dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Valjaminev kiriAvalik

Lõppdokument

Transpordiamet · 28. jaanuar 2025
Seotud ettevõtted
KESKKOND & PARTNERID OÜ (adressaat)
Viit
7.1-2/25/18728-4
Registreeritud
28. jaanuar 2025
Dokumendi liik
Valjaminev kiri
Adressaat
Keskkond & Partnerid OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari
7.1-2 Väliste isikute ehitiste ja lubade kooskõlastamise dokumendid
Toimik
7.1-2/2024
Vastutaja
Peeter Uibo (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Tehnovõrkude üksus)

Failid

  • 📎7.1-22518728-4 28.01.2025 Valjaminev kiri.asice10481 KB

Sisu (failidest)

Kellele TRANSPORDI AMET Registrikood 7000 1490 Juriidiline aadress Tallinn 1 1413 , Valg e 4 Kellelt Asutuse või isiku nimi Keskkond &amp; Partnerid OÜ Registri- või isikukood 11006388 Juriidiline aadress või elukoht Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Kontaktaadress Vasara 50, Tartu, Tartu Tartumaa 50113 Telefon 7 330 350; 52 83 002 E-post kaspar @mahutid.ee 1. E sitatavad materjalid: Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne ) Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr. Tööprojekt Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud 106 /2024 2. O bjekti asukoht Maakond, vald, küla: Tartu maa, Kambja vald, Soinaste küla Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas: Ristumised riigiteega nr 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,14 km-l ja 0,23 km-l. Kulgemine 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee T1 ja Rehepapi tee T8 kinnistu tel . 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee kaitsevööndis km 0,14-0,4 7 . 3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg Vee- ja isevoolse kanalisatsiooni torustiku ning v ee- ja survekanalisatsiooni torustiku rajamine risti 22129 Tõrvandi-Lemmatsi kõrval maanteega ning kulgemine 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee T1 kinnistul . Kavandatav läbiviimise aeg on 2025 -2026 a. 4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja - rajatis riigitee maale ( Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 158 1 lõige 1) Torustikud ristuvad riigiteega, sest alternatiivset võimalust torustike rajamiseks ei ole. Vastavalt AÕS § 158 lõige 1 kohaselt on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. 5 . Eelnevalt väljastatud nõuded , kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordi ameti osakondadelt Nõuded vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostamiseks riigitee nr 22129 teemaal ja kaitsevööndis (7.1-2/24/18728-2) 6. Põhjendus Ehit usseadus tiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele ) FORMTEXT Taotleja Ees- ja perekonnanimi Kaspar Kala (juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Allkiri /digitaalselt allkirjastatud/ Taotluse esitamise kuupäev 2 8 . 01 .202 5 0 L=32.0m 32.5m i=9 N ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500) KV11 Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga! W E Gaasitoru abs. kõrgus 58.03 Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 106/2024 13.0m 2 C De 50 L= 1 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikudPE R VK11 1 2 3 S Torustiku pikkus: veetoru 0,1 m survekanalisatsioonitoru 0,1 m KV11 PV LEPPEMÄRGID: C De 250 Katastriüksuse piir V1 Projekteeritud veetorustik Olemasolev veetorustik Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik L=29.5m K11 K1 Olemasolev isevoolne Projekteeritud siiber kanalisatsioonitorustik Projekteeritud tuletõrjeveehüdrant i=9 V Olemasolev sademeveetorustik Projekteeritud kanalisatsioonikaev Olemasolev gaasitorustik Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm Olemasolev sidekaabel Isikliku kasutusõiguse ala Olemasolev kõrgepingekaabel 3 1 Olemasolev madalpingekaabel 2 PVC De 25K1 Olemasolev madalpinge õhuliin PE RC De 160 Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee (nr ja Ala pindala 0 L=15.0m i=9 V1 L=15.0m POS nr registriosa ja sihtotstarve; nimi) suhtes (lõigu algus ruutmeetrites (plaanil) number ja lõpp km); m² 19.0m i=10 PVC De 160KL= 1. Pos 2 ristumine4618004 94901:006:0750 22129 1 1L=18.0m Tõrvandi-Lemmatsi 0,3 m² 1 Ettevaatust gaasitorustikuga! RC V50 De 2 PE 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee km 0,14 3 Gaasitoru abs. kõrgus 58.18 L=12.5m K1L=14.5m i=9 tee T1 Maapind tõsta PE RC De 160 250V1 Koostas: Kaspar Kala PVC De Projekteerija 1 3 1 2 Tee kaitsevöönd VK11 2 7 VK11 2,1 8 3,63 m 23 Hüls =68.0i=1 160 L8.5m VK1 Hüls CeD2e00 L=6 PVECRD s PE PE D KVS11E RC De 0 L=23.0m P1 VK1 s PE R RC D e 90 P VK11 CD e 16 L=26.0 K VK11 e 11 0 L= m S1 Isevoolse kanalisatsiooni- ja veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 63 1 L=2 2 m10 23.0 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,23 km-l. 18m.0i= 0 L=.5 De 016L 11=17 6.0m Kat. tunnus 94901:006:0274 PVECRDCe 20V m K 3,39 V1 1 P 2 Hülss PE RC De 225 PN10 L=24.0 m Hülss PE RC De 315 PN10 L=24.0 m 3,94 V1 K1 PE De 200 L=25.5m i=10 PE RC De 160 L=26.0m 61.03 Survekanalisatsiooni- ja veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil KS 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,14 km-l. V1 1 Kat. tunnus 94901:006:0274 V1 K1 7,01 PE D PE RC 10,37 e 90KLS11 =38.5m De 63 1 V L =38.0 2 m i=8 K1V1PE RC De 160 L=23 PVC De K VS11 200 L=24 .0m i= K1V1 1 10 .5m 2 3 1 2 1 2 KS 12 V1 3 1 PVC De 25K11 PE RC De N ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA 0 L=32.5m V160 L=32.0m ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500) i=9 W E Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 106/2024 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud KV11 Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga! S Torustiku pikkus: Gaasitoru veetoru 26,4 m abs. kõrgus 58.03 m 1 50 L=13.0 2 isevoolne kanalisatsioonitoru 13,1 m 1 PE RC DeV1 2 K1 survekanalisatsioonitoru 13,2 m 3 LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir V1 Projekteeritud veetorustik Olemasolev veetorustik K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik KV11 PV Olemasolev isevoolne Projekteeritud siiber C De 250 kanalisatsioonitorustik Projekteeritud tuletõrjeveehüdrant Olemasolev sademeveetorustik Projekteeritud kanalisatsioonikaev L=29.5m K1 Olemasolev gaasitorustik Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm Olemasolev sidekaabel i=9 Isikliku kasutusõiguse ala V1 Olemasolev kõrgepingekaabel Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin 1 3 Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee (nr ja 2 Ala pindala registriosa ja sihtotstarve; nimi) suhtes (lõigu algus ruutmeetrites PVC De 25K POS nr PE RC De 160 (plaanil) number ja lõpp km); m² 0 1. Pos 1 5758050 94901:006:02741 22129 Tõrvandi-Lemmatsi 62,0 m² V1 1 L=15.0m i=9 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee km 0,14 ja 0,23 L=15.0m tee 1 L=19.0m i=10 PVC De 160K1 Ettevaatust ristumine gaasitorustikuga! 2 V1 De 50 L=18.0m 3 PE RC Gaasitoru Koostas: Kaspar Kala abs. kõrgus 58.18 L=14.5m i=9 De 160 L=12.5m Projekteerija Maapind tõsta V1 K1 De 250 PVC RC PE 1 3 1 2 Tee kaitsevöönd VK11 2 7 VK11 2,1 8 3,63 m 23 Hüls =68.0i=1 160 L8.5m V K1 Hüls CeD2e00 L=6 PVECRD s PE PE D KVS11PE RC De 10 L=23.0m VK11 P s PE RC D e 90 VK11 RC e 16 L=26.0 K D VK11 e1 0 L= m S1 Isevoolse kanalisatsiooni- ja veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 63 1 L=2 2 23.0 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,23 km-l. m10 18m.0i= 0 L=.5 De 016L 11=17 6.0m Kat. tunnus 94901:006:0274 PVECRDCe 20V m K 3,39 V1 1 P 2 Hülss PE RC De 225 PN10 L=24.0 m Hülss PE RC De 315 PN10 L=24.0 m 3,94 V1 K1 PE De 200 L=25.5m i=10 PE RC De 160 L=26.0m 61.03 Survekanalisatsiooni- ja veetorustiku paigaldamine kinnisel meetodil KS 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,14 km-l. V1 1 Kat. tunnus 94901:006:0274 V1 K1 7,01 PE D PE RC 10,37 e 90KLS11 =38.5m De 63 1 V L =38.0 2 m i=8 K1V1PE RC De 160 L=23 PVC De K VS11 200 L=24 .0m i= K1Vm1 1 10 .5 2 3 1 2 N W E S m L=43.0 De 160 PE RC V1 V1 =17.0m 160 L C DeV1 PE R .0m 18 L= 1V160 De RC PE 2,19 Tee kaitsevöönd ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPINGU LISA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE PLAAN (M 1:500) Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr. 106/2024 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Torustiku pikkus: veetoru 3,5 m LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir V1 Projekteeritud veetorustik Olemasolev veetorustik Projekteeritud siiber Olemasolev isevoolne Projekteeritud tuletõrjeveehüdrant kanalisatsioonitorustik Projekteeritud kanalisatsioonikaev Olemasolev sademeveetorustik Survekanalisatsiooni/ veetoru maa-alune sõlm Olemasolev gaasitorustik Isikliku kasutusõiguse ala Olemasolev sidekaabel Olemasolev kõrgepingekaabel Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev madalpinge õhuliin Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee (nr ja Ala pindala POS nr registriosa ja sihtotstarve; nimi) suhtes (lõigu algus ruutmeetrites (plaanil) number ja lõpp km); m² 1. Pos 3 4596304 94901:006:0745 22129 Tõrvandi-Lemmatsi 6,9 m² Rehepapi tee T8 tee km 0,47 Koostas: Kaspar Kala Projekteerija LEPPEMÄRGID: N KK-1-12 KK-1-13 Ø1000/630 Ø500/560 Katastriüksuse piir 58.97 Olemasolev veetorustik 58.95 W 1)56.65 PVC De 1)56.54 PVC De 25 Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik 25 2)56.61 PVC De 0 E 2)56.65 PVC De 0 16 Olemasolev sademeveetorustik 250 3)56.54 PVC De 0 2.30 250 1 2.43 Olemasolev gaasitorustik 0 L=11 e 25K .5m i=39 2 Olemasolev madalpinge õhuliin P1VC D 1 S V10 L=13.0m 2 PE RC De 16 Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev keskpingekaabel V-1-23 V-1-24 Olemasolev sidekaabel KK-1-11 Ø560/500 59.00 K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik 58.95 57.04 PE RC De Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik K1 KS1 PVC De 250 L=26.0m i=9 56.99 PE RC De 160 V1 16 56.99 PE RC De 0 PE RC De 160 L=26.0m 160 59.05 1)56.88 PVC De V1 Projekteeritud veetorustik 2)56.88 PVC De 0 25 25 Ettevaatust ristu mine gaasitoru Projekteeritud siiber 3)57.35 PVC De 0 Gaasitoru abs. stikuga! 2.17 160 kõrgus 57.91 Projekteeritud tuletõrjeveehüdrant mõjuraadiusega 200 m K1 Otsakork Toru soojustus V1 59.05 59.05 1)57.35 PVC De 160 VEESÕLME TÄHIS: Maakraan 3 1 V-1-01 Sõlme tähis 2 59.05 62.80 57.20 PE RC De Maapinna kõrgus 57.20 PE RC De 50 60.77 PE De 160 Toru põhja kõrgus/läbimõõt 50 K1 60.77 PE De 225 Toru põhja kõrgus/läbimõõt V1 V-1-22 60.77 PE De 225 Toru põhja kõrgus/läbimõõt 59.05 PVC De 250 PE RC De 160 L=32.0m 56.99 PE RC De Maakraan 16 56.99 PE RC De 0 16 56.99 PE RC De 0 KANALISATSIOONIKAEVU TÄHIS: 50 59.05 K1 V1 57.20 PE RC De KK-1-01 Kaevu tähis L=32.5m i=9 50 57.20 PE RC De 50 Ø560/500 Kaevu läbimõõt KK-1-17 Ø560/500 61.85 Olemasoleva maapinna kõrgus 1)60.00 PVC De 200 Väljuva toru põhja kõrgus/läbimõõt Ettevaatust ristu 59.05 2)60.00 PVC De 200 1. siseneva toru põhja kõrgus/läbimõõt mine gaasitoru K1 V1 stikuga! 1)57.55 PVC De Gaasitoru abs. 16 2)57.55 PVC De 0 1.85 Kaevu sügavus kõrgus 58.03 160 1.50 PE RC De 50 L=13.0m 1 1 2 V1 K1 2 3 Otsakork 59.10 59.10 V-1-21 1)57.56 PVC De PÜ-1-04 160 58.95 Ø160/PVC 56.99 PE RC De KK-1-10 16 56.99 PE RC De 0 58.95 Ø1000/630 K1 V1 PVC De 250 L=29.5m K1 50 1)57.17 PVC De 56.99 PE RC De 25 160 2)57.42 PVC De 0 59.20 16 3)57.17 PVC De 0 1)57.44 PVC De 250 25 1.78 2)57.44 PVC De 0 25 3)57.44 PVC De 0 160 1.76 Otsakork Maakraan 59.20 i=9 V1 59.20 58.80 59.00 1)57.45 PVC De V-1-20 160 59.20 57.42 PE RC De 50 59.00 57.42 PE RC De 50 57.24 PE RC De 16 57.24 PE RC De 0 KK-1-09 50 57.24 PE RC De Ø560/500 3 1 160 59.25 2 58.60 PVC De 250 1)57.57 PVC De Otsakork V-1-19 PE RC De 160 L=15.0m 25 59.25 2)57.57 PVC De 0 59.20 16 58.60 3)57.57 PVC De 0 59.20 250 1)57.76 PVC De 1.68 160 K1 57.29 PE RC De V1 16 57.29 PE RC De 0 L=15.0m i=9 50 57.29 PE RC De 160 Ettevaatust ristu mine gaasitoru Gaasitoru abs. stikuga! kõrgus 58.18 1 2 PVC De 160 L=19.0m i=10 K1 3 PE RC DeV1 50 L=18.0m Maapind tõsta KV11 =12.5m Tee kaitsevöönd 4.5m i=9 V-1-18 Maakraan 59.50 L De 160 59.20 250 L=1 KK-1-07 58.60 Hüdrant 57.35 PE RC De Ø560/500 57.54 PE RC De 50 16 59.50 KK-1-06 57.54 PE RC De 0 57.35 PE RC De PE RC 11 59.20 50 57.54 PE RC De 0 PVC De Ø1000/630 61.05 160 57.45 PE RC De V-1-16 1)59.27 PVC De 110 20 61.80 2)59.27 PVC De 0 1 61.80 200 3 1)59.44 PVC De 1.78 1 Isevoolse kana 200 VK11 2 lisat 59.56 PE RC De 2)59.44 PE De 22129 Tõrvandi siooni- ja veetorustiku paigal 16 200 2 59.56 PE RC De 0 2.36 VK11 -Lemmatsi tee damine kinnise 160 e 160 L=6 V 8.0m1 6 Kat. tunnus 94 0,23 km-l. l meetodil PE RC D K1 2,1 901:006:0274 VK11 8 3,53 8. 5m i=23 Hülss VK11 De 20 0 L=6 Hülss PVC VK11 KVS11 RC De 63 L=23.0m PE R 1 PE RC 8.0m 2 e 160 L=1 PE PE RC D V11 PE De C De 90 L=26.0 K K KK-1-08 1 5m i=10 3,39 200 L=17. De 1 PVC De Ø1000/630 160 L 2 59.50 10 L= L=24.0 m 59.40 0m =23.0 3,94 V-1-17 1)57.70 PVC De 26.0m 315 PN10 L=24. 25 2)57.70 PVC De 0 m S1 m 59.50 20 V1 3)57.70 PVC De 0 De 225 PN10 59.40 V1 K1 De 200 L=25.5m i=10 6,57 200 PE PE RC De 160 57.54 PE RC De 1.80 63 57.54 PE RC De 16 57.54 PE RC De 0 160 Hülss PE RC De Hülss PE RC RK-1 L=26. Ø560/500 61.03 Survekanalisatsi 59.50 0m V1 K1 oo 22129 Tõrvandi ni- ja veetorustiku paigaldam 59.40 -Lemmatsi tee ine kinnisel mee 1)57.71 PVC De 7,01 0,14 km-l. 200 Kat. tunnus 94 todil 2)57.91 PE De KK-1-05 901:006:0274 90 10,37 Ø560/500 1.79 KS V11 1 62.00 1)59.70 PE De 2 200 2)59.70 PVC De 200 2.30 PE De 90KS11 Hüdrant V-1-15 PE RC D 62.00 61.90 K1 PVC De 200 L= 60.09 PE RC De 59.76 PE RC De L=38.0m V e 63 L=3 V1 110 16 59.76 PE RC De 0 PE RC De 160 L= 16 59.76 PE RC De 0 Maakraan PÜ-1-03 110 KS-2-02 Ø63/PE 8.5m i=8 Ø200/PVC m V1 Ø90/PE L=43.0V 1 24.0m i=1 PE RC De 160 62.05 59.20 V1 1)59.94 PVC De KK-1-16 1)57.34 PE De 59.15 V1 Ø560/500 63 1)57.26 PE De 23.5m 20 2)57.34 PE De 2)60.31 PVC De 0 K1V1 .0m 63 90 V1 0 L=17 K 2)57.26 PE De VS 16 1.86 3)59.94 PVC De 0 0 De 16 V-1-03 PE RC De 160 L=21.5m PE RC V1 90 11 200 62.00 3)57.26 PE De 2.11 1)60.34 PVC De 63 62.00 16 1.89 59.89 PE RC De 2)60.34 PVC De 0 16 160 59.89 PE RC De 0 V-1-05 1 1.66 m 160 2 .0 12 18 3 L= V-1-02 62.10 1 2 3 V1160 1 59.89 PE RC De V1 2 V-1-14 De 16 62.10 59.89 PE RC De 0 RC 60.14 PE RC De 160 16 Maakraan 60.14 PE RC De 0 PE 62.25 160 60.14 PE RC De Maakraan V-2-03 16 60.14 PE RC De 0 KS PE RC De 160 L=16.0m 62.00 V1 K1V1 32 V1 2,1 60.14 PE RC De 60.17 PE RC De 59.20 59.15 1 160 32 9 60.17 PE RC De 32 57.37 PE RC De 57.29 PE RC De 63 32 57.29 PE RC De 57.37 PE RC De 63 32 57.29 PE RC De 32 PVC De 200K1 V-1-04 Ettevaatust ristu mine gaasitoru PE RC De 160 L= 61.85 Gaasitoru abs. stikuga! kõrgus 57.92 V1 59.89 PE RC De KVS11PE RC De 63 L=4 16 V-1-01 59.89 PE RC De 0 PÜ-1-02 L=39.5m i=10 PE De 9 V1 39.5m 160 KS-2-01 Ø200/PVC 62.35 KK-1-15 Ø90/PE 60.39 PE RC De Ø560/500 62.10 0 L=44 160 60.39 PE De 22 1)60.33 PVC De 59.45 Maakraan 5 20 60.39 PE De 22 5 62.15 2)60.33 PVC De 0 1)57.56 PE De 90 Ø63/PE 20 .5m i=K 1)60.56 PVC De 3)60.53 PVC De 0 2)57.56 PE De 63 16 160 2)60.56 PVC De 0 V1 3.5m 1.77 3)57.56 PE De 59.40 160 V-2-02 90 K1V1 VS 7 1 1.59 4)57.56 PE De 1)57.54 PE De 1 63 63 1.89 2)57.54 PE De V-1-13 59.40 63 Maakraan 1.86 57.54 PE RC De 63 62.10 57.54 PE RC De 62.15 63 Maakraan LPK-1 60.14 PE RC De 57.54 PE RC De 60.32 PE RC De 16 32 Ø560/500 32 60.14 PE RC De 0 60.32 PE RC De 16 59.40 60.14 PE RC De 0 V1 1 V-1-10 32 32 59.50 PE RC De 160 L=69.0m 57.57 PE RC De V K1S1 13 Otsakork 2 32 1)57.61 PE De 2 57.57 PE RC De 90 32 PVC De 200K1 62.90 62.65 1.89 V-1-12 KK-1-04 PE RC De 160 L= 62.90 60.69 PE RC De 16 Ø560/500 1)61.15 PVC De 160 60.69 PE RC De 0 Ettevaatust ristu 32 62.40 mine gaasitoru 60.69 PE RC De 160 60.44 PE RC De 62.40 stikuga! 1 2 V1 12.5m 16 60.44 PE RC De 0 21 L=14.0m i=10 Maakraan 1)60.47 PVC De 4 32 20 2)60.47 PVC De 0 12 Otsakork 3 V1 PÜ-1-01 60.44 PE RC De 16 160 3)60.47 PVC De 0 62.30 21 62.90 Ø200/PVC 200 61.07 PE RC De V-1-11 1.93 62.30 32 1)60.48 PVC De 61.10 PE RC De 62.65 1 2 160 32 1)60.93 PVC De 62.50 3 20 Maakraan 2)61.13 PVC De 0 m Maakraan 60.54 PE RC De K1 11.0 16 16 V-1-09 3)60.93 PVC De 0 60.54 PE RC De 0 KK-1-03 200 32 62.30 V1160 L= 63.35 1.72 60.54 PE RC De Ø1000/630 V-2-01 2.0 200 =10 160 60.47 PE RC De Maakraan V1 61.52 PE RC De 63.05 32 mi L=1 C De 32 61.09 PE RC De 60.47 PE RC De 61.52 PE RC De De 16 62.50 32 59.45 32 Otsakork 61.09 PE RC De 0 1)60.59 PVC De 59.55 RC PV 63.35 32 57.59 PE RC De 20 57.72 PE RC De 63 61.09 PE RC De 2)60.59 PVC De 0 32 57.59 PE RC De PE 16 63.35 61.09 PE RC De 0 1 16 57.72 PE RC De 32 V-1-08 3)60.59 PVC De 0 nt 32 3 32 57.59 PE RC De orient orie 1)61.69 PVC De 160 2.0m VK11 200 63 e 160 L=3 2 1.91 57.59 PE RC De 63.35 Ettevaatust ristu PE RC D V11 Maakraan LPK-2 32 mine gaasitoru K .0m i=10 61.39 PE RC De stikuga! VK11 Maakraan orien V-1-06 200 L=33 Ø63/PE 16 PVC De 61.39 PE RC De 0 1 V1 =18.5m 3 Otsakork Ø63/PE 59.50 32 De 160 L MÄRKUSED: PE RC VK11 2 t 61.39 PE RC De 1 62.40 59.55 57.64 PE RC De 63.50 160 4 10 63 18.0m i= 1 61.39 PE RC De V1 3 59.60 61.39 PE RC De 16 32 K1 2 PVC De 200 L= 2 62.40 1)57.69 PE De 63 1)57.74 PE De 1. Geodeetiline alusplaan koostatud Vasara Geodeesia OÜ poolt novembris 2024. a. (töö nr. 24G1027). 61.39 PE RC De 0 1)60.64 PVC De 2)57.69 PE De V1 16 0 63 63 160 PE RC D e 160 L=5 V1 2.0m K1 1.86 2)57.74 PE De 63 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis. V1 K1 Maakraan 1.86 V1 K1 PVC De 200 L=52 .0m i=10 KK-1-02 Ø560/500 Maakraan 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. m 3 4 1 K1 62.70 62.40 Maakraan Tellija Töö nr: =19.0 KESKKOND & PARTNERID OÜ e 160 L PE RC D V1 2 63.05 60.87 PE RC De 60.87 PE RC De 32 60.57 PE RC De 32 AS Tartu Veevärk 106/2024 PE RC De 160 L=14.0m Maakraan 1)61.11 PVC De 32 60.57 PE RC De 59.60 V1 20 2)61.11 PVC De 0 32 Reg. nr. 11006388 Projekt 57.77 PE RC De Maakraan 63.05 3)61.11 PVC De 0 16 200 KK-1-14 57.77 PE RC De 32 Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla KK-1-01 63.35 61.22 PE RC De 32 4)61.11 PVC De 160 Ø560/500 32 Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald 61.22 PE RC De 1.94 V-1-07 Ettevaatust ristu Ø1000/630 61.52 PE RC De 32 32 62.70 Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa mine gaasitoru stikuga! 63.35 61.52 PE RC De 32 1)61.15 PVC De Lauri Aim 16 63.55 1)61.65 PVC De Otsakork 2)61.15 PVC De 0 Vastutav spetsialist Joonis Staadium 20 Otsakork 160 61.39 PE RC De 2)61.65 PVC De 0 63.05 1.55 Torustike asendiplaan 16 61.39 PE RC De 0 160 3)61.65 PVC De 0 16 200 63.35 63.35 63.05 Sirle Punka Tööprojekt 4)61.65 PVC De 1)61.15 PVC De 160 1)61.69 PVC De 160 Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 1.70 160 Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:500 AS-4-01 N LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir Olemasolev veetorustik W Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik E Olemasolev sademeveetorustik Olemasolev gaasitorustik S Olemasolev madalpinge õhuliin Olemasolev madalpingekaabel 3 1 2 Olemasolev keskpingekaabel 1 K11 Olemasolev sidekaabel V 2 K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik V1 Projekteeritud veetorustik Projekteeritud siiber Projekteeritud tuletõrjeveehüdrant K1 V1 mõjuraadiusega 200 m Ettevaatust ristu mine gaasitoru Haljasala taastamine Gaasitoru abs. stikuga! kõrgus 57.91 Kruuskatte taastamine K1 V1 Killustikkatte taastamine 3 1 Betoonkivisillutise taastamine 2 Freespurukatte taastamine K1 V1 Pinnatud teekatte taastamine Asfaltkatte taastamine K1 V1 Ettevaatust ristu mine gaasitoru K1 V1 Gaasitoru abs. stikuga! kõrgus 58.03 1 2 V1 K1 1 2 3 K1 V1 K1 V1 1 3 2 K1 V1 Ettevaatust ristu mine gaasitoru Gaasitoru abs. stikuga! kõrgus 58.18 1 2 3 K1 V1 Maapind tõsta Tee kaitsevöönd KV11 1 3 1 Isevoolse kana VK11 2 lisat 22129 Tõrvandi siooni- ja veetorustiku paigal 2 VK11 -Lemmatsi tee damine kinnisel VK11 6 Kat. tunnus 94 0,23 km-l. meetodil 2,1 901:006:0274 VK11 8 3,53 Hülss VK11 Hülss VK11 KVS11 P E RC 1 PE RC 2 VK11 De 16 1 3,39 De 11 2 0 L=2 0 L=2 L=24.0 m 0m 3,94 3.0m 315 PN10 L=24. 3.0m K V1 De 225 PN10 V1 S1 K1 6,57 Hülss PE RC De Hülss PE RC 61.03 Survekanalisatsi V1 K1 oo 22129 Tõrvandi ni- ja veetorustiku paigaldam -Lemmatsi tee ine kinnisel m 7,01 Kat. tunnus 94 0,14 km-l. eetodil 901:006:0274 10,37 KV S11 1 2 K1V1 KVS11 V1 V1 V1 V1 K1V1 V1 K VS V1 11 1 12 2 3 1 1 2 3 V1 V1 2 KS V1 K1V1 V1 2,1 1 9 Ettevaatust ristu mine gaasitoru Gaasitoru abs. stikuga! kõrgus 57.92 V1 KVS11 K1V1 V1 K K1V1 VS11 V1 1 V K1S1 2 13 2 Ettevaatust ristu mine gaasitoru stikuga! K1 1 2 V1 21 4 12 3 V1 21 1 2 3 V1 K1 V1 1 nt 3 MÄRKUSED: orient orie VK11 2 Ettevaatust ristu VK11 mine gaasitoru stikuga! VK11 1. Geodeetiline alusplaan koostatud Vasara Geodeesia OÜ poolt novembris 2024. a. (töö nr. 24G1027). orien 1 V1 3 VK11 2 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis. t 4 1 1 3 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. V1 V1 K1 2 2 V1 K1 Tellija Töö nr: V1 K1 KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 V1 K1 Reg. nr. 11006388 Projekt 4 K1 3 1 Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla V1 2 Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald V1 Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Ettevaatust ristu Sirle Punka Katete taastamise asendiplaan Tööprojekt m ine gaasitorusti kuga! Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:250 AS-4-02 v02 63.50 63.00 62.50 62.00 61.50 61.39 61.39 PE RC De 32 PE RC De 32 61.00 60.50 60.39 PE De 225 60.00 59.50 59.00 Mhor 1:500 Gaasitorustik Mvert 1:50 KAEVU TÄHIS V-1-01 V-1-02 V-1-03 V-1-04 V-1-05 V-1-06V-1-07 V-1-08 OLEMASOLEVA MAAPINNA 62.35 62.10 62.00 62.00 61.85 62.10 63.50 63.55 63.65 63.35 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 62.35 62.10 62.00 62.00 61.85 62.10 63.50 63.55 63.65 63.35 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS 60.39 60.14 60.04 59.89 59.89 59.89 61.39 61.39 61.39 61.39 (m ABS) 1.96 1.96 1.96 2.11 1.96 2.21 2.11 2.16 2.26 1.96 TORU RAJAMISSÜGAVUS 0 0 LANG ‰ 18.1 16.9 43.2 22 14 6 3 68.8 PIKKUS (m) 37.8 38.7 TORU LÄBIMÕÕT PE RC De 160 - 223.4m VAHEKAUGUSED (m) 18.1 16.9 43.2 21.7 16.1 68.8 5.5 14.0 19.1 217° 184° 276° 90° 270° 134° 137° 172° ° 91 88 90 V ° ° SIRGESTATUD TRASSI 180° V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PLAAN ° ° 92 90 88 143° 176° 84° 270° 90° 226° 223° 188° V ° MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka Pikiprofiil 1 Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 1:50 Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:500 VK-6-01 63.50 63.00 62.50 62.00 61.65 61.65 61.50 PVC De 200 PVC De 160 61.39 61.39 PE RC De 32 PE RC De 160 61.11 61.13 61.00 61.09 PE RC De 32 PVC De 160 PVC De 160 V1 60.69 60.50 PE RC De 32 60.54 60.59 PVC De 160 60.44 60.47 60.53 PE RC De 32 PVC De 160 PE RC De PVC 32 De 160 60.31 V1 V1 PVC De 160 V1 60.14 60.14 60.00 PE RC De 32 PE RC De 32 V1 59.76 V1 V1 V1 V1 PE RC De 110 59.50 V1 V1 V1 V1 V1 59.00 V1 V1 V1 V1 V1 58.50 V1 V1 V1 V1 V1 58.00 V1 V1 V1 V1 57.70 V1 57.50 57.54 PVC De 200 57.54 57.57 PVC De 160 57.44 57.42 PE RC De 63 PE RC De 110 V1 PVC De 160 57.35 57.29 PVC De 160 V1 57.24 V1 PVC De 160 V1 V1 V1 V1 PE RC De 50 PE RC De 50 57.00 56.99 56.99 56.99 57.04 PE RC De 160 V1 PE RC De 50 PE RC De 50 PE RC De 160 V1 V1 V1 V1 veetoruV1 veetoruV1 veetoruV1 Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon 56.61 Rekonstrueeritav veetoru veetoru veetoru veetoru veetoru Rekonstrueeritav veetoru veetoru veetoru 56.50 56.54 PVC De 160 PVC De 250 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 Madalpingekaabel Madalpingekaabel Madalpingekaabel Madalpingekaabel Madalpingekaabel Kõrgepingekaabel Kõrgepingekaabel Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav Rekonstrueeritav 56.00 V1 V1 Mhor 1:500 V1 Gaasitorustik Gaasitorustik Gaasitorustik V1 V1 V1 Sidekaabel Sidekaabel Sidekaabel Sidekaabel Sidekaabel Sidekaabel V1 V1 V1 V1 Mvert 1:50 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 KAEVU TÄHIS KK-1-01 KK-1-02 PÜ-1-01 KK-1-03 KK-1-04 PÜ-1-02 PÜ-1-03 KK-1-05 KK-1-06 KK-1-07 KK-1-08 KK-1-09 KK-1-10 PÜ-1-04 KK-1-11 KK-1-12 KK-1-13 OLEMASOLEVA MAAPINNA 63.35 63.05 62.65 62.50 62.40 62.10 62.05 62.00 61.80 61.05 59.40 58.60 59.20 58.95 59.05 58.95 58.97 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 63.35 63.05 62.65 62.50 62.40 62.10 62.05 62.00 61.80 61.05 59.50 59.25 59.20 58.95 59.05 58.95 58.97 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS 61.65 61.11 60.93 60.59 60.47 60.33 59.94 59.70 59.44 59.27 57.70 57.57 57.44 57.17 56.88 56.65 56.54 (m ABS) 1.70 1.94 1.72 1.91 1.93 1.77 2.11 2.30 2.36 1.78 1.80 1.68 1.76 1.78 2.17 2.30 2.43 TORU RAJAMISSÜGAVUS MÄRKUSED: LANG ‰ 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 114.6 120.2 68.5 129.2 10 10 23 9 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. PIKKUS (m) 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. TORU LÄBIMÕÕT PVC De 200 - 191.8m PE De 200 - 25.3m PVC De 200 - 86.2m PVC De 250 - 129.2m KESKKOND & PARTNERID OÜ Tellija AS Tartu Veevärk Töö nr: 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt VAHEKAUGUSED (m) 52.0 18.0 32.8 11.8 13.9 39.3 24.0 25.3 17.6 68.5 14.3 15.0 29.5 32.5 26.2 11.7 Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald 180° 122° 152° 135 180° 189° 257° 107° 171° 180° 262° Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa ° 90 Lauri Aim ° 10 ° ° ° ° 90 90 90 ° 90 90 90 90 90 K 45° V 4° ° ° ° SIRGESTATUD TRASSI V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 K1 Vastutav spetsialist Joonis Staadium PLAAN 11 99 V1 V1 K Sirle Punka Pikiprofiil 2 Tööprojekt 45° 45° 45° 0° 0° 90 3° 70 8° 98 ° ° ° ° ° ° 90 ° 135 135 135 V1 11 14 166° 90 180° 171° 103° 16 180° 180° 98° 90 90 ° ° ° Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis ° 1:50 Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:500 VK-6-02 59.50 59.00 58.50 Toru soojustus 58.00 57.64 PE RC De 63 57.70 57.70 57.50 57.59 57.56 PE RC De 32PE De 63 57.56 PE De 63 PVC De 200 PVC De 250 57.54 57.54 57.29 PE RC De 160 57.26 PE RC De 32 V1 PE RC De 32PE De 63 57.00 veetoru V1 Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon 56.50 V1 Sidekanalisatsioon Madalpingekaabel Madalpingekaabel Kõrgepingekaabel Rekonstrueeritav 56.00 Mhor 1:500 Gaasitorustik Sidekaabel V1 Mvert 1:50 V1 KS-2-01 KK-1-08 KAEVU TÄHIS KS-2-02 LPK-1 RK-1 OLEMASOLEVA MAAPINNA 59.50 59.45 59.45 59.15 59.30 59.40 59.40 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 59.50 59.45 59.45 59.15 59.30 59.50 59.50 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS 57.61 57.56 57.56 57.26 56.95 57.91 57.71 57.70 (m ABS) 1.89 1.89 1.89 1.89 2.35 1.59 1.79 1.80 TORU RAJAMISSÜGAVUS 0 LANG ‰ 1.4 44.5 37.9 37 1.0 36 7 8 26.010 PIKKUS (m) 0.6 TORU LÄBIMÕÕT PE De 90 - 110.4m PVC De 200 - 1.0m VAHEKAUGUSED (m) 1.4 0.6 44.5 37.9 26.0 1.0 121 91 176° 185° ° ° 10 ° ° 90 90 59° SIRGESTATUD TRASSI 7° V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 PLAAN 91 ° ° 175° 163 ° 179° 184° 89 MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka Pikiprofiil 3 Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 1:50 Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:500 VK-6-03 59.50 59.00 58.50 58.00 57.50 57.57 PVC De 250 57.35 57.24 PE RC De 50 Sidekanalisatsioon Kõrgepingekaabel PE RC De 160 57.00 Mhor 1:500 Gaasitorustik Mvert 1:50 KAEVU TÄHIS KK-1-09 Otsakork OLEMASOLEVA MAAPINNA 58.60 59.20 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 59.25 59.20 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS 57.57 57.76 (m ABS) 1.68 TORU RAJAMISSÜGAVUS 1.44 LANG ‰ 10 18.8 PIKKUS (m) TORU LÄBIMÕÕT PVC De 160 - 18.8m VAHEKAUGUSED (m) 18.8 90 ° SIRGESTATUD TRASSI 171° K1 K1 K1 PLAAN V1 V1 V1 9 9° MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka Pikiprofiil 4 Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 1:50 Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:500 VK-6-04 59.50 59.00 58.50 58.00 57.50 57.20 57.17 PE RC De 50 57.00 56.99 PVC De 250 PE RC De 160 56.50 Sidekanalisatsioon Kõrgepingekaabel 56.00 Mhor 1:500 Gaasitorustik Mvert 1:50 PÜ-1-05 Otsakork KAEVU TÄHIS KK-1-17 OLEMASOLEVA MAAPINNA 58.95 59.05 59.10 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 58.95 59.05 59.10 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS 57.42 57.55 57.56 (m ABS) 1.53 1.50 1.54 TORU RAJAMISSÜGAVUS LANG ‰ 10 13.9 PIKKUS (m) TORU LÄBIMÕÕT PVC De 160 - 13.9m VAHEKAUGUSED (m) 12.9 1.0 135 ° SIRGESTATUD TRASSI V1 K1 V1 K1 PLAAN 45° 18 0 ° MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka Pikiprofiil 5 Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 1:50 Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:500 VK-6-05 MNT ristumine 1 Teemaa piir 62.50 Maantee Maantee telg 62.00 61.50 1,86 1,87 1,91 1,94 61.00 60.50 Hülss 60.00 59.74 59.70 PE RC De PVC 160 De 200 59.50 59.44 59.56 PE RC De 160 PVC De 200 59.00 Sademeveekanalisatsioon 58.50 Madalpingekaabel Madalpingekaabel Madalpingekaabel Kõrgepingekaabel 58.00 Mhor 1:500 Gaasitorustik Sidekaabel Mvert 1:50 KAEVU TÄHIS KK-1-05 KK-1-06 OLEMASOLEVA MAAPINNA 62.00 61.80 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 62.00 61.80 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS 59.70 59.44 (m ABS) 2.30 2.36 TORU RAJAMISSÜGAVUS LANG ‰ 25.3 10 PIKKUS (m) TORU LÄBIMÕÕT PE De 200 - 25.3m MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. VAHEKAUGUSED (m) 25.3 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 189° 25 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. 6° Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 SIRGESTATUD TRASSI V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 K1 Reg. nr. 11006388 Projekt PLAAN 10 4 Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla ° 171° Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka MNT ristumumine 1 Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 1:50 Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:500 VK-6-06 Teemaa piir Maantee Maantee telg 59.50 59.00 2,81 2,65 2,62 2,84 58.50 Toru soojustus 58.00 57.70 57.70 57.50 PVC De 200 PVC De 250 57.54 Hülss PE RC De 160 57.00 56.95 PE De 90 Sademeveekanalisatsioon Sademeveekanalisatsioon 56.50 Sidekanalisatsioon Madalpingekaabel Kõrgepingekaabel 56.00 Mhor 1:500 Mvert 1:50 KK-1-08 KAEVU TÄHIS RK-1 OLEMASOLEVA MAAPINNA 59.30 59.40 59.40 KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD 59.30 59.50 59.50 MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU RENNI KÕRGUS 56.95 57.91 57.71 (m ABS) 57.70 2.35 1.59 1.79 1.80 TORU RAJAMISSÜGAVUS LANG ‰ 37 1.0 26.0 10 PIKKUS (m) TORU LÄBIMÕÕT PE De 90 - 26.0m PVC De 200 - 1.0m VAHEKAUGUSED (m) 26.0 1.0 176° 185° ° 90 10 SIRGESTATUD TRASSI 7° V1 V1 V1 V1 V1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 PLAAN 184° 163° 175° MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka MNT ristumumine 2 Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis 1:50 Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:500 VK-6-07 Toru paigaldamine maantee alas 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,23 km-l Maantee telg Kinnistu piir Kinnistu piir Eelpuistega kahekordne pindamine Kaev KK-1-05 560/500 Kaev KK-1-06 62.00 100/630 Asfalt Äärekivi Muru kasvupinnasel 15 cm 61.81 61.80 61.80 61.71 (külvinorm 20...30 g/m²) 61.70 Purustatud kruus 20 cm Kasvupinnas 15 cm Liivast või kruusast lõpptäide k>0,5 m/d Gaasitoru Truubitoru Täitepinnas 1,87 Elektrikaabel Sidekaabel Elektrikaabel 1,94 PP De 400 1,86 1,91 Liivast algtäide k>0,5 m/d PE De 200 PN6 PE De 200 Hülss PE RC De 315 Liivast algtäide PN6 k>0,5 m/d PE RC De 160 PN10 59.70 PE RC De 160 0,15 59.44 PVC De 200 Aluskiht 0,15 PE RC De 160 Hülss PE RC De 225 PN10 Aluskiht Sademeveetoru PP De 560 MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka MNT ristlõige 1 Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:50 VK-6-08 Toru paigaldamine maantee alas 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee 0,14 km-l Maantee telg Kinnistu piir Kinnistu piir Asfalt 59.85 59.84 Kaev RK-1 Kaev KK-1-08 59.67 59.71 560/500 100/630 Purustatud kruus 20 cm 59.50 59.50 59.41 59.30 Purustatud kruus 20 cm Sidekaabel Liivast või kruusast Truubitoru lõpptäide k>0,5 m/d PP De 400 Elektrikaabel 2,81 2,84 Elektrikaabel 2,62 2,65 Liivast või kruusast Liivast algtäide lõpptäide k>0,5 m/d k>0,5 m/d PVC De 250 57.71 57.70 PE RC De 160 Liivast algtäide Sademeveetoru k>0,5 m/d PP De 560 Soojustus, 50 mm 0,15 PE De 90 PN6 PE RC De 63 Aluskiht PN10 0,15 Aluskiht MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. 3. Kõrgused on EH2000 süsteemis. Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka MNT ristlõige 2 Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:50 VK-6-09 Haljasala taastamine Kruuskatte taastamine Killustikkatte taastamine Muru Purustatud kruus 20 cm Killustik 20 cm (külvinorm ≥30 g/m²) 0,3 0,3 Kasvupinnas 15 cm Liivast või kruusast Liivast või kruusast Täitepinnas lõpptäide k>0,5 m/d lõpptäide k>0,5 m/d >1,5 >1,8 >1,5 >1,8 >1,5 >1,8 Märkelint Märkelint Märkelint "Kanalisatsioon" "Kanalisatsioon" "Kanalisatsioon" Liivast algtäide Liivast algtäide Liivast algtäide 0,3 0,3 0,3 Kanalisatsioonitoru Kanalisatsioonitoru Kanalisatsioonitoru Aluskiht Aluskiht Aluskiht 0,3 0,3 0,3 Märkelint "Vesi" 0,2 Märkelint "Vesi" 0,2 Märkelint "Vesi" 0,2 0,15 0,15 0,15 Veetoru Veetoru Veetoru 0,3 0,3 0,3 Freespurukatte taastamine Eelpuistega kahekordne pindamine Asfaltkatte taastamine Freespurukate AC 12 surf 7 cm Eelpuistega kahekordne pindamine 0,3 0,3 Killustikust tee alus 20 cm, 0,3 Purustatud kruus 20 cm 0,3 Killustik 20 cm fr. 32/63, kiilutud fr. 8/16 Liivast või kruusast E≥170 MPa 0,3 Liivast või kruusast lõpptäide k>0,5 m/d Dreenkiht 20 cm >1,5 >1,8 >1,5 >1,8 >1,5 >1,8 lõpptäide k>0,5 m/d k>1,0 m/d Märkelint Märkelint "Kanalisatsioon" Liivast või kruusast "Kanalisatsioon" lõpptäide k>0,5 m/d Liivast algtäide Liivast algtäide Märkelint "Kanalisatsioon" 0,3 0,3 0,3 Kanalisatsioonitoru Kanalisatsioonitoru Liivast algtäide Aluskiht Aluskiht Kanalisatsioonitoru Aluskiht 0,3 0,3 0,3 Märkelint "Vesi" 0,2 Märkelint "Vesi" 0,2 Märkelint "Vesi" 0,2 0,15 0,15 0,15 Veetoru Veetoru Veetoru 0,3 0,3 0,3 Toru soojustamine Soojustusplaat XPS 50 mm 1 Liivast algtäide 0,2 Soojustatav toru MÄRKUSED: Aluskiht 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 0,2 0,2 0,15 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka Kaevikute tüüpristlõiked ja katete taastamine Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:25 VK-6-10 v02 Kaeviku toestamine Ristuva toru/kaabli toestamine 1 Ristuva toru/kaabli toestamine 2 Tala Riputusköis Alustala Põiktala Tugisein Tugipost MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka Kaevikute ja kommunikatsioonide toestamine Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 1:25 VK-6-11 V-1-08; V-1-09 V-1-10; V-1-13; V-1-14 V-1-11 V-1-01 V-1-02; V-1-06; V-1-07 V-1-03; V-1-04; V-1-05; >0,5m Elekterkeevis otsakork V-1-16; V-1-23 De 32 60 e1 PE RC De 160 Elekterkeevispõlv 45° D Maakraan DN25 Elekterkeevis puursadul RC Elekterkeevismuhv De 160 De 160 Elekterkeevispõlv 90° De 160/32 PE PE RC De 160 PE RC De 160 PE RC De 160 PE RC De 160 De 160 PE RC De 32 PE RC De 160 Elekterkeevismuhv Elekterkeeviskaelus De 160 De 32 60 Elekterkeevis puursadul koos äärikuga e1 De 160/32 Elekterkeevis puursadul PE RC De 32 D De 160/32 Kummikiilsiiber DN150 PN10 RC PE RC De 160 PE RC De 160 Elekterkeevispõlv 45° spindlipikenduse ja kapega PE Elekterkeevismuhv De 160 Elekterkeevismuhv PE RC De 32 PE RC De 160 De 32 De 32 Elekterkeevismuhv De 225 Elekterkeevismuhv De 225 Elekterkeevis puursadul Maakraan DN25 PE RC De 32 De 160/32 Elekterkeevismuhv Maakraan DN25 De 32 Ol.ol. PE De 225 Ol.ol. PE De 225 >0,5m Maakraan DN25 Elekterkeevis otsakork De 32 >0,5m Elekterkeevis otsakork De 32 Elekterkeeviskaelus De 225 Elekterkeeviskaelus De 225 >0,5m koos äärikuga koos äärikuga Elekterkeevis otsakork Kummikiilsiiber DN200 PN10 Äärikutega malmkolmik Kummikiilsiiber DN200 PN10 De 32 spindlipikenduse ja kapega DN200/150 spindlipikenduse ja kapega V-1-15; V-1-18 V-1-17 V-1-19; V-1-20; V-1-24 V-1-12 V-1-21; V-1-22 Kummikiilsiiber DN150 PN10 PE De 160 PE De 160 spindlipikenduse ja kapega PE RC De 160 PE RC De 160 Elekterkeeviskaelus De 160 Äärikutega malmkolmik e 160 Elekterkeevismuhv koos äärikuga DN150/50 Elekterkeevis otsakork Elekterkeevismuhv De 160 CD Maa-alune hüdrant De 110 De 50 ER Elekterkeevismuhv De 160 Ol.ol P Elekterkeevispõlv 90° Elekterkeevis puursadul Elekterkeevis puursadul PE De 160 De 160 De 160/32 PE De 110 De 160/50 PE RC De 50 PE RC De 160 PE RC De 160 Elekterkeevispõlv 90° >0,5m Elekterkeevismuhv De 160 De 160 Kummikiilsiiber DN50 PN10 Elekterkeeviskaelus De 160 Maakraan DN40 PE RC De 160 Elekterkeeviskaelus De 110 Elekterkeeviskolmik üleminek spindlipikenduse ja kapega koos äärikuga koos äärikuga Elekterkeevismuhv PE De 160 De 160/110 Põkk-keevispõlv 30° Elekterkeeviskaelus De 63 Kummikiilsiiber DN150 PN10 De 50 PE De 63 Elekterkeevismuhv De 160 koos äärikuga spindlipikenduse ja kapega PE RC De 32 De 32 Elekterkeevissiirdmik Elekterkeevismuhv De 63/50 De 63 Maakraan DN25 >0,5m Elekterkeevis otsakork De 32 V-2-01 V-2-02; V-2-03 KS-2-01 KS-2-02 PE De 90 PE RC De 63 Elekterkeevismuhv PE De 90 De 90 Elekterkeevismuhv Elekterkeevismuhv De 90 De 32 PE De 63 Elekterkeevispuursadul Elekterkeevispuursadul Põkk-keeviskolmik 45° De 63/32 De 63/32 Põkk-keeviskolmik 45° De 90 Elekterkeevis otsakork PE RC De 32 Elekterkeevis otsakork De 90 Elekterkeevissiirdmik De 32 PE RC De 32 >0,5m De 32 PE RC De 32 De 90/63 Elekterkeevismuhv >0,5m Maakraan DN25 >0,5m Elekterkeevispõlv 45° PE RC De 63 Elekterkeevissiirdmik De 90 PE De 63 Elekterkeevis otsakork De 63 De 90/63 Maakraan DN25 De 32 Maakraan DN25 >0,5m 3 Elekterkeevismuhv e6 Elekterkeevismuhv Elekterkeevismuhv De 63 Põkk-keeviskolmik 45° PE De 63 D De 32 De 32 Elekterkeevismuhv PE De 90 De 90 PE De 90 Maakraan DN50 Elekterkeevismuhv Elekterkeevismuhv De 63 Läbipesukaev De 90 m Maakraan DN50 ,5 De 500 >0 Elekterkeevis otsakork Elekterkeevis otsakork De 63 De 63 3 Põkk-keeviskolmik 45° e6 D De 90 PE Elekterkeevismuhv Elekterkeevissiirdmik De 63 De 90/63 Maakraan DN50 Elekterkeevispõlv 45° m ,5 De 63 >0,5m >0 Elekterkeevismuhv PE De 63 De 90 PE De 90 Elekterkeevismuhv Elekterkeevis otsakork De 63 De 63 Maakraan DN50 Elekterkeevis otsakork MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka Sõlmede montaažiskeemid Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 VK-7-01 MAA-ALUNE TULETÕRJEHÜDRANT 1 2 EKSPLIKATSIOON 3 1. Malmluuk D500 40T 0,3 2. Teleskooptoru PEH De 500 0,5 4 3. Kummitihendiga teleskooprõngas 4. Põhjata kaevukorpus PEH De 560 5 5. Komplekte soojustatud maa-alune 1,2 teleskoopiline tuletõrjehüdrant DN100 PN10 0,1 6 6. Killustik (h=20 cm) 0,9 ≥1,8 7. Kaevukrae 15mm PE-HWU plaadist keevitatud 7 kaevukorpuse külge 0,8 8. Elekterkeeviskaelus koos äärikuga De 110 PN16 9. Elekterkeevismuhv De 110 PN16 8 10.Veetoru PE De 110 PN10 11. Tühjendusklapp + drenaažitoru De 75 9 11 10 MÄRKUSED: 1. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa. 2. Ühikuta mõõdud on meetrites. Tellija Töö nr: KESKKOND & PARTNERID OÜ AS Tartu Veevärk 106/2024 Reg. nr. 11006388 Projekt Vasara 50, Tartu 50113 Soinaste küla Tel. 733 0350; [email protected] Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- Kambja vald Projektijuht ja kanalisatsioonitorustikud Tartumaa Lauri Aim Vastutav spetsialist Joonis Staadium Sirle Punka Maa-alune tuletõrjehüdrant Tööprojekt Projekteerija Fail Kuupäev Mõõt Joonis Kaspar Kala 1062024_TP 28.01.2025 VK-7-02 KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee Töö nr. 106/2024 Tellija: AS Tartu Veevärk Registrikood: 10151668 Tartumaa, Tartu linn, Tähe tn 118, 50107 Tel: +372 7306200 e-post: [email protected] Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ SOINASTE KÜLA, KAMBJA VALD, TARTUMAA LINNAVERE JA SAARE TEE ÜHISVEEVÄRGI- JA KANALISATSIOONITORUSTIKUD TÖÖPROJEKT Projektijuht: Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Vastutav isik: Sirle Punka - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija: Kaspar Kala TARTU 2025 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 AA-3-01 SELETUSKIRI SISUKORD ASUKOHA SKEEM ............................................................................................................... 4 1. ÜLDOSA .......................................................................................................................... 5 1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5 1.2. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed ................................................................ 6 1.2.1. Veetorustik ............................................................................................................... 6 1.2.2. Kanalisatsioonitorustik ............................................................................................. 6 1.2.3. Survekanalisatsioonitorustik..................................................................................... 6 1.3. Sissejuhatus ................................................................................................................... 7 1.4. Alusdokumendid ........................................................................................................... 7 1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 7 1.6. Täiendavad kriteeriumid ............................................................................................... 8 1.6.1. Üldist ........................................................................................................................ 8 1.6.2. Kooskõlastused kinnistute omanikega ..................................................................... 9 1.6.3. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus ........................................................... 9 2. OLUKORRA KIRJELDUS.............................................................................................. 9 3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................... 9 3.1. Üldist ............................................................................................................................. 9 3.2. Veetorustik .................................................................................................................... 10 3.3. Isevoolne kanalisatsioonitorustik .................................................................................. 11 3.4. Survekanalisatsioonitorustik ......................................................................................... 12 3.5. Tuletõrje veevarustus .................................................................................................... 13 3.6. Läbipesukaev................................................................................................................. 14 4. EHITUSTÖÖD ................................................................................................................. 15 4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 15 4.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ......................................... 15 4.3. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...................................................................... 15 4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 16 4.5. Mahamärkimine ............................................................................................................ 17 4.6. Vajumisvaatlused .......................................................................................................... 18 4.7. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 18 4.8. Tööohutus ...................................................................................................................... 20 4.9. Kolmandate isikute ohutus ............................................................................................ 21 4.10. Tuleohutus ..................................................................................................................... 21 4.11. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 22 4.11.1. Üldist ........................................................................................................................ 