0 L=32.0m
32.5m i=9
N ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500)
KV11
Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga!
W E Gaasitoru abs. kõrgus 57.87
Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 106/2024 13.0m 2
C De 50 L=
1
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikudPE R VK11160
1
2
PVC De 10
3
i=
L=13.0m
S Torustiku pikkus: veetoru 0,1 m
survekanalisatsioonitoru 0,1 m
KV11
PV
LEPPEMÄRGID:
C De 250
Katastriüksuse piir V1 Projekteeritud veetorustik
Olemasolev veetorustik Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
L=29.5m K11
K1
Olemasolev isevoolne Projekteeritud siiber
kanalisatsioonitorustik Projekteeritud tuletõrjeveehüdrant
i=9
V
Olemasolev sademeveetorustik Projekteeritud kanalisatsioonikaev
Olemasolev gaasitorustik Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm
Olemasolev sidekaabel Isikliku kasutusõiguse ala
Olemasolev kõrgepingekaabel 3
1
Olemasolev madalpingekaabel 2
PVC De 25K1
Olemasolev madalpinge õhuliin
PE RC De 160
Jrk nr Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee (nr ja Ala pindala
0 L=14.5m i=9
IKÕ ala
V1 L=15.0m
POS nr registriosa ja sihtotstarve; nimi) suhtes (lõigu algus ruutmeetrites
(plaanil) number ja lõpp km);
PVC De 160 2
m²
L=17.5m i=10
1
1
1. Pos 2 ristumine4618004
Ettevaatust 94901:006:0750
gaasitorustikuga! 22129 Tõrvandi-Lemmatsi
VK1
1 L=18.0m 2 0,2 m²
PE RC De 50 3
Gaasitoru abs. kõrgus 58.20 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee km 0,14
PVC De 25K
PE RC De 160 L=1
tee T1
Maapind tõsta
V1
0 L=16.5m i=9
1
Koostas: Kaspar Kala
Projekteerija
3.5m
1
Tee kaitsevöönd 3 1
V1 K1 2
2
V1 K1
Hülss
K1
Hülss
m
L=69.5V1
De 160
PE RC
PE RC De 90 L=
K1 0.5m i=22
V1PE RC De1160 L=21.0m
KS1
V1
PE RC
PE
=7
K1 e 200 L
V1 PVC D
De 16 24.0m KS1
De
V1 K1
0
Isevoolse kanalisatsiooni- ja veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil K1
L=21
3 L=2
1
2
22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,23 km-l. .0m
160 L=18
.0m 0
DeV1
5.5m
C
Kat. tunnus 94901:006:0274 PE R K1 m i=1
0
i=4
V1
7.5
0 L=1
De 20
1
2
PVC 59.75
58.49-58.58 Ø400pl
Hülss PE RC De 225 PN10 L=24.0 m
Hülss PE RC De 315 PN10 L=24.0 m
V1
K1
PE De 200 L=25.5m i=10
PE RC De 160 L=26.0m
61.03
59.96-59.82 Ø400pl
Isevoolse kanalisatsiooni- ja veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil
KS
22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,14 km-l.
V1
1
Kat. tunnus 94901:006:0274
V1
K1
PE D
PE RC
e 90KLS11 =38.5m
De 63
1
V L
=38.0
61.97
60.64-60.86 Ø400pl
2
m i=8
K1V1PE RC De 160 L=23
PVC De
K
VS11
200 L=24
.0m i=
K1V1
1
10
.5m
2 3
1 2
Ø400pl
1
2
KS
12
V1
3
1
PVC De 25K11
PE RC De
N ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA
0 L=32.5m
V160 L=32.0m
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500)
i=9
W E
Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 106/2024
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
KV11
Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga!
S Torustiku pikkus: Gaasitoru
veetoru 24,1 m abs. kõrgus 57.87
m 1
50 L=13.0
2
isevoolne kanalisatsioonitoru 11 m 1
PE RC DeV1
2 K1
0
survekanalisatsioonitoru 13,1 m PVC De 16
3
i=10
L=13.0m
LEPPEMÄRGID:
Katastriüksuse piir V1 Projekteeritud veetorustik
Olemasolev veetorustik K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
KV11
PV
Olemasolev isevoolne Projekteeritud siiber
C De 250
kanalisatsioonitorustik Projekteeritud tuletõrjeveehüdrant
Olemasolev sademeveetorustik Projekteeritud kanalisatsioonikaev
L=29.5m K1
Olemasolev gaasitorustik Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm
Olemasolev sidekaabel
i=9
Isikliku kasutusõiguse ala
V1
Olemasolev kõrgepingekaabel
Olemasolev madalpingekaabel
Olemasolev madalpinge õhuliin
1
3
Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee (nr ja 2 Ala pindala
PVC De 25K
POS nr registriosa ja sihtotstarve; nimi) suhtes (lõigu algus ruutmeetrites
PE RC De 160
(plaanil) number ja lõpp km); m²
0 L=14.5m i=9
1. Pos 1 5758050 94901:006:02741 22129 Tõrvandi-Lemmatsi 61,9 m²
V1
1
22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee km 0,14 ja 0,23
L=15.0m
tee PVC De 160 2
L=17.5m i=10
1
1
2 K1
V1
Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga! 3
PE RC De 50 L=18
.0m
Gaasitoru
Koostas: Kaspar Kala abs. kõrgus 58.20
PVC De 25K1
PE RC De 160 L=1
Projekteerija Maapind tõsta
V1
0 L=16.5m i=9
3.5m
1
Tee kaitsevöönd 3 1
V1 K1 2
2
V1 K1
Hülss
K1
Hülss
m
=69.5V
D e 160 L 1
PE RC
PE RC De 90 L=
K1 0.5m i=22
V1PE RC De1160 L=21.0m
KS1
V1
P
E RC
PE
=7
K1 e 200 L
V1 PVC D
De 16 24.0m KS1
De
V1 K1
0
Isevoolse kanalisatsiooni- ja veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil K1
L=21
3 L=2
1
2
m
22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,23 km-l. =18.0
160 L
.0m 0
C DeV11
5.5m
Kat. tunnus 94901:006:0274 PE R K 17.5m i=10
i=
V1
4
L=
e 200
1
PVC D
2 59.75
58.49-58.58 Ø400pl
Hülss PE RC De 225 PN10 L=24.0 m
Hülss PE RC De 315 PN10 L=24.0 m
V1
K1
PE De 200 L=25.5m i=10
PE RC De 160 L=26.0m
61.03
59.96-59.82 Ø400pl
Isevoolse kanalisatsiooni- ja veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil
KS
22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,14 km-l.
V1
1
Kat. tunnus 94901:006:0274
V1
K1
PE D
PE RC
e 90KLS11 =38.5m
De 63
1
V L
=38.0
61.97
60.64-60.86 Ø400pl
2
m i=8
K1V1PE RC De 160 L=23
PVC De
K
VS11
200 L=24
.0m i=
K1Vm1
1
10
.5
2 3
1 2
62.39
61.19-leidmataØ400pl
LEPPEMÄRGID:
N KK-1-11
KK-1-12
Ø1000/630
Ø500/560 Katastriüksuse piir
58.97 Olemasolev veetorustik
58.95
W 1)56.64 PVC De
1)56.54 PVC De
25 Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik
25 2)56.61 PVC De 0
E 2)56.64 PVC De 0 16 Olemasolev sademeveetorustik
250 3)56.54 PVC De 0
2.31 250
1
2.43 Olemasolev gaasitorustik
0 L=11
e 25K
.5m i=39
2
Olemasolev madalpinge õhuliin
P1VC D 1
S V10 L=13.0m
2 PE RC De 16
Olemasolev madalpingekaabel
Olemasolev keskpingekaabel
V-1-23
V-1-24 Olemasolev sidekaabel
KK-1-10
Ø560/500 59.00 K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
58.95 57.04 PE RC De Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
K1
KS1
PVC De 250 L=26.0m i=9
56.99 PE RC De 160
V1
16
56.99 PE RC De 0
PE RC De 160 L=26.0m
160
59.05
1)56.88 PVC De
V1 Projekteeritud veetorustik
2)56.88 PVC De 0
25
25
Ettevaatust ristu
mine gaasitoru Projekteeritud siiber
3)57.35 PVC De 0 Gaasitoru abs. stikuga!
2.17
160 kõrgus 57.91 Projekteeritud tuletõrjeveehüdrant
mõjuraadiusega 200 m
K1
Otsakork
Toru soojustus
V1
59.05
59.05
1)57.35 PVC De
160
VEESÕLME TÄHIS:
Maakraan
3
1
V-1-01 Sõlme tähis
2
59.05 62.80
57.20 PE RC De Maapinna kõrgus
57.20 PE RC De
50 60.77 PE De 160 Toru põhja kõrgus/läbimõõt
50
K1
60.77 PE De 225 Toru põhja kõrgus/läbimõõt
V1
V-1-22 60.77 PE De 225 Toru põhja kõrgus/läbimõõt
59.05
PVC De 250
PE RC De 160 L=32.0m
56.99 PE RC De Maakraan
16
56.99 PE RC De 0
16
56.99 PE RC De 0
KANALISATSIOONIKAEVU TÄHIS:
50 59.05
K1
V1
57.20 PE RC De KK-1-01 Kaevu tähis
L=32.5m i=9
50
57.20 PE RC De
50 Ø560/500 Kaevu läbimõõt
KK-1-17
Ø560/500 61.85 Olemasoleva maapinna kõrgus
1)60.00 PVC De 200 Väljuva toru põhja kõrgus/läbimõõt
Ettevaatust ristu 59.05 2)60.00 PVC De 200 1. siseneva toru põhja kõrgus/läbimõõt
mine gaasitoru
K1
V1
stikuga! 1)57.54 PVC De
Gaasitoru abs. 16
2)57.54 PVC De 0 1.85 Kaevu sügavus
kõrgus 57.87 160
1.51
PE RC De 50 L=13.0m 1
1
2 V1
K1
2
3 Otsakork
PVC De 160
L=13.0m i=10 59.10
59.10
V-1-21 1)57.55 PVC De
PÜ-1-05 160
58.95 Ø160/PVC
56.99 PE RC De KK-1-09
16
56.99 PE RC De 0 58.95 Ø1000/630
K1
V1
PVC De 250 L=29.5m K1
50 1)57.16 PVC De
56.99 PE RC De 25
160 2)57.41 PVC De 0 59.20
16
3)57.16 PVC De 0 1)57.43 PVC De
250 25
1.79 2)57.43 PVC De 0
25
3)57.43 PVC De 0
160
1.77
Otsakork
Maakraan 59.20
i=9
V1
59.20 58.80
59.00 1)57.44 PVC De V-1-20
160 59.20
57.42 PE RC De
50 59.00
57.42 PE RC De
50 57.24 PE RC De
16
KK-1-16 57.24 PE RC De 0
50
Ø560/500 57.24 PE RC De
3
1
160
2
PÜ-1-04 59.20
PVC De 250
Ø160/PVC 1)57.98 PVC De Otsakork
V-1-19 16
2)57.98 PVC De 0
PE RC De 160 L=15.0m
59.25 59.20
59.20 160 59.20
58.55 1.22
58.55 1)57.99 PVC De
1)57.55 PVC De
K1
57.24 PE RC De 25 160
2)57.80 PVC De 0
V1
L=14.5m i=9
16
57.24 PE RC De 0 16
57.24 PE RC De
50 3)57.55 PVC De 0
160 250
1.70
Ettevaatust ristu
mine gaasitoru
Gaasitoru abs. stikuga! 1 PVC De 160
kõrgus 58.20 L=17.5m i=10 1 2
2
K1
PE RC DeV1
3
50 L=18.0m
Maapind tõsta
Tee kaitsevöönd
PE RC DeV1
PVC De 250 L=16.5m i=9
V-1-18 Maakraan
59.50
KK-1-07 58.60 59.20
Hüdrant
160 L=13.5m
K1
Ø560/500 V-1-17 57.45 PE RC De 57.35 PE RC De
16 59.50 50
KK-1-06 59.50 57.45 PE RC De 0 57.35 PE RC De
50
11 59.20
Ø1000/630 61.05 59.20 57.45 PE RC De 0
57.54 PE RC De 160 57.45 PE RC De
V-1-16 1)59.27 PVC De 63 110
20
61.80 2)59.27 PVC De 0 57.54 PE RC De
16
61.80 1)59.44 PVC De 1.78
200 57.54 PE RC De 0
Isevoolse kana 200 160 1
lisat 59.56 PE RC De 2)59.44 PE De
22129 Tõrvandi siooni- ja veetorustiku paigal
3
16 200 1
59.56 PE RC De 0 2.36 V1 K1 2
-Lemmatsi tee damine kinnise 160 V1 K1
Kat. tunnus 94 0,23 km-l. l meetodil 0 L=69.5m
V1 K1
2
901:006:0274 PE RC De 16
V1 K1
Hülss PE PE De 90 L=24.
Hülss PE
22
V1 K1 PV C De 200 L=70.5m i=
V1 K1
K1
V1
KS1
1
=18.0m 2
De 160 L
PE RC D110 L=21.0m
RC De 16
PE RC VK11
RC De
1 .5m i=10 KK-1-08
200 L=17
2 PVC De Ø1000/630
e 63 L=25
59.50
0 L=21.0
L=24.0 m
59.20
0m
1)57.70 PVC De
0m i=40 S1
315 PN10 L=24.
25
2)57.70 PVC De 0
.5m
m
20
3)57.70 PVC De 0
VK1
De 225 PN10
V1
K1
200
PE De 200
PE RC De 160
1.80
59.75
58.49-58.58 Ø400pl
Hülss PE RC De
L=
Hülss PE RC
25.
