Nõuded Lohkva küla Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise projekti koostamisele riigitee nr 22252 teemaal ja kaitsevööndis

TEHNILISED TINGIMUSED Ehitusprojekti koostamiseks tööprojekti staadiumis 22.10.2024 24ARE-2-TT-33 Objekt: Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute (lisa 1) ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Tehnilised tingimused ehitusprojekti koostamiseks: • Kõigile torustikele, mis jäävad AS Tartu Veevärk omandisse ning asuvad eravalduses või riigiomandis oleval alal, tuleb seada tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus AS Tartu Veevärk kasuks. Servituudivajadus näidata veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektis. • Projekteeritavate torustike trassikoridoride asukohad tuleb kooskõlastada Transpordiametiga, kohaliku omavalitsusega, kõigi seotud maaomanikega ning ehitusalale jäävate tehnovõrkude valdajatega. 1. Projekteerimisel tuleb arvestada järgnevate dokumentidega: 1.1. Betoon- ja plastkaevude korrastamine asfalt ülekatete rajamisel ja remondil (30.01.2020 – ver. 3) 1.2. EVEL-i täpsustavad nõuded vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistamisele 1.3. Nõuded PE- ja PVC survetorustike veetiheduse katsetamise kohta 1.4. Tartu Veevärk nõuded kanalisatsiooni- ja sademeveekaevudele (23.03.2022 - ver.-5.1) 1.5. Tartu Veevärk juhis - veetorustike sulgemine ja avamine, pesemine, kasutuselevõtmine 1.6. Tartu Veevärk - Üldised nõuded (23.10.2023) 1.7. Tartu linn, Purpuri tänav. Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk koos pumplaga. OÜ Altren Projekt töö nr: 24048 1.8. Tartu maakond, Luunja vald, Lohkva küla, Sinilinnu tee ning Sinilinnu põik teede- ning tehnovõrkude projekt. OÜ Altren Projekt töö nr: 24003 1.9. Luunja vald, Lohkva ja Põvvatu küla vee-, sademevee ja reoveekanalisatsioonitorustiku eelprojekt. OÜ Altren Projekt töö nr: VK1807. 2. Veevarustus: Projekteerida lisas 1 välja toodud kinnistute ühisveevärgiga ühendamiseks vajalikud torustikud alates Puupilli tee ja Lohkva-Kabina-Vanamõisa teede ristmikul olemasolevast De 225 PE veetorustikust kuni kinnistute piirideni koos liitumispunktidega. Kinnistute liitumise võimaldamiseks tuleb esmalt projekteerida piirkonda veeringvõrk (lisa 3). Selleks projekteerida De 225 PE veetoru Puupilli teele või Lohkva-Kabina- Vanamõisa teele. De 225 PE veetoru projekteerida alates Puupilli tee ja Lohkva-Kabina- Vanamõisa teede ristmikul olemasolevast De 225 PE veetorust kuni Ratasvälja ja Lohkva- Kabina-Vanamõisa teede ristmikuni. Ratasvälja teele projekteerida De 160 PE veetoru alates Ratasvälja ja Lohkva-Kabina-Vanamõisa teede ristmikule projekteeritavast De 225 PE veetorust kuni Kollu kinnistuni. Kasutades De 160 PE veetoru ühendada omavahel Sinilinnu teele projekteeritud (Altren projekt töö nr: 24003) De 160 PE veetoru AS Tartu Veevärk Tähe 118 Tel: 730 6200 EE431010102000280006(SEB) Registrikood: 10151668 50107 Tartu, ESTONIA [email protected] EE342200221011417115(SWED) www.tartuvesi.ee EE271700017000208138(LUMINOR)  ning Ratasvälja teele projekteeritav De 160 PE veetoru. Varem projekteeritud torustik tuleb projektis kajastada. Veere tee 1, 2 ja 3 kinnistute ühisveevärgiga ühendamiseks projekteerida Puupilli teele ja/või Lohkva-Kabina-Vanamõisa teele De 160 veetoru alates Ratasvälja ja Lohkva- Kabina-Vanamõisa teede ristimikuni projekteeritavast De 225 veetorustikust kuni Altren Projekt OÜ töös nr: 24048 Purpuri tänav T3 kinnistule projekteeritud De 160 PE veetorustikuni (lisa 3). Varem projekteeritud torustik tuleb projektis kajastada. Kuna torustikud asuvad erinevates survetsoonides, siis tuleb torustike ühenduskohta projekteerida survealanduskaev. Mõlemale poole survealanduskaevu projekteerida veetorustikele siibrid. Siibrid peavad esialgu jääma suletuks. Projekteeritavast De 160 veetorustikust projekteerida veetorustik Veere teele kuni Veere tee 2 kinnistu projekteeritava ühenduskohani ühisveevärgiga. Torustik dimensioneerida vastavalt kinnistute veevajadusele. Ratasvälja teele projekteeritavast De 160 veetorustikust projekteerida veetorustik Kraavi teele kuni Kraavi tee 10 kinnistu ühenduskohani ühisveevärgiga ja Ratasvälja teele kuni Ratasvälja tee 27 kinnistu ühenduskohani ühisveevärgiga. Torustik dimensioneerida vastavalt kinnistute veevajadusele. Kabina tee 16, 18, 20, 22 kinnistute ühisveevärgiga liitmiseks üheks võimaluseks on veetorustiku projekteerimine Ratasvälja teele projekteeritavast De 160 veetorustikust kuni Kabina tee 16 kinnistu ühenduskohani ühisveevärgiga (lisa 3). Transpordiametilt kooskõlastuse saamisel võib Kabina tee 16, 18, 