tamm rajada joonisel 2.1. märgitud ulatuses. Joonisel on märgitud pikem ulatus eeldusel, et nendes piirkonades on rabarinnaku dreeniv mõju tootmisala suunal piisavalt väike, et maapealse tammi rajamine on eesmärgipärane. Muus osas on valitud asukoht vastavalt maapinnal vee valgumise valgaladele selliselt, et vähendada mõju väärtuslikemaile rabaaladele. Joonisel 2.1 näidatud tammi kogupikkuseks kujuneks ~2800 m. Vaid väärtuslikeima rabaalade veerežiimi säilitamiseks oleks vaja rajada tamm kogupikkusega 2300 m. Turbalasundisse rajatav veetõke tuleb ebasoosivate seireandmete korral rajada vaid 2300 m pikkuselisel lõigul. 18 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus Veetõke tuleb ala lõuna- ja põhjaosas rajada mäeeraldise teenindusmaale. Lääneosas tuleb kaaluda maapealse tammi rajamist teenindusmaast välja jäävale alale kuivõrd antud piirkonnas ühtib mäeeraldise piir teenindusmaa piiriga. Arvestades tammi tööpõhimõtet, siis selle rajamine tootmisala piirile ei taga selle funktsionaalsust, seega tuleb leida võimalus rajada tamm väljaspoole teenindusmaad Konuvere looduskaitsealale riigimaale, kuivõrd tootmisala maapind on looduslikust maapinnast madalam. Mistõttu ei ole võimalik tootmisalale rajatava tammiga hoida sade- ja suurvett looduslikus rabas. Selle tõttu tuleb leida võimalus rajada tamm väljaspoole teenindusmaad Konuvere looduskaitsealale riigimaale tuginedes kaitseala kaitse- eeskirjas toodud eesmärkide saavutamise ja säilitamise vajadusele. Tööd saab läbi viia sarnaselt mujal looduskaitsealadel asuvate kuivendamisest mõjutatud soode taastamise põhimõtetega. Joonis 2.1. Veetõkke asukoht märgitud roosaga Lõplik maapealse ja turbalasundi sisese veetõkke tammi konstruktsioon tuleb paika panna vastava projektiga. Küll tuleb enne projekteerimist tõkke asukohas läbi viia täiendavad geodeetilised ja ehitusgeoloogilised tööd, et määrata ära turbalasundi geotehnilised näitajad (tihendatavus, maapinna püsivus kuivendatud ja kuivendamata aladel) sobiliku konstruktsiooni valimiseks. Soovituslik on leida selline konstruktsioon, mida on võimalik ehitada orgaanilist päritolu materjalist – eelistatult kohapealsest turbast. Sellisel juhul tuleb arvuslikult määrata konstruktsiooni mõõtmed, tihedus ja 19 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus veetõkke sügavus lasundis. Joonisel 2.2 on toodud põhimõtteline skeem seni Eestis – nii Lavassaare II kui ka Rääma II aladel- kasutatud veetõkke tammide lahendusest. Joonis 2.2. Pinnasest veetõkke tammi konstruktsioon 2.4. Kokkuvõte Kuivendamise mõju leevendamiseks väljaspoole tootmisala tuleb rajada maapealne veetõkke tamm joonisel 1.10 näidatud väärtuslikeima raba osade suunal kui kuivendamissügavus ületab 4 m arvestatuna looduslikku maapinda. Soovituslik on rajada tamm joonisel 2.1 ulatuses. Turbalasundi sisene veetõke tuleb rajada kui veetasemete seire tulemuste kohaselt kuivendamismõju ulatus jätkuvalt suureneb pärast maapealse tammi rajamist. Veetõkke tammi konstruktsioon tuleb lahendada vastava projektiga viies läbi täiendavad alusuuringud turbalasundi ehituslike tingimuste määramiseks. 20 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE MÕJU KONUVERE LOODUSALALE Natura 2000 võrgustikku kuuluvad loodusalad moodustati tuginedes Euroopa Nõukogu loodusdirektiivile 92/43/EMÜ. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine, „Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis". Natura hindamisel hinnatakse tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju ala kaitse-eesmärkidele. Mõjud on olulised, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või pole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. Keskkonnaamet on märkinud oma 26.04.2024 kirjas nr DM- 127906-3 punktis 6, et turba kaevandamisega kaasneb kuivendav mõju ümbritsevale Natura 2000 alale ning palub hinnata kas kavandatava tegevusega (mäeeraldise lamami sügavamaks muutmisega) kaasneb täiendav kuivendav mõju Natura 2000 aladele. Illaste turbatootmisala piirneb Konuvere loodusalaga (EE0020306). Konuvere loodusala paiknemine Illaste turbatootmisala suhtes on toodud joonisel 3.1. Konuvere loodusala pindala on ligikaudu 480 ha ning siseriiklikult hõlmab Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Konuvere hoiuala (KLO2000178), Illaste kaljukotka püsielupaiga (KLO3000011), Araste metsise püsielupaiga (KLO3000220). Konuvere loodusalale on koostatud kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2023), mida kasutati ka selle ekspertarvamuse koostamise raames. Konuvere loodusalal kaitstakse I lisas nimetatud kaitstavaid elupaigatüüpe jõgesid ja ojasid (3260), kuivi niite lubjarikkal mullal (olulised orhideede kasvualad – 6210*), liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*), lamminiite (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niite (6510), puisniite (6530*), rabasid (7110*), nokkheinakoosluseid (7150), vanu loodusmetsi (9010*), rohunditerikkaid kuusikuid (9050), soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide isendite elupaiku: saarmas (Lutra lutra), harilik võldas (Cottus gobio) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Täpsem informatsioon Konuvere loodusala ja selle kaitse-eesmärkide kohta on esitatud Natura standardandmebaasis 2022. Valdav osa (elupaigatüübid 3260, 6210*, 6270*, 6450, 6510, 6530*, 9050, 