Saarde valla tuulepargi edasiarenduse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku kirjalikud arvamused ja avaliku väljapaneku tulemuste arutelu

SAARDE VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale 04.02.2025 nr 7-1/1-44 Saarde valla tuulepargi edasiarenduse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku kirjalikud arvamused ja avaliku väljapaneku tulemuste arutelu Lugupeetud koostöö tegijad ja kaasatavad Täname Teid arvamuste esitamise eest! Saarde Vallavalitsus korraldas planeerimisseaduse (PlanS) §100 alusel „Saarde valla tuulepargi ja tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi“ (edaspidi LS ja KSH programm) avaliku väljapaneku 3. detsembrist 2024.a. kuni 6. jaanuarini 2025. a. Paberkandjal dokumentidega oli võimalik tutvuda lahtiolekuaegadel Saarde Vallavalitsuses (Nõmme 22, Kilingi - Nõmme linn, Saarde vald) ja Tihemetsa raamatukogus (Valga mnt 21, Tihemetsa alevik, Saarde vald). Elektroonselt oli dokument leitav Saarde valla koduleheküljel (https://saarde.ee/saarde-tuulepargi-edasiarendus). Koduleheküljel on dokument leitav ka täna. Avaliku väljapaneku kestel laekus 20 arvamuskirja. Peale tähtaega laekus veel 2 arvamuskirja. Kõik esitatud arvamused ja seisukohad koos põhjendatud seisukohtadega on lisatud tabelina käesolevale kirjale. Vastavalt PlanS § 101 korraldab Saarde Vallavalitsus pärast LS ja KSH programmi avalikku väljapanekut avalikud arutelud, kus tutvustame avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja seisukohti/vastuseid nendele ning vastame LS ja KSH programmi puudutavatele küsimustele. Avalikud arutelud toimuvad: - 6. veebruaril 2025 kell 17.00 Kilingi-Nõmme Klubis (Pärnu tn 73, Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald) - 10. veebruaril 2025 kell 17.00 Tihemetsa Huvi- ja Spordikeskuses (Valga mnt 21, Tihemetsa, Saarde vald) Arutelude päevakava on sama. Nõmme 22 Telefon 449 0135 Reg nr 75033454 Kilingi-Nõmme [email protected] EE972200221011807958 86304 Pärnumaa www.saarde.ee Swedbank Palun tule üritusele kohale pisut varem, et saaksime aruteluga algust teha õigeaegselt. Et oskaksime kõigiga arvestada, palume avalikule arutelule ennast eelnevalt registreerida. Registreerida saab end siin: https://forms.office.com/e/vZFCzBGB88 Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel teeme LS ja KSH programmis vajalikud muudatused (PlanS § 102 lg 2) ning avaldame informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes ning vallalehes Saarde Sõnumid või maakonnalehes 30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates (PlanS § 102 lg 1). Lisainfot eriplaneeringu kohta saab Saarde valla veebilehelt: https://saarde.ee/saarde-tuulepargi-edasiarendus Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt ) Raivo Ott vallavanem Lisa: LS ja KSH programmile esitatud arvamuste ja neile antud seisukohtade koondtabel. Koostaja: Merileid Kütt taastuvenergia spetsialist Saadetud: Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Kliimaministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Eesti Geoloogiateenistus, Mulgi Vallavalitsus, MTÜ Looduse ja Inimeste Eest, A.M, T.K, E.R, M.I, M.L, S ja T.S, A.T, R.R , E.N, V.K, S.K ja M.K.  1 Saarde valla tuulepargi ja tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avaliku väljapaneku kestel laekunud arvamused ja seisukohad nende kohta Valla põhjendatud seisukoht Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu arvamuse kohta Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 99 lõike 1 kohaselt tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. PlanS § 105 lõike 1 kohaselt esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega kooskõlastamiseks käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse planeering PlanS sätestatud korras Kliimaministeeriumi või Vabariigi Valitsuse volitatud asutusega. Vabariigi Valitsus on korraldusega 03.07.2023 nr 182 „Volitus Maa-ametile maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ Maa-amet, andnud Maa-ametile volituse anda lube MaaPS §-des 14 ja 15 nimetatud maapõue 05.12.2024 nr 6- seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks. Võtame teadmiseks. 3/24/11139-6 MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib Kliimaministeerium või Vabariigi Valitsuse volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega.  2 Valla põhjendatud seisukoht Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu arvamuse kohta Seisuga 03.12.2024 asub planeeringu territooriumil maavarade registris arvel olev Napsi turbamaardla (registrikaart nr 144). Kehtivaid kaevandamislubasid ega Keskkonnaametis menetluses olevaid kaevandamisloa taotlusi planeeringualal hetkel ei ole. Planeeringuala kattumine maardlatega on lähteseisukohtades kajastatud. 1. Lähteseisukohtade ja KSH programmi tabelis Tabel 2-3. Eriplaneeringuga kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, selle olulisus, mõju hindamismeetodid ja vajalikud uuringud on „geoloogia, pinnas ja maardlad“ valdkonna juurde mõju olulisusena ja selle käsitluse osas KSH aruandes märgitud Parandus sisse viidud. (tsiteerin): „EP alal ei ole maardlaid ega mäeeraldisi. Põhjavesi on keskmiselt kaitstud“. Palume sarnaselt peatükis 2.6.7. Geoloogia ja maardlad tooduga märkida, et planeeringuala põhjaosa kattub väikeses osas Napsi turbamaardla 5. plokiga. 2. Lähteseisukohtade ja KSH programmi tabelis Tabel 3-2. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu on koostöö tegijana märgitud Maa-amet ja menetlusse kaasamise põhjendusena toodud (tsiteerin): „Kooskõlastab eriplaneeringuid, kui planeeritav maa- ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal“. Võtame teadmiseks, parandus sisse Täpsustame, et keskkonnaregistri asemel peetakse maavarade arvestust nüüdseks viidud. maavarade registris. Maardlatega seoses palume edastada planeering kooskõlastamiseks MaaPSus märgitud asutusele. Teadaolevalt annab MaaPS alusel kooskõlastusi alates 01.01.2025 Eesti Geoloogiateenistus. Palume planeeringu jooniste koostamisel kasutada maavarade registris arvel olevate maardlate ja mäeeraldiste teenindusmaade piire. Ajakohaste andmete saamiseks on Võtame teadmiseks ja arvestame võimalus 2024. a kasutada WFS-teenust aadressil edasises planeerimismenetluses. https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service= Parandus joonistel/joonise pealkirjades sisse viidud. WFS&version=1.1.0&request=GetCapabilities või laadida andmed alla aadressilt Maavarade registri andmete allalaadimine | Geoportaal | Maa-amet (maaamet.ee).  3 Valla põhjendatud seisukoht Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu arvamuse kohta Joonistele palume lisada info, mis kuupäeva seisuga maardlate ja mäeeraldiste andmeid on kasutatud. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada Võtame teadmiseks ja arvestame sellega planeering kooskõlastamiseks MaaPSus märgitud asutusele. edasises planeerimismenetluses. Võttes arvesse, et kõnealune eriplaneering on olemasoleva tuulepargi edasiarendus, palume arvestada järgnevaga: 1. Kui edasiarendusega soovitakse rajada tuulikuid, mis on olemasolevatest Võtame teadmiseks. Vajadusel arvestame kõrgemad, siis tuleb eraldi hinnata nende mõju edasise töö käigus. instrumentaallennuprotseduuridele. Täpsema hinnangu saab anda, kui on Transpordiamet, teada kavandatavate tuulikute asukoht ning täpne kõrgus. 12.12.2024 nr 7.2- 2. Planeeringu asukoha eelvaliku tegemisel arvestada, et elektrituulikute 2/24/19496-2 minimaalne kaugus infrastruktuuri suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, Võtame teadmiseks ja arvestame riigimaanteed, raudtee, gaasitrass, telekommunikatsiooni mastid) peab olema edasises planeerimisprotsessis. võrdne elektrituuliku kogukõrgusega (torn+tiiva pikkus). 3. Ehitusfaasis kavandatud tegevuste kirjelduses on sobilik käsitleda riigiteede Võtame teadmiseks ja arvestame (ajutise) liikluskorralduse ja ümberehituse vajadust seoses ehitusaegse edasises planeerimisprotsessis. transpordiga, sh eriveostega. Eriplaneeringu koostamisel arvestada, et 290 meetri kõrgused tuulikud võivad Võtame teadmiseks ja arvestame mõjutada Pärnu lennuvälja instrumentaalprotseduure. Strateegilise mõju hindamiseks Transpordiamet, koostöö vajadusega järgnevad palume teha täiendavalt koostööd Transpordiameti lennuliiklusteeninduse ja 06.09.2021 nr 7.1- planeerimisprotsessis. lennuväljade üksusega. 2/21/18683-2 Lisaks teeme ettepaneku määrata riigiteede liikluskorralduse ja ümberehituse vajadus Võtame teadmiseks. Vajadusel arvestame seoses eriveostega. edasise töö käigus.  4 Valla põhjendatud seisukoht Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu arvamuse kohta Muinsuskaitseamet on oma varasemas, 06.10.2024 edastatud kirjas (nr 1.1-7/2330-2) andnud seisukohad esialgsele tuulepargi eriplaneeringule, mis kattis käesolevaga võrreldes väiksemat maa-ala (vt lisa 1). Varasemale planeeringualale ei jäänud riikliku kaitse all olevaid mälestisi, arvel olevaid mälestisi, TÜ arheoloogiateadete Teadmiseks võetud. KSH programmi on andmebaasis registreeritud muistiseid, teada olevaid looduslikke pühapaiku ega täpsustatud. võimalikke arheoloogiatundlikke alasid. Siiski rõhutati, et piirkonnas võib esineda mereliste setete alla mattunud kiviaja asulakoha kultuurkihti, mille osas tuleb kaevetöödel tähelepanelik olla. Nimetatud seisukohtadega tuleb arvestada ka käesolevas eriplaneeringus. Käesoleva lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmi lk 30 on välja toodud, et planeeringualale jääb üks arheoloogiamälestis, Sootee. Märgitud on, et planeeringu koostamisel tuleb ehitiste asukohana välistada kultuurimälestis Sootee ning KSH Muinsuskaitseamet, aruandes tuleb hinnata mõju maastikule eelkõige visuaalse mõju kontekstis. Võtame teadmiseks ja ettepanekuga 19.12.2024 nr 5.1- arvestatakse Esitame KSH programmile järgnevad täiendused: 17.5/1806-6 1. Hinnata keskkonnamõju hindamise käigus lisaks visuaalsele mõjule ka mõju arheoloogiapärandile. 2. Lisaks riikliku kaitse all olevatele mälestistele paikneb planeeringu alal Teadmiseks võetud ja KSH programmi arheoloogiatundlik ala Kamali asulast idas ja kirdes (vt lisa 2). Info koos kaardikihtide on täiendatud. ning seletuskirjaga edastatakse käesoleva vastuse lisana. 3. Muinsuskaitseamet soovitab tungivalt arheoloogiatundlikule alale ehitamist vältida, kuna seal on suur tõenäosus arheoloogilise kultuurkihi esinemiseks. Juhul, kui Võtame teadmiseks. Vajadusel arvestame ehitustegevust (mh toimimiseks vajalik taristu) alale siiski kavandatakse, tuleb seal edasise töö käigus. planeerimise faasis teostada arheoloogiline uuring (meetod: eeluuring koos detektoriuuringu ning prooviaukude kaevamisega). Eeluuringu tulemusel peab olema võimalik kujundada seisukoht, kas ja millises ulatuses on planeeringu alal arheoloogiline kultuurkiht säilinud. Selle põhjal saab hinnata tegevuse mõju  5 Valla põhjendatud seisukoht Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu arvamuse kohta arheoloogiapärandile ning meetmeid selle vähendamiseks (sh edasiste uuringute vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik eriplaneeringus ette nähtud tuulikud ning kaasnev taristu kavandada). 4. Ehitustegevuse negatiivse mõju minimeerimiseks tuleb arvestada sellega, et kaevetöödel aladel, kus eeluuringu tulemustel leidub või võib leiduda arheoloogiline Teadmiseks võetud. kultuurkiht a, tuleb tagada arheoloogiline uuring (meetod: arheoloogiline jälgimine, in situ kultuurkihi ilmnemisel arheoloogiline kaevamine). 5. Lisada arheoloogiamälestise viitele ka reg-nr 11804. Parandus sisse viidud. Pinnasetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on Teadmiseks võetud leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseamet, 06.10.2021 nr 1.1- Antud aladel toimuvatel pinnasetöödel tuleb mereliste setete (liivade) alla mattunud 7/2330-2 kiviaegsete asulakohtade esinemise võimaluse tõttu tähelepanu pöörata selgetele pinnase värvuse (tume pinnaseviirg heledamate liivade vahel) muutustele kõigis Teadmiseks võetud. sügavustes 1 meetrist sügavamal (võib olla ka näiteks 5 või 7 m) liivases pinnases. Antud tähelepanekutes anda Muinsuskaitseameti arheoloogianõunikule koheselt teada. 1. Ptk 1, lk 6-7 on kirjeldatud eriplaneeringu võimalikke koostamis- ja menetlusvõimalusi. Paraku ei ole dokumendist võimalik leida, millist suunda Eesmärk on kehtestada planeering Keskkonnaamet, soovitakse eelkõige valida – kas kehtestada planeering eelvaliku etapi järel ja jätkata eelvaliku etapi järel, kuid näeme et 19.12.2024 nr 6- projekteerimistingimuste menetlusega või koostada kahe-etapiline eriplaneering. Meie looduskaitselistest uuringutest tulenevalt 5/24/23253-2 hinnangul on suuna valiku põhimõtteline selgitamine oluline juba planeeringu on vajadus teatud alade osas jätkata praeguses etapis, kuna sellest sõltub planeeringu ja KSH (ning KSH aluseks olevate kahe-etapilise menetlusega. uuringute) täpsusaste. Eelnevaga seoses soovitame pidada silmas ka direktiivi (EL) 2023/24131 ülevõtmisega kaasnevaid perspektiivseid arenguid tuuleparkide  6 Valla põhjendatud seisukoht Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu arvamuse kohta planeerimise ja loamenetluse põhimõtetes (eelkõige atmosfääriõhu kaitse seaduse jt teiste seaduste muutmise seadusega kavandatavat eelisarendusalade määratlust). 2. Alaptk 2.6.6, lk 26 on Natura eelhindamisel järeldatud, et mõju Kikepera linnualale on välistatud. Hinnangus on tuginetud eelkõige linnuala kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikidega seonduva analüüsi „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ KSH programmi on vastav parandus (maismaalinnustiku analüüs) tsoon 1 ja 2 aladele. Mainitud lähenemisega ei saa sisse viidud ja lisatud, et pärast nõustuda. Meie hinnangul peegeldavad maismaalinnustiku analüüsi tsoonid 1 ja 2 linnustiku uuringu valmimist, antakse reeglina olulise mõju esinemist, tsoon 3 aga olulise mõju esinemise võimalust. täiendav hinnang Kikepera linnualale Maismaalinnustiku analüüsi kohaselt on tsoon 3 tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute Natura eelhinnanguga ja vajadusel planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi esinemist alal või sihtliigi jätkatakse Natura asjakohase elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms. Seega ei saa ettevaatusprintsiipi hindamisega. arvestades Natura eelhindamisel piirduda vaid tsoonide 1 ja 2 ulatusega, vaid on vaja ka kontrollida, kas maismaalinnustiku analüüsi tsoon 3 ulatuses arendamisel võivad kaasneda niivõrd olulised mõjud, mis ohustaksid linnuala terviklikkust. 3. Alaptk 2.6.1, lk 20 Olemasolevas Saarde tuulepargis teostatava seire tulemusi Täiendava uuringu all on silmas peetud kasutatakse käesoleva KSH aruande koostamisel. Lisaks valmib 2024. aasta lõpuks EP 2024 (2025 ) valmivat linnustiku ala linnustiku uuring. KSH aruande koostamisel lähtutakse täiendava uuringu ja seire uuringut. Täiendavana on ette nähtud tulemustest. Kas täiendava uuringu all on mõeldud 2024. aasta lõpuks valmivat musta-toonekure uuring seoses linnustiku-uuringut või veel lisanduvat uuringut? toitumisaladega. 4. KSH programmist selgub, et linnustiku ja nahkhiirte uuringud on juba teostatud ning uuringud valmivad käesoleva aasta lõpuks. KSH programmis puudub täpsem Meile teadaolevalt on Keskkonnaamet ülevaade teostatud või teostamisel olevate uuringute mahust (nt uuringute ajaline linnustiku uuringuga tutvunud ja kestvus) ja metoodikast, et oleks tagatud kindlus, et uuringud on teostatud piisava haudelinnustiku inventuuri põhjalikkusega. Samuti puudub selgus, kas uuringutena on mõeldud nö eeluuringut, uuringu metoodika kooskõlastanud mis peaks andma suunad edasiseks või lõpliku uuringuga, mille käigus hinnatakse 04.03.2024 kirjaga nr 7-9/23/21472-6. konkreetse planeeringulahenduse mõjud. Meie hinnangul on tegemist olulise puudujäägiga, arvestades ka meie kirja p 1 märgitut ning KSH programmi lk 16  7 Valla põhjendatud seisukoht Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu arvamuse kohta kirjutatut: Juhul, kui KSH käigus lisanduva info alusel osutuvad vajalikuks täiendavad uuringuid või analüüse, kaalutakse nende läbiviimist KSH raames või määratakse nende elluviimise vajalikkus järgnevatesse planeerimis- ja projekteerimisetappidesse. 4.1. Keskkonnaameti poolt on koostatud tuulearenduste elustiku-uuringute miinimumnõuete juhis, mis täpsustab 2022. aastal valminud maismaalinnustiku analüüsi metoodikat, mida on linnustikku puudutavates küsimustes osaliselt juba arvestatud (lk 13–14 Tuuleparkide rajamiseks on määratud tuuleenergeetika alad (ORME alad), mille väljaselgitamisel on arvestatud ruumianalüüsi (sobivusanalüüsi) tulemusi, analüüsi „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ (Eesti Ornitoloogiaühingu, Kotkaklubi, 2022) tulemusi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, sh Natura asjakohase hindamise tulemusi.). Metoodikast hälbimine on lubatud, kui see on eelnevalt meiega kooskõlastatud või esitatakse põhjendused ja tõendid, miks oli vaja metoodikat muuta. 4.2. Uuringu alade piirid ning uuringute tulemused (uuritud alad, kuupäevad, Teadmiseks võetud. Ettepanekuga loendustulemused jne), mis esitatakse koos eriplaneeringu ja KSH aruandega, palume arvestatakse. esitada ka digitaalsete kihtidena. Teadmiseks võetud. KSH programmi on vastav parandus sisse viidud. 5. Alaptk 2.7, lk 40-42 on loetletud Saarde vallaga seotud menetluses olevaid Kumulatiivsete mõjude hindamisel tuulepargi eriplaneeringuid, kuid käsitlemata on nendest lähedamal arendatav Lode arvestatakse Lode tuulepargi avalikult tuulepark Läti Vabariigis, millel on eeldatav mõju Saarde valla väike-konnakotkastele. kättesaadavate andmetega, mis on KSH Seega tuleb koosmõjusid hinnata ka Lode tuulepargi arendusalaga arvestavalt. aruande koostamise ajahetkel avalikustatud. 6. Alaptk 3.3, tabel 3-3. KSH programmis on lk 20 kinnitatud, et kõik varasemad Linnustiku seire teostamisse on lisaks uuringud viitavad eriplaneeringu piirkonna olulisust eelkõige must-toonekure ja kaasatud Urmas Sellis, kes teostab väike-konnakotka toitumisalana. Linnustiku eksperdina on kavas kaasata Xenus OÜ olemasolevate tuulikute puhul seiret eksperte. Meie hinnangul tuleb ekspertgruppi kaasata mainitud kahe liigi uurimise ja väike-konnakotkale. Täiendavalt on  8 Valla põhjendatud seisukoht Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu arvamuse kohta seirega pikaajalist kogemust omavaid liigieksperte, eriti juhul kui kavandatakse Urmas Sellisel koostamisel musta- eriplaneeringu kehtestamist asukoha eelvaliku etapi järgselt. toonekure uuring seoses lähedal paiknevate toitumisaladega. Eriplaneeringus käsitletav ala kattub 993,7 ha ulatuses maaparandusehitiste alaga ning sellel asub 11,42 km eesvoole ning 5,63 km riigi hoolduses olevaid ühiseesvoole. Kuivendatud maa-aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine vältimaks veerežiimi muutusi. Veerežiimi muutused mõjutavad maad kui maaomanike vara. Mida vähem maaparandussüsteemi alasid, eelkõige maaparandussüsteemi toimimist tagavaid rajatisi (drenaaž, kollektorid, Põllumajandus- ja eesvoolud, kuivenduskraavid jms) tuulikute ja taristu rajamine puudutab, seda Võtame teadmiseks ja arvestame Toiduamet, kuluefektiivsem tuulikupargi rajamine maaparanduslikust aspektist on. edasises planeerimisprotsessis. KSH 30.12.2024 nr 6.2- Eriplaneeringu koostamisel tuleb käsitleda võimalikku mõju programmi on vastav parandus sisse 1/8540-1 maaparandussüsteemidele ja maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-aladele ja viidud. seada nõuded nende säilitamiseks või rekonstrueerimiseks. Eriplaneeringu edasistes etappides tuleb anda selge kirjeldus, kuidas ning millises mahus maaparandussüsteemid toimima jäävad ning milliseid meetmeid kasutatakse selleks, et maaparandussüsteemid nende kasutamise kestel vastaks maaparandusseaduse § 5 lõigetes 1-8 esitatud maaparandussüsteemi nõuetele ja et oleks tagatud maaparandussüsteemi ehitiste ja rajatiste korrashoid ning toimimisvõime. Kaitseministeerium tugineb oma seisukoha kujundamisel kaitseministri 26.06.2015 määrusele nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“, mille § 6 Kaitseministeerium, Teadmiseks võetud. Arvestatakse kohaselt ei tohi ehitise püstitamine vähendada raadioseadmete töövõimet. 