Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1027906

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Marina Minerals OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Caspar Rüütel Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Männiku XXVI uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 18.96 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0719 Saku vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Tallinna-Saku Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 109 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv tee-ehitus, tsiviilehitus, betoon 1 500 tuh m³ Liiv, täitematerjal 1 500 tuh m³ täitepinnas Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 25 Puuraukude arv 70 Uuringukaeveõõnte arv 0 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd terastikulise koostise määramine, filtratsiooniomaduste määramine, uuringuruumi teenindusala topograafiline mõõdistamine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Manniku_XXVI_GULT_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Manniku_XXVI_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: Manniku_XXVI_uus_piir.dgn  Männiku XXVI uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk Geoloogilise uuringu luba Männiku XXVI uuringuruumis pindalaga 18,96 ha taotleb ettevõte Marina Minerals OÜ kinnistul Männiku polügoon (katastritunnus 71801:001:0983). Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada liivamaardla äärealas leviva liivalasundi kihi paksus ning varu kogus, maavara levik ja kvaliteet ning täpsustada sealseid kaevandamistingimusi. Taotletav Männiku XXVI uuringuruumi teenindusala paikneb Tallinna-Saku liivamaardla äärealal piirnedes läänest Tallinna- Saku liivamaardla aktiivse mäeeraldise ja seal kaevandamise tulemusena tekkinud veekoguga (Joonis 1). Joonis 1. Männiku XXVI uuringuruum (aluskaardina on kaustatud Maa- ja Ruumiameti WMS rakendust) Arvestades lähipiirkonna riiklikke suuri ehitusobjekte (Rail Baltica raudteetrass, Tallinna ringraudtee) ja Tallinna-Saku liivamaardlas levivat kvaliteetset ehitusliiva, siis on igati mõistlik ja maavara säästlikku kasutamist arvestades ära kasutada pikaaegset kaevandamispiirkonda ja liivamaardlat maksimaalselt. Vastavalt koostatavale Harju maakonnaplaneeringu maavarade teemaplaneeringule paikneb taotletav uuringuruum riigi huviga maa-alal, kus maavara uurimine ja kasutuselevõtt riigi huvist lähtuvalt on mõistlik (Joonis 2). Joonis 2. Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu kaardirakendus (https://gis.skpk.ee/Harju_Maavarade_TP.html), kus tumesinine jäme joon tähistab riigi huviga maa-alasid. Sellest tulenevalt on geoloogilise uuringu tegemine taotletavas uuringuruumis põhjendatud. Geoloogilise uuringu positiivsete tulemuste korral on arendaja soov maavara arvele võtta maavarade registris, et hiljem taotleda sellele alale keskkonnaluba maavara kaevandamiseks. Lisaks tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et ehitusmaavarade nõudlus tõuseb lähiajal suurte projektide ehitamisel. Näiteks jääb juba ehitatav Rail Baltic raudteetrass uuringuruumi teenindusalast ~1 - 2 km kaugusele itta ja kagusse. Rail Baltic raudteetrassi ehituse käigus ammendatakse suur osa käesoleval hetkel töötavatest puistematerjalide karjääridest, kuid oluline on tagada piirkonna varustatus ka pärast suuremahulise ehitustegevuse lõppemist. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus Taotletav Männiku XXVI uuringuruum teenindusala pindalaga 18,96 ha asub Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas kinnistul Männiku polügoon (katastritunnus 71801:001:0983). Kinnistu omaja on Kaitseministeerium ja kasutusõigus on Sise- ministeeriumil. Kinnistu sihtotstarve on 95% riigikaitsemaa ja 5% mäetööstusmaa. Taotletav uuringuruum on ümbritsetud Tallinna-Saku liivamaardlaga (registrikaardi nr 0109) piirnedes läänest, põhjast ja lõunast maardlaga. Taotleva uuringuruumi lääneserv külgneb AS-i Silikaat Männiku liivakarjääriga (keskkonnaluba KMIN-135). Taotletava uuringuruumi teenindusala idaserv külgneb kohati vahetult Valdeku (Valdeki, Männiku) turbamaardlaga (registrikaardi nr 629). Taotletava uuringuruumi teenindusala lääneservast