9080* ning kõik liigid (saarmas, harilik võldas ja paksukojaline jõekarp)) Konuvere loodusala kaitse-eesmärkidest paiknevad Illaste turbatootmisalast vähemalt 2 km kaugusel, st nende puhul on olemasoleva turbatootmisala ning ka kavandatava tegevuse mõju neile kaitse-eesmärkidele välistatud. Illaste turbatootmisalale paiknevad lähemal rabade elupaigatüüp 7110* ja sellega kaasnev elupaigatüüp 7150 (piirnevad tootmisalaga), vähemalt 73 m kaugusel mäeeraldise piirist paikneb elupaigatüüp 91D0* (rabamets) ja vähemalt 390 m kaugusel mäeeraldise piirist paikneb elupaigatüüp 9010* (vana loodusmets). Metsaga 21 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus elupaigatüübid (9010* ja 91D0*) ei paikne Illaste rabalaamal ega selle nõlval, vaid madalamal metsakuivendusest tugevalt mõjutatud alal, mis kattub Illaste maaparandussüsteemiga (TTP-386, koodid 5111240010010 ja 5111230010010) ning kus viimati tehti hooldustöid 2022.a. Illaste turbatootmisala praegune ja ka täiendav mõju antud elupaikadele puudub. Illaste turbatootmisalal on aga juba praegu avalduv koosmõju maaparandussüsteemiga elupaigatüübile 7110* ning sellega kaasnevale elupaigatüübile 7150, millele mõjusid antud peatükis hinnatakse. Täiendavate tõenäoliste ebasoodsate mõjude prognoosimisel on lähtutud EELIS andmebaasis (seisuga 27.09.2024) toodud andmetest, Konuvere loodusala kaitsekorralduskavast (Keskkonnaamet, 2023) ning Natura standardandmebaasi (2022) andmetest (seisuga 16.10.2024) ning antud ekspertarvamuse peatükkides 1 ja 2 toodust. Detailsem Konuvere loodusala kaitse-eesmärkide paiknemine Illaste turbatootmisala suhtes on toodud joonisel 3.2. Illaste raba oli juba enne turbatootmise alustamist Mati Ilometsa 1997.a. inventuuri kohaselt keskmise väärtusega raba (st mitte kõrge või erilise väärtusega) ning juba 1950ndatel oli raba servadesse rajatud kuivenduskraav, mis on kiirendanud ja aidanud kaasa rabanõlva puistumisele. Illaste raba on puisraba, kus esineb küllaltki palju männi juurdekasvu ning A. Kulli poolt mõõdetud ja peatükis 1 kirjeldatud veetasemed Illaste raba ümbritseval raba-alal on sügavamad ka kui Lode ja teiste (2017) Männikjärve ja Linnusaare raba kuivendusest mõjutatud puistunud/metsaga rabaosadest avaldatud veetasemete andmed (olenevalt asukohast oli veetase valdavalt kas -15 kuni -60 cm sügavusel või -60 kuni -105 cm sügavusel maapinnast). Looduslikus seisundis raba- osades langes veetase aga harva üle -45 cm sügavusele (Lode ja teised, 2017). Elupaigatüübi 7110* ja sellega kaasneva 7150 kaitse lisati Konuvere loodusala kaitse- eesmärkidele peale Illaste turbatootmisalale turba kaevandamiseks loa väljastamist (luba väljastati 09.07.2008). Algselt, 05.08.2004 määruse 615 redaktsiooniga polnud 332 ha suuruse Konuvere loodusala kaitse-eesmärkideks elupaigatüübid 7110* ja 7150, mis lisati kaitse-eesmärkideks alles 23.04.2009 ning seeläbi suurendati ka loodusala pindala 459,7 hektarini. Seega lisati rabade elupaigatüüp Konuvere loodusala kaitse- eesmärkidele teadmises, et see piirneb Illaste turbatootmisala ja selle kuivendusmõjuga, mida on hinnatud varasemas keskkonnamõju hindamises (Toomik ja teised, 2005) ja need avalduvad rabale ning sellega kaasnevale nokkheinakoosluste elupaigatüüpidele. Arvestades praegu Illaste raba-alal mõõdetud veetasemeid jätkub metsandusliku ning turbatootmisala kuivendamise koosmõjul edasine raba-ala metsastumine, mis ei ole täielikult leevendatav ka turbatootmisala korrastamisega (korrastaval alal jääb ka peale korrastamist veetase ümbritsevast turbapinnast oluliselt madalamaks). 22 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus Joonis 3.1. Illaste turbatootmisala ja selle paiknemine Konuvere loodusala ja selle kaitse-eesmärkide suhtes (EELIS andmebaas 27.09.2024 andmetel) 23 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus Konuvere loodusala kaitsekorralduskava (Keskkonnaamet, 2023) kohaselt on 2025.a. planeeritud läbi viia „elupaigatüüpide andmete täpsustamine ning turbakaevanduse mõju hindamine 356,7 ha suurusel alal“, mis on I prioriteediga tegevus. Turbatootmisalaga kõrvuti asetsevates püsielupaikades planeeritakse uurida kuivenduse mõju liikidele ja elupaikadele ning seejärel edasisi tegevusi planeerida. Kaitsekorralduskava annab soovitused Keskkonnaametile kui kaitseala valitsejale kaitse- eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele (sh. kaevandusloa omajale). Arvestades Illaste raba praegust seisundit (sh. tugevat kuivendusmõju, metsakuivendusega kaasnevat puistu kasvu ja selle kaudset kuivendavat mõju), mis on arenenud valdavalt raba ümbritseva metsakuivenduskraavi tulemusena juba enne turbatootmise alustamist Illaste rabas, on turbatootmine raba keskosas avaldanud juba täiendavat mõju Illaste raba säilinud aladele, mille puhul raba edasist puistumist ja degradeerumist ei saa pikemas perspektiivis vältida. Juba praegu on rabas läbiviidava seire andmetel veetase valdavalt kõigis mõõtmispunktides üle -60 cm sügavusel (st. ei ole kättesaadav ka märjal perioodil sootaimedele (v.a. puittaimedele)). Seega ei oma kavandatav tegevus (turba kaevandamine lamamini) täiendavat mõju Konuvere loodusala kaitse-eesmärkidele võrreldes kaevandamisega praegustes sügavuspiirides. Joonis 3.2. Illaste turbatootmisala ja selle paiknemine Konuvere loodusala, selle elupaigatüüpide suhtes, lähivaade (EELIS andmebaas 27.09.2024 andmetel). 