Keskkonnakaitseloa muutmistaotlus T/KL-1027577

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1027577 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Loa registrinumber Rapm-100 Loa liik Keskkonnaluba Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Metsakohin Kontaktisik Tanel Tuuleveski Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Taotletakse olemasoleva Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise laiendamist ida suunas, sama maardla külgnevale varuplokile, et siduda olemasoleva mäeeraldisega maavarade registrisse kantud aktiivse tarbevaru 2. plokk. Olemasoleva kaevandamisloa Rapm-100 kehtivuse lõppemise kuupäev jääb samaks. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Lümandu kruusakarjäär Aadress Koidu, Lümandu küla, Kohila vald, Rapla maakond Territoriaalkood 4681 Katastritunnus(ed) 31701:001:0350 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6559370, Y: 533885 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Koidu (31701:001:0350). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates Alates Kuni 29.07.2033 Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Kohila vald, Rapla maakond 0317 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 2. Tööstusheide 2.1. Käitise tegevus ja kirjeldus Ei ole asjakohane 2.2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine Ei ole asjakohane 2.3. Keskkonnatoime heitetasemed (HT) Ei ole asjakohane 2.4. Tarbimis- ja muud keskkonnatoime tasemed (KT) Ei ole asjakohane 2.5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Ei ole asjakohane 2.6. Keskkonnakaitse lisameetmed Ei ole asjakohane 2.7. Kasutatavad ja toodetavad ained ja segud Ei ole asjakohane 2.8. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Ei ole asjakohane 2.9. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Ei ole asjakohane 2.10. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Ei ole asjakohane 2.11. Tegevushälbed Ei ole asjakohane 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse 2/10 meetmed 2.12. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Ei ole asjakohane 2.13. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Ei ole asjakohane 2.14. Lähteolukorra aruanne Ei ole asjakohane 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Ei ole asjakohane 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Ei ole asjakohane 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Ei ole asjakohane 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed Ei ole asjakohane 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Ei ole asjakohane 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Ei ole asjakohane 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Ei ole asjakohane 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Ei ole asjakohane 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus 3/10 Ei ole asjakohane 3.11. Lisad Ei ole asjakohane 4. Eriosa - Vesi 4.1. Veekasutuse ja veeheite üldkirjeldus Ei ole asjakohane 4.2. Veevõtt 4.2.1. Veevõtt pinnaveekogust Ei ole asjakohane 4.2.2. Veevõtt põhjaveekihist Ei ole asjakohane 4.2.4. Põhjavee täiendamine, ümberjuhtimine või tagasijuhtimine Ei ole asjakohane 4.3. Saateainete juhtimine suublasse sh heitveega, sademeveega, kaevandusveega, jahutusveega ja vesiviljeluses tekkiva veega Ei ole asjakohane 4.3.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimine Ei ole asjakohane 4.4. Veekogu süvendamine, puhastamine, põhja pinnase ja tahkete ainete paigutamine (sh kaadamine), rajamine laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused. 4.4.1. Veekogu süvendamine, tahkete ainete paigutamine, kaadamine ning vee füüsikalised, keemilised, bioloogilised omadused ja veerežiim Ei ole asjakohane 4.4.2. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Ei ole asjakohane 4.4.3. Veekogu kemikaalidega puhastamine Ei ole asjakohane 4.5. Veekogu paisutamine või hüdroenergia kasutamine Ei ole asjakohane 4/10 4.7. Vesiviljelus Ei ole asjakohane 4.8. Laeva teenindamine, remontimine või lastimine Ei ole asjakohane 4.9. Taaskasutusvee tootmine Ei ole asjakohane 5. Eriosa - Välisõhk 5.1. Heiteallikad Ei ole asjakohane 5.2. Käitise kategooria Ei ole asjakohane 5.3. Kasutusest eemaldatud heiteallikad Ei ole asjakohane 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed Ei ole asjakohane 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Ei ole asjakohane 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Ei ole asjakohane 5/10 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.7.1. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Ei ole asjakohane 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Muudest tegevustest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.11. Tehnoloogilised äkkheited Ei ole asjakohane 5.4.12. Välisõhus leviv müra Ei ole asjakohane 5.4.13. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Ei ole asjakohane 5.4.14. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Ei ole asjakohane 5.4.15. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Ei ole asjakohane 5.4.16. Õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Ei ole asjakohane 5.4.17. Järeldused ja ettepanekud Ei ole asjakohane 5.4.18. Lisad 6/10 5.4.18. Lisad Ei ole asjakohane 5.5. Heiteallikad ning saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Ei ole asjakohane 5.6. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende taotletavad heitkogused aastas Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 7/10 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 952 Maardla nimetus Lümandu Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Lümandu kruusakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 9.99 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 9.99 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 40 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Ehituskruus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 31 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 1 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 104.011 tuh m³ 31.12.2024 2 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 157 tuh m³ 01.01.2025 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1205 - ehituskruus 247.011 tuh m³ Geoloogilised uuringud 8/10 Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Metsakohin OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number Rapm-035 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 07.02.2019 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.06.2017. a) Geoloogiafondi number 8825 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/17/949 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 02.10.2017 Jrk nr 2. Geoloogilise uuringu loa omaja Metsakohin OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number - Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 03.02.2025 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) Geoloogiafondi number 9848 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/24/954 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 22.04.2024 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: GR_lisa_1._Lumandu_kruusakarjaar._Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: GR_lisa_2._Lumandu_kruusakarjaar._Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: GR_lisa_3._Lumandu_kruusakarjaar._Korrastatud_maa_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Lumandu_kruusakarjaari_keskkonnaloa_Rapm_100_muutmise_taotluse_seletuskiri.pdf 9/10 Maavara arvele võtmise dokumendi ärakiri Lisa 5: Lisa_1._Maa_ameti_2._oktoober_2017_kaskkiri_nr_1_1_17_949.bdoc Lisa 6: Lisa_2._Maa_ameti_22._aprill_2024_korraldus_nr_1_17_24_954.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 7: EGF8825.zip Lisa 8: EGF9848.zip GIS ja CAD failid Lisa 9: Lumandu_kruusakarjaar._Maeeraldise_piir.dgn Lisa 10: Lumandu_kruusakarjaar._Maeeraldise_lamami_samakorgusjooned.dgn Lisa 11: Lumandu_kruusakarjaar._Maeeraldise_teenindusmaa_piir.dgn Lisa 12: Lumandu_kruusakarjaar._Maapinna_reljeefi_samakorgusjooned.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise Kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Kirjeldatud maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Lümandu kruusakarjääri keskkonnaloa Rapm-100 muutmise taotluse seletuskiri Lisa 13: Lumandu_kruusakarjaari_keskkonnaloa_Rapm_100_muutmise_taotluse_seletuskiri.asice Lümandu kruusakarjääri keskkonnaloa Rapm-100 muutmise taotluse graafilised lisad Lisa 14: Lumandu_kruusakarjaari_keskkonnaloa_Rapm_100_muutmise_taotluse_graafilised_lisad.asice Lisa 1. Maa-ameti 2. oktoober 2017 käskkiri nr 1-1_17_949 Lisa 15: Lisa_1._Maa_ameti_2._oktoober_2017_kaskkiri_nr_1_1_17_949.bdoc Lisa 2. Maa-ameti 22. aprill 2024 korraldus nr 1-17_24_954 Lisa 16: Lisa_2._Maa_ameti_22._aprill_2024_korraldus_nr_1_17_24_954.asice Lisa 3. Koidu kinnistusraamatu väljavõte Lisa 17: Lisa_3._Koidu_kinnistusraamatu_valjavote.pdf Lisa 4. Väike-Peetri kinnistusraamatu väljavõte Lisa 18: Lisa_4._Vaike_Peetri_kinnistusraamatu_valjavote.pdf 10/10  56.98 55.28 57.44 56.47 57.04 56.04 ASUKOHA SKEEM 57.96 58.25 57.53 57.44 58.64 M 1:50 000 55.58 59.64 56.77 57.70 58.54 60.15 58.21 59.57 60.68 57.36 56.27 57.10 56.47 57.99 59.87 Sutlema III lubjakivikarjr 58.76 1 57.68 61.78 I 60.35 56.40 57.95 59.59 59.50 Sutlema maardla 57.33 60.09 Plokk 4 aT (titekruus) 57.90 59.91 Plokk 9 aT Lmandu maardla 59.49 60.30 Sutlema maardla 57.48 57.46 58.01 59.27 Plokk 8 P Lmandu kruusakarjr 56.13 60.22 56.53 59.56 61.38 57.98 62.87 60.88 2 56 57.33 57.65 58.13 57.23 62.50 57.44 58.28 59.91 60.42 57.90 57.41 58.26 59.48 60.30 60.88 5 57 57.54 5 60.51 62.59 56.09 56.42 57.54 59.23 55 56.76 57.48 58.61 61.91 . 57.70 60 57.85 60.33 61.26 62.52 57.80 58.64 57.53 59.21 57.93 59.75 60.59 56.66 61.34 57.98 58.82 61.77 55.72 56 .21 60.49 63.06 Kaardilehe nr: 6332 58.57 58.74 62.18 57.39 58.01 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. 57.28 59.78 58.36 5 59.58 9 62.00 62.77 58.70 58 56.08 56 59.76 6 . 96 57.76 57.89 2 62.08 57.19 58.74 60 62.21 55 12 58.48 58.92 58.97 60.40 56.52 62.11 61 57 63.34 . 24 55.87 58.25 62.37 K-3 57.57 58.56 58.63 59.69 0.4 55 62.35 56.94 57 58.06 62.27 59.27 2.3 . 27 58.46 58.70 59.82 61.71 54.24 57.06 58 57.99 58.97 3 63.42 56.40 58.06 59.96 61.20 62.00 62.84 57.10 57 . 48 61.66 Lmandu karjr 55.84 K-2 0.3 58.66 59.38 61.24 31701:001:1351 56.69 57.39 5 59.82 2.2 7. 96 59.90 61.31 62.12 54.89 57.56 5 56.93 8. 01 55 61.87 63.58 62.70 57.56 58. 39 59.39 60.61 56.19 59.64 61.28 61.90 M˜EERALDISE JA 56.97 59 57.14 K-1 0.3 . 02 Plokk 2 aT 59.91 4 62.17 63 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 62 57 58.66 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 60 56.63 3.3 59. 59.41 61.29 57 55.06 62.81 59.41 62.41 Piiri Koordinaadid 62.10 55 61.41 63.01 56.63 59.02 59.53 59.80 punkti 56.04 57.25 57.97 58.34 Kr 60.10 61.75 62.33 56.95 59.60 59.48 nr X Y 58.66 59.20 59.67 60.83 5 61.73 62.42 62.02 56.32 57.08 59.85 60.19 61.08 61.11 62.80 1 6559579.33 533900.05 59.20 60.56 62.16 61.29 2 6559554.85 534017.76 6 62.42 61 57.58 59.44 59.68 60.27 56.56 59.89 3 6559485.95 534064.14 61.46 62.47 59.48 59.60 4 6559460.40 534066.79 54.28 58.53 56.91 58 59.20 59.97 59.50 58.57 5 6559446.00 534090.98 56.10 58.52 57.80 56.62 58.06 59.03 61.18 59.03 57.31 57.64 55.98 6 6559435.64 534097.90 58.07 55.23 59 58.16 61.53 7 6559290.73 534197.50 56.16 59.47 59.95 62.11 56.52 55.14 Y=534200 60.60 57.99 8 6559226.11 534126.15 60 60.10 59.91 56.52 58.20 54 62.23 9 6559267.65 534098.96 56.83 54.04 58.86 59.39 10 6559128.52 533933.95 56.15 53.89 57.26 11 6559148.38 533844.74 57.58 57.84 58.11 59.88 60.13 60.08 62.03 PA 2 61.82 12 6559503.60 533854.72 54 61.43 54.03 56.00 55.97 58.83 59.43 60.42 60.72 54.37 54.06 I I’ Pindala: 9.99 ha 61.98 X=6559400 58.39 56.18 56.45 56.73 60.01 54.18 58.49 54.45 57.54 57.90 58.80 59.92 59.46 60.09 61.62 61.71 57.17 61.37 62.00 56.09 K-14 0.4 60.14 54 61.20 60.98 55.95 K-4 0.4 59.40 4.1 61.63 60.07 61.66 55.83 56.62 2.6 54.90 60.27 57.68 59.54 59.86 61.64 53.62 56.72 58.60 54 61.37 61.44 61.90 57.43 58.47 58.78 56.06 59.72Pa/K-12 60.88 61.60 Vardi metskond 244 60.33 59.28 31701:001:1353 55.85 56.38 Plokk 1 aT 59.98 61.70 61.54 57.73 53.98 61.72 57 56.70 59.54 Vike-Peetri 61.60 60.06 55.18 55.80 55.70 57.05 58.99 0.3 60.94 61.09 58.58 31701:001:1073 5.7 v 56 55 aa 61.66 59.84 61.76 kr 56.81 59.51 56.21 59.31 60.35 61.75 60.70 55.33 55.66 57.65 58.92 55.74 58.12 61.61 59.61 55.22 55.94 61.22 PA-16 61.66 61.92 61 57.11 58.75 55.40 56.86 59.45 61.19 57.85 56.45 55 56.03 58 53.85 0.5 55.31 58.51 58.93 61.47 55.56 60 5.1 59.43 55.59 Koidu 6 1 6 0 56.98 57.33 59.86 60.73 61.78 59 8 7 31701:001:0350 61.66 5 5 55.60 59.45 55.60 58.78 55.83 61.31 58.00 55.66 55.98 55 56.75 55.17 61.61 56.50 57.12 56.65 56 55.52 60.05 55.83 54 55.75 57.12 58.25 58.97 60.88 54 57.67 60.66 60.50 5 55 55.21 55.67 Pa/K-13 5 54 58.11 Pa/K-11 59.46 60.73 55.81 57.53 60.39 56.10 55.79 55.50 58.57 55.03 59 LEPPEM˜RGID 59 54.93 59.91 56.24 57.31 57.76 54.27 58.85 0.4 56.12 0.5 59.54 60.38 55.31 55.69 56.70 5.3 56.23 55.25 3.8 55.81 56.03 58.96 55 57.68 58.67 60.10 55.38 55.42 2 58.49 59.37 55.32 54 7 Meeraldise ja meeraldise teenindusmaa piir, 57.09 57.96 60 58 56.20 55.67 56 58.08 58.26 55.96 57.65 58.42 60.28 55.67 piiripunkt ja piiripunkti number 54.95 58.24 59.86 59.85 56.19 55.86 56.95 57.81 58.19 56.28 56.37 58.03 55.84 60.02 55.31 58.59 58.82 57 55.43 55.23 Plokk 1 aT Varuploki kontuur, ploki number ja varu kategooria 57.49 56.45 0.6 K-9 (aT - aktiivne tarbevaru, P - prognoosvaru) 55.84 1.4 55.80 58.43 55.54 58.16 59.78 59.58 53.80 57 56.44 9 55.41 55.52 58.27 57.88 55.27 Sutlema III lubjakivikarjri meeraldise piir 57 56 59.38 56.70 55.41 55.75 55.57 56 55.09 56.99 58.89 55.74 Sutlema III lubjakivikarjri meeraldise teenindusmaa piir 56.49 59.05 57.33 58.71 55.57 K-5 58.23 59 Koidu 56.03 56.86 56.62 56.67 55.66 55.89 31701:001:0350 Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus 58 53.62 58.40 55.58 53 0.4 0.3 58.76 55.69 Pa/K-10 2.6 58.63 5.6 57.81 55.73 55.68 58 52.73 Maapinna samakırgusjoon abs, m 55.32 I I 58.26 58 56.42 55.81 55.92 56 55.67 57.09 58.35 55.98 57.31 58.20 53 Meeraldise lamami samakırgusjoon abs, m 56.43 55.96 56.09 55.60 55.91 56.41 8 56.23 57 56 56.36 56.39 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 57.78 58.06 55.80 I 56.84 56.46 57.03 ’ 57.76 55.98 Nılvaterviku alumine kontuur karjri pıhjal 57 56.23 55.29 56 55.45 (nılvaterviku lemine kontuur kulgeb meeraldise piiril) 55.73 56.86 57.35 56.23 PA-15 56.54 0.5 56.92 57.71 55.45 1.5 PA-16 57.38 56.83 0.5 Uuringupunkti number 56.21 53.45 59.45 Katendi paksus, m 55.32 55.78 55.96 56.36 5.1 Uuringupunkti suudme abs kırgus, m 57.51 K-8 56.14 53.85 Kasuliku kihi paksus, m 56.34 55.40 Kasuliku kihi lamami abs kırgus, m 56.50 57.06 57.13 53.40 0.3 55.97 56.54 56.55 55.46 56.11 1.7 55.81 Puurauk vıi puurauk-kaevand (EGF 8825) 55.29 55.94 55.87 55.12 55.62 Kaevand (EGF 8825) 56.24 57.10 56.66 Puurauk (EGF 9542) 5 7 55.81 55.13 55.91 56.45 56 56.88 55.12 56.23 55.41 55.75 55.93 55.60 K-6 0.3 56.03 2.2 55.03 56.29 56.30 M˜RKUSED: 53.53 56.59 56.04 56.18 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 55.15 55.92 55.08 2. Kasutatud: 55 11 55.52 56.28 56 6 K-7 -Seletuskiri Lmandu maardla tiendava varu arvele vıtmise kohta ( varu seisuga 31.12.2023. a) , 5 56.26 54.81 0.5 56.51 54.99 Mebroo Nord O, EGF: 9848. 55.60 1.3 55.30 53.19 54.96 56.51 55.78 3. Katastriksuste ja maardla varuplokkide andmed: Maa-amet, maavarade register 29.12.2024. 55.40 55.78 4. Kogu ala kattub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. 55.88 10 56.07 Peetri 54.79 55.23 Y=533800 OBJEKTI ASUKOHT 56.18 31701:001:1100 55.34 Rapla maakond, Kohila vald 55.35 55.38 54.85 54.94 55.50 OBJEKT, JOONISE NIMETUS 55.51 Mebroo Nord O +372 613 9810 X=6559100 54.92 Prnu mnt 232/4 [email protected] LMANDU KRUUSAKARJ˜˜R 55.77 54.76 55.04 11314 Tallinn www.maeburoo.ee M˜EERALDISE PLAAN 55.19 T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24PR-694 29.12.2024 1 54.78 54.96 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) O Metsakohin 1:1000 Harju maakond, Kiili vald, VORMISTAS 0 5 10 20m Kangru alevik, Kasteheina tn 2, Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) 75403  NW SE GEOLOOGILINE L˜BILIGE I-I’ abs m abs m 63 63 62 Koidu Pa/K-13 62 0.4 60.73 31701:001:0350 5.3 55.03 Pa/K-12 61 0.3 61 59.98 5.7 53.98 0.4 60 K-1 60 0.3 0.3 58.66 3.3 55.06 59 59 0.3 58 58 Plokk 1 aT 57 0.6 K-9 57 1.4 55.80 53.80 Plokk 2 aT 56 4.1 56 1: 1.4 0.6 55 3.6 55 4 5.8 1. 1: 54 54 6.0 2.0 53 53 52 52 SW NE GEOLOOGILINE L˜BILIGE II-II’ abs m abs m 63 Koidu Vardi metskond 244 63 Vike-Peetri 31701:001:0350 31701:001:1073 31701:001:1353 62 62 Pa/K-12 61 0.3 61 59.98 5.7 PA-16 53.98 0.5 59.45 60 5.1 60 53.85 K-11 0.3 0.5 58.57 3.8 59 54.27 0.5 59 K-5 0.4 0.5 58 56.62 58 4 2.6 Plokk 2 aT 1. 53.62 1: 57 57 0.4 Plokk 1 aT 56 4.1 56 1: 55 PA 2 55 1. 54.03 4 54 4.3 54 6.0 5.6 3.0 53 53 1.8 52 52 LEPPEM˜RGID M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis. Meeraldise piir Kasvukiht 2017. a rajatud uuringupunkt (EGF 8825) 2. Kasutatud: - Seletuskiri Lmandu maardla tiendava varu arvele vıtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a), K-9 Uuringupunkti number Mebroo Nord O, EGF: 9848. Meeraldise teenindusmaa piir 0.6 Katendi paksus, m Ehituskruus 55.80 Suudme abs kırgus, m 1.4 Kasuliku kihi paksus, m 3. Katastriksuste ja maardla varuplokkide andmed: Maa-amet, maavarade register 29.12.2024. 53.80 Lamami abs kırgus, m 4. Kogu ala kattub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. Koidu Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus Saviliivmoreen kruusaga OBJEKTI ASUKOHT 31701:001:0350 Rapla maakond, Kohila vald Plokk 1 aT Varuploki kontuur, ploki number ja varu kategooria OBJEKT, JOONISE NIMETUS (aT - aktiivne tarbevaru) Lubjakivi Mebroo Nord O +372 613 9810 LMANDU KRUUSAKARJ˜˜R 2.0 Kaevandi sgavus, m Prnu mnt 232/4 [email protected] 11314 Tallinn www.maeburoo.ee GEOLOOGILISED L˜BILIKED 1: Kaevandamise nılva kontuur ja 1. T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA I-I’, II-II’ 4 nılva maksimaalne kalle 24PR-694 29.12.2024 2 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) 0 5 10 20m O Metsakohin hor 1:1000 Harju maakond, Kiili vald, VORMISTAS 0 1 2m Kangru alevik, Kasteheina tn 2, Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) vert 1:100 75403  56.98 55.28 57.44 56.47 57.04 56.04 ASUKOHA SKEEM 57.96 58.25 57.53 57.44 58.64 M 1:50 000 55.58 59.64 56.77 57 57.70 58 58.54 60.15 58.21 59.57 60.68 57.36 56.27 57.10 56.47 57.99 59.87 Sutlema III lubjakivikarjr 58.76 59 1 57.68 61.78 60.35 59.59 57.95 59.50 56.40 61 60.09 60 57.90 59.49 59.91 60.30 62 Lmandu kruusakarjr 57.48 59.27 56.13 60.22 56.53 59.56 61.38 60.88 62.87 2 56 57.23 62.50 60.42 60.88 57 6 57 62.59 5 56.09 56.42 5 55 5 55 56.76 61.91 .60 61.26 62.52 56.66 61.34 55.72 56 .21 63.06 Kaardilehe nr: 6332 62.18 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. 62 6 62.77 1 60 56 56.08 56 57 . 96 58 62.21 59 12 56.52 63.34 55.87 62.37 62.35 K-3 61.71 3 63.42 56.40 62.84 61.66 Lmandu karjr 55.84 31701:001:1351 56.69 K-2 62.12 61.87 63.58 62.70 56.19 61.90 M˜EERALDISE JA 62.17 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA K-1 4 63 62 56.63 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 61.29 62.81 62.41 Piiri Koordinaadid 61.41 62.10 63.01 56.04 Kr punkti 61.75 62.33 nr X Y 5 61.73 62.42 62.02 56.32 61.08 61.11 62.80 1 6559579.33 533900.05 62.16 2 6559554.85 534017.76 6 60.27 62.42 56.56 59.89 3 6559485.95 534064.14 61.46 62.47 54.28 4 6559460.40 534066.79 59.50 58.57 5 6559446.00 534090.98 56.10 57.80 56.62 59.03 55.98 6 6559435.64 534097.90 55 58.07 55.23 56.16 7 6559290.73 534197.50 62.11 56.52 55.14 Y=534200 57.99 8 6559226.11 534126.15 56.52 62.23 9 6559267.65 534098.96 54.04 10 6559128.52 533933.95 56.15 53.89 11 6559148.38 533844.74 62.03 PA 2 12 6559503.60 533854.72 54.37 56.00 55.97 54.06 Pindala: 9.99 ha 61.98 X=6559400 56.18 56.45 54.18 54.45 62.00 56.09 55.95 K-14 61.20 60.98 61.63 55.83 K-4 61.66 60.27 61.64 61.90 56.06 Pa/K-12 60.33 Vardi metskond 244 55.85 61.70 31701:001:1353 Vike-Peetri 60.06 55.18 55.80 55.70 61.09 31701:001:1073 v 56 aa 59.84 kr 55.33 55.66 55.74 55.22 55.94 55.40 55.31 PA-16 55.56 55.59 Koidu 55.60 31701:001:0350 55.60 55.98 55.66 55.17 55.75 55 55.67 Pa/K-13 Pa/K-11 55.81 55 55.79 55.50 54.93 56.24 56.12 LEPPEM˜RGID 55.81 56.03 55 7 54 2 56 55.96 55.67 Meeraldise ja meeraldise teenindusmaa piir, 54.95 piiripunkt ja piiripunkti number 56.28 55.84 56.37 K-9 Sutlema III lubjakivikarjri meeraldise piir 55.84 9 55.52 Sutlema III lubjakivikarjri meeraldise teenindusmaa piir 57 56 55.75 55.57 Koidu 55.09 56.49 31701:001:0350 Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus 55.57 56.03 56.86 58 K-5 55.66 Maapinna samakırgusjoon abs, m 55.69 55.58 Pa/K-10 55.68 55.81 55.92 56 PA-16 Uuringupunkt ja selle number 55.32 55.67 55.98 56.43 55.96 55.91 56.41 56.09 Puurauk vıi puurauk-kaevand (EGF 8825) 56 8 56.23 56.39 Kaevand (EGF 8825) 56.46 57.03 Puurauk (EGF 9542) 55.98 57 56.23 55.29 55.73 56.23 PA-15 56.54 56.92 Metsamaaks korrastatud ala 56.83 54 55.78 56.36 55.96 55 56.14 56.34 56 K-8 56.54 55.97 56.55 55.46 56.11 55.81 55.94 55.62 56.24 55.13 55.91 56 56.23 55.41 55.75 55.93 55.60 K-6 55.03 56.30 56.29 56.18 55.92 55.08 11 55.52 56.28 56 56.26 54.81 M˜RKUSED: 56.51 55.60 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 55.30 K-7 54.96 56.51 55.78 2. Katastriksuste andmed: Maa-amet 29.12.2024. 55.40 55.88 55.78 3. Kogu ala kattub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. 10 56.07 Peetri 54.79 55.23 Y=533800 OBJEKTI ASUKOHT 56.18 31701:001:1100 55.34 Rapla maakond, Kohila vald 55.35 55.38 54.85 54.94 55.50 OBJEKT, JOONISE NIMETUS 55.51 Mebroo Nord O +372 613 9810 X=6559100 54.92 Prnu mnt 232/4 [email protected] LMANDU KRUUSAKARJ˜˜R 55.77 54.76 55.04 11314 Tallinn www.maeburoo.ee KORRASTATUD MAA PLAAN 55.19 T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24PR-694 29.12.2024 3 54.78 54.96 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) O Metsakohin 1:1000 Harju maakond, Kiili vald, VORMISTAS 0 5 10 20m Kangru alevik, Kasteheina tn 2, Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) 75403  Rapla maakond Kohila vald Lümandu küla MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA MUUTMISE TAOTLUS LÜMANDU KRUUSAKARJÄÄR Rapm-100 Taotleja: OÜ Metsakohin Registrikood: 10915798 Harju maakond, Kiili vald, Kangru alevik, Kasteheina tn 2, 75403 Koostaja: Mäebüroo Nord OÜ Registrikood: 11560452 Pärnu mnt 232/4, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11314 Margus Kukk, kutsetunnistus nr 189752 Töö nr 24PR-694 Tallinn 2024. a Mäebüroo Nord OÜ Reg nr 11560452 E-mail [email protected] Pärnu mnt 232/4 Telefon 6 139 810 www.maeburoo.ee 11314 Tallinn Mob 50 86 101 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. Sisukord 1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad .... 3 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ............................................. 3 3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................. 4 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega .............................................................................................. 5 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ...................................................................... 8 6. Kaevandamisjäätmed ............................................................................................ 8 7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud, -risk ja meetmed selle vähendamiseks .................................................................................................... 10 8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta ................................ 15 Tekstilisad 1. Maa-ameti 2. oktoober 2017 käskkiri nr 1-1/17/949 2. Maa-ameti 22. aprill 2024 korraldus nr 1-17/24/954 3. Koidu kinnistusraamatu väljavõte 4. Väike-Peetri kinnistusraamatu väljavõte Digitaalsed lisad 5. Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.06.2017. a). R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass 2017. EGF 8825. 6. Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a). V. Valling 2024. EGF 9848. Graafilised lisad 1. Lümandu kruusakarjäär. Mäeeraldise plaan M 1:1000. 2. Lümandu kruusakarjäär. Geoloogilised läbilõiked I-I’, II-II’ M hor 1:1000 vert 1:100. 3. Lümandu kruusakarjäär. Korrastatud maa plaan M 1:1000. Mäebüroo Nord OÜ 2024 2 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. 1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Lümandu kruusamaardla Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa Rapm-100 omaja on OÜ Metsakohin. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 6,13 ha (asub eraomandis oleval kinnistul Koidu) ning keskkonnaloa kehtivuse lõppemise kuupäev on 29.07.2033. a. Kehtiva keskkonnaloa Rapm-100 kohaselt on olemasoleva Lümandu kruusakarjääri ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus 200 tuh m³ ja kaevandatava varu kogus 193 tuh m³. Maavarade registri andmetel on seisuga 31.12.2024. a Lümandu karjääriga seotud maardla ploki 1 jääkvaru kogus 104,011 tuh m³. Arvestades nõlvadesse jäetavat maavara kogust on seisuga 31.12.2024. a Lümandu karjääri kaevandatava varu kogus ~97 tuh m³. Maavaravarude koondbilansi andmetel on Lümandu karjääris kaevandamist alustatud 2023. a ning deklareeritud kaevandamise maht on 29,8 tuh m³. 2024. a on Lümandu karjäärist kaevandatud hinnanguliselt ~65 tuh m³. Metskohin OÜ-l on sõlmitud lepingud Atemo OÜ-ga ja Verston OÜ-ga Lümandu karjäärist maavara müümiseks mahuga vastavalt 66119,4 m³ ja 147163,96 m³. Müügilepingutega kaetud maavara maht on arvestatud mäeeraldise esialgse varu koguse põhjal. Arvestades maavara müügilepingutega fikseeritud maavara koguseid ning 2023 ja 2024 aastate kaevandamise keskmist mahtu (~47 tuh m³), ammendub Lümandu karjääri kaevandatav varu kahe kuni kolme aasta jooksul. Olemasoleva Lümandu kruusakarjääri idapiiriga külgneval eraomandis oleval Väike- Peetri kinnistul on OÜ Metsakohin tellimusel tehtud geoloogiline uuring täiendava varu arvele võtmiseks „Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a)“ (V. Valling 2024, EGF 9848). Geoloogilise uuringu tulemusena on maavarade registrisse kantud Maa-ameti 22. aprill 2024 korraldusega nr 1-17/24/954 järgmised maavaravarud (lisa 2): - pindalal 3,86 ha ehituskruusa aktiivne tarbevaru 157 tuh m³ (aruandes 2. plokk). Käesolevaga taotleb OÜ Metsakohin olemasoleva Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise laiendamist ida suunas, sama maardla külgnevale varuplokile, et siduda olemasoleva mäeeraldisega korraldusega nr 1-17/24/954 maavarade registrisse kantud aktiivse tarbevaru 2. plokk. Maavara kaevandamise keskkonnaloas Rapm-100 muutuvad mäeeraldise taotletava laiendamisega seotud andmed vastavalt käesolevale taotlusele. Olemasoleva kaevandamisloa Rapm-100 kehtivuse lõppemise kuupäev jääb samaks. Taotletava laienduse maavaravaru kasutusala on ehituskruus (endise määruse nr 44 alusel), mis sobib kasutamiseks ehituses ja teedeehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Lümandu kruusakarjäär asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 9,99 ha, sh laiendus 3,86 ha (graafiline lisa 1). Lümandu kruusakarjääri mäeeraldis asub Hageri alevikust ca 3 km kaugusel loodes. Karjäär jääb Ääsmäe-Hageri kõrvalmaantee (nr 11247) kilomeetripunktist 11,6 mööda Mäebüroo Nord OÜ 2024 3 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. kohalikku Lümandu ringteed (nr 3170002) ning Lümandu−Metsanurga metsateed (nr 3170245) ca 1,6 km kaugusele lääne suunda. Lümandu kruusakarjäär kattub katastriüksustega Koidu (tunnus: 31701:001:0350) ja Väike-Peetri (tunnus: 31701:001:1073). Mõlemad katastriüksused on eraomandis: Koidu katastriüksuse omanikuks on HMG Invest ja Holding OÜ (1/2) ja OÜ Metsakohin (1/2) (lisa 3) ning Väike-Peetri katastriüksuse omanikuks on OÜ Metsakohin (lisa 4). Mäeeraldise teenindusmaa lõunapiir osaliselt külgneb eraomandis katastriüksusega Peetri (tunnus: 31701:001:1100) ning idapiir külgneb riigiomandis katastriüksustega Vardi metskond 244 (tunnus: 31701:001:1353) ja Lümandu karjäär (tunnus: 31701:001:1351). Ülejäänud osas jätkuvad väljaspool mäeeraldise teenindusmaad katastriüksused Koidu ja Väike-Peetri. Lümandu kruusakarjäärist ca 480 m kaugusele ida suunda jääb arheoloogiamälestis Hukkamispaik "Võllamägi" (vid 12039) ja ca 300 m kaugusele edela suunda jääb arheoloogiamälestis asulakoht (vid 12038). Mäeeraldisest lõuna suunda ca 150 m kaugusele jääb elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-25 (vid 1692460). Mäeeraldisest ca 620 m lääne pool on Lümandu maastikukaitseala (KLO1000245). Lümandu kruusakarjäärist kirdes ca 11 m kaugusel asub Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir ja ca 35 m kaugusel mäeeraldise piir (keskkonnaluba nr Rapm-104; kaevandaja AS Kiirkandur). Mäeeraldise põhjaosa läbib ida–lääne suunaliselt eratee Lümandu–Metsanurga tee nr 3170245, mis ei ole avalikus kasutuses (keskkonnaluba nr Rapm 100). Lümandu kruusakarjäär paikneb aluspõhja kõrgendiku edelanõlval, kus maapinna kõrgused on 55 m kuni 62 m abs vahemikus. Olemasoleva Lümandu kruusakarjääri idaosas on alustatud kaevandamisega. Olemasoleva Lümandu karjääri ja taotletava laienduse maa-ala on metsamaa. Lümandu kruusakarjääri piires puuduvad kommunikatsioonid ja hoonestus, ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte ega Natura 2000 alasid. Karjääri ala asub hõreda inimasustusega piirkonnas. Lähimad hooned paiknevad mäeeraldisest ca 280 m (laienduse alast ca 570 m) ja ca 420 m (laienduse alast ca 660 m) edelas Peetri (tunnused: 31701:001:1100) ja Ülevainu (tunnus: 31701:001:2492) kinnistutel. Väljataguse (tunnused: 31701:001:2380) ja Saueaugu (tunnus: 31701:001:1197) kinnistute hooned jäävad mäeeraldisest ca 750 m (laienduse alast ca 930 m) ja ca 800 m (laienduse alast ca 950 m) lõuna poole. Ülejäänud hooned on mäeeraldisest kaugemal kui 900 m. 3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Lümandu maardla paikneb Ülem-Ordoviitsiumi aluspõhja kõrgendiku edelanõlval ning maardla kasulik kiht on seotud glatsiofluviaalse tekkega servamoodustisega, milleks on hästi ümardunud kruusa ja veeriseid ning vähest tardkivimi rahne sisaldav materjal. Mäebüroo Nord OÜ 2024 4 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. Olemasolev Lümandu kruusakarjääri mäeeraldis on seotud 2017. a geoloogilise uuringuga „Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.06.2017. a)“, (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, EGF 8825). Taotletav Lümandu kruusakarjääri laienduse ala on seotud 2024. a geoloogilise uuringuga „Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a)“, (V. Valling, 2024, EGF 9848). Aluspõhja kõrgendiku lael on kvaternaarisetete paksus küllaltki muutlik. Lümandu maardlas kasvukihi paksus on 0,2 m kuni 0,6 m, selle all on 1,3 m kuni 5,7 m paksune (lokaal)moreeni kiht. Kõrgendiku nõlval küündib kvaternaarisetete paksus 6 meetrini. Lümandu maardla lääneosas levib jämepurrurikas (lokaal)moreen (Q1jrVr_g), idaosas veeriseid ja paelahmakaid ning väheseid tardrahne sisaldav kruus (Q1jrVr_fg). Kvaternaarisetete lamamiks on Ülem-Ordoviitsiumi Nabala lademe Saunja kihistu (O3Sn) karpliku murdega tihe afaniitne kuni mikrokristalliline lubjakivi. (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825). Olemasoleva Lümandu karjääri materjali üldkoostis on järgmine (endise määruse nr 44 alusel): - kruusa (>5 mm osakesed) on 17,45−86,27%, keskmine 75,71%; - liiva (5–0,05 mm osakesed) on 6,91−77,10%, keskmine 18,14; - savi ja tolmu (<0,05 mm osakesed) on 0,61−13,47%, keskmine 6,15%. Lümandu maardla läbilõikes on vettkandvaks kihiks (lokaal)moreen ja kruus. 