06.01.2025 nr 12- koostöö ja kooskõlastamise vajadusega 1/24/449-3 Kaitseministeeriumi hinnangul asub edasiarenduse eriplaneeringu ala osaliselt järgnevates planeerimisprotsessides. Kaitseväe strateegilise sidevõrgu raadiosidelinkide piiranguvööndis ning sinna planeeritud elektrituulikud võivad vähendada olulises ulatuses riigikaitseliste ehitiste töövõimet. Nimetatud eriplaneeringu asukoha eelvaliku alas tuleb  9 Valla põhjendatud seisukoht Koostöö tegija Esitatud arvamuse sisu arvamuse kohta Kaitseministeeriumiga kooskõlastada iga üksiku tuuliku täpsed geograafilised koordinaadid sõltumata planeeritavate tuulikute kõrgusest ning see tingimus kehtib ka peale Mandri-Eesti kompensatsioonimeetmete rakendamist.  10 1. Alates 01.01.2025 on maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks volitatud Eesti Teadmiseks võetud Geoloogiateenistus. Palume kaasata Eesti Geoloogiateenistus planeeringu menetlusse. Kliimakindluse tagamine on oluline arendustegevuse kavandamisel. Tehnilisi lahendusi projekteerides on loomulik ja arendaja huvides arvestada Kliimaministeerium, parima võimaliku teadmisega 16.01.2025 nr 7- 2. Palume KSH aruandes hinnata ka kliimamuutuste mõju kavandatavale võimalike ekstreemsete 15/24/4254-4 tegevusele ning kliimariskide maandamise võimalusi. ilmastikutingimuste osas. Riske maandavate meetmete kavandamine on tehniliste lahenduse väljatöötamise osaks, seega ei tegeleta sellega KSH käigus. Lisaks märgime, et tulenevalt asjaolust, et planeeritav tuulepargi edasiarendus Teadmiseks võetud, arvestame sellega paikneb Eesti-Läti piirist ligikaudu 7 km kaugusel, teavitas Kliimaministeerium edasises planeerimismenetluses. 08.01.2025 kirjaga nr 7-15/24/4254-3 projektist Läti Vabariiki. Kaasatav asutus või isik Teiega seotud kinnistu jääb eriplaneeringu eelvaliku alade hulka. Rõõm kuulda :) Palun, kas sa oskad öelda, mida see tähendab Kamali külas, Tanieli Planeerimismenetlus on alles A.T, e-kiri: talule? Minu õde elab seal koos abikaasaga ja mul oleks väga oluline neile teada anda algusjärgus. EP ja koostatav KSH annab 13.12.2024 muutustest või piirangutest/kitsendustest või talumistasust jne. Kahjuks õel ei ole e- vastused kas ja millises ulatuses on posti :( võimalik ala arendada. Juhul kui planeeringuga kavandatava detailse lahendusega rajatakse tuulik kinnistule 71101:004:0155 on võimalus tulevikus  11 antud talukompleksil talumistasu saada. R.R, e-kiri: Tere jah tehke, kedagi ei sega on minu arvamus. Allkirjastasin digitaalselt. Seisukoht teadmiseks võetud. 14.11.2024 Antud kinnistud jäävad eeldatavalt kaitseministeeriumi T.K, e-kiri: Ma soovin lisada tuuleparkide arendamise alasse ka kinnistud: 71101:004:0169 ja raadioluurepiirangute tsooni ja neile 14.11.2024 71101:004:0160. aladele ei ole võimalik tuulikuid kavandada. Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis toota Eestis taastuvelektrit ning ilus ja tore pikk jutt, aga mitte kusagil ei ole kirjas seda, mis KASU hakkavad muuta elektritootmist konkreetselt inimesed saama. eriti need kes on nende tuulikute lähedal. kui esimeses tulevikukindlamaks ning etapis oli pikk ja lohisev kirjavahetus, et paneks siis investeeringute käigus neti ära, siis keskkonnasäästlikumaks. E.N, e-kiri: tuli sealt ainult ilus ümmargune jutt. miks peab üks inimene saama 100, ja100 inimest Tuuleparkide rajamise sisulist vajadust 04.12.2024 ei saa mitte ühtegi? igaljuhul tuleb vallarahvas tagajalgadele ajada, et see arendus ei selgitab KSH lähteseisukohtade areneks edasi. tuleb mingi onku, riisub rammusa koore ja kohalikele jääb vaid pealt peatükk 1.3. Need majapidamised, mis vaadata, ei ole ikka päris nii lootus on, et sõja korral on need head märklauad. jäävad lähemale kui 2 km, hakkavad saama seadusega ette nähtud talumistasu.  12 1. Kohaldatavate müranormide ebapiisavus rahvatervise kaitsmisel KSH programm näeb ette müra modelleerimist ja selle mõju hindamist a) Riikides, kus on palju tuulikuid, nagu Taani ja Saksamaa, on tuulikute tekitatava vastavalt Eestis kehtivatele määrustele kuuldava müra lubatud piirväärtused madalamad kui Eestis: ja normidele pädevate ekspertide https://epanet.eea.europa.eu/reports-letters/reports-and-letters/ poolt. Mõju hindamine annab vastused ig-noise_critical-noise-values-in-eu.pdf/@@download/file/ ka Teie poolt tõstatatud küsimustele. IG%20Noise_Critical%20noise%20values%20in%20EU.pdf Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju „Tuuleparkide müra häirivuse lävendina on erinevate uuringute analüüsi tulemusena võrdlev analüüs ja juhend välja pakutud 35 dB (Schmidt et al, 2014).“ mõjuhindajatele. See sisaldab Sama väärtus 35 dB kehtib ka Saksamaal (Taanis vastavalt 37 dB). võrdlevat analüüsi välisriikide (nende Ometigi lähtutakse Saarde vallas öise kuuldava tööstusmüra puhul sihtväärtusest 40 seas vähemalt Soome, Taani ja dB. Samuti on Eestis kehtivad müranormid keskmisepõhised, mis tähendab, et müra Saksamaa) mere- ja tipptase võib öisel ajal lugematu arv kordi ületada nimetatud 40 dB, peaasi, et öise aja maismaatuuleparkide rajamise ja A.M, e-kiri: (23.00 kuni 7.00) keskmine jääb 40 dB piiresse. See tähendab, et inimese ööuni võib öö kasutamise keskkonnamõju hindamist 30.12.2024 jooksul olla selle normi järgimisel palju kordi häiritud (inimene ärkab), mistõttu on (KMH ja KSH) puudutavatest Eestis aastaajast tulenevalt (eeskätt kevadisel ja sügisesel tuulterikkal perioodil) regulatsioonidest, normidest, võimalik, et tuulepargi läheduses ei saa kroonilise unepuuduse tõttu elada juba metoodikatest, juhenditest ja ainuüksi kuuldavast mürast tingitud häiringu tõttu. praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra, b) KSHs viidatakse dokumendile: „Keskkonnaministeerium, 2021. Müraga arvestamine madalsageduslik müra ehk infraheli, tuulikute planeerimisel. https://envir.ee/keskkonnakasutus/valisohk/mura“ vibratsioon ja varjutamine. Nimetatud dokumendis väidetakse vääralt, et madalsageduslik ja infraheli pole Analüüsi tulemustele tuginedes tuulikute puhul olulised, samuti väidetakse vääralt järgmist: „Müra varjestavad mingil pakutakse välja konkreetsed määral puud ja muu lehestik. See on toimiv eriti väikese tuulekiiruse puhul, samuti ettepanekud välisõhus leviva müra, „peidab“ väiksema tuulekiirusega kaasnev müra madalama sagedusega müra.“ madalsagedusliku müra (infraheli), Füüsikareeglitest ning helilainete levimise seaduspärast tulenevalt ei peida tuulemüra vibratsiooni ja varjutamise madalama sagedusega müra. Madalsageduslikud helilained ei kao tuule olemasolul efektiivsemaks hindamiseks, kuhugi, vaid kanduvad endiselt edasi. Sõltuvalt tuule kiirusest võib vähesel määral prognoosimiseks ja reguleerimiseks pikeneda lainepikkus ning muutuda helisagedus (Hz). Mitmest tuulikust lähtuvate ning antud häiringute ennetamiseks, helilainete ristumisel need võngete samaaegsuse korral ühtivad, mille tulemusel nende vältimiseks ja leevendamiseks ning  13 amplituud suureneb, helilained võimenduvad ja muutuvad intensiivsemaks. See on vajadusel vastavate õigusaktide tuulepargi kumulatiivse mõju puhul kõige ebasoodsam olukord. muutmiseks. c) Väidetakse: „Lisaks üle 8 m/s tuule korral hakkab looduslik tuulemüha varjestama Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib tuulikute müra.“ 2025. aasta esimesel poolel. Seega, Samas ei olene kuuldava tuulemüra tugevusest tuulikumüra levimine. Tuul, olenemata KSH aruande koostamise ajal on oma kiirusest, kannab tuuliku helilained edasi ning tegelikult tekib hoopis tuulemüra ja mõjuhindajatel kasutada parim tuulikumüra koosmõju. See on väga oluline tegur, kui helilained jõuavad tahke objektini võimalik kogemus ja riiklikult (nt eluhoone) ning põhjustavad selle (nt vundament, seinad, katus) vibreerimist. kokkulepitud metoodikad müra käsitluseks ja hindamiseks. d) KSH müra modelleerimisel kasutatud standard ei ole adekvaatne: Täpsem müra hindamine teostatakse „Arvestades aga teadusuuringutest tulenevaid järeldusi, et tuulikute müra on oma KSH aruande raames. iseloomult häirivam kui nt liiklusmüra ning asjaolu, et ISO 9613-2 ei ole otseselt mõeldud suurtel kaugustel müra hindamiseks, siis on õigustatud tuuleparkide mürahinnangutes konservatiivse lähenemise kasutamine.“ KSH koostajad ise tunnistavad, et standard, mida nad kasutavad, ei ole tuulikumüra hindamiseks adekvaatne. e) KSH nenditakse: „Madalsageduslikule mürale kehtivad tasemed on toodud sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ lisas (tabel 11). Määruse lisa kohased helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal on toodud järgnevas tabelis. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega.“ KSH esitatud madalsagedusliku heli väärtused eluruumides on kordades kõrgemad kui Taanis kehtivad analoogsed normid. Taanis on vahemikus 10–160 Hz tuuliku müra piirväärtus eluruumides 20 dB kogu sagedusvahemiku ulatuses. Eestis on aga need normtasemed sama sagedusvahemiku puhul 34–95 dB (erinevus sõltuvalt sagedusest 1,7 kuni 4,75 korda).  14 Siinjuures tuleb silmas pidada, et Taani suurim maismaatuulepark koosneb 22 tuulikust igaüks võimsusega 3,3 MW ja tiiviku läbimõõduga 112 meetrit ning kõigi Taanis asuvate maismaatuulikute keskmine võimsus on vaid ligikaudu 1,2 MW. Eestis paigaldatakse aga meretuulikutega võrdväärseid tuulikuid maismaale, tiiviku läbimõõduga 160-180 meetrit. Mida suurem on tiiviku läbimõõt, seda pikem, laiem ja raskem laba, seda suurem laba tipu joonkiirus ning seda tugevam ka lööklaine, mis tekib laba möödumisel tuuliku mastist. 180-meetrise tiiviku puhul on pöörlemissagedusel 20 p/min laba tipu joonkiirus 678 km/h, mis on võrreldav reisilennuki lennukiirusega. Eestis kehtivad tööstusmüra sihtväärtused, samuti madalsagedusliku heli soovituslikud väärtused ei ole maismaal asuvate meretuulikute puhul adekvaatsed ega kaitse rahvatervist vajalikul määral. f) KSH müra, infraheli ja vibratsiooni uuringud on omakasupüüdlikult ühekülgsed ega kajasta maailmas tehtud väliuuringute tegelikke läbilõikelisi tulemusi. Näiteks, 2012. aasta detsembris avaldati USAs nelja uuringufirma koostatud ühisraport (Shirley Report) Shirley tuulepargi ja tuulikutest lähtuva madalsagedusliku müra kohta, milles leiti, et tuulegeneraatorid (Nordexi tuulikud 2,5 MW, kõrgus ca 150 m) kujutavad endast tõsist ohtu inimtervisele. Saarde tuulepargi näitel on lähimast tuulikust 2-2,5 km kaugusel elavad inimesed esitanud Saarde vallavalitsusele kaebuseid müra ja infraheli, samuti ööund häiriva vibratsiooni kohta. Tuulikutest lähtuvat helilained levivad läbi õhu ning põhjustavad hoone tarindini (seinad, vundament) jõudmisel selle vibreerimist. Inimkehale avalduv tajutav vibratsioon kandub edasi kogu hoones. Lisaks on mitmetel sealsetel elanikel pärast tuulepargi käivitumist tekkinud südametöö häired. Saarde tuulepargiga seotud dokumenteeritud kaebused on jõudnud Terviseametini. /…esitatud kaks allikat, mis on leitavad tervikkirjas lk 3…/  15 ETTEPANEK: Kuna Eestis kehtivad müranormid on tehnoloogia arengu ning maismaale paigaldatavate tuulegeneraatorite suuruse ja nimivõimsuse eksponentsiaalse kasvu tõttu vananenud ja ebaadekvaatsed, lähtub Saarde vald ettevaatusprintsiibist ning oma elanike tervise kaitseks rakendab tuulikumüra suhtes Taanis ja Saksamaal kehtivatega samaväärseid norme, seda eeskätt madalsagedusliku müra suhtes.  16 2. Lokaalsed kliimamuutused KSH aruandes on täielikult käsitlemata seesugune nähtus, nagu tuuleparkidest tingitud lokaalsed kliimamuutused (tuulekiirus, sademed, temperatuur, pilvkate jne). Arvukate teadusuuringute ning Euroopa Kosmoseagentuuri teostatud aastakümnete pikkuste satelliitvaatluste tulemusena ei ole vaidlust tõsiasjas, et tuuleparkide ümbruses tekivad lokaalsed kliimamuutused, muu hulgas maapinna temperatuuri oluline tõus. Samuti väheneb tuulekiirus tuulepargist allatuult. Näiteks, meretuuleparkide puhul ulatuvad sellised tuulevaiksed „laigud“ („wind wakes“) kuni 40 kilomeetri kaugusele. Maismaal tähendavad maapinna temperatuuri tõus ja tuulekiiruse vähenemine olulist negatiivset mõju tuulepargist allatuult paiknevate kinnistute omanikele. Eeskätt kahjustab see põllumajanduses saagikust, kuid mõjub samamoodi nii tihe- kui ka hajaasustuses aiapidajatele. Täiendavalt tähendab pinnatemperatuuri tõus, mille mõju EP lähteseisukohtade ja KSH avaldub kõige tugevamalt öisel ajal, vajadust kulutada soojal aastaajal rohkem energiat programmi dokumendi tabelis 2.3 on allatuult paiknevate hoonete jahutamisele, samuti põllu- ja aiakultuuride täiendavale teema kajastatud ja välja toodud, et kastmisele. hinnatakse kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele. Lisaks suureneb madal pilvkate tuulepargi suhtes pealttuult ning väheneb allatuult, tingides sademete ebaühtlase jaotumise. See omakorda võimendab allatuult ilmnevat temperatuuritõusu väiksema sademete hulga kaudu, mistõttu allatuult tekivad mitmekümne kilomeetri suurused vihmavaesed ja tuulevaiksed soojussaared. Tuulepargi suhtes pealttuult ehk siis tuulepargi ette tekivad sademerohked ja tuulised alad, sest sinna tekib tiivikute pöörlemise mõjul tuulekanal („suction effect“). /…esitatud neli allikat, mis on leitavad tervikkirjas lk 4…/ ETTEPANEK: Saarde vald lähtub ettevaatusprintsiibist ja uurimiskohustuse printsiibist ning peatab valla elanike tervise ja majanduslike huvide kaitseks tuuleenergeetika eriplaneeringu edasise menetlemise kõnesolevate mõjude adekvaatse hindamise ja kaardistamise lõpulejõudmiseni. Samuti näeb vald tuuleparkide arendajatele ette kohase ja proportsionaalse kohustuse hüvitada kinnistuomanikele kogu kahju, mille  17 tuuleparkide käitamine tekitab kõnesoleva lokaalse kliimamuutuse mõjualasse jäävate kinnistute omanikele. 3. Öine valgusreostus Tuulikutest lähtub öine valgusreostus, mis muudab maapiirkonna visuaalselt linnaliseks tööstuspiirkonnaks. Suurte tuulikute puhul kinnitatakse lennuohutuse tagamiseks masti külge eri kõrgustele, samuti gondli külge punased signaallaternad, mille vilkumine KSH aruandes kirjeldatakse tuulikute paistab mitmekümne kilomeetri kaugusele. Kõnealune valgusreostus kujutab endast öist valgustamist. Tuulikute keskkonnahäiringut, mis on muu hulgas ohtlik epileptikutele. märgistustulede vajadus tuleneb Samuti ei ole teada, et Eestis oleks kehtestatud regulatiivsed normid öisele lennuohutuse nõuetest ning juhul kui valgusreostusele. Samal ajal, kui Eesti pealinnas tegeletakse valgusreostuse probleemi tuulikud jäävad elamu akendest lahendamisega (https://www.tallinn.ee/et/uudis/tallinn-vottis-sihikule-valgusreostuse- nähtavaks jäävad märgistustuled probleemi), tekitatakse tuuleenergia arendamisega sihilik valgusreostus pea kõikjal Eesti nähtavaks selgetes ilmastikuoludes ka maapiirkondades. öisel ajal. Eraldi öise aja Korduva, sihiliku ja häiriva valgusreostuse talumist ei saa asjaõigusseadusest (§ 143) visualiseeringuid mõju hindamise tulenevalt nõuda. raames ei koostata. ETTEPANEK: Saarde vald keelab oma elanike tervise kaitsmiseks kõnesoleva korduva, sihiliku ja häiriva valgusreostuse tekitamise oma territooriumil ning kohustab tuuleparkide arendajaid leidma alternatiivseid lahendusi lennuohutuse tagamiseks. 4. Häiriv varjutus KSH programm näeb ette varjutuse modelleerimist ja selle mõju hindamist Tuulikud tekitavad keskkonnahäiringuid muu hulgas ebaloomuliku varjutuse tõttu. KSH aruande mahus. Varjutuse Seega eeldab eriplaneeringu koostaja igasuguse õigusliku aluseta, et tuulepargi esinemist hinnatakse kõigil mõjualas elavad inimesed peavad taluma kalendriaasta jooksul teoreetilist varjutust elamualadel, mis jäävad lähemale kui 2 vähemalt 30 tunni ulatuses. km kavandatavate tuulikute Antud teemade puhul on võimalik rääkida häiringust ning häiringute suhtes ei võimalikest asukohtadest. kehtestata nulltolerantsi põhimõtet.“ On teada, et regulatiivsed normid Eestis varjutusele puuduvad, mis tähendab, et Kliimaministeeriumi tellimusel on korduva, sihiliku ja häiriva varjutuse talumist ei saa asjaõigusseadusest (§ 143) koostamisel töö Tuuleparkide mõju tulenevalt nõuda. võrdlev analüüs ja juhend mõjuhindajatele. See sisaldab  18 ETTEPANEK: Saarde vald keelab oma elanike tervise ja heaolu kaitsmiseks kõnesoleva võrdlevat analüüsi välisriikide (nende korduva, sihiliku ja häiriva varjutuse tekitamise oma territooriumil ning kohustab seas vähemalt Soome, Taani ja tuuleparkide arendajaid rakendama lahendusi seesuguse varjutuse täielikuks Saksamaa) mere- ja vältimiseks. maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest, juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja mh varjutamine. Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks. Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega, KSH aruande koostamise ajal on mõjuhindajatel kasutada parim võimalik kogemus ja riiklikult kokkulepitud metoodikad tuulikutest tuleva varjutuse täpsemaks käsitluseks ja hindamiseks.  19 Tuulepargi ala eelvalikul sh asjakohasel hindamisel ja KSH-s arvestatakse järgmiste kvantitatiivsete (puhveralad) ja kvalitatiivsete (sisuline 5. Elamu omaniku nõusoleku korral tuulik elamule lähemal kui 1 km põhjendamine) kriteeriumitega alade Tuulegeneraatori paigaldamine elamule lähemale kui 1 km peaks olema rangelt või objektidena, mille hulgas on keelatud, isegi kui elamuomanik annab oma nõusoleku. See põhimõte tuleneb „Asustus, tiheasustusalad, olemasolevad samasugustest juhtumitest, kus isik teadvustab oma terviseriske, näiteks alkoholism, ja ja üldplaneeringutega määratud seejärel eeldab, et ühiskond katab tema ravikulud. elamualad. Esialgses sobivusanalüüsis Tegemist on olukorraga, kus üksikisik võib saada rahalist kasu oma tervise on aluseks võetud 1000 m puhver elu- kahjustamisest, samas kui kõik teised ühiskonnaliikmed peavad kandma tema ja ühiskondlikest hoonetest“. ravikulusid. Selline praktika ei ole kooskõlas solidaarse ravikindlustuse eesmärgiga, mis Kokkuleppel maaomanikuga on seisneb üksteise toetamises ja tervise tagamise süsteemi tugevdamises. Seetõttu on võimalik lubada tuulikute paigutamist äärmiselt oluline, et kehtestatakse ranged piirangud tuulegeneraatorite paigutamisele elamutele lähemale, kuni 750 m elamute lähedusse. kaugusele hoonest, kui hoone aluse ETTEPANEK: Saarde vald keelab oma elanike tervise ja heaolu kaitsmiseks ning maa omanikuga on saavutatud põhjendamatu ravikoormuse ärahoidmiseks tulliku paigutamise elamule lähemale kui 1 kokkulepe ning kõik keskkonnanõuded kilomeeter, sõltumata elamu omaniku tahtest. on täidetud, sh arvestades kumulatiivset mõju ja tuuleparkide rajamist välistavaid kriteeriumeid. 