Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1028019

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Tarmo Mölder Taotluse koostaja kontaktisik Tarmo Mölder Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi J.Viru Markšeideribüroo OÜ Registrikood / Isikukood 11644539 Postiaadress Tartu mnt 84a-50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Lümandu II Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 13.87 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0317 Kohila vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Kruus, ehituskruus ehitus ja teedeehitus 277 tuh m³ Lubjakivi, ehitus ja teedeehitus 2 635 tuh m³ madalamargiline Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 25 Puuraukude arv 12 Uuringukaeveõõnte arv 14 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Proovid materjali füüsikalis-mehaanilisteks katseteks ja keemiliseks analüüsiks. Topograafilinemõõdistamine. Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Lumandu_II_GULT_seletuskiri.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Lumandu_II_GULT_plaan.asice Muud lisad Lisa 3: Lumandu_II_ruumikuju.dgn  RAPLA MAAKOND KOHILA VALD LÜMANDU KÜLA GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS LÜMANDU II UURINGURUUM Töö nr: 25067 Tallinn 2025 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Faks: 6 344 501 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1. Uuringu eesmärk ja uuringuruumi asukoha valiku põhjendus ....................................... 3 2. Lühiülevaade uuringuruumi ja selle varasema uurituse kohta ...................................... 3 3. Uuritava maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu............................................................................................ 4 4. Geoloogilise uuringu kirjeldus ....................................................................................... 6 5. Andmed kasutatavate uuringumeetodite kohta ja võimaliku keskkonnamõju ulatus ....... 7 6. Tööde ajakava ................................................................................................................ 8 Tekstilisad Lisa 1 – Mihkli kinnistu maaomaniku kooskõlastus Graafiline lisa: Gr lisa 1 – Uuringuruumi teenindusala plaan Digitaalsed lisad: Taotletava uuringuruumi ruumikuju dgn-vormingus.  SELETUSKIRI 1. Uuringuruumi eesmärk ja uuringuruumi asukoha valiku põhjendus Tarmo Mölder taotleb geoloogilise uuringu luba Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu II uuringuruumi teenindusalal. Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärgiks on välja selgitada seal esineva võimaliku maavara lasumustingimused, kvaliteet ja kogus. Kuna taotletava uuringuruumi läheduses asuvad kruusa- ja lubjakivimaardlad, siis võib eeldada maavara esinemist ka uuringuks taotletaval alal. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, siis soovitakse sinna taotleda kaevandamisõigust. 2. Lühiülevaade uuringuruumi ja selle varasema uurituse kohta Taotletav Lümandu II uuringuruum (13,87 ha) asub Lümandu külas eraomandisse kuuluvatel katastriüksustel Georgi (tunnus: 31701:001:0512) ja Mihkli (tunnus: 31701:001:0240). Mihkli katastriüksuse omanikuks on Tarmo Mölder ja Georgi katastriüksus kuulub Nanopark OÜ-le, mille omanik on Tarmo Mölder. Uuringuruum hõlmab nimetatud kinnistuid vaid osaliselt, kuna välja on jäetud külgnevate teede kaitsevöönditega kattuvad alad ja elektriõhuliini kaitsevöönd. Uuringuruum ei kattu ühegi