20, 22 kinnistute ühisveevärgiga ühendamiseks kasutada ka teisi lahendusi. Torustik dimensioneerida vastavalt kinnistute veevajadusele. Ühendustorustikud: Igale lisas 1 välja toodud kinnistule projekteerida tänavatorustikust ühendustoru kuni kinnistu piirini ning lõpetada see otsakorgiga. Liitumispunkti asukoht kooskõlastada kinnistu omanikega. Ühendustorud dimensioneerida kinnistute omanikega kooskõlastatult kinnistute veevajaduste järgi. Minimaalne veeühendustoru läbimõõt on De 32. Ühendustorudele projekteerida kinnistu piirist 0,3 – 1 m väljapoole (avalikule tänavamaale või servituudialale) sulgeseade (maakraan või maa-alune siiber koos spindlipikenduse ja kapega). Nõuded veetorustikele ▪ Torumaterjalina kasutada PE survetoru. Torustik ja kõik detailid peavad vastama PN10 surveklassile. ▪ Peatoru hargnemissõlmedesse projekteerida eri suundades siibrid. ▪ Tupiktorud lõpetada läbipesukaevuga. ▪ Veetorustikule projekteerida hüdrandid vastavalt päästeameti nõuetele. ▪ Maanteega ristumisel paigaldada veetoru hülssi. 3. Reoveekanalisatsioon: Projekteerida lisas 1 välja toodud kinnistute ühiskanalisatsiooniga ühendamiseks vajalikud torustikud. Eelnimetatud kinnistute reoveekanalisatsiooni eesvooluks on Puupilli tee L1 kinnistul asuv isevoolne De 250 PVC reoveekanalisatsioonitoru. Projekteerida tänava- ja ühendustorustikud alates eesvoolust kuni kinnistuteni (lisa 1). Tehniline lahendus kõikide lisas 1 välja toodud kinnistute ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga tuleb leida projekteerijal. Kõrguslikult ei ole võimalik kõigi kinnistute reovett eesvoolu isevoolselt juhtida. Seega tuleb kasutada ka reovee pumpamist. Kinnistute reovesi tuleb võimalikult suures osas juhtida isevoolsete torustikega peapumplasse. Sellest lähtuvalt valida peapumplale parim võimalik asukoht. Vajadusel kasutada lisa reoveepumplaid. Võimalike lisapumplate survetorud ühendada lähima isevoolse torustikuga. Survetoru ühendus isevoolse torustikuga projekteerida läbi rahustuskaevu. Selleks projekteerida rahutuskaev ning rahustuskaevu ja isevoolset torustikku ühendav torulõik. Rahustuskaevude minimaalne diameeter on De 560/500. Tänavatele projekteerida isevoolne kanalisatsioonitorustik kuni reoveepumpla(te)ni. Isevoolse torustiku puhul projekteerida tänavatorustikust igale kinnistule eraldi De 160 PVC ühendustoru kuni kinnistu piirini ja lõpetada see otsakorgiga. Kinnistutele, mille reovesi tuleb lähimasse isevoolsesse tänavatorustikku juhtida survekanalisatsiooni kasutades tuleb projekteerida survetoru kuni kinnistu piirini ja lõpetada see otsakorgiga. Survekanalisatsiooni puhul on kinnistu liitumispunktiks enne isevoolset torustikku projekteeritav rahustuskaev. Ühendustorude ja liitumispunktide asukohad kooskõlastada kinnistu omanikega. Projekteeritavate kanalisatsioonitorustike trassikoridoride asukohad tuleb kooskõlastada Transpordiametiga, kohaliku omavalitsusega ning kõigi seotud maaomanikega. Maanteega ristumisel paigaldada kanalisatsioonitorustik hülssi. Lisaks paigaldada survetorustikule läbipesukaevud selliselt, et oleks võimalik pesta maanteealuseid survetorustiku lõike. Nõuded isevoolsetele torustikele ja kaevudele: ▪ Minimaalne torustike rõngasjäikus on SN8. ▪ Torustikul peab olema tagatud vähim lubatud kalle. ▪ Torustikel peab olema tagatud rajamissügavus vähemalt 1,5 m maapinnast toru peale. ▪ Kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 100 m. ▪ Torustikud tuleb projekteerida vastavat sertifikaati omavatest materjalidest. ▪ Torustikud dimensioneerib projekteerija. Tänava- ja ühendustorustike minimaalne läbimõõt on De 160. ▪ Tartu Veevärk AS haldusalas ehk ühiskanalisatsiooni torustikele paigaldatavate plastkaevude minimaalne diameeter on DN 500 (560/500). Kaev tuleb projekteerida torustiku igasse pöörde- ja hargnemiskohta. Nõuded survekanalisatsioonitorustikele ja kaevudele: ▪ Survetoru materjalina kasutada PE PN10 survetoru. ▪ Reoveepumpla(d) ja survetorustiku(d) dimensioneerib projekteerija. ▪ Survetorule tagada rajamissügavus 1,8 m maapinnast.  Reoveepumpla: Projekteerida AS Tartu Veevärk nõuetele vastav PEHD materjalist reoveepumpla. Reoveepumplale projekteerida avariiülevool. Pumpla tuleb varustada AS Tartu Veevärk nõuetele vastava automaatika- ja elektripaigaldisega. AS Tartu Veevärk nõuded reoveepumplale on kirjeldatud järgmiste dokumentidega: 1) AS Tartu Veevärk nõuded kanalisatsioonipumplatele. 