Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1028229

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Verston Eesti OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Siim Pukk Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ J. Viru Markšeideribüroo Registrikood / Isikukood 11644539 Postiaadress Tartu mnt 84a-50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Kuusalu IV uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 11.19 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0353 Kuusalu vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Liiv, ehitusliiv taristuehituses ja üldehitustöödel 817 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 15 Puuraukude arv 25 Uuringukaeveõõnte arv 0 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Proovid granulomeetrilise koostise määramiseks. Topograafiline mõõdistamine. Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Kuusalu_IV_seletuskiri.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Kuusalu_IV_plaan.asice Muud lisad Lisa 3: Kuusalu_IV_piir.dgn  HARJU MAAKOND KUUSALU VALD REHATSE KÜLA GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS KUUSALU IV UURINGURUUM Töö nr: 25064 Tallinn 2025 Telefon: 6 344 552 Reg. nr: 11644539 Tartu mnt 84a-50 [email protected] 10112 Tallinn www.vmb.ee SISUKORD 1. Uuringu eesmärk ja uuringuruumi asukoha valiku põhjendus ...................................... 3 2. Uuringuruumi ja selle lähiümbruse kirjeldus ................................................................ 3 3. Andmed varasemate uuringute kohta ............................................................................ 4 4. Uuritava maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu ................................................................................................... 5 5. Geoloogilise uuringu kirjeldus ...................................................................................... 6 6. Andmed kasutatavate uuringumeetodite ja võimaliku keskkonnamõju kohta .............. 7 7. Tööde ajakava ................................................................................................................ 8 Lisad: 1. Taotletava uuringuruumi teenindusala plaan. 2. Taotletava uuringuruumi teenindusala ruumikuju dgn-vormingus.  SELETUSKIRI 1. Uuringu eesmärk ja uuringuruumi asukoha valiku põhjendus Verston Eesti OÜ taotleb geoloogilise uuringu luba uuringu teostamiseks Harju maakonnas Kuusalu vallas Rehatse külas asuval katastriüksusel Kolga metskond 52 (katastritunnus 35201:003:0217). Kavandatava geoloogilise uuringu eesmärgiks on selgitada uuringuruumi piires leiduva liiva kvaliteeti, mahtu ja kasutamise võimalusi. Kuna taotletava uuringuruumi läheduses asuvad liivamaardlad, siis võib eeldada maavara esinemist ka uuringuks taotletaval alal. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, siis soovitakse sinna taotleda kaevandamisõigust. Uuringuruumi asukoha valikul on lähtutud varasemast geoloogilisest informatsioonist, kinnistu piiridest ja maakasutuspiirangutest. Uuringuruumi teenindusala kattub täielikult Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamise käigus kontuuritud riigi huviga alaga, millel on piirangud, aga kaevandamine on võimalik 2. Uuringuruumi ja selle lähiümbruse kirjeldus Uuringuruum asub riigile kuuluval katastriüksusel Kolga metskond 52 (katastritunnus 35201:003:0217), mille valitseja on Kliimaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava uuringuruumi lahustükid paikneb nimetatud katastriüksuse lõunaosal.Uuringuruumi teenindusala paikneb kahel lahustükil, millede pindala kokku on 11,19 ha. Taotletav uuringuruum asub metsamaal. Maapinna absoluutkõrgused on 52–54,5 m. Ligipääs alale on hea, sinna pääseb piki uuringuruumi idakülge kulgevalt kohalikult avalikus kasutuses