Ellen Kass
Rahandusministeerium
[email protected] 25.02.2025 nr 1-11/25/5
Kliimaministeeriumi siseauditi üksuse
tegevusaruande edastamine
Austatud proua Kass
Edastan vastavalt Vabariigi Valitsuse 04.10.2012 määruse nr 79 „Täidesaatva riigivõimu asutuse
siseauditeerimise üldeeskiri“ §-le 13 Kliimaministeeriumi siseauditi üksuse tegevusaruande.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Kilter
siseauditi osakonna juhataja
Lisa: Kiimaministeeriumi siseauditi üksuse 2024. aasta tegevusaruanne
Lisaadressaadid: Transpordiamet, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur,
Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus, Eesti Loodusmuuseum, Riigilaevastik, Eesti
Geoloogiateenistus
Maarja Kilter, 626 2932
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
Vabariigi Valitsuse määrus
„Täidesaatva riigivõimu asutuse siseauditeerimise üldeeskiri“
Lisa 1
Kliimaministeeriumi (KliM) siseauditi üksuse 2024. aasta tegevusaruanne
1. Siseauditi juhi kinnitused tunnusstandardite täitmise kohta
Siseauditi juhina kinnitan, et:
a) siseauditi üksus on siseauditeerimises organisatsiooniliselt sõltumatu;
b) siseauditi üksusel on tööplaani täitmiseks ligipääs ülesannete täitmise seisukohalt olulistele
andmetele, isikutele ja varadele;
c) siseauditi üksuse tööplaani täitmisega seotud siseaudiitorid tegid oma tööd objektiivselt;
d) siseauditi üksuse tööplaani täitmisel ei tulnud ette olukordi, kus töö tegija vajalike
teadmiste, oskuste ja muu kompetentsuse mittevastavus mõjutas konkreetset tööd;
e) siseauditi üksuse töötajad juhindusid tööde teostamisel kutsetegevuse raampõhimõtetest ja
siseauditeerimise standarditest, kuid väline kvaliteedihindamine on läbi viimata ja
siseauditi üksus ei tohi kasutada väljendit „vastavuses siseauditeerimise standarditega“.
KeM siseauditi üksus viis IV kvartal 2018 - aprill 2019 a läbi kvaliteedi enesehindamise. Kvaliteedi enesehindamise
11.04.2019. a lõpparuande hinnangu kohaselt on KeMi siseauditi üksuse tegevus ja juhtimine osalises vastavuses
kutsetegevuse standarditega. KliM siseauditi üksus ei kasuta seeläbi väljendit „vastavuses siseauditeerimise
standarditega“.
.......................................................................................................................................................
Kliimaminister on KliM-i valitsemisalas moodustanud ühe organisatsiooni siseauditeerimise
eesmärkide ja ülesannete täitmiseks ning siseauditi tööplaani 2024. aastaks kinnitas
kliimaminister.
Siseauditeerimise korraldamiseks on KliM-is moodustatud siseauditi osakond (SAO), mis täitis
2024. aastal siseaudiitori kutsetegevuse ülesandeid ministeeriumis, Keskkonnaametis,
Keskkonnaagentuuris, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuses, Eesti
Loodusmuuseumis, Transpordiametis, Eesti Geoloogiateenistuses ja Riigilaevastikus. Siseauditi
funktsioon on tsentraliseeritud, ministeeriumide struktuuride järgsed muudatused on kinnitatud
kliimaministri käskkirjaga 05.02.2024 nr 1-2/24/47.
KliM SAO koosseisu kuulusid 2024. aastal osakonnajuhataja, siseauditi nõunik ja 4 siseaudiitorit
Aruandeaasta jooksul lahkus alates 25.07.24 töölt 1 siseaudiitor ja isikkoosseisu vähendati 1
siseaudiitori koha võrra.
Aruandlusperioodil oli KliM SAO-s siseaudiitori kutsekvalifikatsioon audiitortegevuse seaduse
mõistes (avaliku sektori üksuse siseaudiitori kutsetase) SAO juhatajal ja kahel siseaudiitoril.
KliM SAO töötajad osalesid aruandeaastal täiendõppes keskmiselt 51,65 akadeemilist tundi ühe
töötaja kohta1.
2. Kvaliteediprogrammi rakendamise tulemused
2.1.Siseauditi üksuse perioodilise sisemise hindamise tulemused
KliM-i siseauditi üksuse kvaliteedi enesehindamine viidi läbi ja enesehindamise lõpparuande
hinnangu (11.04.2019) kohaselt oli KliM siseauditi üksus osalises vastavuses siseauditeerimise
standarditega. Mõningased puudused olid standardite grupis 1300, 2200, 2300, 2400 ja 2500.
Kuna 2023. aastal toimus ministeeriumide reorganiseerimine, kus valitsemisalasse lisandusid uued
valitsus- ja hallatavad asutused, siis kaalub KlM SAO perioodilise sisemise hindamise läbiviimist
2025. aasta tegevuste planeerimisel, misjärel otsustatakse välishindamine (2025. hakkavad
kehtima uuendatud siseauditeerimise rahvusvahelised standardid (IIA standardid), mistõttu
hindamist on mõistlik läbi viia uute standardite alusel).
2.2.Siseauditi üksuse välishindamise tulemused
1
Arvestus 5 SAO teenistujaga, 1 siseaudiitori teenistussuhte viimane päev oli 24.07.24.
KliM siseauditi üksuse välishindamist ei ole seisuga 31.12.2024. a teostatud. Siseauditi üksus
kaalub välishindamise läbiviimist 2026. aasta tegevuste planeerimisel.
3. Siseauditi üksuse tööplaani täitmine
KliMi valitsemisala siseauditi üksuse konsolideeritud 2024.a tööplaani2 kohaselt oli aruandeaastal
ülesandeks läbi viia kokku 12 siseauditit, kokkuleppelist kontrollitoimingut ja nõuandvat tööd, sh
oli planeeritud ressursse vajaduspõhiselt erakorraliste tööde teostamiseks. Samuti olid tööplaanis
toodud järjepidevad nõuandvad ja muud tegevused ning kvaliteediprogrammi planeeritud
tegevused.
Seoses 2024. a SAO isikkoosseisu vähendamise seotud muudatustega, ei teostatud 2024. a kõiki
tööplaanis kokkulepitud töid (1 tööd ei alustatud, töö vajadus hinnatakse üle 2025. tööplaani
koostamisel), samas teostati täiendavaid aktuaalseid töid vastavalt KliM-i või valitsemisala
asutuste juhtkonnaga kokkulepitule (4 tööd).
KliM valitsemisalas viidi 2024. aasta tööplaani alusel läbi ja allkirjastati aruandeaasta lõpu seisuga
6 kindlustandva töö aruannet (audit või kontrollitoiming, mis sisaldas kindlustandvat hinnangut),
1 töö allkirjastati 17.01.2025, lisaks lõpetati ja allkirjastati kolm tööd 2023. aasta tööplaanist ning
4 2024. aastal täiendavalt lisandunud tööd. Osaliselt on 2024. tööplaani tööd pooleli (4
kindlustandvat tööd) ning need valmivad 2025. aastal. Täiendavalt viidi aruandeaastal läbi mitmed
suuremamahulised nõuandvat tööd, mis olid seotud selgitustaotlustes tõstatatud teemades
probleemide asjaolude väljaselgitamisega ja hindamisega ning erinevaid väiksemamahulisi
nõustamisi ja muid toiminguid (nt KliM lobikohtumiste kvartaalsete ülevaadete koondamine,
auditi kontaktisikuks olemine vm).
KliM SAO aruandeaasta tegevuskulude summa oli 278 895,39 eurot, sisseostetavad tööd
puudusid.
Oleme kindlustandvate tööde tulemused esitanud juhtkonnale teemade põhiselt: väliste osapoolte
tööde tulemused koondandmeid sisaldava maatrikstabeli vormis, Riigikontrolli ja siseauditi tööde
tulemused ja nende seire info sisestatakse PlanPro süsteemi. Tippjuhtkond on asunud auditite ja
kokkuleppeliste kontrollitoimingute soovitusi jooksvalt rakendama. Mitmetel juhtudel on tegemist
pikaajaliste tegevustega või tegevustega, mille rakendamistähtajad saabuvad 2025. aastal või
hiljem.
Järeltoimingute tulemusena leidis kinnitust, et:
a) SAO kindlustandvate tööde tulemuste kohaselt kuulus aruandeaastal rakendamisele 66
soovitust3, millest rakendati 61, 5 soovituse seiramine lõpetati4 ja jätkuvalt on töös 46 soovituse
rakendamine5.
b) olukorda, kus tippjuhtkond oleks võtnud aruandeaastal vastu otsuse SAO kindlustandva töö
aruandes toodud soovitust mitte rakendada ja sellega seotud maandamata riski aktsepteerida, ei
esinenud.
c) siseauditi juht ei ole aruandeaastal pidanud kõrgemat juhtorganit teavitama vastuvõetamatu
jääkriski taseme võimalikust mõjust organisatsiooni eesmärkide saavutamisele.
Siseauditi üksuse tööplaani (sh lisandunud tööd) kohaselt hinnati: trahvide, keskkonnakahjude ja
sunniraha üle arvestuse pidamist ja sissenõudmise korraldust, valitsemisala teenistujate poolt
kõrvaltegevuste teatiste esitamise protsessi ja toimingupiirangu järgimist, Eesti Looduse
Infosüsteemi projektijuhtimise toimivust, ürituste korraldamisega seotud kulude sihipärasust ja
kontrollitavust ning varade aruandluse kvaliteeti, TTJA raudtee ohutusasutuse hoolduse eest
vastutava üksuse (ECM sertifitseerimisasutus) vastavust Euroopa Komisjoni rakendusmääruse
2019/779 akrediteerimisskeemile, analüüsiti E-ITS rakendamise valmisolekut, ministri nõunike
taustainfot ja KliM valitsemisala hallatavate asutuste juhtide huvide deklaratsioone (sh koostati
2 Kliimaministri käskkiri 15.04.2024 nr 1-2/24/174.
3 Juhul kui asutuse juhtkond on kinnitanud tegevuse muudatuse või pikendanud tähtaega, lähtub SAO arvestuses muudatuse sisust
või muudetud tähtajast.
4 4 soovituse puhul katkestati seire, kuna juhtkonnas otsustati algselt planeeritud tegevustest loobuda (mh seotult kärpeolukorraga)
ja tegemist ei olnud kriitilisi riske maandavate tegevustega, 1 soovituse puhul ei olnud soovituse seiramine enam ajakohane, kuna
protsess on valitsemisalas muutunud.
5 Siseauditi osakond seirab soovituste rakendamist KliM valitsemisalas tavapäraselt 2 korda aastas, seire tulemuste koondinfo
esitatakse juhtorganile, vajadusel juhtorgani otsustuste alusel pikendatakse tegevuste teostamise tähtaegu, otsustatakse täiendavaid
tegevusi või võetakse vastu põhjendatud otsused tegevustest loobumiseks.
analüüs huvide deklareerimise kohustuse määramisega seotult KIKi juhatuse liikmele), kaardistati
väliseid infovarasid ja hinnati õiguste halduse toimimist, selgitati autoveoalaste dokumentide
andmise hanke asjaolusid ja koondati kohtumenetlusega seotud materjale.
Koostamisel on merekeskkonna reostuse vältimise meetmete rakendamisel järelevalvekohustuste
täitmisega seotud auditi aruanne ning Riigikantselei teadus- ja arendustegevuse konkurentsipõhise
lisarahastuse kasutamisega seotud auditi aruanne. Jätkuvad auditid seotult valitsemisala asutuste
transpordikorralduse hindamisega (ametiauto / isikliku sõiduauto kasutamine (sh piirmääradest
kinnipidamine)) ja looduskaitseliste maade omandamise korraldusega.
Selgitustaotlustes tõstatatud teemades asjaolude väljaselgitamisel ja hindamisel seondusid
tegevused mh jahipiirkonna kasutusõiguse lubade väljastamisega, vedelkütuse seaduse
tõlgendamisega ja valitsemisala töötajate kõrvaltegevustega.
Kliimaministeeriumi loomise tulemusel liikusid lisaks keskkonnale mitmed elutähtsad teenused
nagu energeetika ja transport ühtse juhtimise alla, mis võimaldab paremini seatud eesmärkide
täitmisel arvestada nii looduskaitse kui majanduse aspekte. Ministeeriumi eesmärk on luua
usaldusväärne puhtale majandusele üleminekut toetav õigusraamistik, mis on vastupidav
tulevikuriskidele ning loob tugeva ja kestliku konkurentsieelise Eestile. Selge regulatiivne
keskkond suurendab Eesti majanduse konkurentsivõimet, aidates kaasa uute ärivõimaluste ja
töökohtade loomisele ning vähendades sõltuvust imporditavatest ressurssidest. Fookuses on
taastuvenergeetika ja ringmajanduse arendamine, keskkonnalubade bürokraatia vähendamine,
Rail Balticu ehitus, kortermajade energiatõhususe suurendamine, maavarade nutikas kasutus,
läbipaistev metsade majandamine jms.
Kinnitan, et minu esitatud andmed on õiged ja täielikud.
21.02.2025
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Kilter
Siseauditi juht