Üldgeoloogilise uurimistöö loa esmataotlus T-YGUL/1027501

1. Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp Taotluse koostaja kontaktisik Andres Kask Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi AS TREV-2 Grupp Registrikood / Isikukood 10047362 Postiaadress Teemeistri tn 2, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Holdre IV Tüüp Maismaa Veekogu liik KOV EHAK 0824 KOV nimetus Tõrva vald Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 88.11 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Üldgeoloogilise uurimistöö nimetus ja Holdre maardla laiendamise perspektiivi hindamine Holdre IV uuringuruumis. Lasundi geoloogilise lähteülesanne ehituse selgitamiseks ja proovide võtmiseks tehakse uuringuruumis puuraugud ja kruusa lasundi leidumise korral ka kaevandid Uurimissügavus, m 20 Puuraukude arv 53 Uuringukaeveõõnte arv 53 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: SELETUSKIRI_HOLDRE.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GR_LISA.pdf Muud lisad Lisa 3: HOLDRE_IV_UURINGURUUMI_TA.zip  Üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse seletuskiri Asukoha valiku põhjendus Taotleme uurimistöö luba Holdre maardla laiendamise perspektiivi hindamiseks Holdre IV uuringuruumis, mille teenindusala asub Valgamaal Tõrva vallas Holdre külas katastriüksusel Koorküla metskond 4 (tunnus 20301:001:1071, sihtotstarve maatulundusmaa 100%). Katastriüksus on riigiomandis ja selle valitseja on Kliimaministeerium (volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus). Uuringuruum ja selle teenindusala kattuvad. Taotletav uuringuruum ulatub kuni 20 m sügavuseni. Uuringuruumi teenindusala pindala on 88,11 hektarit. Uuringuruum kattub osaliselt Holdre maardla ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga 6 (ehitusliiv). Uuringuruumi põhjaosa külgneb idast mäeeraldisega Vanaveski liivakarjäär (kaevandamise luba VALM 027). Piirkond asub mõhnastikul Sakala kõrgustiku kaguosas, kus pinnakatte lamamiks on Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega. Uuritava maavara ülevaade Uuringuruumi piirkonda on uuritud aastatel 1970 ja 19711. Külgneva mäeeraldise (Vanaveski karjäär) piirkonda on uuritud aastatel 19982 ja 20213. 1970.a. tehti uuringuid Holdre III kruusliiva ploki alal ja sellest lõunas 1. Siinse loode-kagu suunalise mõhnastiku põhjaosas levivad keskmise- kuni jämedateralised päevakivi-kvarts liivad, mis lõunapoole lähevad üle peene- kuni ülipeeneteralisteks , kohati aleuriitseteks liivadeks. Uuringutel eraldati kruusliiva plokk (Holdre III). Kasulikuks kihiks on 4,5-11 m paksused keskmise kuni jämedateralised kruusasegused liivad. Kruusa (> 5 mm) sisaldus oli suurem ülemistes kihtides (40-45%), eriti kuni 1,5-3,0 m sügavuseni. Kruus oli ülemises osas veeriseline (läbimõõt kuni 20 cm). Selles kihis oli suurem ka savi- ja tolmuosakeste sisaldus (5-7,9%). Holdre III ploki piires oli savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,27-4,83 % (keskmisel 3,21%). Kruusa sisaldus oli 10,13-29,85 % (keskmiselt 20,09%). Lamamiks on Holdre III ploki piirides moreenne hallikaspruun liivsavi või roosakaskollane tihe aleuriit. 1998. aastal puuriti Vanaveski kruusakarjääri maa-alal ja vahetus läheduses 11 puurauku ja võeti 8 proovi 2. Mäeeraldises oli liustikujõelise tekkega kruusa lasund, milles sisaldus kohati keskmise- kuni jämedateralise liiva kihte. Lasundi keskmine paksus oli 9,5 m. Lamami moodustas punakaspruun liivsavimoreen. Kattekihiks oli keskmiselt 0,3 m paksune liivaseguse mulla kiht. Maardla piires esines liustikujõesetete veekiht, mille veetase järgis lamamiks ning ühtlasi veepidemeks olevat liivsavimoreeni pealispinda. Veetase asus karjääri põhjast madalamal, abs kõrgusel 80,2 kuni 80,3 m. 2021. aastal rajati 3 Vanaveski kruusakarjääri mäeeraldisele varu ümberhindamiseks 8 puurauku keskmise sügavusega 9,0 m (3,54-12,98 m). Puuraukude vahekaugused olid vahemikus 80-150 m. Puuraukudest võeti 25 proovi. Kasulik kiht (eriteraline liiv vähese kruusaga) kvalifitseeriti 1 Põllumäe, M. 1972. Valga rajoonis 1970-72. a. tehtud ehitusliivade ja -kruusade otsimistööd. Eesti NSV Ministrite Nõukogu. Geoloogia Valitsus. Ehitusmaterjalide rühm. Aruanne nr EGF3210 EGT fondis. 