RK-1
L=26.
5m i=10
Ø560/500
61.03
Isevoolse kana 59.96-59.82 Ø400pl 59.50
0m
V1
lisat
K1
22129 Tõrvandi siooni- ja veetorustiku paigal 59.40
-Lemmatsi tee damine kinnise 1)57.71 PVC De
Kat. tunnus 94 0,14 km-l. l meetodil 2)57.91 PE De
200
KK-1-05 901:006:0274 1.79
90
Ø560/500
KS
V11
1
62.00
1)59.70 PE De
2
61.97 200
60.64-60.86 Ø400pl 2)59.70 PVC De
200
2.30
PE De 90KS11
Hüdrant V-1-15
PE RC D
62.00 61.90
K1
PVC De 200 L=
60.09 PE RC De 59.76 PE RC De
L=38.0m
V
e 63 L=3
V1
110 16
59.76 PE RC De 0
PE RC De 160 L=
16
59.76 PE RC De 0 Maakraan
PÜ-1-03 110 KS-2-02
Ø63/PE
8.5m
i=8
62.39 Ø200/PVC
m V1 61.19-leidmataØ400pl Ø90/PE
L=43.0V 1
24.0m i=1
PE RC De 160 62.05 59.20
V1 1)59.94 PVC De
KK-1-15 1)57.34 PE De 59.15
V1 Ø560/500 63 1)57.26 PE De
23.5m
20 2)57.34 PE De
2)60.31 PVC De 0
K1V1
.0m 63 90
V1
0 L=17
K
2)57.26 PE De
VS
62.00 16 1.86
3)59.94 PVC De 0
0
De 16 V-1-03
PE RC De 160 L=21.5m
PE RC V1
90
11
61.39-61.31 Ø300pl 200 62.00 3)57.26 PE De
2.11 1)60.34 PVC De 63
62.00 16 1.89
59.89 PE RC De 2)60.34 PVC De 0
16 160
0m 59.89 PE RC De 0 V-1-05 1 1.66
18. 160 12 2
L= 62.10 3
0 V-1-02 1
161 59.89 PE RC De 2 3
De V
1
16
59.89 PE RC De 0
V1
2
V-1-14
RC 62.10 160
PE 60.14 PE RC De
16 Maakraan
60.14 PE RC De 0 62.25
160 60.14 PE RC De Maakraan V-2-03
16
60.14 PE RC De 0
KS
PE RC De 160 L=16.0m 62.00
V1
K1V1
32
V1
60.14 PE RC De 60.17 PE RC De 59.20 59.15
1
160 32
60.17 PE RC De 57.37 PE RC De 57.29 PE RC De
32 32 63
57.37 PE RC De 57.29 PE RC De
32 63
57.29 PE RC De
32
PVC De 200K1
V-1-04
Ettevaatust ristu
mine gaasitoru
PE RC De 160 L=
61.85 Gaasitoru abs. stikuga!
kõrgus 57.92
V1
59.89 PE RC De
KVS11PE RC De 63 L=4
16
V-1-01 59.89 PE RC De 0 PÜ-1-02
L=39.5m i=10
PE De 9
V1 39.5m
160 KS-2-01
Ø200/PVC
62.35 KK-1-14 Ø90/PE
60.39 PE RC De Ø560/500 62.10
0 L=44
160
60.39 PE De 22 1)60.33 PVC De 59.45 Maakraan
5 20
60.39 PE De 22
5 62.15 2)60.33 PVC De 0 1)57.56 PE De
90 Ø63/PE
20
.5m i=K
1)60.56 PVC De 3)60.53 PVC De 0 2)57.56 PE De
63
16 160
2)60.56 PVC De 0
V1
3.5m
1.77 3)57.56 PE De 59.40
160 V-2-02 90
K1V1
VS
7 1
1.59 4)57.56 PE De 1)57.54 PE De
1
63 63
1.89 2)57.54 PE De
V-1-13 59.40 63
Maakraan 1.86
57.54 PE RC De
63
62.10 57.54 PE RC De
62.15 63 Maakraan LPK-1
60.14 PE RC De 57.54 PE RC De
60.32 PE RC De 16 32 Ø560/500
32 60.14 PE RC De 0
60.32 PE RC De 16 59.40
60.14 PE RC De 0
V1
1
V-1-10 32 32 59.50
PE RC De 160 L=69.0m
57.57 PE RC De
V
K1S1
13
Otsakork 2
32 1)57.61 PE De
2
57.57 PE RC De 90
32
PVC De 200K1
62.90 62.65 1.89
V-1-12 KK-1-04
PE RC De 160 L=
62.90 60.69 PE RC De
16 Ø560/500
1)61.15 PVC De
160 60.69 PE RC De 0 Ettevaatust ristu
32 62.40 mine gaasitoru
60.69 PE RC De
160 60.44 PE RC De 62.40 stikuga! 1 2
V1 12.5m
16
60.44 PE RC De 0
21
L=14.0m i=10
Maakraan 1)60.47 PVC De 4
32 20
2)60.47 PVC De 0
12
Otsakork 3
V1
PÜ-1-01 60.44 PE RC De
16
160 3)60.47 PVC De 0 62.30 21
62.90 Ø200/PVC 200
61.07 PE RC De V-1-11 1.93 62.30
32 1)60.48 PVC De
61.10 PE RC De 62.65 1
2 160
32
1)60.93 PVC De 62.50 3
20 Maakraan
2)61.13 PVC De 0
m
Maakraan 60.54 PE RC De
K1 11.0
16 16
V-1-09 3)60.93 PVC De 0 60.54 PE RC De 0 KK-1-03
200 32 62.30
V1160 L=
63.35 1.72 60.54 PE RC De Ø1000/630 V-2-01
2.0 200
=10
160 60.47 PE RC De Maakraan
V1
61.52 PE RC De 63.05 32
mi
L=1 C De
32 61.09 PE RC De 60.47 PE RC De
61.52 PE RC De
De
16 62.50 32 59.45
32 Otsakork 61.09 PE RC De 0 1)60.59 PVC De
59.55
RC
PV
63.35 32 57.59 PE RC De
20 57.72 PE RC De 63
61.09 PE RC De 2)60.59 PVC De 0 32 57.59 PE RC De
PE
16
63.35 61.09 PE RC De 0
1
16 57.72 PE RC De 32
V-1-08 3)60.59 PVC De 0
nt
32
3 32 57.59 PE RC De
orient
orie
1)61.69 PVC De
160 2.0m VK11 200 63
e 160 L=3
2
1.91 57.59 PE RC De
63.35 Ettevaatust ristu PE RC D V11 Maakraan LPK-2 32
mine gaasitoru K .0m i=10
61.39 PE RC De stikuga! VK11 Maakraan
orien
V-1-06 200 L=33 Ø63/PE
16 PVC De
61.39 PE RC De 0
1
V1
=18.5m 3
Otsakork Ø63/PE 59.50
32 De 160 L MÄRKUSED:
PE RC VK11 2
t
61.39 PE RC De 1 62.40 59.55 57.64 PE RC De
63.50 160
4
10 63
18.0m i=
1
61.39 PE RC De V1 3 59.60
61.39 PE RC De
16 32 K1 2 PVC De 200 L= 2
62.40 1)57.69 PE De
63 1)57.74 PE De 1. Geodeetiline alusplaan koostatud Vasara Geodeesia OÜ poolt novembris 2024. a. (töö nr. 24G1027).
61.39 PE RC De 0 1)60.64 PVC De 2)57.69 PE De
V1
16 0 63 63
160
PE RC D
e 160 L=5
V1 2.0m K1 1.86 2)57.74 PE De
63 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.
V1 K1 Maakraan 1.86
V1 K1 PVC De
200 L=52
.0m i=10 KK-1-02
Ø560/500
Maakraan 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
m 3
4
1 K1 62.70
62.40 Maakraan Tellija Töö nr:
=19.0 KESKKOND & PARTNERID OÜ
e 160 L
PE RC D V1
2 63.05 60.87 PE RC De
60.87 PE RC De
32 60.57 PE RC De
32
AS Tartu Veevärk 106/2024
PE RC De 160 L=14.0m Maakraan 1)61.11 PVC De 32 60.57 PE RC De 59.60
V1 20
2)61.11 PVC De 0
32 Reg. nr. 11006388 Projekt
57.77 PE RC De
Maakraan
63.05 3)61.11 PVC De 0
16
200 KK-1-13 57.77 PE RC De
32 Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
KK-1-01 63.35 61.22 PE RC De
32
4)61.11 PVC De
160 Ø560/500
32
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
61.22 PE RC De 1.94
V-1-07 Ettevaatust ristu
Ø1000/630 61.52 PE RC De
32 32
62.70
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
mine gaasitoru
stikuga! 63.35
61.52 PE RC De
32 1)61.15 PVC De Lauri Aim
16
63.55 1)61.65 PVC De Otsakork 2)61.15 PVC De 0 Vastutav spetsialist Joonis Staadium
20 Otsakork 160
61.39 PE RC De 2)61.65 PVC De 0 63.05 1.55 Torustike asendiplaan
16
61.39 PE RC De 0
160
3)61.65 PVC De 0
16
200
63.35
63.35
63.05 Sirle Punka Tööprojekt
4)61.65 PVC De 1)61.15 PVC De
160 1)61.69 PVC De 160 Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
1.70 160
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:500 AS-4-01
N LEPPEMÄRGID:
Katastriüksuse piir
Olemasolev veetorustik
W Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik
E
Olemasolev sademeveetorustik
Olemasolev gaasitorustik
S
Olemasolev madalpinge õhuliin
Olemasolev madalpingekaabel
3
1
2 Olemasolev keskpingekaabel
1 K11 Olemasolev sidekaabel
V
2
K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
V1 Projekteeritud veetorustik
Projekteeritud siiber
Projekteeritud tuletõrjeveehüdrant
K1
V1
mõjuraadiusega 200 m
Ettevaatust ristu
mine gaasitoru Haljasala taastamine
Gaasitoru abs. stikuga!
kõrgus 57.91
Kruuskatte taastamine
K1
V1
Killustikkatte taastamine
3
1 Betoonkivisillutise taastamine
2
Freespurukatte taastamine
K1
V1
Pinnatud teekatte taastamine
Asfaltkatte taastamine
K1
V1
Ettevaatust ristu
mine gaasitoru
K1
V1
Gaasitoru abs. stikuga!
kõrgus 57.87
1
2 V1
K1
1 2
3
K1
V1
K1
V1
1
3
2
K1
V1
Ettevaatust ristu
mine gaasitoru
Gaasitoru abs. stikuga! 1
kõrgus 58.20 1 2
3
2
K1
V1
Maapind tõsta
Tee kaitsevöönd
V1
K1
Isevoolse kana 1
lisat
22129 Tõrvandi siooni- ja veetorustiku paigal
3 1
V1 K1 2
-Lemmatsi tee damine kinnisel V1 K1
Kat. tunnus 94 0,23 km-l. meetodil V1 K1
2
901:006:0274
V1 K1
Hülss PE
Hülss PE
V1 K1
V1 K1
K1
V1
KS1
2 1
RC De 16
VK11
RC De 11
1
2
0 L=21.0
0 L=21.0m
L=24.0 m
0m
315 PN10 L=24.
m
VK1
De 225 PN10
V1
K1
S1
59.75
58.49-58.58 Ø400pl
Hülss PE RC De
Hülss PE RC
61 .03
Isevoolse kana 59.96-59.82 Ø400pl
V1
lisatsioon
K1
22129 Tõrvandi i- ja veetorustiku
-Lemmatsi tee paigaldamine ki
Kat. tunnus 94 0,14 km-l. nnisel meetodi
901:006:0274 l
KV
S11
1
2
61.97
60.64-60.86 Ø400pl
K1V1
KVS11
62.39
V1 61.19-leidmataØ400pl
V1
V1
V1
K1V1
V1
K
VS
62.00
V1
11
61.39-61.31 Ø300pl
1
12 2
3
1
V1 1 2 3
V1
2
KS
V1
K1V1
V11
Ettevaatust ristu
mine gaasitoru
Gaasitoru abs. stikuga!
kõrgus 57.92
V1
KVS11
K1V1
V1
K
K1V1
VS11
V1
1
V
K1S1
2 13
2
Ettevaatust ristu
mine gaasitoru
stikuga!
K1
1 2
V1
21
4
12 3
V1
21
1
2
3
V1
K1
V1
1
nt
3
MÄRKUSED:
orient
orie
VK11 2
Ettevaatust ristu VK11
mine gaasitoru
stikuga! VK11 1. Geodeetiline alusplaan koostatud Vasara Geodeesia OÜ poolt novembris 2024. a. (töö nr. 24G1027).
orien
1
V1
3
VK11 2
2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis.
t
4 1
1
3
3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
V1
V1 K1 2 2
V1 K1 Tellija Töö nr:
V1 K1 KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024
V1 K1 Reg. nr. 11006388 Projekt
4
K1
3 1
Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
V1 2
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
V1 Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Ettevaatust ristu Sirle Punka Katete taastamise asendiplaan Tööprojekt
m ine gaasitorusti
kuga! Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:250 AS-4-02 v02
63.50
63.00
62.50
62.00
61.50
61.39 61.39
PE RC De 32 PE RC De 32
61.00
60.50
60.39
PE De 225
60.00
59.50
59.00
Mhor 1:500
Gaasitorustik
Mvert 1:50
KAEVU TÄHIS V-1-01 V-1-02 V-1-03 V-1-04 V-1-05 V-1-06V-1-07 V-1-08
OLEMASOLEVA MAAPINNA
62.35
62.10
62.00
62.00
61.85
62.10
63.50
63.55
63.65
63.35
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
62.35
62.10
62.00
62.00
61.85
62.10
63.50
63.55
63.65
63.35
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
60.39
60.14
60.04
59.89
59.89
59.89
61.39
61.39
61.39
61.39
(m ABS)
1.96
1.96
1.96
2.11
1.96
2.21
2.11
2.16
2.26
1.96
TORU RAJAMISSÜGAVUS
0 0
LANG ‰ 18.1 16.9 43.2 22
14 6 3 68.8
PIKKUS (m) 37.8 38.7
TORU LÄBIMÕÕT PE RC De 160 - 223.4m
VAHEKAUGUSED (m) 18.1 16.9 43.2 21.7 16.1 68.8 5.5 14.0 19.1
213° 184° 276° 89° 269° 134° 137° 172°
92 °
° 91
90
V
°
SIRGESTATUD TRASSI
180°
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
PLAAN °
90
°
88
88
V
147° 176° 84° 271° 91° 226° 223° 188°
°
MÄRKUSED:
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
2. Ühikuta mõõdud on meetrites.
3. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024
Reg. nr. 11006388 Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Sirle Punka Pikiprofiil 1 Tööprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
1:50
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:500 VK-6-01
63.50
63.00
62.50
62.00
61.65 61.65
61.50 PVC De 200 PVC De 160
61.39 61.39
PE RC De 32 PE RC De 160
61.11 61.13
61.00 61.09
PE RC De 32PVC De 160 PVC De 160
V1
60.69
60.50 PE RC De 32 60.54 60.59
PVC De 160 60.44 60.47
60.53
PE RC De 32 PVC De 160
PE RC De PVC
32 De 160 60.31
V1
V1
V1
60.14 60.14 PVC De 160
60.00 PE RC De 32 PE RC De 32
V1
59.76
V1
V1
V1
V1
PE RC De 110
59.50
V1
V1
V1
V1
V1
59.00
V1
V1
V1
V1
V1
58.50
V1
V1
V1
V1
V1
58.00
V1
57.80
V1
V1
V1
57.70
V1
PVC De 160
57.50 57.54 PVC De 200
PE RC De 63 57.45 57.43 57.41
V1
PE RC De 110 57.35
PVC De 160 PVC De 160
V1
57.24 57.24
V1
PVC De 160
V1
V1
V1
PE RC De 50 PE RC De 50
57.00 56.99 56.99 56.99 57.04
PE RC De 160
V1
V1
PE RC De 50 PE RC De 50 PE RC De 160
V1
V1
V1
V1
veetoruV1
V1
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon
56.61
Rekonstrueeritav veetoru
veetoru
veetoru
veetoru
Kõrgepingekaabelveetoru
veetoru
veetoru
veetoru
veetoru
56.50 56.54
PVC De 160
PVC De 250
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
Madalpingekaabel
Madalpingekaabel
Madalpingekaabel
Madalpingekaabel
Madalpingekaabel
Madalpingekaabel
Madalpingekaabel
Kõrgepingekaabel
Kõrgepingekaabel
Kõrgepingekaabel
Rekonstrueeritav
Rekonstrueeritav
Rekonstrueeritav
Rekonstrueeritav
Rekonstrueeritav
Rekonstrueeritav
Rekonstrueeritav
Rekonstrueeritav
Rekonstrueeritav
56.00
V1
V1
Mhor 1:500
V1
V1
Gaasitorustik
Gaasitorustik
Gaasitorustik
V1
V1
V1
Sidekaabel
Sidekaabel
Sidekaabel
Sidekaabel
Sidekaabel
Sidekaabel
V1
V1
V1
Mvert 1:50
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
KAEVU TÄHIS KK-1-01 KK-1-02 PÜ-1-01 KK-1-03 KK-1-04 PÜ-1-02 PÜ-1-03 KK-1-05 KK-1-06 KK-1-07 KK-1-08 PÜ-1-04 KK-1-09 PÜ-1-05 KK-1-10 KK-1-11 KK-1-12
OLEMASOLEVA MAAPINNA
63.35
63.05
62.65
62.50
62.40
62.10
62.05
62.00
61.80
61.05
59.20
58.55
59.20
58.95
59.05
58.95
58.97
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
63.35
63.05
62.65
62.50
62.40
62.10
62.05
62.00
61.80
61.05
59.50
59.25
59.20
58.95
59.05
58.95
58.97
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
61.65
61.11
60.93
60.59
60.47
60.33
59.94
59.70
59.44
59.27
57.70
57.55
57.43
57.16
56.88
56.64
56.54
(m ABS)
1.70
1.94
1.72
1.91
1.93
1.77
2.11
2.30
2.36
1.78
1.80
1.70
1.77
1.79
2.17
2.31
2.43
TORU RAJAMISSÜGAVUS MÄRKUSED:
LANG ‰ 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
114.6 120.2 70.5 130.8
10 10 22 9 2. Ühikuta mõõdud on meetrites.
PIKKUS (m)
3. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
TORU LÄBIMÕÕT PVC De 200 - 191.8m PE De 200 - 25.3m PVC De 200 - 88.1m PVC De 250 - 130.8m KESKKOND & PARTNERID OÜ Tellija
AS Tartu Veevärk Töö nr:
106/2024
Reg. nr. 11006388 Projekt
VAHEKAUGUSED (m) 52.0 18.0 32.8 11.8 13.9 39.3 24.0 25.3 17.7 70.5 16.4 14.5 29.5 32.5 26.2 11.7
Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
180° 122° 152° 135 180° 189° 256° 183° 96° 180° 180° 262°
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
° 90
° 90
° Lauri Aim
°
°
°
°
90
90
90
10
K
90
90
90
90
°
°
°
V
4°
SIRGESTATUD TRASSI
45°
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1
PLAAN V1 V1 K
Sirle Punka Pikiprofiil 2 Tööprojekt
45°
45°
45°
45°
11
92
70
0°
98
0°
°
8° 2°
90
°
90
° ° ° °
°
14
90
11
°
135 135 17 135 135
°
180° 171° 104° 177° 180° 180° 98° 166° Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
°
1:50
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:500 VK-6-02
59.50
59.00
58.50
Toru soojustus
58.00
57.64
PE De 63 57.70 57.70
57.50 57.59 57.56 57.54
PE RC De 32 PE De 63 PE RC De 32
PVC De 200 PVC De 250
57.54
PE RC De 160
57.29 57.26
V1
PE RC De 32PE De 63
57.00
veetoru V1
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon
56.50
V1
Sidekanalisatsioon
Madalpingekaabel
Rekonstrueeritav
56.00
Mhor 1:500
Gaasitorustik
Sidekaabel
V1
Mvert 1:50
V1
KS-2-01 KK-1-08
KAEVU TÄHIS KS-2-02
LPK-1 RK-1
OLEMASOLEVA MAAPINNA
59.50
59.45
59.45
59.15
59.30
59.40
59.20
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
59.50
59.45
59.45
59.15
59.30
59.50
59.50
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
57.61
57.56
57.56
57.26
56.95
57.91
57.71
57.70
(m ABS)
1.89
1.89
1.89
1.89
2.35
1.59
1.79
1.80
TORU RAJAMISSÜGAVUS
0
LANG ‰ 1.4 44.5 37.9 40 1.0
36 7 8 23.8 10
PIKKUS (m) 0.6
TORU LÄBIMÕÕT PE De 90 - 108.2m PVC De 200 - 1.0m
VAHEKAUGUSED (m) 1.4
0.6 44.5 37.9 23.8 1.0
1212
1°1° °
92
90
°
96
90
599°
°
°
SIRGESTATUD TRASSI
°
5
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
PLAAN 91
°
°
89
180° 180° 172°
MÄRKUSED:
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
2. Ühikuta mõõdud on meetrites.
3. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024
Reg. nr. 11006388 Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Sirle Punka Pikiprofiil 3 Tööprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
1:50
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:500 VK-6-03
59.50
59.00
58.50
58.00
57.50 57.55
PVC De 250
57.35
57.24 PE RC De 50
Sidekanalisatsioon
Kõrgepingekaabel
PE RC De 160
57.00
Mhor 1:500
Gaasitorustik
Mvert 1:50
Otsakork
KAEVU TÄHIS PÜ-1-04
KK-1-16
OLEMASOLEVA MAAPINNA
58.55
59.20
59.20
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
59.25
59.20
59.20
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
57.80
57.98
57.99
(m ABS)
1.45
1.22
1.21
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰ 10
19.0
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT PVC De 160 - 19.0m
VAHEKAUGUSED (m) 17.5 1.5
135
°
SIRGESTATUD TRASSI K1 K1 K1
PLAAN V1 V1 V1
45°
18
0°
MÄRKUSED:
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
2. Ühikuta mõõdud on meetrites.
3. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024
Reg. nr. 11006388 Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Sirle Punka Pikiprofiil 4 Tööprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
1:50
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:500 VK-6-04
59.50
59.00
58.50
58.00
57.50
57.20
57.16 57.16 PE RC De 50
57.00 PVC De
56.99 PVC
250
De 250
PE RC De 160
56.50
Sidekanalisatsioon
Kõrgepingekaabel
56.00
Mhor 1:500
Gaasitorustik
Mvert 1:50
Otsakork
KAEVU TÄHIS PÜ-1-05
KK-1-17
OLEMASOLEVA MAAPINNA
58.95
59.05
59.10
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
58.95
59.05
59.10
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
57.41
57.54
57.55
(m ABS)
1.54
1.51
1.55
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰ 10
13.9
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT PVC De 160 - 13.9m
VAHEKAUGUSED (m) 12.9 1.0
135
°
SIRGESTATUD TRASSI V1
K1
V1
K1
PLAAN
45°
18
0°
MÄRKUSED:
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
2. Ühikuta mõõdud on meetrites.
3. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024
Reg. nr. 11006388 Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Sirle Punka Pikiprofiil 5 Tööprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
1:50
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:500 VK-6-05
MNT ristumine 1
Teemaa piir
62.50
Maantee Maantee telg
62.00
61.50
1,86
1,87
1,91
1,94
61.00
60.50
Hülss
60.00
59.74 59.70
PE RC De PVC
160 De 200
59.50 59.44
59.56
PE RC De 160
PVC De 200
59.00
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon
58.50
Madalpingekaabel
Madalpingekaabel
Madalpingekaabel
Kõrgepingekaabel
58.00
Mhor 1:500
Gaasitorustik
Sidekaabel
Mvert 1:50
KAEVU TÄHIS KK-1-05 KK-1-06
OLEMASOLEVA MAAPINNA
62.00
61.80
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
62.00
61.80
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
59.70
59.44
(m ABS)
2.30
2.36
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰ 25.3
10
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT PE De 200 - 25.3m
MÄRKUSED:
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
VAHEKAUGUSED (m) 25.3 2. Ühikuta mõõdud on meetrites.
189° 25
3. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
6° Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024
SIRGESTATUD TRASSI V1
K1
V1
K1
V1
K1
V1
K1
V1
K1 Reg. nr. 11006388 Projekt
PLAAN 10
4 Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
°
171°
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Sirle Punka MNT ristumumine 1 Tööprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
1:50
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:500 VK-6-06
Teemaa piir
Maantee Maantee telg
59.50
59.00
2,81
2,65
2,62
2,84
58.50
Toru soojustus
58.00
57.70 57.70
57.50 PVC De 200 PVC De 250
57.54
Hülss PE RC De 160
57.00 56.95
PE De 90
Sademeveekanalisatsioon
Sademeveekanalisatsioon
56.50
Sidekanalisatsioon
Madalpingekaabel
56.00
Mhor 1:500
Mvert 1:50
KK-1-08
KAEVU TÄHIS RK-1
OLEMASOLEVA MAAPINNA
59.30
59.40
59.20
KÕRGUS (m ABS)
PROJEKTEERITUD
59.30
59.50
59.50
MAAPINNA KÕRGUS (m ABS)
TORU RENNI KÕRGUS
56.95
57.91
57.71
57.70
(m ABS)
2.35
1.59
1.79
1.80
TORU RAJAMISSÜGAVUS
LANG ‰ 40 1.0
23.810
PIKKUS (m)
TORU LÄBIMÕÕT PE De 90 - 23.8m PVC De 200 - 1.0m
VAHEKAUGUSED (m) 23.8 1.0
180°
°
92
96
SIRGESTATUD TRASSI
°
V1 V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1
PLAAN
180° 172°
MÄRKUSED:
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
2. Ühikuta mõõdud on meetrites.
3. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024
Reg. nr. 11006388 Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Sirle Punka MNT ristumumine 2 Tööprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
1:50
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:500 VK-6-07
Toru paigaldamine maantee alas
22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,23 km-l
Maantee telg
Kinnistu piir Kinnistu piir
Eelpuistega kahekordne pindamine Kaev KK-1-05
560/500
Kaev KK-1-06
62.00 100/630
Asfalt Äärekivi Muru kasvupinnasel 15 cm
61.81 61.80 61.80
61.71 (külvinorm 20...30 g/m²)
61.70
Purustatud kruus 20 cm
Kasvupinnas 15 cm
Liivast või kruusast
lõpptäide k>0,5 m/d
Gaasitoru Truubitoru Täitepinnas
1,87
Elektrikaabel Sidekaabel Elektrikaabel
1,94
PP De 400
1,86
1,91
Liivast algtäide
k>0,5 m/d
PE De 200
PN6 PE De 200 Hülss PE RC De 315 Liivast algtäide
PN6 k>0,5 m/d
PE RC De 160
PN10 59.70 PE RC De 160
0,15
59.44 PVC De 200
Aluskiht
0,15
PE RC De 160 Hülss PE RC De 225
PN10 Aluskiht
Sademeveetoru
PP De 560
MÄRKUSED:
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
2. Ühikuta mõõdud on meetrites.
3. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024
Reg. nr. 11006388 Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Sirle Punka MNT ristlõige 1 Tööprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:50 VK-6-08
Toru paigaldamine maantee alas
22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,14 km-l
Maantee telg
Kinnistu piir Kinnistu piir
Asfalt 59.85 59.83
59.67 59.71 Kaev RK-1 Kaev KK-1-08
560/500 100/630
59.50 59.50
59.41
59.30
Purustatud kruus 20 cm
Purustatud kruus 20 cm Sidekaabel
Truubitoru Liivast või kruusast
PP De 400 lõpptäide k>0,5 m/d
Elektrikaabel
2,81
2,84
2,62
2,65
Liivast või kruusast
Liivast algtäide
lõpptäide k>0,5 m/d
k>0,5 m/d
57.71 57.70 PVC De 250
Liivast algtäide Sademeveetoru
k>0,5 m/d PP De 560 PE RC De 160
Soojustus, 50 mm
PE De 90
PN6
0,15
PE RC De 63 Aluskiht
PN10
0,15
Aluskiht
MÄRKUSED:
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
2. Ühikuta mõõdud on meetrites.
3. Kõrgused on EH2000 süsteemis.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024
Reg. nr. 11006388 Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Sirle Punka MNT ristlõige 2 Tööprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:50 VK-6-09
Haljasala taastamine Kruuskatte taastamine Killustikkatte taastamine
Muru Purustatud kruus 20 cm Killustik 20 cm
(külvinorm ≥30 g/m²)
0,3 0,3
Kasvupinnas 15 cm
Liivast või kruusast Liivast või kruusast
Täitepinnas
lõpptäide k>0,5 m/d lõpptäide k>0,5 m/d
>1,5
>1,8
>1,5
>1,8
>1,5
>1,8
Märkelint Märkelint Märkelint
"Kanalisatsioon" "Kanalisatsioon" "Kanalisatsioon"
Liivast algtäide Liivast algtäide Liivast algtäide
0,3
0,3
0,3
Kanalisatsioonitoru Kanalisatsioonitoru Kanalisatsioonitoru
Aluskiht Aluskiht Aluskiht
0,3
0,3
0,3
Märkelint "Vesi" 0,2 Märkelint "Vesi" 0,2 Märkelint "Vesi" 0,2
0,15
0,15
0,15
Veetoru Veetoru Veetoru
0,3 0,3 0,3
Freespurukatte taastamine Eelpuistega kahekordne pindamine Asfaltkatte taastamine
Freespurukate AC 12 surf 7 cm
Eelpuistega kahekordne pindamine
0,3
0,3 Killustikust tee alus 20 cm,
0,3 Purustatud kruus 20 cm 0,3
Killustik 20 cm fr. 32/63, kiilutud fr. 8/16
Liivast või kruusast E≥170 MPa 0,3
Liivast või kruusast lõpptäide k>0,5 m/d Dreenkiht 20 cm
>1,5
>1,8
>1,5
>1,8
>1,5
>1,8
lõpptäide k>0,5 m/d k>1,0 m/d
Märkelint
Märkelint "Kanalisatsioon" Liivast või kruusast
"Kanalisatsioon" lõpptäide k>0,5 m/d
Liivast algtäide Liivast algtäide Märkelint
"Kanalisatsioon"
0,3
0,3
0,3
Kanalisatsioonitoru Kanalisatsioonitoru Liivast algtäide
Aluskiht Aluskiht Kanalisatsioonitoru
Aluskiht
0,3
0,3
0,3
Märkelint "Vesi" 0,2 Märkelint "Vesi" 0,2 Märkelint "Vesi" 0,2
0,15
0,15
0,15
Veetoru Veetoru Veetoru
0,3 0,3 0,3
Toru soojustamine
Soojustusplaat
XPS 50 mm
1
Liivast algtäide
0,2
Soojustatav toru
MÄRKUSED:
Aluskiht 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
0,2 0,2
0,15
2. Ühikuta mõõdud on meetrites.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024
Reg. nr. 11006388 Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Sirle Punka Kaevikute tüüpristlõiked ja katete taastamine Tööprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:25 VK-6-10 v02
Kaeviku toestamine Ristuva toru/kaabli toestamine 1 Ristuva toru/kaabli toestamine 2
Tala
Riputusköis
Alustala
Põiktala
Tugisein
Tugipost
MÄRKUSED:
1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
Tellija Töö nr:
KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024
Reg. nr. 11006388 Projekt
Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla
Tel. 733 0350;
[email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald
Projektijuht
ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa
Lauri Aim
Vastutav spetsialist Joonis Staadium
Sirle Punka Kaevikute ja kommunikatsioonide toestamine Tööprojekt
Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis
Kaspar Kala 1062024_TP 24.01.2025 1:25 VK-6-11
KESKKOND & PARTNERID OÜ
Vasara 50, Tartu 50113
Reg.nr. 11006388;
registreeringu nr. EEP000544
www.mahutid.ee
Töö nr. 106/2024
Tellija: AS Tartu Veevärk
Registrikood: 10151668
Tartumaa, Tartu linn, Tähe tn 118, 50107
Tel: +372 7306200
e-post:
[email protected]
Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ
SOINASTE KÜLA, KAMBJA VALD, TARTUMAA
LINNAVERE JA SAARE TEE
ÜHISVEEVÄRGI- JA
KANALISATSIOONITORUSTIKUD
TÖÖPROJEKT
Projektijuht:
Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Vastutav isik:
Sirle Punka - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Projekteerija: Kaspar Kala
TARTU 2025
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
AA-3-01 SELETUSKIRI
SISUKORD
ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................... 4
1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 5
1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5
1.2. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed ................................................................ 6
1.2.1. Veetorustik ............................................................................................................... 6
1.2.2. Kanalisatsioonitorustik ............................................................................................. 6
1.2.3. Survekanalisatsioonitorustik..................................................................................... 6
1.3. Sissejuhatus ................................................................................................................... 7
1.4. Alusdokumendid ........................................................................................................... 7
1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 7
1.6. Täiendavad kriteeriumid ............................................................................................... 8
1.6.1. Üldist ........................................................................................................................ 8
1.6.2. Kooskõlastused kinnistute omanikega ..................................................................... 9
1.6.3. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus ........................................................... 9
2. OLUKORRA KIRJELDUS.............................................................................................. 9
3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................... 9
3.1. Üldist ............................................................................................................................. 9
3.2. Veetorustik .................................................................................................................... 10
3.3. Isevoolne kanalisatsioonitorustik .................................................................................. 11
3.4. Survekanalisatsioonitorustik ......................................................................................... 12
3.5. Tuletõrje veevarustus .................................................................................................... 13
3.6. Läbipesukaev................................................................................................................. 14
4. EHITUSTÖÖD ................................................................................................................. 15
4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 15
4.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ......................................... 15
4.3. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...................................................................... 15
4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 16
4.5. Mahamärkimine ............................................................................................................ 17
4.6. Vajumisvaatlused .......................................................................................................... 18
4.7. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 18
4.8. Tööohutus ...................................................................................................................... 20
4.9. Kolmandate isikute ohutus ............................................................................................ 21
4.10. Tuleohutus ..................................................................................................................... 21
4.11. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 22
4.11.1. Üldist ........................................................................................................................ 22
4.11.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine .................................................................................. 23
4.11.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ......................... 24
4.11.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ...................... 24
4.12. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ................................................. 25
4.13. Ajutine elektrivarustus .................................................................................................. 25
4.14. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 26
4.15. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 26
4.16. Rehvide puhastamine ja projektala korrashoid ............................................................. 26
4.17. Kaetud tööd ................................................................................................................... 26
4.18. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 27
4.18.1. Üldist ........................................................................................................................ 27
4.18.2. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 27
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 2/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
4.18.3. Pinnatud, kruus- ja killustikkatte eemaldamine ....................................................... 27
4.18.4. Äärekivide eemaldamine .......................................................................................... 27
4.18.5. Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................................... 27
4.19. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 28
4.20. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 30
4.21. Tagasitäide .................................................................................................................... 32
4.21.1. Tasanduskiht/aluskiht ............................................................................................... 32
4.21.2. Algtäide .................................................................................................................... 33
4.21.3. Lõpptäide .................................................................................................................. 33
4.21.4. Väljakaevatud materjali eemaldamine ja ladustamine ............................................. 33
4.22. Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 34
4.23. Katete taastamine .......................................................................................................... 34
4.23.1. Üldist ........................................................................................................................ 34
4.23.2. Haljasala taastamine ................................................................................................. 35
4.23.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine ........................................................................... 35
4.23.4. Eelpuistega kahekordne pindamine .......................................................................... 36
4.23.5. Asfaltkatte taastamine .............................................................................................. 36
4.23.6. Äärekivid .................................................................................................................. 37
4.24. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 38
4.25. Teostusjoonised ............................................................................................................. 39
4.25.1. Üldine ....................................................................................................................... 39
4.25.2. GIS andmete kogumine ning esitamine.................................................................... 40
4.26. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 40
5. MATERJALID JA SEADMED ....................................................................................... 41
5.1. Üldist ............................................................................................................................. 41
5.2. Survetorustikud ............................................................................................................. 42
5.2.1. Üldist ........................................................................................................................ 42
5.2.2. Torud ja toruliitmikud .............................................................................................. 42
5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped .......................... 43
5.2.4. Kiilsiibrid.................................................................................................................. 44
5.3. Isevoolsed torustikud .................................................................................................... 44
5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud...................................................................................... 44
5.3.2. Kanalisatsioonikaevud .............................................................................................. 44
5.4. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained ................................................................ 46
5.5. Soojustusmaterjalid ....................................................................................................... 46
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ............................................................. 46
6.1. Üldist ............................................................................................................................. 46
6.2. Survetorustike katsetamine ........................................................................................... 47
6.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 47
6.2.2. Ettevalmistus survekatseks ....................................................................................... 47
6.2.3. Survekatse ................................................................................................................ 48
6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine ........................................... 48
6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine ............................................................................ 49
6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus ....................................................................... 49
6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse ...................................................................... 51
6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ................................................................... 51
7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE ................................................................................... 51
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 3/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
ASUKOHA SKEEM
Projektala
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 4/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
1. ÜLDOSA
1.1. Üldandmed
Projekti nimetus: Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja
kanalisatsioonitorustikud
Staadium: Tööprojekt
Töö nr: 106/2024
Objekti asukoht: Soinaste küla, Kambja vald, Tartumaa
Tellija: Tartu Veevärk AS
Registrikood: 10151668
Tähe 118, Tartu linn, Tartumaa
tel: +730 6200
e-post:
[email protected]
Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ
Registrikood: 11006388
Majandustegevusteade nr. EEP000544
Vasara 50, 50113 Tartu;
Tel: 733 0350;
[email protected]
Kontaktisikud: Tellija poolt – Liisa Unt tel.: 7 306 200,
[email protected]
Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957;
[email protected]
Projekteerija poolt tehnilised küsimused – Sirle Punka,
tel.: 56 616 780;
[email protected]
Projekteerimismeeskond: Projektijuht - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 8
Vastutav spetsialist - Sirle Punka - Volitatud veevarustus- ja
kanalisatsiooniinsener, tase 8
Projekteerija - Kaspar Kala
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 5/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
1.2. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed
1.2.1. Veetorustik
Ehitise liik: rajatis
Ehitise nimetus: külmaveetorustik
Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine
Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik
Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed:
- PE RC De 160 – 660 m
- PE RC De 110 –6 m
- PE De 63 – 110 m
- PE De 50 – 36 m
- PE De 32 – 46 m
- Uued kinnistu veeühendused – 17 tk
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 116,5 m2
- pikkus – 858 m
1.2.2. Kanalisatsioonitorustik
Ehitise liik: rajatis
Ehitise nimetus: kanalisatsioonitorustik
Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine
Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik
Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed:
- PVC De 250 – 131 m
- PVC De 200 – 282 m
- PVC De 160 – 63 m
- PE De 200 – 25 m
- Uued kinnistu kanalisatsiooniühendused – 13 tk
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 104,2 m2
- pikkus – 501 m
1.2.3. Survekanalisatsioonitorustik
Ehitise liik: rajatis
Ehitise nimetus: survekanalisatsioonitorustik
Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine
Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik
Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed:
- PE De 90 – 108 m
- PE De 63 – 18 m
- Uued kinnistu kanalisatsiooniühendused – 4 tk
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 6/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed:
- ehitisealune pind – 10,9 m2
- pikkus – 126 m
1.3. Sissejuhatus
Käesolev projekt on koostatud AS Tartu Veevärk tellimusel. Töös on koostatud Soinaste
külas Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike projekt. Projekti
koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus.
1.4. Alusdokumendid
Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:
• AS Tartu Veevärk hinnaküsimise lähteülesanne „Linnavere ja Saare tee, Soinaste
küla reoveekogumisala kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike
projekteerimine“;
• AS Tartu Veevärk tehnilised tingimused „Linnavere ja Saare tee, Soinaste küla
reoveekogumisala kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisvõimaluse
loomine“ (24ARE-2-TT-29);
• Vasara Geodeesia OÜ poolt novembris 2024 a. koostatud geodeetiline alusplaan
(töö nr 24G1027);
• Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).
1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad
Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:
• Ehitusseadustik (EhS);
• Veeseadus (VeeS);
• Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);
• Elektroonilise side seadus (ESS);
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;
• Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
• Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja
kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“;
• Kliimaministri määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus“;
• Siseministri määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,
korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
• Sotsiaalministri nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid
ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“;
• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 7/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
• EVS 835:2022 Hoone veevärk;
• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;
• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;
• EVS 843:2016 Linnatänavad;
• EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse;
• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja
katsetamine;
• EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaltsegude ja pindamiskihtide
täitematerjalid;
• EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. Bituumensideained;
• EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3. Asfaltsegud;
• EVS-EN 1338:2003 AC:2006 Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid;
• RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
• MaaRYL 2010. Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd.
Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada
vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.
Kui projektis esineb vastuolu Tellija Tingimustega, tuleb tööd teha vastavalt Tellija
Tingimustele.
1.6. Täiendavad kriteeriumid
1.6.1. Üldist
Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on
projektlahenduse koostamisel lähtutud.
Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid
tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).
Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda
pikiprofiilist.
Töövõtjal tuleb esmalt põhjalikult tutvuda koostatud projektdokumentatsiooniga.
Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt viivitamatult omal algatusel avastatud
vigadest, puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget
edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.
Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna Töövõtjale õigust lisaraha
küsimiseks.
Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud jne)
õigsuses ja sobivuses. Olemasolevate ühenduste ümberühendamisel projekteeritud
torustike ja kaevudega, tuleb olemasolevate torude kõrgused enne kaevude tellimist
täiendavalt täpsustada kohapeal. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 8/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
1.6.2. Kooskõlastused kinnistute omanikega
Torustike paiknemise kavandamisel on lähtutud piirkonna kinnistuomanike
kooskõlastustest ja olemasolevate torustike sügavusest.
Ehitustööde teostamisel peab töövõtja kohalikke elanike teavitama kuni kaks nädalat enne
vastavas asulas ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja
tänavalõikudest sagedusega 1x nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse
Tellija poolt määratavas ajalehes või omavalitsuse kodulehe vahendusel.
Töö teostamise aluseks erakinnistul on projekt ning kinnistuomaniku ja
Omanikujärelevalve kooskõlastus.
1.6.3. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus
• Projekteeritud survetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m torude peale
arvestades maapinnast.
• Projekteeritud isevoolsete kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma
soojustuseta on 1,5 m torude peale arvestades maapinnast.
• Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis
on 0,30 m.
• Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis
on 0,70 m.
• Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema
vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema
vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse ja vajalikud laiendused.
• Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva
kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,1 m.
• Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite ning gaasitorude
sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m.
2. OLUKORRA KIRJELDUS
Projekti asukohaks on Soinaste külas asuvad Linnavere ja Saare tee ning Välja tänav.
Projektalal paiknevad olemasolevad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, side- ja
elektrikaablid ning gaasitorud.
Soinaste külas pakub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust AS Tartu Veevärk.
3. PROJEKTLAHENDUS
3.1. Üldist
Käesoleva projektiga luuakse Linnavere ja Saare tee reoveekogumisala kinnistutele
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 9/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Ühisveevärgiga liitumiseks tuleb rajada piirkonda veeringvõrk. Selleks on projekteeritud
PE RC De 160 veetoru Välja tänavale, Tõrvandi-Lemmatsi teele ning Saare teele alates
Välja 3 kinnistul asuvast PE De 160 veetorust kuni Tõrvandi–Lemmatsi tee ja Rehepapi
tee ringristmikul asuva PE De 225 veetoruni.
Peatorustikust on projekteeritud PE RC De 63 veetoru Linnavere teele ning lõpetatud
läbipesukaevuga.
Eelnimetatud kinnistute reovee eesvooluks on Välja 3 kinnistul asuv isevoolne PVC De
250 reoveekanalisatsioonitorustik.
Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks on alates eesvoolust kuni Tõrvandi-Lemmatsi teeni
projekteeritud PVC De 250 toru. Tõrvandi-Lemmatsi teele ja Saare teele on projekteeritud
PVC De 200 toru. Linnavere teele on projekteeritud PE De 90 survekanalisatsioonitoru.
Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud
maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Projekteeritud torustikud on ette nähtud
paigaldada ühisesse kaevikusse. Torustikud on projekteeritud tänavate alla nii, et
kanalisatsioonikaevud jääksid enamjaolt sõiduraja keskele või tee teljele.
Torustike projekteeritud eluiga on 50 a.
3.2. Veetorustik
Käesoleva projektiga luuakse Linnavere ja Saare tee reoveekogumisala kinnistutele
ühisveevärgi liitumise võimalus.
Peatorustik rajatakse PE RC De 160 – De 63 torudest ning kinnistuühendused PE RC De
50 – De 32 torudest.
Majaühendustorustikud on projekteeritud kuni krundi piirini. Kõikidele
majaühendustorustikele tuleb paigaldada maakraan. Maakraanid paigaldatakse
ca 0,3 - 1,0 m kinnistu piirist väljaspool. Erandkorras, kui vahetult kinnistu piiri ees on
kraav, paigaldatakse maakraanid kraavi vastaskaldale. Kui peatorustik asub krundi sees
sõiduteel, paigaldatakse võimalusel maakraan 0,5 m väljapoole sõiduteed. Kui kinnistu
aed, hekk vms on kinnistu piirist väljaspool, siis tuleb maakraan paigaldada heki, aia vms
juurde tänava poole kuni 1 m kaugusele.
Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Kaped peavad
olema nn „ujuvat“ tüüpi ja tihedalt sulguv (klass D400 vastavalt EN124), vertikaalse
poltkinnitusega. Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Kaped peavad olema kaetud
korrodeerumist takistava värvkattega. Maakraani järel tuleb paigaldada otsakork.
Veetorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru
paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS
soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut.
Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud
projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada
ainult plast- ja malmdetaile.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 10/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Põlve paigaldamise asemel võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on
De 20...De 63 toru puhul 40xDe ning suuremate torude puhul 50xDe.
Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või
Omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb
sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass
ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass.
Peatoru hargnemissõlmedesse on projekteeritud eri suundadesse sulgarmatuur. Maa sees
paiknev sulgarmatuur varustada teleskoopilise spindlipikenduse ja kapega.
Spindlipikenduse kaitseks paigaldada PE PN10 veetoru, mis tuleb ühendada kape külge.
Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine min 100 mm laiune plast
märkelint kirjaga „VESI“.
Üksiku või kõrvuti asetsevate survetorude paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb paigaldada
survetorudele märkelint ja vähemalt ühe survetoru külge kinnitada asukoha määramiseks
vasest min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste
kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Signaalkaabli kaudu on
võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass.
Juhtme otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse
spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva
rüüga.
Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud
signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases.
Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve,
mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla.
Projekteeritud veetorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4-01. Veetorustiku sõlmede
montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7-01.
3.3. Isevoolne kanalisatsioonitorustik
Käesoleva projektiga luuakse Linnavere ja Saare tee reoveekogumisala kinnistutele
ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus.
Ühiskanalisatsioonitorustik rajatakse PVC De 250 – De 160 torudest. Torude minimaalne
rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru.
Kinnistu ühendamiseks reoveekanalisatsiooni tänavatorustikuga paigaldatakse alates
tänavatorust kuni kinnistu piirini PVC De 160 SN8 toru. Toru lõpetatakse kinnistu piiril
otsakorgiga. Kui ühendustorustik on tänavatorustikule ühendatud pimeühendusega,
paigaldatakse kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole)
teleskoopiline kanalisatsioonikaev De 560/500 mm. Kanalisatsiooni majaühenduse lang on
üldjuhul 10‰.
Pimeühenduse tegemisel tuleb haruühendus peatorule teha 45° kolmikust ja 45° põlvest.
Jälgida, et kolmiku asend 45° peatorule jääks voolusuunda (vt pimeühenduse skeem
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 11/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
VK-7-03). Pimeühenduste tegemisel kasutada vastava läbimõõduga liitmike.
Pimeühendused on lubatud ainult projektis ette nähtud kohtades.
Üldjuhul on torustikule ette nähtud paigaldada malmluugiga De 560/500 teleskoopilised
plastkaevud. Tänavatorustikule tuleb vähemalt iga 100 m tagant paigaldada hoolduskaev
De 1000/630.
Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetuvad
teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Tänavatel asuvatel kanalisatsioonikaevudel
peab olema kaane peal märge “KANAL”.
Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,5 m toru peale. Toru
paigaldamisel kõrgemale tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS
soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut.
Isevoolsest kanalisatsioonitorustikust 30-40 cm kõrgemale tuleb paigaldada pruun min 100
mm laiune plast märkelint kirjaga „KANALISATSIOON“.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud!
Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4-01.
Kanalisatsioonikaevude tellimislehed on esitatud projekti lisas VK-9.
3.4. Survekanalisatsioonitorustik
Käesoleva tööga on projekteeritud Linnavere teele PE De 90 survekanalisatsioonitorustik.
Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus maapinnast on 1,8 m toru
peale.
Kinnistule projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku kinnistu ühendustorustikule tuleb
paigaldada 0,3-1,0 m kinnistut väljaspoole maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T.
Maakraanist kinnistu poole paigaldatakse vähemalt 0,5 m pikkune toru ja suletakse
elekterkeevisotsakorgiga. Kinnistu survekanalisatsiooni ühendustorustiku minimaalne
läbimõõt on De 63.
Kinnistud, millele on projekteeritud survekanalisatsiooni ühendustorustikud peavad
ühiskanalisatsiooniga liitumiseks paigaldama kinnistule reoveepumplad. Kinnistule rajatav
pumpla jääb kinnistuomanikule ning kinnistuomanik vastutab pumpla toimimise ning
kasutus- ja hoolduskulude eest. Pumplasse paigaldatakse reovee pumpamiseks ette nähtud
pump.
Pumba parameetrid (tööpunkt) peavad olema järgmised:
- Pumba jõudlus: Q=3,5 l/s
- Pumba surve H=8,0 m
NB! Pumba valikul ei tohi lähtuda pakendil olevast maksimaalsest vooluhulgast ja survest,
vaid töögraafikust!
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 12/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid
jne).
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-
keevisühendusega.
Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale, 30 cm toru laest, paigaldada min 100 mm
laiune pruun märkelint tekstiga „SURVEKANALISATSIOON“.
Üksiku või kõrvuti asetsevate survetorude paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb paigaldada
survetorudele märkelint ja vähemalt ühe survetoru külge kinnitada asukoha määramiseks
vasest min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste
kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Signaalkaabli kaudu on
võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass.
Juhtme otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse
spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva
rüüga.
Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud
signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases.
Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve,
mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla.
Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4-01.
Veetorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7-01.
3.5. Tuletõrje veevarustus
Välja tänavale ja Saare teele on projekteeritud maa-alused hüdrandid. Hüdrandid on
projekteeritud tee äärde, kus on nendele hea ligipääs.
Lähtutud on Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” ning
standardist EVS 812-6:2012. Osa 6. Tuletõrje veevarustus.
Hüdrantideks on ette nähtud maa-alused TTMP hüdrant, mis vastavad standardile EVS-EN
14384:2005.
Hüdrantide ühendustoruks on PE De 110. Hüdrant tagab vooluhulga 10 l/s 3h jooksul.
Hüdrandid paigaldatakse vastavalt tootjapoolsele kasutusjuhendile ja määrusele nr 10.
Hüdrandid tuleb varustada nõuetekohase infoviidaga. Infoviida taust peab olema
valgustpeegeldav ja valget (RAL9003) värvi. Viida ääre raam ja võtme kujutis peavad
olema valgustpeegeldavad ning punast (RAL3001) värvi.
Projekteeritud hüdrantide asukohad on toodud joonisel AS-4-01. Maa-aluse hüdrandi
joonis on esitatud joonisel VK-7-02.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 13/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
3.6. Läbipesukaev
Linnavere teele veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku tupiklõigu lõppudesse on ette
nähtud torustike läbipesuks läbipesukaevud (vt. joonis nr VK-7-04).
Läbipesukaev rajatakse sarnaselt maa-aluse hüdrandi paigaldamisega. Kaevu korpusena
kasutatakse De 560/500 teleskoopset põhjata kaevu, mis on varustatud malmluugiga. Luugi
kandevõime 40 T. Korpus täidetakse killustikuga (min 20 cm) fr 8..16, et tagada liigvee
imbumine pinnasesse. Toru sulgemiseks paigaldatakse maakraan, mis on varustatud
tühjendusklapi ja teleskoopse spindlipikendusega. Spindlipikendus tuuakse malmluugi alla.
Veetorustiku läbipesukaevus tehakse tõusutoru PE De 63 PN10 torust. Toru otsa
paigaldatakse kiirliitmik Bogdanov DN50 koos pimeühendusega.
Survekanalisatsioonitorustiku läbipesukaevus tehakse tõusutoru PE De 90 PN6 torust. Toru
otsa paigaldatakse kiirliitmik Bogdanov DN80 koos pimeühendusega.
Läbipesukaevu kasutamiseks tuleb eemaldada kiirliitmikult pimeühendus, ühendada voolik
kiirliitmikuga ning avada maakraan. Läbipesu teostada vastavalt operaatori metoodikale.
Pärast kasutamist sulgeda maakraan ning paigaldada kiirliitmikule pimeühendus. Kuna
maakraan on tühjendusklapiga, ei pea tõusutoru eraldi tühjendama.
Täpsed asukohad vaata asendiplaani joonistelt AS-4-01.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 14/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
4. EHITUSTÖÖD
4.1. Üldised juhised ja nõuded
Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel
tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust nr 73 „Ehitise
kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded“.
Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud ja kooskõlastusi andnud
ametkondade nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist
fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude
valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö
osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon.
Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde
teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.
Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kaevetöödel ja torustiku
paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja muudes asjakohastes dokumentides esitatud
nõudeid. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii.
Ehitusalasse jäävatelt teekatetelt üles freesitav asfalti freespuru kuulub omavalitsusele ning
Töövõtja kulul on vajalik transportida see valla poolt heakskiidetud kohta.
Töövõtja koostab ehitusdokumentatsiooni ning esitab Tellija nimel kasutusloa taotluse ja
kasutusteatise.
4.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke ja Omanikujärelevalve poolt määratavaid
isikuid kohalikus omavalitsuses teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse
muudatustest.
Töövõtja peab kohalikke elanikke teavitama ehitustööde alustamisest ja liikluse
sulgemistest. Samal moel peab Töövõtja informeerima elanikkonda kõigist
veekatkestustest.
Maaomanikke, kelle maadel ehitustöid teostatakse, tuleb teavitada kirjalikult 10 tööpäeva
enne töödega alustamist.
4.3. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load)
Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad
kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette
nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele.
Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud:
• tänava sulgemise luba;
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 15/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
• liikluse ümbersuunamise luba;
• kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende
tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks.
Eeltoodud loetelu on informatiivne. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende
kohta käivate nõuete osas saab Kambja Vallavalitsuselt.
Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel
omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks.
Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust.
Kohalik omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud
kaevelubade alusel tehtavad tööd on lõpetamata.
Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa
väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule.
Kasutuslubade taotlemine ja saamine on Töövõtja ülesanne. Kasutusloa taotlusega seotud
materjalid valmistab ette ja kannab ehitusregistrisse Töövõtja. Kasutusload väljastatakse
ehitusregistri üksuste kaupa.
4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine
Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse.
Ehitustöid võib alustada kui salvestised on Töövõtja poolt Omanikujärelevalvele üle antud
ja Omanikujärelevalve on tööde alustamiseks loa andnud.
Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti
olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb:
• Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, kraavid, haljasalad,
puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid,
kaevuluugid, piirdeaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus kahjustada
ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele;
• Torustike trassi vahetus läheduses hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu
olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlased vajumise ilmingud jne).
Kui mingis lõigus on ette näha tööde alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne
olukord fikseerida eelnevalt lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb
vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete
fotode tegemist.
Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud USB mäluseadmel või kokku lepitud
andmepilvesüsteemis. Fotod tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku
foto kiire ülesleidmine. Üks eksemplar igast USB mäluseadmest tuleb esitada
Omanikujärelevalvele enne tööde alustamist vastavas töölõigus.
Enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist tuleb fikseerida teekatete
kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja
poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse
sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonisest peab
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 16/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel
fikseeritud, tuleb teekate taastada laiuses, mille määrab Omanikujärelevalve.
Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et
ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise
eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja
sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka.
4.5. Mahamärkimine
Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut
omavatel isikutel või firmadel. Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja
rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne
mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused.
Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra
kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab
paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist
peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve
poolt nõutud kohad.
Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad,
püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja
ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu.
Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et
nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö
vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas
märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule
uuesti.
Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid
tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja
sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja
vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle
kontrollida. Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja
kaevikud kinni aetud. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus
maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m.
Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve
kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis
suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja
vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte
kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate
kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte, mille
omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi klassile
vastav täpsusnõue.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 17/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse
kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb
Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel.
Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja
Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise
teostamist. Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor
Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata.
Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende
kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.
4.6. Vajumisvaatlused
Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku
teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal
kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde
lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha lisaks kontrollmõõtmisi
ehitustööde ajal. Kontrollpunktide asukohad tuleb ja olemas tuleb kooskõlastada hoone
valdajaga.
Esmase kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde
algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Kontrollmõõdistused
tuleb siduda objektist turvalisel kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku
pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud
fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist.
Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt
Omanikujärelevalvele.
4.7. Liikluskorraldus
Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama
sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti
tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne
sulgemist tuleb koostada ajutine liikluskorraldusplaan (LKP) koos alternatiivsete
lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades
ja esitada Omanikujärelevalvele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja
taristuministri 13. juuli 2018. a. määrusele nr. 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga
ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda
vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet,
Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse
ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta
on keelatud.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 18/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid
olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad
jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega,
hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse
ümberkorraldused piisavalt arusaadavad.
Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal
elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Samuti tuleb
tagada prügiveo-, postiteenuse jms toimimine. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule
ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal
ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida
ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms.
Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada
läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis.
Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui
6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu
läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat
teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda
liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist.
Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende
puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama
liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele
ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed.
Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
• kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja
seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
• puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse
vastavusse liikluskorralduse projektiga;
• esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud
liikluskorralduse projekti.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid
tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning
muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).
Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid.
Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde
lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse
Omanikujärelevalve ja Tellija märkused.
Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui
kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud
ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse
liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja
parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 19/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
(s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust
piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma
kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.
4.8. Tööohutus
Töövõtja peab töid teostama vastavalt tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega, töö
peab olema tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Töötervishoiu, Tööohutusse ja Tuleohutuse
seadusega. Töövõtja peab tagama oma personali ohutuse instrueerides personali tööohutuse
alal ja varustades vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Ohutusjuhendid peavad
olema allkirjastatud iga tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima
regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks ehitusplatsidel.
Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani enne ehitustööde alustamist. Töövõtja
peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja kohustus on hoida
volitamata ja kaitsevahenditeta isikud ehitusplatsilt eemal.
Tööohutuses tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 nr 377 määrust „Töötervishoiu
ja tööohutuse nõuded ehituses“. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde tegemisel
tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 nr 12 määrusest „Isikukaitsevahendite
valimise ja kasutamise kord“.
Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka
muudele ehitusalal viibivatele inimestele. Kiivri ja ohutusvesti kandmine on kohustuslik
kõigile ehitusplatsile sisenevatele inimestele. Kõik masinad peavad objektil olema
sisselülitatud vilkuritega.
Ehitusplats ja kaevikud peavad olema piiratud nõuetekohaselt piirdeaiaga. Kõik kaevikud
tuleb varustada redeliga. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad kaevikud tuleb toestada
vastavalt kaevandite ohutuse eeskirjale. Materjalide ladustamine kaevikute ligiduses on
keelatud. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga paiknevad tööalad peavad
olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb
rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks
ohustatud.
Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi
vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid,
termisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid jm meetmed peavad
olema rakendatud
Töövõtja peab tagama päästevahendite olemasolu ehitusplatsil ning personali oskuse neid
kasutada. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani. Tööohutust kontrollib
Omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises
aruandluses.
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed tagamaks materjalide ja Töövõtja seadmete
hoidmise nii, et need ei hävineks, ei kahjustuks ja neid ei varastataks.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 20/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
4.9. Kolmandate isikute ohutus
Ehitusplatsil ohutuse tagamiseks peab Töövõtja:
• tagama ohutu liikluse, koostama ja kooskõlastama tänavate ajutised liiklusskeemid;
• tagama Ehitusplatsi piires ja naabrused jalakäijate ohutu juurdepääsu kinnistutele;
• vajadusel läbi viima õppusi õigusaktidest, standarditest ja teistest dokumentidest
tuleneva ohutuse tagamiseks;
• nimetama ohutuse eest vastutava isiku, kes annab juhiseid Töövõtja personalile
tööõnnetuste ärahoidmiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks. Antud isik peab
olema nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja volitatud andma juhiseid;
• jäätmete käitlemisel järgima vastavaid õigusakte;
• teatama Tellijale ja Omanikujärelevalvele hädaolukordade korral Töövõtja
esindajaga ühenduse saamise protseduurid.
Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate
seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate
isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse
vähemalt 1,2 m kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust
ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid
piiramismeetodeid (kilelindid, üksikus postid jne) võib kasutada vaid
tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks
jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et
võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik
on täidetud kuni maapinna tasemeni.
Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega
ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega.
Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h
nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik
ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks
kiidetud.
4.10. Tuleohutus
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle
läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil
piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.
Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed
(kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet.
Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt
antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.
Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt
likvideerima.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 21/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
4.11. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
4.11.1. Üldist
Teemaale ehitatavad rajatised ei tohi takistada edasiste teehoolde- ja remonditööde
tegemist, sh. truupide ja kraavide rajamist.
Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise
perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele
tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde
teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju
vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või
rajatise valdajat kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada
võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks,
samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud
tuleb kanda Töövõtjal.
Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, liikluskorraldusvahendid) taastamine on
aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud
kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja
kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel
taastada ei ole võimalik, tuleb asendada.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka
valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud,
survekanalisatsioonitorustikud, soojatorud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse
ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja
ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga
(alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale
kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad
survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga.
Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud
täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad
projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate
detailide erinevusest.
Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber
paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest
tulenevate kulutustega.
Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud,
truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb
olemasolevad torustikud asendada uutega.
Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest
tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb
kaevetööd teostada käsitsi.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 22/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde
alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid.
Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.
Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all
üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel
kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m).
4.11.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine
Töövõtja vastutab, et kogu ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele
isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud
võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus
põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada
sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega
seonduvad kulud.
Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara
ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning
armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest
kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni
Tellijale üleandmiseni.
Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul
varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik
sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle
läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad
olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks.
Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid
rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma
kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega
kõrvaldada.
Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib
tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud
asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast
kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud
objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud
objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku,
kohaliku omavalitsuse ja Tellijaga leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde
vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb
Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma
ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat.
Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad
tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate
tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja
ettekirjutustest ja nõuetest.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 23/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
4.11.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis
Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
• Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja
volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.
• Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
• Enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha
tehnovõrkude volitatud esindaja.
• Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 1 m elektrikaablist.
• Lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta
laudkastiga ja üles riputada.
• Ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada.
• Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel
tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 1m ulatuses.
• Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et
oleks välistatud postide ära vajumine.
• Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud
materjalid hangib töövõtja omal kulul.
4.11.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis
Projektipiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliinirajatised. Töötamisel Telia
sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
• Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sideettevõttele kuuluvate
sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad
ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist
ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis on
lubatud Telia AS-i poolt väljastatud tööloa alusel.
• Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega
(https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb
teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite
väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine rasketehnikaga
sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.
• Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
• Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud
talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi
tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.
• Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud
kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb
taastada/kaitsta plasttorudega DN100.
• Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada
kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud
sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud
tööde aktid.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 24/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
• Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks jne teostab ja vajalikud
materjalid hangib Töövõtja omal kulul.
4.12. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine
Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival
meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase,
nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama
seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud
kvaliteet. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud
Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eraldi.
Vee võtmisel Tartu Veevärk AS-ile kuuluvast ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal
kulul vee mõõtmise ja tasub vee eest vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 8 tunni. Juhul, kui seda nõuet
ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise varustustorustiku. Veekatkestuste
suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult
ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt
iga sellise tarbija esindajaga täiendaval kooskõlastada kirjalikult ja allkirja vastu. Tööde
planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused
võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu.
Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse
katkestamisega. Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Töövõtja peab
tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine
keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise
ärajuhtimise või -pumpamise Tellija Tehnilise Esindajaga kooskõlastatud meetodil.
Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatuid kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48
tundi enne teenuste katkestamist.
Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku
ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on
keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla
minimaalselt 0,2 m sügavusele. Erandina, Omanikujärelevalve poolt kooskõlastatud juhul
võib rajada lühikesi maapealseid lõike, mille ümber paigaldada kaitserakised. Töövõtja
peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise.
Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik
ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide
tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja.
4.13. Ajutine elektrivarustus
Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse
(ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega
seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 25/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele
kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja
materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast
tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui
ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise
kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt).
4.14. Ligipääs tehnovõrkudele
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms
tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
4.15. Ajutised hügieenirajatised
Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja
katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale
võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks
maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele
tühjendada.
4.16. Rehvide puhastamine ja projektala korrashoid
Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama
ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu
ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või
selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala ning korraldada
vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb
kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine.
Hooldusalale tuleb vajadusel paigaldada survepesur rehvide puhastamiseks. Survepesurile
tuleb tagada veevarustus ja alale kogunevat setet tuleb aegajalt eemaldada.
4.17. Kaetud tööd
Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti
allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata.
Kaetud tööd on vähemalt järgmised:
✓ kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;
✓ alused vundamentide jms. konstruktsioonide rajamiseks;
✓ hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;
✓ vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;
✓ muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 26/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
4.18. Katete eemaldamine
4.18.1. Üldist
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või
ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema
liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.
Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute
ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub
kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase
eemaldama ning ärauhutud kohad taastama.
4.18.2. Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada
eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade
taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis
näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal.
Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale,
veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva
vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla,
kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega.
Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav
ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase
eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.
4.18.3. Pinnatud, kruus- ja killustikkatte eemaldamine
Pinnatud, kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik
kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule
ladustusalale.
4.18.4. Äärekivide eemaldamine
Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast
torustike paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud
äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja
kulul. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladestuskohas.
4.18.5. Asfaltkatte eemaldamine
Asfaltpinnad tuleb torustiku trassil lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja
sirgjooneliselt.
Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema
kaevikust mõlemalt poolt 0,3 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või
lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja
kulul.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 27/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate
eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille
vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee
kogu laiuses lahti freesida.
Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui
50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või
tänava täies laiuses.
Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus
asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda.
Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada tee valdaja
poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna,
hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta
transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte
ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.
Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas
(see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti
freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.
Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning
freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele
ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata
serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.
4.19. Kaeve- ja mullatööd
Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb
kooskõlastada Tellijaga. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja
murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku
kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil omavalitsuse poolt heakskiidetud
kohtadesse. Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata heakskiidetud
kohtadesse. Töövõtjal peab olema kirjalik tõendus heakskiidu kohta.
Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid,
kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud
projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud
juhised tööde edasiseks jätkamiseks.
Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee
jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni.
Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike
kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas.
Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või
kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 28/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks
sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega.
Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee-
või sademeveesüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja
loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse,
haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti
kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud
kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste
puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui
see ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi,
kommunikatsioone või seadmeid. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede
ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite
kasutamist.
Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja
kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III
kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus)
toestada vastavalt kohalikele tingimustele.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite
jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks
nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse
konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt hetke geoloogilistest tingimustest.
Toestamata ehituskaeviku minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m
laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1,0 m ja
ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui
kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad
tagajärjed oma kuludega. Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab
geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik
maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise
erinevates kohtades.
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks
välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel
rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi
kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama.
Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta
vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga.
Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike
vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida.
Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist,
väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 29/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb
omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remonttööd. Kulud selliste
remonttööde eest kannab Töövõtja.
Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise
informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele
kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid
ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või
maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate
tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.
Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinade katmist geotekstiiliga pinnases,
kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks.
4.20. Torustike paigaldamine
Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja
Tellija tingimustele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene
päikesekiirgus.
Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust
projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja
puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale
tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.
Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde
keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate
töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele
kinnitamiseks.
Torude liitmiseks tuleb kasutada kas elekterkeevis- või põkk-keevisühendusi. Veetorustiku
rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht,
torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse
torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse
süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest
kuni torud on paigaldatud.
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised:
Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine
projekteeritud langust (‰) kõrgusest (mm)
>5 1,5 50
3-5 1,0 30
<3 1,0 20
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 30/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300
kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate
lohkude esinemine ei ole lubatud.
Veetorustike lubatud hälbed on järgmised:
• Kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;
• Asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.
Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega, raudteega,
veekoguga või üksikute survetorustike rajamisel. Üksikud survetorud võib paigaldada
suundpuurimise meetodil.
Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja
meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud
nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste
pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle
käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele
heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega.
Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud.
Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud
paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei
oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset
võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema
0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb
jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta
survetorustiku kõrguseid.
Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmikke või astmelisi muhve erinevat tüüpi või
klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada
tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja
äärikadapterite nõuetele.
Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist
jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm
ulatuses. Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade
sattumist torustikku.
Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:
• Asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale
tasapinnale;
• Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm
kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud
pinnavee sissevool kaevudesse;
• Kaped ja kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele;
• Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule;
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 31/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
• Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus
teha korrektselt ja veetihedalt.
Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga
läbiviigumuhvi.
Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei
ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana
lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma
soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude
üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet.
Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning sõlmede digitaalne
pildistamine. Foto failinimi peab sisaldama projektijärgset sõlmetähist.
4.21. Tagasitäide
4.21.1. Tasanduskiht/aluskiht
Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga.
Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht/aluskiht.
Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013 (Maa sisse ja vette paigaldatavad
plasttorud. Paigaldusjuhend)“ nõuetest.
Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub
paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui
De > 600 mm, siis dmax ei või ületada 60 mm. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De
200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne,
puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%.
Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi
või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral.
Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm.
Pärast aluspõhja valmimist näitab Töövõtja selle enne järgmiste ehitustööde algust
Omanikujärelevalvele ette ja peab saama kooskõlastuse tööde jätkamiseks.
Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi,
turvas jne) või suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla
valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Torustiku
aluskonstruktsioon kooskõlastada Omanikujärelevalvega.
Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate
põhiparameetritega:
• kaal: 150...200 g/m2;
• tõmbetugevus: 10...15 kN/m.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 32/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni
valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni
rajamisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse töömahuloendis.
4.21.2. Algtäide
Algtäide on tagasitäitekiht, mis asub aluskihi peal ja torustiku ümber. Algtäide peab
ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite puhul ei tohi täitematerjali
kallata otse torustikul (selleks, et mitte nihutada ära torustikku oma asendist ja vigastada
torusid).
Algtäide tuleb teostada kahes etapis:
• I etapis täidetakse torustik maksimaalselt toru keskkohani (jälgida tuleb, et toru
aluspind toetub täielikult täitekihile ja et toru mõlemad pooled on täidetud võrdsele
kõrgusele), täitepinnast I etapis võib tihendada käsitsi;
• II etapis tehakse algtäide lõpuni (vt. nõuded eespool).
Algtäite tihedus tuleb saavutada 90%. Vahetult toru peal asuvat algtäidet mehaaniliselt
tihendada ei tohi. Algtäite täitematerjalidele kohalduvad samad nõuded nagu toru aluse
aluskihile.
4.21.3. Lõpptäide
Tagasitäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase
liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Tihendamine teostatakse vastavalt
EPN-ENV 7.1, ptk 5.
Torukaevikute tagasitäide tuleb teha juurdeveetud materjaliga (mineraalne liiv, kruus,
killustik maks. osakese suurusega 32 mm). Mitteliiklusaladel võib lõpptäiteks kasutada
väljakaevatud pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav. Kaeviku tagasitäite materjal
peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud.
Pinnase tihendamise operatsioonid tuleb läbi viia nii, et ei kahjustataks torustikku ning
saavutataks nõutav pinnase taastamine. Täielikult täidetud kaeviku täite tihedus (Proctor-
test) tiheduse määramiskatsel püsikatenditega maanteel peab olema 98%, teistel teedel
95% ja haljasalal 92%. Töövõtja peab vastavalt Omanikujärelevalve nõudmistele ja
juhistele olema valmis seda tulemust tõestama.
Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust testri abil (Loadman, Inspector-2
vms). Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka teiste
nõutavate isikute poolt.
Testi protokollid tuleb edastada Omanikujärelevalvele (Tellija esindajale) vahetult pärast
testimist. Kõik testimisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse
töömahuloendis.
4.21.4. Väljakaevatud materjali eemaldamine ja ladustamine
Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida
ladestuspaika. Kaevetöödest ülejääva pinnase ladestuspaikade asukohad otsib Töövõtja ja
kooskõlastab selle kirjalikult Omanikujärelevalve ja Tellijaga enne ehitustööde algust.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 33/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas (vahetult enne
töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele
omavalitsuse ja maavaldajaga (riik või eraomanik). Kokkulepped vormistada kirjalikult
ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet.
Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike töödega, mis on seotud ladustuskohtadega (sh
vajadusel juurdepääsutee rajamine, platsi ettevalmistamine, pinnase paigutamine,
planeerimine jmt) ning transpordiga ladustuskohta.
Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast
tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. Kui väljakaevatud
materjal on ladustatud killustik-kattega teele, siis tuleb tee peale materjali eemaldamist
puhastada.
Töövõtja tasub ladestamise tasud juhul kui see on maaomaniku poolt määratud.
4.22. Mahajäetavad torustikud ja kaevud
Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud koos nendes paikneva torustiku
armatuuriga tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad
likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või
teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb veekindlalt
otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga, et vältida pinnase sattumist torusse.
Töövõtjal tuleb likvideerida varem kasutuses olnud kaevud, mis uue torustiku lahendusega
jäävad tööst välja (ka need kaevud, mis asuvad väljaspool kaevetööde piirkonda). Torude
otsad tuleb sulgeda betooniga, kaev tuleb täita sobiva pinnasega. Pinnakate tuleb taastada
ümbritsevaga samaväärselt. Kaevu rakked vähemalt 1 m ulatuses maapinnast tuleb
eemaldada.
4.23. Katete taastamine
4.23.1. Üldist
Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav
ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav
järelevalve insener.
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted
(muru, killustik jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus.
Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms,
taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde
lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas
seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või
nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad
taastama.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 34/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Katted taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte
rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest.
Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks katte esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud
teisiti. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda.
Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu
paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.
Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja
vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud.
Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.
Katendite taastamine on esitatud joonisel AS-4. Kaevikute ristlõiked, katete taastamise
skeemid ja toestamine vt. joonistel VK-6.
4.23.2. Haljasala taastamine
Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis
ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks
teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks.
Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb
maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on
kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata.
Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased.
Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100
mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive
vms osakesi suurusega üle 20 mm.
Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda
taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud.
Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt
heakskiidetud muruseeme külvinormiga 30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja
hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama
esimese niite).
Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega
pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane
murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi
omadusi ega nende väljanägemist.
Kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb
planeerida kapedest eemale kaldega 1:20.
4.23.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine
Kruus- ja killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate
vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu
nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega
tee ülemine kiht tuleb rajada vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 35/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega
20 cm.
Kruuskatte taastamiseks kasutada looduslikku purustatud kruusa segu nr 5 terakoostisega
ja peenosiste 0,063 mm sisaldusega mitte üle 15%.
Killustikkatte tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega
osiseid.
Kruus- ja killustikkatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5
m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada enne kattekihi (peeneteraline kruus või
killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid.
Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruus- ja killustikkatte elastsusmoodul peab olema
120 MPa.
Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 15 cm teepinnast allapoole.
4.23.4. Eelpuistega kahekordne pindamine
Pärast torustike rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses eelpuistega
kahekordse pindamisega. Pinnatav katend rajada vastavalt "Pindamisjuhis" kinnitatud
Transpordiameti peadirektori 28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326.
Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene
sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse
teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon.
Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult
profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida.
Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist.
Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb
arvestada, et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt
emulsiooni lagunemiseaega ja pindamise formeerumist.
4.23.5. Asfaltkatte taastamine
Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr
101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud
nõudeid. Teetööd teha vastavalt hetkel kehtivale „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga
järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Sõidutee
asfaltkate rajatakse ühekihilisena asfaltbetoonist AC 12 surf paksusega 70 mm.
Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt standarditele EVS 901-1 ja EVS 901-3.
Jämetäitematerjalid peavad vastama standardis EVS 901-3 tabel 7 veerus 3 esitatud
nõuetele (AKÖL < 900). Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 36/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
nõuetele ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja
kinnitatud seguretseptile.
Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi
lubatud suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 4,5 mm.
Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 32…63, kiilutud frakts. 16/32 ja
8…16 kuluga 25 kg/m2. Killustikaluse materjal peab vastama nõuetele LA35. Aluskihi
paksus peab olema 20 cm. Killustikaluse elastsusmoodul E/3 peab olema vähemalt 170
MPa. Kasutatav fraktsioneeritud killustik peab vastama Killustikust katendikihtide
ehitamise juhendi tabeli 1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele. Lubatud on kasutada ka
ridakillustikku, mis vastab Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel 5-le.
Asfaltkatte killustikaluse alla jääb dreenkiht min paksusega 20 cm ja filtratsiooniga k>1,0
m/d. Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa.
Asfaltkate tuleb taastada asfaldilaoturiga.
Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata
muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C.
Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud.
Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga.
Kaevukaaned paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud).
Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad
sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid
asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks.
Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel.
Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale
poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen
emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi
liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R).
Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade
eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks
roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja
haljastus.
NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse
omaniku poolt ettenähtud kohta.
4.23.6. Äärekivid
Betoonist äärekivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+AC:2006
nõuetele:
• betooni tinglik mark mitte vähem kui C35/45 XF4KK4;
• ilmastikukindlus klass 3 (D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2;
• paindetugevus - klass 3;
• kulumiskindluse klass 3.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 37/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Betoonist äärekivide taastamisel kasutada sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive.
Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele.
Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile (tugevusklass vähemalt
C16/20). Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid
toestada mõlemalt poolt kivi betooniga.
4.24. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd
Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema
Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja
ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike
jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud
kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset
käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks.
Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil
kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude
raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt
kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.
Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest,
põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud
rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult
kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või Omanikujärelevalve
spetsialist).
Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida
ladestuspaika.
Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama
hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist tolmust jne. Kõik ajutised
kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada.
Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas,
tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind
tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab
toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb
leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja
ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult
ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik
pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab
Töövõtja.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 38/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
4.25. Teostusjoonised
4.25.1. Üldine
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale
väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR
registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks.
Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja
taristuministri 14.04.2016. a. määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde
algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja
Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta.
Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu
ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses
kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda
teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja
täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.
Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal
kehtivatele nõuetele.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust.
Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule
või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik
kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi
välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa.
Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete
kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab
mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega
otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta.
Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga.
Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb
teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus
määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama
vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga
mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).
Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide
tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid.
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi
(vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära
näidata ning nõuetekohaselt tähistada.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 39/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud
ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune
situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms).
Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed
katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid.
Teostusjoonised tuleb esitada:
• paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning
ühes eksemplaris Tellijale enne lõppvaatuse tegemist;
• digitaalselt ühes eksemplaris USB mälupulgal DWG formaadis.
4.25.2. GIS andmete kogumine ning esitamine
Kõikide projekti raames rajatud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega
(teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik. Teostusjoonised peavad
vastama Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL-i) poolt koostatud nõuetele (https://evel.ee/wp-
content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf) ja olema
kontrollitud „EVEL Kontroller“ kontrollsüsteemiga.
