1. Keskkonnakaitseloa taotlus
Taotlus
Taotluse number T-KL/1025391
Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus
Taotleja andmed
Ärinimi / Nimi Osaühing Eesti Killustik
Kontaktisik Ole Sein
Tegevuse ülevaade
Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu Keskkonnaloa taotlemine Vangu II liivakarjääri mäeeraldisele.
Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Taotleme keskkonnaluba Vangu II liivakarjääri mäeeraldisele, et varustada taristuehitusobjekte, sh
põhjendus üleriikliku tähtsusega ehitusobjekti Rail Baltic ehitust selleks sobiliku kvaliteediga liivaga.
Tegevusega kaasneda võivate Kaevandamise alustamisega muudetakse looduslikku maapinna reljeefi, tekitatakse lokaalset müra
keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, ja tolmu ning suureneb pinnavee avatus reostusohule.
tolm jne) kirjeldus
Käitis/tegevuskoht
Nimetus Vangu II liivakarjäär
Aadress Laiksaare metsaonn, Laiksaare küla, Saarde vald, Pärnu maakond
Territoriaalkood 1421
Katastritunnus(ed) 71001:001:0147
Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6443056, Y: 541394
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Laiksaare metsaonn (71001:001:0147).
Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline
Kehtivus aastates 15 aastat
Alates
Kuni
Puudutatud kohalikud omavalitsused
KOV nimetus KOV EHAK kood
Saarde vald, Pärnu maakond 0712
1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni
Ei ole asjakohane
6. Eriosa - Maapõu
6.1. Maavara kaevandamine 2/5
6.1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Jrk nr 1.
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 750
Maardla nimetus Vangu
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Vangu II liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 23.32
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala 24.07
(ha)
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 93
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 70
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Üld- ja teedeehitus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 40
Plokid
Nimetus Kasutusala Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
7 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 306 tuh m³ 30.06.2024
8 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 190 tuh m³ 30.06.2024
Tegevusala andmed
Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Kogus Ühik Kogus Ühik
3/5
1. 1207 - täiteliiv 296 tuh m³
2. 1203 - ehitusliiv 183 tuh m³
Geoloogilised uuringud
Jrk nr 1.
Geoloogilise uuringu loa omaja Eesti Killustik OÜ
Geoloogilise uuringu loa registreerimise number L.MU/327803
Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 16.05.2019
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018)
Geoloogiafondi number 8928
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/18/1576
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 07.08.2018
Kaevandatud maa korrastamine
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Metsamaa
6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid
Graafilised lisad
Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Maeeraldise_plaan.pdf
Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Geoloogilised_labiloiked.pdf
Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Korrastatud_maa_plaan.pdf
Lisadokumendid
Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Seletuskiri.pdf
Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või Lisa 5: Aruanne__Vangu_II__2018.06.15.pdf
geoloogilise uuringu aruanne
GIS ja CAD failid Lisa 6: isojooned_lamam.dgn
Lisa 7: piir_maeeraldis.dgn
Lisa 8: piir_teenindusmaa.dgn
Lisa 9: isojooned_maapind.dgn
4/5
7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks
Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning
asjakohasel juhul lammutustööde kirjeldus
Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala Informatsioon on esitatud taotluse seletuskirjas.
kirjeldus
Tegevusega oluliselt mõjutatavate
keskkonnaelementide kirjeldus
Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt
kaasneva olulise keskkonnamõju kohta
Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed
8. Taotluse lisad
Nimetus Manus
Taotluse allkirjastatud lisad Lisa 10: Taotlus__Vangu_II_liivakarjaar_.asice
5/5
28,80
28,93
29,26
6 444 400 28,17
29,25
2 2'
2
9 29,10
29,72 28,24
K-23 0,60 28,76
29,41
29,91 1,30 EL 0,4
28,42
28,0129,24 PA -27,88
215
29,75 2,6
29,09 28,48
29,06
K-22 29,71 0,60
N
29,08
30,00 28,05
28,93 29,8429,37
30,22 0,50 Liiv
29
27,67
28,89
29,11
28,27
30,28
I
28,36 27,94
29,54
V
29 29,06
30,29 29,01
29,47
28.18
20.03.2018 28,85
29,25 28,74
28,05 30 30,00
28,35
31,31
K-24
29,27
29,71
0,20
29,75
29,07
29,65 1,10 EL 30,81
29,51
30,10 29,37
Kaardileht nr 5314 Häädemeeste
29 28,35 31,37 31
28,48
30
30
29,91
K-26 0,80
31,52 31,37 29,39
29,18
31,60 2,50 EL 28,98 0,4
PA - 214 29,42
30,06 27,88 29,22
4,1 29,21
31,50
31,45
31,50
6 444 200 29,73
31,30
29,19 29,49
29
29,39
28,53
30,16 28.80
31,80 29,90
31,22 30,11 29,66
29,43
20.03.2018
29,60
30,84
28,84
K-21 0,30 28,86
29,50
29,47
31,54
29,27
31,11 30,58 30,01 0,90 EL 29,67
K-20 32,04
0,90
K-19 0,60 31,99
31,73
28,81 I
'
29,75
29,78
31,13 31,80 2,20 EL 29,98
30,17 1,80 TL 31,38
3
31 30,08
30
29,76
29,71
30 28,70 29,32
27,77
2
9
31,61 32,07 32,09
30,64
29,20
2830,28
31,78
3'
30,83
29,58
31
32,16 29,94
31,60 29,92 30,34
31,45
31,73 31,92 32,15
32,18
32,11 30 5 5'
30,14
29,90
30
29,58 32,26
31,78 29,75
31,81 31,91 31,00
30,97 31,02 32,54
31,80 31,75 30,54
32 30,90 32,53
4'
31
30,02 32,01 31,82
30,77 32,61
0,4 6
31,79 31,53 K-33
32,12
0,40 4 30,62
PA32,53
- 200 32,54
32,60
31,12 32,43
2,6
32,10 3,10 EL 32,21 32,69
PA - 261
28,75 31,06
31,86
30,86 32,32
32,79
32,60
31,54
32,67 6' 32,29
31,29
K-18 0,10 31,43 31,75 28,60 32,86
31,48
32,63 K-38 32,72
32,59 0,60
29,99 30,77 31,78 31,30
31,65 32,46
31,32
30
31,17
29,98 1,60 TL 31,73 32,12
32,60 2,60 EL 0,2
1' 31,42
Plokk 7 aT 32,20
32,71
32,22
32,78
Ka 12 32,73
731,56
32
28,28
30,01 31 31,82
31,64
32,33
32,74 29,40 3,3
Plokk 8 aT 3,10
9
0,4
2
29,60 128,99 31,94 31,86 31,73
PA - 201
32,14 32,65 32,71
32,59
29,83
31,25
31,31 31,90
32,08
32,24 1,6
32,93
32,74 31,79
K-34 0,20
7' 32,96
28,88
27,84 31,78
31,66
31,80
Ka 11 32,66
32,56 32,04 33,04 8
31,54 31,90 32,22 32,45 32,98 2,60 EL 8'
30
30
29,32 32,70
31,79
3,50 29,92
29,06
30,40 31,95 31,46
31,37
30.38
29
20.03.2018 31,81 31,72
31,70
32 33,01
32,25
32,49
30,18 9'
31,89 32,17 32,65
30,18
31,94 32,24 32,44
6 444 000 31,72
31,16 31,62
31,94
32,05 32,27 32,93
0,4
29,07
28,75 30,90 31,46
PA - 202 K-1731,52 0,65
31,50 32,41
32,56
32,69
32,73
31
0,2
544 800
29,60 32,80
2,6 PA - 236
32,67
27,77
30,65 31,05
31,74 1,95 EL 31,87 PA - 262 Ka 13
31,91
II
29,29 30,72
30,77
29,14
31,91
32,15
K-32 0,40
2,8 32,45 32,19
'
29,99
31,39 32,36 32,17 32,95
0,2 3,20 31,58
13' 11
30,59 31 31,41 31,59
29,11 K-16 0,20
PA - 203
29,88
0,4
29.08
31,28 31,88
32,13
32,37 2,50 TL 12
32,90
32,98
32,84 12' 10
29,58 29,48 29,92
20.03.2018 31,31 2,35 EL 32,74 2,8
29,72
1,1 32,01
32,53
28,16 31,88 29,47
29,10
29,12 28,76 11'
29,72
27,73
K-15 0,30 31,28
32,20
14' 32,57
29,64 1,40 TL 30,00
31,33
31,72
32,36
9
29,41
3
0
32,02
Ka 7 32,31 32,11
27,94 32,58
31,99
3,10
29,50
I 28.39
20.03.2018 30,96
31,72 32
32,03
32,85
Plokk 1 aR 32,37 10'
31,71
31,07
Plokk 2 aR Ka
32,50
1
2
9
32,91
32,98
32,68
30,36
Laiksaare 30,71
metsaonn 32,78 3,30
32,61
30,40
71001:001:0147 K-14 31,560,20 32,84
31,88 32,61 33,17 31,88
31 31,13
31,57 2,00 EL 32,01
32,10 32,72 33,35
32,94
31,41
29,23 29,37 Ka 8
3
3
32,60 33
31,53 2,90 32,87
32,81 32,76
33,59 32,04
30,31 32,10
31,42
31,89 K-31 32,41
32,45
0,20 33,14 31,86
32,18
32,77 32,89
31,52 32,28 2,70 TL 32,97
33,41 33,06
32,98
31,34 32,16
31,02 31,59 29,38
32,22 32,26
32,48 33,20 Ka 4 Ka 2 31,82
31,92
13 33,17 33,20
3,20
33,05
33,41
32
32,52
32,42
33
32,91 32,86 2,60 31,43
31,53
6 443 800 32,46
33,16
31,31
32,44
15' 32,71 33,17
33,13
33,23 33,05
Plokk 7 aT
32,86
Plokk 1 aR
33,18 33,10 33,23 32,98 32,75
32,66
31,73
31,50
31,92
Plokk 8 aT 32,04 K-25 0,10
32,67
32,67 33,60
32,37
33
32,68
32,62 33,55
32,69 2,70 TL
32,51
30 32,89
33
33,00 31,09
32,48
32,75
Mäeeraldise teenindusmaa
29,89 33,25
33,13
33,18
32,65 32,57
32,54 33,04
32,92 Ka 6 32,90 32,50
piiripunktide koordinaadid
32,45
33
31,62 32,05 32,99
33,01
32,89
2,40 33,58 Ka 3 31,31
33,00
32,61
32,62
Ka 9
32,54 33,06
33,23
33,00
31,53 33
33,36 33 3,20
33,08 32,90
3,20 33,10 32,45 32,34
32,70
Nr X Y
K-13 0,80 32,98
32,94
33,05 32,84
32,51
32,53
31,90
32,49
1' 6 444 042,66 544 063,79
33
31,96 1,40 EL 29' 33,03
32
33,26
32,97 33,15
33
31,51 32,50 32,63 32,82
32,57 2' 6 444 354,02 544 486,60
29,76 Ka 10
33,01 32,91
33,30
33,13
32,87 32,92 Ka 5 32,74
31,56
32,67
33,01
3' 6 444 117,55 544 528,28
32,23 22 2,20
32,55
32,74
I
I
33,52 32,86 2,30 4' 6 444 073,07 544 547,79
33
33,40 32,93 32,88 32,74
31,77
32,95
33,08
32,88
15 32,61 32,78
32,80 32,99 5' 6 444 093,71 544 645,91
33,02
33,18 17' 33,02 33
32,98
3
33
3
0,00
K-30 1,00 32,98 32,87 6' 6 444 085,04 544 648,18
16' 32,88 32,73
32,94
3
32,98 1,20 TL 14 33,24
3
32,86 Vangotalu 7' 6 444 032,90 544 695,84
32,22
32,78
32,75
33,05
33 30,78 32,67 78201:002:0031 8' 6 444 011,72 544 751,29
32,90
33,13
31 9' 6 443 997,44 544 788,65
I'
32,97 K-29 0,50
33,15 33,13
32,89
33,45
32,59
33,22
33,16
33,34
1,20 EL K-28 0,40
32,87
3
3 II 33,73 10' 6 443 927,00 544 749,09
32,98
32,88 33,29
32,69 1,40
32,67 TL
11' 6 443 948,00 544 715,04
Plokk 7 aT 33,01
31,52 31 32,94 33,00
32,97
33,5633,40
33,14 30,89
32,77 12' 6 443 977,92 544 666,53
6 443 600 32,96 33,33
33,17
K-9 0,60 13' 6 443 983,41 544 480,52
33
Plokk 7 aT 33,12 32,92 33,08
33,95
33,68
14' 6 443 971,45 544 411,09
32,92 33,08 33 Laiksaare metsaonn 33,53 0,70 Liiv
33,20 33,19 34,19
33,24
27' 33,15 71001:001:0147 32,23 34 15' 6 443 819,99 544 260,38
33
33,09 33,29 33,02
33,45 30
21 20 33,21
33,32
33,28
33,05
33,36
33,54
34,52
16' 6 443 636,51 544 311,55
33
33,24
32,90 K-27 0,30
33,57 34,02 17' 6 443 662,37 544 397,21
33,16
28' 33,37 K-10 0,10 34,36
33,08
33,09
33,97 1,1033,85
EL 34,49 34,68
33,29 33,28 33,29 18' 6 443 541,33 544 437,15
33,59
K-11
33,59 33,05
33,56 3,40
33,25
TL 16 33,73
32,57
33,63
0,10 34,41 19' 6 443 490,22 544 267,87
33,01
29,55
33,13
0,90 EL
33,31 33,72
33,26
18' 20' 6 443 384,96 544 296,76
35
K-12 0,80 33,70
32,93
32,13 33,58 33,58
21' 6 443 377,08 544 298,93
33,1333,23 1,00 TL 33,36 33,73 33,32
33
34,74
2 33,50 33,85
31,43
3
33,47
33,82
22' 6 443 336,08 544 172,75
33,74
23' 6 443 304,99 544 072,24
I
II 33,05 33,77 33,80
33,99
34,09 35,58
35,50
33,08
24' 6 443 324,74 544 068,40
34
34,34
17 34,10
34,18 34,20
35
33,22
33,34 34,83 25' 6 443 355,15 544 166,71
33,92
35,57
26' 6 443 390,20 544 274,59
33,11
19' 34,40
34,70 34,26
35 35,23
K-8 0,20
33,23 34 34,51
34,40 34,50
35,28 35,18
36,20
27' 6 443 556,63 544 228,89
36,22
Laiksaare metsaonn
34,39
34,59
35,17
Plokk 7 aT 36,17 36,03
2,00 TL 28' 6 443 543,47 544 186,29
33,31
33,55 71001:001:0147 34,20
35,44 33,97 35,54
29' 6 443 705,67 544 091,93
35,83
34,25 35,38
33
33,75 34,17
35,41 35,74
33,52 35,33
35,68
Pindala 24,07 ha
35,42 34,16
33,70 34,97
K-7 0,05
34
35,62 35,59
6 443 400 35,67 35,77
26' 35,74
36,03
35 18 35,93 1,35 TL
544 200
544 000
34 3 36 35,82
4 35,98
36,00
34,32 34,53 35,62
Mäeeraldise piiripunktide
34,07 K-6 0,05
35,01 35,97 36,09
35,44 20' 36,24
35,83 koordinaadid
35,01 0,95 EL
33,76 25' 36,21
32,78
34,67 34,01 21' 36,31
35,60
35,64 19 36,43 35,75
35,79
35,74
Nr X Y
32,39
35,37 35,93
36,29 35,63
35,60
36 1 6 444 042,66 544 063,79
35,56
34,07
2 6 444 354,02 544 486,60
34,22
24' 35 35,30
35,93 35,64 35,74
35,88
36,29
33.56
34,81
36 3 6 444 117,55 544 528,28
35,04
20.03.2018 22' 36
36,02
35,86
35,82
35,70
35,87 4 6 444 073,07 544 547,79
34,92
K-5 0,05 36,01
35,78
K-1 36,60 0,20
35,06 35,85
36,10 5 6 444 093,71 544 645,91
35,27
33,68
35,31
35,01
0,75
35,60TL
36,01 1,60 TL
35,20
33,91 35,90 35,92 6 6 444 085,04 544 648,18
35,15
35,94
34,51 35,99
35,87
35,76
35,77 34,21
23' 36,01
35,84
7 6 444 032,90 544 695,84
35,82
8 6 444 011,72 544 751,29
35,94 35,89 36,05 36 35,91 36
35,82 36,20 36,02
36,03
35,96 35,94 9 6 443 948,00 544 715,04
36,17 36,04
36,26
36,17 10 6 443 977,92 544 666,53
36,29
36,61 36,17 VEP nr.210960 36,26
35,96
11 6 443 983,41 544 480,52
36,68 36,52 36
36,04
36,16
36,19 36,21
12 6 443 971,45 544 411,09
36,60
K-3 36,31
36,27
0,45 K-2 0,10
36,07
36,58
36,52 13 6 443 819,99 544 260,38
36,54 0,35 TL 36,04 1,40 TL
36,36
36,20
14 6 443 636,51 544 311,55
35,74 36,00
34,54 35,98
15 6 443 662,37 544 397,21
1 6 443 200
I
V'
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 36,31
36,31
16 6 443 541,33 544 437,15
544 600
36,24
VEP nr.210960 17 6 443 490,22 544 267,87
544 400
1 36,50
18 6 443 384,96 544 296,76
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number VEP nr.208151
19 6 443 378,97 544 277,67
Maavara ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 36,85
36,80 20 6 443 556,63 544 228,89
33 Maapinna samakõrgusjoon, m 21 6 443 543,47 544 186,29
22 6 443 705,67 544 091,93
33 Lamami samakõrgusjoon, m Märkused:
Geoloogilise läbilõike joon Pindala 23,32 ha
I I' 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Laiksaare metskond 17
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2. Plaani koostamisel on kasutatud:
71001:001:0147
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.08.2024);
30,38
20.03.2018 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
Nõlva hoideterviku alumine piir - "Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018)
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 18/2187).
Maardla piir (asendiplaanil) Ranna või kaldapiiranguvöönd
3. Nõlva hoideterviku alumine piir on joonise loetavuse huvides tinglik. Terviku ülemine
piir ühtib taotletava mäeeraldise piiriga.
Teekaitsevöönd 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Ka 6 2016. a šurfi nr
2,40 Kasuliku kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Maaparandushoiuala
Vangu II liivakarjäär Mäeeraldise plaan
K-37 2017. a uuringu kaevandi nr
0,40 Katendi paksus, m Pärnu maakond, Saarde vald
36,45 Suudme abs kõrgus, m
0,65 Kasuliku kihi paksus, m
35,40 Lamami abs kõrgus, m
Elektripaigaldise kaitsevöönd Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 1/3
Pärnu mnt 158/1, 11318 Tallinn
0,2 Katendi paksus, m
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 2000
PA - 262 1980. a puuraugu nr (esindaja nimi ja allkiri)
2,8 Kasuliku kihi paksus, m Metsa kitsendused (vääriselupaigad)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 08.08.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 40 80 m Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4896
/Allkirjastatud digitaalselt/
W Läbilõige I-I' SE W Läbilõige II-II' SE
m m m
m
34 34 35
35
Laiksaare metsaonn
71001:001:0147
33 33 34
34
Tee
K-20 K-34
K-17
31,80 K-25 32,98
31,74
Tee
K-38
K-16 K-26 Laiksaare metsaonn
32,69
Tee
32 32 33
Tee
K-32
Tee
71001:001:0147 32,60
31,31 31,60 K-31 33
32,37 K-33
32,28 0,20
Tee
K-13
0,10 32,10
31,96
0,20 0,20
31 31 32
0,65 vt. 30,38 0,40 0,20 32
K-21 0,40
20.03.2018 0,90 34-1
30,01 25-1
Tee
K-15 Kr 5,7
Plokk 7 aT 0,80
2
1:
Kr 10,6
1:
16-1 17-1 St 1,1
2
29,64 St 0,8
30
Kr 23,0 Kr 9,9 20-1
0,80 Plokk 7 aT 32-2 M 1,3
1:
St 2,5 Kr 7,6 30 31 M 1,1 31-1 38-1 EL
St 0,7 Kr 7,2 31
2
21-1 Kr 1,3 Kr 9,5
M 1,6 M 1,6 St 0,6 0,30 13-1 TL St 1,9 vt 30,60 m
Kr 10,2
2
Plokk 8 aT St 0,5 St 1,7
1:
EL M 1,4 16.02.2018
1:
F 1,0 26-1 St 1,3 Kr 16,2 M 1,1
M 1,1 33-1 M 1,3
2,50 F 2,0
3
0,30 EL Kr 17,9 M 1,8 St 1,4 TL
3
TL Kr 8,4 EL
1:
EL St 0,6 M 1,6
15-1 EL
29 2,60 29 30 EL St 1,2
Kr 2,5 20-2 M 1,8 vt 28,81 m 2,80
M 1,6 30
St 1,5 Kr 24,9 EL 22.09.2017
2,55 1,20 2,80 EL
M 1,1 3,10 St 0,6 2,20
TL
vt 28,39 m
22.09.2017
M 1,4
2,90
Plokk 8 aT
EL 2,90 2,80
28 28 29
1,70 29
3,30
3,50
27 27 28
28
26 26 27
27
Läbilõige IV-IV'
N S W Läbilõige III-III' NE
m m m m
38 38 35 K-27 Vangotalu 35
33,97 78201:002:0031
K-9
Laiksaare metsaonn 33,53
K-12
37 37 34 K-11 71001:001:0147 34
33,23 K-10
Tee
K-2 33,13
K-7 33,05 0,30
36,04
35,93
vt 33,07 m
27-1
0,10
22.09.2017
2
1:
36 36 33 0,10 Kr 9,1 33
11-1
0,10 St 1,6
Kr 0,1
0,05 M 1,6
0,80 St 5,5
1:
2-1 10-1 EL 1,40
Tee
M 1,3
2
7-1 Kr 0,0 12-1 Kr 0,5
Kr 1,6 EL St 1,5
St 5,3 Kr 1,7 1,30
35 St 1,2 Plokk 7 aT M 0,2
35 32 Plokk
St 2,4 7 aT 1,00 Plokk 7 aT M 0,7 32
M 1,1 TL M 1,3 F 3,1
F 1,7 TL TL
TL vt 31,25 m
1,40 1,50 1,80
22.09.2017
Laiksaare metsaonn 2,00
34 34 31 31
71001:001:0147 K-29 10-2
33,22 K-10
Kr 2,7
33,05 St 0,9
M 1,0
K-32 TL
33 33 30 30
32,37 0,10
Tee
0,50
K-20 3,50
29-1 10-1
31,80 Kr 0,5
Kr 1,7
vt 32,12 m
32 St 1,9 St 1,5 32 29 29
16.02.2018
M 0,7
1:
0,40 M 1,4
Plokk 7 aT F 3,1
2
EL
TL
2
1:
Plokk 1 aR 1,70 vt 31,25 m
22.09.2017
31 32-1 2,00 31 28 28
Kr 7,2
10-2
0,90 St 1,9
Kr 2,7
Plokk 7 aT M 1,1
Šurfi nr
2
K-24 20-1 St 0,9
1:
TL K-7
29,65 Kr 7,6 M 1,0 Suudme abs kõrgus, m
30 St 0,6 TL 30 35,93
M 1,4
3
1:
vt. 28,18
20.03.2018 F 2,0 Plokk 2 aR 0,05 Sügavus maapinnast, m
0,20 EL
3,50 7-1 Proovi number
24-1 2,50 20-2 2,90
Kr 1,6 Kruusa sisaldus, %
29 Kr 9,9 Plokk 8 aT Kr 24,9 29
1:
St 1,2 Savi- ja tolmuosakeste sisaldus, %
St 0,9 St 0,6
3
M 1,1 Liiva peensusmoodul
M 1,4 M 1,4 o
Provu
t
i n
ditev
ra,
l
lm
F 1,7 Filtratsioonimoodul, m/ööp
EL 3,10 EL TL - täiteliiv; EL - ehitusliiv
TL
1,30 1,40 Šurfi sügavus, m
28 28
Kasvukiht 0 40 80 m
27 27
Märkused:
Ülipeeneteraline liiv
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Mäeeraldise piir
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
Väga peeneteraline liiv
Mäeeraldise teenindusmaa piir - "Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018)
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 18/2187).
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
3. Nõlva hoidetervikud on joonise loetavuse huvides tinglikud.
Peeneteraline liiv
vt 30,60 m Veetaseme abs kõrgus, m 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
16.02.2018
Veetaseme mõõtmise aeg
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Keskmine kaevandamise eelne veetase (abs 30,0 m) Saviliivmoreen
Vangu II liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
Eeldatav veetase maavara ammendamisel
Pärnu maakond, Saarde vald I-I' ... IV-IV'
Nõlva hoidetervik, nõlvusega 1:2 Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv
Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 2/3
Ranna või kaldapiiranguvöönd Kruusakas liiv Pärnu mnt 158/1, 11318 Tallinn
/Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 50
[email protected] Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) H 1 : 2000
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 08.08.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4896
/Allkirjastatud digitaalselt/
28,80
28,93
29,26
6 444 400 28,17
29,25
2 2'
2
9 29,10
29,72 28,24
K-23 0,60 28,76
29,41
29,91 1,30 EL 0,4
28,42
29,24
28,01 PA -27,88
215
29,75 2,6
29,09 28,48
28.18 29,06
K-22 29,71 0,60
N
29,08
30,00 28,05
28,93 29,37 0,50 Liiv
29
27,67
28,89
29,11
28,27
30,28
I
28,36 27,94
V
28.30
29 29,06
29,01
28.33
28,85
29,25 28,74
28,35
31,31
K-24 0,20
29,07
29,65 1,10 EL 30,81
29,51
28.30
29,37
Kaardileht nr 5314 Häädemeeste
29 28,35 31
28,48
29.77
28.24
30
28.74
K-26 0,80
31,37 29,39
29,18
28.82
28.43 31,60 2,50 EL 28,98 0,4
PA - 214 29,42
27,88 29,22
4,1 29,21
28.99 28.35 31,50
31,45
28.09
6 444 200 28.47
29,73
31.46
29,19 28.29 29,49
29
29,39
28,53
29
31,80 29,90
29
30,11 29,66
29.43 29,60 29,43
28,84
K-21 0,30 28,86
30
29,47
29,50
29,27
27.81 28.53 30,01 0,90 EL 29,67
28.38 K-20 0,90
28.47
K-19 27.770,60 28,81 I
'
29,75
31,80 2,20 EL 28.59
29,98
30,17 1,80 TL
3 30,08
30
29,76 28.71
29,71
28.17
28,70 29,32
27,77
2
31.30
28.58
9
27.98
28.67
29,20
28 3'
30,83
29,58
31
29,94
29,92 30,34
28.73
28.73
32,11
30.47 30 5 5'
30,14
29,90
30
29,58 32,26
31,00 29,75
30,54 32,54
32 30,90 32,53
4'
31
28.29
28.73 28.84
31,82
30,77 32,61
0,4 6
28.37
28.27
K-33 0,40 4 30,62
PA32,53
-31.69
200 31 32,54
32,60
31,12 32,43
2,6
Metsamaa 32,10 3,10 EL
28.60 32,21
PA - 261
28,75 28.31
30.59
31.87 6' 32,29
31,29
K-18
29.36
0,1028.31 28,60 K-38 0,60
Pindala 24,07 ha 31,32
31,30
30
29,98 1,60 TL 29.36
32,60 2,60 29.91
EL 0,2
1' 29.07
Ka 12 29.60
731,56
28,28 28.89
29,40 3,3
3,10
9
28.60
0,4
2
29,60 128,99 28.39
28.87
PA - 201
29.41 31.07
1,6
29.29
K-34 0,20
7' 32,96
28,88
27,84
28.78
28.98
Ka 11 30.00
31.29 8
29.20 30.09
32,98 2,60 EL31.36 8'
30
30
29,32
3,50 29,92
29,06
28.64
29 29.31 30,18 30.18
9'
28.44 29.90 29.92 30.14
28.71 30.05
6 444 000 29.37
0,4 30.35
29,07
28,75
PA - 202 K-17 0,65 29.21
29.34
31
0,2 30
544 800
29,60 31.05
2,6 32.02 PA - 236 31.30
29
28.73 31.61 30.67
II
31
27,77 30.17 31,74 1,95 EL PA - 31.68
262 32 31.21
Ka 13 30.18
29,29
29,14 K-32 0,40
31.21 2,8 32,45
31.73
30.12
30.86 '
29,99
32,36 32,17 32,95
0,2 3,20 31,58
13' 11
31.17
29,11 K-16 0,20
PA - 203
29,88
0,4 28.95
32,37 2,50 TL 12
32,90
32,98
32,84 12' 10 31.13
29,58 29,48 29,92
31,31 2,35 EL
29.04
32,74 2,8
29,72
1,1 28.87 32,53 30.26
28,16 29.43 29,47
29.84
29,10
28,76 11'
3
29,12 29.23
14'
1
29,72 29.32
27,73
K-15 0,30 28.73 29.41
31.22
32,57
29,64 1,40 TL 30,00 29.78
32,36
9
29,41
3
0 Ka 7 32,31
29.28 32,11
27,94 29.27
3
2 32,58
3,10
29,50
I 30,96
30.67
32,85
Plokk 1 aR 32,37 10'
31,71
Plokk 2 aR Ka
32,50
1
2
9
32,91
32,98
29.89 32,68
30,36
Laiksaare 30,71
metsaonn 3,30
3
32,78
0
32,61
30,40
71001:001:0147 K-14 29.36
0,20
29.36
31.50
29.42
32,61 33,17 31,88
29.22
31 31,13
29.22 31,57 2,00 EL 31.77
32,72 33,35
32,94
29.35
29,23 29,37 29.36
Ka 8
3
3
32,60 33
30.61
29.37
2,90 32,87
32,81 32,76
33,59 32,04
30,31
31,42 K-31 0,20 33,14 31,86
32,18
32,77 32,89
31,52
30.95 29.44 29.55
32,28 2,70
31.71
TL 32,97
33,41 33,06
32,98
31,34 32,16
31,02 31,59 29,38
32,26
32,48 33,20 Ka 4 Ka 2 31,82
29.52 29.59 13 33,17 33,20
3,20
33,05
33,41
32,42
33
32,91 32,86 2,60 31,43
6 443 800 29.74 33,16
31,31 31.32 29.78
29.76
15' 32,71 33,17
33,13
33,23 33,05
Plokk 7 aT 29.78
32.02
32,86
Plokk 1 aR
33,18 33,10 33,23 32,98 32,75
31,73
31,50
31,92
Plokk 8 aT 32,04 K-25 0,10 33,60
32,37
33
32,68
33,55
32,69 2,70 TL 30
33
33,00 31,09
32,75
Mäeeraldise teenindusmaa
29,89 32.71
33,13
33,18
31.25
Ka 6 32,90 32,50
piiripunktide koordinaadid
31
32,92
32,45
33
31,62 32,05 30.03 30.19 32,99
33,01
30.38
32,89
2,40 33,58 Ka 3 31,31
33,00
Ka 9 33,00
31,53
33 3,20
33,08 32,90
3,20 33,10 32,45 32,34
32,70
Nr X Y
K-13 0,80 32.1132,98 33,05 32,84 32,53
31
32,94 32,51
31,90
31.05 32,49
1' 6 444 042,66 544 063,79
31,96 1,40 EL 29' 33,03
32
30.44
30.28 33
31,51 32,50 30.60
32,82
32,57 2' 6 444 354,02 544 486,60
29,76 Ka 10
32,91
33,30
32.08
30.61
32,87 32,92 Ka 5 32,74
31,56
32,67
33,01
3' 6 444 117,55 544 528,28
32,23 22 30.50
2,20
32,55
32,74
I
I
30.87
32,86
32,88
2,30
32,74
4' 6 444 073,07 544 547,79
32.61
15
32
31,77
30.80 32,61 32,78
30.56 32,88 32,80 32,99 5' 6 444 093,71 544 645,91
17' 33,02 33
32,98
3
33
3
32.07 0,00
32.17 K-30 1,00 32,87 6' 6 444 085,04 544 648,18
30.84 16' 31.78
32,73
32,94
32,22 32.98
32,98 1,20 TL 32,86 14 32.88 31.89 33,24
Vangotalu 7' 6 444 032,90 544 695,84
32,75
33,05
33 31.39 30,78 31.97
31.09
32,67 78201:002:0031 8' 6 444 011,72 544 751,29
31.01
31.16 31.33 31.40
32
32.12
31 9' 6 443 997,44 544 788,65
I'
K-29 0,50 32,89
33,45
32,59
31.98
31.29
33,22 1,20 EL
31.43 31.28
K-28 0,40
32,87
3
3 II 33,73 10' 6 443 927,00 544 749,09
32,88 32,69 1,40
32,67 TL
11' 6 443 948,00 544 715,04
Plokk 7 aT 31.51 31.59 31,52 31
30.84
32,94 33,00
32,97
30,89
32,77 12' 6 443 977,92 544 666,53
6 443 600 32,96
31.75 33,17
K-9 0,60 13' 6 443 983,41 544 480,52
33
33,95
31.63 31.63 32,92 33,68
32,92
32.14 33,08
33,53 0,70 Liiv 14' 6 443 971,45 544 411,09
33 Laiksaare metsaonn
31.87
Metsamaa 31.08
30.98
30.20
71001:001:0147 32,23 34
34,19
15' 6 443 819,99 544 260,38
33
31.79 32.02
33,29 33,02
0
33,45
32.78
32.32
Pindala 24,07 ha 30.25
3 33,05
32.51 33,36
33,54
34,52
16' 6 443 636,51 544 311,55
33
30.22 32,90 K-27 0,30
33.03 34,02 17' 6 443 662,37 544 397,21
33,16
28' 31.29
K-10 29.61 0,10 31.34 34,36
33.05 33,97 1,1033,85
EL 34,49 34,68
30.89
18' 6 443 541,33 544 437,15
33,59
K-11
32.99 33,05 32 3,40
32.25
33,25
TL 16 33,73
32,57
33,63
0,10
31.58
31.19 32.07 34,41 19' 6 443 490,22 544 267,87
33,01 31.51 30.54
29,55
33,13
0,90 EL 33,72
33,26
18' 20' 6 443 384,96 544 296,76
35
K-12 0,80 33,70
32,93
32,13 33 33,58 33,58
21' 6 443 377,08 544 298,93
33,1333,23 1,00 TL 33,73 33,32
33
31.47 34,74
2 33,50 33,85
31,43
3 32.36 33,82
22' 6 443 336,08 544 172,75
32.18 32.78 33,74
23' 6 443 304,99 544 072,24
I
II 33,05 33,77 33,80
33,99
34,09 35,58
35,50
33,08
24' 6 443 324,74 544 068,40
34
34,34
17 34,10
34,18 34,20
35
33,22
33,34 34,83 25' 6 443 355,15 544 166,71
33,92
32.58
35,57
26' 6 443 390,20 544 274,59
33,11
19' 34,40
34,70 34,26
35 35,23
K-8 0,20
33,23 34 32.62
34,51
34,40 34,50
35,28 35,18
36,20
27' 6 443 556,63 544 228,89
36,22
Laiksaare metsaonn
34,39
34,59
35,17
Plokk 7 aT 36,17 36,03
2,00 TL 28' 6 443 543,47 544 186,29
33,31
33,55 71001:001:0147 34,20
35,44 33,97 35,54
29' 6 443 705,67 544 091,93
35,83
34,25 35,38
33 32.88
33,75 34,17
35,41 35,74
33,52 35,33
35,68
Pindala 24,07 ha
35,42 34,16
33,70 34,97
K-7 0,05
34
35,62 35,59
6 443 400 35,67 35,77
26' 35,74
36,03
35 18 35,93 1,35 TL
544 200
544 000
34 3 36 35,82
4 35.13 35,98
36,00
34,32 34,53 35,62
Mäeeraldise piiripunktide
34,07 K-6 0,05
35,01 35,97 36,09
35,44 20' 36,24
35,83 koordinaadid
35,01 0,95 EL
33,76 25' 36,21
32,78
34,67 34,01 21' 36,31
35,60
35,64 19 36,43 35,75
35,79
35,74
Nr X Y
32,39
35,37 35,93
36,29 35,63
35,60
36 1 6 444 042,66 544 063,79
35,56
34,07
2 6 444 354,02 544 486,60
34,22
24' 35 35,30
35,93 35,64 35,74
35,88
36,29
34,81
36 3 6 444 117,55 544 528,28
35,04
22' 36
36,02
35,86
35,82
35,70
35,87 4 6 444 073,07 544 547,79
34,92
K-5 0,05 36,01
35,78
K-1 36,60 0,20
35,06 35,85
36,10 5 6 444 093,71 544 645,91
35,27
33,68
35,31
35,01
0,75
35,60TL
36,01 1,60 TL
35,20
33,91 35,90 35,92 6 6 444 085,04 544 648,18
35,15
35,94
34,51 35,99
35,87
35,76
35,77 34,21
23' 36,01
35,84
7 6 444 032,90 544 695,84
35,82
8 6 444 011,72 544 751,29
35,94 35,89 36,05 36 35,91 36
35,82 36,20 36,02
36,03
35,96 35,94 9 6 443 948,00 544 715,04
36,17 36,04
36,26
36,17 10 6 443 977,92 544 666,53
36,29
36,61 36,17 VEP nr.210960 36,26
35,96
11 6 443 983,41 544 480,52
36,68 36,52 36
36,04
36,16
36,19 36,21
12 6 443 971,45 544 411,09
36,60
K-3 36,31
36,27
0,45 K-2 0,10
36,07
36,58
36,52 13 6 443 819,99 544 260,38
36,54 0,35 TL 36,04 1,40 TL
36,36
36,20
14 6 443 636,51 544 311,55
35,74 36,00
34,54 35,98
15 6 443 662,37 544 397,21
6 443 200
I
V'
36,31
36,31
16 6 443 541,33 544 437,15
544 600
36,24
VEP nr.210960 17 6 443 490,22 544 267,87
544 400
36,50
18 6 443 384,96 544 296,76
VEP nr.208151
19 6 443 378,97 544 277,67
36,85
36,80 20 6 443 556,63 544 228,89
21 6 443 543,47 544 186,29
22 6 443 705,67 544 091,93
Pindala 23,32 ha
Märkused:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Plaani koostamisel on kasutatud:
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.08.2024);
- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
- "Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018)
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 18/2187).
1 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Ranna või kaldapiiranguvöönd Metsa kitsendused (vääriselupaigad)
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
1
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Teekaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd Vangu II liivakarjäär Korrastatud maa plaan
Maavara ploki piir (aR - aktiivne reservvaru) Pärnu maakond, Saarde vald
33 Maapinna samakõrgusjoon, m
Rajatav metsamaa kõlvik (pindala 24,07 ha)
Maaparandushoiuala
Laiksaare metskond 17 Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 3/3
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
71001:001:0147 Pärnu mnt 158/1, 11318 Tallinn
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 2000
Maardla piir (asendiplaanil) (esindaja nimi ja allkiri)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 08.08.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 40 80 m Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4896
/Allkirjastatud digitaalselt/
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad
Eesti Killustik OÜ on maavarade kaevandamise ning ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga
tegelev Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kes taotleb keskkonnaluba Vangu II liivakarjääri
mäeeraldisele, et varustada taristuehitusobjekte, sh üleriikliku tähtsusega ehitusobjekti Rail
Baltic ehitust selleks sobiliku kvaliteediga liivaga.
Taotletav mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Saarde vallas. Eesti Killustik OÜ soovib uue
mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist tegevust kaevandamise
valdkonnas. Taotletav täiteliiva kogus mäeeraldisel on 306 tuh m3 (plokk 7 aT) ning taotletav
ehitusliiva kogus mäeeraldisel on 190 tuh m3 (plokk 8 aT). Luba taotletakse 15 aastaks.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik
rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
leidis kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse punktis 25, et „ka maavarad on kahtlemata
mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena põhiseaduse § 5 tähenduses ning on sellistena
osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse
kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest
huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis“.
Kuna Rail Balticu puhul tegemist on üleriikliku tähtsusega objektiga, siis on asjakohane
käesoleva taotluse puhul tugineda riigi huvi mõiste sisustamisel läbiviidud uuringutele ja
hinnangutele Rail Balticu ehitamiseks vajalike täitematerjalide koguste ja kvaliteedi osas.
Rail Balticu täiteliiva- ja kruusa vajadus kokku üle 200 km trassil on 10 200 tuh m3, mis teeb
täiteliiva- ja kruusa vajaduseks ~50 tuh m3 trassikilomeetri kohta. Sarnased andmed on esitatud
ka ERC Konsultatsiooni OÜ 2015. a. sügisel koostatud uuringus „Ehitusmaavarade
varustuskindlus Maanteeameti objektidele; II etapp“, kus Maanteeameti lääne regioonis (Pärnu
maakond) nähakse ette Rail Balticu ehitamisel 4 579 tuh m3 täitematerjali (täiteliiv ja -kruus)
ja 2 877 tuh m3 ehitusliiva vajadus.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on tellinud AS-lt Teede Tehnokeskus
uuringu „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“, mille
avalikustatud lõpparuandes on välja toodud Pärnu maakonnas teadaolevate ehitusmaavarade
kogused maavara liikide kaupa ning hinnatud nende varustuskindluse tagatust. Nimetatud
aruande leheküljel 20 on märgitud, et Pärnumaal on liiva ja kruusa varud nii madala kui kõrge
savi- ja tolmusisalduse arvestuses kriitilised. Liiva ja kruusa varustuskindlus on kvaliteediti
erinev, madalama peenosise sisaldusega maavara on vähem. Seega on juurde vaja maavara, mis
eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad,
mille peenosise sisaldus ei ületa 8%.
Vangu II liivakarjääris on liiva keskmine peenosise sisaldus 1,6% (plokk 7 aT) ja 1,4%
(plokk 8 aT) ning filtratsioonimoodul jääb vahemikku 0,7 – 4,3 m/ööp (keskmiselt 2,4 m/ööp).
Vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määruse nr 55 „Tee projekteerimise
normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkti 3.2 alapunktile 10 loetakse
dreenitavateks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga saavutatava
maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,2 m ööpäevas.
Vastavalt 2017. a. aruandele „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade
varustuskindluse uuring“ on Rail Balticu raudtee muldkehas täitematerjalide nõutav
filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööp. Vangu II liivakarjääris leiduv maavara täidab esitatud
nõude (filtratsioonimoodul on 0,7 – 4,3 m/ööp). Eelneva kohaselt on Vangu II liivakarjääri
materjal sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu ehitustöödel.
Samuti on oluline märkida, et Vangu II liivakarjäär asub Rail Balticu trassile väga lähedal,
mööda edela-kirde suunalist Saki metsateed (nr 2130005) on otsene ligipääs Rail Balticu
trassikoridorini ~5 km. Mida lähemal on karjäär ehitusobjektile, mida materjaliga varustatakse,
seda väiksem on negatiivne keskkonnamõju, mis kaasneb transpordiga. Mida lühem on
materjali transpordikaugus, seda odavam tuleb ka materjali omahind – näiteks 30 km kauguselt
suurte koguste ehitusmaterjalide transport teeb omahinna ligi 50% kallimaks ning 50 km
veokauguse puhul 67% kallimaks. Täiendava veomahuga (tonnkilomeetritega) kaasneb kõrgem
liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning CO2 emissioonid, mida tuleks arvestada silmas
pidades Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“. Seega on
oluline ,et Rail Balticu varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need
karjäärid, sh Vangu II liivakarjäär, mis asuvad raudtee trassile kõige lähemal.
Lisaks Rail Balticu ehitusele kulub materjali ka teede ehituseks ja rekonstrueerimiseks. Rail
Balticu ehitusega samale ajale on planeeritud mitmed suuremahulised ehitustööd eelkõige
Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Pärnu maakonda jäävas osas: Kernu-Libatse-Are-Nurme
möödasõidualade ehitamine, Libatse ümbersõidu ehitus ja Are ümbersõidu ehitus. See tingib
nimetatud perioodiks Pärnu maakonnas tavapärasest oluliselt suurema nõudluse liiva järele.
Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus uuringus on märgitud, et ≤ 3% savi- ja tolmusisaldusega liiva
ja kruusa Pärnu maakonna varustuskindlus on uuringu tegemise hetkel vahemikus 3 - 4 aastat
ning eelkõige on just vajalik suurendada madala peenosise sisaldusega materjali
varustuskindlust. Arvestades Vangu II liivakarjääris leviva materjali kvaliteeti, on see sobilik
tõstmaks Pärnu maakonnas taristu ehituseks sobiliku madala peenosise sisaldusega maavara
varustuskindlust. Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on väljendanud seisukohta,
et Lõuna-Pärnumaal ei ole kindlasti Rail Balticu jaoks ehitusmaterjali varustuskindlus tagatud
ning lubade andmisest keeldumine ei ole antud piirkonnas põhjendatud.
Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel „Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö
nr 18/2187, EGF: 9129).
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Vangu II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Laiksaare külas Laiksaare
metsaonn kinnistul (katastritunnusega 71001:001:0147). Laiksaare metsaonn kinnistu kuulub
Eesti Vabariigile, selle valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus (RMK).
Lähimad asulad on Laiksaare ja Ristiküla külad, mis asuvad vastavalt ~5 km kaugusel edelas
ja ~6 km kaugusel kirdes. Pärnu linn jääb ~30 km kaugusele loodesse ning ~10 km kaugusele
kirdesse jääb Kilingi-Nõmme. Rail Balticu trassikoridor jääb mäeeraldisest linnulennult
~3,5 km kaugusele loodesse. Mööda edela-kirde suunalist Saki metsateed (nr 2130005) on
otsene ligipääs Rail Balticu trassikoridorini (~5 km) tagatud.
Vangu II liivakarjäärist lõunas asub Tõitoja-Häädemeeste riigitee nr 19330, mille
teekaitsevööndi laius on 30 m. Tõitoja-Häädemeeste riigitee nr 19330 äärmise sõiduraja
välimine serv asub mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunaservast ~270 m kaugusel.
Vangu II liivakarjääri mäeeraldis kattub suuresti maaparandussüsteemiga (registrikood
6115080020071002). Mäeeraldisest idas kulgeb üle 25 km2 valgalaga veekogu Ura jõgi
(keskkonnaregistri kood VEE1148100). Ura jõe veetase 22.09.2017. a. seisuga on abs kõrgusel
26,9 m. Karjääri alale jäävate ning ala ümbritsevate kraavide põhjad jäävad abs kõrguste
27,7 – 34,2 m vahemikku, tõusuga mäeeraldise lõunapoolsel alal. Kraavides ja kaevandites
mõõdetud veetase jääb abs kõrguste 28,2 – 33,6 m vahemikku, veealuse kasuliku kihi paksus
on suurem mäeeraldise põhjaosas.
Mäeeraldis on suuresti kaetud metsa ja noorendikuga. Mäeeraldise maapinna abs kõrgused
jäävad vahemikku 27,8 - 36,6 m. Vangu II liivakarjääri mäeeraldis ei kattu ühegi Natura 2000
võrgustiku alga. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad ~0,6 ha suurusel alal suur
nõõpsamblik (Megalaria grossa) leiukohaga.
Ehitised, kommunikatsioonid, rajatised ja muud kitsendusi põhjustavad objektid mäeeraldisel
puuduvad. Lähimad elamud paiknevad Vangu II liivakarjäärist kagus: ~450 m kaugusel
Vangotalu kinnistul (tunnus 78201:002:0031). Vangotalu kinnistul asub puurkaev sügavusega
40 m (keskkonnaregistrikood PRK0022655).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Vangu liivamaardla registrikaardi (nr 0750) järgi on uuritud maardlat 5 korral:
− „M-9. Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Vangu liivakarjääri mäeeralduse
seletuskiri” (Mardla, 1975; EGF 6781) ;
− Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. (R. Sinisalu, 1980,
EGF 3729);
− „M-9. Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Vangu liivakarjääri mäeeralduse
seletuskiri“ (Mardla, 1982; EGF 6781);
− Ristiküla uuringuruumi lõunaosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2017)
(A. Põldvere, R. Rohtla; 2017, EGF 8865);
− Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.01.2018) (K. Mikkelsaar, C. Kaasik, P. Koll; 2018, EGF 8928).
Vangu II liivakarjääri mäeeraldis jääb Balti jääpaisjärve tasandikule. Vangu II liivakarjääri
kasulik kiht on esindatud ülipeene- kuni peeneteralise liivaga.
Katendiks on geoloogilise uuringu käigus rajatud kaevandite andmeil kasvukiht koos, osade
kaevandite andmeil, orgaanikarikka liivaga. Katendi paksus on 0,05 - 1,00 m (keskmiselt
0,4 m, sh kasvukihti 0,3 m).
Mäeeraldise kasuliku kihi moodustab suhteliselt ühtlase paksusega valdavalt peeneteraline liiva
kiht. Liivakihi paksus on suurem mäeeraldise põhja- ja keskosas. Kasuliku kihi paksus on
teostatud geoloogilise uuringu andmeil 0,4 - 3,3 m (keskmiselt 1,7 m). Värvuselt on materjal
helehall või beež. Koostise poolest on liiv ühtlane.
Mäeeraldise piires esineb nii veepealne kui ka veealune varu. Veepealse ja veealuse varu piiriks
on keskmise veetaseme abs kõrgus 30,0 m.
Tabel 3.1 Vangu II liivakarjääris leviva loodusliku materjali kvaliteedinäitajad GOST 8735 ja
8269 standardite alusel
Kruusa Liiva fraktsioon Peenosise
Ploki
fraktsioon (0,05 - 5 mm), sisaldus Peensusmoodul
nr
(>5 mm), % % (<0,05), %
min 0,0 74,5 0,2 0,2
Plokk
max 23,0 99,4 5,5 1,8
7 aT
keskmine 6,1 92,3 1,6 1,1
min 1,3 74,5 0,4 1,1
Plokk
max 24,9 98,2 4,7 1,8
8 aT
keskmine 11,6 87,0 1,4 1,4
Maavara lamamiks on saviliiv, liivsavi, saviliiv- ning liivsavimoreen, mille värvus varieerub
punasest hallini. Lamam moodustab nõrga veepideme või vett vähejuhtiva kihi. Lamami abs
kõrgused on 27,8 – 35,7 m vahemikus.
Vangu II liivakarjääris lasub maavara nii põhjaveetasemest kõrgemal kui ka madalamal.
Kaevandites ja kraavides mõõdetud andmete põhjal on põhjaveetase keskmiselt abs kõrgusel
30,0 m. Kasuliku kihi paksus pealpool põhjaveetaset on keskmiselt 1,3 m ning allapoole
põhjaveetaset jääva kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1,0 m.
Vangu II liivakarjääri lamam langeb küllaltki ühtlaselt põhja suunas ning ka põhjavee valdav
liikumise suund on lõunast põhja-ida poole Ura jõe suunas, mis dreenib piirkonna põhjavett.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,07 ha, sh mäeeraldis
pindalaga 23,32 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Vangu liivamaardla maavara
varuplokke 7 aT ja 8 aT.
Kogu taotletav maavara ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise piirile tuleb jätta külgneva
maapinna stabiilsuse tagamiseks nõlvatervikud. Vangu II liivakarjääris leiduva materjali
looduslik varisemisnurk veepealses osas on 26o (1 : 2). Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on
tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Taotletav ja kaevandatav maavaravaru
kogus on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava maavara varu kogus (seisuga 30.06.2024. a.)
Taotletav
Taotletav
Ploki Kadu, kaevandatav
Ploki nr Varu liik varu kogus,
pindala, ha tuh m3 varu kogus,
tuh m3
tuh m3
7 aT täiteliiv 23,32 306 10 296
8 aT ehitusliiv 17,92 190 7 183
Vangu II liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise
mahuga 40 tuh m3. Keskmise aastase kaevandamise mahuga 40 tuh m3 ammendatakse Vangu II
liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada.
Tabel 4.2 Varu jaotumine osaliselt hõlmatavates plokkides
Ploki pindala väljaspool Varu kogus väljaspool
Ploki nr Varu liik
mäeeraldist, ha mäeeraldist, tuh m3
7 aT täiteliiv 17,01 226
8 aT ehitusliiv 3,74 27
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäeeraldise puhul on tegemist valdavas osas metsamaaga. Kasulikku kihti katva katendi maht
on 93 tuh m3, millest kasvukiht on 70 tuh m3.
Enne kaevandamisega alustamist tuleb alalt esmalt raadata mets ja võsa ning juurida kännud.
Seejärel tuleb eemaldada katend. Katenditööd tehakse buldooseriga ja vajadusel täiendavalt
ekskavaatoriga. Katend ladustatakse mäeeraldisele või selle teenindusmaale, vastavalt
võimalustele ja tööde tegemise piirkonnale. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused
ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise
projektis.
Vastavalt mäeeraldise lamami ja põhjavee languse suunale planeeritakse karjääris kaevandada
kahe astanguga (veepealne ja veealune varu) alustades kaevandamisega mäeeraldise
loodenurgast ning liikudes suunaga lõuna ja ida poole. Vangu II liivakarjääris kaevandatakse
maavara ekskavaatori või rataslaaduriga ning see laaditakse otse kallurile või ladustakse
mäeeraldise teenindusmaale. Veealune materjal tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse
nõrguma. Vastavalt maavara terastikulisele koostisele vajadusel kaevandatud materjal
sõelutakse või purustatakse.
Taotletavas Vangu II liivakarjääris on planeeritud kasuliku kihi väljamine veetaset alandamata
ning vett eesvoolu juhtimata. Kaevandamisel Vangu II liivakarjääris on tööeest vee
ärajuhtimise üheks võimaluseks mäeeraldise piires veetaseme alandamine ilma vett
ärajuhtimata pumbates seda ühest mäeeraldise osast teise. Seega puudub vajadus vee
erikasutuse keskkonnaloa taotluse esitamiseks.
Enne kaevandamise alustamist koostatakse kaevandamise projekt, mille järgi on võimalik
Vangu II liivakarjääris ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning mäeeraldisel määratakse
kaevandamist korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Kaevandamise alustamisega muudetakse looduslikku maapinna reljeefi, tekitatakse lokaalset
müra ja tolmu ning suureneb pinnavee avatus reostusohule.
Vangu II liivakarjäär kattub riigi rohevõrgustiku väikese tähtsusega tugialaga. Saarde valla
üldplaneeringus on märgitud, et maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus
maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana.
Enne kaevandamisega alustamist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala,
et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada
ja taastada rohelise võrgustiku osana. Et kaevandamine Vangu II liivakarjääris ei takistataks
rohevõrgustiku toimimist, korrastatakse kaevandatud ala etappidena ja tehnoloogiliselt
esimesel võimalusel.
Peamisteks mõjuteguriteks liivakarjääris kaevandamisel on tolm ja müra. Peamiselt satub tolm
õhku kallurite liikumisel transporditeedel. Kaevandatud materjali planeeritakse kasutada Rail
Balticu raudteetrassi ehitamiseks vajaliku materjali varustamiseks ning selle tarbeks hakkab
materjali väljavedu toimuma Saki metsateed mööda. Saki metsatee Vangu II liivakarjääri ja
Rail Baltic trassi koridori vahelise osa äärde elamuid, mida võiks häirida materjali
transportimisel tekkiv tolm või müra, ei jää.
Karjääri sissesõiduks Tõitoja-Häädemeeste maanteelt planeeritakse kasutada mäeeraldiselt
läänes asuvat teed. Vältimaks kuivadel perioodidel tolmu levikut ümberkaudsete elamuteni,
tuleb takistada tolmu levikut. Võimalikud tolmu leviku takistamise meetmed on teede
niisutamine või katmine kaltsiumkloriidi lahusega. Samuti tuleb Vangu II liivakarjääris
kaevandamise ajal sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle
+5 ℃, kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid teid pidevalt, et oleks välitatud
ülenormatiivse tolmu levik mäeeraldise piiridest väljapoole.
Vähesel määral satub tolm õhku kaevandamistöödel ja kaevise laadimisel kalluritele. Tolmu
eraldumise intensiivsus neil protsessidel sõltub kaevise niiskusest ja peenfraktsiooni
sisaldusest. Tolmu eraldumine on suurem kuiva ilmaga, vihmase või niiske ilmaga see
praktiliselt puudub. Kuivõrd kaevandatav materjal sisaldab alati teataval määral looduslikku
niiskust, siis kaevise laadimisel eralduv tolm on tühine.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministripoolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Taotletavale Vangu II liivakarjäärile lähim müratundlik ala on Vangotalu kinnistu (tunnus
78201:002:0031).
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator või kopplaadur, buldooser,
kallurautod). Sageli karjäärides kasutatavat ning teistest masinatest suuremat müra tekitavat
purustus- ja sorteerimissõlme ei ole liivakarjääris reeglina tarvis kasutada. Vangu II
liivakarjääris laaditakse liiv otse kalluritele või ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal.
Tabel 6.1 Kasutatavad masinad ning nende tekitatavad helivõimsustasemed
Müraallikas Protsess Helivõimsustase LwA, dB
Ekskavaator Kasuliku kihi kaevandamine 100 – 110
Kasuliku kihi kaevandamine, 100 – 110
Frontaallaadur
laadimistööd
Katendi eemaldamine, 100 – 110
Buldooser
planeerimistööd
Tabeli 6.1 järgi ulatub kõikide masinate helivõimsustase LwA kuni 110 dB-ni. Helivõimsustase
on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on
helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest
kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:
LpA = LwA – 20 log r – 8dB
Kui karjääris töötab korraga mitu masinat, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad
seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1.
Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral
Vangotalu kinnistul asuvad elamud jäävad karjäärist ~450 m kaugusele. Kui kaevandmisega
alustakse mäeeraldise loodeosast, siis jäävad elamud ~950 m kaugusele. Samuti katab
mäeeraldist suures osas mets, mis on otstarbekas säilitada võimalikult suures ulatuses müra
summutamise eesmärgil ja metsa raadamine teostada vastavalt mäetööde liikumisele.
Elamutele lähimas karjääri osas töötamisel on arvutuslik maksimaalne müratase kahe
müraallika koostöötamisel 49 dB. Seejuures tuleb arvestada ka Vangotalu kinnistu ja karjääri
vahele jääva metsa poolt tekitava takistusega müra levikul ning samuti summutab
kaevandamisel tekkivat müra ka karjääri süvend.
Juhul, kui Vangu II liivakarjääris peaks osutuma vajalikuks kasutada materjali töötlemiseks
sorteerimis- või purustussõlme, tuleb see paigutada karjääri mäeeraldise loodenurka, et see
paikneks elamutest võimalikult kaugel.
Arvestades keskkonnaministri määruses nr 71 määratud müra sihtväärtusi, ei planeerita
kaevandamist Vangu II liivakarjääris öisel ajal, kuna siis ei ole võimalik tagada lähimate
elamute juures mürataset alla 45 dB.
Kaevandamise ajal võib pinnakattesetete veetase karjääri alal alaneda väljatava maavara arvelt.
Arvestades veealuse varu paksust, siis ei ole maavara väljamisega kaasneva veetaseme
alanemisega ette näha eristumist veetaseme sesoonsest kõikumisest.
Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on Vangu II liivakarjääris seotud eelkõige kaevandamiseks
kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab
töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb ka nende lekkeid. Kasutades
tehniliselt korras seadmeid ja masinaid ning neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus
väike ja lekked kiiresti tuvastatavad.
Kaevandamisel Vangu II liivakarjääris kasutatakse vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ja
masinate määrimine ja tankimine tehakse avatud veekihist vähemalt 10 m kaugusel ja
pinnaseveetasemest 0,7 m võrra kõrgemal. Masinate tankimisel hoitakse kõrget töökultuuri
ning kasutatakse selleks ette nähtud spetsiaalseid töövahendeid. Võimaliku tekkinud reostuse
likvideerimiseks peab olema töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Õnnetuse toimumise kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat
litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Vangu II liivakarjääris kaevandamisega kaasneva täpse keskkonnamõju ulatus ja suurus
selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus ning samuti määratakse vajadusel
võimalikud leevendusmeetmed, et viia kaevandamisega kaasnev võimalik negatiivne
keskkonnamõju minimaalseks.
Taotletavas Vangu II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik
materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal aunades ning kasutatakse hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks.
Korrastamistöödeks mittevajalik materjal võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel.
Kaevandaja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,
on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Pärast varu ammendamist võib eeldada, et sademetest tulenev vesi voolab ära põhja suunas
madalamatesse piirkondadesse mööda lamami kihte, jättes kaevandatud ala kuivaks.
Vangu II liivakarjäär asub rohevõrgustiku alal ning Saarde valla üldplaneeringu kohaselt tuleb
rohevõrgustikuga kattuval alal kaevandamise lõppedes kaevandatud ala korrastada ja taastada
rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandamist on karjääri alal valdavalt metsamaa, seega tuleb
Vangu II liivakarjäär korrastada metsamaaks.
Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja
aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ ei tohi korrastatud metsamaal ja
rohumaal põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m maapinnast. Kaevandamisega paralleelselt
tuleb kujundada karjäärinõlv nõlvuseni 1 : 2. Kaevandatud maa korrastamisel saab efektiivselt
ära kasutada kogu mäeeraldiselt eemaldatava katendi, millega saab maapinda tõsta keskmiselt
0,4 m võrra. Korrastamisel mittekasutatav katend tuleb realiseerida või võõrandada vastavalt
kehtivale seadusele.
Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus
määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa
loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a.
määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning
selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm“ kehtestatule.
Eeldatav Vangu II liivakarjääri korrastamistööde maksumus jääb tasemele 2 500 eur/ha ehk
summaarselt ~160 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Eesti Killustik
Juhatuse liige
Taotluse koostas 08.08.2024. a
Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla
Vangu II uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne
(varu seisuga 01.01.2018)
Töö nr 18/2187
Tallinn 2018
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 2
Kinnitan:
Helis Vahtra ..........................
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu tegid:
Kadri Mikkelsaar ..........................
Geoloogiainsener
Mäeinsener, tase 6, maardlate uurimine
(kutsetunnistus nr 107837)
Catleen Kaasik ..........................
Assistent
Peeter Koll ..........................
Markšeider
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 3
ANNOTATSIOON
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.01.2018).
Aruanne ühes köites, 25 lk teksti, 13 tekstilisa, 3 graafilist lisa. OÜ Inseneribüroo
STEIGER. Aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2018.
Vangu II uuringuruum (teenindusala pindala 54,83 ha) asub Pärnu maakonnas Saarde
valla territooriumil, Laiksaare külas ja asub kinnistul Laiksaare metskond 17 (katastri-
tunnus 71001:001:0147).
Käesoleva uuringu eesmärk on leida sobiv materjal Rail Balticu raudtee infrastruktuuri
ehitamiseks. Geoloogiline uuring on tehtud vastavalt geoloogilise uuringu loale (nr
L.MU/327803) ja kuni 31.12.2016. a kehtinud määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö ja
maavara geoloogilise uuringu tegemise kord“ nõuetele. Lisaks on võrreldud uuringu
andmeid Rail Balticu raudtee ehituseks sobiva materjali kvaliteedi nõuetega.
Varasemale geoloogilisele informatsioonile toetudes levib Vangu II uuringuruumis
peenliiv. Käesolevas töös kaevati liiva leviku täpsustamiseks uuringuruumi 36 kaevan-
dit, kaevanditest võeti proovid materjali kvaliteedi väljaselgitamiseks. Uuringu andme-
tel moodustab kasuliku kihi uuringuruumis madala savi- ja tolmusisaldusega ülipeenete-
raline kuni peeneteraline liiv. Kasuliku kihi paksus kaevandite andmeil on 0,4 - 3,3 m,
keskmine kasuliku kihi paksus uuringuruumis on 1,7 m
Protsentuaalselt proovi pikkuste järgi jaguneb maavara ehitusliivaks (44%) ja täitelii-
vaks (56%). Vastavalt laboratoorsete analüüside tulemustele on uuringuruumis kruusa
fraktsiooni (>5 mm) sisaldus keskmiselt 7,4%, liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus
keskmiselt 92,6% ning savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) sisaldus 1,5%. Liiva filtrat-
sioonimoodul on 2,4 m/ööp. Materjali kvaliteet on uuringu andmetel sobilik Rail Balti-
cu raudteetrassi ehituseks.
Vastavalt geoloogilisele situatsioonile ja laboratoorsete analüüside tulemustele moodus-
tati Vangu II uuringuruumis ja osaliselt sellest väljaspool neli plokki: veepealne aktiivne
tarbevaru plokk nr 7, veealune aktiivne tarbevaru plokk nr 8, veepealne aktiivne reserv-
varu plokk nr 1 ja veealune aktiivne reservvaru plokk nr 2.
Antud töö tulemusena soovitatakse Vangu liivamaardla bilansiline ehitusliiva aktiivne
reservvaru 71 tuh m3 (plokk 1) ja ehitusliiva prognoosvaru 308 tuh m3 (plokk 2)
01.01.2018. a seisuga registrist kustutada ning võtta arvele täpsustatud varu järgnevas
maavara kategoorias, koguses ja pindalal:
plokk 7 (pindala 40,33 ha) veepealne täiteliiva aktiivne tarbevaru 532 tuh m3;
plokk 8 (pindala 21,66 ha) veealune ehitusliiva aktiivne tarbevaru 217 tuh m3;
plokk 1 (pindala 11,88 ha) veepealne täiteliiva aktiivne reservvaru 249 tuh m3 ja
plokk 2 (pindala 4,08 ha) veealune täiteliiva aktiivne reservvaru 6 tuh m3.
Eelnimetatud varu kogused ja pindalad esitatakse kinnitamiseks ja arvele võtmiseks
keskkonnaregistri maardlate nimistusse Vangu liivamaardla (maardla registrikaart 0750)
koosseisus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 4
Võtmesõnad: Pärnu maakond, Saarde vald, Laiksaare küla, Vangu liivamaardla, Vangu
II uuringuruum, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, aktiivne reservvaru, veealune
varu, veepealne varu, geoloogiline uuring.
Koostas: Kadri Mikkelsaar
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 5
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ..................................................................................... 7
2. UURINGURUUMI ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS ............... 8
3. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ........ 11
3.1 Kaevandite rajamine ............................................................................................. 11
3.2 Proovide võtmine .................................................................................................. 12
3.3 Laboratoorsed uuringud ........................................................................................ 12
3.4 Topograafilised tööd ............................................................................................. 12
3.5 Kameraaltööd ........................................................................................................ 12
3.6 Uuringu keskkonnamõju ....................................................................................... 13
4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED
TINGIMUSED....................................................................................... 14
4.1 Geoloogiline ehitus ............................................................................................... 14
4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................ 16
5. MAAVARA KVALITEET ................................................................... 18
5.1 Materjali kirjeldus välitöödel ................................................................................ 18
5.2 Materjali kvaliteet laboratoorsete analüüside põhjal uuringuruumis .................... 18
5.3 Maavara kvaliteet laboratoorsete analüüside põhjal plokkide lõikes ................... 19
5.4 Materjali sobivus Rail Balticu raudteetrassi ehituseks ......................................... 19
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................... 21
7. VARU ARVUTUS ................................................................................. 22
8. KOKKUVÕTE ...................................................................................... 24
9. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................... 25
TEKSTILISAD
1. Geoloogilise uuringu luba (loa nr L.MU/327803) .................................................. 26
2. Kaevandite kataloog ................................................................................................ 28
3. Kaevandite geoloogilised kirjeldused (Mikkelsaar, 2018). ..................................... 30
4. Loodusliku materjali granulomeetrilise koostise tabel ............................................ 42
5. Väljasõelutud liiva keskmiste sisalduste ja keskmiste näitajate tabel ..................... 47
6. Labori protokoll ....................................................................................................... 50
7. Varuplokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad ............................................. 63
8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri ................................................................. 64
9. Kaevandite likvideerimise akt ja heakskiitmine ...................................................... 65
10. Varu arvutuse tulemused ......................................................................................... 70
11. Riigivara valitseja kooskõlastus (loale L.MU/326194) ........................................... 74
12. Maaparandussüsteemi kooskõlastus ........................................................................ 75
13. Riigimetsa Majandamise Keskuse kooskõlastus ..................................................... 76
14. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ......................................................................... 78
Varu kinnitamise käskkiri
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 6
GRAAFILISED LISAD
1. Topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000
2. Geoloogilised läbilõiked I - I’…IV - IV’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 50
3. Geoloogilised läbilõiked V - V’…VI - VI’. Mõõtkava hor 1 : 2000, vert 1 : 50
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 7
1. SISSEJUHATUS
Osaühing Eesti Killustik tellis OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER liiva ja kruusa geoloogili-
se uuringu Vangu II uuringuruumis (pindala 54,83 ha). Geoloogilise uuringu luba
L.MU/327803 kehtib kuni 16.05.2019. a (Lisa 1). Geoloogilise uuringu eesmärk on
uuringuruumi pinnakatte ehitusmaavarade leviku, paksuse, koguse täpsustamine ning
anda hinnang seal leiduva maavara kvaliteedile lähtuvalt kavandatava Rail Balticu raud-
tee infrastruktuuri ehitamiseks seatud nõuetest.
Kasuliku kihi paksuse, koguse ja kvaliteedi hindamiseks kaevati 2017. ja 2018. a uurin-
guruumis kokku 36 šurfi vahekaugusega 10 - 200 m. Igas šurfis kirjeldati kaevandi ma-
terjal, mõõdeti sügavused ja veetasemed (kui vett ilmus). Kaevanditest võeti 37 proovi
terastikulise koostise määramiseks, lisaks määrati üheksal katsel filtratsioonimoodul.
Proovid analüüsiti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud laboratooriumis. Alal
tehti topograafiline mõõdistus, mille alusel koostati plaan mõõtkavas 1 : 2000 ja mille
aluseks on 22., 25.09.2017. a, 16., 19.02.2018. a ja 20., 21.03.2018. a tehtud välitööd.
Välitööde ja laboratoorsete analüüside tulemuste põhjal koostati käesolev aruanne.
Geoloogilise teenindamise viisid läbi geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar, keskkonnas-
petsialist Priit Kallaste ja markšeider Ranno Talvik. Instrumentaalmõõdistuse tegid
markšeider Allan Koger, markšeider Peeter Koll, assistent Mihkel Aasrand ja Ranno
Talvik. Hilisemad kameraaltööd viisid läbi Kadri Mikkelsaar, assistent Catleen Kaasik
ja joonestaja Kaja Paat.
Alates 01.01.2017. a hakkas kehtima uus „Maapõueseadus“. Kuna antud seaduse mää-
rus, mis käsitleb geoloogilise uuringu korda ja nõudeid, ei ole seisuga 31.05.2018. a
veel ilmunud, siis kasutatakse käesolevas töös kuni 31.12.2016. a kehtinud keskkonna-
ministri 26.05.2005. a nr 44 määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geoloogi-
lise uuringu tegemise kord“ nõudeid.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 8
2. UURINGURUUMI ÜLDISELOOMUSTUS JA UURITUS
Uuringuruum asub Pärnu maakonnas, Saarde valla territooriumil, Laiksaare külas, kin-
nistul Laiksaare metskond 17 (katastritunnus 71001:001:0147; 85% maatulundusmaa,
15% kaitsealune maa). Kinnistu valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asu-
tuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Uuringuruumi teenindusala kogupindala on
54,83 ha (Joonis 2.1).
Lähimad asulad on Laiksaare ja Ristiküla külad, mis asuvad ~5 km kaugusel edelas ja
~6 km kaugusel kirdes. Pärnu linn jääb ~30 km kaugusele loodesse ning ~10 km kaugu-
sele kirdesse jääb Kilingi-Nõmme. Rail Balticu trassikoridor jääb uuringuruumist linnu-
lennult ~3,5 km kaugusele loodesse. Mööda edela-kirde suunalist Saki metsateed (nr
2130005) on otsene ligipääs Rail Balticu trassikoridorini (~5 km) tagatud.
Uuringuruum kattub suuresti maaparandussüsteemiga (registrikood
2
6115080020071002) (Lisa 12). Uuringuruumist idas kulgeb üle 25 km valgalaga vee-
kogu Ura jõgi (keskkonnaregistri kood VEE1148100). Riigitee Tõitoja-Häädemeeste nr
19330 äärmise sõiduraja välimine serv jääb uuringuruumi lõunaservast ~49 m kauguse-
le. Uuringuruumi läbib ~800 meetri ulatuses Saki metsatee, mis jääb Riigimetsa Majan-
damise Keskuse valitsemisalasse. RMK on olukorraga tutvunud ning on nõus, et uurin-
guruumi moodustatavad plokid võivad teega kattuda, kui tulevikus kaevandaja teeb uue
teelõigu teenindusmaa piirile (Lisa 13).
Foto 2.1. Uuringuruumi teenindusala keskosa
N 58º 7´ 49´´; E 24º 45´ 9´´; foto: Kadri Mikkelsaar; 16.02.2018
Uuringuruumi teenindusala on suuresti kaetud metsa (Foto 2.1) ja noorendikuga. Uurin-
guruumi servades, tee äärtes on ala osaliselt kraavitatud. Uuringuruumi maapinna abs
kõrgused jäävad vahemikku 27 - 38 m. Vangu II uuringuruum ei kattu ühegi Natura
2000 võrgustiku ala ega ka looduskaitsealaga. Lähim looduskaitseline objekt on ~80 m
uuringuruumist kaugusel kirdes: II kaitsekategooria kaitsealuse loomaliigi valgeselg-
kirjurähn (Dendrocopos leucotos) elupaik (registrikood KLO9115024).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 9
Joonis 2.1. Vangu II uuringuruum (aluskaardina on kasutatud Maa-ameti WMS raken-
dust)
Vangu II uuringuruumi keskele jääb endine Vangu uuringuruum (luba nr
L.MU/326194), mis kehtis 13.04.2015 - 12.04.2017. a. Loa omanik Krüüdneri Karjäär
OÜ ei soovinud uuringut lõpuni viia. Riigivara valitseja kooskõlastus uuringuks ja varu
kinnitamiseks on toodud lisas 11. Vangu II uuringuruumi kirdenurk kattub endise Pärnu
TREV-i Vangu liivakarjääri mäeeraldisega. Vangu II uuringuruum kattub täielikult üld-
geoloogilise kaardistamise uuringu alaga (tunnus U903). Osaliselt kattub uuringuruum
Vangu liivamaardla (registrikaart nr 0750) ehitusliiva aktiivse reservvaru plokiga nr 1 ja
ehitusliiva prognoosvaru plokiga nr 2.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 10
Vangu liivamaardla registrikaardi järgi on uuritud maardlat neljal korral:
„M-9. Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Vangu liivakarjääri mäeeralduse
seletuskiri” (Mardla, 1975; EGF 6781);
„Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne” (Sinisalu,
1980; EGF 3729);
„M-9. Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Vangu liivakarjääri mäeeralduse
seletuskiri“ (Mardla, 1982; EGF 6781);
“Ristiküla uuringuruumi lõunaosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga
01.12.2017)” (Põldvere ja Rohtla, 2017; EGF 8865).
1980. a geoloogliste uurimistöödega puuriti Vangu II uuringruumi piirkonda 10 puurau-
ku, millest kuus (6) puurauku jäävad Vangu II uuringuruumi piiresse. Puuraukudest
võeti kokku 9 proovi. Kasuliku kihi materjaliks saadi vähese kruusa sisaldusega (0,1 -
11,6%) väga peeneteraline liiv, paksusega 1,6 - 4,1 m (keskmiselt 2,8 m). Kasuliku kihi
lasumiks oli kasvukiht, paksusega keskmiselt 0,3 m ja lamamiks kirjeldati moreen.
Puuraukude andmete põhjal arvutati C2 kategoorias 4,74 ha-l liiva varuks 133,7 tuh m3
sh veetasemest allpool 60,7 tuh m3 (Sinisalu, 1980).
2017. a uuringu eesmärk oli Ristiküla uuringuruumis, mis jääb Vangu II uuringuruumist
kirdesse ~350 m kaugusele (teisele poole Ura jõge), välja selgitada seal lasuva maavara
kvaliteet, maavaravaru ja mäenduslikud tingimused maavara väljamiseks. Uuringu-
ruumi teenindusala lõunaosasse puuriti 26 kuni 5 m sügavust puurauku, võeti 23 proovi
liiva lõimise ja savi- ning tolmuosakeste sisalduse määramiseks. Uuringu tulemusena
piiritleti 17,75 ha suurusel alal ehitusliiva nõuetele vastav liivalasund, mille materjal
vastab ehitusliivale esitatavatele nõuetele ja 5,73 ha suurusel alal liivalasund, mis kvali-
fitseerub täiteliivaks (Põldvere ja Rohtla, 2017).
2017. a uuringu tulemustel oli uuritud maavara näitajad järgnevad: ehitusliiva kruusaf-
raktsiooni sisaldus 0,5 - 10,1% (keskmiselt 3,6%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus 1,7 -
6,1%, (keskmiselt 3,4%), väljasõelutud liiva peensusmoodul 1,2 - 2,1 (keskmiselt 1,6 −
peeneteraline liiv). Täiteliivas on kruusafraktsiooni sisaldus 0,3 - 2,2% (keskmiselt
1,1%), savi- ja tolmuosakeste sisaldus 2,3 - 3,6%, (keskmiselt 2,9%), väljasõelutud liiva
peensusmoodul 0,9 - 1,4 (keskmiselt 1,2 – väga peeneteraline liiv). Valdav osa ehitus-
ja täiteliivast jääb põhjaveetasemest madalamale (Põldvere ja Rohtla, 2017).
Ristiküla uuringuruumi liivavaru lisati Vangu liivamaardla koosseisu ehitusliiva aktiiv-
se tarbevaruna (3. plokk – 43 tuh m3; 4. plokk põhjaveetasemest madalamal asuva varu-
na – 535 tuh m3) ja täiteliiva aktiivse tarbevaruna (5. plokk – 40 tuh m3; 6. plokk põhja-
veetasemest madalamal asuva varuna – 150 tuh m3). Kattekihi (mulla) maht oli va-
ruplokkide piires 88 tuh m3 (Põldvere ja Rohtla, 2017).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 11
3. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU
Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu välitööd tehti 22. ja 25. september 2017. a,
16. ja 19. veebruar 2018. a ning 20. ja 21. märts 2018. a. Käesolevas töös on kasutatud
lisaks 2017. ja 2018. a välitöö andmetele ka 1980. a (Sinisalu jt, 1980) puuraukude infot
ning 2015. a Vangu uuringuruumi (lõpetamata geoloogiline uuring) kaevandite and-
meid.
3.1 Kaevandite rajamine
Geoloogilise uuringu loa L.MU/327803 (Lisa 1) alusel on lubatud Vangu II uuringu-
ruumi piires kaevata kuni 45 kaevandit ja puurida kuni 45 puurauku sügavusega kuni
6 m. Geoloogilistel välitöödel tehti kokku 36 kaevandit, puurauke uuringuruumi ei puu-
ritud, sest ekskavaatoriga oli võimalik ammutada kuni kasuliku kihi lamamini.
Maavara kvaliteedi ja kasuliku kihi leviku hindamiseks kaevati välitöödel hüdraulilise
vastukopp-ekskavaatoriga, 2017. a Volvo EC210B ja 2018. a Komatsu PC160LC. Šur-
fide sügavused ulatusid 1,0 - 3,5 meetrini (keskmiselt 2,0 m). Šurfid rajati vahekaugu-
sega 10 - 200 m. Kaevamise üldmetraaž oli 73,5 m.
Varu kogus ja kvaliteet saadi šurfidest võetud proovide analüüside tulemuste ja kirjel-
duste järgi. Varu plokkide kontuurimiseks kasutakse ka 1980. a uuringu puuraukude
asukohtade andmeid. Maavara kvaliteedi hindamiseks neid ei kasutatud. 2017. a uurin-
gu kaevandite andmeid kasutati paksuste võrdluseks.
Foto 3.1 Peenliiva kuhila (K-17)
N 58º 8´ 5´´; E 24º 45´ 6´´; foto: Kadri Mikkelsaar; 25.09.2017
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 12
3.2 Proovide võtmine
Kokku võeti 34 šurfist 37 proovi materjali terastikulise koostise määramiseks ja üheksa
(9) proovi liiva filtratsioonimooduli määramiseks.
Ekskavaator tõstis šurfi materjali vastavalt materjali muutlikkusele erinevatesse kuhila-
tesse (Foto 3.1). Kuhilast võeti proovid terastikulise koostise analüüsiks ja filtratsioo-
nimooduli katsetamiseks massiga 2 - 25 kg. Terastikulise koostise määramiseks võeti
proovid kaevanditest vahedeta, kogu kasuliku kihi ulatuses. Proovide pikkus ulatus
0,2 m-st kuni 3,1 m-ni. Lamamist võeti üks proov, millest tehti lõimise analüüs.
3.3 Laboratoorsed uuringud
Laboratoorsetest määrangutest tehti looduslikule materjalile granulomeetriline koostise
ja liivale filtratsioonimooduli analüüsid. Katsed tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER labo-
ratooriumis (EAK L202).
Materjali terastikulise koostise määramiseks ja sõelanalüüsiks kasutati GOST 8735 ja
8269 vastavaid sõelu ava läbimõõtutega 70; 40; 20; 10; 5; 2,5; 1,25; 0,63; 0,315; 0,16;
0,05 mm. Lisaks määrati üheksast proovist filtratsioonikoefitsient optimaalse veesisal-
duse ja maksimaalse tiheduse juures (EVS 901-20), mis sisaldas ka PROCTOR katset
(EVS-EN 13286-2) (Lisa 6).
3.4 Topograafilised tööd
Topograafiline mõõdistamise Vangu II uuringuruumis tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER
mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsionee-
rimisega. Lähtekoordinaadid on määratud L-EST 97 tasapinnaliste ristkoordinaatide
süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Lisaks on kasutatud väljaspool uuringuruumi
LIDAR andmeid maapinna mudeli moodustamiseks. Täpsem info topograafilise mõõ-
distuse kohta on toodud topograafilise mõõdistamise seletuskirjas (Lisa 8).
3.5 Kameraaltööd
Kameraaltööde käigus töödeldi läbi kogu olemasolev informatsioon sh laborianalüüside
tulemused ja geoloogilised kirjeldused. Maavara hindamisel lähtuti keskkonnaministri
26.05.2005. a kinnitatud määrusest nr 44 „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maavara geo-
loogilise uuringu tegemise kord”, mille alusel liiva käsitletakse ehitusliivana, kui mater-
jali peensusmoodul ≥1,3, savi- ja tolmuosakesi ei ole üle 10% ja osakeste sisaldus läbi-
mõõduga üle 5 mm (kruus) on alla 35%.
Kruusa käsitletakse ehituskruusana, kui materjali savi- ja tolmuosakesi ei ole üle 20% ja
osakeste sisaldus läbimõõduga üle 5 mm on üle 35%. Kruusa hulka arvestatakse ka vee-
rised ja munakad. Ehitusliiva ja -kruusa nõuetele mittevastavat materjali vaadeldakse
kui täitekruusa ja -liiva.
Kasuliku kihi materjali kvaliteedi näitajate keskmised sisaldused varu plokis arvutati
kaalutud keskmise meetodil. Varu on vertikaalses läbilõikes kontuuritud kaevandite
läbitud kasuliku kihi paksusega. Varu on arvutatud neljas plokis: veepealne aktiivne
tarbevaru plokk nr 7, veealune aktiivne tarbevaru plokk nr 8, veepealne aktiivne reserv-
varu plokk nr 1 ja veealune aktiivne reservvaru plokk nr 2.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 13
Plaan, läbilõiked, joonised ning mahtude ja pindalade arvutused on tehtud arvutiprog-
rammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). Pinnamudelid ja mahu-
määrangud on tehtud triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga.
3.6 Uuringu keskkonnamõju
Topograafiline mõõdistamine, kaevandite rajamine ja nende likvideerimine, proovide
võtmine ning liiklemine ekskavaatori ja autoga ehk geoloogilise uuringu välitööd ei
muutnud uuringuruumi looduskeskkonda oluliselt. Välitöödel järgiti rangelt kõiki kesk-
konnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Tööde teostamiseks kasutatud masinad olid teh-
niliselt korras. Uuringul keskkonnaohtlikke materjale ega aineid ei kasutatud ning põh-
javett ei reostatud.
Foto 3.2 Likvideeritud kaevand K-38
N 58º 8´ 7´´; E 24º 45´ 29´´; foto: Kadri Mikkelsaar; 19.02.2018
Kaevandamisjäätmeid ei tekkinud. Materjali eraldati ainult niipalju, et saaks teha vajali-
kud laboratoorsed analüüsid maavara kvaliteedi määramiseks. Kaevandid likvideeriti
koheselt pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist. Kaevandite lik-
videerimiseks kasutati samast kohast väljatõstetud materjali, mis tihendati ekskavaatori-
ga. Likvideeritud šurfide maapind tasandati (Foto 3.2) ja viidi võimalikult lähedasse
uuringueelsesse seisukorda. Kaevandite likvideerimise kohta koostati akt, mis kiideti
Keskkonnaameti 08. juuni 2018. a korraldusega nr 1-3/18/1596 heaks (Lisa 9).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 14
4. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TIN-
GIMUSED
4.1 Geoloogiline ehitus
Vangu II uuringuruum jääb Balti jääpaisjärve tasandikule (Sinisalu, 1980). Vangu II
uuringuruumi kasulik kiht on esindatud ülipeene- kuni peeneteralise liivaga.
Joonis 4.1. Uuringuruumi kasuliku kihi paksuse joonis
Katendiks on kaevandite andmeil kasvukiht koos, osade kaevandite andmeil, orgaanika-
rikka liivaga. Katendi paksus on 0,05 - 1,00 m (keskmiselt 0,4 m, sh kasvukihti 0,3 m).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 15
Kasuliku kihi paksus varu arvutuse plokkides on kaevandite andmeil 0,4 - 3,3 m (kesk-
miselt 1,7 m). Kasuliku kihi paksus on suurem uuringuruumi keskosas. Teenindusala
kirde- ja edelaosas on kasuliku kihi paksus väiksem, mistõttu on see osa moodustatud
varuplokkidest välja jäetud (Joonis 4.1). Plokkide moodustamisel lähtuti kasuliku kihi
paksusest. Alad, kus kasuliku kihi paksus on mudeldamise järgi väiksem kui 1 m, on
ploki koosseisust välja jäetud. Samuti on välja jäetud alad, kus kasulikku paksust on
küll rohkem kui 1 m, kuid seda väikesel pindalal, nii et ploki moodustamine pole kae-
vandamise seisukohalt kuigi mõttekas. Maavara lamamiks on saviliiv, liivsavi, saviliiv-
ning liivsavimoreen, mille värvus varieerub punasest hallini. Lamam moodustab nõrga
veepideme või vett vähejuhtiva kihi. Lamami abs kõrgused on 27,8 - 35,7 m.
Joonis 4.2. Veepealse kasuliku kihi paksuse joonis
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 16
Vangu II uuringuruumis lasub maavara nii põhjaveetasemest kõrgemal kui ka madala-
mal. Kaevandites ja kraavides mõõdetud andmete põhjal on põhjaveetase keskmiselt abs
kõrgusel 30,0 m. Kasuliku kihi paksus põhjaveetasemest kõrgemal on keskmiselt 1,5 m.
Veepealse maavara levimist näeb joonisel 4.2.
4.2 Hüdrogeoloogilised tingimused
Hüdrogeoloogilistest töödest tehti geoloogilise uuringu käigus veetaseme mõõtmised
kaevandites. Veetasemed mõõdeti šurfide kaevamisega samal päeva. Põhjaveetase fik-
seeriti 11 kaevandis maapinnalt 0,8 - 1,8 m sügavusel, keskmiselt 1,3 m, jäädes abs kõr-
guste vahemikku 28,2 - 32,1 m, keskmiselt 30,0 m. Veealuse maavara levimist näeb
joonisel 4.3. Hüdrogeoloogilised mõõdistamistulemused on toodud lisas 2.
Joonis 4.3. Veealuse kasuliku kihi paksuse joonis
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 17
Vangu II uuringuruumis on veealuse varu paksus keskmiselt 0,9 m. Maavaravaru on
võimalik kaevandada veetaset alandamata ning vett eesvoolu juhtimata. Kaevandamise
ajal võib pinnakattesetete veetase karjäärialal alaneda väljatava maavaravaru arvelt.
Arvestades veealuse varu paksust, siis maavaravaru väljamisega kaasnev veetaseme
alanemine ei eristu veetaseme sesoonsest kõikumisest.
Piirkonna põhjavesi toitub sademetest. Põhjavee liikumise valdav suund on, vastavalt
reljeefile, lõunast põhja-ida poole Ura jõe suunas. Viimane dreenib piirkonna põhjavett
– jõgi voolab teenindusalaga piirneval alal põhja suunda (Põldvere ja Rohtla, 2017).
2017. a uuringu (Põldvere ja Rohtla) andmetel jäi Ristiküla uuringuruumi vahetus lähe-
duses Ura jõe veetase abs kõrgusele ~28 m. Vangu II uuringuruumi kirdenurgast
~100 m kaugusel jääb Ura jõe veetase abs kõrgusele 26,9 m (mõõdistatud 22.09.2017).
Tõioja-Häädemeeste mnt truubi juures oli veetaseme abs kõrgus 29,25 m (mõõdistatud
21.10.2017). Seega veetase ojas langeb ~1000 m pikkuse maa peal 1,1 m.
Pärast varu ammendamist võib eeldada, et sademestest tulenev vesi voolab ära põhja
suunas madalamatesse piirkondadesse mööda lamami kihte, jättes kaevandatud ala
kuivaks.
Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud
maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti
sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ peab veekogu
rajamiseks olema veekogu sügavus vähemalt 2 m. Korrastatud metsamaal ja rohumaal
ei tohi põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m ning haritaval maal kõrgemale kui 1 m
sügavuseni korrastatud maapinnast. Põhjendatud juhtudel võib veetase tõusta
kõrgemale, kui korrastamiseprojektis on valikut põhjendatud.
Metsamaaks korrastamisel peaks maapind olema uuritaval alal 27,6 m (26,9 m + 0,7 m
= 27,6 m). Haritavaks maaks korrastamisel, sama arvutuskäiku kasutades, peaks maa-
pind olema abs kõrgusel 27,9 m. Kuna uuringuruumi lamam on keskmiselt abs kõrgusel
30,0 m, oleks võimalik pärast kogu varu väljamist ala korrastada nii metsamaaks kui ka
soovi korral tagasitäitmist kasutades haritavaks maaks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 18
5. MAAVARA KVALITEET
5.1 Materjali kirjeldus välitöödel
Uuringuruumi kasuliku kihi moodustab suhteliselt ühtlase paksusega valdavalt peenete-
ralise liiva kiht. Liivakihi paksus on suurem uuringruumi põhja- ja keskosas. Vana kar-
jääri ala kirdenurgas on materjal suuresti ammendatud, uuringuruumi teenindusala ede-
lanurgas on kasuliku kihi paksus üldiselt alla 1 m. Värvuselt on materjal helehall või
beež. Koostise poolest on liiv ühtlane.
Foto 5.1. Lamam kaevandis K-5 (vasakul) ja K-12 (paremal)
N 58º 7´ 43´´ E 24º 45´ 29´´; N 58º 7´ 49´´ E 24º 44´ 51´´; fotod: Kadri Mikkelsaar;
22.09.2017
Lamamiks on uuringuruumis üldiselt hall liivsavi või saviliivmoreen ning punakas savi-
liiv või liivsavimoreen, hall saviliiv, liivsavi ning liivsavi- ja saviliivmoreen (Foto 5.1).
5.2. Materjali kvaliteet laboratoorsete analüüside põhjal uuringuruumis
Maavara kvaliteedi hindamiseks kasutati 2017. ja 2018. a välitöödel kaevanditest võetud
proovide analüüside andmeid. Kasuliku kihi materjal on uuringuruumis ühtlane. Uurin-
guruumi kasulik kiht on esindatud ehitus- ja täiteliivaga.
Loodusliku materjali kvaliteedinäitajad uuringuruumi piires GOST 8735 ja 8269 stan-
dardite alusel on järgmised (Lisa 4, 5, 6):
- kruusa fraktsiooni (>5 mm) sisaldus: 0,0 - 24,9% (kaalutud keskmine 7,5%);
- liiva fraktsiooni (0,05 - 5 mm) sisaldus: 74,5 - 99,1% (90,9%);
- savi- ja tolmuosakeste (<0,05 mm) sisaldus: 0,5 - 4,7% (1,6%);
- liivaosa peensusmoodul: 0,2 - 1,8 (1,2).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 19
Maavara kvaliteedi hindamisel kasutatud kõikide kaevandite proovide kogupikkuse
(57,5 m) järgi jaotub protsentuaalselt maavara järgmiselt:
- ehitusliiv 44% (25,5 m proovide kogupikkus);
- täiteliiv 56% (32,0 m proovide kogupikkus).
Uuringuruumist võetud üheksast proovist tehti liiva filtratsioonimooduli analüüsid. Saa-
dud tulemustel on jääb filtratsioonimoodul vahemikku 0,7 - 4,3 m/ööp (keskmiselt
2,4 m/ööp). Vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määruse nr 55 „Tee
projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkti 3.2 alapunktile
10 loetakse dreenitavateks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctor-
teimiga saavutatava maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,2 m ööpäevas. Tugine-
des eeltoodule saab Vangu II uuringuruumi liiva lugeda dreenivaks.
Lisaks kasuliku kihi proovide analüüsimisele võeti ühest kaevandist (K-8) proov
(K-8-2) kasuliku kihi lamamist (kirjeldatud kui punakat tolm- kuni saviliiva). Laboria-
nalüüsi tulemuste järgi on materjali savi- ja tolmuosakeste sisaldus 46,3% ja peensus-
moodul 0,01. Vastavalt filtratsioonimooduli katsetamise meetodi järgi (EVS 901-20)
võib filtratsioonimooduli lugeda kasuliku kihi lamamiks oleval tolm-saviliival
<0,1 m/ööp.
5.3 Maavara kvaliteet laboratoorsete analüüside põhjal plokkide lõikes
Keskkonnaministri 26.05.2005. a nr 44 määruse „Üldgeoloogilise uurimistöö ja maava-
ra geoloogilise uuringu tegemise kord“ nõuete järgi vastab Vangu II uuringuruumi kasu-
lik materjal ehitus- ja täiteliivale esitatavatele nõuetele. Looduslikus olekus liiv on väga
kõrgete kvaliteedi näitajatega (madal savi- ja tolmuosakeste sisaldus, hea filtreeruvus).
Lähtuvalt materjali kvaliteedist ning veepealsest ja veealusest varust on moodustatud
uuringuruumi kaks aktiivse tarbevaru plokki (veealune ja -pealne). Lisaks on
uuringruumist väljaspoole, uuringuruumi keskele, moodustatud kaks reservvaru plokki
(veealune ja -pealne). Kokku moodustati neli plokki, plokkide maavara kvaliteedi näita-
jad on toodud tabelis 5.1.
Tabel 5.1. Plokkide kvaliteedinäitajad GOST 8735 ja 8269 standardi alusel
Plokk 7 aT Plokk 8 aT Plokk 1 aR Plokk 2 aR
Näitajad
(vp) (va) (vp) (va)
Kruus (>5 mm), % 0,0-23,0 (6,1) 1,3-24,9 (11,6) 1,3-8,3 (4,9) 1,3-9,5 (5,9)
Liiv (0,05 - 5 mm), 74,5-99,4 74,5-98,2 88,6-98,2 88,8-98,2
% (92,3) (87,0) (93,6) (92,8)
Savi- ja tolmuosa-
kesed (<0,05 mm), 0,2-5,5 (1,6) 0,4-4,7 (1,4) 0,5-3,1 (1,5) 0,5-1,9 (1,3)
%
Peensusmoodul 0,2-1,8 (1,1) 1,1-1,8 (1,4) 0,9-1,4 (1,1) 1,1-1,3 (1,2)
Erim Täiteliiv Ehitusliiv Täiteliiv Täiteliiv
*aT -aktiivne tarbevaru; aR -aktiivne reservvaru; vp - veepealne varu; va - veeaulune
varu; sulgudes on toodud kvaliteedinäitajate kaalutud keskmised näitajad
5.4 Materjali sobivus Rail Balticu raudteetrassi ehituseks
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 20
Vastavalt 2017. a „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse
uuring“ aruandele on Rail Balticu raudtee muldkehas täitematerjalide nõutav filtratsioo-
nimoodul vähemalt 0,5 m/ööp. Käesoleva geoloogilise uuringu kohaselt Vangu II
uuringuruumi maavara neid nõudeid ka täidab (filtratsioonimoodul on 0,7 - 4,3 m/ööp).
Eelneva kohaselt on uuritud materjal sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu ehitus-
töödel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 21
6. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Tulevase karjääri ala on suuresti metsamaa. Mäetöid ettevalmistavas etapis langetatakse
puud, juuritakse kännud ja eemaldatakse kasuliku kihi katend. Maapinna reljeef on va-
rasema kaevandamise tõttu muutlik, maapinna absoluutkõrgused jäävad vahemikku
27,5 - 38,3 m, moodustatud varuplokkide piires vahemikku 27,8 - 36,6 m. Varu arvutu-
se ala piires on katendi paksus 0,05 - 1,00 m, kasuliku kihi paksus varieerub kaevandite
andmetel 1,0 - 3,3 meetrini. Kasuliku kihi lamamiks on saviliiv, liivsavi, saviliiv- ning
liivsavimoreen, mis on kõikide kaevanditega avatud. Lamam tõuseb suunaga põhjast
lõunasse abs kõrgustasemelt 27,8 kuni 35,7 meetrini.
Kasuliku kihi katendis oleva kasvukihi ja orgaanikarikka liiva saab pärast paljandamist
ladustada teenindusmaal ja hiljem kasutada kaevandamisega rikutud maa korrastami-
seks vajaliku huumuskihi taastamiseks.
Kuna Vangu II uuringuruumi materjali on eelkõige planeeritud kasutada Rail Balticu
raudteetrassi ehituseks, siis transport trassini on tagatud mööda olemasolevat Saki met-
sateed (trass jääb ~5 km kaugusele). Saki tee osa, mis jääb tulevase karjääri alale, muu-
detakse ja suunatakse mäeeraldise teenindusmaa piirile.
Mäenduslikud tingimused uuringuruumis on üldiselt soodsad, kuid samas peaks kae-
vandamise käigus tähelepanu pöörama hüdrogeoloogilistele tingimustele. Hüdrogeoloo-
gilisi tingimusi arvestades võib eeldada, et kaevandamise käigus võivad tekkida karjääri
põhja ajutised veesilmad. Pärast maavara väljamist aga valgub vesi ida ja põhja suunas
ning kui sulglohke ei jäeta, siis veekogu ei moodustu. Karjääri projekteerimise ajal võib
kaaluda vajadust põhjavee paremaks ärajuhtimiseks eelkuivenduskraavide rajamist,
kraavid suunaksid lasundis oleva põhjavee Ura ojja või olemasolevatesse metsakuiven-
duskraavidesse.
Lähtuvalt eelnevast on ilmselt soodsaim korrastada karjääriala hiljem metsamaaks või
rohumaaks. Korrastamise suund otsustatakse maavara kaevandamise loa taotlemise
ajaks.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 22
7. VARU ARVUTUS
Varu arvutuse aluseks on topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000 (Graafiline lisa 1),
2017. a ja 2018. a rajatud kaevandite ja laboratoorsete määrangute tulemused (Lisad
2 - 6).
Varu arvutamiseks ja ploki nurgapunktide koordinaatide määramiseks kasutati prog-
rammi Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumää-
rangud tehti triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Eelmainitud metoodikaga moo-
dustati maapinna, kasuliku kihi lasumi ja lamami mudel. Maapinna mudeli moodusta-
miseks kasutati topograafilise mõõdistamise andmeid ja uuringuruumi puhverala puhul
LiDAR andmeid. Maavara lasumi ja lamami mudeli moodustamiseks kasutati käesoleva
uuringu kaeveõõnte andmeid. Plokk moodustati uuringuruumi piiresse järgides kasuliku
kihi ligikaudset 1 m paksusjoont.
Mudelarvutuste (triangulatsiooni meetodi) puhul on tähtis, et kogu uuringuala oleks
mudeliga kaetud. Kuna väljaspool uuringuruumi kaevandeid ei rajatud, on mudelite
koostamisel kasutatud osaliselt ekstrapoleerimist (maksimaalselt ~50 m). Mahuarvutuse
statistilised andmed on toodud lisas 10. Varu arvutuse plokkide piiripunktide koordi-
naadid on toodud lisas 7.
Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu välitööd tehti 22. ja 25. september 2017. a,
16. ja 19. veebruar 2018. a ning 20. - 21. märts 2018. a. Käesolevas töös on kasutatud
lisaks 2017. ja 2018. a välitöö andmetele ka 1980. a (Sinisalu jt, 1980) puuraukude infot
ning 2015. a Vangu uuringuruumi (lõpetamata geoloogiline uuring) kaevandite and-
meid. 2015. a rajatud kaevandite infot kasutatakse ainult võrdluseks, kuna pole teada,
kus sügavusel lamam täpselt on, kuid võib eeldada, et lamamisse kaevati sisse ~0,1 -
0,5 m.
1980. a uuringu puuraukude andmeid katendi ja maavaravaru koguse arvutamisel ja
mudelite moodustamisel ei arvestata. Sest 2017. ja 2018. a uuringuruumi kaevatud kae-
vandid annavad piisavalt infot maavara kvaliteedi ja lasuvus tingimuste kohta. Kasuta-
des 1980. a uuringu kvaliteedi andmeid ei oleks tulemused ühtlaselt jaotunud ja kesk-
miste kvaliteeditulemustel oleks andmed liialt mõjutatud lähedal asetsevatest andmetest.
Tabel 7.1. Plokkide varu arvutuse ja katendi koguse tulemused
Plokk 7 Plokk 8 Plokk 1 Plokk 2
Plokk
aT (vp) aT (va) aR (vp) aR (va)
Pindala, ha 40,33 21,66 11,88 4,08
Varu, tuh m3 532 217 249 6
Kasuliku kihi paksus, m 1,3 1,0 2,1 0,1
Katendi maht sh kasvukiht, tuh m3 152 - 47 -
Katendi paksus, m 0,4 - 0,4 -
Kasvukihi maht, tuh m3 121 - 36 -
Kasvukihi paksus, m 0,3 - 0,3 -
Erim Täiteliiv Ehitusliiv Täiteliiv Täiteliiv
*aT -aktiivne tarbevaru; aR -aktiivne reservvaru; vp - veepealne varu; va - veeaulune
varu
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 23
Vangu II uuringuala keskmisesse osasse (uuringuruumist väljapoole jääv osa) on moo-
dustatud tarbevaru plokk, sest uuringuaukude andmed ja vahekaugus (~200 m) võimal-
dasid seda. Sinna kus uuringuaukude vahekaugus oli suurem (~400 m), moodustati re-
servvaru plokid.
Uuringuruumi piires esineb nii veepealne kui ka veealune varu. Veepealse ja veealuse
varu piiriks on võetud keskmine veetase 30,0 m. Uuringuruumi varu on arvutatud vee-
pealse aktiivse tarbevaru plokis nr 7, veealuse aktiivse tarbevaru plokis nr 8, veepealse
aktiivse reservvaru plokis nr 1 ja veealuse aktiivse reservvaru plokis nr 2. Arvutusete
tulemusena on plokkide varu ja katendi mahtude kogused toodud tabelis 7.1.
Antud töö tulemusena soovitatakse Vangu liivamaardla bilansiline ehitusliiva aktiivne
reservvaru 71 tuh m3 (plokk 1) ja ehitusliiva prognoosvaru 308 tuh m3 (plokk 2)
01.01.2018. a seisuga registrist kustutada ning võtta arvele täpsustatud varu järgnevas
maavara kategoorias, koguses ja pindalal:
plokk 7 (pindala 40,33 ha) veepealne täiteliiva aktiivne tarbevaru 532 tuh m3;
plokk 8 (pindala 21,66 ha) veealune ehitusliiva aktiivne tarbevaru 217 tuh m3;
plokk 1 (pindala 11,88 ha) veepealne täiteliiva aktiivne reservvaru 249 tuh m3 ja
plokk 2 (pindala 4,08 ha) veealune täiteliiva aktiivne tarbevaru 6 tuh m3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 24
8. KOKKUVÕTE
Käesoleva uuringu eesmärgiks oli uurida Vangu II uuringuruumis levivate kvaternaari-
setete levikut, kvaliteeti, paksust, kogust ning kasutamise võimalusi, lähtuvalt Rail Bal-
ticu raudtee infrastruktuuri ehitamiseks seatud nõuetest. Eesmärgi saavutamiseks viidi
läbi 2017. ja 2018. a välitööd. Välitöödel kaevati šurfid, mõõdeti kasuliku kihi paksus,
võeti proovid, kirjeldati materjali, mõõdeti veetasemed ja tehti topograafiline mõõdistus.
Kvaliteedi hindamiseks tehti laboratoorsed katsetused. Materjali kvaliteet on uuringu
andmetel sobilik Rail Balticu raudteetrassi ehituseks.
Uuringuruumi piires esineb nii veepealne kui ka veealune varu. Laboratoorsete analüü-
side tulemustel ja kameraaltöödega moodustati uuringruumi piires veepealne aktiivne
tarbevaru plokis nr 7, veealune aktiivne tarbevaru plokis nr 8, veepealne aktiivne re-
servvaru plokis nr 1 ja veealune aktiivne reservvaru plokis nr 2.
Antud töö tulemusena soovitatakse Vangu liivamaardla bilansiline ehitusliiva aktiivne
reservvaru 71 tuh m3 (plokk 1) ja ehitusliiva prognoosvaru 308 tuh m3 (plokk 2)
01.01.2018. a seisuga registrist kustutada ning võtta arvele täpsustatud varu järgnevas
maavara kategoorias, koguses ja pindalal:
plokk 7 (pindala 40,33 ha) veepealne täiteliiva aktiivne tarbevaru 532 tuh m3;
plokk 8 (pindala 21,66 ha) veealune ehitusliiva aktiivne tarbevaru 217 tuh m3;
plokk 1 (pindala 11,88 ha) veepealne täiteliiva aktiivne reservvaru 249 tuh m3 ja
plokk 2 (pindala 4,08 ha) veealune täiteliiva aktiivne reservvaru 6 tuh m3.
Eelnimetatud varu kogused ja pindalad esitatakse kinnitamiseks ja arvele võtmiseks
keskkonnaregistri maardlate nimistusse Vangu liivamaardla (maardla registrikaart 0750)
koosseisus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018) 25
9. KASUTATUD KIRJANDUS
1. Keskkonnaministri 26. mai 2005. a määrus nr 44. Üldgeoloogiline uurimistöö ja
maavara geoloogilise uuringu tegemise kord.
2. Keskkonnaministri 07. aprilli 2017. a määrus nr 12. Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti si-
su kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande
esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm.
3. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (01.05. -
31.05.2018).
4. Maardla registrikaart nr 750. Vangu. Keskkonnaregistri maardlate nimistu. Kesk-
konnaregistri ID: MRD0000718.
5. Pärnu rajooni liivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad. Pärnu rajooni
kruusa ja kruusliivakarjääride mäeeralduste plaanid ja seletuskirjad, autorite kollek-
tiiv, 1961-1990. 1975, 1981. M-9 Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Van-
gu liivakarjääri mäeeralduse seletuskiri. EGF 6781.
6. Põldvere, A. ja Rohtla, R. 2017. Ristiküla uuringuruumi lõunaosa liiva varu geo-
loogiline uuring (varu seisuga 01.12.2017). EGF 8865.
7. Riigikogu 27. oktoobri 2016. a seadus. Maapõueseadus (RT I, 10.11.2016, 1).
8. Sinisalu, R. 1980. Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde
aruanne. EGF 3729.
9. Teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määrus nr 55. Tee projekteerimise
normid. Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“.
10. Teede Tehnokeskus, 2017. Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade va-
rustuskindluse uuring.
Seletuskiri
1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad
Eesti Killustik OÜ on maavarade kaevandamise ning ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga
tegelev Eesti kapitalil põhinev ettevõte, kes taotleb keskkonnaluba Vangu II liivakarjääri
mäeeraldisele, et varustada taristuehitusobjekte, sh üleriikliku tähtsusega ehitusobjekti Rail
Baltic ehitust selleks sobiliku kvaliteediga liivaga.
Taotletav mäeeraldis asub Pärnu maakonnas Saarde vallas. Eesti Killustik OÜ soovib uue
mäeeraldise kasutuselevõtuga säilitada ja laiendada oma senist tegevust kaevandamise
valdkonnas. Taotletav täiteliiva kogus mäeeraldisel on 306 tuh m3 (plokk 7 aT) ning taotletav
ehitusliiva kogus mäeeraldisel on 190 tuh m3 (plokk 8 aT). Luba taotletakse 15 aastaks.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 kohaselt on Eesti loodusvarad ja loodusressursid rahvuslik
rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
leidis kohtuasjas nr 3-4-1-9-09 tehtud otsuse punktis 25, et „ka maavarad on kahtlemata
mõistetavad loodusvarade ja loodusressurssidena põhiseaduse § 5 tähenduses ning on sellistena
osa rahvuslikust rikkusest. Maavarade säästliku kasutamise kavandamine ei saa põhiseaduse
kohaselt toimuda üksnes ühe omavalitsusüksuse piires, vaid see peab lähtuma riiklikest
huvidest ja vajadusest tagada maavarade säästlik kasutamine kogu riigis“.
Kuna Rail Balticu puhul tegemist on üleriikliku tähtsusega objektiga, siis on asjakohane
käesoleva taotluse puhul tugineda riigi huvi mõiste sisustamisel läbiviidud uuringutele ja
hinnangutele Rail Balticu ehitamiseks vajalike täitematerjalide koguste ja kvaliteedi osas.
Rail Balticu täiteliiva- ja kruusa vajadus kokku üle 200 km trassil on 10 200 tuh m3, mis teeb
täiteliiva- ja kruusa vajaduseks ~50 tuh m3 trassikilomeetri kohta. Sarnased andmed on esitatud
ka ERC Konsultatsiooni OÜ 2015. a. sügisel koostatud uuringus „Ehitusmaavarade
varustuskindlus Maanteeameti objektidele; II etapp“, kus Maanteeameti lääne regioonis (Pärnu
maakond) nähakse ette Rail Balticu ehitamisel 4 579 tuh m3 täitematerjali (täiteliiv ja -kruus)
ja 2 877 tuh m3 ehitusliiva vajadus.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on tellinud AS-lt Teede Tehnokeskus
uuringu „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“, mille
avalikustatud lõpparuandes on välja toodud Pärnu maakonnas teadaolevate ehitusmaavarade
kogused maavara liikide kaupa ning hinnatud nende varustuskindluse tagatust. Nimetatud
aruande leheküljel 20 on märgitud, et Pärnumaal on liiva ja kruusa varud nii madala kui kõrge
savi- ja tolmusisalduse arvestuses kriitilised. Liiva ja kruusa varustuskindlus on kvaliteediti
erinev, madalama peenosise sisaldusega maavara on vähem. Seega on juurde vaja maavara, mis
eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad,
mille peenosise sisaldus ei ületa 8%.
Vangu II liivakarjääris on liiva keskmine peenosise sisaldus 1,6% (plokk 7 aT) ja 1,4%
(plokk 8 aT) ning filtratsioonimoodul jääb vahemikku 0,7 – 4,3 m/ööp (keskmiselt 2,4 m/ööp).
Vastavalt teede- ja sideministri 28. septembri 1999. a määruse nr 55 „Tee projekteerimise
normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punkti 3.2 alapunktile 10 loetakse
dreenitavateks pinnaseid, mille filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga saavutatava
maksimaalse tiheduse juures on vähemalt 0,2 m ööpäevas.
Vastavalt 2017. a. aruandele „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade
varustuskindluse uuring“ on Rail Balticu raudtee muldkehas täitematerjalide nõutav
filtratsioonimoodul vähemalt 0,5 m/ööp. Vangu II liivakarjääris leiduv maavara täidab esitatud
nõude (filtratsioonimoodul on 0,7 – 4,3 m/ööp). Eelneva kohaselt on Vangu II liivakarjääri
materjal sobilik kasutamiseks Rail Balticu taristu ehitustöödel.
Samuti on oluline märkida, et Vangu II liivakarjäär asub Rail Balticu trassile väga lähedal,
mööda edela-kirde suunalist Saki metsateed (nr 2130005) on otsene ligipääs Rail Balticu
trassikoridorini ~5 km. Mida lähemal on karjäär ehitusobjektile, mida materjaliga varustatakse,
seda väiksem on negatiivne keskkonnamõju, mis kaasneb transpordiga. Mida lühem on
materjali transpordikaugus, seda odavam tuleb ka materjali omahind – näiteks 30 km kauguselt
suurte koguste ehitusmaterjalide transport teeb omahinna ligi 50% kallimaks ning 50 km
veokauguse puhul 67% kallimaks. Täiendava veomahuga (tonnkilomeetritega) kaasneb kõrgem
liikluskoormus, halvenev liiklusohutus ning CO2 emissioonid, mida tuleks arvestada silmas
pidades Vabariigi Valitsuse kinnitatud „Kliimapoliitika põhialuseid aastani 2050“. Seega on
oluline ,et Rail Balticu varustamisel täitematerjalidega võetakse kasutusele esmalt need
karjäärid, sh Vangu II liivakarjäär, mis asuvad raudtee trassile kõige lähemal.
Lisaks Rail Balticu ehitusele kulub materjali ka teede ehituseks ja rekonstrueerimiseks. Rail
Balticu ehitusega samale ajale on planeeritud mitmed suuremahulised ehitustööd eelkõige
Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Pärnu maakonda jäävas osas: Kernu-Libatse-Are-Nurme
möödasõidualade ehitamine, Libatse ümbersõidu ehitus ja Are ümbersõidu ehitus. See tingib
nimetatud perioodiks Pärnu maakonnas tavapärasest oluliselt suurema nõudluse liiva järele.
Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus uuringus on märgitud, et ≤ 3% savi- ja tolmusisaldusega liiva
ja kruusa Pärnu maakonna varustuskindlus on uuringu tegemise hetkel vahemikus 3 - 4 aastat
ning eelkõige on just vajalik suurendada madala peenosise sisaldusega materjali
varustuskindlust. Arvestades Vangu II liivakarjääris leviva materjali kvaliteeti, on see sobilik
tõstmaks Pärnu maakonnas taristu ehituseks sobiliku madala peenosise sisaldusega maavara
varustuskindlust. Ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on väljendanud seisukohta,
et Lõuna-Pärnumaal ei ole kindlasti Rail Balticu jaoks ehitusmaterjali varustuskindlus tagatud
ning lubade andmisest keeldumine ei ole antud piirkonnas põhjendatud.
Käesolev keskkonnaloa taotlus põhineb aruandel „Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö
nr 18/2187, EGF: 9129).
2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus
Taotletav Vangu II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Laiksaare külas Laiksaare
metsaonn kinnistul (katastritunnusega 71001:001:0147). Laiksaare metsaonn kinnistu kuulub
Eesti Vabariigile, selle valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus on Riigimetsa
Majandamise Keskus (RMK).
Lähimad asulad on Laiksaare ja Ristiküla külad, mis asuvad vastavalt ~5 km kaugusel edelas
ja ~6 km kaugusel kirdes. Pärnu linn jääb ~30 km kaugusele loodesse ning ~10 km kaugusele
kirdesse jääb Kilingi-Nõmme. Rail Balticu trassikoridor jääb mäeeraldisest linnulennult
~3,5 km kaugusele loodesse. Mööda edela-kirde suunalist Saki metsateed (nr 2130005) on
otsene ligipääs Rail Balticu trassikoridorini (~5 km) tagatud.
Vangu II liivakarjäärist lõunas asub Tõitoja-Häädemeeste riigitee nr 19330, mille
teekaitsevööndi laius on 30 m. Tõitoja-Häädemeeste riigitee nr 19330 äärmise sõiduraja
välimine serv asub mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunaservast ~270 m kaugusel.
Vangu II liivakarjääri mäeeraldis kattub suuresti maaparandussüsteemiga (registrikood
6115080020071002). Mäeeraldisest idas kulgeb üle 25 km2 valgalaga veekogu Ura jõgi
(keskkonnaregistri kood VEE1148100). Ura jõe veetase 22.09.2017. a. seisuga on abs kõrgusel
26,9 m. Karjääri alale jäävate ning ala ümbritsevate kraavide põhjad jäävad abs kõrguste
27,7 – 34,2 m vahemikku, tõusuga mäeeraldise lõunapoolsel alal. Kraavides ja kaevandites
mõõdetud veetase jääb abs kõrguste 28,2 – 33,6 m vahemikku, veealuse kasuliku kihi paksus
on suurem mäeeraldise põhjaosas.
Mäeeraldis on suuresti kaetud metsa ja noorendikuga. Mäeeraldise maapinna abs kõrgused
jäävad vahemikku 27,8 - 36,6 m. Vangu II liivakarjääri mäeeraldis ei kattu ühegi Natura 2000
võrgustiku alga. Mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad ~0,6 ha suurusel alal suur
nõõpsamblik (Megalaria grossa) leiukohaga.
Ehitised, kommunikatsioonid, rajatised ja muud kitsendusi põhjustavad objektid mäeeraldisel
puuduvad. Lähimad elamud paiknevad Vangu II liivakarjäärist kagus: ~450 m kaugusel
Vangotalu kinnistul (tunnus 78201:002:0031). Vangotalu kinnistul asub puurkaev sügavusega
40 m (keskkonnaregistrikood PRK0022655).
3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja
hüdrogeoloogiline iseloomustus
Vangu liivamaardla registrikaardi (nr 0750) järgi on uuritud maardlat 5 korral:
− „M-9. Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Vangu liivakarjääri mäeeralduse
seletuskiri” (Mardla, 1975; EGF 6781) ;
− Põhja-Eesti kruusliiva ja liiva otsingulis-hinnanguliste tööde aruanne. (R. Sinisalu, 1980,
EGF 3729);
− „M-9. Pärnu Teede Remondi ja Ehituse Valitsuse Vangu liivakarjääri mäeeralduse
seletuskiri“ (Mardla, 1982; EGF 6781);
− Ristiküla uuringuruumi lõunaosa liiva varu geoloogiline uuring (varu seisuga 01.12.2017)
(A. Põldvere, R. Rohtla; 2017, EGF 8865);
− Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.01.2018) (K. Mikkelsaar, C. Kaasik, P. Koll; 2018, EGF 8928).
Vangu II liivakarjääri mäeeraldis jääb Balti jääpaisjärve tasandikule. Vangu II liivakarjääri
kasulik kiht on esindatud ülipeene- kuni peeneteralise liivaga.
Katendiks on geoloogilise uuringu käigus rajatud kaevandite andmeil kasvukiht koos, osade
kaevandite andmeil, orgaanikarikka liivaga. Katendi paksus on 0,05 - 1,00 m (keskmiselt
0,4 m, sh kasvukihti 0,3 m).
Mäeeraldise kasuliku kihi moodustab suhteliselt ühtlase paksusega valdavalt peeneteraline liiva
kiht. Liivakihi paksus on suurem mäeeraldise põhja- ja keskosas. Kasuliku kihi paksus on
teostatud geoloogilise uuringu andmeil 0,4 - 3,3 m (keskmiselt 1,7 m). Värvuselt on materjal
helehall või beež. Koostise poolest on liiv ühtlane.
Mäeeraldise piires esineb nii veepealne kui ka veealune varu. Veepealse ja veealuse varu piiriks
on keskmise veetaseme abs kõrgus 30,0 m.
Tabel 3.1 Vangu II liivakarjääris leviva loodusliku materjali kvaliteedinäitajad GOST 8735 ja
8269 standardite alusel
Kruusa Liiva fraktsioon Peenosise
Ploki
fraktsioon (0,05 - 5 mm), sisaldus Peensusmoodul
nr
(>5 mm), % % (<0,05), %
min 0,0 74,5 0,2 0,2
Plokk
max 23,0 99,4 5,5 1,8
7 aT
keskmine 6,1 92,3 1,6 1,1
min 1,3 74,5 0,4 1,1
Plokk
max 24,9 98,2 4,7 1,8
8 aT
keskmine 11,6 87,0 1,4 1,4
Maavara lamamiks on saviliiv, liivsavi, saviliiv- ning liivsavimoreen, mille värvus varieerub
punasest hallini. Lamam moodustab nõrga veepideme või vett vähejuhtiva kihi. Lamami abs
kõrgused on 27,8 – 35,7 m vahemikus.
Vangu II liivakarjääris lasub maavara nii põhjaveetasemest kõrgemal kui ka madalamal.
Kaevandites ja kraavides mõõdetud andmete põhjal on põhjaveetase keskmiselt abs kõrgusel
30,0 m. Kasuliku kihi paksus pealpool põhjaveetaset on keskmiselt 1,3 m ning allapoole
põhjaveetaset jääva kasuliku kihi paksus on keskmiselt 1,0 m.
Vangu II liivakarjääri lamam langeb küllaltki ühtlaselt põhja suunas ning ka põhjavee valdav
liikumise suund on lõunast põhja-ida poole Ura jõe suunas, mis dreenib piirkonna põhjavett.
4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude
määramisega
Taotletava Vangu II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 24,07 ha, sh mäeeraldis
pindalaga 23,32 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Vangu liivamaardla maavara
varuplokke 7 aT ja 8 aT.
Kogu taotletav maavara ei ole kaevandatav, kuna mäeeraldise piirile tuleb jätta külgneva
maapinna stabiilsuse tagamiseks nõlvatervikud. Vangu II liivakarjääris leiduva materjali
looduslik varisemisnurk veepealses osas on 26o (1 : 2). Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on
tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i. Taotletav ja kaevandatav maavaravaru
kogus on esitatud tabelis 4.1.
Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava maavara varu kogus (seisuga 30.06.2024. a.)
Taotletav
Taotletav
Ploki Kadu, kaevandatav
Ploki nr Varu liik varu kogus,
pindala, ha tuh m3 varu kogus,
tuh m3
tuh m3
7 aT täiteliiv 23,32 306 10 296
8 aT ehitusliiv 17,92 190 7 183
Vangu II liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks keskmise aastase kaevandamise
mahuga 40 tuh m3. Keskmise aastase kaevandamise mahuga 40 tuh m3 ammendatakse Vangu II
liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivuse aja jooksul jõutakse ka kaevandatud maa korrastada.
Tabel 4.2 Varu jaotumine osaliselt hõlmatavates plokkides
Ploki pindala väljaspool Varu kogus väljaspool
Ploki nr Varu liik
mäeeraldist, ha mäeeraldist, tuh m3
7 aT täiteliiv 17,01 226
8 aT ehitusliiv 3,74 27
5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise
kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia
Mäeeraldise puhul on tegemist valdavas osas metsamaaga. Kasulikku kihti katva katendi maht
on 93 tuh m3, millest kasvukiht on 70 tuh m3.
Enne kaevandamisega alustamist tuleb alalt esmalt raadata mets ja võsa ning juurida kännud.
Seejärel tuleb eemaldada katend. Katenditööd tehakse buldooseriga ja vajadusel täiendavalt
ekskavaatoriga. Katend ladustatakse mäeeraldisele või selle teenindusmaale, vastavalt
võimalustele ja tööde tegemise piirkonnale. Täpsed katendi, sh mulla ladustamise tingimused
ja asukohad määratakse kaevandamise loa taotluse rahuldamise järel koostatavas kaevandamise
projektis.
Vastavalt mäeeraldise lamami ja põhjavee languse suunale planeeritakse karjääris kaevandada
kahe astanguga (veepealne ja veealune varu) alustades kaevandamisega mäeeraldise
loodenurgast ning liikudes suunaga lõuna ja ida poole. Vangu II liivakarjääris kaevandatakse
maavara ekskavaatori või rataslaaduriga ning see laaditakse otse kallurile või ladustakse
mäeeraldise teenindusmaale. Veealune materjal tõstetakse esmalt vallidesse ja jäetakse
nõrguma. Vastavalt maavara terastikulisele koostisele vajadusel kaevandatud materjal
sõelutakse või purustatakse.
Taotletavas Vangu II liivakarjääris on planeeritud kasuliku kihi väljamine veetaset alandamata
ning vett eesvoolu juhtimata. Kaevandamisel Vangu II liivakarjääris on tööeest vee
ärajuhtimise üheks võimaluseks mäeeraldise piires veetaseme alandamine ilma vett
ärajuhtimata pumbates seda ühest mäeeraldise osast teise. Seega puudub vajadus vee
erikasutuse keskkonnaloa taotluse esitamiseks.
Enne kaevandamise alustamist koostatakse kaevandamise projekt, mille järgi on võimalik
Vangu II liivakarjääris ohutult ja nõuetekohaselt kaevandada ning mäeeraldisel määratakse
kaevandamist korraldama selleks kompetentsust omav vastutav spetsialist.
6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad
avariiolukorrad
Kaevandamise alustamisega muudetakse looduslikku maapinna reljeefi, tekitatakse lokaalset
müra ja tolmu ning suureneb pinnavee avatus reostusohule.
Vangu II liivakarjäär kattub riigi rohevõrgustiku väikese tähtsusega tugialaga. Saarde valla
üldplaneeringus on märgitud, et maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus
maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana.
Enne kaevandamisega alustamist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala,
et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada
ja taastada rohelise võrgustiku osana. Et kaevandamine Vangu II liivakarjääris ei takistataks
rohevõrgustiku toimimist, korrastatakse kaevandatud ala etappidena ja tehnoloogiliselt
esimesel võimalusel.
Peamisteks mõjuteguriteks liivakarjääris kaevandamisel on tolm ja müra. Peamiselt satub tolm
õhku kallurite liikumisel transporditeedel. Kaevandatud materjali planeeritakse kasutada Rail
Balticu raudteetrassi ehitamiseks vajaliku materjali varustamiseks ning selle tarbeks hakkab
materjali väljavedu toimuma Saki metsateed mööda. Saki metsatee Vangu II liivakarjääri ja
Rail Baltic trassi koridori vahelise osa äärde elamuid, mida võiks häirida materjali
transportimisel tekkiv tolm või müra, ei jää.
Karjääri sissesõiduks Tõitoja-Häädemeeste maanteelt planeeritakse kasutada mäeeraldiselt
läänes asuvat teed. Vältimaks kuivadel perioodidel tolmu levikut ümberkaudsete elamuteni,
tuleb takistada tolmu levikut. Võimalikud tolmu leviku takistamise meetmed on teede
niisutamine või katmine kaltsiumkloriidi lahusega. Samuti tuleb Vangu II liivakarjääris
kaevandamise ajal sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välitemperatuur on üle
+5 ℃, kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid teid pidevalt, et oleks välitatud
ülenormatiivse tolmu levik mäeeraldise piiridest väljapoole.
Vähesel määral satub tolm õhku kaevandamistöödel ja kaevise laadimisel kalluritele. Tolmu
eraldumise intensiivsus neil protsessidel sõltub kaevise niiskusest ja peenfraktsiooni
sisaldusest. Tolmu eraldumine on suurem kuiva ilmaga, vihmase või niiske ilmaga see
praktiliselt puudub. Kuivõrd kaevandatav materjal sisaldab alati teataval määral looduslikku
niiskust, siis kaevise laadimisel eralduv tolm on tühine.
Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministripoolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71
“Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB.
Taotletavale Vangu II liivakarjäärile lähim müratundlik ala on Vangotalu kinnistu (tunnus
78201:002:0031).
Müra tekitavad karjääris töötavad masinad (ekskavaator või kopplaadur, buldooser,
kallurautod). Sageli karjäärides kasutatavat ning teistest masinatest suuremat müra tekitavat
purustus- ja sorteerimissõlme ei ole liivakarjääris reeglina tarvis kasutada. Vangu II
liivakarjääris laaditakse liiv otse kalluritele või ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal.
Tabel 6.1 Kasutatavad masinad ning nende tekitatavad helivõimsustasemed
Müraallikas Protsess Helivõimsustase LwA, dB
Ekskavaator Kasuliku kihi kaevandamine 100 – 110
Kasuliku kihi kaevandamine, 100 – 110
Frontaallaadur
laadimistööd
Katendi eemaldamine, 100 – 110
Buldooser
planeerimistööd
Tabeli 6.1 järgi ulatub kõikide masinate helivõimsustase LwA kuni 110 dB-ni. Helivõimsustase
on akustiline energia, mida allikas kiirgab. Müratase ehk helirõhutase LpA on
helivõimsustaseme ja kauguse funktsioon, s.t müratase sõltub allika ja vastuvõtja vahelisest
kaugusest r ning allika helivõimsustasemest. Müratase on leitav järgneva valemiga:
LpA = LwA – 20 log r – 8dB
Kui karjääris töötab korraga mitu masinat, siis nende tekitatavad müratasemed summeeruvad
seaduspärasuse alusel, mida on kujutatud joonisel 6.1.
Joonis 6.1 Müratasemete liitumine mitme allika korral
Vangotalu kinnistul asuvad elamud jäävad karjäärist ~450 m kaugusele. Kui kaevandmisega
alustakse mäeeraldise loodeosast, siis jäävad elamud ~950 m kaugusele. Samuti katab
mäeeraldist suures osas mets, mis on otstarbekas säilitada võimalikult suures ulatuses müra
summutamise eesmärgil ja metsa raadamine teostada vastavalt mäetööde liikumisele.
Elamutele lähimas karjääri osas töötamisel on arvutuslik maksimaalne müratase kahe
müraallika koostöötamisel 49 dB. Seejuures tuleb arvestada ka Vangotalu kinnistu ja karjääri
vahele jääva metsa poolt tekitava takistusega müra levikul ning samuti summutab
kaevandamisel tekkivat müra ka karjääri süvend.
Juhul, kui Vangu II liivakarjääris peaks osutuma vajalikuks kasutada materjali töötlemiseks
sorteerimis- või purustussõlme, tuleb see paigutada karjääri mäeeraldise loodenurka, et see
paikneks elamutest võimalikult kaugel.
Arvestades keskkonnaministri määruses nr 71 määratud müra sihtväärtusi, ei planeerita
kaevandamist Vangu II liivakarjääris öisel ajal, kuna siis ei ole võimalik tagada lähimate
elamute juures mürataset alla 45 dB.
Kaevandamise ajal võib pinnakattesetete veetase karjääri alal alaneda väljatava maavara arvelt.
Arvestades veealuse varu paksust, siis ei ole maavara väljamisega kaasneva veetaseme
alanemisega ette näha eristumist veetaseme sesoonsest kõikumisest.
Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on Vangu II liivakarjääris seotud eelkõige kaevandamiseks
kasutatavate seadmete avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab
töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb ka nende lekkeid. Kasutades
tehniliselt korras seadmeid ja masinaid ning neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus
väike ja lekked kiiresti tuvastatavad.
Kaevandamisel Vangu II liivakarjääris kasutatakse vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ja
masinate määrimine ja tankimine tehakse avatud veekihist vähemalt 10 m kaugusel ja
pinnaseveetasemest 0,7 m võrra kõrgemal. Masinate tankimisel hoitakse kõrget töökultuuri
ning kasutatakse selleks ette nähtud spetsiaalseid töövahendeid. Võimaliku tekkinud reostuse
likvideerimiseks peab olema töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid.
Õnnetuse toimumise kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat
litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Vangu II liivakarjääris kaevandamisega kaasneva täpse keskkonnamõju ulatus ja suurus
selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus ning samuti määratakse vajadusel
võimalikud leevendusmeetmed, et viia kaevandamisega kaasnev võimalik negatiivne
keskkonnamõju minimaalseks.
Taotletavas Vangu II liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik
materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal aunades ning kasutatakse hilisemalt kaevandatud ala korrastamiseks.
Korrastamistöödeks mittevajalik materjal võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele.
Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel ning
korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel.
Kaevandaja on teadlik, et juhul kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib,
on kohustus esitada ka kaevandamisjäätmekava.
7. Kaevandatud maa korrastamine
Pärast varu ammendamist võib eeldada, et sademetest tulenev vesi voolab ära põhja suunas
madalamatesse piirkondadesse mööda lamami kihte, jättes kaevandatud ala kuivaks.
Vangu II liivakarjäär asub rohevõrgustiku alal ning Saarde valla üldplaneeringu kohaselt tuleb
rohevõrgustikuga kattuval alal kaevandamise lõppedes kaevandatud ala korrastada ja taastada
rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandamist on karjääri alal valdavalt metsamaa, seega tuleb
Vangu II liivakarjäär korrastada metsamaaks.
Vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a. määrusele nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa
korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta
esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja
aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ ei tohi korrastatud metsamaal ja
rohumaal põhjaveetase tõusta kõrgemale kui 0,7 m maapinnast. Kaevandamisega paralleelselt
tuleb kujundada karjäärinõlv nõlvuseni 1 : 2. Kaevandatud maa korrastamisel saab efektiivselt
ära kasutada kogu mäeeraldiselt eemaldatava katendi, millega saab maapinda tõsta keskmiselt
0,4 m võrra. Korrastamisel mittekasutatav katend tuleb realiseerida või võõrandada vastavalt
kehtivale seadusele.
Enne lõplike korrastamistöödega alustamist tuleb koostada korrastamise projekt, kus
määratakse vastavalt ammendatud ala reljeefile täpsed tehnilised lahendused metsamaa
loomiseks. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a.
määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord,
kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning
selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm“ kehtestatule.
Eeldatav Vangu II liivakarjääri korrastamistööde maksumus jääb tasemele 2 500 eur/ha ehk
summaarselt ~160 000 eur.
Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile.
Taotleja:
Ole Sein /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Eesti Killustik
Juhatuse liige
Taotluse koostas 08.08.2024. a
Hendrik Klaas /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Mäeinsener
28,80
28,93
29,26
6 444 400 28,17
29,25
2 2'
2
9 29,10
29,72 28,24
K-23 0,60 28,76
29,41
29,91 1,30 EL 0,4
28,42
28,0129,24 PA -27,88
215
29,75 2,6
29,09 28,48
29,06
K-22 29,71 0,60
N
29,08
30,00 28,05
28,93 29,8429,37
30,22 0,50 Liiv
29
27,67
28,89
29,11
28,27
30,28
I
28,36 27,94
29,54
V
29 29,06
30,29 29,01
29,47
28.18
20.03.2018 28,85
29,25 28,74
28,05 30 30,00
28,35
31,31
K-24
29,27
29,71
0,20
29,75
29,07
29,65 1,10 EL 30,81
29,51
30,10 29,37
Kaardileht nr 5314 Häädemeeste
29 28,35 31,37 31
28,48
30
30
29,91
K-26 0,80
31,52 31,37 29,39
29,18
31,60 2,50 EL 28,98 0,4
PA - 214 29,42
30,06 27,88 29,22
4,1 29,21
31,50
31,45
31,50
6 444 200 29,73
31,30
29,19 29,49
29
29,39
28,53
30,16 28.80
31,80 29,90
31,22 30,11 29,66
29,43
20.03.2018
29,60
30,84
28,84
K-21 0,30 28,86
29,50
29,47
31,54
29,27
31,11 30,58 30,01 0,90 EL 29,67
K-20 32,04
0,90
K-19 0,60 31,99
31,73
28,81 I
'
29,75
29,78
31,13 31,80 2,20 EL 29,98
30,17 1,80 TL 31,38
3
31 30,08
30
29,76
29,71
30 28,70 29,32
27,77
2
9
31,61 32,07 32,09
30,64
29,20
2830,28
31,78
3'
30,83
29,58
31
32,16 29,94
31,60 29,92 30,34
31,45
31,73 31,92 32,15
32,18
32,11 30 5 5'
30,14
29,90
30
29,58 32,26
31,78 29,75
31,81 31,91 31,00
30,97 31,02 32,54
31,80 31,75 30,54
32 30,90 32,53
4'
31
30,02 32,01 31,82
30,77 32,61
0,4 6
31,79 31,53 K-33
32,12
0,40 4 30,62
PA32,53
- 200 32,54
32,60
31,12 32,43
2,6
32,10 3,10 EL 32,21 32,69
PA - 261
28,75 31,06
31,86
30,86 32,32
32,79
32,60
31,54
32,67 6' 32,29
31,29
K-18 0,10 31,43 31,75 28,60 32,86
31,48
32,63 K-38 32,72
32,59 0,60
29,99 30,77 31,78 31,30
31,65 32,46
31,32
30
31,17
29,98 1,60 TL 31,73 32,12
32,60 2,60 EL 0,2
1' 31,42
Plokk 7 aT 32,20
32,71
32,22
32,78
Ka 12 32,73
731,56
32
28,28
30,01 31 31,82
31,64
32,33
32,74 29,40 3,3
Plokk 8 aT 3,10
9
0,4
2
29,60 128,99 31,94 31,86 31,73
PA - 201
32,14 32,65 32,71
32,59
29,83
31,25
31,31 31,90
32,08
32,24 1,6
32,93
32,74 31,79
K-34 0,20
7' 32,96
28,88
27,84 31,78
31,66
31,80
Ka 11 32,66
32,56 32,04 33,04 8
31,54 31,90 32,22 32,45 32,98 2,60 EL 8'
30
30
29,32 32,70
31,79
3,50 29,92
29,06
30,40 31,95 31,46
31,37
30.38
29
20.03.2018 31,81 31,72
31,70
32 33,01
32,25
32,49
30,18 9'
31,89 32,17 32,65
30,18
31,94 32,24 32,44
6 444 000 31,72
31,16 31,62
31,94
32,05 32,27 32,93
0,4
29,07
28,75 30,90 31,46
PA - 202 K-1731,52 0,65
31,50 32,41
32,56
32,69
32,73
31
0,2
544 800
29,60 32,80
2,6 PA - 236
32,67
27,77
30,65 31,05
31,74 1,95 EL 31,87 PA - 262 Ka 13
31,91
II
29,29 30,72
30,77
29,14
31,91
32,15
K-32 0,40
2,8 32,45 32,19
'
29,99
31,39 32,36 32,17 32,95
0,2 3,20 31,58
13' 11
30,59 31 31,41 31,59
29,11 K-16 0,20
PA - 203
29,88
0,4
29.08
31,28 31,88
32,13
32,37 2,50 TL 12
32,90
32,98
32,84 12' 10
29,58 29,48 29,92
20.03.2018 31,31 2,35 EL 32,74 2,8
29,72
1,1 32,01
32,53
28,16 31,88 29,47
29,10
29,12 28,76 11'
29,72
27,73
K-15 0,30 31,28
32,20
14' 32,57
29,64 1,40 TL 30,00
31,33
31,72
32,36
9
29,41
3
0
32,02
Ka 7 32,31 32,11
27,94 32,58
31,99
3,10
29,50
I 28.39
20.03.2018 30,96
31,72 32
32,03
32,85
Plokk 1 aR 32,37 10'
31,71
31,07
Plokk 2 aR Ka
32,50
1
2
9
32,91
32,98
32,68
30,36
Laiksaare 30,71
metsaonn 32,78 3,30
32,61
30,40
71001:001:0147 K-14 31,560,20 32,84
31,88 32,61 33,17 31,88
31 31,13
31,57 2,00 EL 32,01
32,10 32,72 33,35
32,94
31,41
29,23 29,37 Ka 8
3
3
32,60 33
31,53 2,90 32,87
32,81 32,76
33,59 32,04
30,31 32,10
31,42
31,89 K-31 32,41
32,45
0,20 33,14 31,86
32,18
32,77 32,89
31,52 32,28 2,70 TL 32,97
33,41 33,06
32,98
31,34 32,16
31,02 31,59 29,38
32,22 32,26
32,48 33,20 Ka 4 Ka 2 31,82
31,92
13 33,17 33,20
3,20
33,05
33,41
32
32,52
32,42
33
32,91 32,86 2,60 31,43
31,53
6 443 800 32,46
33,16
31,31
32,44
15' 32,71 33,17
33,13
33,23 33,05
Plokk 7 aT
32,86
Plokk 1 aR
33,18 33,10 33,23 32,98 32,75
32,66
31,73
31,50
31,92
Plokk 8 aT 32,04 K-25 0,10
32,67
32,67 33,60
32,37
33
32,68
32,62 33,55
32,69 2,70 TL
32,51
30 32,89
33
33,00 31,09
32,48
32,75
Mäeeraldise teenindusmaa
29,89 33,25
33,13
33,18
32,65 32,57
32,54 33,04
32,92 Ka 6 32,90 32,50
piiripunktide koordinaadid
32,45
33
31,62 32,05 32,99
33,01
32,89
2,40 33,58 Ka 3 31,31
33,00
32,61
32,62
Ka 9
32,54 33,06
33,23
33,00
31,53 33
33,36 33 3,20
33,08 32,90
3,20 33,10 32,45 32,34
32,70
Nr X Y
K-13 0,80 32,98
32,94
33,05 32,84
32,51
32,53
31,90
32,49
1' 6 444 042,66 544 063,79
33
31,96 1,40 EL 29' 33,03
32
33,26
32,97 33,15
33
31,51 32,50 32,63 32,82
32,57 2' 6 444 354,02 544 486,60
29,76 Ka 10
33,01 32,91
33,30
33,13
32,87 32,92 Ka 5 32,74
31,56
32,67
33,01
3' 6 444 117,55 544 528,28
32,23 22 2,20
32,55
32,74
I
I
33,52 32,86 2,30 4' 6 444 073,07 544 547,79
33
33,40 32,93 32,88 32,74
31,77
32,95
33,08
32,88
15 32,61 32,78
32,80 32,99 5' 6 444 093,71 544 645,91
33,02
33,18 17' 33,02 33
32,98
3
33
3
0,00
K-30 1,00 32,98 32,87 6' 6 444 085,04 544 648,18
16' 32,88 32,73
32,94
3
32,98 1,20 TL 14 33,24
3
32,86 Vangotalu 7' 6 444 032,90 544 695,84
32,22
32,78
32,75
33,05
33 30,78 32,67 78201:002:0031 8' 6 444 011,72 544 751,29
32,90
33,13
31 9' 6 443 997,44 544 788,65
I'
32,97 K-29 0,50
33,15 33,13
32,89
33,45
32,59
33,22
33,16
33,34
1,20 EL K-28 0,40
32,87
3
3 II 33,73 10' 6 443 927,00 544 749,09
32,98
32,88 33,29
32,69 1,40
32,67 TL
11' 6 443 948,00 544 715,04
Plokk 7 aT 33,01
31,52 31 32,94 33,00
32,97
33,5633,40
33,14 30,89
32,77 12' 6 443 977,92 544 666,53
6 443 600 32,96 33,33
33,17
K-9 0,60 13' 6 443 983,41 544 480,52
33
Plokk 7 aT 33,12 32,92 33,08
33,95
33,68
14' 6 443 971,45 544 411,09
32,92 33,08 33 Laiksaare metsaonn 33,53 0,70 Liiv
33,20 33,19 34,19
33,24
27' 33,15 71001:001:0147 32,23 34 15' 6 443 819,99 544 260,38
33
33,09 33,29 33,02
33,45 30
21 20 33,21
33,32
33,28
33,05
33,36
33,54
34,52
16' 6 443 636,51 544 311,55
33
33,24
32,90 K-27 0,30
33,57 34,02 17' 6 443 662,37 544 397,21
33,16
28' 33,37 K-10 0,10 34,36
33,08
33,09
33,97 1,1033,85
EL 34,49 34,68
33,29 33,28 33,29 18' 6 443 541,33 544 437,15
33,59
K-11
33,59 33,05
33,56 3,40
33,25
TL 16 33,73
32,57
33,63
0,10 34,41 19' 6 443 490,22 544 267,87
33,01
29,55
33,13
0,90 EL
33,31 33,72
33,26
18' 20' 6 443 384,96 544 296,76
35
K-12 0,80 33,70
32,93
32,13 33,58 33,58
21' 6 443 377,08 544 298,93
33,1333,23 1,00 TL 33,36 33,73 33,32
33
34,74
2 33,50 33,85
31,43
3
33,47
33,82
22' 6 443 336,08 544 172,75
33,74
23' 6 443 304,99 544 072,24
I
II 33,05 33,77 33,80
33,99
34,09 35,58
35,50
33,08
24' 6 443 324,74 544 068,40
34
34,34
17 34,10
34,18 34,20
35
33,22
33,34 34,83 25' 6 443 355,15 544 166,71
33,92
35,57
26' 6 443 390,20 544 274,59
33,11
19' 34,40
34,70 34,26
35 35,23
K-8 0,20
33,23 34 34,51
34,40 34,50
35,28 35,18
36,20
27' 6 443 556,63 544 228,89
36,22
Laiksaare metsaonn
34,39
34,59
35,17
Plokk 7 aT 36,17 36,03
2,00 TL 28' 6 443 543,47 544 186,29
33,31
33,55 71001:001:0147 34,20
35,44 33,97 35,54
29' 6 443 705,67 544 091,93
35,83
34,25 35,38
33
33,75 34,17
35,41 35,74
33,52 35,33
35,68
Pindala 24,07 ha
35,42 34,16
33,70 34,97
K-7 0,05
34
35,62 35,59
6 443 400 35,67 35,77
26' 35,74
36,03
35 18 35,93 1,35 TL
544 200
544 000
34 3 36 35,82
4 35,98
36,00
34,32 34,53 35,62
Mäeeraldise piiripunktide
34,07 K-6 0,05
35,01 35,97 36,09
35,44 20' 36,24
35,83 koordinaadid
35,01 0,95 EL
33,76 25' 36,21
32,78
34,67 34,01 21' 36,31
35,60
35,64 19 36,43 35,75
35,79
35,74
Nr X Y
32,39
35,37 35,93
36,29 35,63
35,60
36 1 6 444 042,66 544 063,79
35,56
34,07
2 6 444 354,02 544 486,60
34,22
24' 35 35,30
35,93 35,64 35,74
35,88
36,29
33.56
34,81
36 3 6 444 117,55 544 528,28
35,04
20.03.2018 22' 36
36,02
35,86
35,82
35,70
35,87 4 6 444 073,07 544 547,79
34,92
K-5 0,05 36,01
35,78
K-1 36,60 0,20
35,06 35,85
36,10 5 6 444 093,71 544 645,91
35,27
33,68
35,31
35,01
0,75
35,60TL
36,01 1,60 TL
35,20
33,91 35,90 35,92 6 6 444 085,04 544 648,18
35,15
35,94
34,51 35,99
35,87
35,76
35,77 34,21
23' 36,01
35,84
7 6 444 032,90 544 695,84
35,82
8 6 444 011,72 544 751,29
35,94 35,89 36,05 36 35,91 36
35,82 36,20 36,02
36,03
35,96 35,94 9 6 443 948,00 544 715,04
36,17 36,04
36,26
36,17 10 6 443 977,92 544 666,53
36,29
36,61 36,17 VEP nr.210960 36,26
35,96
11 6 443 983,41 544 480,52
36,68 36,52 36
36,04
36,16
36,19 36,21
12 6 443 971,45 544 411,09
36,60
K-3 36,31
36,27
0,45 K-2 0,10
36,07
36,58
36,52 13 6 443 819,99 544 260,38
36,54 0,35 TL 36,04 1,40 TL
36,36
36,20
14 6 443 636,51 544 311,55
35,74 36,00
34,54 35,98
15 6 443 662,37 544 397,21
1 6 443 200
I
V'
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 36,31
36,31
16 6 443 541,33 544 437,15
544 600
36,24
VEP nr.210960 17 6 443 490,22 544 267,87
544 400
1 36,50
18 6 443 384,96 544 296,76
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number VEP nr.208151
19 6 443 378,97 544 277,67
Maavara ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 36,85
36,80 20 6 443 556,63 544 228,89
33 Maapinna samakõrgusjoon, m 21 6 443 543,47 544 186,29
22 6 443 705,67 544 091,93
33 Lamami samakõrgusjoon, m Märkused:
Geoloogilise läbilõike joon Pindala 23,32 ha
I I' 1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Laiksaare metskond 17
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 2. Plaani koostamisel on kasutatud:
71001:001:0147
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.08.2024);
30,38
20.03.2018 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev - Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
Nõlva hoideterviku alumine piir - "Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018)
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 18/2187).
Maardla piir (asendiplaanil) Ranna või kaldapiiranguvöönd
3. Nõlva hoideterviku alumine piir on joonise loetavuse huvides tinglik. Terviku ülemine
piir ühtib taotletava mäeeraldise piiriga.
