dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Eesti Geoloogiateenistus
Sissetulev kiriAvalik

Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1027605

Eesti Geoloogiateenistus · 5. veebruar 2025
Viit
13-1/25-206
Registreeritud
5. veebruar 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine
Sari
13-1 Arvamuse andmine uuringu- ja kaevandamislubade taotlustele
Toimik
13-1/2025
Vastutaja
Alvar Ratt (Users, Maavarade registri osakond)

Failid

  • 📎Taotlus T-L.MU_1027605.bdoc3731 KB

Sisu (failidest)

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi OÜ MERKO KAEVANDUSED Taotluse koostaja kontaktisik Tõnis Haube Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi MERKO KAEVANDUSED OÜ Registrikood / Isikukood 14872152 Postiaadress Järvevana tee 9g, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Orava VI Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 24.77 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0502 Märjamaa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Kruus, ehituskruus Teede- ja üldehitus 500 tuh m³ Lubjakivi, Teede- ja üldehitus 2 000 tuh m³ madalamargiline Lubjakivi, Teede- ja üldehitus 1 000 tuh m³ kõrgemargiline Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 15 Puuraukude arv 41 Uuringukaeveõõnte arv 41 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Orava_VI_geoloogilise_uuringu_loa_taotluse_seletuskiri.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Orava_VI_teenindusala_ruumikuju_plaan.pdf OÜ MERKO KAEVANDUSED GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS ORAVA VI UURINGURUUM Töö nr 15 /202 4 Tallinn 202 4 SELETUSKIRI Uuringu eesmärk ja uuringuruumi asukoh t Geoloogilise uuringu luba taotletakse Orava VI uuringuruumis kruusa ja lubjakivi geoloogiliseks uuringuks, et selgitada maavara levikut, kasuliku kihi paksust, materjali kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata maavara kogust aktiivse tarbevaruna. Uuringuruumi teenindusala pindala on 24,77 ha ning see paikneb Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa küla territooriumil . Uuringuloa taotluse esitab OÜ MERKO KAEVANDUSED, kes tegeleb täitematerjalide kaevandamisega ja töötlemisega , et tagada AS Merko Ehitus kontsernile vajalik varustuskindlus teede- ning hoonete ehituseks. Kui geoloogilise uuringu tulemusel kinnitatakse alal maavara aktiivne tarbevaru, soovib OÜ MERKO KAEVANDUSED sinna taotleda kaevandamisõigust. Taotletava uuringuruumi kõrval asuva s Orava kruusa maardlas on arvele võetud täitekruus ja ehitus lubjakivi . Orava VI uuringuruumis oletatav materjal t äiendaks täitekruus a varustuskindlus t Raplamaal, Läänemaal ja Harjumaal . Eeskätt on nimetatud materjali vaja riigi huvist lähtuvate taristuobjektide ehitamiseks ja remondiks (riigiteed, raudteed jms). P laneeritav Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi teenindusalast ~ 15 km kaugusel idas. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Orava VI uuringuruum asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Vaimõisa külas, hõlmates osaliselt kinnistut Vardi metskond 34 (katastritunnus 50401:001: 0342 , sihtotstarve maatulundusmaa 85 % ja kaitsealune maa 15% ). Kinnistu Vardi metskond 34 on riigi omandis, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium, volitatud asutus on Riigimetsa Majandamise Keskus . Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 24,77 ha. Uuringuruumi teenindusala piirneb kirdes avalikus kasutuses oleva kohaliku Pendi kruuskattega teega (nr 6540001 ), mille välimine serv asub taotletava uuringuruumi teenindusala idaservast ~ 1 8 m kaugusel . Uuringuruumist ~ 2 k m läänes asub püsikattega põhimaantee Tallinn - Pärnu - Ikla (nr 4 ) . Taotletava Orava VI uuringuruumi maapinna reljeef on ebatasane jäädes kõrgusvahemikku ~ 54,7 - 6 0 , 4 m abs kõrgus ele . Uuringuruum on osa liselt kaetud metsaga. Taotletava uuringuruumi teenindusala loode nurgast vähemalt 3 5 m kaugusel asub Vardi looduskaitseala (Eesti looduse infosüsteemi kood KLO1000156) ja vähemalt 550 m kaugusel lääne servast asub vääriselupaik VEP nr.205575 . Taotletava uuringuruumi teenindusalast ~ 1 , 4 0 k m kaugusel kir de suun da jää b üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogu Ohukotsu jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1107 7 00, veekaitsevöönd 10 m ja kalda piiranguvöönd 100 m). ~ 700 m kaugusele edela suunda Kuremetsa kinnistule (katastritunnus 65401:001:0485 ) jääb puurkaev (tunnused PRK0013847 ) . Suurem kõvakattega tee on Tallinn - Pärnu - Ikla (nr 4 ) , ( kaitsevööndi laius kuni 5 0 meetrit mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast ) , mis jääb uuring u ruumist ~ 2 k m kaugus ele lääne suunda . T a otletava uuringuruumi teenindusalast ~ 8 m kaugusel põhja suunda jääb e lektriõhuliin 35-110kV ( k õrgepingeliin) (tunnus 1512053 ) kaitsevöönd . Taotletava uuringuruumi teenindusalal ei ole kattumist maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Taotletava uuringuruumi teenindusalast ~1 0 m kaugusel kagus asub Orava kruusamaardla (maavarade registri registrikaardi nr 585) . Lähim üksikmajapidamine jääb uuringuruumist edela suunda linnulennult ~ 6 0 0 m kaugusele Metsanurga kinnistule (katastritunnus 65401:001:0003 ). Uuring u ruumi varasem uuritus, maavara kvaliteedinäitajad, lasumistingimuste ülevaade ja eeldatava d kasutusvaldkonnad Taotletavas Orava VI u uringuruumis pole eelnevalt geoloogilis i uuringuid tehtud , kuid taotletav Orava VI uuringuruum asub Orava kruusamaardlaga sarnasel ajal ja moel tekkinud pinnamoega alal. Orava kruusamaardla (maavarade registri registrikaardi nr 0614) paikneb uuringuala vahetus läheduses põhjas . Uuringuruumi piirkonnas on läbiviidud järgnevad uuringud: Aruanne komplekssest geoloogilis -hüdrogeoloogilisest kaardistamisest mõõtkavas 1:200 000 lehel O-35-VII (Keila) ( H. Stumbur , S. Jõgi, S. Püvi, R. Perens , H. Haljaste, O. Gromov ) (EGF : 2943) Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis -hinnanguliste tööde aruanne ( R. Sinisalu, M. Türk, M. Kajak, V. Jõgi ) (EGF : 4081) Aruanne ehituslubjakivide otsingutest Rapla rajoonis ( Aruanne ehituslubjakivide otsingutest Rapla rajoonis ) ( EGF : 4145 ) Orava ja Pajaka kruusliivamaardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas ( EGF: 4411 ) A ruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud s e i s uga 28.08.2014. a ) ( M. Kukk, E. Jassik ) ( EGF: 8680 ) Maavara kvaliteedinäit a jate hindamisel kasutatakse Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruannet. Uuringuruumis on k vaternaarisetted suuremas osas esindatud nõrgalt kulutatud veeriselise savika kruusaga (saviliivmoreen QIIIg ), mis vaheldub kohati kruusa vahekihtidega (lisa 6). Paiguti esines šurfides paemurendit, kuna purdmaterjali lamamis avaneb Siluri ladestu lubjakivi (graafiline lisa 4). Geomorfoloogiliselt on Orava maardla seotud Balti jääpaisjärve rannavalliga. Rannavall on ümbritsetud limnoglatsiaalsest tasandikust, mis oma olemuselt on moreentasandik, mis allus jääjärve abrasioonilisele tegevusele. Abrasiooni tõttu esinevad k vaternaarisetted väikese paksusega, kusjuures rannavalli lääneosas alvaril nad praktiliselt puuduvad. Jämepurdses materjalis valdavad Alam-Siluri Juuru lademe karbonaatkivimid, mis on väheümardunud. Mineraloogilises koostises domineerivad karbonaatkivid ja kvartspäevakivid (M. Kukk, E. Jassik ) (EGF: 8680) . Orava II uuringuruumis leviv kruus on nõrgalt kulutatud veeriseline savikas kruus, mis granulomeetrilise koostise järgi vastab valdavalt täitekruus ale esitatavatele nõuetele. Loodusliku materjali koostises on valdav kruusa fraktsioon 42,4…75,8%, keskmise väärtusega 61,4%, suurimale sõelaavale >70 mm on jäänud 4,3…20,4%, keskmiselt 8,7%. Liiva sisaldus võetud proovide üldmassist on 24,2…57,6%, keskmiselt 38,6%. Savi- ja tolmuosakesi üldproovis on 3,9…16,4%, keskmiselt 10,4%. Kruusas esineva liiva peensusmoodul on 0,5…2,3, keskmine 0,6. Savi- ja tolmuosakeste fraktsiooni on liivaosas rohkelt: 12,0…40,5%, keskmise väärtusega 26,9%. Täisjääk sõelal on keskmiselt 10,9%. (M. Kukk, E. Jassik ) (EGF: 8680). Kokkuvõttes võib Orava VI uuringuruumis oodata sarnaseid kvaliteedi omadusi kaevandatavale materjalile nagu on viimati kirjeldatud Orava uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes. Tingimused mäetöödeks on eelduste järgi rahuldavad. Katendi paksus on ~0,2 m, mille all on kuni 6 m paksune moreeni kiht. Kaevandatav materjal sobib kasutamiseks vastavalt kvaliteedile teede- ja