Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-522691 andmine

KORRALDUS 14.03.2025 nr DM-126319-38 Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa nr KL-522691 andmine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat, võttes aluseks maapõueseaduse § 48, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lõike 1 punkti 4, haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 ning tuginedes Järvekivi Osaühingu 12.01.2024 taotlusele nr T-KL/1021334-5, Saku Vallavolikogu 21.03.2024 otsusele nr 13 ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse 21.02.2025 kirja nr 4-4/25/951-2, otsustab Keskkonnaamet: 1.1. anda Järvekivi Osaühingule (registrikood 16852099) Tallinna-Saku maardlas Männiku IV liivakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamiseks keskkonnaluba nr KL- 522691 kehtivusajaga 5 aastat; 1.2. lisada antavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: 1.2.1. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele; 1.2.2. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil; 1.2.3. juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse; 1.2.4. rajatava Kangru liiklussõlme ja kaevandatava ala vahele peab jääma minimaalselt 25 m laiune kaevandamata vöönd loomade liikumiseks (sh kõre ja kivisisaliku, kelle püsielupaigaga taotletav ala kattub); 1.2.5. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda; 1.2.6. raadamist ja kaevandamist korraldada kahes järgus ehk osas, lähtudes seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Järgmise osa raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud ja ala korrastamist on alustatud. Teise osa kaevandamine on allesjäänud 25-50 m riba taristu ääres Kangru sõlmest. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite suremusriski; 1.2.7. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Bioloogilist korrastamist alal teha ei tohi. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava, arvestades ka Kangru liiklussõlme jalakäijate silla alla rajatava läbipääsuga kõredele; 1.2.8. vastavalt kavandatud mäeeraldisele jääb selle piir tulevasest kergliiklusteest ca 3 meetri kaugusele. Kergliiklusteega piirneval mäeeraldise osal on vajalik kaevandamisel jätta nõlvatervikud, et oleks tagatud ohutus; 1.2.9. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada; 1.2.10. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega; 1.2.11. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal; 1.2.12. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele; 1.2.13. kaevandamisala servadesse jäävad nõlvad (karjääri põhja- ja lõunaservas) tuleb kujundada vähemalt osaliselt laugemaks (nt 1:3), see on oluline eelkõige puhkeotstarbe jaoks, et ei jääks liikumist raskendavaid järsakuid; 1.2.14. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi; 1.2.15. 25-50 m kaugusel taristu äärest (täiendava 25 m laiusele ribale kaevandamata vööndist läänes) tuleb kaevandamise järgsel ala korrastamisel istutada üksikpuid (10-25 m vahedega). Püsielupaiga metsastamine on keelatud; 1.2.16. kaevandamine on lubatud kuni kõrguseni 43,6 abs m. Mäeeraldise ala liigniiskeks jäämise võimalust ja puhta liivaga täitmise vajadust arutada liigieksperdiga ning käsitleda korrastamisprojektis. 1.3. avalikustada Järvekivi Osaühingule keskkonnaloa nr KL-522691 andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-522691 lahutamatu osa. Keskkonnaluba nr KL- 522691 on kättesaadav keskkonnaotsuste infosüsteemis https://kotkas.envir.ee/. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa taotluse menetluskäik 2016-2024 2.1.1. Aktsiaselts KIIRKANDUR (reg.kood 10111516) esitas 01.02.2016 Keskkonnaministeeriumile taotluse (registreeritud Keskkonnaministeeriumi dokumendihaldussüsteemis 04.02.2016 numbriga 14-5/16/1086) Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) saamiseks. Keskkonnaluba taotleti Harju 2(26) maakonnas Saku vallas Tammemäe külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71801:001:1351). Mäeeraldise pindalaks taotleti 15,57 ha, teenindusmaa pindalaks 18,30 ha ning loa kehtivusajaks 30 aastat. Mäeeraldisega sooviti hõlmata Tallinna- Saku maardla (reg.kaardi nr 109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 66 ja 115. Taotluse läbivaatamisel analüüsis Keskkonnaministeerium muu hulgas Männiku IV liivakarjääri teeninduspiirkonna ehitusliiva varustuskindlust ning selgitas välja, et varustuskindlus oli tagatud ja seega oleks kaevandamine olnud vastuolus riigi huviga. Taotluse esitamise hetkel kehtinud maapõueseaduse[1] § 34 lg 1 punkti 14 kohaselt tuli keelduda kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Samas aga oli teada, et Rail Balticu rajamisega tõuseb oluliselt nõudlus ehitusmaavarade järele. Maapõueseaduse[2] (MaaPS) § 130 lõike 3 kohaselt viib Keskkonnaamet lõpule Keskkonnaministeeriumi menetluses olnud pooleli olevad üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa andmise menetlused. Keskkonnaministeerium andis 01.01.2017 aktsiaseltsi KIIRKANDUR Männiku IV kaevandamisloa taotluse dokumendid menetlemiseks Keskkonnaametile. Keskkonnaametile üleandmise hetkeks ei olnud taotlust menetlusse võetud ega avalikkust teavitatud. Teadaoleva informatsiooni kohaselt oodati kokkuleppel aktsiaseltsiga KIIRKANDUR Rail Balticu aruannet, et varustuskindluse kohta arvamus kujundada ja menetlust jätkata (Keskkonnaministeeriumi 26.06.2017 kiri nr 14-5/17/3806-2). 2.1.2. Osaühing Eesti Killustik (reg.kood 10126848) esitas 31.01.2017 Keskkonnaametile taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.02.2017 numbriga 12- 2/17/1976) Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks. Keskkonnaluba taotleti Harju maakonnas Saku vallas Tammemäe külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71801:001:1351). Mäeeraldise pindalaks taotleti 16,19 ha, teenindusmaa pindalaks 22,41 ha ning loa kehtivusajaks 15 aastat. Mäeeraldisega sooviti hõlmata Tallinna- Saku maardla (reg.kaardi nr 109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 66 ja 115. Osaühingu Eesti Killustik taotletud Männiku IV liivakarjäär kattus seega aktsiaseltsi KIIRKANDUR taotletud Männiku IV liivakarjääriga peaaegu täielikult. 2.1.3. Keskkonnaamet teavitas 20.02.2017 kirjaga nr 12-2/17/2818 aktsiaseltsi KIIRKANDUR ja Osaühingut Eesti Killustik, et samale alale on esitatud kaks kaevandamisloa taotlust ning taotlusi ei saa samal ajal rahuldada, mistõttu selgitatakse enampakkumisel välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb. Aktsiaselts KIIRKANDUR esitas 28.02.2017 Keskkonnaametile selgitustaotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.02.2017 nr 12-2/17/2818-2 all) seoses Männiku IV liivakarjääri kaevandamislubade taotluste menetlustega. Keskkonnaamet vastas küsimustele 28.03.2017 kirjaga nr 12-2/17/2818-3. Osaühing Eesti Killustik teavitas Keskkonnaametit 15.03.2017 e-kirjaga, et on kohtunud aktsiaseltsi KIIRKANDUR esindajatega ning ühiselt soovitakse enampakkumise korraldamise otsust lükata edasi kuni 14.04, et saavutada kokkulepet Männiku IV liivakarjääri arendamisel. Keskkonnaamet nõustus enampakkumise korraldamist edasi lükkama kuni 14.04.2017 3(26) (kirjavahetus registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.03.2017 numbriga 12-2/17/1976-4). 17.04.2017 küsis Keskkonnaamet e-kirjaga Osaühingult Eesti Killustik, kas kokkulepe on ettevõtete vahel saavutatud. Osaühing Eesti Killustik vastas 17.04.2017 e-kirjaga, et aktsiaselts KIIRKANDUR on kohtumise käigus selgitanud, et avaliku enampakkumise korraldamine ei ole nende arvates õiguslikult põhjendatud ning teatanud kavatsusest seista oma õiguste eest omandada kõne all olev kaevandamisluba. 2.1.4. Keskkonnaamet avaldas 24.04.2017 teate aktsiaseltsi KIIRKANDUR poolt Männiku IV liivakarjääri kaevandamisloa taotluse esitamise ja avatud menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 28.04.2017 väljaandes Harju Elu. Menetlusosalisi teavitati menetluse algatamisest 25.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/2818-4 ja 25.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270. Keskkonnaamet avaldas 25.04.2017 teate Osaühingu Eesti Killustik poolt Männiku IV liivakarjääri kaevandamisloa taotluse esitamise ja avatud menetluse algatamise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning 28.04.2017 väljaandes Harju Elu. Menetlusosalisi teavitati menetluse algatamisest 25.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/1976-6 ja 25.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270. 2.1.5. Tulenevalt asjaolust, et kinnistut Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71801:001:1351) ning taotletavate mäeeraldiste ala läbis Rail Balticu trass (koos nihutamisruumiga), küsis Keskkonnaamet 22.05.2017 kirjaga nr 12-2/17/1976-7 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) seisukohta seoses taotletavate mäeeraldiste kattuvusega Rail Balticu trassi ja nihutamisruumiga. MKM märkis 20.06.2017 kirjas nr 17-1/17-0116/17-5376 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.06.2017 numbriga 12-2/17/1976-8), et toetab ehitusliiva kasutamist Männiku IV liivakarjäärist, välja arvatud trassikoridori alla jäävast raudteemaast. Lisaks selgitas MKM, et soovib vältida, et kaevandamistegevus ei toimuks raudtee-ehitusega ning selle ettevalmistustöödega (nt Peeter Suure merekindluse osade dokumenteerimine enne raudteetrassi rajamist) samaaegselt ja seda segavalt. 2018. a I kvartalis saab MKM Rail Balticu eelprojekti alusel võtta seisukoha, millisel perioodil on maavara väljamine trassikoridoris lubatav ning palub see lisada kaevandamisloa kõrvaltingimustesse. Keskkonnaamet edastas MKMi 20.06.2017 kirja nr 17-1/17-0116/17-5376 teadmiseks ettevõtetele (26.06.2017 kirjad nr 12-2/17/1976-9 ja 12-2/17/2818-11). Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluste menetlustega jätkamiseks palus Keskkonnaamet ettevõtete seisukohta MKMi kirjas toodud tingimustele (14.08.2017 kirjad nr 12-2/17/2818-13 ja 12-2/17/1976-10). Aktsiaselts KIIRKANDUR teatas 23.08.2017 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 23.08.2017 numbriga 12-2/17/2818-14), et nõustub ootama Rail Balticu raudteetrassi eelprojekti valmimist ning palub end kaasata kolmanda osapoolena Rail Balticu eelprojekti koostamise menetlusse. Osaühing Eesti Killustik seisukohta ei esitanud. 2.1.6. Lähtuvalt eelkirjeldatust korraldas Keskkonnaamet 17.10.2017 korraldusega nr 1- 4(26) 3/17/2672 kaevandamisõiguse taotlemise õiguse müümiseks enampakkumise. Nimetatud korralduses seati enampakkumisest osavõtmiseks tähtaeg 10.11.2017 kell 14.00 asukohaga Keskkonnaameti peakontor (Narva maantee 7a, 15172 Tallinn) ja enampakkumiste avamise kuupäevaks määrati 16.11.2017 kell 10.15 asukohaga Keskkonnaameti peakontori Narva maantee 7a, 15172 Tallinn. Aktsiaselts KIIRKANDUR ja Osaühing Eesti Killustik esitasid 09.11.2017 Keskkonnaametile enampakkumise korralduse nr 1-3/17/2672 tühistamise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 09.11.2017 numbriga 12-2/17/12763), kuna ettevõtted olid sõlmimas kokkulepet, mille alusel esitatakse Keskkonnaametile uued korrigeeritud kaevandamisloa taotlused, mis ei kattu. Lisaks paluti võimalust esitada taotlused peale MKMi koostatava Rail Baltica raudteetrassi eelprojekti valmimist. Seega tühistas Keskkonnaamet 10.11.2017 korraldusega nr 1-3/17/2830 enampakkumise ja tunnistas 17.10.2017 korralduse nr 1-3/17/2672 kehtetuks. 2.1.7. Vastavalt MaaPS § 52 lõikele 2 otsustatakse kaevandamisloa andmine aasta jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Keskkonnaministeeriumist Keskkonnaametile üle antud menetluste tähtaja alguse kuupäevaks loeti 01.01.2017. Vastavalt MaaPS § 52 lõikele 3 võib Keskkonnaamet pikendada tähtaega, kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda loa andmise otsustamist selle tähtaja jooksul. Keskkonnaamet pikendas 29.12.2017 kirjaga nr 12-2/17/2818-15 aktsiaseltsi KIIRKANDUR esitatud Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluse tähtaega kuni 28.12.2018 ning 22.02.2018 kirjaga nr 12-2/17/1976-15 Osaühingu Eesti Killustik esitatud Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetluse tähtaega kuni 28.12.2018. Aktsiaselts KIIRKANDUR palus 18.10.2018 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 18.10.2018 numbriga 12-2/18/17032) korrigeeritud taotluse esitamise tähtaega pikendada kuni 04.01.2021. Ettevõte selgitas, et pöördus 20.07.2018 MKMi poole sooviga teada saada, kas taotletava Männiku IV liivakarjääri alal on raudteetrassikoridor kinnitatud ning millisel perioodil oleks maavara kaevandamine taotletaval alal lubatud. MKM oli 16.10.2018 e-kirjaga vastanud, et praeguseks valminud Rail Balticu Eesti osa eelprojektne lahendus ei võimalda antud ala puhul veel anda konkreetsemat seisukohta maavaravaru väljamise mahu ja ajastuse osas, kuna eelprojekti kohane lahendus võib põhiprojekti koostamise staadiumis tehnilist lahendust muuta ning enne põhiprojekti valmimist nõusoleku andmine võib mõjutada raudteetrassi ehituse realiseerimist. Rail Balticu põhiprojekti lõplik vastuvõtmine on planeeritud 2020.aasta II poolde. Keskkonnaamet luges tähtaja pikendamise taotluse põhjendatuks ning määras 31.10.2018 kirjaga nr 12-2/18/17032-2 taotluse korrigeerimise ja esitamise tähtajaks 04.01.2021. Samuti palus Osaühing Eesti Killustik 20.11.2018 kirjaga (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.11.2018 numbriga 12-2/18/19340) korrigeeritud taotluse esitamise tähtaega pikendada kuni 04.01.2021, tuues tähtaja pikendamiseks samasisulise 5(26) põhjenduse (Rail Balticu põhiprojekti lõplik vastuvõtmine on planeeritud 2020. a II poolde). Keskkonnaamet luges tähtaja pikendamise taotluse põhjendatuks ning määras 05.12.2018 kirjaga nr 12-2/18/19340-2 taotluse korrigeerimise ja esitamise tähtajaks 04.01.2021. 