olemasoleva maardlaga, kuid asub Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisest ja selle teenindusmaast ning Lümandu kruusamaardlast ~207 m kaugusel põhjas, millest tulenevalt soovitakse taotletav uuringuruum arvestada Lümandu maardla (maavarade registri registrikaart nr 952) koosseisu. Lümandu maardla põhimaavaraks on ehituskruus, kaasnevaid maavarasid ei ole. Taotletavast alast ~507 m kaugusel kirdes asuvad Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldis koos selle teenindusmaaga ning Sutlema lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 832), kus põhimaavaraks on ehituslubjakivi ja kaasnevaks maavaraks täitekruus. Pihali lubjakivimaardla (maavarade registri registrikaart nr 1001) asub taotlevast alast ~940 m kaugusel lõunas. Uuringuruum paikneb valdavalt rohumaal. Taotletava uuringuruumi teenindusala põhja- ja lääneservast vähemalt 30 m kaugusel asub avalikus kasutuses olev kohalik Lümandu ringtee (nr 3170002), mille kaitsevööndiga kattumist ei esine. Eelnimetatud tee paikneb katastriüksusel Lümandu ringtee L4 (tunnus: 31701:001:0922). Uuringuruumi lõuna- ja idaserv külgnevad vastavalt katastriüksustega Saueaugu (tunnus: 31701:001:2682) ja Jüri (tunnus: 31701:001:0163). Lisaks jääb uuringuruumist lõunasse Hõbekuuse (tunnus: 31701:001:2536). Mihkli katastriüksuse lõunaosa läbib Elektrilevi OÜ hallatav keskpinge (1-20 kV) elektriõhuliin AS-25 (VID kood 1692453), mille kaitsevöönd külgneb taotletava uuringuruumi lõunapiiriga, kuid kattumist ei esine. Taotletava uuringuruumi teenindusala 3 põhjaservast vähemalt 46 m kaugusel asub sama elektriõhuliin AS-25 (VID kood 1692460), mis on ühendatud Lümando:(Kohila) jaotusseadme või alajaamaga (VID kood: 82730398). Viimasest saavad alguse maakaabelliinid AXPK.4x70 (VID kood 165967806 ja 165967795), mis kulgevad edasi loode poole. Taotletavast uuringuruumist vähemalt 1,7 m kaugusel loodes asub muinsuskaitse all oleva kinnismälestise Asulakoht kaitsevöönd (kultuurimälestiste registri VID kood 12038). Lähimad elamud paiknevad ~120 m kaugusel loodes ja ~210 m kaugusel edelas. Lümandu maastikukaitseala (VID kood KLO1000245) koos Liiva sihtkaitsevööndiga (VID kood KLO1100855) asub taotletavast uuringuruumist ~440 m loodes. Uuringuruumi teenindusala piires puuduvad ehitised, tehnorajatised, keskkonna-, muinsus- ja looduskaitselised objektid. Vaadeldaval alal ei ole varasemalt geoloogilisi töid tehtud. Lümandu maardla piires on aga teostatud mitu geoloogilist uuringut. OÜ Eesti Geoloogiakeskus viis läbi 2017. aastal geoloogilise uuringu (Sinisalu jt 2017) ja selle tulemusel kinnitati Maa-ameti 02.10.2017. a käskkirjaga nr 1-1/17/949 Keskkonnaregistri maardlate nimistusse Lümandu maardla ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru. Mäebüroo Nord OÜ viis läbi 2024. aastal geoloogilise uuringu (Valling, 2024), mille tulemusel kinnitati Maa-ameti 22.04.2024. a korraldusega nr 1-17/24/954 maavarade registrisse ehituskruusa aktiivne tarbevaru 2. plokk. Taotletavast uuringuruumist ~507 m kaugusel kirdes asub Sutlema lubjakivimaardla, kus OÜ Eesti Geoloogiakeskus teostas geoloogilise uuringu 2007. aastal (Sinisalu ja Tuuling 2007). Töö tulemusel kinnitati maavaravarud 08.10.2007. a käskkirjaga nr 1106. Lisaks teostas OÜ Inseneribüroo STEIGER 2021. aastal Sutlema lubjakivimaardlas maavara kvaliteedi ümberhindamine (Tuuling, 2021), mille tulemusel kinnitati maavaravarud 29.12.2021 Maa-ameti korraldusega nr 1-17/21/3175. Käesoleva geoloogilise uuringu loa taotluse ja seletuskirja koostamisel on kasutatud nii Lümandu kui ka Sutlema maardla geoloogilisi andmeid. 