24 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus Ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ja juba olemasolevate mõjude vähendamiseks tuleb siiski rakendada leevendusmeetmeid, mida on kirjeldatud peatükis 2. Raba elupaigatüübi väärtus antud asupaigas seisneb peamiselt metsise (Tetrao urogallus, II kaitsekategooria; KLO9134351, piirneb alaga põhja suunast), tedre (Lyrurus tetrix, III kaitsekategooria; KLO9702291, kattub turbatootmisala ja ümbritsevate aladega) ja kaljukotka (Aquila chrysaetos; I kaitsekategooria KLO9128526, piirneb turbatootmisalaga lõunasuunast) elupaigas, mistõttu on oluline siiski jätkata veetaseme seiret. Soovitav on lisada ka puistu (10-aastase intervalliga) ning taimkatte seire (5- aastase intervalliga) kaevandamisperioodil, mis aitab hinnata raba elupaigatüübid ning metsise elupaiga seisundit ja sobivust. Vajadusel saab Keskkonnaamet ette näha metsise elupaiga seisundi parandamiseks tegevused (nt. harvendusraied), mida on võimalik läbi viia ka koostöös Illaste turbatootmisala loa omanikuga (ERA Valduse AS). Vähendamaks kavandatava tegevuse mõjude kestvust on soovitav Konuvere loodusalaga puhveralata piirnevates turbatootmisala osades turbavaru ammendada võimalikult kiiresti ja ala korrastada tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Ala kiiremat ammendamist toetab ka aastase kaevandatava mahu maksimaalmäära suurendamine 7 tuh tonnilt aastas 11 tuh tonnini aastas. Arvestades, et Illaste turbatootmisala on juba turbatootmiseks peaaegu täies mahus ette valmistatud ning seal on nii metsakuivenduse kui ka turbatootmise mõjud juba avaldunud, on maavara säästlikuks kasutamiseks seal mõistlik võimalusel leevendusmeetmeid rakendada ning maavara täies mahus ammendada. Seeläbi välditakse vajadust täiendavate alade kasutuselevõtuks turba tootmiseks. 25 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus KOKKUVÕTE Illaste turbatootmisala piirneb Konuvere loodusala ja seal paikneva raba elupaigatüübi (7110*) ning sellega kaasneva nokkheinakoosluste (7150) elupaigatüübiga. Lisaks turbatootmisala kuivendusmõjule on juba 1950ndatest aastatest avaldanud Illaste rabale kuivendavat mõju raba piiravad metsakuivenduskraavid, mistõttu on rabanõlvad tugevalt metsastunud. Turbatootmisala vahetult ümbritseval rabaalal puistu tihenemist (veel) täheldada pole võimalik. Illaste rabas viiakse läbi pidevanduritega veetasemete seiret aasta 2023 sügisest (läbiviija Dr. A. Kull). Veetasemete seire tulemused näitavad, et nii põhja- kui ka lõunapoolsel transektil puudub turbatootmisala kogujakraavidel tüüpiline kuivendusmõju, kus tugevaim mõju on kraavile lähimates mõõtepunktides ning nõrgim mõju kaugemates punktides. Antud aspekt viitab sellele, et lisaks turbatootmisalale kuivendavad raba elupaigatüüpi ka teised tegurid (metsakuivenduskraavid ning järsk rabanõlv). Kõigis seirepunktides on veetase olnud senise seireperioodi vältel väga sügaval, valdavalt sügavamal kui -60 cm maapinnast, mistõttu ei ole katotelmis (raba veega küllastunud osas) kättesaadav sootaimedele, v.a. puudele, ning samblarinne ja alustaimestik sõltuvad vaid sademeveest. Arvestades alal juba kümnendite jooksul avaldunud kuivendusmõju ja selle tagajärjel toimunud muutuseid, ei oma taotletav tegevus (turba kaevandamine turba lamamini) täiendavat mõju Natura 2000 ala kaitse-eesmärkidele, millest lähimad on elupaigatüübid 7110* ja 7150. Antud elupaigatüübid olid Illaste rabas juba varem keskpärases seisus ning kuivenduse mõjul degradeerumas. Looduskaitselist väärtust omavad nad vaid metsise, tedre ning kaljukotka elupaigana ja toitumisalana (kes aga pole Konuvere loodusala kaitse-eesmärgid), mistõttu on ettevaatusprintsiibist tulenevalt mõistlik rakendada leevendusmeetmeid, mis vähendavad vee valgumist turbatootmisala kogujakraavidesse, säilitavad võimalusel raba taimkatet ja aeglustavad puistu kasvu ning võimalusel vähendavad Konuvere loodusala piires kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide degradeerumise kiirust. Kuivendamise mõju leevendamiseks väljaspoole tootmisala tuleb rajada maapealne veetõkke tamm väärtuslikumate raba osade suunal kui kuivendamissügavus ületab 4 m arvestatuna looduslikku maapinda. Turbalasundi sisene veetõke tuleb rajada kui veetasemete seire tulemuste kohaselt kuivendamismõju ulatus jätkuvalt suureneb pärast maapealse tammi rajamist. Veetõkke tammi konstruktsioon tuleb lahendada vastava projektiga viies läbi täiendavad alusuuringud turbalasundi ehituslike tingimuste määramiseks. Arvestades, et raba elupaigatüüp kattub metsise, tedre ja kaljukotka elupaikadega, siis on soovitav seirata nende elupaikade kvaliteeti juba rajatud transektidel läbi veetaseme (pidevalt, olemasolevatel transektidel), taimkatte (5 aastase intervalliga, lisanduv) ning puistu (10 aastase intervalliga, lisanduv) seire. 26 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus KASUTATUD KIRJANDUS Maa-ameti geoportaali rakendus (https://geoportaal.maaamet.ee/) Kallas, R. 2003. Illaste turbatootmisala keskkonnamõju hindamine. Konuvere loodusala (Konuvere hoiuala, Araste metsise ja Illaste kaljukotka püsielupaikade) kaitsekorralduskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 28.12.2023 korraldusega nr 1-3/23/700. KOTKAS - Keskkonnaotsuste infosüsteem (kotkas.envir.ee) Kohv, M., Salm, J-O., Jakobson, L., Niitlaan, E. 2015. Turba kaevandamise hüdroloogilise mõju vähendamine. Eesti Turbaliit. Aruanne. Kull, A., jt. 2013. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks. Tartu Kull, A., jt. 2016. Soode ökoloogilise funktsionaalsuse tagamiseks vajalike puhvertsoonide määratlemine pikaajaliste häiringute leviku piiramiseks või leevendamiseks II etapp. Tartu Loigu, E., Orru, M., Leisk, Ü., Lode, E. 2008. Eesti soode hüdrokeemilisedja hüdrogeoloogilised uuringud puhvertsoonide piiritlemiseks ja kaitsemeetmete väljatõõtamiseks. TTÜ keskkonnatehnika instituut,Eesti Geoloogiakeskus, Tallinna Ülikooli ökoloogia instituut. Lode, E., Küttim, M., Kiivit, I.-K. 2017. Indicative effects of climate change on groundwater levels in Estonian raised bogs over 50 years. Mires and Peat, vol. 19. DOI: 10.19189/MaP.2016.OMB.255 Põldema, T. 2024. Illaste turbatootmisala keskkonnakaitseloa muutmise taotluse seletuskiri. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Ramst, R. 2002. Illaste turbatootmisala kaevandamisloa taotlus. Ramst, R., Siir, S., Paat, K. Illaste turbamaardla Illaste turbatootmisala jääkvaru uuringu aruanne (varu seisuga 10.05.2024). OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 24/4804. EGF- 9893. Toomik, A., Timm, U., Rüütel, C., Niitlaan, E. 2005. ERA Turvas OÜ taotletaval Illaste mäeeraldisel turba kaevandamsiega kaasneva eeldatava keskkonnamõju hindamise aruanne.OÜ Järva Paas Inseneribüroo STEIGER. Tallinn. Valk, U. 1998. Eesti sood. Tallinn 27 OÜ Inseneribüroo STEIGER Illaste turbatootmisala ekspertarvamus Valk, U. 2005. Eesti rabad. Halo Kirjastus. Tartu 28  Läbilõige II-II' Botaaniline läbilõige N S 8-3 m m (M 1:25) Läbilõige I-I' 24 Illaste turbatootmisala 24 88401:002:0092 0,00 N S Märjamaa metskond 59 17 l.14,0% r. sfagnumi m m 88401:002:0152 0,25 Märjamaa metskond 72 18 l.23,6% r. villpea-sfagnumi skond 59 23 23 23 23 88401:002:0094 0,50 0152 19 l.10,0% r. villpea-sfagnumi 002: 0,75 am aa m et Illaste turbatootmisala 22 88401:002:0092 22 22 22 20 l.13,8% r. villpea-sfagnumi Tee 88401: Tee 1,00 Plokk 3 aT Plokk 2 aT Plokk 2 aT 21 l.12,7% r. sfagnumi j M är 1,25 21 2-5 21 21 21 22 l.8,9% r. sfagnumi 1,50 23 l.13,4% r. sfagnumi 1 Plokk 3 aT 2 1,75 20 20 20 20 24 l.14,2% r. sfagnumi 3 2,00 2 aT 4 25 l.10,6% r. sfagnumi 5 2,25 6 19 19 19 19 7 Plokk 4 aT 26 l.12,6% r. villpea-sfagnumi 8 Plokk 4 aT Plokk 1 aT 2,60 9 27 l.32,6% r. sfagnumi-villpea 2,75 10 18 11 18 18 Plokk 1 aT 18 28 l.30,7% r. sfagnumi 3,00 1 aT 12 1 aT 29 l.19,9% r. sfagnumi-villpea 13 3,25 1 aT 14 17 16 17 17 17 30 l.16,2% r. sfagnumi-villpea 3,50 31 l.16,6% r. villpea-sfagnumi 3,80 16 16 16 16 32 l.17,2% r. villpea-sfagnumi 4,00 33 l.12,8% r. villpea-sfagnumi 4,25 15 15 15 15 34 l.12,8% r. sfagnumi 4,50 35 l.18,3% r. villpea-sfagnumi Piketi nr II-0 II-1 II-2 2-3 2-4 2-5 2-6 II-7 Piketi nr VI-0 VI-1 VI-2 6-3 6-4 6-5 VI-6 VI-7 VI-8 4,75 36 l.16,4% r. sfagnumi Maapinna abs kõrgus, m 17,42 17,59 17,59 20,25 20,76 20,51 18,76 16,50 Maapinna abs kõrgus, m 18,22 22,16 22,78 22,14 22,52 22,16 22,38 19,38 16,95 5,00 Lamami abs kõrgus, m 17,42 16,59 16,89 16,75 16,76 16,86 17,16 16,20 Lamami abs kõrgus, m 17,72 16,66 16,68 16,14 16,42 16,46 15,18 15,88 16,35 37 l.12,5% r. villpea-sfagnumi 5,25 Turbalasundi kogupaksus, m - 1,00 0,70 3,50 4,00 3,65 1,60 0,30 Turbalasundi kogupaksus, m 0,50 5,50 6,10 6,00 6,10 5,70 7,20 3,50 0,60 38 l.11,7% r. sfagnumi Vähelag. turbakihi paksus, m - - - 0,30 0,60 2,25 - - Vähelag. turbakihi paksus, m - 2,00 2,00 1,70 1,20 0,60 1,50 - - 5,50 39 l.10,4% r. villpea-sfagnumi Vahekaugused, m 200 200 195 197 212 196 148 Vahekaugused, m 200 200 202 200 163 237 200 137 5,75 40 l.21,9% ss. pilliroo-sfagnumi 6,00 41 l.33,2% ss. pilliroo-tarna Botaaniline 6,25 läbilõige 42 l.24,3% ss. pilliroo-tarna 2-5 (M 1:25) 6,50 43 l.24,3% ss. pilliroo-tarna Läbilõige III-III' 0,00 6,75 N S 1 l.13,8% r. sfagnumi-villpea 44 l.25,2% ss. sfagnumi-rohu m m Mäeeraldise teenindusmaa piir 0,25 2 l.9,5% r. villpea-sfagnumi 7,10 25 25 Taotletava mäeeraldise piir Illaste turbatootmisala 0,50 88401:002:0092 Olemasoleva mäeeraldise piir 3 l.9,5% r. sfagnumi 0,75 Botaaniline Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 4 l.15,7% r. villpea-sfagnumi läbilõige 24 Märjamaa metskond 59 24 Illaste turbatootmisala Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 9-8 88401:002:0152 88401:002:0092 1,00 (M 1:25) Uuringuaegne veetase 5 l.28,2% r. villpea-sfagnumi 1,25 Eeldatav veetase maavara ammendamisel 0,00 6 l.20,0% ss. sfagnumi-pilliroo 23 23 45 l.28,8% r. villpea-sfagnumi 9-8 Proovivõtupunkt 1,50 0,25 7 l.19,0% ss. puu-pilliroo 46 l.14,9% r. villpea-sfagnumi 45 Proovi number 1,75 0,50 8 l.15,6% ss. sfagnumi-lehtsambla 22 Plokk 3 aT 22 47 l.19,9% r. villpea-sfagnumi 2,00 Vähelagunenud turvas 0,75 9 l.15,6% ss. lehtsambla-sfagnumi Plokk 2 aT 48 l.20,6% r. sfagnumi 2,25 1,00 9-8 10 l.15,4% ms. pilliroo-lehtsambla 21 21 Hästilagunenud turvas 49 l.12,1% r. villpea-sfagnumi 2,50 11 l.16,3% ms. pilliroo-lehtsambla 1,30 45 50 l.25,1% r. villpea-sfagnumi Liiv 2,75 1,50 46 12 l.27,9% ms. pilliroo-lehtsambla 20 20 51 l.11,1% r. villpea-sfagnumi 47 3,00 1,75 48 Liivsavi / saviliiv 13 l.31,8% ms. lehtsambla pilliroo 52 l.13,4% r. villpea-sfagnumi Plokk 4 aT 49 3,25 2,00 19 Plokk 1 aT 50 19 14 l.33,6% ms. tarna-pilliroo 53 l.23,9% r. villpea-sfagnumi 51 Savi 3,50 16 l.38,8% ms. pilliroo-tarna 2,25 52 3,65 54 l.11,3% r. villpea-sfagnumi 53 2,50 54 Konuvere loodusala 18 18 55 l.14,2% ss. pilliroo-sfagnumi 55 2,75 56 Maapinna kontuur 56 l.31,4% ss. puu-pilliroo 57 Vääriselupaik L<25% Vähe- ja hästilagunenud turba vahepiir 3,00 58 L>25% 17 17 57 l.31,4% ms. tarna-pilliroo 59 Turbalasundi lamam 3,25 60 Maaparandussüsteemi maa-ala 10 Proovi number 58 l.32,1% ms. pilliroo-tarna l.20,0% Lagunemise aste, % 3,50 16 16 59 l.40,3% ms. pilliroo-tarna Põhjatervik r. Rabaturvas Plokk 1 aT 3,75 ss. Siirdesooturvas 60 l.40,7% ms. tarna-pilliroo 4,00 ms. Madalsooturvas 15 15 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Piketi nr IX-0 IX-1 9-2 9-3 9-4 9-5 9-6 9-7 9-8 9-9 IX-9 Illaste turbatootmisala Märkused: Illaste turbamaardla Geoloogilised läbilõiked Maapinna abs kõrgus, m 18,06 22,56 23,56 24,31 24,44 23,78 22,85 21,52 20,51 18,95 17,81 Märjamaa vald, Rapla maakond Lamami abs kõrgus, m 17,76 18,26 16,76 17,51 17,54 17,48 16,15 16,32 16,51 16,15 16,31 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Loa omanik ERA Valduse AS Graafiline lisa 2/3 Turbalasundi kogupaksus, m 0,30 4,30 6,80 6,80 6,90 6,30 6,70 5,20 4,00 2,80 1,50 - Illaste turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse aruannet ja graafilisi lisasid, Metsanurga 2, Sõtke, 78318 Rapla maakond (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2006, töö nr 06/0145); [email protected] H 1 : 5000 Vähelag. turbakihi paksus, m - 2,20 2,40 3,00 3,00 2,80 2,80 1,60 2,75 0,80 - Mõõtkava - Rapla maakonna Illaste turbamaardla geoloogilise uuringu aruanne, V 1 : 50 Vahekaugused, m 200 217 229 152 229 200 194 211 135 74 (Eesti Geoloogiakeskus, 2001, EGF 7303); Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 19.12.2024 - Illaste turbatootmsiala jääkvaru uuring (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4804). /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4735 /Allkirjastatud digitaalselt/  17. 86 17. 94 17. 89 17. 73 17. 85 17. 90 17. 87 17. 85 17. 81 17. 69 17. 89 17. 82 17. 84 1 17. 83 8 7. 76 19 1 519 500 19 17. 80 17. 56 18. 37 520 000 19. 68 520 500 20 521 000 17. 70 22 17 20. 58 18 521 500 20 21. 62 17. 51 17. 69 522 000 21 21. 64 22. 37 17. 59 17. 57 1 17. 62 8 21. 84 22. 12 6515500 20. 26 21. 62 22 21. 79 22. 71 22. 56 22. 79 17. 63 17. 57 22. 90 22. 38 21. 76 0 2 23 17. 59 17. 75 21. 43 1 1 22. 27 7. 67 22. 64 23. 21 8' 22. 87 2 17 23. 46 N 23. 27 22. 58 19. 71 Konuver eloodusal a 7' 7 21. 99 21 17. 64 17. 57 23. 19 23. 55 21. 16 22. 38 22. 62 9 Pl okk2aT 6 17. 36 1 23. 78 17. 44 Pl okk1a 23. 48 22. 81 9' 17. 53 T 8 17. 44 Mär jamaame 23 22 20. 55 tskond59 23. 05 17. 37 20 22. 65 17. 26 88401: 002: 0152 22. 61 22. 09 21. 88 21. 42 Kaardileht nr 6311 Vigala 22. 71 17. 28 17. 37 17. 56 17. 14 23. 19 18. 38 22. 22 20. 34 7 17. 36 1 16. 89 18 22. 58 22. 76 17 21. 22 . 14 17. 39 19 17. 44 Pl okk1aT 9 18. 77 22 16. 78 16. 98 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 17 22. 49 19. 40 Sepa- T õni sesauna 17. 57 19. 80 Mär jamaametskond91 88 17. 31 18. 1 10' koordinaadid piiripunktide koordinaadid 402: 001:0198 6 88402: 001: 0095 17. 53 22. 56 11' 16. 82 19. 78 16. 85 22. 08 I l last eturbat ootmisal a 16. 89 Nr X Y Nr X Y 6515000 16. 70 88401: 002:0092 16 18 . 81 19. 39 1 6 514 815,65 519 715,17 1' 6 514 804,07 519 631,26 17. 59 16. 84 19. 17 19. 49 17. 14 22. 63 21. 85 16. 72 2 6 514 612,75 520 078,94 2' 6 514 815,65 519 715,17 20. 36 T aast uvsooal a 3 6 514 768,15 520 417,57 3' 6 514 612,75 520 078,94 16. 67 19. 21 pi ndala192, 52ha Mär jamaame t skond345 17. 49 17. 19. 11 4 6 514 795,63 520 572,31 4' 6 514 768,15 520 417,57 19 53 2 0 22. 71 88402: 001: 0447 17. 74 5 6 514 855,70 520 608,06 5' 6 514 795,63 520 572,31 6' 19 22. 56 16. 73 21 16. 49 21. 37 Lai a 17. 84 18. 75 16. 58 6 6 515 366,62 520 887,93 6' 6 514 855,70 520 608,06 5' 5 88402: 001:0442 2' 1 18 17. 33 20. 55 7 6 515 400,05 521 122,12 7' 6 515 366,62 520 887,93 17 16. 59 20. 68 20 18. 25 19. 38 4' 8 6 515 350,07 521 745,24 8' 6 515 400,05 521 122,12 1' 21 17. 39 4 12' 9 6 515 157,09 521 910,74 9' 6 515 350,07 521 745,24 17. 64 3 22. 17 10 18. 65 17. 86 16. 42 10 6 514 862,66 521 936,07 10' 6 515 091,88 521 966,68 18 20. 93 20. 56 16. 24 21. 42 16. 37 11 6 514 770,80 521 915,21 11' 6 515 088,90 522 028,91 11 19 18. 08 Un di 12 6 514 712,38 521 716,61 12' 6 514 860,17 522 074,92 16. 49 21 21. 53 88402: 001:0094 13 6 514 452,37 521 663,48 13' 6 514 723,30 521 958,24 18 3' 20. 61 16. 19 14 6 514 053,51 521 668,11 14' 6 514 711,55 521 930,11 17. 77 17. 40 21. 41 18 21 16. 22 2 12 13' 16. 19 15 6 513 958,18 521 500,46 15' 6 514 669,18 521 762,95 16. 55 17 14' 16 6 514 118,05 521 329,66 16' 6 514 616,39 521 772,71 23. 08 26' 15' 16. 11 16. 17 17 6 514 439,63 521 283,15 17' 6 514 452,87 521 764,93 16. 58 23 16. 39 Konnasi l ma 16. 23 16. 73 22. 86 Tõnnemetsa 18 6 514 713,54 520 848,21 18' 6 514 379,72 521 761,29 88402: 001:0099 22. 70 22. 87 16' 88402: 001: 0143 19 6 514 552,34 520 332,00 19' 6 514 303,42 521 757,49 17 16. 11 16. 14 16. 84 22. 70 20 6 514 045,89 520 174,61 20' 6 514 101,17 521 738,78 65145 1 0 6 0 . 69 16. 27 19 22. 67 22. 68 21 6 513 886,18 519 715,83 21' 6 514 036,29 521 732,66 21. 36 16. 77 27' 22. 60 22 18. 