üldehituses. Tegelik materjali kogus, kasutustingimused ja põhjavee tase selguvad alles uuringu käigus. Geoloogilise uuringu k äigus tehtavad tööd Taotletavas Orava VI uuringuruumis pindalaga 24,77 ha planeeritav geoloogiline uuring viiakse läbi vastavalt Keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele võtmiseks“) kehtestatud nõuetele. Geoloogilise uuringu käigus võib olla vajalik teostada raiet piiratud ulatuses, eelkõige seoses masinate liikumisega metsaga kaetud alal. Kõik uuringualal tehtav raietegevus kooskõlastatakse maaomanikuga. Uuringu kaeveõõnte asukohtade määramisel võeti arvesse metsa paiknemist alal ja valiti asukohad kus raie tegevus oleks minimaalne. Uuringu käigus korrigeerita kse vajadusel uuringupunktide asukohti, et m e tsa raie oleks minimaalne. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks mõõdistatakse instrumentaalselt kogu teenindusala, lisaks eraldi uuringupunktide suudmed ning seda ümbritsev ala. Uuring viiakse läbi hüdraulilise pöördkopp-ekskavaatoriga šurfide rajamise teel ning kõik šurfid kirjeldatakse. Uuringukaeveõõntes määratakse katendi paksus ning kasulik kiht läbitakse võimalusel kuni lamamini, kuid mitte sügavamale kui 15 m maapinnast. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks. Šurfides vee ilmumisel viiakse läbi veetasemete mõõtmised. Uuringukaeveõõnte vahekaugused jäävad 1 00 m piiresse ning on planeeritud kaevata ühtlase võrguna ja vajadusel võrku tihendatakse. Alale planeeritakse rajada kuni 4 1 š urfi ja uurin gu puurauku . Geoloogilise uuringu läbiviimisek s vaja minevate masinate liikumine uuringualale toimub avalikus kasutuses oleva kohaliku Pendi kruuskattega tee (nr 6540001 ) kaudu. Uuringuga kaasnevad võimalikud keskkonnahäiringud ja kaevandamisjäätmed Geoloogilise uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning ei kasutata materjale, mis on keskkonnaohtlikud. Uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Uuringuruumi teenindusala piiresse ei jää looduskaitse ega Natura 2000 võrgustiku alasid. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal ja kõik uuringupunktid korrastatakse koheselt pärast proovide võtmist ning koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse uuringu teostaja, uuringuloa valdaja ja maaomanike poolt ning kooskõlastatakse seejärel Keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui geoloogilise uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmeladustuskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35 2 tähenduses. Jäätmeseaduse § 7 1 lõike 1 alusel on kaevandamisjäätmed kõik, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Jäätmeseaduse § 7 1 lõike 3 alusel on maavara uuringutega tekkinud jäätmed kõik, mis on tekkinud proovivõtmise, koondproovi võtmise, puurimise ja kaevamise teel. Kuna antud uuringu puhul kasutatakse proovide võtmisest üle jää nud materjal ja kattepinnas ära puuraukude likvideerimisel, ei teki uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ja kaevandamisjäätmekava esitamine ei ole vajalik. Uuringu käigus tehtavate tööde ajakava V älitöödeks ettevalmistumine – 4 kuud; Välitööde teostamine (uuringukaeveõõnte rajamine, proovide võtmine, topograafiline mõõdistamine) – 8 kuud; Laboratoorsed tööd – 6 kuud; Kameraaltööd – 6 kuud; Uuringuaruande kinnitamine – 6 kuud; Võimalikud seisakud – 6 kuud. Hinnanguline ajakulu kokku – 36 kuud. /allkirjastatud digitaalselt/ Seletuskirja koostaja: Aleks Strazdin OÜ MERKO KAEVANDUSED Koostatud: 1 3 . 11 .202 4 ASUKOHA SKEEM M 1:50 000 1 3 Kaardilehe nr: 6314 4 2 Kordinaadid Piiripunkti nr x y 7 6539116.99 1 529474.97 2 6538936.22 529078.53 3 6539067.15 528993.82 4 6539032.77 528918.08 5 6538517.86 529041.64 6 6 6538669.36 529481.80 7 6538859.47 529600.79 Uuringuruumi pindala: 24,77 ha 5 005 LEPPEMÄRGID: Uuringuruumi teenindusala piir Riigikaitselise ehitise piiranguvöönd 1 Piiripunkt ja piiripunkti number Kavandatav uuringupunkt Katastriüksuse tunnus Kavandatav uuringupuuruauk Katastriüksuse piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Elektripaigaldise kaitsevöönd Mäeeraldise piir Kaitseala piiranguvöönd Maardla piir Maavaravaru plokkid Prognoosvaru plokkid
Allikas: Eesti Geoloogiateenistus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel