Antsla vallas Taberlaane külas Maratinurga maaüksuse detailplaneeringu alusel nõuete esitamine põhiprojekti koostamiseks

4G50 AXPK 16 .5 4.0 0 x5 -TT-3 AL AX ) 0m 5 (1 4.0 1 4.0 PN 4.0 4.0 POS 1 13 294 M² T/Ä 15.2 4.0 LAMBA 16 .7 4.0 PN2 HANNA (25 m) POS 2 16 .5 11 322 M² P16 OJA T/Ä E 4.0 4.0 E NT 4.0 4.0 A) 0Am TINGMÄRGID 4.0 L(1M5 olemasolev krundipiir VPNA1 4.0 planeeritud krundipiir ÕR planeeringuala piir )K P16 4.0 4.0 olemasolev kalda ehituskeeluvöönd (50 m) 02 4.0 olemasolev kalda piiranguvöönd (100 m) 51 4.0 4.0 (2 olemasolev tee piiranguvöönd (30 m) 4.0 ÄE 16.9 nähtavuskolmnurgad M olemasolev kõvakattega tee LE ÜL POS 3 olemasoleva veekogu piir -L 13 617 M² 4.0 A T/Ä olemasolev hoone SL 4.0 NT 4.0 olemasolev okastraataed 4.0 -A NA olemasolev keskpinge õhuliin POS 4 VA 16 olemasolev madalpinge maakaabel .9 4.0 11 236 M² 4.0 P16 olemasolev sidekaabel PN2 T/Ä (25 m olemasolev kasutuses väljas sidekaabel ) olemasolev vall/nõlv P16 52.2 4.8 olemasolev madal võsa 16 POS 10 .8 olemasolev heinamaa 4.0 4 087 M² 4.0 P16 olemasolev murupind LT 4.0 4.0 olemasolev puistu olemasolev tänavavalgusti / liiklusmärk 4.0 POS 9 olemasolev puurkaev 2. 5 11 980 M² olemasolev sidekaev m) P16 4.0 LT POS 8 0 15 olemasolev teetruup 4.0 4 1( 10 173 M² 4.0 4.0 planeeritud hoonestusala PN T/Ä 7. 0 4 planeeritud täiendav hoonestusala kruntide liitumise korral 5. POS 5 P16 8 planeeritud tee 13 189 M² T/Ä 4.0 planeeritud kergliiklustee 4.0 planeeritud haljasala 16 4.0 .3 4.0 POS 6 planeeritud tiik 4.0 11 262 M² 4.0 T/Ä P16 planeeritud võimalikud parkimiskohad 18.8 4.0 planeeritud võimalik maksimaalne ehitisealune pind 4.5 sõidusuunad POS 7 olemasolev säilitatav kõrghaljastus POS 1 13 294 POS 2 11 322 POS 3 13 617 M² M² T/Ä T/Ä M² 11 280 M² T/Ä planeeritud võimalik kõrghaljastus 18.8 T/Ä 18.8 POS 4 POS 5 11 236 13 189 POS 6 4.0 M² M² 11 262 planeeritud juurdepääs krundile T/Ä T/Ä M² T/Ä POS 8 8.1 POS 7 likvideeritav objekt 11 280 10 173 M² POS 9 11 980 4.0 M² 4.0 4.0 T/Ä 4.0 T/Ä M² L 14,30 mõõtjoon (meetrites) LAAT RE - A NTSL planeeringujärgne krundi nimetus 19.1 4.0 POS 8 A (231 ANTS 19.5 29) KÕ LA - K OBEL 10 173 M² planeeringujärgse krundi pindala POS 10 RVAL A KERG T/Ä planeeritud maakasutus 4 087 M² L MAAN LIIKLU STEE TEE L11 - T - tootmismaa - Ä - ärimaa - LTtee- ja tänavamaa 4.0 Märkused: 1. Joonise alusplaanina on kasutatud Kobras OÜ poolt koostatud digitaalset alusplaani mõõtkavas M 1:500 (töö nr 2022-286), mõõdistatud oktoobril 2022. 2. Planeeringuala piir on loetavuse huvides nihutatud 3 m väljapoole selle tegelikust asukohast. 3. Planeeringualast väljaspool asuvad objektid on kajastatud Eesti põhikaardi rasterjoonise põhjal. 4. Detailplaneeringu seletuskiri ja joonised on omavahel lahutamatult seotud planeeringu osad. 0 10 20 50 100 m ANTSLA VALLAVALITSUS MARATINURGA (KOBELA II) MAA-ALA JA LÄHIÜMBRUSE DETAILPLANEERING Priit Paalo PÕHIJOONIS Margus Lillak Kadri Kattai 03.07.2023 4 5 1:1000 2022-300 A1  Palmpro OÜ Teie 22.01.2025 [email protected] Võilille tee 11a-16 Meie 27.01.2025 nr 7.1-1/25/1317-4 61402, Haage Tartu maakond Antsla vallas Taberlaane külas Maratinurga maaüksuse detailplaneeringu alusel nõuete esitamine põhiprojekti koostamiseks Olete taotlenud nõudeid Võru maakonnas Antsla vallas Taberlaane külas riigitee 25102 Vana- Antsla-Lüllemäe tee (edaspidi riigitee 25102) km 2,579-2,996 „Maratinurga (Kobela II) maa-ala ja lähiümbruse detailplaneering“ lahenduse alusel juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamise põhiprojekti koostamiseks. Projektiga soovitakse riigiteele 25102 rajada kaks uut mahasõitu ja riigiteega paralleelselt kulgev jalgratta ja jalgtee (JJT). Võttes aluseks EhS § 99 lg 2 ja lg 3 määrab Transpordiamet Võru maakonnas Antsla vallas Taberlaane külas „Maratinurga (Kobela II) maa-ala ja lähiümbruse detailplaneering“alusel nõuded riigitee ristumiskoha ja JJT projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee 25102 piirides (teemaal) ja teekaitsevööndis. Esitatud nõuded on käesoleva kirja Lisades 1-3. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Herkki Rõõm peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisad: Lisa 1. Planeeringuala põhikaart Lisa 2. Ristumiskoha projekteerimise nõuded Lisa 3. JJT projekteerimise nõuded Herkki Rõõm 5219446, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa 2_ ristumiskoha projekteerimise nõuded 1. Ristumiskoht projekteerida taotluses märgitud asukohta vastavalt kehtivale detailplaneeringule. 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid). 5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed. 6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel. 7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks. 8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise II põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel. 10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett üldjuhul ei juhita. Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine 2 (6) 11. Projekteerida asfaltkate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. 12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon. 13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas. 15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2. 16. Kanda joonisele perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed, projekteerida ristmikule jalakäijate ohutu teeületuskoht ning vajadusel näha ette jalgratta- ja jalgtee ühendused olemasolevate bussipeatustega. 17. Riigitee koosseisu mittekuuluvate ehitiste (nt tehnovõrgud) rajamiseks riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus lahendada ehitise aluse maa isiklik kasutusõigus (IKÕ). Vormistada IKÕ plaanid vastavalt jalgratta- ja jalgtee juhisele või tehnovõrkude näidisele. 18. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 19. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine. 20. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust. 21. Kui ristumiskohale projekteeritakse valgustus, ei tohi see pimestada ega häirida riigiteel liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest standarditest ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud “Riigimaanteede valgustamise juhisest“ 22. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 23. Palume arvestada sellega, et ristumiskoha ehitustöödeks tuleb koostada ka ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 24. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. 25. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. 26. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga. Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4/1, 11413 Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. 3 (6) Lisa 3_jalgratta- ja jalgtee projekteerimise nõuded Võttes aluseks EhS ning kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid), esitame § 99 lg 3 alusel nõuded JJT projekti koostamiseks. 1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ 2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise ja valgustuse projekteerimise pädevus. 3. Juhinduda kehtivatest normdokumentidest ja Transpordiameti juhenditest. 4. JJT ja selle koosseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad. Saame anda riigitee aluse maa kasutusse vaid nendes teelõikudes, kus see pole vajalik riigitee toimivuse tagamiseks (nt teekatte laiendamiseks maantee klassile vastavale ristlõikele). 5. JJT projekteerimisel riigiteealusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid või krundijaotuskavad riigitee aluse maa võõrandamiseks. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või tehnovõrgu rajamiseks/hooldamiseks (side- ja elektripaigaldised vms) ning esitada projekti koosseisus eraldi kaustades. JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhist ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ plaanide koostamiseks vt juhendi lisa 6. 6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee ärajuhtimise lahendamiseks kuni eelvooluni. 6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 6.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (kraavid, truubid jne) ning hinnata truupide seisukorda. Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 6.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 7. Arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel olevate tee- ja valgustusprojektidega. 8. Tiitellehel esitada JJT projekteeritud lõigu sidumine riigitee kilometraažiga (tee nr, nimetus, asukoha km). 9. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 10. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks terviklik teedevõrk. 11. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4 12. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev hoonestus). 13. JJT kauguse ja eraldusriba laiuse määramisel arvestada normides toodud nõudega ning tagada eraldusriba laius minimaalselt 7,0 m. 4 (6) 14. Projekteerida ohutud JJT teeületuskohad. 15. Riigiteega ristumisel tagada normide põhimõtetele vastav nähtavuskolmnurk (p 5.2.7.2 ja tabel 7.10). Kavandada nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vms) likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 16. Uusi normide p 5.2.1. põhimõtetele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel Transpordiametiga. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale. 17. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine. Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded. 18. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu piirid, katted, eraldusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee- elementide kaugused sõidutee teljest. 19. Projekteerida JJT liikluskorraldus, mis peab koos riigitee liikluskorraldusega moodustama terviklahenduse. Joonisel näidata teel olemasolevad, töö käigus likvideeritavad ja projekteeritud uued liikluskorraldusvahendid. Liikluskorraldusvahendite projekteerimisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse juhendist“. 20. Projekteerida sademevee ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis. Lahendus peab tagama vee piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud veeviimarid. 21. JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavaid maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult. 22. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015. 23. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi. 24. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel normide lisa 1 tabelist 10 ja EVS 843 joonistest 5.2- 5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid). 25. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus. 26. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus). Spetsiaalse optikaga valgustusega ülekäigurajale eelnevale ja järgnevale sõidutee alale tuleb asulas 50 km/h alas projekteerida sõidutee valgustus ca 50 m ulatuses ja 90 km/h alas ca 80-90 m ulatuses. 27. Esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 27.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi); 27.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv 5 (6)  valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus. 28. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad. 29. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda tehnovõrkude projekteerimisel riigiteealusele maale normide peatükist 12 „Tehnovõrk“, Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 30. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid jms) taastamine ja korrastamine. 31. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 32. Erandjuhtudel, kus on vajadus JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, võib olla vajalik tellida projektile ekspertiis ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. Transpordiamet ei tee põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest. Seetõttu soovitame tellida ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Ekspertiis tellida Transpordiametilt heakskiidu saanud lahendusele enne projekti kooskõlastamist/ projektile nõusoleku andmist. Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks [email protected] . Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise kuupäevast. 6 (6)