22 4.11.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine .................................................................................. 23 4.11.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ......................... 24 4.11.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ...................... 24 4.12. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ................................................. 25 4.13. Ajutine elektrivarustus .................................................................................................. 25 4.14. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 26 4.15. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 26 4.16. Rehvide puhastamine ja projektala korrashoid ............................................................. 26 4.17. Kaetud tööd ................................................................................................................... 26 4.18. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 27 4.18.1. Üldist ........................................................................................................................ 27 4.18.2. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 27 Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 2/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 4.18.3. Pinnatud, kruus- ja killustikkatte eemaldamine ....................................................... 27 4.18.4. Äärekivide eemaldamine .......................................................................................... 27 4.18.5. Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................................... 27 4.19. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 28 4.20. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 30 4.21. Tagasitäide .................................................................................................................... 32 4.21.1. Tasanduskiht/aluskiht ............................................................................................... 32 4.21.2. Algtäide .................................................................................................................... 33 4.21.3. Lõpptäide .................................................................................................................. 33 4.21.4. Väljakaevatud materjali eemaldamine ja ladustamine ............................................. 33 4.22. Mahajäetavad torustikud ja kaevud ............................................................................... 34 4.23. Katete taastamine .......................................................................................................... 34 4.23.1. Üldist ........................................................................................................................ 34 4.23.2. Haljasala taastamine ................................................................................................. 35 4.23.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine ........................................................................... 35 4.23.4. Eelpuistega kahekordne pindamine .......................................................................... 36 4.23.5. Asfaltkatte taastamine .............................................................................................. 36 4.23.6. Äärekivid .................................................................................................................. 37 4.24. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 38 4.25. Teostusjoonised ............................................................................................................. 39 4.25.1. Üldine ....................................................................................................................... 39 4.25.2. GIS andmete kogumine ning esitamine.................................................................... 40 4.26. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 40 5. MATERJALID JA SEADMED ....................................................................................... 41 5.1. Üldist ............................................................................................................................. 41 5.2. Survetorustikud ............................................................................................................. 42 5.2.1. Üldist ........................................................................................................................ 42 5.2.2. Torud ja toruliitmikud .............................................................................................. 42 5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped .......................... 43 5.2.4. Kiilsiibrid.................................................................................................................. 44 5.3. Isevoolsed torustikud .................................................................................................... 44 5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud...................................................................................... 44 5.3.2. Kanalisatsioonikaevud .............................................................................................. 44 5.4. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained ................................................................ 46 5.5. Soojustusmaterjalid ....................................................................................................... 46 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ............................................................. 46 6.1. Üldist ............................................................................................................................. 46 6.2. Survetorustike katsetamine ........................................................................................... 47 6.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 47 6.2.2. Ettevalmistus survekatseks ....................................................................................... 47 6.2.3. Survekatse ................................................................................................................ 48 6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine ........................................... 48 6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine ............................................................................ 49 6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus ....................................................................... 49 6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse ...................................................................... 51 6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ................................................................... 51 7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE ................................................................................... 51 Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 3/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 ASUKOHA SKEEM Projektala Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 4/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 1. ÜLDOSA 1.1. Üldandmed Projekti nimetus: Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Staadium: Tööprojekt Töö nr: 106/2024 Objekti asukoht: Soinaste küla, Kambja vald, Tartumaa Tellija: Tartu Veevärk AS Registrikood: 10151668 Tähe 118, Tartu linn, Tartumaa tel: +730 6200 e-post: [email protected] Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ Registrikood: 11006388 Majandustegevusteade nr. EEP000544 Vasara 50, 50113 Tartu; Tel: 733 0350; [email protected] Kontaktisikud: Tellija poolt – Liisa Unt tel.: 7 306 200, [email protected] Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957; [email protected] Projekteerija poolt tehnilised küsimused – Sirle Punka, tel.: 56 616 780; [email protected] Projekteerimismeeskond: Projektijuht - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Vastutav spetsialist - Sirle Punka - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8 Projekteerija - Kaspar Kala Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 5/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 1.2. Ehitisregistrile esitatavad tehnilised andmed 1.2.1. Veetorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: külmaveetorustik Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: 22221 Külmaveetorustik Projekteeritud veetorustiku tehnilised andmed: - PE RC De 160 – 660 m - PE RC De 110 –6 m - PE De 63 – 110 m - PE De 50 – 36 m - PE De 32 – 46 m - Uued kinnistu veeühendused – 17 tk Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 116,5 m2 - pikkus – 858 m 1.2.2. Kanalisatsioonitorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: kanalisatsioonitorustik Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed: - PVC De 250 – 131 m - PVC De 200 – 282 m - PVC De 160 – 63 m - PE De 200 – 25 m - Uued kinnistu kanalisatsiooniühendused – 13 tk Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 104,2 m2 - pikkus – 501 m 1.2.3. Survekanalisatsioonitorustik Ehitise liik: rajatis Ehitise nimetus: survekanalisatsioonitorustik Ehitustegevuse liik: ehitise püstitamine Ehitise kasutamise otstarve: 22231 Kanalisatsioonitorustik Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku tehnilised andmed: - PE De 90 – 108 m - PE De 63 – 18 m - Uued kinnistu kanalisatsiooniühendused – 4 tk Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 6/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Ehitusregistrile esitatavad tehnilised andmed: - ehitisealune pind – 10,9 m2 - pikkus – 126 m 1.3. Sissejuhatus Käesolev projekt on koostatud AS Tartu Veevärk tellimusel. Töös on koostatud Soinaste külas Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustike projekt. Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. 1.4. Alusdokumendid Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale: • AS Tartu Veevärk hinnaküsimise lähteülesanne „Linnavere ja Saare tee, Soinaste küla reoveekogumisala kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike projekteerimine“; • AS Tartu Veevärk tehnilised tingimused „Linnavere ja Saare tee, Soinaste küla reoveekogumisala kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisvõimaluse loomine“ (24ARE-2-TT-29); • Vasara Geodeesia OÜ poolt novembris 2024 a. koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr 24G1027); • Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee). 1.5. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente: • Ehitusseadustik (EhS); • Veeseadus (VeeS); • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS); • Elektroonilise side seadus (ESS); • Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“; • Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“; • Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“; • Kliimaministri määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“; • Siseministri määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; • Sotsiaalministri nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“; • EVS 932:2017 Ehitusprojekt; Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 7/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 • EVS 835:2022 Hoone veevärk; • EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk; • EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk; • EVS 843:2016 Linnatänavad; • EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse; • EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine; • EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid; • EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. Bituumensideained; • EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3. Asfaltsegud; • EVS-EN 1338:2003 AC:2006 Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid; • RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend; • MaaRYL 2010. Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd. Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast. Kui projektis esineb vastuolu Tellija Tingimustega, tuleb tööd teha vastavalt Tellija Tingimustele. 1.6. Täiendavad kriteeriumid 1.6.1. Üldist Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud. Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3). Torustike asendiplaanil ja pikiprofiilil esitatud info lahknevuse korral tuleb lähtuda pikiprofiilist. Töövõtjal tuleb esmalt põhjalikult tutvuda koostatud projektdokumentatsiooniga. Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt viivitamatult omal algatusel avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna Töövõtjale õigust lisaraha küsimiseks. Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud jne) õigsuses ja sobivuses. Olemasolevate ühenduste ümberühendamisel projekteeritud torustike ja kaevudega, tuleb olemasolevate torude kõrgused enne kaevude tellimist täiendavalt täpsustada kohapeal. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 8/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 1.6.2. Kooskõlastused kinnistute omanikega Torustike paiknemise kavandamisel on lähtutud piirkonna kinnistuomanike kooskõlastustest ja olemasolevate torustike sügavusest. Ehitustööde teostamisel peab töövõtja kohalikke elanike teavitama kuni kaks nädalat enne vastavas asulas ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1x nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse Tellija poolt määratavas ajalehes või omavalitsuse kodulehe vahendusel. Töö teostamise aluseks erakinnistul on projekt ning kinnistuomaniku ja Omanikujärelevalve kooskõlastus. 1.6.3. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus • Projekteeritud survetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m torude peale arvestades maapinnast. • Projekteeritud isevoolsete kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta on 1,5 m torude peale arvestades maapinnast. • Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,30 m. • Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,70 m. • Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse ja vajalikud laiendused. • Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,1 m. • Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite ning gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m. 2. OLUKORRA KIRJELDUS Projekti asukohaks on Soinaste külas asuvad Linnavere ja Saare tee ning Välja tänav. Projektalal paiknevad olemasolevad vee- ja kanalisatsioonisüsteemid, side- ja elektrikaablid ning gaasitorud. Soinaste külas pakub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust AS Tartu Veevärk. 3. PROJEKTLAHENDUS 3.1. Üldist Käesoleva projektiga luuakse Linnavere ja Saare tee reoveekogumisala kinnistutele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise võimalus. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 9/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Ühisveevärgiga liitumiseks tuleb rajada piirkonda veeringvõrk. Selleks on projekteeritud PE RC De 160 veetoru Välja tänavale, Tõrvandi-Lemmatsi teele ning Saare teele alates Välja 3 kinnistul asuvast PE De 160 veetorust kuni Tõrvandi–Lemmatsi tee ja Rehepapi tee ringristmikul asuva PE De 225 veetoruni. Peatorustikust on projekteeritud PE RC De 63 veetoru Linnavere teele ning lõpetatud läbipesukaevuga. Eelnimetatud kinnistute reovee eesvooluks on Välja 3 kinnistul asuv isevoolne PVC De 250 reoveekanalisatsioonitorustik. Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks on alates eesvoolust kuni Tõrvandi-Lemmatsi teeni projekteeritud PVC De 250 toru. Tõrvandi-Lemmatsi teele ja Saare teele on projekteeritud PVC De 200 toru. Linnavere teele on projekteeritud PE De 90 survekanalisatsioonitoru. Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Projekteeritud torustikud on ette nähtud paigaldada ühisesse kaevikusse. Torustikud on projekteeritud tänavate alla nii, et kanalisatsioonikaevud jääksid enamjaolt sõiduraja keskele või tee teljele. Torustike projekteeritud eluiga on 50 a. 3.2. Veetorustik Käesoleva projektiga luuakse Linnavere ja Saare tee reoveekogumisala kinnistutele ühisveevärgi liitumise võimalus. Peatorustik rajatakse PE RC De 160 – De 63 torudest ning kinnistuühendused PE RC De 50 – De 32 torudest. Majaühendustorustikud on projekteeritud kuni krundi piirini. Kõikidele majaühendustorustikele tuleb paigaldada maakraan. Maakraanid paigaldatakse ca 0,3 - 1,0 m kinnistu piirist väljaspool. Erandkorras, kui vahetult kinnistu piiri ees on kraav, paigaldatakse maakraanid kraavi vastaskaldale. Kui peatorustik asub krundi sees sõiduteel, paigaldatakse võimalusel maakraan 0,5 m väljapoole sõiduteed. Kui kinnistu aed, hekk vms on kinnistu piirist väljaspool, siis tuleb maakraan paigaldada heki, aia vms juurde tänava poole kuni 1 m kaugusele. Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Kaped peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja tihedalt sulguv (klass D400 vastavalt EN124), vertikaalse poltkinnitusega. Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Maakraani järel tuleb paigaldada otsakork. Veetorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 10/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Põlve paigaldamise asemel võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe ning suuremate torude puhul 50xDe. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või Omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass. Peatoru hargnemissõlmedesse on projekteeritud eri suundadesse sulgarmatuur. Maa sees paiknev sulgarmatuur varustada teleskoopilise spindlipikenduse ja kapega. Spindlipikenduse kaitseks paigaldada PE PN10 veetoru, mis tuleb ühendada kape külge. Veetorustikust 30 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine min 100 mm laiune plast märkelint kirjaga „VESI“. Üksiku või kõrvuti asetsevate survetorude paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb paigaldada survetorudele märkelint ja vähemalt ühe survetoru külge kinnitada asukoha määramiseks vasest min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Signaalkaabli kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga. Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla. Projekteeritud veetorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4-01. Veetorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7-01. 3.3. Isevoolne kanalisatsioonitorustik Käesoleva projektiga luuakse Linnavere ja Saare tee reoveekogumisala kinnistutele ühiskanalisatsiooniga liitumise võimalus. Ühiskanalisatsioonitorustik rajatakse PVC De 250 – De 160 torudest. Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Kinnistu ühendamiseks reoveekanalisatsiooni tänavatorustikuga paigaldatakse alates tänavatorust kuni kinnistu piirini PVC De 160 SN8 toru. Toru lõpetatakse kinnistu piiril otsakorgiga. Kui ühendustorustik on tänavatorustikule ühendatud pimeühendusega, paigaldatakse kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) teleskoopiline kanalisatsioonikaev De 560/500 mm. Kanalisatsiooni majaühenduse lang on üldjuhul 10‰. Pimeühenduse tegemisel tuleb haruühendus peatorule teha 45° kolmikust ja 45° põlvest. Jälgida, et kolmiku asend 45° peatorule jääks voolusuunda (vt pimeühenduse skeem Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 11/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 VK-7-03). Pimeühenduste tegemisel kasutada vastava läbimõõduga liitmike. Pimeühendused on lubatud ainult projektis ette nähtud kohtades. Üldjuhul on torustikule ette nähtud paigaldada malmluugiga De 560/500 teleskoopilised plastkaevud. Tänavatorustikule tuleb vähemalt iga 100 m tagant paigaldada hoolduskaev De 1000/630. Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetuvad teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Tänavatel asuvatel kanalisatsioonikaevudel peab olema kaane peal märge “KANAL”. Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,5 m toru peale. Toru paigaldamisel kõrgemale tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Isevoolsest kanalisatsioonitorustikust 30-40 cm kõrgemale tuleb paigaldada pruun min 100 mm laiune plast märkelint kirjaga „KANALISATSIOON“. Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud! Projekteeritud kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4-01. Kanalisatsioonikaevude tellimislehed on esitatud projekti lisas VK-9. 3.4. Survekanalisatsioonitorustik Käesoleva tööga on projekteeritud Linnavere teele PE De 90 survekanalisatsioonitorustik. Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku minimaalne sügavus maapinnast on 1,8 m toru peale. Kinnistule projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku kinnistu ühendustorustikule tuleb paigaldada 0,3-1,0 m kinnistut väljaspoole maakraan koos spindlipikenduse ja kapega 40T. Maakraanist kinnistu poole paigaldatakse vähemalt 0,5 m pikkune toru ja suletakse elekterkeevisotsakorgiga. Kinnistu survekanalisatsiooni ühendustorustiku minimaalne läbimõõt on De 63. Kinnistud, millele on projekteeritud survekanalisatsiooni ühendustorustikud peavad ühiskanalisatsiooniga liitumiseks paigaldama kinnistule reoveepumplad. Kinnistule rajatav pumpla jääb kinnistuomanikule ning kinnistuomanik vastutab pumpla toimimise ning kasutus- ja hoolduskulude eest. Pumplasse paigaldatakse reovee pumpamiseks ette nähtud pump. Pumba parameetrid (tööpunkt) peavad olema järgmised: - Pumba jõudlus: Q=3,5 l/s - Pumba surve H=8,0 m NB! Pumba valikul ei tohi lähtuda pakendil olevast maksimaalsest vooluhulgast ja survest, vaid töögraafikust! Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 12/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk- keevisühendusega. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale, 30 cm toru laest, paigaldada min 100 mm laiune pruun märkelint tekstiga „SURVEKANALISATSIOON“. Üksiku või kõrvuti asetsevate survetorude paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb paigaldada survetorudele märkelint ja vähemalt ühe survetoru külge kinnitada asukoha määramiseks vasest min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Signaalkaabli kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga. Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla. Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonisel AS-4-01. Veetorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7-01. 3.5. Tuletõrje veevarustus Välja tänavale ja Saare teele on projekteeritud maa-alused hüdrandid. Hüdrandid on projekteeritud tee äärde, kus on nendele hea ligipääs. Lähtutud on Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord” ning standardist EVS 812-6:2012. Osa 6. Tuletõrje veevarustus. Hüdrantideks on ette nähtud maa-alused TTMP hüdrant, mis vastavad standardile EVS-EN 14384:2005. Hüdrantide ühendustoruks on PE De 110. Hüdrant tagab vooluhulga 10 l/s 3h jooksul. Hüdrandid paigaldatakse vastavalt tootjapoolsele kasutusjuhendile ja määrusele nr 10. Hüdrandid tuleb varustada nõuetekohase infoviidaga. Infoviida taust peab olema valgustpeegeldav ja valget (RAL9003) värvi. Viida ääre raam ja võtme kujutis peavad olema valgustpeegeldavad ning punast (RAL3001) värvi. Projekteeritud hüdrantide asukohad on toodud joonisel AS-4-01. Maa-aluse hüdrandi joonis on esitatud joonisel VK-7-02. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 13/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 3.6. Läbipesukaev Linnavere teele veetorustiku ja survekanalisatsioonitorustiku tupiklõigu lõppudesse on ette nähtud torustike läbipesuks läbipesukaevud (vt. joonis nr VK-7-04). Läbipesukaev rajatakse sarnaselt maa-aluse hüdrandi paigaldamisega. Kaevu korpusena kasutatakse De 560/500 teleskoopset põhjata kaevu, mis on varustatud malmluugiga. Luugi kandevõime 40 T. Korpus täidetakse killustikuga (min 20 cm) fr 8..16, et tagada liigvee imbumine pinnasesse. Toru sulgemiseks paigaldatakse maakraan, mis on varustatud tühjendusklapi ja teleskoopse spindlipikendusega. Spindlipikendus tuuakse malmluugi alla. Veetorustiku läbipesukaevus tehakse tõusutoru PE De 63 PN10 torust. Toru otsa paigaldatakse kiirliitmik Bogdanov DN50 koos pimeühendusega. Survekanalisatsioonitorustiku läbipesukaevus tehakse tõusutoru PE De 90 PN6 torust. Toru otsa paigaldatakse kiirliitmik Bogdanov DN80 koos pimeühendusega. Läbipesukaevu kasutamiseks tuleb eemaldada kiirliitmikult pimeühendus, ühendada voolik kiirliitmikuga ning avada maakraan. Läbipesu teostada vastavalt operaatori metoodikale. Pärast kasutamist sulgeda maakraan ning paigaldada kiirliitmikule pimeühendus. Kuna maakraan on tühjendusklapiga, ei pea tõusutoru eraldi tühjendama. Täpsed asukohad vaata asendiplaani joonistelt AS-4-01. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 14/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 4. EHITUSTÖÖD 4.1. Üldised juhised ja nõuded Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud ja kooskõlastusi andnud ametkondade nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega. Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon. Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja muudes asjakohastes dokumentides esitatud nõudeid. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Ehitusalasse jäävatelt teekatetelt üles freesitav asfalti freespuru kuulub omavalitsusele ning Töövõtja kulul on vajalik transportida see valla poolt heakskiidetud kohta. Töövõtja koostab ehitusdokumentatsiooni ning esitab Tellija nimel kasutusloa taotluse ja kasutusteatise. 4.2. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke ja Omanikujärelevalve poolt määratavaid isikuid kohalikus omavalitsuses teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Töövõtja peab kohalikke elanikke teavitama ehitustööde alustamisest ja liikluse sulgemistest. Samal moel peab Töövõtja informeerima elanikkonda kõigist veekatkestustest. Maaomanikke, kelle maadel ehitustöid teostatakse, tuleb teavitada kirjalikult 10 tööpäeva enne töödega alustamist. 4.3. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele. Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud: • tänava sulgemise luba; Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 15/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 • liikluse ümbersuunamise luba; • kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks. Eeltoodud loetelu on informatiivne. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate nõuete osas saab Kambja Vallavalitsuselt. Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks. Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust. Kohalik omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud kaevelubade alusel tehtavad tööd on lõpetamata. Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule. Kasutuslubade taotlemine ja saamine on Töövõtja ülesanne. Kasutusloa taotlusega seotud materjalid valmistab ette ja kannab ehitusregistrisse Töövõtja. Kasutusload väljastatakse ehitusregistri üksuste kaupa. 4.4. Ehituseelse olukorra fikseerimine Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Ehitustöid võib alustada kui salvestised on Töövõtja poolt Omanikujärelevalvele üle antud ja Omanikujärelevalve on tööde alustamiseks loa andnud. Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb: • Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, kraavid, haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid, kaevuluugid, piirdeaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele; • Torustike trassi vahetus läheduses hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlased vajumise ilmingud jne). Kui mingis lõigus on ette näha tööde alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist. Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud USB mäluseadmel või kokku lepitud andmepilvesüsteemis. Fotod tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine. Üks eksemplar igast USB mäluseadmest tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne tööde alustamist vastavas töölõigus. Enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist tuleb fikseerida teekatete kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonisest peab Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 16/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel fikseeritud, tuleb teekate taastada laiuses, mille määrab Omanikujärelevalve. Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka. 4.5. Mahamärkimine Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused. Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve poolt nõutud kohad. Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad, püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu. Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti. Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle kontrollida. Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja kaevikud kinni aetud. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m. Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte, mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi klassile vastav täpsusnõue. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 17/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel. Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise teostamist. Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata. Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga. 4.6. Vajumisvaatlused Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha lisaks kontrollmõõtmisi ehitustööde ajal. Kontrollpunktide asukohad tuleb ja olemas tuleb kooskõlastada hoone valdajaga. Esmase kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Kontrollmõõdistused tuleb siduda objektist turvalisel kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist. Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt Omanikujärelevalvele. 4.7. Liikluskorraldus Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liikluskorraldusplaan (LKP) koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Omanikujärelevalvele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a. määrusele nr. 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet, Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 18/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega, hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse ümberkorraldused piisavalt arusaadavad. Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Samuti tuleb tagada prügiveo-, postiteenuse jms toimimine. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis. Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud: • kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit; • puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga; • esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne). Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Omanikujärelevalve ja Tellija märkused. Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 19/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni. 4.8. Tööohutus Töövõtja peab töid teostama vastavalt tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega, töö peab olema tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Töötervishoiu, Tööohutusse ja Tuleohutuse seadusega. Töövõtja peab tagama oma personali ohutuse instrueerides personali tööohutuse alal ja varustades vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks ehitusplatsidel. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani enne ehitustööde alustamist. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja kohustus on hoida volitamata ja kaitsevahenditeta isikud ehitusplatsilt eemal. Tööohutuses tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 nr 377 määrust „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde tegemisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 nr 12 määrusest „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“. Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka muudele ehitusalal viibivatele inimestele. Kiivri ja ohutusvesti kandmine on kohustuslik kõigile ehitusplatsile sisenevatele inimestele. Kõik masinad peavad objektil olema sisselülitatud vilkuritega. Ehitusplats ja kaevikud peavad olema piiratud nõuetekohaselt piirdeaiaga. Kõik kaevikud tuleb varustada redeliga. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad kaevikud tuleb toestada vastavalt kaevandite ohutuse eeskirjale. Materjalide ladustamine kaevikute ligiduses on keelatud. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga paiknevad tööalad peavad olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud. Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid jm meetmed peavad olema rakendatud Töövõtja peab tagama päästevahendite olemasolu ehitusplatsil ning personali oskuse neid kasutada. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani. Tööohutust kontrollib Omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses. Töövõtja peab rakendama kõik meetmed tagamaks materjalide ja Töövõtja seadmete hoidmise nii, et need ei hävineks, ei kahjustuks ja neid ei varastataks. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 20/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 4.9. Kolmandate isikute ohutus Ehitusplatsil ohutuse tagamiseks peab Töövõtja: • tagama ohutu liikluse, koostama ja kooskõlastama tänavate ajutised liiklusskeemid; • tagama Ehitusplatsi piires ja naabrused jalakäijate ohutu juurdepääsu kinnistutele; • vajadusel läbi viima õppusi õigusaktidest, standarditest ja teistest dokumentidest tuleneva ohutuse tagamiseks; • nimetama ohutuse eest vastutava isiku, kes annab juhiseid Töövõtja personalile tööõnnetuste ärahoidmiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks. Antud isik peab olema nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja volitatud andma juhiseid; • jäätmete käitlemisel järgima vastavaid õigusakte; • teatama Tellijale ja Omanikujärelevalvele hädaolukordade korral Töövõtja esindajaga ühenduse saamise protseduurid. Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1,2 m kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikus postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega. Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud. 4.10. Tuleohutus Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud. Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust. Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt likvideerima. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 21/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 4.11. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine 4.11.1. Üldist Teemaale ehitatavad rajatised ei tohi takistada edasiste teehoolde- ja remonditööde tegemist, sh. truupide ja kraavide rajamist. Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult. Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise valdajat kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal. Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, tuleb asendada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud, soojatorud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest. Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega. Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega. Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 22/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada. Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m). 4.11.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine Töövõtja vastutab, et kogu ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud. Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni. Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks. Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega kõrvaldada. Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Tellijaga leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat. Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 23/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 4.11.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid: • Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel. • Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. • Enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha tehnovõrkude volitatud esindaja. • Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 1 m elektrikaablist. • Lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada. • Ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada. • Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 1m ulatuses. • Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine. • Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul. 4.11.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis Projektipiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliinirajatised. Töötamisel Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid: • Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sideettevõttele kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia AS-i poolt väljastatud tööloa alusel. • Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine rasketehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud. • Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi. • Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu. • Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb taastada/kaitsta plasttorudega DN100. • Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 24/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 • Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks jne teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul. 4.12. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteet. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eraldi. Vee võtmisel Tartu Veevärk AS-ile kuuluvast ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul vee mõõtmise ja tasub vee eest vastavalt kehtivale hinnakirjale. Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 8 tunni. Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise varustustorustiku. Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendaval kooskõlastada kirjalikult ja allkirja vastu. Tööde planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu. Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse katkestamisega. Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise Tellija Tehnilise Esindajaga kooskõlastatud meetodil. Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatuid kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48 tundi enne teenuste katkestamist. Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 0,2 m sügavusele. Erandina, Omanikujärelevalve poolt kooskõlastatud juhul võib rajada lühikesi maapealseid lõike, mille ümber paigaldada kaitserakised. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja. 4.13. Ajutine elektrivarustus Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse (ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 25/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt). 4.14. Ligipääs tehnovõrkudele Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta. 4.15. Ajutised hügieenirajatised Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada. 4.16. Rehvide puhastamine ja projektala korrashoid Ehitamisega kaasnevate veoste vedamisel ja muude sõidukite liiklemisel peab kindlustama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtuse ja vältima ehitusprahi, pinnase, tolmu ning vee kandumise väljapoole ehitusobjekti piire. Selleks tuleb rajada ehitusobjektile või selle vahetusse lähedusse rehvide puhastamiseks sobiv hooldusala ning korraldada vajadusel teehooldetööd. Juhul kui hooldusala asub väljaspool ehitusobjekti tuleb kavandada ja tagada ka selle ala ehitusjärgne heakorrastamine. Hooldusalale tuleb vajadusel paigaldada survepesur rehvide puhastamiseks. Survepesurile tuleb tagada veevarustus ja alale kogunevat setet tuleb aegajalt eemaldada. 4.17. Kaetud tööd Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata. Kaetud tööd on vähemalt järgmised: ✓ kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad; ✓ alused vundamentide jms. konstruktsioonide rajamiseks; ✓ hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd; ✓ vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid; ✓ muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 26/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 4.18. Katete eemaldamine 4.18.1. Üldist Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama. 4.18.2. Kasvupinnase eemaldamine Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära omavalitsusega kooskõlastatud kohta. Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega. Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest. 4.18.3. Pinnatud, kruus- ja killustikkatte eemaldamine Pinnatud, kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale. 4.18.4. Äärekivide eemaldamine Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja kulul. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladestuskohas. 4.18.5. Asfaltkatte eemaldamine Asfaltpinnad tuleb torustiku trassil lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,3 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja kulul. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 27/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti freesida. Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või tänava täies laiuses. Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda. Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada tee valdaja poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust. Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega. Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega. 4.19. Kaeve- ja mullatööd Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Tellijaga. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil omavalitsuse poolt heakskiidetud kohtadesse. Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata heakskiidetud kohtadesse. Töövõtjal peab olema kirjalik tõendus heakskiidu kohta. Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid, kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde edasiseks jätkamiseks. Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas. Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 28/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega. Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademeveesüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui see ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist. Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus) toestada vastavalt kohalikele tingimustele. Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt hetke geoloogilistest tingimustest. Toestamata ehituskaeviku minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1,0 m ja ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades. Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus. 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama. Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga. Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida. Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 29/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remonttööd. Kulud selliste remonttööde eest kannab Töövõtja. Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega. Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinade katmist geotekstiiliga pinnases, kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks. 4.20. Torustike paigaldamine Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja Tellija tingimustele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus. Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile. Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks. Torude liitmiseks tuleb kasutada kas elekterkeevis- või põkk-keevisühendusi. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal. Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised: Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine Lubatud kõrvalekaldumine projekteeritud langust (‰) kõrgusest (mm) >5 1,5 50 3-5 1,0 30 <3 1,0 20 Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 30/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Veetorustike lubatud hälbed on järgmised: • Kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm; • Asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm. Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega, raudteega, veekoguga või üksikute survetorustike rajamisel. Üksikud survetorud võib paigaldada suundpuurimise meetodil. Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud. Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid. Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmikke või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm ulatuses. Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade sattumist torustikku. Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt: • Asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale; • Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse; • Kaped ja kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele; • Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule; Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 31/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 • Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt. Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga läbiviigumuhvi. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet. Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning sõlmede digitaalne pildistamine. Foto failinimi peab sisaldama projektijärgset sõlmetähist. 4.21. Tagasitäide 4.21.1. Tasanduskiht/aluskiht Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga. Kaeviku põhja, täitepinnase peale või aluse peale tuleb rajada tasanduskiht/aluskiht. Tasanduskihi rajamisel tuleb lähtuda „RIL 77-2013 (Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend)“ nõuetest. Tasanduskiht tehakse liivast, kruusast või peenefraktsioonilisest killustikust. Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjali suurim lubatud fraktsioon dmax sõltub paigaldatava toru välisläbimõõdust De. Kui 200 <= De <= 600 mm, siis dmax = 0,1 De. Kui De > 600 mm, siis dmax ei või ületada 60 mm. Kui toru läbimõõt on väiksem kui De 200 mm, siis on suurim lubatud fraktsioon 20 mm. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav. Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Pärast aluspõhja valmimist näitab Töövõtja selle enne järgmiste ehitustööde algust Omanikujärelevalvele ette ja peab saama kooskõlastuse tööde jätkamiseks. Kui torud paigaldatakse nõrga kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas jne) või suure põhjavee pealevooluga tingimustes, siis tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon. Torustiku aluskonstruktsioon kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega: • kaal: 150...200 g/m2; • tõmbetugevus: 10...15 kN/m. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 32/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse töömahuloendis. 4.21.2. Algtäide Algtäide on tagasitäitekiht, mis asub aluskihi peal ja torustiku ümber. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300 mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite puhul ei tohi täitematerjali kallata otse torustikul (selleks, et mitte nihutada ära torustikku oma asendist ja vigastada torusid). Algtäide tuleb teostada kahes etapis: • I etapis täidetakse torustik maksimaalselt toru keskkohani (jälgida tuleb, et toru aluspind toetub täielikult täitekihile ja et toru mõlemad pooled on täidetud võrdsele kõrgusele), täitepinnast I etapis võib tihendada käsitsi; • II etapis tehakse algtäide lõpuni (vt. nõuded eespool). Algtäite tihedus tuleb saavutada 90%. Vahetult toru peal asuvat algtäidet mehaaniliselt tihendada ei tohi. Algtäite täitematerjalidele kohalduvad samad nõuded nagu toru aluse aluskihile. 4.21.3. Lõpptäide Tagasitäide tuleb tihendada kihtide kaupa, kihtide paksus määratakse vastavalt pinnase liigile, tihendamisseadmele ja ilmastikutingimustele. Tihendamine teostatakse vastavalt EPN-ENV 7.1, ptk 5. Torukaevikute tagasitäide tuleb teha juurdeveetud materjaliga (mineraalne liiv, kruus, killustik maks. osakese suurusega 32 mm). Mitteliiklusaladel võib lõpptäiteks kasutada väljakaevatud pinnast, kui see on mehaaniliselt tihendatav. Kaeviku tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud. Pinnase tihendamise operatsioonid tuleb läbi viia nii, et ei kahjustataks torustikku ning saavutataks nõutav pinnase taastamine. Täielikult täidetud kaeviku täite tihedus (Proctor- test) tiheduse määramiskatsel püsikatenditega maanteel peab olema 98%, teistel teedel 95% ja haljasalal 92%. Töövõtja peab vastavalt Omanikujärelevalve nõudmistele ja juhistele olema valmis seda tulemust tõestama. Töövõtja peab kontrollima täitepinnast ja selle tihendatust testri abil (Loadman, Inspector-2 vms). Testiprotokollid allkirjastatakse Töövõtja vastutava isiku poolt, vajadusel ka teiste nõutavate isikute poolt. Testi protokollid tuleb edastada Omanikujärelevalvele (Tellija esindajale) vahetult pärast testimist. Kõik testimisega seotud kulud tuleb Töövõtjal arvestada pakkumise hinna sisse töömahuloendis. 4.21.4. Väljakaevatud materjali eemaldamine ja ladustamine Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Kaevetöödest ülejääva pinnase ladestuspaikade asukohad otsib Töövõtja ja kooskõlastab selle kirjalikult Omanikujärelevalve ja Tellijaga enne ehitustööde algust. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 33/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas (vahetult enne töödega alustamist) vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga (riik või eraomanik). Kokkulepped vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Töövõtja peab arvestama kõigi vajalike töödega, mis on seotud ladustuskohtadega (sh vajadusel juurdepääsutee rajamine, platsi ettevalmistamine, pinnase paigutamine, planeerimine jmt) ning transpordiga ladustuskohta. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. Kui väljakaevatud materjal on ladustatud killustik-kattega teele, siis tuleb tee peale materjali eemaldamist puhastada. Töövõtja tasub ladestamise tasud juhul kui see on maaomaniku poolt määratud. 4.22. Mahajäetavad torustikud ja kaevud Mahajäetavad torustikud ja torustike ühenduskaevud koos nendes paikneva torustiku armatuuriga tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilises asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb veekindlalt otstest (igas kaevus/sõlmes) sulgeda betooniga, et vältida pinnase sattumist torusse. Töövõtjal tuleb likvideerida varem kasutuses olnud kaevud, mis uue torustiku lahendusega jäävad tööst välja (ka need kaevud, mis asuvad väljaspool kaevetööde piirkonda). Torude otsad tuleb sulgeda betooniga, kaev tuleb täita sobiva pinnasega. Pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Kaevu rakked vähemalt 1 m ulatuses maapinnast tuleb eemaldada. 4.23. Katete taastamine 4.23.1. Üldist Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (muru, killustik jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad taastama. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 34/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Katted taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest. Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks katte esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist. Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja. Katendite taastamine on esitatud joonisel AS-4. Kaevikute ristlõiked, katete taastamise skeemid ja toestamine vt. joonistel VK-6. 4.23.2. Haljasala taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased. Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm. Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud. Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite). Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist. Kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kapedest eemale kaldega 1:20. 4.23.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine Kruus- ja killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb rajada vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 35/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 20 cm. Kruuskatte taastamiseks kasutada looduslikku purustatud kruusa segu nr 5 terakoostisega ja peenosiste 0,063 mm sisaldusega mitte üle 15%. Killustikkatte tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Kruus- ja killustikkatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid. Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruus- ja killustikkatte elastsusmoodul peab olema 120 MPa. Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega. Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 15 cm teepinnast allapoole. 4.23.4. Eelpuistega kahekordne pindamine Pärast torustike rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses eelpuistega kahekordse pindamisega. Pinnatav katend rajada vastavalt "Pindamisjuhis" kinnitatud Transpordiameti peadirektori 28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326. Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon. Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida. Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist. Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb arvestada, et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt emulsiooni lagunemiseaega ja pindamise formeerumist. 4.23.5. Asfaltkatte taastamine Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud nõudeid. Teetööd teha vastavalt hetkel kehtivale „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“. Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Sõidutee asfaltkate rajatakse ühekihilisena asfaltbetoonist AC 12 surf paksusega 70 mm. Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt standarditele EVS 901-1 ja EVS 901-3. Jämetäitematerjalid peavad vastama standardis EVS 901-3 tabel 7 veerus 3 esitatud nõuetele (AKÖL < 900). Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 36/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 nõuetele ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja kinnitatud seguretseptile. Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi lubatud suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 4,5 mm. Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 32…63, kiilutud frakts. 16/32 ja 8…16 kuluga 25 kg/m2. Killustikaluse materjal peab vastama nõuetele LA35. Aluskihi paksus peab olema 20 cm. Killustikaluse elastsusmoodul E/3 peab olema vähemalt 170 MPa. Kasutatav fraktsioneeritud killustik peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabeli 1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele. Lubatud on kasutada ka ridakillustikku, mis vastab Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel 5-le. Asfaltkatte killustikaluse alla jääb dreenkiht min paksusega 20 cm ja filtratsiooniga k>1,0 m/d. Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa. Asfaltkate tuleb taastada asfaldilaoturiga. Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C. Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud. Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga. Kaevukaaned paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud). Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks. Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel. Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R). Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja haljastus. NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku poolt ettenähtud kohta. 4.23.6. Äärekivid Betoonist äärekivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+AC:2006 nõuetele: • betooni tinglik mark mitte vähem kui C35/45 XF4KK4; • ilmastikukindlus klass 3 (D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2; • paindetugevus - klass 3; • kulumiskindluse klass 3. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 37/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Betoonist äärekivide taastamisel kasutada sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile (tugevusklass vähemalt C16/20). Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. 4.24. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks. Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt. Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest, põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või Omanikujärelevalve spetsialist). Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika. Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist tolmust jne. Kõik ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada. Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 38/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 4.25. Teostusjoonised 4.25.1. Üldine Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks. Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a. määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta. Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega. Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele. Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust. Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa. Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta. Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne). Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid. Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 39/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms). Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid. Teostusjoonised tuleb esitada: • paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris Tellijale enne lõppvaatuse tegemist; • digitaalselt ühes eksemplaris USB mälupulgal DWG formaadis. 4.25.2. GIS andmete kogumine ning esitamine Kõikide projekti raames rajatud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega (teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik. Teostusjoonised peavad vastama Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL-i) poolt koostatud nõuetele (https://evel.ee/wp- content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf) ja olema kontrollitud „EVEL Kontroller“ kontrollsüsteemiga. Rohkem infot „EVEL Kontroller“ teenuse kohta leiab Geospatial OÜ kodulehelt (https://www.geospatial.ee/et/node/54). 4.26. Keskkonnakaitse nõuete tagamine Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju. Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid. Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele. Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja -seadmeid , et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta. Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid. Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 40/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja hoonetele ning veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale. Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet. 5. MATERJALID JA SEADMED 5.1. Üldist Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus. Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes. Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada. Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 41/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni. Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. 5.2. Survetorustikud 5.2.1. Üldist Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks. Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia. Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. 5.2.2. Torud ja toruliitmikud Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201. Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass). Veetorud (kõik läbimõõdud, olenemata ehitamise meetodist) peavad olema tehtud PN10 PE100 RC toorainest. Lahtise kaevikuga rajatavate survekanalisatsioonitorustike korral võib kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN6, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2). Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid. PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk- keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk- keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud. Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud. Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 42/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile. Ühendus malm- ja terastoruga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasutada vastavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku. Ühendus kinnistu sisese torustikuga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva toruga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt. 5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501). Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693. Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352. Maakraanid peavad olema ühendatavad elekterkeevisliitmikega. Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677. Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga). Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13). Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused. Spindlipikendused peavad olema roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 43/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva. 5.2.4. Kiilsiibrid Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele: - spindlid peavad olema roostevabast terasest (X20Cr13); - O-rõngad materjalist NBR; - spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas; - tagumine tihend materjalist EPDM; - korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 μm epoksiidkate vastavalt standardile DIN30677; - lametihend materjalist EPDM; - siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil ning vähendab jõumomenti); - kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga); - DIN2501 äärikud; - reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR; - Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon: o Tootja nimi või logo o Toote number o Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm) o Surveklass (PN). 5.3. Isevoolsed torustikud 5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud Isevoolse lahtiselt rajatava reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab vastama standardile EN1401. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2). Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile. PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612. Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve. Reoveekanalisatsiooni puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid. 5.3.2. Kanalisatsioonikaevud Reovee- ja sademeveekanalisatsioonikaevudena tuleb kasutada tööstuslikult valmistatud voolurenniga moodulkaevud (valatud vormiga, nn lego). Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema valmistatud tööstuslikult valmistatud torust. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 44/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Kõik kanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020. Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel. Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt ½ torustiku diameetrist. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale. Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid. Sademevee kaevupõhjad võivad olla siledapõhjalised. Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja kõrgusega 2,5-6 m kaevud ringjäikusega vähemalt SN4. Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobile). Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema asfaltkattega tänavatel minimaalselt 20 cm, kruuskattega tänaval ja haljasalal 30 cm. Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga kaevuluuke. Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist. Luugikomplektide minimaalsed massid: - DN300 luuk -15,5 kg, DN300 korpus – 19,5 kg, DN300 komplekt kokku 35,0 kg; - DN500 luuk - 40 kg, DN500 korpus – 287 kg, DN500 komplekt kokku 68 kg; - DN600 luuk -77 kg, DN600 korpus – 73 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg; - DN700 luuk -72 kg, DN600 korpus – 78 kg, DN700 komplekt kokku 150 kg. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 45/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 5.4. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga. Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611. Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid. Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele. 5.5. Soojustusmaterjalid Soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,035 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Tee alla paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 400 kN/m2, haljasala all 200 kN/m2. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele EN826, EN1606, EN16535 ja EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele. 6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD 6.1. Üldist Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta. Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub Töövõtja. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 46/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 6.2. Survetorustike katsetamine 6.2.1. Üldine Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EN 805:2000 ja AS Tartu Veevärk ettekirjutistele. Paigaldatud survetorustikele (s.h kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool. Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia. Survekatse tuleb Töövõtjal korraldada Omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehituskaevikus töötada. Samuti ei tohi survekatset teha avatud ehituskaevikuga. Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh survekanalisatsioonitorustik), mille pikkus on vähemalt 10 m. Korraga testitava torustiku kogupikkus ei tohi olla üle 500 meetri. Veetorustik täidetakse (võimalusel alates madalaimast kohast) ja eemaldatakse nii palju õhku kui võimalik. Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud vastavalt seadusandluses kehtestatud nõuetele, skaala peab ulatuma vähemalt 12 baarini ja olema vähima jaotusega 0,1 baari või väiksem. Omanikujärelevalvel on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja vahetada. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Omanikujärelevalve poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja. 6.2.2. Ettevalmistus survekatseks Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse käigus muu hulgas veenduma, et: - kõiki katselõigul paiknevaid sulgeseadmeid on võimalik probleemideta avada ja sulgeda; - kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt elekterkeevisotsakorgiga suletud; - kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses. - Erisus: Juhul, kui on tegemist kinnistuühendusega, mis käimasoleva ehitustöö lõppedes jääb kinnistu veetoruga ühendamata, tuleb maakraan survekatse alguseni hoida suletud asendis. Koostöös Omanikujärelevalvega kontrollitakse maakraani avamise hetkel tekkiva rõhu hetkelise kõikumisega puursadulas ava läbipuurimist; Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 47/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 6.2.3. Survekatse Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Esmalt tõstetakse katselõigu rõhk surveseadmega töörõhuni (6 baari) ja ventiil suletakse. Torustiku lõiku hoitakse sellistel tingimustel 24 tundi. Seejärel tõstetakse katsetatavas torus surve toru nimirõhuni (10 baari) ja hoitakse kahe tunni kestel. Kui surve langeb rohkem kui 0,2 baari lisatakse vett. Kui torustik on katsetamiseks valmis eemaldatakse surveseade. Katse alustamisel märgitakse kellaaeg ja rõhk (minimaalselt 10 baari). Katse loetakse edukaks, kui 30 minuti vältel rõhk torustikus ei lange rohkem kui 0,1 baari. Survekatse ajal kontrollib Omanikujärelevalve katselõigule jäävate siibrite ja maakraanide avatust. Peale katset langetatakse rõhk sujuvalt töörõhuni, seejärel vabastatakse sujuvalt rõhu alt. Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse aja, katserõhu, määratleb katselõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed, maakraanide ja siibrite arvud, torude läbimõõdud. Erisuste olemasolul fikseerib need, näiteks maakraanid, mida ei saanud katsetada avatud asendis koos põhjendusega vms. Survekatset survekanalisatsioonitorustikele võib läbi viia kooskõlastatult Omanikujärelevalvega rõhul vähemalt 6 baari. Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja. 6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s. Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus. Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 48/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise. Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel: - desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema täielikult veega täidetud; - desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett; - desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses; - jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks; - kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud; - 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma. Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juhtimine kanalisatsiooni on lubatud ainult Omanikujärelevalve nõusolekul; - proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalelvega kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas. - torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi standarditele; - proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata. Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele. Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega. Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale. 6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine 6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus Pärast torude paigaldamist ja ühendamist ning kaevude tihendamist tuleb kõikidele isevoolsetele torustikele läbi viia kaameravaatlus. Kaameravaatluse teostab Töövõtja. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 49/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust. Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi. Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid: - kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud; - pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud; - vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatlust; - pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni; - kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene ühendusmuhv kaevuga on näha. Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega. Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info. Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik). Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik. Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul. Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Omanikujärelevalvele USB mäluseadmel. Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2. Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 50/51 Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 106/2024 6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve. Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le 6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku ovaalsuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu. Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%. Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist uuega. 7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE Tööd loetakse ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt. Kasutusloa taotlemine ja saamine on Töövõtja pädevuses. Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama, kopeerima ning ühes eksemplaris köidetuna esitama Tellijale järgmised dokumendid: • Töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon (kui sellist esineb); • projektdokumentatsiooni muudatused; • tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja seadmete kohta (s.h. sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne); • ehituspäevik (isekopeeriva päeviku puhul esimene ja teine koopia); • kaetud tööde aktid; • teostusjoonised; • kuuaruanded ; • ehitusnõupidamiste protokollid; • katsetuste ja kontrolltoimingute aktid; • kasutus ja hooldusjuhendid. Dokumentatsioon esitatakse 1 eksemplaris paberil ning 1 eksemplaris mälupulgal. Projektijuht: Lauri Aim Vastutav spetsialist: Sirle Punka Projekteerija: Kaspar Kala Keskkond & Partnerid OÜ 01.2025 51/51 Kaspar Kala Keskkond & Partnerid OÜ Teie 24.01.2025 [email protected] Vasara 50 Meie 28.01.2025 nr 7.1-2/25/18728-4 50113, Tartu, Tartu maakond Vee- ja kanalisatsiooniprojekti kooskõlastamine riigitee nr 22129 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Riigitee nr 22129 km 0,14-0,47 tehnovõrgu kulgemine riigiteealusel maal ja tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Keskkond & Partnerid OÜ töö nr 106/2024 „Linnavere ja Saare tee ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitorustikud“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Tehnovõrgu omanik peab esitama Transpordiametile garantiikirja kehtivusajaga 5 aastat, milles kirja väljastaja tagab ehitustööde tõttu teele ja riigitee maale tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Taotlus esitada Transpordiametile aadressil [email protected]. Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee – Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamisel. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Taotluse vorm on saadaval Transpordiameti kodulehel. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise, riigitee mahasõitude, jalgratta- ja jalgtee katendikonstruktsiooni nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist. 8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 9. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Uibo peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: Linnavere ja Saare tee VK1.zip Peeter Uibo 5159766, [email protected] 2 (2)
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel