Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1013111

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1010995 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Aigren Kontaktisik Meelis Kibena Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. sisu Parandustaotluse selgitus Seletuskirjas on keskmine tootmismaht välja toodud peatükis 4 tabeli 4.1 all. Keskmine tootmismaht lisatud keskkonnaloale, jäätmeosa korrigeeritud. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. eesmärk ja põhjendus Tegevusega kaasneda võivate Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Orava IV lubjakivikarjäär Aadress Orava, Ülejõe küla, Märjamaa vald, Rapla maakond Territoriaalkood 9829 Katastritunnus 50401:005:0056 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6539552, Y: 529391 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Orava (50401:005:0056). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 30 aastat Alates Kuni 3. Eriosa - Jäätmed 3.1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Käitluskoha jrk nr 1. Nimetus Orava IV lubjakivikarjäär Kood Aadress ja katastritunnus Aadress Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Orava, Ülejõe küla, Märjamaa vald, Rapla maakond 50401:005:0056 X: 6539552, Y: 529391 Tegevuskoha põhitegevusala (EMTAK) 08122 - Killustiku tootmine Käitluskohas käideldavad jäätmed Oma Jäätmekäitluskoha tegevusliik U4 - Kaevandamisjäätmete hoidla Komplekstegevus Komplekstegevuse selgitus muu korral 2/8 Asukoha üldiseloomustus Taotletav Orava IV lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas kinnistul Orava (katastritunnusega 50401:005:0056, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Orava kinnistu kuulub loa taotlejale. Taotletava mäeeraldise pindala on 12,52 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 12,71 ha. Orava IV lubjakivikarjääri lasumis asub Orava II kruusakarjäär, mäeeraldisest ~20 m kaugusele edelasse jääb olemasolev Orava lubjakivikarjäär (keskkonnaloa nr Rapm-034) ning vahetult põhjas asub Orava III lubjakivikarjäär (keskkonnaloa nr KL-513227). Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb loodest Orava kruusamaardla (registrikaardi nr 585) ehituslubjakivi prognoosvaru 2 plokiga. Vahetult põhjas ja idas piirneb Orava IV lubjakivikarjäär RMK Vardi metskond 191 (katastritunnusega 50401:005:0195, maatulundusmaa), lõunas Pantma (katastritunnusega 50401:006:0110, maatulundusmaa) ja idas Orava kruusakarjäär (katastritunnus 50401:006:0063, 100% mäetööstusmaa) katastriüksustega. Taotletav Orava IV lubjakivikarjäär asub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndis (riigikaitselise ehitise väline tunnus nr 62). Kaitseministeerium on kooskõlastanud Orava IV geoloogilise uuringu loa andmise eelnõu. Vastavalt maapõueseadusele tuleb keskkonnaloa taotlus arvamuse andmiseks ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks saata Kaitseministeeriumile. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa läänepoolse serva ja Orava lubjakivikarjääri vahelisele alale jääb Pendi metsatee nr 6540001 ning ~300 m loodesse Orava metsatee nr 5040514. Mõlemad teed on ühenduses Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteega nr 4. Lähimad majapidamised taotletavast Orava IV lubjakivikarjäärist jäävad ligikaudu 1 km kaugusele kagusse kinnistutele Metsanurga (katastritunnusega 65401:001:0003), Kuusiku (katastritunnusega 65401:001:0860) ja Uuetoa (katastritunnusega 65401:001:0700) ning ligikaudu 1 km kaugusele idasuunas kinnistutele Mäesauna (katastritunnusega 50401:005:0102) ja Padasma (katastritunnusega 50301:001:0225). Jäätmekäitluskoha tehniline kirjeldus Kirjeldus Seotud failid Aastased käitlusmahud ja ülesseatud käitlusvõimsused Jäätmekäitlustehnoloogia Toiming Tegelik Maksimaalne (t/a) (t/a) Jäätmete ladustamine mäeeraldise R13 - ladustamine koodinumbriga R1–R12 märgitud mis tahes toiminguks, välja arvatud jäätmeseaduse § 14 lõike 1 kohane ajutine 38 500 38 500 teenindusmaal ladustamine (eelladustamine) jäätmete tekkekohas. 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise 3/8 kohta kalendriaasta jooksul 3.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Orava IV lubjakivikarjäär Jäätmeliik Sissetulek Sissetulek (t/a) Väljaminek antakse Väljaminek (t/a) kokku teistele ettevõtjatele Tekib Saadakse teistelt Taaskasutatakse Kõrvaldatakse (ettevõtjatelt, asutustelt, Kogus R-kood Kogus D- isikutelt) kood 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed 15 000 15 000 15 000 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei ole nimetatud koodinumbritega 01 23 500 23 500 23 500 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed 3.3. Jäätmekäitlustoimingute ja tehnoloogia iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. 3.4. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Jrk nr 1. Käitluskoha nimetus Orava IV lubjakivikarjäär Ladustamiskoht Jäätmeliigid Number L-EST97 Iseloomustus, vastavus Taaskasutamisele või Üheaegne Jäätmeliik Põlev​‐ Üheaegne plaanil või koordinaadid keskkonnanormidele ladestamisele suunamise aeg ladustamise materjal ladustamise kaardil (nt päevades, kuudes, kogus kogus aastates) Tonni m³ Tonni m³ Mäeeraldise X: 6539552, Katend ladustatakse mäeeraldise Keskkonnaloa kehtivuse 01 01 02 - Mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed Ei 394 000 243 000 teenindusmaa Y: 529391 teenindusmaal puistangutes järk- jooksul 01 04 13 - Kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmed, mida ei Ei 188 000 94 000 järgult tööprotsesside edenedes. ole nimetatud koodinumbritega 01 04 07* ja 01 04 11, sealhulgas paekivi (näiteks lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed Seotud failid Failid Lisa 1: Selgitus_1.docx 3.5. Keskkonnariski vähendamise meetmed 4/8 Jäätmeteket ei ole suurel määral võimalik vältida või jäätmekogust (sh katendi kogus) vähendada. Kuna kasutusele tuleb võtta tehniliselt korras masinad ning katendi ja sõelmete puhul on tegemist saastumata pinnasega, on kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud väheolulised ning taotluses ei ole ettenähtud Orava IV lubjakivikarjääri omaseiret. Täpne sõelmete tekkimise kogus sõltub töödeldava lubjakivi kvaliteedist ning taotleja eesmärk on kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat, et sõelmete teke töödeldavast lubjakivist oleks minimaalne. Lisaks on sõelmete näol tegemist kindlate kvaliteediomadustega materjaliga, mida on osaliselt võimalik turustada ning mida saab jäätmena käsitleda alles siis, kui sõelmete omadused on muutunud selliselt, et sõelmed ei ole enam turustatavad. 3.6. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Vorm ei ole asjakohane. 3.7. Jäätmekäitluses rakendatavate tehnoloogiaprotsesside ja tehnilise varustatuse võrdlus parima võimaliku tehnikaga Vorm ei ole asjakohane. 3.8. Hädaolukordade tekkimise võimaluste selgitused ja võimalike hädaolukordade korral rakendatavad meetmete kirjeldused Vorm ei ole asjakohane. 3.9. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Vorm ei ole asjakohane. 3.10. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. 3.11. Lisad Ohtlike jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine Jäätmete tekitamine maavara kaevandamisel ja rikastamisel Kaevandamisjäätmekava Lisa 2: Jaatmekava.pdf Prügila käitamine Prügila või jäätmehoidla järelhooldus 5/8 Jäätmehoidla käitamine Jäätmepõletustehase ja koospõletustehase käitamine 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 585 Maardla nimetus Orava Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara kruus Mäeeraldise nimetus Orava IV lubjakivikarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 12.52 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 12.71 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 213 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 30 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Kruus fraktsioonitult ja sõelutult ehitussegudesse, lubjakivi ehituskillustikuks. Minimaalne tootmismaht aastas 6/8 Keskmine tootmismaht aastas 39 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 11 plokk 1205 - ehituskruus aT - aktiivne tarbevaru 11 tuh m³ 31.12.2021 12 plokk 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi aT - aktiivne tarbevaru 1 070 tuh m³ 31.12.2021 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1205 - ehituskruus 10.90 tuh m³ 2. 0807 - madalamargiline ehituslubjakivi 1 043 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Aigren OÜ Geoloogilise uuringu loa registreerimise number Rapm-105 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 19.09.2021 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021) Geoloogiafondi number 9503 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-17/21/1763 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 08.07.2021 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 3: Maeeraldise_plaan.pdf 7/8 Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 4: Loiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 5: Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise Lisa 6: Orava_IV_geoloogiline_uuring.asice uuringu aruanne GIS ja CAD failid Lisa 7: isojooned_maapind.dgn Lisa 8: piir_maeeraldis.dgn Lisa 9: piir_teenindusmaa.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. juhul lammutustööde kirjeldus Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. kirjeldus Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed Vastav informatsioon on välja toodud keskkonnaloa taotluse seletuskirjas. 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Keskkonnaloa taotlus Lisa 10: Orava_IV_lubjakivikarjaar.asice Orava IV lubjakivikarjääri saasteainete heitkoguste hinnang (30.11.2021) Lisa 11: Orava_IV_lubjakivikarjaari_saasteainete_heitkoguste_hinnang.asice 8/8  Kaevandamisjäätmete käsitlemisel ei ole vajalik finantsgarantii esitamine. Jäätmekava 1. Jäätmekava vajadus OÜ Aigren taotleb keskkonnaluba Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele ehituslubjakivi ja -kruusa kaevandamiseks kehtivusajaga 30 aastat. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,71 ha, sh taotletav mäeeraldis pindalaga 12,52 ha. Taotletav keskmine kaevandamise maht on 39 tuh m3. Orava IV lubjakivikarjäärist kaevandatud ehituslubjakivi kasutatakse ehituskillustiku tootmiseks. Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on jäätmeseaduse § 421 ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määruses nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada Orava IV lubjakivikarjääris jäätmete tekkimist ning soodustada nende ringlusesse võttu ja korduv- või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Orava IV lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas kinnistul Orava (katastritunnusega 50401:005:0056, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Orava kinnistu kuulub loa taotlejale. Taotletava mäeeraldise pindala on 12,52 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 12,71 ha. Orava IV lubjakivikarjääri lasumis asub Orava II kruusakarjäär, mäeeraldisest ~20 m kaugusele edelasse jääb olemasolev Orava lubjakivikarjäär (keskkonnaloa nr Rapm-034) ning vahetult põhjas asub Orava III lubjakivikarjäär (keskkonnaloa nr KL-513227). Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb loodest Orava kruusamaardla (registrikaardi nr 585) ehituslubjakivi prognoosvaru 2 plokiga. Vahetult põhjas ja idas piirneb Orava IV lubjakivikarjäär RMK Vardi metskond 191 (katastritunnusega 50401:005:0195, maatulundusmaa), lõunas Pantma (katastritunnusega 50401:006:0110, maatulundusmaa) ja idas Orava kruusakarjäär (katastritunnus 50401:006:0063, 100% mäetööstusmaa) katastriüksustega. Taotletav Orava IV lubjakivikarjäär asub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndis (riigikaitselise ehitise väline tunnus nr 62). Kaitseministeerium on kooskõlastanud Orava IV geoloogilise uuringu loa andmise eelnõu. Vastavalt maapõueseadusele tuleb keskkonnaloa taotlus arvamuse andmiseks ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks saata Kaitseministeeriumile. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa läänepoolse serva ja Orava lubjakivikarjääri vahelisele alale jääb Pendi metsatee nr 6540001 ning ~300 m loodesse Orava metsatee nr 5040514. Mõlemad teed on ühenduses Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteega nr 4. Lähimad majapidamised taotletavast Orava IV lubjakivikarjäärist jäävad ligikaudu 1 km kaugusele kagusse kinnistutele Metsanurga (katastritunnusega 65401:001:0003), Kuusiku (katastritunnusega 65401:001:0860) ja Uuetoa (katastritunnusega 65401:001:0700) ning ligikaudu 1 km kaugusele idasuunas kinnistutele Mäesauna (katastritunnusega 50401:005:0102) ja Padasma (katastritunnusega 50301:001:0225). 3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Geomorfoloogiliselt on Orava maardla seotud Balti jääpaisjärve rannavalliga. Rannavall on ümbritsetud limnoglatsiaalsest tasandikust, mis on olemuselt moreentasandik, mis allus jääjärve abrasioonilisele tegevusele. Abrasiooni tõttu esinevad Kvaternaarisetted väikese paksusega. Jämepurdses materjalis valdavad Alam-Siluri Juuru lademe karbonaatkivimid, mis on väheümardunud. Mineraloogilises koostises domineerivad karbonaatkivimid ja kvartspäevakivid. Kvaternaarisetted on maardlas suuremas osas esindatud nõrgalt kulutatud veeriselise savika kruusaga (saviliivmoreen), mis vaheldub kohati kruusa vahekihtidega. Paiguti esines surfides paemurendit. Kasuliku kihi ülemise osa Orava IV lubjakivikarjääris moodustavad Alam-Siluri ladestiku Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistiku detriitjad ja Tammiku kihistiku brahhiopoodide kodadega lubjakivid. Kasuliku kihi alumise kihi moodustavad Varbola kihistu õhukese kuni keskmise paksusega lainjate mergli vahekihtidega lubjakivi. Orava IV lubjakivikarjääris arvele võetud madalamargiline ehituslubjakivi purunemiskindlus (LA tegur) jääb kivimikompleksides S1tmK, S1tmT ja S1vr2 vahemikku 31-33 (purunemiskindluse kategooria LA35) ning kompleksis S1vr1 on LA tegur 30 (purunemiskindluse kategooria LA30). Külmakindluse kategooria jääb vahemikku F – F4 (tabel 3.1). Tabel 3.1 Orava IV lubjakivikarjääri madalamargilise ehituslubjakivi kvaliteedinäitajad Lah. LA LA Külmakindlus F CaO, MgO, Kivimkompleks jääk tegur kategooria F, % kategooria % % % 31- S1tmK 35 2,1-4,2/3,0 F4 45,44 5,05 6,86 35/32 31- S1tmT 35 0,8-2,8/1,7 F2 43,84 7,28 5,00 34/33 28- S1vr1 30 1,5-2,5/1,9 F2 44,38 6,42 6,79 33/30 S1vr2 31 35 5,7 F 31,23 11,05 20,33 Plokk 12 aT (madalamargiline ehituslubjakivi) 28- Plokk 12 aT 35 0,8-5,7/2,2 F2 44,42 6,43 6,13 35/32 Orava IV lubjakivikarjääri alal moodustavad maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi Juuru lademe Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosas lasuvad karbonaatkivimid (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Juuru veekiht). Varbola kihistu on alumises osas savikas, moodustades tingliku (suhtelise) veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi veekompleksi vahel. Lubjakivi katvad purdsetted on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta ning on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. 4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus mäeeraldise teenindusmaa piires Kaevandamistingimused Orava IV lubjakivikarjääris on suhteliselt head. Kaevandatav maavara asub suures ulatuses põhjavee tasemest allpool. Orava IV lubjakivikarjääris on planeeritud kaevandada veetaset alandamata. Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,5 m ning katendi paksus keskmiselt 2,5 m. Katendi moodustab Orava IV lubjakivikarjääri alal keskmiselt 2,1 m paksune saviliivmoreen, mis vaheldub kohati kruusa vahekihtidega (243 tuh m3) ning sh keskmiselt 0,4 m paksune kasvukiht (30 tuh m3). Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga. Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda – seda saab teha järk- järgult. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus on võimalik ladustada teenindusmaa perimeetrile ning see kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse keskkonnaloa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Ladustatud katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta keskkonnaohtu – õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud, sest tegemist on saastumata materjaliga. Mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katendi korral on tegemist mittemaakse maavara kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk (kood 01 01 02). Katendi puistangute korral on tegemist B kategooria jäätmehoidlaga, kuna välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee- erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1–3 kuu jooksul. Ladustatud katendivallide pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Vallid likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel. Kasuliku kihi keskmine paksus Orava IV lubjakivikarjääris on 8,5 m. Kasulik kiht raimatakse puur-lõhketöödega, mille aluseks on koostatavad kaevandamise ja lõhketööde projekt. Raimatud kaevis tõstetakse ekskavaatoriga nõrguma, peale mida toimub selle laadimine purustus-sorteerimissõlme kus toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kaevandatav ja töödeldud materjal kaubastatakse killustikuna tellijale või kasutatakse karjääri korrastamisel (katend, sõelmed, kaubastamiseks mittesobilik materjal). Erineva fraktsioonidega toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse mäeeraldisele teenindusmaa piires vahelaod. Keskmiselt 30% purustatavast ehituslubjakivi üldmahust on sõelmed peenfraktsiooniga 0 - 7 mm, millest ligikaugu 2/3 kaubastatakse ja 1/3 kasutatakse korrastamisel. Kaevandamisel aastas keskmiselt 39 tuh m3 tekib ~12 tuh m3 (~24 tuh t) peenfraktsiooni aastas, millest osa turustatakse töötlemata kujul ning osa kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. Kogu karjääri töötamise ajal tekib lubjakivi töötlemisel sõelmeid hinnanguliselt 313 tuh m3 (~630 tuh t) Mäeeraldiselt eemaldatav katend ning lubjakivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Ladustatud sõelmete korral on tegemist kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Sõelmete puistangute korral on tegemist B kategooria jäätmehoidlaga. Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele, kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud vesi kokku ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri.  I Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid PA 5/19 48,10 50,90 23.10.2018 FM K 49.88 Nr X Y Nr X Y 1 6 539 831,47 529 466,43 1' 6 539 831,47 529 466,43 51.27 2 6 539 410,80 529 671,03 2' 6 539 410,80 529 671,03 Plokk 8 aT 1 49.74 3 6 539 292,22 529 408,90 3' 6 539 288,47 529 400,60 Plokk 9 aT 50.96 4 6 539 295,81 529 407,11 4' 6 539 615,91 529 243,19 Plokk 10 aR 50.42 1' 5 6 539 361,33 529 374,41 5' 6 539 641,26 529 309,10 6 6 539 459,22 529 324,80 6' 6 539 694,50 529 318,21 51.80 7 6 539 497,16 529 303,89 7' 6 539 765,30 529 319,85 50.41 49.82 6 539 800 50.86 8 6 539 596,66 529 254,36 50 53.31 50.12 51.94 9 6 539 616,42 529 244,52 Pindala 12,71 ha Vardi metskond 191 7' 10 6 539 641,26 529 309,10 N 51.21 49.72 50.70 11 6 539 694,50 529 318,21 50401:005:0195 55.05 53.78 12 12 6 539 765,30 529 319,85 52 53.75 50.70 53.42 49.43 53.75 55.94 55.03 Pindala 12,52 ha K 54.03 55 54 Vardi metskond 191 at en 53.80 50.50 50401:005:0195 d 51.55 54.03 55.86 49.56 54.02 54.00 6' 53 51.01 55.51 53.73 51.20 PA 4/21 0,3 I I' Kaardileht nr 6314 Rapla 53.83 53.88 11 56.42 51.62 50,59 - 49.69 - 0,150.14 FM Plokk 2 P 54.44 42,4 7,8 1 51 52.58 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Prognoosvaru ploki piir 57.27 5' 48,79 53.76 04.02.2021 Orava Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 10 55.38 50.96 50.84 49.65 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt 50401:005:0056 Geoloogilise läbilõike joon 56 9 52.88 ja piiripunkti number I I' .19 50 49,92 22.02.2015 Kr 4' Külgneva mäeeraldise piir 52 Maapinna samakõrgusjoon, m PA 1/15 57 50.17 54.58 .97 55,22 57.18 50.77 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Kruusa varuploki lamami 56 5 Kr FM 50.69 4 K 53.66 50.85 8 49,60 50.45 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, samakõrgusjoon, m Katend 6 539 600 04.02.2021 56.16 54.28 PA 9/90 0,2 aR - aktiivne reservvaru) 57 PA 8/90 0,2 48,77 Veetaseme abs. kõrgus, . PA 1/21 0,5 57 52 55,27 2,0 57,43 1,6 Kruusa ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 04.02.2021 56,70 1,8 53,07 2,3 mõõdistamise kuupäev 5 50.72 50.38 54 53.73 50.94 5 55,63 1,2 57.17 54,40 2,2 42,455.79 8,4* 50.03 I 42,4 I 53.83 12,0* FM 51 Nõlva hoideterviku alumine piir 54 42,4 L 9,8 53 57 Orava Puuraugu nr / uuringu aasta .16 PA 8/19 52.58 50401:005:0056 49,93 51.42 55,60 Suudme abs kõrgus, m 53.39 26.03.2021 55.59 50.98 50.21 57 56.90 Š-2/15 Kaevandi nr / uuringu aasta 51.13 50.75 Plokk 4 aT Plokk 12 aT 55 56,54 Suudme abs kõrgus, m 57 54.87 52.21 .02 Orava II kruusakarjäär 56.42 Plokk 5 aT Kr PA 1/21 0,5 Puuraugu nr / uuringu aasta Kasvukihi paksus, m 54.11 Plokk 6 aR 55.88 54.91 52.41 50.88 50.41 56,70 1,8 Suudme abs kõrgus, m Kruusa kasuliku kihi paksus, m 56.87 Plokk 3 aT 51.11 54,40 2,2 Kruusa varuploki lamami abs kõrgus, m Moreenikihi paksus, m 7 57 50.73 PA 6/90 0,2 42,40 9,80 .16 Lubjakivi varuploki lamami abs kõrgus, m Lubjakivi kasuliku kihi paksus, m 54.35 57,08 1,4 55,48 1,4 52.61 (* - kihi paksus 3D mudelist) 55.07 K Keemiline analüüs Š-22/15 54.15 42,4 11,7* 56.12 50.27 51.42 56,96 56.65 FM Killustiku füüsikalis-mehaaniline katse 56 Kr 48,77 . 50.79 90 54.13 6 Plokk 7 aT 56.11 54.91 50.92 04.02.2021 L Lõimise analüüs Ka 51 55.67 50.27 54.06 t PA 31/90 0,3 en PA 3/21 0,3 55 d 56.00 55,73 1,7 Orava lubjakivikarjäär 50,27 - 2 50.17 Märkused: 56 52 53,73 2,5* 56 - 0,9 .41 54.15 51.44 42,4 8,8* FM Orava kruusakarjäär 54 54.88 42,4 K 6,7 50401:006:0063 53.90 56.03 50.21 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 6 539 400 56.28 2' 53 50.89 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 56 52.98 Plokk 11 aT I 55.84 51.23 3. Plaani koostamisel on kasutatud: . PA 9/15FM ' 45 55.01 56,47 PA 5/21 0,4 50.50 Plokk 1 aT Š-5/19 Š-1/15 56.32 55,06 2,1 50.67 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.03.2021); 56,66 52.86 52 51,57 56.07 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.02.2021); Plokk 4 aT 56 . 54 6 1 56,43 52,56 1,4 53.30 . 22.02.2015 20 50.67 FM 55 42,4 L 8,8* - Keskkonnaregistri Orava kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); Plokk 5 aT Kr 50.88 5 PA 2/21 0,5 - Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 56 55.19 . Plokk 6 aR 47 52.78 56,36 1,6 52 (varu seisuga 01.04.2021) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3366) 56 52.33 .65 54,26 1,6 .27 55.59 42,4 FM 10,3 4. Kogu ala hõlmab Pendi lasketiiru piiranguvöönd. 53.99 54.84 K L 56 Katend 56.00 Pantma 5. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 42,4 m. 56 Š-6/19 50401:006:0110 . Plokk 4 aT 77 49,16 6. Hoideterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga. 56.82 56,74 04.02.2021 55.85 Plokk 5 aT 54.41 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Plokk 6 aR Kr 4 PA 5/90 0,3 56.13 0 100 200 m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 56,81 1,4 3 55,11 1,3 Kr 54.33 56.23 3' Orava IV lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan 54 42,4 11,4* 56 39 .30 56 . 74 Märjamaa vald, Rapla maakond . 54.23 Š-2/15 56,54 Loa omanik OÜ Aigren Graafiline lisa 1/3 Š-7/19 Räpina mnt 22b, 65606 Võru 56,31 [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:2000 6 539 200 (esindaja nimi ja allkiri) 529 200 529 400 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 25.02.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3762 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' NW SE m m Vardi metskond 191 54 50401:005:0195 Pantma 54 Orava 50401:006:0110 PA 5/19 50401:005:0056 PA 4/21 52 50,90 PA 3/21 52 50,59 50,27 0,4 1: 0,4 2 50 S 1tmK 0,3 50 2 1: 5-1 5-1, K51 1,1 vt. 48,79m 4-1KL 1,2 vt. 48,77m LA 31 04.02.2021 3-1K vt. 48,10m S 1tmT LA 34 1,8 04.02.2021 48 23.10.2018 F 0,8 48 F 1,9 3-1KL 3,8 3-2K LA 34 4,3 3,9 F 2,8 46 5-2 Plokk 12 aT 4,4 46 5-2, K52 4-2KL 3-2KL 6,4 LA 29 LA 29 44 3-3K LA 33 44 F 1,8 S1 vr F 1,5 5-3 F 2,2 abs 42,4 m 7,9 3-3KL 42 8,9 42 8,4 3-4K LA 31 5-4 5-3, K53 F 5,7 40 10,8 LA 30 40 9,8 5-5 F 2,5 12,4 38 12,5 38 36 36 Läbilõige II-II' W NE m m äär 60 PA 8/90 60 0063 Plokk 7 aT j 57,43 uusakar Plokk 3 aT skond 191 Tee PA 1/21 006: 0195 58 PA 9/90 58 56,70 Orava 0,2 55,27 50401:005:0056 50401: ava kr 005: 43 0,5 1-1L 56 56 1,8 Kr.31,2 dim et 0,2 50401: St. 8,7 1: 2,3 44 Or 2 54 3,0 54 1,6 S1rk 45 Var 2,2 4,5 PA 4/21 52 52 4 aT 50,59 1-1KL 2 LA 35 1: 50 vt. 49,60m 4,5 S 1tmK 0,4 50 04.02.2021 F 4,2 1,1 vt. 48,79m 4-1KL 5 aT 8,3 04.02.2021 LA 34 48 1-2KL F 1,9 48 S 1tmT LA 33 6 aR F 1,5 Plokk 12 aT 3,9 46 10,9 46 1-3KL 4-2KL LA 28 LA 29 44 12,0 F 1,7 S1 vr 44 F 1,5 abs 42,4 m 42 42 8,4 40 40 Kasvukiht Mäeerldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Kruusliiv Ploki piir (aT - aktiivne tarvebaru, aR - aktiivne reservvaru) Kruusa ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Moreen Hoidetervik Kaevandamise eelne ja järgne keskmine veetase (abs. 49,4 m) S1rk Lubjakivi (Raikküla lade Raikküla kihistu) Orava Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 50401:005:0056 Lubjakivi / dolomiidistunud lubjakivi vt. 49,60m Veetaseme abs kõrgus, m S 1tmK 04.02.2021 (Juuru lade Tamsalu kihistu Karinu kihistik) Mõõtmise kuupäev Lubjakivi / dolomiidistunud lubjakivi S 1tmT (Juuru lade Tamsalu kihistu Tammiku kihistik) Lubjakivi / dolomiidistunud lubjakivi S1 vr (Juuru lade Varbola kihistu) Märkused: 0 100 200 m 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 22.10.2021) - Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga 08.05.2019), (EGF 9117, 2019); - Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta PA 2/21 puuraugu number (varu seisuga 30.09.2019), (EGF 9306, 2019). 56,36 suudme abs kõrgus, m 3. Lubjakivi ploki 12 aT lamam asub abs kõrgusel 42,4 m. 1-2L proovi number 0,5 4. Kogu taotletatav mäeeraldis asub riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndis. Kr.52,4 fraktsiooni > 31,5 mm sisaldus, % St.14,0 fraktsiooni < 0,063 mm sisaldus, % 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 2,1 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 3,7 Orava IV lubjakivikarjäär Geoloogilised läbilõiked 2-1KL füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number LA 32 killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Märjamaa vald, Rapla maakond I-I' ... II-II' F 3,0 killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) 7,2 Š-6/19 kaevandi nr Loa omanik OÜ Aigren Graafiline lisa 2/3 2-3K keemiline analüüs ja proovi number 56,74 suudme abs kõrgus, m Räpina mnt 22b, 65605 Võru 10,0 sügavus maapinnast, m 6-1 proovi number /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava Kr.27,0 fraktsiooni > 31,5 mm sisaldus, % (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 200 St.12,6 fraktsiooni < 0,063 mm sisaldus, % puuraugu sügavus, m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 28.02.2022 12,0 proovitud intervall, m /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 1,9 kaevandi sügavus, m +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 21/3762 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid 49.88 Nr X Y Nr X Y 1 6 539 831,47 529 466,43 1' 6 539 831,47 529 466,43 51.27 2 6 539 410,80 529 671,03 2' 6 539 410,80 529 671,03 Plokk 8 aT 1 49.74 3 6 539 292,22 529 408,90 3' 6 539 288,47 529 400,60 Plokk 9 aT 50.96 4 6 539 295,81 529 407,11 4' 6 539 615,91 529 243,19 Plokk 10 aR 50.42 1' 5 6 539 361,33 529 374,41 5' 6 539 641,26 529 309,10 51 6 6 539 459,22 529 324,80 6' 6 539 694,50 529 318,21 48 49 51.80 7 6 539 497,16 529 303,89 7' 6 539 765,30 529 319,85 52 44.63 0 47 49.82 53 515 6 539 800 8 6 539 596,66 529 254,36 50 53.31 46 50.12 54 51.94 9 6 539 616,42 529 244,52 Pindala 12,71 ha Vardi metskond 191 7' 45 10 6 539 641,26 529 309,10 N 49.72 11 6 539 694,50 529 318,21 50401:005:0195 55.05 44 12 12 6 539 765,30 529 319,85 53.75 43 42.40 49.43 43.42 53.75 55.94 55.03 Pindala 12,52 ha 53 K 54.03 55 Vardi metskond 191 at en 43 53.80 50.50 50401:005:0195 d 52 54.03 55.86 49.56 44 6' 44 54 54.02 54.00 50 51 55.51 51.64 Kaardileht nr 6314 Rapla 45 44.46 53.83 53.88 11 56.42 49 49.69 46 45 42.40 50.14 54.44 Plokk 2 P 47 48 57.27 5' 48 43.40 49.65 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47 10 49 56 57 6 42.68 9 .19 0 5 5 Kr 4' 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt 46 ja piiripunkti number 57 50.17 .97 Kr 50 53.27 Külgneva mäeeraldise piir 43 8 Katend 50.45 6 539 600 54.28 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 55 57 . 42.40 57 53 42.40 50.38 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, Veekogu (pindala 12,52 ha) 50.03 aR - aktiivne reservvaru) 54 52 53.83 Keskmine abs veetase 49,4 m 42.40 Kruusa ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 57 43 .16 51 Prognoosvaru ploki piir 44 43.47 50 53.39 50.21 Orava 50 Orava Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 45 57 50.75 Plokk 4 aT 49 50401:005:0056 50401:005:0056 57 .02 Plokk 5 aT 46 48 5 Kr 2 54.11 50.38 Plokk 6 aR Maapinna samakõrgusjoon, m 47 56 50.41 42.40 52 7 57 48 47 42.40 .16 54.35 49 42.40 Veekogu (pindala 12,52 ha) Plokk 7 aT 54.15 44.11 50.27 46 48.71 56 Kr .90 54.13 6 42.40 Ka 50.27 45 54.06 ten 42.40 d 2 50.17 55 43.79 Orava lubjakivikarjäär 56 .41 42.40 54.15 53 Orava kruusakarjäär 44 43 50401:006:0063 53.90 44 50.21 Märkused: 6 539 400 45 50 2' 50.89 54 46 52.98 47 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 43 48 50.50 Plokk 1 aT 49 50.67 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 52 51 52.86 52 44.38 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 52 Plokk 4 aT 56 .61 53.30 1 .20 50.67 5 52 44.66 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.03.2021); Plokk 5 aT 54 Kr 50.88 5 53 55.19 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.02.2021); Plokk 6 aR 52.78 54 55 52 - Keskkonnaregistri Orava kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 56 53 52.33 .65 . 56 27 50 55.59 55 - Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 53.99 54.84 Katend 56.00 Pantma (varu seisuga 01.04.2021) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3366). 52.36 50401:006:0110 Plokk 4 aT 56 4. Kogu ala hõlmab Pendi lasketiiru piiranguvöönd. 56.82 55.85 Plokk 5 aT 54.41 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Plokk 6 aR Kr 4 56.13 0 100 200 m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 3 Kr 54.33 56.23 3' Orava IV lubjakivikarjäär Korrastatud ala plaan 54 56 39 .30 56 . 74 Märjamaa vald, Rapla maakond . 54.23 Loa omanik OÜ Aigren Graafiline lisa 3/3 Räpina mnt 22b, 65606 Võru [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:2000 6 539 200 (esindaja nimi ja allkiri) 529 200 529 400 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 28.02.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 21/3762 /Allkirjastatud digitaalselt/  1 uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number mäeeraldise piir I mäeeraldise teenindusmaa piir PA 5/19 48,10 taotletava mäeeraldise piir 50,90 23.10.2018 51,70 FM 01.11.2018 K 49.88 taotletava mäeeraldise teenindusmaa piir PA 8/19 55,60 lubjakivi ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, FM 51.27 Plokk 8 aT aR - aktiivne reservvaru) Plokk 9 aT 2 49.74 lubjakivi prognoosvaru ploki piir (P) 50.96 50.42 Plokk 10 aR kruusa ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 51.80 1' varuploki piiripunkt ja piiripunkti number 50.41 49.82 6 539 800 50.86 maardla piir (asendiplaanil) 50 53.31 50.12 51.94 Orava katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 50401:005:0056 Vardi metskond 191 1 51.21 49.72 geoloogilise läbilõike joon 50401:005:0195 55.05 53.78 50.70 I I' 56 52 53.75 maapinna samakõrgusjoon, m 50.70 49.43 53.42 55 kruusa varuploki lasumi samakõrgusjoon, m 55.94 55.03 53.75 K 54.03 55 54 Vardi metskond 191 at 54 kruusa varuploki lamami samakõrgusjoon, m en 53.80 50.50 50401:005:0195 d 51.55 54.03 55.86 49.56 51 lubjakivi varuploki lasumi samakõrgusjoon, m 48,79 53 54.02 54.00 55.51 53.73 51.01 04.02.2021 I I' I 48,79 veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 51.20 04.02.2021 PA 4/21 0,3 53.83 7 50,59 - Kaardileht nr 6314 Rapla 53.88 56.42 51.62 49.69 PA 8/19 puuraugu nr / uuringu aasta - 0,150.14 FM 55,60 suudme abs kõrgus, m 54.44 42,4 7,8 Plokk 2 P 51 52.58 57.27 Š-2/15 kaevandi nr / uuringu aasta 53.76 50.84 49.65 56,54 suudme abs kõrgus, m 6 55.38 1' 50.96 puuraugu nr / uuringu aasta kasvukihi paksus, m 56 II 52.88 PA 1/21 0,5 . 51 19 50 49,92 56,70 1,8 suudme abs kõrgus, m kruusa kasuliku kihi paksus, m 22.02.2015 Kr PA 1/15 5 11' 54,40 2,2 kruusa varuploki lamami abs kõrgus, m moreenikihi paksus, m 57 50.17 55 54.58 . 42,40 9,80 97 55,22 57.18 50.77 lubjakivi varuploki lamami abs kõrgus, m lubjakivi kasuliku kihi paksus, m 56 Kr FM 50.69 K 52 8' 53.66 50.85 (* - kihi paksus 3D mudelist) 50 Katend 49,60 50.45 K keemiline analüüs 6 539 600 56.16 54.28 04.02.2021 PA 9/90 0,2 57 PA 8/90 0,2 . PA 1/21 0,5 57 52 55,27 2,0 FM killustiku füüsikalis-mehaaniline katse 57,43 1,6 56,70 1,8 53,07 2,3 5 50.72 50.38 54 53.73 5 50.94 55,63 1,2 57.17 54,40 2,2 42,455.79 8,4* Orava 50.03 L lõimise analüüs Ploki 12 aT I II 42,4 53.83 12,0* FM 51 54 42,4 L 9,8 50401:005:0056 piiripunktide koordinaadid 53 56 57 53 .16 52.58 51.42 49,93 Ploki 3 aT, Orava II kruusakarjääri Nr X Y 53.39 26.03.2021 55.59 50.98 50.21 57 mäeeraldise ja teenindusmaa 1 6 539 765,30 529 319,85 56.90 51.13 50.75 Plokk 4 aT piiripunktide koordinaadid 2 6 539 831,47 529 466,43 55 57 54.87 52.21 .02 56.42 Plokk 5 aT 3 6 539 410,80 529 671,03 Plokk 12 aT Kr Orava II kruusakarjäär 54.11 Ploki 11 aT Nr X Y 10' 6 539 292,22 529 408,90 Plokk 6 aR 55.88 54.91 52.41 50.88 50.41 7' Plokk 3 aT 56.87 51.11 piiripunktide koordinaadid 1' 6 539 645,72 529 346,34 4' 6 539 295,81 529 407,11 57 50.73 PA 6/90 0,2 2' 6 539 426,76 529 464,01 5' 6 539 361,33 529 374,41 .16 57,08 1,4 Plokk 12 aT 54.35 52.61 Nr X Y 3' 6 539 304,16 529 429,18 6' 6 539 459,22 529 324,80 55,48 1,4 55.07 56 Š-22/15 54.15 2' 6 539 426,76 529 464,01 4' 6 539 295,81 529 407,11 7' 6 539 497,16 529 303,89 51 42,4 11,7* 56.12 52 50.27 51.42 56,96 56.65 6' 9' 6 539 346,48 529 528,83 5' 6 539 361,33 529 374,41 8' 6 539 596,66 529 254,36 56 Kr . 50.79 90 48,77 54.13 56.11 54.91 04.02.2021 10' 6 539 292,22 529 408,90 6' 6 539 459,22 529 324,80 11' 6 539 616,42 529 244,52 V' 50.92 2' Ka 51 55.67 50.27 54.06 I 4' 6 539 295,81 529 407,11 7' 6 539 497,16 529 303,89 6 6 539 641,26 529 309,10 50 t PA 31/90 0,3 en PA 3/21 0,3 55 d 56.00 55,73 1,7 3' 6 539 304,16 529 429,18 8' 6 539 596,66 529 254,36 7 6 539 694,50 529 318,21 50,27 - 50.17 Orava lubjakivikarjäär 56 52 53,73 2,5* 56 - 0,9 .41 54.15 51.44 42,4 8,8* FM Orava kruusakarjäär 54 54.88 42,4 K 6,7 50401:006:0063 53.90 56.03 50.21 3 Pindala 0,56 ha Pindala 3,27 ha Pindala 12,52 ha 6 539 400 56.28 53 50.89 56 52.98 Plokk 11 aT I 55.84 51.23 53 . PA 9/15FM ' 45 55.01 56,47 PA 5/21 0,4 50.50 Plokk 1 aT Š-5/19 Š-1/15 56.32 55,06 2,1 50.67 Plokk 4 aT 56,66 52.86 52 51,57 5' 56.07 56 . 54 6 1 56,43 52,56 1,4 53.30 . 22.02.2015 20 50.67 FM 55 42,4 L 8,8* Märkused: Plokk 5 aT Kr 50.88 PA 2/21 0,5 9' 56 55.19 . Plokk 6 aR 47 52.78 56,36 1,6 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 52 56 56 52.33 .65 54,26 1,6 .27 55.59 42,4 FM 10,3 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 53.99 54.84 K L 56 Katend 56.00 Pantma 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER märts 2021. 3' 49,16 56 Š-6/19 50401:006:0110 Uuringuruumi piiripunktide . Plokk 4 aT 04.02.2021 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 77 56,74 4' 56.82 55.85 koordinaadid 5. Plaani koostamisel on kasutatud: Plokk 5 aT 54.41 10' I V I N I - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.03.2021); ' Plokk 6 aR Kr 4 PA 5/90 0,3 56.13 Nr X Y 56,81 1,4 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.02.2021); 55,11 1,3 1 6 539 765,30 529 319,85 Kr 56.23 54.33 - Keskkonnaregistri Orava kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 54 42,4 11,4* 56 39 . 2 6 539 831,47 529 466,43 30 56 - Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga 08.05.2019), (EGF 9117, 2019); . 74 . Š-2/15 54.23 3 6 539 410,80 529 671,03 - Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta 56,54 4 6 539 288,47 529 400,60 (varu seisuga 30.09.2019), (EGF 9306, 2019). 5 6 539 615,92 529 243,23 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Š-7/19 6 6 539 641,26 529 309,10 7. Kogu ala hõlmab Pendi lasketiiru piiranguvöönd. 56,31 7 6 539 694,50 529 318,21 8. Lubjakivi ploki 12 aT lamam asub abs kõrgusel 42,4 m. 6 539 200 529 200 529 400 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Graafiline lisa 1/2 Pindala 12,71 ha Orava IV uuringuruum Mõõtkava Topograafiline ja Orava kruusamaardla 0 100 200 m varu arvutuse plaan 1 : 2000 Märjamaa vald, Rapla maakond Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 06.04.2021 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Vahtra Tel. 668 1011, Faks 668 1018 Kinnitas Töö nr 21/3366 /Allkirjastatud digitaalselt/   OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021) Töö nr 21/3366 Tallinn 2021 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Tiia Tuuling /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021). Aruanne ühes köites, teksti 43 lk, 19 tekstilisa, 2 graafilist lisa, 6 elektroonilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2021. Geoloogiline uuring tehti OÜ Aigren tellimisel. Orava IV uuringuruum teenindusala pindalaga 12,71 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Orava (50401:005:0056). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 5 puurauku sügavusega kuni 12 m. Võeti kokku 11 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks, 8 proovi kivimi keemilise koostise analüüsiks ja 3 proovi kvaternaarisetete lõimise määramiseks. Väljasõelutud kruusast moodustati koondproov, millel määrati killustiku purunemiskindlus LA katsel. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu ülaosas lasuva lubjakiviga, mis kagunurgas on kogu uuritud läbilõikes dolomiidistunud. Uuringuruumi lääneservas võib väikeses paksuses esineda ka Raikküla lademe Raikküla kihistu lubjakivi. Maavaraks on ka limnoglatsiaalse geneesiga kruusliiv, mis lasub ainult uuringuruumi lääneosas. Töö tulemusena arvutati varu uuringuruumi teenindusala 12,52 ha pindalal. Ehituskruusa täiendav varu arvutati uuringuruumi lõunaosas ühes plokis (plokk 11), milles osakeste ≥31,5 mm sisaldus on keskmiselt 47,7%, <0,063 mm sisaldus keskmiselt 10,6% ja LA tegur 33. Ploki pindala on 0,56 ha ja ehituskruusa varu 11 tuh m3. Kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1,9 m. Ploki 3 kvaliteeti ümber ei hinnatud ja varu ümber ei arvutatud – ploki 3 varu jääb keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaruna ja selle maht maavara varude koondbilansi järgi on 53 tuh m3. Lubjakivi varu arvutati ühes plokis (plokk 12). Ploki lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 32 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 2,2% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ploki pindala on 12,52 ha, madala- margilise ehituslubjakivi varu on 1070 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 8,5 m. Lubjakivi varu arvutati abs kõrguseni 42,4 m – põhjavee keskmisest tasemest 7 m sügavamale. Põhjavee tase jääb keskmiselt 49,4 m abs kõrgusele. Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks täiendavalt Orava kruusamaardla varu järgmiselt (seisuga 01.04.2021): - ehituskruusa aktiivset tarbevaru 0,56 ha pindalal 11 tuh m3 (plokk 11, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 12,52 ha pindalal 1070 tuh m3, sealhulgas veealust varu 876 tuh m3 (plokk 12, osaliselt plokkide 3 ja 11 lamamis). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 Samuti korrigeeriti Orava maardla ehituskruusa ploki 7 aT ja ehituslubjakivi ploki 2 P kontuuri ja varu. Võtmesõnad: geoloogiline uuring, OÜ Aigren, Rapla maakond, Märjamaa vald, Ülejõe küla, Orava maardla, Juuru lade, Tamsalu ja Varbola kihistu, Karinu ja Tammiku kihistik, aktiivne tarbevaru, ehituskruus, madalamargiline ehituslubjakivi. Koostas: Tiia Tuuling OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 SISUKORD ANNOTATSIOON .....................................................................................3 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS ..............................8 3. GEOLOOGILINE UURITUS.............................................................11 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT ...............................................17 4.1. Uuringumetoodika ............................................................................................ 17 4.2. Välitööd .............................................................................................................. 17 4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd ....................................... 18 4.4. Hüdrogeoloogilised tööd ................................................................................... 19 4.5. Topograafilised tööd ......................................................................................... 19 4.6. Kameraaltööd .................................................................................................... 20 4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................ 20 5. GEOLOOGILINE EHITUS ...............................................................21 6. MAAVARA KVALITEET ..................................................................26 6.1. Kruusliiva kvaliteet ........................................................................................... 26 6.2. Kivimi füüsikalis-mehaanilised omadused...................................................... 27 6.3. Kivimi keemiline koostis ................................................................................... 28 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED ...................................30 7.1. Üldandmed, hüdrograafia, kliima ................................................................... 30 7.2. Hüdrogeoloogiline üldiseloomustus ................................................................ 32 7.3. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile .............................................................. 36 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU ESIALGNE HINNANG ................................37 9. VARU ARVUTUS ................................................................................39 9.1. Ploki 11 aT varu arvutus .................................................................................. 40 9.2. Ploki 12 aT varu arvutus .................................................................................. 40 9.3. Orava maardla arvel olevate plokkide korrastamine .................................... 41 9.3.1. Plokk 7 aT ....................................................................................................... 41 9.3.2. Plokk 2 P ......................................................................................................... 41 10. KOKKUVÕTE ...................................................................................42 11. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................43 TEKSTILISAD 1. Geoloogilise uuringu luba Rapm-105 ....................................................................... 44 2. Puuraukude ja kaevandite kataloog ........................................................................... 46 3. Proovide kataloog ...................................................................................................... 47 4. Puuraukude kirjeldused ja fotod ................................................................................ 50 5. Füüsikalis-mehaaniliste katsetuste ja lõimise analüüsi protokollid........................... 72 6. Ploki 11purdsetete lõimise kaalutud keskmiste arvutused ........................................ 81 OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 7. Kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused litoloogiliste erimite lõikes ................................................................................................................. 82 8. Ploki 12 kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused.... 83 9. Kivimi keemilise analüüsi protokollid ...................................................................... 84 10. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused puuraukude lõikes ......... 90 11. Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused litoloogiliste erimite lõikes.............................................................................................................................. 91 12.Ploki 12 kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused........................... 92 13. Katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides ...................................................... 93 14. Varu arvutuse tulemused ......................................................................................... 94 15. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................. 97 16. Kaitseministeeriumi kooskõlastus ........................................................................... 99 17. Puurakude likvideerimise akt ................................................................................ 101 18. KKA korraldus maa korrastamise akti heakskiitmise kohta ................................. 104 19. Tellija arvamus ...................................................................................................... 107 Maa-ameti peadirektori käskkiri varu kinnitamise kohta GRAAFILISED LISAD 1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 200 ELEKTROONILISED LISAD 1. Varuplokkide ruumikujud (ploki piirid.dgn) 2. Kruusa katendi lamam (isojooned_kruusa lasum.dgn) 3. Ehituskruusa lamam (isojooned_kruusa lamam.dgn) 4. Lubjakivi katendi lamam (isojooned_lubjakivi lasum.dgn) 5. Puursüdamike fotod ja kataloog.jpg 6. Tellija arvamus.asice OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 1. SISSEJUHATUS Geoloogiline uuring Orava IV uuringuruumis tehti OÜ Aigren tellimisel. Orava katastriüksus, millel uuringuruum asub, kuulub uuringuloa omanikule. Maaomanik soovib teavet talle kuuluval maaüksusel lasuvate maavarade ja nende kvaliteedi kohta ning geoloogilise uuringu tulemustest lähtuvalt planeerida majandustegevust oma kinnistul. Geoloogiline uuring tehti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Keskkonnaameti 19.09.2018 korralduse nr 1-3/18/2364 alusel väljastati OÜ-le Aigren Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu luba Rapm-105 kehtivusajaga kolm aastat. OÜ Aigren taotlusel andis Keskkonnaamet 22.01.2021 välja korralduse DM-114468-4, mille alusel muudeti uuringuloal tööde teostaja, asendades Maavarauuringud OÜ OÜ-ga Inseneribüroo STEIGER (lisa 1). Välitööl 2021. a veebruaris puuriti südamikpuurimise meetodil uuringuruumi teenin- dusalale kokku 5 puurauku, sealhulgas 1 puurauk ainult kvaternaarisetete uurimiseks. Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdeti põhjavee tasemed puuraukudes ja ojas ning kõrvalolevas karjääris. Puursüdamikud kirjeldati ja fotografeeriti ning võeti proovid lubjakivist valmistatava killustiku kvaliteedi määramiseks. Killustiku katsetused tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboris. Kivimi keemiline koostis määrati Teede Tehnokeskuse laboratooriumis. Aluspõhjakivimeid katnud kruusliiva terastikuline koostis ning kruusa purunemiskindlus määrati OÜ Inseneribüroo STEIGER laboris. Uuringuala mõõdistati instrumentaalselt, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2 000 OÜ Inseneribüroo STEIGER poolt. Välitöid planeeris ja uuringuaruande koostas geoloogiainsener Tiia Tuuling. Puurtööd toimusid OÜ Inseneribüroo STEIGER puurimise osakonna juhataja Meelis Peetrise juhtimisel. Graafilised lisad vormistas ja varu arvutas joonestaja Kaja Paat. Fotode autor on T. Tuuling. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Orava IV uuringuruum jääb Rapla maakonda, Varbola ja Märjamaa vahele, Tallinn- Pärnu-Ikla maantee 56. kilomeetrilt 2,6 km ida poole (joonis 2.1). Uuringuruumi teenindusala pindala on 12,71 ha ja see asub Märjamaa vallas Ülejõe külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Orava (50401:005:0056). Katastriüksuse sihtotstarbeks on maa- tulundusmaa. Kasutusalalt on tegu 1,2% ulatuses metsamaaga, ülejäänud osas muu maaga. Põhjas ja idas piirneb uuringuruumi teenindusala RMK Vardi metskond 191 (50401:005:0195; maatulundusmaa), lõunas Pantma (50401:005:0110; maatulundusmaa) ja idas Orava kruusakarjäär (50401:006:0063; 100% mäetööstusmaa) katastriüksusega. Viimane neist jääb Põlli külla. Ülejõe ja Põlli külade vaheline piir jookseb mööda uuringuala läänepiiri. Orava IV uuringuruum Joonis 2.1. Orava IV uuringuruumi teenindusala asukohaplaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust. Maastikuliselt jääb Orava IV uuringuruumi teenindusala Harju lavamaa edelaossa Vaimõisa paekõviku idanõlvale, kus maapinna abs kõrgused jäävad ~57 - 50 m vahe- mikku. Maapinna reljeef langeb itta Kõrvetaguse peakraavi suunas. Uuringuruumi teenindusalast ~250 - 400 m kaugusel idas kulgeb kagu-loode suunaliselt Illesoost alguse saav Kõrvetaguse peakraav (väline tunnus VEE1107800), mis uuringuruumist ligikaudu 750 m loode pool suubub Ohukotsu jõkke. Uuringuruumi teenindusala lääneosa kattub Orava kruusamaardla (registrikaart 0585) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 3, millele on Keskkonnaameti 03.12.2018. a korraldusega nr 1-2/18/2885 antud OÜ-le Aigren luba ehituskruusa kaevandamiseks (kaevandamise luba Rapm-109) (joonis 2.2). Orava II kruusakarjääri pindala on 3,27 ha ja ehituskruusa varu mäeeraldisel on 53 tuh m3, millest kaevandatav on 51 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 Kasuliku kihi keskmine paksus on 1,6 m. Luba on antud kümneks aastaks – kuni 02.12.2028. 0,19 hektaril kattub Orava IV uuringuala ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokiga 7. Kattumine antud plokiga on uuringuruumi lõunanurgas ja lääneosas, kus ploki 7 varu jääb valdavalt Pendi metsatee (tee nr 6540001) alla või serva. Arvestades, et kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1,6 m, jääb ploki 7 varust Orava IV uuringuruumi ligikaudu 3 tuh m3 ehituskruusa. Ehituskruusa plokkide 3 ja 7 lamamisse jääb ehituslubjakivi prognoosvaru plokk 2, mis 5,45 hektaril kattub Orava IV uuringuruumi teenindusalaga. Plokk 2 P Plokk 8 aT Plokk 9 aT Plokk 10 aR Orava IV uuringuruum Plokk 1 aT Plokk 4 aT Plokk 5 aT Plokk 3 aT = Plokk 6 aR Orava II kruusakarjäär Plokk 6 aR Plokk 5 aT Plokk 7 aT Plokk 1 aT – täitekruus; plokid 3 aT ja 7 aT – ehituskruus; plokid 4 aT, 5 aT, 6 aT, 8 aT, 9 aT, 10 aR – madalamargiline ehituslubjakivi Joonis 2.2. Orava maardla ülevaateplaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust. Läänest külgneb Orava IV uuringuruum Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindus- maaga (kaevandamise loa nr Rapm-034; loa omanik OÜ Orgita Dolomiiditooted), jäädes OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 mäeeraldise piirist ~3,3 m kaugusele. Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 22,67 ha ja mäeeraldise pindala 21,00 ha, hõlmates Orava kruusamaardla aktiivse tarbevaru plokki 1 (pindala 15,17 ha, täitekruus), plokki 4 (pindala 20,38 ha, madalamargiline ehituslubjakivi ülevalpool põhjavee taset) ja plokki 5 (pindala 20,38 ha, madalamargiline ehituslubjakivi allpool põhjavee taset) (joonis 2.2). Uuringuruumi teenindusalast põhja poole jäävad Orava kruusamaardla kaasneva maa- vara, madalamargilise ehituslubjakivi plokid 8 aT, 9 aT ja 10 aR (joonis 2.2). Plokkide 8 ja 9 mahus taotleb AS TREV-2 Grupp kaevandamise luba maavara kaevandamiseks. Orava IV uuringuruum kattub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piirangu- vööndiga (KPO väline tunnus nr 62). Pendi lasketiiru piiranguvööndi ulatus on 2000 m. Kaitseministeerium kooskõlastas uuringuloa andmise maavara tarbevaru uuringuks Orava IV uuringuruumis (lisa 16), märkides, et kaevandamisloa menetlemisel tuleb kaevandamisloa taotlus esitada arvamuse andmiseks ja taotluse kohta antav haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile. Uuringuruumi teenindusalal puudub hoonestus ja kommunikatsioonid, siin ei ole kultuurimälestisi, muinsuskaitseobjekte, looduskaitse- ega Natura 2000 alasid. Vardi looduskaitseala (väline tunnus KLO1000156) jääb uuringuruumi läänepiirist ~500 m kaugusele. Uuringuruumi teenindusala lähedusse jäävad II kategooria kaitsealuste liikide Thesium ebracteatum (linalehik, püst-; keskkonnaregistri kood KLO9300497) ja Thesium ebracteatum (püst-linalehik; keskkonnaregistri kood KLO9336082) kasvukohad. Uuringuruumi teenindusalaga kattumist ei ole. Lähimad elamud jäävad Maa-ameti põhikaardi andmetel uuringuruumi lõunapiirist ~900 m kagu poole Kõrvetaguse külla katastriüksustele Uuetoa (5401:001:0700) ja Metsanurga (65401:001:0003). Pendi metsatee nr 6540001 jääb uuringuruumi teenindusala lääneserva, kulgedes lõunaosas teenindusala sees ning põhja pool sellest väljas. Seoses Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringuga vastas Märjamaa Vallavalitsus Orgita Dolomiiditooted OÜ järelpärimisele, et antud tee ei kuulu Märjamaa valla kohalike teede nimekirja (Vallavalitsuse tõend 01.11.2013 nr 9-3.3/3190). Rail Balticu kavandatav trassikoridor jääb uuringuruumi teenindusalast ~13 km kaugusele ida suunda. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 3. GEOLOOGILINE UURITUS Esimene mäeeraldis Orava kruusamaardlal vormistati 1971. a. Ajavahemikus 1971 - 1987 lisandus Orava maardlal mitmeid kruusakarjääri mäeeraldisi kokku ~38 hektaril. Ligikaudu pool karjääridele eraldatud pindalast on korrastatud, ülejäänud kaevealad on maha jäetud ning aja jooksul suures osas kattunud taimestikuga (Sinisalu, 2018). Mäeeraldiste geoloogilised uuringud tegi tookord PI Põllumajandusprojekt ja RPI Maanteeprojekt. Endised karjäärid jäävad Orava IV uuringuruumist loodesse. 1982 - 1984. a tegi Eesti NSV Geoloogia Valitsus Rapla maakonnas kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnangulise uuringutöö, mille käigus rajati Orava maardlale 48 puurauku (Sinisalu jt.,1984; EGF 4081). Põhitähelepanu oli pööratud geoloogilise ehituse ise- loomustamisele, setete kirjeldamisele, kuid setete kvaliteedile pöörati vähem tähelepanu. Tehtud proovide andmeil sisaldas jämepurdne kruus veeriseid (>70 mm) ~10%, kruusa (70 - 5 mm) ~45%, liiva (<5 mm) ~44%, millest savi-tolm moodustas ~30%. Maardla varuks hinnati 81,2 ha suurusel pindalal C2 kategoorias 1948 tuh m3 ja 35,6 ha suurusel pindalal prognoosset varu 605 tuh m3. Orava IV uuringuruum Joonis 3.1. Orava kruusamaardla 1982 - 84. a otsingulis-hinnanguliste tööde uuringu- võrk (Sinisalu jt, 1984). 1983 - 1985 tegi Eesti NSV Geoloogia Valitsus ehituskillustiku otsinguid Rapla rajoonis (Brutus jt, 1985; EGF 4145). Puurtöödeks valiti välja piirkonnad, kus karbonaatkivimi katend ei ületanud 10 m. Üks puuraukudest (PA 42) puuriti Orava kruusamaardlale (jääb käesolevast uuringualast 650 m loode poole, joonised 3.2; 3.3), mis oli aluseks lubjakivi prognoosvaruploki moodustamisel 1990. a (plokk 2 P). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 1988 - 1990. a tegi TK Eesti Geoloogia Orava kruusamaardla eel- ja detailuuringu, mille käigus rajati 40 puurauku, 16 surfi ja 2 seinapuhastust, laboriuuringuteks võeti 46 proovi (Kajak jt., 1990; EGF 4411). Kasulikuks kihiks oli veeriseline savikas kruus paksusega 1,3 - 3,3 m (keskmiselt 1,93 m), lamamiks moreen või lubjakivi. 1982. - 84. a otsingulis- hinnanguliste tööde käigus rajatud puuraukude andmeid enamasti ei kasutatud, kuna need oli proovimata ja ei iseloomustanud kruusliiva kvaliteeti. Orava IV uuringuruurm Joonis 3.2. Orava kruusamaardla 1988 - 89. a eel- ja detailuuringu uuringuvõrk (Kajak jt, 1990). Kattekihiks oli 0,2 m paksune kruusasegune kasvukiht. Maardla kruus sisaldas valdavalt karbonaatse koostisega jämepurdu keskmiselt 50,5%, savi- ja tolmuosakesi 11,1%, kruusa liivaosa oli väga peene- kuni peeneteraline (keskmine peensusmoodul Pm 1,4). Töö tulemusena arvutati teekateteks ja asfaltbetooni segudeks sobiva kruusa varu OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 21,5 ha suurusel alal B kategoorias (415,4 tuh m3), purustatult ja fraktsioneeritult vastas kruus ehituskruusa nõuetele. Sama töö käigus hinnati 59,4 ha suurusel pindalal kruusa lamamis paikneva lubjakivi prognoosvaru (8,6 mln m3). Lubjakivi kasuliku kihi paksuseks oli 14,5 m, mis määrati 1985. a uuringu käigus rajatud PA 42 põhjal (Brutus jt, 1985). Orava IV uuringuruumi teenindusalale jäävad 1990. a uuringu käigus rajatud puuraukudest: PA 9/90 ja PA 31/90 ning uuringuruumi läänepiiri vahetusse lähedusse PA 8/90, PA 6/90, PA 5/90, mille andmeid on käesolevas töös kasutatud uuringuruumi geoloogilise ehituse iseloomustamisel (läbilõigete ja mudelite koostamisel). Eesti Maavarade Komisjoni 21.12.1999 protokollilise otsusega nr 99-55 kanti Orava kruusamaardla 21,52 ha suuruse pindalaga keskkonnaregistri maardlate nimistusse ja võeti arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaruga 409 tuh m3. 2005. a väljastas Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon OÜ-le Orgita Dolomiidi- tooted maavara kaevandamise loa Orgita kruusamaardla 1. ploki piires (luba Rapm-031, kehtivuse ajaga 01.06.2005 - 25.05.2020). Eesmärgiga täpsustada ehituskruusa varu ja kvaliteeti plokis 1 ning uurida kruusa lamamis paiknevat lubjakivi, tegi OÜ Mäebüroo Nord 2014 - 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu (Kukk jt, 2015; EGF 8680) (joonis 3.3). Kvaternaarisetete uurimiseks rajati 24 šurfi sügavusega 0,7 - 4,6 m, laboriuuringuteks võeti 26 proovi. Lubjakivi uuringuks rajati 9 puurauku sügavusega 8,2 - 12,0 m. Lubjakivi puurimisel kvaternaarisetteid detailsemalt ei iseloomustatud – kogu katendit kirjeldati kui glatsiaalseid setteid. Purdsetendeid kirjeldati puurauku dubleeriva šurfi põhjal ning juhul kui katendi paksus šurfis ja puuraugus ei langenud kokku, võeti lubjakivi lasumipinna modelleerimisel aluseks šurfi andmed. Puursüda- mikest võeti proovid kivimi keemilise koostise määranguteks ning kivimi ja sellest valmistatud killustiku füüsikalis-mehaanilisteks katsetusteks. Katsed tehti valdavalt tookord kehtinud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 järgi, kuid osadel proovidel määrati ka killustiku purunemis- ja külmakindlus EVS-EN standardite alusel. Hüdrogeoloogilised tööd seisnesid veetasemete mõõtmises puuraukudes ja lähiümbruse kraavides. Uuringu andmeil sisaldas Orava II uuringuruumi kruus jämepurdu 61,4%, savi- ja tolmuosakesi 10,4%, kruusa liivaosa oli väga peeneteraline (Pm 1,2). Kruusakihi paksus oli 0,9 - 2,1 m (keskmine 1,6 m), katendi paksus oli vahemikus 0,5 - 1,2 m (keskmine 0,6 m). Uuringuruumi kruusa soovitati purustada ja rikastada, misjärel vastab see ehituskruusale esitatavatele nõuetele. Põhjavee tase jäi keskmiselt 4,5 m sügavusele (keskmisele abs tasemele 50,9 m (EH2000)) ehituskruusa ploki lamamist. Labori- andmete põhjal tunnistati uuringuruumi lubjakivi madalamargiliseks. EVS-EN standar- dite alusel tehtud katsete tulemustel oli killustiku kaalukadu Los Angelese katsel 30 - 37% ja külmakindluskatsel 1,6 - 4,9%. Lubjakivi kaevandamist planeeriti teostada 3,5 m sügavuselt vee alt põhjavee taset alandamata (kuni abs kõrguseni 47,4 m, EH2000). Sellele vastavalt arvutati ka lubjakivi tarbevaru. Kaeveulatusest allapoole jääv lubjakivi hinnati reservvaruks. Säilitamaks Orava kruusakarjäärist materjali väljaveo- võimalus ning teistele ümbruskonna maaomanikele juurdepääs oma maavaldustele, jäeti ehituskruusa varu arvutamisel Pendi metsateele tee servast ~3,0 m laiune kaitsetervik, lubjakivi varu arvutamisel oli metsatee kaitseterviku laiuseks 10 meetrit. Keskkonna- ministri 09.02.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/137 kinnitati Orava II uuringuruumi maavara- varu seisuga 28.08.2014 järgmiselt: - ehituskruusa aktiivne tarbevaru pindalal 15,17 ha – 232 tuh m3 (1. plokk); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 20,38 ha − 917 tuh m3 (4. plokk); OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivne tarbevaru pindalal 20,38 ha − 713 tuh m3 (5. plokk, veealune, 4. ploki lamamis); - kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivne reservvaru pindalal 20,38 ha − 448 tuh m3 (6. plokk, 4. ja 5. ploki lamamis). Käesolevas töös kasutati uuringuruumi geoloogilise ehituse iseloomustamiseks uuringuruumile lähimate puuraukude ja kaevandite andmeid (lisa 2). 2016. a väljastati OÜ-le Orgita Dolomiiditooted Orava lubjakivikarjääri kaevandamise luba Rapm-034 ehituskruusa ja ehituslubjakivi kaevandamiseks, kehtivuse ajaga kuni 26.12.2046. Loas märgitud ehituskruusa kaevandatav varu oli 224 tuh m3 ja ehitus- lubjakivil 1630 tuh m3. Materjali sooviti kasutada üld- ja teedeehituses ning killustiku tootmiseks. Ammendatud kaeveala korrastatakse tehisveekoguks. Tulenevalt plokk 1 ehituskruusa madalast kvaliteedist (kõrge peenosiste sisaldus) ja muutunud nõuetest kruusa maavarana arvele võtmiseks (keskkonnaministri 17.12.2018 määrus nr 52), tegi Mäebüroo Nord OÜ 2019. a Orava lubjakivikarjääri piires täiendav geoloogilise uuringu ploki 1 materjali kvaliteedi täpsustamiseks (Kukk, 2019; EGF 9306) (joonis 3.3). Rajati 18 kaevandit, millest võeti 18 proovi setete lõimise määra- miseks ja 4 proovi materjali purunemiskindluse määramiseks Los Angelese katsel. Plokis 1 lasuvad kvaternaarisetted on 2019. a uuringu andmetel esindatud nõrgalt kulu- tatud veeriselise savika kruusa ja moreeniga. Loodusliku materjali koostises oli kruusa- fraktsiooni osakeste >31,5 mm keskmine sisaldus 39,7% ning peenosiste (<0,063 mm) keskmine sisaldus 13,7%. Kruusast väljasõelutud jämepurdmaterjalist valmistatud killustiku keskmine purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel oli 44. Kõrge peenosiste sisalduse ja madala purunemiskindluse tõttu hinnati ploki 1 maavara täitekruusaks. Antud töö käigus ploki 1 ruumikuju ei muudetud ja varu ümber ei arvutatud. Varu esitati ümberhindamiseks maavaravarude jooksva arvestuse alusel seisuga 30.09.2019. a – täitekruusa aktiivne tarbevaru 15,17 ha pindalal 214,4 tuh m3. 2019. a uuringupunktid, mida kasutati käesolevas töös mudelite moodustamisel, on esitatud puuraukude ja kaevandite kataloogis (lisa 2). 2018. a esitas Aigren OÜ kaevandamise loa taotluse ehituskruusa kaevandamiseks Orava II kruusakarjääri mäeeraldisel (Sinisalu, 2018) (joonis 3.3). Taotletav mäeeraldise jäi loa taotlejale kuuluvale katastriüksusele ja hõlmas 3,27 ha suuruse pindala maardla kruusa aktiivse tarbevaru plokist 3. Mäeeraldise varu arvutati ja setete kvaliteeti hinnati 1990. a rajatud 5 puuraugu ja nendest võetud 5 proovi põhjal (Kajak, 1990). Kaevanda- mise loa taotlusega seoses mõõdistati taotletava mäeeraldise maa-ala instrumentaalselt, mille põhjal korrigeeriti ka 1990. a uuringu puuraukude suudemete abs kõrgusi tegelikkusele vastavaks. Orava II kruusakarjääri materjali iseloomustati järgmiselt: kruusa sisaldus (>5 mm osakesed) 40,0 - 64,0%, keskmine 52,0%; liiva (5 - 0,05 mm) on 28,2 - 46,0%, keskmine 37,2% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) sisaldus 7,7 - 14,0%, keskmine 10,8%. Keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel vastas kruus ehituskruusa tingimustele, mis pärast purustamist ja fraktsioneerimist on kasutatav ehitussegudes ja teedeehituses. Mäeeraldise maavara varu on 53 tuh m3, mis arvutati ala pindala (3,27 ha) ja kasuliku kihi keskmise paksuse (1,62 m) korrutisena. Kaevandatav varu oli 51 tuh m3. Sarnaselt läänes külgneva Orava lubjakivikarjääri mäeeraldisega, jäeti Pendi metsateele tee servast ~4 m laiune kaitsetervik, mida mäeeraldisse ei arvatud. Keskkonnaameti 03.12.2018. a korraldusega nr 1-2/18/2885 anti OÜ-le Aigren Orava II kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise luba OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 Rapm-109 kehtivusajaga kuni 02.12.2028. Orava II kruusakarjääri mäeeraldis jääb Orava IV uuringuruumi lääneossa. Orava II kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamise loa taotluse seletuskirjas arvutati ka mäeeraldisest välja jääva ehituskruusa maht, mis võeti maardlate registris arvele ploki 7 koosseisus. Ploki 7 pindala on kokku 2,08 ha, sellest 0,19 ha jääb Orava IV uuringuruumi teenindusalale. Plokk 7 kattub uuringuruumiga Pendi tee kaitsetervikusse jäävas osas ning Orava II kruusakarjääri ja Orava katastriüksuse lõunapiiri vahele jääval kuni 4 m laiusel ribal uuringuruumi lõunaosas. Maardlate registri andmeil on ploki 7 ehituskruusa aktiivne tarbevaru 2,08 ha suurusel pindalal 88 tuh m3 ja kasuliku kihi keskmine paksus 1,9 m. Arvutuslikult annaks aga 1,9 m paksune kasulik kiht maavara mahuks 2,08 ha pindalal 39,5 tuh m3, mis on oluliselt väiksem praegu arvel olevast varust. Ploki 7 varu leiti arvutuslikult, kus algsest ploki 3 varust on lahutatud mäeeraldise piiresse jääva maavara maht, arvestamata reaalselt plokile 7 jääva kasuliku kihi paksusega. Et likvi- deerida ebakõla maardla andmetes, korrigeeritakse käesoleva töö käigus ka ploki 7 varu. Samas tehakse ettepanek maardlate registrist maha kanda ploki 7 idapoolne lahustükk tervikuna (0,31 ha) - nii see, mis kattub Orava IV uuringuruumiga kui ka kitsas riba uuringuruumist lõuna pool (kü 50401:006:0110), kus plokk 7 jääb samuti valdavalt Pendi metsatee alla. Varu arvutus on toodud peatükis 9. 2018. - 2019. a tegi AS TREV-2 Grupp geoloogilise uuringu Orava III uuringuruumis, mille lõunapiir kattub Orava IV uuringuruumi teenidusala põhjapiiriga (Kask, 2019; EGF 9117) (joonis 3.3). Uuringu eesmärgiks oli killustiku tootmiseks kaevandamis- väärse lubjakivilasundi leidmine. Uuringuobjektiks olid Siluri ladestu Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu lubjakivid. Katendi moodustas savikas kruusliiv ning lubjakivi ja mergli tükkidega saviliiv. Uuringuruumi põhja- ja lääneossa jäid endised kruusakarjäärid, kus kvaternaarisetete looduslik lasuvus ei olnud enamasti säilinud. Uuringualale puuriti 8 puurauku sügavusega 4,6 - 12,5 m. Puursüdamikest võeti 30 proovi kivimi keemilise koostise määranguteks ja 28 proovi kivimist valmistatud killustiku purunemiskindluse katseteks EVS-EN 1097-2 meetodil ning 18 proovi külma- kindluse katseteks standardi EVS-EN 1367-1 kohaselt. Ehkki purunemiskindluselt vastasid 12 proovi andmed kõrgemargilisele ehituslubjakivile esitatud nõuetele (kate- gooria kuni 30), 14 juhul madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele (kategooria 31 kuni 35) ja vaid ühe katse tulemus oli sobiv täitelubjakivi kasutusala määratlemiseks (kate- gooria 36 või rohkem), esitati aruandes Orava III uuringuruumi varu 14,68 ha pindalal kinnitamiseks täitelubjakivina. Samuti vastas killustiku külmakindluse kaalutud kesk- mine näitaja 2,1% (0,7 - 5,5%) madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele (kategooria F4). Eesti Geoloogiateenistuse ja maavarade komisjoni ettepanekul võeti aruandes esitatud laboriproovide andmetest lähtuvalt maavara varu arvele siiski madalamargilise ehitus- lubjakivina. Läbilõikes eraldati 3 üksteise kohal paiknevat plokki: plokk 8 aT 234 tuh m3 – veepealne varu, kus ploki alumiseks piiriks on uuringuaegse veetaseme keskmine abs kõrgus 50,2 m; plokk 9 aT 1028 tuh m3 – veealune varu abs kõrguseni 43,2 m (veetaseme keskmisest abs kõrgusest on lahutatud kaeveastangu kõrgus 7 m) ja plokk 10 aR eraldati välja Varbola kihistu mergli vahekihtidega lubjakivides 39,0 m abs kõrguseni. Käesolevas töös on kasutatud Orava III uuringu puuraukude PA 8/19 ja PA 5/19 andmeid läbilõigete ja mudelite koostamisel ja ka maavara kvaliteedi iseloomustamisel. Samuti kasutati 2019. a uuringu andmeid välitööde planeerimisel – mergli vahekihtide osakaalu suurenemise tõttu Varbola kihistu alumises osas planeeriti uuringuruumi idaossa jäävate puuraukude sügavuseks 8,5 - 10 m. Käesolevas töös, erinevalt Orava III OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 uuringuruumi geoloogilisest uuringust, ei esitata sagedaste mergli vahekihtidega Varbola kihistu lubjakivi maavarana arvele võtmiseks selle madala kvaliteedi tõttu. 42/84 5/19 8/19 1/15 8/90 9/90 Orava lubjakivikarjäär 6/90 31/90 9/15 5/90 5/19 aluspõhja puurauk ja number 30/90 kvaternaari puurauk ja number Plokk 7 Joonis 3.3. Orava kruusamaardla uurituse plaan. Kasutatud on Maa-ameti kaardi- rakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 4. UURINGUMETOODIKA JA MAHT 4.1. Uuringumetoodika Orava IV uuringuruumi geoloogiline uuring tehti uuringuloa omanikule kuuluva kinnisasja, Orava katastriüksuse piirides. Katastriüksusega läänest ja loodest külgnevatel kinnistutel on välja eraldatud madalamargilise ehituslubjakivi plokid, mis lubas eeldada sarnase kvaliteediga maavara esinemist ka Orava katastriüksusel. Geoloogilise uuringu loaga oli uuringu maksimaalseks sügavuseks määratud 12,0 m. Põhjusel, et uuringu- ruumi idaosas on maapind 6 - 7 m madalamal ja ka lubjakivi kvaliteet langeb sügavuse suunas, rajati uuringuruumi idaserva madalamad puuraugud (~8,5 - 10 m). Uuringu- võrgu planeerimisel lähtuti aktiivse tarbevaru kinnitamise nõudest, kus uuringupunktide maksimaalne vahekaugus on kuni 400 m. Nõutud uuringuvõrgu saamiseks kasutati ka 2015. a (Kukk jt, 2015) ja 2019. a (Kask, 2019) uuringu puuraukude andmeid. Uurimis- töö eesmärgiks oli välja selgitada Orava IV uuringuruumis esineva võimaliku maavara kvaliteet ja kogus detailsusega, mis lubaks hinnata maavara aktiivse tarbevaruna. See võimaldaks hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Uuringuruumi lääneosas on maaomanikule, OÜ-le Aigren, väljastatud kaevandamise luba ehituskruusa kaevandamiseks Orava II kruusakarjääri mäeeraldiselt (Rapm-109). Luba kehtib kuni 02.12.2028. Ehituskruusa aktiivne tarbevaru oli kinnitatud 1990. a uuringuandmete põhjal, kus lähtutud oli keskkonnaministri 26.05.2005. a määrusest nr 44. Maavara kaevandamise loa/geoloogilise uuringu loa omanik (OÜ Aigren) ei pidanud vajalikuks ehituskruusa aktiivse tarbevaruna arvel olevast maavarast täiendavate proovide võtmist ning maavara kvaliteedi ümberhindamist olemasoleva Orava II kruusakarjääri mäeeraldise piires. Seepärast ehituskruusana arvel olevaid kvaternaarisetteid täiendavalt ei uuritud. Küll rajati aga geoloogilise ehituse täpsustamiseks lubjakivikatendit läbiv puurauk uuringuruumi lõunaossa rannaastangu servale (PA 5/21). 4.2. Välitööd Puurimistööd tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2021. a veebruaris. Puuraugud rajati puurpingiga Massenza MI8 trosstõmbega südamikpuurimise meetodil topelt või kolmekordse toruga (nn triple barrel wireline method). Tegemist on kõige kõrgemat kvaliteeti võimaldava puurimismeetodiga, mis tagab südamiku kõrge saagise (foto 4.2.1). Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati vett. Puuriti 5 puurauku sügavusega 3,9 - 12,0 m (kokku 46,1 m), millest ühe puurauguga läbiti ainult kvaternaarisettted kuni aluspõhjani. Puurimise diameeter kvaternaarisetetes oli 144 mm ja karbonaatkivimeis 123 mm. Ehkki käesolevas töös ei olnud eesmärgiks ehituskruusa kvaliteedi ümberhindamine, võeti uuringuruumi geoloogilise ehituse täpsemaks kirjel- damiseks ja setete lõimise määramiseks puurtorusse ka lubjakivikatendiks olevad setted. Kvaternaarisetted puuriti kuivalt ja lühikeste tõstetega, millega saavutati väga hea materjali väljatulek. Samuti oli kõrge puursüdamiku väljatulek karbonaatkivimite osas – 99 - 100%. Kõrvutades neid andmeid varasemate uuringutega, kus puursüdamiku väljatulek oli kohati väga madal (nõrgemad vahekihid, mergel ja ka murenenud kivim olid puurimisel ära kulutatud), siis puurpink Massenza MI8 võimaldas kogu puuritud südamiku esinduslikult maapinnale tuua. Alloleval fotol on võrreldud Varbola kihistu mergli vahekihtidega lubjakivi väljatulekut Orava III (puuritud puuragregaadiga URB 2A2 suruõhuga) ja Orava IV uuringuruumis. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 7,6 9,6 Foto 4.2.1. Varbola kihistu mergli vahekihtidega lubjakivi puuraugus PA 3/19 (ülemises puukastis) ja sama PA 3/21. Puuraukudes mõõdeti veetasemed üheaegselt 04.02.2021. a, misjärel puuraugud likvi- deeriti. Puuraukude vettandev osa täideti killustikuga ning ülejäänud osa täideti kaljuses kivimis tsemendi seguga, purdsetete osas killustiku sõelmetega. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Maapind tasandati, korrastati ning taastati uuringueelne seisund. Puuraukude likvideerimise kohta koostati akt (lisa 17), mille on heaks kiitnud Keskkonnaamet oma 28.04.2021. a korraldusega nr DM-115393-2 (lisa 18). 4.3. Puursüdamiku kirjeldamine ja laboratoorsed tööd Saadud puursüdamikku kirjeldati puursüdamiku tulbas ja tulba saetud pinnal. Kirjeldati kivimi värvust, struktuuri, tekstuuri ja kihilisust (lisa 4), puursüdamikud fotografeeriti. Puursüdamike fotod on esitatud digitaalselt JPG-vormingus (digitaalne lisa 5), kus igale fotofailile vastab üks puursüdamikukast. Pildifaili pikem külg on 2800 pikslit. Samas on ka fotode kataloog Exceli tabelina. Illustreerimaks puursüdamike kirjeldusi, on teksti- lisas 4 esitatud puursüdamike fotod PDF-formaadis. Laboriuuringud kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L202). Labori- tööde puhul tehti keskkonnaministri 17.12.2018. a määruses nr 52 ettenähtud katsetused: killustiku purunemiskindluse katse Los Angelese meetodil ja külmakindluse katse destilleeritud vees. Katsed teostati standardite EVS-EN 1097-2 ja EVS-EN 1367-1 nõuete kohaselt. Puursüdamikud prooviti kogupaksuses. Proovide võtmisel lähtuti kivimi litoloogiast. Reeglina võeti eraldi proovid Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu osas. Uuringuruumi idaosas, kus Karinu kihistiku paksus oli väike, võeti see ühte proovi Tammiku kihistiku kivimiga ja Varbola kihistiku alumine, rohkete mergli vahekihtidega lubjakivist võeti eraldi proov puuraugust PA 3/21. Seega võeti kokku 11 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks. Proovimise intervallid jäid 1,1 - 4,5 m vahemikku, keskmine proovipikkus oli 2,9 m. Katsete jaoks vajamineva fraktsiooni saamiseks purustati puursüdamikust võetud proovid eelnevalt laboratoorses lõugpurustis. Killustiku purunemiskindlus LA katsel määrati fr 10/14 mm ja külmakindlus fr 8/16 mm. Katseprotokollid on toodud lisas 5. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 Purunemiskindlus Los Angelese meetodil määrati proovi pööritamisel trumlis koos teraskuulidega ning seejärel kaaluti materjali jääk 1,6 mm avadega sõelal. Külmakindlus määrati atmosfäärsel rõhul vees immutatud ühtlase terasuurusega materjalil 10 külmutus-sulatustsükli jooksul. Tsükkel koosneb vees külmutamisest temperatuuril -17,5 °C ja seejärel veevannis sulatamisest temperatuuril +20 °C. Vastavalt üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogilise uuringu tegemise korrale võetakse ehitusotstarbeks uuritava kivimi igast looduslikust erimist vähemalt 3 proovi lühendatud keemiliseks analüüsiks, milles määratakse CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk. Orava IV uuringuruumis võeti proovid kivimi keemiliseks analüüsiks kahest puuraugust, lisaks kasutati varasemate uuringute andmeid. Puuraukude valikul arvestati sellega, et uuringuruum saaks pindalaliselt võimalikult ühtlaselt iseloomus- tatud. Kokku võeti 8 proovi. Proovimise intervallid jäid 0,6 - 3,5 m vahemikku, kesk- mine proovipikkus oli 2,1 m. Kivimi keemilised analüüsid tehti Teede Tehnokeskuse laboratooriumis (akrediteerimistunnistus L036) ja analüüside tulemused on toodud tekstilisas 9. Kruusliiva terastikulise koostise määramiseks võeti 3 proovi (kolmest puuraugust). Setete lõimis määrati sõelte komplektiga avadega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm (määrus nr 52). Analüüside tulemused on toodud tekstilisas 5. Väljasõelutud kruusast moodustati koondproov, millel määrati killustiku purunemiskindlus LA katsel (fr 10/14 mm) (lisa 5). 4.4. Hüdrogeoloogilised tööd Hüdrogeoloogilistest töödest teostati veetasemete mõõtmised rajatud puuraukudes, olemasolevas karjääris ja Kõrvetaguse peakraavis. Kuna olemasolevas Orava lubjakivi- karjääris toimub ja taotletavas Orava III lubjakivikarjääris planeeritakse kaevandamist veetaset alandamata veealuse kaevandamisena, siis ka Orava IV uuringuruumis kaevandamise korral toimuks see sarnase tehnoloogiaga. Seepärast katsepumpamist uuringutöödes ei planeeritud. Detailselt on piirkonna hüdrogeoloogilisi ja hüdroloogilisi tingimusi kirjeldatud 2015. a Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes (Kukk jt, 2015), mille andmeid on kasutatud ka käesolevas töös. Uuringuruumi hüdrogeoloogilisi tingimusi on kirjeldatud peatükis 7. 4.5. Topograafilised tööd Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi 2021. a märtsis OÜ Inseneribüroo STEIGER, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõt- kavas 1 : 2 000. Mõõdistamine tehti reaalajas kinemaatilise GPS positsioneerimisega, seadmega Trimble R8s GNSS. Mõõdistamise alusena kasutati Trimble VRS Now püsijaamade võrku. Mõõdistamine tehti L-Est 97 koordinaatide süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Plaan koostati ja uuringuruumi pindala määrati nurgapunktide koordinaatide alusel programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Varu arvutamiseks kasutati nimetatud programmi. Täpsemad andmed topograafilise mõõdistuse kohta on esitatud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (lisa 15). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 4.6. Kameraaltööd Kameraaltööde käigus töötati läbi geoloogilise uuringu käigus saadud välitöö materjalid ja laboriuuringute andmed. Saamaks täiendavaid andmeid uuringuruumi ja selle lähiümbruse geoloogilisest ehituses, töötati läbi ka varasemad geoloogiliste uuringute aruanded. Puuraugud, mida kasutati Orava IV uuringuruumi geoloogilise ehituse iseloomustamisel ja kolmemõõtmelise mudeli koostamisel, on esitatud puuraukude kataloogis (lisa 2) ja asukohad graafilisel lisal 1/2. Puuraukude kataloogi on kantud ainult need proovid, mille andmeid on kasutatud konkreetselt antud töös (kvaliteedi keskmiste näitajate arvutuses, läbilõigetel). Geoloogilise uuringu tegemisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Karbonaatkivim võetakse arvele kõrgemargilise ehitusdolokivina, kui sellest valmis- tatud killustiku purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 30 või väiksem ja külmakindluse kategooria kuni F2 ning madalamargilise ehitusdolokivina, kui purune- miskindluse kategooria on Los Angelese katsel 31 - 35 ning külmakindluse kategooria kuni F4 ning keemilise koostise järgi ei vasta kivim tehnoloogilise karbonaatkivimile esitavatele nõuetele. Setted võetakse maavarana arvele: - kruusana, kui osakesi läbimõõduga üle 31,5 mm on rohkem kui 35%; - liivana, kui osakesi läbimõõduga üle 31,5 millimeetri on vähem kui 35%. Sama määruse järgi vastab kruus kasutusalalt ehituskruusale, kui osakesi läbimõõduga >31,5 mm on rohkem kui 35%, osakesi läbimõõduga <0,063 mm on vähem kui 12% ja kruusast valmistatud killustiku (fraktsioon 10/14 mm) purunemiskindluse kategooria Los Angelese katsel on 35 või väiksem. 4.7. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Orava IV uuringuruumi geoloogiline uuring tehti vastavuses keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 ja 07.04.2017. a määrusele nr 12: “Uuritud ning kaevan- datud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm”. Geoloogilised välitööd (südamikpuurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Kütuse ega õli mahajooksu ei olnud. Puurotsiku jahutamiseks ja puurtolmu väljatoomiseks kasutati puhast vett. Kattekiht isoleeriti manteltorudega. Pärast puurimise lõppu puuraugud likvideeriti nõuetekohaselt ja taastati uuringueelne seisund. Koostati puuraukude likvideerimisakt (lisa 17). Geoloogiliste töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 5. GEOLOOGILINE EHITUS Orava IV uuringuruumi teenindusala paikneb Harju lavamaa edelaosas Vaimõisa pae- kõviku idanõlval. Maapinna abs kõrgused jäävad ligikaudu 57 - 50 m tasemele, langu- sega ida suunas. Uuringuruumi keskosas kulgeb loode-kagusuunaline Balti jääpaisjärve rannaastang, mille suhteline kõrgus on ~3,5 m. Uuringuruumi teenindusala paikneb valdavalt Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) avamusel (joonis 5.1), kus kvaternaarisetete paksus on 0,2 - 4,5 m. Orava IV uuringuruum Joonis 5.1. Orava IV uuringuruum jääb Juuru lademe Tamsalu kihistu avamusele. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust. Geomorfoloogiliselt on kvaternaarisetete levik seotud Vaimõisa kõviku ida-kirdenõlval kulgeva loode-kagusuunalise Balti jääpaisjärve rannavalliga (Q1jr_lg). Rannafaatsieses kujunenud materjal on esindatud savika veeriselise kruusliivaga, mis on Orava kruusa- maardla kasulikuks kihiks (foto 5.1). Kruus on valdavalt karbonaatse koostisega, kulu- tamata kuni keskmiselt kulutatud, sisaldab veeriseid ja paelahmakaid. Kruusliiva liivaosis on savikas, väga peene- kuni peeneteraline, kvarts-päevakivi koostisega. Kui kõviku lael (Orava lubjakivikarjääris) lasuvad limnoglatiaalsed setted sageli vahetult aluspõhjal, siis kõviku nõlval (Orava IV uuringuruumis) on limnoglatsiaalsete setete lamamiks saviliiv-liivsavimoreen (Q1jr_g). Puuraukude andmeil ulatub moreenikihi paksus 2,3 meetrini (PA 9/90). Rannaastangu all, Orava IV uuringuruumi idaosas on kvaternaarisetete paksus kuni 1,2 meetrit. Siin lamab aluspõhi vahetult kasvukihi all (PA 4/21), kuid karbonaatkivimitel võib esineda kohati ka moreeni kuni 1 m paksuse kihina (PA 3/21). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 Foto 5.1. Veeriseline kruusliiv puuraugus PA 5/21. Noorimad aluspõhjakivimid, mis Orava IV uuringuruumis puuraukudega avati, on Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu (S1tm) karbonaatkivimid. Vahetult läänes paiknenud Orava II uuringuruumi geoloogilisel uuringul on geoloog Elmar Kala poolt läbilõikes kirjeldatud ka Raikküla lademe kivimeid (Kukk jt, 2015). Kuna Orava II uuringuruum paiknes kõrgema reljeefiga alal ja seal oli ka kvaternaarisetete paksus väik- sem, jäi aluspõhja lasumipind võrreldes Orava IV uuringuruumiga oluliselt kõrgemale (abs kõrgus 55 - 56 m vs 50 - 52 m), mis selgitab ka Raikküla lademe kivimite esinemist kõviku lael. Orava IV uuringuruumis on Raikküla lademe Raikküla kihistu (S1rk) kivi- mid enamasti ära kulutatud, kuid võivad esineda väikeses paksuses uuringuruumi äärmi- ses lääneservas (joonistub välja 3D mudelitega; gr lisa 2/2). Valdavalt moodustavad aga Orava IV uuringuruumi geoloogilise läbilõike Juuru lademe Tamsalu ja Varbola kihistu lubjakivid, mis uuringuruumi kaguosas on tugevalt dolomiidistunud. Eesti aluspõhja geoloogilise kaardi mõõdus 1 : 50 000 andmetel jääb Orava IV uuringu- ruumist veidi ida poole Varbola rike, mis kulgeb piki aluspõhja kivimitesse lõikunud Ohukotsu ja Kõrvetaguse orgu (joonis 5.1) (Suuroja jt, 2017). Varbola rike on välja eraldatud varasemate uuringute põhjal, ilma et puurimise või geofüüsikaliste tööde andmed selle olemasolu oleks kinnitanud (Suuroja jt, 2017). Käesoleva töö käigus uuringuruumi kagunurka puuritud puuraugu PA 3/21 kivim, mis on tugevalt dolomiidis- tunud, viitab samuti võimaliku rikkevööndi olemasolule (foto 5.2). Eriti ilmekalt väljendub dolomiidistumine Tammiku kihistiku kivimi osas, kus brahhiopoodide välja- lahustumisest tingitult on kivim lauskavernoosne. Varbola kihistu puhul on algselt laus- detriitsed vahekihid dolomiidistumisest tingitult peenkavernossed ning suured kavernid on seotud stromatopooride väljalahustumisega (foto 5.2). Foto 5.2. Dolomiidistunud kivim puuraugus PA 3/21 (int 3,75 - 5,6 m). Orava IV uuringuruumi geoloogilist läbilõiget on kirjeldatud alljärgnevalt (ülevalt alla): Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistik (S1tmK) Kihistikus võib välja eraldada litoloogiliselt kaks eriilmelist kompleksi. Ülaosas on lubjakivi beežikashall, detriitjas, mikro- kuni peenekristalliline, rohekaspruunide mergli OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23 kuni 5 cm paksuste lainjate vahekihtidega, tekstuur on lainjaskihiline kuni muguljas. Puuraugus PA 1/21 on kirjeldatud kompleksi paksus 1,7 m (foto 5.3, int 4,5 - 6,2 m). Alumine piir on litoloogiliselt terav. Karinu kihikstiku alumises osas on kivim helehall, pisikristalliline, selle ülemises pooles on kivim mergli õhukeste katkendlike vahekihtide esinemisest tingitult säbrulise terkstuuriga, alumises pooles on mergli vahekihid rohkem hajutatud ja pidevad (foto 5.3). Esineb lausdetriitse lubjakivi kuni 15 cm paksusi vahe- kihte, kus detriit on randitud tumeda püriitse impregnatsiooniga. Iseloomulik on suurte stromatopooride esinemine. Alumine piir on litoloogiliselt terav. Kirjeldatud kihi paksus on ligikaudu 2 m. Maksimaalselt ulatub Karinu kihistiku kogupaksus puuraukude andmeil 3,8 meetrini (PA 1/21). Uuringuruumi idaosas on Karinu kihistik suures osas ära kulutatud ja siin on selle paksus 0,6 - 0,7 m. Nagu eespool kirjeldatud, on uuringu- ruumi kagunurgas kivim tugevalt dolomiidistunud, olles esindatud hallikasbeeži peene- kristallilise kavernosse dolokiviga (foto 5.4). 4,5 Foto 5.3. Karinu kihistiku lubjakivi litoloogiliselt kaks eriilmelist kompleksi (PA 1/21). Foto 5.4. Uuringuruumi kagunurgas on Karinu kihistik esindatud dolokiviga (PA 3/21). Juuru lademe Tamsalu kihistu Tammiku kihistik (S1tmT) Lubjakivi on hall, jämedetriitne, valdavalt keskmisekihiline. Iseloomulik on brahhio- poodide Borealis borealis kodade esinemine, mille sisaldus läbilõikes on ebaühtlane (foto 5.5). Kihiti esineb Borealis borealis kodasid massiliselt, moodustades struktuurilt biomorfse lubjakivi. Sagedased on suured stomatopoorid ning kivimile on iseloomuli- kud stüloliitpinnad. Mergel esineb õhukeste lainjate vahekihtidena. Rohekashall mergel ümbritseb sageli karbipoolmeid ja stromatopoore. Tammiku kihistiku lasumipinnast ~0,6 - 0,7 m sügavamal on ligikaudu 10 cm paksune rohekaspruuni savimergli vahekiht (foto 5.6), mis on väljapeetud nii lateraalselt kui ka vertikaalselt – kiht fikseeriti kõigis puuraukudes ning seda on kirjeldatud ka Orava II uuringuruumi puuraukudes. Antud kiht jääb 47,9 - 48,8 m abs kõrgusele. Orava IV uuringuruumis on Tammiku kihistiku paksus stabiilselt 2,5 - 2,7 m. Uuringuruumist põhja pool paiknevas Orava III uuringu- ruumi puuraugus PA 5/19 on kihistikku kirjeldatud 3,9 m ja Orava II uuringuruumi puuraugus PA 1/15 3,0 m paksuselt. Uuringuruumi kagunurgas (PA 3/21) on kihistik esindatud hallikasbeeži lauskavernoosse dolokiviga (foto 5.2). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24 Foto 5.5. Tammiku kihistiku Borealis borealis kodadega lubjakivi (PA 4/21, 1,9-3,7 m). Foto 5.6. Tammiku kihistiku ülemises pooles esineb ~10 cm paksune rohekaspruuni savimergli vahekiht (sügavus 1,75 m), mis on väljapeetud nii lateraalselt kui vertikaalselt (PA 4/21). Juuru lademe Varbola kihistu (S1vr) Lubjakivi on hall, detriitne, peenekristalliline, õhukese- kuni keskmisekihiline. Mergel esineb õhukeste lainjate vahekihtidena. Läbilõike alumises osas on mergli vahekihid paksemad ja sagedasemad (foto 5.7). Esineb stromatopooride kivistisi. Puuraugus PA 3/21 on kihistu esindatud dolokiviga, mis on detriidi väljalahustumisest tingitult kihiti kavernoosne (foto 5.2). Käesoleva uuringu puuraukudega avati Varbola kihistu kivim 5,4 m paksuselt. Puuraugu PA 3/21 alumine osa oli domeriidi/savika dolokivi kihtide esinemisest tingitult oluliselt savikam, kus keemilise analüüsi andmeil ulatus lahustumatu jäägi sisaldus 18,52% (proov 3-4K). Orava III uuringu käigus läbiti Varbola kihistu kivim maksimaalselt 8,2 m paksuselt Orava IV uuringuruumile lähimas puurau- gus PA 5/19, mille andmeil suureneb kivimi savikus sügavuse suunas veelgi (foto 5.8). Uuringuruumi lääneosas võimaldas lubatud uuringusügavus avada Varbola kihistu ülaosas lasuvad puhtad lubjakivid vaid maksimaalselt 2 m paksuselt. 4,7 8,6 9,6 Foto 5.7. Varbola kihistu lubjakivi. Sügavuse suunas kivimi savikus suureneb. Üleval puhtam lubjakivi PA 4/21 int 3,9 - 4,7 m, all rohkemate mergli vahekihtidega lubjakivi PA 3/21 int 8,6 - 9,6 m. Puursüdamike detailne geoloogiline kirjeldus ja fotod on toodud tekstilisas 4 ning geoloogilised läbilõiked graafilisel lisal 2/2. Orava IV uuringuruumi geoloogiline ehitus puuraukude andmete põhjal on koondatud tabelisse 5.1. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25 Foto 5.8. Varbola kihistu mergli vahekihtidega lubjakivi PA 5/19 intevallis 10 - 12 m (foto A. Kask; Kask, 2019). Tabel 5.1. Orava IV uuringuruumi geoloogilise läbilõike koondtabel Kihi paksus (puuraukudes fikseeritud), Geoloogiline Nimetus m indeks miinimum maksimum keskmine Kasvukiht Q2_s 0,2 0,5 0,3 Kruusliiv Q1jr_lg 0,0 2,1 1,3 Moreen Q1jr_g 0,0 2,6 1,4 Kvaternaarisetted kokku 0,4 4,5 3,0 Lubjakivi, dolokivi detriitne S1tmK 0,6 3,8 2,2 Lubjakivi, dolokivi S1tmT 2,6 2,8 2,7 Borealis borealis kodadega Lubjakivi, dolokivi mergli S1vr 1,1+ 5,4+ 3,3+ vahekihtidega Orava lubjakivikarjääri mäeeraldise ida-kirdeservas jääb lubjakivi pealispind ligikaudu 55 m abs kõrgusele (PA 1/15 – 55,22 m ja PA 8/90 – 55,43 m). Ida pool Pendi metsateed hakkab aluspõhja lasum oluliselt langema, jäädes Orava IV uuringuruumi läänepoolsetes puuraukudes (PA 1/21 ja PA 2/21) ligikaudu 52 - 52,5 m abs kõrgusele, langedes uuringuruumi idaservas 49 - 50 m abs kõrgusele. Kui maapinna reljeefis tuleb uuringu- ruumi keskosa läbiv astang suhtelise kõrgusega ~3,5 m selgelt esile, siis aluspõhja pealispinna langus ida suunas on suhteliselt ühtlane ja järsku astangut välja ei joonistu (gr lisa 2/2). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 26 6. MAAVARA KVALITEET 6.1. Kruusliiva kvaliteet Käesoleva töö põhieesmärgiks oli uurida Orava IV uuringuruumis lasuvate karbonaat- kivimite sobivust ehituskillustiku toormeks. Aluspõhjal lasuvaid kvaternaarisetteid on uuritud juba varasemate geoloogiliste uuringute käigus, mille põhjal on uuringuruumis lasuv kruusliiv arvele võetud ehituskruusa aktiivse tarbevaruna (plokk 3) ning selle kaevandamiseks on välja antud ka kaevandamise luba (Rapm-109). Seepärast, koos- kõlastatult uuringu tellijaga käesoleva töö käigus kruusliiva kvaliteedi ümberhindamist eesmärgiks ei seatud ja kaevandeid täiendavate proovide võtmiseks ei rajatud. Ploki 3 varu jääb keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaruna. Küll võeti aga karbonaatkivimite puurimise käigus puurtorusse ka kvaternaarisetted ja määrati nende lõimis, mis võimaldas lubjakivil lasuvate setete detailsemat iseloomus- tamist (erandina puuriti PA 5/21 ainult kvaternaarisetete uurimiseks). Kolmest puuraugust (PA 1/21, PA 2/21, PA 5/21) võetud proovide lõimiseanalüüsid on toodud lisades 3 ja 5 ning tulemused koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.1.1. Tabel 6.1.1. Orava IV uuringuruumi kruusliiva lõimise üldiseloomustus Sisaldus, % (Vilo, 1971) Sisaldus, % (määrus nr 52) kruus >2 mm liiv <2 mm ≥31,5 mm <0,063 mm 69,4 - 74,5 25,5 - 30,6 31,2 - 52,4 8,0 - 14,0 Tulemustest nähtub, et jämepurdse materjali (≥2 mm, Vilo, 1971) sisaldus setetes on väga suur, jäädes vahemikku 69,4 - 74,5%. Seejuures osakesi läbimõõduga ≥31,5 mm on 31,2 - 52,4%. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus on setetes suhteliselt suur – 8,0 - 14,0%. Kolme proovi koondproovina määrati kruusast valmistatud killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel, mille tulemusena oli LA tegur 33 (lisa 5). Reljeefi alusel võis eeldada ja ka kvaternaarisetete geoloogiline kaart (Suuroja jt, 2017) toetas seda, et kruusliiva levik rannavallis võiks uuringuruumi lõunapiirini jätkuda, ehkki seal ehituskruusa varu ei ole kinnitatud. Kontrollimaks pinnakatte geoloogilist ehitust, rajati uuringuruumi lõunaserva rannavalli astangule ainult kvaternaarisetteid lä- biv puurauk (PA 5/21), millest võeti ka proov setete lõimise määramiseks. Puurauk kinnitas kruusliiva levikut. Sellest tulenevalt moodustati täiendav plokk kvaternaari- setete arvele võtmiseks maavarana (plokk 11). Puuraukudest PA 2/21 ja PA 5/21 tehtud lõimise analüüside ja kruusa purunemiskindluse põhjal (lisa 5) vastab ploki 11 maavara Tabel 6.1.2. Ploki 11 kvaliteedi koondtabel Sisaldus, % (määrus nr Sisaldus, % (Vilo, 1971) kruusa 52) maavara min - max/keskmine LA min - max/keskmine nimetus tegur kruus >2 mm liiv <2 mm ≥31,5 mm <0,063 mm Plokk 73,4 - 74,5 25,5 - 26,6 44,2 - 52,4 8,0 - 14,0 33 ehituskruus 11 74,0 26,0 47,7 10,6 OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 27 ehituskruusa nõuetele (määrus nr 52) – osakeste ≥31,5 mm sisaldus on keskmiselt 47,7%, <0,063 mm osakeste sisaldus keskmiselt 10,6 % ja LA tegur 33. Ploki 11 lõimise kaalutud keskmiste arvutused on esitatud lisas 6 ja andmed koondatud tabelisse 6.1.2. 6.2. Kivimi füüsikalis-mehaanilised omadused Kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud killustiku purunemis- kindluse põhjal Los Angelese (LA) katsel (EVS-EN 1097-2), mis on Eesti Vabariigi standardite järgi jämetäitematerjali purunemiskindluse hindamise põhimeetodiks. Killustiku külmakindlus määrati EVS-EN 1367-1 standardi järgi. Labori katse- protokollid on esitatud lisas 5. Proovimise metoodikat on kirjeldatud vastavas peatükis (ptk 4). Proovid võeti litoloogiliste erimite kaupa: - Karinu kihistik (S1tmK); - Tammiku kihistik (S1tmT); - Varbola kihistu ülemine osa (S1vr1); - Varbola kihistu alumine osa (S1vr2). Alljärgnevalt on iseloomustatud loetletud kivimkomplekside füüsikalis-mehaanilisi omadusi. Kaalutud keskmiste arvutused on esitatud lisas 7 ja andmed koondatud tabelisse 6.2.1. Kasutati ka 2015. a ja 2019. a uuringute andmeid (Kukk jt, 2015; Kask, 2019). Karinu kihistik (S1tmK) Kihistikku on iseloomustatud 5 puuraugu andmeil (5 purunemiskindluse ja 4 külma- kindluse katset). Kõigi proovide LA kategooria oli LA35 – kaalukadu LA katsel oli 31 - 35%, keskmiselt 32%. Külmakindluskatsel oli kaalukadu 2,1 - 4,2%, keskmiselt 3,0%, andes külmakindluskategooriaks F4. Uuringuruumi idaosas ei ole kihistiku kivimit eraldi iseloomustatud, kuna seal on Karinu kihistik valdavalt ära kulutatud, ning väikese paksuse tõttu on see proovitud koos Tammiku kihistiku kivimiga. Tammiku kihistik (S1tmT) Kihistiku kivimist on tehtud 8 purunemiskindluse ja 6 külmakindluse katset (lisa 7). Kivimist valmistatud killustiku purunemiskindlus on ühtlane – kaalukadu LA katsel jääb vahemikku 31 - 34%, keskmiselt 33%, andes LA kategooriaks LA35. Külmakindlus- katsel oli kaalukadu 0,8 - 2,8%, keskmiselt 1,7%, andes külmakindluskategooriaks F2. Varbola kihistu puhul võeti eraldi proovid puhtamast ülemisest osast ja savikate vahe- kihtidega alumisest osast. Varbola kihistu ülemine osa (S1vr1) Varbola kihistu ülemist osa on iseloomustatud 5 Los Angelese katse ja külmakindlus- katse tulemuste põhjal. Purunemiskindluselt on Varbola kihistu ülaosas lasuv kivim Orava IV uuringuruumi kõige kvaliteetsem – kaalukadu LA katsel jääb valdavalt alla 30%, olles vahemikus 28 - 33%, keskmiselt 30%, andes LA kategooriaks LA30. Külma- kindluskatsel oli kaalukadu 1,5 - 2,5%, keskmiselt 1,9%, andes külmakindluskategoo- riaks F2. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 28 Varbola kihistu alumine osa (S1vr2) Käesoleva töö käigus võeti antud kivimist ainult 1 proov puuraugust PA 3/21. Kõrgema reljeefiga lääneossa rajatud puuraugud Varbola kihistu alumisse ossa ei ulatunud. Lisasse 7 on kantud ka 2019. a uuringu puuraugust PA 5/19 võetud proovid 5_3 ja K53, kuid puursüdamiku madala väljatuleku tõttu (antud intervallis 58%), kus puurimisel on kaduma läinud savikamad vahekihid, ei ole saadud tulemused eriti usaldusväärsed. Seepärast võib Varbola kihistu alumise osa kivimit iseloomustada proovi 3-3KL põhjal – savikatest vahekihtidest tingitult on kivimile iseloomulik madal külmakindlus – kaalu- kadu 5,7%, vastates külmakindluskategooriale F. Tabel 6.2.1. Orava IV uuringuruumi kivimist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaani- lised näitajad litoloogiliste erimite lõikes Kivimkompleks LA tegur LA kategooria Külmakindlus F, % F kategooria S1tmK 31-35/32 35 2,1-4,2/3,0 F4 S1tmT 31-34/33 35 0,8-2,8/1,7 F2 S1vr1 28-33/30 30 1,5-2,5/1,9 F2 S1vr2 31 35 5,7 F Kaevandamise korral rakendatakse veealust kaevandamise meetodit ilma veetaset alandamata, mis ei võimalda Varbola kihistu ülemises osas lasuva veidi kvaliteetsema kivimi selektiivset kaevandamist. Seepärast moodustatakse vertikaalses läbilõikes üks varuplokk, mille füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste näitajate arvutu- ses on kasutatud Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu ülaosas lasuva kivimi katsetuste tulemusi. Kaalutud keskmiste näitajate arvutus on esitatud lisas 8 ja koondatud tabelisse 6.2.2. Tabel 6.2.2. Ploki 12 killustiku füüsikalis-mehaaniliste näitajate koondtabel LA Külmakindlus F Plokk Maavara LA tegur kategooria F, % kategooria madalamargiline Plokk 12 28-35/32 35 0,8-4,2/2,2 F2 ehituslubjakivi Ploki 12 kivimist valmistatud killustiku kvaliteeti on iseloomustatud 12 purunemis- kindluse ja 15 külmakindluse proovi põhjal (lisa 8). Killustiku purunemiskindluskatsel LA meetodil oli kaalukadu (LA tegur) 28 - 35%, keskmiselt 32%, vastates LA kategooriale LA35. Killustiku külmakindluskatsel oli kaalukadu 0,8 - 4,2%, keskmiselt 2,2%, vastates külmakindluskategooriale F4. Keskmiste näitajate põhjal, mis on kokku- võtlikult esitatud tabelis 6.2.2, vastab ploki 12 kivim madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. 6.3. Kivimi keemiline koostis Orava IV uuringuruumi kivimi keemilise koostise iseloomustamisel on kasutatud lisaks käesoleva uuringu käigus tehtud analüüsidele puuraukudest PA 2/21 ja PA 3/21 ka 2015. a ja 2019. a uuringute (Kukk, 2015; Kask, 2019) vastavaid andmeid (PA 1/15, PA 5/19) (lisad 3 ja 10). Kokku on uuringuruumi kivimit iseloomustatud 14 prooviga neljast puuraugust. Käesoleva töö käigus võeti kivimi keemilise koostise iseloomusta- miseks 8 proovi, milles määrati CaO, MgO ja lahustumatu jäägi sisaldus. Proovid võeti OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 29 litoloogiliste erimite kaupa. Karinu kihistikul on eraldi iseloomustatud ülemist (S1tmK1) ja alumist poolt (S1tmK2), mis erinevad savikuselt, sama kehtib ka Varbola kihistu kohta (S1vr1 ja S1vr2). Analüüside tulemused on toodud lisas 9. Kivimi keemilise koostise arvutused puuraukude ja litoloogiliste erimite lõikes ning varuplokis on esitatud lisades 9, 10 ja 11 ning koondatud tabelisse 6.3.1. Uuringuruumi kivim on valdavalt esindatud lubjakiviga, mis on vertikaalses läbilõikes suhteliselt ühtlane – CaO valdavalt ~44 - 50%, olles kõrgem Tammiku kihistikus ja Varbola kihistu ülemises osas; MgO ~2,5 - 6%, olles madalam Varbola kihistu ülemises osas ja lahustumatut jääki valdavalt ~3 - 8%, veidi kõrgem on lahustumatu jäägi sisaldus Karinu kihistiku ülemises osas, ulatudes veidi üle 10%. Keemiliselt koostiselt erineb oluliselt Varbola kihistu alumises osas lasuv mergli vahekihtidega lubjakivi, milles lahustumatu jäägi sisaldus ulatub 22,48%-ni (lisa 11, tabel 6.3.1) ning sellevõrra vastavalt madalam CaO sisaldus. Kui vertikaalses läbilõikes on kivim keemiliselt koostiselt küllaltki ühtlane, siis lateraalselt mitte – uuringuruumi kaguosas lasub kogu uuritud paksuses dolokivi, kus dolomiidistumine on tõenäoliselt seotud Varbola rikkega. Puuraugus PA 3/21 on kogu uuritud läbilõige esindatud dolokiviga, mida iseloomustab väga kõrge MgO sisaldus (17,44 - 19,53%). Nagu Varbola kihistu alumisele osale iseloomulik, on ka siin lahustumatu jäägi sisaldus suur – 18,52%. Kivimi keemiline koostis litoloogiliste erimite lõikes ja varuplokis on koondatud alljärgnevasse tabelisse 6.3.1. Tabel 6.3.1. Kivimi keemilise koostise koondtabel CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, % Kihistu min max keskmine min max keskmine min max keskmine S1tmK1 43,30 48,07 46,16 3,99 4,11 4,04 6,08 11,81 8,37 S1tmK2 27,82 47,59 44,72 3,56 19,41 6,05 4,58 6,71 5,34 S1tmT 28,81 49,44 43,84 2,03 19,53 7,28 2,90 6,19 5,00 S1vr1 29,56 50,78 44,38 1,79 18,53 6,42 4,11 8,20 6,79 S1vr2 24,84 38,82 31,23 3,46 17,44 11,05 18,52 22,48 20,33 Plokk 12 (madalamargiline ehituslubjakivi) 27,82 50,78 44,42 1,79 19,53 6,43 2,90 11,81 6,13 Ülaltoodud andmetest nähtub, et Orava IV uuringuruumi kivim ei vasta tehnoloogilise karbonaatkivimi nõuetele. Vastavalt 17.12.2018 määrusele nr 52 ei tohi tehnoloogilise lubjakivi puhul olla CaO sisaldus alla 50% ega lisandite ja lahustumatu jäägi (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 10% ja tehnoloogilise dolokivi puhul ei tohi olla MgO sisaldus alla 18% ega lisandite (SiO2 + R2O3) sisaldus üle 5%. Uuringuruumi piires on kivim lateraalselt muutlik, olles esindatud nii lubja- kui ka dolokiviga. Dolokivi levik piirdub uuringuruumi kaguosaga. Juhul kui kontuurida eraldi plokkidesse lubja- ja dolokivi, ei vastaks ka need iseseisvate plokkidena tehnoloogilise karbonaatkivimi nõuetele – lubja- kivi puhul jääb CaO sisaldus valdavalt alla 50% ja dolokivil on lahustumatu jäägi sisaldus >5%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 30 7. HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED Orava lubjakivikarjääris kaevandatakse lubjakivi veealuse kaevandamise meetodil põhjavee taset alandamata. Sama meetodit on plaanis kasutada maavara kaevandamisel taotletavas Orava III lubjakivikarjääris ning sarnane saab kaevandamismeetod olema ka karbonaatkivimite kaevandamise korral Orava IV uuringuruumis. Seepärast käesoleva uuringu käigus katsepumpamisi hüdrodünaamiliste parameetrite määramiseks ei tehtud ning vee juurdevoolu karjääri ega alanduslehtri mõjuraadiust ei arvutatud. Alljärgnevalt antakse piirkonna üldine hüdrograafiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus, kasutades ka 2015. a (Kukk jt, 2015) ja 2019. a (Kask, 2019) uuringute andmeid. 7.1. Üldandmed, hüdrograafia, kliima Orava IV uuringuruum jääb Harju lavamaa edelaserva, Vaimõisa kõvikule. Vaimõisa kõvik kujutab endast ligikaudu 7 km pikkust ja kuni 3 km laiust lauget aluspõhjalist kõrgendikku, mille suhteline kõrgus ulatub 20 meetrini ning suurimad on abs kõrgused kõviku keskosas, ulatudes 66,6 meetrini (joonis 7.1.1). Kõvik on toitealaks Matsalu vesikonna vooluveekogudele – idas-kirdes Kõrvetaguse peakraavile (VEE1107800) ja Ohukotsu jõele (VEE1107700), põhjas Vardi jõele (VEE1107500), lõunas ja läänes Konnaveski jõele (VEE1108000) ning loodes Kasari jõele (VEE1107000) (joonis 7.1.1). Orava IV uuringuruumi teenindusala jääb Vaimõisa kõviku idanõlvale, kus maapinna abs kõrgused on 57 m ja 50 m vahemikus langusega ida suunas. Maapind langeb itta Kõrvetaguse peakraavi suunas veelgi, jäädes kraavi pervel ~47 m abs kõrgusele. Illesoost alguse saav Kõrvetaguse peakraav jääb Orava IV uuringuruumi idapiirist ~250 - 400 m kaugusele. Peakraavi valgala on 6,6 km2 ning sellesse jääb ka osa Vai- mõisa kõvikust koos Orava IV uuringuruumiga. Kõrvetaguse peakraavi pikkus on 3,6 km ning see suubub uuringuruumist ~750 m loode pool Ohukotsu jõkke. Ohukotsu jõgi saab alguse Kodila-Linnurabast ning suubub Vardi jõkke (VEE1107500), mis oma- korda Kasari jõkke (VEE1107000) ning sealt voolab vesi Matsalu lahte. Piirkonna sademeid ja temperatuuri on iseloomustatud Orava maardlale lähima, Kuusiku ilmajaama andmetel. Tabelis 7.1.1 on toodud viimase 30 aasta õhutemperatuuri ja sademete keskmised näitajad ning võrdluseks on ära toodud ka Eesti keskmised näitajad samal perioodil. Uuringuala jääb piirkonda, mida iseloomustab Eesti keskmisest kõrgem sademete hulk ja madalamad õhutemperatuurid. Tabel 7.1.1. Õhutemperatuuri ja sademete keskmised näitajad aastatel 1991 - 2020 Kuud Aasta Ilmajaam I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII keskm Keskmine õhutemperatuur (C o) 1991-2020 Kuusiku -3,8 -4,4 -1,1 4,9 10,6 14,7 17,4 16,0 11,3 5,7 1,4 -1,8 5,9 Eesti keskm -3,1 -3,8 -0,6 4,9 10,5 14,8 17,8 16,7 12,2 6,7 2,1 -1,0 6,4 Sademete hulk (mm) 1991-2020 Kuusiku 58 43 40 38 43 77 73 90 62 80 66 63 730 Eesti keskm 49 39 35 34 42 70 67 81 58 72 61 53 662 OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 31 66,6 Orava IV uuringuruum Illesoo Kõrvetaguse raba Konnaveski jõgi Joonis 7.1.1. Piirkonna hüdrograafiline võrk. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 32 7.2. Hüdrogeoloogiline üldiseloomustus Orava IV uuringuruum paikneb Alam-Siluri ladestiku Juuru lademe avamusalal. Kasuliku kihi moodustavad Tamsalu ja Varbola kihistu lubja- ja dolokivid. Kasuliku kihi lamamiks on Varbola kihistu alumises osas lasuvad sagedaste mergli vahekihtidega lubja- ja dolokivid. Maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi moodustavad siin Juuru lademe Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosas lasuvad karbonaatkivimid (Siluri- Ordoviitsiumi veekompleks, Juuru veekiht). Varbola kihistu on alumises osas savikas, moodustades tingliku (suhtelise) veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi veekompleksi vahel. Lubjakivi katvad purdsetted, paksusega kuni 4,5 m, on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta. Orava IV uuringuruumi veetase on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Põhiline toitumine toimub kevad-sügisesel perioodil, st lumesulamise ajal (märts - aprill) ja sügis- perioodil (oktoober - november). Suvised sademed kuluvad suures osas aurumisele ja pindmisele äravoolule. Rapla kaardilehe (6314) hüdrogeoloogilise kaardistamise and- meil võib põhjavee taseme muutuste amplituud aasta lõikes ulatuda 1 - 2 m, harvem 3 meetrini (Männik jt, 2020). Põhjaveevoolu liikumise üldine suund on Lääne-Eesti madalikule. Orava IV uuringuruumi põhjavee tase jäi mõõdetuna veebruaris (04.02.2021) 1,5 - 7,2 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgustele 48,8 - 49,6 m, järgides maapinna reljeefi. Põhjavesi liigub Kõrvetaguse peakraavi suunas (joonis 7.2.1). Veetase kraavis jäi 46,55 m abs kõrgusele (26.03.2021). Põhjavee taseme samakõrgusjoonte plaani koosta- misel aluseks võetud andmed on esitatud tabelis 7.2.1. Kasutatud on ka 2015. a (Kukk jt, 2015) ja 2019. a (Kask, 2019) uuringu andmeid. 2015. a mõõdeti veetasemeid puuraukudes kolme kuu vältel (tabel 7.2.1). Hüdroisohüpside plaani koostamisel kasutati 22.02.2015 mõõdetud veetasemeid, mis ajaliselt sobituvad käesoleva töö mõõtmisajaga (04.02.2021). 2015. a kolme kuu vältel (veebruari lõpp kuni aprilli keskel) tehtud veetasemete mõõtmiste andmetel oli veetasemete muutus ~1 m. Põhjavee- kogumite 2018. a seire andmetel on Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumi veetaseme muutuste aastane amplituud 1 - 1,9 m ja ka hüdrogeoloogilise kaardistamise mõõdus 1 : 50 000 seletuskirjas on põhjavee taseme kõikumist kirjeldatud 1 - 2 m aastas (Männik jt, 2020). Orava IV uuringuruumi põhjavee keskmise taseme leidmisel kasutati puuraukude andmeid valikuliselt, arvestades sellega, et andmepunktid oleks pindalaliselt jaotunud ühtlaselt (vastavad puuraugud on tähistatud joonisel ja tabelis). Põhjavee keskmine tase jääb 49,4 m abs kõrgusele. Antud näitaja on võetud aluseks veealuse varu arvutamisel, samuti kogu varu arvutuse lamamipinna määramisel, mis kooskõlastatult tellijaga on antud keskmisest veetasemest 7 m sügavamale. Piirkonna veevarustusallikana kasutatakse peamiselt Silur-Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett. Piirkonna sügavamad puurkaevud on rajatud Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksi. 2015. a uuringu aruandes (Kukk jt, 2015) on esitatud ülevaatlik joonis registrisse kantud puuraukude paiknemise kohta, mis on ära toodud ka käesolevas aruandes (joonis 7.2.2). Puurkaevude registri andmetel on Siluri-Ordo- viitsiumi põhjaveekogumi kaevude sügavus 10 - 70 m ja nende erideebit jääb valdavalt vahemikku 0,1…0,7 l/s×m. Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumisse on rajatud üks 210 m sügavune puurauk Ohukotsu külas ning Kambrium-Vendi põhjaveekogu- misse rajatud kolm ~300 m sügavust puurauku Kõrvetaguse ja Varbola külas. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 33 Tabel 7.2.1. Põhjavee tasemed Orava maardla puuraukudes Koordinaadid Veetase, m Puuraugu sügavus abs mõõtmise nr X Y Z maapinnast kõrgus aeg Kukk jt, 2015 (EGF 8680) PA 1/15 6539621,50 529211,97 55,22 5,3 49,92 22.02.2015 55,22 6,0 49,22 22.03.2015 55,22 5,85 49,37 18.04.2015 PA 2/15 6538946,71 529075,35 56,88 5,2 51,68 22.02.2015 56,88 4,95 51,93 22.03.2015 56,88 4,95 51,93 18.04.2015 PA 3/15 6539183,89 529211,66 58,63 6,2 52,43 22.02.2015 58,63 6,2 52,43 22.03.2015 58,63 6,1 52,53 18.04.2015 PA 4/15 6539127,36 529470,72 55,90 6,3 49,60 22.02.2015 55,90 6,5 49,40 22.03.2015 55,90 6,4 49,50 18.04.2015 PA 5/15 6539222,73 528894,72 58,55 6,4 52,15 22.02.2015 58,55 6,3 52,25 22.03.2015 58,55 6,25 52,30 18.04.2015 PA 6/15 6539034,88 529274,45 59,61 8,1 51,51 22.02.2015 59,61 7,2 52,41 22.03.2015 59,61 7,2 52,41 18.04.2015 PA 7/15 6539605,90 529098,88 59,16 8,8 50,36 22.02.2015 59,16 9,75 49,41 22.03.2015 59,16 9,6 49,56 18.04.2015 PA 8/15 6539414,29 529054,08 58,07 7,5 50,57 22.02.2015 58,07 8,55 49,52 22.03.2015 58,07 8,4 49,67 18.04.2015 PA 9/15 6539371,65 529347,98 56,47 4,9 51,57 22.02.2015 56,47 4,6 51,87 22.03.2015 56,47 4,7 51,77 18.04.2015 Kask, 2019 (EGF 9117) PA 1/19 6540055,86 529173,15 52,50 3,0 49,50 11.05.2018 PA 2/19 6539968,70 529010,15 56,30 4,9 51,40 22.10.2018 PA 3/19 6540336,79 529051,20 51,90 3,3 48,60 23.10.2018 PA 4/19 6540098,58 529398,69 49,50 1,0 48,50 23.10.2018 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 2,8 48,10 23.10.2018 PA 6/19 6540074,94 529305,09 51,40 1,9 49,50 24.10.2018 PA 7/19 6540240,90 528865,45 54,90 2,0 52,90 25.10.2018 PA 8/19 6539868,60 529122,62 55,60 3,9 51,70 01.11.2018 Käesolev töö, 2021 PA 1/21 6539579,69 529307,87 56,70 7,1 49,60 04.02.2021 PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 7,2 49,16 04.02.2021 PA 3/21 6539420,01 529648,90 50,27 1,5 48,77 04.02.2021 PA 4/21 6539688,86 529525,51 50,59 1,8 48,79 04.02.2021 karjäär 6539541,15 529238,00 49,93 26.03.2021 Keskmine 49,4 vastavaid andmeid on kasutatud Orava IV uuringuruumi põhjavee keskmise 49,60 taseme arvutamisel OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 34 Joonis 7.2.1. Orava maardla põhjavee taseme samakõrgusjoonte plaan. Plaani koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendust. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 35 m ORAVA IV UURINGURUUM Joonis 7.2.2. Tarbepuurkaevude paiknemise plaan (Kukk jt, 2015) OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 36 7.3. Mõju põhja- ja pinnavee kvaliteedile Joonisel 7.2.2 on näha, et ümbruskonna puurkaevud ei jää Orava maardla mõjupiir- konda, paiknedes enamasti kõrgema reljeefiga aladel ning jäädes maardla põhjavee liikumise suunast kõrvale. Kasutades veealust kaevandamist karjäärist vett välja pumpa- mata, ei teki kaevevälja ümber ka veetaseme alanduslehtrit. Uuringuloa omanikul, OÜ-l Aigren on veealuse karbonaatkivimi kaevandamise kogemus – taolist kaevanda- mistehnoloogiat praktiseeritaks kagu Eestis paiknevas Marinova dolokivikarjääris, kus kivi raimatakse puur-lõhketöödega. Kasutades lõhketöödel veekindlaid ja vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Reostusoht pinna- ja põhjaveele võib tekkida karjäärimasinate avarii korral kui kütus ja/või õli satub läbi karbonaatkivimites olevate lõhede ja pragude põhjavette. Karjäärimasinate avariide ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja hooldada selleks ette nähtud hooldusplatsil, kus peavad olema õli kogumise ja tõrje vahendid. Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik vältida pinna- ja põhjavee reostumist. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 37 8. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED JA KAEVANDAMISE KESKKONNAMÕJU ESIALGNE HINNANG Kaevandamise mäetehnilised tingimused on suhteliselt head, keerulisemaks muudab kaevandamise asjaolu, et lääneosas lasub ehituskivi kogumahus allpool põhjavee taset. Alale on juurdepääs Tallinn-Pärnu-Ikla maanteelt lähtuva Vaimõisa-Ohukotsu teelt hargneva Pendi või ka Orava tee kaudu. Riigimaantee jääb uuringuruumist ligikaudu 3,5 km edela poole. Maavara kaevandamise korral tuleb koorida kattekiht. Esmalt kaevandatakse ala lääneosas lasuv ehituskruus, mille katendiks on 0,2 - 0,5 m paksune kasvukiht. Ehitus- kruusa paksus on 1,4 - 2,1 m ja see lasub kogumahus põhjavee tasemest kõrgemal. Ehituskivi kaevandamisel on lisaks vaja koorida ka ehituskruusa lamamisse ja aluspõhja lasumisse jääv moreenikiht, mille paksus lääneosas on kuni 2,3 m ja väheneb idaosas kuni 0,1 meetrini. Kasvukiht ja moreen ladustatakse eraldi. Ehituskivi varu paikneb valdavalt põhjavee tasemest allpool. Sarnaselt Orava lubjakivi- karjääriga ja taotletava Orava III lubjakivikarjääriga toimuks kaevandamine ilma veetaset alandamata, mille osas on uuringu tellijal, OÜ-l Aigren, pikaajaline kogemus kivimite väljamisel Marinova dolokivikarjääris. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maa- vara. Kivimi raimamine toimub puur-lõhketöödega. Veealuse varu lõhkamine toimub vee all ning kobestatud kivim tõstetakse karjääri põhjale nõrguma. Kirjeldatud tehno- loogiat on Marinova dolokivikarjääris kasutatud juba 10 aastat. Senine kaevandamine ja kaevandamise loa täiendava tingimusena seatud põhjavee seire on näidanud, et põhjavee tase pole alanenud ja põhjavee kvaliteet pole halvenenud. Lõhatud lubjakivi töötle- miseks kasutatakse purustit ja sõelurit. Töödeldud lubjakivi laetakse ekskavaatori või kopplaaduriga kallurile ning tarnitakse tarbijale. Kaevandamise loa taotluse koostamise etapis käsitletakse kaevandamise tehnoloogiat detailsemalt. Karjääri rajamiseks koostatakse vastav projekt. Orava IV uuringuruum ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega muu looduskaitselise piiranguga alal. Lähim looduskaitseliste piirangutega ala jääb ~500 m kaugusele läände (Vardi looduskaitseala, keskkonnaregistrikood KLO1000156). Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi loometsakooslusi ning loodusmetsade (9010*) ja vanade laialehiste metsade (9020*) elupaigatüüpe. Kaevandamine Orava IV uuringu- ruumi teenindusalal ei mõjutaks negatiivselt Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärke. Uuringuruumi teenindusala lähedusse jäävad II kategooria kaitsealuste liikide Thesium ebracteatum (linalehik, püst-; keskkonnaregistri kood KLO9300497) ja Thesium ebracteatum (püst-linalehik; keskkonnaregistri kood KLO9336082) kasvukohad. Kuna maavara kaevandamise korral veetaset ei alandata, siis puudub mõju liikide leiukohale. Nagu eelnevalt öeldud, toimuks kaevandamine põhjavee taset alandamata. Sel juhul puudub ka mõju piirkonnas kujunenud veerežiimile. Kaevadamise tagajärjel tekkiv veekogu oleks kinnine ning kaevandamisega tekkiv heljumi hulk ei mõjuta piirkonna vee kvaliteeti. Kasutades lõhkamisel vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Lähimad elamud jäävad uuringuruumi teenindusalast ~0,9 km kaugusele. Tulevase OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 38 karjääri ja elamute vahelisele alale jääks suures osas mets. Orava IV uuringuruumist vahetult põhjas paikneva Orava III lubjakivikarjääri mäeeraldise taotlemisel tehti välisõhu mõjuhinnang, mille andmeil kavandatava tegevusega ei ületata müra piirnormi tootmisterritooriumist väljaspool. Samuti ei levi müra olulisel määral lähimate maja- pidamisteni, mistõttu ei ole ette näha olulist mürataseme tõusu kavandtava tegevuse realiseerumisel antud asukohas. Lõhketöid teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Ammendatud kaevealale kujuneb ligikaudu 7 m sügavune veekogu, mida tulevikus võib kasutada puhke-, kalamajanduse või muul eesmärgil. Põhjavee eeldatav tase pärast maa- vara ammendamist jääb ligikaudu 49,4 m abs tasemele. Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse korrastamisprojekti alusel, mille koostamisel lähtutakse Keskkonnaameti, kohaliku omavalitsuse ja maaomaniku poolt esitatud tingimustest. Korrastamisprojekti koostamisel leitakse karjääri korrastamiseks läbimõeldult mõistlikud lahendused. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 39 9. VARU ARVUTUS Geoloogilise uuringu tulemusel arvutati Orava IV uuringuruumi varu uuringuruumi teenindusala 12,52 ha pindalal. Uuringuruumi lääneservas paiknev Pendi metsatee, mida kasutatakse karjäärimaterjali väljaveoteena, samuti juurdepääsuteena maavaldustele, jäetakse varu arvutusest välja. Sarnaselt Orava II kruusakarjääri mäeeraldisega jäetakse Pendi metsateele tee servast ~4 m laiune kaitsetervik, see tähendab, et uuringuruumi lääneservas järgib varu kontuur Orava II kruusakarjääri mäeeraldise piiri. Orava kruusamaardlas põhimaavaraks oleva ehituskruusa täiendav varu arvutati uuringuruumi lõunaosas ühes plokis (plokk 11). Ehituskruusa aktiivse tarbevaruna arvel oleva ploki 3 kvaliteeti ümber ei hinnatud ja varu ümber ei arvutatud – ploki 3 varu jääb keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaruna ja selle maht maavara varude koondbilansi järgi on 53 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus kaevandamisloa taotluse seletuskirja järgi on 1,62 m. Kaasnevaks maa- varaks on madalamargiline ehituslubjakivi, mille varu arvutati ühes plokis (plokk 12). Plokkide numeratsiooni jätkatakse Orava maardlas arvel olevatest plokkidest. Samuti on käesoleva töö käigus korrastatud Orava maardlas arvel olevaid varusid, mida selgitatakse detailsemalt allpool. Maavaravaru ja katendi mahud ning plokkide pindalad on arvutatud arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i. Mahtude arvutamiseks on kasutatud sama programmi abil koostatud kolmemõõtmelisi mudeleid: - maapinna mudel – kasutatud on alal 2021. a märtsis teostatud topograafilise mõõdistamise andmeid; - kasuliku kihi lasumi mudel – nii kruusa kui ka lubjakivi puhul on kasutatud alale jäävate ja seda ümbritsevate puuraukude ja kaevandite andmeid, mis on ära toodud puuraukude kataloogis (lisa 2); - varu arvutuse lamami mudelit: kruusa puhul on lamami modelleerimisel kasutatud puuraukude ja kaevandite andmeid, lubjakivil on varu arvutuse lamamiks horisontaaltasapind 42,4 m abs kõrgusel. Uuringuvõrk koos varasemate uuringute puuraukudega on kruusa puhul ~100 m ja lubjakivi puhul ligikaudu 300 m, puursüdamik on kogupaksuses proovitud, puursüdamik on esinduslik, hindamaks lubjakivi varu tarbevaru kategoorias. Kuna varu arvutuse alal puuduvad keskkonnakaitselised ja taristust tulenevad piirangud, esitatakse varu kinnitamiseks aktiivse tarbevaruna. Ploki koordinaadid on kantud graafilisele lisale 1. Varu arvutus on esitatud lisas 14. Varu esitatakse kinnitamiseks seisuga 01.04.2021. a. Varu arvutus tugineb järgmistel materjalidel: - varu arvutuse plaan M 1 : 2000 (gr lisa 1/2); - geoloogilised läbilõiked (gr lisa 2/2); - puuraukude kirjeldused (lisa 4); - laboratoorsete katsete andmed (lisad 5…12); - katte- ja kasuliku kihi paksused (lisa 13); - mahtude arvutused arvutiprogrammis Bentley PowerCivil for Baltics V8i (lisa 14). OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 40 9.1. Ploki 11 aT varu arvutus Ploki 11 maavaraks on ehituskruus. Ploki 11 pindala on 0,56 ha. Kasuliku kihi paksus on 1,6 - 2,1 m. Kasuliku kihi lasumiks on kasvukiht. Ploki 11 lasumipind jääb ~54,7 - 56,2 m abs kõrgusele. Kasuliku kihi lamamiks on moreen. Ploki 11 lamamipind jääb ~55 - 52,6 m abs kõrguste vahele langusega ida suunas. Ploki 11 aT ehituskruusa varu on 11 tuh m3 ning kasuliku kihi keskmine paksus: 11 tuh m3 / 0,56 ha = 1,9 m. Ehituskruusa varu on kogumahus veepealne. Ploki 11 katendiks on kasvukiht, mille maht on 2 tuh m3 ning selle keskmine paksus on: 2 tuh m3 / 0,56 ha = 0,4 m. 9.2. Ploki 12 aT varu arvutus Ploki 12 maavaraks on madalamargiline ehituslubjakivi. Ploki 12 pindala on 12,52 ha ning see jääb osaliselt plokkide 3 ja 11 lamamisse. Kasuliku kihi paksus jääb ligikaudu 6,5 - 11,5 m vahemikku. Ploki 12 lasumiks on aluspõhja pealispind, mis jääb mudeli andmeil 49 - 53,5 m abs kõrguste vahemikku langusega ida suunas (gr lisa 1/2). Kuna mäetehniliselt on kaevan- damisel lihtsam järgida ühte püsivat taset, on ploki lamamiks võetud horisontaaltasapind abs kõrgusel 42,4 m, s.o pind, mis jääb uuringuaegsest (04.02.2021) põhjavee kesk- misest tasemest 7 m madalamale. Ehkki uuringuruumi lääneosas ei võimaldanud lubatud 12 meetrine uuringusügavus nimetatud abs kõrguseni puurida, siis idapoolsete puur- aukude põhjal võib eeldada, et Varbola kihistu kivim on antud tasemeni kvaliteetne kogu uuringuruumi piires. Sellele annavad kinnitust ka Orava III uuringuruumi geoloogilise uuringu andmed. Kuna veealuse kaevandamise korral ei oleks kirjeldatud ~2 - 2,5 m paksust kihti võimalik uuringuruumi lääneosas hilisemalt iseseisvalt uurida ja ka kaevan- dada, on see maavara ratsionaalset kasutamist silmas pidades mõistlik praegu arvata maavara ploki koosseisu. Ploki 12 madalamargilise ehituslubjakivi varu on 1070 tuh m3 ning kihi keskmine paksus: 1070 tuh m3 / 12,52 ha = 8,5 m. Sealhulgas veealust varu 876 tuh m3, keskmise paksusega 7,0 m. Ploki 12 katendiks on kasvukiht, kruusliiv ja moreen, mille kogumaht on 307 tuh m3 sealhulgas: - kasvukihti 40 tuh m3, millest 10 tuh m3 jääb samas plokkide 3 ja 11 katendisse; - kruusliiva ja moreeni kokku 266 tuh m3, millest 64 tuh m3 moodustab plokkide 3 ja 11 ehituskruusa varu. Kattekihi keskmine paksus on 2,5 m (307 tuh m3 / 12,52 ha), sealhulgas kasvukihil 0,4 m. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 41 Maa-ametile esitatakse täiendavalt kinnitamiseks Orava kruusamaardla varu järgmiselt (seisuga 01.04.2021): - ehituskruusa aktiivset tarbevaru 0,56 ha pindalal 11 tuh m3 (plokk 11, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 12,52 ha pindalal 1070 tuh m3 (plokk 12, osaliselt ploki 3 ja 11 lamamis, sealhulgas 876 tuh m3 veealune). Tabel 9.1. Varu arvutuse koondtabel seisuga 01.04.2021 Katendi maht, sh kasvukiht, Maavaravaru, Ploki nr, Maavara tuh m3 / keskmine tuh m3 / keskmine tuh m3 / keskmine pindala nimetus paksus, m paksus, m paksus, m 11 aT, ehituskruus 2 / 0,4 2 / 0,4 11 / 1,9 0,56 ha 12 aT, madalamargiline 307* / 2,5 40** / 0,4 1070 / 8,5 12,52 ha ehituslubjakivi * - sisaldab plokkide 3 ja 11 ehituskruusa varu 64 tuh m3 ** - sisaldab plokkide 3 ja 11 katendit 10 tuh m3 9.3. Orava maardla arvel olevate plokkide korrastamine Lisaks uute maavaravarude arvele võtmisele korrastatakse ka juba arvel olevaid Orava maardla varusid. 9.3.1. Plokk 7 aT Plokk 7 on arvel ehituskruusa aktiivse tarbevaruna. Varu arvutusest jäeti välja Pendi metsatee ja selle 4 m laiune kaitsetervik, kuna antud tee on kasutuses karjääri väljaveo- teena ja ka ligipääsuna maavaldustele. Praegu on seal aga arvel ehituskruusa aktiivne tarbevaru plokis 7. Kuna tee peaks säilima, siis tehakse ettepanek ploki 7 varu maha kanda nii Orava IV uuringuruumiga kattuvas osas kui ka sellest väljajääval osal ehk plokk 7 idapoolne lahustükk tervikuna (ei ole mõistlik jätta väikesepindalalist ploki osa Orava IV uuringuruumist väljaspool, mis jääb valdavalt tee ja selle kaitseterviku alla). Plokk 7 jääb alles maardla lääneservas, Orava lubjakivikarjäärist vahetult läänes. Ploki 7 pindala on 1,76 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on registrikaardi andmeil 1,9 m. Ploki 7 ehituskruusa aktiivne tarbevaru on: 1,9 m × 1,76 ha = 33 tuh m3. Ploki 7 kasutusala on hinnatud keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel. 9.3.2. Plokk 2 P Plokk 2 on arvel ehituslubjakivi prognoosvaruna. Käesolevaga tehakse ettepanek kanda plokk 2 maha Orava IV uuringuruumi teenindusalaga kattuvas osas, samuti ka plokkide 4, 5 ja 6 ning kinnitamiseks esitatava ploki 12 vahelisel alal. Viimane jääb sarnaselt plokiga 7 valdavalt Pendi metsatee alla ja selle kaitsetervikusse. Ploki 2 uus pindala on 33,84 ha. Kasuliku kihi keskmine paksus on 14,5 m. Ploki 2 ehituslubjakivi prognoosvaru on: 14,5 m × 33,84 ha = 4907 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 42 10. KOKKUVÕTE Geoloogiline uuring tehti OÜ Aigren tellimisel. Orava IV uuringuruum teenindusala pindalaga 12,71 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Orava (50401:005:0056). Töö eesmärgiks oli uurida maaüksusel lasuvaid maavarasid ja nende kvaliteeti detailsusega, mis lubab hinnata maavara aktiivse tarbevaruna ning võimaldab hiljem taotleda alale maavara kaevandamisluba. Tööde käigus rajati uuringuruumi 5 puurauku sügavusega kuni 12 m. Võeti kokku 11 proovi killustiku purunemis- ja külmakindluse määramiseks, 8 proovi kivimi keemilise koostise analüüsiks ja 3 proovi kvaternaarisetete lõimise määramiseks. Väljasõelutud kruusast moodustati koondproov, millel määrati killustiku purunemiskindlus LA katsel. Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Alam-Siluri Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistu ülaosas lasuva lubjakiviga, mis kagunurgas on kogu uuritud läbilõikes dolomiidistunud. Uuringuruumi lääneservas võib väikeses paksuses esineda ka Raikküla lademe Raikküla kihistu lubjakivi. Maavaraks on ka limnoglatsiaalse geneesiga kruusliiv, mis lasub ainult uuringuruumi lääneosas. Töö tulemusena arvutati varu uuringuruumi teenindusala 12,52 ha pindalal. Ehitus- kruusa täiendav varu arvutati uuringuruumi lõunaosas ühes plokis (plokk 11), milles osakeste ≥31,5 mm sisaldus on keskmiselt 47,7%, <0,063 mm sisaldus keskmiselt 10,6 % ja LA tegur 33. Ploki pindala on 0,56 ha ja ehituskruusa varu 11 tuh m3. Kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1,9 m. Ploki 3 kvaliteeti ümber ei hinnatud ja varu ümber ei arvutatud – ploki 3 varu jääb keskkonnaministri 26.05.2005. a määruse nr 44 alusel arvele ehituskruusa aktiivse tarbevaruna ja selle maht maavara varude koondbilansi järgi on 53 tuh m3. Lubjakivi varu arvutati ühes plokis (plokk 12). Ploki lubjakivist valmistatud killustiku LA tegur on keskmiselt 32 (kategooria LA35), külmakindlus keskmiselt 2,2% (kategooria F4), vastates madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. Ploki pindala on 12,52 ha, madalamargilise ehituslubjakivi varu on 1070 tuh m3, kasuliku kihi keskmine paksus on 8,5 m. Lubjakivi varu arvutati abs kõrguseni 42,4 m – põhjavee keskmisest tasemest 7 m sügavamale. Põhjavee tase jääb keskmiselt 49,4 m abs kõrgusele. Maa-ametile esitatakse kinnitamiseks täiendavalt Orava kruusamaardla varu järgmiselt (seisuga 01.04.2021): - ehituskruusa aktiivset tarbevaru 0,56 ha pindalal 11 tuh m3 (plokk 11, kogumahus veepealne); - madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 12,52 ha pindalal 1070 tuh m3, sealhulgas veealust varu 876 tuh m3 (plokk 12, osaliselt plokkide 3 ja 11 lamamis). Samuti korrigeeriti Orava maardla ehituskruusa ploki 7 aT ja ehituslubjakivi ploki 2 P kontuuri ja varusid. OÜ Inseneribüroo STEIGER Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 43 11. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Brutus, A., J. Jänes, J., 1985. Aruanne ehituslubjakivide otsingutest Rapla rajoonis. MN Eesti NSV Geoloogia Valitsus. Keila, 1985. EGF 4145. 2. Kajak, M., Korbut, S., 1990. Orava ja Pajaka kruusliivamaardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas. TK Eesti Geoloogia. Keila, 1990. EGF 4411. 3. Kask, A., 2019. Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis. AS TREV-2 Grupp. Tallinn, 2019. EGF 9117. 4. Kukk, M., 2019. Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 30.09.2019. a). Mäebüroo Nord OÜ. Tallinn, 2019. EGF 9306. 5. Kukk, M., Jassik, E., 2015. Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2014. a). Mäebüroo Nord OÜ. Tallinn, 2015. EGF 8680. 6. Männik, M., Vahtra, T., Raidla, V., Polikarpus, M., Habicht, H.-L., 2020. Seletuskiri Rapla (6314) ja Järvakandi (6312) hüdrogeoloogilistele ja põhjavee kaitstuse kaartidele M 1:50 000. Eesti Geoloogiateenistus. Rakvere 2020. EGF 9350. 7. Sinisalu, R., Türk, M., Kajak, M., Jõgi, V., 1984. Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. MN Eesti NSV Geoloogia Valitsus. Keila, 1984. EGF 4081. 8. Sinisalu, R., 2017. Orava II kruusakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise loa taotluse seletuskiri. 9. Suuroja, K., Kaljuläte, K., Mardim, T., Morgen, E., Ploom, K., Karimova, M., Vahtra, T., Veski, A., Shtokalenko, M., 2017. Baaskaardi Rapla (6314) lehe geoloogilise kaardikomplekti koostamine ja digitaalse andmebaasi loomine. Seletuskiri (vahearuanne). OÜ Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn, 2017. EGF 8830.  LISA 1 44 Geoloogilise uuringu luba Loa nr Rapm-105 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Aigren Registrikood / Isikukood 10853367 Postiaadress Räpina mnt 22b, Võru linn, Võru maakond Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi OÜ Inseneribüroo STEIGER Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Uuringuruumi andmed Nimetus Orava IV uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 12.71 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0502 Märjamaa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Orava Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 585 Maavara Muu maavara Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid Hinnangulise maavara ühik Kruus, ehituskruus 0 tuh m³ Kruus, täitepinnas 0 tuh m³ Lubjakivi, kõrgemargiline 0 tuh m³ Lubjakivi, madalamargiline 0 tuh m³ Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 12 Puuraukude arv 10 Uuringukaeveõõnte arv 15 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd laboratoorsed uuringud, topo-geodeetiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet Asutuse registrikood 70008658 Asutuse aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse periood  45 Loa versiooni kehtima hakkamise kpv 22.01.2021 Lõppemise kpv 19.09.2021 Täiendavad tingimused puuduvad  Orava IV uuringuruumi (luba Rapm-105) puuraukude ja kaevandite kataloog Koordinaadid Kvaternaar, m Alus- Raikküla lade Juuru lade Veetase, m Proovid Pa sh põhja S1rk S1tm süg abs mõõtmise nr int S1vr Pa nr süg, kasvu- kruusliiv mo- lasum pak- la- S1tmK S1tmT maap aeg LISA 2 X Y Z kokku m kiht, lasum paks lamam reen, abs, sus mam pak- lamam pak- lamam pak- lamam paks paks m abs sus abs sus abs sus* abs PA 1/21 6539579,69 529307,87 56,70 12,0 4,5 0,5 56,20 1,8 54,40 2,2 52,20 0,0 3,8 48,40 2,6 45,80 1,1 44,70 7,1 49,60 04.02.2021 1-1L 0,5-2,3 1-1KL…1-3KL 4,5-12,0 PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 12,0 3,7 0,5 55,86 1,6 54,26 1,6 52,66 0,0 3,5 49,16 2,8 46,36 2,0 44,36 7,2 49,16 04.02.2021 2-1L 0,5-2,1 2-1KL...2-3KL 3,7-12,0 2-1K...2-4K 3,7-12,0 PA 3/21 6539420,01 529648,90 50,27 9,8 1,2 0,3 0,0 0,9 49,07 0,0 0,6 48,47 2,6 45,87 5,4 40,47 1,5 48,77 04.02.2021 3-1KL…3-3KL 1,2-9,8 3-1K…3-4K 1,2-9,8 PA 4/21 6539688,86 529525,51 50,59 8,4 0,4 0,3 0,0 0,1 50,19 0,0 0,7 49,49 2,8 46,69 4,5 42,19 1,8 48,79 04.02.2021 4-1KL…4-3KL 0,4-8,4 PA 5/21 6539361,87 529516,40 55,06 3,9 3,9 0,4 54,66 2,1 52,56 1,4 51,16 0,0 kuiv 04.02.2021 5-1L 0,4-2,1 Kask, 2019; EGF 9117 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 12,5 0,4 0,3 0,0 0,1 50,50 0,0 0,0 3,9 46,60 8,2 38,40 2,8 48,10 23.10.2018 5-1…5-3 0,4-12,4 K51…K53 0,4-12,4 5-1…5-5 0,4-12,4 PA 8/19 6539868,60 529122,62 55,60 11,0 1,6 0,2 0,0 1,4 54,00 0,0 4,6 49,40 4,3 45,10 0,5 44,60 3,9 51,70 01.11.2018 8-2…8-4 4,0-10,3 K81…K82 1,6-10,3 8-1…8-6 1,6-10,5 Kukk, 2019; EGF 9306 Š-5/19 6539366,78 529308,43 56,66 1,2 1,2 0,4 56,26 0,8 55,46 0,0 55,46 kuiv 15.05.2019 Š-6/19 6539299,14 529380,18 56,74 1,9 1,9 0,0 56,74 1,9 54,84 0,0 54,84 kuiv 15.05.2019 6-1 0,0-1,9 Š-7/19 6539211,57 529434,65 56,31 2,1 2,1 0,0 56,31 2,1 54,21 0,0 54,21 kuiv 15.05.2019 Kukk, M., Jassik, E., 2015; EGF 8680 PA 1/15 6539621,50 529211,97 55,22 12,0 0,0 0,0 0,0 0,0 55,22 2,1 53,12 3,9 49,22 3,0 46,22 3,0 43,22 5,3 49,92 22.02.2015 K1…K5 0,0-12,0 2; 4 2,1-9,0 PA 9/15 6539371,65 529347,98 56,47 8,0 3,1 0,4 56,07 0,6 55,47 2,1 53,37 0,0 4,6 48,77 0,3* 48,47 4,9 51,57 22.02.2015 27 3,0-7,7 Š 1/15 6539368,66 529348,47 56,43 3,1 3,1 0,4 56,03 0,6 55,43 2,1 53,33 kuiv 05.08.2014 Š 2/15 6539243,78 529414,14 56,54 2,2 2,2 0,5 56,04 1,7 54,34 0,0 54,34 kuiv 05.08.2014 Š 22/15 6539460,45 529290,18 56,96 1,6 1,6 0,0 56,96 1,6 55,36 0,0 55,36 kuiv 06.08.2014 Kajak, M., Korbut, S., 1990; EGF 4411 PA 5/90 6539271,77 529417,01 56,81 3,0 3,0 0,3 56,51 1,4 55,11 1,3 53,81 kuiv 40 0,3-1,7 PA 6/90 6539465,87 529311,34 57,08 3,0 3,0 0,2 56,88 1,4 55,48 1,4 54,08 kuiv 41 0,2-1,6 PA 8/90 6539582,01 529249,89 57,43 3,0 3,0 0,2 57,23 1,6 55,63 1,2 54,43 kuiv 43 0,2-1,8 PA 9/90 6539585,85 529378,36 55,27 4,5 4,5 0,2 55,07 2,0 53,07 2,3 50,77 kuiv 44; 45 0,2-2,2 PA 31/90 6539426,76 529464,00 55,73 2,5 2,5* 0,3 55,43 1,7 53,73 0,5* kuiv 58 0,3-2,0 46 *- kiht jätkub S1rk - Raikküla kihistu; S1tm - Tamsalu kihistu; S1tmK - Karinu kihistik; S1tmT - Tammiku kihistik; S1vr - Varbola kihistu Koostas T. Tuuling LISA 3 47 Orava IV uuringuruumi (luba Rapm-105) proovide kataloog Füüsikalis-mehaanilised katsetused Proovi Pr intervall, m Purunemiskindlus Külmakindlus Pa nr X Y Z nr alates kuni pikkus LA, frakts F, frakts % mm % mm PA 1/21 6539579,69 529307,87 56,70 1-1KL 4,5 8,3 3,8 35 10/14 4,2 8/16 PA 1/21 6539579,69 529307,87 56,70 1-2KL 8,3 10,9 2,6 33 10/14 1,5 8/16 PA 1/21 6539579,69 529307,87 56,70 1-3KL 10,9 12,0 1,1 28 10/14 1,7 8/16 PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 2-1KL 3,7 7,2 3,5 32 10/14 3,0 8/16 PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 2-2KL 7,2 10,0 2,8 33 10/14 2,4 8/16 PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 2-3KL 10,0 12,0 2,0 29 10/14 2,5 8/16 PA 3/21 6539420,01 529648,90 50,27 3-1KL 1,2 4,4 3,2 34 10/14 2,8 8/16 PA 3/21 6539420,01 529648,90 50,27 3-2KL 4,4 7,9 3,5 33 10/14 2,2 8/16 PA 3/21 6539420,01 529648,90 50,27 3-3KL 7,9 9,8 1,9 31 10/14 5,7 8/16 PA 4/21 6539688,86 529525,51 50,59 4-1KL 0,4 3,9 3,5 34 10/14 1,9 8/16 PA 4/21 6539688,86 529525,51 50,59 4-2KL 3,9 8,4 4,5 29 10/14 1,5 8/16 PA 1/21 6539579,69 529307,87 56,70 1-1L 0,5 2,3 1,8 PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 1-2L 0,5 2,1 1,6 33 10/14 PA 5/21 6539361,87 529516,40 55,06 5-1L 0,4 2,5 2,1 PA 1/15 6539621,50 529211,97 55,22 2 2,1 6,0 3,9 31 8/16 PA 1/15 6539621,50 529211,97 55,22 4 6,0 9,0 3,0 34 8/16 PA 9/15 6539371,65 529347,98 56,47 27 3,0 7,7 4,7 32 8/16 2,8 8/16 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 5_1 0,4 3,8 3,4 31 10/14 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 5_2 3,8 8,9 5,1 29 10/14 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 5_3 8,9 12,4 3,5 30 10/14 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 K51 0,4 3,8 3,4 0,8 8/16 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 K52 3,8 8,9 5,1 1,8 8/16 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 K53 8,9 12,4 3,5 2,5 8/16 PA 8/19 6539868,60 529122,62 55,60 8_2 4,0 6,0 2,0 31 10/14 PA 8/19 6539868,60 529122,62 55,60 8_3 6,0 8,7 2,7 31 10/14 PA 8/19 6539868,60 529122,62 55,60 8_4 8,7 10,3 1,6 33 10/14 PA 8/19 6539868,60 529122,62 55,60 K81 1,6 6,0 4,4 2,1 8/16 PA 8/19 6539868,60 529122,62 55,60 K82 6,0 10,3 4,3 1,2 8/16 Koostas T. Tuuling  48 Keemiline analüüs Pa Proovi Pr intervall, m Sisaldus, % X Y Z nr nr alates kuni pikkus CaO MgO l.j. PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 2-1K 3,7 5,1 1,4 43,30 4,11 11,81 PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 2-2K 5,1 7,2 2,1 47,09 3,56 4,58 PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 2-3K 7,2 10,0 2,8 46,58 4,15 6,19 PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 2-4K 10,0 12,0 2,0 47,73 2,66 8,15 PA 3/21 6539420,01 529648,90 50,27 3-1K 1,2 1,8 0,6 27,82 19,41 6,71 PA 3/21 6539420,01 529648,90 50,27 3-2K 1,8 4,4 2,6 28,81 19,53 4,82 PA 3/21 6539420,01 529648,90 50,27 3-3K 4,4 7,9 3,5 29,56 18,53 7,46 PA 3/21 6539420,01 529648,90 50,27 3-4K 7,9 9,8 1,9 24,84 17,44 18,52 PA 1/15 6539621,50 529211,97 55,22 K1 0,0 2,1 2,1 45,47 8,24 1,74 PA 1/15 6539621,50 529211,97 55,22 K2 2,1 4,2 2,1 48,07 3,99 6,08 PA 1/15 6539621,50 529211,97 55,22 K3 4,2 6,0 1,8 47,59 4,50 5,78 PA 1/15 6539621,50 529211,97 55,22 K4 6,0 9,0 3,0 47,95 5,55 2,90 PA 1/15 6539621,50 529211,97 55,22 K5 9,0 12,0 3,0 50,78 2,48 4,11 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 5-1 0,4 3,8 3,4 49,44 2,03 6,02 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 5-2 3,8 6,4 2,6 49,74 2,02 6,56 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 5-3 6,4 8,9 2,5 49,21 1,79 8,20 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 5-4 8,9 10,8 1,9 50,62 1,38 6,28 PA 5/19 6539892,02 529423,99 50,90 5-5 10,8 12,4 1,6 38,82 3,46 22,48 Koostas T. Tuuling  Purdsetete lõimis Pr intervall, m Osajäägid sõeltel, % Proovi Pa nr X Y Z sõelte avad, mm nr alates kuni pikkus 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063 PA 1/21 6539579,69 529307,87 56,70 1-1L 0,5 2,3 1,8 0,0 5,9 1,9 14,9 8,5 11,2 4,3 4,9 7,3 2,8 4,4 3,3 2,9 3,7 8,0 4,8 2,5 8,7 PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 2-1L 0,5 2,1 1,6 0,0 29,0 4,3 15,5 3,6 7,1 1,9 1,9 3,0 1,5 2,8 2,8 2,4 2,4 3,0 2,5 2,3 14,0 PA 5/21 6539361,87 529516,40 55,06 5-1L 0,4 2,5 2,1 0,0 5,3 3,6 22,7 12,6 14,1 3,8 3,2 3,7 1,5 2,1 1,9 1,8 2,3 5,6 5,5 2,3 8,0 Š-6/19 6539299,14 529380,18 56,74 6-1 0,0 1,9 1,9 0 0 3 9 7 13 6 5 5 4 8 8 7 4 3 3 1 14 Koostas T. Tuuling 49  LISA 4 50 Puuraukude kirjeldused ja fotod (Orava IV uuringuruum, geoloogilise uuringu luba Rapm-105) PUURAUK PA 1/21 Koordinaadid: X 6539579,69; Y 529307,87 Puuritud: 02.02.2021. a Suudme abs kõrgus: 56,70 m Sügavus: 12,0 m Veetase maapinnast: 7,1 m (mõõdetud 04.02.2021. a) Geol. Kihi Kihi Puurimise Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus Pr. int., Fotogra- indeks lasuvus- paksus/ intervall/ m/ feeritud sügavus, südamiku südamiku Pr. nr. vahemik/ m väljatulek, väljatulek, Tule- Fotofaili m/% m mus nimi 0,0-0,5 Q2_s 0,0-0,5 0,5/0,5 Kasvukiht, alumised 0,3 m kruusasegune. foto_1-1 Kruusliiv, hallikaspruun, kruusa (>2 mm) ~70%, vald diam >4 cm, karbonaatne, kulutamata või 1-1L 0,5-2,3 Q1jr_lg 0,5-2,3 1,8/1,8 nõrgalt kulutatud, liivaosa segateraline, kihiti 0,5-2,3 foto_1-1 hallikad savised vahekihid. Int 1,5-1,9 m savikam. Moreen, liivsavi, beežikashall, kohati suured 2,3-2,75 foto_1-1 Q1jr_g 2,3-4,5 2,2/2,2 paetükid sees. Int 3,2-3,9 m oluliselt savikam ja 2,75-4,5 vähema jämepurruga. foto_1-2 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, hall pruunika tooniga (kohati õrnalt lillakas), peenekristalliline, detriidikas, rohekaspruunid mergli vahekihid paksusega kuni 3 1-1KL 1,7/1,5 4,15-6,8 cm, pesades kuni 5 cm, valdavalt keskmisekihiline. 4,5-8,3 4,5-6,2 S1tmK 4,5-6,2 88% 2,3/2,1 5,8 m allpool kivim sinaka tooniga, püriidistunud LA 35 foto_1-2 detriidiga, pruunikashallide mergli 3 cm paksuste F 4,2 vahekihtidega, mõni üksik kavern diam 1 x 1 cm, täidetud kaltsiidi kristallidega. Alumisel piiril ~6 cm paksune mudasööjakäikudega kiht. Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, hall, pisikristalliline, detriidikas, tumeda mergli õhukeste lainjate katkendlike vahekihtidega, 6,2-7,6 foto_1-2 2,1/2,1 6,8-9,8 mis annavad kivimile säbrulise tekstuuri. S1tmK 6,2-8,3 100% 3,0/3,0 Merglikihtide paksus valdavalt kuni 3 mm, pesades 7,6-8,3 kuni 1 cm. Esinevad lausdetriitse lubjakivi kuni 15 foto_1-3 cm paksused vahekihid ja suured stromatopoorid. Alumisel piiril tasane tume disk. Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, hall, detriitne, brahhiopoodide Borealis borealis kodadega, mille sisaldus läbilõikes ebaühtlane, moodustades kohati biomorfseid vahekihte, esineb suuri stromatopoore, 1-2KL 2,6/2,6 stüloliitpindu. Esineb rohekashalli mergli õhukesi 8,3-10,9 8,3-10,9 S1tmT 8,3-10,9 100% vahekihte (kuni paar mm), mis randivad sageli LA 33 foto_1-3 brahhiopoodide kodasid, stromatopoore ja F 1,5 stüloliitpindu. 8,8 m sügavusel rohekaspruuni savimergli 10 cm paksune kiht. Alumine piir litoloogiliselt terav ja esineb disk.  51 Juuru lade, Varbola kihistu Lubjakivi, hall, detriitne, pisikristalliline, mergli lainjate vahekihtidega, mille paksus valdavalt paar 1-3KL 1,1/1,1 9,8-12,0 mm, pesadena kuni 1 cm. Esineb suuri 10,9-12,0 10,9-12,0 S1vr 10,9-12,0 100% 2,2/2,2 stromatopooride kivistisi ja lausdetriitjaid LA 28 foto_1-3 vahekihte. Kihistu ülaosas 10 cm paksune rohkete F 1,7 püriidistunud diskidega peendetriitne kiht, mille keskosa pruunikashall. Ehituskruus intervallis 0,5 - 2,3 m, paksus 1,8 m Madalamargiline ehituslubjakivi intervallis 4,5 - 12,0 m, paksus 7,5 m* * - varu on arvutatud abs kõrguseni 42,4 m ehk sügavuseni 14,3 m (paksus 9,8 m) Lubjakivi väljatulek kasuliku kihi osas 7,3/7,5 – 97%  52 PUURAUK PA 1/21  53 PUURAUK PA 2/21 Koordinaadid: X 6539327,57; Y 529436,19 Puuritud: 02.02.2021. a Suudme abs kõrgus: 56,36 m Sügavus: 12,0 m Veetase maapinnast: 7,2 m (mõõdetud 04.02.2021. a) Geol. Kihi Kihi Puurimise Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus Pr. int., Fotogra- indeks lasuvus- paksus/ intervall/ m/ feeritud sügavus, südamiku südamiku Pr. nr. vahemik/ m väljatulek, väljatulek, Tule- Fotofaili m/% m mus nimi 0,0-0,5 Q2_s 0,0-0,5 0,5/0,5 Kasvukiht, alumised 0,3 m kruusasegune. foto_2-1 Kruusliiv, beežikashall, kruusa (>2 mm) ~70%, vald diam >4 cm, karbonaatne, kulutamata, liivaosa 2-1L 0,5-2,1 Q1jr_lg 0,5-2,1 1,6/1,6 segateraline, oluliselt savikam kui setted 0,5-2,1 foto_2-1 puuraukudes 1 ja 5 ning pigem sarnane moreeniga. 2,1-3,7 Lokaalmoreen, hall, suurte paelahmakatega ja halli foto_2-1 Q1jr_g 2,1-3,7 1,6/1,0 saviga. Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik 2-1KL Lubjakivi, hall pruunika tooniga, peenekristalliline, 3,7-7,2 3,7-3,8 LA 32 foto_2-1 1,4/1,4 3,8-6,8 detriidikas, rohekaspruunid mergli vahekihid S1tmK 3,7-5,1 F 3,0 100% 3,0/3,0 paksusega kuni 3 cm, pesades kuni 5 cm, valdavalt 3,8-5,1 keskmisekihiline. Alumine piir litoloogiliselt terav. 2-1K foto_2-2 Int 3,9-4,9 m subvertikaalne lõhe 3,7-5,1 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, hall, pisikristalliline, detriidikas, tumeda mergli õhukeste lainjate katkendlike vahekihtidega, mis annavad kivimile säbrulise tekstuuri. Mergli 2,1/2,1 6,8-9,8 2-2K 5,1-7,2 S1tmK 5,1-7,2 100% 3,0/3,0 kihtide paksus valdavalt kuni 3 mm, pesades kuni 1 5,1-7,2 foto_2-2 cm. Esinevad lausdetriitse lubjakivi kuni 15 cm paksused vahekihid ja suured stromatopoorid. Alumisel piiril tasane tume disk. Int 5,8-6,8 m subvertikaalne lõhe, 6,5-6,8 m tükkideks. Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, hall, detriitne, brahhiopoodide Borealis borealis kodadega, mille sisaldus läbilõikes eba- 2-2KL ühtlane, moodustades kohati biomorfseid vahekihte. 7,2-10,0 7,2-8,2 LA 33 foto_2-2 2,8/2,8 9,8-12,0 Esineb rohekashalli mergli õhukesi vahekihte (kuni S1tmT 7,2-10,0 F 2,4 100% 2,2/2,2 paar mm), mis randivad sageli brahhiopoodide 8,2-10,0 kodasid, stromatopoore ja stüloliitpindu. 7,9 m 2-3K foto_2-3 sügavusel rohekaspruuni savimergli 10 cm paksune 7,2-10,0 kiht. Alumine piir litoloogiliselt terav ja esineb disk. Int 8,3-8,8 m subvertikaalne lõhe. Juuru lade, Varbola kihistu (S1vr) 2-3KL Lubjakivi, hall, detriitne, pisikristalliline, mergli 10,0-12,0 lainjate vahekihtidega, mille paksus valdavalt paar LA 29 2,0/2,0 10,0-12,0 S1vr 10,0-12,0 93% mm, pesadena kuni 1 cm. Esineb suuri F 2,5 foto_2-3 stromatopooride kivistisi ja lausdetriitjaid vahekihte. Kihistu ülaosas 10 cm paksune rohkete 2-4K püriidistunud diskidega peendetriitne tumehall kiht. 10,0-12,0 Ehituskruus intervallis 0,5 - 2,1 m, paksus 1,6 m Madalamargiline ehituslubjakivi intervallis 3,7 - 12,0 m, paksus 8,3 m* * - varu on arvutatud abs kõrguseni 42,4 m ehk sügavuseni 14,0 m (paksus 10,3 m) Lubjakivi väljatulek kasuliku kihi osas 8,3/8,3 – 100%  54 PUURAUK PA 2/21  55 PUURAUK PA 3/21 Koordinaadid: X 6539420,01; Y 529648,90 Puuritud: 03.02.2021. a Suudme abs kõrgus: 50,27 m Sügavus: 9,8 m Veetase maapinnast: 1,5 m (mõõdetud 04.02.2021. a) Geol. Kihi Kihi Puurimise Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus Pr. int., Fotogra- indeks lasuvus- paksus/ intervall/ m/ feeritud sügavus, südamiku südamiku Pr. nr. vahemik/ m väljatulek, väljatulek, Tule- Fotofaili m/% m mus nimi 0,0-0,3 Q2_s 0,0-0,3 0,3/0,3 Kasvukiht, turbasegune. foto_3-1 Liivsavimoreen, pruun, väga vähese peene 0,3-0,85 Q1jr_g 0,3-0,85 0,55/0,55 foto_3-1 karbonaatse purdmaterjaliga. Lokaalmoreen, hall, beežikashall, porsunud lbk 0,85-1,2 Q1jr_g 0,85-1,2 0,35/0,2 tükkidega ja liivsavi vahekihtidega. foto_3-1 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik 3-1KL Dolokivi (dolomidistunud lubjakivi), hallikasbeež, 1,2-4,4 keskmisekihiline, peenekristalliline, algselt olnud LA 34 0,6/0,6 1,2-3,8 1,2-1,8 S1tmK 1,2-1,8 100% 2,6/2,6 detriidikas, detriidi väljaleostumisest tekstuur F 2,8 foto_3-1 kavernoosne, kavernid kohati väga suured, esinevad pruunika domeriidi lainjad vahekihid. Alumine piir 3-1K litoloogiliselt terav. 1,2-1,8 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Dolokivi (dolomidistunud lubjakivi), hallikasbeež, keskmisekihiline, kihipinnad krobelised, kavernoosne, brahhiopoodide Borealis borealis 1,8-3,75 foto_3-1 2,6/2,6 3,8-6,8 kojad on dolomiidistumisel välja leostunud, algne 3-2K S1tmT 1,8-4,4 100% 3,0/3,0 struktuur on olnud jämedetriitne, kihiti biomorfne. 1,8-4,4 3,75-4,4 Int 2,2-2,6 m hall, mille keskel (süg 2,4 m) 8 cm foto_3-2 paksune rohekaspruuni savimergli vahekiht. Int 3,0- 3,4 m subvertikaalne lõhe. Alumine piir litoloogiliselt terav. 3-2KL 4,4-7,9 Juuru lade, Varbola kihistu LA 33 Dolokivi ( dolomiidistunud lubjakivi), hall, kihiti F 2,2 õrnalt beežika tooniga, detriitsed vahekihid peenkavernoossed, stromatopooride väljaleostu- 3-3KL 4,4-8,6 7,9-9,8 5,4/5,4 6,8-9,8 misest suured kavernid diam kuni 5x2 cm. Esinevad foto_3-2 S1vr 4,4-9,8 LA 31 100% 3,0/3,0 tumehalli mergli lainjad vahekihid, mis ülaosas F 5,7 8,6-9,8 paari mm paksused, sügavuse suunas mergli foto_3-3 vahekihte tihedamalt ja paksemad. Savikuse 3-3K suurenemine sügavuse suunas on ühtlane, 7,9 m 4,4-7,9 sügavuselt selgelt savikam. 3-4K 7,9-9,8 Madalamargiline ehituslubjakivi intervallis 1,2 - 7,9 m, paksus 6,7 m* * - varu on arvutatud abs kõrguseni 42,4 m Lubjakivi väljatulek kasuliku kihi osas 6,7/6,7 – 97%  56 PUURAUK PA 3/21  57 PUURAUK PA 4/21 Koordinaadid: X 6539688,86; Y 529525,51 Puuritud: 03.02.2021. a Suudme abs kõrgus: 50,59 m Sügavus: 8,4 m Veetase maapinnast: 1,8 m (mõõdetud 04.02.2021. a) Geol. Kihi Kihi Puurimise Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus Pr. int., Fotogra- indeks lasuvus- paksus/ intervall/ m/ feeritud sügavus, südamiku südamiku Pr. nr. vahemik/ m väljatulek, väljatulek, Tule- Fotofaili m/% m mus nimi 0,0-0,3 Q2_s 0,0-0,3 0,3/0,3 Kasvukiht. foto_4-1 0,3-0,4 Q1jr_g 0,3-0,4 0,1/0,1 Lokaalmoreen (murenenud lubjakivi?). foto_4-1 Juuru lade, Tamsalu kihistu, Karinu kihistik Lubjakivi, dolomiidikas, hallikasbeež, 4-1KL 0,7/0,7 0,4-3,4 keskmisekihiline, peenekristalliline, detriidikas, 0,4-3,9 0,4-1,1 S1tmK 0,4-1,1 100% 3,0/2,9 esinevad pruunika domeriidi õhukesed (1-2 mm) LA 34 foto_4-1 lainjad katkendlikud vahekihid. Alumine piir F 1,9 litoloogiliselt terav. Juuru lade, Tamsalu kihistu, Tammiku kihistik Lubjakivi, hall, kohati beežika tooniga, vald keskmiskihiline, jämedetriitne, brahhiopoodide Borealis borealis kodadega, mille sisaldus läbilõikes ebaühtlane, moodustades kohati 1,1-3,7 3,4-6,4 foto_4-1 2,8/2,7 biomorfseid vahekihte, esineb suuri stromatopoore, S1tmT 1,1-3,9 3,0/3,0 96% stüloliitpindu. Esineb rohekashalli mergli õhukesi 3,7-3,9 vahekihte (kuni paar mm), mis randivad sageli foto_4-2 brahhiopoodide kodasid, stromatopoore ja stüloliitpindu. 1,75 m sügavusel rohekaspruuni savimergli 9 cm paksune kiht. Alumine piir litoloogiliselt terav. Juuru lade, Varbola kihistu (S1vr) Lubjakivi, hall, detriitne, pisikristalliline, mergli lainjate vahekihtidega, mille paksus valdavalt paar mm. Mergli vahekihtide esinemine ebaühtlane, 4-2KL 3,9-8,4 4,5/4,5 6,4-8,4 kohati esineb väga puhtaid intervalle (5,6-6,0 m). 3,9-8,4 S1vr 3,9-8,4 foto_4-2 100% 2,0/2,0 Süg 6,0 m sagedaste mergli vahekihtidega LA 29 intervalle tihedamalt ja mergli kihtide paksus 1-2 F 1,5 cm. Esineb suuri stromatopooride kivistisi ja lausdetriitjaid vahekihte (5,0-5,1 m, mis väikeste pooridega – dolomiidistunud?). Madalamargiline ehituslubjakivi intervallis 0,4 - 8,2 m, paksus 7,8 m* * - varu on arvutatud abs kõrguseni 42,4 m Lubjakivi väljatulek kasuliku kihi osas 7,7/7,8 – 99%  58 PUURAUK PA 4/21  59 PUURAUK PA 5/21 Koordinaadid: X 6539361,87; Y 529516,40 Puuritud: 04.02.2021. a Suudme abs kõrgus: 55,06 m Sügavus: 3,9 m Veetase maapinnast: kuiv (mõõdetud 04.02.2021. a) Geol. Kihi Kihi Puurimise Kivimi geoloogiline nimetus ja kirjeldus Pr. int., Fotogra- indeks lasuvus- paksus/ intervall/ m/ feeritud sügavus, südamiku südamiku Pr. nr. vahemik/ m väljatulek, väljatulek, Tule- Fotofaili m/% m mus nimi 0,0-0,4 Q2_s 0,0-0,4 0,4/0,4 Kasvukiht, alumised 0,1 m kruusane. foto_5-1 Kruusliiv, hallikaspruun, kruusa (>2 mm) ~70%, vald diam >4 cm, karbonaatne, kulutamata või 5-1L 0,4-2,5 Q1jr_lg 0,4-2,5 2,1/2,1 nõrgalt kulutatud, liivaosa segateraline, savikas. Int 0,4-2,5 foto_5-1 2,2-2,5 m savikam. Moreen, liivsavi, pruun, sügavuselt 3,45 m 2,5-3,9 Q1jr_g 2,5-3,9 1,4/1,4 beežikashall, jämepurdu 50-60%, vald karbonaatne. foto_5-1 3,9 m sügavuselt algab aluspõhi (S1tmK). Ehituskruus intervallis 0,4 - 2,5 m, paksus 2,1 m PUURAUK PA 5/21 Puursüdamikud kirjeldas OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogiainsener T. Tuuling 08.02.2021  Varasemate uuringute puuraukude kirjeldused Väljavõte EGF 9117; Kask, 2019 -57 2.2.8.Puurauk 5 GEOLOOGILISE UURINGU LUBA NR.: Rapm-097 ORAVA III UURINGURUUM -2 Grupp - ) 14 mm 09.07.2019.a. 16 mm PUURAUGU SUUDME SUUDME SUUDME VEETASEME VEETASEME KATENDI MAAVARAKIHI PUURAUGU KESKPUNKTI X- KESKPUNKTI Y- KESKPUNKTI Z- PAKSUS PAKSUS ALUMISE KOORDINAAT KOORDINAAT KOORDINAAT PIIRI PA5 6539892,02 529423,99 50,9 2,8 23.10.2018.a. 48,1 0,4 12,1 38,4 PUURAUGU KIHI KIHI KIHI KIHI KIRJELDUS KIVISTISED KARBONAAT - PROOV PROOV FOTOGR. ALGUS PAKSUS PURUNEMISKINDLUSE VAHEMIK JA PROOV KATSEKS KATSEKS FOTOFAILI NIMI PA5 0,0 0,3 0,3 muld PA5_0_4.jpg PA5 0,3 0,4 0,1 Q PA5_0_4.jpg PA5 0,4 0,7 0,3 S1jurT lubjakivi mergli vahekihtidega, vahemikus 0,6-0,7 savikas kollakashall, beez, 0,4-3,8(5_1) 0,4-3,8(5_1) 0,4-3,8(K51) PA5_0_4.jpg valge PA5 0,7 1,3 0,6 S1jurT lubjakivi mergli vahekihtidega brahhiopood kollakashall, beez, 0,4-3,8(5_1) 0,4-3,8(5_1) 0,4-3,8(K51) PA5_0_4.jpg valge, sinakashall PA5 1,3 1,8 0,5 S1jurT lubjakivi mergli vahekihtidega, mergli ja lubjakivi kihid brahhiopood kollakashall, beez, 0,4-3,8(5_1) 0,4-3,8(5_1) 0,4-3,8(K51) PA5_0_4.jpg vahelduvad regulaarselt iga 2- valge, sinakashall alates kivim teise tooniga, mergel kollakas PA5 1,8 2,5 0,7 S1jurT lubjakivi mergli vahekihtidega, detriitne, keskmisekihiline brahhiopood sinakashall 0,4-3,8(5_1) 0,4-3,8(5_1) 0,4-3,8(K51) PA5_0_4.jpg PA5 2,5 3,4 0,9 S1jurT lubjakivi mergli vahekihtidega, detriitne, keskmisekihiline brahhiopood valge, beez, hall, 0,4-3,8(5_1) 0,4-3,8(5_1) 0,4-3,8(K51) PA5_0_4.jpg sinakashall PA5 3,4 4,3 0,9 S1jurT brahhiopood valge, hall, 0,4-3,8(5_1); 3,8 - 0,4-3,8(5_1); 3,8- 0,4-3,8(K51); 3,8 - PA5_0_4.jpg; sinakahall, beez 6,4(5_2) 8,9(5_2) 8,9(K52) PA5_4_8.jpg lubjakivi PA5 4,3 5,3 1,0 S1jurV valge, hall, 3,8-6,4(5_2) 3,8-8,9(5_2) 3,8-8,9(K52) PA5_4_8.jpg tumehall PA5 5,3 6,4 1,1 S1jurV lubjakivi mergli vahekihtidega, valge, hall, 3,8-6,4(5_2) 3,8-8,9(5_2) 3,8-8,9(K52) PA5_4_8.jpg -6,0 ja 6,2- tumehall PA5 6,4 7,7 1,3 S1jurV valge, hall, 6,4-8,9(5_3) 3,8-8,9(5_2) 3,8-8,9(K52) PA5_4_8.jpg tumehall PA5 7,7 8,9 1,2 S1jurV lubjakivi mergli vahekihtidega, mergli vahekihid kohati valge, hall, 6,4-8,9(5_3) 3,8-8,9(5_2) 3,8-8,9(K52) PA5_4_8.jpg; tumehall PA5_8_12,5.jpg m peal PA5 8,9 10,2 1,3 S1jurV lubjakivi mergli valge, hall, 8,9-10,8(5_4) 8,9-12,4(5_3) 8,9-12,4(K53) PA5_8_12,5.jpg tumehall PA5 10,2 11,3 1,1 S1jurV lubjakivi mergli vahekihtidega, lubjakivi kihtide keskmine valge, hall, 8,9-10,8(5_4); 8,9-12,4(5_3) 8,9-12,4(K53) PA5_8_12,5.jpg paksus 5,6 cm, intervalli alumine 40 cm osa koosneb savikast tumehall 10,8-12,4(5_5) merglist PA5 11,3 12,5 1,2 S1jurV lubjakivi mergli vahekihtidega valge, hall, 10,8-12,4(5_5) 8,9-12,4(5_3) 8,9-12,4(K53) PA5_8_12,5.jpg tumehall 60 AS TREV-2 Grupp / 540 Maavarade valdkond / 542 08.05.2018 | 53  -57 2.2.11.Puurauk 8 GEOLOOGILISE UURINGU LUBA NR.: Rapm-097 ORAVA III UURINGURUUM -2 Grupp s 0,0- ) 14 mm 16 mm PUURAUGU SUUDME SUUDME SUUDME VEETASEME VEETASEME KATENDI MAAVARAKIHI PUURAUGU KESKPUNKTI X- KESKPUNKTI Y- KESKPUNKTI Z- PAKSUS PAKSUS ALUMISE KOORDINAAT KOORDINAAT KOORDINAAT PIIRI PA8 6539868,60 529122,62 55,6 3,9/3,5 01.11.2018.a./26.03.2019.a 51,7/52,1 1,6 9,4 44,6 PUURAUGU KIHI KIHI KIHI KIHI KIRJELDUS KIVISTISED KARBONAAT - PROOV PROOV FOTOGR. ALGUS PAKSUS PURUNEMISKINDLUSE VAHEMIK JA PROOV KATSEKS KATSEKS FOTOFAILI NIMI PA8 0,0 0,2 0,2 Q muld PA8_0_4.jpg PA8 0,2 0,6 0,4 Q beez 0,2-1,6(8_1) PA8_0_4.jpg PA8 0,6 1,6 1,0 Q saviliivaga beez, hall, valge 0,2-1,6(8_1) PA8_0_4.jpg PA8 1,6 2,2 0,6 S1jurK -2,2 savimergel beez, hall, valge 1,6-2,6(8_2) 1,6-6,0(K81) PA8_0_4.jpg PA8 2,2 2,6 0,4 S1jurK lubjakivi mergli vahekihtidega beez, hall, valge 1,6-2,6(8_2) 1,6-6,0(K81) PA8_0_4.jpg PA8 2,6 3,1 0,5 S1jurK lubjakivi mergli vahekihtidega, 2,9- beez, hall, valge 2,6-4,0(8_3) 1,6-6,0(K81) PA8_0_4.jpg PA8 3,1 3,3 0,2 S1jurK lubjakivi mergli vahekihtidega, 2,9- beez, hall, valge 2,6-4,0(8_3) 1,6-6,0(K81) PA8_0_4.jpg PA8 3,3 3,5 0,2 S1jurK valge, hall, 2,6-4,0(8_3) 1,6-6,0(K81) PA8_0_4.jpg sinakashall, beez PA8 3,5 3,9 0,4 S1jurK hall, valge, 2,6-4,0(8_3) 1,6-6,0(K81) PA8_0_4.jpg tumehall PA8 3,9 4,1 0,2 S1jurK lubjakivi mergli vahekihtidega intervalli alumises osas ebaselge helehall, valge, 2,6-4,0(8_3); 4,0- 4,0-6,0(8_2) 1,6-6,0(K81) PA8_0_4.jpg; hall, tumehall 6,0(8_4) PA8_4_8.jpg PA8 4,1 4,8 0,7 S1jurK helehall, valge, 4,0-6,0(8_4) 4,0-6,0(8_2) 1,6-6,0(K81) PA8_4_8.jpg helevalge detriit, 4,05- hall, tumehall PA8 4,8 6,2 1,4 S1jurK lubjakivi mergli vahekihtidega, 6-6,2 selge peenmuguljas helehall, valge, 4,0-6,0(8_4); 6,0 - 4,0-6,0(8_2); 6,0- 1,6-6,0(K81); 6,0 - PA8_4_8.jpg hall, tumehall 7,5(8_5) 8,7(8_3) 10,3(K82) PA8 6,2 7,6 1,4 S1jurT lubjakivi lainjate mergli vahekihtidega, alates 7,5 m brahhiopoodid helehall, valge, 6,0-7,5(8_5); 7,5 - 6,0-8,7(8_3) 6,0-10,3(K82) PA8_4_8.jpg brahhiopoodidega hall, tumehall 10,5(8_6) PA8 7,6 8,7 1,1 S1jurT lubjakivi detriitne brahhiopoodid helehall, valge, 7,5-10,5(8_6) 6,0-8,7(8_3) 6,0-10,3(K82) PA8_4_8.jpg; mergli vahekihtidega hall, tumehall PA8_8_10,5.jpg PA8 8,7 9,9 1,2 S1jurT lubjakivi detriitne brahhiopoodid helehall, valge, 7,5-10,5(8_6) 8,7-10,3(8_4) 6,0-10,3(K82) PA8_8_10,5.jpg hall, tumehall vahekihte PA8 9,9 10,2 0,3 S1jurT brahhiopoodid helehall, valge, 7,5-10,5(8_6) 8,7-10,3(8_4) 6,0-10,3(K82) PA8_8_10,5.jpg hall, tumehall PA8 10,2 10,5 0,3 S1jurT lubjakivi detriitne (kuni 10,3 brahhiopoodidega brahhiopoodid helehall, valge, 7,5-10,5(8_6) 8,7-10,3(8_4) 6,0-10,3(K82) PA8_8_10,5.jpg lainjate mergli vahekihtidega, 10,3-10,35 savimergli vahekiht, hall, tumehall, 10,35-10,40 sinakas lubjakivi edas merglirikas lubjakivi sinakashall PA8 10,5 11,0 0,5 S1jurV lubjakivi mergli vahekihtidega, keskmisekihiline, kohati valge, hall PA8_10,5_11.jpg ebaselge poolmuguljas tekstuur 61 AS TREV-2 Grupp / 540 Maavarade valdkond / 542 08.05.2018 | 59 Väljavõte EGF 9306; Kukk, 2019 62 63 Väljavõte EGF 8680; Kukk, M., Jassik, E., 2015 64 65 66 67 68  69 Väljavõte EGF 4411; Kajak, M., Korbut, S., 1990 70 71  LISA 5 72 Katseprotokoll nr 21-9481 K Tellija: OÜ Inseneribüroo STEIGER, Männiku tee 104, 11216 Tallinn Tellija esitatud andmed Proovi tähistus: PA 1-1 KL; PA 1-2 KL; PA 1-3 KL; PA 2-1 KL; PA 2-2 KL; PA 2-3 KL; PA 3-1 KL; PA 3-2 KL; PA 3-3 KL; PA 4-1 KL; PA 4-2 KL; PA 1-1L; PA2-1L; PA 5-1L; kruusaterade koondproov Materjali nimetus: Dolokivi puursüdamik Objekt: Orava IV Proov võetud: 10.02.2021 proovi võtja Tiia Tuuling Proovi võtmise koht: Orava IV Proovi üleandja: Tiia Tuuling, OÜ Inseneribüroo STEIGER Labori andmed Proovi vastuvõtt: 10.02.2021 Prooviga alustatud: 12.02.2021 Labori registreerimise nr: 1288-1302 Laboritegevuste asukoht: Männiku tee 104, 11216 Tallinn Metoodika ja tulemused on toodud lehekülgedel 2-3. Katsed teostas: Katsed kinnitas: /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Grete Merilaid Joosep Makke Labori spetsialist Labori juhataja Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 1/3 Katseprotokoll nr 21-9481 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu  73 METOODIKA JA TULEMUSED Tabel 1. Purunemiskindluse määramine Los Angelese meetodil (EVS-EN 1097-2:2020) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus Tähis PA 1-1 KL 1288 10/14 35 LA PA 1-2 KL 1289 10/14 33 LA PA 1-3 KL 1290 10/14 28 LA PA 2-1 KL 1291 10/14 32 LA PA 2-2 KL 1292 10/14 33 LA PA 2-3 KL 1293 10/14 29 LA PA 3-1 KL 1294 10/14 34 LA PA 3-2 KL 1295 10/14 33 LA PA 3-3 KL 1296 10/14 31 LA PA 4-1 KL 1297 10/14 34 LA PA 4-2 KL 1298 10/14 29 LA Kruusaterade 1299 10/14 33 LA koondproov Tabel 2. Täitematerjali külmakindluse määramine destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) – proovi purustati eelnevalt lõugpurustis Proovi tähis Proovi reg. nr Fraktsioon Tulemus, % Tähis PA 1-1 KL 1288 8/16 4,2 F PA 1-2 KL 1289 8/16 1,5 F PA 1-3 KL 1290 8/16 1,7 F PA 2-1 KL 1291 8/16 3,0 F PA 2-2 KL 1292 8/16 2,4 F PA 2-3 KL 1293 8/16 2,5 F PA 3-1 KL 1294 8/16 2,8 F PA 3-2 KL 1295 8/16 2,2 F PA 3-3 KL 1296 8/16 5,7 F PA 4-1 KL 1297 8/16 1,9 F PA 4-2 KL 1298 8/16 1,5 F Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 2/3 Katseprotokoll nr 21-9481 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu  Tabel 3. Terastikulise koostise (pesemine ja sõelumine) määramine (EVS-EN 933-1) – baasrida + sõelad 6,3; 12,5; 20; 40; 80 mm Proovi Osajäägid sõeltel massiprotsentides Proovi tähis reg. nr 125 80 63 40 31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 < 0,063 PA 1-1L 1300 0,0 5,9 1,9 14,9 8,5 11,2 4,3 4,9 7,3 2,8 4,4 3,3 2,9 3,7 8,0 4,8 2,5 8,7 PA 2-1L 1301 0,0 29,0 4,3 15,5 3,6 7,1 1,9 1,9 3,0 1,5 2,8 2,8 2,4 2,4 3,0 2,5 2,3 14,0 PA 5-1L 1302 0,0 5,3 3,6 22,7 12,6 14,1 3,8 3,2 3,7 1,5 2,1 1,9 1,8 2,3 5,6 5,5 2,3 8,0 Saadud tulemused kehtivad ainult katsetatud proovide kohta. 74 Protokolli ei tohi osadena paljundada ilma OÜ Inseneribüroo STEIGER loata 3/3 Katseprotokoll nr 21-9481 K OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel +372 5400 5152 Tartu labor Männiku tee 104 E-post: [email protected] Turu 34/1 11216 Tallinn www.steiger.ee 51004 Tartu 75  Väljavõte EGF 9117; Kask, 2019 76 -57 AS TREV-2 Grupp / 540 Maavarade valdkond / 542 08.05.2018 | 76  Väljavõte EGF 9117; Kask, 2019 77 -57 AS TREV-2 Grupp / 540 Maavarade valdkond / 542 08.05.2018 | 80 Väljavõte EGF 8680; Kukk, M., Jassik, E., 2015 78 79 80  LISA 6 Ploki 11 purdsetete lõimise kaalutud keskmiste arvutused Pr intervall, m Osajäägid sõeltel, % Proovi Pa nr sõelte avad, mm nr alates kuni pikkus 125 80 63 40 31,5 ≥31,5 20 16 12,5 8 6,3 4 2 1 0,5 0,25 0,125 0,063 <0,063 PA 2/21 2-1L 0,5 2,1 1,6 0,0 29,0 4,3 15,5 3,6 52,4 7,1 1,9 1,9 3,0 1,5 2,8 2,8 2,4 2,4 3,0 2,5 2,3 14,0 PA 5/21 5-1L 0,4 2,5 2,1 0,0 5,3 3,6 22,7 12,6 44,2 14,1 3,8 3,2 3,7 1,5 2,1 1,9 1,8 2,3 5,6 5,5 2,3 8,0 Kaalutud keskmine 3,7 0,0 15,5 3,9 19,6 8,7 47,7 11,1 3,0 2,6 3,4 1,5 2,4 2,3 2,1 2,3 4,5 4,2 2,3 10,6 Koostas T. Tuuling 81 LISA 7 82 Kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused litoloogiliste erimite lõikes PA Proovi Proovitud intervall, m LA LA LA Külma- Külma- F nr nr alates kuni pikkus tegur tegur x kate- kindlus kindlus x kate- % pr gooria F, pr gooria pikkus % pikkus Tamsalu kihistu Karinu kihistik (S1tmK) PA 1/21 1-1KL 4,5 8,3 3,8 35 133,0 35 4,2 16,0 F PA 2/21 2-1KL 3,7 7,2 3,5 32 112,0 35 3,0 10,5 F4 PA 1/15 2 2,1 6,0 3,9 31 120,9 35 PA 9/15 27 3,0 7,7 4,7 32 150,4 35 2,8 13,2 F4 PA 8/19 8_2 4,0 6,0 2,0 31 62,0 35 PA 8/19 K81 1,6 6,0 4,4 2,1 9,2 F4 ∑pr. pikkus 17,9 16,4 ∑ 578,3 48,9 Kaalutud keskmine 32 35 3,0 F4 min 31 35 2,1 F4 max 35 35 4,2 F Tamsalu kihistu Tammiku kihistik (S1tmT) PA 1/21 1-2KL 8,3 10,9 2,6 33 85,8 35 1,5 3,9 F2 PA 2/21 2-2KL 7,2 10,0 2,8 33 92,4 35 2,4 6,7 F4 PA 3/21 3-1KL 1,2 4,4 3,2 34 108,8 35 2,8 9,0 F4 PA 4/21 4-1KL 0,4 3,9 3,5 34 119,0 35 1,9 6,7 F2 PA 1/15 4 6,0 9,0 3,0 34 102,0 35 PA 5/19 5_1; K51 0,4 3,8 3,4 31 105,4 35 0,8 2,7 F1 PA 8/19 8_3 6,0 8,7 2,7 31 83,7 35 PA 8/19 8_4 8,7 10,3 1,6 33 52,8 35 PA 8/19 K82 6,0 10,3 4,3 1,2 5,2 F2 ∑pr. pikkus 22,8 19,8 ∑ 749,9 34,1 Kaalutud keskmine 33 35 1,7 F2 min 31 35 0,8 F1 max 34 35 2,8 F4 Varbola kihistu ülemine osa (S1vr) PA 1/21 1-3KL 10,9 12,0 1,1 28 30,8 30 1,7 1,9 F2 PA 2/21 2-3KL 10,0 12,0 2,0 29 58,0 30 2,5 5,0 F4 PA 3/21 3-2KL 4,4 7,9 3,5 33 115,5 35 2,2 7,7 F4 PA 4/21 4-2KL 3,9 8,4 4,5 29 130,5 30 1,5 6,8 F2 PA 5/19 5_2; K52 3,8 8,9 5,1 29 147,9 30 1,8 9,2 F2 ∑pr. pikkus 16,2 ∑ 482,7 30,5 Kaalutud keskmine 30 30 1,9 F2 min 28 30 1,5 F2 max 33 35 2,5 F4 Varbola kihistu alumine osa PA 3/21 3-3KL 7,9 9,8 1,9 31 58,9 35 5,7 10,8 F PA 5/19 5_3; K53 8,9 12,4 3,5 30 105,0 30 2,5 8,8 F4 Koostas T. Tuuling LISA 8 83 Ploki 12 kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste kaalutud keskmiste arvutused PA Proovi Proovitud intervall, m LA LA LA Külma- Külma- F nr nr alates kuni pikkus tegur tegur x kate- kindlus kindlus x kate- % pr gooria F, pr gooria pikkus % pikkus PA 1/21 1-1KL 4,5 8,3 3,8 35 133,0 35 4,2 16,0 F PA 1/21 1-2KL 8,3 10,9 2,6 33 85,8 35 1,5 3,9 F2 PA 1/21 1-3KL 10,9 12,0 1,1 28 30,8 30 1,7 1,9 F2 PA 2/21 2-1KL 3,7 7,2 3,5 32 112,0 35 3,0 10,5 F4 PA 2/21 2-2KL 7,2 10,0 2,8 33 92,4 35 2,4 6,7 F4 PA 2/21 2-3KL 10,0 12,0 2,0 29 58,0 30 2,5 5,0 F4 PA 3/21 3-1KL 1,2 4,4 3,2 34 108,8 35 2,8 9,0 F4 PA 3/21 3-2KL 4,4 7,9 3,5 33 115,5 35 2,2 7,7 F4 PA 4/21 4-1KL 0,4 3,9 3,5 34 119,0 35 1,9 6,7 F2 PA 4/21 4-2KL 3,9 8,4 4,5 29 130,5 30 1,5 6,8 F2 PA 1/15 2 2,1 6,0 3,9 31 120,9 35 PA 1/15 4 6,0 9,0 3,0 34 102,0 35 PA 9/15 27 3,0 7,7 4,7 32 150,4 35 2,8 13,2 F4 PA 5/19 5_1; K51 0,4 3,8 3,4 31 105,4 35 0,8 2,7 F1 PA 5/19 5_2; K52 3,8 8,9 5,1 29 147,9 30 1,8 9,2 F2 PA 8/19 8_2 4,0 6,0 2,0 31 62,0 35 PA 8/19 8_3 6,0 8,7 2,7 31 83,7 35 PA 8/19 8_4 8,7 10,3 1,6 33 52,8 35 PA 8/19 K81 1,6 6,0 4,4 2,1 9,2 F4 PA 8/19 K82 6,0 10,3 4,3 1,2 5,2 F2 ∑pr. pikkus 56,9 52,4 ∑ 1810,9 113,5 Kaalutud keskmine 32 35 2,2 F4 min 28 30 0,8 F4 max 35 35 4,2 F Koostas T. Tuuling LISA 9 84 KATSEPROTOKOLL NR 328/21 17.03.2021 nr 7-6.4/335 Lk 1/2 Tellija: Inseneribüroo STEIGER OÜ – Tiia Tuuling Töö ülesanne: Proovi katse tamine Tellija poolt esitatud proovide andmed: Objekt - Võtmise koht - Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja -, 17.02.2021 16:20, -, - Tiia Tuuling, Inseneribüroo Steiger OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr PA 2/21; 2-1K; lubjakivi 0237 Objekt - Võtmise koht - Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja -, 17.02.2021 16:20, -, - Tiia Tuuling, Inseneribüroo Steiger OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr PA 2/21; 2-2K; lubjakivi 0238 Objekt - Võtmise koht - Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja -, 17.02.2021 16:20, -, - Tiia Tuuling, Inseneribüroo Steiger OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr PA 2/21; 2-3K; lubjakivi 0239 Objekt - Võtmise koht - Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja -, 17.02.2021 16:20, -, - Tiia Tuuling, Inseneribüroo Steiger OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr PA 2/21; 2-4K; lubjakivi 0240 Objekt - Võtmise koht - Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja -, 17.02.2021 16:20, -, - Tiia Tuuling, Inseneribüroo Steiger OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr PA 3/21; 3-1K; dolokivi 0241 Objekt - Võtmise koht - Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja -, 17.02.2021 16:20, -, - Tiia Tuuling, Inseneribüroo Steiger OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr PA 3/21; 3-2K; dolokivi 0242 Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Vastutav teostaja Amet Labori spetsialist Nimi Marko Jaaksaar /allkirjastatud digitaalselt/ Saadud tulemused kehtivad ainult kirjeldatud proovide kohta. Labor ei vastuta tellija poolt esitatud proovi andmete õigsuse ja proovi kvaliteedi eest. Protokolli osaliseks kopeerimiseks tuleb taotleda labori kirjalik luba. Labor väljastab värvilise templiga või digitaalselt allkirjastatud katseprotokolle. Katseprotokollis ei pruugi kajastuda kõik katsestandardis nõutud taustandmed. TEEDE TEHNOKESKUS AS Telefon: +372 677 1500 VILJANDI OSAKOND Väike-Männiku 26 Faks: +372 677 1523 Riia maantee 1 11216 Tallinn, Eesti [email protected] 71011 Viljandi, Eesti Reg nr 10701123 www.teed.ee Mobiil: +(372) 5197 5365 Katseprotokolli nr 328/21 85lk 2/2 Objekt - Võtmise koht - Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja -, 17.02.2021 16:20, -, - Tiia Tuuling, Inseneribüroo Steiger OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr PA 3/21; 3-3K; dolokivi 0243 Objekt - Võtmise koht - Võtmise aeg ja võtja Laborisse toomise aeg ja tooja -, 17.02.2021 16:20, -, - Tiia Tuuling, Inseneribüroo Steiger OÜ Tellija poolne tähistus Labori reg nr PA 3/21; 3-4K; dolokivi 0244 Enne keemilise koostise määramist proovid purustati ja jahvatati. Proovide nr 237-243 keemilise koostise määramine toimus standardi EVS-EN 196-2 põhimõtteid järgides. Katsetamine ja Proovi nr 244 keemilise koostise määramine toimus Tallinna Tehnikaülikooli Ehituse tulemused ja arhitektuuri instituudi Ehitusmaterjalide Teadus- ja Katselaboratooriumis (EAK poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L004) standardi EVS-EN 196- 2 järgi. Katsetulemused on võetud Taltech katseprotokollist Nº 137/21. Reg nr Tellija tähis CaO, % MgO, % Lahustumatu jääk, % 237 2-1K 43,30 4,11 11,81 238 2-2K 47,09 3,56 4,58 239 2-3K 46,58 4,15 6,19 240 2-4K 47,73 2,66 8,15 241 3-1K 27,82 19,41 6,71 242 3-2K 28,81 19,53 4,82 243 3-3K 29,56 18,53 7,46 244 3-4K 24,84 17,44 18,52 86  87 2.4.L katseprotokollid; 2.4.1.Kivimi keemiline koostis  88 -57 AS TREV-2 Grupp / 540 Maavarade valdkond / 542 08.05.2018 | 67 89  LISA 10 90 Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused puuraukude lõikes Proovi Pa Litol Proovi intervall, m CaO CaO x MgO MgO x Lah.jääk Lah.jääk x nr nr erim alates kuni pikkus % pr pikkus % pr pikkus % pr pikkus 2-1K PA 2/21 S1tmK1 3,7 5,1 1,4 43,30 60,62 4,11 5,75 11,81 16,53 2-2K PA 2/21 S1tmK2 5,1 7,2 2,1 47,09 98,89 3,56 7,48 4,58 9,62 2-3K PA 2/21 S1tmT 7,2 10,0 2,8 46,58 130,42 4,15 11,62 6,19 17,33 2-4K PA 2/21 S1vr1 10,0 12,0 2,0 47,73 95,46 2,66 5,32 8,15 16,30 Pa min 43,30 2,66 4,58 Pa max 47,73 4,15 11,81 Pa kaalutud keskm 8,3 46,43 385,4 3,63 30,17 7,20 59,78 3-1K PA 3/21 S1tmK2 1,2 1,8 0,6 27,82 16,69 19,41 11,65 6,71 4,03 3-2K PA 3/21 S1tmT 1,8 4,4 2,6 28,81 74,91 19,53 50,78 4,82 12,53 3-3K PA 3/21 S1vr1 4,4 7,9 3,5 29,56 103,46 18,53 64,86 7,46 26,11 3-4K PA 3/21 S1vr2 7,9 9,8 1,9 24,84 47,20 17,44 33,14 18,52 35,19 Pa min 24,84 17,44 4,82 Pa max 29,56 19,53 18,52 Pa kaalutud keskm 8,6 28,17 242,25 18,65 160,42 9,05 77,86 Kukk jt, 2015, EGF 8680 Proovi Pa Litol Proovi intervall, m CaO CaO* MgO MgO* Lah.jääk Lah.jääk* nr. nr erim alates kuni pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus % pr. pikkus K1 PA 1/15 S1rk 0,0 2,1 2,1 45,47 95,49 8,24 17,30 1,74 3,65 K2 PA 1/15 S1tmK1 2,1 4,2 2,1 48,07 100,95 3,99 8,38 6,08 12,77 K3 PA 1/15 S1tmK2 4,2 6,0 1,8 47,59 85,66 4,50 8,10 5,78 10,40 K4 PA 1/15 S1tmT 6,0 9,0 3,0 47,95 143,85 5,55 16,65 2,90 8,70 K5 PA 1/15 S1vr1 9,0 12,0 3,0 50,78 152,34 2,48 7,44 4,11 12,33 Pa min 45,47 2,48 2,90 Pa max 50,78 5,55 6,08 Pa kaalutud keskm 12,0 48,19 578,29 4,82 57,87 3,99 47,86 Kask, 2019; EGF 9117 5-1 PA 5/19 S1tmT 0,4 3,8 3,4 49,44 168,10 2,03 6,90 6,02 20,47 5-2 PA 5/19 S1vr1 3,8 6,4 2,6 49,74 129,32 2,02 5,25 6,56 17,06 5-3 PA 5/19 S1vr1 6,4 8,9 2,5 49,21 123,03 1,79 4,48 8,20 20,50 5-4 PA 5/19 S1vr2 8,9 10,8 1,9 50,62 96,18 1,38 2,62 6,28 11,93 5-5 PA 5/19 S1vr2 10,8 12,4 1,6 38,82 62,11 3,46 5,54 22,48 35,97 Pa min 38,82 1,38 6,02 Pa max 50,62 3,46 22,48 Pa kaalutud keskm 12,0 48,23 578,74 2,07 24,79 8,83 105,92 Koostas T. Tuuling  LISA 11 91 Kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused litoloogiliste erimite lõikes Proovi Pa Litol Proovi intervall, m CaO CaO x MgO MgO x Lah.jääk Lah.jääk x nr nr erim alates kuni pikkus % pr pikkus % pr pikkus % pr pikkus Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ülemine osa (S1tmK1) 2-1K PA 2/21 S1tmK1 3,7 5,1 1,4 43,30 60,62 4,11 5,75 11,81 16,53 K2 PA 1/15 S1tmK1 2,1 4,2 2,1 48,07 100,95 3,99 8,38 6,08 12,77 Min 43,30 3,99 6,08 Max 48,07 4,11 11,81 Kaalutud keskm 3,5 46,16 161,6 4,04 14,1 8,37 29,3 Tamsalu kihistu Karinu kihistiku alumine osa (S1tmK2) 2-2K PA 2/21 S1tmK2 5,1 7,2 2,1 47,09 98,89 3,56 7,48 4,58 9,62 3-1K PA 3/21 S1tmK2 1,2 1,8 0,6 27,82 16,69 19,41 11,65 6,71 4,03 K3 PA 1/15 S1tmK2 4,2 6,0 1,8 47,59 85,66 4,50 8,10 5,78 10,40 Min 27,82 3,56 4,58 Max 47,59 19,41 6,71 Kaalutud keskm 4,5 44,72 201,2 6,05 27,2 5,34 24,0 Tamsalu kihistu Tammiku kihistik (S1tmT) 3-2K PA 3/21 S1tmT 1,8 4,4 2,6 28,81 74,91 19,53 50,78 4,82 12,53 2-3K PA 2/21 S1tmT 7,2 10,0 2,8 46,58 130,42 4,15 11,62 6,19 17,33 K4 PA 1/15 S1tmT 6,0 9,0 3,0 47,95 143,85 5,55 16,65 2,90 8,70 5-1 PA 5/19 S1tmT 0,4 3,8 3,4 49,44 168,10 2,03 6,90 6,02 20,47 Min 28,81 2,03 2,90 Max 49,44 19,53 6,19 Kaalutud keskm 11,8 43,84 517,3 7,28 86,0 5,00 59,0 Varbola kihistu ülemine osa (S1vr1) 3-3K PA 3/21 S1vr1 4,4 7,9 3,5 29,56 103,46 18,53 64,86 7,46 26,11 2-4K PA 2/21 S1vr1 10,0 12,0 2,0 47,73 95,46 2,66 5,32 8,15 16,30 K5 PA 1/15 S1vr1 9,0 12,0 3,0 50,78 152,34 2,48 7,44 4,11 12,33 5-2 PA 5/19 S1vr1 3,8 6,4 2,6 49,74 129,32 2,02 5,25 6,56 17,06 5-3 PA 5/19 S1vr1 6,4 8,9 2,5 49,21 123,03 1,79 4,48 8,20 20,50 Min 29,56 1,79 4,11 Max 50,78 18,53 8,20 Kaalutud keskm 13,6 44,38 603,6 6,42 87,3 6,79 92,3 Varbola kihistu alumine osa (S1vr2) 3-4K PA 3/21 S1vr2 7,9 9,8 1,9 24,84 47,20 17,44 33,14 18,52 35,19 5-5 PA 5/19 S1vr2 10,8 12,4 1,6 38,82 62,11 3,46 5,54 22,48 35,97 5-4* PA 5/19 S1vr2 8,9 10,8 1,9 50,62 96,18 1,38 2,62 6,28 11,93 Min 24,84 3,46 18,52 Max 38,82 17,44 22,48 Kaalutud keskm 3,5 31,23 109,3 11,05 38,7 20,33 71,2 * puursüdamiku madala väljatuleku tõttu ei ole kasutatud keskmiste arvutuses Koostas T. Tuuling  LISA 12 92 Ploki 12 kivimi keemilise koostise kaalutud keskmiste arvutused Proovi Pa Litol Proovi intervall, m CaO CaO x MgO MgO x Lah.jääk Lah.jääk x nr nr erim alates kuni pikkus % pr pikkus % pr pikkus % pr pikkus 2-1K PA 2/21 S1tmK1 3,7 5,1 1,4 43,30 60,62 4,11 5,75 11,81 16,53 2-2K PA 2/21 S1tmK2 5,1 7,2 2,1 47,09 98,89 3,56 7,48 4,58 9,62 2-3K PA 2/21 S1tmT 7,2 10,0 2,8 46,58 130,42 4,15 11,62 6,19 17,33 2-4K PA 2/21 S1vr 10,0 12,0 2,0 47,73 95,46 2,66 5,32 8,15 16,30 3-1K PA 3/21 S1tmK2 1,2 1,8 0,6 27,82 16,69 19,41 11,65 6,71 4,03 3-2K PA 3/21 S1tmT 1,8 4,4 2,6 28,81 74,91 19,53 50,78 4,82 12,53 3-3K PA 3/21 S1vr1 4,4 7,9 3,5 29,56 103,46 18,53 64,86 7,46 26,11 K2 PA 1/15 S1tmK1 2,1 4,2 2,1 48,07 100,95 3,99 8,38 6,08 12,77 K3 PA 1/15 S1tmK2 4,2 6,0 1,8 47,59 85,66 4,50 8,10 5,78 10,40 K4 PA 1/15 S1tmT 6,0 9,0 3,0 47,95 143,85 5,55 16,65 2,90 8,70 K5 PA 1/15 S1vr1 9,0 12,0 3,0 50,78 152,34 2,48 7,44 4,11 12,33 5-1 PA 5/19 S1tmT 0,4 3,8 3,4 49,44 168,10 2,03 6,90 6,02 20,47 5-2 PA 5/19 S1vr1 3,8 6,4 2,6 49,74 129,32 2,02 5,25 6,56 17,06 5-3 PA 5/19 S1vr1 6,4 8,9 2,5 49,21 123,03 1,79 4,48 8,20 20,50 Min 27,82 1,79 2,90 Max 50,78 19,53 11,81 Kaalutud keskm 33,4 44,42 1483,7 6,43 214,6 6,13 204,7 Koostas T. Tuuling  LISA 13 Katte- ja kasuliku kihi paksused varuplokkides Kattekiht Kasulik kiht, m Kattekiht, m Kasulik kiht, m (kasvu- sealhulgas lasum paksus lamam kokku lasum paksus lamam Pa nr X Y Z kiht) kasvukiht kruusliiv moreen PLOKK 3 aT ja PLOKK 11 aT PLOKK 12 aT (madalamargiline ehituslubjakivi) (ehituskruus) PA 5/90 6539271,77 529417,01 56,81 0,3 56,51 1,4 55,11 3,0 0,3 1,4 1,3 53,81 11,4* 42,4 PA 6/90 6539465,87 529311,34 57,08 0,2 56,88 1,4 55,48 3,0 0,2 1,4 1,4 54,08 11,7* 42,4 PA 8/90 6539582,01 529249,89 57,43 0,2 57,23 1,6 55,63 3,0 0,2 1,6 1,2 54,43 12,0* 42,4 PA 9/90 6539585,85 529378,36 55,27 0,2 55,07 2,0 53,07 4,5 0,2 2,0 2,3 50,77 8,4* 42,4 PA 31/90 6539426,76 529464,00 55,73 0,3 55,43 1,7 53,73 4,5 0,3 1,7 2,5* 51,23 8,8* 42,4 PA 1/21 6539579,69 529307,87 56,70 0,5 56,20 1,8 54,40 4,5 0,5 1,8 2,2 52,20 9,8 42,4 PA 2/21 6539327,57 529436,19 56,36 0,5 55,86 1,6 54,26 3,7 0,5 1,6 1,6 52,66 10,3 42,4 PA 5/21 6539361,87 529516,40 55,06 0,4 54,66 2,1 52,56 3,9 0,4 2,1 1,4 51,16 8,8 42,4 PA 3/21 6539420,01 529648,90 50,27 1,2 0,3 0,0 0,9 49,07 6,7 42,4 PA 4/21 6539688,86 529525,51 50,59 0,4 0,3 0,0 0,1 50,19 7,8 42,4 3,2 Keskmine mudeliga arvutatuna 0,4** 1,9** 2,5 0,4 8,5 * - andmed on saadud arvutiprogrammi Bentley PowerCivil for Baltics V8i abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmelisest mudelist ** - iseloomustab plokki 11 Koostas T. Tuuling 93 LISA 14 94 Varu arvutuse tulemused Plokk 11 aT (ehituskruus) Triangle Volume Report Report Created: 4/15/2021 Time: 10:52am Mode: Selected Shapes Area: 0,56 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: katend_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 2356.1 cu m (katendi maht) Fill: 0.0 cu m Net: 2356.1 cu m Original Surface: katend_EH Design Surface: kruusa lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 10520.0 cu m (kruusa maht) Fill: 0.0 cu m Net: 10520.0 cu m Ploki 11 ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 11 tuh m3. Ploki 11 katendi maht on 2 tuh m3. Arvutas /allkirjastatud digitaalselt/ K.Paat  95 Plokk 12 aT (madalamargiline ehituslubjakivi) Triangle Volume Report Report Created: 4/15/2021 Time: 11:27am Mode: Selected Shapes Area: 12,52 ha Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: katend_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 40231.2 cu m (kattepinnase maht) Fill: 0.0 cu m Net: 40231.2 cu m Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: kruusa lamam laiendatud Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 121997.6 cu m (kattepinnas koos kruusaga) Fill: 133.6 cu m Net: 121864.0 cu m Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: lasum_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 306572.1 cu m (kogu katendi maht) Fill: 17.5 cu m Net: 306554.6 cu m Original Surface: Maapind EH2000 Design Surface: vt49.4 Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 499972.8 cu m (katend+ veepealse lubjakivi maht) Fill: 0.0 cu m Net: 499972.8 cu m Original Surface: Maapind EH2000  96 Design Surface: lamam_EH Cut Factor: 1.000 Fill Factor: 1.000 Cut: 1376241.9 cu m (maapind kuni lamam) Fill: 0.0 cu m Net: 1376241.9 cu m Ploki 12 madalamargilise ehituslubjakivi maht on 1376241.9 - 306572.1 = 1 069 669.8 m3 = 1 070 tuh m3, sealhulgas allpool põhjavee taset 499972.8 - 306572.1 = 193 400,7 m3 = 193 tuh m3 Ploki 12 katendi maht on kokku 306572.1 tuh m3 = 307 tuh m3, Sealhulgas: kasvukihti 40 tuh m3, millest 10 tuh m3 jääb plokkidele 3 ja 11; 54 tuh m3 moodustab plokkide 3 ja 11ehituskruusa varu. Arvutas /allkirjastatud digitaalselt/ K.Paat LISA 15 97 Topograafilise mõõdistuse seletuskiri Töö nr: 21/3366 Objekt: Orava IV uuringuruum Objekti asukoht: Rapla maakond, Märjamaa vald, Ülejõe küla Katastriüksuse nimi: Orava (50401:005:0056) Uuringuruumi pindala: 12,71 ha Mõõdistatud ala pindala: 18 ha Töö tellija: Aigren OÜ Töö läbiviija: Arles Tehu Kameraaltööd: Arles Tehu Töö teostamise aeg: - Välitöö märts 2021. a. - Kameraaltöö aprill 2021. a. Mõõdistamise eesmärk: Uuringuruumi topograafiline mõõdistamine Koordinaatide süsteem: L-Est 97, kõrgused EH 2000 süsteemis Mõõdistamisalus: Trimble VRS Now püsijaamade võrk Mõõdistamisviis: GNSS mõõdistus Kasutatud instrumendid: Trimble R8s GNSS horisontaalne mõõtetäpsus ± 10 mm + ppm, vertikaalne ± 20 mm + ppm) Plaani mõõtkava: M 1 : 2000 Arvuti tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020) Arhiveerimine: Tellijale on digitaalsel kujul esitatud mõõtandmed, topograafiline plaan ning mõõdistamise seletuskiri. Tööga seotud materjale säilitab OÜ Inseneribüroo STEIGER digitaalses arhiivis. Kontrollpunkti nr N E Z (EH2000) Mõõdistamisaeg Vaimõisa00 6537726.393 527222.934 43.498 Kontroll 1 6537726.379 527222.924 43.51 26.03.2020 08:34 Erinevus -0.014 -0.01 0.012 Kontroll 2 6537726.382 527222.926 43.511 26.03.2020 17:06 Erinevus -0.011 -0.008 0.013 Tulemused vastavad Majandus - ja taristuministri määruse "Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded" §6 ja §7 toodud täpsusnõuetele. Arles Tehu /allkirjastatud digitaalselt/ Geodeet 05.04.2021 DIGITAALALLKIRJADE KINNITUSLEHT 98 ALLKIRJASTATUD FAILID FAILI NIMI FAILI SUURUS LISA 15 Topo seletuskiri (Orava IV uuringuruum).pdf 198 KB ALLKIRJASTAJAD nr. NIMI ISIKUKOOD AEG 1 ARLES TEHU 37702106047 07.06.2021 08:04:02 +03:00 ALLKIRJA KEHTIVUS ALLKIRI ON KEHTIV ROLL/RESOLUTSIOON ALLKIRJASTAJA ASUKOHT (LINN, MAAKOND, INDEKS, RIIK) ALLKIRJASTAJA SERTIFIKAADI SEERIANUMBER 2d:1e:b6:dc:cb:f3:4b:36:60:3c:92:b7:5d:e9:7e:d3 SERTIFIKAADI VÄLJAANDJA NIMI VÄLJAANDJA VÕTME IDENTIFIKAATOR ESTEID2018 D9 AC 70 DB 5F 7E BE 94 F8 A0 E4 BE 47 A2 D0 34 AD 9A 2A 12 ALLKIRJA SÕNUMILÜHEND 30 31 30 0D 06 09 60 86 48 01 65 03 04 02 01 05 00 04 20 12 7E 27 BB B9 2C 09 34 87 D9 55 0D 63 5F 09 F8 43 31 AAA0 69 10 01 07 94 C4 5C 43 ED 7F CB 87 Selle kinnituslehe lahutamatu osa on lõigus "Allkirjastatud failid" nimetatud failide esitus paberil. MÄRKUSED Käesolev kinnitusleht on informatiivne, milles olev teave kinnitab vaid, et selle äratoodud räsiga allkirjastatud fail eksisteerib. Kinnitusleht ei oma iseseisvat tõendusväärtust. Osapoolte tahteavalduse kehtivust saab kontrollida ainult digitaalselt allkirjastatud failist. LISA 16 99 Keskkonnaamet Teie 17.05.2018 nr 12-1/18/6700-2 [email protected] Meie 06.07.2018 nr 12-1/18/2204 Arvamus Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse ja otsuse eelnõu kohta Olete saatnud arvamuse avaldamiseks OÜ Aigren poolt esitatud geoloogilise uuringu loa taotluse Orava IV uuringuruumis. Taotletav Orava IV uuringuruum asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas Orava kruusamaardlas (registrikaardi nr 0585) eravalduses oleval katastriüksusel Orava (katastritunnus 50401: 005:0056). Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub täielikult OÜ Aigren poolt taotletava Orava II kruusakarjääri mäeeraldisega ja selle teenindusmaaga. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 12,71 ha. Tegemist on tarbevaru uuringuga, mille käigus plaanitakse rajada kuni 10 puurauku ning kuni 15 uuringukaeveõõnt. Uurimissügavus on kuni 12 m. Taotletav uuringuruumi ala kattub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndiga. Käesolevaga kooskõlastab Kaitseministeerium Orava IV geoloogilise uuringu loa andmise eelnõu. Ühtlasi juhime tähelepanu, et kaevandamisloa menetlemisel tuleb vastavalt maapõueseadusele (MaaPS § 49) esitada ka kaevandamisloa taotlus arvamuse andmiseks ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kusti Salm Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Tuuli Vors 717 0165 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 700004502 100 LISA 17 101 PUURAUKUDE LIKVIDEERIMISE AKT Objekti nimetus: Orava IV uuringuruum, pindala 12,71 ha. Puuraukude asukohad: Rapla maakond, Märjamaa vald, Ülejõe küla, Orava katastriüksus (katastritunnus 50401:005:0056), Orava IV uuringuruumi piires. Puuraukude rajamise aeg: puuraugud rajati 2021. a veebruaris. Puuraugud: 5 puurauku sügavusega 3,9 - 12,0 m puuriti puurpingiga Massenza MI8. Puuraugud rajati Wire Line südamikpuurimise meetodil, puurimise diameeter kvaternaari setetes oli 144 mm ja karbonaatkivimeis 123 mm. Puuraukude koordinaadid on esitatud tabelis 1 ja asukohad näidatud joonisel 1. Staatiline veepind puuraugus maapinnast (mõõdetud 04.02.2021. a): andmed on esitatud alljärgnevas tabelis 1. Tabel 1. Rajatud puuraukude andmed Pa Koordinaadid L-EST 97 Pa Veetase, m nr X Y sügavus maapinnast m 04.02.2021 PA 1/21 6539580 529308 12,0 7,1 PA 2/21 6539328 529436 12,0 7,2 PA 3/21 6539420 529649 9,8 1,5 PA 4/21 6539689 529526 8,4 1,8 PA 5/21 6539362 529516 3,9 kuiv Puuraukude likvideerimise põhjus: geoloogiline ülesanne täidetud. Likvideerimise aeg ja moodus: puuraugud likvideeriti 04.02.2021. a. Puuraukude veealune osa täideti killustikuga. Veepealne osa täideti kaljuses kivimis tsemendi seguga, purdsetete osas killustiku sõelmetega. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Puuraukude ümbrus on korrastatud. Uuringuloa valdaja ja Meelis Kibena maaomanik /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Aigren juhatuse liige Uuringutöö teostaja /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Tuuling OÜ Inseneribüroo STEIGER geoloogiainsener  PA 4/21 PA 1/21 PA 3/21 PA 5/21 PA 2/21 102 Joonis 1. Orava IV uuringuruumi puuraukude asukohad (kasutatud Maa-ameti kaardirakendust) 103 LISA 18 104 KORRALDUS 28.04.2021 nr DM-115393-2 Orava IV uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti heakskiitmine 1. OTSUS Tulenevalt alltoodust ning lähtudes maapõueseaduse § 86 lõigetest 3 ja 4 ning tuginedes Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruse kinnitamine“ lisa 13 „Keskkonnaameti ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 2.5.5. ja Keskkonnaameti peadirektori 29.01.2021 käskkirja nr 1-1/21/17 „Keskkonnaameti teabehalduse kord“ lisale 14 „Allkirjaõigused“ otsustan: kiita heaks Orava IV uuringuruumi uuritud maa korrastamise akt. 2. ASJAOLUD OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437, aadress Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Männiku tee 104/5, 11216) (geoloogilise uuringu teostaja) esitas 07.04.2021 Keskkonnaametile heakskiitmiseks Orava IV uuringuruumi uuritud maa korrastamise akti (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 08.04.2021 kirjana nr DM-115393-1). Puuraugud rajati geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuloa) nr Rapm-105 alusel. Uuringuluba on antud Keskkonnaameti 19.09.2018 korraldusega nr 1-3/18/2364 kehtivusajaga kuni 18.09.2021. Uuringuloa omaja on OÜ Aigren. Uuringuruum teenindusala pindalaga 12,71 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas Orava kruusamaardlas (registrikardi nr 0585) eravalduses oleval katastriüksusel Orava (katastritunnus 50401:005:0056). Orava IV uuringuruumi piires rajati 2021. aasta veebruaris kokku 5 puurauku sügavusega 3,9 kuni 12 m. Uuritud maa korrastamise akti kohaselt likvideeriti puuraugud 04.02.2021. Puuraukude veealune osa täideti killustikuga. Veepealne osa täideti kaljuses kivimis tsemendi seguga, purdsetete osas killustiku sõelmetega. Puuraukudest on manteltorud eemaldatud. Puuraukude ümbrus on korrastatud. Uuritud maa korrastamise akti on kooskõlastanud geoloogilise uuringu teostaja esindaja ja geoloogilise uuringu omaja esindaja, kes on ühtlasi ka maaomaniku esindaja. 3. KAALUTLUSED  105 Maapõueseaduse § 86 lõige 4 sätestab, et Keskkonnaamet kiidab uuritud maa korrastamise akti heaks, kui uuritud maa on korrastatud nõuetekohaselt. Nõuetekohast korrastamist kontrollib Keskkonnaamet uuringuruumis läbi viidavate vaatluste käigus. Uuringuruumi korrastamist kontrollis Keskkonnaameti maapõuebüroo vanemspetsialist Viktoria Burtin 28.04.2021. Uuritud maa on nõuetekohaselt korrastatud. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Viktoria Burtin vanemspetsialist maapõuebüroo Viktoria Burtin 5688 5603 [email protected] 2(2) 106 LISA 19 107 Maa-amet Mustamäe tee 51 10621 Tallinn 3.06.2021 Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Käesolevaga esitame Maa-ametile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks töö „Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“. Palume varu kinnitada seisuga 01.04.2021. Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaameti poolt väljastatud geoloogilise uuringu loa Rapm-105 alusel. Uuringuruum pindalaga 12,71 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas katastriüksusel Orava (50401:005:0056). Orava IV uuringuruumi geoloogiline uuring ja varu arvutus viidi läbi vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Uuringu käigus saadud tulemused rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena. Palume kinnitada maavara varu käesolevas aruandes esitatud kogustes. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Kibena Juhatuse liige OÜ Aigren Lisa: Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, 1 eks. 108  Maa-amet Mustamäe tee 51 10621 Tallinn 3.06.2021 Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Käesolevaga esitame Maa-ametile läbivaatamiseks ja kinnitamiseks töö „Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“. Palume varu kinnitada seisuga 01.04.2021. Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Keskkonnaameti poolt väljastatud geoloogilise uuringu loa Rapm-105 alusel. Uuringuruum pindalaga 12,71 ha asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas katastriüksusel Orava (50401:005:0056). Orava IV uuringuruumi geoloogiline uuring ja varu arvutus viidi läbi vastavalt keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Uuringu käigus saadud tulemused rahuldavad meid. Materjalid on esitatud korrektselt vormistatud aruandena. Palume kinnitada maavara varu käesolevas aruandes esitatud kogustes. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Kibena Juhatuse liige OÜ Aigren Lisa: Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne, 1 eks.  Läbilõige I-I' NW SE m m Vardi metskond 191 54 50401:005:0195 Pantma 54 Orava 50401:006:0110 PA 5/19 50401:005:0056 PA 4/21 52 50,90 PA 3/21 52 50,59 50,27 0,4 1: 0,4 2 50 S 1tmK 0,3 50 2 1: 5-1 5-1, K51 1,1 vt. 48,79m 4-1KL 1,2 vt. 48,77m LA 31 04.02.2021 3-1K vt. 48,10m S 1tmT LA 34 1,8 04.02.2021 48 23.10.2018 F 0,8 48 F 1,9 3-1KL 3,8 3-2K LA 34 4,3 3,9 F 2,8 46 5-2 Plokk 12 aT 4,4 46 5-2, K52 4-2KL 3-2KL 6,4 LA 29 LA 29 44 3-3K LA 33 44 F 1,8 S1 vr F 1,5 5-3 F 2,2 abs 42,4 m 7,9 3-3KL 42 8,9 42 8,4 3-4K LA 31 5-4 5-3, K53 F 5,7 40 10,8 LA 30 40 9,8 5-5 F 2,5 12,4 38 12,5 38 36 36 Läbilõige II-II' W NE m m äär 60 PA 8/90 60 0063 Plokk 7 aT j 57,43 uusakar Plokk 3 aT skond 191 Tee PA 1/21 006: 0195 58 PA 9/90 58 56,70 Orava 0,2 55,27 50401:005:0056 50401: ava kr 005: 43 0,5 1-1L 56 56 1,8 Kr.31,2 dim et 0,2 50401: St. 8,7 1: 2,3 44 Or 2 54 3,0 54 1,6 S1rk 45 Var 2,2 4,5 PA 4/21 52 52 4 aT 50,59 1-1KL 2 LA 35 1: 50 vt. 49,60m 4,5 S 1tmK 0,4 50 04.02.2021 F 4,2 1,1 vt. 48,79m 4-1KL 5 aT 8,3 04.02.2021 LA 34 48 1-2KL F 1,9 48 S 1tmT LA 33 6 aR F 1,5 Plokk 12 aT 3,9 46 10,9 46 1-3KL 4-2KL LA 28 LA 29 44 12,0 F 1,7 S1 vr 44 F 1,5 abs 42,4 m 42 42 8,4 40 40 Kasvukiht Mäeerldise piir Mäeeraldise teenindusmaa piir Kruusliiv Ploki piir (aT - aktiivne tarvebaru, aR - aktiivne reservvaru) Kruusa ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) Moreen Hoidetervik Kaevandamise eelne ja järgne keskmine veetase (abs. 49,4 m) S1rk Lubjakivi (Raikküla lade Raikküla kihistu) Orava Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 50401:005:0056 Lubjakivi / dolomiidistunud lubjakivi vt. 49,60m Veetaseme abs kõrgus, m S 1tmK 04.02.2021 (Juuru lade Tamsalu kihistu Karinu kihistik) Mõõtmise kuupäev Lubjakivi / dolomiidistunud lubjakivi S 1tmT (Juuru lade Tamsalu kihistu Tammiku kihistik) Lubjakivi / dolomiidistunud lubjakivi S1 vr (Juuru lade Varbola kihistu) Märkused: 0 100 200 m 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 22.10.2021) - Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga 08.05.2019), (EGF 9117, 2019); - Aruanne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta PA 2/21 puuraugu number (varu seisuga 30.09.2019), (EGF 9306, 2019). 56,36 suudme abs kõrgus, m 3. Lubjakivi ploki 12 aT lamam asub abs kõrgusel 42,4 m. 1-2L proovi number 0,5 4. Kogu taotletatav mäeeraldis asub riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndis. Kr.52,4 fraktsiooni > 31,5 mm sisaldus, % St.14,0 fraktsiooni < 0,063 mm sisaldus, % 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 2,1 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 3,7 Orava IV lubjakivikarjäär Geoloogilised läbilõiked 2-1KL füüsikalis-mehaaniliste katsete proov ja proovi number LA 32 killustiku purunemiskindlus LA katsel (kaalukadu, %) Märjamaa vald, Rapla maakond I-I' ... II-II' F 3,0 killustiku külmakindlus (kaalukadu, %) 7,2 Š-6/19 kaevandi nr Loa omanik OÜ Aigren Graafiline lisa 2/3 2-3K keemiline analüüs ja proovi number 56,74 suudme abs kõrgus, m Räpina mnt 22b, 65605 Võru 10,0 sügavus maapinnast, m 6-1 proovi number /Allkirjastatud digitaalselt/ H 1 : 2000 [email protected] Mõõtkava Kr.27,0 fraktsiooni > 31,5 mm sisaldus, % (esindaja nimi ja allkiri) V 1 : 200 St.12,6 fraktsiooni < 0,063 mm sisaldus, % puuraugu sügavus, m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 28.02.2022 12,0 proovitud intervall, m /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn 1,9 kaevandi sügavus, m +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 21/3762 /Allkirjastatud digitaalselt/  Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid 49.88 Nr X Y Nr X Y 1 6 539 831,47 529 466,43 1' 6 539 831,47 529 466,43 51.27 2 6 539 410,80 529 671,03 2' 6 539 410,80 529 671,03 Plokk 8 aT 1 49.74 3 6 539 292,22 529 408,90 3' 6 539 288,47 529 400,60 Plokk 9 aT 50.96 4 6 539 295,81 529 407,11 4' 6 539 615,91 529 243,19 Plokk 10 aR 50.42 1' 5 6 539 361,33 529 374,41 5' 6 539 641,26 529 309,10 51 6 6 539 459,22 529 324,80 6' 6 539 694,50 529 318,21 48 49 51.80 7 6 539 497,16 529 303,89 7' 6 539 765,30 529 319,85 52 44.63 0 47 49.82 53 515 6 539 800 8 6 539 596,66 529 254,36 50 53.31 46 50.12 54 51.94 9 6 539 616,42 529 244,52 Pindala 12,71 ha Vardi metskond 191 7' 45 10 6 539 641,26 529 309,10 N 49.72 11 6 539 694,50 529 318,21 50401:005:0195 55.05 44 12 12 6 539 765,30 529 319,85 53.75 43 42.40 49.43 43.42 53.75 55.94 55.03 Pindala 12,52 ha 53 K 54.03 55 Vardi metskond 191 at en 43 53.80 50.50 50401:005:0195 d 52 54.03 55.86 49.56 44 6' 44 54 54.02 54.00 50 51 55.51 51.64 Kaardileht nr 6314 Rapla 45 44.46 53.83 53.88 11 56.42 49 49.69 46 45 42.40 50.14 54.44 Plokk 2 P 47 48 57.27 5' 48 43.40 49.65 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 47 10 49 56 57 6 42.68 9 .19 0 5 5 Kr 4' 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt 46 ja piiripunkti number 57 50.17 .97 Kr 50 53.27 Külgneva mäeeraldise piir 43 8 Katend 50.45 6 539 600 54.28 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 55 57 . 42.40 57 53 42.40 50.38 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, Veekogu (pindala 12,52 ha) 50.03 aR - aktiivne reservvaru) 54 52 53.83 Keskmine abs veetase 49,4 m 42.40 Kruusa ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 57 43 .16 51 Prognoosvaru ploki piir 44 43.47 50 53.39 50.21 Orava 50 Orava Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 45 57 50.75 Plokk 4 aT 49 50401:005:0056 50401:005:0056 57 .02 Plokk 5 aT 46 48 5 Kr 2 54.11 50.38 Plokk 6 aR Maapinna samakõrgusjoon, m 47 56 50.41 42.40 52 7 57 48 47 42.40 .16 54.35 49 42.40 Veekogu (pindala 12,52 ha) Plokk 7 aT 54.15 44.11 50.27 46 48.71 56 Kr .90 54.13 6 42.40 Ka 50.27 45 54.06 ten 42.40 d 2 50.17 55 43.79 Orava lubjakivikarjäär 56 .41 42.40 54.15 53 Orava kruusakarjäär 44 43 50401:006:0063 53.90 44 50.21 Märkused: 6 539 400 45 50 2' 50.89 54 46 52.98 47 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 43 48 50.50 Plokk 1 aT 49 50.67 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 52 51 52.86 52 44.38 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 52 Plokk 4 aT 56 .61 53.30 1 .20 50.67 5 52 44.66 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.03.2021); Plokk 5 aT 54 Kr 50.88 5 53 55.19 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.02.2021); Plokk 6 aR 52.78 54 55 52 - Keskkonnaregistri Orava kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); 56 53 52.33 .65 . 56 27 50 55.59 55 - Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 53.99 54.84 Katend 56.00 Pantma (varu seisuga 01.04.2021) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3366). 52.36 50401:006:0110 Plokk 4 aT 56 4. Kogu ala hõlmab Pendi lasketiiru piiranguvöönd. 56.82 55.85 Plokk 5 aT 54.41 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Plokk 6 aR Kr 4 56.13 0 100 200 m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 3 Kr 54.33 56.23 3' Orava IV lubjakivikarjäär Korrastatud ala plaan 54 56 39 .30 56 . 74 Märjamaa vald, Rapla maakond . 54.23 Loa omanik OÜ Aigren Graafiline lisa 3/3 Räpina mnt 22b, 65606 Võru [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:2000 6 539 200 (esindaja nimi ja allkiri) 529 200 529 400 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 28.02.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 21/3762 /Allkirjastatud digitaalselt/  Jäätmekava 1. Jäätmekava vajadus OÜ Aigren taotleb keskkonnaluba Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele ehituslubjakivi ja -kruusa kaevandamiseks kehtivusajaga 30 aastat. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,71 ha, sh taotletav mäeeraldis pindalaga 12,52 ha. Taotletav keskmine kaevandamise maht on 39 tuh m3. Orava IV lubjakivikarjäärist kaevandatud ehituslubjakivi kasutatakse ehituskillustiku tootmiseks. Kaevandamisjäätmekava koostamise aluseks on jäätmeseaduse § 421 ja selle koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 09.11.2010. a määruses nr 56 “Kaevandamisjäätmete käitlemise kord“ sätestatud tingimustest. Jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada Orava IV lubjakivikarjääris jäätmete tekkimist ning soodustada nende ringlusesse võttu ja korduv- või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Orava IV lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas kinnistul Orava (katastritunnusega 50401:005:0056, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Orava kinnistu kuulub loa taotlejale. Taotletava mäeeraldise pindala on 12,52 ha, mäeeraldise teenindusmaa pindala 12,71 ha. Orava IV lubjakivikarjääri lasumis asub Orava II kruusakarjäär, mäeeraldisest ~20 m kaugusele edelasse jääb olemasolev Orava lubjakivikarjäär (keskkonnaloa nr Rapm-034) ning vahetult põhjas asub Orava III lubjakivikarjäär (keskkonnaloa nr KL-513227). Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb loodest Orava kruusamaardla (registrikaardi nr 585) ehituslubjakivi prognoosvaru 2 plokiga. Vahetult põhjas ja idas piirneb Orava IV lubjakivikarjäär RMK Vardi metskond 191 (katastritunnusega 50401:005:0195, maatulundusmaa), lõunas Pantma (katastritunnusega 50401:006:0110, maatulundusmaa) ja idas Orava kruusakarjäär (katastritunnus 50401:006:0063, 100% mäetööstusmaa) katastriüksustega. Taotletav Orava IV lubjakivikarjäär asub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndis (riigikaitselise ehitise väline tunnus nr 62). Kaitseministeerium on kooskõlastanud Orava IV geoloogilise uuringu loa andmise eelnõu. Vastavalt maapõueseadusele tuleb keskkonnaloa taotlus arvamuse andmiseks ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks saata Kaitseministeeriumile. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa läänepoolse serva ja Orava lubjakivikarjääri vahelisele alale jääb Pendi metsatee nr 6540001 ning ~300 m loodesse Orava metsatee nr 5040514. Mõlemad teed on ühenduses Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteega nr 4. Lähimad majapidamised taotletavast Orava IV lubjakivikarjäärist jäävad ligikaudu 1 km kaugusele kagusse kinnistutele Metsanurga (katastritunnusega 65401:001:0003), Kuusiku (katastritunnusega 65401:001:0860) ja Uuetoa (katastritunnusega 65401:001:0700) ning ligikaudu 1 km kaugusele idasuunas kinnistutele Mäesauna (katastritunnusega 50401:005:0102) ja Padasma (katastritunnusega 50301:001:0225). 3. Mäeeraldise lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Geomorfoloogiliselt on Orava maardla seotud Balti jääpaisjärve rannavalliga. Rannavall on ümbritsetud limnoglatsiaalsest tasandikust, mis on olemuselt moreentasandik, mis allus jääjärve abrasioonilisele tegevusele. Abrasiooni tõttu esinevad Kvaternaarisetted väikese paksusega. Jämepurdses materjalis valdavad Alam-Siluri Juuru lademe karbonaatkivimid, mis on väheümardunud. Mineraloogilises koostises domineerivad karbonaatkivimid ja kvartspäevakivid. Kvaternaarisetted on maardlas suuremas osas esindatud nõrgalt kulutatud veeriselise savika kruusaga (saviliivmoreen), mis vaheldub kohati kruusa vahekihtidega. Paiguti esines surfides paemurendit. Kasuliku kihi ülemise osa Orava IV lubjakivikarjääris moodustavad Alam-Siluri ladestiku Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistiku detriitjad ja Tammiku kihistiku brahhiopoodide kodadega lubjakivid. Kasuliku kihi alumise kihi moodustavad Varbola kihistu õhukese kuni keskmise paksusega lainjate mergli vahekihtidega lubjakivi. Orava IV lubjakivikarjääris arvele võetud madalamargiline ehituslubjakivi purunemiskindlus (LA tegur) jääb kivimikompleksides S1tmK, S1tmT ja S1vr2 vahemikku 31-33 (purunemiskindluse kategooria LA35) ning kompleksis S1vr1 on LA tegur 30 (purunemiskindluse kategooria LA30). Külmakindluse kategooria jääb vahemikku F – F4 (tabel 3.1). Tabel 3.1 Orava IV lubjakivikarjääri madalamargilise ehituslubjakivi kvaliteedinäitajad Lah. LA LA Külmakindlus F CaO, MgO, Kivimkompleks jääk tegur kategooria F, % kategooria % % % 31- S1tmK 35 2,1-4,2/3,0 F4 45,44 5,05 6,86 35/32 31- S1tmT 35 0,8-2,8/1,7 F2 43,84 7,28 5,00 34/33 28- S1vr1 30 1,5-2,5/1,9 F2 44,38 6,42 6,79 33/30 S1vr2 31 35 5,7 F 31,23 11,05 20,33 Plokk 12 aT (madalamargiline ehituslubjakivi) 28- Plokk 12 aT 35 0,8-5,7/2,2 F2 44,42 6,43 6,13 35/32 Orava IV lubjakivikarjääri alal moodustavad maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi Juuru lademe Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosas lasuvad karbonaatkivimid (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Juuru veekiht). Varbola kihistu on alumises osas savikas, moodustades tingliku (suhtelise) veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi veekompleksi vahel. Lubjakivi katvad purdsetted on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta ning on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. 4. Kavandatava tegevuse iseloomustus ja võimalike jäätmete iseloomustus mäeeraldise teenindusmaa piires Kaevandamistingimused Orava IV lubjakivikarjääris on suhteliselt head. Kaevandatav maavara asub suures ulatuses põhjavee tasemest allpool. Orava IV lubjakivikarjääris on planeeritud kaevandada veetaset alandamata. Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,5 m ning katendi paksus keskmiselt 2,5 m. Katendi moodustab Orava IV lubjakivikarjääri alal keskmiselt 2,1 m paksune saviliivmoreen, mis vaheldub kohati kruusa vahekihtidega (243 tuh m3) ning sh keskmiselt 0,4 m paksune kasvukiht (30 tuh m3). Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga. Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda – seda saab teha järk- järgult. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus on võimalik ladustada teenindusmaa perimeetrile ning see kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse keskkonnaloa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Ladustatud katendi puhul on tegemist saastumata pinnasega, mis ei kujuta keskkonnaohtu – õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud, sest tegemist on saastumata materjaliga. Mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katendi korral on tegemist mittemaakse maavara kaevandamisjäätmetega, mis ei ole tootmisprotsessi otsene eesmärk (kood 01 01 02). Katendi puistangute korral on tegemist B kategooria jäätmehoidlaga, kuna välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja levik, sest tegemist on saastumata materjaliga. Samuti on välistatud jäätmehoidlast tuule- ja vee- erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad vegetatsiooniperioodil 1–3 kuu jooksul. Ladustatud katendivallide pealispind silutakse, et tagada nende stabiilsus. Vallid likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel. Kasuliku kihi keskmine paksus Orava IV lubjakivikarjääris on 8,5 m. Kasulik kiht raimatakse puur-lõhketöödega, mille aluseks on koostatavad kaevandamise ja lõhketööde projekt. Raimatud kaevis tõstetakse ekskavaatoriga nõrguma, peale mida toimub selle laadimine purustus-sorteerimissõlme kus toimub kaevise purustamine ja jaotamine fraktsioonideks. Kaevandatav ja töödeldud materjal kaubastatakse killustikuna tellijale või kasutatakse karjääri korrastamisel (katend, sõelmed, kaubastamiseks mittesobilik materjal). Erineva fraktsioonidega toodang realiseeritakse suurema nõudlusega perioodil vaheladudeta, väiksema nõudluse korral moodustatakse mäeeraldisele teenindusmaa piires vahelaod. Keskmiselt 30% purustatavast ehituslubjakivi üldmahust on sõelmed peenfraktsiooniga 0 - 7 mm, millest ligikaugu 2/3 kaubastatakse ja 1/3 kasutatakse korrastamisel. Kaevandamisel aastas keskmiselt 39 tuh m3 tekib ~12 tuh m3 (~24 tuh t) peenfraktsiooni aastas, millest osa turustatakse töötlemata kujul ning osa kasutatakse hilisemal karjääri korrastamisel. Kogu karjääri töötamise ajal tekib lubjakivi töötlemisel sõelmeid hinnanguliselt 313 tuh m3 (~630 tuh t) Mäeeraldiselt eemaldatav katend ning lubjakivi töötlemisel tekkivad sõelmed on inertsed, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas, keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa nendes looduslikku fooni ning need ei sütti ise ega põle. Samuti ei ole katend ega sõelmed biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Ladustatud sõelmete korral on tegemist kivilõikamisel ja -saagimisel tekkinud jäätmetega, mida ei ole nimetatud koodinumbriga 01 04 07, sh paekivi (nt lubjakivi, dolomiidi) töötlemisel tekkinud jäätmed (kood 01 04 13). Sõelmete puistangute korral on tegemist B kategooria jäätmehoidlaga. Masinate määrdeaineid, kütust jms karjääris ei hoiustata ning tankimine ja masinate hooldamine toimub väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele, kooritakse saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud vesi kokku ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool karjääri.  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad OÜ Aigren taotleb keskkonnaluba Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisele. Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisega taotletav aktiivne ehituslubjakivi (plokk 12 aT) ja -kruusa (plokk 11 aT) tarbevaru on kinnitatud Maa-ameti peadirektori 08.07.2021. a käskkirjaga nr 1-17/21/1763. Keskkonnaloa taotlemisel riigile kuuluva maavara kaevandamiseks tuleb kaaluda uue karjääri avamise vajalikkust ja potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindlust. Vastava hinnangu andmisel tuleb aluseks võtta keskkonnaministeeriumi käskkiri nr 610 „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Vastavalt juhendile tuleb riigi huvi selgitamiseks varustuskindluse aspektist lähtuvalt selgitada, kas kaevandamiseks taotletavas mäeeraldise teeninduspiirkonnas asub samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldisi ning juhul, kui taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas kaevandatakse samaväärset maavara, tuleb hinnata kaevandamiseks varem antud mäeeraldistest tulenevat varustuskindlust taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas lähtudes koondbilansi viimase viie aasta andmetest. Keskkonnaamet loa andjana on lubjakivi kaevandamiseks antavate lubade menetluses varasemalt Raplamaal varustuskindluse hindamisel rakendanud praktikat, kus varustuskindluse arvutamisel on jäetud arvestamata uute lubadega mäeeraldised, kus pole kaevandamist alustatud (nt Reinu III lubjakivikarjääri keskkonnaloa taotluse menetlus, Keskkonnaameti 16.01.2018. a kiri nr 12-2/18/639-2). Sellest lähtuvalt ei ole ka käesolevas ehituslubjakivi varustuskindluse arvutuses arvestatud lisaks Reinu III lubjakivikarjäärile ka Sutlema III ja Rummu III lubjakivikarjääride varuga (tabel 1.1). Tabel 1.1 Orava IV lubjakivikarjääri potentsiaalse teeninduspiirkonna varustuskindluse arvutus vastavalt juhendile Kaevandatav Keskmine aastane jääkvaru seisuga kaevandamise maht Mäeeraldise nimetus Keskkonnaloa nr 31.12.2021. a (2016 - 2020) (tuh m3) (tuh m3) Lubja lubjakivikarjäär Rapm-091 2 366,1 86,9 Orava lubjakivikarjäär Rapm-034 1 501,0 12,1 Reinu lubjakivikarjäär Rapm-042 1 704,3 56,0 Sutlema II lubjakivikarjäär Rapm-062 268,5 10,7 Sutlema I lubjakivikarjäär Rapm-059 329,9 20,1 Vasalemma karjäär KMIN-032 12 321,9 75,5 Kokku 18 491,7 261,3 Varustuskindlus (aastat) 71 Juhendis on defineeritud karjääri teeninduspiirkonnaks 50 km raadius mööda reaalseid veoteesid. Kui vaadata aga konkreetselt Raplamaa erinevate lubjakivikarjääride teeninduspiirkondi ja maavaravarude jääkkoguseid, siis oleme veendunud, et käesoleval juhul ei ole juhendi kohane 50 km raadius adekvaatne karjääri teeninduspiirkonna kirjeldamiseks ning piirkonda tuleb vaadata arvestades olemasolevale karjääride reaalseid teeninduspiirkondi. Juhend käsitleb punktis 4.1.3.6 keskkonnaloa muutmist või mäeeraldise laiendamist selliselt, et taotletava tegevuse tulemusena tagatakse maavaravaru säästlik kasutamine või korrastamistingimuste otstarbekam täitmine, mille juhul ei kaaluta riiklikke huve varustuskindluse aspektist. Taotletava Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldis kattub osaliselt kehtiva, taotlejale kuuluva, Orava II kruusakarjääri mäeeraldise keskkonnaloaga. Seega tagatakse Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamisega ehituskruusa plokkide 3 aT ja 11 aT ning nende lamamisse jääva ehituslubjakivi ploki 12 aT väljamine vertikaalsuunas kogumahus, mis tagab maavara säästliku kasutamise – ei oleks ratsionaalne väljamata jätta maardla osa, mille lasumis on varasemalt kaevandamistegevusega alustatud. Lisaks tagatakse taotletava Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel kaevandamisega korrastamistingimuste otstarbekam täitmine – jääks ära mäeeraldise topelt korrastamine juhul, kui tulevikus tekib vajadus Orava IV lubjakivikarjääri avamiseks. Eestis kasvas aastatel 2016 – 2018 vajadus ehitusmaavarade järele, mis oli tingitud üldisest ehitusmahu kasvust ehitusturul. Ehitusmaht suurenes järjest nende kolme aasta jooksul ja ületas ka 2017. aasta taseme, mis oli seni parim ehitusaasta. Kuigi 2019. aastal on ehitusmaht mõnevõrra vähenenud, on Vabariigi Valitsus kavandanud mitmete suurte taristuobjektide ehitust (2+2 riigiteede suurprojekt, Rail Balticu raudtee trass jne), mille rajamine tingib ehitusmaterjalide vajaduse järsu kasvu, eriti aastatel 2021 – 2026. Otseselt Orava IV lubjakivikarjääri teeninduspiirkonda jääb Rail Balticu trass (~15 km) ning Tallinn-Pärnu-Ikla maantee, kus nimetatud perioodiks on planeeritud Varbola-Jädivere 2+2 tee ehitus ~40 km pikkusel lõigul. Orava IV lubjakivikarjäär jääb Varbolast ~7 km ja Jädiverest ~30 km kaugusele. Lisaks on planeeritud 2+2 tee ehitus Libatse-Nurme ~22 km pikkusel lõigul. Orava IV lubjakivikarjäär jääb Libatsest ~35 km ja Nurmest ~60 km kaugusele. Seega on taotletava mäeeraldise asukoht optimaalne teenindamaks planeeritavat Varbola-Jädivere tee-ehitust kogu ulatuses, Libatse-Nurme lõiku ~13 km ning Rail Balticu raudtee trassi ~90 km ulatuses. Märjamaa vald on suurim vald eestis, pindalaga 872 km2, kus kohalikke teid, mille hooldus ja remont on valla kohustus, on kokku ~600 km. Tulenevalt Märjamaa valla 2018-2030 arengukavast on vallas lähiaastatel planeeritud suured, eelkõige teedega seotud, investeeringud. Märjamaa valla parimaks alternatiiviks on Orava maardla ehitusmaavarad, kus hetkel on ainsana toimiv Orava lubjakivikarjäär. Orava III lubjakivikarjäär on kaevandava ettevõtte sisekasutuse eesmärgiga ning seetõttu ei teeni see Märjamaa valla ega Raplamaa huve. Võttes arvesse juhendis defineeritud karjääride teeninduspiirkondi kattub taotletava Orava IV lubjakivikarjääri teeninduspiirkond osaliselt Pärnumaa põhjaosas asuvate dolokivikarjääride (Tarva, Koonga ja Anelema) omadega. Nimetatud dolokivikarjääride näol on tegemist Rail Balticu suhtes kõige lõunapoolsemate dolokivikarjääridega ning seega on nende reaalseks teeninduspiirkonnaks karjääridest lõuna pool asuv piirkond Pärnumaal. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on märkinud mitmete riigile kuuluva maavara keskkonnaloa taotluste menetlustes, et riigi huvi on tagada tarbijate, eelkõige riigi infrastruktuuri ehitusobjektide nõuetekohane ja majanduslikult optimaalne varustamine kvaliteetsete ehitusmaavaradega. Sellest järeldub, et riigi huvi määratlemise üks oluline komponent on majanduslik optimaalsus, mis on võimalik tagada võimalikult väikese transpordikaugusega karjäärist tarbimiskohta. OÜ Aigren omab pikaajalise lubjakivi kaevandajana ja killustiku tootjana kogemusi ning vajalikke teadmisi selleks, et garanteerida Orava IV lubjakivikarjäärist levivast materjalist nõuetele vastava killustiku tootmine teedeehituse jaoks. Võttes arvesse Orava IV lubjakivikarjääri strateegilist paiknemist planeeritavate teedeehitus projektide (ja Rail Balticu trassi) suhtes, siis on võimalik tagada nende kõige optimaalsem teenindamine vajaliku täite- ja ehitusmaterjaliga nii keskkonnakaitselisest kui ka majanduslikust küljest. Taotletav Orava IV lubjakivikarjäär võimaldab ettevõttel OÜ Aigren jätkata oma põhitegevustega, ehitusmaterjalide kaevandamise ja tootmisega ning teedeehitusega. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Orava IV lubjakivikarjäär asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Ülejõe külas kinnistul Orava (katastritunnusega 50401:005:0056, sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Orava kinnistu kuulub loa taotlejale. Taotletava mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,71 ha, sh taotletav mäeeraldis pindalaga 12,52 ha. Orava IV lubjakivikarjääri lasumis asub Orava II kruusakarjäär, mäeeraldisest ~20 m kaugusele edelasse jääb olemasolev Orava lubjakivikarjäär (keskkonnaloa nr Rapm-034) ning vahetult põhjas asub Orava III lubjakivikarjäär. Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldis külgneb loodest Orava kruusamaardla (registrikaardi nr 585) ehituslubjakivi prognoosvaru 2 plokiga. Vahetult põhjas ja idas piirneb Orava IV lubjakivikarjäär RMK Vardi metskond 191 (katastritunnusega 50401:005:0195, maatulundusmaa), lõunas Pantma (katastritunnusega 50401:006:0110, maatulundusmaa) ja idas Orava kruusakarjäär (katastritunnus 50401:006:0063, 100% mäetööstusmaa) katastriüksustega. Taotletav Orava IV lubjakivikarjäär asub täielikult riigikaitselise ehitise Pendi lasketiir piiranguvööndis (riigikaitselise ehitise väline tunnus nr 62). Kaitseministeerium on kooskõlastanud Orava IV geoloogilise uuringu loa andmise eelnõu. Vastavalt maapõueseadusele tuleb keskkonnaloa taotlus arvamuse andmiseks ja taotluse kohta antava haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks saata Kaitseministeeriumile. Taotletava mäeeraldise ning selle teenindusmaa läänepoolse serva ja Orava lubjakivikarjääri vahelisele alale jääb Pendi metsatee nr 6540001 ning ~300 m loodesse Orava metsatee nr 5040514. Mõlemad teed on ühenduses Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaanteega nr 4. Lähimad majapidamised taotletavast Orava IV lubjakivikarjäärist jäävad ligikaudu 1 km kaugusele kagusse kinnistutele Metsanurga (katastritunnusega 65401:001:0003), Kuusiku (katastritunnusega 65401:001:0860) ja Uuetoa (katastritunnusega 65401:001:0700) ning ligikaudu 1 km kaugusele idasuunas kinnistutele Mäesauna (katastritunnusega 50401:005:0102) ja Padasma (katastritunnusega 50301:001:0225). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Orava kruusamaardla registrikaardi (nr 585) kohaselt on uuritud maardlat kuuel (6) korral:  - Lääne-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne (R. Sinisalu, 1984, EGF 4081); - Orava ja Pajaka kruusliiva maardlate eel- ja detailuuring Rapla maakonnas (M. Kajak, 1990, EGF 4411); - Aruanne Orava kruusamaardla Orava II uuringuruumi geoloogilise uuringu kohta (varud seisuga 28.08.2019) (Mäebüroo Nord OÜ, 2015, EGF 8680); - Aranne Orava kruusamaardla Orava lubjakivikarjääris tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 03.09.2019) (Mäebüroo Nord OÜ, 2019, EGF 9306); - Geoloogilised uuringud Orava III uuringuruumis (varu seisuga 08.05.2019) (AS TREV- 2 Grupp, 2019, EGF 9117); - Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2021) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, EGF 9503). Geomorfoloogiliselt on Orava maardla seotud Balti jääpaisjärve rannavalliga. Rannavall on ümbritsetud limnoglatsiaalsest tasandikust, mis on olemuselt moreentasandik, mis allus jääjärve abrasioonilisele tegevusele. Abrasiooni tõttu esinevad Kvaternaarisetted väikese paksusega. Jämepurdses materjalis valdavad Alam-Siluri Juuru lademe karbonaatkivimid, mis on väheümardunud. Mineraloogilises koostises domineerivad karbonaatkivimid ja kvartspäevakivid. Kvaternaarisetted on maardlas suuremas osas esindatud nõrgalt kulutatud veeriselise savika kruusaga (saviliivmoreen), mis vaheldub kohati kruusa vahekihtidega. Paiguti esines surfides paemurendit. Kasuliku kihi ülemise osa Orava IV lubjakivikarjääris moodustavad Alam-Siluri ladestiku Juuru lademe Tamsalu kihistu Karinu kihistiku detriitjad ja Tammiku kihistiku brahhiopoodide kodadega lubjakivid. Kasuliku kihi alumise kihi moodustavad Varbola kihistu õhukese kuni keskmise paksusega lainjate mergli vahekihtidega lubjakivi. Orava IV lubjakivikarjääris arvele võetud madalamargiline ehituslubjakivi purunemiskindlus (LA tegur) jääb kivimikompleksides S1tmK, S1tmT ja S1vr2 vahemikku 31-33 (purunemiskindluse kategooria LA35) ning kompleksis S1vr1 on LA tegur 30 (purunemiskindluse kategooria LA30). Külmakindluse kategooria jääb vahemikku F – F4 (tabel 3.1). Tabel 3.1 Orava IV lubjakivikarjääri madalamargilise ehituslubjakivi kvaliteedinäitajad Lah. LA LA Külmakindlus F CaO, MgO, Kivimkompleks jääk tegur kategooria F, % kategooria % % % 31- S1tmK 35 2,1-4,2/3,0 F4 45,44 5,05 6,86 35/32 31- S1tmT 35 0,8-2,8/1,7 F2 43,84 7,28 5,00 34/33 28- S1vr1 30 1,5-2,5/1,9 F2 44,38 6,42 6,79 33/30 S1vr2 31 35 5,7 F 31,23 11,05 20,33 Plokk 12 aT (madalamargiline ehituslubjakivi) 28- Plokk 12 aT 35 0,8-5,7/2,2 F2 44,42 6,43 6,13 35/32 Orava IV lubjakivikarjääri alal moodustavad maapinnalt esimese aluspõhjalise veekihi Juuru lademe Karinu ja Tammiku kihistiku ning Varbola kihistiku ülaosas lasuvad karbonaatkivimid (Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks, Juuru veekiht). Varbola kihistu on alumises osas savikas, moodustades tingliku (suhtelise) veepideme Siluri ja Ordoviitsiumi veekompleksi vahel. Lubjakivi katvad purdsetted on kuivad, moodustamata iseseisvat veekihti. Põhjavesi on vabapinnaline, surveta ning on otseses sõltuvuses sademetest, mis on vabapinnalise veekihi peamiseks toiteallikaks. Orava IV lubjakivikarjääris jäi põhjavee tase mõõdetuna veebruaris (04.02.2021) 1,5 – 7,2 m sügavusele maapinnast, absoluutkõrgusele 48,8 – 49,6 m (keskmiselt 49,4 m), järgides maapinna reljeefi. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletav Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldis hõlmab pindalaliselt ja sügavuti Orava kruusamaardla ehituskruusa plokki 11 aT ja ehituslubjakivi plokki 12 aT. Taotletava mäeeraldise pindala on 12,52 ha ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 12,71 ha, mille piir ühtib geoloogilise uuringuloaga Rapm-105 antud uuringuruumiga. Taotletava Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldise lamamiks on absoluutkõrgus 42,4 m, mis on tavapärase kaeveastangu kõrguse (7 m) võrra keskmisest abs veetasemest (49,4 m) allpool. Mäeeraldise piir ühtib ehituslubjakivi plokiga 12 aT. Mäeeraldisse pole kaasatud ehituskruusa plokki 7 aT, et tagada Orava IV lubjakivikarjääri ja Orava lubjakivikarjääri vahele jääva tee püsivus, mis on kasutuses karjääride väljaveoteena ning ka ligipääsuna maavaldustele. Kogu taotletav ehituslubjakivi varu ei ole kaevandatav, kuna kaevandamisel tuleb tagada mäeeraldisega külgneval alal maapinna stabiilsus ning selleks tuleb jätta mäeeraldise perimeetrile lubjakivist hoidetervikud. Hoideterviku laius sõltub vastavalt katendi paksusele, mida paksem on katend mäeeraldisel või selle piiril, seda laiem jääm hoidetervik. Esialgsetel hinnangutel on mäeeraldise edela küljele jäetava hoideterviku laius piisav katendi nõlvuse 1 : 2 korral, et tagada tee ohutus. Katendi ohutuks nõlvuseks on võetud kõikjal 1 : 2 ja terviku alla jääva maavara kadu ploki piires arvutatakse valemiga: ℎ 𝑉𝑘𝑎𝑑𝑢 = (tan1𝛼) ∗ ℎ2 ∗ 𝑃, kus h1 – katendi keskmine paksus, m (2,5 m); α – katendi püsinurk 26°; h2 – kasuliku kihi keskmine paksus, m (8,5 m); P – nõlvaterviku perimeeter, m (1473,862 m). Tabel 4.1 Taotletav varu kogus Taotletav Taotletav Ploki Varu paksus, kaevandatav Plokk varu kogus, pindala, ha m Kadu, tuh m3 varu kogus, tuh m3 tuh m3 Plokk 11 aT 0,56 1,9 11 0,1 10,9 Plokk 12 aT 12,52 8,5 1 070 27 1 043 Keskkonnaluba taotletakse 30 aastaks keskmise aastase kaevandamise määraga 39 tuh m3. Keskmise aastase kaevandamise mahuga 39 tuh m3 ammendatakse Orava IV lubjakivikarjäär 27 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia. Orava IV lubjakivikarjääris on kasulikku kihti katva katendi kogus 243 tuh m3, millest 30 tuh m3 moodustab kasvukiht. Mulla paksus taotletava mäeeraldise kohal on keskmiselt 0,4 m. Ülejäänud katendi moodustab keskmiselt 2,1 m paksune saviliivmoreen, mis vaheldub kohati kruusa vahekihtidega. Kaevandamistegevuse protsessis ei koorita kogu mäeeraldisel asuvat katendit korraga, vaid seda tehakse koos tööfrondi liikumisega. Seega ei teki vajadust kogu mäeeraldisel asuvat katendi kogust korraga kas ladustada või töödelda, vaid seda saab teha järk-järgult tööprotsesside edenedes. Kattekihist eraldatakse muld, mis ladustatakse eraldi ülejäänud katendist. Korrastamisprotsessis vaja mineva katendi kogus on võimalik ladustada teenindusmaa perimeetrile ning see kasutatakse korrastamise protsessis vastavalt projektile. Kuna geoloogilise uuringu tulemusel on teada, et taotletava Orava IV lubjakivikarjääri katendi moodustab muuhulgas savika kruusliiva ja saviliiva kiht, mis sisaldab murenenud lubjakivi ja mergli tükke, siis on võimalik sellest toota sertifitseeritud kruusalaadseid tooteid. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise projektis. Kaevandamistingimused Orava IV lubjakivikarjääris on suhteliselt head. Alale on olemas ligipääsu tee nii põhja- kui ka lõunasuunast. Mäeeraldise alal ei ole ettevalmistustööde maht suur, suures osas pole vajalik teostada ala raadamist ja kändude juurimist. Taotletava Orava IV lubjakivikarjääri teenindava teena planeeritakse kasutada Pendi teed 6540001, mis liitub Vaimõisa – Ohukotsu teega 5040001 ning seejärel Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega 4. Taotletav lubjakivivaru asub Orava IV lubjakivikarjääris suures ulatuses põhjavee tasemest allpool. Sarnaselt Orava ja Orava III lubjakivikarjääridega on ka Orava IV lubjakivikarjääris planeeritud kaevandamine ilma veetaset alandamata, mille osas on taotlejal OÜ Aigren pikaajaline kogemus kivimite väljamisel Marinova karjääris. Kuna karjääris veetaset ei alandata, siis väljatakse lubjakivi kahes osas – esmalt veepealne maavara ning seejärel veealune maavara. Kivimi raimamine toimub puur-lõhketöödega. Veealuse varu lõhkamine toimub vee all ning kobestatud kivim tõstetakse nõrguma. Kirjeldatud tehnoloogiat on taotleja OÜ Aigren poolt Marinova dolokivikarjääris kasutatud juba üle 10 aasta. Senine kaevandamine ja kaevandamise loa täiendava tingimusena seatud põhjavee seire on Marinova dolokivikarjääris näidanud, et põhjavee tase ei ole alanenud ja põhjavee kvaliteet halvenenud. Lõhatud lubjakivi töötlemiseks kasutatakse purustit ja sõelurit. Töödeldud lubjakivi laetakse ekskavaatori või kopplaaduriga kallurile ning tarnitakse tarbijale. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Taotletav Orava IV lubjakivikarjäär ei paikne Natura 2000 võrgustiku alal ega muu looduskaitselise piiranguga alal. Lähimad looduskaitseliste piirangutega alad jäävad ~500 m kaugusele läände (Vardi looduskaitseala, keskkonnaregistri kood KLO1000156) ja ~1,2 km kaugusele kirdesse (Varbola vanad rannamoodustised, Varbola pinnavormide kaitseala, keskkonnaregistri kood KLO1000446). Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta haruldasi loometsakooslusi ning loodusmetsade (9010*) ja vanade laialehiste metsade (9020*) elupaigatüüpe. Tulenevalt Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruandes tehtud keskkonnamõju esialgsest hinnangust ei mõjutaks kaevandamine Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel negatiivselt Vardi looduskaitseala kaitse-eesmärke. Taotletavast mäeeraldisest vahetult loodes asub II kaitsekategooria taimede püst-linalehik (Thesium ebracteatum; keskkonnaregistri kood KLO9300497 ja KLO9336082) ja palu-karukell (Pulsatilla patens; keskkonnaregistri kood KLO9336386 ja KLO9336393) kasvukoht ning ~150 m kaugusel loodes on 2015. aastal registreeritud III kaitsekategooria taime hall käpp (Orchis militaris) leiukoht (keskkonnaregistri kood KLO9337042). Kuna maavara kaevandamisel veetaset ei alandata, siis puudub mõju liikide leiukohtadele. Täpsem kaevandamise mõju kaitsealustele taimeliikidele selgitatakse välja keskkonnamõjude hindamise käigus. Nagu eelnevalt mainitud, on kaevandamine planeeritud põhjavee taset alandamata. Kaevandamise keskkonnamõju esialgse hinnangu põhjal puudub mõju piirkonnas kujunenud veerežiimile. Kaevandamise tagajärjel tekkiv veekogu on kinnine ning kaevandamisega tekkiv heljumi hulk ei mõjuta piirkonna vee kvaliteeti. Kasutades lõhkamisel vee sees lahustumatuid lõhkeaineid, mis ei eralda plahvatamisel mürgiseid gaase, ei reosta veealune kaevandamine põhjavett. Kaevandamise käigus tekib müra peamiselt kolmest allikast: transpordimüra, kaevandamise ja töötlemise käigus masinate poolt tekitatav müra ja impulssmüra põhjustavad puur-lõhketööd. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurauto. Masinate loetelu ning nende poolt tekitatavad müratasemed on esitatud tabelis 6.1. Tabel 6.1 Karjääris töötavate masinate poolt tekitatavad müratasemed Masina spetsifikatsioonis Mõõdetud müratase 15 m antud müratase 15 m Masin kaugusel müraallikast Lmax kaugusel müraallikast Lmax dB(A) dB(A) Buldooser 85 82 Ekskavaator 85 81 Frontaallaadur 80 79 Kallurauto 85 76 Mobiilne purustuskompleks 85 83 Vastavalt Eesti Vabariigi kehtestatud müratasemete normväärtustele, on II kategooria aladel tööstusmüra piirtase päevasel ajal 60 dB ja öösel 45 dB. Piirtase on näitaja, mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid akustilisi tingimusi ja mida kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel, kusjuures olemasolevatel alades ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Lähim majapidamine asub mäeeraldisest ~1 000 m kaugusel. Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2) Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt taotletava karjääri puhul on buldooseri või ekskavaatori (suurimad müraallikad) töötamisel maksimaalne müratase lähimas majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 83 + 20log10(15) – 20log10(1000) = 47 dB(A) kus arvutuse aluseks on 15 m kaugusel mõõdetud müratase, väärtusega 83 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis tasemele kuni 47 dB. Arvutuslik tase jääb II kategooria alale kehtiva päevase piirtaseme piiridesse. Arvutuses ei ole arvestatud karjääri ning elamu vahele jäävaid müra tõkestavaid puid ega masinate paiknemist hoonestusala suhtes, mistõttu on arvutustes tegemist mõnevõrra ülehinnatud müratasemega. Eelnevast lähtudes ei ole põhjust eeldada, et kaevandamise käigus tekkiv müra kujutaks ohtu naabruses olevatele elanikele. Vajadusel saab lähimate majapidamiste juures teostada Orava IV lubjakivikarjääris töötamisel mürataseme kontrollmõõtmisi. Lisaks kaevandamis- ja transpordimasinatele tekitab Orava IV lubjakivikarjääris müra ka lõhatud lubjakivi töötlemiseks kasutatav purustus- ja sõelumiskompleks. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Orava IV lubjakivikarjääris põhjustab impulssmüra puur-lõhketööde läbi viimine. Puur-lõhketööde impulssmüra tase sõltub lõhketööde täpsematest parameetritest. Lähtudes varasemast kogemusest, asuvad lähimad majapidamised Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisest piisavalt kaugel, st lõhketöödega kaasnevate löök- ja akustiliste lainete mõjud pole sealsetele elamutele ja elanikele kahjulikud. Vajadusel saab lähimate majapidamiste juures teostada lõhketöödest tingitud vibratsiooni ja müra kontrollmõõtmisi. Lähimad elamud jäävad taotletavast mäeeraldisest ligikaudu 1 km kaugusele. Tulevase karjääri ja elamute vahelisele alale jääb suures osas mets. Taotlusele lisatud Orava IV lubjakivikarjääri saasteainete heitkoguse arvutuse kohaselt ei ületata kaevandamisel tahkete peenete osakesete sätestatud piirväärtust (tabel 6.2). Seega ei ole kavandatava tegevusega ette näha olulist õhukvaliteedi halvenemist. Tabel 6.2 Saasteainete aastased heitkogused Saateaine Heitkogus, t/a Künniskogus, t/a1 Tahked osakesed summaarselt (PM-sum) 0,469 sh peenosakesed (PM10) 0,203 1 sh eriti peened osakesed (PM2,5) 0,039 Süsinikmonooksiid (CO) 0,619 10 Süsinikdioksiid (CO2) 16,458 - Vääveldioksiid (SO2) 0,018 1 Lämmastikoksiidid (NOx) 0,2 0,3 Lõhketöid teostab litsentseeritud lõhketööde tegija, kelle poolt koostatakse nõuetele vastav puur-lõhketööde projekt. Lõhketööde parameetrid ja kasutatavad kaitsevahendid valitakse selliselt, et on välistatud lõhketöö ohualasse jäävate ehitiste ja seadmete kahjustamine lööklaine, kildude laialipaiskumise ning seismilise võnkumise mõjul. Lõhketöödel tekkivate heitgaaside ja tolmu tekke arvutused on toodud taotlusele lisatud Orava IV lubjakivikarjääri saasteainete heitkoguste arvutustes. Kõige tõenäolisem põhjavee ja pinnase kvaliteeti mõjutav avarii, mis kaevandamistööde käigus võib juhtude, on diiselkütuse või õli leke masinatest. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja või sinna tekkivasse veekogusse. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Juhul, kui karjääris peaks tekkima nafta- või õlireostus, siis on see vaja kõigepealt likvideerida reostuse tekkekohas. Pinnasel tekkiv reostus tuleb katta absorbendiga ning kokku koguda ja anda üle kvalifitseeritud jäätmekäitlusettevõttele. Nafta- või õlireostuse korral karjääri tekkivas veekogus tuleb reostuse levikut kiiresti piirata, et selle korjamine ja eemaldamine oleks kergem. Sellise olukorra saavutamiseks on üheks tõhusamaks vahendiks veepinnal ujuv poom. Vajadusel tuleb reostuse leviku piiramiseks ja selle eemaldamiseks kutsuda selleks spetsialiseerunud ettevõte. Orava IV lubjakivikarjääris kaevandamisel võib kaevandamisjäätmetena käsitleda mäeeraldiselt eemaldatavat ja teenindusmaal ladustatavat katendit ning lubjakivi töötlemisel tekkivaid jääke (lubjakivisõelmed). Nimetatud kaevandamisjäätmed on käsitletavad tavajäätmena (ei kuulu ohtlike jäätmete hulka). Karjääris tekkivad jäätmed ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal koos tööfrondi liikumisega (kogu mäeeraldist ei koorita korraga) ning kasutatakse karjääri korrastamisel, toodetakse sertifitseerituid kruusalaadseid tooteid või turustatakse Keskkonnaameti loal. Vastavalt jäätmeseadusele on katendi ja sõelmete ajutised puistangud käsitletavad B-kategooria jäätmehoidlana. Täpsemalt on kaevandamisjäätmete tekkimist ja kasutamist käsitletud taotlusele lisatud kaevandamisjäätmekavas. Orava IV lubjakivikarjäärile lähimates majapidamistes Metsanurga (katastritunnusega 65401:001:0003), Kuusiku (katastritunnusega 65401:001:0860), Uuetoa (katastritunnusega 65401:001:0700) ja Mäesauna (katastritunnusega 50401:005:0102) kinnistutel puuduvad Maa-ameti Geoportaali andmetel salv- ja puurkaevud. Mäeeraldisele lähimad puurkaevud asuvab 1,3 – 1,4 km kaugusel Padasma (katastritunnusega 50301:001:0225; puuraugu KKR 1 Keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ lisa. kood PRK0054595) ja Rajapõllu kinnistutel (katastritunnusega 65401:001:0088, puuraugu KKR kood PRK0013847). Kuna Orava IV lubjakivikarjääri piirkonnas esineb nii kaitstud kui ka nõrgalt kaistud põhjaveega alasid, peaks enne veealuse kaevandamise algust eelnevalt välja selgitama nimetatud majapidamiste vee kvaliteedi (tegema analüüsid järgmiste näitajate osas: ammoonium, heljum, nitraat, nitrit, naftasaadused). 7. Kaevandatud maa korrastamine Orava IV lubjakivikarjääris kaevandatakse nii veepealset kui ka veealust maavara ning kuna kaevandamise käigus veetaset ei alandata, siis tekib taotletavale alale kaevandamise järgselt veekogu. Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab kaevandamise järgselt tekkiva veekogu sügavus olema valdavalt üle 2 meetri. Arvestades Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldisel oleva kaevandatava veealuse varu paksust, siis tekib alale kaevandamise järgselt määruse nõuetele vastav veekogu (veekogu maksimaalne sügavus kuni 7 m). Kaevandamise järgselt tekkiv veekogu on planeeritud kinnine ja vee juhtimist teistesse veekogudesse ei toimu. Lubjakivi kaevandamisega jäävad karjääris vertikaalsed nõlvad, mis korrastamise käigus tuleb täita, et ala ei kujutaks ohtu seal liikuvatele inimestele ja loomadele. Nõlvade täitmiseks tuleb kasutada katendit, mis enne kaevandamisega alustamist mäeeraldiselt eemaldatakse. Veepealses osas kujundatakse karjääri nõlvad kaldega 1 : 2, veealuses osas kaldega 1 : 3. Selliste nõlvustega ala kujundamiseks on veepealses osas vajalik katendi maht 26 tuh m3 ning veealuses osas 100 tuh m3. Täitmiseks mittevajalik katend on võimalik võõrandada karjäärist Keskkonnaameti loal või kujundada tekkivale veekogule laugemad kaldad. Täpne korrastamise lahendus ja karjääri nõlvade kalded määratakse korrastamise projektis. Orava IV lubjakivikarjääri mäeeraldise edelapoolsel piiril tuleks seal kulgeva tee täiendava ohutuse tagamiseks märgistada katendi nõlva ülemine piir. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Hinnanguline kulu Orava IV lubjakivikarjääri korrastamiseks taotluse koostamise ajal on ~9 000 eur/ha kohta ehk kogu mäeeraldise teenindusmaa korrastamiseks kokku ~115 000 eur. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Meelis Kibena /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Aigren Taotluse koostas 03.03.2022. a Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ Inseneribüroo STEIGER mäeinsener  I Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa koordinaadid piiripunktide koordinaadid PA 5/19 48,10 50,90 23.10.2018 FM K 49.88 Nr X Y Nr X Y 1 6 539 831,47 529 466,43 1' 6 539 831,47 529 466,43 51.27 2 6 539 410,80 529 671,03 2' 6 539 410,80 529 671,03 Plokk 8 aT 1 49.74 3 6 539 292,22 529 408,90 3' 6 539 288,47 529 400,60 Plokk 9 aT 50.96 4 6 539 295,81 529 407,11 4' 6 539 615,91 529 243,19 Plokk 10 aR 50.42 1' 5 6 539 361,33 529 374,41 5' 6 539 641,26 529 309,10 6 6 539 459,22 529 324,80 6' 6 539 694,50 529 318,21 51.80 7 6 539 497,16 529 303,89 7' 6 539 765,30 529 319,85 50.41 49.82 6 539 800 50.86 8 6 539 596,66 529 254,36 50 53.31 50.12 51.94 9 6 539 616,42 529 244,52 Pindala 12,71 ha Vardi metskond 191 7' 10 6 539 641,26 529 309,10 N 51.21 49.72 50.70 11 6 539 694,50 529 318,21 50401:005:0195 55.05 53.78 12 12 6 539 765,30 529 319,85 52 53.75 50.70 53.42 49.43 53.75 55.94 55.03 Pindala 12,52 ha K 54.03 55 54 Vardi metskond 191 at en 53.80 50.50 50401:005:0195 d 51.55 54.03 55.86 49.56 54.02 54.00 6' 53 51.01 55.51 53.73 51.20 PA 4/21 0,3 I I' Kaardileht nr 6314 Rapla 53.83 53.88 11 56.42 51.62 50,59 - 49.69 - 0,150.14 FM Plokk 2 P 54.44 42,4 7,8 1 51 52.58 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Prognoosvaru ploki piir 57.27 5' 48,79 53.76 04.02.2021 Orava Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 10 55.38 50.96 50.84 49.65 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt 50401:005:0056 Geoloogilise läbilõike joon 56 9 52.88 ja piiripunkti number I I' .19 50 49,92 22.02.2015 Kr 4' Külgneva mäeeraldise piir 52 Maapinna samakõrgusjoon, m PA 1/15 57 50.17 54.58 .97 55,22 57.18 50.77 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Kruusa varuploki lamami 56 5 Kr FM 50.69 4 K 53.66 50.85 8 49,60 50.45 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, samakõrgusjoon, m Katend 6 539 600 04.02.2021 56.16 54.28 PA 9/90 0,2 aR - aktiivne reservvaru) 57 PA 8/90 0,2 48,77 Veetaseme abs. kõrgus, . PA 1/21 0,5 57 52 55,27 2,0 57,43 1,6 Kruusa ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru) 04.02.2021 56,70 1,8 53,07 2,3 mõõdistamise kuupäev 5 50.72 50.38 54 53.73 50.94 5 55,63 1,2 57.17 54,40 2,2 42,455.79 8,4* 50.03 I 42,4 I 53.83 12,0* FM 51 Nõlva hoideterviku alumine piir 54 42,4 L 9,8 53 57 Orava Puuraugu nr / uuringu aasta .16 PA 8/19 52.58 50401:005:0056 49,93 51.42 55,60 Suudme abs kõrgus, m 53.39 26.03.2021 55.59 50.98 50.21 57 56.90 Š-2/15 Kaevandi nr / uuringu aasta 51.13 50.75 Plokk 4 aT Plokk 12 aT 55 56,54 Suudme abs kõrgus, m 57 54.87 52.21 .02 Orava II kruusakarjäär 56.42 Plokk 5 aT Kr PA 1/21 0,5 Puuraugu nr / uuringu aasta Kasvukihi paksus, m 54.11 Plokk 6 aR 55.88 54.91 52.41 50.88 50.41 56,70 1,8 Suudme abs kõrgus, m Kruusa kasuliku kihi paksus, m 56.87 Plokk 3 aT 51.11 54,40 2,2 Kruusa varuploki lamami abs kõrgus, m Moreenikihi paksus, m 7 57 50.73 PA 6/90 0,2 42,40 9,80 .16 Lubjakivi varuploki lamami abs kõrgus, m Lubjakivi kasuliku kihi paksus, m 54.35 57,08 1,4 55,48 1,4 52.61 (* - kihi paksus 3D mudelist) 55.07 K Keemiline analüüs Š-22/15 54.15 42,4 11,7* 56.12 50.27 51.42 56,96 56.65 FM Killustiku füüsikalis-mehaaniline katse 56 Kr 48,77 . 50.79 90 54.13 6 Plokk 7 aT 56.11 54.91 50.92 04.02.2021 L Lõimise analüüs Ka 51 55.67 50.27 54.06 t PA 31/90 0,3 en PA 3/21 0,3 55 d 56.00 55,73 1,7 Orava lubjakivikarjäär 50,27 - 2 50.17 Märkused: 56 52 53,73 2,5* 56 - 0,9 .41 54.15 51.44 42,4 8,8* FM Orava kruusakarjäär 54 54.88 42,4 K 6,7 50401:006:0063 53.90 56.03 50.21 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 6 539 400 56.28 2' 53 50.89 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 56 52.98 Plokk 11 aT I 55.84 51.23 3. Plaani koostamisel on kasutatud: . PA 9/15FM ' 45 55.01 56,47 PA 5/21 0,4 50.50 Plokk 1 aT Š-5/19 Š-1/15 56.32 55,06 2,1 50.67 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 08.03.2021); 56,66 52.86 52 51,57 56.07 - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 01.02.2021); Plokk 4 aT 56 . 54 6 1 56,43 52,56 1,4 53.30 . 22.02.2015 20 50.67 FM 55 42,4 L 8,8* - Keskkonnaregistri Orava kruusamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); Plokk 5 aT Kr 50.88 5 PA 2/21 0,5 - Orava kruusamaardla Orava IV uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 56 55.19 . Plokk 6 aR 47 52.78 56,36 1,6 52 (varu seisuga 01.04.2021) (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 21/3366) 56 52.33 .65 54,26 1,6 .27 55.59 42,4 FM 10,3 4. Kogu ala hõlmab Pendi lasketiiru piiranguvöönd. 53.99 54.84 K L 56 Katend 56.00 Pantma 5. Mäeeraldise lamam asub abs kõrgusel 42,4 m. 56 Š-6/19 50401:006:0110 . Plokk 4 aT 77 49,16 6. Hoideterviku ülemine piir kattub mäeeraldise piiriga. 56.82 56,74 04.02.2021 55.85 Plokk 5 aT 54.41 7. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Plokk 6 aR Kr 4 PA 5/90 0,3 56.13 0 100 200 m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 56,81 1,4 3 55,11 1,3 Kr 54.33 56.23 3' Orava IV lubjakivikarjäär Mäeeraldise plaan 54 42,4 11,4* 56 39 .30 56 . 74 Märjamaa vald, Rapla maakond . 54.23 Š-2/15 56,54 Loa omanik OÜ Aigren Graafiline lisa 1/3 Š-7/19 Räpina mnt 22b, 65606 Võru 56,31 [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Mõõtkava 1:2000 6 539 200 (esindaja nimi ja allkiri) 529 200 529 400 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 25.02.2022 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Allan Koger Töö nr 21/3762 /Allkirjastatud digitaalselt/  Heitkoguste arvutus Orava IV keskkonnaloa taotlus Puur-lõhketööd Puurimisel ja lõhkamisel eralduvate saasteainete heitkoguste leidmiseks puudub ühtne eestisisene metoodika. Seetõttu on puur-lõhketööde puhul saasteainte heitkoguste leidmiseks kasutatud Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitse agentuuri ( United States Environmental Protection Agency ) välja töötatud metoodikat ( metoodikat ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume 1: Stationary Point and Area Sources . 11.9. Western Surface Coal Mining ) ning Kanada keskkonnaameti ( Environment Canada ) täiendatud metoodikat ( Pits and Quarries Guidance ). Puurtööd Maavara kobestamine toimub puur-lõhketöödega kuni 39 000 m 3 maavara varu ulatuses aastas. Puurimistöid teostatakse standardse puurmasinaga, mis on varustatud 12 filtrist koosneva püüdesüsteemiga , mille püüdeefektiivsus on 99,5%. Puurimisel tekkiv tolm püütakse enamuses kinni ning õhku eralduvad heitkogused on marginaalsed. Eelnimetatud metoodika kohaselt on puurimise eriheitmed tahkete osakese osas järgmised: PM-sum = 0,59 kg/puurauk; PM 10 = 0,31 kg/puurauk; PM 2,5 = 0,31 kg/puurauk. Puurimisega eralduvate tahkete osakeste aastase heitkoguse leidmiseks on vajalik teada puuritavate puuraukude arvu. Arvutuslikult lõhatakse keskmise 8,5 m kõrguse lubjakiviastangu puhul korraga 3 500 m 3 lubjakivi, mille tarbeks on vajalik puurida 30 auku. Aastase kaevandamise mahu lõhkamiseks tuleb seega puurida vastavalt: 39 000 m 3 / 3 500 m 3 x 30 = 334 lõhke-puurauku Lähtudes eeltoodud tahkete osakeste eriheitmetest ning püüde süsteemi efektiivsusest, oleksid aastased heitkogused järgmised: PM-sum = 334 x 0,59 = 197,1 kg/a = 0,1971 t/a, millest õhku eraldub 0,001 t/a PM 10 = 334 x 0,31 = 103,5 kg/a = 0,1035 t/a, millest õhku eraldub 0,0006 t/a PM 2,5 = 334 x 0,31 = 103,5 kg/a = 0,1035 t/a, millest õhku eraldub 0,0006 t/a Puurmasina arvestatav puurimiskiirus on ligikaudu 60 m/h ehk 1 m/min. Puuritava augu sügavus on 7 m. Eeltoodu põhjal puurib masin aastase lõhatava mahu kohaselt kokku : 334 x 8,5 m = 2 839 m Puurimiseks kuluv aeg oleks seega kokku ligikaudu 47 h, mille kohaselt oleks hetkelised heitkogused järgmised: PM-sum = 0,006 g/s; PM 10 = 0,003 g/s; PM 2,5 = 0,003 g/s. Lõhkamine Kaevandajalt saadud teabe kohaselt toimub lõhkamine tavapäraselt 1 kord kuus. Lõhketöödel eralduvate tahkete osakeste heitkogused leitakse järgmise valemiga : E=0,00022 (A) 1.5 , kus E – e missiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/lõhkamise kohta; A – lõhkeala pindala, m 2 (kus lõhkamissügavus ≤ 21 m). Metoodika kohaselt rakendatakse peenosakeste (PM 10 ) heitkoguste leidmisel eeltoodud valemile konstanti 0,52 ning eriti peenetele osakestele (PM 2,5 ) konstanti 0,03. Arvestades, et ühe lõhkamisega kobestatakse maavara keskmiselt ligikaudu 3 500 m 3 ulatuses, tuleb aastase kaevandamismahu 39 000 m 3 raimamiseks lõhketöödega teostada ligikaudu 11 lõhkamist. Ühe lõhkamise ala suuruseks kujuneb ligikaudu 410 m 2 . Eeltoodud metoodika kohaselt on aastased tahkete osakeste heitkogused järgmised: PM-sum = 0,00022 x (410) 1.5 x 11 = 20 kg/a = 0,02 t/a; PM 10 = 0,00022 x (410) 1.5 x 11 x 0,52 = 10 kg/a = 0,01 t/a; PM 2,5 = 0,00022 x (410) 1.5 x 11 x 0,03 = 0,6 kg/a = 0,006 t/a; Lõhketööd e käigus eralduv tolm on lokaalse iseloomuga, mis põhjustab suuri kontsentratsioone ainult lühiajaliselt ning lõhkekoha vahetus läheduses. Tekkinud tolmu kontsentratsioonid hajuvad esimese paari minutiga ning need ei avalda olulist mõju pikemaajalistele keskmistele kontsentratsioonidele. Lõhkamisel tekkivad põlemisgaaside (peamiselt CO, NO x ja SO 2 ) heitmed on võimalik arvutada kasutatava lõhkeaine tüübi ja koguste kaudu . Lõhkeainena on karjääris kasutusel ammooniumnitraati tüüpi lõhkeaine „ANFO“ . Lubjakivi lõhkamisel on lõhkeaine erikuluks kobestuslaengu puhul 0,4 – 0,5 kg/m 3 lubjakivi mahu kohta. Võttes lõhkeaine erikuluks 0,45 kg/m 3 kohta , on aastase toodangu kobestamiseks vajalik ligikaudu 17 600 kg lõhkeainet. Eelviidatud metoodika kohaselt eraldub ammoonium nitraadist heitmeid 1 tonni lõhkeaine kohta CO 34 kg/t, NO x 8 kg/t ja SO 2 - 1 kg/t. Arvestades aastas lõhkeaine kulu, saame põlemisgaaside aastasteks heitkogusteks: CO = 34 kg/t x 17,6 t = 598,4 kg/a = 0,5984 t/a; NO x = 8 kg/t x 17,6 t = 140,8 kg/a = 0,1408 t/a; SO 2 = 1 kg/t x 17,6 t = 17,6 kg/a = 0,0176 t/a. Lõhkamisel eralduvad põlemisgaasid ja tolm es inevad samuti vaid lõhkamise hetkel ja väga lühiajaliselt- valdavalt mõne sekundi jook su l, pärast mida saasteaineid juurde ei teki. Seetõttu on tegemist kontrollimatu väga lühiajalise heitega. Lõhketööde teostamis e ajal on muud karjääritööd peatatud ning teistest heiteallikatest täi e ndavaid heitekoguseid ei lisandu. Arvestades, et lõhkamisel toimub saasteainete eraldumine umbes 5 sekundi jooksul ehk aastas kokku 60 sekundi jooksul, moodustavad lõhketööde heited heiteallika tööajalisest dünaamikast kaduvväikese osa. Võttes aluseks eeltoodud leitud aastased heitkogused, kujuneksid lõhkamisega kaasnevad tunnikeskmised maksimaalsed heitkogused järgmiselt: PM-sum = 20 x 1000 / 11 / 3 600 = 0,505 g/s; PM 10 = 10 x 1000 / 11 / 3 600 = 0,252 g/s; PM 2,5 = 0,6 x 1000 / 11 / 3 600 = 0,015 g/s; CO = 598,4 x 1000/ 11 / 3 600 = 15,1 g/s; NO x = 140,8 x 1000 / 11 / 3 600 = 3,5 g/s; SO 2 = 17,6 x 1000 /11 / 3 600 = 0,4 g/s. Purustus-sorteerimissõlm Purustus-sorteerimissõlmes toimub kaevise töötlemine killustikuks. Materjal laetakse sõlme ekskavaatoriga. Arvestades purustus-sorteerimissõlmede ja selle kõrval toimuvaid materjali laadimistöid, on nimetatud tööprotsesse käsitletud ühtse heiteallikana. Materjali laadimine Kõikidel laadimisprotsessidel ehk kukkumisprotsessidel ( drop operation ) nagu maavara laadimine purustisse, toodangu kallurisse ning materjali kukkumine purustist sõelusrisse või sõelurist puistangusse, tekkivate tahkete osakeste heitkoguste arvutamisel lähtutakse järgnevast valemist: (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume I : Stationary Point and Area Sources . 13.2.4 Aggregate Handling and Storage Piles ) : E=k(0,0016) ⋅ U 2,2 1,3 M 2 1,4 , kus E – e missiooni faktor, tahkete osakeste kogus, kg/t (kg eriheidet materjali ühe tonni kukkumisel); k – tahkete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuv konstant ; U – keskmine tuule kiirus, m/s ; M – materjali niiskussisaldus, % . Tuginedes Riigi Ilmateenistuse Kuus i ku MJ paljuaastate ilmastikuandmete le, on arvestuslik aastane keskmine tuulekiirus ( U ) 2, 9 m/s. Materjali niiskussisalduseks ( M ) võeti 5%, mis on lubja- ja dolokivi tööstuses keskmiseks näitajaks. Parameeter k sõltub arvutatava saasteaine osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust (Tabel 1) . Tabel 1. Ta h kete osakeste aerodünaamilisest läbimõõdust sõltuvad konstandid T ahkete osakes t e aerodünaamiline läbimõõt PM-sum PM 10 PM 2,5 K onstant k 0,74 0,35 0, 053 Saadud emissiooni faktorite ja aastase tootmismahu põhjal arvutatud aastane heitkogus on esitatud tabelis 2. Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti purustus-sorteerimissõlme nominaalsest tootlikkusest, milleks on kes k miselt 200 t/h ning aastasest kaevandamise määrast (39 000 m 3 ) ning lubjakivi mahumassist (2,6 t/m 3 ). Tabel 2. Kukkumis- ja laadimisprotsessi del tekkivad heitkogused O rava IV lubjakivikarjääris Protsess Tahkete osakeste iseloom Emissiooni faktor, kg/t Protsessi läbiv kogus t/a , (t/h) Heit kogus kg/a g/s 1. Kaevise laadimine purustisse; 2. Purustatud materjali kukkumine sõelurisse; 3. Purustatud ja sõelutud materjali kukkumine puistangusse; 4. Purustatud ja sorteeritud materjali transportimine lattu ; 5. Purustatud ja sorteeritud materjali laadimine kallurile PM- sum 0,00047 101 400 ( 200 ) 238 0,131 PM 10 0,00022 113 0,062 PM 2,5 0,00003 17 0,009 Materjali sorteerimine ja purustamine Analoogselt laadimisprotsessi dega sõltuvad kivimi purustamisest ja sõelumisest tekkivad heitkogused protsessi läbivast materjalivoost ja protsessi em i ssioonifaktorist. Emissioonifaktor sõltub ka kasutatavatest leevendusmeetmetest Leevendusmeetmete mittekasutamisel on emiss i oonifaktor maksimaalne ( uncontrolled ). Leevendusmeetmete kasutamisel on võimalik heitkoguseid vähendada ligi 90% ( controlled ). Vastavalt taotlejalt saadud andmetele on purustus-sorteerimi s s õlm el katted ning lisaks kasutatakse tolmu vähendamiseks niisuteid. Eeltoodust tulenevalt on ma terjali töötlemisel tegemist kontrollitud tööprotsessiga ning arvutustes on kasutatud vastavaid metoodika eriheitetegureid. Eelviidatud metoodika ( AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume 1 : Stationary Point and Area Sources . 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ) kohaselt on emissioonifaktorid I, II, III ja IV astme purustamise ja sõelumine jaoks samad. Eristatakse vaid V astme peenpurustamist ja -sõelumist &lt;5 mm toodetavatele fraktsioonidele, mille emissioonifaktorid on kõrgemad. Materjal läbib purusti, misjärel toimub purustatud materjali sõelumine erinevate fraktsioonide kaupa. Eeldatavalt on toodetavad killustiku fraktsioonid ning kogused järgmised: f r 32/64 , umbes 40% ehk 40 560 t/a; fr 8/16 ja 16/32 umbes 30% ehk 30 420 t/a; fr 4/8 umbes 20% ehk 20 280 t/a; fr 0/4 umbes 10% ehk 10 140 t/a; Arvutatud heitkog u sed on toodud tabelis 3 ( 3 (metoodika: AP, Fifth Edition Compilation of Air Pollutant Emission Factors , Volume 1 : Stationary Point and Area Sources . 11.19.2 Crushed Stone Processing and Pulverized Mineral Processing ). Maksimaalse hetkelise heitkoguse (g/s) arvutamisel lähtuti purustus-sorteerimissõlme nominaalsest tootlikkusest, milleks on keskmiselt 200 t/h. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Lubjak ivi purustamisel ja sõelumisel tekkivate tahkete osakeste eriheitmed ja heitkogused Orava IV lubjakivikarjääris purustus- sorteerimiss õlmest Protsess Protsessi läbiv kogus Emissiooni faktor 100 %, ( controlled) Heitkogus, kg/a (g/s) t/a (t/h) PM-sum PM 10 PM 2,5 PM-sum PM 10 PM 2,5 Purusta-mine I- III aste 91 260 ( 180 ) 0,00060 0,00027 0,00005 55 ( 0,030 ) 25 (0,0 14 ) 5 (0,00 3 ) I V aste ( fr 0/4) 10 140 ( 20 ) 0,00150 0,00060 0,000035 15 (0,0 08 ) 6 (0,00 3 ) 0 (0,00 0 ) Sõelumine I-IV aste 91 260 ( 180 ) 0,00110 0,00037 0,000025 100 (0,0 55 ) 34 (0,0 1 9 ) 2 (0,001) I V aste ( fr 0/4) 10 140 ( 20 ) 0,001 8 0 0,0 0 1 10 - 18 ( 0 , 0 10 ) 1 1 (0, 0 06 ) - Kokku 189 ( 0 , 103 ) 76 (0, 041 ) 7 (0,00 4 ) Paiksed moot o rid Purustus -sorteerimissõlm töötab diiselkütusega , mille tulemusel eraldub välisõhku saasteaineid. Kasutatakse mobiilset purustus- sorteerimissõlme Kleeman MR 110 ZEVO 2 ja sorteerimi s sõlme Kleemann MS 953 EVO , kütuse tarbimisega vastavalt 17 l/h ( 14,62 kg/ h ) ja 12 l/h (10,32 kg/h) . Lähtuvalt purustus- sorteerimissõlme tööajast ( 507 t/a), kujuneb aastaseks tarbitavaks kütuse koguseks ligikaudu kuni 12 ,5 t/a . Eeltoodust tulenevalt on purustus-sorteerimis sõlme käitamiseks kasutatava diiselgeneraatori nimisoojusvõimsus 0,29 MWth. Diislikütuse põletamisel eralduvad heitmed on arvutatud vastavalt riiklikule metoodikale, mis on toodud keskkonnaministri 24.11.2016 määruses nr 59 „ „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ ning 27.12.2016. a määruses nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. Eelnevast lähtuvalt ei ole otseselt vajalik esitada arvutusnäidet diislikütuse põletamisel tekkivate heitmete kohta põletusseadmed , kuid alljärgnevalt on siiski toodud arvutus näited diislikütuse põlemisel tekkivate heitmete kohta . Põletusseadmete heitmed Hetkelise heit koguse M p arvutamisel (välja arvatud vääveldioksiid) lähtuti järgmisest valemist: M p =1 0 - 3 ⋅ P ⋅ q , kus P – põletusseadme soojusvõimsus, MW th ; q – saasteaine eriheide (tabel 3 ), g/GJ. Põletusseadme soojusvõimsus P arvutatakse järgneva valemiga: P= B 1 ⋅ Q r , kus B 1 – maksimaalne kütusekulu , 24,7 kg/h (diiselkütuse tihedus 0,85 kg/l); Q r – kütuse alumine kütteväärtus, 43 MJ/kg. Seega on heitealli kate summaarne soojusvõimsus 0,29 MWth. Põletusseadmetest soojus võimsusel alla 50 MWth välisõhku eralduvate saasteainete eriheitmed on toodud tabelis 4. Tabel 4. Kütuse e riheitmed Saasteaine Eriheide , q Ühik Lämmastikoksiidid, NO x 111 g/GJ Süsinikoksiid, CO 42 Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid (NMVOC) 5 Osakesed, PM-sum 40 Peenosakesed, PM10 6 Eriti peened osakesed, PM2.5 6 Plii, Pb 10 mg/GJ Kaadmium, Cd 0 , 3 Elavhõbe, Hg 0 , 1 Arseen, As 44 ,5 Kroom, Cr 20 Vask, Cu 6 Nikkel, Ni 200 Tsink, Zn 5 Polüklooritud dibenso-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) 10 Benso (a) püreen 1 Benso (b) fluoranteen 1 Benso (k) fluoranteen 1 Indeo (1,2,3-cd) püreen 1 Teades seadme soojusvõimsust P ning saasteaine eriheitmeid q , saame leida saasteainete hetkelised heitkogused. Vääveldioksiidi (SO 2 ) hetkeline heitkogus M pSO2 vedelkütuse põletamisel arvutatakse kütuse väävlisisaldusest lähtuvalt alljärgnevalt: M pSO2 =20 ⋅ P ⋅ S r ⋅ (1 - η)/ Q r , kus P – põletusseadme soojusvõimsus, 0,29 MWth ; S r – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, 0,1%; η – väävlieraldu sseadmes eraldatava või põletamisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk (kasutatakse ainult põlevkivil); Q r – kütuse alumine kütteväärtus, 43 MJ/kg. Arvutatud saasteainete hetkelised heitkogused on toodud tabelis 5. Saasteainete aastased heitkogused arvutatakse alljärgnevalt. Esmalt arvutatakse kütusekulu massühikutest B 2 ümber soojusühikutesse B3 . B 3 = B 2 ⋅ Q r , kus B 2 – kütusekulu aastas, 12,5 t/a ( 507 töötunni juures); Q r – kütuse alumine kütteväärtus, 43 MJ/kg. B 3 väärtuseks on seega 537,5 GJ/a. Seej ärel arvutatakse energiakulu B 3 ja erihei te q (tabel 4) alusel saasteaine aastane heitkogus M (v.a. vääveldioksiidil), kasutatakse järgmist valemit: M=1 0 - 6 ⋅ B 3 ⋅ q Vääveldioksiidi (SO 2 ) aastane saasteaine heitkogus M SO 2 arvutatakse valemiga: M SO2 =0,02 ⋅ B ⋅ S r ⋅ (1 - η) , kus B – kütuse kulu aastas, 12,5 t/a; S r – kütuse väävlisisaldus, 0,1%; η – väävlierald u sseadmes eraldatava või põletamisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk (kasutatakse ainult põlevkivil). Süsinikdioksiidi (CO 2 ) heitkogus B 1 arvutatakse järgnevalt. Esmalt arvutatakse kütusekulu ümber terad ž aulideks (TJ): B 1 =B ⋅ Q r ⋅ n , kus B – kütusekulu, 12 500 kg/a; Q r – kütuse alumine kütteväärtus, 43 MJ/kg; n – suhtarv, 10 - 6 . Seejärel arvutatakse välja süsiniku aastane heitkogus M CO 2 kasutades valemit: M C O 2 =1 0 - 3 ⋅ B 1 ⋅ q c ⋅ K c ⋅3,664 , kus q c – süsiniku eriheide, diiselkütusel 20,2 tC /TJ; K c – oksüd atsioonitegur , kütustel 1 . Tulemused hetkeliste ja aastaste saasteaine heitkoguste kohta on esitatud tabelis 5. Tabel 5. Diislikütuse põlemisel tekkivad saasteainete he i tkogused Saasteaine Hetkeline heitkogus Aastane heitkogus Kogus Ühik Kogus Ühik Lämmastikoksiidid, NO x 0 , 0 33 g/s 0 , 0 60 t/a Süsinikoksiid, CO 0 , 0 12 0 , 021 Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid (NMVOC) 0 , 00 1 0 , 00 3 Osakesed, PM-sum 0 , 0 12 0 , 02 1 Peenosakesed, PM 10 0 , 00 2 0 , 003 Eriti peened osakesed, PM 2 , 5 0 , 00 2 0 , 003 Plii, Pb 0 , 00 294 mg/s 0 , 005 kg/a Kaadmium, Cd 0 , 000 09 0 , 000 Elavhõbe, Hg 0 , 0000 3 0 , 000 Arseen, As 0 , 03163 0 , 02 4 Kroom, Cr 0 , 0 0589 0 , 01 1 Vask, Cu 0 , 00 177 0 , 003 Nikkel, Ni 0 , 05889 0 , 10 7 Tsink, Zn 0 , 00 147 0 , 00 3 Polüklooritud dibenso-dioksiinid ja dibensofuraanid (PCDD/PCDF) 0 , 00 294 0 , 005 Benso (a) püreen 0 , 000 29 0 , 00 1 Benso (b) fluoranteen 0 , 000 29 0 , 00 1 Benso (k) fluoranteen 0 , 000 29 0 , 00 1 Indeo (1,2,3-cd) püreen 0 , 000 29 0 , 00 1 Vääveldioksiid, SO 2 0,0 00 g/s 0, 0001 t/a Süsinikdioksiid, CO 2 - - 16,458 Kokkuvõtvalt on maavara raimamise l lõhketööde saasteainete aastased heitkogused toodud tabelis 6. Tabel 6. Saasteainete aastased heitkogused Saateaine Heitkogus, t/a Künniskogus, t/a Tahked osakesed summaarselt (PM-sum) sh peenosakesed (PM 10 ) sh eriti peened osakesed (PM 2,5 ) 0, 4 6 9 0, 2 0 3 0,0 3 9 1 Süsinikmonooksiid (CO) 0, 6 1 9 10 Süsinikdioksiid (CO 2 ) 16,4 58 - Vääveldioksiid (SO 2 ) 0,01 8 1 Lämmastikoksiidid (NO x ) 0, 2 0,3 Arvutused koostas 30.11.2021. a Hanna-Liis Heinla OÜ Inseneribüroo STEIGER / allkirjastatud digitaalselt / keskkonnaspetsialist