Rohkem infot „EVEL Kontroller“ teenuse kohta leiab Geospatial OÜ kodulehelt
(https://www.geospatial.ee/et/node/54).
4.26. Keskkonnakaitse nõuete tagamine
Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna
suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju.
Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb
utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või
Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid.
Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid
keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete
töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja
paigaldistele.
Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik,
kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid
ja -seadmeid , et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad
puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.
Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt,
et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb
kasutada spetsiaalseid abivahendeid.
Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist
ilma varu juurdepääsu tagamata.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 40/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga
vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad
kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla
reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate
masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms)
vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete
objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse
ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate
hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja hoonetele ning veejuhtmetele
lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega
tuvastatav õlileke, on keelatud.
Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht.
Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja
transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama
meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit
telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet.
5. MATERJALID JA SEADMED
5.1. Üldist
Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate
materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused,
paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja
toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid
CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete
kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele.
Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi-
ja hooldusesindus.
Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek.
Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.
Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema
uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt
tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel
või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele
mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada.
Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt
markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 41/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma
paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul
nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine
annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse.
5.2. Survetorustikud
5.2.1. Üldist
Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms)
peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel
kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima
reoveevõrgus kasutamiseks.
Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad
olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab
Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia.
Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning
pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi
nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide
ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.
5.2.2. Torud ja toruliitmikud
Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201.
Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama
minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku
üldine surveklass).
Veetorud (kõik läbimõõdud, olenemata ehitamise meetodist) peavad olema tehtud PN10
PE100 RC toorainest.
Lahtise kaevikuga rajatavate survekanalisatsioonitorustike korral võib kasutada PE-100
materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN6, SDR17 ja
rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2).
Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel
olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid.
PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk-
keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama
standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk-
keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud.
Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud.
Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava
toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 42/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid
jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on
keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud
poldid, seibid jne).
PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega
ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile
DIN30677.
Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest
detaile.
Ühendus malm- ja terastoruga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või
terastoruga kasutada vastavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku.
Ühendus kinnistu sisese torustikuga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva toruga
tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt.
5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped
Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama
standardile DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja
poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501).
Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse
tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693.
Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile
DIN3352. Maakraanid peavad olema ühendatavad elekterkeevisliitmikega.
Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja
väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250
μm vastavalt standardile DIN30677.
Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse
tihenduspinnaga).
Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema
kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja
maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13).
Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused.
Spindlipikendused peavad olema roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised.
Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa
peab olema veekindel.
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400
(kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis
toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud
korrodeerumist takistava värvkattega.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 43/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva.
5.2.4. Kiilsiibrid
Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:
- spindlid peavad olema roostevabast terasest (X20Cr13);
- O-rõngad materjalist NBR;
- spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas;
- tagumine tihend materjalist EPDM;
- korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 μm epoksiidkate vastavalt
standardile DIN30677;
- lametihend materjalist EPDM;
- siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil
ning vähendab jõumomenti);
- kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga);
- DIN2501 äärikud;
- reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR;
- Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:
o Tootja nimi või logo
o Toote number
o Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm)
o Surveklass (PN).
5.3. Isevoolsed torustikud
5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud
Isevoolse lahtiselt rajatava reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab
vastama standardile EN1401. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema
vähemalt SN8 (8 kN/m2).
Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn
vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on
keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile.
PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad
vastama standardile SS367612.
Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid
muhve.
Reoveekanalisatsiooni puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.
5.3.2. Kanalisatsioonikaevud
Reovee- ja sademeveekanalisatsioonikaevudena tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud
voolurenniga moodulkaevud (valatud vormiga, nn lego). Kanalisatsioonikaevude tõustorud
peavad olema valmistatud tööstuslikult valmistatud torust.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 44/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Kõik kanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020.
Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik
ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik
ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase
ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus
ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel.
Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on
90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni
raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab
olema vähemalt ½ torustiku diameetrist. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab
külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud
külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.
Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.
Sademevee kaevupõhjad võivad olla siledapõhjalised.
Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat
koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja
kõrgusega 2,5-6 m kaevud ringjäikusega vähemalt SN4.
Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema
kantud teleskoobile).
Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada
vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema
asfaltkattega tänavatel minimaalselt 20 cm, kruuskattega tänaval ja haljasalal 30 cm.
Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400
kN). Kaevuluugid peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub
teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga
kaevuluuke.
Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu
täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema
samast materjalist.
Luugikomplektide minimaalsed massid:
- DN300 luuk -15,5 kg, DN300 korpus – 19,5 kg, DN300 komplekt kokku 35,0 kg;
- DN500 luuk - 40 kg, DN500 korpus – 287 kg, DN500 komplekt kokku 68 kg;
- DN600 luuk -77 kg, DN600 korpus – 73 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg;
- DN700 luuk -72 kg, DN600 korpus – 78 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 45/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
5.4. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained
Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud
roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema
minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud.
Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga.
Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema
valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad
vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611.
Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele,
tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt.
Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või
värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad
bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.
Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema
sobilikud kasutatavatele torudele.
5.5. Soojustusmaterjalid
Soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse
paigaldamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,035 W/mK ja veeimavusega alla
0,2%. Tee alla paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 400 kN/m2, haljasala
all 200 kN/m2. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada
soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele EN826, EN1606, EN16535 ja
EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja
juhistele.
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD
6.1. Üldist
Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud
ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest,
ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt
varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa
võtta.
Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub
Töövõtja.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 46/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
6.2. Survetorustike katsetamine
6.2.1. Üldine
Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EN 805:2000 ja AS Tartu Veevärk
ettekirjutistele.
Paigaldatud survetorustikele (s.h kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad
kinnistuühendused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool.
Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab
selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia.
Survekatse tuleb Töövõtjal korraldada Omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel
ei tohi ehituskaevikus töötada. Samuti ei tohi survekatset teha avatud ehituskaevikuga.
Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh
survekanalisatsioonitorustik), mille pikkus on vähemalt 10 m.
Korraga testitava torustiku kogupikkus ei tohi olla üle 500 meetri.
Veetorustik täidetakse (võimalusel alates madalaimast kohast) ja eemaldatakse nii palju
õhku kui võimalik.
Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud vastavalt seadusandluses
kehtestatud nõuetele, skaala peab ulatuma vähemalt 12 baarini ja olema vähima jaotusega
0,1 baari või väiksem.
Omanikujärelevalvel on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike
survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse
ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud.
Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja vahetada. Kõik katsetused
tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Omanikujärelevalve poolt. Kõik kulud
torustike katsetamisel kannab Töövõtja.
6.2.2. Ettevalmistus survekatseks
Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos
täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse
käigus muu hulgas veenduma, et:
- kõiki katselõigul paiknevaid sulgeseadmeid on võimalik probleemideta avada ja
sulgeda;
- kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt
elekterkeevisotsakorgiga suletud;
- kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks
veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses.
- Erisus: Juhul, kui on tegemist kinnistuühendusega, mis käimasoleva ehitustöö
lõppedes jääb kinnistu veetoruga ühendamata, tuleb maakraan survekatse alguseni
hoida suletud asendis. Koostöös Omanikujärelevalvega kontrollitakse maakraani
avamise hetkel tekkiva rõhu hetkelise kõikumisega puursadulas ava läbipuurimist;
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 47/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
6.2.3. Survekatse
Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Katsetused tuleb läbi viia veepumba
(kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida
nõutud tasemel. Esmalt tõstetakse katselõigu rõhk surveseadmega töörõhuni (6 baari) ja
ventiil suletakse. Torustiku lõiku hoitakse sellistel tingimustel 24 tundi. Seejärel tõstetakse
katsetatavas torus surve toru nimirõhuni (10 baari) ja hoitakse kahe tunni kestel. Kui surve
langeb rohkem kui 0,2 baari lisatakse vett. Kui torustik on katsetamiseks valmis
eemaldatakse surveseade. Katse alustamisel märgitakse kellaaeg ja rõhk (minimaalselt 10
baari). Katse loetakse edukaks, kui 30 minuti vältel rõhk torustikus ei lange rohkem kui 0,1
baari.
Survekatse ajal kontrollib Omanikujärelevalve katselõigule jäävate siibrite ja maakraanide
avatust.
Peale katset langetatakse rõhk sujuvalt töörõhuni, seejärel vabastatakse sujuvalt rõhu alt.
Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse aja, katserõhu, määratleb
katselõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed, maakraanide ja siibrite arvud,
torude läbimõõdud. Erisuste olemasolul fikseerib need, näiteks maakraanid, mida ei saanud
katsetada avatud asendis koos põhjendusega vms.
Survekatset survekanalisatsioonitorustikele võib läbi viia kooskõlastatult
Omanikujärelevalvega rõhul vähemalt 6 baari.
Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused
on täidetud.
Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt.
Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja.
6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine
Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu
lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku
läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa
kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee
mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning
analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61
„Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul
soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s.
Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on
desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku
läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus.
Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni
esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 48/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning
bakterioloogiliste proovide võtmise.
Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel:
- desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema
täielikult veega täidetud;
- desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et
veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett;
- desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi
või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja
konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l.
Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses;
- jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb
Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis
saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt
klooriveega täidetuks;
- kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane
jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud;
- 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma.
Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool
kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus
on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l
vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juhtimine kanalisatsiooni on lubatud ainult
Omanikujärelevalve nõusolekul;
- proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka
mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalelvega
kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas.
- torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi
standarditele;
- proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata.
Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik
ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui
keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja
võtta paigaldatud toru kasutusele.
Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega.
Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud
Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale.
6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine
6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus
Pärast torude paigaldamist ja ühendamist ning kaevude tihendamist tuleb kõikidele
isevoolsetele torustikele läbi viia kaameravaatlus. Kaameravaatluse teostab Töövõtja.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 49/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde
algust.
Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi.
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:
- kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht
olema valmis ja tihendatud;
- pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud;
- vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatlust;
- pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee
juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise
kaevuni;
- kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et
kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene
ühendusmuhv kaevuga on näha.
Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema
kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega.
Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane
filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.
Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat.
Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja
kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest
komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja
terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus
videouuringute päevikus.
Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja
mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku.
Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.
Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga
kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).
Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv
kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud
lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude
vaheline lõik.
Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist
või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi
Töövõtja kulul.
Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris
Omanikujärelevalvele USB mäluseadmel.
Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2.
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 50/51
Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 106/2024
6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui
kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku
mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve.
Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le
6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui
kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku ovaalsuse osas) isevoolse torustiku
ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru
lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava
lõigu.
Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja
poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.
Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist
uuega.
7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE
Tööd loetakse ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt.
Kasutusloa taotlemine ja saamine on Töövõtja pädevuses.
Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama, kopeerima
ning ühes eksemplaris köidetuna esitama Tellijale järgmised dokumendid:
• Töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon (kui sellist esineb);
• projektdokumentatsiooni muudatused;
• tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja seadmete kohta (s.h.
sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne);
• ehituspäevik (isekopeeriva päeviku puhul esimene ja teine koopia);
• kaetud tööde aktid;
• teostusjoonised;
• kuuaruanded ;
• ehitusnõupidamiste protokollid;
• katsetuste ja kontrolltoimingute aktid;
• kasutus ja hooldusjuhendid.
Dokumentatsioon esitatakse 1 eksemplaris paberil ning 1 eksemplaris mälupulgal.
Projektijuht: Lauri Aim
Vastutav spetsialist: Sirle Punka
Projekteerija: Kaspar Kala
Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 51/51
Kellele TRANSPORDI AMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 1 1413 , Valg e 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi Keskkond & Partnerid OÜ Registri- või isikukood 11006388 Juriidiline aadress või elukoht Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Kontaktaadress Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Telefon 7 330 350; 52 83 002 E-post kaspar @mahutid.ee 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Tööprojekt Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud 106 /2024 2. O bjekti asukoht Maakond, vald, küla: Tartu maa, Kambja vald, Soinaste küla Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumised riigiteega nr 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,14 km-l ja 0,23 km-l . Kulgemine 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee T1 kinnistul. 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee kaitsevööndis km 0,14-0,46. 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Vee- ja isevoolse kanalisatsiooni torustiku ning v ee- ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine risti 22129 Tõrvandi-Lemmatsi kõrval maanteega ning kulgemine 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee T1 kinnistul . Kavandatav läbiviimise aeg on 2025 -2026 a. 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja - rajatis riigitee maale ( Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Torustikud ristuvad riigiteega, sest alternatiivset võimalust torustike rajamiseks ei ole. Vastavalt AÕS § 158 lõige 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. 5 . Eelnevalt väljastatud nõuded , kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordi ameti osakondadelt Nõuded vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostamiseks riigitee nr 22129 teemaal ja kaitsevööndis ( 7.1-2/24/18728-2 ) 6. Põhjendus Ehit usseadus tiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele ) FORMTEXT Taotleja Ees- ja perekonnanimi Kaspar Kala (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /digitaalselt allkirjastatud/ Taotluse esitamise kuupäev 24 . 01 .202 5
Saatja: "Kaspar Kala" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Projekti kooskõlastamine
Kuupäev: 2025-01-24 12:00
Tervist,
Saadab projekti kooskõlastamiseks Soinaste külas, Tartumaal.
--
Parimat,
Kaspar Kala
Projekteerija
Tel: +372 528 3002
E-mail:
[email protected]
Keskkond&Partnerid OÜ
Vasara 50
50113 Tartu
---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa
tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu
turvalisuses kindel.