2 Koch, J., 1998. Valga Teedevalitsus. Vanaveski karjäär. Varude uuringud. PI Eesti Maanteeprojekt. Aruanne nr EGF 5924 EGT fondis 3 Põldvere, A., Rooma, A., Põldvere, E. 2021. “Holdre liivamaardla Vanaveski kruusakarjääri varu ümberhindamine” (varu seisuga 01.06.2021). Maavarauuringud OÜ, (tellija ValiceCar OÜ). Aruanne nr EGF 9505 EGT fondis. täiteliivaks (plokk 2 aT) ja ehitusliivaks (plokk 3 aT). Täiteliivaks kvalifitseeruvas materjalis (plokk 2 aT) oli kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste <0,063 mm) keskmine sisaldus 5,9% ja osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm sisaldus keskmiselt 1,8%. Ehitusliivaks kvalifitseeruvas materjalis (plokk 3 aT) oli kaalutud keskmiste põhjal savi- ja tolmu (osakeste <0,063 mm) sisaldus keskmiselt 3,4% ja osakeste läbimõõduga üle 31,5 mm sisaldus keskmiselt 2,4% Lähiümbruse kirjeldus Maapinna kõrgused on taotletavas uuringuruumis vahemikus 81 kuni 102 m. Uuringuruumi teenindusala põhjaosast 140 läänes asub vääriselupaik (VEP nr. 212615). Lähimad hooned asuvad uuringuruumi teenindusalast ca 320 m põhjapool katastriüksustel Ellimäe (tunnus 20301:001:0221), Jaanimäe (tunnus 82401:001:0313) ja Pargi (tunnus 20301:001:0018). Uuringu kirjeldus Lasundi geoloogilise ehituse selgitamiseks ja proovide võtmiseks tehakse uuringuruumis puuraugud ja kruusa lasundi leidumise korral ka kaevandid. Puuraugud tehakse roomikutel puurmasinaga. Kaevandid roomikekskavaatoriga. Planeeritud on kuni 53 puurauku kuni 20 meetri sügavuseni ja kuni 53 kaevandit kuni 7 m sügavuseni. Puurauke ja kaevandeid teedele ega teede kaitsevööndisse ei rajata. Puuraukudest võetud materjali kirjeldatakse, fotografeeritakse ja proovitakse. Proovides määratakse granulomeetriline koostis. Puuraugud suletakse kohe Keskkonnaministri 07.04.2017 määruse nr 12 nõuete kohaselt. Uuringu teostamisel lähtutakse Keskkonnaministri 17.12.2018 määrusest nr 52. Keskkonnahäiringud, mõju, jäätmed Uuringu läbiviimisel peetakse kinni nii keskkonnakaitselistest kui ka tööohutusalastest nõuetest. Puuraukude rajamisel kasutatav tehnika on korras ning läbinud perioodilised ülevaatused. Kui peaks sattuma maapinnale kütust või õli, siis selle eemaldamiseks kasutatakse olemasolevaid reostusetõrje vahendeid. Ka ei teki uuringu tegemisega keskkonnaohtu või -riski põhjustavat müra ning vibratsiooni, kuna puuraukude rajamisega kaasnev vähene müra ja vibratsioon on lühiajaline ning lokaalne. Puuraukudest ja kaevanditest laboritöödeks võetud proovid antakse pärast nende katsetamist üle jäätmekäitlejale. Seega ei teki uuringu käigus jäätmeseaduse mõistes kaevandamisjäätmeid. Uuritud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord on kehtestatud Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusega nr 12. Nimetatud määrusest lähtutakse ka planeeritava uuringu puhul.  Ajakava AS TREV-2 Grupp taotleb geoloogilise uurimistöö luba viieks aastaks (taotleja soovib luba elektroonselt). Uuringu prognoositav ajakava on toodud alljärgnevalt: ettevalmistavad tööd, uurimistöö välitööd, puurimistööd, kaevandite rajamine ja 24 kuud proovimine topograafilised mõõdistamised, laboratoorsed tööd, uuritud maa korrastamine 24 kuud tulemuste analüüs ja aruande koostamine 12 kuud Taotleja soovib luba elektroonselt aadressil [email protected]. Koostaja Andres Kask geoloog allkirjastatud kuupäev digitaalselt digiallkirjas nimi amet allkiri kuupäev Loa taotleja Indrek Malm maavarade allkirjastatud kuupäev kaevandamise digitaalselt digiallkirjas valdkonna juht nimi amet allkiri kuupäev