vähemalt 35 m kaugusel asub üle 10 ha pindalaga veekogu Männiku järv (Eesti looduse infosüsteemi kood VEE2006020; kalda veekaitsevöönd 10 m; kalda piiranguvöönd 100 m). Taotletava uuringuruumi teenindusala põhjaserv ja lääneserv külgnevad kohati vahetult Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaiga alaga (Eesti looduse infosüsteemi kood KLO3000592) ning eelnimetatud kaitsealuse liigi piiranguvööndiga (EELIS kood KLO3100695). Uuringuruumi teenindusala kattub täielikult Männiku kõre ja kivi- sisaliku püsielupaiga projekteeritava või kavandatava alaga (Eesti looduse infosüsteemi kood PLO1001596). Taotletava uuringuruumi teenindusala asub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndil ning kattub osaliselt riigikaitseliste ehitiste Männiku lasketiiru ja Männiku linnaku piiranguvöönditega. Rail Balticu raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi teenindusalast ~1,7 km kaugusel kagu suunas. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsinguks tehtava üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus- valdkondade loetelu. Taotletav uuringuruum piirneb läänest Tallinna-Saku liivamaardlaga, mille 1315,35 ha suurusel pindalal on registrikaardi nr 0109 andmetel tehtud geoloogilisi uuringuid ning varu ümberhindamisi kokku viiekümne ühel (51) korral, millest olulisemad taotletava uuringuruumi mõttes on: - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1975; EGF 3349); - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55, 57, 67, 74-82, 94, 95 ja 96) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1976; EGF 3436); - „Aruanne Tallinna liivamaardla varu ümberhindamisest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1981; EGF 3798); - „Aruanne Tallinna liivamaardla Männiku karjääriga piirneval alal 122, 139 ja 109 metsakvartalitel teostatud täiteliivade otsingu-hinnangu kohta“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus , S. Remmel, 1986; EGF 4213) Tallinna-Saku liivamaardla moodustab osa Ülemiste järvest edelasse jäävast sanduri- tasandikust. Tänu detailsetele geoloogilistele uuringutele on maardla liivalasundi ehitus väga põhjalikult uuritud. Tallinna-Saku liivamaardlal levivad Ülempleistotseeni Järva kihistu fluvioglatsiaalsed beeži ja kollakashalli värvusega põimjaskihilised liivad, mille lamamiks on limnoglatsiaalsed aleuriidid ja viirsavid või lokaalmoreen. Liival lasub Holotseenis moodustunud õhuke liivast kasvukiht, millele ala soostunud osades lisandub õhuke turbamulla kiht. Läbilõikes (ülalt alla) muutub liivade terajämedus reeglipäraselt peenemaks, kuid kohati võib täheldada keskmise- ja jämedateralise liiva läätsi ja vahekihte peene- ning väga peeneteralise liiva vahel. Valdavas osas maardla liiv on peene- ja keskmiseteraline. Varasemate puuraukude põhjal jäävad liivakihi paksused vahemikku 9,7 - 18,5 m (keskmiselt 13,6 m). Katendi paksus on 0,3 - 3,5 meetrit. Maardla liiva keskmised näitajad on järgmised: jämedama fraktsiooni (üle 5 mm) sisaldus keskmiselt 3% ja osakeste (<0,05 mm) sisaldus on keskmiselt 2%. Tallinna-Saku maardla liiv on ehituses tuntud kui väga hea kvaliteediga liiv, mille järele on suur nõudlus. Uuringuruumis esinevat ehitusliiva ja täiteliiva saab kasutada olenevalt kvaliteedist betooni või asfaltbetooni koostises, teede muldkeha ja katendi ehitamiseks ning täitematerjalina. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogilise uuringu läbiviimiseks on planeeritud rajada ~50 puurauku materjali leviku ja kvaliteedi väljaselgi- tamiseks, kuid vajadusel tehakse lisa puuraugud maavara leviku täpsusta- miseks. Uurimissügavuseks on kuni 25 meetrit. Uuringuvõrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavara- lasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Uuringuaugud rajatakse kuni kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimissügavuseni. Puuraukude raja- miseks kasutatakse ratastel või roomikutel liikuvat tigupuurseadmega puuragregaati. Rajatud uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja võimaluse korral selle lamami setteid (Foto 1). Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid Foto 1. Puuraugu puurimine puurmasinaga ja materjali kirjeldamine (autor: K. Pettai) litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määra- mine, kruusa fraktsioonist füüsikalis-mehaanilised näitajad, liiva filtratsiooni omadused). Proovid võetakse intervalliga keskmiselt 2 - 5 m. Proovide mass kahandatakse hiljem kvarteerimismeetodil labori nõutava kaaluni. Laborikatsed tehakse OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdetakse puuritud puuraukudes veetasemed. Veeproove ei võeta. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Puuraugud likvideeritakse pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist ning uuringuruumi teenindusala korrastatakse. Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude puurimisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllu- majandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitöödel kasutatavate masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Arvestades mitmekümnete aastate pikkust kaevandamistegevust Tallinna- Saku liivamaardlas, ei tekitata taotletava uuringuga mitte rohkem müra, kui tavapäraselt karjääridest kostuv. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus Puuraugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse kesk- konnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamis-jäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätme- seaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätme kava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduvkasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu- punktidesse rajatakse puuraugud ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul on ~5 kg, filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus on ~20 kg. 6. Töö ajakava - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööde (puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) teostamine – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 29.01.2025 Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener  0 250 500 m PA - 584 PA - 51 1 Uuringuruumi piiripunktide PA - 52 koordinaadid Tallinna-Saku liivamaardla Nr X Y PA - 62 2 1 6 578 259,65 540 706,72 PA - 63 Tallinna-Saku 2 6 578 197,30 540 897,79 Valdeku turbamaardla liivamaardla 3 6 577 754,68 540 842,53 4 6 577 611,42 540 835,37 PA - 65 PA - 66 5 6 576 563,71 540 788,42 dla PA - 181 6 6 576 553,31 540 686,20 bam aar 7 6 576 983,44 540 707,99 Tallinna-Saku 6 578 000 8 6 577 414,03 540 729,79 liivamaardla ur N Saku t 9 6 577 637,86 540 741,05 PA - 69 PA - 182 Pindala 18,96 ha PA - 72 PA - 183 Saku turbamaardla Tallinna-Saku liivamaardla Männiku liivakarjäär Kaardileht nr 6334 Tallinn, 6332 Kohila 71801:001:0183 PA - 76 PA - 77 PA - 184 3 PA - 81 9 PA - 82 PA - 185 4 PA - 61 PA - 186 1 aT 2 aT 6 577 500 PA - 85 PA - 91 8 PA - 89 PA - 90 PA - 188 Männiku polügoon 71801:001:0983 PA - 96 Plokk 1 aR PA - 189 Plokk 2 aR PA - 10 PA - 121 2 aR 6 577 000 7 209 aT III kategooria kaitsealuse liigi piiranguvöönd Riigikaitseline ehitis Ranna või kalda piiranguvöönd PA - 95 1975. a uuringu puurauk PA - 210 1976. a uuringu puurauk PA - 90 1981. a uuringu puurauk 6 PA - 188 5 1986. a uuringu puurauk PA - 210 72 aR Planeeritav uuringuauk 6 576 500 103 pT 147 pT 540 500 541 000 146 pT 148 pT Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa- ja Ruumiameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: 1 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 11.12.2024); Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Keskkonnaregistri maardla plokkide ja mäeeraldiste andmeid (seisuga 04.12.2024); 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Külgneva mäeeraldise piir Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, Männiku XXVI uuringuruum Uuringuruumi teenindusala pT - passiivne tarbevaru) Tallinna-Saku liivamaardla plaan Saku vald, Harju maakond Maardla piir (asendiplaanil) Loa omanik Marina Minerals OÜ Graafiline lisa 1/1 Männiku polügoon Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Jalgpalli tn 21,11312 Tallinn 71801:001:0983 [email protected] Caspar Rüütel Mõõtkava 1:5000 /Allkirjastatud digitaalselt/ Tetiana Dakhno OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 29.01.2025 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5037 /Allkirjastatud digitaalselt/