51 22 6 514 011,47 519 613,55 22' 6 513 786,38 521 503,11 16. 70 21. 13 16. 16 22. 52 22. 66 16. 11 Vanakuuse 16.02 23 6 514 326,92 519 806,86 23' 6 513 833,88 521 411,09 22. 47 20. 06 16. 79 88402: 001:0093 Konuver eloodusal a 20. 49 24' 6 514 063,60 521 286,46 13 17' 16. 22 Pindala 153,09 ha 25' 6 514 409,67 521 236,98 17 21 19 18 16. 7 16. 08 1 16. 85 22. 65 Pl okk2aT 2 21. 14 26' 6 514 658,92 520 841,09 Laane 36' 18. 64 2. 25 19. 48 19. 44 25' 21. 50 Pl 21 88402: 001:0061 22. 18 22. 48 okk1aT 18. 63 16. 04 15. 97 27' 6 514 512,45 520 371,89 23 16 1 16. 10 Sel ma 22. 27 22. 29 0 8' 28' 6 514 007,00 520 214,99 Mär jamaametskond72 2 88402: 001: 0502 18 16. 97 22 18. 48 16. 76 88401: 002: 00 29' 6 513 908,86 520 258,52 94 21. 49 16. 20 17. 80 22. 27 22. 23 30' 6 513 889,00 520 062,73 21. 8 19. 40 20. 35 Tänavmetsa 7 19' 1 16. 90 31' 6 513 881,88 519 913,11 9 18. 83 18. 44 17. 58 22. 15 20 88402: 001: 0138 16 18. 39 20. 77 32' 6 513 878,57 519 846,08 18 22. 11 16. 31 16. 04 16. 69 21. 58 33' 6 513 870,13 519 670,48 19. 26 16. 25 18. 20 18. 65 17. 60 15. 96 34' 6 513 956,69 519 537,58 19. 04 põld 21. 99 35' 6 514 015,44 519 536,59 19 22. 07 18. 74 17. 47 1 17. 59 2 18. 45 18 17 18. 18 16. 04 Voll i 36' 6 514 353,73 519 703,42 22 Me t sa 18. 45 18 16 16. 30 nur ga 21. 52 18. 63 18. 39 88402:001: 0069 88402: 001: 1010 18. 16 21 18. 98 16. 86 15. 93 Pindala 192,52 ha 17 16. 65 20' 17 21. 63 21. 78 16. 36 35' 16. 53 18. 16 17. 06 651400 22 21. 14 24' 14 15. 98 0 20 28' 16. 39 16. 28 15. 96 20. 93 18. 46 16. 37 15. 83 17 18. 34 21. 31 16. 11 18. 62 21' 8 34' 18. 04 1 19. 01 2 M är 1 16. 35 0 16. 38 6. 08 21 15. 93 15. 93 17 29' 15. 99 88402: 19 1 Valv e M är 7 j 16 15. 73 88402: 15. 89 9 am aa m 88402: 16. 66 1 18. 51 Rabapaj 16. 11 88402: 16 16. 32 001:0072 18 17. 86 Pl okk1aT j 16. 52 15 M är 17. 40 am aa m 88402: 15. 99 Oj 18. 31 001: 16 16. 91 16. 8 15. 82 4 15. 6 16. 81 18. 46 16. 33 3 15. 81 1 15. 8 5. 83 8 88402: 001: a 33' 32' 3 30' 17. 17 001: 16. 31 17. j 93 15. 80 1 8840 ' 16. 77 88402 am aa m et 88401: 16. 70 Reik a 15. 64 uoksa põld 1 7 0263 6 18 1 skond 14 1 88402: 001:023 001: 5 0067 7 16. 92 0465 15. 65 88 Sepa et 16. 84 16. 79 17. 40 88 M ar 2: 15. 57 40 Tü 001: 16. 29 Tül 16. 45 skond 1 2: l 884 : 23' g 001: 8 40 001: 00 i 001: 0463 1 8 16. 20 8 Sa 01 16. 95 16. 88 15. 54 15. 6 et 4 di 884 gi 0 Ve 1: 8 16. 54 2: 16. 51 15. 71 00 4 0035 02: Uueme 2 skond 2 t sanu M 00 r al : Al ga 16. 37 15. 50 0 0 :0 ra 0192 06 0005 0 Paj Märkused: 0490 2 a 1: 17. 04 e 507 15. 43 16 0 02: . 57 em 88402: 001 : : 0092 rj 0 001 Aj . Rp 16. 25 . 1 El li st e 16. 72 22' 1 a 3 16 38 17,35 :0 0 põld 1 põld Mär jamaame uok 066 88402 6 ts 1 k 6 o . 4 n 3 d92 15. 53 Pajum et sa 0 001 a : 001:0060 16. 04 15. 56 7 : 88402: 001: 010 7 88 1 043 402: 0 0 1: 0120 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 63 s 8 15. 46 : 8 a 0 15. 85 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 5 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.02.2024); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 20.02.2024); - Keskkonnaregistri Illaste turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 20.02.2024); - Illaste turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse aruannet ja graafilisi lisasid, 1 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2006, töö nr 06/0145); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Ranna või kalda piiranguvöönd - Rapla maakonna Illaste turbamaardla geoloogilise uuringu aruanne, 1' (Eesti Geoloogiakeskus, 2001, EGF 7303); Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number Eesvoolu kaitsevöönd - Illaste turbatootmsiala jääkvaru uuring (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4804). 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Maardla piir (asendiplaanil) Vääriselupaik Laane Illaste turbatootmisala Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Illaste turbamaardla Korrastatud ala plaan 88402:001:0061 Konuvere loodusala Märjamaa vald, Rapla maakond 21 Maapinna samakõrgusjoon, m Loa omanik ERA Valduse AS Graafiline lisa 3/3 Maaparandussüsteemi maa-ala Metsanurga 2, Sõtke, 78318 Rapla maakond 0 100 200 m [email protected] Mõõtkava 1:5000 Taastuv soo, pindala 192,52 ha Elektripaigaldise kaitsevöönd Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 19.12.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4735 /Allkirjastatud digitaalselt/  XII-0 - 18,27 - 18 XI-0 - I I 18,66 0,10 I X-0 - 17.94 18,28 0,20 17.86 17.89 IX-0 - 18,06 0,30 17.73 VIII-0 - I I 17.90 17.87 18,22 0,40 17.85 17.81 17.69 17.85 VII-0 - 18,04 0,60 17.82 17.83 17.89 VI-0 - 17.84 18 17.76 18,22 0,50 19 17.80 XII-1 - N V-0 - 19 17.56 18.37 19.68 17,89 0,40 17 20 XI-1 - 18,23 0,50 22 520 000 520 500 521 000 521 500 522 000 IV-0 - 18 17.70 21.62 17,91 0,40 17.69 20.58 X-1 1,30 17.59 17.57 17,93 0,30 20 22.37 17.51 21.64 21 22,29 4,50 IX-1 2,20 1 21.84 22,56 4,30 8 22.12 17.62 22 VIII-1 2,00 22.79 22.71 17.63 17.57 21.62 22.56 20.26 21.79 22,71 4,00 21.76 0 22.38 22.90 17.59 2 17.75 VII-1 1,50 23 1 III-0 - 22,56 5,70 2 17 17,85 0,30 21.43 VI-1 2,00 22.27 22.64 23.21 8' 22.87 22.58 17.67 22,16 5,50 23.46 23.27 XII-2 - 21.99 17,73 0,30 17.57 V-1 0,90 21,39 4,90 Konuvere loodusala 7' 7 XI-2 2,35 17.36 9 19.71 1 23.55 23,06 5,95 21 23.19 17.44 17.64 22.38 23.78 IV-1 - 21.16 Plokk 2 aT 22.62 6 X-2 2,30 23.48 22.81 9' 19,38 2,10 8-2 23.65 9-2 23,66 6,20 8 17.44 10-2 Plokk 1 aT 23.51 23,29 23,56 22 23.84 17.37 23.26 23,57 23.87 11-2 17.26 17 17.53 22.65 23 7-2 2,50 2,40 23.65 23,24 Märjamaa metskond 59 23.05 23.90 21.88 20.55 6,30 6,80 2,40 88401:002:0152 23,40 24.19 24 20 22.61 6,10 2,00 III-1 - 22.09 23.98 23.96 I 17,80 0,40 21.42 1,20 24.19 6,20 22.71 XII-3 17.28 VI-2 2,00 6,50 23.66 22,13 17.14 22,78 6,10 18.38 24.35 24.15 11-3 Kaardileht nr 6311 Vigala V-2 1,40 12-3 1,50 23 II-0 - 17.56 23.19 23.88 24.31 23,81 16.89 18 17.37 21,37 5,30 22.22 24.30 10-3 23.41 23,20 5,40 24.19 22.58 17,42 - 20.34 23.53 24,17 2,50 17.14 I-07 - 17.36 2,00 1 IV-2 - 6,80 16,98 0,20 2,80 6,40 9 17 24.40 24.33 18.77 22.76 24.23 18,40 1,50 21.22 24.37 23.81 6,70 16.98 8-3 17 19 17.39 23.91 9-3 Plokk 1 aT 22 17.44 24,20 24.36 Illaste turbatootmisala 24,31 Märjamaa metskond 91 22.49 7-3 2,60 88401:002:0092 24.39 24.48 24.49 10' 88402:001:0095 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 16.78 III-2 - 19.40 19.80 6-3 22.70 23,58 24.25 7,10 3,00 23.09 11' 17 23.91 24.28 17.57 22,14 6,80 12-4 22.56 16.85 koordinaadid piiripunktide koordinaadid Sepa-Tõnisesauna 17.31 17,56 0,10 18.16 23.40 1,90 22,92 24.38 88402:001:0198 19.78 1,70 6,90 23.69 11-4 16.81 17.53 23.90 16.82 V-3 1,50 22.08 6,00 24.32 24.44 10-4 24.43 24,17 23.48 2,50 Nr X Y Nr X Y 23.51 II-1 - 21,11 5,00 22.84 24,45 6,50 16.89 17,59 1,00 24.41 3,20 21.85 16.72 1 6 514 815,65 519 715,17 1' 6 514 804,07 519 631,26 18 19.39 6 515 000 16.70 I-1 - 24.52 9-4 3,30 7,30 23.39 24 24.50 22.63 2 6 514 612,75 520 078,94 2' 6 514 815,65 519 715,17 23 17.59 19.49 16,90 0,15 16.84 19.17 IV-3 1,45 24.58 24,44 6,90 24.09 Märjamaa metskond 345 17.14 23.33 19,00 2,45 20.36 22.64 23.80 24.38 8-4 3 6 514 768,15 520 417,57 3' 6 514 612,75 520 078,94 3,00 88402:001:0447 24,34 19.21 6,90 22.56 16.73 4 6 514 795,63 520 572,31 4' 6 514 768,15 520 417,57 21 16.67 23.58 7-4 23.89 24.23 19 19.11 3,80 24.38 2 17.53 22.95 24.41 16.58 17.49 22.71 24.52 23.39 5 6 514 855,70 520 608,06 5' 6 514 795,63 520 572,31 0 23,70 24.53 18.75 Plokk 3 aT 17 7,40 17.74 III-3 - 21.37 6' 6-4 12-5 XII-5 1,60 6 6 515 366,62 520 887,93 6' 6 514 855,70 520 608,06 19 17,84 1,30 22,52 1,70 21,54 5,50 5 Plokk 4 aT 16.59 17 16.49 6,80 24.24 23.87 22,74 Laia 17.84 23.28 23.53 24.27 7 6 515 400,05 521 122,12 7' 6 515 366,62 520 887,93 5-4 1,20 24.22 24.34 88402:001:0442 2' 1 18 17.33 20.55 21,97 22.56 23.96 23.71 24.43 24.25 11-5 2,00 12' 8 6 515 350,07 521 745,24 8' 6 515 400,05 521 122,12 20 II-2 - 18.25 19.38 21 4' 6,10 23.42 23.60 24.07 23,37 23.28 6,50 10 18.65 16.42 20.68 22.61 24.12 17,59 0,70 1,10 23.22 23.65 24.26 10-5 9 6 515 157,09 521 910,74 9' 6 515 350,07 521 745,24 17.39 1' 23.39 23.83 18 17.64 3 22.17 5,80 22.35 22.95 23.63 24.09 9-5 24.35 24 23,91 2,30 22.31 16.37 16.24 10 6 514 862,66 521 936,07 10' 6 515 091,88 521 966,68 7,00 1-2 19 17.86 20.88 20,93 20.93 5' 22.46 23.13 23.20 23.32 8-5 23.71 23,78 3,40 24.09 23.37 11 Undi 11 6 514 770,80 521 915,21 11' 6 515 088,90 522 028,91 21 20.56 23.78 21.42 21.83 4 17 23.15 21.10 6,60 23.48 88402:001:0094 4-4 23.06 23,45 2,80 12 6 514 712,38 521 716,61 12' 6 514 860,17 522 074,92 22.18 6-5 22.67 XII-6 - 18.08 2,00 20,95 21.54 7-5 6,30 20.61 20.88 20.35 22,16 22.91 2,60 17,79 1,00 16.19 4,50 22.05 22.54 22,53 23.53 16.22 13 6 514 452,37 521 663,48 13' 6 514 723,30 521 958,24 1 21.53 2,00 21.30 22.84 6,30 17 21 3' 2 0,60 14'13' 16.19 20.32 12 14 6 514 053,51 521 668,11 14' 6 514 711,55 521 930,11 16.49 18 3-4 21.12 4,20 21.80 5-5 22.15 5,70 18 1,00 23.43 23.60 20.01 19.37 19.48 2-3 21.41 21.49 22.07 5,80 23.06 15 6 513 958,18 521 500,46 15' 6 514 669,18 521 762,95 17.77 20.53 21,13 21.12 21,56 23.42 16.17 17.40 20.36 20,25 2 21.11 21.88 22.44 22.37 23 23.22 22.59 15' 16.11 16 6 514 118,05 521 329,66 16' 6 514 616,39 521 772,71 0,50 23 XI-6 - 16.39 17 1-3 19.32 19.90 0,30 1,00 21.69 23.08 26' 10-6 18,11 2,30 16.23 17 6 514 439,63 521 283,15 17' 6 514 452,87 521 764,93 16.55 18,63 20.51 20.80 4,40 21.22 5,10 23 23.15 Tõnnemetsa 3,5019.98 21.27 22,32 20.05 421 21.38 88402:001:0143 18 6 514 713,54 520 848,21 18' 6 514 379,72 521 761,29 22.86 9-6 16' 17 16.58 0,40 20.27 21.10 4-5 1,50 22.44 16.14 22.70 2,10 22 20.90 16.11 Konnasilma 16.73 2,00 20.55 21.68 21.25 21,33 4,50 22.87 22.69 22,85 19 6 514 552,34 520 332,00 19' 6 514 303,42 521 757,49 21.27 6,3022.08 16.27 88402:001:0099 19.34 2,80 20.70 19.90 21.22 22.70 8-6 XI-7 - 20 6 514 045,89 520 174,61 20' 6 514 101,17 521 738,78 16.84 20.19 21.19 21,83 6,70 22.51 16,57 0,50 3-5 21 21.28 22.68 19 22.67 21.36 VII-6 1,00 22.39 18.51 21 6 513 886,18 519 715,83 21' 6 514 036,29 521 732,66 6 514 500 16.69 20.91 20,69 22.60 20,74 2,75 16.16 Vanakuuse 20.65 3,30 16.02 22 6 514 011,47 519 613,55 22' 6 513 786,38 521 503,11 27' 16.11 22 20.04 21.70 VI-6 1,50 5,30 22.29 21.92 88402:001:0093 16.77 21.23 1,60 20.81 2-4 21.28 21.13 22.66 22,38 7,20 20.06 23 6 514 326,92 519 806,86 23' 6 513 833,88 521 411,09 20.48 4,00 22.52 16.70 20,76 21.30 22.47 V-6 1,60 Konuvere loodusala 20.49 22 17' 16.22 22,65 6,00 13 16.08 24' 6 514 063,60 521 286,46 19 16.79 1-4 10-7 20.82 0,60 17 21 21.83 20,24 21.16 21.24 21,21 Pindala 153,09 ha 25' 6 514 409,67 521 236,98 4,00 21.32 21.27 21.14 21.70 15.97 21.50 22.65 Plokk 2 aT 25' 9-7 18.63 16.04 26' 6 514 658,92 520 841,09 18 20.89 19.48 22.25 19.44 8-7 21.60 16 16.71 1,00 21.59 21.50 21,52 1,50 16.10 Selma 21 16.85 3,50 20.96 21.39 Plokk 1 aT 20,97 5,10 18' 88402:001:0502 27' 6 514 512,45 520 371,89 Laane 36' 18.64 21.36 21.21 21.30 22.18 IV-6 3,10 22.48 22.27 22.29 VIII-7 0,80 1,30 1,60 21.13 22,35 5,00 0 28' 6 514 007,00 520 214,99 88402:001:0061 23 20.81 2 18.48 21,13 4,10 4,10 5,20 21.08 21.17 Märjamaa metskond 72 22 21.37 1 16.20 21.60 3-6 VII-7 - 29' 6 513 908,86 520 258,52 2 20.56 88401:002:0094 21.49 21.02 Tänavmetsa 18 16.97 20,62 18,80 2,00 16.76 20.80 VI-7 - 19.40 20.35 21 21.10 18.44 19' 88402:001:0138 30' 6 513 889,00 520 062,73 16 1 22.27 22.23 21.87 9 17.80 20.62 21.13 2,40 19,38 3,50 20 20.88 18.83 31' 6 513 881,88 519 913,11 2-5 4,00 20.77 18 18.39 22.15 20.84 16.90 21.47 V-7 1,00 16.31 16.04 17.58 20.17 1-5 20,51 21.09 21,52 4,50 20.73 32' 6 513 878,57 519 846,08 20.73 22.11 20,11 10-8 15.96 XIII-0 - 2,25 21.58 16.25 33' 6 513 870,13 519 670,48 20.84 21.14 19.26 19,93 17,71 - 3,65 3-7 17.60 20.68 16.69 0,70 20.96 18.65 20.33 9-8 34' 6 513 956,69 519 537,58 20.25 3,40 20.69 20,46 21.53 19.04 0,90 13-1 20,51 35' 6 514 015,44 519 536,59 18.20 18.74 3,50 Volli 19 17.47 16.04 20.94 21.99 18.18 1 20.16 22.07 18,85 20.56 20.72 1,20 8 VI-8 - VIII-8 - 8-8 2 IV-7 2,30 1 2,75 20.36 16.30 88402:001:0069 18 16 36' 6 514 353,73 519 703,42 20 põld 17.59 20.35 20.82 3,40 22,13 4,50 16,95 0,60 18.45 17,71 0,20 19,26 18.39 18.45 - 20.62 22 18.63 4,00 17 21.52 VII-8 - 20 17 20.05 15.93 2,00 20.48 III-7 3,00 0,80 18,92 2,50 Metsanurga 20.40 20.32 21,48 4,80 18.98 16.86 17 16.65 VIII-9 - 2,90 18.53 20.19 10-9 20' Pindala 192,52 ha I 20.26 21 16,55 0,05 88402:001:1010 17 I 18.16 2-6 19 19.73 18,19 ' 17.06 15.98 19.53 20.28 20.30 18,76 18.99 21.63 21.78 16.53 18.16 9-9 14 15.96 16.36 35' 20.24 1-6 21.14 V-8 - 16.28 24' 18,95 - 1,80 - 18,82 1,50 16.39 18.25 15.83 19.05 20.19 20.23 19,25 18.83 1,60 20 28' 16.37 0,80 21' 6 514 000 22 20.93 18.46 18.62 X-9 - 8 16.11 2,80 1 19.08 21.31 0,15 16.08 17,25 1,00 15.93 18.34 19.71 19.88 2,40 17 19.01 16.38 15.93 15.99 13-2 19.64 20 VII-9 - IX-9 - Valve 34' 17 18.04 18,65 15,95 0,45 15.73 17,81 1,50 M är 16.35 IV-8 - 88402:001:0072 16 21 29' 19 15.89 M är 16 18.77 16.11 88402: 19,30 2,30 88402: 18.51 0,50 Rabapaj 15 I 17.40 1 9 j 7 1 I am aa m 16 88402: 16.66 2,00 II-7 - III-8 17.86 - Plokk 1 aT 15.83 15.88 I j 15.99 15.81 am aa 8 88402 1 I-7- M är ' 15.82 16,50 0,30 17,52 0,90 15.63 88402: 16.32 17.17 15.80 18.31 16.52 XIII-3 - 16,74 0,30 16.33 Oj 16.84 18.46 16.91 001: 15.64 16,78 0,20 7 001: 17.93 1 j 16.81 30' 88 a am aa m 16.77 88401: 32' 31' I 15.65 33' 16.70 001: 40 Tü uoksa ' 88402 Sepa 8840 88 18 m et 16.31 : et Reika 001: 2: l 1 16.29 15.57 g 0263 001: 0067 7 1 V-9 - 00 i 40 884 põld 6 skond 1 88402:001:0235 16.92 17.40 23' 15.61 Sa 01 16.79 16.84 IV-9 - 8 1: skond 16.45 16,41 0,30 0465 884 2: 15.54 8 00 M ar 2: 8 0463 Tül 17,07 0,20 15.71 4 001: al : 0 Ve 06 0 0035 8 15.50 02: : Al et 001: 001: 4 2 Paj 1: e 50 16.88 16.54 15.43 M 00 0 ra 16.95 : 0 02: 16.20 16.37 em 0435 gi skond di 22' 2 a 1: 001 16.51 0 Märkused: 0 : rj 0 1 0490 uok 066 40 138 Pajumetsa a : 00 Uuemetsanurga 0192 0005 15.53 0 a 17.04 16.57 16.25 16 15.56 0 : 16.72 7 Aj.Rp.1 Elliste Märjamaa 16.43 metskond 92 88402:001:0120 7 1 sa põld 16.04 3 15.46 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 0 263 8 88402:001:0107 15.43 8 15.85 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 20.02.2024); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 20.02.2024); - Keskkonnaregistri Illaste turbamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 20.02.2024); - Illaste turbatootmisala maavara kaevandamise loa taotluse aruannet ja graafilisi lisasid, 1 (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2006, töö nr 06/0145); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 1-5 0,70 Sondeerimispunkti nr Vähelagunenud turba kihi paksus, m 20,11 3,40 Sondeerimispunkti abs kõrgus, m Kogu lasundi paksus, m - Rapla maakonna Illaste turbamaardla geoloogilise uuringu aruanne, Ranna või kalda piiranguvöönd 1' pp.5 Turba analüüsi punkt ja number (Eesti Geoloogiakeskus, 2001, EGF 7303); Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Illaste turbatootmsiala jääkvaru uuring (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2024, töö nr 24/4804). Turba kütteväärtuse ja raskemetallide Eesvoolu kaitsevöönd 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) sisalduse määrangu punkt Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Maardla piir (asendiplaanil) 1984. a otsingulise töö proovipunkt ja Laane 530 Vääriselupaik Illaste turbatootmisala number (turba analüüs) Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Illaste turbamaardla Mäeeraldise plaan 88402:001:0061 I I' Geoloogilise läbilõike joon Maaparandussüsteemi maa-ala Märjamaa vald, Rapla maakond Konuvere loodusala 21 Maapinna samakõrgusjoon, m Loa omanik ERA Valduse AS Graafiline lisa 1/3 17 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m Elektripaigaldise kaitsevöönd Metsanurga 2, Sõtke, 78318 Rapla maakond [email protected] Mõõtkava 1:5000 0 100 200 m Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 19.12.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4735 /Allkirjastatud digitaalselt/