3. Uuritava maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Taotletav Lümandu II uuringuruum paikneb Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Saunja kihistu afaniitse lubjakivi avamusalal, lauge pinnareljeefiga rohumaal. Maapinna kõrgused on vahemikus 55–63 abs m. Eesti pinnakattekaardi järgi on osa uuringuruumist kaetud moreeniga, kuid osa asub nn pinnakatteta alal (pinnakatte paksus on väiksem kui 1 m). Kuna Lümandu maardla on pinnakattekaardil märgitud samale moreenilevikuga alale, kuid uuringu käigus on seal siiski selgunud ka kruusa esinemine, on käesolevas taotluses samuti 4 arvestatud võimaliku kruuspinnase olemasoluga taotletavas Lümandu II uuringuruumis. Piirkonnas leviv kruus on heade omadustega ja vastab ehituskruusale esitatud nõuetele. Varuploki 1 aT piires on kruusafraktsiooni sisaldus vahemikus 17,45−86,27% (keskmine 75,71%), liivafraktsiooni sisaldus 6,91−77,10% (keskmine 18,14%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,61−13,47% (keskmine 6,15%) (Sinisalu jt, 2017). Varuploki 2 aT piires on kruusafraktsiooni sisaldus vahemikus 45,60−86,30% (keskmine 77,10%), liivafraktsiooni sisaldus 13,70−54,40% (keskmine 22,90%) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,61−13,47% (keskmine 4,80%) (Valling, 2024). Lisaks on käesoleva uuringu planeerimisel arvestatud samal lubjakivi avamusalal paikneva Sutlema maardla geoloogilist andmestikku, sest seda on uuritud sügavuti põhjalikumalt kui Lümandu maardlat. Sutlema maardlas on kinnitatud nii täitekruusa kui ka ehituslubjakivi varud. Registrikandes muudeti 29.12.2021 Maa-ameti korraldusega nr 1-17/21/3175 ehituslubjakivi madalamargiliseks. Maardla kasulik kiht on esindatud Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu ja Nabala lademe Saunja kihistu lubjakivide, vähem ka dolokividega. Sutlema maardla lubjakivi on ehituslubjakivi kvaliteedi ümberhindamise tulemusel madalamargiline – purunemiskindlus Los Angelese katsel on 28 - 42%, keskmiselt 33%, vastates kategooriale LA35 ja külmakindlus 0,8 - 4,1%, keskmiselt 1,8%, vastates külma-kindluskategooriale F2. MgO sisaldus jääb vahemikku 0,72–18,49% ja CaO sisaldus on vahemikus 31,72–52,23% (Tuuling, 2021). Sutlema maardla kivimist valmistatud killustikku saab kasutada ehitus- ja teedeehitustöödes. Kivimi tihedus on keskmiselt ~2529 kg/m3 ja veeimavus 2,4% (Sinisalu ja Tuuling, 2007). Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise piires on lubjakivi (plokk 9 aT) kasuliku kihi keskmiseks paksuseks 8,9 m (Tuuling, 2021), selle lasumiks ja lamamiks on vastavalt täitekruus ning Nabala lademe Paekna kihistu lubjakivi. Sutlema lubjakivimaardla kesk- ja põhjaosas avaneb Vormsi lademe Kõrgessaare kihistu veidi savikas, hallikas detriidikas lubjakivi, mille paksus ulatub maksimaalselt 4,4 meetrini. Vormsi lademe lamamiks on Nabala lademe Saunja kihistu afaniitne lubjakivi, mille kogupaksus maardla alal on ~21 m (Tuuling, 2021). Saunja kihistu lamamiks on Nabala lademe Paekna kihistu lubi- ja savimergli vahekihtidega lubjakivi (Tuuling, 2021). Lümandu maardlas on kruusaka kihi keskmised paksused 3,17 m 1 aT plokis (Sinisalu jt, 2017) ja 4,7 m 2 aT plokis (Valling, 2024). Eesti pinnakattekaart viitab sellele, et taotletaval alal võib sarnane materjal jätkuda, kuid õhema paksusega, ~2 m. Viimast on arvestatud käesolevas taotluses ka kruusavaru prognoosimisel. 