olevalt Kuusalu-Külmaallika teelt (nr 3530056). Uuringuruumi lahustükkide idapiirid asuvad teest vähemalt 10 m kaugusel. Kahe lahustüki vahelisel alal kulgeb kruuskattega tee (ETAK ID 4915707), mis saab alguse riigiteest Kiiu-Soodla tee (nr 11105) ja jõuab välja eelnimetatud Kuusalu-Külmaallika teele. Lõunapoolse lahustüki läänepiirist vähemalt 32 m kaugusel asub riigitee Kiiu-Soodla tee, mille kaitsevööndiga uuringuruumil kattumist ei esine. Lõunapoolsel lahustükil kulgeb põhja-lõuna suunaliselt teeregistrisse kandmata pinnastee. Uuringu teostamisel loetletud teid ei kahjustata. Taotletava uuringuruumi lahustükid kattuvad II kategooria kaitsealuse liigi Tetrao urogallus (metsis, EELIS kood KLO9101732) leiukohaga. Uuringu läbiviimisel tuleb lähtuda Looduskaitseseaduse § 55. lg 6 ja 61 p 2 alusel sätestatud nõuetest, milles välditakse metsiste tahtlikku häirimist. Uuringu välitöid ei teostata metsise mängu- ja 3 pesitsusperioodil. Uuringuruumi põhja- ja lõunapoolse lahustüki lääneservast asub vähemalt 1,8 m ja 1,5 m kaugusel III kategooria kaitsealuse liigi Platanthera bifolia (kahelehine käokeel, EELIS kood KLO9337101) kasvukoht. Lõunapoolse lahustüki kaguservast vähemalt 11 m ja 15 m kaugusel asuvad vastavalt sideehitise kaitsevöönd (VID kood 176179130) ja III kategooria kaitsealuse liigi Platanthera bifolia (kahelehine käokeel, EELIS kood KLO9337100) kasvukoht. Eelnimetatud sideehitise kaitsevöönd asub põhjapoolsest lahustükist vähemalt 15 m kaugusel. Lõunapoolse lahustüki lõunaservast vähemalt 31 m kaugusel asub I kategooria kaitsealuse liigi Bubo bubo (kassikakk, EELIS kood KLO9122556) elupaik. Põhjapoolse lahustüki põhjanurgast vähemalt 46 m kaugusel on II kategooria kaitsealuse liigi Lacerta agilis (kivisisalik, EELIS kood KLO9115563) elupaik. Uuringuruumist idas asuvad nii olemasolev ja kui ka kavandatav Võllaskatku metsise püsielupaiga piiranguvööndid (EELIS koodid KLO3100944 ja PLO2000694), Võllaskatku metsise püsielupaiga sihtkaitsevöönd (EELIS kood PLO1000654) ning Võllaskatku metsise püsielupaik (EELIS kood KLO3000756). Uuringuruumist lõunas ja kagus asuvad kavandatavad Rehatse kassikaku püsielupaik (EELIS kood PLO1001620) ja Rehatse kassikaku püsielupaiga sihtkaitsevöönd (EELIS kood PLO2002563). Uuringuruumi lahustükid ei külgne vahetult naabruses olevate katastriüksustega. Põhjapoolsest lahustükist põhjas jätkub katastriüksus Kolga metskond 52 (katastritunnus 35201:003:0217). Lõunapoolsest lahustükist läänes asub katastriüksus 11105 Kiiu-Soodla tee (katastritunnus 35201:003:0098). Mõlemast lahustükist idas asub katastriüksus Kuusalu-Külmaallika tee T2 (katastritunnus 35301:001:1262). Taotletava uuringuruumi teenindusala piires puuduvad ehitised, tehnorajatised ja muinsuskaitselised objektid. 3. Andmed varasemate uuringute kohta Vaadeldaval alal ei ole varasemalt geoloogilisi töid tehtud. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub aruandes “Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ (Tamm jt., 2018) esitatud info järgi Kuusalu perspektiivse alaga, mis on sobilik geoloogiliseks uuringuks. Geoloogilise kaardistamise tulemusel teadaoleva kvaternaarisetete levikupildi alusel välja pakutav Kuusalu perspektiivne ala hõlmab Huntaugu ja Soodla liivamaardlat ning Kuusalu liivamaardla edelapoolset lahusmaatükki (Tamm jt., 2018). 4 Uuringuruum ei kattu ühegi olemasoleva maardlaga, kuid lõunapoolne lahustükk asub Huntaugu liivamaardlast (maavarade registri registrikaart nr 293) ~98 m kaugusel idas, põhjapoolne lahustükk on Kuusalu liivamaardlast (maavarade registri registrikaart nr 69) ~960 m kaugusel kirdes ja lõunapoolne lahustükk paikneb Soodla liivamaardlast (maavarade registri registrikaart nr 602) ~1,75 km kaugusel põhjas. Uuringuruumist lõunapoolsest lahustükist läänes asuvad Huntaugu I liivakarjääri (~273 m kaugusel), Huntaugu liivakarjääri (~275 m kaugusel), Huntaugu V liivakarjääri (~620 m kaugusel) ja Huntaugu III liivakarjääri (~635 m kaugusel) mäeeraldised. Uuringuruumi põhjapoolsest lahustükist idas paikneb Kuusalu III liivakarjääri mäeeraldis (~1,5 km kaugusel). Uuringuruumi lõunapoolsest lahustükist lõunas asuvad Soodla liivakarjääri ja Soodla II liivakarjääri mäeeraldised (vastavalt ~1,75 km ja ~2,5 km kaugusel). Taotletavale uuringuruumile lähim maardla on läänes asuv Huntaugu liivamaardla, mille piires on teostatud mitu geoloogilist uuringut. Uuringuruumi lahustükkidest kõige lähemal asuv geoloogiline uuring on tehtud Huntaugu IX uuringuruumi piires. OÜ Viru Mäebüroo viis 2013. aastal läbi geoloogilise uuringu Huntaugu IX uuringuruumis (Valling, 2013), mille tulemusel kinnitati Keskkonnaministeeriumi 31.10.2013. a käskkirjaga nr 1073 keskkonnaregistri maardlate nimistusse ehitusliiva aktiivsed ja passiivsed tarbevaru plokid 11–22. 4. Uuritava maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Taotletav uuringuruum asub Harju lavamaa põhjaosas, lauge pinnareljeefiga sandurtasandikul. Eesti pinnakattekaardi järgi on uuringuruum kaetud Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsete setetega. Huntaugu liivamaardla lääneosas (varasema Huntaugu IX uuringuruumi piires) moodustab maardla kasuliku kihi vähese savi-, tolmu- ja jämepurrusisaldusega peeneteraline liiv (kaalutud keskmise järgi kogu uuringuruumis). Materjali levik on ühtlane ja kogu maavara on esindatud peeneteralise kuni keskmiseteralise ehitusliivaga. Kasuliku kihi paksus varieerub vahemikus 4,0–10,3 m (keskmiselt 7,3 m). Huntaugu IX uuringuruumi piires on ehitusliivas kruusafraktsiooni sisaldus kuni 10,9% (keskmine 0,7%), liiva peensusmoodul on 1,3–2,6 (keskmine 2) ning savi- ja tolmuosakeste sisaldus on kuni 11,0% (keskmine 1,3%). Katendiks on õhuke kasvukiht ja/või ülipeeneteraline orgaanikarikas liiv, nende keskmine paksus on kokku 0,3 m. Kasuliku kihi lamamiks on hall moreen kruusateradega 5 (Valling, 2013). Veetaseme sügavus maapinnast jääb kasuliku kihi piiresse, mille tõttu jagunevad ehitusliiva plokid veepealseteks ja veealusteks. Geoloogilise uuringu teostamisel taotletavas uuringuruumis lähtutakse maavara kasutusala määramisel Keskkonnaministri 17.12.2018 määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi määrus nr 52), mille kohaselt liigitatakse liiv ehitusliivaks, kui osakesi läbimõõduga alla 0,063 millimeetri ei ole üle 5% ning osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri on alla 35%. Nendele tingimustele mittevastav liiv liigitatakse täiteliivaks. Ehitusliiva saab kasutada taristuehituses ja üldehitustöödel, täiteliiva saab kasutada erinevate mullete, aluste jt objektide ehitamisel täitematerjalina. Lähima uuringu andmete kohaselt võib kasuliku kihi paksuseks olla kuni 10,3 m. Taotletava uuringuruumi maavara detailsemad lasumistingimused tehakse kindlaks uuringu käigus. Taotletav pindala on 11,19 ha. Arvestades hinnanguliseks maavaravaru arvutuse ala suuruseks kuni 11,19 ha ja maavara lasundi keskmiseks paksuseks 7,3 m on maavara koguseks ca 817 tuh m3. Alal levib Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks lõhelistes ja karstunud kivimites. Tegemist on maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. 