Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1026251

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik Taotluse koostaja kontaktisik Ole Sein Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/1, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Laagna Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 80.89 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0515 Narva-Jõesuu linn Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Laagna Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 785 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Lubjakivi, teede- ja tsiviilehitus 7 500 tuh m³ kõrgemargiline Lubjakivi, teede- ja tsiviilehitus 7 500 tuh m³ madalamargiline Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 25 Puuraukude arv 18 Uuringukaeveõõnte arv 35 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd topotööd, kivimi ja killustiku füüsikalis-mehaanilised katsetused Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Laagna_GULT_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Laagna_GULT_.asice Muud lisad Lisa 3: Laagna_UA_piir.dgn Lisa 4: PTA_kooskolastus.asice  Laagna uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk. Geoloogilise uuringu luba taotletakse Laagna lubjakivimaardlast ligikaudu 140 m kaugusele lõunasse jääva Laagna uuringuruumi geoloogiliseks uuringuks. Geoloogilise uuringu luba taotleb üks Eesti suurim ehitusmaavarade kaevandaja, tootja ja müüja, OÜ Eesti Killustik, kellel on paekivikarjäärid Põhja-, Kesk- ja Edela-Eestis. Ettevõttel on soov uurida ja sõltuvalt uuringutulemustest rajada paekarjäär ka Kirde-Eestisse, mis võimaldaks tegevust arendada ka selles Eesti piirkonnas ning pakkuda konkurentsi Lääne- ja Ida-Virumaal tegutsevatele paekillustiku tootjatele. Taotletav Laagna uuringuruumi teenindusala jääb Eesti Geoloogia- teenistuse uurimistöös Väo kihistu avamusalal välja eraldatud ehituskivi perspektiivalale, kus töö autorid on soovitanud planeerida täiendavaid geoloogilisi uuringuid. Kavandatava uuringu eesmärk ongi täpsustada ala geoloogilist ehitust, uuringuruumis leviva kasuliku kihi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis võimaldaksid hinnata maavara varu aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale kaevandamisluba. Uuringud lõpetatakse hiljemalt viie aasta jooksul pärast loa saamist. Geoloogilise uuringu teeb OÜ Inseneribüroo STEIGER, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletava Laagna uuringuruumi teenindusala asub Ida-Viru maakonnas Sillamäe ja Narva linnade vahel, jäädes esimesest 14 km kaugusele ida suunda ja Narvast 9 km kaugusele läände. Ala jääb Tallinn-Narva maantee ja Tallinn-Narva raudtee vahele, maanteest 2 km kagusse ja raudteest 700 m põhja poole. Taotletava uuringuruumi teenindusala pindala on 80,89 ha ja see paikneb Narva-Jõesuu linnas Laagna külas katastriüksusel Narva metskond 5 (tunnus 85101:002:0360; 100% maatulundusmaa). Katastriüksus, millele taotletava uuringuruumi teenindusala jääb, kuulub riigile ja selle valitsejaks on Kliimaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava uuringuruumi teenindusala jääb katastriüksuse põhja-kirdeossa, moodustades katastriüksuse pindalast ligikaudu 22%. Tegu on valdavalt metsamaaga, tühisel pindalal ka muu maaga. Taotletava uuringuruumi teenindusala külgneb idast eraomandisse jääva katastriüksusega Haavapuu (85101:003:0185), kagunurgas on ühine piir katastriüksusega Narva metskond 67 (85101:003:1268), mis mõlemad jäävad Soldina külla. Mujal naaberkatastriüksustega vahetut külgnemist ei ole. Taotletava uuringuruumi teenindusala jääb Viru lavamaa idaossa. Maapinna absoluutkõrgused jäävad enamasti 31 - 33 m tasemele, lauge tõusuga edela suunas. Ala paikneb kraavitusega kuivendatud metsaalal. Looduslikest veekogudest on lähim Tõrvajõgi (VEE1065700), mis jääb taotletava uuringuala põhjapiirist veidi kaugemale kui 100 m. Tõrvajõgi, mille pikkus on 16 km, on Narva jõe vasakpoolne lisajõgi. Jõgi saab alguse Laagnast lõunasse jääva soise ala kraavistikust, taotletava uuringu teenindusalast ligikaudu 2 km edela pool. Jõe kalda piiranguvööndi laius on 100 m. Lähimad majapidamised paiknevad kagus Soldina külas: katastriüksusel Kotka (85101:003:0894) paiknev talu jääb taotletava uuringuruumi kagupiirist 300 m ning Klausi (85101:003:0007) ja Otsa (85101:003:0035) talud 570 m kaugusel. Uuringuruumi teenindusala piires ei ole elektri- ja sideliine või muid kommunikatsioone, samuti puuduvad siin ehitised ja muinsuskaitselised objektid. Taotletavale uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ega loodus- kaitseala. Lähim on 376,7 hektarilise pindalaga Udria maastikukaitseala (KLO1000583), mille lõunapoolne lahustükk jääb 570 m kaugusele lõuna suunas. Udria maastikukaitseala kaitse- eesmärk on teatud elupaigatüüpide ning liikide elupaikade kaitse. Taotletava uuringuruumi teenindusala edelapiirist ~6 m kaugusele jääb vääriselupaik VEP nr.206432 (VEP206432), kagupiiri lähedusse jääb vääriselupaik VEP nr.209863 (VEP209863). Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub maaparandussüsteemi maa-alaga Tuleviku/PÜ- 150 Narva (1106570040040001), idaserv kattub kuni 2,9 m ulatuses maaparandussüsteemiga Otsa/PÜ-150 Narva (1106570040020001). Geoloogilise uuringu tegemine kooskõlastati Põllumajandus- ja Toiduametiga. Uuringu tegemisel arvestatakse PTA kooskõlastuses esitatud tingimustega. Taotletava uuringuruumi teenindusala lõunaserva jääb metsatee Tuleviku tee (8511010). Tee kaitsevööndisse puurauke ei rajata, vajadusel kooskõlastatakse tegevus RMK-ga. Lähim karbonaatkivimi maardla on Laagna lubjakivimaardla (registrikaart nr 785), mis jääb taotletavast Laagna uuringuruumist ~140 m kaugusele põhja poole teiselpool Tõrvajõge. Maardla maavara kasutusalaks on ehituslubjakivi, mille varu on arvele võetud ühes plokis (plokk 1) aktiivse tarbevaruga on 2023 tuh m3. 2016. a esitas OÜ Viru Maavara taotluse ehituslubjakivi kaevandamiseks Laagna maardlast. Praeguse seisuga luba maavara kaevandamiseks pole väljastatud. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava kivimi maavara eeldatavad kvaliteedi- näitajad ja lasumistingimuste ülevaade, sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused. Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu. Konkreetselt taotletava uuringuruumi teenindusalal ei ole varem rakendusgeoloogilisi uuringuid tehtud. Lähim ehituslubjakivi uuring on seotud Laagna lubjakivimaardla uuringuga, mis tehti 2003. a Viru Geoloogia OÜ poolt (Jürgenson, 2003; EGF 7547). Tookord kasutati uuringuala valikul Vaivara rühma poolt aastatel 1958 - 1959. a Soome lahe rannaäärses osas läbi viidud geoloogilise kaardistamise andmeid (Stumbur jt, 1960, EGF 1286), samuti ka fosforiidi uurimise otstarbel tehtud puurimiste andmeid. 2003. a uuringu käigus rajati 7 puurauku sügavusega 8,8 - 12,7 m, võeti 13 proovi killustiku füüsikalis-mehaanilisteks katse- teks, 4 proovi kivimi mahumassi ja veeimavuse määramiseks ning 4 proovi kivimi keemiliseks analüüsiks. Kasulik kiht koosneb Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe ülemisest osast. Lubjakivi füüsikalis-mehaanilised katsed tehti GOST standardite järgi. Lubjakivist valmistatud killustiku tugevusmark oli 400 - 800, külmakindluse mark F-25, kuluvuse mark II-III. Kasuliku kihi keskmine paksus on 8,2 m, kattekihi keskmine paksus 1,2 m. Lubjakivi aktiivseks tarbevaru hinnati 24,67 ha pindalal 2023 tuh m3. Valdav osa varudest (98%) jääb vee alla. Katse- pumpamise alusel määratud hüdrogeoloogiliste parameetrite põhjal hinnati, et kaevandamise korral võib põhjavee juurdevool karjääri ulatuda kuni 7849 m 3/ööpäevas (327 m3/tunnis). Karjäärivett soovitati juhtida uuringuala lõunapiiril asuvasse Tõrvajõkke. Keskkonnaameti dokumendiregistrist on näha, et 2016. a esitas kaevandamisloa taotluse kinnitatud tarbevaruga alale OÜ Viru Maavara. Tookord hindas Keskkonnaamet, et piirkonna varustuskindlus on tagatud, ning viimase viie aasta kaevandatud ehituslubjakivi koguse põhjal eeldati, et nõudlus madalamargilise ehituslubjakivi järgi antud piirkonnas puudub. Riigi huvi väljaselgitamiseks küsiti arvamust ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt (MKM) (Keskkonnaameti 26.04.2016 kiri nr 12-1/16/5328). MKM oli seisukohal, et tagamaks pikaajalist varustuskindlust Ida-Viru maakonnas, on kaevandamisloa andmine Laagna lubjakivikarjääri maavara kaevandamiseks põhjendatud. Põhjenduseks toodi taristuehituse vajadused, millega Keskkonnaamet ei olnud oma varustuskindluse kalkulatsioonis arvestanud, samuti ei peetud põhjendatuks arvestada varustuskindluse arvutustes Kadastiku ja Kadastiku III mäeeraldiste mahtudega, sest need paiknevad Narva linna territooriumil, kus kaevandamine on nii majanduslikult kui ka keskkonna mõjude seisukohast problemaatiline. Samuti ei peetud sobilikuks põlevkivi aheraine kasutamist suure liiklustihedusega teede ehitusel (MKM 03.06.16 kiri nr 17-1/16-00206/019). Praeguseks ei ole kaevandamisluba väljastatud, kuid Maa-ameti maardlate kaardirakenduses on Laagna lubjakivikarjäärile endiselt märgitud taotletava mäeeraldise ja selle teenindusala piir. Narva fosforiidimaardla otsingu- ja uuringutööde käigus puuriti palju puurauke, kuid ükski puurauk ei jää taotletava uuringuruumi teenindusalale. Taotletavale uuringuruumile lähimad puuraugud on seotud järgmiste geoloogiliste uuringutega: - 1958 - 1960. a Eesti Geoloogia Valitsuse Kohtla-Järve Ekspeditsiooni poolt läbi viidud fosforiid otsimistööd klindiäärsel alal Tallinnast Narvani, mille käigus eraldati välja Narva perspektiivala (Palo jt., 1961; EGF 1570). Antud uuringu käigus puuritud 22,2 m sügavune puurauk (PA 172) jääb taotletava Laagna uuringuruumi kirdenurgast ligikaudu 100 m kaugusele. Puuraugust saadud info põhjal katab aluspõhja 1,6 m paksuselt jääjärvelise tekkega aleuriidi kiht ning aluspõhjakivimitest avanevad Väo kihistu lubjakivid 2,4 m paksuselt. - 1962 - 1965. a uuringute tulemusel kinnitati Narva maardla fosforiidivaru (Lugus jt, 1966; EGF 1967). Antud uuringu käigus puuritud 24 m sügavune puurauk (PA 61) jääb taotletavast Laagna uuringuruumist ligikaudu 870 m ida suunas. Selles puuraugus on kvaternaarisetete paksus 2,1 m ja aluspõhjakivimitest avanevad Väo kihistu lubjakivid. 2009. a valmis baaskaardi (mõõtkavas 1 : 50 000) Narva (6534) kaardilehe digitaalsete geoloogilis-geofüüsikalis hüdrogeoloogilise suunitlusega kaartide komplekt (Suuroja jt, 2009; EGF 8178). Kaartide koostamisel kasutati valdavalt varasemate keskmise- ja suuremõõtkava- liste geoloogilis-geofüüsikalis-hüdrogeoloogiliste kaartide ja maavarade otsingu ning uuringu- tööde andmestikku, kuid tehti ka täiendavaid välitöid, kus geoloogilistel marsruutidel koguti lisaandmestikku. Taotletava Laagna uuringuruumi teenindusala lõunapiirile jäävad kontroll- marsruudi vaatluspunktid, mis annavad informatsiooni kvaternaarisetete koostisest ning mõnes üksikus punktis on fikseeritud ka aluspõhjakivimite avamus. Vaatluspunktide andmeil on kvaternaarisetted esindatud peeneteraliste jääjärveliste liivade või ka savi ja aleuriidiga ning kohati on kirjeldatud ka moreeni. Aluspõhjakivimid on fikseeritud ühes vaatluspunktis 1,5 m sügavusel maapinnast. 2022. a valmis Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud uurimistöö aruanne, milles täpsustati Väo kihistu avamusala 1 : 50 000 geoloogilisel kaardil ja hinnati ehituskivi perspektiivsete alade ulatust (Ani jt, 2022, EGF 9621). Töö eesmärgiks oli Väo kihistu avamusalal välja eraldada ehituslubjakivi kaevandamiseks perspektiivsed alad, kuhu võiks säilitada ligipääsu, planeerimata sinna ehitisi ja rajatisi. Eesti mäeettevõtete soovitusel määrati perspektiivalade väljaeraldamisel järgmised tingimused: Väo kihistu paksus vähemalt 2 meetrit; Väo kihistu katendi paksus kuni 5 meetrit; Kõrgekalda kihistu paksus Väo kihistul kuni 2 meetrit. Taotletav Laagna uuringuruumi teenindusala jääb antud uuringutöö tulemusel välja eraldatud perspektiivalale. Aruandes rõhutatakse, et töö tulemusena eraldatud alad on hinnangulised ja sobivad geoloogiliste uuringute planeerimisel. Antud juhul võimaldakski planeeritud geoloogiline uuring täpsustada ala geoloogilist ehitust ja seal lasuvate kivimite sobivust ehitus- killustiku tooraineks. Taotletava uuringuruumi geoloogilise ehituse kirjeldamisel on aluseks võetud OÜ Viru Geoloogia poolt koostatud uuringuaruandes esitatu, samuti geoloogilise kaardistamise mõõdus 1 : 50 000 andmeid. Kvaternaarisetete paksus on ala põhjaosas ligikaudu 1,5 m ja suureneb lõunaosas umbes 2 - 3 meetrini. Setted on valdavalt esindatud jääjärveliste peeneteraliste liivadega, samuti aleuriidi või saviga. Kohati on kirjeldatud ka moreeni esinemist. Taotletav Laagna uuringuruum jääb Kesk-Ordoviitsiumi Uhaku ja Lasnamäe lademe Väo kihistu avamusele (O2vä). Väo kihistu on esindatud lubjakiviga, mis kihiti on dolomiidistunud või ka dolokiviga, milles lubjakivi esineb vahekihtidena. Laagna maardlas on Väo kihistu paksuseks 1,1 - 5,8 m, olles väiksem Kandle kihistu avamuse piirile lähimates punktides. Kuna taotletav uuringuruum jääb maardlast lõuna poole, võib eeldada, et siin on Väo kihistu paksus suurem. Kaardistamisaruande andmeil on Väo kihistu paksus Narva piirkonnas tavapäraselt kuni 8 - 9 m. Kihistu on valdavalt esindatud detriitja kuni detriitse, pisi- kuni mikrokristalse, keskmise- kuni paksukihilise, harvu merglikelmeid ja stüloliitpindu sisaldava kõva valkjashalli lubjakiviga, milles on kohati hajusaid punavärvilisi laike. Kihistus on hulganisti nõrga fosfaatse impregnatsiooniga lainjaid katkestuspindu. Iseloomulikud on 5 - 10 cm pikkused 1 - 2 cm läbimõõduga vertikaalsed ussikäigud. Värskelt on need tumehallid, kuid porsudes muutuvad punakaspruuniks. Lasnamäe lademe paelasundit on ida pool Sillamäed ehk seal kus ta on kirjuvärviline (hall hajusate violetsete, punakaspruunide ja kollaste laikudega), hakatud kutsuma Kadastiku lubjakiviks. Viimast Narva külje all asuva Kadastiku paemurru järgi, kust seda kivimit Narva linna ehitiste tarvis on murtud (Suuroja jt, 2008). Aseri lademe Kandle kihistu (O2kn) paksus Laagna lubjakivimaardlas on 2,9 - 3,8 m, keskmiselt 3,3 m. Kivimiks on keskmise- kuni paksukihiline, pisi- kuni mikrokristalne, raudooide sisaldav nõrgalt kuni keskmiselt savikas lubjakivi. Kihistu alumisel piiril on tugeva fosfaatse impregnatsiooniga 5 - 7 cm sügavuste taskutega kahekordne katkestuspind. Ka Kandle kihistu paekivi on ida pool Sillamäed ja tektooniliste rikete piirkonnas kirjuvärviline. Kunda lademe Loobu kihistu (O2lb) läbiti Laagna maardla geoloogilise uuringu käigus maksimaalselt 3,3 m paksuselt. Loobu kihistu ülemine osa keskmise paksusega 0,9 m (0,3 - 1,9 m) on vähe savikas ja kvaliteedilt sarnane Kandle kihistuga. Loobu kihistu alumises osas ilmuvad savi ja mergli vahekihid, mis mõjutavad kivimi kvaliteeti, eriti selle külma- kindlust. Seepärast võeti kasuliku kihi hulka vaid Loobu kihistu ülemine osa. Kaardistamise andmeil on Loobu kihistu paksus Narva piirkonnas 7 - 8 m. Kihistu ülemine osa võib hajusalt sisaldada väikeseid raudooide, siin on ka iseloomulik massiline nautiloidide kodade valatiste esinemine. Ka Loobu kihistu on ida pool Sillamäed ja tektooniliste rikete piirkonnas kirjuvärviline. Loobu kihistu lamamis esineb 0,4 - 0,5 m paksune õhukese- kuni keskmisekihiline detriidikas raudooide sisaldav keskmiselt kuni tugevalt savikas lubjakivi – Sillaoru kihistu (O2sl). Selle ülemine osa kuulub Kunda lademesse, alumine osa aga Volhovi lademesse. Nagu eespool öeldud, moodustavad kasuliku kihi Väo ja Kandle kihistu lubjakivid ning Loobu kihistu vähesavikas lubjakivi kihistu ülaosas keskmiselt 1 m paksuselt. Kui Laagna lubjakivi- maardlas oli kasuliku kihi paksus keskmiselt 8,2 m, siis taotletavas Laagna uuringuruumis, mis jääb maardlast lõuna poole, on Väo kihistu tõenäoliselt paksem ja kasuliku kihi keskmine paksus on seal hinnanguliselt 10 - 12 m. Kasuliku kihi lamamiks on Loobu kihistu mergli ja savi vahekihtidega lubjakivi. 2003. a uuringus võeti proovid eraldi Väo kihistu mahus ning ühte proovi koondati Kandle ja Loobu kihistu vähesavikas lubjakivi, mis füüsikalis-mehaaniliste näitajate poolest olid võrdle- misi sarnased. Mahumass oli 2,5 - 2,6 g/cm3, veeimavus 1,3 - 1,7% , killustiku purunemise mark 400 - 800. Killustiku garanteeritud tugevuse mark erinevate fraktsioonide kaupa oli järgmine: fr 5 - 10 mm – 600, fr 10 - 20 mm – 800 ja fr 20 - 40 mm – 400. Killustiku kuluvuse mark riiultrumlis fraktsioonide kaupa oli järgmine: fr 5 - 10 mm – II, fr 10 - 20 mm – II ja fr 20 - 40 mm – III. Killustiku külmakindluse garanteeritud mark oli 25. Loobu kihistu savi ja mergli vahekihtidega lubjakivi ei vastanud külmakindluse poolest nõuetele (kaalukadu 25 tsükli järel oli 12,6 - 16,8%). Tookord kahjuks killustiku purunemiskindlust ja külmakindlust praegu nõutud uuringumeetoditega ei määratud. Keemiliselt koostiselt on Väo kihistu kivim muutlik – on esindatud nii lubja kui ka dolokiviga. Kahe proovi andmeil on MgO sisaldus 10,08 - 13,86%, lahustumatu jäägi sisaldus ligikaudu 9 - 12%. Kandle ja Loobu kihistu ülemisest osast võetud koondproovil oli MgO sisaldus 3,95% ja lahustumatu jäägi sisaldus 10,3%. Loobu kihistu alumises osas lasuv kivim oli savikas, millest andis tunnistust ka kõrge lahustumatu jäägi sisaldus – 16,94%, MgO sisaldus oli 5,29%. Samuti määrati kõigil proovidel SO3 sisaldus, mis jäi alla 0,5%, võimaldades killustikku kasutada betooni valmistamisel spetsiaalseid katseid (SO 3 suhtes) betoonis tegemata. Kuna pinnakatte paksus piirkonnas ei ületa tavaliselt 2 m, siis kvaternaarisetted iseseisvat põhjaveekihti ei moodusta. Kvaternaarisetted koosnevad savikatest setetest, mis moodustavad vett vähe läbilaskva katte maapinnalt esimesele Lasnamäe-Kunda veekihile. Vettandvateks kihtideks on lõheline lubjakivi ja dolokivi paksusega 16 - 18 m. Laagna lubjakivimaardla uuringu andmeil on Lasnamäe lademe kivimis selgelt jälgitavad vertikaalsed lõhed, mille põhjal eeldati veekihi suurt ja pindalaliselt ühtlast veerikkust. Ulatuslikumat pindala vaadates, on veekihi veerikkus väga muutlik – puurkaevude erideebit muutub q = 4 - 0,01 l/s·m, kusjuures veekihile on iseloomulik erideebit q = 0,1 - 0,2 l/s·m. Üldine põhjaveevoolu suund on põhja, klindiastangu suunas. Laagna puhul võib dreenida aluspõhja ka Tõrvajõgi. Eeldades, et varu arvutatakse 75 ha pindalal, kus kasuliku kihi keskmine paksus on 10 m, on maavara hinnanguliseks mahuks 7500 tuh m3. Laagna uuringuruumis leviva maavara täpsed kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist ja need selgitatakse välja uuringu käigus. Kõigi eelduste kohaselt hakatakse ehituslubjakivist tootma lubjakivikillustikku, mis sobib nii betooni valmistamiseks kui ka teede ehituseks. Kasutusvaldkonnalt võib maavara vastata nii kõrge- kui ka madalamargilise ehituslubjakivi nõuetele. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogiline uuring peab välja selgitama kaevandamisväärse maavara olemasolu uuringu- ruumis ja piiritlema selle leviku, tegema kindlaks maavaralasundi peamised lasumis- tingimused, sh kasuliku kihi ja katendi paksuse ning selle koostise, hüdrogeoloogilised ja kesk- konnakaitselised ning samuti mäetehnilised tingimused. Keskkonnaministri 17.12.2018. a määrus nr 52 näeb ette, et karbonaatkivimi tarbevaru uuringul ei tohi uuringupunktide vahekaugus ületada 400 meetrit. Laagna uuringuruumi on planeeritud kuni 14 puuraugu rajamine, mis jäävad üksteisest ligikaudu 250 - 380 m kaugusele. Puuraukude arv loa taotluses (18) on arvestatud varuga juhuks, kui peaks osutuma vajalikuks duubelpuuraukude puurimine (proovikoguse saamiseks või geoloogilise ehituse täpsusta- miseks). Et garanteerida puurimise käigus kasuliku kihi läbimine kogupaksuses, siis uuringu sügavuse planeerimisel eeldatakse, et Laagna uuringuruumis lasuvad kihistud maksimaalses paksuses: Väo kihistu 9 m, Kandle kihistu 3,5 m ja Loobu kihistu 7 m ning kvaternaarisetete paksus on 3 m – seega võiks uuringu sügavus olla vähemalt 23,5 m, mis ümardatakse 25 meetrini. Ehkki varasem uuring on näidanud, et Loobu kihistu alumine osa mergli ja savi vahekihtide esinemise tõttu ei ole killustiku toormena kvaliteetne, siis geoloogilisest ehitusest parema ülevaate saamiseks oleks mõistlik paaris puuraugus Loobu kihistu siiski läbida kogupaksuses. Seda enam, et praegu võimaldab OÜ Inseneribüroo STEIGER puurtehnika puursüdamiku 100% väljatulekut, ehk tõsta maapinnale ka mergli ja savi vahekihid, mis varem on puurimise käigus reeglina välja pestud. Puuraugud rajatakse puuragregaadiga südamik- puurimise meetodil. Puuraugu püsivuse tagamiseks ja purdsetete sissevarisemise vältimiseks puuraugud kvaternaarisetete osas manteldatakse. Puurauke metsatee kaitsevöönditesse ei rajata, vajadusel kooskõlastatakse tegevus RMK-ga. Kõik puuraugud dokumenteeritakse. Kivimi kvaliteedi hindamiseks võetakse puursüdamikest proovid laboratoorseteks katseteks. Proovid võetakse litoloogiliste erimite kaupa, millest tehakse katsed ja analüüsid vastavalt määruses nr 52 ettenähtud nõuetele - määratakse killustiku purunemiskindlus Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2), külmakindlus destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1) ja kivimi keemilise koostis (CaO, MgO, lahustumatu jääk). Laboratoorsete tööde maht kujuneb välja uuringu käigus, katsed tehakse akrediteeritud laboratooriumis. Ehkki kvaternaarisetete geoloogilise kaardi andmeil aluspõhja kivimitel maavarana kasutatavaid setteid ei tohiks lasuda, märgitakse loa taotlusesse 35 kaevandi rajamine, mis võimaldab vajadusel kvaternaarisetete detailsemat uurimist (loa taotluse plaanile on märgitud 33 kaevandit, kuid taotlusesse märgitakse varuga 35 kaevandit). Hüdrogeoloogilistest töödest tehakse veetaseme mõõtmised puuraukudes, samuti lähimates vooluveekogudes. Veekihti moodustavate kivimite hüdrodünaamiliste parameetrite määra- miseks, hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks ja modelleerimiseks tehakse katse- pumpamised kuni kolmest puuraugust, mis paiknevad uuringuruumi eri piirkondades. Enne uuringuloa kehtivuse lõppemist puuraugud likvideeritakse nõuetekohaselt ning taasta- takse uuringueelne olukord. Juhul kui mõnda puurauku on vaja jätta avatuks pikemaajaliseks põhjavee seireks, tuleb nende asukohad kooskõlastada kohaliku omavalitsusega, koostada eriprojekt ning kanda kaevud seirekaevudena keskkonnaregistrisse. Puuraukude ja kaevandite suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning teostatakse kogu uuringuruumi teenindusala ja selle 40 m raadiusega maa-ala topograafiline mõõdistamine. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus (sh kasutatakse varasemate uuringute andmeid) ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. Uuringuruumi kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Geoloogilise uuringuga Laagna uuringuruumis keskkonnale olulist negatiivset mõju ei kaasne. Looduskaitse- ja Natura 2000 alasid uuringuruumi teenindusalale ei jää. Uuringualal puuduvad muinsuskaitselised ja riigikaitselised piirangud. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub Narva-Jõesuu üldplaneeringu eelnõu kohaselt ulatusliku rohevõrgustiku tugialaga. Kuid uuringu mõju on ajutine ja lühiajaline ning rohevõrgustikule olulist negatiivset mõju ei põhjusta. Lähimad majapidamised paiknevad kagus Soldina külas: katastriüksusel Kotka (85101:003:0894) paiknev talu jääb taotletava uuringuruumi kagupiirist 300 m ning Klausi (85101:003:0007) ja Otsa (85101:003:0035) talud 570 m kaugusel. Geoloogilised välitööd toimuvad lühiajaliselt (maksimaalselt 2 - 3 nädalat) päevasel ajal tööpäevadel, millega ei häirita kohalikke elanikke. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala või on väheoluline. Uuringuala ja talude vahele jääb paarisaja meetri laiune metsariba, mis oluliselt vähendab häiringuid elanikele. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub maaparandussüsteemi maa-alaga Tuleviku/PÜ- 150 Narva (1106570040040001), idaserv kattub kuni 2,9 m ulatuses maaparandussüsteemiga Otsa/PÜ-150 Narva (1106570040020001). Uuringu tegemisel arvestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti kooskõlastuses esitatud tingimustega: tööde teostamisel tuleb tagada Tuleviku/PÜ150 Narva ning Otsa/PÜ-150 Narva maaparandussüsteemide ja nende rajatiste korrashoid ning toimimisvõime (maaparandusseadus § 44-45, § 47 ja § 49 lg 1 p 1); tulevikus maavaravaru kaevandamise korral tuleb järgida maaparandusseaduses sätestatud korda; kaevandamiseks keskkonnaloa taotlemisel peab loa väljastaja kaasama PTA-d menetlusse kooskõlastajana; olenevalt kaevandamisega seotud tegevuste mastaabist ning sellest, kui kaugele tegevuste mõju maaparandussüsteemi maa-alal ulatub, võib PTA vajadusel määrata kohustuse Tuleviku/PÜ150 Narva ning Otsa/PÜ-150 Narva maaparandussüsteemide rekonst- rueerimiseks, et tagada kaevandamise alalt välja jääva maaparandussüsteemi rajatiste toimi- mine ning maatulundusmaa sihtotstarbeline kasutamine või tuleb võimalusel esitada maa- omaniku poolt taotlus maaparandussüsteemi osalise kasutusotstarbe lõppenuks lugemiseks. Kavandatav tegevus hõlmab endas südamikpuurimise meetodil kuni 18 puuraugu rajamist sügavusega kuni 25 m. Hüdrogeoloogiliste tingimuste selgitamiseks tehakse katsepumpamine kuni kolmest puuraugust. Rajatud puuraugud likvideeritakse uuringuloa kehtivuse ajal vastavalt nõuetele. Geoloogilise uuringuga ei muudeta kinnistute sihtotstarvet, maakasutuse tingimusi ega veerežiimi. Juhul kui tehakse hüdrogeoloogilist katsepumpamist, siis ei kaasne sellega pikaajalist vee välja pumpamist, mis põhjustaks põhjavee taseme alanemist. Seniste kogemuste põhjal kestab pumpamine keskmiselt 4 - 8 tundi (harvadel juhtudel 24 h) ja väljapumbatava vee kogused ei ole suured. Hüdrogeoloogiliste katsepumpamiste teostamisel duubelpuuraukudes, kus vaatlusauk rajatakse põhiaugust 20 - 30 m kaugusele (sõltuvalt põhiaugu sügavusest), jääb veetaseme alandus vaatlusaugus reeglina alla 1 m, kuid enamasti saavutatakse alanduseks vaid paarkümmend sentimeetrit, sõltuvalt kivimite struktuurist, tekstuurist, lõhelisusest. Lähim on Vita talu puurkaev, mis jääb aga ~1,2 km kaugusele. Lisaks on nimetatud puurkaev 35 m sügavune ja võtab vee Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjavee- kompleksist. Geoloogilise uuringu käigus aga Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi ei avata ja katsepumpamistega seda ei mõjutata. Seega ei mõjuta planeeritav lühiajaline ja väikesemahuline pumpamine kaevude veetasemeid. Puurimistööde ajal võib lühiajaliselt esineda rajatava puuraugu läheduses vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu. Samasugune mõju esineb ka näiteks vee- varustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisel. Teoreetiliselt hinnatakse, et puurhiiv võib lõheliste ja karstunud kivimite puhul levida maksimaalselt 100 - 200 m kaugusele. Nagu eelnevalt öeldud, on lähim puurkaev Vita maaüksusel rajatud Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleksi ja ei ole geoloogilisest uuringust mõjutatud. Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, mida võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Kui traktorite müratase jääb ligikaudu vahemikku 70 - 75 dB, siis Inseneribüroo STEIGER puurmasina MASSENZA M18 maksimaalne müratase, mis on fikseeritud 1 meetri kaugusel, on tehnilise passi andmeil 72 dB. Karjäärimasinate müratase on mõnevõrra kõrgem, jäädes sõltuvalt tehnikast 80 - 90 dB vahele (10 m kaugusel masinast). Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal ja viiakse läbi eelduste kohaselt 2 - 3 nädala jooksul ning mõra summutab ka uuringuruumi teenindusalal ja selle ümbruses kasvav mets. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringu käigus ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane puurmasina poolt tekitatud vibratsioon on võimalik, kuid see on lühiajaline, piirdudes tavapärase töötsükliga ning ei ulatu masinast kaugele. Uuringu käigus kasutatakse loodusvarasid maapõuest eemaldatud puursüdamike mahu ulatuses. Arvestades, et puursüdamiku puurimiseks kasutatava manteltoru diameeter karbo- naatkivimi uuringutel ei ületa tavapäraselt 112 mm, ei tarbita uuringu käigus olulises mahus loodusvarasid. Hüdrogeoloogiliste tööde raames mõõdetakse veetasemeid puuraukudes, katsepumpamise ajal veetaseme alanemist ja selle taastumist. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb kasutusele võtta meetmed ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks. Kõiki ohutusreegleid järgides, on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevusest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamisjäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Pärast geoloogilist uuringut uuringuruumi teenindusala korrastatakse. Puuraugud likvi- deeritakse vastavalt nõuetele uuringuloa kehtivuse ajal. Vett andva osa ulatuses täidetakse puuraugud puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud osas täidetakse puuraugu õõs kaljuses kivimis ehitusbetooniga või saviga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Uuringupunktide ümbrus korrastatakse, maapind viiakse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse ning looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt. Likvideerimise kohta koostatakse vastav akt, mis kooskõlastatakse seaduses ettenähtud osapooltega. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või geoloogilise uuringu loa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35 2 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus kaevandamisjäätmeid ei teki. Uuringupunktidesse rajatakse puuraugud, milles määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringupunktidest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. 6. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 1 kuu; - Välitööd (puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) – 2 kuud; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 kuu; - Laboratoorsed tööd – 3 kuud; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 3 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 2 kuud; - Talveperioodil võimalik välitööde seisak ja muud projekti viivitused – 6 kuud. Kokku 18 kuud Tööd planeeritakse teostada geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 60 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 11.10.2024. a. Taotleja: OÜ Eesti Killustik Ole Sein / allkirjastatud digitaalselt / juhatuse liige Tarvo Sikka juhatuse liige / allkirjastatud digitaalselt / Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Tiia Tuuling / allkirjastatud digitaalselt / geoloogiainsener  Henno 85101:002:0386 Kunola 85101:002:0235 Hennovälja PA-172 1,6 85101:002:0388 Rennopõllu Renno 85101:002:0384 85101:002:0383 PA-5 1,20 Laagna lubjakivikarjäär 31,15 9,10 6 589 200 PA-3 0,50 PA-5A 0,90 3 31,86 8,30 Plokk 1 aT PA-5B 0,80 Lagemaa 31,17 9,70 31,33 9,50 PA-4 2,10 85101:002:0056 30,83 7,60 Rennovälja 4 85101:002:0385 Venno 85101:002:0252 Kikase 85101:002:0054 Suimetsa 51401:001:0238 N PA-1 0,70 5 31,62 9,80 Haavapuu 85101:003:0185 Kaasiku Kaardileht nr 6533 Sillamäe, 6534 Narva 85101:002:0064 Uuringuruumi piiripunktide koordinaadid 6 588 700 2 6 Nr X Y 1 6 588 577,56 726 908,25 2 6 588 679,35 727 015,94 1 3 6 589 167,66 728 144,94 4 6 589 094,17 728 155,09 Narva metskond 5 5 6 588 923,07 728 178,38 85101:002:0360 6 6 588 684,67 728 212,98 7 7 6 588 499,95 728 241,19 8 6 588 373,09 728 258,34 9 6 588 194,12 726 961,66 Pindala 80,89 ha 8 Narva metskond 67 85101:003:1268 6 588 200 726 800 727 300 727 800 728 300 9 0 250 500 m Märkused: 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 3. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 25.09.2024); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 19.09.2024); - Aruanne Laagna lubjakivi uuringualal tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.12.2003) (Viru Geoloogia OÜ, 2003, EGF 7547). 1 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maaparandushoiuala Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Narva metskond 5 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Laagna uuringuruum 85101:002:0360 Uuringuruumi teenindusala Ranna või kalda piiranguvöönd PA-4 2,10 Puuraugu nr Katendi paksus, m Laagna lubjakivimaardla plaan 30,83 7,60 Suudme abs kõrgus, m Kasuliku kihi paksus, m Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond Eesvoolu kaitsevöönd Kavandatav uuringupunkt (puurauk) Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 1/1 Ole Sein Põltsamaa vald, Rõstla küla Kavandatav uuringupunkt (kaevand) Tarvo Sikka Rõstla paekivikarjäär, 48022 Vääriselupaik, VEP Mõõtkava 1 : 5000 [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ Kaja Paat OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 26.09.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Helis Pormeister +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/4935 /Allkirjastatud digitaalselt/  OÜ INSENERIBÜROO STEIGER Männiku tee 104 Nõmme linnaosa Tallinn Harjumaa 11216 Teie: 04.10.2024 nr 6.2-2/38908 [email protected] Meie: 10.10.2024 nr 6.2-2/39577 Geoloogilise uuringuloa kooskõlastamine Esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile (edaspidi ka PTA) taotluse (registreeritud PTA dokumendihaldussüsteemis nr 6.2-2/38908) geoloogilise uuringuloa kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonnas Narva-Jõesuu linnas Laagna külas Narva metskond 5 (katastritunnus 85101:002:0360) kinnisasjal Laagna uuringuruumis. Juhime tähelepanu, et loa andja kooskõlastab geoloogilise uuringuloa andmise PTA-ga. Käesoleva kirjaga anname oma seisukoha Teie esitatud geoloogilise uuringuloa taotluse dokumentidele. Kavandatava uuringu eesmärk on täpsustada ala geoloogilist ehitust, uuringuruumis leviva kasuliku kihi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi detailsusega, mis võimaldaksid hinnata maavara varu aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale kaevandamisluba. Kavandatava uuringuruumi teenindusala (80,89 ha) paikneb Tuleviku/PÜ150 Narva (maaparandussüsteem, edaspidi MS 1106570040040/ ehitis 001) maaparandussüsteemi ning osaliselt Otsa/PÜ-150 Narva (MS 1106570040020/ehitis 001) maaparandussüsteemi maa-alal. PTA on nõus maaparandussüsteemi maa-alale jäävate uuringukaevandite või puuraukude rajamisega tingimustel, et tööde teostamisel tagatakse Tuleviku/PÜ150 Narva ning Otsa/PÜ-150 Narva maaparandussüsteemide ja nende rajatiste korrashoid ning toimimisvõime (maaparandusseadus § 44-45, § 47 ja § 49 lg 1 p 1). PTA võtab teadmiseks maaparandussüsteemi maa-alale jääva uuringuruumi uuringuloa taotluse koostamise, aga juhime tähelepanu, et tulevikus maavaravaru kaevandamiseks tuleb ka protsessi järgmistes etappides järgida maaparandusseaduses sätestatud korda. Lisaks peab kaevandamiseks keskkonnaloa taotlemisel loa väljastaja PTA-d kaasama menetlusse kooskõlastajana. Olenevalt kaevandamisega seotud tegevuste mastaabist ning sellest, kui kaugele tegevuste mõju maaparandussüsteemi maa-alal ulatub, võib PTA vajadusel määrata kohustuse Tuleviku/PÜ150 Narva ning Otsa/PÜ-150 Narva maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks, et tagada kaevandamise alalt välja jääva maaparandussüsteemi rajatiste toimimine ning maatulundusmaa sihtotstarbeline kasutamine või tuleb võimalusel esitada maaomaniku poolt taotlus maaparandussüsteemi osalise kasutusotstarbe lõppenuks lugemiseks. Geoloogilise uuringuloa taotluse dokumentides tuleb käesolevas kirjas mainitut kajastada. Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pta.agri.ee (allkirjastatud digitaalselt) JANEK KIVI Peaspetsialist-koordinaator Eliisabet Preismann Põllumajandus- ja Toiduameti Ida regioon Kreutzwaldi 5/2, Rakvere +372 5668 3558 [email protected] Kirja nr 6.2-2/39577 Leht 2 ( 2 )