6. Müra, sh kumulatiivne müra: KSH programm näeb ette müra “Tuulikute müra modelleerimisel lähtutakse sellest, mis müra tekitab tuuliku modelleerimist ja selle mõju hindamist generaator, mis asub tuuliku masti otsas. Tiiviku poolt tekitatud müra häiring on järgnevas KSH aruandes koosseisus oluliselt väiksem sellest mürast, mida tekitab tuuliku generaator. Samuti on vajalik vastavalt Eestis kehtivatele määrustele täheldada, et müra modelleerimisprogrammis ei ole võimalik arvesse võtta tuuliku ja normidele pädevate ekspertide tiiviku poolt tekitatud müra. See on üks põhjustest, miks müra modelleerimisel  20 lähtutakse ebasoodsatest olukordadest, et mitte tuuliku poolt tekitatud müra poolt. Mõju hindamine annab vastused alahinnata, nt lähtutakse kõrgemast tuuliku müra emissioonist (106 dB asemel 108 dB) ka Teie poolt tõstatatud küsimustele. ning ei arvestata müra takistavate objektidega jne.“ Kliimaministeeriumi tellimusel on Seetõttu leian, et müra, sh kumulatiivset müra, samuti madalsageduslikku müra ei ole koostamisel töö Tuuleparkide mõju KSH-s hinnatud adekvaatselt. Seda enam, eriplaneeringu koostaja on müra võrdlev analüüs ja juhend modelleerimisel tuginenud pelgalt hüpoteesidele. mõjuhindajatele. See sisaldab Jään oma õiguste kaitsel seoses müraga kindlaks juba varem viidatud Riigikohtu võrdlevat analüüsi välisriikide (nende lahenditele. seas vähemalt Soome, Taani ja Saksamaa) mere- ja /…esitatud väljavõtteid erinevatest Riigikohtu lahenditest, mis on leitavad tervikkirjas maismaatuuleparkide rajamise ja lk 6-7…/ kasutamise keskkonnamõju hindamist ETTEPANEK: Kuna eriplaneeringu koostamisel on kasutatud ebaadekvaatset (KMH ja KSH) puudutavatest müramõõtestandardit ning puudulikke sisendandmeid, lähtub Saarde vald regulatsioonidest, normidest, ettevaatusprintsiibist ja ennetusprintsiibist ning oma elanike tervise kaitseks nõuab metoodikatest, juhenditest ja tuulikumüra terviklikku ja adekvaatset modelleerimist, sealhulgas madalsagedusliku praktikatest, keskendudes mõjudele müra modelleerimist. nagu välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine. Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks. Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,  21 KSH aruande koostamise ajal on mõjuhindajatel kasutada parim võimalik kogemus ja riiklikult kokkulepitud metoodikad müra käsitluseks ja hindamiseks. Viidatud Keskkonnaagentuuri uuringus 7. Kohalike omavalitsuste algatatud tuuleenergeetika planeeringud (nii käsitleti eelkõige riigimaad st eelvaliku detail- kui ka eriplaneeringud) ei ole Euroopa Liidu ega ka Eesti üheks kriteeriumiks oli riigimaa taastuvenergia eesmärkide täitmiseks vajalikud osatähtsus. Saarde tuulepark, nagu ka Muu hulgas tuleb tähelepanu juhtida 30. augustil 2024 Keskkonnaagentuuri avaldatud valdav osa algatatud KOV aruandele „Tuulenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ eriplaneeringutest on aga eramaal. Ka (allalaaditav lehelt https://keskkonnaportaal.ee/et/tuuleenergeetika-arendamiseks- riigimaal ei hakka riik ise tuuleparke taiendavate-alade-kaardistamine). Samal lehel on saadaval ka avalikud SHP- arendama, vaid korraldab seal kaardikihid, millelt nähtub riiklikult kaardistatud tuulealade paigutus. hoonestusõiguse oksjonid tuuleenergia Nimetatud aruandes kasutati kaardistamisel kriteeriume (aruande lk 14), mille kohaselt arendajatele. Ka Keskkonnaagentuuri peab iga ala mahutama vähemalt 10 tuulikut ja olema vähemalt 10 km 2 pindalaga. poolt väljaselgitatud eelisarendusalade Väiksemad alad jäeti kõrvale, sest pindala ei võimalda tõhusat ja majanduslikult kasutuselevõtt saab toimuda vaid läbi tasuvat tuuleenergia toomist. kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu. Seega on riik leidnud, et alla 10 tuulikuga maismaaparke pole mõtet rajada. KOVides Saarde vald on algatanud olemasoleva toimub sellest loogikast lähtuvalt majanduslikult kahjumlike parkide planeerimine. tuulepargi laienduse eriplaneeringu Suhtluse käigus mitmete kõnealuse aruande autoritega erinevatest riigiasutustest tuli selleks, et kaaluda tasakaalustatult ilmsiks, et Keskkonnaagentuur selgitas riikliku tellimuse käigus välja kõik kavandatava tegevuse sotsiaalseid, tuuleparkideks sobivad alad, mis on minimaalse keskkonnamõjuga. Ühtekokku kuni majanduslikke, kultuurilisi ja 1000 MW kogutootmisvõimsuse jaoks. keskkonnakaitselisi mõjusid. Hetkel Veelgi enam, minimaalse mõjuga alad, millega tagatakse Eestis vajalik tuuleenergia toimub eriplaneeringu tootmise võimsus, on riiklikult välja pakutud. Kõik need planeeringud, mida Saarde vald lähteseisukohtade ja KSH programmi ise menetleb, on puhtalt ettevõtlus ja äri. Tegelikult ei saa väita, et KOVid tagavad koostamine ja menetlemine. riiklike taastuvenergiavajaduste täitmist. Riik ei kohusta näiteks Saarde valda mingil Lähteseisukohtade ja KSH programmi  22 viisil rajama tuuleparke käimasoleva eriplaneeringu ja maakonnaplaneeringul ning valmivate uuringuaruannete põhineva detailplaneeringu raames. alusel koostatakse KOVid viitavad sageli taastuvenergia direktiivile, kus märgitakse, et riigid peavad planeeringulahendus koos tagama tuuleparkide rajamisel lihtsustatud menetluskorra. Tegelikult puudutab see keskkonnamõju strateegilise hindamise otseselt neid alasid, mis on riiklikult määratud. Direktiivi eesmärk ja mõte on, et aruandega. Peale kogu riiklikult valitud aladel saab loobuda täiemahulisest keskkonnamõju hindamisest (KMH) planeeringudokumentatsiooni ning teostada pelgalt keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH). menetlemist sh kooskõlastamist, Tuleb veel kord rõhutada, et käimasolev Saarde tuuleenergeetika eriplaneering teenib avalikku väljapanekut ja arutelu ning pelgalt ärihuve ning sellel ei ole mingisugust seost riigi taastuvenergia eesmärkide täiendamist esitatakse eriplaneering saavutamisega. Samuti puudub igasugune riiklik surve või sund kõnealuse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile eriplaneeringu suhtes. ning alles peale heakskiitmist saab toimuda selle kehtestamine Saarde ETTEPANEK: Saarde vald kaalub tasakaalustatult sotsiaalseid, majanduslikke, Vallavolikogu poolt. kultuurilisi ja keskkonnakaitselisi huve ning sellest lähtuvalt otsustab, kas pelgalt arendajate ärilised eesmärgid kaaluvad üles kohaliku elanikkonna sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised huvid, samuti üleriigilised keskkonnakaitselised huvid. /…esitatud selgitused ühispöördumise põhjenduse osas, mis on leitavad tervikkirjas lk 1…/ Ühispöördumistele alla kirjutanud Saarde valla elanikud leiavad, et eriplaneeringa toimub pikaajalise mõjuga arendustegevus, mis hakkab igakülgselt mõjutama eriti lähedalt just Tõlla-Kamali piirkonna elu- ja looduskeskkonda, kuid tegemist ei ole E.R (Tõlla-Kamali enam pelgalt selle piirkonna probleemiga, vaid kogu valla ja Mulgi valla piiriülese külaelanike murega, kuna erinevad uuringud on näidanud, et tuuleparkide mõju ulatub kuni 60 Arvamus on registreeritud. esindaja), e-kiri: km kaugusele seetõttu tuleb ja peab arendustegevust käsitlema ülevallaliselt, valla 05.01.2025 juhtide ning kohalike elanike ja Mulgi valla esindajate koostööprojektina. Planeerimisseadus § 8. kohaselt kohaldub planeerimisseadus elukeskkonna parendamise põhimõttel. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.  23 /…punktides 1 – 10 on esitatud väljavõtteid dokumentidest „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“, „Pärnu maakonna arengustrateegia 2035+“, „Pärnu Arvamus on registreeritud. maakonnaplaneering“, mis on leitavad tervikkirjas lk 1-3…/ 11. Tuuleenergeetika teemaplaneeringu p. 11, kirjeldab, et muuhulgas on edasiste täpsemate planeeringute käigus (detailplaneering, üldplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneering, üldplaneering) on vajalik uurida põhjalikumalt tuulepargist KSH programm näeb ette varjutuse ja lähtuva müra ja varjutuse ulatust. Edasiste planeeringute koosseisus (või müra modelleerimist ja selle mõju planeeringutega koos teostatava keskkonnamõju hindamise koosseisus) tuleb hindamist. kohustuslikuna teostada müra ja varjutuse modelleerimine esitades müratasemete ja varjutuse ajaline kestvus kartograafiliselt ning tekstiline eksperthinnang. Nimetatud teemaplaneeringu 12. Teemaplaneeringust (lk 4) tuleb lähtuda ka juhul, kui soovitakse rajada vähemalt koostamise ajal ei sisaldanud PlanS kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku ühendatavat KOV EP koostamise võimalust. KOV EP tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt 175 m näol on tegemist ÜP tasandi kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne kogukõrgus planeeringuga, mille ülesandeks on (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole tugevam kui olulise ruumilise mõjuga ehitiste 110 db. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute planeerimine, kui sellise ehitise asukoht kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering või ei ole üldplaneeringus määratud. maakonnaplaneering. Vastuolu teemaplaneeringuga ei ole. 13. Tuuleenergeetika teemaplaneeringu p. 18. Elektrituulikute paigutamine oleks erandina ning põhjendatud juhul võimalik elamule ka lähemale kui 1000 m järgmiste eelduste täitmisel: 1) tuulikupargi rajamise aluseks on üldplaneering, üldplaneeringu Tuulikute tegelik kaugus teemaplaneering või detailplaneering, 2) tuulikupargi rajamise aluseks oleva elamumaadest ja õuealadest selgub planeeringu koostamise käigus on läbi viidud müra ning visuaalsete mõjude hinnang modelleerimise tulemusena. Hindamise ning ette on nähtud meetmed müra normtaseme tagamiseks ning teiste negatiivse aluseks on seatud kriteerium, et ükski mõjude, sh visuaalsete mõjude leevendamiseks, 3) tuulikupargi rajamiseks on elamu ei saa paikneda tuulepargile andnud kirjaliku nõusoleku kõik puhveralasse jäävate elamumaade omanikud. lähemal kui 1000 m. Selleks, et oleksid kaitstud ka need isikud, kes soovivad oma kinnistuid tulevikus hoonestada, tuleb nõusoleku küsimist laiendada ka neile isikutele, kellele kuuluvad  24 kinnistud on hetkel hoonestamata, kuid kellel selleks on seaduse järgi tulevikus võimalus. /…punktides 14 - 19 on esitatud väljavõtteid dokumentidest: „Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2028“, „Pärnumaa kliimakava 2030“, mis on Arvamus on registreeritud. leitavad tervikkirjas lk 3-4…/ 20. Kliimakava kirjeldab ühe võimaiku ohuna, et Pärnu lahe rannikualadel on oluliseks probleemiks tugevatest edela- ja läänetormidest põhjustatud veetõusud ehk tormiajud, mis tekivad järsult ja kestavad suhteliselt lühiajaliselt − 1-2 ööpäeva. Tulevikukliimas sagenevad talvised valdavalt läänekaare tormid. Eelnev omab tähtsust, KSH programmis on ette nähtud kuna edela-lääne tuultega kandub tuulikute häiring Mulgi valda ja seetõttu tuulikute koostöö Mulgi vallaga, vt ptk 3.1. arendus eeldaks koostööd Mulgi vallaga. Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia Planeeringu ja KSH osapooled. Lisa 4 „KOV kliimamõõdikute“ kohaselt aga Saarde vald ei pea vajalikuks koostööd naabervallaga, mis on selges vastuolus eelmises punktis kirjeldatuga. /…esitatud väljavõte dokumendist, mis on leitav tervikkirjas lk 5…/ /…punktides 21 – 24 on esitatud väljavõtteid dokumentidest: „Pärnumaa kliimakava 2030“, „Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia Lisa 4“, mis on leitavad tervikkirjas Arvamus on registreeritud. lk 5…/ 25. Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia Lisa 4 KOV kliimamõõdikute kohaselt Saarde vald ei pea vajalikuks hinnata kliimamuutusest tingitud mõjude hindamist kohalikele elanikele, mis tekitab küsimuse, kelle jaoks vald on? Kas valla juhtimine Märkus ei ole seotud EP LS ja KSH tähendab, et juhtimise käigus kujundatakse valla elanikele soodne elukeskkond või programmiga. valla juhtimisel on seatud üksnes isiklik eesmärk saada iga kuu kindlal kuupäeval raha isiklikule pangakontole, arvestamata piirkonna elanike huvidega? /…punktides 26 – 36 on esitatud väljavõtteid dokumentidest: „Pärnumaa kliimakava 2030“, „Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia Lisa 4“, „15.11.2023 Euroopa Arvamus on registreeritud. Parlamendi resolutsioon“, „Maismaaökosüsteemiteenuste üleriigiline rahaline hindamine, sh metoodika väljatöötamine“, mis on leitavad tervikkirjas lk 6-9…/  25 /…punktides 37 – 45 on toodud arvamusi ja põhjendusi EP ja KSH kohta, mis on Arvamus on registreeritud. leitavad tervikkirjas lk 9-12…/ 46. Saardes viidi läbi madalsageduslikud müra mõõtmised, mille käigus ilmnesid järgmised probleemid: 1) Terviseameti füüsikalaboril puudub selliste mõõtmiste läbiviimiseks akrediteering (ISO7196), 2) mõõtmisi viidi läbi seadmega millel puudus Märkus ei ole seotud EP LS ja KSH kalibreerimine. Mis puudutab mõjude hindamist inimtervisele, siis ei ole Eestis programmiga. tervikuna, samuti Pärnumaal Põhja-Pärnumaal Tootsi –Sopi tuulepargi KSH's EP ja KSH protsessis ei ole arvesatud tuugenitest lähtuva elektromagnetkiirguse ega ka infraheli mõjuga alusuuringuna müra uuringut ette inimtervisele. Samuti puudub nimetatud mõjude koosmõju hindamine. nähtud. EP LS ja KSH programm näeb Elektromagnetkiirgust on mainitud Põhja-Pärnumaa valla KSH's ainult raadioside ette müra modelleerimist ja selle mõju häiringute raames. Samuti on jäetud tähelepanuta tuugeni vastavussertifikaat. See hindamist KSH aruande koosseisus, mh puudutab nii tuugeni kondlit kui ka tuugeni rootori labasid. Ei ole kirjeldatud, kuidas ja leiab käsitlust madalsageduslik müra. mil moel on kindlaks tehtud, et nimetatud osised vastavad euroopas kehtestatud Võimalusel arvestatakse Saarde vallas ohutusnõuetele. Nendele nõuetele vastavuse korral väljastatakse seadmetele CE märgis. läbi viidud uuringute tulemustega. Samasisulist teavet, et puudus vastav akrediteering kinnitab Saarde vald enda veebilehel. /…punktides 47-49 on toodud väljavõtteid Riigikohtu lahenditest, mis on leitavad Väljatoodud kohtulahendid käsitlevad tervikkirjas lk 12-13…/ konkreetseid kaasuseid konkreetsetel juhtudel, mida ei ole asjakohane siduda alles LS ja KSH etapis oleva planeeringuga. Kokkuvõtlikult KSH aruanne, mis koostatakse 50. Tõlla- Kamali piirkonna inimesed leiavad, et lähtuvalt kõigist varem nimetud planeeringu järgmises etapis, sisaldab õigusaktidest on valla juhtide tegevuse eesmärk teenida oma valla rahvast, esindades muu hulgas mõju inimese tervisele, kohalike elanike huve, inimeste heaolu silmas pidades. Järjekindla visadusega liigutakse sotsiaalsete vajaduste ja vara käsitlust suunas, et inimestel oleks järjest ebamugavam oma kodus elada või siia oma pere vastavalt KSH programmi tabelis luua. Praegusel juhul valla juhid eiravad kalgi enesekindlusega ja võhiklikusega kõiki kirjeldatule. KSH programmi tabelis 2-3 õigusakte. Oleme sellisesse olukorda jõudnud vallajuhtide ebaõigeid võtted kasutades, on teema käsitletud. eluvõõraste ja ebakompententsete otsuste tulemusel. Saarde valla rahvas väheneb iga  26 aastaga umbes saja inimese võrra. Tehtud otsusega väheneb Saarde valla kodanike hulk veelgi kiiremas tempos. 51. Tõlla-Kamali piirkonna inimesed leiavad ühiselt, et avaliku huvi seisukohast vajalikuks peetud tuulegeneraatorite koguvõimsus on Saarde vallas 87 % osas juba KSH programm näeb ette müra saavutatud. Tõlla-Kamali piirkonna elanikud on juba pragu häiritud soovimatust modelleerimist ja selle mõju hindamist infrahelist, mida tekitavad töötavad tuulikud, infraheli mõjutab selle piirkonna inimese KSH järgmises etapis ehk KSH aruande tervist ja psühholoogilist heaolu. Eriplaneeringus kavandatud Saarde valla koosseisus. koguvõimsust ületavate tuulegeneraatorite lisandumine elamute lähedusse suurendab kõiki tuulikutega kaasnevaid s.h müra ja infraheli häiringuid. /…punktides 52-53 esitatud seisukohad on leitavad tervikkirjas lk 14-15…/ Arvamus on registreeritud. Ettepanekud LÕPETADA KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERING 1. Keskkonnastrateegia aastani 2030 kirjeldab, et mitmel juhul on oluline rakendada Seisukoht teadmiseks võetud. ettevaatusprintsiipi, tagades inimestele parema tervisliku seisundi ja haigestumise riski vähenemise. Saarde valla põliselanikel on väga selge seisukoht, me ei kiida heaks tuuleenergia arendamist Saarde vallas. 2. Kui KSH hindab mõju looduskeskkonnale, siis tuulikute mõju suhtes inimesele annavad hinnangu ja teevad otsuse volikogu liikmed. Pöördumisele allakirjutanud Saarde valla põliselanikud on veendunud, et viimane asi, millega eksperimenteerida on kliima ja kogu Maa süsteem. Mistahes eksperimenteerimine meie elukeskkonnaga Planeeringu kehtestamise sh kõik on vastuolus meie maailmavaatega, me kutsume otsustajaid üles meid tingimused tuulepargi rajamiseks ümbritsevat loodust austama. Seetõttu palume arusaadavalt meile selgitada, kes otsustab Saarde Vallavolikogu. otsustab ja kes vastutab, kui otsustatakse kliima eksperimendiga Saarde vallas edasi liikuda. a) kas otsustavad inimesed, kes Saarde vallas elavad,  27 b) kas otsustajateks on 8 volikogu liiget: Eiko Tammist, Kadri-Aija Viik, Jaanus Männik, Väino Lensment, Aleks Lind, Kerli Tori, Talvi Saar ja Andro Lemmik kes isegi volikogu materjale läbi ei loe, c) kas otsustavad globaalsed arendajad, kes sellest kõige rohkem kasu saavad? 3. Vastavalt COP 28 p. 59, peab kohalik omavalitsus kliimaeesmärkide täitmisel arvestama, toetama ja kaitsma kohalike põlisrahvaste, keskkonnakaitsjate ja elanike õigusi, huve. Kliimameetmete rakendamisel tuleb arvestada kohalike kogukondade vabatahtlikkusega. Dokumendis eeldatakse, et kogukond võtab ühiselt kogukondliku Planeeringu kehtestamise sh kõik vastutuse mis saab ametlikuks läbi KOV otsustusautonoomia. COP 28-s on välja tingimused tuulepargi rajamiseks toodud, et vastutus uue eesmärgi saavutamise eest peab hõlmama laia rahastajate otsustab Saarde Vallavolikogu. baasi, kes on võimelised panustama, s.h nähakse ette ka erasektori vahendeid. Kui Saarde vallavolikogu ja vallavalitsus jätavad arvestamata ettevaatuspõhimõttega ega Ettepanek ei puuduta praegu EP LS ja arvesta kohalike elanike arvamusega palume vallavalitsusel ettevalmistada lepingud, KSH programmi etappi. kus otsustajad Eiko Tammist, Kadri-Aija Viik, Jaanus Männik, Väino Lensment, Aleks Lind, Kerli Tori, Talvi Saar ja Andro Lemmik võtavad isikliku vastutuse Saarde valla tuulikute piirkonnas elavate vallakodanike tervise ja vara eest. /…punktis 4 esitatud seisukohad on leitavad tervikkirjas lk 16…/ Arvamus on registreeritud. 5. Saarde vald loodi oma praegusel kujul haldusreformi käigus endiste Saarde ja Surju Seoseid Pärnu valdade liitmisel. Saarde valla uus üldplaneering on hetkel koostamisel, mis tähendab, maakonnaplaneeringuga on käsitletud et hetkel kehtivad üldplaneeringud on Saarde valla üldplaneering (kehtestanud Saarde LS ja KSHP pt 1.3. Maakonnaplaneering Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega 2) ja Surju valla üldplaneering (kehtestanud Surju ei määra taluvuspiire, vaid annab kogu Vallavolikogu 30.01.2003 otsusega 1). Hetkel saab Saarde vald planeerimisel aluseks Pärnu maakonna territooriumi ulatuses võtta Pärnu Maakonnaplaneeringu ja Saarde valla üldplaneeringu. Saarde informatsiooni ruumipunktide Vallavolikogu saab otsuseid vastu võtta kehtivas õigusraamistikus. Kehtiv Saarde tõenäolise sobilikkuse või valla üldplaneering seab muuhulgas esile mitmekesise ja puhta looduskeskkonna. mittesobilikkuse kohta elektrituulikute Seega Saarde valla üldised arengupõhimõtted ei toeta elukeskkonna halvendamist läbi püstitamiseks (nn sobivusanalüüs ehk tuuleenergeetika jätkuva arendustegevuse. tsoneering). Informatsioon on EP-s tuleb arvesse võtta, et Pärnu maakonnaplaneeringu lisa - Tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise teemaplaneeringu kohaselt on Tõlla- Kamali piirkonnale seatud taluvuspiir , aegsetest andmebaasidest ning lähtub  28 mida tuleb avaliku huvi tõttu taluda täidetud. Pärnumaa maakonnaplaneering ei maakonnaplaneeringu sea inimestele kohustust taluda tuulikute eriplaneeringu käigus tekkivat praegusest veel teemaplaneeringu üldistusastmest. suuremat elektromagnetkiirgust ja infraheli, millega kaasneb oluline mõju inimeste tervisele. Pärnumaa arengueesmärgiks on seatud, et Pärnumaa inimesed tunneksid aasta-aastalt elukvaliteedi pidevat paranemist, mitte vastupidi. 6. Kui Saarde Vallavolikogu arutas olulist küsimust, nagu tuuleparkide rajamine, mille Saarde vald on algatanud olemasoleva käigus on komisjon ja volikogu ära kuulanud arendajate ettekanded, kuid tuulepargi laienduse eriplaneeringu, ärakuulatatud ega arvestatud ei ole kohalike elanikega. Mõlema osapoole mida menetleb vastavalt ärakuulamine on antud olukorras oluline, seega on arutelu toimud ainult ühes suunas, planeerimisseaduses sätestatud eelkõige eelistades arendaja huve. Saarde valla otsustusprotsessides ei ole menetluskorrale. Planeeringute vastavalt Euroopa Liidu aluspõhimõtetele rakendatud demokraatiat ega koostamine (sh KOV eriplaneering) on ettevaatusprintsiipi. üks haldusmenetlusi, mida kohalik omavalitsus viib läbi selleks, et leida parim võimalik lahendus kavandatavale ja anda kõigile huvitatutele võimalus ruumi kujundamise reeglite seadmisel kaasa rääkida. Hetkel toimub eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine ja menetlemine ehk praegu ongi käes üks oluline etapp, kus kõigil on võimalik kaasa rääkida ja arvamust avaldada. Laekunud arvamuste analüüsimise ja kaalumise järel otsustab KOV kas on vajadus LS ja KSH programmi täiendada . Põhjendatud ettepanekute alusel EP LS ja KSH programmi dokumenti täiendatakse. Seejärel toimub eriplaneeringu asukohavaliku ja KSH aruande eelnõu koostamine. Vallavalitsus korraldab  29 eelnõule avaliku väljapaneku, mille jooksul oodatakse arvamusi ja ettepanekuid, millele vastatakse kirjalikult ning peale väljapaneku lõppu toimub ka avalik arutelu. Arvamuse p.6 esitatud väide, mille kohaselt “Saarde valla otsustusprotsessides ei ole vastavalt Euroopa Liidu aluspõhimõtetele rakendatud demokraatiat ega ettevaatusprintsiipi.” on ekslik. 7. Saarde vallas on hetkel tuulikute arendamise osas korraga sama piirkonda puudutavalt käimas valla eriplaneering ja valla üldplaneering, kuid Saarde Vallavolikogu ega Saarde Vallavalitsus ei ole seni arvestanud kohalike elanike pöördumistega 15.10.2024. nr. 1-8/1238; 21.11 2024; 12.12.2024 vaie nr 1-8/1480. Saarde valla, Tõlla-Kamali piirkonna elanikud leiavad, et planeeringutega kehtestatakse pikaajalise mõjuga arendustegevused Saarde vallas. Tuuleenergeetika arendus hakkab igakülgselt mõjutama eelkõige Tõlla- Kamali piirkonna, kuid ka Saarde ja Mulgi valla elu- ja looduskeskkonda, mistõttu peab ja tuleb mistahes arendustegevusi käsitlema valla juhtide ja kohalike elanike koostööprojektina, mida praegu tehtud ei ole. Arvamus on registreeritud. /…punktis 7 on esitatud väljavõte Riigikohtu Halduskolleegium kohtuotsusest 3-3-1-39- Vt eelmist vastust. 07, mis on leitav tervikkirjas lk 17…/ COP 28; PlanS § 4 lg 2 p 2; Pärnumaa kliimakava; Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2018-2028 kohaselt tuleb mistahes planeeringute koostamisel tagada avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide tasakaalustatud arvestamine. Seejuures ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega seatud piiridest, vaid tuleb leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel.  30 8. Saarde valla eriplaneering lähteandmetes on välja toodud, et tuulepargi KSH programm näeb ette varjutuse ja kasutusaegne müra võib selle lähiümbruses olla olulise mõjuga, mistõttu tuleb läbi viia müra modelleerimist ja selle mõju müra mõju hindamine (sh madalsageduslik müra mõju käsitlus) ning mõjude hindamist. hindamisel käsitletakse ka planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid mõjusid KSH raames ei ole täiendavaid müra nt mõju inimese heaolule. uuringuid läbi viidud. Saarde vallas Pärnu Maakonna planeeringu lisa- Tuuleenergeetika teemaplaneeringu p. 11, teostatud müra uuringu tulemustega kirjeldab, et edasiste täpsemate planeeringute käigus tuleb kohustuslikuna võimalusel arvestatakse. teostada müra ja varjutuse modelleerimine esitades müratasemete ja varjutuse ajaline kestvus kartograafiliselt ning tekstiline eksperthinnang. Kliimaministeeriumi tellimusel on koostamisel töö Tuuleparkide mõju 17.12.24 avalikul ENMAK KSH arutelul, KSH juhtekspert Karl Kupits selgitas, et “Eestis võrdlev analüüs ja juhend tervise mõjude hindamist tuulikute seisukohast tehtud ei ole ning mõju mõjuhindajatele. See sisaldab hindamist inimese tervise konstektis selle programmi alusel ka läbi ei viida. Et võrdlevat analüüsi välisriikide (nende mõju hindamise käsitlus inimese tervisele oleks usaldusväärne ja teaduspõhine, võtab seas vähemalt Soome, Taani ja sellise mahuka uuringu läbiviimine aega ja vajab inimeste tervisendmeid, see on hoopis Saksamaa) mere- ja teine teema. Siin KSH –s saab anda vaid soovitusi edaspidiseks tegevuseks”. maismaatuuleparkide rajamise ja Täiendavalt selgitati, et Kliimaministeerium käsitleb praegu teemat: “Müra kasutamise keskkonnamõju hindamist mõju hindamine inimeste tervisele”, koostades hindamise aruannet teiste (KMH ja KSH) puudutavatest riiklide baasil ning see valmib jaanuaris. regulatsioonidest, normidest, Saarde valla veebilehelt on leitav selgitus: Terviseameti kommunikatsioonijuht Imre metoodikatest, juhenditest ja Kaas: „Rõhutame veel kord, et Terviseamet seisab Eesti inimeste tervise eest ning labori praktikatest, keskendudes mõjudele eksperdid viivad mõõtmisi läbi erapooletult ja professionaalselt. Kuigi mõned mõõtmise nagu välisõhus leviv müra, aspektid ei ole akrediteeritud, ei tähenda see, et need oleksid ebausalduväärsed. madalsageduslik müra ehk infraheli, Terviseamet kasutab kõiki vajalikke meetodeid ja vahendeid, et tagada täpsed ja vibratsioon ja varjutamine. usaldusväärsed tulemused." Analüüsi tulemustele tuginedes Eriplaneeringu KSH käigus teostas uuringuid Terviseameti füüsikalabor, kellel puudus pakutakse välja konkreetsed selliste mõõtmiste läbiviimiseks akrediteering (ISO7196) ning mõõtmisi viidi läbi ettepanekud välisõhus leviva müra, kalibrireerimata seadmega, kuid Saarde Vallavalitsusel tuleb planeerimiseaduse § 102. madalsagedusliku müra (infraheli), lg 2 alusel KSH sisse viia avaliku arutelu käigus kogutud ja hinnatud mõjud, kuid vibratsiooni ja varjutamise tänasel päeval teadaolevalt Saarde vallavalitsusel puudub vajalik infraheli ja efektiivsemaks hindamiseks, elektromagnetkiirguse mõju uuring ja hinnang, samuti nende häiringute koosmõju prognoosimiseks ja reguleerimiseks ning antud häiringute ennetamiseks,  31 hinnang inimese tervisele. Ebaõigeid mõjuhinnanguid ei saa arvesse võtta. vältimiseks ja leevendamiseks ning Alternatiivselt, kui Saarde vallavalitsus kavatseb terviseameti labori vajadusel vastavate õigusaktide mõõtmistulemused õiguspäraseks tunnistada, siis palume selgitada, mis muutmiseks. kaalutlustel, millistele asjaoludele ja näitajatele tuginedes kiideti heaks väga Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib suure ja olulise mõjuga avaliku ruumi planeerimisega seonduvaid uuringuid, kui 2025. aasta esimesel poolel. Seega, uuringu läbiviival asutusel puudub akrediteering (puudub vastav pädevus) ja KSH aruande koostamise ajal on seadmed on kalibreerimata. mõjuhindajatel kasutada parim võimalik kogemus ja riiklikult kokkulepitud metoodikad müra käsitluseks ja hindamiseks. Täpsem müra hindamine teostatakse KSH aruande raames. 9. Kuna uutel arendusetel soovitakse paigaldada juba 300 m. kõrguseid tuulikud, siis Nimetatud teemaplaneeringu soovime osutada tähelepanu, et Pärnu maakonna planeeringu lisa - Tuulepargi koostamise ajal ei sisaldanud teemaplaneeringu kohaselt puudub selleks õiguslik alus. Kui soovitakse rajada planeerimisseadus KOV EP koostamise vähemalt kahest, alates 500 kW võimsusega, elektrituulikust koosnevat elektrivõrku võimalust. KOV EP näol on tegemist ÜP ühendatavat tuuleparki, milles kasutatakse elektrituulikuid, mille torn on maksimaalselt tasandi planeeringuga, mille 175 m kõrge, rootori labade diameeter kuni 150 m ja elektrituuliku maksimaalne ülesandeks on olulise ruumilise mõjuga kogukõrgus (koos labadega) 250 m ning ühe elektrituuliku emiteeritav müratase ei ole ehitiste planeerimine, kui sellise ehitise tugevam kui 110 db. Kõrgemate kui 250 m (kogukõrgus koos labadega) tuulikute asukoht ei ole üldplaneeringus kavandamisel tuleb koostada asjakohane üldplaneering või maakonnaplaneering. määratud. Vastuolu teemaplaneeringuga ei ole. 10. Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia Lisa 4 KOV kliimamõõdikute kohaselt Saarde vald ei pea vajalikuks hinnata kliimamuutusest tingitud mõjude hindamist kohalikele elanikele, mis tekitab küsimuse, kelle jaoks vald on? Palume selgitada, kas Ettepanek ei puuduta EP LS ja KSH valla juhtimine tähendab, et juhtimise käigus kujundatakse valla elanikele programmi. soodne elukeskkond või valla juhtimisel on seatud üksnes isiklik eesmärk saada iga kuu kindlal kuupäeval raha isiklikule pangakontole, arvestamata piirkonna elanike huvidega?  32 11. Tunneme muret oma kinnisvara väärtuse üle Saarde vallas, eelkõige tuulepargi mõjualas. Inimesed on investeerinud oma kodudesse, mis sageli on juba nende esivanemate kodukohad. Pärnumaa kliimakavas on viidatud, et KOV-i ala kinnisvaraomanikud on teadlikud neid mõjutatavatest kliimariskidest. Asjakohaste kliimariskide alane info on vabalt kättesaadav. Tegelikult see nii ei ole, sama kinnitab ka Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia Lisa 4 KOV kliimamõõdikud, mille kohaselt Saarde vald ei pea vajalikuks hinnata ega teavitada kliimamuutusest tingitud Ettepanek ei puuduta EP LS ja KSH mõjude hindamist kohalikele elanikele. Kuid veebist on leitavad erinevate riikide programmi. uuringuid, mis kinnitavad kinnisvara hinnalangust tuuleparkide mõjualas. Tuginedes Pärnumaa kliimakavale, palun selgitada, kust leiavad kinnisvaraomanikud kliimariske puudutava avaliku info ja kes vastutab ja rahastab COP 28 –s välja toodud kliimaeesmärkide täitmisest tuleneva kohalike elanike sundümberasustamise kui kohalikud inimesed ei ole kaasatud otsustusprotsessidesse? 12. EP lähteandmetes on välja toodud, et lisaks valmib 2024. aasta lõpuks EP ala linnustiku uuring ja täiendav nahkhiirte uuring. KSH aruande koostamisel lähtutakse täiendava uuringu tulemustest. Meie kandis on tihe külaline õhtuhämaruses - nahkhiir. Nahkhiirte uuring viidi läbi 2024 aasta Eestis on mitmed nahkhiireliigid kaitse all, kuna need on sageli haavatavad ja nende jooksul, uuringu aruanne valmib arvukus on langenud. Looduskaitse all olevate nahkhiirte ja tuuleparkide omavaheline hiljemalt 2025 esimeses pooles. KSH mõju on olnud teadusuuringute ja arutelude teema, kuna tuuleparkide rajamine võib alusuuringuga läbiviidava nahkhiirte mõjutada nahkhiirte populatsioone: kokkupõrked tuulegeneraatoritega, elupaikade uuringu tulemused avaldataks hiljemalt kadumine, rändeteed ja söögikohtade häirimine. Eestis toimub nahkhiirte talveunne KSH aruande koosseisus. jäämine põhiliselt oktoobris, sest siis jääb vähemaks lendavaid putukaid. Talveuni kestab keskmiselt kuus kuud. Palun selgitada, knnas ajaliselt ja kuidas selgitati KSH käigus välja nahkhiirte populatsiooni säilimine EP piirkonnas? 13. Ametniku eetikakoodeks kehtib avaliku teenistuse seaduse järgi ametnikele. Eetikakoodeksi kohaselt võetakse Eestis avalikku teenistusse isik, kellel on ametikoha ülesannete täitmiseks parimad teadmised, oskused ja kogemused. Ametnik peab oma Ettepanek ei puuduta EP LS ja KSH töös arvestama konkreetse tegevuse mõjuga riigile ja ühiskonnale laiemalt. Kui programmi. allakirjutaja kohtus Saarde Vallavalitsuses vallavanemaga, jagas vallavanem selgitusi, et Saarde Vallavalitsuse taastuvenergiaspetsialistil puuduvad sellele  33 ametikohale eeltatavad kompententsid. Ebakompetentsusega võib kaasneda võhiklikkuse probleem, et tööülesndeid asutakse käsitlema ühekülgselt või ühe sihtrühma põhiselt, mis ongi käesoleva eroplaneeringu käigus juhtnud. Palun selgitada, kuidas Saarde vallavalitsus kavatseb tagada ebakomententsete ametnikega profesionaalse teemakäsitluse. 14. Kokkuvõtlikult Saarde valla EP on vastuolus Pärnumaa ja Saarde valla arendustegevust läbivate sihtidega. EP on pikaajalised tagajärjed, mis ei ole Arvamus on registreeritud. põhjendatud Saarde vallale ega Pärnumaale, kuna nõutavas määras on juba kliimaneutraalsus täidetud. 1. Eriplaneeringu lähteseisukohtades on kirjas: “Asukoha eelvaliku teostamisel lähtutakse keskkonnatingimustest ja piirangutest ning kavandatava tegevuse keskkonnamõjust, asustuse paiknemisest, sotsiaalsetest aspektidest, kohalikest huvidest ja väärtustest, tuulepargi Tuulikute rajamise võimalikkus püstitamise tehnilistest ja majanduslikest eeldustest ning teistest asjakohastest selgitatakse välja KOV EP ja KSH kriteeriumidest, mida tuleb arvesse võtta tuuleparkide püstitamiseks sobivate alade käigus. valikul”. Minu arvates tekib juba siin vastuolu- kui kohalikud Tõlla ja Kamali küla elanikud M.L e-kiri: andsid allkirja, et nad pole huvitatud tuulepargi laienemisest kuna juba olemasolevate 06.01.25 töötavate tuulikutega on erinevaid häiringuid, siis vald pole seda ju senini arvestanud. 2. Samuti läheb Saarde tuulepargi lainedamine minu arvates vastuollu Saarde valla KSH programm näeb ette müra visiooni ja missiooniga Kehtivas Saarde valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks modelleerimist ja selle mõju hindamist, 2018-2028 on kirjas: samuti teostakse varjutuse modelleerimine, koostatakse Visioon: visualiseeringud ja hinnatakse Saarde vallas on kõik võimalused õnnelikuks eluks. Koos tegutsedes on loodud elanike visuaalset mõju. KSH aruandes eneseteostust võimaldav majanduskeskkond, arengut toetav haridusruum ja tervist esitatakse täpsemad mõju hindamise tugevdav elukeskkond. tulemused.  34 Arengukava toob välja Saarde valla arendustegevuse peamised eesmärgid ning vajalikud tegevused eesmärkide saavutamiseks. Eesmärgid: 1. Inimest väärtustava elukeskkonna arendamine. 2. Elu- ja majanduskeskkonda toetava taristu kaasajastamine 3. Looduskeskkonna väärtustamine Oma aias toimetades, rabas jõhvikal või metsas seenel käies saab juba praegu sõltuvalt tuulesuunast peavalu pideva müra tõttu. Tuulepargi laienedes mürafaktor ju suureneb veelgi. Iga lisatav tuugen (praegused 9 + X uut) suurendab häiringuid inimestele ja loomadele veelgi enam. Nõustun igati mõttega, et vaikus on meie loodusvara (Fred Jüssi). Kahjuks ei saa paljud sellest aru, eriti need, kes ise tuulikute lähedal ei ela. Lisaks mürale on veel ka visuaalne ja valgusreostus. Isiklikest kogemustest lähtuvalt (lähimad saarde valla tuulikud kahelt poolt -Kurmi ja Lauri- asuvad minu kodust 2,5 km kaugusel) saan väita, et minu arvates on valla üldplaneeringus seatud tuulikute minimaalne kaugus, 1km, elamutest väga ebapiisav ja ausalt öeldes ka himutav. Eriti kuna maaomanike nõusolekul võib see vahemaa kahaneda vaid 750 meetrini. Tegemist on ju ikkagi meretuulikute kõrguste tuugenitega! Minu lapsepõlv möödus Kamali külas ja vahepeal küll ära olnuna olen juurte juurde tagasi tulnud ja soovin maal elades kuulata vaikust ning et ka mu lastelastele säiliks väärtuslik elu-ja looduskeskond. Väärtustan väga kodukoha looduskeskkonda ja liigirikkust - linnustik, loomastik, taimestik. Tuugenite taristu (juurdepääsuteed, alused) rajamiseks vajaliku kruusa tõttu lainevad ilmselt Kamali ja Kanaküla karjäärid ja seda metsa- ning põllumaa arvelt. Olemasolevate tuulikute ehituse ajal juba kannatasid Kamali küla elankud väga tolmava kruusatee tõttu nii, et õues oli pea võimatu viibida. Ei saanud aknaid avatuna hoida ega õues pesu kuivatada jne, jne. Tolmutõket küll pandi aga suure teekasutuse koormuse tõttu kadus see väga kiiresti. Samuti muutusid teeolud selliste vedude mahu tõttu väga kehvaks. Mõjualasse jäävatele majapidamistele makstakse  35 keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mis nagu nimetuski ütleb on häringute hüvitamiseks, mida peab taluma mitte boonus. Minu loogiline järeldus on, et kinnisvara väärtus keset tuulikuparki pigem kahaneb. Tähelepanek: Otsene oht lindudele ju kasvab 9 vs X tuugenit (juba praeguses tuulepargis on ette tulnud hukkunud linde sh ka meediakajastust leidnud kotka hukkumine). 3. Saarde Vallavolikogu 15.08.2024 otsusega nr 148 algatati tuuleparkide eriplaneering. Utilitas Wind OÜ esitas vallale EP taotluse 9.05.2024. Postkasti saabunud valla poolt saadetud infolehel on kirjas: “ EP alal on läbi viimisel nii linnustiku, nahkhiirte kui ka Linnustiku ja nahkhiirte lepingud taimestiku uuringud, mille tulemused selguvad 2024 aasta lõpuks.” Kas tõesti on sõlmitud ekspertidega 2023. aastal. võimalik teostada selliseid uuringudid sügistalvisel perioodil augusti lõpp - detsember? Töid teostati 2024. aastal. Täiendavalt tehakse olemasolevas Saarde Kõike eelnevat arvesse võttes ei tunne ma kahjuks, et Saarde vallavalitsus oleks seoses tuulepargis järelseiret. Saarde tuulepargi laiendmise plaanidega oma rahva tervise heaolust hooliv ja looduskeskkonda väärtustav. Ei tunne, et võetakse kuulda või proovitaks mõista... Küsimused: EP asukoha eelvaliku põhimõtted on 1. Millistest kohalikest huvidest ja väärtustest lähtuti EP asukoha eelvalikul? kirjaldatud LS dokumendis ptk 1.2. 2.Kuidas tuulepargi laiendamine toetab tervist tugevdavat elukeskkonda? Tuulikute rajamise võimalikkus ja täpne paigustus selgitatakse välja KOV EP ja Kuidas on tuulepargi laiendus inimest väärtustava elukeskkonna arendamine ning KSH käigus. Hindamisel lähtutakse looduskeskkonna väärtustamine? Eesti Vabariigis kehtivatest Kas vallajuhid ise oleks nõus elama 250 m kõrgusest tuulikust 750m kaugusel? õigusnormidest, mh mis on sätestatud inimese tervise kaitseks. 3. Millal viidi EP alal läbi nii linnustiku, nahkhiirte kui ka taimestiku uuringud? Lisaks käesolevale EP-le on koostamisel uus Saarde valla üldplaneering mis on Kui alustati peale 15.08.24 vastu võetud otsust, siis kas sügistalvisel perioodil ja nii algatatud Saarde Vallavolikogu lühikese aja jooksul on võimalik vastavaid uuringuid teostada? 17.10.2018 otsusega nr 41. Saarde valla Juhul kui alustati juba peale 9.05.24 tehtud Utilitase taotlust ja enne valla volikogu üldplaneeringuga püütakse muu otsust, siis kelle ajendil ja kes kandis kulud? hulgas leida sobivaid asukohti tuuleparkidele kui olulise ruumilise mõjuga ehitistele. Tuuleparkide  36 Millal saab uuringute tulemustega tutvuda? rajamiseks on määratud tuuleenergeetika alad (ORME alad) Milline mõju on linnustikule, nahkhiirtele, taimestikule pikas perspektiivis arvestades, et Tuuleparkide rajamiseks sobiv piirkond saarde tuulepargis on 250 m kõrgused tuulikud? jääb Saarde valla idaossa. Käesoleva EP Kas on plaanis uurida ka mõju loomastikule? ala jääb osaliselt välja üldplaneeringuga määratud tuuleenergeetika aladest hõlmates mh taristuga soetud alasid (k.a ühendus liitumispunktiga), tee ja kaabli servituudid jms. Linnustiku ja nahkhiirte lepingud sõlmitud ekspertidega 2023. aastal. Töid teostati 2024. aastal. Lõplikud uuringu aruanded valmivad praeguse ajakava kohaselt 2025 esimeses pooles. Täiendavalt tehakse olemasolevas Saarde tuulepargis järelseiret. Uuringu tulemustega on võimalik tutvuda hiljemalt KSH aruande avalikustamise protsessis. KSH aruandes käsitletavad teemad on kajastatud KSH programmis tabel 2-3. 4. Mida konkreetselt on saanud Kamali ja Tõlla külade elanikud (peale mõjualasse jäävate elanike taluvustasude) ja kogukond valla eelarvesse lisandunud Utilitaselt Märkus ei puuduta käesolevat EP LS ja saadud hüvitise eest? KSH programmi. Kas ja mitu ning millised töökohad on Saarde valda juurde tulnud senise tuulepargiga?  37 (Äripäeva artikkel 30.08.2022: “Saarde vallavanem Külli Karu kommenteeris küsimust loodavate uute töökohtade kohta vallas, et pärast tuulepargi valmimist tuleb eeldatavasti vähemalt 5-7 otsest ja kaudset pikaajalist töökohta, mis on seotud tuulepargi opereerimisega.) Ettepanekud: 1. Palun Saarde vallal reaalselt järgida 2018-2028 arengukavas kinnitatud visiooni Märkus ei puuduta käesolevat EP LS ja “tervist tugevdav elukeskkond” ja eesmärke “ Inimest väärtustava elukeskkonna KSH programmi. arendamine” ja “Looduskeskkonna väärtustamine” igas valla piirkonnas ! 2. Ootan, et Saarde vald kuulaks, mõistaks ja arvestaks kohalike elanike poolt välja Kõiki asjakohaseid ettepanekuid toodud murekohti tervisele, loodusele, keskkonnale. Mitte ei naeruvääristaks neid kaalutakse ja võimalusel arvestatakse. elanikke, kes pole sinisilmselt kahe käega poolt tuulepargi arenduse laienemisele. 3. Uusi võimalikke tuulikuid ei plaanita püstitada elamutele kindlasti lähemale kui 2,5 Tuulikute tegelik kaugus km elamumaadest ja õuealadest selgub planeeringu ja KSH protsessi jooksul. KSH koosseisus viiakse mh läbi müra modelleerimine. Hindamise aluseks on seatud kriteerium, et ükski elamu ei saa paikneda tuulepargile lähemal kui 1000 m. 1. Esiteks on juba praegu Kamalis kodukandi metsades ringi liikudes kõrvus pidev vuhin. Olen harjunud palju looduses aega veetma ja kui tavapäraselt käisin metsades end laadimas ja palju loodust pildistamas (siinkandis 15 aastat), siis pärast tuulikute Kõiki asjakohaseid ettepanekuid töölehakkamist tulen mitmetunnistelt metsatiirudelt kohati pigem peavaluga koju kaalutakse ja võimalusel nendega S. ja T. S e-kiri: arvestatakse. Võimalik tuulepargi tagasi, sest ma ei kannata tundide kaupa konstantset tuulikute müra. Eriti kuna mina 06.01.25 olen harjunud looduses vaikselt ringi käima. Kahjuks on Kamali küla Lipsu rabast tänu suurus ja lahendus selgub jätkuva Kurmil asuvale kolmele tuugenile kohalik rabavaikus järgmisteks aastakümneteks planeeringu menetluse käigus lähtuvalt igatahes ära võetud. Lemmikuimate kalapüügi kohtadeni Halliste jõel ulatuvad samuti KSH tulemustest. tuulikute mürahäiringud. Suuresti kõik, millega Kamali küla ümbruses lapsepõlvest saati harjunud olin, on praegu kodust 3km raadiuses oleva 5 tuuliku pärast juba  38 muutunud (lähimad tuulikud 2,5km). On siililegi selge, et iga lisatava tuulikuga need häiringud siin piirkonnas nii inimesele kui loodusele ainult kasvavad. Vastupidiselt Saarde valla visioonile, mille märksõnadeks on inimest väärtustav ja tervist tugevdav elukeskkond ning looduskeskkonna väärtustamine, paistab, et kõikide valla piirkondadega selles visioonis arvestatud pole. Paberi peal oleks justkui kogukonda väga kaasatud, kuid paratamatult on jäänud tunne, et paljude Kamali ja Tõlla elanike arvamus ja mured tuulepargi osas pole vallajuhtide teadvusse senimaani kuidagi jõudnud. Samuti on eredalt jäänud meelde 18.09.2024 Tihemetsas toimunud tuulepargi arutelul Utilitas Windi juhatuse liikme Andrus Zavadskise poolt öeldu, et tuulikutest tingitud elukeskkonna häiringud on kohalikel elanikel peas kinni. Selline suhtlusstiil ei kõlba kuskile. Ettepanek: Teen ettepaneku kuulata kohalikke elanikke ja reaalselt arvestada otsuste tegemisel nende inimeste seisukohtadega ning edaspidi palun oma muredest rääkivaid inimesi mitte naeruvääristada. 2. Tutvudes eriplaneeringu ja KSH ajakava ning valladokumentidega, siis mind ajas Lisaks käesolevale EP-le on koostamisel asjade käik siin veidi segadusse ja tekitas mitmeid küsimusi. uue Saarde valla üldplaneeringu, mis on algatatud Saarde Vallavolikogu Saarde vallavolikogu algatas eriplaneeringu 15.08.2024 otsusega nr 1- 3/148. 17.10.2018 otsusega nr 41. Saarde valla https://saarde.ee/documents/119303/39310460/ üldplaneeringuga püütakse muu hulgas leida sobivaid asukohti SaardeVV_15082024_o148.pdf/e23bce83-789e-47e2-b147-cbe80c2a2e24 tuuleparkidele kui olulise ruumilise Otsustati muuhulgas: “Volitada Saarde vallavanemat sõlmima eriplaneeringu mõjuga ehitistele. Tuuleparkide koostamisest huvitatud isikuga OÜ Utilitas Wind leping planeeringu koostamisega ja rajamiseks on määratud keskkonnamõju strateegilise hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks.” “Saarde tuuleenergeetika alad (ORME alad) Vallavalitsusel viia läbi vajalikud hankemenetlused kohaliku omavalitsuse Tuuleparkide rajamiseks sobiv piirkond eriplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija leidmiseks.” jääb Saarde valla idaossa. Käesoleva EP Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi dokumendis, mis avalikule ala jääb osaliselt välja väljapanekule jõudis 03.12.2024, on öeldud: “Linnustiku, nahkhiirte ja taimestiku üldplaneeringuga määratud uuringu läbi viimine - hiljemalt detsember 2024” tuuleenergeetika aladest hõlmates mh taristuga soetud alasid (k.a ühendus  39 https://saarde.ee/documents/119303/41461946/2024_10_31_Saarde_KOV_EP_LS_KSHP. liitumispunktiga), tee ja kaabli pdf/7136435a-af75-4544-abdc-de0b6013f7de servituudid jms. Saarde valla tuulepargi eriplaneeringu detsembrikuises infokirjas on öeldud: “EP alal on Linnustiku ja nahkhiirte lepingud läbi viimisel nii linnustiku, nahkhiirte kui taimestiku uuringud. Uuringute tulemused sõlmitud ekspertidega 2023. aastal. selguvad 2024. aasta lõpuks.” Töid teostati 2024. aastal. Lõplikud uuringu aruanded valmivad praeguse https://saarde.ee/documents/119303/41461946/Infokiri.dets.24.pdf/d00a1df0-9674- ajakava kohaselt 2025 esimeses pooles. 42da-8408-7059f453f8ad Täiendavalt tehakse olemasolevas Saarde vald avaldas tuulepargi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise Saarde tuulepargis järelseiret. hindamise läbiviimise hanke 12.09.2024. Leping töövõtjate Plannum OÜ ja OÜ KSH aruandes käsitletavad teemad on Roheplaaniga sõlmiti 04.10.2024. Hanke tehnilise kirjelduse p 7.3.3 ütleb: “Vajadusel kajastatud KSH programmis. teostatakse detailne lahendus, mis peab tagama planeeringu lõppedes: kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmise ja kehtestamise kohaliku omavalitsuse Planeeringu vastuvõtmise ja poolt.” kehtestamise sh kõik tingimused tuulepargi rajamiseks otsustab Saarde https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/7805004/general-info Vallavolikogu. Küsimus: Millal alustati käesoleva eriplaneeringu alal linnustiku, nahkhiirte ja taimestiku uuringuga kui EP algatati ametlikult alles 15.08.2024? Juhul kui uuringutega alustati enne vallavolikogu otsust, siis kelle ajendil, kelle kuludega ja kes antud uuringuid teostas? Kas on tavapärane, et arendajad teevad enne EP taotlemist/algatamist aladel juba erinevaid keskkonnauuringuid? Detsembrikuise infokirja alusel oli alal läbi viimisel linnustiku, nahkhiirte ja taimestiku uuringud - milliseid liike detsembrikuus veel uuriti? Milliste vahenditega saab KSH läbiviija tagada EP vastuvõtmise ja kehtestamise KOV poolt? 3. Soome Loodusvarade Instituut (Luke) kogus kokku 84 erinevat uuringut 22 riigist Teie poolt edastatud info teadmiseks ning täheldas, et 63% uuritud lindudest, 72% nahkhiirtest ja 67% imetajatest liikusid võetud. KSH programmis tabelis 2-3 on tuuleparkide vahetust lähedusest eemale. Tuuleparkide läheduses vähenesid liikide kirjeldatud hinnatavaid teemakäsitlusi. populatsioonide arvud, muutusid lindude paaritumiskäitumised ning järglaste surmade Täpsem mõju hindamise analüüs arv kasvas. Tugineti uuringutele mis olid tehtud aastatel 1993-2023. Enamasti olid viiakse läbi KSH aruande koostamisel. uuritud tuulikute kõrguseks 50-99m, ainult neljas uuringus oli tuulikute kõrgus üle 150 Võimalik seire kohustus määratakse  40 meetri ja ühel juhul oli uuritud ka üle 200m kõrguse tuuliku mõju. Uuring näitas, et KSH aruande tulemustele tuginedes. tuulikute arv, kõrgus ja labade pikkus mõjutas lindude arvu ja liigirohkust. Tuulikutest KSH aruande valmimisel toimub KSH hoiavad distantsi nt rebased, metskitsed kui halljänesed. aruande avalikustamine, kus on võimalik mõju hindamiste tulemustega https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0006320723004834#s0055 tutvuda ja põhjendatud ettepankuid- Soomes alustati 2023. aastal viis aastat kestva projektiga, kus uuritakse muuhulgas tagasisidet anda. tuuleparkide otsest mõju huntidele. https://www.luke.fi/en/projects/tuuliriista 2024. aasta lõpus öeldi vallaametniku kirjas mulle, et tuuleenergeetika aladeks on Saarde vallas valitud madala ökoloogilise väärtusega ala. Samas isiklikust kogemusest tahaks öelda, et meil on väga liigirikas piirkond. Ainuüksi Kamali küla piirides olen kohanud silmast-silma või näinud paljude loomade tegutsemisjälgi: karu, hunt, ilves, põder, punahirv, metskits, metssiga, halljänes, rebane, kährik, mäger, metsnugis, tuhkur, orav, kobras jpt. Lindudest näiteks: väike-konnakotkas (I kat), kanakull (II kat), metsis (II kat), jäälind (II kat), laululuik (II kat), valgeselg-kirjurähn (II kat), musträhn (III kat), hallpea-rähn (III kat), tamme-kirjurähn (III kat), väänkael (III kat), teder (III kat), laanepüü (III kat), hiireviu (III kat), händkakk (III kat), värbkakk (III kat), sookurg (III kat), väiketüll (III kat), sabatihane, tutt-tihane, pöialpoiss, puukoristaja ja paljud-paljud teised. Roomajatest on esindatud rästik (III kat), nastik (III kat), vaskuss (III kat), arusisalik (III kat). Samuti on see väga liigirikas piirkond nii marjulise kui seenelise jaoks. 2019. aastal tuulikute arutelul ütles praeguse KSH juhtekspert Riin Kutsar mulle (väljavõte arutelu protokollist): “Praktikas hinnatakse loomade müratundlikkus sarnaseks inimeste omale. Häiring on kindlasti tuulikute lähedal, aga antud kontekstis ei hinda me seda oluliseks.” https://saarde.ee/documents/119303/24917646/KSHA+avaliku+arutelu+protokoll_18.0 6.2019.pdf/c3dd28ce-3dba-47e4-9adc-5626e5454c7b Samas Soomes näitel hinnatakse mõjusid loomadele oluliseks, sest vastasel juhul ei hakkaks keegi tegema 5 aastat kestvaid uuringuid.  41 Küsimus: Mis teeb ühest piirkonnast ökoloogiliselt väärtusliku või mitteväärtusliku ala? On selleks indikaatoriks mõni kindel liik või üldine liigirikkus? Kas 6 aastaga on praktikas loomade müratundlikkuse osas midagi muutunud või arvatakse endiselt, et loomade ja inimeste müratundlikkus on sarnane? Kust maalt alates muutuvad häiringud loomadele oluliseks? Kas ainuüksi loomajälg tuuliku läheduses saab olla tõestus, et tegelikult on nendega kõik hästi ning mõjusid suur- ja väikeimetajatele pole (elupaigad, käitumine, poegimine)? Ettepanek: Tuginedes viidatud uurimistööle ja seal väljatoodud imetajatele avaldunud mõjudele, siis teen ettepaneku viia Saarde valla tuuleenergeetika aladel läbi loomastiku-uuringud ja -seire ning arvestada tuulepargi planeerimisel ka suur- ja väikeimetajatele avalduvate mõjudega. Samuti hinnata tuulikute rajamise ja ümbruskonnas toimuvate metsaraiete kumulatiivset mõju elupaikadele ning liigirikkusele. 4. Keskkonnaagentuuri “Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine” aruandes selgus, et Saarde–Põhja-Sakala uuringualale tuulikute püstitamine avaldaks väga suurt mõju sealsele elustikule. Seega oleks mõistlikum antud piirkond hüvitusalana hoopis kaitse alla võtta. “Tekkivad mõjud on sedavõrd ulatuslikud ja olulised, et neid ei ole arenduse korral võimalik vältida ja leevendada. Samuti ei ole mõistlik ja reaalne sellise ala puhul püüda LS ja KSH programmi dokumendis on tekkinud mõjusid hüvitada, sest uuringualast esinduslikumaid võimalikke hüvitusalasid kajastatud hindamisele tulevad leida on väga raske või võimatu. Kokkuvõttes sobib Saarde–Põhja-Sakala uuringualal mõjuvaldkonnad. Täpsem tuuleenergia arenduse asemel kasutada seda ala tuuleparkide ehitusega kaasnevate mõjuhindamine viiakse läbi järgmises keskkonnamõjude hüvitusalana, võtta riikliku kaitse alla ja parandada ala elupaikade etapis ehk KSH aruande koostamisel. kvaliteeti veelgi. Veelgi enam, arvestades väga ulatuslikke tuuleenergeetika arendusplaane maismaal tõstatub päevakorda nii olemasolevate kui eriti uute tuuleparkide ebasoodsate mõjude hüvitamise vajadus vastavatele tundlikele liikidele. Käeoleva uuringuala puhul on tegemist ühe kõige perspektiivsema piirkonnaga teiste arendusalade tekitatud ebasoodsate mõjude hüvitamise alana kasutamiseks juhul kui tagada soodne seisund ja selle parendamine.”  42 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2024- 10/REPowerEU_KAURi_uuringualad_l%C3%B5pparuanne_20241009_avalik.pdf Ettepanek: Arvestades Keskkonnaagentuuri aruandes väljatoodud uuringute ja soovitustega teen ettepaneku Saarde vallal astuda omapoolseid konkreetseid samme, et Saarde-Põhja-Sakala uuringuala metsad liigirikkuse ja elupaikade säilimise nimel kaitse alla võetaks. 5. Arvestades seda, mida Saarde tuulepargi läheduses kogenud olen, siis minu meelest on valla üldplaneeringus seatud tuulikute minimaalne kaugus, 1km, elamutest väga ebapiisav. Loomulikult iga päev on tuugenite kõrval erinev ja müra levikut mõjutavad paljud tegurid, kuid rohkem kui aasta jooksul pole olnud kordagi, mil ma poleks tuulikutest lähemal kui 2km nende vuhisemist selgelt kuulnud. Kujutage nüüd ette neid rahulikke päevi, mil inimene tahab oma aias lihtsalt puhata või teha muid toimetusi. Tuulikute tegelik kaugus Võiks olla vaikus, aga taustaks kõlab ainult tuugenite vuhin. Varem või hiljem see ajab elamumaadest ja õuealadest selgub kas hulluks või inimene harjub. Fakt on, et endist vaikust enam pole. Seni kuuldud kõige eriplaneeringu ja KSH aruande kaugemad tuulikute helid on minuni jõudnud 3,8km pealt. Ikka ja jälle turgatavad pähe koostamise ja menetlemise käigus, Fred Jüssi sõnad: “Vaikus kui loodusvara.” sealhulgas uuringuaruannete ning Kahjuks paljud ei mõista seda või saavad sellest aru alles siis kui vaikust enam modelleerimise tulemuste alusel. jäädavalt pole. “Tuulikut ei paigutata üldjuhul eluhoonele lähemale kui 1 km. Hindamise aluseks on seatud Kokkuleppel maaomanikuga võib detailplaneeringu koostamisel tuuliku paigutada kriteerium, et ükski elamu ei saa eluhoonele lähemale, kuni 750 m kaugusele eluhoonest.” paikneda tuulepargile lähemal kui 1000 m. https://saarde.ee/documents/119303/41412915/2024- 11_Saarde_YP_Seletuskiri.pdf/d4bc7121-d8c3-4236-90ab-4a7e4518f143 Küsimus: Kas vallajuhid ja arendajad ise elavad või elaksid vabatahtlikult ning hea tujuga tuulepargist 1-2km kaugusel? Ettepanek: Uusi tuulikuid ei püstitata elamutele lähemale kui 2,5km. S.K e-kiri: Saarde tuulepargi laiendus ja uute tuuleparkide rajamine tuleb välistada! Seiskohad teadmiseks võetud. KSH programmiga on ette nähtud müra 05.01.25 mõju, sh madalsageduslik müra ja  43 Infraheli on Eestis täiesti uus teema, mis käib paratamatult kaasas suurte masinate infraheli, hindamine KSH aruandes liikumisega. See on füüsikaline paratamatus. Infraheli ei tekita ainult tuulikud vaid ka koosseisus. lennukid, laevad, töötavad mootorid, ventilatsioonisüsteemid jne. Kliimaministeeriumi tellimusel on Tuulikute puhul teeb infraheli eriliseks just tuugenist tulenevalt spetsiifiline signatuur. koostamisel töö Tuuleparkide mõju Selleks on infraheli impulsid, mis levivad kaugele läbi õhu ja maapinna. Nende võrdlev analüüs ja juhend impulsside eest pole võimalik varjuda. Infraheli jääb sagedusvahemikku 0-20Hz. mõjuhindajatele. See sisaldab Näiteks lainepikkus 1Hz sageduse korral on 343m. Et ennast selle lainepikkuse eest võrdlevat analüüsi välisriikide (nende kaitsta peab hoone seina paksus olema 343m, mis on ilmselgelt võimatu. Isegi kui seas vähemalt Soome, Taani ja kasutada moodsaid müra neelavaid materjale jääks selle lainepikkuse korral Saksamaa) mere- ja isoleerivaks seina paksuseks ebareaalne suurus. maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist Infraheli levib väga suurte vahemaade taha väga väikese sumbumisega keskkonda. Me (KMH ja KSH) puudutavatest räägime kuni 90km levialast. regulatsioonidest, normidest, Infraheli tuulikute korral tuleb juttuks just selle impulssiivse iseloomu tõttu. Need metoodikatest, juhenditest ja helirõhu lained, mis levides läbistavad majade seinad ja aknad, läbistavad samuti praktikatest, keskendudes mõjudele inimkeha varba küünest juuksekarvani. nagu välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra ehk infraheli, Miks on see probleem? Kuna infraheli mõjub inimkehale stressorina, siis stressi seisund vibratsioon ja varjutamine. ei kao kogu selles saastunud keskonnas viibimise aja jooksul. Stressis keha nõrgeneb ning muutub haigustele vastuvõtlikuks. Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed Millised on esimesed sümptomid, mis ilmnevad infraheliga saastunud keskonnas ettepanekud välisõhus leviva müra, viibides: Surve kõrvades, vererõhu tõus, iiveldus, peavalu, seletamatud öised ärkamised, madalsagedusliku müra (infraheli), Õpiraskused, Unehäired (need võivad ilmneda üsna kiiresti), keskendumishäired vibratsiooni ja varjutamise (suuresti põhjustatud unetusest) efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks Millised on sümptomid, mis ilmnevad pikema aja jooksul: Südame rütmihäired, ning antud häiringute ennetamiseks, Perikardiumi paksenemine, Südameinfarkt, Südame veresoonkonna paksenemine, vältimiseks ja leevendamiseks ning Teatud keskuste kahjustus ajus, Muutused sisekõrvas, Reaktsioonivõime vähenemine, vajadusel vastavate õigusaktide Epilepsia muutmiseks. Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega,  44 Inimeseti on sümptomite ilmnemine ja nende intensiivsus erinevad. Samuti sõltub see KSH aruande koostamise ajal on infraheli energiast, ehk mürataseme rõhust, milles inimene on sunnitud elema ning mõjuhindajatel kasutada parim mida mõõdetakse detsibillides (dB). võimalik kogemus ja riiklikult kokkulepitud metoodikad müra Tuleb rõhutada, et täna Eestis ei ole madalsagedusliku heli (0-200Hz) piirnormid käsitluseks ja hindamiseks. kuidagi reguleeritud, suunised puuduvad. Tuuleparkide planeerimisel müra modelleerimiseks (tarkvaraga WindPro) kasutatakse Soomlaste lähenemist. Selles Täpsem müra hindamine teostatakse programmis valitakse seadistus Finland low frequency. Kasutatakse seda seepärast, et KSH aruande raames. Soomlastel on Eestiga sarnased madalsagedusliku müra normid. Mida ette võtta kui selgub, et kodu jääb infraheli mõjupiirkonda? Kõige kindlam viis end ja peret selle häiringu eest kaitsta on lahkuda sellest mõjualast. Teadma peab, et mida kauem seda müra talutakse/kannatatakse, seda raskemaks kujunevad tervisesümptomid. Infraheli müras ei ole võimalik kohaneda, selle müraga saastunud keskkonnast tuleb eemalduda! Siin tekib rida sotsiaalseid probleeme. Et kuhu siis minna, kellele müraga reostatud elukoht müüa, et müügist saadud raha eest uus eluase soetada? Otsida ohvrit kellele varjatud puudusega eluase maha müüa lõpeb varem või hiljem kohtus, pahaaimamatu ostja hagiga kohtus tehing tagasi keerata. Miks siis arstid ei löö häirekella, et sellises keskonnas ei ole võimalik elada? Põhjus on lihtne. Täna õppeasutustes ei koolitata arste infahelist tingitud vibroakstilise tõve sümptome ära tundma. Kui inimene arsti poole pöördub eelpool kirjeldatud probleemidega, kirjutatakse välja ravimid sümptomite mahasurumiseks ilma süvenemata, mis äkitsi ilmunud sümptomite juurpõhjuseks on. Edasi juhtub see, et kannatajale kirjutatakse ajapikku järjest kangemad ravimid, et kuidagigi selles keskonnas päev õhtusse saata. Kui abi pole loota arstidelt, siis kelle poole pöörduda? KOV lähtub seadustest ja kohaliku elaniku huvid mängitakse tuuleenergia ettevõtete kasuks maha. Viimaste lobistide regulaarsed külastused KOV asutustes on teada nähtused.  45 Mida siis ikkagi teha? Tuleb aru saada, et täna planeeritud üle Eestilise tuulikute väljaarendamise korral muutub enamus maapiirkondi elamiskõlbmatuks just nimelt infraheli saaste tõttu. Inimesed muutuvad selle tulemusel nõrgemaks ja haigemaks. Kuniks ei ole selgeid madalsagedulikke müra piirnorme seadusesse kirjutatud käituvad tuuleenerga arendajad kohalike inimestega oma suva ja südametunnistusetuse järgi. Seega vaja on peatada tänased erinevad planeeringud kuniks on loodud seadus, kus on selgelt kirjas, mida ja kui kaugele inimasustusest võib rajada. Siin põrkume taas mitmetasandilise probleemiga. Nimelt, et oleks võimalik kindlaks teha, millised peaksid olema need normid, peame mõistma, kuidas käitub inimorganism ühel või teisel või kolmandal juhul. Kuid kuidas määrata norme, kui tänased arstid ei oska ega tea vibroakustilisest tõvest ega vajalikest arstlikest testidest midagi? Kas üldse on võimalik määrata norme infraheliga saastunud elukeskkonnale, on samuti küsimus, mis vajab vastust. Järgmine probleem tekib infraheli mõõtmistega. Olles uurinud Eestis tegutsevate akustikaettevõtete võimekust läbi viia korrektseid ja kõrge resolutsiooniga infraheli mõõtmisi, saan kindlalt väita, et kahjuks selline võimekus puudub eranditult neil kõigil. Sealhulgas puudub selline võimekus ka Terviseameti füüsikalaboril, mis justkui plaanib teha infraheli mõõtmisi, kuid kelle võimekus on heal juhul mõõta kolmandaid või nejandaid harmoonilisi ja sedagi 1/3 oktaviribas. Baassageduse mõõtmisvõimekus neil puudub. Eestist paraku ei leia inimest, kes oleks spetsialiseerunud infrahelile ja selle mõõtmistele. Kui puuduvad arstidel teadmised viia tervisehädad kokku infrahelist põhjustatuga ja puudub võimekus mõõta infraheli impulsse korrektselt täna juba töötavate tuuleenergia jaamade näitel, siis kuidas on võimalik luua seadus, mis reguleerib ja kaitseb elukeskkonda infraheli saaste eest? Juhul kui seadust plaanitakse koostada mõnede teiste riikide normide najal, siis tuleb kindlasti mõista, et need normid ei pruugi ka mujal maailmas kehtida 6,5MW ja suuremate tuulikute korral. Viimaseid üldjuhul paigutatakse merre mitte maismaale 1km kaugusele elamust.  46 Kui riigis puudub võimekus mõista, kuidas tuleb mõõta infraheli impulsse ja teha kindlaks infraheli põhjustatud tervisehädad, siis ei ole ka lootust probleem kui selline lahendada. Jälle tekib küsimus, kuidas siis edasi? Tänaseks on probleemi lahendamise, mis puudutab infraheli mõõtmisi ja mõõtmiste tulemuste seostamist infraheliga saastunud keskkonnas elavate inimeste tervisekaebustega, võtnud südameasjaks MTÜ Looduse ja Inimeste Eest. Oleme võtnud ühendust Portugalist infraheli spetsialistiga kelle abiga suudame peagi läbi viia Eestis kõrge resolutsiooniga infraheli mõõtmisi. Samuti pakub meie kontaktisik nõustamist, kuidas viia läbi meditsiinilisi teste, mis aitavad tõendada infraheli mõju patsientidel, kes elavad infraheliga saastunud keskkonnas. Seega on võimekus kõrge resolutsiooniga infraheli mõõta peagi ühel Eestis tegutseval kodaniku algatusel loodud MTÜ’l olemas. On ainult aja küsimus, millal saab selgeks, kui intensiivselt Saarde vallas ja Sopi-Tootsi tuulepargis tuugenid infraheli impulsse emiteerivad. Korrektsed mõõtmised on esimene samm peatamaks see hullumeelne tuugenite püstitamine Eesti looduskaunitesse kohtadesse rikkudes loodust ja inimeste elukeskkonda. MTÜ’le on tänaseks teada 4 leibkonda, kes plaanivad jätta ja kes juba on jätnud kodu Saarde vallas. Põhjuseks on tuulikute käivitamise ajast tekkinud väljakannatamatu madalsageduslik häiring. Loota ja arvata, et need jäävad üksikjuhtumiteks oleks naiivne. Olukorra tõsidust ametkonnad paraku ei tunnista ja arendustega minnakse täiskäigul edasi. Infrahelist saastunud keskond muutub paraku paljudele inimestele üsna kiiresti elamiskõlbmatuks ja pikas perspektiivis ka neile kes seda keskkonda alguses paremini taluvad /…I osa teeb kokkuvõtte eriplaneeringu programmis välja toodud lähteseisukohtadest, Arvamus on registreeritud. mis on leitav tervikkirjas lk 1- 3…/ V.K, e-kiri: II OSA 26.12.2024 Arvamus ja põhjendused EP ja KSH lähteseisukohtade ja asjakohasuse kohta KSH programmis on ette nähtud koostöö Mulgi vallaga, vt ptk 3.1. 13. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi Planeeringu ja KSH osapooled. Mulgi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise  47 piirkonda. Valitsevate edela- läänetuultega kandub niiske mereline õhumass vald on esitanud ka omapoolse Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Üle 2/3 kõigist seisukoha. frontidest saabub Eestisse edela- läänekaartest. Eelnev omab tähtsust, kuna Mulgi vald jääb Saarde tuulepargi tuulikute suhtes allatuult ja seetõttu Saarde tuulepargi häiringud 2/3 kanduvad edela- läänetuultega Mulgi valla territooriumile. Seega on vajalik käsitleda mõju hindamist Saarde valla piiriüleselt. 14. Lisaks tuleb arvesse võtta, et häiringud ulatuvad EP ala piiridest palju Visuaalse mõju hindamisel käsitletakse kaugemale, kui 2 km. Saarde valla esimese tuulepargi häiringud kahjustavad tuulikute nähtavust ja vaadete suurel määral Viljandimaad ja Mulgi valla elanikke. Näiteks Saarde tuulikute muutumist. Visualiseeringud visuaalne mõju on nähtav nii Viljandi lähedalt Viiratsi mäelt, kui Karksi-Nuia koostatakse KSH raames kohtadest kus poolt tulles Lopa mäelt, samal ajal Kilingi- Nõmmest, kui Saarde valla keskuse tuulikud nähtavusanalüüsi alusel poolt vaadates on visuaalne häiring olematu. jäävad näha ja mille suhtes esineb võimalik avalik huvi (kultuuriväärtusega kohad, puhkealad, turismiobjektid, planeeringutes määratud ilusa vaatega kohad, vaated väärtuslikelt maastikelt, vaated teedelt jms). Vaated üldiselt ei ole omandiõiguse osaks. 15. Mulgi valla elanikud on peale esimese tuulepargi käivitamist korduvalt Olemasoleva Saarde tuulepargi mõju pöödunud Saarde valla poole ja andnud teada, et Saarde tuulepark on juba küsimuses Mulgi valla elanikele jääb enesega kaasa toonud pöördumatuid keskkonna alaseid muutusi, seadnud vald 16.12.2024 antud seisukohale. ohtu inimeste tervise ja heaolu, sellega koos kultuuripärandi ja inimeste Tuulepargi planeeritava laienduse vara, kuna inimesed on sunnitud ja hakanud infraheli ja mõjusid sh ka võimalikke mõjusid elektromagnetkiirguse häiringutest tulenevalt oma kodust lahkuma. Mulgi valla elanikele hinnatakse põhjalikult valmivas eriplaneeringus ja Saarde Vallavalitsusele on esitatud pöördumised: 23.11.2024 nr 7-13/1383; selle osaks olevas KSH aruandes. 15.10.2024 nr 1-8/1238; 19.12.2024 Arvamus-vastuväide nr. 7-13/1383-2. Saarde valla volikogu kaalub ja  48 Saarde Vallavalitsus otsustusprotsessis meie pöördumiste sisuga arvestanud ei otsustab seejärel, kas eriplaneering ole, 16.12.2024 edastatatud vastuses annab Saarde Vallavalitsus teada enda kehtestada või mitte. seisukoha: “Teadaolevalt asub Teie kinnistule lähim tuulik Teile umbes 2,08 km kaugusel. Saarde vallal puuduvad andmed selle kohta, et tuulikute mõju Teile ületaks ettenähtud norme ja tooks Teile kaasa selliseid tagajärgi nagu oma kaebuses kirjeldate, seda enam, et Teie kinnistu ei jää ühegi tuuliku mõjualasse. Esitatud andmetele tuginedes puudub valla hinnangul selgus ja kindlus ka Teie võimaliku elukohavahetuse toimumisest ja selle tegelikest põhjustest, arvestades, et elukoha valik on inimese vaba tahe ja võib sõltuda paljudest asjaoludest nagu inimese subjektiivne arvamus, eelistused ja soovid, rahaline, perekondlik või tööalane olukord jmt, mis kohalikku omavalitsust ei puuduta ja millesse kohalik omavalitsus ei saa sekkuda”. 16. 10. detsembril avaldas Saarde vald enda FB lehel kommentaari: “ 25. - 27.11.2024 teostati Saarde vallas tuulikute mõjualas ning ka väljaspool mõjuaja mürauuringud, mille tulemused selguvad 2025 aasta alguses. Mürauuringu tulemusi võetakse ka keskkonnamõju strateegilise hindamise Tegemist on LS ja KSH programmi aruande koostamisel arvesse. Mõõtmise tulemuste avalikustamisest annab vald avaliku aruteluga, kus antakse teada kõikides valla ametlikes kanalites ning korraldatakse ka selleteemaline lühiülevaade dokumendist ja avaliku avalik arutelu. PS! Lähteseisukohtade ja keskkonna strateegilise väljapaneku jooksul laekunud hindamise programmi avalikul arutelul (6. ja 10. veebruaril 2025) ei ettepanekutest ning nendega arutata müra mõõtmise tulemusi!” Meie soov on EP avalikul arutelul arvestamisest. Arutelul on võimalik kindlasti rääkida infraheli ja elektromagnetkiirguse ning nende esitada veel põhjendatud seisukohti- koosmõjust inimese tervisele. arvamusi LS ja KSH programmi kohta. KSH programmiga on ette nähtu müra modelleerimine, millega selgitatakse müra leviku ulatus ja võimalik mõju. Tulemused selguvad KSH aruande koostamise käigus.  49 17. Praegusel juhul avaliku väljapaneku käigus on asutud hindamise eesmärgil koguma olulisi ebasoodsaid mõjusid, siis tuleb mõjude hindamisel ka päriselt arvestada mõjuga inimeste heaolule, varale, asustuse arengule, taristule jms. Lisaks tuleb EP keskkonnamõju hindamisel Saarde vallal senisest aktiivsemat koostööd teha Mulgi vallaga ja arvestada Viljandimaa ning Mulgi valla arengudokumentidega, samuti Saarde-Mulgi valla piiriääres elavate inimeste arvamusega, seda eriti seetõttu, et Saarde vald paigaldas 4 tuulikut sellisele maa –alale, mida igast küljest ümbritseb Mulgi vald. KSH programmis on ette nähtud koostöö Mulgi vallaga, vt ptk 3.1. Planeeringu ja KSH osapooled. 18. EP ala ja juba olemasolevate tuulikute hüpoteetilisse 2 km mõjualasse jääb osaliselt või tervikuna 13 asustusüksust (EP joonis 2-10) kokku 109 eluhoonega ja ligikaudu 260 elanikuga. Kuna EP piir kattub mitmes kohas Mulgi valla KSH programmis on ette nähtud piiriga, peab arvestada võimalusega, et tuulikud paigaldatakse taaskord koostöö Mulgi vallaga, vt ptk 3.1. vahetult Mulgi valla piiri äärde, tuleb EP kirjeldada lisaks Saarde valla Planeeringu ja KSH osapooled. statislistele näitajatele ka Mulgi valla külade elanikonna statistilisi näitajaid ja tuulikute mõju neile. 19. /…punktis 19 väljavõte dokumendist“ Viljandi maakonna arengustrateegia Arvamus on registreeritud. 2035 Viljandimaa – arenev PÄRIS EESTI“, mis on leitav tervikkirjas lk 5…/ 20. Üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ tuulikuparkide rajamist Viljandi Kohaliku omavalitsuse EP ülesandeks maakonda ette nähtud ei ole. Viljandimaa maakonnaplaneeringus 2030+ on olulise ruumilise mõjuga ehitiste Viljandi maakondliku tähtsusega tuuleparke maakonnaplaneeringus ei planeerimine, kui sellise ehitise asukoht kavandata. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata ohtlikke ei ole üldplaneeringus määratud.  50 keskkonnategureid kaasa toovaid objekte. Asustuse arengu suunamisega Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a inimeste tervisele ja varale olulist mõju ei kaasne. Maakonnaplaneeringus on määruse nr 102 „Olulise ruumilise käsitletud seoseid energiataristu arendamise (tuulepargid) osas vaid järgmist- mõjuga ehitiste nimekiri“ punkt 4 väiketuulikuid võib rajada oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. Viljandi kohaselt on enam kui 30 meetri maakonnaplaneeringuga on seatud põhimõtted valdade üldplaneeringute kõrgustest elektrituulikutest koosnev koostamisel. Abja valla kehtivas üldplaneeringus ja KSH arundes tuulepark olulise ruumilise mõjuga tuuleenergeetika mõjusid ei käsitleta. ehitis. 21. EP programmis kirjeldatakse, et tuulikute paigutus ei ole veel teada, avaliku väljapaneku käigus arvestatakse mõjuala ulatust EP ala piirist. See faktiline asjaolu tähendab Mulgi valla elanike jaoks kindlat müra ja infraheli häiringute suurenemist. Mulgi valla elanikele tekkivat ebasoodsat mõju KSH programmis on ette nähtud tuleb strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võtta, kuna koostöö Mulgi vallaga, vt ptk 3.1. seesugune tegevus on vastuolus Mulgi vallas kehtivate Planeeringu ja KSH osapooled. arengudokumentidega. Eriplaneeringus on välja toodud, et ka hetkel kehtivas Saarde valla üldplaneeringus (kehtestatud Saarde Vallavolikogu 30.01.2008 otsusega nr 2) ei käsitleta tuuleparkide rajamist. Läbi viidud uuringud- Mida kõrgem tuulik, seda rohkem tuult, samas ka rohkem Tegemist on LS ja KSH programmi segamist avaliku aruteluga, kus antakse lühiülevaade dokumendist ning 22. Programmi dokumendis on kirjas, et KSH aruande koostamisel lähtutakse mh laekunud ettepanekutest ja nendega läbiviidud uuringu tulemustest. Saarde vald aga ei avalda läbiviidud arvestamisest. Arutelul on võimalik uuringu tulemusi 6. ja 10. veebruaril 2025 avalikel aruteludel. esitada veel põhjendatud seisukohti- arvamusi LS ja KSH programmi kohta. KSH programmi järgselt asutakse koostama KSH aruannet läbiviidud uuringute tulemustest lähtuvalt. KSH aruande valmimise järgselt toimub KSH aruande avalikustamine, kus on kõigil huvitatud isikutel võimalik mõjude hindamiste tulemustega tutvuda.  51 23. Kliimaministeeriumi andmetel avati Ida-Virumaal 14. augustil 2024 Aidu tuulepark, kuhu püstitati 17 tuulikut, koguvõimsusega 75 megavatti, mis teeb ühe tuuliku võimsuseks 4,4 MW, mis on samaväärsed Saarde tuulikutega ja Saarde Vallavalitsus saatis Saarde valla omavahel võrreldavad. 08.12.2024 "AK.Nädal" uuris, kuidas häirivad tuulepargi laienduse EP LS ja KSH tuulepargid julgeolekut” ja 28.11.2024 Delfis ilmunud artiklis “Aidu tuulepark programmi seisukoha saamiseks ka segab kaitseväe signaalluuret”, kus selgitab kaitseväe luurekeskuse ülem, Kaitseministeeriumile. kolonel Anti Kiviselg: “Antud objekti puhul oli negatiivne mõju näha pargi Kaitseministeeriumiga tuleb kerkimise järel. Kaitsevägi on teinud kontrollmõõtmisi, mis on tõestanud, et kooskõlastada iga üksiku tuuliku tuulikud tekitavad ja peegeldavad keskkonnas häiringuid, mis mõjutavad täpsed geograafilised koordinaadid nende seirevõimet. „Tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet registreeris sõltumata planeeritavate tuulikute viimasel neljal aastal 16 kilomeetri kauguselt mõõdetuna tuulikute poolt kõrgusest. tekitatud tsiviilraadiohäired – need ületasid hajaasustuse normeeritud elektriväljatugevuse sajakordselt (40 Db)” 24. Saardes viidi läbi madalsageduslikud müra mõõtmised, mille käigus ilmnesid järgmised probleemid: 1) Terviseameti füüsikalaboril puudub selliste mõõtmiste läbiviimiseks akrediteering (ISO7196), 2) mõõtmisi viidi läbi seadmega millel puudus kalibreerimine. Mis puudutab mõjude hindamist inimtervisele, siis ei ole Eestis tervikuna, (ENMAK KSH aruandes ei hinnata mõju inimese tervisele), samuti Põhja-Pärnumaal, Tootsi –Sopi tuulepargi KSH's ei arvesatud tuugenitest lähtuva elektromagnetkiirguse ega ka infraheli mõjuga inimtervisele. Samuti puudub nimetatud mõjude koosmõju Märkus ei puuduta EP LS ja KSH hindamine. Elektromagnetkiirgust on mainitud Põhja-Pärnumaa valla KSH's programmi. ainult raadioside häiringute raames. Samuti on jäetud tähelepanuta tuugeni vastavussertifikaat. See puudutab nii tuugeni kondlit kui ka tuugeni rootori labasid. Ei ole kirjeldatud, kuidas ja mil moel on kindlaks tehtud, et nimetatud osised vastavad euroopas kehtestatud ohutusnõuetele. Nõuetele vastavuse korral väljastatakse seadmetele CE märgis. Samasisulist teavet, et mõõtmistööde teostamisel puudus Terviseametil vastav akrediteering kinnitab Saarde vald ka enda veebilehel.  52 /…punktides 25 – 29 on välja toodud hinnanguid Kliimaseadusele, mis on leitavad Arvamus on registreeritud. tervikkirjas lk 8-9…/ /…punktides 30-35 on esitatud väljavõtteid 17.12.2024 (ENMAK) KSH aruande Arvamus on registreeritud. avalikust arutelust, mis on leitavad tervikkirjast lk 9-10…/ /…punktides 36-55 on esitatud väljavõtteid erinevatest dokumentidest ja Arvamus on registreeritud. strateegiatest, mis on leitavad tervikkirjas lk 10-13…/ Ettepanekud: I LÕPETADA KOHALIKU OMAVALITSUSE ERIPLANEERING 1. 15.11.2023 Euroopa Parlamendi resolutsiooni punkti 59 kohaselt tuleb arvestada põlisrahva huvidega ja austada põlisrahvaste õigusi ja vabatahtlikust otsuste tegemisel. Vt. p. 28 2. Saarde tuulepargi häiringud 2/3 osas kanduvad edela-läänetuultega Mulgi valla territooriumile. Planeerimisseaduse § 97 lg. 1 p.1 alusel palun lõpetada Seisukoht teadmiseks võetud. EP ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering, kuna eriplaneering rikub minu, kui selle käigus koostatava KSH aruande põlisrahva liikme õigusi ja piirab minu vabadusi. Kahju, mis on tekkinud minu ja tulemusena selgitatakse välja, kas ja tuulikute mõjualas elevate inimeste tervisele, kaalub üles mistahes muu kasu. Vt. millises ulatuses on tuulepargi p. 13 - 24 rajamine võimalik. 3. Riigikohtulahendis 3-3-1-88-15 selgitab kolleegium, et üldplaneeringus Sellest infost lähtuvalt otsustab Saare fikseeritud tuuleparkide koguvõimsus näitab ära mahu, milles vallaelanikel tuleb Vallavolikogu planeeringu ja selle tuulegeneraatorite tööga kaasnevaid riiveid avaliku huvi tõttu taluda. Üleriigilises mahu kehtestamise. planeeringus Eesti 2030+ tuulikuparkide rajamist Viljandi maakonda ette nähtud ei ole. Viljandimaa maakonnaplaneeringus 2030+ Viljandi maakondliku tähtsusega tuuleparke maakonnaplaneeringus ei kavandata. Maakonnaplaneeringuga ei kavandata ohtlikke keskkonnategureid kaasa toovaid objekte ning asustuse arengu suunamisega inimeste tervisele ja varale olulist mõju ei kaasne. Maakonnaplaneeringus on käsitletud seoseid energiataristu arendamise (tuulepargid) osas vaid järgnevalt- väiketuulikuid võib rajada oma majapidamise või ettevõtte tarbeks. Viljandi maakonnaplaneeringuga on seatud põhimõtted valdade  53 üldplaneeringute koostamisel. Abja valla kehtivas üldplaneeringus ja KSH arundes tuuleenergeetika mõjusid ei käsitleta. Kokkuvõtlikult Viljandimaa maakonnaplaneering ei sea Viljandimaa inimestele kohustust taluda tuulikute eriplaneeringu käigus tekkivat elektromagnetkiirgust ja infraheli, millega kaasneb oluline mõju inimeste tervisele. II ALTERNATIIVSED ARVAMUSED ja ETTEPANEKUD KSH programmis on mõju mürale, varjutusele ja inimese tervisele 4. Saarde valla tuulepargi ja tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu kavandamise nimetatud. Vt tabel 2-3. KSH kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline programmi järgselt hakatakse mõjusid hindamise programmi p. 2.1. seatud lähteseisukohtadest tulenevalt ei ole EP KSH analüüsima ja hindama, mille mõjuhinnang piisav, kuna ei ole hinnatud mõjusid inimeste tervise riskide, tulemisena valmib KSH aruanne. KSH inimeste heaolu, vara ja taristu arengu suhtes. Tervisekahjudest ei saa mööda aruanne avalikustatakse ja kõigil vaadata. KSH käigus tuleb hinnata tuulikute mõju inimese tervisele. Vt. p. 21-23 ja osapooltel on võimalik p. 28-33 mõjuhindamiste tulemustega tutvuda. KSH programm on lähtedokument, mis kaardistab mõjuvaldkonnad, mida asutakse hilisemalt hindama. 5. Kuigi EP mõjuala ulatub Mulgi valda, jagab Saarde vallavalitsus informatsiooni vaid Kõiki, kellele kuuluvad eluruumid Saarde valla elanikele, oodates vaid Saarde valla kohalike elanike seisukohti ja asuvad EP alast 2 km raadiuses, on LS arvamusi. EP KSH teavitustegevus ja mõjuhinnangu uuring on puudulikult läbi ja KSH programmi avalikust viidud. väljapanekust, kirjaga teavitatud, sh Mulgi valda jäävate eluruumide omanikke. 6. Palun esitada Saarde valla ja Mulgi valla poolt heaks kiidetud koostööleping, mille Mulgi Vallavalitsus on avaliku alusel on Saarde-Mulgi valla piiriäärne ala planeeritud tuulikute tööstuspiirkonnaks ja väljapaneku jooksul esitanud oma mille alusel lasub Mulgi valla elanikel tuulikute taluvuskohustus. seisukohad oma 06.01.2025 kirjaga nr 7-1/36-5. KSH programmis on ette nähtud koostöö Mulgi vallaga, vt ptk 3.1. Planeeringu ja KSH osapooled.  54 7. Saarde valla KOV eriplaneeringu piir kattub mitmes kohas Mulgi valla piiriga. Kuna Saarde vald ei ole hindamise programmis arvestanud Mulgi valla strateegiliste arengudokumentidega ja Mulgi valla piiriäärsetel aladel elevate elanike statisliste näitajatega ja tuulikute mõjuga neile ning Mulgi valla elanike pöördumistega, teen Keskkonnatasude seadusest tulenevat ettepaneku eriplaneeringu piiriks arvestada minimaalselt 2 -3 km. Mulgi valla tuulepargi mõjuala sh selle ulatust piirist, sõltuvalt tuulikute kõrgusest. Vt. p. 17 -20 Mulgi valda, on käsitletud LS ja KSHP 01.07.2023 jõustunud Keskkonnatasude seadus § 553 lg 2. ptk 2.6.10. 8. Tuulepargi kasutusaegne müra võib selle lähiümbruses olla olulise mõjuga, KSH programm näeb ette müra mistõttu tuleb läbi viia müra mõju hindamine (sh madalsageduslik müra mõju modelleerimist ja selle mõju hindamist käsitlus). KSH käigus teostas uuringuid Terviseameti füüsikalabor, kellel puudus vastavalt hetkel kehtivale selliste mõõtmiste läbiviimiseks akrediteering (ISO7196) ning mõõtmisi viidi läbi õigusraamistikule. kalibrireerimata seadmega. Lisaks Saarde vald on otsustanud 6. ja 10. veebruaril 2025 Saarde valla läbi viidud müra uuring ei avalikel aruteludel uuringu tulemusi mitte avaldada. Saarde Vallavalitsusel tuleb ole teostatud KSH alusuuringuna. planeerimiseaduse § 102. lg 2 alusel KSH sisse viia avaliku arutelu käigus kogutud ja Võimalusel võetakse nimetatud hinnatud mõjud, kuid Saarde vallavalitsusel puudub vajalik infraheli ja uuringu tulemusi KSH aruande elektromagnetkiirguse mõju hinnang, samuti nende häiringute koosmõju hinnang koostamisel arvesse. inimese tervisele. Kliimaministeeriumi tellimusel on Palun selgitada, kuidas saab teha väga suure ja olulise mõjuga avaliku ruumi koostamisel töö Tuuleparkide mõju planeerimisega seonduvaid otsuseid, kui uuringut läbiviival asutusel puudub võrdlev analüüs ja juhend akrediteering (puudub vastav pädevus) ja seadmed on kalibreerimata. Olematu mõjuhindajatele. See sisaldab info - olemasolevaks lugemine või ebaõige info - tõeseks infoks tunnistamine võrdlevat analüüsi välisriikide (nende või info mistahes muul moel moonutamine rikub otseselt minu EV seas vähemalt Soome, Taani ja põhiseaduslikke ja põlisrahvale seatud õigusi ja vabadusi. Saksamaa) mere- ja maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH ja KSH) puudutavatest  55 regulatsioonidest, normidest, metoodikatest, juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine. Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks. Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega, KSH aruande koostamise ajal on mõjuhindajatel kasutada parim võimalik kogemus ja riiklikult kokkulepitud metoodikad müra käsitluseks ja hindamiseks. Täpsem müra hindamine teostatakse KSH aruande raames. 9. Iga kohalik omavalitsus vastavalt oma planeerimisautonoomiale otsustab, kas ta Ettepanek ei puuduta EP LS ja KSH kavandab tuuleparke või mitte. Kas Saarde Vallavolikogu liikmed: Eiko Tammist, programmi. Kadri-Aija Viik, Jaanus Männik, Väino Lensment, Aleks Lind, Kerli Tori, Talvi Saar  56 ja Andro Lemmik võtavad vastutuse Mulgi valla inimeste elu, tervise ja vara eest. Poliitik peab selgitama, miks ta sellise otsuse teeb. Kuna KSH hindab vaid mõjusid keskkonnale, siis Saarde vallavolikogu liikmed asuvad ilma mõjuhinnanguta inimese tervisele otsustama Mulgi valla põlisrahva põhiseaduslike õiguste eest, oma tervisele, omandile ja vabadusele. Palun volikogu istungil igal volikogu liikmel põhjendada enda seisukohta. 10. Saarde Vallavalitsus, Saarde Vallavolikogu ei ole arvestanud Mulgi valla Saarde vald on algatanud olemasoleva kodanike korduvate pöördumistega, seoses tuuleala arendustegevusega. tuulepargi laienduse eriplaneeringu. Viljandimaa arengudokumentide kohaselt saab areng toimuda vaid ettevõtjate, Planeeringute koostamine on üks kodanikuühiskonna ja avaliku sektori ühiste jõupingutuste tulemusel sidusas haldusmenetlusi, mida kohalik ühiskonnas. Saarde valla tuulealade eriplaneering ei ole heas kooskõlas ega arvesta omavalitsus viib läbi selleks, et anda Viljandimaa elanikele seatud arengueesmärkidega, eelkõige põhjusel et kõigile huvitatutele võimalus ruumi eriplaneeringute läbi viimise käigus on puudunud koostöö erasektori ja avaliku kujundamise reeglite seadmisel kaasa sektori vahel. rääkida. Hetkel toimub eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi Riigikohtu Halduskollegiumi kohtuotsuses 3-3-1-39-07 p. 2. kaebuses leiti, et koostamine ja menetlemine ehk ongi vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, kuna linnavolikogu ei ole kaebaja esitatud käes etapp, kus kõigil on võimalik seisukohti arvesse võtnud ja samuti ei ole haldusaktis põhjendatud, miks kaebaja kaasa rääkida ja arvamust avaldada. seisukohti ei ole arvesse võetud ning p. 16 ja 17. selgitab kolleegium, et käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et kohalik omavalitsus oleks detailplaneeringu menetluses Hetkel on tegemist kaebaja esitatud seisukohti kaalunud ning nende arvestamata jätmist põhjendanud. planeerimismenetluse ja KSH esimese Kaalutlusõiguse teostamata jätmine võis antud juhul viia ebaõigele lahendusele etapiga, mis on lähtealuseks ning seega ka vaidlustatud otsuse sisulise õigusvastasuseni. järgmisesse protsessi etappidesse. KSH aruande koostamise käigus selgub, kas ja millises ruumilises ulatuses on tuulepargi rajamine algatatud EP aladel võimalik. 11. Kokkuvõtlikult Saarde valla EP KSH on vastuolus Viljandimaa ja Mulgi valla Vt eelmine vastus. arendustegevust läbivate sihtidega.  57 12. EP ja KSH planeeritavate muutustega kaasnevad pikaajalised tagajärjed ning KSH eesmärk on avalikkuse ja teaduslikult tõendatud oht inimkonnale ja planeedile Maa. asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane KSH aruanne. KSH aruande tulemusena selgub alles, kas ja millises mahus on võimalik tuuleparki rajada. 13. Ametniku eetikakoodeks kehtib avaliku teenistuse seaduse järgi ametnikele. Eetikakoodeksi kohaselt võetakse Eestis avalikku teenistusse isik, kellel on ametikoha ülesannete täitmiseks parimad teadmised, oskused ja kogemused. Ametnik peab oma töös arvestama konkreetse tegevuse mõjuga riigile ja ühiskonnale laiemalt. Kui Ei puuduta EP LS ja KSH programmi. kohtusin Saarde Vallavalitsuses vallavanemaga, jagas vallavanem selgitusi, et Saarde Vallavalitsuse taastuvenergiaspetsialistil puuduvad sellele ametikohale eeltatavad kompententsid. Ebakompetentsusega võib kaasneda võhiklikkuse probleem, et tööülesndeid asutakse käsitlema ühekülgselt või ühe sihtrühma põhiselt. 14. Kokkuvõtlikult EP ja KSH programmi on asunud läbi viima ja mõjude hindamist tõlgendama ja kinnitama ebakompentsed volikogu liikmed, akrediteeringuta labor, Ei puuduta EP LS ja KSH programmi. ebakompentsed ametnikud ning kalibrireerimata seadmed, mistõttu ei saa EP kaasnevat tegevust pidada usaldusväärseks. MTÜ Looduse ja a) Punkt 1.2 Tuulepargi rajamise võimalikkus ja Inimeste Eest e-kiri: täpne paigutus selgub Olgugi, et olemasoleva tuulepargi laienduse mõju võib ehitusjärgus olla väiksem 06.01.2025 planeeringulahenduse käigus. kui täiesti uuel arendusalal, tuleb kõnesoleva laienduse puhul arvesse võta  58 olemasoleva Saarde tuulepargi (9 tuugenit) negatiivset mõju tuulepargi ümbruse Tuulepargi rajamise võimalikkust saab elanikele. Praegusest olukorrast nähtub, et modelleeringute kohane 1 km hinnata pärast KSH läbiviimist. miinimumkaugus elamust ei ole kaugeltki piisav – tervisehäired ilmnevad ka suurusjärgus 2–3 km kaugusel tuulepargist. ETTEPANEK: peatada tuulepargi laienduse planeering seni, kuni on teostatud tervisemõjude terviklik ja põhjalik uuring ning selle põhjal tuvastatud selline elamu minimaalne kaugus lähimast tuulikust, mis on inimtervisele ohutu. Kõnesolev minimaalne kaugus tuleb leida valemiga, milles võetakse muu hulgas arvesse tuuliku kogukõrgust ja nimivõimsust, tiiviku pindala, labatipu joonkiirust, laba kuju (eelpainutatud, väändes), läbipainde tehaseväärtuseid, rootori standardkallet vertikaaltasapinna suhtes ja rootori massi. Taimkate iseloomu ei saa arvestada, sest taimkate võib tuuliku kasuliku tööea (ca 25–30 aastat) jooksul oluliselt muutuda. Lisaks tuleb paigalduskohast ja ankurdusviisist sõltuvalt arvesse võta maapinna aluskivimi kaudu horisontaalselt leviva vibratsiooni ulatust ja iseloomu. b) Punkt 2.1 Käsitlevas punktis tsiteeritakse KeHJSi: „Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas Mõjus inimese sotsiaalsetele pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi vajadustele, tervisele ja varale või vara.“ käsitletakse ptk 2.6.10. KSH aruandes käsitletakse kinnisvara väärtuse langust ETTEPANEK: kuna majanduslikus mõtes on vara üks põhiomadusi tema väärtus, Maa-ameti kinnisvarastatistika ning tuleb keskkonnamõju olulisuse hindamisel hinnata ka tuulepargi ümbruses asuva teaduskirjanduse alusel. elukondliku kinnisvara väärtuse langust. Mujal maailmas tehtud ülevaadete põhjal ei ole vaidlust küsimuses, kas elukondliku kinnisvara väärtus tuulepargi mõjualas väheneb. Ainus küsimus on hinnalanguse suuruses. c) Punkt 2.6.4 KSH programmis on nimetatud teema tabelis 2.3 kajastatud ning ette nähtud mõju hindamine rohevõrgustiku  59 Tuulepargi laiendus katub Saarde valla ÜP-s märgitud rohevõrgustiku tugialade ja aladele. Teie seisukoht on võetud rohekoridoridega. Tööstusrajatiste püstitamine rohevõrgustikku on aga teadmiseks. ebasoovitav ning looduskeskkonda kahjustav. ETTEPANEK: mite planeerida tuulikuid rohevõrgustiku tugialadele ega rohekoridoridele. d) Punkt 2.6.10 Mõjuala käsitlust ei muudeta. Täpne Dokumendis viidatakse „hüpoteetilisele“ mõjualale. Kuna mõjuala ulatus on mõju hindamine viiakse läbi KSH määratud keskkonnatasude seadusega, ei saa seda nimetada hüpoteetiliseks. aruande koostamisel, millega täpsustakse mh avalduvate mõjudega ETTEPANEK: asendada kõikjal dokumendis väljend „hüpoteetiline mõjuala“ kaasnev mõjuala ulatus. väljendiga „seadusjärgne mõjuala“ asjakohases käändes. e) Punkt 2.6.10, jao􀆟s „Müra ja vibratsioon“ KSH programm näeb ette müra Taanlaste (Mõller, Pedersen 2004) uurimuses „Hearing at low and infrasonic modelleerimist ja selle mõju hindamist, frequencies“ (Noise and Health 6(23):37-57) märgitakse muu hulgas järgmist: sh madalsagedusliku ja infraheli • „As a surprise to most people (even to many acous􀆟cians), the threshold arvutusi, vastavalt hetkel kehtivale curve con􀆟nues below 20 and even 16 Hz, and - as it will be seen in the õigusraamistikule. following sec􀆟ons - humans can perceive sound at least down to a few Kliimaministeeriumi tellimusel on Hertz. This applies to all humans with a normal hearing organ, and not koostamisel töö Tuuleparkide mõju just to a few persons.“ võrdlev analüüs ja juhend • „It has also been shown that the hearing threshold may have a mõjuhindajatele. See sisaldab microstructure that causes a person to be especially sensi􀆟ve at certain võrdlevat analüüsi välisriikide (nende frequencies. These two phenomena may explain observa􀆟ons from case seas vähemalt Soome, Taani ja studies, where individuals seem to be annoyed by sound that is far below Saksamaa) mere- ja the normal threshold of hearing. It should be stressed that the maismaatuuleparkide rajamise ja explana􀆟on has not been confirmed in specific cases.“ kasutamise keskkonnamõju hindamist • One way in which the presence of infrasonic sound can be detected at (KMH ja KSH) puudutavatest levels around or possibly below the hearing threshold is by modulation of regulatsioonidest, normidest, higher frequencies. The infrasound moves the eardrum and the middle metoodikatest, juhenditest ja ear bones, and the displacement may be so large that their mechanical praktikatest, keskendudes mõjudele properties and the transmission change. As a consequence, sounds at nagu välisõhus leviv müra,  60 higher frequencies are amplitude-modulated with the infrasound. This madalsageduslik müra ehk infraheli, effect is easily demonstrated in a suitable laboratory, and it emphasises vibratsioon ja varjutamine. the need of very quiet conditions, when perception of infrasound is Analüüsi tulemustele tuginedes studied. pakutakse välja konkreetsed Uurimusest järeldub, et inimesed tajuvad vähemalt mõnehertsise sagedusega ettepanekud välisõhus leviva müra, infraheli. Samuti esineb helimustreid, mis on oma olemuselt inimese jaoks madalsagedusliku müra (infraheli), häirivad, sõltuvalt sagedusest. Lisaks on tuvastatud, et infraheli olemasolul võivad vibratsiooni ja varjutamise kuulmislävest kõrgema sagedusvahemiku helid muutuda inimese jaoks efektiivsemaks hindamiseks, võimenduda ja muutuda seeläbi häirivaks. prognoosimiseks ja reguleerimiseks ning antud häiringute ennetamiseks, ETTEPANEK: tuulikumüra hindamisel arvestada, et tuulikumüra on muust vältimiseks ja leevendamiseks ning tööstusmürast erinev oma spetsiifika ja helisignatuuri tõtu, mistõtu ei saa vajadusel vastavate õigusaktide tugineda pelgalt üldkehtivatele tööstusmüra normidele. Samu arvestada, et muutmiseks. tuulikumüra võib sisaldada helimustreid, mis on inimese jaoks häirivad. Lisaks võta arvesse infraheli ja kuulmislävest kõrgemas sagedustivahemikus helide Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib koostoimet, mille tõtu muutuvad kõrgemad helid inimorganismile häirivaks. 2025. aasta esimesel poolel. Seega, Eespool esitatust tulenevalt teostada adekvaatne müramodelleering, kasutades KSH aruande koostamise ajal on lisaks helirõhu kaalutud keskmise meetodile ka helirõhu lineaarse mõõtmise mõjuhindajatel kasutada parim meetodit, määrates lineaarsel meetodil helirõhutipud kogu sagedusspektri võimalik kogemus ja riiklikult ulatuses ehk alates 0,1 Hz. kokkulepitud metoodikad müra käsitluseks ja hindamiseks. Täpsem müra hindamine teostatakse KSH aruande raames.  61 1. Infraheli ja madalsageduslik müra 1. Kuidas plaanib Saarde vald hinnata ja vähendada infraheli ning madalsagedusliku müra mõju elanike tervisele, võttes arvesse rahvusvahelisi teadusuuringuid nende mõjude kohta? 2. Kuidas kavatsetakse kompenseerida võimalikku mõju infraheli tundlikele Teie kiri on teadmiseks võetud. Juhime elanikele, näiteks unehäired ja stress? tähelepanu tuulepargi rajamise 3. Kas on tehtud sõltumatuid teaduslikke uuringuid tuuleparkide infraheli mõju võimalikkus, ruumiline ulatus ja täpne kohta kohalikele loomadele, nagu metssigade ja suurimetajate liikumisharjumuste paigutus selgub planeeringulahenduse muutused? käigus. Tuulepargi rajamise 4. Kuidas plaanib vald hinnata infraheli pikaajalist mõju ja leevendusmeetmete võimalikkust saab hinnata pärast KSH tõhusust? läbiviimist. 2. Varjutus, müra ja valguse mõju Hetkel on nii planeering kui selle KSH 5. Kas varjutuse ja nn "vilkuva efekti" (shadow flicker) mõju kohta on olemas täpsed esimeses etapis. Valminud KSH analüüsid ning millised leevendusmeetmed on kavandatud? programmi tabelis 2-3 on kirjeldatud M.I e-kiri: hinnatavaid teemakäsitlusi. Tegemist 6. Kuidas plaanib Saarde vald vähendada tuuleturbiinide põhjustatud müra ja valguse on hindamise etapiga mis 06.01.25 mõju öise eluviisiga imetajatele, nagu nahkhiired ja ökosüsteemide liikmed? lähtedokumendiks ja KSH aruande 3. Pinnase ja mulla viljakus koostamise aluseks. Täpsem mõju hindamise analüüs viiakse läbi KSH 7. Milliseid meetmeid on kavandatud, et minimeerida mulla tihendamist ja vee aruande koostamisel. Võimalikud äravoolu, mis võivad kahjustada põllumajandusmaade viljakust? leevendavad meetmed, seire kohustus 8. Kuidas plaanib Saarde vald hinnata tuuleparkide rajamise ja taristu mõju mulla määratakse KSH aruande tulemustele viljakusele, sealhulgas vihmausside ja teiste mullaorganismide populatsioonidele? tuginedes. KSH aruande valmimisel toimub KSH aruande avalikustamine, 4. Kohalik ökosüsteem ja liigirikkus kus on võimalik mõju hindamiste 9. Kuidas plaanib Saarde vald hinnata tuuleparkide kumulatiivset mõju kohalikele tulemustega tutvuda ja põhjendatud liikidele, sealhulgas tolmeldajatele ja nende toitumispaikadele? ettepankuid-tagasisidet anda. 10. Kas tuuleparkide rajamise eel on tehtud põhjalikke inventuure kõigi tundlike liikide kohta, sealhulgas ohustatud liikide elupaikade tuvastamine?  62 11. Milliseid pikaajalisi meetmeid on kavandatud kahjustatud ökosüsteemide taastamiseks, sealhulgas veekogude ja metsade elurikkuse taastamine? 12. Kuidas plaanib vald kaitsta ohustatud ja tundlike liikide, sealhulgas kahepaiksete, taimede ja metsloomade elupaiku, tagades nende säilimise ja sobivate elutingimuste kestlikkuse? 5. Linnustik ja liikumisteed 13. Kuidas plaanib Saarde vald vähendada linnustikule tekkivaid häiringuid ja kokkupõrkeriske, eriti röövlindude ja haugaslaste puhul, arvestades tuulikute ja õhuliinide põhjustatud suremust? 14. Kuidas kavatsetakse tagada lindude pesitsusalade kaitse tuuleparkide mõjuvööndis? 15. Kas kaalutakse tuuleparkide alade asukoha muutmist, et vältida lindude pesitsusalade häirimist? 16. Kuidas plaanib vald vähendada tuuleparkide põhjustatud tõkkeefekti ja linnuliikide, sealhulgas röövlindude ja rändlindude, liikumisvõimaluste häirimist? 6. Metsade kaitse ja rohevõrgustik 17. Kuidas plaanib Saarde vald vähendada tuuleparkide rajamisest tingitud metsade killustumist ja elupaikade kadu, arvestades, et praegused leevendusmeetmed ei suuda neid probleeme täielikult kompenseerida? 18. Kuidas plaanib vald tagada rohevõrgustiku ja elupaikade ühenduvuse säilimise, arvestades, et KSH leevendusmeetmed ei paku piisavat kaitset? 7. Maastiku ja kultuuriväärtuste kaitse 19. Kuidas plaanib vald kaitsta väärtuslikke maastikke tuuleparkide visuaalse ja ökoloogilise mõju eest? 20. Kas on kaalutud meetmeid, mis tagaksid maastike täieliku kaitse?  63 21. Kuidas tagatakse, et tuuleparkide rajamine ei kahjustaks kohalikke maastikke, sealhulgas kultuuriväärtusi ja turismimajandust? 8. Majanduslik ja sotsiaalne mõju 22. Kuidas kavatsetakse hinnata tuuleparkide mõju kohalikele põllumajandustootjatele, sealhulgas mulla ja põllumajandustoodangu kvaliteedile? 23. Kas on kaalutud kompensatsioonimehhanisme elanikele ja põllumajandusettevõtjatele, kelle maad ja elukvaliteet võivad tuuleparkide tõttu mõjutatud saada? 24. Kuidas plaanib vald kaasata kohalikke kogukondi, et tagada tuuleparkide arendamisel sotsiaalne tasakaal ja kogukonna heakskiit? 9. KSH ja objektiivsus 25. Kuidas tagab Saarde vald, et KSH järgiks jätkusuutlikkuse põhimõtteid ega asetaks arendajate huve keskkonnakaitsest ettepoole? 26. Kuidas plaanib vald tagada KSH objektiivsuse ja vältida arendajate huvide eelistamist keskkonnakaitse arvelt? 10. Täiendavad küsimused ja teemad 27. Kuidas kavatsetakse käsitleda tuuleparkide labade ringlussevõtu ja kasutusest kõrvaldamisega seotud keskkonnaprobleeme, sealhulgas mikroplastide ja kemikaalide leket? 28. Kas on hinnatud mikroplasti mõju, mis hakkab labadelt eralduma, sealhulgas bisfenool-A sisaldus? 29. Kas on kavandatud uuringuid, mis hindavad tuuleparkide mõju kliimamuutustega kohanemise võimele kohalikus ökosüsteemis? 30. Kas on hinnatud mõju piirkonna veetasemetele, sealhulgas põhjavee kvaliteedile ja kättesaadavusele?  64 11. Natura 2000 alad ja kaitsealad 31. Kuidas kavatseb Saarde vald tagada kaitsealade ja nendega seotud rikkaliku looduskoosluse säilimise, arvestades, et KSH soovitused vääriselupaikade asendamiseks alternatiivsete paikadega ei pruugi olla tõhusad ning suurendavad elupaikade hävimise ja liikide kadumise riski? 32. Kuidas plaanib vald tagada, et tuuleparkide arendustegevus ei kahjustaks Natura 2000 alade terviklikkust ja ökoloogilisi funktsioone? 33. Kas on kaalutud tuuleparkide alade ümberpaigutamist, et vältida tundlike alade kahjustamist ja säilitada nende bioloogiline mitmekesisus? 12. Pesitsusalad ja tundlikud liigid 34. Kas on tehtud analüüse, mis kinnitavad, et KSH-s pakutud meetmed, nagu alade kohandamine, on piisavad tundlike pesitsusalade, näiteks kotkaste ja must-toonekure kaitseks? 35. Kas kaalutakse pesitsusalade täielikku kaitset ja tuuleparkide alternatiivsete asukohtade valikut? 36. Millised teaduslikud tõendid toetavad KSH-s esitatud meetmete tõhusust tundlike liikide kaitsmisel? 13. Ehitustegevuse mõju pinnasele ja veekogudele 37. Kuidas plaanib Saarde vald vältida ehitustegevusest tingitud erosiooni ja pinnasekahjustusi tundlikel aladel, nagu karstialad ja kaitsmata põhjaveega alad? 38. Milliseid pikaajalisi meetmeid on kavandatud, et kaitsta veekogusid settete äravoolu ja reostuse eest tuuleparkide ehituse käigus? 39. Kas on kaalutud alternatiivseid ehitusmeetodeid või tehnoloogiaid, mis vähendaksid mõju pinnasele ja veeökosüsteemidele? 14. Tuuleparkide kumulatiivsed mõjud  65 40. Kuidas plaanib Saarde vald hinnata ja hallata tuuleparkide kumulatiivset mõju kohalikele ökosüsteemidele, elupaikadele ja piirkonna elurikkusele? 41. Kas on kavandatud meetmeid, mis vähendaksid tuuleparkide koostoimet teiste arenduste ja infrastruktuuriga, sealhulgas teede ja õhuliinidega? 42. Milliseid teaduslikke tõendeid on esitatud, mis näitavad kavandatud meetmete tõhusust kumulatiivsete mõjude vähendamisel? 15. Elurikkuse taastamine ja säilitamine 43. Milliseid tegevusi on kavandatud elurikkuse taastamiseks aladel, mida tuuleparkide arendus mõjutab? 44. Kui kaua kestab hinnanguliselt looduslike ökosüsteemide taastumisprotsess ning millised meetmed aitavad taastumist kiirendada? 45. Kas on koostatud kava, mis tagab kahjustatud piirkondade ökosüsteemide pikaajalise säilimise ja funktsionaalsuse? 16. Looduskaitseliselt väärtuslikud alad ja rohekoridorid 46. Kuidas plaanib Saarde vald tagada looduskaitseliselt väärtuslike alade, sealhulgas rohekoridoride, funktsionaalsuse ja terviklikkuse tuuleparkide arendamise käigus? 47. Kas on kavandatud täiendavaid meetmeid, et säilitada ja taastada looduslike elupaikade ühenduvus tuuleparkide rajamisel? 48. Kuidas hinnatakse rohekoridoride katkestamise mõju piirkonna liikide rändeteedele ja ökosüsteemide toimimisele? 17. Inimeste tervis ja heaolu 49. Kuidas plaanib Saarde vald hinnata tuuleparkide põhjustatud müra ja infraheli pikaajalist mõju elanike tervisele?  66 50. Kas on kavandatud regulaarseid mõõtmisi ja monitooringuprogramme, mis aitaksid hinnata infraheli ja müra taset elanike kodudes? 51. Millised meetmed on kavandatud, et leevendada tuuleparkide võimalikke tervisemõjusid, sealhulgas unehäireid ja stressi? 18. Tuuleparkide majanduslik mõju ja kompensatsioonimehhanismid 52. Kas on hinnatud tuuleparkide mõju kohalike elanike kinnisvarahindadele ja kuidas plaanib Saarde vald seda kompenseerida? 53. Kas on kaalutud Taani eeskujul maade väljaostmise või kompensatsioonimehhanismide rakendamist tuuleparkide mõjualas elavatele elanikele? 54. Kuidas hinnatakse tuuleparkide võimalikku mõju piirkonna turismimajandusele ja kultuuriväärtustele? 19. Ringlussevõtt ja keskkonnasäästlikkus 55. Kuidas plaanib Saarde vald lahendada tuuleturbiinide labade ringlussevõtu ja kasutusest kõrvaldamisega seotud keskkonnaprobleemid? 56. Kas on hinnatud tuuleturbiinide labade vananemisega seotud mikroplasti ja kemikaalide (sh bisfenool-A) võimalikku mõju keskkonnale? 57. Millised meetmed on kavandatud tuuleparkide keskkonnasäästlikuks haldamiseks pärast nende tööea lõppu? 20. Rahvusvahelised standardid ja parimad praktikad 58. Kuidas plaanib Saarde vald tagada, et tuuleparkide planeerimisel järgitakse rahvusvahelisi ja Euroopa Liidu keskkonnastandardeid? 59. Kas on analüüsitud rahvusvahelisi parimaid praktikaid tuuleparkide planeerimisel ja neid kohandatud Saarde valla konteksti? 21. Täiendavad uuringud ja monitooring  67 60. Kas on kavandatud sõltumatuid teaduslikke uuringuid, mis aitaksid hinnata tuuleparkide arendamise mõju keskkonnale ja kogukonnale? 61. Kuidas plaanitakse jälgida tuuleparkide pikaajalist mõju piirkonna elurikkusele ja elanikele, et vajadusel kohandada leevendusmeetmeid? 62. Kas on kavandatud pidev seireprogramm, mis jälgiks tuuleparkide mõju vee-, pinnase- ja õhukvaliteedile? Kokkuvõte ja järeldused 63. Kuidas plaanib Saarde vald tagada, et kõik KSH-s käsitletud meetmed on objektiivsed, läbipaistvad ja teaduslikult põhjendatud? 64. Kas on kaalutud tuuleparkide arendamise peatamist, kui leevendusmeetmed osutuvad ebapiisavaks või mõju keskkonnale ja kogukonnale liiga suureks? 65. Millised on Saarde valla prioriteedid ja pikaajalised eesmärgid tuuleparkide arendamise kontekstis?  68 Saarde valda Mulgi valla piiri läheduses läänes on juba rajatud 9 tuulikuga Saarde KSH programm näeb ette müra tuulepark kõrgusega 230 m. Esimeses arenduses paigaldati 4 tuulikut sellisele modelleerimist ja selle mõju hindamist, maa-alale, mida igast küljest ümbritseb Mulgi vald, mis jääb Saarde tuulepargi sh madalsagedusliku ja infraheli tuulikute suhtes allatuult, mistõttu 2/3 osas kanduvad valitsevate edela- arvutusi, vastavalt hetkel kehtivale läänetuultega mürahäiringud Mulgi valla territooriumile. õigusraamistikule. Mulgi valla elanikud on peale esimese tuulepargi käivitamist korduvalt pöördunud Kliimaministeeriumi tellimusel on Saarde valla poole ja andnud teada, et Saarde tuulepark on juba enesega kaasa koostamisel töö Tuuleparkide mõju toonud pöördumatuid keskkonnalaseid muutusi, seadnud ohtu inimeste tervise ja võrdlev analüüs ja juhend heaolu, sellega koos kultuuripärandi ja inimeste vara. mõjuhindajatele. See sisaldab Programmi lähteseisukoha punkti 2.1. kirjeldatakse, et keskkonnamõju on oluline, kui võrdlevat analüüsi välisriikide (nende see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas seas vähemalt Soome, Taani ja pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või Saksamaa) mere- ja vara. maismaatuuleparkide rajamise ja Tuulikute mõju inimese tervisele avaldub eeskätt läbi müra (sh madalsageduslik müra kasutamise keskkonnamõju hindamist ehk infraheli ja vibratsioon) ning varjutuse, mistõttu nende modelleerimine ja (KMH ja KSH) puudutavatest Mulgi Vallavalitsus hindamine on tavapäraselt tuuleparkide KSH osa. Lisaks häirib osa elanikkonda ka regulatsioonidest, normidest, Kiri: 06.01.2025 tuulikute visuaalne mõju. Samuti arvatakse, et müra, varjutuse ja visuaalse mõju metoodikatest, juhenditest ja nr 7-1/36-5 koosmõjus kahaneb kinnisvara väärtus. praktikatest, keskendudes mõjudele Andmete kogumisel mõjude hindamiseks tuleb ka päriselt arvestada mõjudega nagu välisõhus leviv müra, inimeste heaolule, varale, asutuste arengule, taristule jms ning senisest madalsageduslik müra ehk infraheli, aktiivsemalt tuleb teha koostööd Mulgi vallaga ja Saarde-Mulgi valla piiri ääres vibratsioon ja varjutamine. elavate inimeste arvamustega. Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud välisõhus leviva müra, madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks.  69 Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega, KSH aruande koostamise ajal on mõjuhindajatel kasutada parim võimalik kogemus ja riiklikult kokkulepitud metoodikad müra käsitluseks ja hindamiseks. Täpsem müra hindamine teostatakse KSH aruande raames. Programmi lähteseisukohta punkti 2.8 kohaselt lähtuvalt planeeringu asukohast Seisukoht on võetud teadmiseks, KSH piiriülest mõju planeeringu elluviimisel ette näha ei ole ning piiriülese mõju programmi täiedatakse. hindamine KSH aruandes ei ole vajalik. EP ala ja juba olemasolevate tuulikute hüpoteetilisse 2 km mõjualasse jääb osaliselt või tervikuna 13 asustusüksust kokku 109 eluhoonega ja ligikaudu 260 elanikuga. Kuna EP piir kattub mitmes kohas Mulgi valla piiriga tuleks EP kirjeldada lisaks Saarde valla statistilistele näitajatele ka Mulgi valla külade elanikkonna statistilisi näitajaid ja tuulikute mõju neile. Mulgi Vallavalitsus arutas 6. jaanuari 2025. aasta istungil Saarde valla tuulepargi edasiarenduse eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohti ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ning tuginedes eeltoodule teeb ettepaneku Saarde tuulepargi planeerimisel arvestada järgmiste tingimustega: Seisukohad võetud teadmiseks 1) tuuliku mast ei tohi paikneda Mulgi valla territooriumile jäävatele elu- või ühiskondlikele hoonetele lähemal, kui 5000 m; 2) tuulikud peavad asuma nii, et need ei ole nähtavad vähemalt 240 kraadi ulatuses elu- ja ühiskondlike hoonete vaateväljast. Mulgi Vallavalitsus soovib olla kaasatud Saarde tuulepargi projekti keskkonnamõju Ettepanek teadmiseks võetud. Mulgi hindamise menetluses. vald on olnud kaasatud ja kaasataks järgnevates planeeringu menetluse ja KSH protsessi etappides.  70 Pärast avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu laekunud arvamused Saarde valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku Tuulepargi rajamise võimalikkus ja lähteseisukohtade ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise programmi osas täpne paigutus selgub arvamus ja ettepanek. planeeringulahenduse käigus. Minu ettepanek on peatada kõik eriplaneeringu ja ka üldplaneeringu tuuleparkide Tuulepargi rajamise võimalikkust saab tänased uuringud. Kuni ei ole põhjalikult kogu tuuleenergia elukaar läbi uuritud alates hinnata pärast KSH läbiviimist. must, värvilise ja väärimetallide, plastikute, polümeeride , muude keemiliste ühendite tootmisest- kaevandamisest utiliseerimiseni tsüklid ei saa hinnata milline KSH programm näeb ette müra energialahendus on rohelisem, taastuvam, säästlikum, efektiivsem, kallim või modelleerimist ja selle mõju hindamist, odavam. sh madalsagedusliku ja infraheli Ka mõjude hindamisel ei olda täna võimelised modelleerima kogu helispektri ulatuse arvutusi, vastavalt hetkel kehtivale mõjusid, Puudub kompetents, puuduvad vahendid, puuduvad regulatsioonid. õigusraamistikule. Keegi ei kujuta täna ette, et ilma vastava hariduse ja kompetentsita hakkaksime Kliimaministeeriumi tellimusel on ehitama Eestisse tuumajaama. Kui meil puuduvad täna täielikud teadmised koostamisel töö Tuuleparkide mõju tuuletööstuse kõigist mõjudest loodusele, inimestele, loomastikule kogu läbi võrdlev analüüs ja juhend M.K (Volikogu liige) tuuleparkide elukaare, me ei suuda modelleerida kogu mõjuspektrit, ei saa ometi ka mõjuhindajatele. See sisaldab e-kiri: menetleda võimalikke asukohti ja mõjusid nendel. võrdlevat analüüsi välisriikide (nende 24.01.2025 Hinnata ja kaalutletud otsuseid saab ja võib langetada vaid siis, kui kõik on eelnevalt seas vähemalt Soome, Taani ja põhjalikult uuritud, vastuvaidlematult tõestatud. Mitte langetada otsuseid kuskil Saksamaa) mere- ja kellegi poolt sõlmitud kokkulepete, lubaduste, vägisi peale surutud kohustute najal. maismaatuuleparkide rajamise ja kasutamise keskkonnamõju hindamist (KMH ja KSH) puudutavatest regulatsioonidest, normidest, metoodikatest, juhenditest ja praktikatest, keskendudes mõjudele nagu välisõhus leviv müra, madalsageduslik müra ehk infraheli, vibratsioon ja varjutamine. Analüüsi tulemustele tuginedes pakutakse välja konkreetsed ettepanekud välisõhus leviva müra,  71 madalsagedusliku müra (infraheli), vibratsiooni ja varjutamise efektiivsemaks hindamiseks, prognoosimiseks ja reguleerimiseks ning antud häiringute ennetamiseks, vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel vastavate õigusaktide muutmiseks. Töö koostaja on ELLE OÜ ja see valmib 2025. aasta esimesel poolel. Seega, KSH aruande koostamise ajal on mõjuhindajatel kasutada parim võimalik kogemus ja riiklikult kokkulepitud metoodikad müra käsitluseks ja hindamiseks. Täpsem müra hindamine teostatakse KSH aruande raames. Esitasite 29.01.2025kirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis DELTA Teadmiseks võetud. KSH programmis 30.01.2025 numbriga 13-3/25-171)Eesti Geoloogiateenistusele kooskõlastamiseks tehakse vastavad parandused. Saarde valla tuulepargi edasiarenduse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi planeering) asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) programmi. Planeeringu koostamine ja KSH on algatatud Saarde Vallavolikogu 15.08.2024 otsusega nr 1-3/148. EP koostamise eesmärk on Eesti püstitada tuulepark ja tuulepargi toimimiseks vajalik taristu Pärnu maakonnas Saarde Geoloogiateenistus vallas. Dokumentidega oli võimalik tutvuda Saarde valla koduleheküljel: 30.01.2025 nr 13- https://saarde.ee/saarde-tuulepargi-edasiarendus. 3/25-177 Planeeringudokumendid on varasemalt üle vaadanud Maa-amet esitades oma ettepanekud 05.12.2024 kirjaga nr 6-3/24/11139-6. Planeeritav ala kattub seisuga 30.01.2025 osaliselt maavarade registris arvel oleva Napsi turbamaardla (registrikaart nr 144) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru  72 plokiga 5. Kehtivaid kaevandamislubasid ega Keskkonnaametis menetluses olevaid kaevandamisloa taotlusi planeeringualal hetkel ei ole. Planeeringuala kattumine maardlatega on lähteseisukohtades kajastatud. Ala kattub ka täielikult üldgeoloogilise uurimistöö loaga YGUL/522251 „Rapla-ja Pärnumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum“. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 99 lõike 1 kohaselt tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu eelvalik koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi kohaliku omavalitsuse eriplaneering käsitleb. PlanS § 105 lõike 1 kohaselt esitatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega kooskõlastamiseks PlanS § 99 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 alusel kui planeeritaval maa-alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ja riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-s sätestatud korras Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitusel riigiasutusega, kelle ülesanne on tagada riigi geoloogiaalane pädevus. Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid, kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 alusel Kliimaministeerium või kliimaministri volitusel Kliimaministeeriumi valitsemisala riigiasutus, kelle ülesanne on geoloogiline kaardistamine ning geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, võib lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus: 1) ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda; 2) halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või  73 3) halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitisega, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta, või tegemist on elektrituruseaduse tähenduses taastuvat energiaallikat kasutava elektrienergia tootmisseadme ja seonduva taristu ehitamisega. Eesti Geoloogiateenistus on tutvunud planeeringumaterjalidega ning märgib järgmist: - Lähteseisukohtade ja KSH programmi tabelis Tabel 2-3. Eriplaneeringuga kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju, selle olulisus, mõju hindamismeetodid ja vajalikud uuringud on „geoloogia, pinnas ja maardlad“ valdkonna juurde mõju olulisusena ja selle käsitluse osas KSH aruandes märgitud (tsiteerin): „EP alal ei ole maardlaid ega mäeeraldisi. Põhjavesi on keskmiselt kaitstud“. Palume sarnaselt peatükis 2.6.7. Geoloogia ja maardlad tooduga märkida, et planeeringuala põhjaosa kattub väikeses osas Napsi turbamaardla 5. plokiga. - Lähteseisukohtade ja KSH programmi tabelis Tabel 3-2. Huvitatud asutuste ja isikute loetelu on koostöö tegijana märgitud Maa-amet ja menetlusse kaasamise põhjendusena toodud (tsiteerin): „Kooskõlastab eriplaneeringuid, kui planeeritav maa- ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal“. Täpsustame, et keskkonnaregistri asemel peetakse maavarade arvestust nüüdseks maavaraderegistris. Samuti annab MaaPS alusel kooskõlastusi alates 01.01.2025 Eesti Geoloogiateenistus. Sellest tulenevalt palume korrigeerida ka tabelis 3-2 toodud koostöötegija nime Maa- ameti asemel Eesti Geoloogiateenistuseks.