5. Geoloogilise uuringu kirjeldus Kavandatava geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Töid planeeritakse mahus, mis võimaldavad selgitada uuringuruumi piires maavara levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamiseks keskkonnaluba. Arvestades lähima uuringuga fikseeritud kasuliku kihi paksust kuni 10,3 m planeeritakse teatud varuga uuringu sügavuseks kuni 15 m. Geoloogiline uuring viiakse läbi puuraukude rajamise teel. Puuraukude omavaheliseks kauguseks planeeritakse 100-200 m. Uuringupunktide esialgselt planeeritavad asukohad (20 tk) on toodud uuringuruumi 6 teenindusala plaanil, kuid tööde käigus nende asukoht ja hulk täpsustub. Seepärast soovitakse alale rajada kuni 25 puurauku. Puuraukude suudmete kõrgused mõõdetakse, puurvardal olev materjal kirjeldatakse, materjalist võetakse proovid granulomeetrilise koostise määramiseks ja mõõdetakse vee esinemisel selle tase. Puuraugud täidetakse puurvardalt eemaldatud materjaliga. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse mõõdistamise alusel topograafiline plaan. Lasundi materjalist võetud proovid viiakse katsetamiseks akrediteeritud täitematerjali laborisse. Kaevandamisväärse maavara lasundi ja määruse nr 52 nõuetele vastava materjali olemasolul koostatakse aruanne, mis esitatakse maavarade registri volitatud töötlejale, et uuritud materjali maavarana arvele võtta. 6. Andmed kasutatavate uuringumeetodite ja võimaliku keskkonnamõju kohta Geoloogilise uuringuga keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Geoloogilise uuringu teostamisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ja uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Geoloogilise uuringu tegemisel puurpingiga ei toimu metsaaladel metsa raadamist. Vajalikuks võib osutuda üksikute puude langetamine, aga see on täiendavaks aja- ja ressursikuluks ning seepärast tehakse seda möödapääsmatul vajadusel ja minimaalses mahus. Kuna ekskavaator ei ole suurem harvesterist või metsa väljaveotraktorist, siis on võimalik ekskavaatori liikumiseks kasutada olemasolul metsahoolduseks kasutatavate masinate liikumisteid. Puurpink on roomikutel liikuv sõiduautost väiksem agregaat. Looduses märgitakse esmalt välja uuringuruumi plaanile kantud uuringupunktide asukohad ja seejärel tehakse kindlaks nende ligipääsu võimalused. Alati otsitakse kõigepealt alternatiivseid ligipääsuvõimalusi enne, kui otsustakse puude raiumise vajadus. Esmane ei ole kõige lühem ligipääs uuringupunktile. Plaanile kantud asukohad ei ole lõplikud ja tööde ajal saab neid muuta sõltuvalt ligipääsuvõimalustest ja jälgides, et nende omavaheline kaugus ei ületaks tarbevaru uuringuks lubatud vahemaad. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt ja kõik puuraugud likvideeritakse koheselt pärast lasundi kirjeldamist ja proovide võtmist. Uuringupunkti asukohas maapind silutakse. Uuringupunktide likvideerimise kohta koostatakse vastavasisuline likvideerimise akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ja kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. 7 Puuraukude ja kaevandite likvideerimisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018 määrusega nr 52 “ Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” seatud tingimustest. Kuna kaevete puhul kasutatakse proovimisest üle jääv materjal kaevandi korrastamiseks ning puuraukudest võetakse proovimiseks kogu puursüdamik ja kattepinnas kasutatakse ära puuraukude likvideerimisel, ei teki uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. Proovid viiakse katsetamiseks AS Teede Tehnokeskuse laboratooriumisse, kus pärast proovide katsetamist ja nõuetekohast säilitamist antakse materjal üle jäätmekäitlejale. 7. Tööde ajakava Käesolev tööde ajakava on prognoositav ning võib ettenägematutel põhjustel muutuda. 1. Ettevalmistamine välitöödeks: 3 kuu 2. Välitööd (uuringupunktide rajamine, proovide võtmine, topograafiline mõõdistamine): 3 kuud 3. Välimaterjalide ja proovide korrastamine: 2 kuud 4. Laboratoorsed tööd: 4 kuud 5. Uuringuaruande koostamine: 4 kuud 6. Uuringuaruande kinnitamine maavarade registris: 4 kuud 7. Talveperioodil võib tulla välitööde seisak: 4 kuud. Kokku – 24 kuud Seletuskirja koostaja: OÜ J. Viru Markšeideribüroo Maarika Karimova /allkirjastatud digitaalselt/ 21.03.2025 8