2.1.8. Alates 2020.aastast toimub maavara kaevandamise keskkonnalubade taotlemine ja menetlemine keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Aktsiaseltsi KIIRKANDUR 01.02.2016 esitatud taotlus viidi üle ja registreeriti KOTKAS-s 13.01.2021 menetluse nr M- 114425 juurde. Osaühingu Eesti Killustik 31.01.2017 esitatud taotlus viidi üle ja registreeriti KOTKAS-s 13.01.2021 menetluse nr M-114426 juurde. Kuna kuupäevaks 04.01.2021 ei olnud kummaltki ettevõttelt laekunud korrigeeritud taotlust, küsis Keskkonnaamet aktsiaseltsilt KIIRKANDUR 13.01.2021 kirjaga nr DM-114425-2 ja Osaühingult Eesti Killustik 13.01.2021 kirjaga nr DM-114426-2 seisukohta taotluse esitamise või menetluse jätkamise kohta, paludes korrigeeritud taotlus või seisukoht menetluse jätkamise kohta esitada hiljemalt 15.02.2021. Aktsiaselts KIIRKANDUR selgitas 04.02.2021 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 04.02.2021 numbriga DM-114425-3), et võttis ühendust Rail Balticu projekti koordinaatoriga, kes andis teada, et Rail Balticu trassi põhiprojekt Saku vallas Männiku piirkonnas on alles tegemisel ning lõplikult vastu võetud (peale ekspertiiside jms teostamist) saab eelnevalt nimetatud projekt alles käesoleva aasta sügise jooksul. Kuna esimesel võimalusel saab hakata koostama korrigeeritud Männiku IV liivakarjääri kaevandamisloa taotlust alles peale Rail Balticu trassi põhiprojekti lõplikku vastu võtmist ja kinnitamist, palus aktsiaselts KIIRKANDUR pikendada korrigeeritud Männiku IV liivakarjääri kaevandamisloa taotluse esitamise tähtaega kuni 31.01.2022 ning seonduvalt ka teisi menetlusega seotud tähtaegu (Männiku IV liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega ja kaevandamisloa menetluse tähtaega). Keskkonnaamet luges tähtaja pikendamise taotluse põhjendatuks ning määras 05.02.2021 kirjaga nr DM-114425-4 taotluse korrigeerimise ja esitamise tähtajaks 31.01.2022, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtajaks 31.05.2022 ja menetluse tähtajaks 14.07.2022. Osaühing Eesti Killustik selgitas 15.02.2021 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 17.02.2021 numbriga DM-114426-3), et teadaolevalt ei ole Rail Balticu projekt Männiku IV taotletavat ala puudutavas osa valminud ning selge ei ole ka selle täpne valmimise aeg. Kuivõrd taotluse korrigeerimise aluseks on Rail Balticu projekt, palus Osaühing Eesti Killustik pikendada Männiku IV liivakarjääri korrigeeritud kaevandamisloa taotluse esitamise tähtaega kuni 03.01.2022 ning vastavalt ka menetluse tähtaega. Keskkonnaamet luges tähtaja pikendamise taotluse põhjendatuks ning määras 18.02.2021 kirjaga nr DM-114426-4 taotluse korrigeerimise ja esitamise tähtajaks 03.01.2022, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtajaks 31.05.2022 ja menetluse tähtajaks 14.07.2022. Aktsiaselts KIIRKANDUR märkis 14.12.2021 kirjas (registreeritud KOTKAS-s 15.12.2021 numbriga DM-114425-5), et võttis taaskord ühendust MKMi Rail Balticu Eesti koordinaatoriga, kes andis teada, et Rail Balticu trassi põhiprojekti tähtaeg Saku vallas Männiku piirkonnas lükati 6(26) edasi 2022. aasta I kvartalisse. Seega palus aktsiaselts KIIRKANDUR pikendada Männiku IV liivakarjääri kaevandamisloa korrigeeritud taotluse esitamise tähtaega kuni 31.01.2023 ning seonduvalt ka teisi menetlusega seotud tähtaegu. Keskkonnaamet luges tähtaja pikendamise taotluse põhjendatuks ning määras 17.02.2021 kirjaga nr DM-114425-6 taotluse korrigeerimise ja esitamise tähtajaks 31.01.2023, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtajaks 31.05.2023 ja menetluse tähtajaks 14.07.2023. Osaühing Eesti Killustik selgitas 14.04.2022 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 14.04.2022 numbriga DM-114426-5), et koostamisel on Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru – Harju ja Rapla maakonna piir“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu, mille osas on Maa-amet palunud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ( TTJA) kaasata ka Osaühingut Eesti Killustik. Kuivõrd taotluse korrigeerimise aluseks on Rail Balticu projekt, palus Osaühing Eesti Killustik pikendada Männiku IV liivakarjääri korrigeeritud kaevandamisloa taotluse esitamise tähtaega kuni 31.12.2022 ning vastavalt ka menetluse tähtaega. Keskkonnaamet luges tähtaja pikendamise taotluse põhjendatuks ning määras 14.04.2022 kirjaga nr DM-114426-6 taotluse korrigeerimise ja esitamise tähtajaks 31.12.2022, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtajaks 31.05.2023 ja menetluse tähtajaks 14.07.2023. Aktsiaselts KIIRKANDUR selgitas 26.01.2023 kirjas (registreeritud KOTKAS-s 26.01.2023 numbriga DM-114425-7), et TTJA teatas 24.10.2022 kirjaga nr 16-6/19-3200-074 Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir” ehitusprojekti KMH aruande avalikustamisest. KMH aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi oli võimalik esitada TTJA-le kirjalikult kuni 25.11.2022 ning KMH aruande avalik arutelu toimus 30.11.2022. Kuna Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Kangru - Harju ja Rapla maakonna piir” ehitusprojekti lõplik KMH aruanne polnud kinnitatud, palus aktsiaselts KIIRKANDUR pikendada Männiku IV liivakarjääri kaevandamisloa korrigeeritud taotluse esitamise tähtaega kuni 31.01.2024 ning seonduvalt ka teisi menetlusega seotud tähtaegu. Keskkonnaamet luges tähtaja pikendamise taotluse põhjendatuks ning määras 07.02.2023 kirjaga nr DM-114425-8 taotluse korrigeerimise ja esitamise tähtajaks 31.01.2024, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtajaks 31.01.2024 ja menetluse tähtajaks 31.01.2024. Osaühing Eesti Killustik ei olnud määratud tähtajaks (31.12.2022) ega seisuga 12.07.2023 esitanud korrigeeritud kaevandamisloa taotlust ega põhjendust taotluse esitamata jätmisele. Keskkonnaamet palus 12.07.2023 kirjaga nr DM-114426-7 esitada korrigeeritud taotlus hiljemalt 12.11.2023, pikendades ühtlasi ka KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 12.02.2024 ja menetluse tähtaega kuni 12.05.2024. 2.1.9. Vahepeal olid ettevõtted edastanud Transpordiametile ühise seisukoha ja selgitused Männiku IV liivakarjääri kaevandamisloa taotluste kohta (18.08.2023). Keskkonnaametile laekus Transpordiameti 08.09.2023 kiri nr 7.1-7/23/18031-2 (registreeritud KOTKAS-s 11.09.2023 numbriga DM-114425-9), milles märgiti, et vastavalt ehitusseadustiku ( EhS) § 72 lg 1 punktile 3 on teekaitsevööndis maavara kaevandamine keelatud; teekaitsevööndi täpsustatud ulatus määratakse peale Kangru liiklussõlme põhiprojekti valmimist, eeldatavalt 2024 aasta esimeses pooles ning peale põhiprojekti valmimist algavad koheselt ehitustööd Kangru liiklussõlmes. Transpordiamet asus seisukohale, et Kangru liiklussõlmega külgnevatel aladel 7(26) tekivad eeldused kaevandamisloa väljastamiseks peale liiklussõlme valmimist. 2.1.10. Menetluse lihtsustamiseks ja projekti kiireks rakendamiseks lõid Osaühing Eesti Killustik ja aktsiaselts KIIRKANDUR ühisettevõtte Järvekivi Osaühing (reg.kood 16852099). Järvekivi Osaühing esitas 03.11.2023 Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse läbi KOTKASe, kus taotlus registreeriti 03.11.2023 menetluse nr M-126319 juurde. Võrreldes 2017. a menetlusse võetud taotlustega oli taotluses korrigeeritud taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire vastavaks Rail Balticu ja Kangru liiklussõlme planeerimisdokumentides või ehitusprojektides näidatud rajatistele või nende kaitsevöönditele. Taotluses esinenud puuduste tõttu tuli seda korrigeerida ning lõplik versioon, mille alusel viib Keskkonnaamet menetluse läbi, on esitatud 12.01.2024 ning kannab numbrit T-KL/1021334-5. 2.1.11. Paralleelsete menetluste läbiviimise vältimiseks esitas aktsiaselts KIIRKANDUR 17.01.2024 avalduse (registreeritud KOTKAS-s 19.01.2024 numbriga DM-114425-10) 01.02.2016 esitatud Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse tagasivõtmiseks, et menetlus saaks jätkuda numbri M-126319 all. Eeltoodu alusel lõpetas Keskkonnaamet 02.02.2024 kirjaga nr DM-114425-11 menetluse nr M-114425. Osaühing Eesti Killustik loovutas 28.12.2023 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 03.01.2024 numbriga DM-114426-8) oma 31.01.2017 esitatud taotluse menetluse nr M-114426 Järvekivi Osaühingule. Järvekivi Osaühing taotles 28.12.2023 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 03.01.2024 numbriga DM-114426-8) menetluse M-126319 lõpetamist ning palus jätkata Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlust numbriga M-114426. Kuna Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa saamise taotlus nr T-KL/1021334 esitati 03.11.2023 nõuetekohaselt läbi KOTKASe[3], luges Keskkonnaamet põhjendatuks siiski jätkata menetlusega nr M-126319. 2.2. 12.01.2024 taotluse nr T-KL/1021334-5 läbivaatamine Taotletav Männiku IV liivakarjäär asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas riigile kuuluval kinnistul Viimsi metskond 10 (katastritunnus 71801:001:2151, registriosa nr 12079050), mille riigivara valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Taotletav mäeeraldis hõlmab Tallinna-Saku liivamaardla (registrikaart nr 109) ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 66, hõlmates seda osaliselt. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa kattub põhjaosas ehitusliiva passiivse tarbevaru plokiga 62. Taotletava tegevusega passiivse tarbevaru ploki tuleviku kaevandamisväärtust ei muudeta. Mäeeraldise vertikaalpiir on määratud veepealsele liivavaru osale, sealjuures lähtuvalt piirkonna pikaajalisest keskmisest veetasemest 42,94 m (EH2000). Mäeeraldise horisontaalpiir on valitud selliselt, et see ei kattuks rajatava Kangru liiklussõlme teekaitsevööndiga ega Rail Baltic raudteetrassi ehitusvööndiga. Piir on valitud töömaa (raadamisala) järgi, mida on vajadusel lähtuvalt kaitsevööndi ulatusest väiksemaks korrigeeritud. Taotletav Männiku IV liivakarjäär on uus mäeeraldis, mille pindala on 6,75 ha ja teenindusmaa 8(26) pindala 7,75 ha. Taotletava mäeeraldisega hõlmatavad varukogused on järgmised: 66 plokk – ehitusliiv, aktiivne tarbevaru: 315 tuh m³, kaevandatav varu: 243 tuh m³. Kaevandamiseks taotletava ploki 66 geoloogiline andmestik ja Männiku IV liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlus põhineb mitmete uuringute andmetel koostatud koondaruandel: Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjon (R. Sinisalu, OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 1996). EGF number: 5548. Varu arvele võtmise otsuse kuupäev ja number: 14.02.1997 nr 0007. Maavara kasutusaladeks on teede- ja üldehitus. Kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 60 tuh m³. Keskkonnaloa kehtivusajaks taotletakse 5 aastat ja kaevandatud maa korrastatakse metsamaaks ja kaitsealustele liikidele sobilikuks elupaigaks. Keskkonnaamet kontrollis taotleja 12.01.2024 esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-s, keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS), keskkonnaministri 23.10.2019 määruses nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks taotluse menetlemiseks. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 31.01.2017 riigilõivuseaduse[4] § 136² lõike 1 punkti 4 kohaselt. Keskkonnaloa taotlust on kontrollinud maavarade registri vastutav töötleja (Maa-ameti 19.01.2024 kiri nr 9-3/23/16646-6). Taotletav mäeeraldis külgneb Raku (tehis)järvega (keskkonnaregistri kood VEE2006030) ja kattub selle veekaitse-ja kalda piiranguvööndiga. Raku järv on tekkinud varasema kaevandamise tulemusena, kattub aktiivse tarbevaruga ja on varasemalt korrastamata, seega ei tulene sellest kaevandamistegevusele kitsendavaid piiranguid. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad riigikaitselise objekti, Männiku harjutusväli (VID kood 51) piiranguvööndis. Taotletav ala kattub Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga (KLO3000592). Männiku IV liivakarjääriga hõlmatakse vaid veepealne varu, mille kaevandamise lubamist on võimalik kaitse-eeskirja alusel kaaluda. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigas on kaitse-eeskirja (keskkonnaministri 12.07.2006 määruse nr 51 § 4 lg 4 p 1) kohaselt lubatud püsielupaiga valitseja nõusolekul maavara kaevandamine, välja arvatud 50 meetri raadiuses kõre kudemisveekogude ümbruses ja üldjuhul allpool põhjavee piiri. Taotletav Männiku IV liivakarjäär külgneb lääneservas vahetult olemasoleva Männiku liivakarjääri (loa nr KMIN-135; loa omaja AS Silikaat; kehtib kuni 26.06.2045) mäeeraldise ja selle teenindusmaaga. Nõlva hoidetervikut ei ole seega arvestatud Männiku liivakarjääriga piirnevale alale, et tagada paremad tingimused Männiku kõre ja kivisisalike elupaigale. 9(26) Arvestades, et mäeeraldis tuleb korrastada kivisisalikele ja kõredele sobilikuks elupaigaks, on kaevandamine lubatud kõrgusele 43,6 abs m. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad Rail Baltic raudtee trassi koridoriga. Taotluse seletuskirjas on kirjeldatud, et taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire on korrigeeritud Rail Balticu ja Kangru liiklussõlme planeerimisdokumentides või ehitusprojektides näidatud rajatistele või nende kaitsevöönditele vastavaks. Transpordiamet kooskõlastas 14.06.2024 kirjaga nr 7.1-7/24/4343-2 (registreeritud KOTKAS-s 18.06.2024 numbriga DM-126319-15) tingimuslikult Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse. Transpordiameti tingimusi on käsitletud korralduse punktis 3.3.3. 2.2. Keskkonnaloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet avaldas 2017. aastal (vt punktis 2.1.2-2.1.4) taotluste menetlusse võtmise ja avatud menetluse algatamise teate kuupäeval 28.04.2017 väljaandes Harju Elu. Keskkonnaloa taotlused on 24.04.2017 ja 25.04.2017 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid ja menetlusosalisi teavitati menetluse algatamisest 25.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/2818-4, 25.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270 ja 25.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/1976-6. Kuni loa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus laekusid kavandatava tegevuse kohta ettepanekud ja vastuväited, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.05.2017 numbriga 12-2/17/5270-2, 10.05.2017 numbriga 12-2/17/5270-3, 11.05.2017 numbriga 12-2/17/5270-4 ja 19.06.2017 numbriga 12-2/17/5270-9. Keskkonnaamet vastas 30.05.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270-5, 30.05.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270-6, 01.06.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270-8 ja 30.06.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270-11. Esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ning Keskkonnaameti seisukohti on pikemalt kajastatud korralduse punktis 3.4. Menetluse käigus laekus ka Transpordiameti 14.06.2024 kiri nr 7.1-7/24/4343-2 (registreeritud KOTKAS-s 18.06.2024 numbriga DM-126319-15), milles esitas tingimused Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa andmisele. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 05.02.2024 kirjaga nr DM-126319-12 Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 05.04.2024. Saku Vallavolikogu nõustus 21.03.2024 otsusega nr 13 (registreeritud KOTKAS-s 26.03.2024 numbriga DM-126319-14) keskkonnaloa andmisega tingimusel, et menetlusse kaasatakse Kiili vald kui kaevandamisest enim mõjutatu. 10(26) KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis keskkonnaloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna võrreldes esialgsete taotlustega on kavandatava tegevuse mahte muudetud üle poole võrra väiksemaks: vähendatud on kaevandatavat pindala ning loa kehtivusaega, samuti on kaevandatav materjal planeeritud realiseerida samal ajal ja samas kohas rajatavatel taristuobjektidel. Taotlus on esitatud otseselt eesmärgiga kaevandatud maavara realiseerida Kangru liiklussõlme või Rail Balticu põhitrassi ehitustöödeks, mistõttu ei eeldata väljavedu olemasolevale teedevõrgule ega tavapärasest oluliselt suuremat müra- ja tolmuhäiringut. Saku valla mürakaardi kohaselt on Tallinn-Rapla-Türi maantee päevane mürafoon taotletava karjääri mäeeraldisel ~50 dB. Kuivõrd lähimad elamud jäävad mäeeraldisest rohkem kui 340 m kaugusele teisele poole Tallinn-Rapla-Türi maanteed, siis pole oodata, et kaevandamismüra ületaks maanteemüra taseme. Lisaks ühtib karjääris kaevandamise aeg taristuobjektide ehitustöödega kõnealuses piirkonnas ehk sõltumata Männiku IV liivakarjääris kaevandamisest, on samalaadne mürafoon ka siis, kui ehitusmaterjal tuuakse mujalt. Antud kontekstis on väljaveoteeks ehitusobjekt, seega ei ole vahetult Männiku IV liivakarjäärist tulenev transport ega sellega kaasneda võiv tolm probleem, kuna sõltumata antud mäeeraldise olemasolust, esineb objektipõhiselt ehituseks vajaliku täitepinnase transpordi tolmufoon. Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused, tööesi on vahetult mäeeraldise piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud meetmed häiringute vähendamiseks. Eeltoodu alusel asub Keskkonnaamet seisukohale, et kavandatav tegevus on lühiajaline, väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning ülekaalukat avalikku huvi ei esine. 2.2.1. Eelnõude esmakordne avalikustamine Vastavalt HMS § 40 lõikele 1 peab loa andja andma enne haldusakti väljastamist menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis Järvekivi Osaühingult 11.09.2024 kirjaga nr DM- 126319-19 arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja saamisest. Sama kirjaga edastati eelnõud tutvumiseks ja arvamuse andmiseks Saku ja Kiili Vallavalitsustele ning Transpordiametile. Osaühing Järvekivi palus 24.09.2024 kirjaga (registreeritud KOTKAS-s 25.09.2024 numbriga DM-126319-20) eelnõudele arvamuse avaldamise tähtaega kahe nädala võrra pikendada ning 11(26) avaldas ühtlasi soovi konsulteerida eelnõus esitatud asjaolude teemal. Menetluse käigus oli Kiili Vallavalitsuselt varasemalt, 21.08.2024 saabunud kiri nr 9-12.2/1171-1 (registreeritud KOTKAS-s 22.08.2024 numbriga DM-126319-18), milles Kiili Vallavalitsus tegi ettepaneku algatada keskkonnamõjude hindamine selgitamaks välja rohevõrgustiku toimisega seotud asjaolud. Keskkonnaamet asus seisukohale, et täiemahulise mõjuhindamise algatamine ei ole põhjendatud, kuid vajalik on asjakohane eksperthinnang rohevõrgustiku toimimise analüüsimiseks ning palus 27.09.2024 kirjaga nr DM-126319-21 esitada eksperthinnang. Loa andmise korralduse ja loa eelnõude ning Keskkonnaameti 27.09.2024 kirja nr DM-126319-21 kohta tekkinud küsimusi arutati 04.10.2024 toimunud koosolekul. Küsitud eksperthinnangu lõplik versioon on registreeritud KOTKAS-s 19.12.2024 numbriga DM-126319-24, mille alusel Keskkonnaamet täiendas loa andmise korralduse ja loa eelnõusid ning edastas 19.12.2024 kirjaga nr DM-126319-25 tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Järvekivi Osaühingule, Saku ja Kiili Vallavalitsustele ning Transpordiametile, arvamuse esitamise tähtajaga kaks nädalat alates eelnõude kättesaamisest. Saku Vallavalitsus nõustus 30.12.2024 kirjaga nr 6-4/89-7 (registreeritud KOTKAS-s 03.01.2025 numbriga DM-126319-27) eelnõudega täiendavaid tingimusi esitamata. Kiili Vallavalitsus märkis 02.01.2025 kirjas nr 9-12.2/1171-4 (registreeritud KOTKAS-s 03.01.2025 numbriga DM-126319-26), et eelnõude saatmise kirjale ei olnud lisatud rohevõrgustiku eksperthinnangut ning palus see edastada, märkides, et kujundab arvamuse siis, kui on tutvunud kõigi dokumentidega. Eksperthinnang edastati Kiili Vallavalitsusele 02.01.2025 e-kirjaga, millele vastates täpsustas Kiili valla keskkonnanõunik, et arvamuse andmise tähtaega soovitakse pikendada kuni 17.01.2025. Nimetatud kuupäevaks Kiili Vallavalitsuselt arvamust ei laekunud. 2.2.2. Täiendatud eelnõude avalikustamine Eelnõude kontrollimisel tuvastas Keskkonnaamet mitmeid ebatäpsusi. Ebaõige haldusakti andmise vältimiseks korrigeeris ja täiendas Keskkonnaamet loa andmise korralduse ja loa eelnõusid ning KeÜS § 47 lõike 2, haldusmenetluse seaduse (HMS) § 48 ja § 49 lõigete 1 ja 2 alusel pani 12.02.2025 haldusakti eelnõu koos seletuskirja ja taotlusele lisatud ning menetluse käigus haldusorganile esitatud või tema poolt koostatud muude asjasse puutuvate oluliste dokumentidega avalikkusele tutvumiseks välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määrates ettepanekute ja vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Lisaks teavitati ettevõtet ja asjast huvitatud isikuid 12.02.2025 kirjaga nr DM-126319-30. Sama kirjaga teavitati täiendatud eelnõude valmimisest ka Saku ja Kiili Vallavalitsust, Transpordiametit, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust ning Osaühingut Rail Baltic Estonia. Täiendatud eelnõu avalikustamise käigus avaldas arvamust Osaühing Rail Baltic Estonia 27.02.2025 kirjaga nr Kv2025-075 (registreeritud KOTKAS-s 27.02.2025 numbriga DM- 126319-33). Osaühing Rail Baltic Estonia tõi välja, et loa eelnõu kohaselt lubatakse kaevandada vaid veepealset liivavaru, kuid keskkonnaloa taotluse graafilistel lisadel (geoloogilistel läbilõigetel) on kujutatud uuringuaegset põhjaveetaset, mis on kõrgem mäeeraldise sügavuspiirist. Mäeeraldise sügavuspiir on aga määratud Raku järve pikaajalise keskmise 12(26) veetaseme järgi. Osaühing Rail Baltic Estonia leidis, et sellisel juhul ei ole kindel, et kaevandamine ei lähe vastuollu Männiku kõre ja kivisisaliku kaitse-eeskirjaga ning märkis, et loa eelnõus ei ole tingimust, mis tagaks kaevandamise lubamise veetasemeni. Lisaks paluti sarnaselt Rail Balticu ehitamisel järgitavale meetmele lisada Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloale kõrvaltingimuseks, et kõre ja kivisisaliku isendite hukkumise vältimiseks tuleb Raku järve ümbruses alates Viljandi maanteest piirata töömaa läänekülg (vastu Raku järve) ajutiste tõketega, mis peab olema minimaalselt 30 cm kõrgune olemasolevast maapinnast sirge mitte läbinähtav sein. Keskkonnaamet vastas 04.03.2025 kirjaga nr DM-126319-34 ning selgitas, et Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlus põhineb mitmete uuringute koondaruandel (Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjon, 1996). Seletuskirjas on viidatud, et geoloogilise uuringu tegemise ajal ala lähipiirkonnas ei kaevandatud, veetase asus 2,0 - 5,5 m sügavusel maapinnast (abs ~45 - 47 m) ning tänaseks on Raku järve veetase stabiliseerunud vastavalt +42,5...+43,0 m abs (pikaaegne keskmine +42,9 m). Mäeeraldise põhja on kavandatud jätta veetasemest arvestatuna 0,4 m paksune põhjatervik. Kaevandamise ajal ei ole elupaik kaitsealustele liikidele sobiv elukeskkond, vaid kujuneb selleks korrastamise järgselt. Kaevandatud ala korrastatakse kaitsealuste liikide elupaigaks st avatud liivaväljaks, kus on ka madalaveelised ajutised sigimisveekogud. Seega ei ole ette näha kaitse-eeskirjaga vastuollu minekut. Rohevõrgustiku toimivuse aruande põhjal on kavandatud loale lisada kõrvaltingimus, mille kohaselt on keelatud takistada ulukite liikumisvõimalusi (tarastada ei ole lubatud). Seega tuleb täiendavate nõuete seadmisel arvestada, et kõigi tingimuste täitmine oleks võimalik ega oleks üksteist välistavad. Töömaa piiramine Raku järve poolsest küljest kahepaiksete tõkkega on võimalik, sest rohevõrgustikus ulukite liikumine tuleb vaba hoida põhja-lõuna suunaliselt ja seega ei ole vastuolus. Kuna kahepaiksete tõkkele on KMH-s antud miinimumkõrgus, siis ulukite seisukohast on siiski mõistlik määrata maksimumkõrgus. Eeltoodu alusel asus Keskkonnaamet esialgu seisukohale, et piirkonnas planeeritavate tegevuste negatiivse koosmõju vähendamiseks ja kaitstavate kahepaiksete hukkumise vältimiseks esitatud leevendusmeetmete toimivuse tagamiseks on põhjendatud sarnase nõude seadmine ka antavale keskkonnaloale. Osaühingult Rail Baltic Estonia laekus 05.03.2025 e-kiri (registreeritud KOTKAS-s 05.03.2025 numbriga DM-126319-35), milles selgitati, et raudteele tehtud KMH nõuab nii ehitus- kui ka kasutusaegselt kõre ja kivisisalike isendite hukkumise minimeerimist, mistõttu soovitati esialgses kirjas (Kv2025-075) kaaluda sarnase tingimuse lisamist keskkonnaloale. Osaühingu Rail Baltic Estonia arusaamises tähendaks see kahepaiksete tõketega kogu kaevandamise ajaks terve kaevandamisala perimeetri ümbritsemist, mitte vaid mäeeraldise lääneküljele (vastu Raku järve), kuna sellisel kujul ei täidaks KMHs ettenähtud leevendusmeede oma eesmärki. Osaühing Rail Baltic Estonia tegi ettepaneku uuesti kaaluda kahepaiksete tõkke kasutamise vajadust kaevandusalal sarnaselt sealsamas kõrval asuva raudtee trassiga – kas rakendada nõuet püstitada kahepaiksete tõke kogu kaevandusala perimeetrile või loobuda tõkke püstitamise nõudest üldse. Osaühing Järvekivi on 06.03.2025 e-kirjas (registreeritud KOTKAS-s 14.03.2025 numbriga DM-126319-37) märkinud, et ettevõte on suhelnud Osaühingu Rail Baltic Estonia meeskonnaga ja et ollakse ühtsel arusaamal ning toimitakse eesmärgipäraselt. Arvestades tegevuse lühikest 13(26) perioodi ja eesmärki teha kõredele sobivam elupaik kui praegu, tegi ettevõte ettepaneku tõkke rajamise nõuet mitte keskkonnaloale kanda. Loa eelnõus on kohustus kaasata elupaiga rajamiseks liigiekspert, ettevõte kavandab seda tööde algetapis ja reaalseid töid teha vastavalt eksperdi soovitusele ja vajadusest lähtuvalt. Tõkke nõuet ei olnud Järvekivi Osaühingu teada ka Transpordiameti ehitusel. Keskkonnaamet kaalus esitatud ettepanekuid. Seal, kus mäeeraldis ida pool külgneb raudtee või Kangru liiiklussõlmega, on kõrede esinemine vähetõenäoline (puudub avatud liivaga väli). Eelkõige on oluline hilisem elupaiga loomine ning sigimistiikide rajamine, mis on aluseks taastootmise parandamisele. Antaval keskkonnaloal on kõrvaltingimus nr 7: kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Bioloogilist korrastamist alal teha ei tohi. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava, arvestades ka Kangru liiklussõlme jalakäijate silla alla rajatava läbipääsuga kõredele. Arvestades, et ettevõte on kinnitanud valmidust teha koostööd Osaühingu Rail Baltic Estonia meeskonnaga ning sisuliselt algab elupaiga rajamine juba kaevandamise algetapis, kuhu saab kaasata liigieksperdi, kes võib näha vajadust kahepaiksete tõkete paigaldamiseks vajalikesse kohtadesse, ei lisata tõkke rajamise nõuet keskkonnaloa kõrvaltingimuseks. Osaühingu Rail Baltic Estonia 27.02.2025 kirjas nr Kv2025-075 tõstatatud küsimust püsielupaigas kujuneva põhjaveetaseme kõrguse üle arutati Kliimaministeeriumiga. Planeeritud kaevandamise esialgne sügavus oleks olnud lubatud kuni 40 cm üle mitmeaastase keskmise põhjavee taseme. Kavandatav liiva kaevandamine kaitsealal kujutab endast olulist keskkonnamuutust, mis eeldatust kõrgema veetaseme korral viib selleni, et antud ala ei ole liikidele kasutatav ei elupaiga ega liikumiskoridorina. Ka vaid ajutine ala üleujutamine viib nt talvituvate kõrede ja kivisisalike uppumiseni ning kõre sigimisveekogude üle ujutamisel süüakse ära kõre kudu ja kullesed. Kui üleujutamine toimub enne sigimisperioodi, siis samuti satuvad veekogudesse kalad ja suurselgrootud, kes on kõrele olulisteks vaenlasteks. Kõre on kohastunud kudema just ajutistes veekogudes, kus on selliste liikide esinemine muidu välistatud, kuna aasta teises pooles veekogud kuivavad. Üleujutamine ajal, mil on munetud kivisisaliku munad, hukkuvad kõik selle aasta järglased. Männiku IV liivakarjääri puhul on tegu väga kitsa elupaigalõiguga, mis jääb järve ja plaanitava Kangru viadukti juurde, kus liikide liikumisvõimalusi vähendab maantee, plaanitavad raudtee ja kergliiklustee, järv ja nüüd ka ainsa alles jääva elupaiga võimalik üleujutamine. Kiire veetaseme tõusu ajal ei ole seal loomadel kuhugi pageda, eriti keeruline on selline veetaseme tõus noorloomadele, kellel võimekus pikki vahemaid läbida puudub. Arutelu tulemusena leiti, et kui mäeeraldise sügavuspiir viiakse 43,6 abs m kõrgusele, annab see elupaiga sobivusele lisakindlust ja võrdlusmaterjali kõretiikide rajamisel nende püsivuse hindamisel tuleviku tarbeks. Lisaks tehti ettepanek, et kaevandamisloa täiendava tingimusena seatakse, et kui ala läheb liigniiskeks, on loa omajal kohustus seda puhta liivaga vastavalt täita (näiteks lisa 10 või 20 cm). 13.03.2025 telefonisuhtluses kinnitas ettevõtte esindaja kompromissi tõsta mäeeraldise piir kõrguseni 43,6 abs m. Eeltoodu alusel on Keskkonnaamet 14(26) seisukohal, et antavale keskkonnaloale on põhjendatud lisada järgmine kõrvaltingimus: kaevandamine on lubatud kuni kõrguseni 43,6 abs m. Mäeeraldise ala liigniiskeks jäämise võimalust ja puhta liivaga täitmise vajadust arutada liigieksperdiga ning käsitleda korrastamisprojektis. 2.3. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine KeHJS § 3 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõigete 3 ja 4 kohaselt on keskkonnamõju hindamine (KMH) kohustuslik KeHJS § 6 lõike 1 tegevuste korral, KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste korral tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist, lisades otsusele KeHJS § 6 lõike 3 kohase eelhindamise tulemused. KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt ei kuulu ettevõtte poolt taotletav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelusse. Kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõike 2 punktis 2 nimetatud tegevusvaldkonda, mille täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” (KMH määrus). KMH määruse § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. Keskkonnaamet jättis 05.02.2025 kirjaga nr DM-126319-29 „Tallinna-Saku maardla Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ algatamata KMH Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Kavandatava tegevuse keskkonnameetmed ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks tuuakse välja keskkonnaloa kõrvaltingimustena (vt p 3.3.). [1] Maapõueseadus, mis kehtis 01.04.2005 – 31.12.2016 [2] Maapõueseadus, mis kehtib alates 01.01.2017 [3] Keskkonnaministri 23.10.2019 määrus nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 1 lõige 1 [4] Kohaldatud riigilõivuseaduse redaktsiooni, mis kehtis taotluse esitamise hetkel 3. KAALUTLUSED 3.1. Kaalutlused keskkonnaloa andmisel Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 antav keskkonnaluba nr KL-522691 annab Järvekivi Osaühingule õiguse Männiku IV liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva kaevandamiseks. 15(26) 3.2. Täiendavad kaalutlused keskkonnaloa andmisel 3.2.1. MaaPS § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele HMS avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa andmise ja muutmise menetlusele KeÜS 5. peatükki, arvestades MaaPS-i erisusi. MaaPS § 49 lõike 1 kohaselt esitab taotleja kaevandamise keskkonnaloa saamiseks loa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamise keskkonnaloa Keskkonnaamet. MaaPS § 49 lõike 6 kohaselt saadab keskkonnaloa andja kaevandamise keskkonnaloa taotluse arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele, kes esitab oma arvamuse kirjalikult kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 05.02.2024 kirjaga nr DM-126319-12 Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks, tähtajaga 05.04.2024. Saku Vallavolikogu nõustus 21.03.2024 otsusega nr 13 (registreeritud KOTKAS-s 26.03.2024 numbriga DM-126319-14) keskkonnaloa andmisega tingimusel, et menetlusse kaasatakse Kiili vald kui kaevandamisest enim mõjutatu. 3.2.2. MaaPS § 50 lõike 6 kohaselt tuleb taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35² tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskirja kohaselt kaevandamisjäätmeid ei teki. Kaevandamisjäätmeteks võib kvalifitseerida kooritud katendi (kokku 140 tuh m³), kuid taotluse kohaselt korrastatakse karjäär metsamaaks ja kaitsealustele liikidele sobivaks elupaigaks. Korrastamistöödest ülejääv katend võõrandatakse. Eelnevale tuginedes ei ole antavale keskkonnaloale jäätmete eriosa lisamine vajalik. Juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamise jäätmekava esitada ning taotleda keskkonnaloale juurde jäätmete eriosa. KeÜS § 42 lõike 1 punkti 5 kohaselt peab keskkonnaloa taotluses märkima kavandatava tegevuse eesmärgi ja põhjenduse. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Männiku IV liivakarjääri mäeeraldisel ehitusliiva kaevandamine. Taotlus on esitatud otseselt eesmärgiga kaevandatud maavara realiseerida Kangru liiklussõlme või Rail Balticu põhitrassi ehitustöödel. Kavandatud rajatised paiknevad ühel Eestis leiduva kõrgeima kvaliteediga liivavarul. Nimetatud taristuobjektide ehitustööde järgselt ei ole lisaks nende alla jäävale varule kogu mahus eraldiseisvalt kasutusse võetav ka külgnevatele aladele jääv maavararessurss, kuna sellele puudub ligipääs ning võib minetuda majanduslik otstarbekus. Seega, arvestades säästva arengu põhimõtteid ja taastumatu riigivara heaperemeheliku kasutamise printsiipe, tuleb taotletava Männiku IV liivakarjääri maavaravaru kasutusele võtta nii Kangru liiklussõlme kui ka kavandatava Rail Balticu põhitrassi ehitustöödeks. Männiku IV liivakarjäärist saadav ehitusmaterjal on omataoliste seas igati konkurentsivõimeline ja väikseima võimaliku 16(26) süsinikujalajäljega, kuna materjali veoteekond kaevandamiskohast ehitusobjektini on lühike. Vastavalt strateegilises dokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“ toodud eesmärkidele ja põhimõtetele tuleb maardlate kasutusse võtmisel eelistada juba avatud maardlate maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Männiku IV liivakarjäär asub kasutuses olevas maardlas, aktiivse mäeeraldise kõrval. Männiku IV liivakarjääri kaevandamisloa taotlemine on kooskõlas juba avatud maardla maksimaalse võimaliku kasutamise eesmärgiga, tagades maavarade registris arvel oleva maavaravaru võimalikult täieliku väljamise minimaalsete kadude ja jääkidega. 3.2.3. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal on vajalik välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb hetkel kehtiva MaaPS §-s 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. MaaPS § 55 lõike 2 punktides 2-9 ja lõike 3 punktides 2-3 toodud asjaolusid Männiku IV liivakarjääri mäeeraldise, mäeeraldise teenindusmaa või nende asukohaga seoses ei esine, seega ei ole nimetatud punkte keeldumise alusena asjakohane käsitleda. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 1 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub riigikaitselise ehitise maa-alal või selle piiranguvööndis ja kaevandamine võib ohustada riigikaitselist ehitist või riigikaitselisele ehitisele määratud või kavandatud ülesannete täitmist või riigikaitselise ehitise töövõimet. Taotletava Männiku IV liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa paiknevad riigikaitselise objekti, Männiku harjutusväli (VID kood 51) piiranguvööndis. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust (RKIK) teavitati 2017.aastal esitatud taotlustest 25.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/1976-6 ja 12-2/17/2818-4. RKIK ei esitanud taotluste kohta arvamust ega vastuväiteid. Keskkonnaamet edastas MaaPS § 49 lõike 9 alusel 12.02.2025 kirjaga nr DM-126319-30 loa andmise korralduse ja loa eelnõud kooskõlastamiseks RKIK-le. RKIK kooskõlastas 21.02.2025 kirjaga nr 4-4/25/951-2 (registreeritud KOTKAS-s 21.02.2025 numbriga DM-126319-32) eelnõud tingimusi esitamata. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 1 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 10 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Männiku IV liivakarjääri mäeeraldis asub riigile kuuluval kinnistul ning kaevandada soovitav maavara kuulub riigile. Keskkonnaamet on hinnanud esitatud taotluse materjale ja menetluse käigus kogutud andmeid ning leidnud, et teadaolevalt käesoleva loa andmisega ei minda vastuollu riigi huviga. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 10 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 2 punkt 11 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole nõus keskkonnaloa andmisega. Saku Vallavolikogu nõustus 21.03.2024 otsusega nr 13 keskkonnaloa andmisega tingimuslikult. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 11 kohast keeldumise alust. 17(26) MaaPS § 55 lõike 2 punkt 12 sätestab, et keskkonnaloa andmisest keeldutakse, kui taotletava keskkonnaloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaameti 05.02.2025 kirjaga nr DM-126319-29 kinnitatud KMH eelhinnangu järeldus oli, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohast keeldumise alust. MaaPS § 55 lõike 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest võib keelduda, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest ja selle andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus. Järvekivi Osaühing ei ole seisuga 14.03.2025 karistusregistrisse kantud kaevandamisjäätmete käitlemise nõuete eiramise eest. Seega ei esine MaaPS § 55 lõike 3 punkti 1 kohast keeldumise alust. Maavara kaevandamiseks ja töötlemiseks kasutatava maa katastriüksuse sihtotstarve määramise ja muutmise nõuded on sätestatud maakatastriseaduses. 3.3. Kõrvaltingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 1). Kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lõike 1 punkti 9 kohaselt märgitakse kaevandamisloale meetmed, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva keskkonnahäiringu vähendamiseks. Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Kõrvaltingimused ja seirevajadused sätestatakse keskkonnaloa eriosades vastavalt asjakohasusele. 3.3.1. Kohaliku omavalitsuse üksuse esitatud tingimused Keskkonnaamet edastas MaaPS § 49 lõike 6 alusel Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotluse 05.02.2024 kirjaga nr DM-126319-12 Saku Vallavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Saku Vallavolikogu nõustus 21.03.2024 otsusega nr 13 keskkonnaloa andmisega tingimusel, et menetlusse kaasatakse Kiili vald kui kaevandamisest enim mõjutatu. Nimetatud tingimus on täidetud, Keskkonnaamet kaasas menetlusse Kiili Vallavalitsuse. Keskkonnaamet edastas KeHJS § 11 lõike 2² alusel 29.07.2024 kirjaga nr DM-126319-16 Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saku Vallavalitsusele, Kiili Vallavalitsusele ja tutvumiseks Järvekivi Osaühingule, seisukoha esitamise tähtajaga 21.08.2024. 18(26)  Saku Vallavalitsus nõustus 15.08.2024 kirjaga nr 6-4/89-3 (registreeritud KOTKAS-s 16.08.2024 numbriga DM-126319-17) KMH algatamata jätmisega. Kiili Vallavalitsus asus 21.08.2024 kirjas nr 9-12.2/1171-1 (registreeritud KOTKAS-s 22.08.2024 numbriga DM-126319-18) seisukohale, et planeeritav ala asub tundlikus piirkonnas ning keskkonnamõju hindamise eelhinnangus ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõus ei ole analüüsitud rohevõrgustiku terviklikku toimimist, mistõttu tegi Kiili Vallavalitsus ettepaneku algatada keskkonnamõjude hindamise Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Viidatud asjaolude kaalumiseks palus Keskkonnaamet 27.09.2024 kirjaga nr DM-126319-21 Järvekivi Osaühingul esitada eksperthinnang, milles oleks analüüsitud järgmisi asjaolusid: 1. kas ja millised liigid Tallinna-Saku liivamaardla roheala kasutavad ja millised on nende rajad/liikumise võimalused nö süsteemis (võimalusel kaardina välja tuua); 2. millistele liikidele ja mil määral on Kangru jalakäijate silla nn. pudelikael läbitav kui kaevandamist ei toimu; 3. kui suures osas tohib kahel pool pudelikaela maastikku (kaevandamise käigus) muuta, et läbikäigu kasutatavus säiliks; 4. milliste võtetega (näiteks maastiku- ja taimestikuelementidega) tõsta läbikäigu atraktiivsust ja kasutatavust seda kasutatavatele liikidele. Järvekivi Osaühing edastas palutud eksperthinnangu lõpliku versiooni 06.12.2024 e-kirjaga. Töö „Saku vallas Männiku IV liivakarjääri alal rohevõrgustiku toimivuse hinnang“ töö nr 24000131, Skepast&Puhkim AS, 05.12.2024 olulisemad järeldused on esitatud keskkonnamõju eelhinnangus ja KMH algatamata jätmise otsuses. Keskkonnaamet jäi seisukohale, et antavale keskkonnaloale kantavate kõrvaltingimuste täitmisel puudub eeldatavalt oluline mõju keskkonnale ning KMH algatamine ei ole vajalik. 3.3.2. Eelhinnangus esitatud keskkonnameetmed Keskkonnaamet on kavandatava tegevuse kohta andnud keskkonnamõjude eelhinnangu ning otsustanud 05.02.2025 kirjaga nr DM-126319-29 Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele jätta KMH algatamata. Eelhinnangus analüüsiti karjääri tööga kaasnevate keskkonnahäiringute võimalikku teket ja levimist ning intensiivsust. Samuti analüüsiti kaevandamisega kaasnevaid mõjusid kaitsealuste liikide populatsioonile ning rohevõrgustiku toimimisele. Eelhinnangu lõppjäreldusena leiti, et kavandataval tegevusel puudub oluline negatiivne keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse mõjualana käsitleti Männiku IV liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 250-300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra või tahkete peenosakeste häiring. Keskkonnahäiringute vältimiseks ja leevendamiseks esitati eelhinnangus järgmised keskkonnameetmed, millega tuleb loa andmisel arvestada: 1. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat 19(26)  jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele; 2. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil; 3. juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse; 4. rajatava Kangru liiklussõlme ja kaevandatava ala vahele peab jääma minimaalselt 25 m laiune kaevandamata vöönd loomade liikumiseks (sh kõre ja kivisisaliku, kelle püsielupaigaga taotletav ala kattub); 5. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda; 6. raadamist ja kaevandamist korraldada kahes järgus ehk osas, lähtudes seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Järgmise osa raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud ja ala korrastamist on alustatud. Teise osa kaevandamine on allesjäänud 25-50 m riba taristu ääres Kangru sõlmest. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite suremusriski; 7. projekteeritava Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Bioloogilist korrastamist alal teha ei tohi. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava, arvestades ka Kangru liiklussõlme jalakäijate silla alla rajatava läbipääsuga kõredele; 8. vastavalt kavandatud mäeeraldisele jääb selle piir tulevasest kergliiklusteest ca 3 meetri kaugusele. Kergliiklusteega piirneval mäeeraldise osal on vajalik kaevandamisel jätta nõlvatervikud, et oleks tagatud ohutus; 9. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada; 10. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega; 11. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal; 12. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele; 13. kaevandamisala servadesse jäävad nõlvad (karjääri põhja- ja lõunaservas) tuleb kujundada vähemalt osaliselt laugemaks (nt 1:3), see on oluline eelkõige puhkeotstarbe jaoks, et ei jääks liikumist raskendavaid järsakuid; 14. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi; 15. 25-50 m kaugusel taristu äärest (täiendava 25 m laiusele ribale kaevandamata vööndist läänes) tuleb kaevandamise järgsel ala korrastamisel istutada üksikpuid (10-25 m vahedega). Püsielupaiga metsastamine on keelatud. Keskkonnameetmete esitamisel on arvestatud keskkonnahäiringute leevendamise võimalusi. 20(26) 3.3.3 Keskkonnaloale kantavad kõrvaltingimused Keskkonnaloaga reguleeritakse mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal läbiviidavaid tegevusi ning nähakse ette leevendusmeetmed otseselt kaevandamisest tulenevatele keskkonnamõjudele. Alljärgnevalt on toodud kokkuvõtlikud kaalutlused kõrvaltingimuste lisamiseks. Taotletav Männiku IV liivakarjäär asub rohevõrgustikus nn Männiku raba tugiala idapoolsel servaalal. Seda piirkonda läbivad kavandatavad suurinfrastruktuuri projektid, nagu Rail Balticu raudteetrass ja Kangru liiklussõlm. Kaevandamiseks taotletav ala kattub Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kavandatava laiendusega (PLO1001596). Männiku püsielupaiga puhul tuleb arvesse võtta, et ala on väga tugevalt killustunud, millest tulenevalt on Männiku kõre ja kivisisaliku meta-asurkonna puhul äärmiselt oluline sidususe tagamine elupaiga eri osade vahel. Männiku IV liivakarjääri alaga kattuva Männiku püsielupaiga projekteeritava osa üks peamisi eesmärke on sidususe tagamine. Loale kantakse asjakohased kõrvaltingimused, mille täitmisel ei avalda kaevandamine negatiivset mõju kaitsealuste liikide populatsioonile ning rohekoridori sidusus on piisaval määral tagatud. Taotletavat karjääri saab pidada nn projektikarjääriks, kuivõrd varusid kavandatakse väärindada sisuliselt kohapeal, samas piirkonnas paiknevate ehitusobjektide (Rail Baltic, Kangru liiklussõlm) tarbeks. Transpordiamet on esitanud tingimused kaevandatava varu väljaveoks. Keskkonnaluba kaevandamiseks taotletakse lühikeseks ajaks s.o 5 aastaks, kavandatav kaevandamiskoht asub kasutuselevõetud maardlas ning varude väljamise järgselt tuleb ala korrastada korrastamisprojekti alusel metsamaaks ja kaitsealuste liikide elupaigaks. Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva looduslikust niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid regulaarselt niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle teenindusmaad asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik, sõlmides vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega. Kuna antud taotlus on esitatud otseselt eesmärgiga kaevandatud maavara realiseerida Kangru liiklussõlme või Rail Balticu põhitrassi ehitustöödeks, siis ei eeldata, et väljavedu toimuks olemasolevale teedevõrgule. Kuivõrd lähimad elamud jäävad mäeeraldisest kaugemale kui 340 m, siis pole oodata, et kaevandamismüra ületaks maanteemüra taseme. Karjääris kaevandamise aeg ühtib ehitustöödega antud piirkonnas ehk sõltumata Männiku IV liivakarjääris kaevandamisest, on samalaadne mürafoon samas mahus isegi siis, kui ehitusmaterjal tuuakse mujalt. Transpordiamet on 14.06.2024 kirjaga nr 7.1-7/24/4343-2 (registreeritud KOTKAS-s 18.06.2024 numbriga DM-126319-15) kooskõlastanud kaevandamisloa taotluse järgmistel tingimustel: vastavalt kavandatud mäeeraldisele jääb selle piir tulevasest kergliiklusteest ca 3 meetri 21(26)  kaugusele. Kergliiklusteega piirneval mäeeraldise osal on vajalik kaevandamisel jätta nõlvatervikud, et oleks tagatud ohutus; väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada; ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad Rail Baltic raudtee trassikoridoriga. Arvestades, et Männiku IV liivakarjääri keskkonnaloa saamiseks on taotlus esitatud otseselt eesmärgiga kaevandatud maavara realiseerida Kangru liiklussõlme või Rail Balticu põhitrassi ehitustöödeks ning kaevandamisel tuleb lähtuda nimetatud taristuobjektide ehitusest tulenevatest võimalikest piirangutest, on Transpordiameti tingimused asjakohased ning kantakse keskkonnaloa kõrvaltingimusteks muutmata sõnastuses. Seega on põhjendatud määrata kõrvaltingimusteks kõik keskkonnameetmed, mida on nimetatud punktis 3.3.2. Eeltoodu alusel lisatakse antavale keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: 1. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele; 2. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil; 3. juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse; 4. rajatava Kangru liiklussõlme ja kaevandatava ala vahele peab jääma minimaalselt 25 m laiune kaevandamata vöönd loomade liikumiseks (sh kõre ja kivisisaliku, kelle püsielupaigaga taotletav ala kattub); 5. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda; 6. raadamist ja kaevandamist korraldada kahes järgus ehk osas, lähtudes seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Järgmise osa raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud ja ala korrastamist on alustatud. Teise osa kaevandamine on allesjäänud 25-50 m riba taristu ääres Kangru sõlmest. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite suremusriski; 7. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Bioloogilist korrastamist alal teha ei tohi. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava, arvestades ka Kangru liiklussõlme jalakäijate silla alla rajatava läbipääsuga kõredele; 22(26)  8. vastavalt kavandatud mäeeraldisele jääb selle piir tulevasest kergliiklusteest ca 3 meetri kaugusele. Kergliiklusteega piirneval mäeeraldise osal on vajalik kaevandamisel jätta nõlvatervikud, et oleks tagatud ohutus; 9. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada; 10. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega; 11. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal; 12. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele; 13. kaevandamisala servadesse jäävad nõlvad (karjääri põhja- ja lõunaservas) tuleb kujundada vähemalt osaliselt laugemaks (nt 1:3), see on oluline eelkõige puhkeotstarbe jaoks, et ei jääks liikumist raskendavaid järsakuid; 14. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi; 15. 25-50 m kaugusel taristu äärest (täiendava 25 m laiusele ribale kaevandamata vööndist läänes) tuleb kaevandamise järgsel ala korrastamisel istutada üksikpuid (10-25 m vahedega). Püsielupaiga metsastamine on keelatud; 16. kaevandamine on lubatud kuni kõrguseni 43,6 abs m. Mäeeraldise ala liigniiskeks jäämise võimalust ja puhta liivaga täitmise vajadust arutada liigieksperdiga ning käsitleda korrastamisprojektis. 3.4. Avalikustamise käigus esitatud ettepanekute ja vastuväidete kaalumine 3.4.1. 2017. aastal laekunud vastuväited esialgsete taotluste kohta Avalikustamise käigus laekusid kavandatava tegevuse kohta ettepanekud ja vastuväited, mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 10.05.2017 numbriga 12-2/17/5270- 2, 10.05.2017 numbriga 12-2/17/5270-3, 11.05.2017 numbriga 12-2/17/5270-4 ja 19.06.2017 numbriga 12-2/17/5270-9. Keskkonnaamet vastas 30.05.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270-5, 30.05.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270-6, 01.06.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270-8 ja 30.06.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270-11. Järgnevalt on lühidalt toodud pöördumiste sisu ja Keskkonnaameti vastused neile. Menetlusosalised M.L ja H.M edastasid sisuliselt identsed vastuväited loa andmisele, tuues oma kirjades välja, et nende kodu asub ca 250 m kaugusel taotletavast karjäärist; kaevandamisega tõuseb piirkonna müratase ja ei ole tõendatud, et müratase jääb liiklusmüra varju; kaevandamisel tekib tolm, mis saastab õhku, samuti pole läbi viidud ekspertiise tolmu leviku ja mõju kohta; loa andmisel väheneb elukoha väärtus, luba ei saa anda, kuna ala kattub Rail Baltic raudteetrassiga; taotletava karjääri asukoha kinnistu sihtotstarve ei ole mäetööstusmaa; kaevandamiseks taotletaval alal asuvad kaitsealused liigid. Keskkonnamet selgitas pöördumise esitajatele, et välisõhu saaste (tolm) ja müra teket ning levikut analüüsitakse kavandatava tegevuse kohta antavas keskkonnamõjude eelhinnangus, 23(26) samuti on keskkonnaloa omaja kohustatud täitma kehtivates õigusaktides sätestatud nõudeid st tagama, et tema tegevus ei ületaks lubatud piirväärtusi. Kaevandamisloa andmisel lisandunuks keskmiselt 20 sõidukit päevas, mis on üldisest tee liikluskoormusest 0,002%. Rail Balticu trassiga kattumise kohta on küsitud MKM-i arvamust. Kinnistu sihtotstarbe muutmine on kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses. Kaevandamiseks taotletaval alal kaitstavaid loodusobjekte ei olnud. Kangru-Karukella II korteriühistu vastuväited olid järgmised: kohalikud elanikud ei ole nõus maavara kaevandamisega kaitsealuseid liike sisaldaval Tallinna lähiala rohealal; palutakse eelistada sama maavara kaevandamist Männiku karjääri territooriumil asustatud aladest eemal, et minimaliseerida kaasnevat häiringut nii looduskeskkonnale kui kohalikele elanikele; ei ole läbi viidud avalikku protsessi kohaliku elanikkonna ja teiste puudutavate huvigruppide kaasamiseks; antud kinnistu on maatulundusmaa mitte mäetööstusmaa. Kas on seaduslik sihtotstarvet muuta ilma naaberkinnistute nõusolekuta; kaevandamist planeeritakse Rail Balticu trajektoorile viiakse ära pinnas, kaevatakse auk ja siis hakatakse uuesti täitma auku? Kes on vastutav selle olukorra eest, kes võttis selle menetlusse. Keskkonnaamet vastas, et taotluse kontrollimise käigus selgus, et katastriüksusel Viimsi metskond 10 puuduvad kaitstavad loodusobjektid. Kui taotletav tegevus vastab seadustele, ei otsi Keskkonnaamet alternatiivseid lahendusi, vaid hindab, kas ja millised häiringud tegevusega kaasnevad ning arvestab nendega edasises menetluses. Avalik protsess (avatud menetlus) huvigruppide kaasamiseks on käivitatud, avatud menetluse algatamise teade avalikustati 24.04.2017 ja 25.04.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. KeÜS § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud isikuid ja menetlusosalisi teavitati menetluse algatamisest 25.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/2818-4, 25.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/5270 ja 25.04.2017 kirjaga nr 12-2/17/1976-6. Lisaks avaldas Keskkonnaamet taotluste menetlusse võtmise ja avatud menetluse algatamise teate kuupäeval 28.04.2017 väljaandes Harju Elu. Samuti selgitas Keskkonnaamet, et katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks peab kaevandamisloa taotleja taotlema kohalikult omavalitsuselt katastriüksuse sihtotstarbe muutmist; Rail Balticu trassiga kattumise kohta on küsitud MKM-i arvamust; kaevandamisloa annab ja kaevandamisloa taotluse menetluse viib läbi Keskkonnaamet. Menetlusosaline M.L esitas täiendavad vastuväited ja küsimused: Müratase on juba antud hetkel olenevalt tuule suunast liiga tugev ja kui kaevandamistegevus elamutele lähemal hakkaks toimuma, ületatakse müranorme. Lisaks mürale halveneb ka õhukvaliteet. Kontroll normidele vastavuses on puudulik või olematu. Kes ja mille alusel tegi arvutuse, et lisandub 20 autot päevas? Kui on nõudlust ja tellimust liivale, siis lisandub rohkem autosid. 24(26)  Kas ja millal on tehtud uuring, et alal puuduvad kaitstavad loodusobjektid? Rail Balticu trassi võimalik nihutamisruum ei ole vastuvõetav ning palutakse teavet, kelle poole antud küsimuses pöörduda. Keskkonnaamet selgitas pöördumise esitajale, et MKM kooskõlastas 20.06.2017 kirjaga nr 12- 2/17/1976-8 kaevandamisloa andmise tingimusega, et kaevandamine ei toimuks raudtee ehitusega ning selle ettevalmistustöödega samal ajal, samuti on keelatud kaevandada trassikoridori alla jääval alal. Müra ja tolmu leviku kohta märkis Keskkonnaamet, et kaevandamisloa taotluse menetluse käigus selgitatakse välja rajatava karjääri mõjud ümbritsevale keskkonnale sh tolmu ja müra leviku mõjuala ning hinnatakse, kas tulevasest karjäärialast ligikaudu 300-350 m kaugusel asuva elamu juures jääb mõju sätestatud normide piiresse. Vajadusel seatakse kaevandamisloale täiendavad tingimused negatiivsete mõjude leevendamiseks/ära hoidmiseks. Lisaks juhtis Keskkonnaamet tähelepanu, et loa omajale rakenduvad kõik kehtivates õigusaktides sätestatud nõuded, mille täitmist kontrollib Keskkonnainspektsioon. Liikluskoormuse hinnangu tegi menetlust läbi viiv spetsialist, võttes lähteandmeteks taotletava kaevandamisloa keskmise aastamäära koguse, transporditava sõiduki keskmise materjali kandevõime ja päevade arvu aastas. Tulemusest selgus, et keskmiselt lisandub 20 sõidukit päevas. Looduskaitse objektide paiknemise osas taotletaval alal eraldi uuringut teostatud ei ole, taotluse läbivaatamisel selliseid objekte ei tuvastatud. Rail Balticu projekti eestvedamine ja elluviimine ei kuulu Keskkonnaameti pädevusse ning selle eest vastutav asutus on MKM. 3.4.2. 2025. aastal avalikustatud eelnõude kohta laekunud arvamused Kuupäeval 12.02.2025 avalikustas Keskkonnaamet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded keskkonnaloa nr KL-522691 andmise korralduse ja loa eelnõud ning edastas 12.02.2025 kirjaga nr DM-126319-30 eelnõud menetlusosalistele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaloa nr KL-522691 andmise otsuse ja loa täiendatud eelnõude avalikustamise käigus avaldas arvamust Osaühing Rail Baltic Estonia 27.02.2025 kirjaga nr Kv2025-075. Kokkuvõtvalt tekitas küsimusi mäeeraldise sügavuspiir, mis on seotud piirkonna keskmise veetasemega ning vajadus tõkestada mäeeraldisele kahepaiksete ligipääs. Järgnenud arutelude ja kirjavahetuse tulemusena (vt korralduse punktis 2.2.2) leiti, et kui mäeeraldise sügavuspiir viiakse 43,6 abs m kõrgusele, annab see elupaiga sobivusele lisakindlust ja võrdlusmaterjali kõretiikide rajamisel nende püsivuse hindamisel tuleviku tarbeks. Eeltoodu alusel otsustas Keskkonnaamet lisada antavale keskkonnaloale järgmine kõrvaltingimus: kaevandamine on lubatud kuni kõrguseni 43,6 abs m. Mäeeraldise ala liigniiskeks jäämise võimalust ja puhta liivaga täitmise vajadust arutada liigieksperdiga ning käsitleda korrastamisprojektis. 3.5. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima AÕKS, JäätS, VeeS, MaaPS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid otsekohalduvaid nõudeid 25(26) ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitseloa-omaja-meelespea. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Siret Punnisk juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Maeeraldise_plaan.pdf 3. Geoloogilised_labiloiked.pdf 4. Korrastatud_ala_plaan.pdf Teadmiseks: osaühing Rail Baltic Estonia, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigimetsa Majandamise Keskus, Saku Vallavalitsus, Transpordiamet Marin Varblane vanemspetsialist maapõuebüroo Monika Laurits-Arro spetsialist loodushoiutööde büroo 26(26)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-522691 Loa omaja Ärinimi / Nimi Järvekivi Osaühing andmed Registrikood / Isikukood 16852099 Tegevuskoha Nimetus Männiku IV liivakarjäär andmed Aadress Viimsi metskond 10, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond Katastritunnus(ed) 71801:001:2151 Territoriaalkood EHAK 5260 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Viimsi metskond 10 (71801:001:2151). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 14.03.2025 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 14.03.2030 Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 109 Maardla nimetus Tallinna-Saku Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Männiku IV liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 6.75 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 7.75 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 140 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 60 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 66 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 315 tuh m³ 31.12.2023 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu 2/4  Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2025 2030 tuh m³ 243 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, ehitusliiv 2025 2030 0719 Saku vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjon Geoloogiafondi number 5548 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 0007 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.02.1997 Kõrvaltingimused 1. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele; 2. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil; 3. juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse; 4. rajatava Kangru liiklussõlme ja kaevandatava ala vahele peab jääma minimaalselt 25 m laiune kaevandamata vöönd loomade liikumiseks (sh kõre ja kivisisaliku, kelle püsielupaigaga taotletav ala kattub); 5. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda; 6. raadamist ja kaevandamist korraldada kahes järgus ehk osas, lähtudes seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Järgmise osa raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud ja ala korrastamist on alustatud. Teise osa kaevandamine on allesjäänud 25-50 m riba taristu ääres Kangru sõlmest. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite suremusriski; 7. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Bioloogilist korrastamist alal teha ei tohi. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava, arvestades ka Kangru liiklussõlme jalakäijate silla alla rajatava läbipääsuga kõredele; 8. vastavalt kavandatud mäeeraldisele jääb selle piir tulevasest kergliiklusteest ca 3 meetri kaugusele. Kergliiklusteega piirneval mäeeraldise osal on vajalik kaevandamisel jätta nõlvatervikud, et oleks tagatud ohutus; 9. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada; 10. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega; 11. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal; 12. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele; 13. kaevandamisala servadesse jäävad nõlvad (karjääri põhja- ja lõunaservas) tuleb kujundada vähemalt osaliselt laugemaks (nt 1:3), see on oluline eelkõige puhkeotstarbe jaoks, et ei jääks liikumist raskendavaid järsakuid; 14. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi; 15. 25-50 m kaugusel taristu äärest (täiendava 25 m laiusele ribale kaevandamata vööndist läänes) tuleb kaevandamise järgsel ala korrastamisel istutada üksikpuid (10-25 m vahedega). Püsielupaiga metsastamine on keelatud; 16. kaevandamine on lubatud kuni kõrguseni 43,6 abs m. Mäeeraldise ala liigniiskeks jäämise võimalust ja puhta liivaga täitmise vajadust arutada liigieksperdiga ning käsitleda korrastamisprojektis. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa ja kaitsealustele liikidele sobilik elupaik Loa lisad 3/4 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 4/4  51 Plokk 61 aT 49.86 Plokk 145 aT Plokk 62 pT 50 49.63 49.76 49.24 Viimsi metskond 10 6 579 900 49 50 71801:001:2151 543 500 543 600 543 700 543 800 50.18 48.46 50.53 50.53 2' 50.39 51.84 49.81 48.75 49.11 48.35 50.36 48.17 1' 50 5 48.61 1 50.96 51.26 43.12 48.43 49.29 50.82 50.20 51.23 50.02 49.94 50 51 50 48.59 51.89 48.49 49 Plokk 62 pT 50 49.14 49.50 51 47.12 50.86 I 43.01 51.50 49.28 51.37 50.24 48.60 48.84 PA - 1039 48.53 0,5 PA - 1038 49,93 2 0,5 29,00 N PA - 1037 50,00 20,43 50.35 0,5 50.76 29,5 PA - 1035 PA - 1036 50,90 20,0 0,5 1,0 32,0 48,63 50,00 18,40 6 57949.97 800 43.96 PA - 906 27,50 30,0 2,0 20,63 19,00 51.77 48.60 48,04 50.53 22,00 50.53 50 24,04 3' 50.37 49 1 51 49.49 50.93 48.63 48.87 50.39 Plokk 66 aT 50.67 15' 50.18 Kaardileht nr 6334 Tallinn 45.08 PA - 1044 PA - 1043 0,3 0,3 50,47 48.71 51.99 PA - 1042 50,48 24,0 0,4 50.66 26,17 PA - 1041 50,51 29,2 0,5 20,98 48.78 PA - 1040 29,6 49.81 0,5 50,91 20,51 50 5 48,83 49.73 30,5 1 PA - 901 23,5 19,91 0,8 51 24,83 51.35 52 48,45 51 23,7 23,95 51.60 51.14 48.92 50.37 51.22 52.66 51.26 Mäeeraldise piiripunktide 51 49.48 51.18 koordinaadid 52.18 PA - 1049 52.58 50.01 0,3 PA - 1048 1,5 0,5 51,75 23,0 9 28,2 PA - 1047 51,61 52.43 4 0,5 29,5 27,25 Nr X Y PA - 1046 50,65 21,61 51.49 49.11 PA - 1045 27,5 6 579 700 1 6 579 780,98 543 475,65 0,5 51,21 52 22,65 42.98 PA - 154 49,52 2 6 579 791,67 543 589,54 1,3 23,5 22,71 48,84 25,52 3 6 579 699,23 543 587,32 17,8 3 29,74 50.56 51.38 51.21 52.41 4 6 579 603,05 543 600,48 52 51.07 51 5 6 579 517,95 543 626,09 49.91 50.02 4' 52.98 6 6 579 418,89 543 668,38 51 50 7 6 579 337,37 543 646,30 Plokk 66 aT 8 6 579 250,55 543 608,65 50.82 50.79 PA - 1054 1,0 50.33 PA - 1053 51,75 9 6 579 190,39 543 587,35 0,4 27,5 PA - 1052 50,48 50.73 23,25 10 6 579 200,30 543 553,08 0,5 42.99 PA - 1051 50,41 29,6 51.30 50.01 0,5 23,5 20,48 11 6 579 220,45 543 539,86 PA - 1050 50,22 51 26,41 50.51 PA - 892 5,0 50.46 26,5 12 6 579 376,14 543 520,61 3,5 49,64 23,22 49,47 25,0 52.66 18,97 27,0 19,64 Plokk 66 aT 13 6 579 375,58 543 509,83 49.90 50.11 49.97 Pindala 6,75 ha 50.38 50.11 50 50 50.01 Plokk 8 aT 43.17 50 50.82 51.87 PA - 1059 Plokk 9 aT PA - 1058 1,5 51.30 Mäeeraldise teenindusmaa 52,50 52 4 PA - 1057 49,68 0,5 53.17 25,0 0,5 26,00 piiripunktide koordinaadid 53 49,22 28,5 50.36 PA - 1055 PA - 1056 27,5 20,68 49.83 0,5 49.59 0,5 21,22 6 579 600 49,20 49,31 49.90 Nr X Y PA - 887 25,5 27,5 0,2 23,20 21,31 49,35 52.17 1' 6 579 860,81 543 468,92 52 51 42.98 27,3 21,85 5' 49.16 2' 6 579 874,02 543 604,04 53 48.95 52.08 3' 6 579 791,67 543 589,54 52.96 4' 6 579 699,23 543 587,32 49.18 49 48.92 5' 6 579 603,05 543 600,48 Männiku liivakarjäär 6' 6 579 517,95 543 626,09 PA - 1064 50.10 0,5 51.46 7' 6 579 418,89 543 668,38 43.01 49.36 PA - 1062 PA - 1063 52,72 0,5 0,5 PA - 1061 50,21 27,5 8' 6 579 337,37 543 646,30 49,15 24,72 1,0 25,0 27,0 48,92 49 23,65 22,71 53.34 9' 6 579 250,55 543 608,65 PA - 1060 49.07 PA - 882 1,0 25,0 0,7 48,81 4 9 22,92 10' 6 579 190,39 543 587,35 50 48,80 27,0 52.28 11' 6 579 200,30 543 553,08 53 44.61 28,3 20,81 49.03 51.63 19,80 49.09 12' 6 579 220,45 543 539,86 51.33 13' 6 579 376,14 543 520,61 4 9 5 50.50 53.18 14' 6 579 375,58 543 509,83 49 48.96 49.08 15' 6 579 780,98 543 475,65 52 6' 49.74 42.96 PA - 1069 0,5 Pindala 7,75 ha 51.33 PA - 106850.67 53.21 52,25 PA - 1067 0,5 49.03 0,5 50,60 24,5 PA - 1066 49,62 27,25 0,5 49.25 25,5 49,08 24,5 24,60 6 579 500 52 24,62 51 18,5 53 PA - 877 30,08 1,5 50.09 51.68 49,01 49 50.47 44.43 27,5 53.28 20,01 49.20 49.04 48.96 50 49.89 49.67 53.13 PA - 1073 2,5 51.17 50,75 PA - 1070 49.35 25,5 II' 49 22,75 53 PA 50.37 - 872 0,5 52.23 49,26 PA - 116 49,15 48.98 24,5 1,6 24,26 PA - 1072 0,5 50.39 53,05 22,15 24,9 1 52 PA - 1071 49.34 3,0 49,61 49.82 26,5 26,52 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number II 0,5 49,28 23,0 22,61 Plokk 66 aT 45.72 26,5 23,28 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6 51.32 53.46 48.99 50.89 Külgneva mäeeraldise piir Viimsi metskond 10 49.49 49.40 71801:001:2151 7' PA - 1077 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir PA - 1078 51 50,70 49 0,5 35,70 52,63 52.10 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,) 52 52.60 PA - 1076 0,5 53 49.81 4,5 26,0 26,13 Viimsi metskond 10 50 PA - 1075 49,90 50.37 14,5 46.26 4,5 25,0 6 579 400 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus PA - 1074 49,63 20,40 71801:001:2151 0,5 21,5 52.34 PA - 868 49,58 Geoloogilise läbilõike joon 49,30 3,0 49.16 24,5 23,63 50.82 I I' 24,58 20,5 50 Maapinna samakõrgusjoon, m 25,80 Nõlva hoideterviku alumine piir Maardla piir (asendiplaanil) 52.11 13 12 50 52.84 52.41 48.51 PA - 1083 PA - 1085 Puuraugu nr 0,5 4,0 Katendi paksus, m 14' 13' PA - 1082 50,61 Suudme abs kõrgus, m 49.88 0,5 52,52 21,5 50.11 50.32 PA - 1081 50,90 17,0 25,11 Kasuliku kihi paksus, m 0,5 35,02 Lamami abs kõrgus, m 49.73 50,57 29,5 PA - 1080 20,90 1 22,5 18,5 51.01 5 PA - 1079 50,10 31,57 5 1 3,5 52 PA - 863 49,80 3,5 Ranna või kalda piiranguvöönd (tehisjärv) 0,5 24,10 53.29 49,56 22,0 53 28,0 24,30 42.95 21,06 49.52 7 49 50.40 Kaitseobjekti piirangud 51 44.37 50.68 8' 50.85 48.14 49.64 Plokk 66 aT 50.90 PA - 1088 Planeeritud Rail Baltic raudtee trassi koridor 50.41 0,5 50,52 PA - 1087 25,0 0,5 25,02 PA - 1086 50,43 0,5 18,0 PA - 1085 50,64 31,93 Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik 28,0 50 53 PA - 1084 4,0 6 579 300 45.80 0,5 50,61 22,14 42.98 PA - 858 50,30 51.04 21,5 53.39 0,4 20,0 25,11 50.24 49,78 29,80 50.64 27,6 21,78 50.53 52 50.73 50 50.30 50.42 50.43 51.09 50.06 Plokk 8 aT 51 5 8 PA - 1093 0 Plokk 9 aT 51.18 PA - 1092 49.93 1,0 50.69 0,5 49,91 48.72 PA - 1091 50 22,5 PA - 1090 0,5 49,74 26,41 4,0 49,90 27,5 52.26 50,27 25,5 21,74 42.99 17,0 23,90 50.14 PA - 853 29,27 0,4 49,83 50 9' 50 49 24,6 24,83 49.43 12' 49.91 0 20 40 m Männiku liivakarjäär 49.33 71801:001:0182 50.38 50 11 49.98 50 47.91 Märkused: 49.31 49.49 49.46 PA - 1098 PA - 1097 0,5 0,5 49,47 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 49 42.96 PA - 1096 49,40 27,5 11' 0,5 24,5 21,47 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. PA - 1095 24,40 6 579 200 49.63 0,5 49,41 PA - 1094 18,5 51 PA - 848 0,5 49,48 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 0,7 49.86 10 49,52 49.28 28,48 20,5 30,41 50.00 49,6348.66 24,5 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.10.2023); 26,13 22,8 24,52 Plokk 66 aT - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2023) 10' 9 49.45 49.38 4. Nõlvaterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga. Keskkonnakaitselistel eesmärkidel ei jäeta nõlva 49.29 49.36 PA - 1102 PA - 1103 hoidetervikut Männiku liivakarjääriga külgnevale alale. 0,4 0,5 PA - 1101 49,41 49,48 51.60 5. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 42,94 m. PA - 161 0,4 23,0 1,0 PA - 1100 49,30 49.57 26,1 25,98 22,91 50 49,03 PA - 1099 0,4 24,1 6. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. 50 49,09 49.55 24,80 26,0 0,5 22,03 48,98 20,6 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 49.23 24,5 28,09 23,98 49.20 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 49.38 49.34 48.99 Männiku IV liivakarjäär Mäeeraldise plaan Saku vald, Harju maakond I ' 49.28 Viimsi metskond 10 Männiku polügoon 49.60 71801:001:1351 49.60 49.70 Loa omanik Järvekivi OÜ Graafiline lisa 1/3 71801:001:0983 Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) 49.37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 09.01.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4578 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' N S m m 54 Viimsi metskond 10 54 PA - 1041 PA - 1046 PA - 1051 71801:001:2151 PA - 1085 PA - 1036 50,91 51,21 PA - 1090 50,22 PA - 1080 50,61 52 50,00 19,91 22,71 PA - 1056 PA - 1075 50,27 PA - 1095 52 PA - 1061 PA - 1066 PA - 1071 50,10 25,11 PA - 1100 23,22 49,63 29,27 19,00 49,31 49,08 49,28 49,48 48,92 24,10 49,09 0,5 0,3 21,31 23,63 50 22,92 30,08 23,28 28,48 50 0,5 0,3 28,09 0,5 0,5 1,0 0,5 0,6 0,5 0,5 0,4 48 1,0 48 4,0 2,0 1: Plokk 66 aT 3,5 4,0 1: 2 4,0 2 46 5,5 3,5 46 1: 2 2 1: 5,0 3,0 4,0 4,0 4,5 44 Plokk 66 aT 5,5 44 Pikaaegne keskmine veetase Raku järves, abs 42,94 m 42 42 4671 . 5383 . 5181 . 40 40 5021 . 5712 . . . .4676 .5387 5221 . 5150 . ..5186 38 38 4696 . 5194 . 5357 . 5065 . . . .5027 .5718 . . .5229 5135 . 36 36 .5157 . . . 5280 . .5002 .5201 .5367 ..5072 34 34 ..5141 ..5290 Plokk 66 aT 32 32 5255 . 30 Plokk 66 aT 19,0 30 ..5264 okk 62 pT 21,0 21,0 28 21,0 28 22,5 22,5 23,5 26 22,5 26 24,0 23,0 25,5 Pl 24 26,0 26,0 24 26,0 27,0 26,0 28,5 26,0 22 27,0 22 27,0 28,0 28,0 27,0 27,0 27,0 29,5 30,0 20 31,0 20 30,0 31,0 31,5 30,0 18 18 31,5 16 16 14 14 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir W Läbilõige II-II' E Külgneva mäeeraldise piir m m äär Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 56 56 0182 vakarj PA - 872 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passivne tarbevaru) Viimsi metskond 10 49,15 001: 54 71801:001:2151 54 Viimsi metskond 10 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus i 22,15 PA - 1073 i 71801:001:2151 ku l PA - 1072 71801: 50,75 1:2 52 49,61 52 Nõlva hoidetervik ja nõlvus M änni PA - 1070 PA - 1071 22,75 PA - 1071 Puuraugu number 22,61 49,26 49,28 49,28 Puuraugu suudme kõrgus uuringu ajal Uuringuaegne veetase 50 24,26 23,28 0,5 50 23,28 Puuraugu lamami kõrgus 0,5 0,5 0,5 0,5 2,5 48 48 Liiva ja huumusesegune kattekiht 0,5 2 2,5 2,5 Erimi / veetaseme 1: 46 3,5 46 sügavus 5,0 4,5 Ülipeene kuni vägapeeneteraline liiv vaheldumisi 3,5 44 44 kruusakate, savikate ja veeristerohke kihtidega 5150 . Pikaaegne keskmine veetase Raku järves, abs 42,94 m 42 42 Segateraline (peene- kuni jämedateraline) vahelduva Geoloogilise uuringu . Plokk 66 aT kruusalisandiga ehitusliiv .5157 proovide numeratsioon äär 40 40 Väga peene kuni peeneteraline liiv vakarj jämeda fraktsiooni lisanditega ja aleuriidi 5158 . 5040 . 5150 . 5166 . vahekihtidega 38 38 i ku li Väga peene ja peeneteraline . . . . 5109 . .5165 .5047 .5157 .5173 36 36 aleuriidirikas liiv M änni 34 34 . 26,0 Lamami sügavus .5117 Aleuriit Plokk 66 aT 27,0 32 32 Moreen, tihe, savikas-karbonaatne Puuraugu sügavus 0 20 40 m 30 30 28 28 26 26 24 25,0 24 26,0 28,0 22 27,0 22 27,0 27,0 27,0 28,5 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 20 28,5 20 Männiku IV liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Märkused: Saku vald, Harju maakond I-I' ... II-II' 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Loa omanik Järvekivi OÜ Graafiline lisa 2/3 2. Tulenevalt kaitsealuse liigi elupaigaks sobiliku ala moodustamise tingimustest tuleb mäeeraldise Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn lamamisse jätta ~0,4 m paksune põhjatervik. Tervikut ei ole joonise parema loetavuse huvides graafiliselt kujutatud. [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000 Mõõtkava 3. Nõlva hoidetervikud on joonise loetavuse huvides kujutatud tinglikult. (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 200 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 09.01.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4578 /Allkirjastatud digitaalselt/  51 Plokk 61 aT 49.86 Plokk 145 aT Plokk 62 pT 49.63 49.76 49.24 Viimsi metskond 10 6 579 900 49 50 71801:001:2151 543 500 543 600 543 700 543 800 50.18 48.46 50.53 2' 51.84 49.81 48.75 49.11 48.35 50.36 48.17 1' 50 48.61 50.96 43.12 48.43 49.29 50.82 50.20 50.02 49.94 50 50 48.59 51.89 48.49 49 Plokk 62 pT 50 49.14 49.50 Metsamaa 51 47.12 50.86 Pindala 1,00 ha 43.01 51.50 49.28 50.24 48.60 48.84 48.53 2 N 50.35 50.76 6 57949.97 800 43.96 51.77 48.60 50.53 50.53 50 48 47.31 47 48.63 3' 50.37 46 1 47.53 44.62 44.20 45 44 50.04 50.67 43.34 15' 45.02 50.18 Kaardileht nr 6334 Tallinn 43.34 45.08 49 51.99 50.66 48 43.34 49.81 43.34 51 51 44.49 51 51.35 52 46 Plokk 66 aT 51.60 51.14 43.34 50.31 51.22 45.48 52.66 51.26 50 Mäeeraldise piiripunktide 45 51.18 43.34 52.18 52.58 koordinaadid 43.34 47 52.43 Nr X Y 44 51.49 43.34 6 579 700 1 6 579 780,98 543 475,65 52 42.98 43.34 43.34 2 6 579 791,67 543 589,54 45.02 49.85 3 3 6 579 699,23 543 587,32 43.34 51.38 51.21 52.41 4 6 579 603,05 543 600,48 52 43.34 51.07 51 5 6 579 517,95 543 626,09 50 4' 52.98 6 6 579 418,89 543 668,38 43.34 7 6 579 337,37 543 646,30 49 50.79 8 6 579 250,55 543 608,65 45.48 9 6 579 190,39 543 587,35 48 50.73 10 6 579 200,30 543 553,08 42.99 43.34 51.30 51 50.51 11 6 579 220,45 543 539,86 51 12 6 579 376,14 543 520,61 52.66 13 6 579 375,58 543 509,83 47 50.11 49.97 Pindala 6,75 ha 50.38 50 44 46 49.10 43.34 50.01 Plokk 8 aT 43.17 50.82 51.87 Plokk 9 aT 51.30 Mäeeraldise teenindusmaa 52 4 53.17 45 piiripunktide koordinaadid 53 50.36 43.34 6 579 600 49.90 Nr X Y 45.34 52.17 43.34 1' 6 579 860,81 543 468,92 52 51 42.98 5' 49.16 2' 6 579 874,02 543 604,04 53 52.08 3' 6 579 791,67 543 589,54 52.96 48.92 4' 6 579 699,23 543 587,32 49 43.34 5' 6 579 603,05 543 600,48 Männiku liivakarjäär 45.31 6' 6 579 517,95 543 626,09 48 43.34 50.10 51.46 7' 6 579 418,89 543 668,38 43.01 8' 6 579 337,37 543 646,30 53.34 9' 6 579 250,55 543 608,65 46 43.34 10' 6 579 190,39 543 587,35 43.34 52.28 11' 6 579 200,30 543 553,08 53 47.61 49.03 51.63 44.61 12' 6 579 220,45 543 539,86 44 47 51.33 13' 6 579 376,14 543 520,61 43.34 5 50.50 53.18 14' 6 579 375,58 543 509,83 43.34 15' 6 579 780,98 543 475,65 45 52 6' 42.96 43.34 50.67 53.21 Pindala 7,75 ha 51.33 44.52 49 6 579 500 52 43.34 51 53 43.34 51.68 47.98 44.43 53.28 43.34 Männiku kõrele ja kivisisalikele sobilike tingimustega 43.34 liivane ala, pindala 6,75 ha 43.34 49.89 48 51.17 43.34 44.21 43.34 53 43.34 45 50.37 52.23 50.39 1 52 47 44 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47.69 Plokk 66 aT 45.72 43.34 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 46 6 53.46 43.34 Külgneva mäeeraldise piir 43.34 Viimsi metskond 10 71801:001:2151 7' Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 49 43.34 44.91 52.60 52.10 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,) 53 Viimsi metskond 10 46.26 6 579 400 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 71801:001:2151 52.34 43.34 48.54 50 Maapinna samakõrgusjoon, m 43.34 50.82 44.36 44.85 43.34 43.34 Maardla piir (asendiplaanil) 48 47.61 49.25 50.11 44.89 Männiku kõrele ja kivisisalikele sobilike tingimustega 43.34 liivane ala, pindala 6,75 ha 13 50 52.11 12 45.14 46 52.41 Metsamaa, pindala 1,00 ha 14' 13' 48 48.56 47 45 51 5 1 52 Ranna või kalda piiranguvöönd (tehisjärv) 53.29 45.28 44 53 43.34 43.34 42.95 49.52 7 Kaitseobjekti piirangud 44.37 46.08 8' 49 48.14 50.90 44 Planeeritud Rail Baltic raudtee trassi koridor 49 43.34 50.41 45 48.47 46 45.00 Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik 47 53 6 579 300 45.80 42.98 48 50.24 53.39 Rajatava Kangru liiklussõlmega kavandatud teed 45.67 44.84 50.53 Planeeritud Rail Baltic raudtee trass 50 52 44 50 50.30 48.29 50.43 43.34 50.06 Plokk 8 aT 51 48.68 47 45 48 5 8 0 Plokk 9 aT 49.93 43.34 48.72 50 Plokk 66 aT 52.26 46 42.99 44.19 50.14 44.02 9' 50 0 20 40 m 49 12' 6 45 44 49 Männiku liivakarjäär 46.94 49.33 71801:001:0182 46.64 50 Märkused: 11 47.91 43.34 7 4 49.31 49.49 49.46 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4 42.96 46.24 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 48 11' 6 579 200 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 51 48.61 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.10.2023); 48.66 10 49.28 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2023) 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 42,94 m. Tulenevalt kaitsealuse liigi elupaigaks sobiliku ala 10' 9 49.45 49.38 moodustamise tingimustest tuleb mäeeraldise lamamisse jätta ~0,4 m paksune põhjatervik. 49.29 49.36 5. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. 51.60 6. Mäeeraldise teenindusmaal olev mets võib alles jääda looduslikul, puutumata kujul, kui kogu 49.57 taotletav mäeeraldise teenindusmaa ei osutu kaevandamisel vajalikuks. 50 49.55 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 49.23 50.81 49.20 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 49.38 49.34 48.99 Männiku IV liivakarjäär Korrastatud ala plaan Saku vald, Harju maakond 49.28 Viimsi metskond 10 Männiku polügoon 49.60 71801:001:1351 49.60 49.70 Loa omanik Järvekivi OÜ Graafiline lisa 3/3 71801:001:0983 Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) 49.37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 09.01.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4578 /Allkirjastatud digitaalselt/ Läbilõige I-I' N S m m 54 Viimsi metskond 10 54 PA - 1041 PA - 1046 PA - 1051 71801:001:2151 PA - 1085 PA - 1036 50,91 51,21 PA - 1090 50,22 PA - 1080 50,61 52 50,00 19,91 22,71 PA - 1056 PA - 1075 50,27 PA - 1095 52 PA - 1061 PA - 1066 PA - 1071 50,10 25,11 PA - 1100 23,22 49,63 29,27 19,00 49,31 49,08 49,28 49,48 48,92 24,10 49,09 0,5 0,3 21,31 23,63 50 22,92 30,08 23,28 28,48 50 0,5 0,3 28,09 0,5 0,5 1,0 0,5 0,6 0,5 0,5 0,4 48 1,0 48 4,0 2,0 1: Plokk 66 aT 3,5 4,0 1: 2 4,0 2 46 5,5 3,5 46 1: 2 2 1: 5,0 3,0 4,0 4,0 4,5 44 Plokk 66 aT 5,5 44 Pikaaegne keskmine veetase Raku järves, abs 42,94 m 42 42 4671 . 5383 . 5181 . 40 40 5021 . 5712 . . . .4676 .5387 5221 . 5150 . ..5186 38 38 4696 . 5194 . 5357 . 5065 . . . .5027 .5718 . . .5229 5135 . 36 36 .5157 . . . 5280 . .5002 .5201 .5367 ..5072 34 34 ..5141 ..5290 Plokk 66 aT 32 32 5255 . 30 Plokk 66 aT 19,0 30 ..5264 okk 62 pT 21,0 21,0 28 21,0 28 22,5 22,5 23,5 26 22,5 26 24,0 23,0 25,5 Pl 24 26,0 26,0 24 26,0 27,0 26,0 28,5 26,0 22 27,0 22 27,0 28,0 28,0 27,0 27,0 27,0 29,5 30,0 20 31,0 20 30,0 31,0 31,5 30,0 18 18 31,5 16 16 14 14 Mäeeraldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir W Läbilõige II-II' E Külgneva mäeeraldise piir m m äär Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 56 56 0182 vakarj PA - 872 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passivne tarbevaru) Viimsi metskond 10 49,15 001: 54 71801:001:2151 54 Viimsi metskond 10 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus i 22,15 PA - 1073 i 71801:001:2151 ku l PA - 1072 71801: 50,75 1:2 52 49,61 52 Nõlva hoidetervik ja nõlvus M änni PA - 1070 PA - 1071 22,75 PA - 1071 Puuraugu number 22,61 49,26 49,28 49,28 Puuraugu suudme kõrgus uuringu ajal Uuringuaegne veetase 50 24,26 23,28 0,5 50 23,28 Puuraugu lamami kõrgus 0,5 0,5 0,5 0,5 2,5 48 48 Liiva ja huumusesegune kattekiht 0,5 2 2,5 2,5 Erimi / veetaseme 1: 46 3,5 46 sügavus 5,0 4,5 Ülipeene kuni vägapeeneteraline liiv vaheldumisi 3,5 44 44 kruusakate, savikate ja veeristerohke kihtidega 5150 . Pikaaegne keskmine veetase Raku järves, abs 42,94 m 42 42 Segateraline (peene- kuni jämedateraline) vahelduva Geoloogilise uuringu . Plokk 66 aT kruusalisandiga ehitusliiv .5157 proovide numeratsioon äär 40 40 Väga peene kuni peeneteraline liiv vakarj jämeda fraktsiooni lisanditega ja aleuriidi 5158 . 5040 . 5150 . 5166 . vahekihtidega 38 38 i ku li Väga peene ja peeneteraline . . . . 5109 . .5165 .5047 .5157 .5173 36 36 aleuriidirikas liiv M änni 34 34 . 26,0 Lamami sügavus .5117 Aleuriit Plokk 66 aT 27,0 32 32 Moreen, tihe, savikas-karbonaatne Puuraugu sügavus 0 20 40 m 30 30 28 28 26 26 24 25,0 24 26,0 28,0 22 27,0 22 27,0 27,0 27,0 28,5 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 20 28,5 20 Männiku IV liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked Märkused: Saku vald, Harju maakond I-I' ... II-II' 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Loa omanik Järvekivi OÜ Graafiline lisa 2/3 2. Tulenevalt kaitsealuse liigi elupaigaks sobiliku ala moodustamise tingimustest tuleb mäeeraldise Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn lamamisse jätta ~0,4 m paksune põhjatervik. Tervikut ei ole joonise parema loetavuse huvides graafiliselt kujutatud. [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 1000 Mõõtkava 3. Nõlva hoidetervikud on joonise loetavuse huvides kujutatud tinglikult. (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 200 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 09.01.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4578 /Allkirjastatud digitaalselt/ Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-522691 Loa omaja Ärinimi / Nimi Järvekivi Osaühing andmed Registrikood / Isikukood 16852099 Tegevuskoha Nimetus Männiku IV liivakarjäär andmed Aadress Viimsi metskond 10, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond Katastritunnus(ed) 71801:001:2151 Territoriaalkood EHAK 5260 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Viimsi metskond 10 (71801:001:2151). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 14.03.2025 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 14.03.2030 Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 109 Maardla nimetus Tallinna-Saku Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Männiku IV liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 6.75 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 7.75 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 140 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 60 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 66 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 315 tuh m³ 31.12.2023 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu 2/4  Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2025 2030 tuh m³ 243 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, ehitusliiv 2025 2030 0719 Saku vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinn-Saku liivamaardla varu revisjon Geoloogiafondi number 5548 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 0007 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 14.02.1997 Kõrvaltingimused 1. Juhul kui mäetööde käigus tekib avarii, tuleb vajalike vahenditega (absorbent, õlipüünised) reostuse levik kiirelt ja ohutult lokaliseerida ning reostunud pinnas üle anda vastavat jäätmekäitluslitsentsi omavale ettevõttele; 2. masinate korraline hooldus teostada selleks ettevalmistatud platsil; 3. juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääritegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5°C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse; 4. rajatava Kangru liiklussõlme ja kaevandatava ala vahele peab jääma minimaalselt 25 m laiune kaevandamata vöönd loomade liikumiseks (sh kõre ja kivisisaliku, kelle püsielupaigaga taotletav ala kattub); 5. kändude juurimist teostada soojal aastaajal (üle +5°C), et pinnases varjuvad loomad (sh kõre ja kivisisalik) suudaksid vajadusel raadatavalt alalt ära liikuda; 6. raadamist ja kaevandamist korraldada kahes järgus ehk osas, lähtudes seejuures Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga kaitse-eeskirjast. Järgmise osa raadamisega võib alustada tingimusel, et eelmise osa varu on ammendatud ja ala korrastamist on alustatud. Teise osa kaevandamine on allesjäänud 25-50 m riba taristu ääres Kangru sõlmest. Järkudena raadamisel ja kaevandamisel hajutatakse pinnases varjuvate isendite suremusriski; 7. Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas tuleb korrastada mäeeraldis ja selle teenindusmaa kõre ja kivisisaliku elutingimustele vastavaks alaks – ala tuleb jätta avatud liivapinnasega ja rajada alale päikesele avatud liivavallid ja madalaveelised sigimisveekogud. Tagada, et ei tekiks alade kinnikasvamist. Bioloogilist korrastamist alal teha ei tohi. Elupaiga rajamisel tuleb tööde planeerimisele kaasata vastav ekspert ning järgida kõre kaitse tegevuskava, arvestades ka Kangru liiklussõlme jalakäijate silla alla rajatava läbipääsuga kõredele; 8. vastavalt kavandatud mäeeraldisele jääb selle piir tulevasest kergliiklusteest ca 3 meetri kaugusele. Kergliiklusteega piirneval mäeeraldise osal on vajalik kaevandamisel jätta nõlvatervikud, et oleks tagatud ohutus; 9. väljaveoteid ei ole võimalik otse riigiteele 15 Tallinn-Rapla-Türi ega Kangru liiklussõlme rampidele lubada; 10. ajutine väljavedu on võimalik, kui materjali kasutatakse Kangru liiklussõlme või Rail Baltica põhitrassi ehitusobjektidel. Vajab täpsemat kooskõlastamist Transpordiameti, Rail Baltic Estonia OÜ ja töövõtjatega; 11. karjääri varud tuleb ammendada võimalikult kiiresti ja alustada elupaikade ning looduslike alade taastamisega juba kaevandamise ajal; 12. ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks on ala tõkestamine (tarastamine) keelatud, et säilitada loomade liikumisvabadus ja nende ligipääs elutähtsatele ressurssidele; 13. kaevandamisala servadesse jäävad nõlvad (karjääri põhja- ja lõunaservas) tuleb kujundada vähemalt osaliselt laugemaks (nt 1:3), see on oluline eelkõige puhkeotstarbe jaoks, et ei jääks liikumist raskendavaid järsakuid; 14. vajalikud raadamistööd teostada väljaspool loomastiku ja linnustiku sigimisperioodi; 15. 25-50 m kaugusel taristu äärest (täiendava 25 m laiusele ribale kaevandamata vööndist läänes) tuleb kaevandamise järgsel ala korrastamisel istutada üksikpuid (10-25 m vahedega). Püsielupaiga metsastamine on keelatud; 16. kaevandamine on lubatud kuni kõrguseni 43,6 abs m. Mäeeraldise ala liigniiskeks jäämise võimalust ja puhta liivaga täitmise vajadust arutada liigieksperdiga ning käsitleda korrastamisprojektis. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa ja kaitsealustele liikidele sobilik elupaik Loa lisad 3/4 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 4/4 51 Plokk 61 aT 49.86 Plokk 145 aT Plokk 62 pT 49.63 49.76 49.24 Viimsi metskond 10 6 579 900 49 50 71801:001:2151 543 500 543 600 543 700 543 800 50.18 48.46 50.53 2' 51.84 49.81 48.75 49.11 48.35 50.36 48.17 1' 50 48.61 50.96 43.12 48.43 49.29 50.82 50.20 50.02 49.94 50 50 48.59 51.89 48.49 49 Plokk 62 pT 50 49.14 49.50 Metsamaa 51 47.12 50.86 Pindala 1,00 ha 43.01 51.50 49.28 50.24 48.60 48.84 48.53 2 N 50.35 50.76 6 57949.97 800 43.96 51.77 48.60 50.53 50.53 50 48 47.31 47 48.63 3' 50.37 46 1 47.53 44.62 44.20 45 44 50.04 50.67 43.34 15' 45.02 50.18 Kaardileht nr 6334 Tallinn 43.34 45.08 49 51.99 50.66 48 43.34 49.81 43.34 51 51 44.49 51 51.35 52 46 Plokk 66 aT 51.60 51.14 43.34 50.31 51.22 45.48 52.66 51.26 50 Mäeeraldise piiripunktide 45 51.18 43.34 52.18 52.58 koordinaadid 43.34 47 52.43 Nr X Y 44 51.49 43.34 6 579 700 1 6 579 780,98 543 475,65 52 42.98 43.34 43.34 2 6 579 791,67 543 589,54 45.02 49.85 3 3 6 579 699,23 543 587,32 43.34 51.38 51.21 52.41 4 6 579 603,05 543 600,48 52 43.34 51.07 51 5 6 579 517,95 543 626,09 50 4' 52.98 6 6 579 418,89 543 668,38 43.34 7 6 579 337,37 543 646,30 49 50.79 8 6 579 250,55 543 608,65 45.48 9 6 579 190,39 543 587,35 48 50.73 10 6 579 200,30 543 553,08 42.99 43.34 51.30 51 50.51 11 6 579 220,45 543 539,86 51 12 6 579 376,14 543 520,61 52.66 13 6 579 375,58 543 509,83 47 50.11 49.97 Pindala 6,75 ha 50.38 50 44 46 49.10 43.34 50.01 Plokk 8 aT 43.17 50.82 51.87 Plokk 9 aT 51.30 Mäeeraldise teenindusmaa 52 4 53.17 45 piiripunktide koordinaadid 53 50.36 43.34 6 579 600 49.90 Nr X Y 45.34 52.17 43.34 1' 6 579 860,81 543 468,92 52 51 42.98 5' 49.16 2' 6 579 874,02 543 604,04 53 52.08 3' 6 579 791,67 543 589,54 52.96 48.92 4' 6 579 699,23 543 587,32 49 43.34 5' 6 579 603,05 543 600,48 Männiku liivakarjäär 45.31 6' 6 579 517,95 543 626,09 48 43.34 50.10 51.46 7' 6 579 418,89 543 668,38 43.01 8' 6 579 337,37 543 646,30 53.34 9' 6 579 250,55 543 608,65 46 43.34 10' 6 579 190,39 543 587,35 43.34 52.28 11' 6 579 200,30 543 553,08 53 47.61 49.03 51.63 44.61 12' 6 579 220,45 543 539,86 44 47 51.33 13' 6 579 376,14 543 520,61 43.34 5 50.50 53.18 14' 6 579 375,58 543 509,83 43.34 15' 6 579 780,98 543 475,65 45 52 6' 42.96 43.34 50.67 53.21 Pindala 7,75 ha 51.33 44.52 49 6 579 500 52 43.34 51 53 43.34 51.68 47.98 44.43 53.28 43.34 Männiku kõrele ja kivisisalikele sobilike tingimustega 43.34 liivane ala, pindala 6,75 ha 43.34 49.89 48 51.17 43.34 44.21 43.34 53 43.34 45 50.37 52.23 50.39 1 52 47 44 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47.69 Plokk 66 aT 45.72 43.34 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 46 6 53.46 43.34 Külgneva mäeeraldise piir 43.34 Viimsi metskond 10 71801:001:2151 7' Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 49 43.34 44.91 52.60 52.10 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,) 53 Viimsi metskond 10 46.26 6 579 400 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 71801:001:2151 52.34 43.34 48.54 50 Maapinna samakõrgusjoon, m 43.34 50.82 44.36 44.85 43.34 43.34 Maardla piir (asendiplaanil) 48 47.61 49.25 50.11 44.89 Männiku kõrele ja kivisisalikele sobilike tingimustega 43.34 liivane ala, pindala 6,75 ha 13 50 52.11 12 45.14 46 52.41 Metsamaa, pindala 1,00 ha 14' 13' 48 48.56 47 45 51 5 1 52 Ranna või kalda piiranguvöönd (tehisjärv) 53.29 45.28 44 53 43.34 43.34 42.95 49.52 7 Kaitseobjekti piirangud 44.37 46.08 8' 49 48.14 50.90 44 Planeeritud Rail Baltic raudtee trassi koridor 49 43.34 50.41 45 48.47 46 45.00 Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik 47 53 6 579 300 45.80 42.98 48 50.24 53.39 Rajatava Kangru liiklussõlmega kavandatud teed 45.67 44.84 50.53 Planeeritud Rail Baltic raudtee trass 50 52 44 50 50.30 48.29 50.43 43.34 50.06 Plokk 8 aT 51 48.68 47 45 48 5 8 0 Plokk 9 aT 49.93 43.34 48.72 50 Plokk 66 aT 52.26 46 42.99 44.19 50.14 44.02 9' 50 0 20 40 m 49 12' 6 45 44 49 Männiku liivakarjäär 46.94 49.33 71801:001:0182 46.64 50 Märkused: 11 47.91 43.34 7 4 49.31 49.49 49.46 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 4 42.96 46.24 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 48 11' 6 579 200 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 51 48.61 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.10.2023); 48.66 10 49.28 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2023) 4. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 42,94 m. Tulenevalt kaitsealuse liigi elupaigaks sobiliku ala 10' 9 49.45 49.38 moodustamise tingimustest tuleb mäeeraldise lamamisse jätta ~0,4 m paksune põhjatervik. 49.29 49.36 5. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. 51.60 6. Mäeeraldise teenindusmaal olev mets võib alles jääda looduslikul, puutumata kujul, kui kogu 49.57 taotletav mäeeraldise teenindusmaa ei osutu kaevandamisel vajalikuks. 50 49.55 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 49.23 50.81 49.20 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 49.38 49.34 48.99 Männiku IV liivakarjäär Korrastatud ala plaan Saku vald, Harju maakond 49.28 Viimsi metskond 10 Männiku polügoon 49.60 71801:001:1351 49.60 49.70 Loa omanik Järvekivi OÜ Graafiline lisa 3/3 71801:001:0983 Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) 49.37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 09.01.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4578 /Allkirjastatud digitaalselt/ 51 Plokk 61 aT 49.86 Plokk 145 aT Plokk 62 pT 50 49.63 49.76 49.24 Viimsi metskond 10 6 579 900 49 50 71801:001:2151 543 500 543 600 543 700 543 800 50.18 48.46 50.53 50.53 2' 50.39 51.84 49.81 48.75 49.11 48.35 50.36 48.17 1' 50 5 48.61 1 50.96 51.26 43.12 48.43 49.29 50.82 50.20 51.23 50.02 49.94 50 51 50 48.59 51.89 48.49 49 Plokk 62 pT 50 49.14 49.50 51 47.12 50.86 I 43.01 51.50 49.28 51.37 50.24 48.60 48.84 PA - 1039 48.53 0,5 PA - 1038 49,93 2 0,5 29,00 N PA - 1037 50,00 20,43 50.35 0,5 50.76 29,5 PA - 1035 PA - 1036 50,90 20,0 0,5 1,0 32,0 48,63 50,00 18,40 6 57949.97 800 43.96 PA - 906 27,50 30,0 2,0 20,63 19,00 51.77 48.60 48,04 50.53 22,00 50.53 50 24,04 3' 50.37 49 1 51 49.49 50.93 48.63 48.87 50.39 Plokk 66 aT 50.67 15' 50.18 Kaardileht nr 6334 Tallinn 45.08 PA - 1044 PA - 1043 0,3 0,3 50,47 48.71 51.99 PA - 1042 50,48 24,0 0,4 50.66 26,17 PA - 1041 50,51 29,2 0,5 20,98 48.78 PA - 1040 29,6 49.81 0,5 50,91 20,51 50 5 48,83 49.73 30,5 1 PA - 901 23,5 19,91 0,8 51 24,83 51.35 52 48,45 51 23,7 23,95 51.60 51.14 48.92 50.37 51.22 52.66 51.26 Mäeeraldise piiripunktide 51 49.48 51.18 koordinaadid 52.18 PA - 1049 52.58 50.01 0,3 PA - 1048 1,5 0,5 51,75 23,0 9 28,2 PA - 1047 51,61 52.43 4 0,5 29,5 27,25 Nr X Y PA - 1046 50,65 21,61 51.49 49.11 PA - 1045 27,5 6 579 700 1 6 579 780,98 543 475,65 0,5 51,21 52 22,65 42.98 PA - 154 49,52 2 6 579 791,67 543 589,54 1,3 23,5 22,71 48,84 25,52 3 6 579 699,23 543 587,32 17,8 3 29,74 50.56 51.38 51.21 52.41 4 6 579 603,05 543 600,48 52 51.07 51 5 6 579 517,95 543 626,09 49.91 50.02 4' 52.98 6 6 579 418,89 543 668,38 51 50 7 6 579 337,37 543 646,30 Plokk 66 aT 8 6 579 250,55 543 608,65 50.82 50.79 PA - 1054 1,0 50.33 PA - 1053 51,75 9 6 579 190,39 543 587,35 0,4 27,5 PA - 1052 50,48 50.73 23,25 10 6 579 200,30 543 553,08 0,5 42.99 PA - 1051 50,41 29,6 51.30 50.01 0,5 23,5 20,48 11 6 579 220,45 543 539,86 PA - 1050 50,22 51 26,41 50.51 PA - 892 5,0 50.46 26,5 12 6 579 376,14 543 520,61 3,5 49,64 23,22 49,47 25,0 52.66 18,97 27,0 19,64 Plokk 66 aT 13 6 579 375,58 543 509,83 49.90 50.11 49.97 Pindala 6,75 ha 50.38 50.11 50 50 50.01 Plokk 8 aT 43.17 50 50.82 51.87 PA - 1059 Plokk 9 aT PA - 1058 1,5 51.30 Mäeeraldise teenindusmaa 52,50 52 4 PA - 1057 49,68 0,5 53.17 25,0 0,5 26,00 piiripunktide koordinaadid 53 49,22 28,5 50.36 PA - 1055 PA - 1056 27,5 20,68 49.83 0,5 49.59 0,5 21,22 6 579 600 49,20 49,31 49.90 Nr X Y PA - 887 25,5 27,5 0,2 23,20 21,31 49,35 52.17 1' 6 579 860,81 543 468,92 52 51 42.98 27,3 21,85 5' 49.16 2' 6 579 874,02 543 604,04 53 48.95 52.08 3' 6 579 791,67 543 589,54 52.96 4' 6 579 699,23 543 587,32 49.18 49 48.92 5' 6 579 603,05 543 600,48 Männiku liivakarjäär 6' 6 579 517,95 543 626,09 PA - 1064 50.10 0,5 51.46 7' 6 579 418,89 543 668,38 43.01 49.36 PA - 1062 PA - 1063 52,72 0,5 0,5 PA - 1061 50,21 27,5 8' 6 579 337,37 543 646,30 49,15 24,72 1,0 25,0 27,0 48,92 49 23,65 22,71 53.34 9' 6 579 250,55 543 608,65 PA - 1060 49.07 PA - 882 1,0 25,0 0,7 48,81 4 9 22,92 10' 6 579 190,39 543 587,35 50 48,80 27,0 52.28 11' 6 579 200,30 543 553,08 53 44.61 28,3 20,81 49.03 51.63 19,80 49.09 12' 6 579 220,45 543 539,86 51.33 13' 6 579 376,14 543 520,61 4 9 5 50.50 53.18 14' 6 579 375,58 543 509,83 49 48.96 49.08 15' 6 579 780,98 543 475,65 52 6' 49.74 42.96 PA - 1069 0,5 Pindala 7,75 ha 51.33 PA - 106850.67 53.21 52,25 PA - 1067 0,5 49.03 0,5 50,60 24,5 PA - 1066 49,62 27,25 0,5 49.25 25,5 49,08 24,5 24,60 6 579 500 52 24,62 51 18,5 53 PA - 877 30,08 1,5 50.09 51.68 49,01 49 50.47 44.43 27,5 53.28 20,01 49.20 49.04 48.96 50 49.89 49.67 53.13 PA - 1073 2,5 51.17 50,75 PA - 1070 49.35 25,5 II' 49 22,75 53 PA 50.37 - 872 0,5 52.23 49,26 PA - 116 49,15 48.98 24,5 1,6 24,26 PA - 1072 0,5 50.39 53,05 22,15 24,9 1 52 PA - 1071 49.34 3,0 49,61 49.82 26,5 26,52 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number II 0,5 49,28 23,0 22,61 Plokk 66 aT 45.72 26,5 23,28 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6 51.32 53.46 48.99 50.89 Külgneva mäeeraldise piir Viimsi metskond 10 49.49 49.40 71801:001:2151 7' PA - 1077 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir PA - 1078 51 50,70 49 0,5 35,70 52,63 52.10 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru,) 52 52.60 PA - 1076 0,5 53 49.81 4,5 26,0 26,13 Viimsi metskond 10 50 PA - 1075 49,90 50.37 14,5 46.26 4,5 25,0 6 579 400 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus PA - 1074 49,63 20,40 71801:001:2151 0,5 21,5 52.34 PA - 868 49,58 Geoloogilise läbilõike joon 49,30 3,0 49.16 24,5 23,63 50.82 I I' 24,58 20,5 50 Maapinna samakõrgusjoon, m 25,80 Nõlva hoideterviku alumine piir Maardla piir (asendiplaanil) 52.11 13 12 50 52.84 52.41 48.51 PA - 1083 PA - 1085 Puuraugu nr 0,5 4,0 Katendi paksus, m 14' 13' PA - 1082 50,61 Suudme abs kõrgus, m 49.88 0,5 52,52 21,5 50.11 50.32 PA - 1081 50,90 17,0 25,11 Kasuliku kihi paksus, m 0,5 35,02 Lamami abs kõrgus, m 49.73 50,57 29,5 PA - 1080 20,90 1 22,5 18,5 51.01 5 PA - 1079 50,10 31,57 5 1 3,5 52 PA - 863 49,80 3,5 Ranna või kalda piiranguvöönd (tehisjärv) 0,5 24,10 53.29 49,56 22,0 53 28,0 24,30 42.95 21,06 49.52 7 49 50.40 Kaitseobjekti piirangud 51 44.37 50.68 8' 50.85 48.14 49.64 Plokk 66 aT 50.90 PA - 1088 Planeeritud Rail Baltic raudtee trassi koridor 50.41 0,5 50,52 PA - 1087 25,0 0,5 25,02 PA - 1086 50,43 0,5 18,0 PA - 1085 50,64 31,93 Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaik 28,0 50 53 PA - 1084 4,0 6 579 300 45.80 0,5 50,61 22,14 42.98 PA - 858 50,30 51.04 21,5 53.39 0,4 20,0 25,11 50.24 49,78 29,80 50.64 27,6 21,78 50.53 52 50.73 50 50.30 50.42 50.43 51.09 50.06 Plokk 8 aT 51 5 8 PA - 1093 0 Plokk 9 aT 51.18 PA - 1092 49.93 1,0 50.69 0,5 49,91 48.72 PA - 1091 50 22,5 PA - 1090 0,5 49,74 26,41 4,0 49,90 27,5 52.26 50,27 25,5 21,74 42.99 17,0 23,90 50.14 PA - 853 29,27 0,4 49,83 50 9' 50 49 24,6 24,83 49.43 12' 49.91 0 20 40 m Männiku liivakarjäär 49.33 71801:001:0182 50.38 50 11 49.98 50 47.91 Märkused: 49.31 49.49 49.46 PA - 1098 PA - 1097 0,5 0,5 49,47 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 49 42.96 PA - 1096 49,40 27,5 11' 0,5 24,5 21,47 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. PA - 1095 24,40 6 579 200 49.63 0,5 49,41 PA - 1094 18,5 51 PA - 848 0,5 49,48 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 0,7 49.86 10 49,52 49.28 28,48 20,5 30,41 50.00 49,6348.66 24,5 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 31.10.2023); 26,13 22,8 24,52 Plokk 66 aT - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku maardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 30.09.2023) 10' 9 49.45 49.38 4. Nõlvaterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga. Keskkonnakaitselistel eesmärkidel ei jäeta nõlva 49.29 49.36 PA - 1102 PA - 1103 hoidetervikut Männiku liivakarjääriga külgnevale alale. 0,4 0,5 PA - 1101 49,41 49,48 51.60 5. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 42,94 m. PA - 161 0,4 23,0 1,0 PA - 1100 49,30 49.57 26,1 25,98 22,91 50 49,03 PA - 1099 0,4 24,1 6. Taotletav mäeeraldis kattub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. 50 49,09 49.55 24,80 26,0 0,5 22,03 48,98 20,6 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 49.23 24,5 28,09 23,98 49.20 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 49.38 49.34 48.99 Männiku IV liivakarjäär Mäeeraldise plaan Saku vald, Harju maakond I ' 49.28 Viimsi metskond 10 Männiku polügoon 49.60 71801:001:1351 49.60 49.70 Loa omanik Järvekivi OÜ Graafiline lisa 1/3 71801:001:0983 Pärnu mnt 158/1, 11317 Tallinn [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1 : 1000 (esindaja nimi ja allkiri) 49.37 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 09.01.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 23/4578 /Allkirjastatud digitaalselt/