2017. aastal rajatud 16 kaevandis/puuraugus ei täheldatud põhjavee esinemist mitte üheski. (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825). 2024. a uuringu tulemusena laiendati Lümandu maardlat kehtiva Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisest põhja- ja idasuunda kasutades olemasolevaid geoloogilisi andmeid. Tuginedes 2017. a geoloogilise uuringu andmetele, Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisest vahetult põhja- ja ida suunda jääv kruusalasund on esindatud jämepurrurikka (lokaal)moreeniga (Q1jrVr_g) või veeriste ja paelahmakaid sisaldava kruusaga (Q1jrVr_fg). Kasulik kiht paikneb ülevalpool põhjaveetaset. Taotletava laienduse maa-ala loodusliku katendi paksus varieerub vahemikus 0,3 m kuni 0,6 m, keskmine 0,4 m. Katendi moodustab kasvukiht karbonaatse kruusaga (Q2_s). Kasuliku kihi paksus varieerub vahemikus 1,4 m (K-9) kuni 5,7 m (Pa/K-12), keskmine läbitud kasuliku kihi paksus on 3,5 m (graafiline lisa 2). Taotletava laienduse maa-alal looduslikus materjalis kruusa fraktsiooni (osakesed üle 5 mm) kaalutud keskmine sisaldus on 77,1% (45,6–86,3%), kaalutud keskmine savi- ja tolmusisaldus (osakesed alla 0,05 mm) on 4,8% (0,61–13,47%) ning liiva fraktsiooni kaalutud keskmine peensusmoodul on 2,2 (1,3-2,7). Looduslik materjal taotletava laienduse maa-alal vastab endise määruse nr 44 järgi ehituskruusale esitatavatele nõuetele. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevanda- misele kuuluvate varude määramisega Olemasoleva Lümandu mäeeraldisega seotud aktiivne tarbevaru on maavarade registrisse kantud geoloogilise uuringu „Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.06.2017. a)“ (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass 2017, Mäebüroo Nord OÜ 2024 5 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. EGF 8825) ja Maa ameti 2. oktoober 2017 käskkirja nr 1-1/17/949 (lisa 1) alusel järgmiselt: - ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 6,13 ha – 200 tuh m³ (1. plokk). Taotletava Lümandu kruusakarjääri laienduse maavaravaru on maavarade registrisse kantud geoloogilise uuringu „Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a)“ (V. Valling 2024, EGF 9848) ja Maa-ameti 22. aprill 2024 korraldus nr 1-17/24/954 (lisa 2) alusel järgmiselt: - pindalal 3,86 ha ehituskruusa aktiivne tarbevaru 157 tuh m³ (aruandes 2. plokk). Taotletav Lümandu kruusakarjääri mäeeraldis hõlmab Lümandu maardla (registrikaart nr 0952) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2 täielikult. Taotletava Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 9,99 ha. Sügavuti on taotletava Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise piiriks plokkide 1 ja 2 alumine piir. Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded. Nõlvade kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist. Kehtiva kaevandamisloa kohaselt jäetakse nõlvade nõlvus 1:1,4. Taotletava laienduse piires on arvestatud sama nõlvusega. Kaevandatava varu maht taotletaval laiendusel väheneb nõlvatervikusse jäetava maavara koguse võrra. Olemasoleva mäeeraldise alal suureneb kaevandatava varu kogus laiendusega kokku kaevandatava nõlva osas. Nõlvatervikutesse jäetava maavara koguse arvutamiseks on koostatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil mäeeraldise kõrgusmudel peale kaevandamise lõpetamist (joonis 1). Nõlvatervikutesse jäetava maavara kogus, varu kogus mäeeraldise piires ja kaevandatav varu plokis on toodud tabelis 1. Plokkide varu kogused on lähtuvalt Keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 § 37 lõige 6 punktile 3 esitatud laiendatava mäeeraldisega seotud maavara ploki 1 osas seisuga 31.12.2024 ja laiendusega mäeeraldisele lisanduva maavara ploki 2 osas seisuga 01.01.2025. Tabel 1 – Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise varud ja kaod. Varu Allapoole Nõlvadesse Varu mäe- Kaevandatav Ploki Maavara põhjavee- jäetav plokis eraldise varu nr kasutusala taset jääv kogus (tuh m³) piires (tuh m³) maavara (tuh m3) (tuh m³) 1 Ehituskruus ei 104,011 104,011 3 101,011 2 Ehituskruus ei 157 157 11 146 Kokku on Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa kogus 261,011 tuh m³, millest kaevandatava varu maht on 247,011 tuh m³. Lümandu kruusakarjääri maavaravaru on põhjaveetasemest kõrgemal. Lümandu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba Rapm-100 kehtib kuni 29.07.2033. a. Arvestades kaevandatud maa korrastamise lõpetamiseks ca 1 aasta peale varu ammendumist on kogu varu kaevandamise aeg 8 aastat ja keskmine tootmismaht aastas 31 tuh m3. Mäebüroo Nord OÜ 2024 6  -RRQLV /h0$1'8.5886$.$5-bb5 1®/9$7(59,.866(-bb9$0$$9$5$0$+8$598786 0lHHUDOGLVHPDDSLQQDN}UJXVPXGHOSHDOHNDHYDQGDWDYDPDDYDUDDPPHQGDPLVW P    3ORNN    3ORNN       1}OYDWHUYLNXVVHMllYDPDDYDUDNRJXVPlHHUDOGLVHSLLUHV SORNLVWXKPñ SORNLVWXKPñ .DVXWDWXGWDUNYDUD 6XUIHU6XUIDFH0DSSLQJ6\VWHP*ROGHQ6RIWZDUH,QF %HQWOH\3RZHU&LYLO  Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Mäenduslikud tingimused kaevetöödeks Lümandu karjääris on soodsad, kattekihi paksus on väike ning kasulik kiht on põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke ja kattepinnase koorimine. Korraga ladustamist vajava katendi koguse vähendamiseks eemaldatakse katend järgukaupa lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust. Katend on võimalik ajutiselt ladustada mäeeraldise piirialadel, kasutada vajadusel kaevandamisel müra- ja tolmutõkkevallide rajamisel ning kasutada kaevandatud maa korrastamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise nõuetele või võõrandada vastavalt Maapõueseaduse § 99 kui see on otstarbekas. Olemasoleva mäeeraldise katend kasutatakse vastavalt kehtivale kaevandamisloale täielikult korrastamistöödel. Taotletava laienduse katend kasutatakse samuti täielikult laienduse ala korrastamistöödel. Taotletava mäeeraldise laienduse alal on katendiks kasvukiht karbonaatse kruusa ja rähaga. Katendi keskmine paksus on 0,4 m ja katendi kogus on 15 tuh m3. Kehtiva kaevandamisloa kohaselt on mäeeraldisel olemasolev katendi (kasvukiht karbonaatse kruusa ja rähaga) kogus 25 tuh m³ (keskmine paksus 0,4 m). Lümandu karjääri maavaravaru on kaevandatav pöördkoppekskavaatoriga olenevalt kasuliku kihi paksusest (1,4 m kuni 5,7 m) ühe kuni kahe astanguga. Maavara kaevandamisel on kavas ammutada maavara looduslikust tervikust ja laadida otse tarbijate kalluritele. Kaevise töötlust karjääris ei kavandata. Maavara väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Taotletava Lümandu kruusakarjääri laienduse ala varu kaevandamiseks tuleb täiendada olemasolevat kaevandamisprojekti ja ammendatud ala korrastamiseks tuleb koostada kaevandatud maa korrastamise projekt. 6. Kaevandamisjäätmed Jäätmeseaduse § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema ning lg 2 kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 lg 6 kohaselt kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla Jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmeseaduse § 352 lg 1 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Mäebüroo Nord OÜ 2024 8 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. Jäätmeseaduse § 221 kohaselt on jäätmetekke vältimine prioriteetsem meede jäätmehierarhias. Sama seaduse § 22 kohaselt on jäätmetekke vältimine asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks. Seega tuleb kaevandajal esmalt võtta kasutusele meetmed jäätmetekke vältimiseks, mis on tulenevalt jäätmeseadusest eelistatuim lahendus. Vastavalt Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõikele 1 ja lõikele 3 on kaevandamisloa omanik kohustatud korrastama kaevandatud maa ehk maa ja maapõue, mille looduslik seisund on kaevandamisega muudetud. Maavara säästlikuks kasutamiseks kavandatakse kogu kaevandatava maavara kaevandamine. Kaevandamisel moodustub kaeveõõs, mis järgib mäeeraldise piiri ja nõlvatervikute kuju. Vastavalt MaaPS § 9 on kaevandatud maa korrastamine maa endisel või uuel otstarbel taas kasutuskõlblikuks muutmine. Nõuded kaevandatud maa korrastamiseks on kehtestatud MaaPS § 80 lõige 10 alusel keskkonnaministri 07.04.2017 vastu võetud määrusega nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Lümandu kruusakarjääri ala korrastatakse metsamaaks. Määruse nr 12 § 15 lg 1 seab tingimuse, et korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Tehnilisel korrastamisel laotatakse karjääri põhjale ja nõlvadele 0,4 m paksuse kihina pinnase viljakuse taastamiseks tagasi kogu mäeeraldiselt kaevandamiseelselt eemaldatud katend mahus 40 tuh m³. Kooritud katend on võimalik ajutiselt ladustada mäeeraldise piirialadel, kasutada vajadusel kaevandamisel müra- ja tolmutõkkevallide rajamisel ning kasutada kaevandatud maa korrastamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise nõuetele. Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt MaaPS § 81 lõikele 1 kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Tulenevalt kaevandamisega kaasnevast korrastamise kohustustest ja kehtestatud korrastamise nõuetest näeb taotleja kindlat kasutust kattepinnasele ja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, sest kattepinnase kasutus kaevandatud maa nõuete kohastel korrastamistöödel on tehniliselt võimalik ja mõistlik. Kattepinnase puistangutes on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Võimalike õnnetusohtude vältimiseks nii puistangute nõlvad kui ka nende pealispinnad silutakse. Jälgida tuleb, et puistangute nõlvanurk oleks väiksem kui 26º (1:2). Kattekihi käitlemine maavara kaevandamise loa kehtivuse ajal mäeeraldise teenindusmaa piires ei kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast, loomastikku ega taimestikku. Samuti ei tekita need mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid ega kahjusta maastikku. Kattekihi puistangud ei vaja mingisugust töötlemist ning nende kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale. Kogu kaevandatav maavara kaubastatakse täielikult. Kaevise töötlust karjääris ei kavandata. Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja Mäebüroo Nord OÜ 2024 9 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. mehhanismide hooldus tehakse alltöövõtuna remonditöökodades. Mineraalse loodusliku ehitusmaterjali kaevandamisel enamlevinud tehnikat kasutades ei teki ohtlikke jäätmeid. Kaevandamisega taotletaval Lümandu kruusakarjääris ei teki kaevandamisjäätmeid. Samuti ei toimu karjääris jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires, kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Sealhulgas ei kujuta katend ajutisel ladustamisel ohtu keskkonnale ning samuti on välistatud saasteainete teke ja levik ümbritsevasse keskkonda. Antud saastumata kattepinnase näol pole jäätmeseaduse mõistes tegemist jäätmetega. Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa korrastatakse kaevandamisloa kehtivuse ajal vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile ja keskkonnaministri määruse nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ nõuetele vastavaks. 7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonna- häiringud, -risk ja meetmed selle vähendamiseks Olemasoleva Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 6,13 ha, keskmine tootmismaht aastas on 15 tuh m³ ja keskkonnaloa kehtivuse lõppemise kuupäev on 29.07.2033. a. Taotletava laiendusega lisandub mäeeraldisele ida suunas ~90 m laiune ja kuni ~420 m pikkune maa-ala pindalaga 3,86 ha. Taotletava laienduse varu kaevandamisega suureneb mäeeraldise keskmine tootmismaht aastas 16 tuh m³. Olemasoleva keskkonnaloa Rapm-100 kehtivuse lõppemise kuupäev jääb samaks. Lümandu mäeeraldisel puuduvad kommunikatsioonid ja hoonestus, ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte ega Natura 2000 alasid. Karjääri ala asub hõreda inimasustusega piirkonnas. Lähimad hooned paiknevad mäeeraldisest ca 280 m (laienduse alast ca 570 m) ja ca 420 m (laienduse alast ca 660 m) edelas Peetri (tunnused: 31701:001:1100) ja Ülevainu (tunnus: 31701:001:2492) kinnistutel. Väljataguse (tunnused: 31701:001:2380) ja Saueaugu (tunnus: 31701:001:1197) kinnistute hooned jäävad mäeeraldisest ca 750 m (laienduse alast ca 930 m) ja ca 800 m (laienduse alast ca 950 m) lõuna poole. Ülejäänud hooned on mäeeraldisest kaugemal kui 900 m. Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävinemine. Kaevandamise lõpetamisel on kaevandatud maa kujundatav metsamaaks. Karjääri aladel kus varu on ammendunud teostatakse korrastamistööd esimesel võimalusel. Mäeeraldise ala lõplik korrastamine toimub vastavalt korrastamisprojektile. Mäeeraldise piiridest välja poole leviv peamine mõju võib tavapäraselt olla kaevandamisel ja veol kasutatavate masinate tekitatav müra ja tolm. Mäebüroo Nord OÜ 2024 10 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. Kaevandamise loa omanik peab tööde teostamisel kinni pidama keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määrusest nr 71 (Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid). Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus kehtivad tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Kaevetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015. a määrusele nr 59 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1–78). Külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli neeldumise tõttu. Avatud maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel väheneb müratase 6 dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate masinate konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri nõlva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka mäeeraldisel paiknevad katendi ja kaevise puistangud ning kaevandamise käigus tekkinud kaeveõõne nõlvad. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 peab transpordimasinate müratase (M ja N kategooria sõidukite) seisu- ja sõidumüratase vastama direktiivis 70/157/EMÜ või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele. Karjääri territooriumil kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid. Müra tekitajateks karjäärides on kaevandamisel kasutatavad masinad (buldooser, ekskavaator, laadur) ja transpordimasinad. Kui esimesed müraallikad on paikse iseloomuga ja mõjutavad vahetult ainult töötsooni ja selle lähiümbrust, siis transpordimasinad mõjutavad ümbrust kogu veoteekonna ulatuses. Karjääris ja teedel üksikuna liikuvat masinat on käsitletud punkt-müraallikana, millest levib müra ühtlaselt igas suunas. Helivõimsustase buldooseril, pöördkoppekskavaatoril ja laaduril on 105 dB. Vabas õhus leviva heli tase kaugusel r on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemi abil: Lp = Lw – 20log10(r) – 8 dB (Enviromental Noise, Brüel & Kjær, Nærum 2000) kus: Lp – arvutatud müratase, dB; Lw – masina poolt tekitatav müratase, dB; r – kaugus müraallikast, m. Valem arvestab müra levikuga ideaaltingimustel ja ei arvesta ala pinnareljeefi, karjäärisüvendit, mäeeraldise piiril olevaid katendivalle, metsaalasid, maapinna iseloomu jne. Lähim müratundlik objekt on mäeeraldise piirist ca 280 m kaugusel paiknev hoone Peetri kinnistul. Antud valemit kasutades oleks mäeeraldise piiril tundlikule objektile Mäebüroo Nord OÜ 2024 11 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. lähimas punktis töötava buldooseri, pöördkoppekskavaatori või laaduri tekitatav müratase Peetri kinnistu hoone juures 48 dB. Arvutuskäik: 105 - 20log10(280) - 8 = 48 dB Müratõkke tingitud mürataseme vähenemine võib olla 10-20 dB. Samuti on karjäärimüra modelleerimised erinevates KMH töödes näidanud, et müratõkkevallide ehk pinnasvallide (3-5 m kõrgused) rajamine karjääriala serva tõkestavad müralevikut ja vähendavad müra levikut ümbritsevatele aladele. Selliselt on masinate tekitatav müratase nimetatud kinnistu hoone juures ~38 dB. Müraallikate koostöötamise kirjelduseks on kasutatud järgmist valemit: Lkoond = 10 · log(10 Lp1/10 + 10 Lp2/10 + 10 Lp3/10 +…+ 10 Lpn/10) (Enviromental Noise, Brüel & Kjær, Nærum 2000) kus: Lkoond – müraallikate koosmõju tulemus, dB; Lp1…n – müratase, dB. Buldooseri, pöördkoppekskavaatori ja laaduri koos töötamisel (arvestamata müratõketega) on lähima ca 280 m kaugusel Peetri kinnistu hoone asukohas müratase hinnanguliselt ~53 dB. Arvutuskäik: 10 · log(10 48/10 + 10 48/10 + 10 48/10) = 53 dB Kaevandamisel Lümandu kruusakarjääris lähimas asukohas Peetri kinnistu hoonele müra piirväärtuste ületamine on vähetõenäoline arvestades olukorda, kus tehnika paikneb süvendis ja/või puistangute taga ning arvutus eeldab kõigi seadmete paiknemist üheaegselt müratundlikule objektile lähimas punktis mäeeraldisel ning seadmete samaaegset töötamist maksimaalsel müratasemel. Seetõttu saab järeldada, et tavapärasel ekskavaatori ja laaduri kasutamisel karjääri süvendis ja vallide taga on piisav selleks, et ülenormatiivne müratase karjäärialalt väljapoole ei levi ja lähima müratundliku objekti juures päevaseid müra piirväärtusi ei ületata. Ettevaatusabinõuna on olemasoleva keskkonnaloaga Rapm-100 juba seatud mürast tingitud mõjude vähendamiseks järgnevad kõrvaltingimused: 2. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja kaevist välja vedada E-R kell 8.00-17.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja kaevise väljavedu keelatud. 3. Mäeeraldise lähiümbruses olevate kinnistute (kuni 600 m karjäärist) omanike kirjalikul nõusolekul võib karjääris töötada ka muudel kokkulepitud aegadel. Maaomanike nõusolek tuleb edastada ka loa andjale. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsesse ossa. Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Kaevandatava materjali töötlemist karjääris ei kavandata. Heite koguse täiendaval hindamisel on taotluse koostamisel kasutatud „EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019“ andmeid ja metoodikat. Heitme teke on Mäebüroo Nord OÜ 2024 12 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. seotud tootmistehnoloogia (tekke kohtade hulk) ja tootmismahuga. Heide tekib Lümandu kruusakarjääris ekskavaatori kopa tühjendamisel ja kaevise veol. Ekskavaatori kopa tühjendamisel ja kaevise langemisel tekkiv heide on arvutatav valemiga: Htüh = k × T , kus Htüh – heide PM-sum (kg/aastas); k – eriheide (kg/t) [kuiv 0,0015]; T – toodang (t/aastas). Tootmisel kaevise veol katteta teel tekkiv heide on arvutatav valemiga: Htrans = 1,381 × (s ÷ 12)0,7 × (mkesk ÷ 2,72)0,45 × t , kus Htrans – heide PM-sum (kg/aastas); s – peenosiste (< 75 μm) sisaldus teekattes (%) [liiva ja kruusa karjäärides 4,8]; mkesk – sõiduki keskmine kaal (t) ; t – transpordi teekonna summaarne pikkus (km). Kuiva kruusa kaevandamisel koguses 56000 t aastas (31 tuh m³) võib eeldada, et ekskavaatori kopast kaevise langemisel tekkiva heitme kogus on kuni 0,0015 × 56000 = 84 (kg) ja kaevise veol katteta teel tekkiva heitme kogus on kuni 1,381 × (4,8 ÷ 12)0,7 × (20 ÷ 2,72)0,45 × 28 = 50,0 (kg). Kokku heitme kogus kuiva kruusa kaevandamisel oleks 84 + 50,0 = 134,0 kg. Hinnanguliselt ning arvestades teadaolevaid andmeid tööprotsesside ja kasutatavate tehnoloogiate kohta on Lümandu kruusakarjääris aastane peenosakeste heite kogus kaevandamisel ning laadimisel ~134 kg. Kaevandamisega Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisel ei ole kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). Tolmu võib tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest. Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendab alal paiknevad puistangud ning osaliselt ümbritsevad metsaalad. Maavara veol tekkida võivat tolmu on vajadusel võimalik vähendada karjäärisiseste teede niisutamisega. Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku vähendamiseks saab vajadusel karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust piirata. Transpordivahendite kiirust võib alandada mäeeraldisel 30 km/h ning vajadusel läbi viia laadurijuhtide täiendav instruktaaž, mis tagab, et laadimisel satuks keskkonda vähem tolmu ja müratase oleks minimaalne. Ettevaatusabinõuna on olemasoleva keskkonnaloaga Rapm-100 juba seatud tolmust tingitud mõjude vähendamiseks järgnevad kõrvaltingimused: 1. Tolmu leviku vältimiseks teostada karjääris ja kaevise väljaveol vajadusel (tuule kiirus üle 12 m/s ja/või karjääri lähiümbruse elanike kaebuste esinemise korral) tolmutõrjet (niisutamine, koormakatted). Mäebüroo Nord OÜ 2024 13 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsesse ossa. Karjäär asub hõreda inimasustusega piirkonnas ja ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile. Lümandu kruusakarjääri maavaravaru on põhjavee tasemest kõrgemal ning seetõttu ei ole ette näha kaevandamistegevusest mõju piirkonna veerežiimile. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Keemilised mõjud on välditavad, kui on välditavad masinate kütuse ja määrdeõlide lekked. Kruusakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1“. Kasutades tehniliselt korras masinaid on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävinemine. Kaevandamine toimub aastaringselt, sõltuvalt materjali nõudlusest ja ilmastikuoludest. Kaevandamise lõpetamisel on karjääriala kujundatav metsamaaks. Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade kaevandamise ohutuse ja keskkonnaalaseid nõudeid. Karjäärialalt eemaldatud kattekihti saab kasutada alade korrastamiseks tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusega nr 12. Kaevandamisega rikutud maapinna reljeef ja taimestik korrastatakse vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamisel Lümandu kruusakarjäärist ümbruskonnale ei kaasne. Hinnanguliselt kaevandamisel seire vajadus puudub ning kavandatavast tegevusest tulenevalt ei nähta ette keskkonnaseire kava koostamise vajadust ega keskkonnaseireks seadmete kasutamist. Taotletava Lümandu kruusakarjääri laeinduse maavaravaru kaevandamisega ei ole oodata ebasoodsa mõju avaldumist piirkonna keskkonnaseisundile, inimeste heaolule, tervisele või varale. Kaevandamise lõpetamisel ja karjääriala korrastamisel lakkavad tootmistegevusega seotud mõjud ja maastik korrastatakse metsamaaks. Mäebüroo Nord OÜ 2024 14 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. 8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta Mäeeraldise kaevandatava varu ammendumisele järgneb kaevandatud maa korrastamine. Kaevandatud maa korrastamine jaguneb tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Tehniline korrastamine on kaevandatud maa tasandamine ning silumine, vajadusel ekraankihi ja viljaka kihiga katmine, maa- ja metsaviljeluseks vajalike teede, kraavide, sildade ja teiste rajatiste ehitamine ning muud sellekohased tööd. Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest ning muudest töödest, mis tagavad korrastatud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. Karjääri korrastamistööd teostatakse vastavalt korrastamisprojektile. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatavatest korrastamistingimustest ja kaevandatud maa korrastamise nõuetest. Käesolevaga taotletakse mäeeraldise laiendust olemasoleva karjääriga külgnevale alale ja laiendamisega ei kaasne muudatusi, mis tingiks vajaduse korrastamiseks uue tehnoloogiliseks lahenduse järele olemasoleva karjääri piires. Laiendatud mäeeraldise korrastamiseks koostatakse korrastamise projekt, mis arvestab ka laiendusest tingitud kaevandatud maa korrastamisega. Kaevandatud maa korrastatakse lõplikult enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et: - kaevandamisala põhjaveerežiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele; - korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku; - korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased; - korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele ja loomadele. Lümandu kruusakarjääri ammendatud ala saab korrastada metsamaaks. Korrastamisel ei ole vaja eraldi teha töid veerežiimi kujundamiseks. Tehnilisel korrastamisel laotatakse karjääri põhjale ja nõlvadele 0,4 m paksuse kihina pinnase viljakuse taastamiseks tagasi kogu mäeeraldiselt kaevandamiseelselt eemaldatud katend mahus 40 tuh m³. Tehniliselt korrastatud maa on bioloogilisel korrastamisel võimalik taimestada metsastamisega (graafiline lisa 3). Enne bioloogilist korrastamist tuleb kontrollida, et kogu bioloogilist korrastamist vajav ala on tingimustele vastavalt ettevalmistatud. Pindade kontrollimisel tuleb veenduda, et need on kattepinnasega kaetud, tasandatud ja silutud ning maapinna kalded ja veerežiim vastavad nõuetele. Kaeveõõne korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes mäeeraldise nõlvadele kaevandamise käigus ohutud kalded nõlvusega 1:1,4. Mäeeraldise põhjaosa läbiv ida–lääne suunaliselt eratee Lümandu–Metsanurga tee nr 3170245 viiakse kaevandamise ajal üle ammendatud karjääri põhjale. Korrastamistööd teostatakse vastavalt korrastamisprojektile. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades arvestatakse maaomaniku esitatud nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Kogu kaevandatud maa korrastatakse lõplikult enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist rakendamisnõusoleku saanud korrastamise projekti alusel. Mäebüroo Nord OÜ 2024 15 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. Mäeeraldise lamamis ei paikne maavaravaru plokke ja kaevandamise ning kaevandatud maa korrastamisega ei muudeta maavaravaru kaevandamisväärsust ega selle olemasolevat juurdepääsu olukorda. Taotletava Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,99 ha. Hinnangulised kulud Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks 2025. a seisuga on ~1500 eur/ha kohta ehk kokku ~15000 eurot. Koostas: (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kukk Mäebüroo Nord OÜ Mäebüroo Nord OÜ 2024 16  KÄSKKIRI 2. oktoober 2017 nr 1-1/17/949 Rapla maakonna Lümandu kruusamaardla registrisse kandmine Eesti Geoloogiakeskus OÜ esitas Metsakohin OÜ volitusel Maa-ametile Lümandu uuringuruumi piiresse jääva ehituskruusa aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 04.07.2017, kirja registreerimise nr 9-3/17/11677). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 07.02.2017 andnud geoloogilise uuringu loa nr Rapm-035). Eesti Geoloogiakeskus OÜ on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse ehituskruusa aktiivne tarbevaru kogumahus 200 tuh m3. Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 1. plokk), mis paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas eraomandisse kuuluval kinnisasjal Koidu (katastritunnus 31701:001:0350) ning 0,6 m ulatuses kinnisasjal Väike-Peetri (katastritunnus 31701:001:1073). Maa-ametile edastati (saabunud 20.09.2017, kirja registreerimise nr 9-3/17/11677-3) Väike-Peetri kinnisasja omaniku nõusolek ehituskruusa varu arvele võtmise osas nimetatud katastriüksuse piires. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma maavara maardlana keskkonnaregistrisse. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punkti 2, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 29, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 6 alusel: 1. Otsustan kanda Eesti Geoloogiakeskus OÜ poolt koostatud aruande „Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal“ alusel seisuga 01.06.2017 keskkonnaregistri maardlate nimistusse Lümandu uuringuruumi varu ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 6,13 ha – 200 tuh m3 (1. plokk). 2. Kanda Lümandu uuringuruumi varu keskkonnaregistri maardlate nimistusse Lümandu kruusamaardlana. 3. Käskkiri teha teatavaks Eesti Geoloogiakeskus OÜ-le, Metsakohin OÜ-le, Keskkonnaametile, Kohila vallavalitsusele. Käskkirja peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Toom peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes  KORRALDUS 22. aprill 2024 nr 1-17/24/954 Rapla maakonna Lümandu kruusamaardla registrikande muutmine Mäebüroo Nord OÜ esitas OÜ Metsakohin tellimusel Maa-ametile aruande „Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a)“ (saabunud 22.03.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/2387-3, edaspidi aruanne). Geoloogiline uuring on läbi viidud varasemate geoloogiliste uuringute andmete alusel kameraaltööna. Aruande koostamise eesmärgiks on Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu maardlaga ja Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisega (kaevandamisluba nr Rapm-100) külgneval alal täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmine. Varu arvutus koostati OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2017. a geoloogilise uuringu „Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.06.2017. a)“ andmete alusel kameraaltööna. Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 2. plokk), mis paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas eraomandis olevatel katastriüksustel Väike-Peetri (tunnus 31701:001:1073) ja Koidu (tunnus 31701:001:0350). Varuploki alal ei ole maavara arvel. Aruandele on lisatud maaomanike nõusolekud maavara arvele võtmiseks. Aruandes moodustatud varuplokk külgneb lääne- ja põhjaservas vahetult Lümandu kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1. plokiga ning Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisega. Kasutusala määramisel on lähtutud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruses nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ (edaspidi 2005. a määrus) sätestatud nõuetest. 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Ekstrapoleerimise tulemusena on varuplokk moodustatud kuni 100 m kaugusele 2017. a rajatud uuringupunktidest. Uuritud maavara vastas 2005. a määruse ehituskruusa nõuetele. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, § 47 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 31.12.2023 maavarade registris Lümandu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides pindalal 3,86 ha ehituskruusa aktiivse tarbevaru 157 tuh m3 (aruandes 2. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0952) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Metsakohin, Mäebüroo Nord OÜ-le, Keskkonnaametile, Kohila Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  Rein Sinisalu Heli Milvek Merike Rass LÜMANDU UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING RAPLAMAAL (varu seisuga 01.06.2017. a) OÜ Eesti Geoloogiakeskus juhatuse liige: Aivar Pajupuu Tallinn 2017  ANNOTATSIOON Rein Sinisalu, Heli Milvek, Merike Rass. LÜMANDU UURINGURUUMI GEOLOOGILINE UURING RAPLAMAAL (varu seisuga 01.06.2017.a). 10 lk. teksti, 1 tekstijoonis, 13 tekstilisa, 2 gr. lisa. OÜ Eesti Geoloogiakeskus, rakendusgeoloogia ja maavarade osakond. Kadaka tee 82, 12618, Tallinn, 2013. (OÜ Metsakohin, Eesti Geoloogiakeskuse geoloogiafond). Käesolev töö on tehtud vastavuses OÜ Metsakohin ja OÜ Eesti Geoloogiakeskus vahel sõlmitud lepingule, mis nägi ette Lümandu uuringuruumi geoloogilise uuringu. Uuringuruumi teenindusala paikneb Raplamaal Kohila vallas Lümandu külas Koidu erakinnistul. Uuringutöö käigus koostati ala topoplaan mõõtkavas 1:1000, rajati 16 kaevandit ja puurauku, laboriuuringuteks võeti 17 proovi. Uuringuala kattekihiks on kruusasegune kasvukiht, kasulikuks kihiks jämepurdne saviliivmoreen (lokaalmoreen) ja kruus. Kasulik kiht on pealpool põhjavee taset. Kasulikus kihis on jämepurdu (>5 mm osakesed) 45,57−86,27% (keskm. 75,71%); savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 0,61−13,47% (keskm. 6,15%), liivaosis on keskmiseteraline (Pm 1,25−3,17 keskm. 2,04), kvarts-päevakivi koostisega. Lümandu uuringuruumi materjal vastab maavarana ehituskruusa tingimustele, mida saab peale purustamist ja fraktsioneerimist kasutada tsiviil- ja teedeehituses, looduslikul kujul täitepinnasena. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru arvutati ühes 6,13 ha suuruses plokis, kus selle aktiivne tarbevaru pealpool põhjavee taset on 200 tuh m3. Kruusaseguse kasvukihi maht on 25 tuh m3. Keskkonnaregistri maardlate volitatud töötlejale tehakse ettepanek kanda registrisse arvutatud varu Lümandu kruusamaardlana. Pärast kaevevaru väljamist rekultiveeritakse uuringuruum metsamaaks. Märksõnad: Rapla maakond, Kohila vald, Lümandu küla, Koidu maaüksus, Lümandu uuringuruum, kruus/lokaalmoreen, ehituskruus, tarbevaru, Lümandu kruusamaardla. Projektijuht: Rein Sinisalu 2  Sisukord Tekst Sissejuhatus 4 1. Üldandmed …………………………………………………………………….. 4 2. Teostatud tööde metoodika ja mahud …………………………………………. 6 3. Maavara kvaliteet ………………....................………………………………… 7 4. Varu arvutus ……………………………………………………………............ 8 5. Uuringuala mäenduslikud tingimused …………………………….………...… 8 6. Geoloogilise uurimistöö keskkonnamõju hindamine …….…………………… 9 Kokkuvõte ……………………………………………………………………... 9 Kasutatud kirjandus ……………………………………….………...………… 10 Tekstijoonised Joonis 1. Lümandu uuringuruumi teenindusala asendiplaan M 1:10 000 …...…... 5 Tekstilisad Lisa 1. Geoloogilise uuringu luba ................................................................................ 11 Lisa 2. Kaevandite ja puuraukude kataloog ................................................................. 13 Lisa 3. Kaevandite ja puuraukude geoloogilised kirjeldused ...................................... 14 Lisa 4. Proovide lõimisanalüüsi tulemused (EGK laboriõiend) .................................. 17 Lisa 5. Proovide üldkoostis .......................................................................................... 18 Lisa 6. Proovide kruusafraktsiooni lõimis ................................................................... 19 Lisa 7. Proovide liivaosa lõimis ................................................................................... 20 Lisa 8. Katte- ja kasuliku kihi paksused ja mahud....................................................... 21 Lisa 9. Uuringuruumi teenindusala ja 1. ploki ja piiripunktide koordinaadid ............. 23 Lisa 10. Topotööde seletuskiri ..................................................................................... 24 Lisa 11. Kaeveõõnte ja puuraukude likvideerimise akt ............................................... 26 Lisa 12. Volikiri ........................................................................................................... 28 Lisa 13. Maa-ameti peadirektori käskkiri nr................................................................30 Graafilised lisad 1. Topo- ja varu arvutuse plaan M 1 : 1000 2. Geoloogilised läbilõiked I–I’ … III–III’ 3  Sissejuhatus Uuringutöö on tehtud vastavuses OÜ Metsakohin ja OÜ Eesti Geoloogiakeskus vahel sõlmitud lepingule, mis nägi ette Lümandu uuringuruumis kaevandamisväärse maavara varu, kvaliteedi ja kaevetingimuste selgitamise detailsusega, mis lubab peale maavara varu arvelevõtmist taotleda kaevandamise kaeveluba. Lümandu uuringuruumis ei ole varem geoloogilisi uuringutöid tehtud. Käesolev uuring toimus Keskkonnaameti poolt väljastatud uuringuloa Rapm-035 alusel (lisa 1). Uuringutöö läbiviimisel juhinduti keskkonnaministri 26.05.2005.a määrusest nr. 44: “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord” (RTL 07.06.2005, 60, 866). Uuringutöö kavandas ja viis läbi vanemgeoloog Rein Sinisalu, topomõõdistamise tegi geodeet Sven Kärber, graafilised lisad vormistas geoloogiatehnik Merike Rass, varu arvutas geotehnoloog-mäeinsener Heli Milvek, uuringuaruande koostas Rein Sinisalu. 1. Üldandmed 1.1. Asukoht Uuringuruumi teenindusala paikneb Raplamaal Kohila vallas, Hagerist ~3 km loodes Lümandu külas eraomandisse kuuluval Koidu kinnistul (KÜ 31701:001:0350; 100% maatulundusmaa – 20,5 ha). Kinnistu valdajaks on uuringuloa omanik. Idas, lõunas ja läänes külgneb Koidu kinnistu Peetri (KÜ 31701:001:2489), põhjas Juhani (KÜ 31701:001:0511) erakinnistuga. Uuringuruumi teenindusala pindalaga 6,13 ha paikneb Koidu kinnistu idaserval. Kõlvikuliselt jaguneb uuringuruumi teenindusala järgmiselt: ~2 ha raiesmikku, ~2 ha looduslikku rohumaad ja ~2,1 ha metsa. Uuringuruumi teenindusala ei jää Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitsealale, ka puuduvad siin kitsendusi põhjustavad üksikobjektid, asustus ja muud piirangud. Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse kinnismälestisena kantud Asulakoht (reg. nr 12038) jääb uuringuruumi teeninduala edelanurgast ~0,3 km kaugusele. Lümandu maastikukaitseala (KLO1000245) koos samanimeliste allikatega jäävad ~0,8 km lääne poole. Koidu kinnistu paikneb aluspõhjakõrgendiku edelanõlval, kus maapinna kõrgused on 55,7−60,7 m abs vahemikus. Juurdepääs Ääsmäe−Hageri 11247 kõrvalmaantee 11,6 km kohalt mööda avalikus kasutuses olevat Lümandu 3170242 kohalikku teed ning Lümandu−Metsanurga 3170245 metsateed (Koidu kinnistu põhjaosas) on rahuldavas seisus. Vastuseks järelpärimisele teatati Kohila vallast, et nimetatud metsatee on eratee ning ei ole avalikus kasutuses. Uuringuruumi teenindusalast ~0,4 km kaugusel edelas asuvad Peetri ja Ülevainu talu hooned, Väljataguse ja Saueaugu talu hooned jäävad ~1 km lõuna poole (joonis 1). 1.2.Uuritus Lümandu uuringuruumi teenindusalal ei ole varem sihtotstarbelisi geoloogilisi uuringutöid tehtud. Uuringuruumist idapool, aluspõhjakõrgendikul, tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus aastatel 2006−2007 geoloogilise uuringu (Sinisalu, Tuuling, 2007). Sutlema maardla (reg.kaart 0832) põhimaavaraks oli Nabala lademe Saunja kihistu (O3nbS) lubjakivi (ehituslubjakivi) ja kaasnevaks maavaraks katendis olev 4 5 saviliivmoreen (täitekruus). Maardla varu arvutati pealpool põhjavee taset. Sutlema maardla lääneserval oli põhjavee tase 50−51 m abs kõrgustasemel, see alaneb lääne suunas. Lümandu allikate veetase on 48−49 m abs tasemel. Maardlal asuvad Sutlema I ja II lubjakivikarjääri mäeeraldised, kus kaevandab AS Kiirkandur. 2017. aasta uuringutöö käigus koostati Lümandu uuringuruumi teenindusala topoalus mõõtkavas 1:1000, rajati 16 kaevandit ja puurauku, laboriuuringuteks võeti 17 proovi. 1.3.Geoloogiline ehitus Lümandu uuringuala asub Ülem-Ordoviitsiumi aluspõhjakõrgendiku edelanõlval. Geoloogilise kaardistamise (Stumbur, Jõgi, 1965; 1967) piirkonnas läbiviidud kruusa otsingu- ja uuringutöös (Valt, 1981) käsitleti kõrgendiku nõlvale kuhjunud karbonaatset veeristikku Balti jääjärve rannavallina. Kuid geoloog Kalju Kajaku poolt 1999.a. koostatud Eesti kvaternaarisetete kaardil M 1:400 000 on kõrgendiku nõlvale kuhjunud setteid kujutatud Palivere staadiumi mandrijää liustike pealetungi piiri tähistava glatsifluviaalse servamoodustisena. Käesolevas töös on lähtutud viimasest seisukohast ja käsitletud nõlvaesist hästi ümardunud kruusa ja veerised ning vähest tardrahne sisaldavat materjali servamoodustise setetena. Uuringuruumi teenindusalast ~1,5 km ida pool (Ääsmäe−Hageri maanteeni) on varasemal ajal aluspõhjakõrgendiku ääre- ja nõlvaalal olnud ~1,3 km ulatuses 3 ametlikku ja mitteametlikku kruusakarjääri (Ambose ja Pärniku). Kõrgendiku lael on kvaternaarisetete paksus küllaltki muutlik. Kasvukihi paksus on 0,2−0,6 m, selle lamamiks on kuni 5,5 m paksune (lokaal)moreenikiht. Kõrgendiku nõlval küündib kvaternaarisetete paksus 7 meetrini. Kvaternaarisetete lamamiks on Nabala lademe Saunja kihistu (O3nbS) karpliku murdega tihe afaniitne kuni mikrokristalliline lubjakivi. Uuringuruumi teenindusala lääneosas levib jämepurrurikas (lokaal)moreen, idaosas veeriseid ja paelahmakaid ning väheseid tardrahne sisaldav kruus. Uuringuruumi üldistatud läbilõige on järgmine: Q IV – kasvukiht karbonaatse kruusa ja rähaga; 0,3–0,6 m gIIIjr – saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja lahmakatega (lokaalmoreen) tihe, jämepurdu ~75%; 0,0–5,1+ m fIIIjr – kruus, beež, jäme, veeriste ja paelahmakatega, hästi ümardunud, karbonaatse koostisega, kruusa liivaosis on keskmiseteraline, kvarts-päevakivi koostisega; 0,0–5,7+ m fIIIjr – liiv, jämedateraline, kvarts-päevakivi koostisega, ~20% peene hästiümardunud karbonaatse koostisega kruusa vahekihtidega; 0,0−1,8 m gIIIvr−saviliivmoreen, hall, tihe, sitkeplastne, vähese peene ümardamata tardkivimilise kruusaga. Uuringuala läbilõikes on vettkandvaks kihiks (lokaal)moreen ja kruus. Uuringualale rajatud 16 kaevandis/puuraugus ei täheldatud põhjavee esinemist mitte üheski. 2. Teostatud tööde metoodika ja mahud Kaevandid ja puuraugud rajati ajavahemikul märts−aprill 2017. a ekskavaatori ja puuragregaadiga (UGB–50M). Puurtööd toimusid 6´´ spiraalpuuridega, manteltorusid ei kasutatud. Uuringualale rajatud 16 kaevandi ja puuraugu sügavus oli vahemikus 2,0–6,0 m (kokku 58,3 jm), nende vahekaugus oli 21–117 meetrit. Rajatud kaevandid 6 ja puuraugud likvideeriti peale kirjeldamist ja proovide võtmist samast kaevisest väljatud pinnasega täitmise teel. Kaeviste likvideerimise kohta on koostatud akt, mille on allkirjastanud maaomanik, kaeveloa valdaja, uuringutöö tegija ning heaks kiidetud Keskkonnaameti 13.06.2017 korraldusega nr 1-3/17/1546 (lisa 11). Proovid võeti litoloogiliste erimite kaupa kogu uuritud läbilõike ulatuses, kokku 17 proovi (44,4 jm). Proovi intervall oli vahemikus 1,3–5,1 m (keskm. 2,6 m). Laborisse suunatud proovi kaal oli 7,5–39,7 kg, see kujunes kaevisest väljatud materjali vähendamisel kvarteerimise meetodil. Laboriuuringud tehti Eesti Geoloogiakeskuse laboris, mille pädevus on kinnitatud Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistusega (EAKT–L093). Uuringuruumi proovide lõimis selgitati Keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusega nr 44 kehtestatud standardsõelte komplektiga: 70; 40; 20; 10; 5; 2,5, 1,25, 0,63; 0,315; 0,16; 0,05 (sõela avad mm-tes). Lähtuvalt nimetatud määrusest on: ehituskruusas >5 mm osakesi vähemalt 35% ning savi- ja tolmuosakesi mitte üle 20%. Kruusa hulka on loetud ka pinnases esinevad rahnud ja veerised. Savi- ja tolmuosakesteks on <0,05 mm osakesed. Ehitusliiva peensusmoodul peab olema vähemalt 1,3 või üle selle, savi- ja tolmuosakeste sisaldus mitte üle 10% ja >5 mm osakeste sisaldus alla 35%. Täitepinnas on looduslik materjal, mis ei vasta maavarana ehituskruusa ega ehitusliiva tingimustele. Topo-geodeetilised tööd tegi OÜ Eesti Geoloogiakeskus (litsents nr. 193 MA) mõõtkavas 1:1000. Kaeve- ja puurtöödele eelnes uuringuruumi teenindusala topo- geodeetiline mõõdistamine. Mõõdistamine on teostatud GPS RTK liikuvjaamaga Trimble R8 komplektis väliarvutiga TSC-2. Koordinaadid on seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga GPS püsijaamade võrgu GeoNet vahendusel. Plaani koostamisel kasutati tarkvara Microstation V8 ja samakõrgusjoonte arvutamiseks kasutati Microstationi lisatarkvara Terramodeler. Plaani koordinaadid on L-Est97 süsteemis ja kõrgused Balti süsteemis. Topo-geodeetiliste tööde seletuskiri on esitatud tekstilisas 10. 3. Maavara kvaliteet Uuringuruumi materjali üldkoostis on 17 proovi põhjal järgmine (lisad 4 ja 5): Kruusa (>5 mm osakesed) on 17,45−86,27%, keskm. 75,71%; Liiva (5–0,05 mm osakesed) on 6,91−77,10%, keskm. 18,14; Savi ja tolmu (<0,05 mm osakesed) on 0,61−13,47%, keskm. 6,15%. Kruusa lõimis (lisa 6): >70 mm osakesi on 0,00–48,66%, keskm. 19,08; 70−40 mm osakesi on 0,00−66,96%, keskm. 35,54%; 40-20 mm osakesi on 7,16−58,07%, keskm. 27,46; 20−10 mm osakesi on 3,96−29,17%, keskm. 10,61; 10−5 mm osakesi on 3,43−42,81%, keskm. 7,31%. Liiva lõimis (lisa 7): 5−2,5 mm osakesi on 10,88−26,29%, keskm. 14,54%; 2,5−1,25 mm osakesi on 9,94−30,63%, keskm. 13,48%; 1,25−0,63 mm osakesi on 6,03− 29,56%, keskm. 14,22%; 0,63−0,315 mm osakesi on 4,00−31,45%, keskm. 14,24%; 0,315−0,16 mm osakesi on 2,39−17,36%, keskm. 6,95; <0,16 mm osakesi on 8,76− 65,44%, keskm. 36,57%, sh savi- ja tolmuosakesi on 4,41−60,30%, keskm. 30,22%. Liiva keskmine peensusmoodul on 2,04 (Pm 1,25−3,23) ehk keskmiseteraline. Uuringuruumi materjal vastab maavarana ehituskruusa tingimustele, mida peale purustamist ja fraktsioneerimist saab kasutada tsiviil- ja teedeehituses. 7  4. Varu arvutus Mäeeraldise varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel:  Topo- ja varu arvutuse plaan mõõtkavas 1:1000, koordinaadid L-Est97 ja kõrgused Balti süsteemis (gr. lisa 1);  puuraukude kataloog ja kirjeldused (lisad 2–3);  proovide lõimisanalüüsi tulemused (lisad 4–7);  geoloogilised läbilõiked I–I´ – III–III´ (gr. lisa 2);  katte- ja kasuliku kihi paksused ja mahud (lisa 8). Maavara varu arvutati ühes plokis arvutiprogrammi Surfer 10 abil. Katte- ja kasuliku kihi paksused, lamami abs kõrgused ning mahtude arvutused on esitatud tekstilisas 8. Ploki piiripunktide koordinaadid on esitatud varu arvutuse plaanil (gr. lisa 1) ja tekstilisas 9, ploki pindala määrati arvutiprogrammi Micro-station V7 abil. Maavara varu arvutati kahe pinna vahelise mahu määramise meetodil. Ülemise pinna moodustas kasuliku kihi lasumipind – maapinna reljeefi kõrguspunktidest lahutati ploki piiresse jääva kattekihi keskmine paksus (lisa 8) ja alumiseks pinnaks kasuliku kihi lamamispind. Varu arvutuses osales kokku 16 kaevandit ja puurauku. Uuringuruumi maavaravaru paikneb pealpool põhjavee taset. Uuringuandmestiku tihedus võimaldab arvutatud maavaravaru käsitleda aktiivse tarbevaruna (aT). Keskkonna- ja mäetehnilised tingimused kaevetööde teostamiseks on soodsad: asustus puudub, kattekiht on õhuke, kasulik kiht on pealpool põhjavee taset. Ploki pindala on 6,13 ha ning kontuuritud uuringuruumi teenindusala piiripunktidega: pp 1...5. Kontuuri sees on kaevandid ja puuraugud nr 1...16. Kattekihi (mulla) paksus on 0,3−0,6 m (aritm. keskm. 0,40 m). Kattekihi maht on 25 tuh m3 (24520 m3). Kasuliku kihi paksus on vahemikus 1,3−5,7 m (aritm. keskm. 3,17 m). Kasuliku kihi lamam on 52,51−54,84 m (aritm. keskm. 53,75 m) abs kõrgusvahemikus. Ehituskruusa varu on 200 tuh m3 (200 371 m3). Keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejale esitatakse registrisse kandmiseks uuringuruumis arvutatud varu Lümandu kruusamaardlana, mille pindala on 6,13 ha ja ehituskruusa aktiivne tarbevaru seisuga 01.06.2017. a on 200 tuh m3. Kattekihi (mulla) maht on 25 tuh m³. 5. Uuringuala mäenduslikud tingimused Mäenduslikud tingimused kaevetööde teostamiseks on soodsad, kattekihi paksus on väike ning kasulik kiht on pealpool põhjavee taset. Kattekihiks on kasvukiht, mille paksus on 0,3−0,6 m (keskm. 0,4 m), kasuliku kihi paksus 1,3−5,7 m (aritm. keskm. 3,17 m) ja kasuliku kihi lamam abs kõrguste vahemikus 52,51−54,84 m, see alaneb lõuna suunas. Kaevetöödega on otstarbekas alustada uuringuala põhjaosas, kus materjali väljavedu hakkab toimuma Lümandu−Metsanurga metsatee kaudu ning liikuda ühtse kaeve-eega lõuna suunas. Enne kaevetöödele asumist tuleb eemaldada kasvukiht, mis vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse ning kasutatakse ammendatud kaeveala rekultiveerimise tarbeks. Peale varu ammendamist 8 tasandatakse kaeveastmed, nõlvad kujundatakse kaldega 1:1,4 (35°), tasandatud kaevealale laotatakse kasvukiht metsastatakse. Metsastamiseks ettevalmistatud ja korrastatud kaeveala põhja kõrgus jääb 53−55 meetri abs kõrguse vahemikku. Maapõueseaduse (RT I, 10.11.2016, 1) § 80 lähtuvalt tuleb maa-ala korrastamiseks koostada keskkonnaministri poolt kinnitatud nõuetele (RTL 2005, 60, 865) vastav projekt, mille rakendamise ajakava ja tingimused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga. 6. Geoloogilise uuringutöö keskkonnamõju hindamine Lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemide seadusest (RT I 2005, 15, 87 § 6), puudub käesoleva geoloogilise uuringu puhul keskkonnamõju hindamise vajadus. Uuringuala ei paikne looduskaitsealal, samuti puudub inimasustus. Lümandu uuringuruumi geoloogilise uuringu läbiviimisel juhinduti Keskkonnaministri 26.05.2005.a määrusest nr. 44 “Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord”. Tööde läbiviimisel jälgiti ohutustehnika ja keskkonnaohutuse reegleid. Välditud on kütuse ja määrdeõli sattumine pinnasesse, rajatud puuraugud ja kaevandid on likvideeritud vastavalt kehtivale korrale ning maapind viidud uuringu-eelsesse seisundisse, mille kohta koostati akt (lisa 10). Uuringualale planeeritava karjääri keskkonnamõju ei tohiks olla märkimisväärne, kuna kaevetööd saavad toimuma pealpool põhjavee taset. Kokkuvõte Käesolev töö on tehtud vastavuses OÜ Metsakohin ja OÜ Eesti Geoloogiakeskus vahel sõlmitud lepingule, mis nägi ette Lümandu uuringuruumis geoloogilise uuringu tegemise. Eesmärgiks seati kaevandamisväärse maavara varu, kvaliteedi ja kaevetingimuste selgitamine detailsusega, mis peale maavara varu arvelevõtmist võimaldaks taotleda kaevandamiseks kaeveluba. Uuringuruum paikneb Raplamaal Kohila vallas Lümandu külas Koidu erakinnistul. Uuringutöö käigus koostati ala topoplaan mõõtkavas 1:1000, rajati 16 kaevandit ja puurauku, laboriuuringuteks võeti 17 proovi. Uuringuala kattekihiks on kruusasegune kasvukiht, kasulikuks kihiks karbonaatse koostisega jämepurdne (lokaal)moreen ja kruus. Kasulik kiht on pealpool põhjavee taset. Kasulikus kihis on jämepurdu (>5 mm osakesed) 17,45−86,27%; savi- ja tolmuosakesi (<0,05 mm) 0,61−13,47%, liivaosis on keskmiseteraline Pm-2,04 (Pm 1,25−3,17). Moreen ja kruus vastavad maavarana ehituskruusa tingimustele, mida peale purustamist ja fraktsioneerimist saab kasutada tsiviil- ja teedeehituses, looduslikul kujul täitepinnasena. Pärast kaevevaru väljamist saab kaeveala taastada metsamaaks. Uuringuruumi varu arvutati ühel 6,13 ha suurusel pindalal, kus ehituskruusa aktiivne tarbevaru pealpool põhjavee taset on 200 tuh m3 ja kasvukihi maht 25 tuh m3. Keskkonnaregistri maardlate volitatud töötlejale tehakse ettepanek kanda registrisse Lümandu uuringuruumis arvutatud varu Lümandu kruusamaardlana. Kaeveala korrastamise ajakava ja tingimused kooskõlastatakse Kohila Vallavalitsuse ja Keskkonnaametiga. 9  Kasutatud kirjandus Kajak, K., 1999. Eesti kvaternaarisetete kaart M 1:400 000. Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44: „Üldgeoloogiline uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“. Sinisalu, R., Tuuling, T., 2007. Rapla maakonna Sutlema uuringuala lubjakivi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2007). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. EGF 7878. Stumbur, H., Jõgi, S., 1965. Aruanne otsingu-kaardistamistöödest Suur-Tallinna ja Selle ümbruse territooriumil mõõtkavas 1:50 000. EGF 2394. Stumbur, H., Jõgi, S., 1967. Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest Kaardistamisest mõõtkavas 1:200 000 lehel 0-35-VII (Keila). EGF 2943. Valt, E., 1981. Mahtra Rohelise Vööndi Metsamajandi Pärniku kruusakarjääri geoloogiliste uurimistööde aruanne. RPI „Eesti Põllumajandusprojekt“. EGF 3863. 10 Lisa 1. Geoloogilise uuringu luba 11 12  Lisa 2. Kaevandite ja puuraukude kataloog Kaevandite ja puuraukude kataloog Jrk. Koordinaadid k / pa Proovimise Proo- Veetase, m k / pa k / pa kõrgus süg. intervall, m vi maa- abs. rajamise nr. nr. X Y abs. m m alates kuni kokku nr. pinnast tase aeg 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 k-1 6559462,92 533966,82 58,44 3,6 0,3 3,6 3,3 1 - - märts.17 2 k-2 6559479,22 533903,65 57,17 2,5 - - - - - - " 3 k-3 6559496,48 533855,60 56,72 2,7 0,4 2,7 2,3 2 - - " 4 k-4 6559380,62 533857,17 56,40 3,0 0,4 3,0 2,6 3 - - " 5 k-5 6559242,60 533851,34 56,40 3,0 0,4 3,0 2,6 4 - - " 6 k-6 6559156,89 533848,31 55,81 2,5 0,3 2,5 2,2 5 - - " 7 k-7 6559130,92 533932,87 54,77 2,1 0,5 1,8 1,3 6 - - " 8 k-8 6559186,32 533999,49 55,18 2,0 0,3 2,0 1,7 7 - - " 9 k-9 6559268,32 534092,61 55,58 2,0 0,6 2,0 1,4 8 - - " 10 pa/k-10 6559240,75 533959,94 58,41 6,0 0,3 5,9 5,6 9, 14 - - " 11 pa/k-11 6559297,52 533940,64 58,35 4,3 0,5 4,3 3,8 10 - - " 12 pa/k-12 6559368,12 534028,25 59,76 6,0 0,3 6,0 5,7 11, 16 - - " 13 pa/k-13 6559303,86 534069,92 60,51 5,8 0,4 5,7 5,3 12, 17 - - " 14 k-14 6559384,20 533990,42 59,18 4,5 - - - - - - " 15 pa-15 6559202,95 533987,40 55,23 2,7 0,5 2,0 1,5 13 - - " 16 pa-16 6559338,17 533991,09 59,23 5,6 0,5 5,6 5,1 15 - - " Märkused: koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused Balti 77 süsteemis pa - puurauk k - kaevand Koostas: Rein Sinisalu 13  Lisa 3. Kaevandite ja puuraukude geoloogilised kirjeldused Kaevandite ja puuraukude geoloogilised kirjeldused Lasumissügavus,m Kihi kirjeldus Proovi int., m Proovi alates kuni kokku alates kuni nr. 1 2 3 4 5 6 7 Kaevand nr 1 (märts 2017) Sügavus: 3,6 m Kõrgus: 58,44 m Veetase: kuiv 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht karbonaatse kruusaga Saviliivmoreen, pruunikashall ja hall, karbonaatse räha, 0,3 3,6+ 3,3 plaatide ja lahmakatega, tihe sitkeplastne, jämepurdu ca 80% 0,3 3,6 1 Kaevand nr 2 (märts 2017) Sügavus: 2,5 m Kõrgus: 57,17 m Veetase: kuiv 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht karbonaatse rähaga 0,3 2,5+ 2,2 Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% Kaevand nr 3 (märts 2017) Sügavus: 2,7 m Kõrgus: 56,72 m Veetase: kuiv 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht karbonaatse rähaga 0,4 2,7+ 2,3 Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja 0,4 2,7 2 lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% Kaevand nr 4 (märts 2017) Sügavus: 3,0 m Kõrgus: 56,40 m Veetase: kuiv 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht karbonaatse rähaga 0,4 3,0+ 2,6 Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja 0,4 3,0 3 lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% Kaevand nr 5 (märts 2017) Sügavus: 3,0 m Kõrgus: 56,40 m Veetase: kuiv 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht karbonaatse rähaga 0,4 3,0+ 2,6 Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja 0,4 3,0 4 lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% Kaevand nr 6 (märts 2017) Sügavus: 2,5 m Kõrgus: 55,81 m Veetase: kuiv 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht Kruus, jäme, hästi ümardunud, valdavalt karbonaatse 0,3 0,9 0,6 koostisega, 0,3 2,5 5 kruusa liivaosis on jämedateraline, kvarts-päevakivi koostisega 0,9 2,5+ 1,6 Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja 14 1 2 3 4 5 6 7 lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 70% Kaevand nr 7 (märts 2017) Sügavus: 2,1 m Kõrgus: 54,77 m Veetase: kuiv 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht kruusaga 0,5 1,1 0,6 Kruus, beež, peen kuni keskmine, hästi ümardunud, valdavalt 0,5 1,8 6 karbonaatse koostisega 1,1 1,8 0,7 Liiv, hall, jäme, vähese peene kruusaga 1,8 2,1+ 0,3 Aleuriit, hall, tihe, pruuni savi vahekihikestega (viirsavi) Kaevand nr 8 (märts 2017) Sügavus: 2,0 m Kõrgus: 55,18 m Veetase: kuiv 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht 0,3 2,0+ 1,7 Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja 0,3 2,0 7 lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% Kaevand nr 9 (märts 2017) Sügavus: 2,0 m Kõrgus: 55,58 m Veetase: kuiv 0,0 0,6 0,6 Kasvukiht 0,6 1,0 0,4 Kruus, peen kuni keskmine, hästi ümardunud, valdavalt karbonaatse 0,6 2,0 8 koostisega, liivaosis on kvarts-päevakivi koostisega 1,0 2,0+ 1,0 Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% Kaevand/puurauk nr 10 (märts/aprill 2017) Sügavus: 6,0 m Kõrgus: 58,41 m Veetase: kuiv 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht kruusaga 0,3 4,1 3,8 Kruus, beež, jäme, hästi ümardunud paelahmakatega, liivaosis on 0,3 4,1 9 keskmine kuni jäme, kvarts-päevakivi koostisega 4,1 5,9 1,8 Liiv, beež, jäme, peene karbonaatse kruusa vahekihikestega 4,1 5,9 14 5,9 6,0+ 0,1 Saviliivmoreen, hall, sitkeplastne, peene ümardamata tardkivimilise kruusaga Kaevand/puurauk nr 11 (märts/aprill 2017) Sügavus: 4,3 m Kõrgus: 58,35 m Veetase: kuiv 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht paerähaga 0,5 4,3+ 3,8 Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja 0,5 4,3 10 lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% Kaevand/puurauk nr 12 (märts/aprill 2017) Sügavus: 7,0 m Kõrgus: 59,76 m Veetase: kuiv 15 1 2 3 4 5 6 7 0,0 0,3 0,3 Kasvukiht kruusaga 0,3 6,5 6,2 Kruus, beež, jäme, hästi ümardunud paelahmakatega, liivaosis on 0,3 4,1 11 koostisega, liivaosis on kvarts-päevakivi koostisega 4,1 6,0 16 6,5 7,0+ 0,5 Saviliivmoreen, pruun, sitkeplastne Kaevand/puurauk nr 13 (märts/aprill 2017) Sügavus: 5,8 m Kõrgus: 59,76 m Veetase: kuiv 0,0 0,4 0,4 Kasvukiht kruusaga 0,4 3,0 2,6 Kruus, beež, jäme, hästi ümardunud paelahmakatega, liivaosis on 0,4 3,0 12 keskmine kuni jäme, kvarts-päevakivi koostisega 3,0 5,7 2,7 Kruus, beež, keskmine kuni jäme, hästi ümardunud karbonaatne, 3,0 5,7 17 jämedateralise liiva vahekihikestega 5,7 5,8+ 0,1 Saviliivmoreen, pruun, sitkeplastne Kaevand nr 14 (märts 2017) Sügavus: 4,5 m Kõrgus: 59,18 m Veetase: kuiv Kasvukiht karbonaatse 0,0 0,4 0,4 rähaga 0,4 4,5+ 4,1 Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% Puurauk nr. 15 (aprill 2017) Sügavus: 2,7 m Kõrgus: 55,23 m Veetase: kuiv 0,0 0,5 0,5 Kasvukiht kruusaga 0,5 2,0 1,5 Kruus, peen kuni keskmine, hästi ümardatud, karbonaatse 0,5 2,0 13 koostisega, liivaosis on keskmiseteraline, savikas 2,0 2,5 0,5 Kruus, hall, peen, karbonaatse koostisega, ümar, savine Saviliivmoreen, hall, 2,5 2,7+ 0,2 sitkeplastne Puurauk nr. 16 (aprill 2017) Sügavus: 5,6 m Kõrgus: 59,23 m Veetase: kuiv Kasvukiht karbonaatse 0,0 0,5 0,5 rähaga 0,5 5,6+ 5,1 Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja 0,5 5,6 15 lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% Koostas: Rein Sinisalu 16  Lisa 4. Proovide lõimisanalüüsi tulemused (EGK laboriõiend) EESTI GEOLOOGIAKESKUSE LABOR EAK reg. nr L093 Proovide lõimisanalüüsi tulemused Rakendusgeoloogia osakond Tellimuse nr T17-26/46, Objekt: Lümandu (10-1101) pa/k- Lõimise k-1/1 k-3/2 k-4/3 k-5/4 k-6/5 k-7/6 k-8/7 k-9/8 10/9 klassid,mm 0,3-3,6 0,4-2,7 0,4-3,0 0,4-3,0 0,3-2,5 0,5-1,8 0,3-2,0 0,6-2,0 0,3-4,1 >70 20,93 39,33 20,58 14,50 22,02 18,64 25,74 70-40 31,13 55,48 11,56 30,59 54,76 31,79 35,44 28,56 38,49 40-20 18,55 16,6 18,57 19,58 9,71 19,53 14,58 19,11 5,73 20-10 4,39 6,58 7,19 7,27 4,07 2,91 7,64 6,24 5,48 10-5 2,66 4,2 4,17 5,65 3,55 4,76 4,84 5,32 4,57 5-2,5 2,43 2,29 2,18 2,70 3,73 6,97 2,25 3,16 2,98 2,5-1,25 2,22 2,00 2,16 2,01 3,41 6,78 2,26 2,33 2,43 1,25-0,63 1,52 1,62 1,59 1,19 5,65 4,47 1,47 3,16 2,63 0,63-0,315 0,91 1,32 0,97 0,84 8,53 3,43 1,02 2,90 6,29 0,315-0,16 0,64 1,13 0,53 0,79 2,92 1,78 0,67 1,30 3,47 0,16-0,05 1,15 1,26 0,57 1,61 1,13 1,91 0,86 3,84 0,98 <0,05 13,47 7,52 11,18 7,19 2,54 1,17 6,95 5,44 1,21 Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 100 pa/k- pa/k- pa/k- pa/k- pa/k- pa/k- pa- Lõimise 10/14 11/10 12/11 12/16 13/12 13/17 15/13 pa-16/15 klassid,mm 4,1-5,9 0,5-4,3 0,3-4,1 4,1-6,0 0,4-3,0 3,0-5,7 0,5-2,0 0,5-5,6 >70 32,65 12,46 28,00 24,69 70-40 14,41 42,72 20,91 41,05 12,39 12,56 15,30 40-20 4,89 26,75 21,84 23,18 10,99 18,23 23,09 46,70 20-10 5,09 6,29 5,09 9,40 5,19 10,48 11,84 13,41 10-5 7,47 2,91 3,11 4,78 3,26 4,47 10,52 5,02 5-2,5 14,95 2,41 1,63 2,10 2,13 8,94 7,63 2,89 2,5-1,25 25,30 1,78 2,45 1,92 1,54 8,34 7,55 1,99 1,25-0,63 24,07 1,09 4,37 3,74 1,81 13,25 6,98 1,18 0,63-0,315 8,53 0,68 3,67 3,45 3,84 12,30 3,80 0,90 0,315-0,16 1,97 0,47 1,17 1,32 1,84 5,09 2,30 0,84 0,16-0,05 2,28 0,48 0,73 0,59 1,95 3,49 4,26 1,33 <0,05 5,45 10,08 0,76 0,61 1,71 3,02 9,47 10,44 Kokku 100 100 100 100 100 100 100 100 Analüütikud: M. Saaremäe T. Tampuu Labori juhataja: Mare Kalkun 17  Lisa 5. Proovide üldkoostis Proovide üldkoostis k / pa Proo- Pr. intervall, m Osakeste sisaldus, %% - des Jrk. vi > 5 mm 5-0,05 mm < 0,05 mm Märkused Nr nr. nr. intervall kokku % mx% % mx% % mx% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 k-1 1 0,3-3,6 3,3 77,66 256,28 8,87 29,27 13,47 44,45 2 k-3 2 0,4-2,7 2,3 82,86 190,58 9,62 22,13 7,52 17,30 3 k-4 3 0,4-3,0 2,6 80,82 210,13 8,00 20,80 11,18 29,07 4 k-5 4 0,4-3,0 2,6 83,67 217,54 9,14 23,76 7,19 18,69 5 k-6 5 0,3-2,5 2,2 72,09 158,60 25,37 55,81 2,54 5,59 6 k-7 6 0,5-1,8 1,3 73,49 95,54 25,34 32,94 1,17 1,52 7 k-8 7 0,3-2,0 1,7 84,52 143,68 8,53 14,50 6,95 11,82 8 k-9 8 0,6-2,0 1,4 77,87 109,02 16,69 23,37 5,44 7,62 9 pa/k-10 9 0,3-4,1 3,8 80,01 304,04 18,78 71,36 1,21 4,6 10 pa/k-10 14 4,1-5,9 1,8 17,45 31,41 77,10 138,78 5,45 9,81 11 pa/k-11 10 0,5-4,3 3,8 83,01 315,44 6,91 26,26 10,08 38,30 12 pa/k-12 11 0,3-4,1 3,8 85,22 323,84 14,02 53,28 0,76 2,89 13 pa/k-12 16 4,1-6,0 1,9 86,27 163,91 13,12 24,93 0,61 1,16 14 pa/k-13 12 0,4-3,0 2,6 85,18 221,47 13,11 34,09 1,71 4,45 15 pa/k-13 17 3,0-5,7 2,7 45,57 123,04 51,41 138,81 3,02 8,15 16 pa-15 13 0,5-2,0 1,5 58,01 87,02 32,52 48,78 9,47 14,21 17 pa-16 15 0,5-5,6 5,1 80,43 410,19 9,13 46,56 10,44 53,24 Kokku: 44,4 3361,73 805,43 272,87 Keskmine: 75,71 18,14 6,15 Koostas: Rein Sinisalu 18  Lisa 6. Proovide kruusafraktsiooni lõimis Proovide kruusafraktsiooni lõimis Proov, m >5 mm sh. osakesi (osajäägid), %%-des Jrk. K / Pa Proovi Märku- nr. nr nr. alates- proovi osakesi >70 70-40 40-20 20-10 10-5 Kokku sed kuni pikkus proovis,% mm mm mm mm mm % 1 2 3 5 6 7 8 9 10 11 12 13 1 k-1 1 0,3-3,6 3,3 77,66 26,95 40,08 23,89 5,65 3,43 100 2 k-3 2 0,4-2,7 2,3 82,86 - 66,96 20,03 7,94 5,07 100 3 k-4 3 0,4-3,0 2,6 80,82 48,66 14,30 22,98 8,90 5,16 100 4 k-5 4 0,4-3,0 2,6 83,67 24,60 36,56 23,40 8,69 6,75 100 5 k-6 5 0,3-2,5 2,2 72,09 - 75,96 13,47 5,65 4,92 100 6 k-7 6 0,5-1,8 1,3 73,49 19,73 43,25 26,58 3,96 6,48 100 7 k-8 7 0,3-2,0 1,7 84,52 26,05 41,93 17,25 9,04 5,73 100 8 k-9 8 0,6-2,0 1,4 77,87 23,94 36,68 24,54 8,01 6,83 100 9 pa/k-10 9 0,3-4,1 3,8 80,01 32,17 48,11 7,16 6,85 5,71 100 10 pa/k-10 14 4,1-5,9 1,8 17,45 - - 28,02 29,17 42,81 100 11 pa/k-11 10 0,5-4,3 3,8 83,01 39,33 17,36 32,23 7,58 3,50 100 12 pa/k-12 11 0,3-4,1 3,8 85,22 14,62 50,13 25,63 5,97 3,65 100 13 pa/k-12 16 4,1-6,0 1,9 86,27 32,45 24,24 26,87 10,90 5,54 100 14 pa/k-13 12 0,4-3,0 2,6 85,18 28,99 48,19 12,90 6,09 3,83 100 15 pa/k-13 17 3,0-5,7 2,7 45,57 - 27,19 40,00 23,00 9,81 100 16 pa-15 13 0,5-2,0 1,5 58,01 - 21,65 39,81 20,41 18,13 100 17 pa-16 15 0,5-5,6 5,1 80,43 - 19,02 58,07 16,67 6,24 100 Kokku: 44,4 mx% 847,17 1578,00 1219,35 471,11 324,42 Keskmine: 75,71 19,08 35,54 27,46 10,61 7,31 100 Koostas: Rein Sinisalu 19  Lisa 7. Proovide liivaosa lõimis Proovide liivaosa lõimis Jrk. K / Pa Pr. Pr. intervall, m >5mm <5mm osakesi sõelal (avad mm-tes) - oj./tj.,% Peens. <0,05 alates- nr nr. nr. kuni kokku osad,% 2.5 1.25 0.63 0.315 0.16 <0.16 kokku moodul mm,% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 1 k-1 1 0,3-3,6 3,3 77,66 10,88 9,94 6,81 4,07 2,86 65,44 100 1,25 60,30 20,82 27,63 31,70 34,56 2 k-3 2 0,4-2,7 2,3 82,86 13.36 11,67 9,45 7,70 6,59 51,23 100 1,63 43,87 25,03 34,48 42,18 48,77 3 k-4 3 0,4-3,0 2,6 80,82 11,37 11,26 8,29 5,06 2,76 61,26 100 1,39 58,29 22,63 30,92 35,98 38,74 4 k-5 4 0,4-3,0 2,6 83,67 16,53 12,31 7,29 5,14 4,84 53,89 100 1,68 44,03 28,84 36,13 41,27 46,11 5 k-6 5 0,3-2,5 2,2 72,09 13,36 12,22 20,24 30,56 10,46 13,16 100 2,48 9,10 25,58 45,82 76,38 86,84 6 k-7 6 0,5-1,8 1,3 73,49 26,29 25,58 16,86 12,94 6,71 11,62 100 3,17 4,41 51,87 68,73 81,67 88,38 7 k-8 7 0,3-2,0 1,7 84,52 14,53 14,60 9,50 6,59 4,33 50,45 100 1,77 44,90 29,13 38,63 45,22 49,55 8 k-9 8 0,6-2,0 1,4 77,87 14,28 10,53 14,28 13,10 5,87 41,94 100 1,88 24,58 24,81 39,09 52,19 58,06 pa/k- 3,8 14,91 12,16 13,16 31,45 17,36 10,96 100 2,43 6,05 9 10 9 0,3-4,1 80,01 27,07 40,23 71,68 89,04 pa/k- 10 10 14 4,1-5,9 1,8 17,45 18,11 30,63 29,16 10,33 2,39 9,38 100 3,23 6,60 48,74 77,90 88,23 90,62 pa/k- 3,8 14,18 10,48 6,42 4,00 2,77 62,15 100 1,43 59,33 11 11 10 0,5-4,3 83,01 24,66 31,08 35,08 37,85 pa/k- 3,8 5,14 12 12 11 0,3-4,1 85,22 11,03 16,58 29,56 24,83 7,92 10,08 100 2,67 27,61 57,17 82,00 89,92 pa/k- 13 12 16 4,1-6,0 1,9 86,27 15,29 13,98 27,25 25,13 9,61 8,74 100 2,74 4,44 29,27 56,52 81,65 91,26 pa/k- 14 13 12 0,4-3,0 2,6 85,18 14,37 10,39 12,21 25,91 12,42 24,70 100 2,14 11,54 24,76 36,97 62,88 75,30 pa/k- 15 13 17 3,0-5,7 2,7 45,57 16,42 15,32 24,34 22,60 9,35 11,97 100 2,71 5,55 31,74 56,08 78,68 88,03 16 pa-15 13 0,5-2,0 1,5 58,01 18,17 17,98 16,62 9,05 5,48 32,70 100 2,36 22,55 36,15 52,77 61,82 67,30 17 pa-16 15 0,5-5,6 5,1 80,43 14,77 10,17 6,03 4,60 4,29 60,14 100 1,46 53,35 24,94 30,97 35,57 39,86 44,4 Keskmine: 75,71 14,54 13,48 14,22 14,24 6,95 36,57 100 2,04 30,22 28,02 42,24 56,48 63,43 Koostas: Rein Sinisalu 20  Lisa 8. Katte- ja kasuliku kihi paksused ja mahud Katte- ja kasuliku kihi paksused ja mahud Kattekihi Kasuliku kihi paksus, m Kaevandi, Süga- Veetase Jrk. puuraugu Suudme kõrgus, m vus, paksus,m kokku sh Märkused Nr. lamami- number m allpool abs.k m abs.k /sh. muld veetaset 1 2 3 4 5 6 7 9 12 13 14 Ehituskruus (1. plokk) - 6,13 ha 1 k-1 58,44 3,6 - - 0,3/0,3 3,3 - 54,84 2 k-2 57,17 2,5 - - 0,3/0,3 2,2 - 54,67 3 k-3 56,72 2,7 - - 0,4/0,4 2,3 - 54,02 4 k-4 56,40 3,0 - - 0,4/0,4 2,6 - 53,40 5 k-5 56,40 3,0 - - 0,4/0,4 2,6 - 53,40 6 k-6 55,81 2,5 - - 0,3/0,3 2,2 - 53,31 7 k-7 54,77 2,1 - - 0,5/0,5 1,3 - 52,97 8 k-8 55,18 2,0 - - 0,3/0,3 1,7 - 53,18 9 k-9 55,58 2,0 - - 0,6/0,6 1,4 - 53,58 10 pa/k-10 58,41 6,0 - - 0,3/0,3 5,6 - 52,51 11 pa/k-11 58,35 4,3 - - 0,5/0,5 3,8 - 54,05 12 pa/k-12 59,75 6,0 - - 0,3/0,3 5,7 - 53,76 13 pa/k-13 60,51 5,8 - - 0,4/0,4 5,3 - 54,81 14 pa/k-14 59,18 4,5 - - 0,4/0,4 4,1 - 54,68 15 pa-15 55,23 2,7 - - 0,5/0,5 1,5 - 53,23 16 pa-16 59,23 5,6 - - 0,5/0,5 5,1 - 53,63 Kokku: 917,13 6,4/6,4 50,7 860,0 Keskmine: 57,32 0,4/0,4 3,17 53,75 Katendi (mulla) 3 3 maht: 6,13 ha x 0,4 m = 24520m ehk 25 tuh m Koostas: Rein Sinisalu 21 ———————————————— 1. ploki varu arvutus ———————————————— Upper Surface Grid File Name: …\Lümandu\varu\Lümandu uuring(märts2017)_XYZ_blank.grd Grid Size: 959 rows x 729 columns X Minimum: 533801 X Maximum: 534165 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6559084 Y Maximum: 6559563 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 54.590931838253 Z Maximum: 60.767200905509 Lower Surface Grid File Name: …\Lümandu\varu\Lümandu_lamam_blank.grd Grid Size: 959 rows x 729 columns X Minimum: 533801 X Maximum: 534165 X Spacing: 0.5 Y Minimum: 6559084 Y Maximum: 6559563 Y Spacing: 0.5 Z Minimum: 52.512904694621 Z Maximum: 54.839112217168 Volumes Z Scale Factor: 1 Total Volumes by: Trapezoidal Rule: 224890.84484629 Simpson's Rule: 224892.84747906 Simpson's 3/8 Rule: 224889.55850664 Cut & Fill Volumes Positive Volume [Cut]: 224890.84484629 Negative Volume [Fill]: 0 Net Volume [Cut-Fill]: 224890.84484629 1. ploki maht koos katendiga on 224 891 m3 ehk 225 tuh m3. 1. ploki pindala on 6,13 ha. 1. ploki katendi maht on 25 tuh m3, sh mulla maht 25 tuh m3. 1. ploki kasuliku kihi varu on 225 tuh m3 ‒ 25 tuh m3 = 200 tuh m3. Arvutas: geotehnoloog-mäeinsener Heli Milvek 22 Lisa 9. Uuringuruumi teenindusala ja 1. ploki ja piiripunktide koordinaadid 23 Lisa 10. Topotööde seletuskiri Topotööde seletuskiri 1. Käesoleva töö objektiks on Rapla maakonnas, Kohila vallas asuv Lümandu geoloogilise uuringu ala. 2. Mõõdistamise välitööd on läbi viidud märtsis 2017.a. 3. Töö tellija on OÜ Metsakohin. 4. Töö on teostatud L`EST 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on arvutatud Balti süsteemis. Koordinaadid on seotud riikliku geodeetilise põhivõrguga GPS püsijaamade võrgu GeoNet vahendusel. Nimetatud püsivõrgu haldaja on OÜ Geosoft. 5. Maastikureljeefipunktide koordinaadid ja kõrgused on mõõdistatud: 5.1 GPS RTK liikuvjaamaga Trimble R8 komplektis väliarvutiga TSC2, mille mõõdistamise plaaniline täpsus on horisontaalselt koordinaatide määramisel +/- 5mm + 0,5ppm, kõrguslikult +/-10mm + 1ppm. GPS tööjaama lubatud maksimaalne vahemaa püsijaamast on tehniliste tingimuste järgi 35km. Liikuvjaam on eelnevalt kontrollitud riikliku põhivõrgupunkti (tihendusvõrk) Hageri (1401) mõõdistamise ja täpsusandmete võrdlemise teel. Saadud mõõtmistulemused vastasid Maapõueseaduses § 76 p 7 antud täpsusandmetele. 5.2 Elektrontahhümeetriga Leica TC 705 GPS punktidelt polaarselt või nendelt punktidelt lähtuvate kuni kaheastmeliste lahtiste teodoliitkäikude käänupunktidelt polaarviisil. Elektrontahhümeeter on nõuetekohaselt kontrollitud ja justeeritud. Mõõdistamistäpsus 2mm + 2ppm. Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistusala reljeefi omapärast, punktide tiheduse määramisel ka varuarvutustäpsuse vajadusest. Geodeetilises andmekogus esitatud andmed punktile Hageri (1401): Nimi x y H Hageri 6558271,094 535649,478 64,941 Mõõdistatud riiklik põhivõrgupunkt (tihendusvõrk) Hageri (1401) 24.03.2017. a: x y H Aeg Mõõtmisviis 6558271,100 535649,482 64,958 9.00 0m5s, mõõtmiste arv: 5; Erinevus: +0,006 m +0,004 m +0,017 m (QC 1& QC 2) 6558271,085 535649,484 64,941 16.15 0m5s, mõõtmiste arv: 5; Erinevus: -0,009 m +0,006 m +0,055 m (QC 1& QC 2) 24 Mõõdistatud riiklik põhivõrgupunkt (tihendusvõrk) Hageri (1401) 28.03.2017. a: x y H Aeg Mõõtmisviis 6558271,097 535649,470 64,962 9.10 0m5s, mõõtmiste arv: 5; Erinevus: +0,003 m -0,008 m +0,021 m (QC 1& QC 2) 6558271,090 535649,480 64,956 17.15 0m5s, mõõtmiste arv: 5; Erinevus: -0,004 m +0,002 m +0,015 m (QC 1& QC 2) 6. Maastikureljeefipunktide koordinaadid ja kõrgused on mõõdistatud GPS liikuvjaamaga otse. Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistusala reljeefi omapärast, punktide tiheduse määramisel ka varuarvutustäpsuse vajadusest. 7. Andmete arvutitöötlemisel kasutati Trimble TSC2 vastavat GIS tarkvara. Plaani koostamisel on kasutatud tarkvara Microstation V8 ja samakõrgusjoonte arvutamiseks Microstationi lisatarkvara Terramodeler. Tallinnas Sven Kärber 17.03.2017.a. Mäetehnik, tase 5 Kutsetunnistuse nr. 100801 25 Lisa 11. Kaeveõõnte ja puuraukude likvideerimise akt KAEVANDITE LIKVIDEERIMISE AKT Objekt: Lümandu uuringuruumi teenindusala asub Raplamaal Kohila vallas Lümandu külas Koidu erakinnistul (KÜ 31701:001:0350). Geoloogilise uuringu luba Rapm-035 väljastati Osaühingule Metsakohin Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 07.02.2017 korraldusega nr 1-3/17/291. Loaga määratud uuringu iseloom ja maht oli järgmine: uuringu sügavus kuni 6 m, ja puuraukude arv kuni 20, uuringukaevõõnte arv kuni 15. Uuringuruumi teenindusala pindala 6,13 ha. Loa kehtivus – 2 aastat. Puuraukude ja kaeveõõnte rajamise aeg: märts-aprill 2017.a. Puuraugud ja kaeveõõned: nr 1–16 sügavusega 2,0–6,0 m rajati puuragregaadi ja ekskavaatoriga. Puuraugud rajati keerdpuurimise meetodil, manteltorused ei kasutatud. Puuraugud ja kaevandid rajati proovide saamiseks. Puuraukude ja kaeveõõnte likvideerimise põhjus: tööde lõpetamine. Likvideerimise aeg: märts-aprill 2017.a. Likvideerimise moodus: puuraukude ja kaeveõõnte süvendid täideti samast kohast väljatud pinnasega ja tihendati. Puuraukude ja kaeveõõnte ümbruse seisund pärast likvideerimist: maapind on tasandatud ja viidud uuringu-eelsesse seisundisse. Maaomanik: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Tuuleveski Uuringuloa valdaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Tuuleveski /OÜ Metsakohin juhatuse liige/ Uuringutöö teostaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Rein Sinisalu /OÜ EGK projektijuht/ 26 27 Lisa 12. Volikiri MAA-AMET Mustamäe tee 51 10621 Tallinn Volikiri Käesolevaga volitame OÜ-d Eesti Geoloogiakeskus esitama Maa-ametile läbivaatamiseks ja varu keskkonnaregistri maardlate registrisse kandmiseks aruande „Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal“. Autorid: Rein Sinisalu, Heli Milvek, Merike Rass. Töös esitatud tulemustega oleme tutvunud ja need rahuldavad meid ja vastavad ootustele. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena, kõik vajalik andmestik vastab esitatud nõuetele. Maavaravaru soovitame kinnitada autorite poolt esitatud kogustes. Tanel Tuuleveski OÜ metsakohin juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 28 29    Rapla maakond Kohila vald Lümandu küla Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) Uuringu tegija: Mäebüroo Nord OÜ Margus Kukk Töö nr 23GL-650 Tallinn 2024. a Mäebüroo Nord OÜ Reg nr 11560452 E-mail [email protected] Pärnu mnt 232/4 Telefon 6 139 810 www.maeburoo.ee 11314 Tallinn Mob 50 86 101 Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) ANNOTATSIOON Veronika Valling. Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a). Seletuskiri ühes köites 14 lk, 11 tekstilisa, 2 graafilist lisa ja 3 digitaalset lisa. Mäebüroo Nord OÜ, äriregistri kood 11560452, Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Pärnu mnt 232/4, 11314, veebruar 2024. Seletuskirjas vaadeldav maa-ala pindalaga 3,86 ha asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisest vahetult põhja ja ida pool. Keskkonnaamet on väljastatud OÜ-le Metsakohin maavara kaevandamiseks Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisel keskkonnaloa Rapm-100 kehtivusega kuni 29.07.2033. a. Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,13 ha. Lümandu mäeeraldise kasulik kiht on seotud Lümandu kruusamaardla (registrikaart nr 952) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 1. Käesoleva töö tulemusena laiendatakse Lümandu maardla kehtiva Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisest põhja- ja idasuunda kasutades olemasolevaid geoloogilisi andmeid. Vaadeldav maa-ala paikneb Lümandu ja Sutlema maardlate vahelisel maa-alal, kus arvel on aktiivse tarbevaruna vastavalt ehituskruusa plokk 1 ja täitekruusa plokk 4. Varu võetakse arvele maavarade registris vastavalt määruse nr 52 § 47 lg 2. Seletuskirjas maavara mahu arvutus on tehtud 3D mudelite abil seisuga 31.12.2023. a (plokk 2 aT). Tuginedes 2017. a geoloogilise uuringu andmetele, Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusalast vahetult põhja ja ida suunda jääva kruusalasundi paksus uuringupunktide andmete järgi jääb vahemikku 1,4–5,7 m (keskmine 3,5 m) ja on esindatud jämepurrurikka (lokaal)moreeniga (Q1jrVr_g) või veeriste ja paelahmakaid sisaldava kruusaga (Q1jrVr_fg). Kasulik kiht paikneb ülevalpool põhjaveetaset. Vaadeldaval maa-alal looduslikus materjalis kruusa fraktsiooni (osakesed üle 5 mm) kaalutud keskmine sisaldus 77,1%, kaalutud keskmine savi- ja tolmusisaldus (osakesed alla 0,05 mm) on 4,8% ning liiva fraktsiooni kaalutud keskmine peensusmoodul on 2,2. Seega looduslik materjal vaadeldaval maa-alal vastab 2005. a määruse nr 44 järgi ehituskruusale esitatavatele nõuetele. Käesoleva töö tulemusena soovitatakse teha maavarade registris Lümandu maardlas järgmised muudatused seisuga 31.12.2023. a: - plokk 2 aT pindala 3,86 ha ehituskruusa aktiivne tarbevaru ülevalpool põhjaveetaset mahus 157 tuh m3. Koostas: V. Valling Võtmesõnad: Rapla maakond, Kohila vald, Lümandu maardla, Lümandu kruusakarjäär, täiendav varu, ehituskruus, aktiivne tarbevaru, määrus nr 44. Mäebüroo Nord OÜ 2024 2 Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................................... 4 1. Piirkonna üldiseloomustus ning varasem geoloogiline uuritus .................................................... 5 2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus ......................................................................... 6 3. Tehtud tööde metoodika ja mahud ............................................................................................... 6 3.1. Kasutatud andmed ..................................................................................................................... 6 3.2. Topograafilised tööd ................................................................................................................. 7 3.3. Kameraaltööd ............................................................................................................................ 7 4. Maavara omaduste iseloomustus .................................................................................................. 8 4.1. Täiendava varu kvaliteet ........................................................................................................... 8 5. Mäenduslikud tingimused ............................................................................................................ 8 6. Keskkonnakaitse........................................................................................................................... 9 6.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ..................................................................... 9 7. Varu arvutus ................................................................................................................................. 9 7.1. Ploki moodustamine .................................................................................................................. 9 7.2. Mahu arvutus seisuga 31.12.2023. a ....................................................................................... 10 Kokkuvõte .......................................................................................................................................... 13 Kasutatud materjalid .......................................................................................................................... 14 Tekstilisad 1. Tellimiskiri 2. Kasutatud kaevandite kataloog 3. Puuraukude geoloogilised kirjeldused (Lümandu uuringuruum, EGF 8825) 4. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumi katseprotokoll 2017 (EGF 8825) 5. Täiendava varu kruusa ja liiva fraktsioonide sisaldus looduslikus materjalis 6. Täiendava varu väljasõelutud liiva fraktsioonide keskmiste sisalduste ja keskmiste näitajate tabel 7. Täiendava varu väljasõelutud kruusa fraktsioonide keskmiste sisalduste ja keskmiste näitajate tabel 8. Geodeetiliste tööde seletuskiri Mäebüroo Nord OÜ 9. Pindala ja maavaravaru arvutuse arvnäitajate tabelid 10. Katastriüksuste väljavõtted 11. Tellija arvamus tehtud tööde kohta Graafilised lisad 1. Lümandu kruusakarjääri laiendus. Topograafiline ja varu arvutuse plaan M 1:1 000. 2. Lümandu kruusakarjääri laiendus. Geoloogilised läbilõiked I-I', II-II' M hor 1:1 000, M vert 1:100. Digitaalsed lisad 1. Katendi lamami samakõrgusjooned.dgn 2. Varu arvutuse lamami samakõrgusjooned.dgn 3. Varu arvutuse plokkide piirid.dgn Mäebüroo Nord OÜ 2024 3 Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) Sissejuhatus Käesolev seletuskiri on koostatud OÜ Metsakohin tellimisel (tekstilisa 1) Mäebüroo Nord OÜ poolt, et võtta arvele maavarade registris täiendav aktiivne tarbevaru Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu maardlas vahetult põhjas ja idas Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisega (keskkonnaluba Rapm-100) külgneval maa-alal pindalal 3,86 ha. Keskkonnaamet on väljastatud OÜ-le Metsakohin maavara kaevandamiseks Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisel keskkonnaloa Rapm-100 kehtivusega kuni 29.07.2033. a. Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,13 ha. Lümandu mäeeraldise kasulik kiht on seotud Lümandu kruusamaardla (registrikaart nr 952) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 1. Lümandu kruusakarjääri mäeeraldis asub eraomandis olevatel katastriüksustel Koidu (katastritunnus: 31701:001:0350) ja Väike-Peetri (katastritunnus: 31701:001:1073). Käesoleva töö põhieesmärk on võtta arvele maavara maavarade registris Lümandu maardla koosseisu täiendava aktiivse tarbevaruna (edasi aT) vaadeldaval maa-alal pindalal 3,86 ha, kasutades olemasolevaid geoloogilisi andmeid, et oleks võimalik laiendada Lümandu kruusakarjääri mäeeraldist põhja- ja ida suunas. Vaadeldav maa-ala paikneb Lümandu (registrikaart nr 952) ja Sutlema (registrikaart nr 832) maardlate vahelisel maa-alal. Mõlema maardla koosseisus on kruus maavarana arvel aktiivse tarbevaruna: Lümandu maardlas ehituskruusa plokk 1 aT ja Sutlema maardlas täitekruusa plokk 4 aT (graafiline lisa 1, joonis 1). Käesoleva tööga esitatakse kameraaltööde alusel maavarade registris aktiivse tarbevaruna arvele võtmiseks kruusalasund pindalal 3,86 ha. Kasutades Lümandu uuringruumis 2017. a rajatud kaevandite andmeid (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825) on võimalik Lümandu maardla Lümandu mäeeraldisest vahetult põhja ja itta kruusalasundit klassifitseerida aktiivseks tarbevaruks. Seletuskiri on koostatud keskkonnaministri määruse nr 52 § 47 lõige 2 raames. Täiendava maavara kontuuri ulatus on kuni 100 m 2017. aastal põhja- ja idasuunda rajatud uuringupunktidest (graafiline lisa 1). Maavara kvaliteedi määramisel lähtutakse 2005. a keskkonnaministri määruses nr 44 maavarale esitatud nõuetest. Täiendava maavara arvele võtmine võimaldab täielikumat maavara kaevandamist Lümandu maardla piirkonnas ehk ressursi ratsionaalselt kasutamist. Kaevandaja hinnangul on Lümandu mäeeraldisest põhja- ja idapool levivale materjalile olemas kasutus ning materjal on kaevandamisväärne. Kaevandaja soov on Lümandu kruusakarjääri mäeeraldist vastavalt laiendada (tekstilisa 1). Eeltoodust tulenevalt on koostatud käesolev seletuskiri kameraaltöödega, analüüsides olemasolevat andmestikku. Geoloogilise uuringu seletuskirja koostamisel juhinduti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 („Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“, RT I, 21.12.2023, 2). Seletuskirja koostas ja vormistas Mäebüroo Nord OÜ geoloog Veronika Valling. Topograafilise mõõdistamise tegi OÜ Mäebüroo Nord. Mäebüroo Nord OÜ 2024 4 Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) 1. Piirkonna üldiseloomustus ning varasem geoloogiline uuritus Seletuskirjas vaadeldav maa-ala pindalaga 3,86 ha asub Rapla maakonnas, Kohila vallas, Lümandu külas vahetult Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisest põhjas ja idas. Lümandu kruusakarjääri mäeeraldis asub Hageri alevikust ca 3 km kaugusel loodes ning jääb Eesti baaskaardi kaardilehele 6332 (mõõtkava 1:50 000). Seletuskirjas vaadeldav maa-ala asub katastriüksustel Koidu (katastritunnus: 31701:001:0350, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%) ja Väike-Peetri (katastritunnus: 31701:001:1073, sihtotstarve: maatulundusmaa 100%). Mõlemad katastriüksused on eraomandis: Koidu katastriüksuse omanikuks on HMG Invest ja Holding OÜ (1/2) ja OÜ Metsakohin (1/2) ning Väike-Peetri katastriüksuse omanikuks on OÜ Metsakohin (tekstilisa 10). Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,13 ha. Keskkonnaamet on OÜ-le Metsakohin väljastanud maavara kaevandamiseks keskkonnaloa Rapm-100 kehtivusajaga kuni 29.07.2033. a Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisel. Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise kasulik kiht on seotud Lümandu kruusamaardla (registrikaart nr 952) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 1. Seletuskirjas vaadeldava maa-ala kirdenurgast vastavalt ~36,5 m ja ~11,9 m kaugusele jäävad Sutlema lubjakivimaardla Sutlema III lubjakivikarjääri (keskkonnaluba nr Rapm-104; kaevandaja AS Kiirkandur) mäeeraldis pindalaga 57,97 ha ja selle teenindusmaa pindalaga 66,18 ha (graafiline lisa 1). Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise kasulik kiht on seotud Sutlema maardla (registrikaart nr 832) täitekruusa aktiivse tarbevaru plokiga 4 ja madalamargilise ehituslubjakivi aktiivse tarbevaru plokiga 9. Seega seletuskirjas vaadeldav maa-ala pindalaga 3,86 ha jääb kahe kruusa aktiivse tarbevaru plokkide vahelise maa-alale. Lümandu kruusakarjääri mäeeraldist ja seletuskirjas vaadeldavat maa-ala läbib ida–lääne suunaliselt eratee Lümandu–Metsanurga tee nr 3170245 (graafiline lisa 1), mis ei ole avalikus kasutuses (keskkonnaluba nr Rapm-100). Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub vaadeldavast maa-alast ~9 km kaugusel idas. Seletuskirjas vaadeldaval maa-alal puudub hoonestus, ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte, Natura 2000 alasid. Lümandu mäeeraldis ei asu tiheasustusega piirkonnas. Lähim majapidamine jääb vaadeldavast maa-alast ca 580 m kaugusele edela suunda katastriüksusele Peetri (katastritunnus: 31701:001:1100). Seletuskirjas vaadeldava maa-ala maapinna reljeef jääb absoluutkõrguste vahemikku 55–62 m (graafiline lisa 1). Lümandu maardla geoloogiline uuring on tehtud 2017. aastal. Lümandu maardla on maardlate nimistus arvel kruusamaardlana (registrikaart nr 952) üldpindalaga 6,13 ha. Maardla põhimaavaraks on ehituskruus (kasutusala kood 1205), kaasnevaid maavarasid ei ole. Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise maa-alal ehk Lümandu uuringuruumis tegi 2017. a geoloogilise uuringu OÜ Eesti Geoloogiakeskus (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825). Lümandu uuringuruumi piires rajati 16 uuringupunkti (kaevandid ja puuraugud) sügavusega kuni 6,0 m. Katendi keskmine paksus oli vahemikus 0,3–0,6 m. Kasuliku kihi moodustas (lokaal)moreen või veeristerikas kruus, mille paksus oli vahemikus 1,3–5,7 m. Looduslikus materjalis (17 proovi andmete järgi) kruusa fraktsiooni (> 5 mm) sisaldus jäi vahemikku 17,45 kuni 86,27%, savi- ja tolmusisaldus (< 0,05 mm) oli vahemikus 0,61 kuni 13,4%. Põhjaveetase ei ole avatud. Mäebüroo Nord OÜ 2024 5 Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) 2017. a Lümandu uuringuruumis uuritud maavaravaru võeti maavarade registris arvele keskkonnaministri 02.10.2017. a käskkirjaga nr 1-1/17-949 järgmiselt: ehituskruusa aktiivne tarbevaru 6,13 ha pindalal (plokk 1 aT) 200 tuh m3 ülevalpool põhjaveetaset. Käesoleva seletuskirja koostamisel on kasutatud 2017. a uuringu (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825) käigus toimunud välitöö andmeid ning järgnev geoloogiline iseloomustus on tehtud vastavalt nimetatud aruandes toodule. 2. Geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Lümandu maardla paikneb Ülem-Ordoviitsiumi aluspõhja kõrgendiku edelanõlval ning maardla kasulik kiht on seotud glatsiofluviaalse tekkega servamoodustisega, milleks on hästi ümardunud kruusa ja veeriseid ning vähest tardkivimi rahne sisaldav materjal. Aluspõhja kõrgendiku lael on kvaternaarisetete paksus küllaltki muutlik. Lümandu maardlas kasvukihi paksus on 0,2−0,6 m, selle all on 1,3–5,7 m paksune (lokaal)moreeni kiht. Kõrgendiku nõlval küündib kvaternaarisetete paksus 6 meetrini. Lümandu maardla lääneosas levib jämepurrurikas (lokaal)moreen (Q1jrVr_g), idaosas veeriseid ja paelahmakaid ning väheseid tardrahne sisaldav kruus (Q1jrVr_fg). Kvaternaarisetete lamamiks on Ülem-Ordoviitsiumi Nabala lademe Saunja kihistu (O3Sn) karpliku murdega tihe afaniitne kuni mikrokristalliline lubjakivi. (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825) Seletuskirjas vaadeldava maa-ala loodusliku katendi paksus varieerub vahemikus 0,3 kuni 0,6 m, keskmine 0,4 m (tekstilisa 2). Katendi moodustab kasvukiht karbonaatse kruusaga (Q2_s) (tekstilisa 3). Seletuskirjas vaadeldava maa-ala kasuliku kihi paksus varieerub vahemikus 1,4 m (K-9) kuni 5,7 m (Pa/K-12), keskmine läbitud kasuliku kihi paksus on 3,5 m (tekstilisa 2). Lümandu maardla läbilõikes on vettkandvaks kihiks (lokaal)moreen ja kruus. 2017 .aastal rajatud 16 kaevandis/puuraugus ei täheldatud põhjavee esinemist mitte üheski. (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825) 3. Tehtud tööde metoodika ja mahud 3.1. Kasutatud andmed Käesoleva seletuskirja koostamisel on kasutatud 2017. a geoloogilise uuringu käigus rajatud uuringupunktide K-1, 2, 3, 9, 14 ja Pa/K-12 ning Pa/K-13 geoloogilisi andmeid (tekstilisa 2). Käesolevas seletuskirjas kasutatud uuringupunktide sügavused varieeruvad vahemikus 2,0–6,0 meetrit, üldmetraaž 27,1 m. Märtsis-aprillis 2017. aastal rajati Lümandu uuringuruumis kaevandid (K) ekskavaatoriga ja puuraugud-kaevandid (Pa/K) rajati spiraalpuuridega ja ekskavaatoriga (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825). Kokku nimetatud uuringupunktidest võeti kuus proovi loodusliku materjali laboratoorseks katsetamiseks. Loodusliku materjali lõimise määramine toimus vastavalt keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord” nõuetele. Seega materjali lõimise määramiseks kasutati järgmist sõelrida (mm): 70; 40; 20; 10; 5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,16; 0,05. Loodusliku materjali terakoostis määrati GOST 8735 järgi. OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumi 2017. a katseprotokoll tulemustega on toodud tekstilisas 4. Mäebüroo Nord OÜ 2024 6 Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) Kasutatud uuringupunktide asukohad ja koordinaadid on toodud graafilisel lisal 1 ja kasutatud kaevandite kataloogis (tekstilisa 2). Uuringupunktide geoloogilised kirjeldused on toodud tekstilisas 3. 3.2. Topograafilised tööd Täiendava varu arvutuse ala ja selle lähiümbrus on mõõdistatud Mäebüroo Nord OÜ poolt. OÜ Mäebüroo Nord tegi 16.11.2023. a topograafilise mõõdistuse pindalal ca 5,6 ha mõõtkavas 1:1000. Maa-ala topograafiline mõõdistamine tehti reaalaja GPS vastuvõtjaga Trimble R10. Mõõdistus on tehtud L-Est97 koordinaatide süsteemis, kõrgused on EH2000 süsteemis. Täiendavaid andmeid on võimalik saada geodeetilise tööde seletuskirjast (tekstilisa 8). Täiendava varu arvutuse ala Lümandu mäeeraldisega piirneva maa-ala topograafiliseks aluseks on kasutatud maavara kaevandamisloa Rapm-100 mäeeraldise plaan ja Sutlema III mäeeraldisega piirneva maa-ala topograafiliseks aluseks on kasutatud maavara kaevandamisloa Rapm-104 mäeeraldise plaan. Ülalpool nimetatud andmete alusel Mäebüroo Nord OÜ koostas varu arvutuse plaani (graafiline lisa 1) ning geoloogilised läbilõiked I-I', II-II' (graafiline lisa 2), mis on koostatud L-Est97 koordinaat süsteemis ja EH2000 kõrgussüsteemis. Graafilised lisad 1 ja 2 koostatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil. Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise alal EH2000 kõrgussüsteem on 0,22 m kõrgemal võrreldes Balti 1977 kõrgussüsteemiga. 3.3. Kameraaltööd Käesoleva töö eesmärk on võtta arvele täiendav maavara varu Lümandu mäeeraldisest vahetult põhjas ja idas paikneval maa-alal. Täiendava varu arvele võtmiseks analüüsiti 2017. a välitöödel saadud andmeid ja laboriuuringute andmestik (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825). Vastavalt määrusele nr 52 § 47 lg 2 (RT I, 27.06.2022, 32) hinnati kehtiva Lümandu mäeeraldisest põhjas ja idas paikneval maa-alal materjali kvaliteeti varem kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel. Loodusliku materjali kasutusala määramiseks arvutati loodusliku materjali kruusa fraktsiooni (> 5 mm), liiva fraktsiooni (< 5 mm), savi- ja tolmuosakeste (< 0,05 mm) sisaldused (tekstilisa 5) ning väljasõelutud kruusa ja liiva fraktsioonide sisaldused (tekstilisad 6 ja 7). Analüüsi käigus moodustati täiendavalt üks uus maavara plokk 2 aT pindalaga 3,86 ha ülevalpool põhjaveetaset. Moodustatud ploki 2 aT pindala, maavara ja katendi mahud määrati arvutiprogrammis Bentley PowerSurvey. Maavara ja katendi mahtude määramiseks koostati maapinna 3D mudel, katendi lamami 3D mudel (digitaalne lisa 1) ja varu arvutuse lamami 3D mudel (digitaalne lisa 2). Mäebüroo Nord OÜ 2024 7 Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) 4. Maavara omaduste iseloomustus Täiendava varu arvele võtmiseks analüüsiti 2017. a välitöödel saadud andmeid ja laboriuuringute andmestik (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825). Kasuliku kihi materjali iseloomustamisel lähtuti keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord” esitatud nõuetest. 4.1. Täiendava varu kvaliteet Kvaliteedi hindamiseks ja kasutusala määramiseks arvutati loodusliku materjali kruusa fraktsiooni (> 5 mm), liiva fraktsiooni (< 5 mm) ja savi- ja tolmuosakeste (< 0,05 mm) sisaldused (tekstilisa 5), väljasõelutud liiva fraktsioonide sisaldused liiva peensusmooduli määramiseks (tekstilisa 6) ning väljasõelutud kruusa fraktsioonide keskmised sisaldused (tekstilisa 7) vastavalt 2005. a määrusele nr 44. Kokku kasutati täiendava varu kvaliteedi hindamiseks ülevalpool põhjaveetaset kuue proovi andmeid üldpikkusega 18,0 m, mis võeti viiest uuringupunktist (K-1, 3, 9 ja Pa/K-12, 13). Vastavalt varem kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusele nr 44 peab ehituskruusal olema: savi- ja tolmusisaldus (< 0,05 mm) ≤ 20% ja kruusa sisaldus (> 5 mm) üle 35%. Ehitusliival peab olema: kruusa sisaldus (> 5 mm) alla 35%, savi- ja tolmusisaldus (< 0,05 mm) ≤ 10% ja väljasõelutud liiva peensusmoodul ≥ 1,3. Materjal, mis ei vastanud eelnevatele nõuetele (peensusmooduli, kruusa fraktsiooni sisalduse või savi- ja tolmusisalduse poolest), loetakse täiteliivaks või täitekruusaks (RTL 2005, 26.05.2005, 60). Looduslik materjal täiendava maavara varu arvutuse ala piires (plokk 2 aT piires) on esindatud ainult ehituskruusaga vastavalt varem kehtinud määrusele nr 44 nõuetele (tekstilisa 5) ning on järgmised: - kruusa fraktsiooni (> 5 mm) sisaldus 45,6–86,3% (kaalutud keskmine 77,1%); - liiva fraktsiooni (< 5 mm) sisaldus 13,7–54,4% (kaalutud keskmine 22,9%); - savi- ja tolmuosakeste (< 0,05 mm) sisaldus 0,61–13,47% (kaalutud keskmine 4,8%). Looduslikust materjalist väljasõelutud liiva näitajad on määratud kuue proovi järgi (tekstilisa 6). Looduslikust materjalist väljasõelutud liivas varieerub savi- ja tolmusisaldus (< 0,05 mm) vahemikus 5,1 kuni 60,3% (kaalutud keskmine 20,9%), liiva peensusmoodul (Pm) jääb vahemikku 1,3 kuni 2,7 (kaalutud keskmine 2,2). Keskmiselt on liiv keskmiseteraline. Looduslikust materjalist väljasõelutud liiv vastab kaalutud keskmiste näitajate poolest täiteliiva nõuetele määruse nr 44 järgi. 5. Mäenduslikud tingimused Käesolevaga tööga moodustatud maavara plokk 2 aT ei muuda senist kaevandamistehnoloogiat. Kaevandamise pindala suureneb 3,86 ha võrra. Varu arvutuse ala piires on mäenduslikud tingimused rahuldavad. Katendi paksus vaadeldaval alal kaevandite järgi varieerub vahemikus 0,3 kuni 0,6 m, keskmine 0,4 m (tekstilisa 2). Kasuliku kihi paksus varu arvutuse ala piires kaevandite järgi jääb vahemikku 1,4–5,7 m, keskmine 3,5 m. Kasulik kiht paikneb ülevalpool põhjaveetaset. Varu arvutuse lamam jääb absoluutkõrguste vahemikku 53,80–55,06 m (EH2000, graafiline lisa 1). Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise puhul on tegu juba kasutuses oleva mäeeraldisega, millel on kehtiv keskkonnaluba Rapm-100. Käesoleva seletuskirja alusel maavarade registris arvele võetavat varu on võimalik kaevandada muudetud maavara kaevandamise keskkonnaloa alusel. Kaevandatud maa-ala on võimalik korrastada nõuetele vastavaks metsamaaks. Mäebüroo Nord OÜ 2024 8 Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) 6. Keskkonnakaitse Käesolev seletuskiri on koostatud kameraaltöödega, välitööd ei ole teostatud. Seega mõju keskkonnale ei ole avaldatud ning ümbruskonna keskkonnatingimused ei ole mõjutatud. 6.1. Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Lümandu kruusakarjääri mäeeraldis ning täiendava varu arvutuse ala ei asu tiheasustusalal ning selle piires puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ning sellel pole kultuurimälestisi. Muinsuskaitselisi objekte mäeeraldise teenindusalale ja selle lähiümbrusesse ei jää. Käesolevaga töö raames moodustatud täiendava maavaravaru plokk 2 aT ei muuda senist kaevandamistehnoloogiat ja ulatust, millega võiks kaasneda keskkonnale ja piirkonna elanikele täiendav koormus. Kaevandamise pindala suureneb 3,86 ha võrra. Kaevandamisega ei avata põhjaveetaset. Lähim majapidamine jääb vaadeldavast maa-alast ca 580 m kaugusele edela suunda katastriüksusel Peetri (katastritunnus: 31701:001:1100). Maavara kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks müra, tolm ja maastikupildi visuaalne muutumine. Kaevandamisega muudetakse ja kujundatakse ümber maapinna reljeef ning taimestik. Kaevandamisjärgselt Lümandu mäeeraldise maa-ala korrastatakse metsamaaks. Karjääri korrastamistööd teostatakse vastavalt korrastamisprojektile. Kujunenud veerežiimile mõju ei avaldata kuna kaevandamisega põhjaveetaset ei avata. 7. Varu arvutus Käesolevas seletuskirjas on varu arvutus tehtud ühes aktiivses tarbevaru plokis 2 aT pindalal 3,86 ha. Varu arvutuse plaani alusel (graafiline lisa 1) on tehtud 3D maapinna mudel 31.12.2023. a seisuga. Arvestades uuringupunktides avatud katendi paksust (tekstilisa 2 ja 3) ja maapinna reljeefi on loodud katendi lamami 3D mudel (digitaalne lisa 1), mille loomisel kasutati paralleelnihke meetodit Bentley PowerCivil programmis. Täiendava varu arvutuse lamami 3D mudeli (digitaalne lisa 2) koostamisel on kasutatud 2017. a geoloogilistes uuringupunktides proovitud kasuliku kihi lamami absoluutkõrgusi (tabel 1, tekstilisa 9). Maavara ja katendi mahud ning ploki pindala on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil. Maavara ploki piiriandmed on toodud graafilisel lisal 1, joonisel 1, tekstilisas 9 ja digitaalses lisas 3. Hetkel kehtiva Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piiriandmed (keskkonnaluba Rapm-100) on toodud graafilisel lisal 1. Varu arvutuse tulemused on koondatult toodud tabelis 2. Maavara ja katendi mahud on määratud seisuga 31.12.2023. a. 7.1. Ploki moodustamine Täiendav varu plokk 2 aT hõlmab varu ülevalpool põhjaveetaset (graafiline lisa 2 ja joonis 1). Ploki 2 aT pindala on 3,86 ha. Ploki 2 aT välispiir on määratud varu kontuurimise abipunktidega P-1 kuni P-9 ja Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise piiripunktidega 3 kuni 1 (joonis 1). Maavara kontuuri ulatus on kuni 100 m 2017. aastal põhja ja ida suunda rajatud uuringupunktidest ning ida serval moodustatud ploki 2 aT piir jälgi katastriüksuse Väike-Peetri (katastritunnus: 31701:001:1073) idapiiri. (graafiline lisa 1) Mäebüroo Nord OÜ 2024 9 Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) 7.2. Mahu arvutus seisuga 31.12.2023. a Plokk 2 aT Kasutades maapinna 3D mudelit, kasuliku kihi katendi lamami 3D mudelit (digitaalne lisa 1) ja täiendava varu arvutuse lamami 3D mudelit (digitaalne lisa 2) on arvutatud allpool toodud maavara ja katendi mahud moodustatud ploki 2 aT piires pindalal 3,86 ha. Täiendava maavara maht moodustatud ploki 2 aT piires on ülevalpool põhjaveetaset seisuga 31.12.2023. a pindalal 3,86 ha on 157 tuh m3. Ploki 2 aT lasumis paikneva katendi maht pindalal 3,86 ha on 15 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus ploki 2 aT piires on: 157 tuh m3 / 3,86 ha = 4,07 m. Katendi keskmine paksus ploki 2 aT lasumis on: 15 tuh m3 / 3,86 ha = 0,39 m. Tabel 1 Täiendava varu arvutuse näitajad Uuringupunkti Suudme abs Katendi paksus Kasuliku kihi Kasuliku kihi Jrk nr kõrgus uuringupunktis, paksus lamami abs nr (EGF 8825) (EH2000), m m uuringupunktis, m kõrgus, m 1 K-1 58,66 0,3 3,3 55,06 2 K-2 57,39 0,3 2,2 54,89 3 K-3 56,94 0,4 2,3 54,24 4 K-9 55,80 0,6 1,4 53,80 5 Pa/K-12 59,98 0,3 5,7 53,98 6 Pa/K-13 60,73 0,4 5,3 55,03 7 K-14 59,40 0,4 4,1 54,90 Keskmine 0,4 3,5 Mäebüroo Nord OÜ 2024 10  Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) Varu arvutuse ala piires ei ole kaevandamist välistavaid kitsendusi, mis võimaldab varu hinnata aktiivsena. Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisega idas piirneval maa-alal uuringutase, materjali kvaliteet, topograafiline plaan, majanduslik otstarbekus, mäenduslikud ja hüdrogeoloogilised tingimused võimaldavad moodustatud ploki 2 varu klassifitseerida aktiivse tarbevaruna (aT). Tabelis 2 on kokkuvõtlikult toodud täiendava varu ploki (aktiivne tarbevaru) pindala, maavara kogus ning sellel lasuva katendi keskmine paksus ja kogus. Tabel 2 Varu arvutuse mahtude koondtabel Kasulik kiht Katend Ploki number Ploki Paiknemine ja varu pindala, keskmine varu keskmine põhjaveetaseme kasutus kogus, paksus*, kogus, paksus*, kategooria ha 3 -ala tuh m3 suhtes m tuh m m Plokk 2 aT 3,86 4,07 157 EK** 0,39 15 ülevalpool * arvutiprogrammi mahtude alusel ** EK –ehituskruus vastavalt 2005. a määruse nr 44 nõuetele Mäebüroo Nord OÜ 2024 12 Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) Kokkuvõte Käesoleva töö eesmärgiks oli OÜ Metsakohin tellimusel koostada töö Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas asuva Lümandu mäeeraldisega põhjas ja idas piirneval maa-alal täiendava maavara arvele võtmiseks. Eesmärgi täitmiseks vaadati töö käigus üle olemasolev geoloogiline andmestik (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825), mille alusel on võimalik Lümandu maardla Lümandu mäeeraldisest vahetult põhja ja itta jäävat kruusalasundit klassifitseerida aktiivseks tarbevaruks. Seletuskiri on koostatud keskkonnaministri määruse nr 52 § 47 lõige 2 raames. Maavara kvaliteedi määramisel lähtutakse 2005. a keskkonnaministri määruses nr 44 maavarale esitatud nõuetest. Täiendava maavara kontuuri ulatus on kuni 100 m 2017. aastal põhja ja ida suunda rajatud uuringupunktidest ning ida serval moodustatud ploki 2 aT piir jälgib katastriüksuse Väike-Peetri (katastritunnus: 31701:001:1073) idapiiri. (graafiline lisa 1) Tuginedes 2017. a geoloogilise uuringu andmetele, Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusalast vahetult põhja ja ida suunda jääva kruusalasundi paksus uuringupunktide andmete järgi jääb vahemikku 1,4–5,7 m (keskmine 3,5 m) ja on esindatud jämepurrurikka (lokaal)moreeniga (Q1jrVr_g) või veeriste ja paelahmakaid sisaldava kruusaga (Q1jrVr_fg). Täiendav maavara plokis 2 aT vastab ehituskruusale vastavalt 2005. a määruse nr 44 nõuetele. Täiendav maavara varu lasub ülevalpool põhjaveetaset. Seletuskirjas maavara ja katendi mahuarvutus on tehtud 3D mudelite abil seisuga 31.12.2023. a. Käesoleva tööga esitatud andmestik on usaldusväärne ja tehtud töö vastab seadusandluses kehtivatele nõuetele. Tellija on seletuskirjaga tutvunud ning tulemused heaks kiitnud (tekstilisa 11). Soovitame käesolevas seletuskirjas arvutatud maavara aktiivne tarbevaru kanda maavarade registrisse. Käesoleva töö tulemustel soovitatakse teha maavarade registris Lümandu maardlas järgmised muudatused seisuga 31.12.2023. a: - plokk 2 aT pindala 3,86 ha ehituskruusa aktiivne tarbevaru ülevalpool põhjaveetaset mahus 157 tuh m3. Mäebüroo Nord OÜ 2024 13 Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) Kasutatud materjalid 1. Maapõueseadus (RT I, 21.12.2023, 2). Kasutatud 26.01.2024, https://www.riigiteataja.ee/akt/121122023002 2. Keskkonnaministri määrus nr 52 (RT I, 27.06.2022, 32), Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. Kasutatud 26.01.2024, https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022032 3. Keskkonnaministri määrus nr 44 (RTL 2005, 26.05.2005, 60), Üldgeoloogiline uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord. 4. Keskkonnaregistri maardlate nimistu Lümandu maardla registrikaart nr 952. 5. Keskkonnaregistri maardlate nimistu Sutlema maardla registrikaart nr 832. 6. Keskkonnaluba nr Rapm-100. 7. Keskkonnaluba nr Rapm-104. 8. R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass. Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.06.2017. a). 2017, EGF 8825. Mäebüroo Nord OÜ 2024 14  Tekstilisa 5 TÄIENDAVA VARU KRUUSA JA LIIVA FRAKTSIOONIDE SISALDUS LOODUSLIKUS MATERJALIS Proovitud Proovi Kruusa Liiva % koos Osajäägid sõeltel massi %-des Jrk Uuringu- Proovi Liiva peensus- Mavara intervall, m pikkus, kogu savi ja tolmuga Täisjäägid sõeltel massi %-des Kokku, % nr punkti nr nr moodul (Mp) liik* alates kuni m proovis, % kogu proovis 70 40 20 10 5 2.5 1.25 0.63 0.315 0.16 0.05 <0.05 20.93 31.13 18.55 4.39 2.66 2.43 2.22 1.52 0.91 0.64 1.15 13.47 1 K-1 1 0.3 3.6 3.3 77.7 22.3 100.0 1.3 EK 20.9 52.1 70.6 75.0 77.7 80.1 82.3 83.8 84.7 85.4 86.5 100.0 0.00 55.48 16.60 6.58 4.20 2.29 2.00 1.62 1.32 1.13 1.26 7.52 2 K-3 2 0.4 2.7 2.3 82.9 17.1 100.0 1.6 EK 0.0 55.5 72.1 78.7 82.9 85.2 87.2 88.8 90.1 91.2 92.5 100.0 18.64 28.56 19.11 6.24 5.32 3.16 2.33 3.16 2.90 1.30 3.84 5.44 2 K-9 8 0.6 2.0 1.4 77.9 22.1 100.0 1.9 EK 18.6 47.2 66.3 72.6 77.9 81.0 83.4 86.5 89.4 90.7 94.6 100.0 12.46 42.72 21.84 5.09 3.11 1.63 2.45 4.37 3.67 1.17 0.73 0.76 3 11 0.3 4.1 3.8 85.2 14.8 100.0 2.7 EK 12.5 55.2 77.0 82.1 85.2 86.9 89.3 93.7 97.3 98.5 99.2 100.0 Pa/K-12 28.00 20.91 23.18 9.40 4.78 2.10 1.92 3.74 3.45 1.32 0.59 0.61 4 16 4.1 6.0 1.9 86.3 13.7 100.0 2.7 EK 28.0 48.9 72.1 81.5 86.3 88.4 90.3 94.0 97.5 98.8 99.4 100.0 24.7 41.1 11.0 5.2 3.3 2.1 1.5 1.8 3.8 1.8 2.0 1.7 5 12 0.4 3.0 2.6 85.2 14.8 100.0 2.1 EK 24.7 65.7 76.7 81.9 85.2 87.3 88.9 90.7 94.5 96.3 98.3 100.0 Pa/K-13 0.0 12.4 18.2 10.5 4.5 8.9 8.3 13.3 12.3 5.1 3.5 3.0 6 17 3.0 5.7 2.7 45.6 54.4 100.0 2.7 EK 0.0 12.4 30.6 41.1 45.6 54.5 62.9 76.1 88.4 93.5 97.0 100.0 Täiendava maavara loodusliku 14.4 34.0 18.4 6.5 3.7 3.2 3.0 4.3 4.1 1.8 1.7 4.8 materjali kaalutud keskmised näitajad 18.0 77.1 22.9 100.0 2.2 EK (plokk 2 aT) 14.4 48.5 66.9 73.4 77.1 80.3 83.4 87.7 91.8 93.5 95.2 100.0 * Maavara liik: EK Ehituskruus  56.98 55.28 57.44 56.47 57.04 56.04 ASUKOHA SKEEM 57.96 58.25 57.53 57.44 58.64 M 1:50 000 55.58 59.64 56.77 57.70 58.54 60.15 58.21 59.57 60.68 57.36 56.27 57.10 56.47 57.99 59.87 Sutlema III lubjakivikarjr 58.76 II P-1 57.68 60.35 61.78 59.59 56.40 57.95 59.50 Sutlema maardla 57.33 60.09 Plokk 4 aT (titekruus) 57.90 Plokk 9 aT 59.49 59.91 60.30 Lmandu maardla 57.46 Plokk 8 P Lmandu kruusakarjr 57.48 58.01 59.27 56.13 60.22 56.53 59.56 61.38 57.98 62.87 60.88 P-2 56 57.33 57.65 58.13 57.23 5 62.50 7 57.44 58.28 59.91 60.42 57.90 57 57.41 58.26 59.48 5 60.30 60.88 5 57 57.54 8 5 60.51 62.59 56.09 56.42 57.54 59.23 56.76 57.48 58.61 5 61.91 55 9 . 57.70 60 57.85 60.33 61.26 62.52 57.80 58.64 57.53 59.21 60 57.93 59.75 60.59 56.66 61.34 57.98 58.82 61.77 55.72 56 .21 60.49 63.06 Kaardilehe nr: 6332 58.57 58.74 62.18 57.39 58.01 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. 57.28 59.78 57 58.36 5 59.58 9 62.00 62.77 58.70 58 56.08 56 59.76 6 . 96 57.76 57.89 2 62.08 57.19 58.74 60 62.21 55 1 58.48 61 1 58.92 58.97 60.40 56.52 62.11 6 57 63.34 . 24 55.87 58.25 62.37 K-3 57.57 58.56 58.63 59.69 0.4 55 62.35 56.94 57 58.06 62.27 59.27 2.3 . 27 58.46 58.70 59.82 61.71 54.24 58 59 6 58 58.97 59 P-3 0 57.06 57.99 63.42 56.40 58.06 59.96 61.20 62.00 62.84 57.10 57 . 48 61.66 Lmandu karjr 55.84 K-2 0.3 58.66 59.38 61.24 31701:001:1351 56.69 57.39 5 59.82 2.2 7. 96 59.90 61.31 62.12 54.89 57.56 58. 01 55 6 56.93 5 1 61.87 62.70 63.58 8. 39 57.56 59.39 60.61 56.19 2 59.64 61.28 61.90 M˜EERALDISE JA 56.97 59. 59.91 K-1 02 62.17 PLOKI 2 aT 0.3 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 57.14 P-4 63 62 Plokk 2 aT 57 58.66 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID PIIRI KOORDINAADID 60 56.63 3.3 59. 59.41 61.29 57 55.06 62.81 59.41 6 0 62.41 Piiri Koordinaadid Piiri Koordinaadid 62.10 55 61.41 63.01 56.63 59.02 59.53 59.80 punkti punkti 59 56.04 57.25 57.97 58.34 Kr 60.10 61.75 62.33 56.95 59.60 59.48 nr X Y nr X Y 62.42 58.66 59.20 59.67 60.83 P-5 61.73 62.02 57.08 61.11 1 6559503.60 533854.72 P-1 6559579.33 533900.05 59 56.32 59.20 59.85 60.19 60.56 61.08 62.80 62.16 61.29 2 6559465.10 533969.68 P-2 6559554.85 534017.76 P-6 62.42 61 57.58 59.44 59.68 60.27 56.56 59.89 3 6559268.03 534099.41 P-3 6559485.95 534064.14 61.46 62.47 59.48 59.60 4 6559128.51 533934.00 P-4 6559460.40 534066.79 54.28 58.53 56.91 58 59.20 59.97 59.50 58.57 5 6559148.33 533844.81 P-5 6559446.00 534090.98 56.10 58.52 57.80 56.62 58.06 59.03 61.18 59.03 57.31 57.64 P-6 6559435.64 534097.90 55.98 55.23 Pindala: 6.13 ha 58.07 59 58.16 61.53 P-7 6559290.73 534197.50 56.16 59.47 59.95 62.11 56.52 55.14 Y=534200 60.60 57.99 P-8 6559226.11 534126.15 60 60.10 59.91 56.52 58.20 54 62.23 P-9 6559267.65 534098.96 56.83 54.04 61 58.86 59.39 3 6559268.03 534099.41 56.15 53.89 57.26 2 6559465.10 533969.68 60 57.58 57.84 58.11 59.88 60.13 60.08 62.03 PA 2 61.82 1 6559503.60 533854.72 54 61.43 54.03 56.00 55.97 58.83 59.43 60.42 60.72 54.37 54.06 ’ I Pindala on 3.86 ha 61.98 X=6559400 58.39 56.18 56.45 56.73 60.01 54.18 58.49 54.45 KASUTATUD UURINGUPUNKTIDE 57.54 57.90 58.80 59.92 59.46 60.09 61.62 61.71 ANDMED (EGF 8825) 57.17 61.37 62.00 56.09 K-14 0.4 60.14 54 Uuringu- Koordinaadid Suudme 61.20 60.98 55.95 K-4 0.4 Lmandu kruusakarjr 59.40 4.1 61.66 61.63 punkti abs 55.83 60.07 56.62 2.6 54.90 60.27 nr X Y kırgus, m 57.68 59.54 59.86 61.64 53.62 56.72 58.60 54 61.37 61.44 61.90 57.43 58.47 58.78 56.06 K-1 6559462.92 533966.82 58.66 59.72Pa/K-12 60.88 61.60 Vardi metskond 244 60.33 K-2 6559479.22 533903.65 57.39 61 55.85 56.38 Lmandu maardla 59.28 59.98 61.70 31701:001:1353 61.54 K-3 6559496.48 533855.60 56.94 57.73 Plokk 1 aT 53.98 61.72 57 56.70 59.54 Vike-Peetri 61.60 60.06 55.18 K-9 6559268.32 534092.61 55.80 55.80 55.70 57.05 58.99 0.3 60.94 61.09 58.58 31701:001:1073 Pa/K-12 6559368.12 534028.25 59.98 5.7 v 56 55 aa 61.66 59.84 Pa/K-13 6559303.86 534069.92 60.73 61.76 kr 56.81 59.51 56.21 59.31 60.35 61.75 60.70 55.33 K-14 6559384.20 533990.42 59.40 55.66 57.65 58.92 55.74 58.12 61.61 61 59.61 55.22 55.94 61.22 PA-16 61.66 61.92 61 57.11 58.75 55.40 56.86 59.45 61.19 57.85 56.45 55 56.03 58 0.5 56 55.31 58.51 58.93 53.85 61.47 6 0 55.56 60 55 5.1 59.43 55.59 59 Koidu 6 1 6 0 58 57.33 60.73 59 56.98 59.86 61.78 8 5 57 7 31701:001:0350 61.66 5 55.60 59.45 55.60 58.78 55.83 61.31 61 58.00 55.66 55.98 55 56.75 55.17 61.61 56.50 57.12 56.65 56 55.52 LEPPEM˜RGID LEPPEM˜RGID: 60.05 55.83 54 55.75 57.12 58.25 58.97 60.88 55 54 57.67 55 60.66 55.67 1 Lmandu kruusakarjri meeraldise ja meeraldise 55 60.50 5 Pa/K-13 5 55.21 54 teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 58.11 Pa/K-11 59.46 60.73 60 55.81 57.53 60.39 56.10 55.79 55.50 58.57 55.03 59 5 9 59 59.91 54.93 56 56.24 57.31 57.76 54.27 58.85 0.4 56.12 0.5 Sutlema III lubjakivikarjri meeraldise piir 5 60.38 58 59.54 55.31 55.69 5 56.70 5.3 56.23 55.25 3.8 57 55.81 56.03 58.96 55 57.68 58.49 58.67 59.37 60.10 55.38 55.32 55.42 P-7 Sutlema III lubjakivikarjri meeraldise teenindusmaa piir 54 57.09 57.96 60 58 56.20 55.67 Koidu Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus 56 58.08 58.26 58.42 60.28 55.96 57.65 55 55.67 31701:001:0350 54.95 58.24 59.86 59.85 56.19 55.86 56.95 57.81 58.19 56.28 56.37 58.03 55.84 60.02 55.31 Plokk 1 aT Maardla varu ploki kontuur, ploki number ja varu kategooria 58.59 58.82 57 55.43 55.23 (aT - aktiivne tarbevaru, P - prognoosvaru) 57.49 56.45 0.6 K-9 3 55.84 1.4 55.80 58.43 55.54 58.16 59.78 59.58 53.80 P-9 Kinnitamisele esitatava varu ploki kontuur, 57 55.41 55.52 58.27 56.44 Plokk 2 aT 57.88 55.27 ploki nr ja varu kategooria (aT - aktiivne tarbevaru) 57 56 59.38 56.70 55.41 55.75 55.57 56 55.09 56.99 58.89 55 56.49 59.05 55.74 P-5 Varuploki kontuurimise abipunkt ja selle number 57.33 58.71 55.57 K-5 58.23 59 56.03 56.86 56.62 56.67 55.66 58 Maapinna samakırgusjoon abs, m 55.89 58 53.62 58.40 55.58 53 0.4 0.3 58.76 55.69 Pa/K-10 2.6 58.63 5.6 57.81 55.73 55.68 57 52.73 58.26 56.42 Katendi lamami samakırgusjoon abs, m 55.32 I 58 55.81 55.92 56 55.67 57.09 58.35 55.98 57.31 58.20 53 Meeraldise lamami samakırgusjoon abs, m 56.43 55.96 55.91 P-8 56.09 55.60 56.41 56.23 57 56 56.36 53 Varu arvutuse lamami samakırgusjoon abs, m 56.39 57.78 58.06 55.80 I 56.84 56.46 I 57.03 ’ 55.98 57.76 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 57 56.23 55.29 56 55.45 55.73 56.86 57.35 56.23 PA-15 56.54 0.5 56.92 57.71 55.45 1.5 PA-16 57.38 56.83 0.5 Uuringupunkti number 56.21 53.45 59.45 Katendi paksus, m 55.32 55.78 55.96 56.36 5.1 Uuringupunkti suudme abs kırgus, m 57.51 K-8 56.14 53.85 Kasuliku kihi paksus, m 56.34 55.40 Kasuliku kihi lamami abs kırgus, m 56.50 57.06 57.13 53.40 0.3 55.97 56.54 56.55 55.46 56.11 1.7 55.81 Puurauk vıi puurauk-kaevand (EGF 8825) 55.29 55.94 55.87 55.12 55.62 Kaevand (EGF 8825) 56.24 57.10 56.66 Puurauk (EGF 9542) 5 7 55.81 55.13 55.91 56.45 56 56.88 55.12 56.23 55.41 55.75 55.93 55.60 K-6 0.3 56.03 2.2 55.03 56.29 56.30 53.53 56.59 56.04 56.18 55.15 M˜RKUSED: 55.92 55.08 55 5 55.52 56.28 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 56 6 K-7 5 56.26 54.81 0.5 56.51 54.99 2. Kasutatud: 55.60 1.3 55.30 53.19 54.96 56.51 - Maavara kaevandamislubade Rapm-100 ja Rapm-104 seletuskirjad ja graafilised lisad. 55.78 55.40 3. Katastriksuste ja maardla varuplokkide andmed: Maa-amet, maavarade register 24.01.2024. 55.78 55.88 4 4. Kogu ala kattub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. 56.07 Peetri 54.79 55.23 Y=533800 OBJEKTI ASUKOHT 56.18 31701:001:1100 Rapla maakond, Kohila vald 55.34 55.35 55.38 54.85 54.94 55.50 Lmandu maardla OBJEKT, JOONISE NIMETUS 55.51 Mebroo Nord O +372 613 9810 LMANDU KRUUSAKARJ˜˜RI LAIENDUS X=6559100 Prnu mnt 232 [email protected] 54.92 55.77 54.76 55.04 11314 Tallinn www.maeburoo.ee TOPOGRAAFILINE JA VARU 55.19 T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA ARVUTUSE PLAAN 23GL-650 19.03.2024 1 54.78 54.96 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Veronika Valling O Metsakohin 1:1000 Harju maakond, Kiili vald, KONTROLLIS 0 5 10 20m Kangru alevik, Kasteheina tn 2, Margus Kukk 75403  Tekstilisa 1 Mäebüroo Nord OÜ Pärnu mnt 232/4 11314 Tallinn Tellimiskiri OÜ Metsakohin omab Rapla maakonnas, Kohila vallas, Lümandu külas Lümandu kruusamaardlal maavara kaevandamise luba Rapm-100 Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisel. Mäeeraldise pindala on 6,13 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,13 ha. Soovime laiendada Lümandu mäeeraldist põhja ja ida suunas katastriüksustele Koidu (katastritunnus: 31701:001:0350) ja Väike-Peetri (katastritunnus: 31701:001:1073), kasutades selleks olemasolevat geoloogilist infot. Laiendamise maa-ala jääb Lümandu ja Sutlema maardlate vahelisele maa-alale. Tulenevalt eelnevast palume teha olemasoleva geoloogilise informatsiooni põhjal Lümandu mäeeraldisest põhja- ja idapoole jääval maa-alal aktiivse tarbevaru arvutus, et hiljem oleks võimalik taotleda sellele alale maavara kaevandamise keskkonnaluba. Töö käigus aktiivne tarbevaru arvele võtta ekstrapoleerimisega kuni 100 m varasemalt rajatud uuringupunktidest. Varu arvutuse ala täpse pindalalise kontuuri kooskõlastame töö käigus. Ehituskruusa ja ehitusliiva põhinõuetest madalama kvaliteediga materjal võtta arvele täiteliivana. Täitematerjali kvaliteedile täiendavaid nõudeid ei esita. Üksikud eri liiki maavara proovid liita vajadusel põhimaavara ploki koosseisu. Geoloogilise uuringu aruanne koostada ja vormistada vastavalt maapõueseaduses toodud nõuetele. Lugupidamisega Juhatuse liige OÜ Metsakohin /allkirjastatud digitaalselt/  Tekstilisa 2 KASUTATUD KAEVANDITE KATALOOG Koordinaadid Suudme abs Kasuliku (L-EST97) kõrgus, m Kasuliku Uuringu- Uuringu- Veetaseme Veetaseme kihi Katendi kihi Jrk punkti nr punkti sügavus abs kõrgus paksus Proovitud Proovi Puuraugu paksus, lamami nr (EGF sügavus, maapinnast, (EH2000), uuringu- intervall, m nr rajamise kuupäev X Y BK77 EH2000 m abs 8825) m m m punktis, kõrgus, m m 1 K-1 6559462.92 533966.82 58.44 58.66 3.6 - - 0.3 3.3 55.06 0.3-3.6 1 märts 2017 2 K-2 6559479.22 533903.65 57.17 57.39 2.5 - - 0.3 2.2 54.89 - - märts 2017 3 K-3 6559496.48 533855.60 56.72 56.94 2.7 - - 0.4 2.3 54.24 0.4-2.7 2 märts 2017 4 K-9 6559268.32 534092.61 55.58 55.80 2.0 - - 0.6 1.4 53.80 0.6-2.0 8 märts 2017 5 Pa/K-12 6559368.12 534028.25 59.76 59.98 7.0 - - 0.3 5.7 53.98 0.3-6.0 11, 16 märts/aprill 2017 6 Pa/K-13 6559303.86 534069.92 60.51 60.73 5.8 - - 0.4 5.3 55.03 0.4-5.7 12, 17 märts/aprill 2017 7 K-14 6559384.20 533990.42 59.18 59.40 4.5 - - 0.4 4.1 54.90 - - märts 2017 Keskmine 0.4 3.5  Uuringupunktis avatud kihtide geoloogilised kirjeldused Tekstilisa 3 Aruande pealkiri: Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a) Aruande koostamise kuupäev: 01.02.2024 Uuringu teostanud ettevõte: Mäebüroo Nord OÜ Aruande esitaja nimi: VERONIKA VALLING Märkus: uuringupunktide keskpunkti koorinaadid, maapinna absoluutkõrgus jms andmed on kajastatud tekstilisas 2. Uuringupunkti Geoloogiline Kihi lasuvus-sügavus, m Kihi Geoloogiline kirjeldus Kihi alumine piir nimetus indeks paksus, m alates kuni on plokkide piir K-1 Q2_s 0.0 0.3 0.3 Kasvukiht karbonaatse kruusaga Saviliivmoreen, pruunikashall ja hall, karbonaatse räha, plaatide ja K-1 Q1jrVr_g 0.3 3.6 3.3 jah lahmakatega, tihe sitkeplastne, jämepurdu ca 80% K-2 Q2_s 0.0 0.3 0.3 Kasvukiht karbonaatse rähaga Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja K-2 Q1jrVr_g 0.3 2.5 2.2 jah lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% K-3 Q2_s 0.0 0.4 0.4 Kasvukiht karbonaatse rähaga Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja K-3 Q1jrVr_g 0.4 2.7 2.3 jah lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% K-9 Q2_s 0.0 0.6 0.6 Kasvukiht Kruus, peen kuni keskmine, hästi ümardunud, valdavalt karbonaatse K-9 Q1jrVr_fg 0.6 1.0 0.4 koostisega, liivaosis on kvarts-päevakivi koostisega Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja K-9 Q1jrVr_g 1.0 2.0 1.0 jah lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80% Pa/K-12 Q2_s 0.0 0.3 0.3 Kasvukiht kruusaga Kruus, beež, jäme, hästi ümardunud paelahmakatega, liivaosis on Pa/K-12 Q1jrVr_fg 0.3 6.0 5.7 jah koostisega, liivaosis on kvarts-päevakivi koostisega Kruus, beež, jäme, hästi ümardunud paelahmakatega, liivaosis on Pa/K-12 Q1jrVr_fg 6.0 6.5 0.5 koostisega, liivaosis on kvarts-päevakivi koostisega Pa/K-12 Q1jrVr_g 6.5 7.0 0.5 Saviliivmoreen, pruun, sitkeplastne Uuringupunkti Geoloogiline Kihi lasuvus-sügavus, m Kihi Geoloogiline kirjeldus Kihi alumine piir nimetus indeks paksus, m alates kuni on plokkide piir Pa/K-13 Q2_s 0.0 0.4 0.4 Kasvukiht kruusaga Kruus, beež, jäme, hästi ümardunud paelahmakatega, liivaosis on Pa/K-13 Q1jrVr_fg 0.4 3.0 2.6 keskmine kuni jäme, kvarts-päevakivi koostisega Kruus, beež, keskmine kuni jäme, hästi ümardunud karbonaatne, Pa/K-13 Q1jrVr_fg 3.0 5.7 2.7 jah jämedateralise liiva vahekihikestega Pa/K-13 Q1jrVr_g 5.7 5.8 0.1 Saviliivmoreen, pruun, sitkeplastne K-14 Q2_s 0.0 0.4 0.4 Kasvukiht karbonaatse rähaga Saviliivmoreen, hall, kulutamata karbonaatse räha, plaatide ja K-14 Q1jrVr_g 0.4 4.5 4.1 jah lahmakatega, tihe, jämepurdu ca 80%  Tekstilisa 1 Mäebüroo Nord OÜ Pärnu mnt 232/4 11314 Tallinn Tellimiskiri OÜ Metsakohin omab Rapla maakonnas, Kohila vallas, Lümandu külas Lümandu kruusamaardlal maavara kaevandamise luba Rapm-100 Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisel. Mäeeraldise pindala on 6,13 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 6,13 ha. Soovime laiendada Lümandu mäeeraldist põhja ja ida suunas katastriüksustele Koidu (katastritunnus: 31701:001:0350) ja Väike-Peetri (katastritunnus: 31701:001:1073), kasutades selleks olemasolevat geoloogilist infot. Laiendamise maa-ala jääb Lümandu ja Sutlema maardlate vahelisele maa-alale. Tulenevalt eelnevast palume teha olemasoleva geoloogilise informatsiooni põhjal Lümandu mäeeraldisest põhja- ja idapoole jääval maa-alal aktiivse tarbevaru arvutus, et hiljem oleks võimalik taotleda sellele alale maavara kaevandamise keskkonnaluba. Töö käigus aktiivne tarbevaru arvele võtta ekstrapoleerimisega kuni 100 m varasemalt rajatud uuringupunktidest. Varu arvutuse ala täpse pindalalise kontuuri kooskõlastame töö käigus. Ehituskruusa ja ehitusliiva põhinõuetest madalama kvaliteediga materjal võtta arvele täiteliivana. Täitematerjali kvaliteedile täiendavaid nõudeid ei esita. Üksikud eri liiki maavara proovid liita vajadusel põhimaavara ploki koosseisu. Geoloogilise uuringu aruanne koostada ja vormistada vastavalt maapõueseaduses toodud nõuetele. Lugupidamisega Juhatuse liige OÜ Metsakohin /allkirjastatud digitaalselt/   Tekstilisa 6 TÄIENDAVA VARU VÄLJASÕELUTUD LIIVA FRAKTSIOONIDE KESKMISTE SISALDUSTE JA KESKMISTE NÄITAJATE TABEL Proovitud Proovi Kruusa Liiva % koos Osajäägid sõeltel massi %-des Täisjääk Savi- ja Liiva Jrk Uuringu- Proovi Kokku, Liiva peensus- intervall, m pikkus, kogu savi ja tolmuga Täisjäägid sõeltel massi %-des sõelal tolmusisaldus terasuuruse nr punkti nr nr % moodul (Mp) alates kuni m proovis, % kogu proovis 2.5 1.25 0.63 0.315 0.16 0.05 <0.05 0.63, % <0.05, % grupp 10.9 9.9 6.8 4.1 2.9 5.1 60.3 1 K-1 1 0.3 3.6 3.3 77.7 22.3 100.0 27.6 60.3 1.3 Väga peen 10.9 20.8 27.6 31.7 34.6 39.7 100.0 13.4 11.7 9.5 7.7 6.6 7.4 43.9 2 K-3 2 0.4 2.7 2.3 82.9 17.1 100.0 34.5 43.9 1.6 Peen 13.4 25.0 34.5 42.2 48.8 56.1 100.0 14.3 10.5 14.3 13.1 5.9 17.4 24.6 2 K-9 8 0.6 2.0 1.4 77.9 22.1 100.0 39.1 24.6 1.9 Peen 14.3 24.8 39.1 52.2 58.1 75.4 100.0 11.0 16.6 29.6 24.8 7.9 4.9 5.1 3 11 0.3 4.1 3.8 85.2 14.8 100.0 57.2 5.1 2.7 Jäme 11.0 27.6 57.2 82.0 89.9 94.9 100.0 Pa/K-12 15.3 14.0 27.2 25.1 9.6 4.3 4.4 4 16 4.1 6.0 1.9 86.3 13.7 100.0 56.5 4.4 2.7 Jäme 15.3 29.3 56.5 81.6 91.3 95.6 100.0 14.4 10.4 12.2 25.9 12.4 13.2 11.5 5 12 0.4 3.0 2.6 85.2 14.8 100.0 37.0 11.5 2.1 Keskmine 14.4 24.8 37.0 62.9 75.3 88.5 100.0 Pa/K-13 16.4 15.3 24.3 22.6 9.4 6.4 5.5 6 17 3.0 5.7 2.7 45.6 54.4 100.0 56.1 5.5 2.7 Jäme 16.4 31.7 56.1 78.7 88.0 94.5 100.0 Täiendava maavara looduslikust 14.0 13.3 18.8 17.9 7.8 7.4 20.9 materjalist väljasõelutud liiva fraktsiooni 18.0 77.1 22.9 100.0 46.0 20.9 2.2 Keskmine kaalutud keskmised näitajad (plokk 2 aT) 14.0 27.3 46.0 64.0 71.7 79.1 100.0  Tekstilisa 7 TÄIENDAVA VARU VÄLJASÕELUTUD KRUUSA FRAKTSIOONIDE KESKMISTE SISALDUSTE JA KESKMISTE NÄITAJATE TABEL Kruusa Osajäägid sõeltel massi %-des Jrk Uuringu- Proovi Proovi Proovi nr (üle 5 mm) Täisjäägid sõeltel massi %-des Kokku, % nr punkti nr intervall, m pikkus, m kogu proovis, % >70 70-40 40-20 20-10 10-5 1 K-1 1 0,3-3,6 3.3 77.7 26.95 40.08 23.89 5.65 3.43 100.0 2 K-3 2 0,4-2,7 2.3 82.9 0.00 66.96 20.03 7.94 5.07 100.0 3 K-9 8 0,6-2,0 1.4 77.9 23.94 36.68 24.54 8.01 6.83 100.0 4 11 0,3-4,1 3.8 85.2 14.62 50.13 25.63 5.97 3.65 100.0 Pa/K-12 5 16 4,1-6,0 1.9 86.3 32.45 24.24 26.87 10.90 5.54 100.0 6 12 0,4-3,0 2.6 85.2 28.99 48.19 12.90 6.09 3.83 100.0 Pa/K-13 7 17 3,0-5,7 2.7 45.6 0.00 27.19 40.00 23.00 9.81 100.0 Täiendava maavara looduslikust materjalist väljasõelutud kruusa fraktsiooni kaalutud keskmised 77.1 17.5 42.9 25.0 9.4 5.2 100.0 näitajad (plokk 2 aT)  Tekstilisa 9 Plokkide pindala ja maavaravaru arvutuse arvnäitajate tabel Varu arvutuse ploki 2 aT lamam Pa nr X Y Z K-1 6559462.92 533966.82 55.06 K-2 6559479.22 533903.65 54.89 K-3 6559496.48 533855.6 54.24 K-9 6559268.32 534092.61 53.80 Pa/K-12 6559368.12 534028.25 53.98 Pa/K-13 6559303.86 534069.92 55.03 K-14 6559384.2 533990.42 54.90 Varu arvutuse ploki 2 aT piiri koordinaadid Punkti nr X Y P-1 6559579.33 533900.05 P-2 6559554.85 534017.76 P-3 6559454.75 534085.13 P-4 6559435.64 534097.90 P-5 6559290.73 534197.50 P-6 6559226.11 534126.15 P-7 6559267.65 534098.96 3 6559268.03 534099.41 2 6559465.10 533969.68 1 6559503.60 533854.72  Tekstilisa 8 GEODEETILISTE TÖÖDE SELETUSKIRI Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise laienduse maa-alal on tehtud topograafiline mõõdistus, mille käigus on mõõdistatud vajaliku maa-ala ja selle lähiümbruse reljeef üldpindalal ~5,6 ha detailsusega M 1:1000. Töö tulemusena koostati uuringuruumi plaan mõõtkavas 1:1000. Topograafilise mõõdistuse tegi Mäebüroo Nord OÜ. Objekt: Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise laiendus Objekti asukoht: Rapla maakond, Kohila vald, Lümandu küla Katastriüksuse nimi, tunnus, pindala: Väike-Peetri, 31701:001:1073, 7,89 ha Koidu, 31701:001:0350, 20,06 ha Mõõdistatud ala pindala: ~5,6 ha Töö tellija: OÜ Metsakohin Töö läbiviija: Margus Kukk Välitöö teostamise aeg: 16.11.2023. a Kameraaltöö teostamise aeg: 16.11.2023. a – 24.01.2024. a Mõõdistamise eesmärk: Reljeefi ja situatsiooni mõõdistamine Koordinaatide süsteem: Lambert-Estonia tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteemis (L-EST97) Kõrgussüsteem: EH2000 Katastriüksuste andmed: Riigi Maa-ameti digitaalsed andmed seisuga 24.01.2024. a Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus Kasutatud instrumendid: GNSS liikuvjaam Trimble R10 Model 2 väliarvutiga TSC3 (horisontaalne täpsus 8 mm + 1 ppm RMS, vertikaalne täpsus 15 mm + 1 ppm RMS) Plaani mõõtkava: M 1:1000 Arvutitarkvara: Bentley PowerCivil Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS seadmega positsioneerimisega ning plaaniline ja kõrguslik sidumine tehti Trimble VRS Now püsijaamade võrgus. GNSS vastuvõtuseadme mõõtmistulemuse täpsus on kontrollitud enne ja pärast mõõdistust geodeetilisel punktil, mille andmed on geodeetiliste punktide andmekogus. Liikuvjaama kontrolliti riikliku geodeetilise tihendusvõrgu punktil Hageri-91 (punkti number 1400), mille koordinaadid geodeetiliste punktide andmekogus on järgmised: X=6558044.624; Y=536503.047; Z=64.214 (EH2000 kõrgus geoidist). GNSS vastuvõtuseadmega mõõdetud geodeetilise punkti koordinaadid enne mõõdistamise alustamist: X=6558044.675; Y=536503.068 Z=64.191 ja peale mõõdistamise lõpetamist X=6558044.716; Y=536503.065; Z=64.223. Geodeetilise punkti mõõtmistulemuste erinevus geodeetiliste punktide andmekogus esitatud koordinaatidest vastab seadme tehnilises spetsifikatsioonis toodud täpsusandmetele ning jääb maapõueseaduses toodud lubatud erinevuste piiridesse. Koordinaadid on mõõdistatud GNSS liikuvjaamaga otse. GNSS vastuvõtjaga kvaliteetse mõõtetulemuse saavutamiseks oli seadmel mõõdistamise ajal lubatud kasutada satelliite, mis paiknesid horisondist kõrgemal kui 10 kraadi ja PDOP lubatud suurimaks väärtuseks oli 3. Maapinna reljeefipunktide koordinaadid on mõõdistatud GNSS liikuvjaamaga otse. Mõõdistuspunktide asukoha valikul on lähtutud mõõdistatava ala reljeefi omapärast ja mahu arvutuse vajadusest. Margus Kukk Markšeider, tase 6 Kutsetunnistus 189746 24.01.2024. a  Tekstilisa 11 Maa-amet Mustamäe tee 51 10621 Tallinn Tellija arvamus tehtud tööde kohta Käesolevaga volitan Mäebüroo Nord OÜ-d (registrikood 11560452) esitama Maa-ametile seletuskirja Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.03.2024. a) – töö nr 23GL-650. Seletuskirja olen läbi vaadanud. Esitatud töö tulemused kiidan heaks. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud seletuskirjana, toodud andmestik vastab esitatud nõuetele. Palun kanda aktiivne tarbevaru maavarade registrisse vastavalt seletuskirjas esitatule. Lugupidamisega Juhatuse liige OÜ Metsakohin /allkirjastatud digitaalselt/  Tekstilisa 10 Registriosa: Registriosa number 34637 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Kinnistu nimi Koidu Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 03.11.2006 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 28.12.2011 Avaldus Maakatastris on registreeritud käesoleva registriosa 1. jagu puudutavad muudatused, mis võivad veel olla kinnistusraamatus kajastamata. Muutunud andmetega saate tutvuda Maa-ametis (vt. www.maaamet.ee). I jagu - KINNISTU KOOSSEIS Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande Nr. kehtivus 1 31701:001:0350 Maatulundusmaa 100%, Rapla 20,07 ha Maakatastri andmed üle võetud kehtiv maakond, Kohila vald, Lümandu küla, 31.12.2018. Koidu. II jagu - OMANIK Kande Omanik Kande alus Kande Nr. kehtivus 7.1 HMG Invest ja Holding OÜ (registrikood 11213147) 1/2 3.08.2015 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 14.08.2015. kehtiv 7.2 kaasomandist Kohtunikuabi Eha Soots OÜ Metsakohin (registrikood 10915798) 1/2 kaasomandist III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, Kande Nr. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kannete muudatused ja kustutamised kehtivus kitsendused 1 Kustutatud 27.02.2004 kinnistamisavalduse alusel 18.03.2004. kehtiv Kohtunikuabi H. Roosvalt 2 Kustutatud 31.03.2010 kohtutäituri avalduse alusel 8.04.2010. kehtiv Kohtunikuabi Pille Zäär IV jagu - HÜPOTEEGID  Kande Hüpoteegid Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kande alus, Kande Nr. summa kannete muudatused ja kustutamised kehtivus 1 Kustutatud 3.08.2015 kinnistamisavalduse alusel kehtiv 14.08.2015. Kohtunikuabi Eha Soots 2 Hüpoteek summas 1 086 000,00 eurot Luminor Bank 1 086 000,00 Sisse kantud 7.12.2016. 17.05.2023 kehtiv AS (registrikood 11315936) kasuks. Kinnistu EUR kinnistamisavalduse alusel muudetud 29.05.2023. igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele Kohtunikuabi Ester Kärtner sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 17708; 22438; 23408; 28108; 43308; 60140; 95804; 97440; 133540; 150804; 327604; 408708; 608708; 952532; 976704; 1020804; 1153339; 1317840; 1699404; 1878931; 1982135; 2598104; 2745250; 2758004; 2815004; 2845231; 2923331; 3076931; 3264004; 3342008; 3540708; 3541808; 3557708; 3592308; 3617808; 3716408; 3768404; 3896208; 3913608; 3934939; 4099650; 4129004; 4129104; 4211850; 4227408; 4231008; 4290706; 4318131; 4334408; 4379904; 4404008; 4428208; 4430804; 4475404; 4587408; 4632550; 4694408; 4713808; 4747208; 4773308; 4808504; 4837308; 4922031. 3 Hüpoteek summas 350 000,00 eurot Luminor Bank 350 000,00 Sisse kantud 15.06.2022. 17.05.2023 kehtiv AS (registrikood 11315936) kasuks. Kinnistu EUR kinnistamisavalduse alusel muudetud 29.05.2023. igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele Kohtunikuabi Ester Kärtner sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 17708; 22438; 23408; 28108; 43308; 60140; 95804; 97440; 133540; 150804; 327604; 408708; 608708; 952532; 976704; 1020804; 1153339; 1317840; 1699404; 1878931; 1982135; 2598104; 2745250; 2758004; 2815004; 2845231; 2923331; 3076931; 3264004; 3342008; 3540708; 3541808; 3557708; 3592308; 3617808; 3716408; 3768404; 3896208; 3913608; 3934939; 4099650; 4129004; 4129104; 4211850; 4227408; 4231008; 4290706; 4318131; 4334408; 4379904; 4404008; 4428208; 4430804; 4475404; 4587408; 4632550; 4694408; 4713808; 4747208; 4773308; 4808504; 4837308; 4922031. Asutus: RIK Nimi: Tavakasutaja Kuupäev: 26.01.2024 11:57:37 Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut. Registriosa: Registriosa number 8439350 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 06.07.2017 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 06.07.2017 I jagu - KINNISTU KOOSSEIS Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande Nr. kehtivus 1 31701:001:1073 Maatulundusmaa 100%, Rapla 7,89 ha 3.07.2017 kinnistamisavalduse alusel kehtiv maakond, Kohila vald, Lümandu küla, registriosa avatud kinnistu 1961837 osa Väike-Peetri. eraldamisel 6.07.2017. Kohtunikuabi Tiina Adoberg II jagu - OMANIK Kande Omanik Kande alus Kande Nr. kehtivus 3 OÜ Metsakohin (registrikood 10915798) 25.07.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 1.08.2017. kehtiv Kohtunikuabi Tiina Kullamä III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, Kande Nr. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kannete muudatused ja kustutamised kehtivus kitsendused IV jagu - HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegid Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kande alus, Kande Nr. summa kannete muudatused ja kustutamised kehtivus Asutus: RIK Nimi: Tavakasutaja Kuupäev: 26.01.2024 11:56:23 Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut.  GEOLOOGILINE L˜BILIGE I-I’ SW NE abs m abs m 63 Koidu Vardi metskond 244 63 Vike-Peetri 31701:001:0350 31701:001:1073 31701:001:1353 62 62 Pa/K-12 61 0.3 61 59.98 5.7 PA-16 53.98 0.5 59.45 60 5.1 60 53.85 K-11 0.3 0.5 58.57 3.8 59 54.27 0.5 59 Pr 11 K-5 Kr - 85.2 0.4 0.5 58 56.62 St - 0.76 58 2.6 Mp - 2.7 Plokk 2 aT 53.62 EK 57 57 0.4 Plokk 1 aT 56 4.1 56 Pr 16 Kr - 86.3 55 St - 0.61 PA 2 55 Mp - 2.7 EK 54.03 54 4.3 6.0 54 6.0 5.6 3.0 53 53 1.8 52 52 GEOLOOGILINE L˜BILIGE II-II’ LEPPEM˜RGID: NW SE abs m abs m Meeraldise piir 63 63 62 Koidu Pa/K-13 0.4 62 Meeraldise teenindusmaa piir 60.73 31701:001:0350 5.3 55.03 Pa/K-12 61 0.3 61 Koidu 59.98 5.7 53.98 31701:001:0350 Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus 0.4 60 K-1 60 0.3 0.3 Plokk 1 aT 58.66 Pr 12 Maardla varu ploki kontuur, ploki number ja varu kategooria 3.3 55.06 Kr - 85.2 (aT - aktiivne tarbevaru) St - 1.7 59 59 Mp - 2.1 EK Plokk 2 aT Kinnitamisele esitatava varu ploki kontuur, Pr 11 0.3 Kr - 85.2 ploki nr ja varu kategooria (aT - aktiivne tarbevaru) 58 St - 0.76 58 Mp - 2.7 3.0 EK Pr 1 Plokk 1 aT 57 Kr - 77.7 Pr 17 0.6 K-9 57 Kasvukiht St - 13.47 Mp - 1.3 Kr - 45.6 1.4 55.80 St - 3.0 53.80 EK Plokk 2 aT Mp - 2.7 EK 56 4.1 56 Pr 16 Ehituskruus Kr - 86.3 0.6 55 3.6 St - 0.61 5.7 Pr 8 55 3.6 Mp - 2.7 Kr - 77.9 5.8 EK St - 5.44 Mp - 1.9 Saviliivmoreen kruusaga EK 54 6.0 54 6.0 2.0 2.0 53 53 Lubjakivi 52 52 2017. a rajatud uuringupunkt (EGF 8825) K-9 Uuringupunkti number 0.6 Katendi paksus, m 55.80 Suudme abs kırgus, m 1.4 Kasuliku kihi paksus, m 53.80 Lamami abs kırgus, m Katendi paksus, m 0.6 Pr 8 Pr - Proovi nr Kr - 77.9 Kr - Kruusa sisaldus, % Proovi St - 5.44 St - Savi- ja tolmusisaldus, % Mp - 1.9 Mp - liiva peensusmoodul intervall, m EK Maavara liik (EK - ehituskruus mruse nr 44 jrgi) 2.0 2.0 Kaevandi sgavus, m M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis. 2. Kasutatud: - Maavara kaevandamislubade Rapm-100 ja Rapm-104 seletuskirjad ja graafilised lisad. 3. Katastriksuste ja maardla varuplokkide andmed: Maa-amet, maavarade register 24.01.2024. 4. Kogu ala kattub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. OBJEKTI ASUKOHT Rapla maakond, Kohila vald Lmandu maardla OBJEKT, JOONISE NIMETUS Mebroo Nord O +372 613 9810 LMANDU KRUUSAKARJ˜˜RI LAIENDUS Prnu mnt 232/4 [email protected] 11314 Tallinn www.maeburoo.ee GEOLOOGILISED L˜BILIKED T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA I-I’, II-II’ 23GL-650 19.03.2024 2 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Veronika Valling 0 5 10 20m O Metsakohin hor 1:1000 Harju maakond, Kiili vald, KONTROLLIS 0 1 2m Kangru alevik, Kasteheina tn 2, Margus Kukk vert 1:100 75403  Tekstilisa 11 Maa-amet Mustamäe tee 51 10621 Tallinn Tellija arvamus tehtud tööde kohta Käesolevaga volitan Mäebüroo Nord OÜ-d (registrikood 11560452) esitama Maa-ametile seletuskirja Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.03.2024. a) – töö nr 23GL-650. Seletuskirja olen läbi vaadanud. Esitatud töö tulemused kiidan heaks. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud seletuskirjana, toodud andmestik vastab esitatud nõuetele. Palun kanda aktiivne tarbevaru maavarade registrisse vastavalt seletuskirjas esitatule. Lugupidamisega Juhatuse liige OÜ Metsakohin /allkirjastatud digitaalselt/  KORRALDUS 22. aprill 2024 nr 1-17/24/954 Rapla maakonna Lümandu kruusamaardla registrikande muutmine Mäebüroo Nord OÜ esitas OÜ Metsakohin tellimusel Maa-ametile aruande „Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a)“ (saabunud 22.03.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/2387-3, edaspidi aruanne). Geoloogiline uuring on läbi viidud varasemate geoloogiliste uuringute andmete alusel kameraaltööna. Aruande koostamise eesmärgiks on Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu maardlaga ja Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisega (kaevandamisluba nr Rapm-100) külgneval alal täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmine. Varu arvutus koostati OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2017. a geoloogilise uuringu „Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.06.2017. a)“ andmete alusel kameraaltööna. Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 2. plokk), mis paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas eraomandis olevatel katastriüksustel Väike-Peetri (tunnus 31701:001:1073) ja Koidu (tunnus 31701:001:0350). Varuploki alal ei ole maavara arvel. Aruandele on lisatud maaomanike nõusolekud maavara arvele võtmiseks. Aruandes moodustatud varuplokk külgneb lääne- ja põhjaservas vahetult Lümandu kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1. plokiga ning Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisega. Kasutusala määramisel on lähtutud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruses nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ (edaspidi 2005. a määrus) sätestatud nõuetest. 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Ekstrapoleerimise tulemusena on varuplokk moodustatud kuni 100 m kaugusele 2017. a rajatud uuringupunktidest. Uuritud maavara vastas 2005. a määruse ehituskruusa nõuetele. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, § 47 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 31.12.2023 maavarade registris Lümandu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides pindalal 3,86 ha ehituskruusa aktiivse tarbevaru 157 tuh m3 (aruandes 2. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0952) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Metsakohin, Mäebüroo Nord OÜ-le, Keskkonnaametile, Kohila Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  Rapla maakond Kohila vald Lümandu küla MAAVARA KAEVANDAMISE KESKKONNALOA MUUTMISE TAOTLUS LÜMANDU KRUUSAKARJÄÄR Rapm-100 Taotleja: OÜ Metsakohin Registrikood: 10915798 Harju maakond, Kiili vald, Kangru alevik, Kasteheina tn 2, 75403 Koostaja: Mäebüroo Nord OÜ Registrikood: 11560452 Pärnu mnt 232/4, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11314 Margus Kukk, kutsetunnistus nr 189752 Töö nr 24PR-694 Tallinn 2024. a Mäebüroo Nord OÜ Reg nr 11560452 E-mail [email protected] Pärnu mnt 232/4 Telefon 6 139 810 www.maeburoo.ee 11314 Tallinn Mob 50 86 101 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. Sisukord 1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad .... 3 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus ............................................. 3 3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus .............................. 4 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega .............................................................................................. 5 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus ...................................................................... 8 6. Kaevandamisjäätmed ............................................................................................ 8 7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonnahäiringud, -risk ja meetmed selle vähendamiseks .................................................................................................... 10 8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta ................................ 15 Tekstilisad 1. Maa-ameti 2. oktoober 2017 käskkiri nr 1-1/17/949 2. Maa-ameti 22. aprill 2024 korraldus nr 1-17/24/954 3. Koidu kinnistusraamatu väljavõte 4. Väike-Peetri kinnistusraamatu väljavõte Digitaalsed lisad 5. Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.06.2017. a). R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass 2017. EGF 8825. 6. Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a). V. Valling 2024. EGF 9848. Graafilised lisad 1. Lümandu kruusakarjäär. Mäeeraldise plaan M 1:1000. 2. Lümandu kruusakarjäär. Geoloogilised läbilõiked I-I’, II-II’ M hor 1:1000 vert 1:100. 3. Lümandu kruusakarjäär. Korrastatud maa plaan M 1:1000. Mäebüroo Nord OÜ 2024 2 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. 1. Mäeeraldise saamise põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad Lümandu kruusamaardla Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa Rapm-100 omaja on OÜ Metsakohin. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 6,13 ha (asub eraomandis oleval kinnistul Koidu) ning keskkonnaloa kehtivuse lõppemise kuupäev on 29.07.2033. a. Kehtiva keskkonnaloa Rapm-100 kohaselt on olemasoleva Lümandu kruusakarjääri ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus 200 tuh m³ ja kaevandatava varu kogus 193 tuh m³. Maavarade registri andmetel on seisuga 31.12.2024. a Lümandu karjääriga seotud maardla ploki 1 jääkvaru kogus 104,011 tuh m³. Arvestades nõlvadesse jäetavat maavara kogust on seisuga 31.12.2024. a Lümandu karjääri kaevandatava varu kogus ~97 tuh m³. Maavaravarude koondbilansi andmetel on Lümandu karjääris kaevandamist alustatud 2023. a ning deklareeritud kaevandamise maht on 29,8 tuh m³. 2024. a on Lümandu karjäärist kaevandatud hinnanguliselt ~65 tuh m³. Metskohin OÜ-l on sõlmitud lepingud Atemo OÜ-ga ja Verston OÜ-ga Lümandu karjäärist maavara müümiseks mahuga vastavalt 66119,4 m³ ja 147163,96 m³. Müügilepingutega kaetud maavara maht on arvestatud mäeeraldise esialgse varu koguse põhjal. Arvestades maavara müügilepingutega fikseeritud maavara koguseid ning 2023 ja 2024 aastate kaevandamise keskmist mahtu (~47 tuh m³), ammendub Lümandu karjääri kaevandatav varu kahe kuni kolme aasta jooksul. Olemasoleva Lümandu kruusakarjääri idapiiriga külgneval eraomandis oleval Väike- Peetri kinnistul on OÜ Metsakohin tellimusel tehtud geoloogiline uuring täiendava varu arvele võtmiseks „Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a)“ (V. Valling 2024, EGF 9848). Geoloogilise uuringu tulemusena on maavarade registrisse kantud Maa-ameti 22. aprill 2024 korraldusega nr 1-17/24/954 järgmised maavaravarud (lisa 2): - pindalal 3,86 ha ehituskruusa aktiivne tarbevaru 157 tuh m³ (aruandes 2. plokk). Käesolevaga taotleb OÜ Metsakohin olemasoleva Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise laiendamist ida suunas, sama maardla külgnevale varuplokile, et siduda olemasoleva mäeeraldisega korraldusega nr 1-17/24/954 maavarade registrisse kantud aktiivse tarbevaru 2. plokk. Maavara kaevandamise keskkonnaloas Rapm-100 muutuvad mäeeraldise taotletava laiendamisega seotud andmed vastavalt käesolevale taotlusele. Olemasoleva kaevandamisloa Rapm-100 kehtivuse lõppemise kuupäev jääb samaks. Taotletava laienduse maavaravaru kasutusala on ehituskruus (endise määruse nr 44 alusel), mis sobib kasutamiseks ehituses ja teedeehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Lümandu kruusakarjäär asub Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas. Mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 9,99 ha, sh laiendus 3,86 ha (graafiline lisa 1). Lümandu kruusakarjääri mäeeraldis asub Hageri alevikust ca 3 km kaugusel loodes. Karjäär jääb Ääsmäe-Hageri kõrvalmaantee (nr 11247) kilomeetripunktist 11,6 mööda Mäebüroo Nord OÜ 2024 3 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. kohalikku Lümandu ringteed (nr 3170002) ning Lümandu−Metsanurga metsateed (nr 3170245) ca 1,6 km kaugusele lääne suunda. Lümandu kruusakarjäär kattub katastriüksustega Koidu (tunnus: 31701:001:0350) ja Väike-Peetri (tunnus: 31701:001:1073). Mõlemad katastriüksused on eraomandis: Koidu katastriüksuse omanikuks on HMG Invest ja Holding OÜ (1/2) ja OÜ Metsakohin (1/2) (lisa 3) ning Väike-Peetri katastriüksuse omanikuks on OÜ Metsakohin (lisa 4). Mäeeraldise teenindusmaa lõunapiir osaliselt külgneb eraomandis katastriüksusega Peetri (tunnus: 31701:001:1100) ning idapiir külgneb riigiomandis katastriüksustega Vardi metskond 244 (tunnus: 31701:001:1353) ja Lümandu karjäär (tunnus: 31701:001:1351). Ülejäänud osas jätkuvad väljaspool mäeeraldise teenindusmaad katastriüksused Koidu ja Väike-Peetri. Lümandu kruusakarjäärist ca 480 m kaugusele ida suunda jääb arheoloogiamälestis Hukkamispaik "Võllamägi" (vid 12039) ja ca 300 m kaugusele edela suunda jääb arheoloogiamälestis asulakoht (vid 12038). Mäeeraldisest lõuna suunda ca 150 m kaugusele jääb elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) AS-25 (vid 1692460). Mäeeraldisest ca 620 m lääne pool on Lümandu maastikukaitseala (KLO1000245). Lümandu kruusakarjäärist kirdes ca 11 m kaugusel asub Sutlema III lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa piir ja ca 35 m kaugusel mäeeraldise piir (keskkonnaluba nr Rapm-104; kaevandaja AS Kiirkandur). Mäeeraldise põhjaosa läbib ida–lääne suunaliselt eratee Lümandu–Metsanurga tee nr 3170245, mis ei ole avalikus kasutuses (keskkonnaluba nr Rapm 100). Lümandu kruusakarjäär paikneb aluspõhja kõrgendiku edelanõlval, kus maapinna kõrgused on 55 m kuni 62 m abs vahemikus. Olemasoleva Lümandu kruusakarjääri idaosas on alustatud kaevandamisega. Olemasoleva Lümandu karjääri ja taotletava laienduse maa-ala on metsamaa. Lümandu kruusakarjääri piires puuduvad kommunikatsioonid ja hoonestus, ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte ega Natura 2000 alasid. Karjääri ala asub hõreda inimasustusega piirkonnas. Lähimad hooned paiknevad mäeeraldisest ca 280 m (laienduse alast ca 570 m) ja ca 420 m (laienduse alast ca 660 m) edelas Peetri (tunnused: 31701:001:1100) ja Ülevainu (tunnus: 31701:001:2492) kinnistutel. Väljataguse (tunnused: 31701:001:2380) ja Saueaugu (tunnus: 31701:001:1197) kinnistute hooned jäävad mäeeraldisest ca 750 m (laienduse alast ca 930 m) ja ca 800 m (laienduse alast ca 950 m) lõuna poole. Ülejäänud hooned on mäeeraldisest kaugemal kui 900 m. 3. Maardla geoloogiline ja hüdrogeoloogiline lühiiseloomustus Lümandu maardla paikneb Ülem-Ordoviitsiumi aluspõhja kõrgendiku edelanõlval ning maardla kasulik kiht on seotud glatsiofluviaalse tekkega servamoodustisega, milleks on hästi ümardunud kruusa ja veeriseid ning vähest tardkivimi rahne sisaldav materjal. Mäebüroo Nord OÜ 2024 4 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. Olemasolev Lümandu kruusakarjääri mäeeraldis on seotud 2017. a geoloogilise uuringuga „Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.06.2017. a)“, (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, EGF 8825). Taotletav Lümandu kruusakarjääri laienduse ala on seotud 2024. a geoloogilise uuringuga „Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a)“, (V. Valling, 2024, EGF 9848). Aluspõhja kõrgendiku lael on kvaternaarisetete paksus küllaltki muutlik. Lümandu maardlas kasvukihi paksus on 0,2 m kuni 0,6 m, selle all on 1,3 m kuni 5,7 m paksune (lokaal)moreeni kiht. Kõrgendiku nõlval küündib kvaternaarisetete paksus 6 meetrini. Lümandu maardla lääneosas levib jämepurrurikas (lokaal)moreen (Q1jrVr_g), idaosas veeriseid ja paelahmakaid ning väheseid tardrahne sisaldav kruus (Q1jrVr_fg). Kvaternaarisetete lamamiks on Ülem-Ordoviitsiumi Nabala lademe Saunja kihistu (O3Sn) karpliku murdega tihe afaniitne kuni mikrokristalliline lubjakivi. (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825). Olemasoleva Lümandu karjääri materjali üldkoostis on järgmine (endise määruse nr 44 alusel): - kruusa (>5 mm osakesed) on 17,45−86,27%, keskmine 75,71%; - liiva (5–0,05 mm osakesed) on 6,91−77,10%, keskmine 18,14; - savi ja tolmu (<0,05 mm osakesed) on 0,61−13,47%, keskmine 6,15%. Lümandu maardla läbilõikes on vettkandvaks kihiks (lokaal)moreen ja kruus. 2017. aastal rajatud 16 kaevandis/puuraugus ei täheldatud põhjavee esinemist mitte üheski. (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass, 2017, EGF 8825). 2024. a uuringu tulemusena laiendati Lümandu maardlat kehtiva Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisest põhja- ja idasuunda kasutades olemasolevaid geoloogilisi andmeid. Tuginedes 2017. a geoloogilise uuringu andmetele, Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisest vahetult põhja- ja ida suunda jääv kruusalasund on esindatud jämepurrurikka (lokaal)moreeniga (Q1jrVr_g) või veeriste ja paelahmakaid sisaldava kruusaga (Q1jrVr_fg). Kasulik kiht paikneb ülevalpool põhjaveetaset. Taotletava laienduse maa-ala loodusliku katendi paksus varieerub vahemikus 0,3 m kuni 0,6 m, keskmine 0,4 m. Katendi moodustab kasvukiht karbonaatse kruusaga (Q2_s). Kasuliku kihi paksus varieerub vahemikus 1,4 m (K-9) kuni 5,7 m (Pa/K-12), keskmine läbitud kasuliku kihi paksus on 3,5 m (graafiline lisa 2). Taotletava laienduse maa-alal looduslikus materjalis kruusa fraktsiooni (osakesed üle 5 mm) kaalutud keskmine sisaldus on 77,1% (45,6–86,3%), kaalutud keskmine savi- ja tolmusisaldus (osakesed alla 0,05 mm) on 4,8% (0,61–13,47%) ning liiva fraktsiooni kaalutud keskmine peensusmoodul on 2,2 (1,3-2,7). Looduslik materjal taotletava laienduse maa-alal vastab endise määruse nr 44 järgi ehituskruusale esitatavatele nõuetele. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevanda- misele kuuluvate varude määramisega Olemasoleva Lümandu mäeeraldisega seotud aktiivne tarbevaru on maavarade registrisse kantud geoloogilise uuringu „Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.06.2017. a)“ (R. Sinisalu, H. Milvek, M. Rass 2017, Mäebüroo Nord OÜ 2024 5 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. EGF 8825) ja Maa ameti 2. oktoober 2017 käskkirja nr 1-1/17/949 (lisa 1) alusel järgmiselt: - ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 6,13 ha – 200 tuh m³ (1. plokk). Taotletava Lümandu kruusakarjääri laienduse maavaravaru on maavarade registrisse kantud geoloogilise uuringu „Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a)“ (V. Valling 2024, EGF 9848) ja Maa-ameti 22. aprill 2024 korraldus nr 1-17/24/954 (lisa 2) alusel järgmiselt: - pindalal 3,86 ha ehituskruusa aktiivne tarbevaru 157 tuh m³ (aruandes 2. plokk). Taotletav Lümandu kruusakarjääri mäeeraldis hõlmab Lümandu maardla (registrikaart nr 0952) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokke 1 ja 2 täielikult. Taotletava Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise pindala on 9,99 ha. Sügavuti on taotletava Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise piiriks plokkide 1 ja 2 alumine piir. Kaevandamise käigus kujundatakse mäeeraldise piiriäärsetele nõlvadele ohutud kalded. Nõlvade kaldenurk sõltub nõlvu moodustavast materjalist. Kehtiva kaevandamisloa kohaselt jäetakse nõlvade nõlvus 1:1,4. Taotletava laienduse piires on arvestatud sama nõlvusega. Kaevandatava varu maht taotletaval laiendusel väheneb nõlvatervikusse jäetava maavara koguse võrra. Olemasoleva mäeeraldise alal suureneb kaevandatava varu kogus laiendusega kokku kaevandatava nõlva osas. Nõlvatervikutesse jäetava maavara koguse arvutamiseks on koostatud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil mäeeraldise kõrgusmudel peale kaevandamise lõpetamist (joonis 1). Nõlvatervikutesse jäetava maavara kogus, varu kogus mäeeraldise piires ja kaevandatav varu plokis on toodud tabelis 1. Plokkide varu kogused on lähtuvalt Keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 § 37 lõige 6 punktile 3 esitatud laiendatava mäeeraldisega seotud maavara ploki 1 osas seisuga 31.12.2024 ja laiendusega mäeeraldisele lisanduva maavara ploki 2 osas seisuga 01.01.2025. Tabel 1 – Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise varud ja kaod. Varu Allapoole Nõlvadesse Varu mäe- Kaevandatav Ploki Maavara põhjavee- jäetav plokis eraldise varu nr kasutusala taset jääv kogus (tuh m³) piires (tuh m³) maavara (tuh m3) (tuh m³) 1 Ehituskruus ei 104,011 104,011 3 101,011 2 Ehituskruus ei 157 157 11 146 Kokku on Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisel ehituskruusa kogus 261,011 tuh m³, millest kaevandatava varu maht on 247,011 tuh m³. Lümandu kruusakarjääri maavaravaru on põhjaveetasemest kõrgemal. Lümandu kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba Rapm-100 kehtib kuni 29.07.2033. a. Arvestades kaevandatud maa korrastamise lõpetamiseks ca 1 aasta peale varu ammendumist on kogu varu kaevandamise aeg 8 aastat ja keskmine tootmismaht aastas 31 tuh m3. Mäebüroo Nord OÜ 2024 6  -RRQLV /h0$1'8.5886$.$5-bb5 1®/9$7(59,.866(-bb9$0$$9$5$0$+8$598786 0lHHUDOGLVHPDDSLQQDN}UJXVPXGHOSHDOHNDHYDQGDWDYDPDDYDUDDPPHQGDPLVW P    3ORNN    3ORNN       1}OYDWHUYLNXVVHMllYDPDDYDUDNRJXVPlHHUDOGLVHSLLUHV SORNLVWXKPñ SORNLVWXKPñ .DVXWDWXGWDUNYDUD 6XUIHU6XUIDFH0DSSLQJ6\VWHP*ROGHQ6RIWZDUH,QF %HQWOH\3RZHU&LYLO  Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. 5. Kavandatav kaevandamise tehnoloogia, eemaldatava katendi kogus ning selle ladustamise ja kasutamise kirjeldus Mäenduslikud tingimused kaevetöödeks Lümandu karjääris on soodsad, kattekihi paksus on väike ning kasulik kiht on põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandamise ettevalmistustöödeks on metsa raadamine, kändude juurimine ning kokkulüke ja kattepinnase koorimine. Korraga ladustamist vajava katendi koguse vähendamiseks eemaldatakse katend järgukaupa lähtuvalt prognoositavast kaevandamise mahust. Katend on võimalik ajutiselt ladustada mäeeraldise piirialadel, kasutada vajadusel kaevandamisel müra- ja tolmutõkkevallide rajamisel ning kasutada kaevandatud maa korrastamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise nõuetele või võõrandada vastavalt Maapõueseaduse § 99 kui see on otstarbekas. Olemasoleva mäeeraldise katend kasutatakse vastavalt kehtivale kaevandamisloale täielikult korrastamistöödel. Taotletava laienduse katend kasutatakse samuti täielikult laienduse ala korrastamistöödel. Taotletava mäeeraldise laienduse alal on katendiks kasvukiht karbonaatse kruusa ja rähaga. Katendi keskmine paksus on 0,4 m ja katendi kogus on 15 tuh m3. Kehtiva kaevandamisloa kohaselt on mäeeraldisel olemasolev katendi (kasvukiht karbonaatse kruusa ja rähaga) kogus 25 tuh m³ (keskmine paksus 0,4 m). Lümandu karjääri maavaravaru on kaevandatav pöördkoppekskavaatoriga olenevalt kasuliku kihi paksusest (1,4 m kuni 5,7 m) ühe kuni kahe astanguga. Maavara kaevandamisel on kavas ammutada maavara looduslikust tervikust ja laadida otse tarbijate kalluritele. Kaevise töötlust karjääris ei kavandata. Maavara väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Taotletava Lümandu kruusakarjääri laienduse ala varu kaevandamiseks tuleb täiendada olemasolevat kaevandamisprojekti ja ammendatud ala korrastamiseks tuleb koostada kaevandatud maa korrastamise projekt. 6. Kaevandamisjäätmed Jäätmeseaduse § 2 lg 1 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema ning lg 2 kohaselt tähendab äraviskamine vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Maapõueseaduse § 50 lg 6 kohaselt kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla Jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmeseaduse § 352 lg 1 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel, vedelal, lahuse või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladustamiseks. Mäebüroo Nord OÜ 2024 8 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. Jäätmeseaduse § 221 kohaselt on jäätmetekke vältimine prioriteetsem meede jäätmehierarhias. Sama seaduse § 22 kohaselt on jäätmetekke vältimine asja jäätmeteks muutumisele eelnevate meetmete rakendamine tekkivate jäätmete koguse ja jäätmete keskkonna- ning terviseohtlikkuse vähendamiseks. Seega tuleb kaevandajal esmalt võtta kasutusele meetmed jäätmetekke vältimiseks, mis on tulenevalt jäätmeseadusest eelistatuim lahendus. Vastavalt Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 80 lõikele 1 ja lõikele 3 on kaevandamisloa omanik kohustatud korrastama kaevandatud maa ehk maa ja maapõue, mille looduslik seisund on kaevandamisega muudetud. Maavara säästlikuks kasutamiseks kavandatakse kogu kaevandatava maavara kaevandamine. Kaevandamisel moodustub kaeveõõs, mis järgib mäeeraldise piiri ja nõlvatervikute kuju. Vastavalt MaaPS § 9 on kaevandatud maa korrastamine maa endisel või uuel otstarbel taas kasutuskõlblikuks muutmine. Nõuded kaevandatud maa korrastamiseks on kehtestatud MaaPS § 80 lõige 10 alusel keskkonnaministri 07.04.2017 vastu võetud määrusega nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“. Lümandu kruusakarjääri ala korrastatakse metsamaaks. Määruse nr 12 § 15 lg 1 seab tingimuse, et korrastatud metsamaal ja rohumaal ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Tehnilisel korrastamisel laotatakse karjääri põhjale ja nõlvadele 0,4 m paksuse kihina pinnase viljakuse taastamiseks tagasi kogu mäeeraldiselt kaevandamiseelselt eemaldatud katend mahus 40 tuh m³. Kooritud katend on võimalik ajutiselt ladustada mäeeraldise piirialadel, kasutada vajadusel kaevandamisel müra- ja tolmutõkkevallide rajamisel ning kasutada kaevandatud maa korrastamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise nõuetele. Kaevandatud maa korrastamine toimub vastavalt MaaPS § 81 lõikele 1 kaevandatud maa korrastamise projekti kohaselt. Tulenevalt kaevandamisega kaasnevast korrastamise kohustustest ja kehtestatud korrastamise nõuetest näeb taotleja kindlat kasutust kattepinnasele ja ei soovi kattepinnasest loobuda ega kattepinnast kasutuseta hoida, sest kattepinnase kasutus kaevandatud maa nõuete kohastel korrastamistöödel on tehniliselt võimalik ja mõistlik. Kattepinnase puistangutes on välistatud õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Puistangud on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus puistangu materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne keskkonnale saasteohtu. Võimalike õnnetusohtude vältimiseks nii puistangute nõlvad kui ka nende pealispinnad silutakse. Jälgida tuleb, et puistangute nõlvanurk oleks väiksem kui 26º (1:2). Kattekihi käitlemine maavara kaevandamise loa kehtivuse ajal mäeeraldise teenindusmaa piires ei kahjusta keskkonda – see ei ohusta vett, õhku, pinnast, loomastikku ega taimestikku. Samuti ei tekita need mürast või lõhnast põhjustatud keskkonnahäiringuid ega kahjusta maastikku. Kattekihi puistangud ei vaja mingisugust töötlemist ning nende kasutamisel puuduvad kahjulikud mõjud keskkonnale. Kogu kaevandatav maavara kaubastatakse täielikult. Kaevise töötlust karjääris ei kavandata. Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need kogutakse konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Kaevandamisel kasutatavate masinate ja Mäebüroo Nord OÜ 2024 9 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. mehhanismide hooldus tehakse alltöövõtuna remonditöökodades. Mineraalse loodusliku ehitusmaterjali kaevandamisel enamlevinud tehnikat kasutades ei teki ohtlikke jäätmeid. Kaevandamisega taotletaval Lümandu kruusakarjääris ei teki kaevandamisjäätmeid. Samuti ei toimu karjääris jäätmeseaduse mõistes katendi äraviskamist ning tegemist on looduslikul kujul oleva materjaliga, millel on olemas kindel kasutus ning otstarve. Maapõueseaduse § 44 kohaselt ei tohi kaevandamine põhjustada mulla hävimist ning maavara kaevandamisel eemaldatud mulda tohib ajutiselt ladustada mäeeraldise teenindusmaa piires, kasutada loa alusel kaevandatud maa korrastamiseks ning võõrandada või kasutada väljaspool mäeeraldise teenindusmaad. Sealhulgas ei kujuta katend ajutisel ladustamisel ohtu keskkonnale ning samuti on välistatud saasteainete teke ja levik ümbritsevasse keskkonda. Antud saastumata kattepinnase näol pole jäätmeseaduse mõistes tegemist jäätmetega. Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa korrastatakse kaevandamisloa kehtivuse ajal vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile ja keskkonnaministri määruse nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ nõuetele vastavaks. 7. Kaevandamisega kaasneda võivad keskkonna- häiringud, -risk ja meetmed selle vähendamiseks Olemasoleva Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 6,13 ha, keskmine tootmismaht aastas on 15 tuh m³ ja keskkonnaloa kehtivuse lõppemise kuupäev on 29.07.2033. a. Taotletava laiendusega lisandub mäeeraldisele ida suunas ~90 m laiune ja kuni ~420 m pikkune maa-ala pindalaga 3,86 ha. Taotletava laienduse varu kaevandamisega suureneb mäeeraldise keskmine tootmismaht aastas 16 tuh m³. Olemasoleva keskkonnaloa Rapm-100 kehtivuse lõppemise kuupäev jääb samaks. Lümandu mäeeraldisel puuduvad kommunikatsioonid ja hoonestus, ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitse objekte ega Natura 2000 alasid. Karjääri ala asub hõreda inimasustusega piirkonnas. Lähimad hooned paiknevad mäeeraldisest ca 280 m (laienduse alast ca 570 m) ja ca 420 m (laienduse alast ca 660 m) edelas Peetri (tunnused: 31701:001:1100) ja Ülevainu (tunnus: 31701:001:2492) kinnistutel. Väljataguse (tunnused: 31701:001:2380) ja Saueaugu (tunnus: 31701:001:1197) kinnistute hooned jäävad mäeeraldisest ca 750 m (laienduse alast ca 930 m) ja ca 800 m (laienduse alast ca 950 m) lõuna poole. Ülejäänud hooned on mäeeraldisest kaugemal kui 900 m. Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävinemine. Kaevandamise lõpetamisel on kaevandatud maa kujundatav metsamaaks. Karjääri aladel kus varu on ammendunud teostatakse korrastamistööd esimesel võimalusel. Mäeeraldise ala lõplik korrastamine toimub vastavalt korrastamisprojektile. Mäeeraldise piiridest välja poole leviv peamine mõju võib tavapäraselt olla kaevandamisel ja veol kasutatavate masinate tekitatav müra ja tolm. Mäebüroo Nord OÜ 2024 10 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. Kaevandamise loa omanik peab tööde teostamisel kinni pidama keskkonnaministri 16.12.2016. a vastu võetud määrusest nr 71 (Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid). Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise lähiala tuleb käsitleda kui II kategooria ala, kus kehtivad tööstusmüra piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Kaevetöödeks kasutatavate masinate töötamisel tekkiv müratase peab vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015. a määrusele nr 59 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2000/14/EÜ, välitingimustes kasutatavate seadmete müra kohta käivate liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta (EÜT L 162, 3.7.2000, lk 1–78). Külgnevatele aladele kanduv müratase väheneb heli neeldumise tõttu. Avatud maastikul punktmüraallika korral kauguse kahekordistumisel väheneb müratase 6 dB ning joonmüraallika korral 3 dB. Olenevalt karjääris töötavate masinate konkreetsest asukohast jääb lisaks karjääri nõlva müra ekraniseeriv mõju 5–10 dB vahemikku. Masinatest lähtuvat mürataset vähendab ka mäeeraldisel paiknevad katendi ja kaevise puistangud ning kaevandamise käigus tekkinud kaeveõõne nõlvad. Lisaks karjääris töötavatele masinatele tekib müra karjääri teenindavate transpordivahendite liikumisel. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrusele nr 42 peab transpordimasinate müratase (M ja N kategooria sõidukite) seisu- ja sõidumüratase vastama direktiivis 70/157/EMÜ või E-reeglis nr 51 toodud nõuetele. Karjääri territooriumil kasutatavate transpordimasinate poolt tekitatav müra on samaväärne avalikel teedel liiklevate masinate müraga. Maavara väljaveoks karjäärist kasutatakse tehniliselt korras ja kehtivatele normidele vastavaid kallureid. Müra tekitajateks karjäärides on kaevandamisel kasutatavad masinad (buldooser, ekskavaator, laadur) ja transpordimasinad. Kui esimesed müraallikad on paikse iseloomuga ja mõjutavad vahetult ainult töötsooni ja selle lähiümbrust, siis transpordimasinad mõjutavad ümbrust kogu veoteekonna ulatuses. Karjääris ja teedel üksikuna liikuvat masinat on käsitletud punkt-müraallikana, millest levib müra ühtlaselt igas suunas. Helivõimsustase buldooseril, pöördkoppekskavaatoril ja laaduril on 105 dB. Vabas õhus leviva heli tase kaugusel r on leitav punkt-müraallika korral järgmise valemi abil: Lp = Lw – 20log10(r) – 8 dB (Enviromental Noise, Brüel & Kjær, Nærum 2000) kus: Lp – arvutatud müratase, dB; Lw – masina poolt tekitatav müratase, dB; r – kaugus müraallikast, m. Valem arvestab müra levikuga ideaaltingimustel ja ei arvesta ala pinnareljeefi, karjäärisüvendit, mäeeraldise piiril olevaid katendivalle, metsaalasid, maapinna iseloomu jne. Lähim müratundlik objekt on mäeeraldise piirist ca 280 m kaugusel paiknev hoone Peetri kinnistul. Antud valemit kasutades oleks mäeeraldise piiril tundlikule objektile Mäebüroo Nord OÜ 2024 11 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. lähimas punktis töötava buldooseri, pöördkoppekskavaatori või laaduri tekitatav müratase Peetri kinnistu hoone juures 48 dB. Arvutuskäik: 105 - 20log10(280) - 8 = 48 dB Müratõkke tingitud mürataseme vähenemine võib olla 10-20 dB. Samuti on karjäärimüra modelleerimised erinevates KMH töödes näidanud, et müratõkkevallide ehk pinnasvallide (3-5 m kõrgused) rajamine karjääriala serva tõkestavad müralevikut ja vähendavad müra levikut ümbritsevatele aladele. Selliselt on masinate tekitatav müratase nimetatud kinnistu hoone juures ~38 dB. Müraallikate koostöötamise kirjelduseks on kasutatud järgmist valemit: Lkoond = 10 · log(10 Lp1/10 + 10 Lp2/10 + 10 Lp3/10 +…+ 10 Lpn/10) (Enviromental Noise, Brüel & Kjær, Nærum 2000) kus: Lkoond – müraallikate koosmõju tulemus, dB; Lp1…n – müratase, dB. Buldooseri, pöördkoppekskavaatori ja laaduri koos töötamisel (arvestamata müratõketega) on lähima ca 280 m kaugusel Peetri kinnistu hoone asukohas müratase hinnanguliselt ~53 dB. Arvutuskäik: 10 · log(10 48/10 + 10 48/10 + 10 48/10) = 53 dB Kaevandamisel Lümandu kruusakarjääris lähimas asukohas Peetri kinnistu hoonele müra piirväärtuste ületamine on vähetõenäoline arvestades olukorda, kus tehnika paikneb süvendis ja/või puistangute taga ning arvutus eeldab kõigi seadmete paiknemist üheaegselt müratundlikule objektile lähimas punktis mäeeraldisel ning seadmete samaaegset töötamist maksimaalsel müratasemel. Seetõttu saab järeldada, et tavapärasel ekskavaatori ja laaduri kasutamisel karjääri süvendis ja vallide taga on piisav selleks, et ülenormatiivne müratase karjäärialalt väljapoole ei levi ja lähima müratundliku objekti juures päevaseid müra piirväärtusi ei ületata. Ettevaatusabinõuna on olemasoleva keskkonnaloaga Rapm-100 juba seatud mürast tingitud mõjude vähendamiseks järgnevad kõrvaltingimused: 2. Mäeeraldiselt on lubatud kaevandada ja kaevist välja vedada E-R kell 8.00-17.00. L-P ja riigipühadel on kaevandamine ja kaevise väljavedu keelatud. 3. Mäeeraldise lähiümbruses olevate kinnistute (kuni 600 m karjäärist) omanike kirjalikul nõusolekul võib karjääris töötada ka muudel kokkulepitud aegadel. Maaomanike nõusolek tuleb edastada ka loa andjale. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsesse ossa. Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Kaevandatava materjali töötlemist karjääris ei kavandata. Heite koguse täiendaval hindamisel on taotluse koostamisel kasutatud „EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019“ andmeid ja metoodikat. Heitme teke on Mäebüroo Nord OÜ 2024 12 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. seotud tootmistehnoloogia (tekke kohtade hulk) ja tootmismahuga. Heide tekib Lümandu kruusakarjääris ekskavaatori kopa tühjendamisel ja kaevise veol. Ekskavaatori kopa tühjendamisel ja kaevise langemisel tekkiv heide on arvutatav valemiga: Htüh = k × T , kus Htüh – heide PM-sum (kg/aastas); k – eriheide (kg/t) [kuiv 0,0015]; T – toodang (t/aastas). Tootmisel kaevise veol katteta teel tekkiv heide on arvutatav valemiga: Htrans = 1,381 × (s ÷ 12)0,7 × (mkesk ÷ 2,72)0,45 × t , kus Htrans – heide PM-sum (kg/aastas); s – peenosiste (< 75 μm) sisaldus teekattes (%) [liiva ja kruusa karjäärides 4,8]; mkesk – sõiduki keskmine kaal (t) ; t – transpordi teekonna summaarne pikkus (km). Kuiva kruusa kaevandamisel koguses 56000 t aastas (31 tuh m³) võib eeldada, et ekskavaatori kopast kaevise langemisel tekkiva heitme kogus on kuni 0,0015 × 56000 = 84 (kg) ja kaevise veol katteta teel tekkiva heitme kogus on kuni 1,381 × (4,8 ÷ 12)0,7 × (20 ÷ 2,72)0,45 × 28 = 50,0 (kg). Kokku heitme kogus kuiva kruusa kaevandamisel oleks 84 + 50,0 = 134,0 kg. Hinnanguliselt ning arvestades teadaolevaid andmeid tööprotsesside ja kasutatavate tehnoloogiate kohta on Lümandu kruusakarjääris aastane peenosakeste heite kogus kaevandamisel ning laadimisel ~134 kg. Kaevandamisega Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisel ei ole kavandatava tootmisprotsessi ja -tingimuste puhul oodata käitise saasteainete heidete künniskoguste ületamist, mille korral oleks nõutav õhusaasteluba (Keskkonnaministri 14.12.2016. a määrus nr 67). Tolmu võib tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara transportivate veoautode liikumisest. Tolm koosneb erineva suurusega tahketest osakestest ning jämedamad osakesed langevad maha kiiremini ja peenemad osakesed aeglasemalt. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest. Mäeeraldiselt tolmu levikut külgnevatele aladele vähendab alal paiknevad puistangud ning osaliselt ümbritsevad metsaalad. Maavara veol tekkida võivat tolmu on vajadusel võimalik vähendada karjäärisiseste teede niisutamisega. Mürataseme ja tolmu tekke- ja leviku vähendamiseks saab vajadusel karjäärisisestel teedel transpordivahendite liikumise kiirust piirata. Transpordivahendite kiirust võib alandada mäeeraldisel 30 km/h ning vajadusel läbi viia laadurijuhtide täiendav instruktaaž, mis tagab, et laadimisel satuks keskkonda vähem tolmu ja müratase oleks minimaalne. Ettevaatusabinõuna on olemasoleva keskkonnaloaga Rapm-100 juba seatud tolmust tingitud mõjude vähendamiseks järgnevad kõrvaltingimused: 1. Tolmu leviku vältimiseks teostada karjääris ja kaevise väljaveol vajadusel (tuule kiirus üle 12 m/s ja/või karjääri lähiümbruse elanike kaebuste esinemise korral) tolmutõrjet (niisutamine, koormakatted). Mäebüroo Nord OÜ 2024 13 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. 4. Müra ja tolmu leviku tõkestamiseks tuleb katendivallid rajada mäeeraldise eluhoonete poolsesse ossa. Karjäär asub hõreda inimasustusega piirkonnas ja ei ole oodata tolmust lähtuvat negatiivset mõju ümbritsevale elukeskkonnale ja elukvaliteedile. Lümandu kruusakarjääri maavaravaru on põhjavee tasemest kõrgemal ning seetõttu ei ole ette näha kaevandamistegevusest mõju piirkonna veerežiimile. Võimalik mõju veekvaliteedile on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust on võimalik, et esineb nende lekkeid. Avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui teistes rasketehnikaga seotud valdkondades nagu põllumajandus või ehitus. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise projektis. Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek. Keemilised mõjud on välditavad, kui on välditavad masinate kütuse ja määrdeõlide lekked. Kruusakarjääris ei toimu lõhketöid ja mäeeraldisel kasutada plaanitavate mäemasinate töötamisel ei teki vibratsiooni, mis võiks avaldada negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale. Kõige suurem on vibratsiooni mõju kasutatavate masinate juhtidele (operaatoritele). Vibratsiooni piirmäärad vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12.04.2007 määrusega nr 109 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded vibratsioonist mõjutatud töökeskkonnale, töökeskkonna vibratsiooni piirnormid ja vibratsiooni mõõtmise kord1“. Kasutades tehniliselt korras masinaid on vibratsioon lubatud piirides ja mõju töötajatele minimaalne. Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja olemasoleva taimkatte hävinemine. Kaevandamine toimub aastaringselt, sõltuvalt materjali nõudlusest ja ilmastikuoludest. Kaevandamise lõpetamisel on karjääriala kujundatav metsamaaks. Karjääri ekspluateerimisel tuleb järgida maavarade kaevandamise ohutuse ja keskkonnaalaseid nõudeid. Karjäärialalt eemaldatud kattekihti saab kasutada alade korrastamiseks tehnoloogiliselt esimesel võimalusel. Mäeeraldise teenindusmaa korrastamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusega nr 12. Kaevandamisega rikutud maapinna reljeef ja taimestik korrastatakse vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandamisel Lümandu kruusakarjäärist ümbruskonnale ei kaasne. Hinnanguliselt kaevandamisel seire vajadus puudub ning kavandatavast tegevusest tulenevalt ei nähta ette keskkonnaseire kava koostamise vajadust ega keskkonnaseireks seadmete kasutamist. Taotletava Lümandu kruusakarjääri laeinduse maavaravaru kaevandamisega ei ole oodata ebasoodsa mõju avaldumist piirkonna keskkonnaseisundile, inimeste heaolule, tervisele või varale. Kaevandamise lõpetamisel ja karjääriala korrastamisel lakkavad tootmistegevusega seotud mõjud ja maastik korrastatakse metsamaaks. Mäebüroo Nord OÜ 2024 14 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. 8. Andmed kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohta Mäeeraldise kaevandatava varu ammendumisele järgneb kaevandatud maa korrastamine. Kaevandatud maa korrastamine jaguneb tehniliseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Tehniline korrastamine on kaevandatud maa tasandamine ning silumine, vajadusel ekraankihi ja viljaka kihiga katmine, maa- ja metsaviljeluseks vajalike teede, kraavide, sildade ja teiste rajatiste ehitamine ning muud sellekohased tööd. Bioloogiline korrastamine koosneb agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest ning muudest töödest, mis tagavad korrastatud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise. Karjääri korrastamistööd teostatakse vastavalt korrastamisprojektile. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatavatest korrastamistingimustest ja kaevandatud maa korrastamise nõuetest. Käesolevaga taotletakse mäeeraldise laiendust olemasoleva karjääriga külgnevale alale ja laiendamisega ei kaasne muudatusi, mis tingiks vajaduse korrastamiseks uue tehnoloogiliseks lahenduse järele olemasoleva karjääri piires. Laiendatud mäeeraldise korrastamiseks koostatakse korrastamise projekt, mis arvestab ka laiendusest tingitud kaevandatud maa korrastamisega. Kaevandatud maa korrastatakse lõplikult enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. Kaevandatud maa korrastamisel tuleb tagada, et: - kaevandamisala põhjaveerežiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele; - korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku; - korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased; - korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele ja loomadele. Lümandu kruusakarjääri ammendatud ala saab korrastada metsamaaks. Korrastamisel ei ole vaja eraldi teha töid veerežiimi kujundamiseks. Tehnilisel korrastamisel laotatakse karjääri põhjale ja nõlvadele 0,4 m paksuse kihina pinnase viljakuse taastamiseks tagasi kogu mäeeraldiselt kaevandamiseelselt eemaldatud katend mahus 40 tuh m³. Tehniliselt korrastatud maa on bioloogilisel korrastamisel võimalik taimestada metsastamisega (graafiline lisa 3). Enne bioloogilist korrastamist tuleb kontrollida, et kogu bioloogilist korrastamist vajav ala on tingimustele vastavalt ettevalmistatud. Pindade kontrollimisel tuleb veenduda, et need on kattepinnasega kaetud, tasandatud ja silutud ning maapinna kalded ja veerežiim vastavad nõuetele. Kaeveõõne korrastamistöödega alustatakse kaevandamise ajal jättes mäeeraldise nõlvadele kaevandamise käigus ohutud kalded nõlvusega 1:1,4. Mäeeraldise põhjaosa läbiv ida–lääne suunaliselt eratee Lümandu–Metsanurga tee nr 3170245 viiakse kaevandamise ajal üle ammendatud karjääri põhjale. Korrastamistööd teostatakse vastavalt korrastamisprojektile. Korrastamisprojekt koostatakse lähtudes Keskkonnaameti poolt esitatud korrastamistingimustest. Korrastamistingimusi esitades arvestatakse maaomaniku esitatud nõudeid ja kohaliku omavalitsuse arvamust. Kogu kaevandatud maa korrastatakse lõplikult enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist rakendamisnõusoleku saanud korrastamise projekti alusel. Mäebüroo Nord OÜ 2024 15 Maavara kaevandamise keskkonnaloa muutmise taotlus. Lümandu kruusakarjäär Rapm-100. Mäeeraldise lamamis ei paikne maavaravaru plokke ja kaevandamise ning kaevandatud maa korrastamisega ei muudeta maavaravaru kaevandamisväärsust ega selle olemasolevat juurdepääsu olukorda. Taotletava Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 9,99 ha. Hinnangulised kulud Lümandu kruusakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa korrastamiseks 2025. a seisuga on ~1500 eur/ha kohta ehk kokku ~15000 eurot. Koostas: (allkirjastatud digitaalselt) Margus Kukk Mäebüroo Nord OÜ Mäebüroo Nord OÜ 2024 16  NW SE GEOLOOGILINE L˜BILIGE I-I’ abs m abs m 63 63 62 Koidu Pa/K-13 62 0.4 60.73 31701:001:0350 5.3 55.03 Pa/K-12 61 0.3 61 59.98 5.7 53.98 0.4 60 K-1 60 0.3 0.3 58.66 3.3 55.06 59 59 0.3 58 58 Plokk 1 aT 57 0.6 K-9 57 1.4 55.80 53.80 Plokk 2 aT 56 4.1 56 1: 1.4 0.6 55 3.6 55 4 5.8 1. 1: 54 54 6.0 2.0 53 53 52 52 SW NE GEOLOOGILINE L˜BILIGE II-II’ abs m abs m 63 Koidu Vardi metskond 244 63 Vike-Peetri 31701:001:0350 31701:001:1073 31701:001:1353 62 62 Pa/K-12 61 0.3 61 59.98 5.7 PA-16 53.98 0.5 59.45 60 5.1 60 53.85 K-11 0.3 0.5 58.57 3.8 59 54.27 0.5 59 K-5 0.4 0.5 58 56.62 58 4 2.6 Plokk 2 aT 1. 53.62 1: 57 57 0.4 Plokk 1 aT 56 4.1 56 1: 55 PA 2 55 1. 54.03 4 54 4.3 54 6.0 5.6 3.0 53 53 1.8 52 52 LEPPEM˜RGID M˜RKUSED: 1. Kırgused EH2000 ssteemis. Meeraldise piir Kasvukiht 2017. a rajatud uuringupunkt (EGF 8825) 2. Kasutatud: - Seletuskiri Lmandu maardla tiendava varu arvele vıtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a), K-9 Uuringupunkti number Mebroo Nord O, EGF: 9848. Meeraldise teenindusmaa piir 0.6 Katendi paksus, m Ehituskruus 55.80 Suudme abs kırgus, m 1.4 Kasuliku kihi paksus, m 3. Katastriksuste ja maardla varuplokkide andmed: Maa-amet, maavarade register 29.12.2024. 53.80 Lamami abs kırgus, m 4. Kogu ala kattub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. Koidu Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus Saviliivmoreen kruusaga OBJEKTI ASUKOHT 31701:001:0350 Rapla maakond, Kohila vald Plokk 1 aT Varuploki kontuur, ploki number ja varu kategooria OBJEKT, JOONISE NIMETUS (aT - aktiivne tarbevaru) Lubjakivi Mebroo Nord O +372 613 9810 LMANDU KRUUSAKARJ˜˜R 2.0 Kaevandi sgavus, m Prnu mnt 232/4 [email protected] 11314 Tallinn www.maeburoo.ee GEOLOOGILISED L˜BILIKED 1: Kaevandamise nılva kontuur ja 1. T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA I-I’, II-II’ 4 nılva maksimaalne kalle 24PR-694 29.12.2024 2 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) 0 5 10 20m O Metsakohin hor 1:1000 Harju maakond, Kiili vald, VORMISTAS 0 1 2m Kangru alevik, Kasteheina tn 2, Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) vert 1:100 75403  56.98 55.28 57.44 56.47 57.04 56.04 ASUKOHA SKEEM 57.96 58.25 57.53 57.44 58.64 M 1:50 000 55.58 59.64 56.77 57 57.70 58 58.54 60.15 58.21 59.57 60.68 57.36 56.27 57.10 56.47 57.99 59.87 Sutlema III lubjakivikarjr 58.76 59 1 57.68 61.78 60.35 59.59 57.95 59.50 56.40 61 60.09 60 57.90 59.49 59.91 60.30 62 Lmandu kruusakarjr 57.48 59.27 56.13 60.22 56.53 59.56 61.38 60.88 62.87 2 56 57.23 62.50 60.42 60.88 57 6 57 62.59 5 56.09 56.42 5 55 5 55 56.76 61.91 .60 61.26 62.52 56.66 61.34 55.72 56 .21 63.06 Kaardilehe nr: 6332 62.18 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. 62 6 62.77 1 60 56 56.08 56 57 . 96 58 62.21 59 12 56.52 63.34 55.87 62.37 62.35 K-3 61.71 3 63.42 56.40 62.84 61.66 Lmandu karjr 55.84 31701:001:1351 56.69 K-2 62.12 61.87 63.58 62.70 56.19 61.90 M˜EERALDISE JA 62.17 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA K-1 4 63 62 56.63 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 61.29 62.81 62.41 Piiri Koordinaadid 61.41 62.10 63.01 56.04 Kr punkti 61.75 62.33 nr X Y 5 61.73 62.42 62.02 56.32 61.08 61.11 62.80 1 6559579.33 533900.05 62.16 2 6559554.85 534017.76 6 60.27 62.42 56.56 59.89 3 6559485.95 534064.14 61.46 62.47 54.28 4 6559460.40 534066.79 59.50 58.57 5 6559446.00 534090.98 56.10 57.80 56.62 59.03 55.98 6 6559435.64 534097.90 55 58.07 55.23 56.16 7 6559290.73 534197.50 62.11 56.52 55.14 Y=534200 57.99 8 6559226.11 534126.15 56.52 62.23 9 6559267.65 534098.96 54.04 10 6559128.52 533933.95 56.15 53.89 11 6559148.38 533844.74 62.03 PA 2 12 6559503.60 533854.72 54.37 56.00 55.97 54.06 Pindala: 9.99 ha 61.98 X=6559400 56.18 56.45 54.18 54.45 62.00 56.09 55.95 K-14 61.20 60.98 61.63 55.83 K-4 61.66 60.27 61.64 61.90 56.06 Pa/K-12 60.33 Vardi metskond 244 55.85 61.70 31701:001:1353 Vike-Peetri 60.06 55.18 55.80 55.70 61.09 31701:001:1073 v 56 aa 59.84 kr 55.33 55.66 55.74 55.22 55.94 55.40 55.31 PA-16 55.56 55.59 Koidu 55.60 31701:001:0350 55.60 55.98 55.66 55.17 55.75 55 55.67 Pa/K-13 Pa/K-11 55.81 55 55.79 55.50 54.93 56.24 56.12 LEPPEM˜RGID 55.81 56.03 55 7 54 2 56 55.96 55.67 Meeraldise ja meeraldise teenindusmaa piir, 54.95 piiripunkt ja piiripunkti number 56.28 55.84 56.37 K-9 Sutlema III lubjakivikarjri meeraldise piir 55.84 9 55.52 Sutlema III lubjakivikarjri meeraldise teenindusmaa piir 57 56 55.75 55.57 Koidu 55.09 56.49 31701:001:0350 Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus 55.57 56.03 56.86 58 K-5 55.66 Maapinna samakırgusjoon abs, m 55.69 55.58 Pa/K-10 55.68 55.81 55.92 56 PA-16 Uuringupunkt ja selle number 55.32 55.67 55.98 56.43 55.96 55.91 56.41 56.09 Puurauk vıi puurauk-kaevand (EGF 8825) 56 8 56.23 56.39 Kaevand (EGF 8825) 56.46 57.03 Puurauk (EGF 9542) 55.98 57 56.23 55.29 55.73 56.23 PA-15 56.54 56.92 Metsamaaks korrastatud ala 56.83 54 55.78 56.36 55.96 55 56.14 56.34 56 K-8 56.54 55.97 56.55 55.46 56.11 55.81 55.94 55.62 56.24 55.13 55.91 56 56.23 55.41 55.75 55.93 55.60 K-6 55.03 56.30 56.29 56.18 55.92 55.08 11 55.52 56.28 56 56.26 54.81 M˜RKUSED: 56.51 55.60 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 55.30 K-7 54.96 56.51 55.78 2. Katastriksuste andmed: Maa-amet 29.12.2024. 55.40 55.88 55.78 3. Kogu ala kattub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. 10 56.07 Peetri 54.79 55.23 Y=533800 OBJEKTI ASUKOHT 56.18 31701:001:1100 55.34 Rapla maakond, Kohila vald 55.35 55.38 54.85 54.94 55.50 OBJEKT, JOONISE NIMETUS 55.51 Mebroo Nord O +372 613 9810 X=6559100 54.92 Prnu mnt 232/4 [email protected] LMANDU KRUUSAKARJ˜˜R 55.77 54.76 55.04 11314 Tallinn www.maeburoo.ee KORRASTATUD MAA PLAAN 55.19 T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24PR-694 29.12.2024 3 54.78 54.96 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) O Metsakohin 1:1000 Harju maakond, Kiili vald, VORMISTAS 0 5 10 20m Kangru alevik, Kasteheina tn 2, Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) 75403  56.98 55.28 57.44 56.47 57.04 56.04 ASUKOHA SKEEM 57.96 58.25 57.53 57.44 58.64 M 1:50 000 55.58 59.64 56.77 57.70 58.54 60.15 58.21 59.57 60.68 57.36 56.27 57.10 56.47 57.99 59.87 Sutlema III lubjakivikarjr 58.76 1 57.68 61.78 I 60.35 56.40 57.95 59.59 59.50 Sutlema maardla 57.33 60.09 Plokk 4 aT (titekruus) 57.90 59.91 Plokk 9 aT Lmandu maardla 59.49 60.30 Sutlema maardla 57.48 57.46 58.01 59.27 Plokk 8 P Lmandu kruusakarjr 56.13 60.22 56.53 59.56 61.38 57.98 62.87 60.88 2 56 57.33 57.65 58.13 57.23 62.50 57.44 58.28 59.91 60.42 57.90 57.41 58.26 59.48 60.30 60.88 5 57 57.54 5 60.51 62.59 56.09 56.42 57.54 59.23 55 56.76 57.48 58.61 61.91 . 57.70 60 57.85 60.33 61.26 62.52 57.80 58.64 57.53 59.21 57.93 59.75 60.59 56.66 61.34 57.98 58.82 61.77 55.72 56 .21 60.49 63.06 Kaardilehe nr: 6332 58.57 58.74 62.18 57.39 58.01 Aluskaart: Eesti kaart 1:50 000, Maa-amet 2024. 57.28 59.78 58.36 5 59.58 9 62.00 62.77 58.70 58 56.08 56 59.76 6 . 96 57.76 57.89 2 62.08 57.19 58.74 60 62.21 55 12 58.48 58.92 58.97 60.40 56.52 62.11 61 57 63.34 . 24 55.87 58.25 62.37 K-3 57.57 58.56 58.63 59.69 0.4 55 62.35 56.94 57 58.06 62.27 59.27 2.3 . 27 58.46 58.70 59.82 61.71 54.24 57.06 58 57.99 58.97 3 63.42 56.40 58.06 59.96 61.20 62.00 62.84 57.10 57 . 48 61.66 Lmandu karjr 55.84 K-2 0.3 58.66 59.38 61.24 31701:001:1351 56.69 57.39 5 59.82 2.2 7. 96 59.90 61.31 62.12 54.89 57.56 5 56.93 8. 01 55 61.87 63.58 62.70 57.56 58. 39 59.39 60.61 56.19 59.64 61.28 61.90 M˜EERALDISE JA 56.97 59 57.14 K-1 0.3 . 02 Plokk 2 aT 59.91 4 62.17 63 M˜EERALDISE TEENINDUSMAA 62 57 58.66 PIIRIPUNKTIDE KOORDINAADID 60 56.63 3.3 59. 59.41 61.29 57 55.06 62.81 59.41 62.41 Piiri Koordinaadid 62.10 55 61.41 63.01 56.63 59.02 59.53 59.80 punkti 56.04 57.25 57.97 58.34 Kr 60.10 61.75 62.33 56.95 59.60 59.48 nr X Y 58.66 59.20 59.67 60.83 5 61.73 62.42 62.02 56.32 57.08 59.85 60.19 61.08 61.11 62.80 1 6559579.33 533900.05 59.20 60.56 62.16 61.29 2 6559554.85 534017.76 6 62.42 61 57.58 59.44 59.68 60.27 56.56 59.89 3 6559485.95 534064.14 61.46 62.47 59.48 59.60 4 6559460.40 534066.79 54.28 58.53 56.91 58 59.20 59.97 59.50 58.57 5 6559446.00 534090.98 56.10 58.52 57.80 56.62 58.06 59.03 61.18 59.03 57.31 57.64 55.98 6 6559435.64 534097.90 58.07 55.23 59 58.16 61.53 7 6559290.73 534197.50 56.16 59.47 59.95 62.11 56.52 55.14 Y=534200 60.60 57.99 8 6559226.11 534126.15 60 60.10 59.91 56.52 58.20 54 62.23 9 6559267.65 534098.96 56.83 54.04 58.86 59.39 10 6559128.52 533933.95 56.15 53.89 57.26 11 6559148.38 533844.74 57.58 57.84 58.11 59.88 60.13 60.08 62.03 PA 2 61.82 12 6559503.60 533854.72 54 61.43 54.03 56.00 55.97 58.83 59.43 60.42 60.72 54.37 54.06 I I’ Pindala: 9.99 ha 61.98 X=6559400 58.39 56.18 56.45 56.73 60.01 54.18 58.49 54.45 57.54 57.90 58.80 59.92 59.46 60.09 61.62 61.71 57.17 61.37 62.00 56.09 K-14 0.4 60.14 54 61.20 60.98 55.95 K-4 0.4 59.40 4.1 61.63 60.07 61.66 55.83 56.62 2.6 54.90 60.27 57.68 59.54 59.86 61.64 53.62 56.72 58.60 54 61.37 61.44 61.90 57.43 58.47 58.78 56.06 59.72Pa/K-12 60.88 61.60 Vardi metskond 244 60.33 59.28 31701:001:1353 55.85 56.38 Plokk 1 aT 59.98 61.70 61.54 57.73 53.98 61.72 57 56.70 59.54 Vike-Peetri 61.60 60.06 55.18 55.80 55.70 57.05 58.99 0.3 60.94 61.09 58.58 31701:001:1073 5.7 v 56 55 aa 61.66 59.84 61.76 kr 56.81 59.51 56.21 59.31 60.35 61.75 60.70 55.33 55.66 57.65 58.92 55.74 58.12 61.61 59.61 55.22 55.94 61.22 PA-16 61.66 61.92 61 57.11 58.75 55.40 56.86 59.45 61.19 57.85 56.45 55 56.03 58 53.85 0.5 55.31 58.51 58.93 61.47 55.56 60 5.1 59.43 55.59 Koidu 6 1 6 0 56.98 57.33 59.86 60.73 61.78 59 8 7 31701:001:0350 61.66 5 5 55.60 59.45 55.60 58.78 55.83 61.31 58.00 55.66 55.98 55 56.75 55.17 61.61 56.50 57.12 56.65 56 55.52 60.05 55.83 54 55.75 57.12 58.25 58.97 60.88 54 57.67 60.66 60.50 5 55 55.21 55.67 Pa/K-13 5 54 58.11 Pa/K-11 59.46 60.73 55.81 57.53 60.39 56.10 55.79 55.50 58.57 55.03 59 LEPPEM˜RGID 59 54.93 59.91 56.24 57.31 57.76 54.27 58.85 0.4 56.12 0.5 59.54 60.38 55.31 55.69 56.70 5.3 56.23 55.25 3.8 55.81 56.03 58.96 55 57.68 58.67 60.10 55.38 55.42 2 58.49 59.37 55.32 54 7 Meeraldise ja meeraldise teenindusmaa piir, 57.09 57.96 60 58 56.20 55.67 56 58.08 58.26 55.96 57.65 58.42 60.28 55.67 piiripunkt ja piiripunkti number 54.95 58.24 59.86 59.85 56.19 55.86 56.95 57.81 58.19 56.28 56.37 58.03 55.84 60.02 55.31 58.59 58.82 57 55.43 55.23 Plokk 1 aT Varuploki kontuur, ploki number ja varu kategooria 57.49 56.45 0.6 K-9 (aT - aktiivne tarbevaru, P - prognoosvaru) 55.84 1.4 55.80 58.43 55.54 58.16 59.78 59.58 53.80 57 56.44 9 55.41 55.52 58.27 57.88 55.27 Sutlema III lubjakivikarjri meeraldise piir 57 56 59.38 56.70 55.41 55.75 55.57 56 55.09 56.99 58.89 55.74 Sutlema III lubjakivikarjri meeraldise teenindusmaa piir 56.49 59.05 57.33 58.71 55.57 K-5 58.23 59 Koidu 56.03 56.86 56.62 56.67 55.66 55.89 31701:001:0350 Katastriksuse piir, nimetus ja tunnus 58 53.62 58.40 55.58 53 0.4 0.3 58.76 55.69 Pa/K-10 2.6 58.63 5.6 57.81 55.73 55.68 58 52.73 Maapinna samakırgusjoon abs, m 55.32 I I 58.26 58 56.42 55.81 55.92 56 55.67 57.09 58.35 55.98 57.31 58.20 53 Meeraldise lamami samakırgusjoon abs, m 56.43 55.96 56.09 55.60 55.91 56.41 8 56.23 57 56 56.36 56.39 I I’ Geoloogilise lbilıike joon 57.78 58.06 55.80 I 56.84 56.46 57.03 ’ 57.76 55.98 Nılvaterviku alumine kontuur karjri pıhjal 57 56.23 55.29 56 55.45 (nılvaterviku lemine kontuur kulgeb meeraldise piiril) 55.73 56.86 57.35 56.23 PA-15 56.54 0.5 56.92 57.71 55.45 1.5 PA-16 57.38 56.83 0.5 Uuringupunkti number 56.21 53.45 59.45 Katendi paksus, m 55.32 55.78 55.96 56.36 5.1 Uuringupunkti suudme abs kırgus, m 57.51 K-8 56.14 53.85 Kasuliku kihi paksus, m 56.34 55.40 Kasuliku kihi lamami abs kırgus, m 56.50 57.06 57.13 53.40 0.3 55.97 56.54 56.55 55.46 56.11 1.7 55.81 Puurauk vıi puurauk-kaevand (EGF 8825) 55.29 55.94 55.87 55.12 55.62 Kaevand (EGF 8825) 56.24 57.10 56.66 Puurauk (EGF 9542) 5 7 55.81 55.13 55.91 56.45 56 56.88 55.12 56.23 55.41 55.75 55.93 55.60 K-6 0.3 56.03 2.2 55.03 56.29 56.30 M˜RKUSED: 53.53 56.59 56.04 56.18 1. Koordinaadid L-EST97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis. 55.15 55.92 55.08 2. Kasutatud: 55 11 55.52 56.28 56 6 K-7 -Seletuskiri Lmandu maardla tiendava varu arvele vıtmise kohta ( varu seisuga 31.12.2023. a) , 5 56.26 54.81 0.5 56.51 54.99 Mebroo Nord O, EGF: 9848. 55.60 1.3 55.30 53.19 54.96 56.51 55.78 3. Katastriksuste ja maardla varuplokkide andmed: Maa-amet, maavarade register 29.12.2024. 55.40 55.78 4. Kogu ala kattub Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumiga. 55.88 10 56.07 Peetri 54.79 55.23 Y=533800 OBJEKTI ASUKOHT 56.18 31701:001:1100 55.34 Rapla maakond, Kohila vald 55.35 55.38 54.85 54.94 55.50 OBJEKT, JOONISE NIMETUS 55.51 Mebroo Nord O +372 613 9810 X=6559100 54.92 Prnu mnt 232/4 [email protected] LMANDU KRUUSAKARJ˜˜R 55.77 54.76 55.04 11314 Tallinn www.maeburoo.ee M˜EERALDISE PLAAN 55.19 T NUMBER KUUP˜EV GRAAFILINE LISA 24PR-694 29.12.2024 1 54.78 54.96 KOOSTAS TELLIJA MTKAVA Margus Kukk (allkirjastatud digitaalselt) O Metsakohin 1:1000 Harju maakond, Kiili vald, VORMISTAS 0 5 10 20m Kangru alevik, Kasteheina tn 2, Viljar Roosimaa (allkirjastatud digitaalselt) 75403  KÄSKKIRI 2. oktoober 2017 nr 1-1/17/949 Rapla maakonna Lümandu kruusamaardla registrisse kandmine Eesti Geoloogiakeskus OÜ esitas Metsakohin OÜ volitusel Maa-ametile Lümandu uuringuruumi piiresse jääva ehituskruusa aktiivse tarbevaru arvele võtmise aruande (saabunud 04.07.2017, kirja registreerimise nr 9-3/17/11677). Aruanne on koostatud geoloogilise uuringu tulemuste põhjal (Keskkonnaamet on 07.02.2017 andnud geoloogilise uuringu loa nr Rapm-035). Eesti Geoloogiakeskus OÜ on teinud aruandes ettepaneku kanda keskkonnaregistri maardlate nimistusse ehituskruusa aktiivne tarbevaru kogumahus 200 tuh m3. Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 1. plokk), mis paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas eraomandisse kuuluval kinnisasjal Koidu (katastritunnus 31701:001:0350) ning 0,6 m ulatuses kinnisasjal Väike-Peetri (katastritunnus 31701:001:1073). Maa-ametile edastati (saabunud 20.09.2017, kirja registreerimise nr 9-3/17/11677-3) Väike-Peetri kinnisasja omaniku nõusolek ehituskruusa varu arvele võtmise osas nimetatud katastriüksuse piires. Maa-amet keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub aruande alusel kandma maavara maardlana keskkonnaregistrisse. Keskkonnaregistri seaduse § 4 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 27.05.2003 korralduse nr 333 „Keskkonnaregistri volitatud töötleja määramine“ punkti 2, keskkonnaministri 13.01.2005 määruse nr 2 „Keskkonnaregistri pidamise täpsustatud kord“ § 29, maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2 ning § 23 lõigete 2 ja 6 alusel: 1. Otsustan kanda Eesti Geoloogiakeskus OÜ poolt koostatud aruande „Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal“ alusel seisuga 01.06.2017 keskkonnaregistri maardlate nimistusse Lümandu uuringuruumi varu ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 6,13 ha – 200 tuh m3 (1. plokk). 2. Kanda Lümandu uuringuruumi varu keskkonnaregistri maardlate nimistusse Lümandu kruusamaardlana. 3. Käskkiri teha teatavaks Eesti Geoloogiakeskus OÜ-le, Metsakohin OÜ-le, Keskkonnaametile, Kohila vallavalitsusele. Käskkirja peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Toom peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes  KORRALDUS 22. aprill 2024 nr 1-17/24/954 Rapla maakonna Lümandu kruusamaardla registrikande muutmine Mäebüroo Nord OÜ esitas OÜ Metsakohin tellimusel Maa-ametile aruande „Seletuskiri Lümandu maardla täiendava varu arvele võtmise kohta (varu seisuga 31.12.2023. a)“ (saabunud 22.03.2024, kirja registreerimise nr 9-3/24/2387-3, edaspidi aruanne). Geoloogiline uuring on läbi viidud varasemate geoloogiliste uuringute andmete alusel kameraaltööna. Aruande koostamise eesmärgiks on Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu maardlaga ja Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisega (kaevandamisluba nr Rapm-100) külgneval alal täiendava aktiivse tarbevaru arvele võtmine. Varu arvutus koostati OÜ Eesti Geoloogiakeskuse 2017. a geoloogilise uuringu „Lümandu uuringuruumi geoloogiline uuring Raplamaal (varu seisuga 01.06.2017. a)“ andmete alusel kameraaltööna. Maavaravaru on arvutatud plokis (aruandes 2. plokk), mis paikneb Rapla maakonnas Kohila vallas Lümandu külas eraomandis olevatel katastriüksustel Väike-Peetri (tunnus 31701:001:1073) ja Koidu (tunnus 31701:001:0350). Varuploki alal ei ole maavara arvel. Aruandele on lisatud maaomanike nõusolekud maavara arvele võtmiseks. Aruandes moodustatud varuplokk külgneb lääne- ja põhjaservas vahetult Lümandu kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru 1. plokiga ning Lümandu kruusakarjääri mäeeraldisega. Kasutusala määramisel on lähtutud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruses nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ (edaspidi 2005. a määrus) sätestatud nõuetest. 17.12.2018 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“ (edaspidi Korra) § 9 lõike 6 kohaselt võib ekstrapoleerimispunkte geoloogiliselt põhjendatud juhtudel moodustada kuni poolele kaugusele nõutavast uuringuvõrgu tihedusest. Ekstrapoleerimise tulemusena on varuplokk moodustatud kuni 100 m kaugusele 2017. a rajatud uuringupunktidest. Uuritud maavara vastas 2005. a määruse ehituskruusa nõuetele. Maa-amet maavarade registri vastutava töötlejana on aruande läbi vaadanud ning nõustub muutma aruande alusel maavarade registri kannet. Maapõueseaduse § 21 lõigete 1 ja 2, § 23 lõigete 2, 6 ja 7, Korra § 45 lõike 2, § 47 lõike 2, keskkonnaministri 08.06.2022 määruse nr 25 „Maavarade registri asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-de 3 ja 7 ning § 9 lõike 1 punkti 1 ning keskkonnaministri 02.05.2016 määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel: 1. Otsustan muuta Mäebüroo Nord OÜ koostatud aruande alusel seisuga 31.12.2023 maavarade registris Lümandu kruusamaardla registrikannet ja kinnitada aruandes esitatud piirides pindalal 3,86 ha ehituskruusa aktiivse tarbevaru 157 tuh m3 (aruandes 2. plokk). 2. Viia registrisse (registrikaarti nr 0952) kande muudatus sisse vastavalt käesoleva korralduse punktile 1. 3. Korraldus teha teatavaks OÜ-le Metsakohin, Mäebüroo Nord OÜ-le, Keskkonnaametile, Kohila Vallavalitsusele. Korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor 2  Registriosa: Registriosa number 34637 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Kinnistu nimi Koidu Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 03.11.2006 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 28.12.2011 Avaldus Maakatastris on registreeritud käesoleva registriosa 1. jagu puudutavad muudatused, mis võivad veel olla kinnistusraamatus kajastamata. Muutunud andmetega saate tutvuda Maa-ametis (vt. www.maaamet.ee). I jagu - KINNISTU KOOSSEIS Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande Nr. kehtivus 1 31701:001:0350 Maatulundusmaa 100%, Rapla 20,07 ha Maakatastri andmed üle võetud kehtiv maakond, Kohila vald, Lümandu küla, 31.12.2018. Koidu. II jagu - OMANIK Kande Omanik Kande alus Kande Nr. kehtivus 7.1 HMG Invest ja Holding OÜ (registrikood 11213147) 1/2 3.08.2015 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 14.08.2015. kehtiv 7.2 kaasomandist Kohtunikuabi Eha Soots OÜ Metsakohin (registrikood 10915798) 1/2 kaasomandist III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, Kande Nr. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kannete muudatused ja kustutamised kehtivus kitsendused 1 Kustutatud 27.02.2004 kinnistamisavalduse alusel 18.03.2004. kehtiv Kohtunikuabi H. Roosvalt 2 Kustutatud 31.03.2010 kohtutäituri avalduse alusel 8.04.2010. kehtiv Kohtunikuabi Pille Zäär IV jagu - HÜPOTEEGID  Kande Hüpoteegid Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kande alus, Kande Nr. summa kannete muudatused ja kustutamised kehtivus 1 Kustutatud 3.08.2015 kinnistamisavalduse alusel kehtiv 14.08.2015. Kohtunikuabi Eha Soots 2 Hüpoteek summas 1 086 000,00 eurot Luminor Bank 1 086 000,00 Sisse kantud 7.12.2016. 17.05.2023 kehtiv AS (registrikood 11315936) kasuks. Kinnistu EUR kinnistamisavalduse alusel muudetud 29.05.2023. igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele Kohtunikuabi Ester Kärtner sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 17708; 22438; 23408; 28108; 43308; 60140; 95804; 97440; 133540; 150804; 327604; 408708; 608708; 952532; 976704; 1020804; 1153339; 1317840; 1699404; 1878931; 1982135; 2598104; 2745250; 2758004; 2815004; 2845231; 2923331; 3076931; 3264004; 3342008; 3540708; 3541808; 3557708; 3592308; 3617808; 3716408; 3768404; 3896208; 3913608; 3934939; 4099650; 4129004; 4129104; 4211850; 4227408; 4231008; 4290706; 4318131; 4334408; 4379904; 4404008; 4428208; 4430804; 4475404; 4587408; 4632550; 4694408; 4713808; 4747208; 4773308; 4808504; 4837308; 4922031. 3 Hüpoteek summas 350 000,00 eurot Luminor Bank 350 000,00 Sisse kantud 15.06.2022. 17.05.2023 kehtiv AS (registrikood 11315936) kasuks. Kinnistu EUR kinnistamisavalduse alusel muudetud 29.05.2023. igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele Kohtunikuabi Ester Kärtner sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud kinnistud: 17708; 22438; 23408; 28108; 43308; 60140; 95804; 97440; 133540; 150804; 327604; 408708; 608708; 952532; 976704; 1020804; 1153339; 1317840; 1699404; 1878931; 1982135; 2598104; 2745250; 2758004; 2815004; 2845231; 2923331; 3076931; 3264004; 3342008; 3540708; 3541808; 3557708; 3592308; 3617808; 3716408; 3768404; 3896208; 3913608; 3934939; 4099650; 4129004; 4129104; 4211850; 4227408; 4231008; 4290706; 4318131; 4334408; 4379904; 4404008; 4428208; 4430804; 4475404; 4587408; 4632550; 4694408; 4713808; 4747208; 4773308; 4808504; 4837308; 4922031. Asutus: RIK Nimi: Tavakasutaja Kuupäev: 26.01.2024 11:57:37 Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut.  Registriosa: Registriosa number 8439350 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 06.07.2017 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 06.07.2017 I jagu - KINNISTU KOOSSEIS Katastripidaja märkeid vaata maakatastrist Kande Katastritunnus Sihtotstarve ja asukoht Pindala Info Kande Nr. kehtivus 1 31701:001:1073 Maatulundusmaa 100%, Rapla 7,89 ha 3.07.2017 kinnistamisavalduse alusel kehtiv maakond, Kohila vald, Lümandu küla, registriosa avatud kinnistu 1961837 osa Väike-Peetri. eraldamisel 6.07.2017. Kohtunikuabi Tiina Adoberg II jagu - OMANIK Kande Omanik Kande alus Kande Nr. kehtivus 3 OÜ Metsakohin (registrikood 10915798) 25.07.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 1.08.2017. kehtiv Kohtunikuabi Tiina Kullamä III jagu - KOORMATISED JA KITSENDUSED Kande Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a. Märked piiratud asjaõiguste kohta, kande alus, Kande Nr. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse kannete muudatused ja kustutamised kehtivus kitsendused IV jagu - HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegid Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kande alus, Kande Nr. summa kannete muudatused ja kustutamised kehtivus Asutus: RIK Nimi: Tavakasutaja Kuupäev: 26.01.2024 11:56:23 Kinnistusraamatu kehtivate andmetega tutvumiseks kasutage e-kinnistusraamatut.