Kiri

Saatja: Hendrik Saarnak <[email protected]> Saaja: Arvo Veltri Teema: LC3402 - Jaama tn 41 liitumine - riigitee nr 11173 Vasalemma jaama tee (km 0,25) Tere Tegelen kinnistu Jaama tn 41, Vasalemma alevik, Lääne-Harju vald, Harju maakond liitumise projekti LC3402 projekteerimisega. Seoses Jaama tn 41 (86801:002:0134) kinnistu liitumisega oleks soov ja vajadus rajada 0,4 kV maakaabel riigitee nr 11173 Vasalemma jaama tee (km 0,25) kinnistule (86801:002:0082). Tee alt läbimineku teostaks suundpuurimisega. Liitumiskilp jääks tee kaitsevööndisse, kuid mitte tee kinnistule. Eelistatuim lahendus oleks puurida tee alt läbi selliselt, et suund-puurimise algus oleks uue liitumiskilbi asukohas ja lõpp-punkt oleks 0,4 kV masti nr 6 juures. Ehk teega väikese nurga all. Kuna ei ole palju riigiteede alt läbi minekute projekteerimisega kokku puutunud, siis oleks mõned küsimused, et asjaga mõistlikult liikuma saada. Kas oleks võimalik saada nö vabas vormis esialgne kooskõlastus lahendusele? Lisaks, kui on eritingimusi, siis sooviks neid teada, et projekteerimisel arvestada. Kas väljastate projekteerimiseks tehnilised tingimused? Kui jah, siis mis kujul küsida? Saan aru, et lõpliku kooskõlastuse küsin vastavaval vormil taotlusega juba konkreetsele projektile. Panen siia eskiisi, kus on näha orienteeruv liitumispunkti asukoht, lisaks ühe illustreeriva pildi. Kui esialgsed kooskõlastused olemas, siis tellin geoaluse ja saab juba täpse kaabli trassi ja liitumiskilbi asukoha paika panna. Kui on küsimusi või soov arutada, siis vastan hea meelega nii e-kirja kui telefoni teel. Tänan ette! Parimat Hendrik Saarnak Projekteerija Elektrilevi OÜ +372 5682 2265 | [email protected] <mailto:[email protected]> Veskiposti 2, 10138 Tallinn | energia.ee <http://energia.ee/> <https://www.elektrilevi.ee/> <https://www.linkedin.com/company/elektrilevi/> <https://www.facebook.com/elektrilevi> <https://maru.elektrilevi.ee/> --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel MA 2018-015 SISUKORD 1 Juhendi eesmärk ja kohaldamisala ...................................................................................... 2 2 Üldised põhimõtted ............................................................................................................. 2 3 Nõuded projekti koostamisele ............................................................................................. 6 4 Nõuded tehnovõrgu ehitustegevusele teemaal .................................................................... 7 Tabel 1 ................................................................................................................................. 8 Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. ....................................................................... 10 Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. .......................... 11 Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. .......................... 12 Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel .......................................... 13 Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides 14 1 1 JUHENDI EESMÄRK JA KOHALDAMISALA 1.1. Juhendi eesmärk on üldistatult välja tuua ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 kohased nõuded riigiteede (edaspidi tee) alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele (edaspidi teemaa) tehnovõrkude ja -rajatiste (edaspidi tehnovõrk) kavandamisel. Juhendis on välja toodud tee toimimisest, ohutusest ning konstruktsioonide ja rajatiste püsivuse tagamise vajadusest tingitud nõuded, samuti on välja toodud juhised, millega tuleb arvestada teemaale tehnovõrgu kavandamisel ning väljaehitamisel. 1.2. Juhendit kohaldatakse kõigile teemaale kavandatavatele tehnovõrkudele, sealhulgas elektri-, side-, gaasi-, keskkütte-, sademevee-, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning nende juurde kuuluvate rajatiste, konstruktsioonide ja seadmete paigaldamisel teemaale. Samuti kohaldatakse juhendit teemaale kavandatavatele maaparandusrajatistele. 1.3. Juhendis toodut tuleb järgida ka juhtudel, kui: 1.3.1. maa sisse paigaldatav tehnovõrk paigaldatakse teemaast väljapoole, kuid selle kaitsevöönd või selle paigaldamiseks kaevatav kaevik ulatub teemaale või mõjutab tee niiskusrežiimi või tee püsivust või toimimist muul viisil; 1.3.2. kavandatava õhuliini postid asuvad väljaspool teemaad, kuid liini kaitsevöönd ulatub teemaale või õhuliini postide või mastide kõrgus on suurem kui tee muldkeha ja õhuliini posti/masti vaheline kaugus; 1.3.3. teemaal on vaja teha olemasoleva tehnovõrguga seotud töid, sh avariitöid. 2 ÜLDISED PÕHIMÕTTED 2.1. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks. 2.2. Nii rööpse kui ka ristuva tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud kannab tehnovõrgu omanik. 2.3. Riigiteega rööpsed tehnovõrgud 2.3.1. Riigiteega rööpseid tehnovõrke saab teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadustest (tee laiendamine, kraavide rajamine, märkide, piirde ja tähispostide paigaldamine, tee korrashoid, tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Vaba teemaa olemasolu selgub projekteerimistööde käigus geoaluse valmimise järgselt, arvestades tehnovõrgu paiknemise tüüpseid lahendusi (vt Lisa 2) ja tee perspektiivse laiendamise vajadustega. 2.3.2. Piki teemaad tehnovõrgu projekteerimisel võib Maanteeamet nõuda tehnovõrgu teemaale kavandamise vajaduse põhjendamist, samuti projekti koostamise käigus alternatiivsete lahenduste kaalumist ning tehniliselt ning majanduslikult otstarbekaima lahenduse välja selgitamist. 2.3.3. Kui väljaspool teemaad tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus puudub, tuleb tehnovõrk planeerida võimalikul teemaa piiri lähedusse, tee konstruktsioonist (s.o. muldkeha, kraavid, teerajatised jne) võimalikult kaugele. Juhul kui teemaal juba paiknevad tehnovõrgud ja nende juures on vaba teemaa olemas, siis tuleb uus tehnovõrk kavandada olemasolevate suhtes vähima lubatud kujaga. 2.3.4. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Reeglina on tehnovõrke võimalik paigaldada tee mullet lahti kaevamata (kinnisel meetodil) tee 2  mulde alla ohutule sügavusele (vt Tabel 1, kus on toodud minimaalsed nõuded). Erandjuhul võib tehnovõrku tee muldesse paigutada asulates, kus muid võimalusi ei ole. 2.3.5. Teega rööpseid tehnovõrke teekraavidesse (sh põhi, nõlvad) mitte planeerida. Teiste tehniliste võimaluste puudumisel kavandada kaablid kraavi põhja kinnisel meetodil vähemalt Tabelis 1 toodud sügavusele. Lahtisel meetodil kaabli paigaldamist võib kraavi põhja kavandada juhul, kui tegevusega ei ohustata tee ega kraavi nõlvade püsivust. Kaabli paigaldamise jälg tuleb tihendada, põhi ja nõlvad taastada vastavalt endisele olukorrale. 2.3.6. Tehnovõrgud tuleb kogu teemaa ulatuses rajada kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. Kaitsetoru tugevus peab võimaldama teemaal tehnovõrgu asukohas teehoiu teostamist. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1 toodud nõuetele. 2.3.7. Tehnovõrgu paigutuse tüüpsed lahendused rööpkulgemisel on toodud juhendi Lisas 2. Tüüpsetest lahendustest kõrvale kaldumisel ja muude probleemsete asukohtade või teelõikude puhul võib Maanteeamet vajadusel nõuda eeluuringu (sh täiendavad mõõdistused, geoloogilised uuringud, teerajatiste elementide ja nende kihtide väljaselgitamine [dreenkihid, geovõrgud, geotekstiilid, haljastusmatid jne], analüüs arendushuvi osas – kraavid, tähispostid, teepiirded, müratõkked, ulukitarad, JJT jne [rajamine tulevikus]) tegemist. 2.4. Teega ristuvad tehnovõrgud 2.4.1. Tee alt läbi viidavad tehnovõrgud rajada kinnisel meetodil ning kogu teemaa ulatuses kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud teistsuguse lahenduse. 2.4.2. Kaitsetoru peab teekonstruktsioonide all olema piisavalt tugev teostamaks teehoidu tehnovõrgu asukohas. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1 toodud nõuetele. 2.4.3. Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonise näidis ning katete taastamise lahenduse näidised on toodud juhendi Lisas 3. 2.5. Kaevetööde teemaale kavandamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega: 2.5.1. Tehnovõrgu kavandamist avatud meetodil (lahtise kaevena) võib lähemal kui 1 m teerajatistele kasutada vaid juhul kui projektis on välja toodud põhjendused, kaalutud alternatiivseid lahendusi ning puudub tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus. Lähemale kui 2 m truubitorust või truubiotsa kindlustusest on lubatav tehnovõrku kavandada vaid kinnisel meetodil, vähemalt 1 m sügavusel truubi põhjast. 2.5.2. Puurimiskaevikud ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal kui 2,0 m.). 2.5.3. Teekonstruktsioone puudutavate kaevetööde puhul tuleb tehnovõrgu ehitusprojekti koosseisus koostada teekonstruktsioonide taastamise projekt (teeprojekt). Teeprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja Maanteeameti juhistest. 2.5.4. Avatud meetodil ristisuunalise lahtise ehituskaeviku ja selle taastamise projekteerimisel tuleb juhinduda Maanteeameti koduleheküljel (https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid) toodud põhitee truubi tüüpjoonistest. 2.5.5. Tee-elementide taastamiseks annab Maanteeamet nõuded objektipõhiselt EhS § 99 lg 3 alusel. 2.5.6. Teedeehituslike taastamistööde kavandamisel tuleb arvestada käesoleva juhendi p 4 toodud nõuetega. 3  2.5.7. Avatud meetodil kaablitrassi ehitamisel tuleb trassi teljest 1 m mõlemale poole (1+1 m) kavandada ettejäävate puude ja võsa raadamine, kändude juurimine ning raiejääkide utiliseerimine kooskõlas metsaseaduse ja muude õigusaktidega. Väljakaevatud kivid ei tohi jääda teemaale, vajadusel need utiliseerida. Raadamiseks vajaliku raieloa väljastab Riigimetsa Majandamise Keskus. 2.6. Sildade ja viaduktide konstruktsioonide külge ja nende alla, samuti truubi peale ja läbi truubi tehnovõrke ei rajata. Truubi peale on lubatav vaid side- või madalpingekaablite kavandamine juhul, kui muldkeha paksus truubi peal on vähemalt 1,5 m. 2.7. Truubi, silla või viadukti remondi või ümberehituse käigus toimub truubi peal ning silla või viadukti küljes oleva tehnovõrgu kaitsmine, ajutine ümbertõstmine ja/või teise kohta paigutamine tehnovõrgu omaniku kulul. Sellesisuline kohustus kajastatakse tehnovõrgu ja -rajatise isikliku kasutusõiguse lepingus. 2.8. Tehnovõrk ja selle rajatised tuleb projekteerida, kaitsta ja tähistada nii, et oleks välistatud nende kahjustumine tavapärasest suvisest ja talvisest teehooldest. Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest. 2.9. Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, toed, tõmmitsad, kilbid, alajaamad, hüdrandid jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad. Maapealseid rajatisi võib teemaale kavandada üksnes põhjendatud juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi ja arvestatakse majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normide“ lisas „Maanteede projekteerimisnormides“ (edaspidi projekteerimisnormid) toodud teega külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega. Postide, mastide jms kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada projekteerimisnormide p 8.2 lõikes 2 ja 3 toodud nõuetega posti või masti kauguse osas. 2.10. Hüdrandid tuleb teehoiu nõuetekohaseks teostamiseks paigutada väljapoole teega külgnevat vaba ruumi, kuid mitte lähemale kui 5 m kaugusele teekatte servast. Hüdrandi paigutamisel tuleb arvestada selle hooldamiseks vajaliku teenindusalaga, sh hüdranti kasutava päästeauto ruumivajadusega. Juhised hüdrandi teenindusala vajaduse arvesse võtmiseks on toodud käesoleva juhendi Lisas 4. 2.11. Tee muldesse (kaasa arvatud kergliiklusteed ning jalgratta- ja jalgteede mulded) kaevusid mitte kavandada. Tee muldesse või selle alla kavandatud kaablite puhul tuleb projektis ette näha liitumiskaevud ja -lahendused selliselt, et liitumist saaks teha mullet lahti kaevamata. 2.12. Uute tehnovõrkude projekteerimine planeeritava teeobjekti konstruktsioonide alla on aktsepteeritav vaid erandjuhul Maanteeameti nõusolekul muude tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamate lahenduste puudumisel vastavalt Maanteeameti igakordsetele nõuetele. 2.13. Õhuliinide kavandamisel tuleb lähtuda projekteerimisnormidest ja Eesti standardist EVS- EN 50341-2-20. Sideõhuliinide puhul tuleb aluseks võtta Eesti standardis EVS-EN 50341-2-20 1 kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded. Muuhulgas tuleb järgida, et sõiduteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus tee pinnast juhtme suurima rippe puhul peab olema minimaalselt 7 m. 2.14. Tee või sellega külgneva ala valgustuse kavandamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori 22.12.2014 käskkirjaga kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisest“ ning elektriühenduste projekteerimisel käesolevas juhendis maakaableid ja õhuliine puudutavast osast. 2.15. Juhul kui torustikku ei ole võimalik kavandada käesolevale juhendile lisatud Tabelis 1 toodud sügavusele, siis tuleb projektis ette näha külmumisohuga torustiku soojustamine. 2.16. Tehnovõrgu avariide korral, millega kaasnevad tööd tee konstruktsioonides, toimub teekonstruktsiooni taastamine Maanteeameti poolt väljastatud nõuete kohaselt tehnovõrgu omaniku kulul omanikujärelevalve või Maanteeameti esindaja kontrolli all. 4 2.17. Käesolevas juhendis kirjeldatud nõuded on üldised. Vastavalt konkreetsele olukorrale võib Maanteeamet lisada täiendavaid nõudeid või tingimusi. 5 3 NÕUDED PROJEKTI KOOSTAMISELE 3.1. Tehnovõrgu teemaasse kavandamisel tuleb koostada projekt või selge, ruumiliselt määratletud tööde kirjeldus (lihtsamatel juhtudel juhul kui projekti nõuet õigusaktidest ei tulene), sh peab määratletud olema tehnovõrgu sügavus, kaevikute ulatus ja vahemaad tee konstruktsioonidest. Projektid ning tööde kirjeldused tuleb esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 3.2. Enne projekti koostamist tuleb vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3 taotleda Maanteeametilt nõuded tehnovõrgu rajamiseks tee piirides. 3.3. Tehnovõrgu planeeritav asukoht esitatakse projekti kooskõlastuse taotlustes tee kilometraaži järgi min 10 m täpsusega. Kui pole võimalik kilometraaži määrata (liiklussõlmed, maantee trassi muutus), esitatakse taotluses tehnovõrgu asukoht Eesti Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis. 3.4. Projekti geodeetiline alusplaan peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirja nr 102 “Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel”. (http://www.mnt.ee, rubriik „Ametist“, „Juhendid“ /Projekteerimisjuhendid) nõuetele. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel võib geodeetiline mõõdistus olla kuni ühe aasta vanune. 3.5. Projekt peab arvestama geoloogiliste tingimustega tehnovõrgu paigaldamiseks. Vajadusel tuleb selle kindlakstegemiseks teostada geoloogilised uuringud ja/või analüüsida olevate pinnasekihtide külmakerkelisust. Uuringute piisava mahu eest vastutab tehnovõrgu paigaldamise taotleja. 3.6. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga trassi lõigu kohta (näiteks: suundpuurimine, adraga paigaldus, adraga paigaldus nurga all, lahtine kaeve jne). 3.7. Projekti asendiplaanil peavad olema ära näidatud teemaa ja teekaitsevööndi piirid, kõigi riigitee kaitsevööndisse kavandatud tehnovõrkude ruumikujud (mh ka tõmmitsad ja maanduspaigaldised), nende kaugused iseloomulikes kohtades teekatte servast ja/või tee teljest ning teemaa piirist, ristumiste aadressid. Avatud kaevete, sh puurimiskaevikute puhul tuleb välja tuua kaevikute piirjooned ning nende kaugused teekatte servast. 3.8. Ristumiste kohta nii kinnisel kui ka avatud meetodil tuleb esitada eraldi mõõtkavalised lõikejoonised, näitamaks tehnovõrgu paiknemist tee muldkehas. Joonistele tuleb loetavalt kanda olemasoleva tee ja teekatte kontuur, olemasolevate ehitiste ja projekteeritava tehnovõrgu asukoht ja nende sügavused maapinnast ning teekattest, teemaa piirid, puurimiskaevikute asukohad ja kontuurid ning nende kaugused teekattest ja/või muldkeha alumisest nõlvajoonest, kaitsetoru paiknemine. Lõigete vertikaalne mõõtkava peab olema 1:50 või 1:25 ja horisontaalne vastavalt 1:100 või 1:50. 3.9. Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa isikliku kasutusõiguse plaan. Nõuded isikliku kasutusõiguse plaanidele on välja toodud juhendi Lisas 6. 3.10. Olemasolevate tehnovõrkude või kasutusõiguse kasutamisel tuleb projektis välja tuua andmed reservtoru või õhuliini omaniku ja teemaal paiknemise seadusliku aluse kohta. 6 4 NÕUDED TEHNOVÕRGU EHITUSTEGEVUSELE TEEMAAL 4.1. Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda Maanteeameti avalikust teenuse „Tehnovõrgu või -rajatise ehitamine riigitee maaüksustele“ kirjeldusest, mis on leitav Maanteeameti kodulehelt, Maanteeameti poolt kooskõlastatud projektist, samuti projektile Maanteeameti poolt antud kooskõlastuses, riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest. 4.2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. 4.3. Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Maanteeametiga kooskõlastatud ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.4. Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik. 4.5. Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist. 4.6. Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonide taastamist nõudvate ning teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde tegemisel Maanteeametile tagama teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega 5 aastase garantiiperioodi vältel. 4.7. Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde nõlvadel, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.8. Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi. 4.9. Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis – „Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele. 4.10. Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal) teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde valmimist. Koos teostusjoonistega esitada kaaskiri, kus on välja toodud kõrvalekalded projektist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad nõuded“. 4.11. Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile ja Maanteeameti poolt esitatud nõuetele. Maanteeamet ega Maanteeameti tellimusel tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Maanteeameti poolt määratud asukohas või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on toodud juhendi Lisas 5. 7 Tabel 1 elektrikaabel kuni 110 kV Elektirkaabel 110 kV+ Kanalisatsioonitorustik või sademevee torustik Maaparandussüsteemi Kaablikanalisatsioon, või kaugküttetorustik või gaasitorustik Tehnovõrk sidekaabel või Veetorustik Näitajad teemaale paigaldamisel Vähim sügavus riigi põhimaantee või 2,2 m 2,2 m 2,2 m 2,2 m x arendushuviga tee katte ja mulde all külmumispiir, Vähim sügavus tugi- või kuid mitte 1,5 m 1,5 m 1,8 x kõrvalmaantee katte ja mulde all vähem kui 1,5 m Kaitsetoru tee mulde all või ristumisel 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ 1250 N/ teega või kraaviga teemaal 16 16 16 16 (survetugevus/rõngasjäikus) 16 kN/m² kN/m² kN/m² kN/m² kN/m² Kaitsetoru teemaal, v.a. mulde all ja 750 N/ 750 N/ 750 N/ 750 N/ 750 N/ ristumisel teega või kraaviga 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² 8 kN/m² (survetugevus/rõngasjäikus) külmumispiir, Vähim sügavus teemaal, mulde ei ole kuid mitte 1,2 m** 1,8 m x nõlvast kuni 1 m kaugusel lubatud vähem kui 1,2 m külmumispiir, Vähim sügavus teemaal, mulde kuid mitte nõlvast kaugemal kui 1 m või kraavi 1,0 m** 1,0 m 1,8 m x vähem kui põhjas 1,0 m külmumispiir, Vähim sügavus teemaal ristumisel kuid mitte kraaviga, kraavi või muu 1,0 m 1,0 m 1,8 m x vähem kui vooluveekogu ning truubi põhjast 1,0 m Vähim kaugus teemaal paiknevast 2,0 m 3,0 m 2,0 m 2,0 m x truubist ja truubi otsast Vähim kaugus silla, tunneli või 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x viadukti konstruktsioonidest Avatud kaeviku vähim kaugus teemaal paikneva kraavi 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x välisnõlvast*** Avatud kaeviku vähim kaugus tee 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x nõlva alumisest joonest*** Avatud kaeviku vähim kaugus teekattest mulde nõlva 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x puudumisel*** Vähim sügavus liiklusmärgi posti, torupiirde posti või ulukitara posti 2,0 m 2,0 m 2,0 m 2,0 m x juures Vähim kaugus liiklusmärgi, torupiirde või ulukitara postist teemaal juhul kui 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x sügavuse nõue ei ole täidetud 8 Vähim sügavus valgustimasti, märgikonsooli jms vundamendi 2,5 m 2,5 m 2,5 m 2,5 m x asukohas või teepiirde all (kinnise meetodi puhul) Vähim kaugus valgustimastist, märgikonsoolist, teepiirdest jms teemaal juhul kui sügavuse nõue ei 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m x ole täidetud (lahtine kaeve/ kinnise meetod)* * adraga paigaldamist loetakse siin kinnise meetodi alla. ** Tänavavalgustuse kaablite paigaldamisel võib põhjendatud juhtudel kasutada sügavust 0,7 m, sidekaablitel adraga paigaldusel 0,9 m. *** Nõude täitmisel tuleb arvestada ka tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka (kaeviku [sh puurkaeviku] sügavus, varisemisnurk 1:1) x tuleb lahendada projektis igakordselt koostöös Maanteeametiga 9  Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. teemaa piir (1) teemaa teemaa piir (3) piir (2) teekraav (1) kate katend alused mulle piiririba (2) (2) Joonis 1 aktsepteeritud tehnovõrgu asukohad Joonis 2 Näited konfliktiohuga asukohtadest. 10 Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. Katete taastamise lahenduse näidisjoonised 11  Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. Eeldatav 50 km/h 70 km/h 90 km/h liiklussagedus 0-50 = VI klass Peatumine riigitee Peatumine riigitee Peatumine riigitee peenral* peenral* peenral* 50- 500 = V klass Peatumine riigitee Peatumine riigitee Ümberpööramist peenral* peenral* võimaldav tasku või mahasõit 500-3000 = IV klass Peatumine riigitee AKÖL< 1500 teepeenral. Ümberpööramist peenral* Ümberpööramist võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku või mahasõit 3000-6000 = III Ümberpööramist Ümberpööramist Ümberpööramist klass võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku võimaldav plats/tasku või mahasõit 6000 - edasi Ümberpööramist Ümberpööramist Ümberpööramist võimaldav plats/tasku võimaldav plats võimaldav plats *Kui riigitee on nii kitsas, et kaks päästeautot (laius 2,5 m) ei mahu üksteisest mööduma, ei saa rakendada peatumine peenral lahendust, sel juhul tuleb rajada plats, tasku või mahasõit Selgitused tabelile: 1) Peatumine riigitee peenral = liiklustakistus. On vaja tagada vaba läbipääs peatuva päästeauto korral > 3,5 meetrit 2) Mahasõit – päästeautod on riigiteelt ära, ei tekita liiklustakistust, kuid mahasõidule manööverdamine toimub riigiteel. 3) Plats/tasku - ümberpööramine ning manööverdamine toimuvad väljaspool riigiteed 4) Tasku all on mõeldud eelkõige suletud taskut, Täiendavad juhised: - Arvestada tuleb, et olenemata riigitee laiusest vajab päästeauto ümberpööramiseks ristmikku, mahasõitu, teelaiendit vms. - Veevõtukoha asukohavalikul peab arvestama, et peatumisnähtavus oleks tagatud. - Mahasõidu, platsi kandevõimeks tuleb arvestada vähemalt 25 t (EVS 812:6:2012). 12 Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel Elektirkaabel 110 kV+ või elektrikaabel kuni 110 kV Kanalisatsioonitorustik või sademevee torustik Maaparandussüsteemi Kaablikanalisatsioon, või kaugküttetorustik sidekaabel või Tehnovõrk gaasitorustik Veetorustik Lubatud hälbed projektist teemaale paigaldamisel Sügavus tee maaüksusel* 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm Horisontaalne paiknemine lõikumisel 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm teega Kaugus tee konstruktsioonidest või 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm muudest tee-elementidest või -rajatistest * Projektsest sügavusest võib tehnovõrku sügavamale paigaldada kui see ei ole projektis välistatud, sellega ei ohustata teisi tehnovõrke, teekonstruktsioone ega -rajatisi. 13 Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides 1. Üldist: 1.1.Juhul kui kolmandad isikud kavandavad tehnovõrkude rajamist riigiteede alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele, tuleb sõlmida IKÕ leping, mille sisuks on õigustatud isikule õiguse andmine nimetatud kinnisasja osale tehnovõrgu või - rajatise (edaspidi Ehitis) ehitamiseks, korrashoiuks ja/või omamiseks. 1.2.Tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud kannab tehnovõrgu omanik. 1.3.IKÕ seadmiseks tuleb koostada tehnovõrgu projektis sisalduva joonisena isikliku kasutusõiguse plaan (edaspidi IKÕ plaan). Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan on aluseks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule*. 1.4.Lepingust tulenevalt on riigitee aluse maa omanikul õigus kontrollida õigustatud isiku tegevust lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja nõuda õigustatud isikult kohustuse täitmist viisil, mis ei takista omanikul riigitee teehoiu teostamist ja omanikul on kohustus hoiduda tegevustest, mis takistaks õigustatud isikul kasutusõiguse alal teehoiu teostamist. 1.5.Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest. 1.6.Lepingu lõpetamiseks tuleb teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6) kuud. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud isikliku kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. 1.7.Õiguse andmine kinnisaja osale võib olla tähtajaline. 2. Üldised nõuded IKÕ plaani vormistamiseks : 2.1.IKÕ plaan(id) koostatakse sarnaselt projekti asendiplaani joonisele .dwg või .dgn formaadis ja nimetatakse kirjanurgas „Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan“. 2.2.IKÕ plaani jooniselt tuleb eemaldada asjasse mittepuutuv info (näiteks kaevise ulatus, kaevude kõrgusandmed, toru läbimõõdud jne). 2.3.IKÕ plaani kirjanurk peab sisaldama projekti või tööde kirjelduse üldinfot, muuhulgas: Ehitise projekti nimetus ja aadress (vald, küla), koostaja nimi ja töö nr. 2.4.IKÕ plaani mõõtkava on 1:250 või 1:500 (erandlik 1:1000), mille väljatrükk vormistada paberkandjale A4 või A3 formaadis (viimase kasutamisel tuleb joonisel teha märge „A3“). 2.5.Mitme joonise korral tuleb joonised nummerdada (number 1;2;3 jne.). 2.6.IKÕ plaan peab sisaldama plaanile ulatuvate kinnisasjade ja maaüksuste piire ning katastritunnuseid. Riigitee katastriüksuse piirid ja tunnused peavad olema selgelt eristatavad, piiride kattuvuse korral tuua riigitee piirid pealmiseks kihiks. 2.7.IKÕ plaanil määrata isikliku kasutusõiguse ala(d): 2.7.1. lõigu aadress riigitee suhtes (lõik km-s kümnendkoha täpsusega (nt km 21,76) või kilometraaži puudumisel muu sobiv kirjeldus); 2.7.2. pindala suurus (ruutmeetrites 1 m2 täpsusega); 2.7.3. ala tähistus leppemärgiga (näiteks viirutus vmt); 2.7.4. mitme ala korral tähistada iga ala eraldi positsiooniga ja andmed esitada joonisel paikevas tabelis vt punkt 2.10.2.). 14  2.8.Kui projekt sisaldab mitme eri omaniku omandisse jääva tehnorajatise rajamist, võib erinevatele tehnorajatistele kavandatud kasutusõigust kujutada ühel IKÕ plaanil tingimusel, et alad on tähistatud selgelt eristatavate tingmärkide ja selgitustega. Juhul kui kasutusõigused kattuvad, on otstarbekas teha iga tehnorajatise jaoks eraldi joonis. 2.9.Kui projekti alal on juba varasemalt sõlmitud IKÕ sama omaniku kasuks, võib IKÕ vormistada oleva kasutusõiguse muutmisena ning siis tuleb IKÕ plaanil kajastada olemasoleva IKÕ muutmise lahendus. 2.10. IKÕ plaanil koondada leppemärgid ja ülevaatlik tabel ala või alade loeteluga alljärgnevalt: 2.10.1. Leppemärgid - katastriüksuse piirid; - IKÕ seadmise ala riigitee alusele maaüksusele Ehitise rajamiseks; - IKÕ seadmise ala Ehitisega seotud tehnorajatise rajamiseks; - muud asjakohased projektlahenduse tingmärgid. 2.10.2. Tabel: - järjekorra number tabelis; - IKÕ ala positsiooni number (pos), millega on tähistatud plaanil; - riigi omandis oleva kinnistu registriosa number; - katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve; - asukoht riigitee suhtes (lõigu algus ja lõpp km); - ala pindala ruutmeetrites. Tabeli näidis: Jrk nr IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht Ala pindala Pos nr registriosa ja sihtotstarve; riigitee (nr ja ruutmeetrites (plaanil) number nimi) suhtes m2 (lõigu algus ja lõpp km); 1. Pos 1 29501:010:0146; 17 Keila- 200 m2 17 Keila-Haapsalu tee Haapsalu km transpordimaa 12,11-12,36 2.11. Ehitise asukoht riigitee suhtes peab sisaldama riigitee numbrit, nime, projektiga käsitletud Ehitisega seotud lõiku (km algus ja lõpp, kümnendkoha täpsusega). Riigitee kilometraaž on leitav Maa-ameti geoportaalilt Maanteeameti kaardirakendusest): http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU75&user_id=at&bbox=627130.418 015663,6588980.66255706,629674.953390716,6590487.13864885&setlegend=F UU75_KMP=1,UUKAT2_75=1&LANG=1 2.12. Suuremahulise objekti korral on otstarbekas lisada IKÕ aladest asukohaskeem (mõõtkavata) koos ülevaatliku koondtabeliga. 2.13. IKÕ plaan kuulub projekti koosseisu. IKÕ plaan esitada projekti kooskõlastuse eelselt pdf formaadis. 3. Üldised põhimõtted IKÕ alade moodustamiseks (vt allpool näited): 3.1.IKÕ ala ulatuseks riigitee maaüksustel määratakse reeglina ala Ehitise horisontaalprojektsiooni välispinnast 1 m ulatuses. Juhul kui ehitise ruumikujust tulenevalt jääks sellise põhimõtte alusel koostatud kasutusala väga keerulise kujuga, on otstarbekas kasutusala lihtsustada. Selleks lähtuda põhimõttest, et ala oleks võimalikult kompaktne. Tehnovõrgu otstes, nurkades jne on otstarbekas kasutusala näidata raadiuse asemel nurgapunktina. 3.2.Kui Ehitis paikneb kinnistu piirile lähemal kui 1 m, siis ulatub IKÕ ala kuni kinnistu piirini. 15  Tööohutus ehitusplatsil Autor: Indrek Avi Täiendused: Rein Reisberg Fotod: Indrek Avi, Harri Alaru, Tarmo Nakkurt, Pixabay, 123rf.com Kujundus: Kuma Print 3., täiendatud trükk Tööinspektsioon, 2022 ISBN 978-9949-646-44-9 (pdf) Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Ohutuse tagamine ja vastutus 4 Tööohutuse plaan 6 Töötajate teavitamine, juhendamine, väljaõpe 8 Ehitusplatsi kontrollimine 10 Olmetingimused 11 Esmaabi 11 Liikumisteed 12 Ajutine kõrgtöö Kaitsepiirded ja ohutusvõrgud Töötamine katusel Tellingud Redelid Korv- ja käärtõstukid 18 Töö kaevandis Kaevandinõlva varisemise oht Kaevandinõlva kalde määramine Kaevandinõlva toestamine Oht maa-alustest tehnorajatistest 23 Töö toestike, raketiste ja raskete valmisdetailidega 23 Teetöö 24 Töö kaevus või kollektoris 26 Lammutustöö 27 Isikukaitsevahendid 1 Sissejuhatus Ehitusvaldkonnas juhtub töötajatega arvu- kalt töö­õnnetusi. Ligemale kolmandik juhtumitest lõppeb raske tervisekahjustusega. Kõrgelt kukku- mised, käsitööriista üle kontrolli kaota- mised, langeva materjali või objekti alla jäämised juhtuvad sagedamini ehituses kui mõnel teisel tegevusalal. Raske tööõnnetus vähendab oluliselt töövõimelise inimese sissetulekut või muudab ta riigi ja pere ülalpeetavaks. Seda ei soovi töötaja ja ta lähedased ega tööandja, kelle juhtimisel tööd tehakse. Ehitus on tegevusala, mida sageli iseloomus- tavad muutuvad töötamiskohad ja ohtlikud tööd. Soovimatud tagajärjed võivad ette tulla ka siis, kui erinevate tööandjate töötajate samaaegne tegutse- mine ühisel töökohal on koordineerimata. Igalt tööandjalt ja peatöövõtjalt nõuab ohutuse tagamine ehitusplatsil läbimõeldud tegevusi ja ohutusabinõude rakendamist, mida viivad ellu kohusetund- likud ja kompetentsed töötajad. Kuigi teadlikkus ohutusnõuetest on aastatega oluliselt suurenenud, kohtab ehitus- platsidel näiteks ajutistel kõrgtöödel liialt tihti ohutusrakmeteta töötjaid. Mõnda nõuet võidakse küll teadlikult eirata, kuid kõrgtöödel peab toimuma kontroll tööde ohutu läbivii- mise üle. Tööandja ja peatöövõtja vastutavad selle eest, et ehitustöö ei ohustaks töötajat. Seepärast tuleb suurendada kontrolli ja ohutuse koordineerimist eelkõige kõigil ohtlikel töödel. Käesolev trükis on 2014. aastal ilmunud trükise “Tööohutus ehitusplatsil“ täiendatud trükk. Selles on selgemalt kirjeldatud ohutust tagavate isikute kohustusi ja vastutust, samuti üldine teave tööohutuse plaanist. Seadusemuudatuste tõttu on muudetud ehitus- platsi kontrollimise peatüki tõsteseadmete osa ning teetööde peatükki. Isikukaitsevahen- dite peatükis oleme pikemalt kirjeldanud kukkumiskaitsevahendeid ja loonud ülevaat- likuma tabeli ehitustöödest, mille tegemisel kasutatakse vähemalt tabelis loetletud isikukaitsevahendeid. Lisatud on tööõnnetuste kirjeldusi, millest on õppida. Oleme veendunud, et saadud teave aitab lähemale tööde ohutusele. Kui soovid täien- davat informatsiooni, võta palun Tööinspektsiooniga ühendust. Aitame kaasa töövõimet hoidva töökeskkonna loomisele. 2 Ý TAGASI Ohutuse tagamine ja vastutus Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine peab olema inimesele ohutu ning enamik ehitamise käigus juhtuvatest tööõnnetustest ja tervisekahjustustest on välditavad. Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik (füüsiline või juriidiline isik, kelle tellimusel ehitustöid tehakse) ja ehitusettevõtja (ehitusseadustiku § 21 lõike 1 tähenduses isik, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames) selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil (igasugune maa- või veeala, kus tehakse ehitustöid) töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Ehitise omanik peab tagama muu hulgas seaduses sätestatud juhul asjatundliku omanikujärelevalve. Selle tegija on kohustatud viivitamata teavitama omanikku ja ehitajat ohtlikult tehtavast ehitustööst, tööohutuse nõude rikkumisest või võimalikust rikkumisest. Kui ehitise omanik on määranud ehitustöid juhtima ja korraldama ehitusettevõtja ehk peatöövõtja, vastutab viimane selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega selle mõjupiirkonnas olevaid isikuid. Kui peatöövõtjat ei ole määratud ja ehitusplatsil töötavad samal ajal või järjestikku kahe või enama tööandja töötajad, sõlmivad tööandjad kirjaliku kokkuleppe töötervishoiu- ja tööohutusalase ühistegevuse ning tööandjate vastutuse kohta. Ühistegevuses osalevad tööandjad kooskõlastavad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks ning teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ohtudest, mis ühisel töökohal töötamisega võivad kaasneda, ning tagavad, et nende tegevus ei ohusta teisi töötajaid. Kui kokkulepet ei ole sõlmitud, vastutavad tööandjad solidaarselt selle eest, et töö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks ehitusplatsil peavad tööandjad, kelle töötajad seal töötavad, ja teenuseosutajad (teenuse osutamise lepingu alusel töötavad füüsilised isikud) • järgima Vabariigi Valitsuse 8.12.1999 määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” 2. peatükis sätestatud nõudeid, • tagama töövahendite ja isikukaitsevahendite nõuetekohase kasutamise, järgima kasutatavate materjalide käitlemise nõudeid ning • võtma arvesse töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatori korraldusi, kui ehitusplat- sile on koordinaator määratud. Ühisel ehitusplatsil ehitustööde tegemise ajaks määrab peatöövõtja või selle puudumisel ehitise omanik kirjalikult ühe või mitu töötervishoiu ja tööohutuse koordinaatorit. Kusjuures koordinaatori määramine ei vabasta ehitusettevõtjat ega ehitise omanikku nende kohustuste täitmisega seotud vastutusest. Koordinaator on vähemalt 3-aastase ehitusalase praktilise kogemusega spetsialist, kes on läbinud ehitustööde ohutusalase väljaõppe kestusega vähemalt 8 tundi. Väljaõppega antakse algteadmised koordinaatori kohustuste täitmiseks. Tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks osaleb koordinaator täiendkoolitustel. Ý TAGASI 3 Koordinaator on eelkõige kohustatud korraldama, koordineerima ja kontrollima töö- ohutusalast tegevust ehitusplatsil. Selleks peab ta töötajatele, tööandjatele, teenuseosutajatele ja teistele asjassepuutuvatele isikutele tutvustama tööohutuse plaani, kontrollima selle järgimist ja töös muudatuste tekkimisel seda ajakohastama. Koordinaa-tor peab jälgima, et kõik ehitusplatsil viibivad isikud oleksid varustatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega, et paigaldised (sh kaablid ja torud) ja ohualad oleksid märgistatud ning vajalikud ohutusabinõud kasutusele võetud. Ehitusplatsi regulaarsete üldkontrollide korraldamise kohustus lasub samuti koordinaatoril. Oma ülesandeid asjatundlikult ja töö eripärale vastava nõutava hoolsusega täites on võimalik ehitusplats muuta seal viibiva-tele isikutele ohutuks. Ehitusalal tegutsevate isikute kohustused on sätestatud ehitusseadustiku 3. jaos ja ohutusalased kohustused ja vastutus Vabariigi Valitsuse 8.12.1999 määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Tööohutuse plaan Tööohutuse plaanis sisalduvad andmed ehitustööde korraldusest, mis tagavad kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele võimaluse täita tööülesandeid vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele. Plaan koostatakse ehitustöö ettevalmistamise käigus enne ehitusplatsil töö alustamist ning peab sisaldama tööetappide järjestust ja kestust, ehitusplatsil tehtavate ohtlike tööde loetelu, nende orienteerivat tegemise aega, nende eest vastutava isiku kontaktandmeid ning abinõusid töötajate ohutuse tagamiseks. Plaanis võidakse esitada ehitustoodete ja seadmete monteerimise juhised, montaaži­ skeemid, valukorrad ja raketise projekt, kraanade paiknemine ja tõsted, ajutine toestus, kaevandite kalded ja nõlvade toestamine, ajutised tehnosüsteemid ja tehnovõrgud, tehnoloogilised võtted ning plaani koostaja hinnangu järgi ehitustööde ohutuks tegemi- seks muud tarvilikud juhtnöörid. Kui ehitustegevus eeldatavalt mõjutab liiklemist avalikel teedel, tuleb kirjeldada liikluskorraldus avalikel teedel ja nende kaitsevööndis. Töö ohtlikkuse määramisel võetakse arvesse tööprotsessi riskianalüüsi tulemusi ning infot ehitusprojektis esitatud ohutusabinõude kohta. Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks peab ehitusettevõtja järgima töötervishoiu- ja tööohutusalaseid ennetuspõhimõtteid ning arvestama ehitustöö ettevalmistamisel ehitusprojektis esitatud ohutusalase informatsiooniga. Ehitustööde etappide planeerimisel ja ehitustööde tähtaegade määramisel arvestatakse ehitusprojektis töötajate töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks esitatud abinõudega. 4 Ý TAGASI Töötervishoiu- ja tööohutusalased üldised ennetuspõhimõtted on: 1. riskide tekkimise vältimine; 2. vältimatute riskide hindamine; 3. riskide kõrvaldamine nende tekkekohas või kui see ei ole võimalik, nende vähenda­ mine vastuvõetava tasemeni; 4. ohtliku teguri asendamine ohutu või vähem ohtlikuga; 5. töö, töökoha ja töökorralduse kohandamine töötajale võimalikult sobivaks; 6. töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; 7. ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 8. ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorral- dust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. Tööohutuse plaani koostab peatöövõtja, tema puudumisel töid teostav ehitusettevõtja. Tööohutuse plaani ei pea koostama, kui ehitusplatsil ei tehta ohtlikke töid või kui tööde eeldatav kestus ei ületa 30 tööpäeva ning ehitusplatsil ei tööta samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav töömaht ei ületa 500 inimtööpäeva. Ohtlikuks tööks loetakse eelkõige töö • millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse, kusjuures õnnetusohtu suurendavad kasutatavad töömeetodid või keskkond, kus ehitusplats asub; • mille puhul ohustavad töötajate tervist bioloogilised ohutegurid või ohtlikud kemikaa- lid, sh asbest; • ioniseeriva kiirgusega keskkonnas (nt kõrge radoonisisaldus võib olla kohtades, kus on puudulik ventilatsioon – keldrid, kaevud, tunnelid jms); • kõrgepingeliini või trafoalajaama läheduses; • millega kaasneb uppumisoht; • mida tehakse maa-alustes tingimustes (nt kaevus, tunnelis); • vees, kus on vaja kasutada õhuvarustussüsteemi; • mida tehakse kessoonis (kastikujulises põhjata piirdetarindis, mis moodustab vee­ vaba töökambri vee all või vesises pinnases); • mis on seotud lõhkeaine kasutamisega; • mis on seotud raskete valmisdetailide, sh õõnespaneelide, metall- ja puitfermide, ehitus­plokkide tõstmise, monteerimise või demonteerimisega; • millega kaasneb kõrgusest kukkumise oht, sh töö, mida tehakse vähemalt kahe meetri kõrgusel, tellingutel, katusel, töölavadel ja redelitel; • millega kaasneb nõue kontrollida töötajate tervist. Eelpingestatud õõnespaneelide montaaž on ohtlik töö ning tööohutuse plaanis kirjeldatakse vähemalt järgmised ohutuse tagamise abinõud: töötajate (troppija, monteerija, tõsteseadme kasutaja) väljaõpped; tõsteseadme ja selle tõsteabi- vahendite tehniline kontrollimine; isikukaitsevahendite, sealhulgas kaitsekiivri, märguriietuse, kaitsejalanõude ja ankurdatud turvarakmete kasutamine; paneelide paigaldamine pädeva isiku juhtimisega ja ohutute töövõtete kontrollimisega. Ý TAGASI 5  Kui ehitusplatsil hakatakse kasutama ka tellinguid, peab nende monteerimis- ja demonteerimisplaan olema kättesaadav eraldiseisva dokumendi või tööohutuse plaani osana, millele on lisatud tellingute kasutamise konkreetsete asjaoludega seotud andmed. Vabaltseisvatena konstrueeritud tellingud, mida ei ankurdata püsiva konstruktsiooni külge, paigaldatakse ja demonteeritakse kasutusjuhendi järgi ning nende puhul monteerimis- ja demonteerimisplaani ei koostata. Kui ehitis sisaldab asbesti ja kavandatavad tööd ei ole madala riskiga asbestitööd, peab koostama asbestitööde tegemise kava eraldi dokumendina või tööohutuse plaani osana Tööohutuse plaanis tuleb kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõusid. Näiteks võib masinate liiklemisel, pinnase planeerimisel ja ehitise lammutamisel tekkiva tolmu levikut vähenda pinnase või materjali niisutamisega; tolmavaid jäätmeid ja materjale teisaldatakse kõrgusest selleks ettenähtud torudega; veoki tolmav koorem kaetakse vedamise ajaks; mürarikkaid töid teostatakse tööpäevadel kella 8–17. Plaanis esitatakse esmaabikorraldus, lähim vältima- tu arstiabi andmise koht, juhised tegutsemiseks võimalike õnnetusjuhtumite, näiteks tule- kahju, plahvatuse või tööõnnetuse korral, ning esmaabiandjate, inimeste ohualast väljavii- mise ja päästetööde eest vastutavate isikute nimed ja kontaktandmed. Plaani osaks on ehitusplatsi skeem. Tööohutuse plaani peab ajakohastama ja see peab ehitamise jooksul olema kätte­ saadav kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele. Töötajaid ja nende esindajaid tuleb teavi- tada kõikidest meetmetest, mida ehitusplatsil nende ohutuse tagamiseks rakendatakse. Teave peab olema töötajatele arusaadav. Töötajate teavitamine, juhendamine, väljaõpe Tööõnnetused toimuvad sagedamini ettevõttesse tööle asumise esimesel aastal. Kuigi tööõnnetusi juhtub rohkem kuni 35aastaste vanusegruppi kuuluvate meessoost töötaja- tega, on ehituse valdkonnas kõigis vanusegruppides keskmisest rohkem raskeid tööõnne- tusi. Üheks põhjuseks on töötajale korraldamata või puudulikult korraldatud juhendamine ja väljaõpe, mille tulemusel ei omandata ohutuid töövõtteid. Töötaja valib töövõtted, mis tunduvad talle sobivad, kuid ei pruugi olla ohutud. Töötajaid ja nende esindajaid tuleb teavitada kõikidest meetmetest, mida ehitusplat- sil nende ohutuse tagamiseks rakendatakse, ning teave peab olema töötajatele arusaa- dav. Siinkohal on toodud mõned tähtsamad ehituse tegevusala reguleerivad juhendamise ja väljaõppe nõuded. Alustama peab sellest, et koordinaatori kohustus on tagada tööohutuse plaani tutvustamine ühisel ehitusplatsil töötavatele töötajatele, nende tööandjatele, teenuseosutajatele ja teistele isikutele. Seadmestikke, mehhanisme ja töövahendeid, kaasa arvatud käsitööriistu ja elektrilisi või muu energia jõul töötavaid töövahendeid, tohib kasutada ainult asjakohase juhendamise ja väljaõppe saanud töötaja. Kaevandamis- ja transpordimehhanismide kasutaja ja tõsteseadmete juht peab olema 6 Ý TAGASI vähemalt 18-aastane ja läbinud väljaõppe. Auditi kohustusega kraana vahetu kasutaja (käitaja) kompetentsus peab olema tõendatud koolitusasutuse vastava tunnistusega, kutsetunnistusega kutseseaduse tähenduses või sertifitseerimisasutuse antud pädevus- tunnistusega. Liikluse reguleerija peab olema vähemalt 18-aastane isik, kes on saanud reguleerijakoolituse. Statsionaarseid tellinguid võivad paigaldada, demonteerida või muuta ainult töötajad, kes on saanud väljaõppe, mis hõlmab • tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise plaani mõistmist; • tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmise ajal järgitavaid ohutusmeet- meid; • inimeste või esemete kukkumise ohtu välistavaid meetmeid; • kaitsemeetmeid, mida kasutatakse halbade või kiiresti muutuvate ilmastikuolude pu- hul tellingute kahjustumise vältimiseks; • tellingutele lubatud koormust; • muid ohtusid, mis seonduvad tellingute paigaldamise, demonteerimise või muutmi- sega. Tööde korraldajate ebapiisav kontroll ohutusnõuete täitmise üle on ka üks õnnetuse põh- jusi. Kui töötaja ka tunneb ohutuid töövõtteid, ei pruugi ta neid praktikas rakendada, sest see on tava. Sageli mõjutab ohutusnõudeid rikkuma tööde täitmise lühike tähtaeg. Mingil põhjusel arvatakse, et ohutute töövõtete mittejärgimisel saavad tööd kiiremini valmis, sa- mas ajavõit ei moodusta olulist osa. Seega töötaja juhendamist ja väljaõpet peab vaja­ likus osas ja mahus kordama, kui töötaja rikkus tööohutuse nõudeid ja see põhjustas või oleks võinud põhjustada õnnetusjuhtumi või tööõnnetuse. Ý TAGASI 7 Ehitusplatsi kontrollimine Iga tööandja (ehitusettevõtja) tagab kontrollimiste ja sellele järgnevate abinõudega, et tema töötaja kasutusse antavat töövahendit (sh redel, telling, elektritööriist) on võimalik kasutada ja tehtavat tööd on võimalik teha ettevõttes ja õigusaktides kehtestatud nõuete järgi ohutult. Tellingute, redelite ja tööplatvormide kontroll korraldatakse • enne nende kasutuselevõttu ehitusplatsil; • üldkontrollidel; • juhul, kui need on olnud tugeva tuule, raskete seadmete või suurte koormuste mõju all või seisnud üle ühe kuu kasutamata. Eelkõige kontrollitakse vastavust toote valmistaja kasutusjuhendi nõuetele ja paigaldamis­ nõuetele. Ajutisel kõrgtööl kasutatavaid köisi kontrollitakse iga kord enne töö alustamist vastavalt kasutusjuhendile. Viimase puudumisel kontrollitakse köisi, lähtudes põhimõt- test, et oleks tagatud töötaja ohutus. Ehitusplatsil kasutatavad all nimetatud tõsteseadmed – lasti ja/või inimese tõstmiseks või ümberpaigutamiseks mõeldud masinad – peavad olema läbinud kontrolli (auditi või seda asendava enesekontrolli toimingud seadme ohutuse seaduses sätestatud korras), mille eesmärk on tuvastada seadme tehniline korrasolek ning ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamise ohutus ning võimalikud olulised puudused. Kontrolle tehakse kasutuskohas enne nende kasutusele võtmist, korralise sagedusega ning erakorralistel juhtudel, sealhulgas pärast seadme remonti, rekonstrueerimist või ava- riid. Kontrolli tulemused registreeritakse ja esitatakse riikliku järelevalve ametnikule tema nõudmisel. Koordinaator kohustub kontrollima tõsteseadmete korrasolekut ning seda saab teha dokumentide alusel. Masinad, mis peavad olema nõuetele vastavalt kontrollitud: • kabiinist juhitav sild-, pukk- ja • üle 300-kilogrammise tõstevõimega konsoolkraana; platvormtõstuk ja kaubalift; • väljaspool kraanat asuvast • ehitustõstuk inimeste tõstmiseks; juhtpuldist juhitav sild-, • köistee; pukk- ja pöörd- või liikuv • korvtõstuk tõstekõrgusega üle 3 konsoolkraana tõstevõimega meetri; üle 5 tonni; • eskalaator ja liikurtee inimeste • tornkraana ja statsionaarne liigutamiseks; noolkraana tõstevõimega üle • hüdrotõstuk (ehk mitme 1 tonni; liigendiga hüdrauliline noolega • portaalkraana; tõsteseade), mille tõstevõime on • raudteekraana; põhinoole kaugeimas tõstepunktis • liikurnoolkraana; koormuskõvera järgi üle 1 tonni ja • lift; suurim tõstevõime ületab 7 tonni. 8 Ý TAGASI  Koordinaator teostab ehitusplatsil vähemalt kord nädalas üldkontrolli, mille käigus kontrollitakse ehitusplatsi ja ehitusel kasutatavate töövahendite, sealhulgas tellingute, redelite ja tõsteseadmete korrasolekut ning vastavust töötervishoiu ja tööohutuse nõue- tele. Kui koordinaatorit määratud ei ole, teevad üldkontrollimisi tööandjad, kelle töötajad ehitusplatsil töötavad. Ehitusplatsil kontrollitakse liikumisteid ja nende märgistust, mida vajaduse korral hooldatakse; tööplatvormide püsikindlust ja tugevust; elektripaigaldisi, mida võivad mõjutada sademed jm. Ehitusplatsil vineerplaadil komistanud ja kukkunud töödejuhataja vigastas jalga nii tõsiselt, et sääreluu murd sundis ta kolmeks ja pooleks kuuks töölt eemale. Töö- õnnetus leidis aset keldrikorruse vahelae meetrise läbimõõduga ava lähedal, mis oli kaetud osaliselt purunenud ja seetõttu painduva vineerplaadiga. Sel päeval oli korrusel töid teostanud minilaadur Bobcat ja sõitnud üle ava katva vineerplaadi. See oli osaliselt purunenud ning ebakindlale vineerplaadile astudes kaotas töötaja tasakaalu ning kukkus. Vigastused oleksid tõenäoliselt tõsisemad, kui vineerplaat purunenuks täielikult ja töötaja kukkunuks ava kaudu kolme meetri sügavusse keldrisse. Tööõnnetust saanuks ennetada täiendavate abinõudega, sealhulgas ava katmisega minilaaduri kasutuskoormust arvestava lahendusega, avakatte püsi- kindla kinnitamisega vahelae külge, ala piirestamise ja märgistamisega. Peatöö- võtja määratud ehitusplatsi koordinaator saanuks hoolsamalt täita oma kohustust jälgida, et ohualad oleksid märgistatud ja vajalikud ohutusabinõud kasutusele võe- tud. Tööandjad, kelle töötajad seal töötavad, peavad samuti ohutusabinõusid oma töötamise alas tarvitusele võtma ning arvestama koordinaatori korraldusi. Igaühe kohus on teavitada oma tööandjat ja ehitusplatsi koordinaatorit, kui ohtlik koht või töötamine avastatakse. Ehitusplatsil teostatud kontrol- lide kohta koostatakse aktid, kuhu pannakse kirja selles osalenud isikud, kontrollimise aeg, avas- tatud puudused ning võimalikud parandus­ettepanekud. Kui ilmneb oht ehitus­platsil töö- tavate või teiste isikute elule, tuleb ohtliku töö tegemine või eluohtliku töövahendi kasutamine kuni puu- duste kõrval­damiseni viivitamata peatada Avastatud puudused kõrvalda- takse esimese võimaluse avanedes või enne töödega jätkamist või töö­ Kui töötaja kasutab ohtlikke töövõtteid (fotol), peab tema vahendi järgmist kasutuselevõttu. juhendamist ja väljaõpet vajalikus osas ja mahus kordama Ý TAGASI 9  Olmetingimused Ehitusplatsil tehakse üldjuhul füü- silist tööd. Ehituse käigus võidak- se kasutada ohtlikke kemikaale ja tööprotsessis tekib tihtilugu tolmu. Keskmise või raske füüsilise töö kor- ral inimene higistab. Tööd võidakse teha nii sademete, lõõmava päikese kui ka karmi pakase korral. Inimväär- sed olmetingimused võimaldavad töötajal tööst taastuda ning hügiee- niga vähendatakse terviseriske ja töölt eemalolekut. Ehitustööde alguseks peavad ehitusplatsil või selle läheduses Töötajatel peab olema võimalus kasutada külma ja asuma kasutusvalmis olmeruu- vajaduse korral sooja veega varustatud valamuid. mid. Teedeehituse korral või siis, kui Tualettruumis peab saama käsi pesta ja kuivatada ehitustööd ei kesta üle kahe näda- la, võivad riietus- ja pesuruumid olla paigaldatud töötajate kogunemise kohta. Tualett­ ruumid seevastu peavad paiknema töökohtade ning riietus- ja pesuruumide läheduses. Sooja ja külma veega duši kasutamise võimalus tuleb anda töötajatele, kelle töö on seotud ohtlike kemikaalidega või tolmuga või kes teevad rasket füüsilist tööd. Kõiki- del teistel ehitusplatsidel, kus töö laadist tulenevalt ei ole dušš vajalik, peavad tööta- jad saama kasutada külma ning vajaduse korral sooja veega varustatud valamuid. Kui külm vesi ja puhastus­vahend käsi puhtaks ei tee, tuleb võimaldada soe vesi. Laialda- selt kasutatavates välikäimlates puudub kätepesuvõimalus ning talvel on neis sobivat ruumi­temperatuuri keeruline tagada. Ehitusettevõtja peab tualettruumis võimaldama kasutusots­tarbele vastava õhutemperatuuri ning käte pesemise ja kuivatamise võima- luse. Meestele ja naistele peavad olema kas eraldi riietus-, pesu- ja tualettruumid või korral- datud nende kasutamine erineval ajal. Tagatud peab olema ka nende ruumide regulaar- ne puhastamine ja korrashoid. Välitöödel võivad riided saada märjaks või niiskeks. Neil puhkudel peab saama kasutada hästi ventileeritavat kuivatusruumi või -kappi. Kiirtoidukohtades ja toidukauplustes kohtab tööriietuses ehitajaid, kes ostetud toidu- ga peavad juhuslikus kohas või sõiduvahendis lõunavaheaega. Selle põhjuseks võib olla sundolukord, kus einestamiseks ei ole ehitusplatsil loodud hügieeninõuetele vastavaid tingimusi. Töötajatel peab olema võimalus sobivates tingimustes einestada ja puha- ta. Aja kokkuhoiu huvides (iga töötaja käib poes toidu järel) võib korraldada kohapeal töötajate toitlustamise, mida mõned ehitusettevõtjad ka pakuvad. Kui toitlustamist ehi- tusplatsil ei korraldata, tuleb töötajatele luua tingimused kaasa toodud toiduainete säili- 10 Ý TAGASI tamiseks ja soojendamiseks. Puhkeruumis peab olema töötajate arvule vastav hulk laudu ja seljatoega toole. Kuigi olmeruumide kasutamise peab töötajale võimaldama tema ehitusettevõtjast töö- andja, ei pruugi ehitusplatsil olla selleks piisavalt ruumi ja/või puudub vajalik tehno­süsteem (veevarustus, kanalisatsioon, elekter). Ehitusettevõtja, tööde tellija või peatöövõtja pea- vad olmetingimuste loomises kokku leppima. Kui ehitusettevõtja ei saa olmetingimusi võimaldada kohapealsete olude tõttu, tuleb need tellijal või peatöövõtjal enne ehitusplat- sil töödega alustamist luua. Mõnedel juhtudel on otstarbekas, et olmetingimused loob ja korral­dab tellija või peatöövõtja. Esmaabi Ehitusplatsil peab olema tagatud esmaabi andmine selleks koolitatud töötaja poolt. Koolitatud töötaja või töötajad peavad olema igal ajal kiirelt kättesaada- vad ning arvestama peab ka ehitusplatsi töökohtade Esmaabivahendite ja kanderaami pikki vahemaid. asukoha märgistus Kindlustama peab esmaabivahendite olemasolu ja ruumi, kus saab kannatanut vajaduse korral aidata ja arsti saabumiseni hoida. Esmaa- bivahendite asukoht tuleb nõuetekohaselt märgistada ja nähtavale kohale peavad olema välja pandud esma­abiandja(te) nimed ja telefoninumbrid (sh ühtne number 112) abi kutsu- miseks. Vigastatud või haigestunud töötaja viimiseks esmaabi jaoks kohandatud ruumi tuleb ehitusplatsil ette näha abinõud, milleks võivad olla näiteks kanderaam ja transpor- divahend. Liikumisteed Liikumisteed, samuti kõik trepid, statsionaarsed redelid, laadimisestakaadid ja -kaldteed peavad olema valmistatud ja paigutatud selliselt, et nende kasutamine oleks ohutu ja neile juurdepääs lihtne ning et need ei ohustaks vahetus läheduses töötavaid isikuid. Jalakäijate ja sõidukite liikumisteede mõõtmed peavad vastama kasutajate arvule ja kasutuse laadile. Kui liikumisteel liiguvad sõidukid, peab jalakäijatele olema tagatud ohutu liikumisruum või paigaldatud kaitsepiirded. Läbipaistvad seinad või aknad töökohtade ja liikumisteede läheduses peavad olema valmistatud ohutust materjalist või kaitstud purunemise eest ning olema selgelt märgis- tatud. Töötamiskohtade, tööruumide ja liikumisteede valgustus peab olema piisav, minimaal- selt 25 luksi. Valgustid peavad olema paigutatud nii, et need ei pimesta ega muul moel ohusta töötaid. Vajaduse korral tuleb kasutada kaasaskantavaid põrutuskindlaid valgus­ allikaid. Ý TAGASI 11 Ajutine kõrgtöö Kõikides kohtades, kus töötamise või liiku- mise ajal on kukkumisoht, peab suurema kui kahemeetrise kukkumiskõrguse puhul raken- dama ohutusabinõusid, nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud jt analoogsed kaitsevahendid. Neid ohutusabinõusid peab rakendama ka väiksema kukkumiskõrguse puhul, näiteks töödel, mille käigus raskuse käsitsi teisalda- mine suurendab kukkumise tõenäosust või kus esineb oht kukkuda ehitusmetalli lades- tamise kohta või vette. Kui töö laadi tõttu ei ole võimalik kaitsepiirdeid või ohutus­ võrke kasutada, tuleb ohutus tagada ohutusvöö või -rakmetega kinnitatud ohutustrosside või -köite kasutamisega. Kaitsepiirded ja ohutusvõrgud Kõrgusest kukkumise vältimiseks ole rakendatud ohutusabinõusid, nagu ei Kõrgusest kukkumise vältimise abinõude vali- ohutusvõrgud, kaitsepiiretega töölavad kul tuleb eelistada kaitsepiirdeid ja ohutus- või tellingud ega kasutata ankurdatud ohutusrakmeid võrke isikukaitsevahenditele. Kaitsepiirded või ohutusvõrgud peavad olema kohtades, sh tellingutel, töölavadel ja käiguteede vabadel külgedel, kus kukkumiskõrgus on vähemalt 2 meetrit. Kaitsepiirdel peab olema vähemalt jalapiire, 1 meetri kõrgusel paiknev käsipuu ja nende vahel 0,5 meetri kõrgusel asetsev vahepiire. Vahepiiret võib asendada ka otstarbe- kohaste plaatide või ohutusvõrkudega. Ohutusvõrgud peavad vastama ohutusnõuetele. Erinevat tüüpi ohutusvõrke kasutatakse erinevates olukordades. Näiteks horisontaalselt paigaldatavat ohutusvõrku kasutatakse avadest läbikukkumise vältimiseks, vertikaalset ohutusvõrku vertikaalkaitsepiiretes. Neid ohutusvõrke ei tohi segamini ajada tellingutele paigaldatavate materjali allakukkumist takistavate võrkudega. Puidust kaitsepiirete ehitamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et nende konstruktsioon ja seisukord tagavad töötajate ohutuse. Kui puitpostid paigaldatakse maksimaalse sammuga 2,25 meetrit, kinnitatakse nendele vähemalt 31x125 mm ristlõikega piirdelauad. Töötamine katusel Reeglina tuleb enne katusetöödega alustamist paigaldada kõrgusest kukkumist takista- vad piirded ja/või ohutusvõrgud. Katuse serva tuleb paigaldada kaitsepiire või ohutusvõrk, 12 Ý TAGASI  m <5 m <2 Täiendavad kaitsepiirded Täiendav kaitsepiire m või ohutusvõrgud või ohutusvõrk <2 ° 34°-59 m <2 Kaitsepiire või ohutusvõrk Kaitsepiire või m ohutusvõrk >6 15°-33° <2 0° Kõrgem kui 2 meetrit Allakukkumise vältimiseks katusel kasutatavate kaitsepiirete või ohutusvõrkude asukohad erinevate katusekallete korral kui katuse kalle on vähemalt 15 kraadi ning räästas kõrgem kui 2 meetrit. Suurema kui 34-kraadise kaldega katusele tuleb tööpiirkonna lähedale paigaldada täiendav kaitsepiire või ohutusvõrk. Selle kaugus tööpiirkonnast ei tohi ületada 2 meetrit suurema kui 60-kraa- dise kaldega katusel ja 5 meetrit väiksema kalde korral (vt ülalolevat joonist). Väiksema kui 15-kraadise kaldega katuse serva külge tuleb kukkumise vältimiseks kinnitada kaitsepiire, kui räästa kõrgus ületab 3,5 meetrit. Erandina heade ilmastikuolude ning libisemiskind- la katusepinna korral tuleb kaitsepiire paigaldada üle 5 meetri kõrgusega katuseräästa servale. Paigaldus- ja eemaldustööd peavad olema ohutud ja üksikasjalikult kavandatud ning nende tööde tegijad peavad olema väljaõppinud. Mõningate tööde puhul tuleb piirded ajutiselt eemaldada, näiteks katusekatte paigalda- miseks on vaja ära võtta kaitsepiire katuseääre lähedalt. Sellistel juhtudel peab kukkumis- ohtu vältima isikukaitsevahendite (nt ankurdatud kinnitussüsteemiga ohutusvööde või -rakmete) kasutamisega. Kui katusetöö on lühiajaline, näiteks parandatakse lekkivat katu- sekatet või eemaldatakse lund, ja töötaja julgestatakse ankurdatud ohutusvöö või -rakme- tega, ei ole kaitsepiirete ja ohutusvõrkude paigaldamine kohustuslik, kuid soovitatav. Katusetööde puhul tuleb vältida katusekattematerjalist või sarikate vahelt läbikukku- mist. Lume ja inimese koormuse koosmõjul on selle tõenäosus veelgi suurem. Katusekat- te ja selle aluskonstruktsiooni seisukord võib tihti osutuda petlikuks ning enne päevinäinud katusel tööde teostamist tuleb põhjalikult uurida katusekatte, roovituse ja konstruktsiooni seisukorda. Sarikate või talade vahele paigaldatakse tööpiirkonna ulatuses ohutusvõrgud. Katusekattele paigaldatakse laudisest või redelitega käiguteed, mis jaotavad koormust. Ý TAGASI 13 Kui ohtu ei ole võimalik vältida, kasutatakse ankurdatud ohutusrakmeid. Eraisik osutas elumajade, tootmis- ja tööstushoonete katustelt lume, jää ning jää­purikate eemaldamise teenust. Ta asus lumest puhastama ühe suurfarmi poegimis- ja vasikalauda katust, mis oli eelneval ööl lume raskuse all osaliselt sisse vajunud. Appi kutsus mees veel neli töötajat. Enne lume eemaldamise alustamist hinnati katuse ja tööde teostamise ohutust ning kaitsevahendite kasutamise vajalikkust. Kuna lauda viilkatus oli lauge ja selle räästad madalad, otsustati turvarakmeid mitte kasutada. Liikumisel üle katuseharja purunes ühe töötaja jala all eterniidist kattematerjali tahvel ning mees kukkus 7,5 meetri kõrguselt lauda betoon­põrandale. Kohale saabunud kiirabi toimetas kannatanu haiglasse, kuid tema elu ei õnnestunud päästa. Sageli kasutatakse fassaaditöödel tellinguid. Katuse äärele paigaldatavat kaitsepiiret asendab edukalt ka tellingule paigaldatav kaitsepiire (joonisel), mida on ohutum paigalda- da ning mis võimaldab ohutumalt ja mugavamalt katuse ääres töid teostada. Tellingud m max 0,5 m 1,0 Tellingud tuleb paigaldada nii, et säiliks nende püsikindlus ning ohtlikes tühimikes on alla- min 1,0 m kukkumist takistavad tõkked või kaitsepiirded (vähemalt ühe meetri kõrgusel paiknev käsipuu, jalapiire ja nende vahel 0,5 m kõrgusel asetsev vahepiire). Tellinguelemendid peavad olema terved ja vastupidavast materjalist ning kinnita- tihe tud tootja kasutusjuhendi järgi. Üldjuhul ei tohi laudis seina ja tellingu vahe ületada 30 sentimeetrit. Kui tellinguplatvormi ja fassaadi vahe on üle 30 sentimeetri, peavad tellingud olema varustatud ka sisemiste piiretega. Aluspind peab olema piisava kandevõime- ga. Pinnas, millele tellingud paigutatakse, peab Katuseräästa piirestamisel on võimalik olema tasandatud ja tambitud. Sellelt tuleb saju- kasutada tellingule paigaldatavat piiret vesi ära juhtida. Tellingujalgade all tuleb kasuta- da (nt vineerist) koormusjaotusplaate. Tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu. Telling ankurdatakse püsiva konst- ruktsiooni, näiteks müüritise külge, välja arvatud juhul, kui see on konstrueeritud vabalt­ seisvana. Ratastega varustatud tellingute juhuslikku liikumahakkamist peab takistama rataste lukustusmehhanismide, tugipostide, tõkiskingade ja muu sellisega. Tellinguid võivad paigaldada, demonteerida või muuta ainult töötajad, kes on saanud asjakohase väljaõppe. Tellingutel töötades tuleb töölavade luugid hoida suletuna. Töös- 14 Ý TAGASI tuslikult valmistatud tellingute paigaldamine kasutusjuhendi kohaselt on ohutuse taga­ mise eelduseks ning üldjuhul ei nõua see ehitusinseneri või konstruktori tugevus- ja püsikindlusarvutusi, nagu seda on vaja isetehtud tellingute, kaasa arvatud puidust tellin- gute puhul. Puidust tellingud peavad olema valmistatud ehitusinseneri või konstruktori projekti kohaselt. Elamu lamekatuse räästaserva ehitamisel kasutasid kaks töötajat ligipääsuks puidust valmistatud tellingut, mille tööplatvormi kõrgus oli maapinnast 4,6 meetri kõrgusel ja millel puudusid allakukkumist takistavad piirded. Platvorm oli valmistatud kahest servamata lauast (50 x 250 mm). Valmistatud tööplatvorm ei pidanud koormusele vastu, seinapoolne laud purunes ning üks töötaja kukkus maapinnale ning teine töö- taja suutis haarata tellingu konstruktsioonist ja alla ronida. Allakukkunud tööaja elu ei suudetud päästa. Kumbki töötaja ei kasutanud ankurdatud turvarakmeid. Masinate liikumisteede juures või koor- ma tõstmise kohtades paiknevaid tellin- guid tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Tellingute ümber olev tsoon eraldatakse piiretega ja varusta- takse hoiatusmärgistusega. Tellingu- telt esemete allakukkumise vältimiseks kaetakse need asjakohaste katete või võrkudega. Kui osa tellingutest ei ole paigaldamise ajal kasutamiseks valmis või kui tellinguid demonteeritakse ja muudetakse, peab need tähistama asjakohaste hoiatusmärkidega ning takistama juurdepääsu ohualale. Redelid Ajutistel kõrgtöödel, mida tehakse vähemalt 2 m kõrgusel maapinnast, võib redeleid kasutada töötamis­ kohana üksnes erandjuhul, kui muude ohutumate töövahendite, sh tellingute, töölavade, tõstukite kasutamine ei ole õigustatud vähese ohu, lühikese kasu- Tööstuslike tellingutega on võimalik luua ohutuid tusaja või kohapealsete olude tõttu, töötamiskohti ajutistel kõrgtöödel. Fotol on tellingute mida tööandja ei saa muuta. Redeleid standardlahendusele lisatud trepp-moodulid, mis on asjakohane kasutada lühiajaliselt võimaldavad ohutumat liikumist ja evakueerumist Ý TAGASI 15 või kõrgel asuvatele ajutistele töötamis­kohtadele juurdepääsuks. Redelil seistes ei tohi korraga töötada üle 30 minuti ega rohkem kui kolmandik aega tööpäeva pikkusest. Juurdepääsuredel peab olema piisavalt pikk, et ulatuda vähemalt ühe meetri võrra üle juurdepääsutasandi, välja arvatud juhul, kui redel on statsionaarselt kinnitatud. Redeli kasutamisel tuleb lähtuda juhistest, mille valmistaja on redelile kinnitanud. Kõik redeli elemendid peavad olema heas seisukorras ja kinnitatud. Muljutud või mõranenud postide ja astmetega redeli kasutamine on keelatud. Redeli astmed peavad olema hori- sontaalasendis, ükski aste ei tohi olla vahelt puudu. Redel tuleb töötamise ajaks paiguta- da kindlalt tugevale, sobiva suurusega liikumatule alusele. Toetuspind, olgu see siis pinnas või põrand, peab olema stabiilne ega tohi põhjustada redeli libisemist või vajumist. Kui toetuspind on libe (märg, õline, jäine, liivane, prahine, rasvane vms), tuleb see enne redeli püstitamist puhastada. Redelil ei tohi töötada kõrge- mal kui 5 meetrit aluspinnast või seista kõrgemal kui ülalt kolmandal pulgal või astmel. Redelile peab saama kindlalt toetuda ja sellest peab saama kogu aeg kinni hoida, ka siis, kui midagi kanda tuleb. Korv- ja käärtõstukid Teisaldatav korv- ja käärtõstuk on seade, mida kasutatakse inimese tõstmiseks peamiselt kõrgetesse kohtadesse ja seal töötamiseks. Seadme valimisel tuleb hinnata selle sobi- vust tehtavaks tööks. Arvestada tuleb tõstuki aluspinna eripära, töö kõrguse, liikumisvaja- duse, seadme tõstevõime, tõsteplatvormi ruumikuse, erinõuetega elektritöödel jm. Mada- laim lubatud õhutemperatuur tõstuki kasutamisel on üldjuhul –20 °C, sest miinuskraadide korral hüdrovedeliku omadused ohutust ei taga. Tõstukitega toimunud tööõnnetuste põhjusteks on • tehniliselt mittekorras tõstuki kasutamine; • ebatasane või mittekandev pinnas; • ohutusvööde ja -rakmete kasutamata jätmine; • vastu ehituskonstruktsioone põrkamine või nende vahele jäämine; • kokkupõrge liiklusvahendiga; • tõsteplatvormi ülekoormamine. Tõstukit peab kasutama tootja kasutusjuhendi kohaselt ohutusnõudeid täites. Iga päev enne tõstuki kasutamist ja iga töövahetuse alguses tuleb veenduda juhtimis- ja ohutus- seadiste toimimises. Visuaalselt tuleb üle vaadata, kas masinal ei esine hüdro- ja kütuse- süsteemi lekkeid või puuduseid juhtmetel, voolikutel, rehvidel, märgistustel, ohutuspiiretel. Kui ülevaatuse käigus leitakse ohutust vähendavaid puudusi, tuleb need enne kasutamist kõrvaldada. Kui elektrilise tõstuki hädalaskumine töötab akudelt, tuleb enne nende lae- tuses veenduda. Tõstukiga töötades peab olema kättesaadav teine isik, kes ohu korral korvis oleva isiku ohutult alla juhib. Kukkumisoht Tööplatvorm ei tohi olla libe: jää, lumi, õli jms peab olema eemaldatud. Toestataval tõstu- 16 Ý TAGASI kil peavad kõik neli toestusjalga olema täielikult kontaktis aluspinnaga ja lukustatud, võttes kogu tõstuki raskuse enda kanda (rattad maast lahti). Tõstuk peab olema loodis (seda saab vaadata külgeehitatud vesiloodilt) ning pinnas piisavalt tasane ja kandev. Tugijalgade all kasutatakse tugiplaate. Korvtõstuki tugijalad tuleb reguleerida nii, et liigendi pööramisel tõstuk neid ei riivaks. Tõstuki tõstevõimet ületada ei tohi! Töötajad peavad alati seisma tõsteplatvormi põhjal ega või mingil juhul istuda või ronida piiretele, seista kastide, laudade, reelingute, redelite vms peal. Korv- ja käär­ tõstukites kasutatakse ankurduspunkti kinnitatud ohutusrakmeid. Suurim lubatud tuule- kiirus tõstuki kasutamisel on märgitud kasutusjuhendis ja tõstukil, üldjuhul ei ületa see 12,5 meetrit sekundis. Arvestama peab ka tõsteplatvormil olevate esemetega (plakatid, ehitusmaterjalid jm), mis võiksid suurendada ohtu. Pärast transportimist kallakule seisma jäetud tõstuk peab olema fikseeritud pidurite ja tõkiskingadega. Mart ja Kristjan (nimed muudetud) said otseselt juhilt ülesande teostada seitsme meetri kõrgusel korvtõstukilt hoone räästakasti ehitustöid. Kristjan juhtis nelja- rattalise liigendmastiga poomtõstuki töökohale. Seejärel sisenes Mart koos töö­ vahenditega samuti korvi. Korvi üles juhtides riivas Kristjan tõstuki poomiga kõrval seisnud mittekasutuses käärtõstukit. Ta kummardas pea tõstuki eesmise korvi- piirde kohale, et paremini jälgida tõstukiga manööverdamist. Tõstuki korvi juhti- mise käigus jäi Kristjani pea räästa ja tõstukikorvi piirdekonstruktsiooni vahele. Kolleeg vabastas Kristjani konstruktsioonide vahelt, juhtis korvtõstuki maapinnale ning kutsus kohale kiirabi. Kannatanu toimetati erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati ülalõualuu murd. Kokkupõrke ja vahele jäämise oht Korvis olev töötaja võib jääda tõstekorvi ja konstruktsioonide vahele, näiteks manööver- dades pea kohal olevate metalltarindite läheduses. Seepärast tuleb olla tähelepanelik ja veenduda iga juhtimismanöövri õigsuses. Vältida tuleb väsinuna töötamist. Korvtõstuki puhul peab kasutaja hoolitsema selle eest, et kõrvalised isikud ei oleks masina tööalas, eriti alusraami läheduses, kus tekib oht jääda tõstuki vahele. Märgistama peab ohuala Korvtõstuk tõstekõrgusega üle 3 meetri peab olema läbinud tehnilise korrasoleku kontrolli Ý TAGASI 17 piirid, lisama hoiatusmärgid ning vajadusel piirestama juurde­ pääsu. Töötades avalikes kohtades ja tee- de läheduses, tuleb korraldada liiklus liikluskorraldus­vahenditega. Töö kaevandis Enamikul juhtudel hõlmab ehitamine ka kaevetöid, näiteks vundamendi raja- misel ja maa-aluste rajatiste, sealhul- gas vee-, kanalisatsiooni- ja kaugkütte- torustike paigaldamisel. Töö kaevandis võib olla üsna ohtlik ka koge­ nud ja välja­õppinud töötajale, rääkimata vä- heste kogemustega töötajast. Lisaks juhendamisele ja välja­ õppele tuleb Kaevandi varisemisohtlikud nõlvad on jäetud enne ohutust tagada täiendavate abinõu­ tööde alustamist toestamata dega. Sageli juhtuvad tööõnnetused kaevetöödel, kui • toimub kaevandiseina varing; • töötajat vigastab kaevandisse kukkuv materjal; • kukutakse kaevandisse; • liiklusvahend, enamasti tagurdamisel, sõidab kaevandisse või liiga lähedale kaevandi äärele ning kaevandisein variseb sisse. Tööd kaevandis loetakse üldjuhul ohtlikuks tööks ning nendele peab eelnema tööde läbi- mõeldud kavandamine ja tööohutuse plaani koostamine. Kanalisatsioonitorustike paigaldustööde tegemiseks vajalik kaevand planeeriti 2,5 meetri laiuseks ja 3 meetri sügavuseks ning kaldeid nõlvadele ei tehtud. Välja- kaevatud pinnas paigutati kaevandi mõlemale poolele kuhjadesse. Pinnas koos- nes valdavalt saviliivast ja moreenist ning oli eelnevalt kaevatud ja tagasitäidetud. Tööde käigus varises kaevandi nõlv ning kogu varisenud pinnast ratasekskavaa- tor välja kaevama ei ulatunud. Töötaja asus seda kaevandi põhjast labidaga välja viskama. Veidi hiljem toimus varisenud nõlva lähedal uus varing, mille tagajärjel mattus töötaja pinnase alla. Kolleegid alustasid töötaja väljakaevamist, mida jätkasid kohale saabunud päästetöötajad. Kiirabi toimetas kannatanu erakorralise meditsiini osakonda, kus tema elu päästa ei õnnestunud. Kaevandinõlva varisemise oht Kaevandinõlva varisemise ohust annavad märku, kuid mitte alati, nõlva lähedale maa­ pinnale tekkivad praod. Kui töötajale on antud korraldus pragude tekkimist jälgida, ei 18 Ý TAGASI pruugi ta nende tekkimist õigel ajal märgata ning tagajärg võib olla varing ja inim­elu kaotus. Tugev vihm, pinnase kiire kuivamine päikeselise ilmaga, kaevandi põhjas olev vesi, kaldeta nõlvad – kõik need tegurid suurendavad kaevandinõlva varisemise ohtu. Kaevandiseinte stabiilsus väheneb, kui Kaevandiseinad võivad variseda ning võib • esinevad tugevad vihmahood; toimuda pinnase lihe, kui kaevandi • külm vaheldub sulaga; lähedal on • külmunud nõlva taga on vesine pinnas; • hooned või muud rajatised; • pinnasevesi on kõrgel; • ladustatud materjalid; • kaevandi lähedal liiguvad masinad; • kuhjatud pinnas; • pinnast on varem kaevatud. • rasked transpordivahendid või masinad. Töötamisel kaevandis, mis on sügavam kui 1,2 meetrit, tuleb võtta tarvitusele meetmed varinguohu vähendamiseks. Ennetusabinõud tuleb võtta tarvitusele kuni 1,2-meetrise sügavusega kaevandis, kui selles töötatakse põlvili või pikali. Töötamine on lubatud ainult nõuetekohaselt toestatud või nõuetekohaste kalletega kaevandis. Kaevandi olukorda ja lähiümbrust tuleb jälgida. Kaevamiseks kasutatavate masinate tööpiirkonnas ei tohi teha teisi töid ning seal ei tohi viibida kõrvalisi isikuid – juurdepääs tuleb tõkestada näiteks piirete või märkelintidega. Üldjuhul tehakse kaevetöömasinaga töid kaevandi otsast. Nii välditakse kaevetöömasina raskusest tingitud kaevandiseinte varingut ning ka tööde teostamine on üldjuhul mugavam. Juhul kui tööohutuse plaanist ei selgu pinnase kuhjamise miinimumkaugus kaevandi seinast, peab pinnase paiguta- mise koha otsustama tööde teostamise eest vastutav isik. Rasked esemed, väljakaeva- tav materjal olgu kaevandi servast vähemalt ühe, sügavama kaevandi puhul kahe meetri kaugusel. Kaevandinõlva lubatud kalded kuni kuuemeetrise kaevesügavuse korral. Pinnase tüüp Laiuse/sügavuse suhe Kaldenurk Stabiilne kivim Vertikaalne 90° A-tüüp ¾:1 53° B-tüüp 1:1 45° C-tüüp 1½ : 1 34° A-tüüp (lühiajaline töö) ½:1 63° Vee- ja kanalisatsioonitrassi ehitustööde käigus tagurdas kopplaaduri juht kaevan- di äärde, pidurdas ning asus laaduri istet reguleerima ja toetuskäppasid lange­ tama. Oota­matult nihkus masin kaeviku suunas üle serva ning kopa tugev löök vastu kaeviku põhja paiskas juhi kabiinist välja. Töötaja jäi kaevandi nõlva ja masi- na vahele ning suri saadud vigastustesse. Turvavöö oli kinnitamata. Kaevandisse laskutakse selleks ettenähtud liikumisteid pidi, mitte kunagi hüpates. Tööliste laskumiseks ja ülestulekuks tuleb paigaldada vähemalt 0,6 meetri laiused käsi- Ý TAGASI 19 puudega töötrepid või redelid. Redel ulatugu vähemalt 1 meeter üle kaevandi serva. Vähe- malt 3 meetrit sügavates ning nõlvade kaldega rohkem kui 1 : 1 (niiske pealispinnasega nõlvadel kaldega rohkem kui 1 : 2) kaevandites tuleb nõlvadel libisemise ja kukkumise vältimiseks rakendada abinõusid (redeleid, treppe). Kui kaevandi põhjast ilmub pinnasevett, tuleb see enamasti eemaldada: pinnasevesi võib põhjustada nõlva varingu. Vee ärajuhtimiseks võib olla tarvis teha kavandatava kaevandi põhjast sügavam auk, millest järjepideva pumpamise teel vesi ära juhitakse. Suuremõõduline kivi või külmunud maakamakas võib kaevandi seinast välja kukkuda ning tuleb eelnevalt eemaldada. Kaevandinõlva kalde määramine Kaevandinõlvade varingust põhjustatud vigastused on välditavad, kui luua nõlvad vari- semisohutute kalletega. Enne töödega alustamist määrab pädev isik kaevandinõlvade varisemis­ohutud kalded ning seda saab määrata ka pinnasetüübi alusel. Pinnasetüübid võib jaotada järgmiselt: • Stabiilne kivim: looduslik tahke mineraalne aine, mille kaevamisel saab luua verti- kaalseid ja püsivaid kaevandiseinasid. Eestis leidub paekivi ja liivakivi. Pinnasetüübi määramisel on tarvis pöörata tähelepanu võimalikele pragudele ja sellele, kas need jooksevad kaevandisse või eemale. • A-tüüpi pinnased: tihedalt sidusad ehk nidusad pinnased, mille nihketugevus on vähe- malt 144 kPa. Üldjuhul on need tolmpeente osakestega savised ja liivsavised pinna- sed. A-tüübiks ei loeta pinnast, kuhu on tekkinud praod või mida on varem kaevatud. • B-tüüpi pinnased: nidusad pinnased, mille nihketugevus ületab 48 kPa, kuid jääb alla 144 kPa. Peamiselt on tegu kruusa-, uhtliiva-, saviliiva- ja varem kaevatud pinnasega, mis ei kuulu C-tüübi hulka. Lisaks loetakse B-tüüpi pinnasteks A-tüübi nihketugevu- sega, kuid kergesti pragunevat pinnast ja kuiva ebapüsivat kivimit. • C-tüüpi pinnased: nidusad pinnased, mille nihketugevus jääb alla 48 kPa. Üldjuhul on need teralised pinnased, sh kruusa-, liiva- ja saviliivapinnased, ning niiskunud pinna- sed ja pinnased, millest immitseb vabalt vett. Kaevandis võib stabiilsem kiht asuda ebastabiilsemast kihist allpool või vastupidi. Seda tuleb kallete loomisel arvestada. Kaevandi nõlva võib teha ühe- või mitmeastme­ lisena. Kaevandi alumise vertikaalse nõlvaga aste ei ületa 1,2 meetrit. Järgnevad astmed võivad olla A-tüüpi pinnaste korral kuni 1,5 meetrit ja B-tüüpi pinnaste korral kuni 1,2 meetrit juhul, kui kaevandi sügavus ei ületa 6 meetrit. Kõigi järgnevate astmete tegemisel peab jälgima nõuet, et kaevandinõlv ei ületaks pinnasetüübi lubatud kallet. Sageli on vaja kaevand rajada varem kaevatud ja tagasitäidetud kohta. Sellistel juhtudel tuleb arvestada, et kaevandi seinad on varisemisohtlikumad kui varem kaevamata pinnase puhul. Püsiva kalde kindlaksmääramiseks võib enne valmis kaevata prooviaugu kavandatava kaevandi sügavuseni või veidi rohkem ning kujundada esialgsed kalded, seejärel tõkestada augule juurdepääs ja jätta see kaheks ööpäevaks avatuks. Kui selle aja jooksul seinad varisevad, on vaja luua suurema kaldega kaevand. 20 Ý TAGASI  Kaevandinõlvade kalded kuni 6-meetrise kaevesügavuse ja erinevate pinnasetüüpidega: A-tüüpi pinnas B-tüüpi pinnas C-tüüpi pinnas kuni 6 m kuni 6 m kuni 6 m 1 1 1 3/4 1 1 1/2 B-tüüpi pinnas on A-tüüpi pinnas on A-tüüpi pinnas on A-tüüpi pinnasel B-tüüpi pinnasel C-tüüpi pinnasel 1 B-tüüp 1 1 A-tüüp 1 A-tüüp 1 1 1/2 A-tüüp B-tüüp 1 1 C-tüüp 1 3/4 1 1 1/2 C-tüüpi pinnas on C-tüüpi pinnas on B-tüüpi pinnas on A-tüüpi pinnasel B-tüüpi pinnasel C-tüüpi pinnasel 3/4 1 1 1/2 1 1 C-tüüp C-tüüp 1 1/2 B-tüüp 1 1 1/2 1 1/2 A-tüüp B-tüüp 1 1 C-tüüp 1 3/4 1 1 1/2 A-t pinnas A-t pinnas A-t pinnas Alumise vertikaalse seinaga kaevand Hariliku astmega kaevand Mitmeastmeline kaevand 1 kuni 1,05 m kuni 1,2 m 3/4 kuni 1,5 m kuni 1,2 m kuni 6 m kuni 3,6 m kuni 3,6 m 1 1 1 3/4 A-t pinnas A-t pinnas kuni 3,6 meetrit Alumise vertikaalse seinaga kaevand kuni 2,4 meetrit 1,05 m m kuni 3,6 m 1 kuni 2,4 m 1 kuni 1,05 3/4 1/2 kuni Hariliku astmega kaevand Mitmeastmeline kaevand (lubatud vaid nidusa pinnasega) (lubatud vaid nidusa pinnasega) Hariliku astmega kaevand Mitmeastmeline kaevand (lubatud vaid nidusa pinnasega) (lubatud vaid nidusa pinnasega) kuni 1,2 m kuni 6 meetrit kuni 1,2 m B-tüüpi pinnas B-tüüpi pinnas kuni 6 meetrit kuni 1,2 m kuni 1,2 m kuni 1,2 m kuni 6 m 1 kuni 6 m 1 1 1 Allikas: OSHA Technical Manual (OTM) – Section V: Chapter 2: Excavations: Hazard Recognition in Trenching and Shoring, 1999. (kättesaadav: www.osha.gov/dts/osta/otm/otm_v/otm_v_2.html) Ý TAGASI 21 Kaevandinõlva toestamine Kaevandinõlva varisemisohutut kallet ei ole alati võimalik luua ebapiisava ruumi tõttu, näiteks sõidutee või ehitise läheduses. Muudel juhtudel püütakse võimalikult vähe pinnast kaevata ning sellega töödele kulu- vat aega lühendada. Kui varisemis­ ohutuid kaldeid ei looda, tuleb seinad toestada. Ohutute töövõtete mitte­ järgimisel on töötajad ohustatud nõlva varingust. Kui töötajad peavad kaevandis töötama ja seinte kalded otsustatakse loomata jätta, tuleb pärast pinnase väljakaevamist seinad esimese võima- luse korral toestada. Kaevandis põlvili või pikali töötamisel tuleb seinte vari- semise vältimiseks võtta kasutusele ennetusabinõud ka kuni 1,2-meet- rise sügavusega kaevandis. Toesta- miseks võib kasutada vertikaal- või horisontaallaudist või puitkilpseina, mis fikseeritakse kaevandi põhja löödud teritatud lattidega. Toestus- Kaevandis kasutatakse tugielementi, mille vahel tööde üksikasjad ja ohutuse tagamise töötamisel on töötaja kaitstud nõlva varisemisest abinõud määratletakse tööohutuse plaanis. Tugielemendi (tuntud kui ka kaeveküna või tugisein) kasutamisel ja seisukorra kont- rollimisel peab juhinduma eelkõige tootja kasutusjuhendist. Nõlvade toestamine tugi­ elementidega võimaldab toestada 2–3 meetri sügavusi kaevandeid. Üldjuhul külmunud pinnast (välja arvatud kuiva liiva puhul) toestama ei pea. Talvel rajatud toestatud ja toes- tamata kaevandid tuleb sula saabudes pärast pikaajalisi sadusid või pinnase sulamist üle vaadata ning vajaduse korral täiendavalt toestada. Oht maa-alustest tehnorajatistest Enne kaevetööde alustamist on vaja hankida kohalikust omavalitsusest maa-aluste kaabli- te või muude ülekandesüsteemide geodeetiline alusplaan. Sellele ei pruugi olla kantud kõik rajatised, seetõttu võiks üle vaadata ka kavandatavate tööde läheduses asuvad äravoolu­ kaaned, kaablimärgistused ja asfaltkatte paigad. Kaevetöödega tegelevate ette­võtjate 22 Ý TAGASI kohustuslike töövahendite hulka kuulub ka metallidetektor, millega on hõlbus avastada näiteks maa-aluseid kaableid, kaevukaasi ning sõjaaegseid plahvatusohtlikke materjale. Levinud nõude kohaselt lubatakse kaablite ja muude ülekandesüsteemide vahetus lähe- duses kaevata pinnast ainult labidaga, löökriistade (kangide, kirkade, suruõhutööriistade) kasutamine on keelatud. Plaanidelt puuduvatele maa-alustele rajatistele või plahvatus­ ohtlikele materjalidele sattudes tuleb tööd neis kohtades katkestada kuni avastatud raja- tise või eseme laadi selgitamiseni ja tööde jätkamise loa saamiseni. Töötajaid peab teavi­ tama, kuidas õnnetusjuhtumeid ennetada ja juhtumite korral tegutseda. Töö toestike, raketiste ja raskete valmisdetailidega Raketised, ajutised toestikud ja tugimüürid tuleb projekteerida, paigaldada ning hoida sel- listena, et need kannataksid ohutult välja neile mõjuda võiva surve ja koormuse. Tarvitu­ sele tuleb võtta ettevaatusabinõud, et kaitsta töötajaid rajatise ajutisest ebastabiilsusest või purunemisohust tuleneva riski eest. Ohutusabinõusid kirjeldatakse tööohutuse plaa- nis ja nendest teavitatakse töötajaid. Toestikke ja nende koostisosi, raketisi, monteerita- vaid detaile, samuti ajutisi toestikke ja tugimüüre püstitatakse ja demonteeritakse ainult pädeva isiku juhtimisel. Teetöö Avalikult kasutataval teel ja tee kaitsevööndis tehtaval ehitustööl kehtestatakse ajutise liikluskorralduse miinimumnõuded, mis on leitavad majandus- ja taristuministri määruses 13.07.2018 nr 43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Nende tööde hulka kuuluvad Ý TAGASI 23 tee ehitamise ja remontimise, tee ja tee kaitsevööndi hooldamise ning teekasutuse korral- damise tööd, samuti tööd, mille tegemise ajal inimesed töötavad teel veevarustust ja kanalisatsiooni ehitades ja remontides, kaableid paigaldades või teele sõidukeid, teetöö- masinaid, mehhanisme ja seadmeid paigaldades. Teetöö tegija määrab isiku, kes vastutab tööpiirkonnas ohutute liiklustingimuste tagamise eest. Ühes tööpiirkonnas mitme teetöö tegija korral ja peatöövõtja puudumisel määrab liikluskorralduse eest vastutava isiku teeomanik. Liikluskorralduse eest vastutav isik korraldab ajutise liikluskorralduse planeerimise ja kooskõlastamise teeomanikuga, liikluskorraldusvahendite paigaldamise, kontrolli ja puuduste avastamisel vastavusse viimise. Teetööl peab kõikidel teetööga seotud sõidukitel olema sisse lülitatud vähemalt üks nõuetele vastav ja igas suunas nähtav kollane vilkur või vilkurite kombinatsioon. Suurimat lubatud sõidukiirust tuleb piirata 30 kilomeetrini tunnis, kui töötaja (välja arvatud regu- leerija) on vahetult sõiduteel ega ole liiklusest eraldatud. Teetööl osalev inimene peab kandma nõuetele vastavat märguriietust. Eeldatakse, et märguriietus vastab nõuetele, kui on järgitud standardit EN ISO 20471. Teistel teedel määrab nõuded ajutisele liikluskorral- dusele teeomanik või peatöövõtja. Töö kaevus või kollektoris Maa-alustes rajatistes, sh kaevudes ja kollektorites, võivad töötajat ohustada • ohtlikud gaasid (plahvatus- ja mürgistusoht) või hapnikupuudus (lämbumisoht); • pinge all olevad kaablid (elektrioht); • kontrollimata tõsteseadmete kasutamine või raskete esemete kaevu kukkumine; • halvasti kinnitatud astmerauad; • varingud või pinnasevee tulv maa-alusesse rajatisse (lämbumis- ja uppumisoht). Tavapärase praktika kohaselt tehakse kaevu laskumist nõudvaid töid vähemalt kolmeliik- melise meeskonnaga. Üks töötaja on kaevus, teine maapinnal, kes vajaduse korral abis- tab kaevus töötajat, ja kolmas jälgib. Jälgijale tuleks muude ülesannete andmist vältida seni, kuni töötaja ei ole kaevust väljunud. Kui kaevus töötajal peaks esinema terviserike või juhtuma õnnetus, tagavad teised kaks kolleegi tema väljatoimetamise ja talle esmaabi andmise. Kuna teadvuseta töötajat on üldjuhul võimatu ilma tõsteseadmeta kitsast ruumist evakueerida, kasutatakse selleks tõsteseadet (vt joonist). Sageli on vajalik kaevu lasta või sealt välja tõsta torusid ja toruliitmikke, materjali, töövahendeid vms. Vältima peaks kaevus oleva töötaja asetsemist tõstetava või langetatava materjali all. Maa-alustes rajatistes võib leiduda järgmisi gaase: metaan (CH4), lõhnatu ja värvusetu vingugaas (CO), süsihappegaas (CO2), mädamunalõhnaline vesiniksulfiid (H2S), ammo- niaak (NH3), radoon (Rn). Enne töö alustamist tuleb kaevus kontrollida hapnikutaset ning tervisele kahjulike või plahvatusohtlike gaaside olemasolu. Gaase ei kontrollita lahtise tule tegemisega! Enne läbivoolukollektorites töö alustamist peab avama luugid mõlemal pool ning kontrollima nende juures õhu gaasisisaldust. Mitme kilomeetri pikkuse 24 Ý TAGASI kollektori hooldamisel või remontimisel tuleb tagada infoedastamine eri piirkondade vahel. Kaevust saab gaasi eemaldada puhta õhuga läbipuhumise või tuulutamise teel, jättes avatuks nii selle kui ka ühenduses olevad naaberkaevud. Läbipuhumisel jäetakse ventilaatoriga ühendatud vooliku ots kaevu põhjast 20–25 sentimeetri kõrgusele. Venti- laator peab tagama kogu kaevu õhuvahetuse 10–15 minuti jooksul. Kui gaasi ei ole võimalik maa-alusest rajatisest täielikult eemaldada, tohib töötaja kaevu laskuda ainult gaasi filtreeriva täismaskiga. Kui töökeskkonna õhu hapnikusisaldus võib töö ajal langeda alla 19 protsendi, peab kasutama hapnikuvarustusega täismaski. Maskis töötajale tuleb tagada töövaheajad iga kümne minuti järel. Töötaja tuleb varusta- da vähemalt gaasianalüsaatori, ankurdatud turvarakmete, märguriietuse ning kaitsekiivri, -jalanõude ja -kinnastega. Plahvatusriske peab ennetama sellega, et kaevus ja kollektoris kasutatakse vaid plahvatus­ohtlikus keskkonnas töötamiseks mõeldud vahendeid, sh töökoha valgusteid. Tõsteseadme ja kaitserakmete kasutamisel on võimalik abi vajav või teadvuseta töötaja kitsast või suletud ruumist evakueerida Kujutis: Safety, health and welfare on construction sites: A training manual. Geneva, International Labour Office, 1995 Ý TAGASI 25 Lammutustöö Enamikul juhtudel peab enne ehitise lammutamist koostama ehitusprojekti, milles olev ohutusalane teave lisatakse tööohutuse plaani. Ehitusprojektis antakse ehitist lammu­ tavale­ehitusettevõtjale teave lammutatava ehitise või selle osa kohta, juhiseid lammutus- tööde ohutuks teostamiseks ning lammutamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks. Projekt peab sisaldama vähemalt järgmist: 1. lammutustööde tehnoloogia kirjeldus, lammutamise järjekord ja ohutud võtted tööde teostamiseks; 2. tehnovõrgu ja -rajatise lahtiühendamise tingimused ja kohad; 3. vajaduse korral tarindite ja paigaldiste lahtiühendamise viisid ja kohad; 4. vajaduse korral ehitise osade ajutise toestamise viisid; 5. lammutatavas ehitises leiduvad ohtlikku ainet sisaldavad materjalid, seadmed ja tooted, nende eeldatavad liigid, paiknemine, kogused ning nende ohutu ja liikide kaupa kogumise ja käitlemise nõuded, sealhulgas asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide määramine, asbesti ja asbesti sisaldavate materjalide lammutamisel asbestikiudude leviku vältimise meetmed. Mõisa vana aidahoone kuivatiruumis hukkus tööõnnetuses kolm noort meest vanuses 27, 25 ja 18 aastat, kui neile langes peale paekivist tulemüür. Varem oli ehitiselt osaliselt demonteeritud varisemisohtlik katus. Tulemüüri varingu asjaolud toodi välja õnnetusele järgnenud ekspertiisis: tulemüüril, mis oli osaliselt kaetud krohviga, ei olnud ilmselt võimalik visuaalselt pragusid märgata; viilu alguse 50–70 mm paksune mördikiht muutis ülemise tulemüüri osa sisuliselt liigendiks; tulemüür oli laotud ebakvaliteetselt; mõisast u 20 km kaugusel asuvas ilmajaamas 26 Ý TAGASI  fikseeriti maksimaalseks tuulekiiruseks 9,4 meetrit sekundis. Kuna kuivati kohalt oli katus maha võetud, pääses mõjule tuule imev jõud (tõmme), mis oli suurem kui tulemüüri vastupanuvõime; tulemüüri keskmises osas olevad pinged olid müüri- tise arvutustugevusest 1,6 korda suuremad, mistõttu võisid müüri varingu põhjus- tada pinged müüritise omakaalust, millele viitab ka müüri keskosa pikisuunaline lõhenemine. Ehitise või rajatise lammutamisel tuleb võtta tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud ning lammutustöö teostatakse pädeva isiku juhtimisel. Kui ehitusplatsil on piiratud juurde- pääsuga (sh varisemisohtlikud) ohualad, tuleb need märgistada ning rakendada ligipääsu takistavad abinõud. Enne lammutustöö alustamist tehakse kindlaks, et lammutatav objekt on lahutatud kõigist võimalikest elektri-, gaasi-, vee- ja muudest ühendustest. Tolmavad jäätmed ja materjalid lastakse kõrgematelt korrustelt alla ainult läbi torude. Tolmav koorem peab vedamise ajal olema kaetud. Tööandja peab enne ehitise lammutamist, rekonstrueerimist, remonti või hooldust veenduma, kas ehitis sisaldab asbesti või mitte. Uurimise tulemus dokumenteeri- takse. Kui asbestisisaldus leiab kinnitust, järgitakse tööde tegemisel Vabariigi Valitsuse 11.10.2007 määruses nr 224 “Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” asbestitööde tegemiseks sätestatud nõudeid. Isikukaitsevahendid Ohutuse tagamiseks ja terviseriskide ennetamiseks peavad tööandjad tagama isikukaitse­ vahendite nõuetekohase kasutamise ehitusplatsil. Koordinaator jälgib, et töötajad on varus­tatud ohule vastavate isikukaitsevahenditega ning puuduse korral annab töötajale ja tööandjale korraldusi puuduse kõrvaldamiseks. Välitingimustes vihma või külma ilmaga töötamisel kasutatakse oludele vastavat tööriietust. Kaitsekiivri kandmine ehitusplatsil on kohustuslik piirkondades, kus tööprotsessist tulenevalt on peavigastuse oht, nt töö kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel, töö redelitel ja tellingutel, tellingute püstitamine ja lahtivõtmine, töö tõsteseadmete, sh kraana töö- piirkonnas. Kaitsekiivri lõuarihma kasutamine väldib juhtumeid, milles kiiver kõrgusest kukkumisel enne kokkupõrget peast tuleb. Ajutistel kõrgtöödel kasutatakse standardile EN 397 vastavat kaitsekiivrit. Mõnele kiivrile on võimalik külge monteerida lisavarustust, näiteks kuulmis-, silma- ja näokaitsevahendeid. Ehitustöödel peab üldjuhul kasutama kaitsejalanõusid. Need peaksid olema vähemalt torkekindlate taldade ja tugevdatud ninaosaga. Põrandatöödel ja muudel põlvitamisega seotud töödel tuleb kasutada põlvekaitsmeid. Kui töötatakse pimedal ajal või maa all, tuleb kanda märguriietust (helkurvesti). Vajaduse korral kinnitatakse täiendav helkur- riba hästi nähtavale kohale, vajaduse korral ka kaitsekiivri külge. Kui kukkumisohtu ei saa muude ohutusabinõudega vältida, tuleb tellingutel, katustel, tööplatvormidel ja teistes kohtades töötamisel kasutada oludele sobiva kinnitussüsteemiga turvarakmeid. Ý TAGASI 27  Iga tööandja peab enne isikukaitsevahendite valimist tegema töökeskkonna riski­ analüüsi, et selgitada välja need ohutegurid, mille mõju ei saa vältida või vähendada muul moel kui isikukaitsevahendit kasutades. Isikukaitsevahendeid valides peab lähtuma töö eripärast ja ohuteguritest. Tööandja tagab töötajale ohutusalase juhendamise ja vajaliku väljaõppe ning korraldab valmistaja kasutusjuhendi kohaselt isikukaitsevahendi regu- laarse kontrolli ja hoolduse. Tööd, mille tegemisel kasutatakse vähemalt järgmisi isikukaitsevahendeid: Hingamiskaitsevahendid Kuulmiskaitsevahendid Ohutusvöö või -rakmed Kaitseprillid, näokaitse Kaitsejalanõud Tehtav töö Kaitsekindad Kaitseriietus Kaitsekiiver või -mask Abrasiivsete ainete ja vedelike pihustamine, töö laseriga või muud X tööd, kus esineb silmade või näo vigastamise oht Asbestitöö X X X X Ehitusvaiade rammimine, puidutöötlusmasinate kasutamine või X muu töö, kus müratase ületab 85 dB(A) Katusetööd X X X Keevitamine X X X X X Lihvimis-, puurimistööd X X X X Lõhkamistööd X X X Töö hapete, aluste ning desinfitseerimis- ja rooste- X X X eemaldusvahendiga Töö lifti, tõsteseadme, kraana ja konveieri lähedal; kaevetöö; ehitustöö, eriti tellingutel ja kõrgel paiknevatel töötamiskohtadel ning X X nende all või lähedal tehtav töö, raketise ehitamine ja lammutamine, tellingute püstitamine ja lahtivõtmine Töö mahutis, kinnises ruumis, šahtis, kanalisatsioonikaevus või X X X teistes kohtades, kus võib olla gaasi või ebapiisavalt hapnikku Töö naelpüstoliga X X Töö tellingul, tõstukikorvis, mastis või kõrgkraana kabiinis; valmisdetailide paigaldamine; töö kõrguses, kus kukkumisohtu ei X X X saa vältida muul moel Värvimine püstolpihustiga, kui väljatõmbeventilatsioon on ebapiisav; X X X kantserogeenide, benseeni või plii kasutamine Olukordades, mil töötada tuleb kõrguses ja kukkumisohuga kohtades ning mingil põhjusel ei ole võimalik tagada töötaja ohutust ühiskaitsevahenditega, nagu kaitsepiirded, ohutusvõrgud, avakatted jms, tuleb ohutuse tagamiseks ja kukkumise vältimiseks kasu- tada turvarakmete või positsioonivöö (kasutatakse ka väljendit tugi-, julgestus- või ohutus- vöö) süsteeme. Positsioonivöö õige kasutamine võimaldab töötajale tööasendi või piirab töötaja liikumist kukkumisohtlikku kohta. Positsioonivööd ei kasutata kukkumise peata- miseks, sest kukkumisel tekkivad jõud võivad vigastada lülisammast. Turvarakmete õige 28 Ý TAGASI kasutamine võimaldab vabalt liikuda, kuid kõrgusest kukkudes, jääb töötaja kõrgusesse rippuma ega lange maapinnale. Kukkumise takistamisel ja rippumisel jaotavad rakmed tekkinud jõud ja keha raskuse nii, et vigastused oleksid minimaalsed. Eelistama peaks turvarakmete kasutamist. Ankurdusseade ühendab seljal (D-rõngaga) turvarakmed ankurduspunktiga ning kukkumise korral peatab vabalangemise. Kui selle pikkust on tarvis pidevalt regulee- rida ja vältida turvaliinil komistamist, soovitatakse kasutada automaatselt tagasitõm- bavat kukkumispidurit ehk automaatplokki. Turvaköie lahutamatu osa on leevendi, mis vähendab peatumiseks vajalikku jõudu inimkeha jaoks vastuvõetavale tasemele. Enne kukkumiskaitsevahendite kasutamist tuleb veenduda, et need on terved ja töökorras. Köie pikkuse ja ankurdusseadme valikul tuleb arvestada töötamiskoha alla jääva vaba kukkumis­ruumiga. Standardile EN 795 vastav ankurdusseade ühendatakse püsiva konst- ruktsiooni külge. Üksikasjalikum teave isikukaitsevahenditest on leitav Tööinspektsiooni trükisest “Isikukaitsevahend: investeering tulevikku“. Kaks töötajat demonteerisid metallkonstruktsioone ja lammutasid seina maa­ pinnast 8 meetri kõrgusel. Tööde teostamisel purunesid gaasilõikeseadme ühen- dusvoolikud, tekitades tuleohtliku gaasi ja hapniku lekke. Üks töötaja kummardus üle seinaavause ääre, et teatada juhtunust maapinnal olevale töötajale. Kummar­ dumisel kaotas ta tasakaalu ning haaras kukkumise vältimiseks lähedal seisvast töötajast. Selle tagajärjel kukkusid mõlemad maapinnal asuvatele lammutusjäät- metele. Üks töötaja suri saadud vigastustesse kohapeal ning teise töötaja elu ei suutnud arstid päästa. Kukkumise vältimiseks ei piiratud ohtlikku tühimikku ega kasutatud kukkumiskaitsevahendeid. Ý TAGASI 29 30 Ý TAGASI Ý TAGASI 31 Tööelu tekitab küsimusi? Tööinspektsioon teab vastuseid! VAATA Tööinspektsiooni kodulehte www.ti.ee Tööelu portaali www.tööelu.ee HELISTA nõustamisele 640 6000 igal tööpäeval 9.00–16.30 KASUTA iseteenindus.ti.ee SAADA oma küsimus [email protected] KUTSU töökeskkonna konsultant oma ettevõttesse [email protected] Euroopa Liit Eesti Euroopa Sotsiaalfond tuleviku heaks  Hendrik Saarnak Elektrilevi OÜ Teie 28.01.2025 [email protected] Kadaka tee 63 Meie 29.01.2025 nr 7.1-2/25/1580-2 12915, Tallinn, Harju maakond Nõuded elektripaigaldiste ja tehnovõrkude projekteerimiseks riigitee nr 111173 tee piirides ja tee kaitsevööndis Vasalemma alevikus Harjumaal Olete Transpordiametilt taotlenud esialgset kooskõlastust (nõusolekut) valitud asukohale ja tehnoloogiale ning projekteerimistingimusi elektripaigaldiste, liitumiskilbi ja madalpinge maakaablite (edaspidi tehnovõrgud) projekteerimiseks Vasalemma alevikus Lääne-Harju vallas Harjumaal. Taotlusele on lisatud tehnovõrkude eeldatav asukoha skeem ja selgitus. Tehnovõrkude eeldatav projekteerimine ja ehitustööd jäävad riigitee nr 1 11173 Vasalemma jaama tee km 0,27 tee piiridesse (teemaale) ja tee kaitsevööndisse. Kavandatakse tehnovõrkude (maakaablid) ristumist kinnisel meetodil riigiteega, et tagada Jaama tn 41 maaüksuse liitumine. Transpordiamet nõustub tehnovõrkude ristumisega riigitee nr 11173 km 0,27 kinnisel meetodil ja liitumiskilbi paigaldusega Jaama tn 41 maaüksusel tee kaitsevööndis. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 13, § 19, § 24, § 70, § 71, § 72, § 92, § 97, § 99 ning Transpordiameti põhimääruse esitame nõuded tehnovõrkude projekteerimiseks ning ehitamiseks riigiteede tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis: 1. Projekt tuleb koostada vastavalt selle tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja riigiteede tee piirides Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). 2. Tehnovõrkude projekteerimisel ja ehitustöödel riigiteede piirides tuleb juhinduda Transpordiameti tüüpnõuetest: „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ (Nõuded) , asub: https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#tehnovorgud . 3. Kaevetöödel ja lahtiste kaevikute kavandamisel tuleb juhinduda Tööinspektsiooni juhendist „Tööohutus ehitusplatsil“, asub: https://issuu.com/tooinspektsioon/docs/tooohutus_ehitusplatsil või https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid#valdkonnaulesed-norm--2 . 4. Varisemisnurk millega me tehnovõrkude paigaldamisel kaevetöödel piki teed nõustume (mitte järsem) on 1:3/4 (53°) eeldades A-tüüpi pinnast vt „Tööohutus ehitusplatsil“. 5. Kavandades ehitisi (sh mastid, kapid jne) või rajatisi riigitee piirides ja tee kaitsevööndis tuleb juhinduda „Tee projekteerimise normid“ (EhS § 99 lg 4) (edaspidi Normid). 6. Enne riigitee teemaale sisenemist tuleb alati kaaluda alternatiivseid lahendusi (sh naaberkinnistud). Tuleb arvestada, et riigitee teemaad saab kasutada ainult tee toimimise vajadustest üle jääva vaba maa olemasolul. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või muudaks selle võimatuks. 7. Projekti plaanijoonistel ja ristlõikejoonistel tuleb näidata kinnisel meetodil tehnovõrkude (maakaablid) ehitamisel puurkaevikute asukohad, lähima lahtise kaeviku ääre kaugus riigitee asfaltkatte servast. 8. Joonised tuleb esitada ka dwg formaadis. 9. Projekti koosseisus peavad olema ka Isikliku kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 10. Projektis (seletuskiri, joonised) tuleb selgitada kuidas on ette nähtud ehitustööde tehnoloogia riigiteede teemaal ja tee kaitsevööndis. 11. Kui uute tehnovõrkude projekteerimistööde ja ehitustöödega sisenetakse riigiteede kaitsevööndisse või riigitee tee piiridesse, siis palume projektid kooskõlastada Transpordiametiga (EhS § 70, § 71, § 72, § 99 lg 3). Esitatud nõuded kehtivad 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Veltri peaspetsialist planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus Lisa: LC3402 - Jaama tn 41 liitumine - riigitee nr 11173 Vasalemma jaama tee (km 0_25).zip Arvo Veltri 5164006, [email protected] 2 (2)