Teekaitsevöönd 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Ka 6 2016. a šurfi nr
2,40 Kasuliku kihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Maaparandushoiuala
Vangu II liivakarjäär Mäeeraldise plaan
K-37 2017. a uuringu kaevandi nr
0,40 Katendi paksus, m Pärnu maakond, Saarde vald
36,45 Suudme abs kõrgus, m
0,65 Kasuliku kihi paksus, m
35,40 Lamami abs kõrgus, m
Elektripaigaldise kaitsevöönd Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 1/3
Pärnu mnt 158/1, 11318 Tallinn
0,2 Katendi paksus, m
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 2000
PA - 262 1980. a puuraugu nr (esindaja nimi ja allkiri)
2,8 Kasuliku kihi paksus, m Metsa kitsendused (vääriselupaigad)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 08.08.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 40 80 m Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4896
/Allkirjastatud digitaalselt/
W Läbilõige I-I' SE W Läbilõige II-II' SE
m m m
m
34 34 35
35
Laiksaare metsaonn
71001:001:0147
33 33 34
34
Tee
K-20 K-34
K-17
31,80 K-25 32,98
31,74
Tee
K-38
K-16 K-26 Laiksaare metsaonn
32,69
Tee
32 32 33
Tee
K-32
Tee
71001:001:0147 32,60
31,31 31,60 K-31 33
32,37 K-33
32,28 0,20
Tee
K-13
0,10 32,10
31,96
0,20 0,20
31 31 32
0,65 vt. 30,38 0,40 0,20 32
K-21 0,40
20.03.2018 0,90 34-1
30,01 25-1
Tee
K-15 Kr 5,7
Plokk 7 aT 0,80
2
1:
Kr 10,6
1:
16-1 17-1 St 1,1
2
29,64 St 0,8
30
Kr 23,0 Kr 9,9 20-1
0,80 Plokk 7 aT 32-2 M 1,3
1:
St 2,5 Kr 7,6 30 31 M 1,1 31-1 38-1 EL
St 0,7 Kr 7,2 31
2
21-1 Kr 1,3 Kr 9,5
M 1,6 M 1,6 St 0,6 0,30 13-1 TL St 1,9 vt 30,60 m
Kr 10,2
2
Plokk 8 aT St 0,5 St 1,7
1:
EL M 1,4 16.02.2018
1:
F 1,0 26-1 St 1,3 Kr 16,2 M 1,1
M 1,1 33-1 M 1,3
2,50 F 2,0
3
0,30 EL Kr 17,9 M 1,8 St 1,4 TL
3
TL Kr 8,4 EL
1:
EL St 0,6 M 1,6
15-1 EL
29 2,60 29 30 EL St 1,2
Kr 2,5 20-2 M 1,8 vt 28,81 m 2,80
M 1,6 30
St 1,5 Kr 24,9 EL 22.09.2017
2,55 1,20 2,80 EL
M 1,1 3,10 St 0,6 2,20
TL
vt 28,39 m
22.09.2017
M 1,4
2,90
Plokk 8 aT
EL 2,90 2,80
28 28 29
1,70 29
3,30
3,50
27 27 28
28
26 26 27
27
Läbilõige IV-IV'
N S W Läbilõige III-III' NE
m m m m
38 38 35 K-27 Vangotalu 35
33,97 78201:002:0031
K-9
Laiksaare metsaonn 33,53
K-12
37 37 34 K-11 71001:001:0147 34
33,23 K-10
Tee
K-2 33,13
K-7 33,05 0,30
36,04
35,93
vt 33,07 m
27-1
0,10
22.09.2017
2
1:
36 36 33 0,10 Kr 9,1 33
11-1
0,10 St 1,6
Kr 0,1
0,05 M 1,6
0,80 St 5,5
1:
2-1 10-1 EL 1,40
Tee
M 1,3
2
7-1 Kr 0,0 12-1 Kr 0,5
Kr 1,6 EL St 1,5
St 5,3 Kr 1,7 1,30
35 St 1,2 Plokk 7 aT M 0,2
35 32 Plokk
St 2,4 7 aT 1,00 Plokk 7 aT M 0,7 32
M 1,1 TL M 1,3 F 3,1
F 1,7 TL TL
TL vt 31,25 m
1,40 1,50 1,80
22.09.2017
Laiksaare metsaonn 2,00
34 34 31 31
71001:001:0147 K-29 10-2
33,22 K-10
Kr 2,7
33,05 St 0,9
M 1,0
K-32 TL
33 33 30 30
32,37 0,10
Tee
0,50
K-20 3,50
29-1 10-1
31,80 Kr 0,5
Kr 1,7
vt 32,12 m
32 St 1,9 St 1,5 32 29 29
16.02.2018
M 0,7
1:
0,40 M 1,4
Plokk 7 aT F 3,1
2
EL
TL
2
1:
Plokk 1 aR 1,70 vt 31,25 m
22.09.2017
31 32-1 2,00 31 28 28
Kr 7,2
10-2
0,90 St 1,9
Kr 2,7
Plokk 7 aT M 1,1
Šurfi nr
2
K-24 20-1 St 0,9
1:
TL K-7
29,65 Kr 7,6 M 1,0 Suudme abs kõrgus, m
30 St 0,6 TL 30 35,93
M 1,4
3
1:
vt. 28,18
20.03.2018 F 2,0 Plokk 2 aR 0,05 Sügavus maapinnast, m
0,20 EL
3,50 7-1 Proovi number
24-1 2,50 20-2 2,90
Kr 1,6 Kruusa sisaldus, %
29 Kr 9,9 Plokk 8 aT Kr 24,9 29
1:
St 1,2 Savi- ja tolmuosakeste sisaldus, %
St 0,9 St 0,6
3
M 1,1 Liiva peensusmoodul
M 1,4 M 1,4 o
Provu
t
i n
ditev
ra,
l
lm
F 1,7 Filtratsioonimoodul, m/ööp
EL 3,10 EL TL - täiteliiv; EL - ehitusliiv
TL
1,30 1,40 Šurfi sügavus, m
28 28
Kasvukiht 0 40 80 m
27 27
Märkused:
Ülipeeneteraline liiv
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
Mäeeraldise piir
2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud:
Väga peeneteraline liiv
Mäeeraldise teenindusmaa piir - "Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018)
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 18/2187).
Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru)
3. Nõlva hoidetervikud on joonise loetavuse huvides tinglikud.
Peeneteraline liiv
vt 30,60 m Veetaseme abs kõrgus, m 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
16.02.2018
Veetaseme mõõtmise aeg
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
Keskmine kaevandamise eelne veetase (abs 30,0 m) Saviliivmoreen
Vangu II liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked
Eeldatav veetase maavara ammendamisel
Pärnu maakond, Saarde vald I-I' ... IV-IV'
Nõlva hoidetervik, nõlvusega 1:2 Orgaanikarikas ülipeeneteraline liiv
Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 2/3
Ranna või kaldapiiranguvöönd Kruusakas liiv Pärnu mnt 158/1, 11318 Tallinn
/Allkirjastatud digitaalselt/ V 1 : 50
[email protected] Mõõtkava
(esindaja nimi ja allkiri) H 1 : 2000
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 08.08.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4896
/Allkirjastatud digitaalselt/
28,80
28,93
29,26
6 444 400 28,17
29,25
2 2'
2
9 29,10
29,72 28,24
K-23 0,60 28,76
29,41
29,91 1,30 EL 0,4
28,42
29,24
28,01 PA -27,88
215
29,75 2,6
29,09 28,48
28.18 29,06
K-22 29,71 0,60
N
29,08
30,00 28,05
28,93 29,37 0,50 Liiv
29
27,67
28,89
29,11
28,27
30,28
I
28,36 27,94
V
28.30
29 29,06
29,01
28.33
28,85
29,25 28,74
28,35
31,31
K-24 0,20
29,07
29,65 1,10 EL 30,81
29,51
28.30
29,37
Kaardileht nr 5314 Häädemeeste
29 28,35 31
28,48
29.77
28.24
30
28.74
K-26 0,80
31,37 29,39
29,18
28.82
28.43 31,60 2,50 EL 28,98 0,4
PA - 214 29,42
27,88 29,22
4,1 29,21
28.99 28.35 31,50
31,45
28.09
6 444 200 28.47
29,73
31.46
29,19 28.29 29,49
29
29,39
28,53
29
31,80 29,90
29
30,11 29,66
29.43 29,60 29,43
28,84
K-21 0,30 28,86
30
29,47
29,50
29,27
27.81 28.53 30,01 0,90 EL 29,67
28.38 K-20 0,90
28.47
K-19 27.770,60 28,81 I
'
29,75
31,80 2,20 EL 28.59
29,98
30,17 1,80 TL
3 30,08
30
29,76 28.71
29,71
28.17
28,70 29,32
27,77
2
31.30
28.58
9
27.98
28.67
29,20
28 3'
30,83
29,58
31
29,94
29,92 30,34
28.73
28.73
32,11
30.47 30 5 5'
30,14
29,90
30
29,58 32,26
31,00 29,75
30,54 32,54
32 30,90 32,53
4'
31
28.29
28.73 28.84
31,82
30,77 32,61
0,4 6
28.37
28.27
K-33 0,40 4 30,62
PA32,53
-31.69
200 31 32,54
32,60
31,12 32,43
2,6
Metsamaa 32,10 3,10 EL
28.60 32,21
PA - 261
28,75 28.31
30.59
31.87 6' 32,29
31,29
K-18
29.36
0,1028.31 28,60 K-38 0,60
Pindala 24,07 ha 31,32
31,30
30
29,98 1,60 TL 29.36
32,60 2,60 29.91
EL 0,2
1' 29.07
Ka 12 29.60
731,56
28,28 28.89
29,40 3,3
3,10
9
28.60
0,4
2
29,60 128,99 28.39
28.87
PA - 201
29.41 31.07
1,6
29.29
K-34 0,20
7' 32,96
28,88
27,84
28.78
28.98
Ka 11 30.00
31.29 8
29.20 30.09
32,98 2,60 EL31.36 8'
30
30
29,32
3,50 29,92
29,06
28.64
29 29.31 30,18 30.18
9'
28.44 29.90 29.92 30.14
28.71 30.05
6 444 000 29.37
0,4 30.35
29,07
28,75
PA - 202 K-17 0,65 29.21
29.34
31
0,2 30
544 800
29,60 31.05
2,6 32.02 PA - 236 31.30
29
28.73 31.61 30.67
II
31
27,77 30.17 31,74 1,95 EL PA - 31.68
262 32 31.21
Ka 13 30.18
29,29
29,14 K-32 0,40
31.21 2,8 32,45
31.73
30.12
30.86 '
29,99
32,36 32,17 32,95
0,2 3,20 31,58
13' 11
31.17
29,11 K-16 0,20
PA - 203
29,88
0,4 28.95
32,37 2,50 TL 12
32,90
32,98
32,84 12' 10 31.13
29,58 29,48 29,92
31,31 2,35 EL
29.04
32,74 2,8
29,72
1,1 28.87 32,53 30.26
28,16 29.43 29,47
29.84
29,10
28,76 11'
3
29,12 29.23
14'
1
29,72 29.32
27,73
K-15 0,30 28.73 29.41
31.22
32,57
29,64 1,40 TL 30,00 29.78
32,36
9
29,41
3
0 Ka 7 32,31
29.28 32,11
27,94 29.27
3
2 32,58
3,10
29,50
I 30,96
30.67
32,85
Plokk 1 aR 32,37 10'
31,71
Plokk 2 aR Ka
32,50
1
2
9
32,91
32,98
29.89 32,68
30,36
Laiksaare 30,71
metsaonn 3,30
3
32,78
0
32,61
30,40
71001:001:0147 K-14 29.36
0,20
29.36
31.50
29.42
32,61 33,17 31,88
29.22
31 31,13
29.22 31,57 2,00 EL 31.77
32,72 33,35
32,94
29.35
29,23 29,37 29.36
Ka 8
3
3
32,60 33
30.61
29.37
2,90 32,87
32,81 32,76
33,59 32,04
30,31
31,42 K-31 0,20 33,14 31,86
32,18
32,77 32,89
31,52
30.95 29.44 29.55
32,28 2,70
31.71
TL 32,97
33,41 33,06
32,98
31,34 32,16
31,02 31,59 29,38
32,26
32,48 33,20 Ka 4 Ka 2 31,82
29.52 29.59 13 33,17 33,20
3,20
33,05
33,41
32,42
33
32,91 32,86 2,60 31,43
6 443 800 29.74 33,16
31,31 31.32 29.78
29.76
15' 32,71 33,17
33,13
33,23 33,05
Plokk 7 aT 29.78
32.02
32,86
Plokk 1 aR
33,18 33,10 33,23 32,98 32,75
31,73
31,50
31,92
Plokk 8 aT 32,04 K-25 0,10 33,60
32,37
33
32,68
33,55
32,69 2,70 TL 30
33
33,00 31,09
32,75
Mäeeraldise teenindusmaa
29,89 32.71
33,13
33,18
31.25
Ka 6 32,90 32,50
piiripunktide koordinaadid
31
32,92
32,45
33
31,62 32,05 30.03 30.19 32,99
33,01
30.38
32,89
2,40 33,58 Ka 3 31,31
33,00
Ka 9 33,00
31,53
33 3,20
33,08 32,90
3,20 33,10 32,45 32,34
32,70
Nr X Y
K-13 0,80 32.1132,98 33,05 32,84 32,53
31
32,94 32,51
31,90
31.05 32,49
1' 6 444 042,66 544 063,79
31,96 1,40 EL 29' 33,03
32
30.44
30.28 33
31,51 32,50 30.60
32,82
32,57 2' 6 444 354,02 544 486,60
29,76 Ka 10
32,91
33,30
32.08
30.61
32,87 32,92 Ka 5 32,74
31,56
32,67
33,01
3' 6 444 117,55 544 528,28
32,23 22 30.50
2,20
32,55
32,74
I
I
30.87
32,86
32,88
2,30
32,74
4' 6 444 073,07 544 547,79
32.61
15
32
31,77
30.80 32,61 32,78
30.56 32,88 32,80 32,99 5' 6 444 093,71 544 645,91
17' 33,02 33
32,98
3
33
3
32.07 0,00
32.17 K-30 1,00 32,87 6' 6 444 085,04 544 648,18
30.84 16' 31.78
32,73
32,94
32,22 32.98
32,98 1,20 TL 32,86 14 32.88 31.89 33,24
Vangotalu 7' 6 444 032,90 544 695,84
32,75
33,05
33 31.39 30,78 31.97
31.09
32,67 78201:002:0031 8' 6 444 011,72 544 751,29
31.01
31.16 31.33 31.40
32
32.12
31 9' 6 443 997,44 544 788,65
I'
K-29 0,50 32,89
33,45
32,59
31.98
31.29
33,22 1,20 EL
31.43 31.28
K-28 0,40
32,87
3
3 II 33,73 10' 6 443 927,00 544 749,09
32,88 32,69 1,40
32,67 TL
11' 6 443 948,00 544 715,04
Plokk 7 aT 31.51 31.59 31,52 31
30.84
32,94 33,00
32,97
30,89
32,77 12' 6 443 977,92 544 666,53
6 443 600 32,96
31.75 33,17
K-9 0,60 13' 6 443 983,41 544 480,52
33
33,95
31.63 31.63 32,92 33,68
32,92
32.14 33,08
33,53 0,70 Liiv 14' 6 443 971,45 544 411,09
33 Laiksaare metsaonn
31.87
Metsamaa 31.08
30.98
30.20
71001:001:0147 32,23 34
34,19
15' 6 443 819,99 544 260,38
33
31.79 32.02
33,29 33,02
0
33,45
32.78
32.32
Pindala 24,07 ha 30.25
3 33,05
32.51 33,36
33,54
34,52
16' 6 443 636,51 544 311,55
33
30.22 32,90 K-27 0,30
33.03 34,02 17' 6 443 662,37 544 397,21
33,16
28' 31.29
K-10 29.61 0,10 31.34 34,36
33.05 33,97 1,1033,85
EL 34,49 34,68
30.89
18' 6 443 541,33 544 437,15
33,59
K-11
32.99 33,05 32 3,40
32.25
33,25
TL 16 33,73
32,57
33,63
0,10
31.58
31.19 32.07 34,41 19' 6 443 490,22 544 267,87
33,01 31.51 30.54
29,55
33,13
0,90 EL 33,72
33,26
18' 20' 6 443 384,96 544 296,76
35
K-12 0,80 33,70
32,93
32,13 33 33,58 33,58
21' 6 443 377,08 544 298,93
33,1333,23 1,00 TL 33,73 33,32
33
31.47 34,74
2 33,50 33,85
31,43
3 32.36 33,82
22' 6 443 336,08 544 172,75
32.18 32.78 33,74
23' 6 443 304,99 544 072,24
I
II 33,05 33,77 33,80
33,99
34,09 35,58
35,50
33,08
24' 6 443 324,74 544 068,40
34
34,34
17 34,10
34,18 34,20
35
33,22
33,34 34,83 25' 6 443 355,15 544 166,71
33,92
32.58
35,57
26' 6 443 390,20 544 274,59
33,11
19' 34,40
34,70 34,26
35 35,23
K-8 0,20
33,23 34 32.62
34,51
34,40 34,50
35,28 35,18
36,20
27' 6 443 556,63 544 228,89
36,22
Laiksaare metsaonn
34,39
34,59
35,17
Plokk 7 aT 36,17 36,03
2,00 TL 28' 6 443 543,47 544 186,29
33,31
33,55 71001:001:0147 34,20
35,44 33,97 35,54
29' 6 443 705,67 544 091,93
35,83
34,25 35,38
33 32.88
33,75 34,17
35,41 35,74
33,52 35,33
35,68
Pindala 24,07 ha
35,42 34,16
33,70 34,97
K-7 0,05
34
35,62 35,59
6 443 400 35,67 35,77
26' 35,74
36,03
35 18 35,93 1,35 TL
544 200
544 000
34 3 36 35,82
4 35.13 35,98
36,00
34,32 34,53 35,62
Mäeeraldise piiripunktide
34,07 K-6 0,05
35,01 35,97 36,09
35,44 20' 36,24
35,83 koordinaadid
35,01 0,95 EL
33,76 25' 36,21
32,78
34,67 34,01 21' 36,31
35,60
35,64 19 36,43 35,75
35,79
35,74
Nr X Y
32,39
35,37 35,93
36,29 35,63
35,60
36 1 6 444 042,66 544 063,79
35,56
34,07
2 6 444 354,02 544 486,60
34,22
24' 35 35,30
35,93 35,64 35,74
35,88
36,29
34,81
36 3 6 444 117,55 544 528,28
35,04
22' 36
36,02
35,86
35,82
35,70
35,87 4 6 444 073,07 544 547,79
34,92
K-5 0,05 36,01
35,78
K-1 36,60 0,20
35,06 35,85
36,10 5 6 444 093,71 544 645,91
35,27
33,68
35,31
35,01
0,75
35,60TL
36,01 1,60 TL
35,20
33,91 35,90 35,92 6 6 444 085,04 544 648,18
35,15
35,94
34,51 35,99
35,87
35,76
35,77 34,21
23' 36,01
35,84
7 6 444 032,90 544 695,84
35,82
8 6 444 011,72 544 751,29
35,94 35,89 36,05 36 35,91 36
35,82 36,20 36,02
36,03
35,96 35,94 9 6 443 948,00 544 715,04
36,17 36,04
36,26
36,17 10 6 443 977,92 544 666,53
36,29
36,61 36,17 VEP nr.210960 36,26
35,96
11 6 443 983,41 544 480,52
36,68 36,52 36
36,04
36,16
36,19 36,21
12 6 443 971,45 544 411,09
36,60
K-3 36,31
36,27
0,45 K-2 0,10
36,07
36,58
36,52 13 6 443 819,99 544 260,38
36,54 0,35 TL 36,04 1,40 TL
36,36
36,20
14 6 443 636,51 544 311,55
35,74 36,00
34,54 35,98
15 6 443 662,37 544 397,21
6 443 200
I
V'
36,31
36,31
16 6 443 541,33 544 437,15
544 600
36,24
VEP nr.210960 17 6 443 490,22 544 267,87
544 400
36,50
18 6 443 384,96 544 296,76
VEP nr.208151
19 6 443 378,97 544 277,67
36,85
36,80 20 6 443 556,63 544 228,89
21 6 443 543,47 544 186,29
22 6 443 705,67 544 091,93
Pindala 23,32 ha
Märkused:
1. Kõrgused EH2000 süsteemis.
2. Plaani koostamisel on kasutatud:
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 01.08.2024);
- Maa-ameti aluskaartide avalikku WMS-teenust (kitsenduste andmed);
- "Vangu liivamaardla Vangu II uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.01.2018)
(OÜ Inseneribüroo STEIGER, töö nr 18/2187).
1 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Ranna või kaldapiiranguvöönd Metsa kitsendused (vääriselupaigad)
Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
1
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
Teekaitsevöönd Elektripaigaldise kaitsevöönd Vangu II liivakarjäär Korrastatud maa plaan
Maavara ploki piir (aR - aktiivne reservvaru) Pärnu maakond, Saarde vald
33 Maapinna samakõrgusjoon, m
Rajatav metsamaa kõlvik (pindala 24,07 ha)
Maaparandushoiuala
Laiksaare metskond 17 Loa omanik OÜ Eesti Killustik Graafiline lisa 3/3
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
71001:001:0147 Pärnu mnt 158/1, 11318 Tallinn
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Mõõtkava 1 : 2000
Maardla piir (asendiplaanil) (esindaja nimi ja allkiri)
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Hendrik Klaas Kuupäev 08.08.2024
/Allkirjastatud digitaalselt/
0 40 80 m Männiku tee 104, 11216 Tallinn
+372 668 1011,
[email protected] Kinnitas Erki Vaguri Töö nr 24/4896
/Allkirjastatud digitaalselt/