5 Alal levib Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks lõhelistes ja karstunud kivimites. Tegemist on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga, kuid põhjaveetase on küllaltki sügaval. Näiteks ei ole Lümandu maardla piires põhjavett avatud ja Sutlema maardla karjäärides toimub kaevandamine ülalpool põhjaveetaset. 4. Geoloogilise uuringu kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 (“Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”) sätestatud nõuetest. Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada Lümandu II uuringuruumi piires maavara levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda alale maavara kaevandamise luba. Geoloogiline uuring viiakse läbi puuraukude rajamisega. Uuringuruumis puuritakse kaheksa põhipuurauku proovide võtmiseks ja kuni kaks puurauku katsepumpamiseks. Kaks puurauku planeeritakse reserviks, et kui mõni puurauk peaks sattuma karsti- või rikkevööndisse, oleks võimalus dubleerida põhipuurauku selle läheduses. Seega rajatakse uuringuruumi piires kuni 12 puurauku. Puuraugud rajatakse vahemaaga kuni 300 m. Juhuks, kui välitöö käigus peaks selguma alal kruusa levik, on planeeritud ka kuni 14 kaevandit kruusa leviku täpsustamiseks ja proovide võtmiseks. Arvestades kasuliku kihi paksusi ning reljeefi kõikumist taotletava uuringuruumi alal, projekteeritakse puuraugud sügavusega kuni 25 m. Eeldatav kruusakihi keskmine paksus on vaadeldaval alal ca 2 m, millest tulenevalt on prognoositav kruusavaru taotletava Lümandu II uuringuruumi piires: 2 m  13,87 ha  277 tuh m³. Eeldatav kasuliku lubjakivikihi keskmine paksus on vaadeldaval alal ca 19 m, millest tulenevalt on prognoositav lubjakivi varu taotletava Lümandu II uuringuruumi piires: 19 m  13,87 ha  2 635 tuh m³. Valdavalt lasub kasulik kiht taotletava Lümandu II uuringuruumi piires arvatavasti ülalpool põhjaveetaset. Ala hüdrogeoloogiliste omaduste väljaselgitamiseks planeeritakse geoloogilise uuringu käigus veetasemete mõõtmisi puuraukudes ja katsepumpamist. 6 5. Andmed kasutatavate uuringumeetodite kohta ja võimaliku keskkonnamõju ulatus Geoloogilise uuringuga Lümandu II uuringuruumis keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Geoloogilise uuringu teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Puuraukude ja kaevandite rajamiseks kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Puuraugud likvideeritakse kohe pärast puursüdamiku võtmist ja veetaseme mõõtmist. Puuraugu veealune osa täidetakse peenkillustikuga, mis tihendatakse puurpingi hüdraulika abil iga nelja meetri järel. Puuraugu veepealne osa (kuni kasvukihini) täidetakse killustiku sõelmetega ja väljapuuritud moreeniga ning tihendatakse. Kasvukihi intervall täidetakse puuraugust võetud kasvukihiga. Kui rajatakse kaevandeid, toimub pärast proovide võtmist kaevandite täitmine samast kaevandist pärit materjaliga. Materjal tihendatakse ja maapind silutakse ekskavaatori kopa abil. Puuraukude ja kaevandite ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda ning uuringupunktide likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt. Puuraukude ja kaevandite likvideerimisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52 “ Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” seatud tingimustest. Kuna kaevete puhul kasutatakse proovimisest üle jääv materjal kaevandi korrastamiseks ning puuraukudest võetakse proovimiseks kogu puursüdamik ja kattepinnas kasutatakse ära puuraukude likvideerimisel, ei teki uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. Proovid viiakse katsetamiseks AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumisse, kus pärast proovide katsetamist ja nõuetekohast säilitamist antakse materjal üle jäätmekäitlejale. Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid ja seega uuringuga neile mõju ei kaasne. 7 6. Tööde ajakava Käesolev tööde ajakava on prognoositav ning võib ettenägematutel põhjustel muutuda. 1. Ettevalmistamine välitöödeks: 3 kuu 2. Välitööd (puuraukude rajamine, proovide võtmine, topomõõdistamine): 3 kuud 3. Välimaterjalide ja proovide korrastamine: 2 kuud 4. Laboratoorsed tööd: 4 kuud 5. Uuringuaruande koostamine: 4 kuud 6. Uuringuaruande kinnitamine maavarade registris: 4 kuud 7. Talveperioodil võib tulla välitööde seisak: 4 kuud. Kokku – 24 kuud Seletuskirja koostaja: Maarika Karimova Geoloog OÜ J. Viru Markšeideribüroo 14.03.2025 8  ASENDISKEEM M 1:50 000 N Kaardileht nr 6332 (Kohila) Y=533600 Y=534400 W E 0,5 Lmandu PA-15 1,5 55,45 Vardi metskond 224 X=6559200 Koidu kruusa- X=6559200 53,45 31701:001:1353 31701:001:0350 karjr 0,3 1,7 Lmandu S 0,3 Plokk 1 aT K-8 ringtee L5 Suur-Peetri 2,2 55,40 K-6 53,40 31701:001:0923 31701:001:1103 56,03 53,53 Vike-Peetri K-7 0,5 31701:001:1073 54,99 1,3 53,19 Peetri Taotletav 31701:001:1100 uuringuruum nr 327 nr 523 Ristikivi 31701:001:0018 2 Mesila 31701:001:0239 1 LEPPEM˜RGID: Lmandu tee 31701:001:0769 UURINGURUUMI 1 TEENINDUSALA PIIRIANDMED Uuringuruumi teenindusala piir, piiripunkt ja selle nr Piiri- Koordinaadid Kehtiva loaga meeraldise piir Georgi punkti 31701:001:0512 nr X Y Kehtiva loaga meeraldise teenindusmaa piir 1 6558880.68 533664.95 Maardlate piirid (asendiskeemil) Mihkli 2 6558946.30 534117.43 Plokk aT 31701:001:0240 Lmandu maardla aktiivse tarbevaru ploki kontuur ja nr 3 6558666.38 534102.51 Mihkli 4 6558565.43 534129.47 Katastriksuse piir, nimi ja tunnus 31701:001:0240 5 6558441.00 534015.29 6 6558649.56 533974.35 Tee kaitsevnd Vljame 7 6558642.78 533916.48 31701:001:2572 3 Jri 8 6558617.08 533695.54 Elektripaigaldise kaitsevnd 31701:001:0163 6 Kinnismlestise kaitsevnd 7 Teenindusala pindala 13.87 ha 8 Puurkaevu hooldusala nr 523 Geodeetiline mrk ja selle nimi L mandurn igteeL4 317010 :01:0922 4 Planeeritav uuringupunkt Varasem geoloogiline uuringuurf/puurauk Saueaugu K-9 urfi/puuraugu number 31701:001:2682 55,80 Suudme kırgus, abs m Y=534400 53,80 0 150 m Lamami kırgus, abs m 0,6 1,4 Kattekihi paksus, m Vljataguse 5 Kasuliku kihi paksus, m 31701:001:2380 X=6558400 M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 2. Katastriksuse piirid laetud alla Maa- ja Ruumiameti geoportaalist 11.03.2025. a. Hıbekuuse 3. Kitsenduste andmed laetud alla Maa- ja Ruumiameti geoportaalist 11.03.2025. a. Sauemetsa 31701:001:2536 31701:001:1198 4. Maa- ja Ruumiameti WMS-kaardirakendused. 5. Aruanne Raplamaal Lmandu uuringuruumis tehtud geoloogiliste tde kohta (EGF 8825). Saueaugu 31701:001:1197 Rapla maakond, Kohila vald Kuuse Raja Gr lisa 1 31701:001:2538 31701:001:0257 LMANDU II UURINGURUUM T nr 25067 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava: Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 Geoloogilise uuringu loa taotlus E-post: [email protected] 10112 Tallinn UURINGURUUMI 1:5000 TEENINDUSALA PLAAN Formaat A3 Koostas Tınis Kattel Joonestas Tınis Kattel Koostatud: Tellija:Tarmo Mlder Kinnitas Tınis Kattel 13.03.2025