ASENDISKEEM M 1:50 000
N
M˜EERALDISE TEENINDUSMAA
Y=633200
M˜EERALDISE PIIRIANDMED PIIRIANDMED
106.84
106.45
Piiri- Koordinaadid Piiri- Koordinaadid
punkti punkti
W E
10
9
7 nr X Y nr X Y
107.75
1 6543546.07 633493.99 1 6543546.07 633493.99
11
0
Kruusapıllu X=6543800 Tammiku V liivakarjr
2 6543487.15 633310.61 2 6543487.15 633310.61
92801:001:0608 107.50
3 6543603.33 633231.10 3 6543477.73 633281.30
1
1
111.22
1
4 6543687.06 633200.51 4 6543592.17 633203.17
S Tammiku liivamaardla (159)
I
108.38
PA-7
114.09 5 6543778.83 633198.14 5 6543686.22 633170.37
1
107.10 6 6543727.73 633310.47 6 6543777.52 633166.54
1
5 108.92
2
1
0 115.08
7
4
102.92 7 6543647.43 633345.89 7 6543803.54 633199.57
1
1
108.10 111.17
0.2 8
105.71
8 6543702.91 633515.22 8 6543769.15 633282.38
6 5.8 114.19
9 6543643.76 633543.25 9 6543727.73 633310.47
106.58 115.15
0
1 0
2. 105.16
10 6543647.43 633345.89
113.13 1
05 Meeraldise pindala 5.33 ha
104.48
105.37 11 6543687.79 633469.07
109.33
115.05 104.51 12 6543715.70 633473.63
11
1
5
08
108.46
0
110
. 3
0
16
0
17 105.07
13 6543731.46 633535.98
114.57 11 105.04
14 6543643.76 633543.25
8
115.30
10
9
0
1
106.69
110.35
Meeraldise teenindusmaa pindala 6.84 ha
1
10
0
100
. 115.30
111.08 103.93
1
13
1
14
106.63
9 13
1
103.69
09
1
12
115.68
990
. 6 PA-76
110.27 115.25
107.78 114.93
103.42 118.50
10
1
1
1.5
08
04
98.93
6
113.47
1
103.28
07
109
1
103.26
14.50
1
118.31
0
103.81
Y=633500
103.81
110.90 98.
0 103.33 103.65
12 117.67
115.39
110.83
112
1
05
103.50
109.37
PA-48 108.92
1
KLO9124329
1
106.94
8
1
0.5
11
1
109.89
113.21 110.84
1
109.65
1
10 115.42 14
112.14 8
0.0
1 15 11
7 1
108.80
110.51 96.71 110.50
108.62 11
118.51 8 PA-85 116.25
112.30
109.69 13.0
114
7
0
111.56 109.88
.
11 5
115.52 116.60
11
97
6
3.5 LEPPEM˜RGID:
110
0
113 109.74 107.83 117.07 116.51
1
109.01
1
116.86 103.10
1
X=6543700
1
13.0
2
116.81
115.86 109.00 118.30
11
107.12
PA-75
3
116.20 108.52 108.21
1
108.50 107.76
09
3.0 106.36 107.68
11
110.84
7
107.80
Meeraldise piir, piiripunkt ja number
1
105.14
1
116.86 110.38
9.0 PA-46 1
08
118.23
98.84 114.44 107.37 1.0 1
111.06
119.11 116.78
5 14.5
10
112.81
9
0 109.11
4 7.
Meeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja number
08
10
7
10 110.00
9
107.34 103.61 106.88
2
8 116.24 109.43
1
1
1
09
1 112.99
1
1
16
109.05 0
1
1
09
109.57
1
1
110.22
5
117.02 109.13
1
109.11 109.05 109.77 113.24
108.56 109.71 116.01 Naabermeeraldise piir
117.07 PA-80 0.5 117.90
118.21 17.50 109.01
11
117.65 Naabermeeraldise teenindusmaa piir
1
109.73 113.72
100.21 109.02
108.53 111.70
107.49
4
116.65
1
115.34 117.56 107.88 110.57 113.19
1
1
1 114.28
5
1
115.27
1
PLOKK 13 aT
1
109.14 107.46
10
1
0
Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
1
1
09
0.
112.14
1
6
1
1
1
110.83 2
10
1
1
0
3
1
1
116.85
4
113.63 117.53
1
109.35
1
12
1
1
113.65 113.10 117.18
14
3
0 113.07
1
.
7
1
7 1
17 111.05
113.03 9 1
13
Pıld 117.66 117.58 9 Vike-Tammikukarjr
0.5 112.83
111.63
115.53
117.44 117.81 113.61 119.33 I
I’ 115.42
92801:001:0607 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus
109.43 19.0 117.95
98
1
0 PA-11
1
118.21 3. 117.15
0
118.45 10
119.50
96.
110.98
114 116.68
.
PA-79
0
14
114.83 116.50
15
1 1
119.14 15
1 11
118.60 9
0
116 1
1 8 118.16
116.48 1
17 1
18 1
17
11
6
102.8
1
118.89
02
96.98 118.25
118.79
III kategooria kaitsealuse liigi leiupaik
Vike-Tammikukarjr 0.6
.0
119.03 119.62
0
98.
PA-122 92801:001:0607
1
13.1
1
116.41
1
1
17
4.0 114.16 118.45
95.
111.41
112.67 12.0 98.16 PLOKK 26 aT I I’ Geoloogilise lbilıike joon
0
113.62
1
12
PA-78 117.06 119.67 116.80
PA-76 1.5 Puuraugu nr (1976)
118.07
1
19 118.53 PA-42* Katendi paksus, m
112.30 106.87 Suudme abs kırgus, m
118.46 1.0 Kasuliku kihi paksus, m
94.30
99.
0 119.51 Meeraldise lamami kırgus, abs m
- 90.87 16.00
0
97.
1
0.5
1
110.39
8
119.35
3
112.30 PLOKK 13 aT
1
Puuraugu nr (2017)
16
4.0
116.09 3.0 PA-13 Katendi paksus, m
PA-5 0.4 Suudme abs kırgus, m
1
kivi
1
PA-71* 0.0
5
120.70
0
14.00 1.0
120.20
2
1
14.6 Meeraldise lamami kırgus, abs m Kasuliku kihi paksus, m
0.5 119.92 105.70
4 118.55
PA-56* 102.20 Tammiku IV liivakarjr
111.92
119.89 5.5120.23 113.92
111.24
1.5 118.80 118.72
0
.
116.30 0.2 0.7 Mepıllu * trniga thistatud puurauke pole arvestatud lamami moodustamisel
112.64 00
1 1.0 PLOKK 22 aT
17.8 66001:003:0153
10
PA-45
99.
PLOKK 25 aT
3
.
9
117.14
0
11
Kaevandamisel jetava nılva alumine kontuur
1
1
119.79
1
0
117.45
3
1
1
4
17
114.50
0.5 96.14
10
20.5 119.29
4
74 Maapinna samakırgusjoon
.0
110.99
0
.
01
1 115.54
120.14 65.
0 Lamami samakırgusjoon
120.57
PA-13
10 Tammiku liivamaardla piir (Asendiskeemil)
1.
112.93 0
.
0
02
1 117.53 1 120.70
2.7 1
1
PA-4
11
112.26
119.37 105.70
11.3 115.20 M˜RKUSED:
120.58
97.
1
1.0 0.4
20
101.20 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis.
118.26
8.0
0
14.6
1
2. Mııdistamise lhtekoordinaadid ja kırgused Trimble VRS Now psijaamade vırk.
1
98.
2
1
19
112.92 3. Katastriksuse piirid allalaetud Maa-ameti geoportaalist seisuga 16.12.2024. a (plaanil skemaatiliselt)
0
I
I
0
98.
PA-81
1
4. Maardla plokkide piirid allalaetud Maa-ameti geoportaalist seisuga 16.12.2024. a (plaanil skemaatilised).
00.
112.44
5. Kogu ala kattub Pandivere ja Adavere-Pıltsamaa nitraaditundlik alaga;
1
0
18
103.44 115.16
Y=633200
0
6. Kasutatud:
99.
111.10 120.28 120.83
116.17 Tammiku liivakarjri topograafiline plaan, O J. Viru Markeideribroo 06.10.2023, t nr. 23200;
1
119.26
16
113.62
112.72 PA-41 Lugantseva, V. Kruusliiva otsingutde aruanne Tammiku piirkonnas. Geoloogia Valitsus, 1976
1
1
0.2
5
120.4 (EGF 3422);
17.8
102.4 Lugantseva, V. Tammiku maardla kruusliiva eeluuringutde aruanne. Geoloogia Valitsus, 1979
Taavi
(EGF 3563);
66001:003:0590
X=6543500 PA-62 X=6543500 Mger, T., Uri, U. Rakke vald, Vike-Tammiku kla, Tammiku II uuringuruumi geoloogiline uuring
117.23 1.0 119.28 (varu arvutus seisuga 01.10.2017) (EGF 8852).
1
1
Y=633500
3
114.60
105.78
1
1
114.28 12.5
4
1
17
118.65
111.98 Lne-Viru maakond Vike-Maarja vald
2 Gr lisa 1
2
TAMMIKU V LIIVAKARJ˜˜R T nr 23200
PA-63
PA-50
113.91 0.2 117.02
3 3.0 114.93
19.3 97.52 Mııtkava:
13.3 98.63 O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee
1:1000
I
115.14
Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50
’
Formaat A2
E-post:
[email protected] 10112 Tallinn M˜EERALDISE PLAAN
JOONMTKAVA: Mııdistatud:
Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ 06.09.2023
113.89 0 25 50 m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:V˜IKE-MAARJA VALLAVALITSUS Koostatud:
Pikk 7, Vike-Maarja alevik,
Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 16.12.2024
Vike-Maarja vald 46202
Geoloogiline lbilıige I-I’
Taavi
NW 66001:003:0590 S
abs m Vike-Tammikukarjr abs m
120 92801:001:0607 120
PA-45 PA-63
0.5
117.14 117.02 0.2
20.5
118 96.14 97.52 19.3 118
PA-122
4.0 114.16 0.2
116 0.5 116
PA-48 12.0 98.16
113.21 3.5 2.6
96.71 13.0
114 PA-7 114
108.92 0.5
102.92 0.2
112 112
6.0
0.2 2.5
5.8 4.0
110 3.5 110
2
1:
0.2 9.0
108 108
PLOKK 13 aT
106 1: 106
2
PLOKK 13 aT
104 13.5 104
6.0
102.8 abs m
15.0
102 102
v.t. 13.0 m
02.10.77 13.0
v.t. 16.5 m
1:
4 v.t. 13.0 m 13.10.75 16.5
v.t. 9.0 m v.t. 17.0 m
13.10.75
100 02.10.75 13.5 15.10.75
100
4
1:
10.4 16.0 18.5
98 98
16.5
12.0 16.5
21.0 19.5
96 96
94 94
Geoloogiline lbilıige II-II’
W E
abs m Vike-Tammikukarjr abs m
PA-5
122 92801:001:0607 122
0.2 120.20 Mepıllu
17.8 102.20 66001:003:0153
120 120
PA-45 0.2
PA-11
0.5 117.14
116.50 0.6
118
20.5 96.14 118
PA-4 102.8 13.1
2.7 115.20
11.3 0.5
101.20
116 116
PA-81 0.6
1.0 0.2 2.6
112.44
8.0
j r
114 103.44 114
2.7
vakar
4.5
112
1.0 3.5 112
6.0
Vli
i
4.0 PLOKK 22 aT
PLOKK 26 aT
ku I
110 110
Tam m i
9.0
108 108
1:
PLOKK 13 aT
2
6.0
2
1:
106 106
v.t. 8.0 m
15.10.75
104 13.5 104
9.0
102.8 abs m 13.1
18.0
1:
4
v.t. 13.6 m
102 102
2.10.75 14.0
v.t. 16.5 m
12.0 13.10.75 16.5
15.0
100 100
98 98
21.0
96 96
94 PA-76 94
Puuraugu nr
106.87 Suudme abs kırgus, m
90.87 Meeraldise lamami kırgus, abs m
LEPPEM˜RGID:
Meeraldise piir 1.5 Katendi paksus, m
Kattepinnas Kruus
16.00 Kasuliku kihi paksus, m
Meeraldise teenindusmaa piir M˜RKUSED:
Huumussegune peeneteraline liiv Savi 1. Kasutatud:
Naabermeeraldise piir
EGF 3563 ja EGF 3422 andmeid.
Naabermeeraldise teenindusmaa piir
lipeeneteraline liiv Moreen Veetaseme sgavus
v.t. 9.0 m Lne-Viru maakond Vike-Maarja vald
PLOKK 13 aT 03.10.75 Mııdistamise kuupev Gr lisa 2
Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
TAMMIKU V LIIVAKARJ˜˜R T nr 23200
Peeneteraline liiv, kohati kruusa ja veeriste vahekihtidega Liiva-kruusa segu 2.6 Kihi sgavus
Vike-Tammiku karjr
66001:003:0084 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava:
Keskmiseteraline liiv, kohati vhese kruusaga
Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 GEOLOOGILISED M hor 1:1000
E-post:
[email protected] 10112 Tallinn M vert 1:200
Eeldatava kaevandamisjrgne veetase 102.8 abs m
JOONMTKAVA:
L˜BILIKED I-I’ ... II-II’
Jmedateraline liiv Formaat A2
Kaevandamise kigus kujundatav klje nılvus Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/
2
1:2 - vastab kaldele 25...26 (veepealne)
1:
Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:V˜IKE-MAARJA VALLAVALITSUS Koostatud:
1:4 - vastab kaldele 14 (veealune) 0 25 50 m Pikk 7, Vike-Maarja alevik,
Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 16.12.2024
Vike-Maarja vald 46202
ASENDISKEEM M 1:50 000
KORRASTATUD ALA
Y=633200
PIIRIANDMED N
106.84
106.45 Piiri- Koordinaadid
punkti
10
9
107.75 7 nr X Y
1 6543546.07 633493.99
E
11
W
0
Kruusapıllu X=6543800 Tammiku V liivakarjr
92801:001:0608 107.50 2 6543487.15 633310.61
3 6543477.73 633281.30
1
1
111.22
1
4 6543592.17 633203.17 Tammiku liivamaardla (159)
108.38 114.09
5 6543686.22 633170.37
1
107.10
12
6 6543777.52 633166.54
1
0
7
115.08
S
4
1
1
09
1
111.17
108.10
8 7 6543803.54 633199.57
105.71
6 8 6543769.15 633282.38
8
114.19
10
106.58
07
115.15 9 6543727.73 633310.47
1 105.16
113.13 1
05 10 6543647.43 633345.89
105.37
109.33
104.48 11 6543687.79 633469.07
115.05 104.51
11
12 6543715.70 633473.63
1
5
08
108.46 0
16 105.07
07
13 6543731.46 633535.98
3 1
114.57 11 105.04
1
04 1
10
8
115.30
14 6543643.76 633543.25
10
9
0
1
106.69
0
1
1
06
Korrastatud ala pindala 6.84 ha
1
115.30
103.93
1
11
1
106.63
05 9 13
1
09
103.69
09
99.52
2
1
09
1
1
1
1
03 115.68
1
08
05
107.78 1
07 103.42 118.50
1
10
1
1
08
04
6
1
06
103.28
07
109
1
103.26
1
1
118.31
0
103.81
Y=633500
103.81
12
1
117.67
06
103.33 103.65
03
0
14
112
1
05
103.50
1
109.37
108.92
1
KLO9124329
1
106.94
8
109.65 109.89 110.84
10 112.14 8
7 11
0
108.80
1
118.51
1
05
110.50
1
110.51 116.25
108.62 11
109.69
114
111.56 109.88 7
11 5
1
11
6
07
110
0
109.74 107.83 117.07
7
113 116.51
1
1
116.86
1
109.01
1
1
X=6543700
03
116.81
109.00 118.30
11
107.12
3
116.20 108.52 108.21
96.98
1
108.50 107.76
09
106.36 107.68
11
2
1
1
1
107.80
1
6
04
116.86 105.14 110.38
11
1
08
0
1
8 1
5
1
1
1
1
1
107.37 0
4
1
1
11
3
5
10
07
9
109.11
1
1
08
10
7
10
2
106.88
1
107.34
08
8
1
09
1 1
109.05 0
1
07 06 09
1
09
109.57 110.22 117.02
1 1 1 0
15
97.10 109.13
1
109.11 109.05 109.77
108.56 116.01
117.07 04
1 LEPPEM˜RGID:
1
08
1
11
109.73
109.02
107.49
4
Meeraldise piir
1
117.56
1
96.01 107.88
1
1
0
17
2
5
1
115.27
1
1
1
109.14 107.46
3
1
09
6
Meeraldise teenidusmaa ja korrastatud ala piir,
1
10 06
1
116.85 1 05
1
piiripunkt ja number
09
1
04
03 14 1
1
1 5
1 1
1
08
17
1
1
14
1
04
06 05
Naabermeeraldise piir
1
3
07
1
1
1
08
1
1
1
04
1
2
1
1
1
0
1 1
1
1
1
109.43 1
03
1
1
10
1
06
116.68
110.98 Naabermeeraldise teenindusmaa piir
1
06
110
03
1
1
09
PLOKK 13 aT
Aktiivse tarbevaru ploki piir ja number
1
0 100.10
5 1
07 09
1
1
0
1
1
10
1
1
7
5
1
1
1
03
11
111.41
1
102.67
Vike-Tammikukarjr
97.27
97.77 92801:001:0607 Katastriksuse piir, tunnus ja nimetus
1
12
97.12
04
118.53
1
08
1
7
III kategooria kaitsealuse liigi leiupaik
10
100.84
110.39 Vike-Tammikukarjr
112.30
92801:001:0607
Tammiku IV liivakarjr Tekkiv tehisveekogu, pindala 2.93 ha
102.41
4 Z= 102.8 abs m Rohumaaks korrastatav ala, pindala 3.91 ha
111.92 10
100.24 3
112
111.24 10
98.54 97.00 4
Mepıllu
112.64
66001:003:0153 97.00 Tekkiva veekogu pıhjakırgus
9
PLOKK 13 aT
10
5
10 10
105
98.55
Z= 102.8 abs m
1
06
6
Tekkiva veekogu pinnakırgus
08
1
7
3
10
10
1
10
1
110.99 11
1
04 74 Maapinna samakırgusjoon
1
09
1
111 110
14
101.20 1
03
1
07 Tammiku liivamaardla piir (Asendiskeemil)
99.97 1
17
13
112.93
1
1
1
08
2
1
1
1
4
1
6
1
1
1
1
1
2
10
112.26 97.08
105
8
10
1
06 1
19
1
13
7
10
1
15
1
15
1
1
1
2
1
0
1
1 1
18
1
112.92 1
04
1
09
8
1
14
1
1
1
03
1
07
Y=633200
1
1
113
7
111.10 120.28
112
1
08
119.26
113.62
1
12
1
16
PLOKK 26 aT
112.72 105
9
10
1
06
1
13
1
15
M˜RKUSED:
1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis, kırgused EH2000 ssteemis.
11 Taavi
2. Katastriksuse piirid allalaetud Maa-ameti geoportaalist seisuga 16.12.2024. a (plaanil skemaatiliselt)
0
1
11
66001:003:0590
X=6543500 X=6543500 3. Maardla plokkide piirid allalaetud Maa-ameti geoportaalist seisuga 16.12.2024. a (plaanil skemaatilised).
1
1
4. Kogu ala kattub Pandivere ja Adavere-Pıltsamaa nitraaditundlik alaga;
4
117.23
1
1
Y=633500
3
1
1
114.28
4
1
17
118.65
111.98
PLOKK 13 aT Lne-Viru maakond Vike-Maarja vald
2 Gr lisa 3
TAMMIKU V LIIVAKARJ˜˜R T nr 23200
113.91
3
O J.Viru Markeideribroo www.vmb.ee Mııtkava:
115.14
1:1000
Tel: 634 4552 Tartu mnt 84a-50 KORRASTATUD MAA Formaat A2
E-post:
[email protected] 10112 Tallinn
JOONMTKAVA: PLAAN Mııdistatud:
Koostas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ 06.09.2023
113.89 0 25 50 m Joonestas Priit Koppel /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:V˜IKE-MAARJA VALLAVALITSUS Koostatud:
Pikk 7, Vike-Maarja alevik,
Kinnitas Tınis Kattel /allkirjastatud digitaalselt/ 16.12.2024
Vike-Maarja vald 46202
KALDAPÄÄSUKE
KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL
Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele
Kaldapääsuke
karjäärides ja ehitusplatsidel
Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele
Eesti Ornitoloogiaühing 2018
Koostanud: Liis Keerberg
Toimetanud: Veljo Volke
Pildid: Liis Keerberg, Mike Langman (rspb-images.com), Josh Mc Gowan, Sveta
Bogomolova, Raigo Rückenberg
Kujundanud: Sveta Bogomolova
MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing
Veski 4, 51005, Tartu
www.eoy.ee,
[email protected]
Juhend on koostatud projekti "Sand martin conservation in Estonian quarries" raa-
mes. Projekti rahastasid BirdLife International, Heidelberg Cement Grupp, AS Kunda
Nordic Tsement ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Sisukord
Eessõna……………………………………………… 7
1.1. Kaldapääsukese välimus ja sarnased liigid… 8
1.2. Elupaigad……………………………………… 9
1.3. Kaitse ja arvukus……………………………… 11
1.4. Saabumine ja pesitsus……………………… 12
1.5. Millisel juhul lindude pesitsemist vältida…… 13
1.6. Kuidas kaldapääsukestele elupaika luua…… 14
1.7. Milliseid reegleid järgida pesitsuse ajal…… 17
1.8. Tegevus pärast pesitsusaega……………… 18
1.9. Kas karjääri lõplikul korrastamisel tasub
kaldapääsukesele elupaika luua………………… 20
2. Kunstlikult rajatud pesitsuspaigad…………… 21
Kirjandus …………………………………………… 22
Eessõna
Kaldapääsuke on Eesti ja Euroopa kõige pisem pää-
suke, kes on jõekallaste ja liivakivipaljandite kõrval
ammust aega pesitsenud ka liiva- ja kruusaaukudes.
Mitmetes Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides on kal-
dapääsuke tänapäeval valdavalt kolinud karjääridesse,
sest looduslikke elupaiku on jäänud jõesängide õgven-
damise, tammide või kaldakindlustuste rajamise tõttu
järjest vähemaks.
Eestis pesitsevad kaldapääsukesed veel siiski ka
looduslikes elupaikades, kuid inimtekkelised elupaigad
on meie kaldapääsukeste jaoks samuti väga tähtsad.
Karjäärides ja ehitusplatsidel satuvad linnud paraku
sageli pesitsema aktiivsesse töötsooni, kuna parasii-
tide ja röövloomade vältimiseks eelistavad nad värs-
keid püstloodis nõlvu, mida pakub enamasti esi või ka
värskelt rajatud vundamendiauk.
Paljud ettevõtjad on pakkunud kaldapääsukestele
oma karjäärides eluaset aastaid, ilma suuremate prob-
leemideta. Aga leidub ka vastupidiseid näiteid, kus lin-
dude ja inimeste huvid ootamatult ristuvad ning häid
lahendusi ei tundu olevat. Selliste olukordade ennetami-
seks on Eesti Ornitoloogiaühing koostanud juhendi, kust
tarvidusel leiab infot kaldapääsukeste pereelu, sobilike
pesitsustingimuste säilitamise või loomise ja pesitsuse
ennetamise võimaluste kohta.
Juhendi koostamisse andsid oma panuse 45 kaevan-
dusettevõtjat, kes jagasid oma kogemusi, vastates 2018.
aasta märtsis läbi viidud kaldapääsukese teemalisele
küsitlusele.
7
1.1. Kaldapääsukese välimus ja
sarnased liigid
Kaldapääsuke on meie kõige väiksem, hallikaspruuni
pealissulestiku, valkja kõhu- ja kurgualusega pääsuke,
kellel on üle pugu kulgev pruun kaelus. Teda võib segi
ajada räästapääsukese ja suitsupääsukesega, kuid vii-
maste pealissulestik on sinakasmust ja nad on kogult
suuremad. Pääsukesteks peetakse sageli ka piiritajaid,
kuid nende sulestik on üleni tumehall ja pääsukestele
omane valge kõhualune puudub. Kirjeldatud liikidest
uuristab pesakoopa pinnasesse ainult kaldapääsuke.
Suitsu- ja räästapääsuke ehitavad pesa savist, mudast
ja kõrtest. Piiritaja pesitseb katusealustes tühemikes,
pesakastides või müüripragudes.
Sarnased liigid:
kaldapääsuke (vasakul),
piiritaja (paremal).
8
1.2. Elupaigad
Kaldapääsukese looduslikud elupaigad on peamiselt
veekogude kaldajärsakutes ning liivakivipaljandites.
Liiva või muu sobiliku materjali sisse kraabivad pääsu-
kesed umbes 70 cm pikkused pesakoopad ning nende
lõppu pesakambri. Linnud pesitsevad seltsinguliselt
ehk kolooniatena ja paaride arv koloonias võib ulatuda
mõnest kuni sadadeni.
Inimtekkelistest elupaikadest pesitseb kaldapääsuke
kõige sagedamini liiva- ja kruusakarjääride järskudes
nõlvades, puistangutes ja katendikuhjades.
Kolooniaid on Eestis pesitsemas leitud ka paesõel-
metes, graniidisõelmetes, põlevkivi avakaevanduse
tranšee seinas või turbatootmisalade kuivenduskraa-
vide pervedes. Karjääride kõrval võivad kaldapääsu-
kesed hõivata ka näiteks ehitusplatsil asuva järsema
Sarnased liigid: nõlvaga liivakuhja, rajatava teetammi või hoone vun-
räästapääsuke (vasakul), damendiaugu.
suitsupääsuke (paremal).
9
Tavaliselt eelistab kaldapääsuke pesitsemiseks ak-
tiivselt kaevandatavat karjääriosa, kus leidub värskeid
ja järske, 90-kraadiseid nõlvu. Sellise pesapaigavali-
kuga püüavad linnud vältida parasiite ja röövloomi. Kui
leidub sobivaid tingimusi, võivad linnud samas paigas
pesitseda järjepidevalt aastaid või ka aastakümneid.
Elupaik kruusakarjääris.
Elupaik liivakivipaljandis.
10
1.3. Kaitse ja arvukus
Kaldapääsuke on Eestis III kaitsekategooria linnuliik.
Kaldapääsuke on
Kolmandasse kategooriasse arvatakse looduskaitse-
kahaneva arvukusega
seaduse kohaselt liigid, mille arvukust ohustab elupai-
kaitsealune liik.
kade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille
arvukus on sel määral vähenenud, et ohutegurite toime
jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.
Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu ko-
haselt 5000–10 000 paari, mis on ligi viis korda vähem
kui 20 aasta eest. Liigi aastane suremus on kirjanduse
andmetel üldiselt väga suur – keskmiselt hukkub aastas
70% kõigist lindudest. Hukkumise põhjuseid võib olla
mitmeid: pesitsusnõlvade varingud, pesade rüüstamine
röövloomade poolt, jahedad putukatevaesed suved,
pesaparasiitide rohkus, samuti ebasoodsad tingimused
rändeteedel ja Aafrika talvitusaladel. Suurt suremust ja
arvukuse langust arvestades on tähtis iga õnnestunud
pesitsus.
Looduskaitseseaduse järgi kohaldub väljaspool
Kaldapääsukese koloo- kaitsealasid III kaitsekategooria liikidele isendi kaitse
niat hävitada ei tohi. ehk linde, nende pesi ja mune tahtlikult hävitada, kah-
Vajadusel kasutage justada või kõrvaldada ei tohi. Samas ei tähenda kal-
meetmeid pesitsemise dapääsukese pesitsema tulek seda, et karjääris tuleks
vältimiseks. kaevandamine täielikult lõpetada, sest kaevandamine
loobki sellele linnule sobilikke elupaiku. Lahendused,
mis võimaldavad nii plaanitud kaevandamistöid teha kui
ka lindudel edukalt pesitseda, on võimalik leida tööde
korralduses.
11
1.4. Saabumine ja pesitsus
Enamik kaldapääsukesi saabub Aafrika talvitusaladelt
mai keskel, jahedamal kevadel võib ränne ka nädala jagu
hilineda. Kui ilmad on soojad ja toitumiseks vajalikke
putukaid juba leidub, alustatakse pesakoobaste kaeva-
misega umbes nädal pärast rändelt saabumist.
Kaldapääsukesed pesitsevad eelistatult samas nõl-
vas, kus nad on varem juba pesitsenud või ise koorunud. Kaldapääsukese vanalind
Kui seal on tingimused muutunud ebasobivaks (nt nõlv pesakoopas
tasandatud või varisenud), siis otsivad linnud sobiva
pesitsuspaiga lähikonnast.
Isane hakkab alguses kraapima mitut pesakoobast.
Emane valib nende seast sobivaima, millega võetakse
ette tõsisem töö. Seetõttu on nõlvas alati ka kasutu-
seta ja lõpuni kaevamata pesakoopaid. Sõltuvalt pinnase • Pesitsushooaeg
struktuurist, kivide või juurte rohkusest kraabitakse urg vältab maksimaalselt
valmis 2-15 päevaga. Linnud kaevavad pesakoopaid jal- maist septembrini.
gadega, mille küljes on liiva väljapühkimist hõlbustavad
• Pesakoopad
harjakeste moodi suled.
kraabitakse 2-15
Kui pesaurg on valmis kraabitud, rajatakse selle lõppu
päevaga.
pesakamber ning kantakse sisse pesamaterjal, enamasti
heinakõrrekesed. Pesa vooderdatakse tavaliselt hele- • Pesitsustsükkel
date sulgedega. Mune on tavaliselt 3-5, neid hautakse kestab 60-80 päeva.
ca 14 päeva. Poegi toidetakse kuni lennuvõimestumiseni
21 päeva. Ka pärast lennuvõimestumist püsivad pojad
tihti veel nädala jagu pesas ja lunivad vanematelt toitu.
Sõltuvalt oludest (ilm, toidu kättesaadavus, elupaiga
ja partneri leidmine, pesakoopa kraapimise keerukus
jm) võib kaldapääsukese pesitsustsükkel väldata kokku
ca 60 – 80 päeva. Eesti ilmastikutingimustes jõuavad
kaldapääsukesed suve jooksul üles kasvatada üldjuhul
ainult ühe pesakonna poegi.
12
1.5. Millisel juhul lindude
pesitsemist vältida?
Lindude pesitsemist karjääris või ehitusplatsil tuleks
Maist septembrini vältida juhul, kui kõik nõlvad, puistangud ja pinnasekuh-
kasutuses oleva jad on eeloleval pesitsushooajal (1. mai – 30. august)
materjali nõlvadele kaevandamiseks või tootmiseks vajalikud ja kasutuses.
andke soovitavalt Siis tuleb enne pesitsushooaega, soovitavalt enne 1.
enne 1. maid 45-60 maid, mil saabuvad kõige varasemad kaldapääsuke-
kraadine kalle. sed, tasandada vertikaalsed nõlvad 45 – 60 kraadini,
et linnud neisse pesitsema ei tuleks.
Kui nõlva ei ole võimalik tasandada, siis võib proo-
vida selle katta näiteks geotekstiili või muu sarnase
materjaliga, millest linnud läbi ei pääse.
Kui kaevandamis- või tootmistegevuses aktiivselt
kasutatavad nõlvad või puistangud ei ole tasandatud ja
Küsimuste korral linnud on karjääri ootamatult pesitsema asunud, kon-
konsulteerige sulteerige Keskkonnaametiga (www.keskkonnaamet.ee).
Keskkonnaameti Vajadusel saab nõu küsida Eesti Ornitoloogiaühingust
ja Eesti (www.eoy.ee) .
Ornitoloogiaühinguga. NB! Enne iga pesitsushooaega tasub juba varakult
selle aasta plaanid läbi mõelda ja otsustada, millised
nõlvad tasandatakse ja millised jäetakse pääsukestele.
Ettevõtte töötajatele ja alltöövõtjatele on otstarbekas
saata iga-aastaselt aprilli algul teemakohane märgukiri.
13
1.6. Kuidas kaldapääsukestele
elupaika luua
Kui karjääris või ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu,
katendi- või pinnasekuhjasid, kust perioodil 1. mai – 30.
august (varaseim ja hiliseim pesitsusaeg) ei ole vaja
materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele elupaiga.
Sobilikum on pesitsusnõlv luua alale, kus parajasti väga
aktiivset tegevust ei toimu. Näiteks ammendatud või
hetkel mitte kasutuses oleva karjääriosa serva (vt joo-
nis 1). Nõlv on soovitavalt lõunakaartesse avatud, järsk
ja kõrgusega vähemalt 2,5 meetrit. Nõlvaesine peaks
olema lage, kuid nõlva lagi pigem taimestunud.
Joonis 1. Järsk taimestunud
laega nõlv karjääri servas.
14
Kui elupaik luuakse puistangusse, peab andma selle
tagaküljele piisava kalde, mis võimaldaks sademevee
äravoolu. Vastasel juhul võib nõlv erosiooni toimel vari-
seda (vt joonis 2). Samas peaksid puistangu ülejäänud
nõlvad olema siiski piisavalt järsud, et röövloomad
neid mööda üles laele pesi lahti kaevama ei pääseks.
Puistangus olevat materjali on soovitav veidi ka kokku
pressida, et see oleks tihedam. Nii on varisemise oht
väiksem.
Joonis 2. Vertikaalse nõlvaga
puistang karjääris või ehitus-
platsil.
15
Olulised tingimused elupaigale:
• Järsk 90 kraadine värskelt „lõigatud“ liiva-, mulla- või
kokkupressitud sõelmete nõlv, mis on avatud lõunakaar-
tesse ja püsib stabiilsena, kuid on pesakoobaste uuris-
tamiseks siiski piisavalt pehme.
• Nõlva kõrgus peaks olema vähemalt 2,5 meetrit. Vahetult
veekoguga külgnev nõlv võib olla madalam, kuid pesit-
susperioodil tuleb tagada, et vesi ei ulatuks pesakoo-
basteni.
• Nõlva laius minimaalselt 3 meetrit, ideaalis 50 – 100 meet-
rit.
• Võimalusel tuleks kujundada nõlva ülemine kolmandik
pisut eenduvana, kuna sellisel juhul on röövloomadel
altpoolt nõlvale keerulisem ligi pääseda.
• Nõlvaesine peab olema lage ja avatud – ilma rohttaimede,
puude ja põõsasteta;
• Nõlva all ja ees ei tohi olla varisenud materjali, mida
mööda röövloomad pesi rüüstama pääsevad.
• Kui nõlv paikneb karjääri servas, tuleks jätta selle laele
soovitavalt kasvama taimed, kuna paljandunud nõlvalae
kraabivad rebased üsna hõlpsasti lahti ja rüüstavad pe-
sad ära, aga taimejuurte vahelt kaevamine on keerulisem.
• Nõlva lael ei tohiks aga olla rippuvaid ronitaimi, mis kas-
vades pesaavad ära katavad ja lindude ligipääsu takis-
tavad.
16
1.7. Milliseid reegleid järgida
pesitsuse ajal?
Pesitsuse ajal on oluline, et nõlv, selle alune või lähe-
Vältige linde ohus-
dane maapind ei väriseks, kuna see võib kaasa tuua
tavaid tegevusi
nõlva varingu ja lindude hukkumise. Seega tuleb ko-
vähemalt 10 meetri
looniast vähemalt 10 meetri raadiuses vältida tegevusi,
raadiuses kolooniast.
mis võivad põhjustada nõlva varingut – näiteks raskete
masinatega sõitmine, kaevandamine, lõhkamine, ta-
sandamine.
Muud majandustegevust karjääris peatama ei pea.
Inimeste ajutine liikumine ja kaevandusmüra linde ei
häiri.
Tähtis on, et karjääris töötavad inimesed oleksid pää-
sukeste pesitsemisest informeeritud ja teaksid, kuidas
on töö sel perioodil korraldatud.
Kui nõlva alla tekib materjali varisemisest kalle, on
soovitatav see võimalusel eemaldada, et röövloomad
pesadele ligi ei pääseks.
Joonis 3. Kui nõlva alla
tekib materjali varisemisest
kalle, tuleb see võimalusel
eemaldada, et röövloomad
pesadele ligi ei pääseks.
Pesi rüüstatakse ka nõlva
paljandunud lae kaudu.
17
1.8. Tegevus pärast pesitsusaega
Kui nõlv, milles pääsukesed pesitsesid, oli kaevandami-
Enne kaevandamist
seks või tootmiseks vajalik, jälgige, millal pääsukesed
veenduge, et kõik
poegade toitmise on lõpetanud ja pesadest lahkunud.
linnud on pesadest
Osades kolooniates toimub lindude pesitsemine um-
lahkunud.
bes samal ajal, teistes on aga pesitsus väga erinevalt
ajastatud. Kui üks pesakond on juba lennuvõimeline,
siis teistel võivad olla pesas alles haudumisel munad või
äsja koorunud pojad. Seetõttu tuleb enne pesitsusnõlva
kaevandamist või tasandamist lindude tegevust vaa-
delda ja veenduda, et kõik pääsukesed on pesitsemise
lõpetanud. Vajadusel võib kutsuda appi eksperdi Eesti
Ornitoloogiaühingust, kes aitab pesi endoskoopkaa-
meraga kontrollida.
Kui teil pole vaja materjali, milles linnud eeldatavasti
edukalt pesitsesid, majandustegevuses kasutada ja
see võib jääda kaldapääsukestele pesitsemiseks ka
järgmistel aastatel, siis on soovitatav nõlva kevadel
enne pesitsusperioodi umbes meetri jagu tagasi lõi-
Pesade kontrollimine
endoskoop-kaameraga.
18
gata. Seda võiks teha kas iga-aastaselt või paari-kolme
aasta tagant. Nii püsib elupaik lindudele sobivana ja ei
kasva kinni. Juhul, kui pesi rüüstas rebane, tuleks nõlv
kujundada nii, et röövloomad sellele ligi ei pääseks. Kui
rüüstamise riski pole võimalik vähendada, siis tasub
nõlv pääsukeste säästmiseks tasandada.
Rebase rüüstatud nõlv.
Taimestunud nõlv.
19
1.9. Kas karjääri lõplikul
korrastamisel tasub
kaldapääsukesele elupaika luua?
See sõltub kaevandatava materjali koostisest ja struk-
tuurist. Võimalust pesituspaiga rajamiseks või säilita- Elupaiga loomist
miseks tuleks kindlasti kaaluda karjäärides, kus kae- karjääri lõplikul korras-
vandatava liiva koostis tagab stabiilsemad nõlvad (nn tamisel tasub kaaluda
klaasliiv). Järsu nõlva ohutumaks muutmiseks saab selle järskude stabiilsete
laele istutada piirava heki ja püstitada hästi nähtavad nõlvadega karjäärides.
infotahvlid.
Kuna stabiilsete nõlvadega karjääre leidub vähe, on
pesitsusnõlvade säilitamine karjääri korrastamisel, kui
kaevandamine on juba lõppenud, üldjuhul siiski proble-
maatiline. Tasandamata jäetuna võivad nõlvad erosiooni
mõjul ajapikku variseda ja tekkivat kallet pidi saavad
pesadele hõlpsasti ligi röövloomad. Samuti hakkab
rusukaldele üsna pea kasvama taimestik ja hiljem ka
võsa, mis takistab lindude liikumist pesakoobastesse.
Ilma järelhoolduseta säilivad sobivad tingimused ca
2-3 aastat.
Seega, kui tegeletakse lõplike korrastamistöödega,
pole üldjuhul mõistlik kaldapääsukesele pesitsuseks
tingimusi luua. Pigem tuleks turvalised pesitsusvõima-
lused tagada aktiivses kasutuses olevate karjääride
nendes osades, mida kas ajutiselt ei kaevandata või
mis on ammendatud.
20
2. Kunstlikult rajatud
pesitsuspaigad
Lääne-Euroopas on kaldapääsukestele rajatud ka
kunstlikke pesitsuspaiku, alates lihtsamast puitkonst-
ruktrsioonidega toestatud liivanõlvast kuni ehitus-
plokkidest rajatud “majadeni“, millesse paigutatakse
spetsiaalsed betoonist pesakoopad. Näiteid kunstlikest
elupaikadest leiab Internetist märksõnade „Artificial
sand martin nest site“ kaudu.
Kunstlike pesitsuspaikade rajamise praktikat on täna-
seks analüüsitud ja leitud, et nende rajamine ja hooldus
on kulukas. Seniste tulemuste põhjal ei saa ka öelda,
et need suures plaanis lindude seisundi paranemisse
panustaksid. Kunstlikke pesitsuspaiku võib kindlasti
luua eksperimendi või teadusprojekti korras, kuid need
ei saa mingil juhul asendada kaldapääsukese tüüpiliste
karjäärielupaikade asjakohast majandamist.
Kaldapääsukestele Pigem näitavad tulemused, et parim ja kuluefek-
rajatud pesitsusnõlv tiivseim viis on kaldapääsukesele elupaikade loomine
Inglismaal. karjäärides olemas olevast materjalist, kohandades kae-
vandustegevust lindude
pesitsustsükliga. See
nõuab mõningat planee-
rimist, tööde korralda-
mist ja hooldust, kuid on
täiesti teostatav.
21
Kirjandus
Bachmann, S., B. Haller, R. Lötscher, U. Rehsteiner, R. Spaar & C. Vogel (2008): Leit-
faden zur Förderung der Uferschwalbe in der Schweiz. Praktische Tipps zum Umgang
mit Kolonien in Abbaustellen und zum Bau von Brutwänden. Stiftung Landschaft und
Kies, Uttigen, Fachverband der Schweizerischen Kies- und Betonindustrie, Bern,
Schweizer Vogelschutz SVS/BirdLife Schweiz, Zürich, Schweizerische Vogelwarte,
Sempach.
Link: http://www.artenfoerderung-voegel.ch/assets/files/merkblaetter/LF_
Uferschwalbe.pdf
Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M. &
Pehlak, H. (2013) Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008.-2012.
a. Hirundo, 26, 80-112.
Heneberg, P. (2009) Soil penetrability as a key factor affecting the nesting of bur-
rowing birds. Ecological Research, 24:453 – 459.
Hopkins, L. (2001). Best Practice Guidelines. Artificial Bank Creation for Sand Mar-
tins and Kingfishers. The Environment Agency. Link: http://downloads.gigl.org.uk/
website/artificial_bank_creation.pdf
Looduskaitseseadus (vastu võetud 21.04.2004, muudetud, täiendatud, vii-
mati jõustunud 05.02.2018). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/
akt/126012018010?leiaKehtiv
(05.04.2018).
Pannach, G. (2006) Die Uferschwalbe Riparia riparia. Die neue Brehm-Bücherei 655.
Westarp-Wissenschaften, Hohenwarsleben.
Veromann, H. (1978) Pääsukesed. Tallinn.
22
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-520632
Loa omaja Ärinimi / Nimi Väike-Maarja Vallavalitsus
andmed
Registrikood / Isikukood 75011694
Tegevuskoha Nimetus Tammiku V liivakarjäär
andmed
Aadress Väike-Tammiku karjäär, Väike-Tammiku küla, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru
maakond
Katastritunnus(ed) 92801:001:0607
Territoriaalkood EHAK 9648
Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Kruusapõllu
(92801:001:0608), Väike-Tammiku karjäär (92801:001:0607).
Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad Maavara kaevandamine;
tegevused
Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet
andmed
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima 17.02.2025
periood hakkamise kuupäev
Lõppemise kuupäev 17.02.2040
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete seire
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
Maapõu
M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 159
Maardla nimetus Tammiku
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Tammiku V liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Mäeeraldise pindala (ha) 5.33
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 6.84
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 96
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve teedeehitus ja hooldus
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 36
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)
Plokid
Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
13 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 657 tuh m³ 09.10.2023
26 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Jah aT - aktiivne tarbevaru 86.30 tuh m³ 09.10.2023
Tegevusala andmed
2/4
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik
Liiv, ehitusliiv 2025 2040 tuh m³ 535.60 tuh m³
Mäeeraldise KOV jaotus
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon
Liiv, ehitusliiv 2025 2040 0928 Väike-Maarja vald
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne kruusliiva otsingutulemustest Tammiku piirkonnas
Geoloogiafondi number 3422
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 0035
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 10.09.1997
Geoloogilise uuringu aruande nimetus TAMMIKU II UURINGURUUMIGEOLOOGILINE UURING(varu arvutus seisuga 01.10.2017)
Geoloogiafondi number 8852
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/17/1273
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 27.12.2017
Kõrvaltingimused
1. Sademetevaesel perioodil, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃ ning toimub kaevandamistegevus (MaaPS § 6), on keskkonnaloa omajal kohustus kasta karjääris kaevise transportimisel kasutatavaid
karjäärisiseseid teid ning mobiilset töötlemissõlme (nt purustus- ja sorteerimissõlm, sõelumiskompleks) ajal, mil toimub kivimi purustamine killustikuks, väljatud materjali sorteerimine vms tegevus, et vältida tahkete osakeste
(PM) levikut välisõhus.
2. Karjääri sisesed teed ja liiva/kruusa ladestusalad tuleb paigutada selliselt, et karjääri tegevuse tulemusena eralduv tolm jääks karjääri territooriumile ja et tegevus ei põhjustaks saastatuse taseme piirväärtuste ületamist
maapinnalähedases õhukihis tootmisterritooriumi piiril ning kuivadel ilmastikutingimustel kasutada liiva/kruusa veoks koormakatteid või valida sobiv sõidukiirus, et koormast ei lenduks peeni osakesi.
3. Tolmu leviku tõkestamiseks peab vastavalt liiklusseaduse § 34 lõikele 6 mäeeraldiselt väljuv sõiduki veos vastavalt oma eripärale olema paigutatud, kinnitatud ja kaetud nii, et see ei ohusta inimest ega keskkonda, ei põhjusta
varalist kahju ega takista liiklust.
4. Minimeerimaks võimaliku reostuse teket, tuleb kaevandamis- ja töötlemistehnika korrasolu regulaarselt kontrollida ja masinate hooldustöid teha ainult selleks ette nähtud spetsiaalsetel hooldusplatsidel.
5. Võimalike rikete ning avariide tagajärjel tekkiva kütuse- või õlireostuse likvideerimiseks peab karjääris olemas olema vajalikus koguses absorbenti (näiteks turvas, saepuru või sünteetilised absorbendid), millega saab tekkinud
reostuse kokku korjata.
6. Avarii korral tuleb reostus koheselt lokaliseerida ning teavitada Keskkonnaametit, Politsei- ja Piirivalveametit ja Päästeametit.
7. Võimalusel mitte teostada metsa raadamist mäeeraldise teenindusmaal.
8. Täiendava müratõkkemeetmena rajada Tammiku V liivakarjääris mäeeraldise teenindusmaa piirile müratõkkevallid.
9. Loa omaja peab tagama karjääri nõlvade ohutuse metsloomadele ja inimestele.
10. Tegevuse käigus lähtuda Eesti Ornitoloogiaühingu 2018. aasta juhendist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA EHITUSPLATSIDEL - Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“ (keskkonnaloa lisa nr 4)
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Rohumaa, tehisveekogu
Loa lisad 3/4
Loa lisad
Nimetus Manus
Lisa 1 - Mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr. lisa 1 Maeeraldise plaan uus.pdf
Lisa 2 - Geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr. lisa 2 Geoloogilised labiloiked uus.pdf
Lisa 3 - Korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr. lisa 3 Korrastatud ala plaan uus.pdf
Lisa 4 - Kaldapääsukese juhed Lisa 4: Kaldapaasuke_juhend.pdf
4/4