2) AS Tartu Veevärk tehnilised tingimused reoveepumplate elektripaigaldiste ehitamiseks 3) AS Tartu Veevärk GPRS-seirega reoveepumpla automaatikakilbi tüüpprojekt, OÜ Klaisent töö nr. PP-237/2013 4. Üldised tingimused: • Tehnilised tingimused kehtivad 1 (üks) aasta alates tingimuste väljastamisest. • Projekteerija peab koostama kanalisatsioonikaevude tellimiseks kaevukellade tabeli. • Veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekt kooskõlastada AS-ga Tartu Veevärk, kohaliku omavalitsusega, Transpordiametiga ning kõigi võrguvaldajatega ja seotud maaomanikega. • Projekteerija peab taotlema koostatud ehitusprojektile ehitusloa või ehitusteatise. Ehitusloa riigilõivu peab tasuma projekteerija. • Projekt peab olema kooskõlas vastavate riiklike ja kohalike õigus-ja normatiivdokumentidega. Projekti kooskõlastuse lehel peab olema kirjas geodeetilise alusplaani tegija nimi, töö nimetus, töö number ja millal on geodeetiline alusplaan registreeritud. • AS-le Tartu Veevärk tuleb kõigi kooskõlastustega veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojektist esitada paberkandjal eksemplar ning digitaalne projekt, mis vastab ehitusprojekti dokumentide digitaalse vormistamise nõuetele. Lisa 1: Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistud, millel tuleb projekteerida ühendustorud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks. Lisa 2: Projekteerimisala skeem. Lisa 3: Veetorustiku asukoha skeem. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pindma AS Tartu Veevärk arendusjuht  Jelena Tapner OÜ TINTER-PROJEKT Teie 21.01.2025 [email protected] Turu 34 Meie 24.01.2025 nr 7.1-2/25/1183-2 50104, Tartu, Tartu maakond Nõuded Lohkva küla Ratasvälja tee, Veere tee, Kabina tee ja Kraavi tee kinnistute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendamise projekti koostamisele riigitee nr 22252 teemaal ja kaitsevööndis Olete küsinud Transpordiametilt tehnilisi tingimusi vee- ja kanalisatsioonitorustike (edaspidi tehnovõrgud) rajamiseks riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee km 0,67-1,00 tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Luunja vallas Tartu maakonnas. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ning Transpordiameti põhimääruse ja lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ esitame nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega: 1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Riigitee nr 22252 Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee teelõik km 0,180-1,776 on pindamistööde objekt 2025. aastal. 3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST- is. 4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#projektide- vormistam). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid numbriga plaanil, põrkepiirded jne). Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 5. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele, standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid, liiklusmärgid jne). 6. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine, teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed. 7. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam lahendus. 8. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha allpool külmumispiiri, vähemalt 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist. 9. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi. 10. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 11. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast (sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda riigitee teljega. 12. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid). Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab Transpordiamet. 13. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 14. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 15. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine. 16. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000 elektroonselt e-posti aadressil [email protected] või läbi ehr.ee ehitusloa menetluses. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid. 17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses 2 (3)  Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 18. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 19. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www.transpordiamet.ee – Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 20. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osakslahutamatuks osaks Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/taotlused- blanketid#tood-ja-piirangud-ma. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras. Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: Tartu Veevärk AS tehnilised tingimused Eskiis Projekteerimisala skeem Annika Matson 54620384, [email protected] 3 (3)