Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1027196

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1026610-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi AS Silikaat Kontaktisik Eduard Genno Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Silikaat taotleb keskkonnaluba Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete üleriigilise kui ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks. Parandustaotluse selgitus Parandati taotlust vastavalt Keskkonnameti 30.12.2024 kirjale nr DM-130283-3. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Kaevandajal on plaanis osaliselt tagastada Tallinna-Saku liivamaardlas maaomanikule korrastatult põhjendus karjäär kaeveloa numbriga KMIN-135, kuna tagastatavates karjääri osades ei vasta materjali kvaliteet enam kaevandaja vajadustele. Silikaat AS on alustanud olemasoleva Männiku liivakarjääri (KMIN-135) tehnoloogiliselt ammendatud karjääriosade tagastamise protsessi. Kuna see karjäär moodustab enamuse maavarade registris olevast ettevõtte varust selle maardlas, siis soovib kaevandaja taotleda keskkonnaluba Männiku XXIII liivakarjääris. Kaevandatavat maavara saab kasutada üldehituses, trasside ehituses ning teede mulde ehituses. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Männiku XXIII liivakarjäär Aadress Silikaltsiidi tn 21, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Territoriaalkood 0524 Katastritunnus(ed) 78401:101:4468 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6580952, Y: 541954 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Silikaltsiidi tn 21 (78401:101:4468). Puudutatud veekogud: Raku järv (VEE2006030). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Tallinn, Harju maakond 0784 Saku vald, Harju maakond 0719 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 109 Maardla nimetus Tallinna-Saku Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Männiku XXIII liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 43.49 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 43.49 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 300 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üldehitus, trasside ehitus,, teede mulde ehitus. Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 135 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 193 plokk 1207 - täiteliiv aT - aktiivne tarbevaru 2 083 tuh m³ 30.09.2024 Tegevusala andmed 2/6 Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1207 - täiteliiv 1 622 tuh m³ Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Silikaat AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARMG-152 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 15.04.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021) Geoloogiafondi number 9473 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 333 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.05.2021 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Manniku_XXIII_KLT_seletuskiri.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 5: Uuringuaruanne__Manniku_XVII_ja_XVIII__26.04.2021.pdf GIS ja CAD failid Lisa 6: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn Lisa 7: isojooned_lamam.dgn Lisa 8: Maeeraldise_ruumikuju.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 3/6 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Tallinna-Saku liivamaardlas on kaevandatud aastakümneid. Hetkel on maardlas 19 aktiivset mäeeraldist. Männiku XXIII alal olev veekogu on tekkinud lammutustööde kirjeldus kaevandamisest tingituna. Mäenduslikud tingimused taotletavas Männiku XXIII liivakarjääris kaevandamiseks on keskmised. Mäeeraldisele on juurdepääs lääne ja põhja küljel kulgevalt teelt, millel on ühendus ka taotleja tehasega. Kattekihi (muda) paksus on 0,4 - 3,8 m. Kasuliku kihi paksus on vahemikus 2,3 - 6,1 m. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on Männiku XXIII mäeeraldisel 23,8 - 41,8 m (keskmiselt 32,4 m). Kasuliku kihi peale, veekogude põhja, on settinud muda, mille mõõdetud muda paksused jäävad 0,4 - 3,8 m piiresse. Muda on veekogu põhjas hele- kuni tumehalli värvusega ülipeeneteraline savikas aleuriitne sete. Keskmiselt on arvestatud, et Männiku XXIII mäeeraldisel on mudakihi paksus 0,7 m. Muda kogus mäeeraldisel on 300 tuh m3. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Männiku XXIII liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Kaevandamiseks kasutatakse pinnasepump-süvendajat. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealuse maavara varu kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse pulbina hüdropuistangutesse nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldis asub kinnistutel Silikaltsiidi tn 21 (katastritunnus 78401:101:4468, sihtotstarve 75% üldkasutatav maa ja 25% mäetööstusmaa) ja Silikaltsiidi tn 26 (katastritunnus 78404:405:5120, sihtotstarve 100% tootmismaa). Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldise ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liiva-karjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Taotletav ala kattub peaaegu täielikult tehisjärvega Raku järv (keskkonnaregistri kood VEE2006030) ning selle veekaitsevööndi ja kalda piiranguvööndiga. Lisaks kattub varuploki edelaserva nimetu tehisjärve (keskkonnaregistri kood VEE2006060) kalda piiranguvööndiga ~14,8 m ulatuses. Mäeeraldise lõunaosa kattub kuni 23 m ulatuses riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. Kaitseministeeriumi 22.04.2021. a kirjas nr 12/1/20/1202 on öeldud, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise ehitise töövõimet (Lisa 1). Taotletava mäeeraldise alasse jäävad II kategooria kaitsealuste liikide Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregistri kood KLO9110809), Myotis dasycneme (tiigilendlane, keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir, keskkonnaregistri kood KLO9110808) elupaigad. Lisaks kattub ala lõunaosa kuni 9 m ulatuses III kategooria kaitsealuste liikide Platanthera bifolia (kahelehine käokeel, keskkonnaregistri kood KLO9336522), Goodyera repens (roomav öövilge, keskkonnaregistri kood KLO9336482), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel, keskkonnaregistri kood KLO9336526) ja Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp, keskkonnaregistri kood KLO9336475) kasvukohtadega. Lähim üksikmajapidamine jääb mäeeraldise põhjapiirist põhja, linnulennult ~ 600 m kaugusele Sinirebase tn 10 kinnistule (katastritunnus 78404:404:0990). Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Taotletav ala paikneb roheala ääres. Arvestades rohevõrgustiku ulatust piirkonnas, ei ole põhjust eeldada kaevandamisega kaasnevat olulist mõju selle toimimisele. Kaevandamisega kaasnevad häiringud on arendaja poolt võimalikult minimeeritud ning ajutised. Sellest tingituna ei ole negatiivsete mõjude ulatus kuigi suur. Taotletava mäeeraldise alasse jäävad II kategooria kaitsealuste liikide Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregistri kood KLO9110809), Myotis dasycneme (tiigilendlane, keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir, keskkonnaregistri kood KLO9110808) elupaigad. Karjääri töö ei tohiks segada nende liikide eluviise, kuna karjäär töötab päeval ja antud kaitsealused liigid on ööloomad. Samuti ei rikuta kaitsealuste liikide jahimaad, milleks on aeglase vooluga jõed või seisuveekogud, mille kohal oleks lendamas arvukalt sääski, ehmestiivalisi, ööliblikaid jne. Lisaks kattub ala lõunaosa kuni 9 m ulatuses III kategooria kaitsealuste liikide Platanthera bifolia (kahelehine käokeel, keskkonnaregistri kood KLO9336522), Goodyera repens (roomav öövilge, keskkonnaregistri kood KLO9336482), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel, keskkonnaregistri kood KLO9336526) ja Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp, keskkonnaregistri kood KLO9336475) kasvukohtadega. Tuginedes eelnevale kogemusele Tallinna-Saku liivamaardlas kaevandamisel ja kaasates liigieksperti, on võimalik planeeritavaid töid läbi viia elupaiga kvaliteeti halvendamata. Uute alade kasutusele võtmistel tuleb arvestada mitmete looduskaitseliste kitsendustega. Männiku XXIII liivakarjäär külgneb juba aktiivsete mäeeraldistega, kus vastavalt vajadustele järgitakse, et kaitstavaid liigid säiliks ja elukohad oleks võimalikult kaitstud. AS Silikaat peab tähtsaks arutelu Keskkonnaametiga kõikide looduskaitseliste jm tingimuste osas sh mida edasise tegevuse käigus arvesse võtta. Seda sama järgitakse ka Männiku XXIII liivakarjääri piires. Esimesed arutelud piirangute osas on Keskkonnaameti, AS Silikaadi ja OÜ Inseneribüroo STEIGER vahel juba toimunud 4/6 (25.02.2021. a). Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Männiku XXIII liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast- transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, pinnasepump-süvendaja, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim üksikmajapidamine jääb mäeeraldise põhjapiirist põhja, linnulennult ~ 600 m kaugusele Sinirebase tn 10 kinnistule (katastritunnus 78404:404:0990). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 50 dB, mis jääb alla II kategooria segaalas päevase piirtaseme piiri. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnev mürataseme arvutus käib nende tööde kohta, mis tehakse karjääri avamisel ja töötamisel avamaal ülemisel astangul. Kuna tegemist on juba süvendis toimuva kaevandamistegevusega, siis süvendis töötamisel tekib müraekraan. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, majapidamise ja taotletava karjääri vahele jääva maantee ja töötavate karjääridega ning arvutatud maksimaalse müratasemega, siis võib eeldada et karjääri tegevus ei oma negatiivset mõju üldisele mürafoonile Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 135 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,146 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Välisõhusaasteluba taotleda ei ole vaja. Kallurite ratastega tolmu ja pori kandumise vältimiseks avalikele teedele kasutab taotleja samu võtteid nagu teisteski tema opereeritavates Tallinna- Saku liivamaardlas paiknevates karjäärides. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Männiku XXIII liivakarjääris kasutab AS Silikaat vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Männiku XXIII liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Männiku XXIII liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) 5/6  ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Taotletavas Männiku XXIII liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Männiku XXIII liivakarjääri graafika Lisa 9: Manniku_XXIII_liivakarjaari_graafika.asice KRA kooskõlastus Lisa 10: LISA_1.asice 6/6  177 113 I 249 44,38 44,77 445 ,6 Pa-39 44,38 Kr Pa-38 Pa-3 44,70 4 4 4 4 5 , 1 , 6 9 43,70 43,84 43,51 42,97 Plokk 5 pT 43,08 39 ,1 5 42,99 4 430 , 42,98 42,95 II 43,57 429 ,3 39,90 40,57 39,78 40,50 39,12 40,22 40,39 Plokk 42 pT 40,32 43,97 43,15 2 39,74 Plokk 134 aT vu 42,91 40,87 Silikaltsiidi tn 9a 39,91 40,48 3 Raku järv Plokk 47 aT 39,43 77 44,79 34,86 43,43 196 r 4, 33 78401:101:6288 Plokk 41 pT , K 4 32,45 44 33,77 16.12.2020 37,67 42,25 39,21 39,81 1961 9 195 ,3 38,84 2 35,29 42,32 3 ,9 0,7 4 2 28 7 33,22 (43,25) 4 2 1961 194 30 31 36,33 34,81 0,7 23,75 8,77 4 35,98 36,69 (44,02) 24 9,27 PA-22 30,87 26,72 0,7 1 20 29 N 34,29 , 26 03 30,45 44 33,14 , 1,6 44 31,39 31,99 43,19 31 39,28 36,72 180 34 01 44,41 35,31 09.2020 Silikaltsiidi tn 7 43, 35,26 43, 43,19 25 09.2020 43,19 78401:101:5304 PA-24 35,10 31,71 25 42,04 32 34,64 , 0,7 09.2020 30 37,47 32,66 44 30 PA-23 , 10.1951 35,22 31,74 38,29 35,61 44 Pa-13 42,57 48 , 4,3 3,8 35,49 42,44 43 0,7 32 89 , 33,29 35,49 1961 33 ,1 42 35,79 (45,98) 2,3 1961 Pa-12 4 92 4,01 29,39 0,7 168 42, 40,78 31,0836,58 252 0,7 6,17 32,43 (43,94) 36,07 34,55 35,34 (43,97) 5,79 3 25,94 2 37,09 9 36,64 36,75 37,65 28,47 2 5 ,1 39,93 1 4 ,7 4 1 31 35,54 43 ,5 4 3 6 44,14 36,13 9 , 38,39 Plokk 193 aT Kr 2 37,56 4 10.1951 39,02 Pa-50 0,7 36,05 (44,15) 0 3 Raku järv 37,03 3,45 31 31,90 34,54 43,99 37,31 42,70 201 33 39,02 10.1951 Kaardileht nr 6334 Tallinn Pa-51 1961 43,92 37,72 0,7 35,91 200 36,43 34,64 27 36,49 (44,72) 0,7 85 74 92 35,29 35,05 (44,70) 43, 43, 42, 37,42 10.1951 5,47 36,29 V 30,32 6,65 43,19 32 0,7 27,70 39,72 09.2020 34,60 (45,57) 35,10 PA-25 3,53 36,41 Silikaltsiidi tn 9 28 0,7 36,69 30,37 37,49 35,21 78401:101:5305 43,43 4,45 38,05 37,66 77 37,34 32,34 32,73 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 97 36,63 31 42, 37,64 Mäeeraldise piiripunktide 85 84 43,19 31 43, 182 43, 32 36,45 37,55 43,60 37,11 09.2020 I I' koordinaadid 1' 35,51 PA-21 36,28 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 34,91 1961 2,8 40,57 162 36,77 39,79 44,06 37,78 0,7 5,3 34 36,63 36,01 (44,80) 31,69 Nr X Y 2,51 76 43,43 32,80 Plokk 8 aT 1 6 581 460,95 541 625,52 Külgneva mäeeraldise piir 32 43,19 36,37 37,79 16.12.2020 09.2020 35,75 43,89 PA-20 Plokk 9 aT 83 2 6 581 513,93 541 878,14 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 08 , 38,65 0,7 43 10.1951 79 , 96 Pa-17 38,69 44 36,13 35,70 , 42, 37,26 43 0,7 35,76 6,1 3 6 581 504,49 542 070,78 35,81 (46,30) 35,62 31,89 34,41 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 5,51 35,40 207 29,60 4 6 581 481,65 542 249,53 75 38,85 43,19 206 43,33 09.2020 Prognoosvaru ploki piir (P) 3 r PA-19 5 6 581 179,77 542 072,11 2 K ,08 Pa-16 10.1951 0,7 31 33 44 37,99 37,13 99 0,7 35,40 Pa-27 43 , 8 42,92 (47,28) 4 36 , 34 ,0 3,6 36,76 37,58 6 6 580 955,68 542 086,67 Maardla piir (asendiplaanil) 4 33,69 I I 34,88 7,34 41,05 36,74 35,53 7 6 580 955,35 542 081,54 Silikaltsiidi tn 21 32 42,88 33 64 06 43 , 44 , 43,49 35,38 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 37,53 8 6 580 951,05 542 041,82 78401:101:4468 44,64 43,72 37,36 10.1951 9 6 580 804,74 542 059,70 I I' Geoloogilise läbilõike joon Silikaltsiidi tn 13 Pa-48 34 37,55 0,7 171 10 6 580 756,42 542 035,37 78401:101:6796 44,59 36,37 (46,31) 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 39,01 38,85 36,13 32,22 3,45 5 11 6 580 621,86 542 030,07 43, 10.1951 37,71 Pa-49 43, 36,95 61 0,7 4 02 44,44 37,65 (46,55) 36,07 1 Lamami samakõrgusjoon, m 3,25 31,25 12 6 580 621,86 541 970,32 Pa-6 10.1951 33,70 33 35 44,36 0,7 36,12 37,09 Männiku liivakarjäär 13 6 580 621,86 541 895,68 44,09 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 43,90 10.1951 37,40 (46,81) 05.1974 Pa-33 2,29 43,49 VII 41,98 10.1951 0,7 34 34,41 38,75 34,05 Männiku liivakarjäär 14 6 580 595,55 541 876,32 44,04 Pa-32 10.1951 0,7 38,01 (46,91) Pa-02 Puuraugu nr 41,61 (47,20) 3,80 78404:404:1150 15 6 580 589,75 541 861,26 0,3 Katendi paksus, m 0,7 5,81 33,51 49,50 Suudme abs kõrgus, m 34 Pa-5 42,77 (47,79) 35,10 6,58 16 6 580 582,47 541 752,52 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 35,49 39,20 43,19 40,70 Lamami abs kõrgus, m 09.2020 212 Raku järv 39,31 PA-17 38,76 34,63 17 6 580 616,44 541 738,85 42, 43, 37,90 0,7 81 33 38,69 18 6 580 595,27 541 668,87 Puuraugu nr 6,1 43,87 166 Mudakihi paksus, m 43,88 31,89 1961 35,97 0,7 Suudme abs kõrgus, m 166 19 6 580 561,78 541 653,88 34,38 (46,47) 41,14 36,26 0,91 Kasuliku kihi jääkpaksus, m 37,69 0,7 32,77 (uuringuaegne suudme abs kõrgus) 38,96 34,38 (46,47) 0,91 20 6 580 565,59 541 631,54 Lamami abs kõrgus, m 35 38,31 32,77 44,50 36,67 21 6 580 591,39 541 606,97 44,30 73 Pa-21 10.1951 34,53 22 6 580 645,57 541 595,74 1951. a uuringu puurauk (EGF280) 0,737,45 42 , 37,66 (47,50) Plokk 193 aT 99 2,16 38,52 39,87 37,05 23 6 580 639,83 541 513,13 43 , 22 40,78 34,80 1962. a uuringu puurauk (EGF1944) 24 6 580 570,39 541 513,70 Pa-20 Silikaltsiidi tn 21 71 70 38,80 38,51 Plokk 135 aT 25 6 580 544,74 541 479,11 1975. a uuringu puurauk (EGF3349) Pa-28 43,75 78401:101:4468 38,72 67 38,69 26 6 580 570,39 541 440,88 2020. a puuritud puurauk 33 34 218 27 6 580 626,33 541 404,80 39,01 3 45,04 41,43 66 37,76 3 10.1951 28 6 580 701,21 541 417,66 43,68 40,28 39,18 Pa-46 Ranna või kalda piiranguvöönd 43,19 34 37,77 44,89 0,7 29 6 580 723,48 541 394,70 09.2020 41,04 (46,78) 43,59 PA-18 10.1951 39,41 5,61 0,7 Pa-47 34,73 43,64 30 6 580 762,73 541 393,93 37,43 0,7 39,39 4,6 39,56 44,54 56 37,99 (47,40) 3,64 43,53 43,71 43,50 31 6 580 760,52 541 434,61 34,09 10.1951 33,65 III kaitsekategooria alused liigid Silikaltsiidi tn 24 X 40,09 0,7 8 32 6 580 769,90 541 502,59 78404:405:5110 40,30 38,53 40,70 (47,84) 40,40 39,38 6 43,58 174 42, 7,26 43, 40,62 38,78 32,74 33 33 6 580 692,84 541 551,26 96 42 22 ,6 40,87 119 0 39,25 43,78 Raku järv 44,23 38,66 59 55 34 6 580 699,26 541 581,75 Püsielupaiga piiranguvöönd 47 64 40,82 , 35 6 580 743,67 541 569,14 63 IX 43,19 0 38,57 ,0 38,25 63 09.2020 36 6 580 789,54 541 620,21 3 42 43,47 PA-16 4 43 4 , 0,7 39,09 92 2 ,8 ,28 5 38,29 38,53 Elektripaigaldise kaitsevöönd Plokk 45 pT 44,19 40,69 37 6 580 848,77 541 617,14 4 37 5,9 60 7 , ,1 47 31,69 2 42,92 38 6 580 861,69 541 651,41 44,12 43,49 58 48,21 42 48,17 39,26 54 39 6 580 846,45 541 671,65 43 , 23 , 82 61 39,10 40 6 580 855,22 541 706,01 Riigikaitselised kitsendused 42 43 2,7 43, 44,41 ,3 7 , 44,69 4 87 65 8 47, 47, 38 42,94 38,88 41 6 580 824,74 541 750,05 73 43,26 74 43,42 0 48,50 40,85 Pa-25 42 6 580 826,92 541 773,54 4 ,4 ,9 3 43, 1 52 2 4 7 Geod.märgi kaitsevöönd 4 44,13 43,85 42, 9 42 29 1 43 6 580 813,51 541 814,58 4 Plokk 45 pT , 43 3 91 37 4 ,3 , 2 ,8 1 31 6 43,43 48,62 44 6 580 793,14 541 820,42 38,43 32 42,95 44,06 39 33 45 45,01 Pa-24 69 43,41 36,71 45 6 580 738,37 541 793,51 43, 42, 38,25 42,92 37,29 Kaevandamsiel jäetava nõlva alumine kontuur 43, 44,48 8 ,8 46,13 9 42 4 42 4 43 46 6 580 714,38 541 809,07 38 41 , Pa-29 , 69 Plokk 51 aT , 88 Plokk 134 aT 50 27 43,42 44,25 37,64 37,35 42 49 42,90 47 6 580 738,35 541 877,96 44,63 44,08 38,13 43,39 40,99 51 248 97 36,39 Pa-23 44,22 44,36 , 25 36,01 42,83 48 6 580 778,26 541 852,15 88 45,51 , 43 43 Märkused: 0 100 200 m , 455 88 42 , 36 38,44 37,91 Raku järv 44 42 45,04 43,43 49 6 580 800,49 541 882,38 44,26 44,48 45,21 44,24 39,81 10.1951 16.12.2020 Pa-43 Pa-41 42,91 32 ,2 6 0,7 50 6 580 805,24 541 978,24 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 43 3 1 39,31 34 44,47 38,54 40,16 43 4 ,9 43 40,21 (47,92) , 44, 6 44,94 05 1 2 44 , , 4 61 3 41,20 , 4 4 40,54 4 31 59 2,19 51 6 580 813,90 542 019,36 37 98 , 42 99 10.1951 30 , 42 44,81 426 ,3 88 38,68 44,84 Pa-9 37,32 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 43 ,98 39,41 0,7 45 , 40,84 43 98 26 35 10.1951 35 52 6 580 854,11 542 016,50 42 33 , Pa-56 40,41 (48,50) ,8 14 39,78 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt.-nov. 2020. 0 , 41,33 44,44 44,76 0,7 2,31 33 9 44,34 38,78 (48,70) 37,40 10 42 3 10.1951 10.1951 53 6 580 862,27 541 993,77 A Pa-57 3,83 , 463 XII 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 43 8 43,83 4 0,7 0,7 34,25 42 3 7 40,03 3 38,51 (48,74) 40,69 3 , 38,57 (48,66) 7 4 41,19 96 5 39,11 54 6 580 884,71 541 987,40 6 5 4 3 ,5 7,12 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 3 4,51 42 3 3 4 ,5 8 44,64 39,60 3 2, 05 7 30,69 33,36 45 ,5 14 ,9 41,11 3 , 43 54 3 47 3 4 42 94 , 9 10.1951 2 40,03 55 6 580 929,61 541 932,94 ,9 , 40,43 Pa-8 43 , - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga dets. 2020); 2 96 40,83 43 4 40,26 45, , 0,7 45, 42 4 40,01 (48,98) 38 2 , 7 56 6 580 964,82 541 910,09 26 8 39,70 4 8,73 Männiku VII liivakarjäär - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); 41 3 3 32 29 ,3 1 43 30,58 , 1 98 45 40,06 39,73 43,19 , , 57 6 580 956,53 541 879,55 82 15 38,08 09.2020 40,10 36 Raku järv - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 28 33 42,65 PA-14 0,7 46 42 43 , 92 58 6 580 908,51 541 842,55 6 580 700 39,49 ,12 43 41,16 (seisuga 10.02.2021); I 43,43 3 II 454 40,14 16.12.2020 39,61 43,19 2 33 39,80 32,89 5,9 39,20 42 , , 76 43 235 59 6 580 927,53 541 765,77 09.2020 39,37 09 , 62 - Aruanne detailuuringust Tallinna kvartsliivamaardlas tehasele "Kvarts" (1951, EGF280); PA-13 41 44, 43,19 35 39,03 , 99 2,3 60 6 580 898,24 541 733,84 42, 40,15 43, 38,46 - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a 85 42, 39,49 38,09 09.2020 35 45, PA-15 90 69 34 45, 5,3 Plokk 193 aT 16 38,87 0,7 61 6 580 869,29 541 700,88 41 31,89 12 39,49 (1962, EGF1944); III' 33 38,59 39,86 2,8 39,57 35,99 43 , 52 62 6 580 880,87 541 677,38 - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest 38,99 40,52 39,80 42 34 Raku järv , 2 63 6 580 909,15 541 678,70 45, 9 462 uuringutöödest (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF3349). 33 33 39,09 42,88 38,59 64 6 580 937,15 541 639,32 34 39,95 6 Silikaltsiidi tn39,20 26 428 , - Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 45, 45, 39,69 40,21 38 ,4 22 42, 4 33 33 30 65 6 580 988,57 541 652,11 43, 39,47 78404:405:5120 23 38,00 (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021,töö nr 21/2914) 93 3 34 50 1 3 35 3 1 27 42,02 , ,2 3 66 6 581 002,90 541 656,32 35 4 2 19 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 4 , 39,06 3 42 6 1 ,2 38,99 43 40,99 11 39,44 67 6 581 031,29 541 643,68 40,08 32 ,1 13 38,70 7. Mudakihi paksus on keskmiselt 0,7 m, kõikjal kus mudakihti ei saanud täpselt mõõta on A 10.1972 38,94 4 453 457 37,83 17 42,24 12 41,46 68 6 581 048,70 541 654,59 0,7 45,98 võetud see keskmiseks kihi paksuseks. 43 45 42 , 39,05 (44,99) 45 37,68 01 , Pa-45 42 , 0,86 69 6 581 057,55 541 639,88 87 ,12 14 44, 42, 37,49 39,08 39,92 40,66 21 18 38,94 91 39,42 80 40,12 70 6 581 045,88 541 624,26 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 45, 7 36 3 15 Pa-52 45, 57 39,81 38,87 38,13 42 Männiku XXIII liivakarjäär 40 26 16 51 42,91 37,99 , 85 40,13 71 6 581 045,25 541 588,62 , 35 46,09 45 45 73 , 30 24 Pa-53 Mäeeraldise plaan 43, 7 39,49 72 6 581 040,90 541 569,40 Tallinna-Saku liivamaardla ,9 227 42 42 464 42 , 39,19 90 43 , 20 94 38,81 Plokk 46 aT , 10 19 83 17 2, 46 , 47,02 45, 3 4 73 6 581 067,73 541 554,91 Nõmme linnaosa, Tallinn 42 3 39,23 80 Pa-54 Plokk 44 pT I , ,8 42 46 48 5 ' , 00 , 25 5 ,9 74 6 581 118,31 541 553,66 541 400 541 800 542 000 542 200 43 Pa-55 44,36 25 75 6 581 232,81 541 541,76 Loa omanik 46,41 AS Silikaat Graafiline lisa 1/3 45,59 47,64 76 6 581 274,17 541 556,38 Pärnu mnt 238, Nõmme linnaosa, 11624, Tallinn 452 456 Plokk 45 pT 47,88 77 6 581 317,41 541 553,28 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 6 580 500 46,11 Pindala 43,49 ha Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5008 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' N S m m 50 Pa-9 50 (EGF280) Pa-52 X (EGF280) 40,41 49 (EGF280) 39,28 49 (48,50) 40,70 (48,24) Pa-6 (47,84) 48 (EGF280) 48 37,40 47 V (46,81) 47 (EGF280) Silikaltsiidi tn 21 Pa-3 34,60 78401:101:4468 46 (EGF280) (45,57) vt. 45,84 m 46 10.1951 44,15 (44,50) vt. 44,94 m 45 10.1951 45 vt. 44,54 m vt. 44,44 m 10.1951 10.1951 44 PA-24 vt. 43,92 m PA-20 PA-15 44 10.1951 38,29 38,69 39,49 43 43 42 42 vt. 41,30 m 10.1951 41 41 Plokk 45 pT 40 40 3,7 1: 39 39 5 4,5 4,7 4,9 38 38 K-15-1 Männiku VII liivakarjäär 11,1 Kr.0,0 Plokk 46 aT okk 41 pT 37 11,2 St.2,6 37 EL 5 1: Pa-24-1 36 Kr.0,0 7,2 36 PA-20-1 St.1,9 Plokk 193 aT 12,7 Kr.0,0 7,5 EL 35 St.2,1 12,9 35 EL Plokk 134 aT Pl 12,4 34 34 1: 12,8 5 9,9 33 33 15,1 15,2 32 32 11,3 Plokk 134 aT 11,5 11,5 31 31 15,2 30 15,4 30 29 29 28 28 Plokk 134 aT 17,2 27 27 17,4 26 26 Läbilõige II-II' N S Pa-16 m m (EGF280) 48 42,92 48 Pa-17 Mäeeraldise piir (47,28) (EGF280) 47 35,81 Männiku liivakarjäär 47 Mäeeraldise teenindusmaa piir (46,30) 78404:404:1150 Silikaltsiidi tn 13 Silikaltsiidi tn 21 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru 162 182 46 78401:101:6796 78401:101:4468 46 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) (EGF1944) (EGF1944) 36,01 34,53 45 (44,80) (44,69) 45 Männiku liivakarjäär 78404:404:1150 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 44 PA-19 vt. 43,89 m PA-20 vt. 43,19 m PA-21 44 10.1951 09.2020 vt. 43,60 m 37,99 38,69 39,79 vt. 43,33 m 1961 vt. 43,19 m 10.1951 1961 43 43 Ranna või kalda piiranguvöönd 42 42 Püsielupaiga piiranguvöönd 41 41 40 40 Riigikaitselised kitsendused 3,4 39 39 4,5 Kasvukiht 1: 38 5,2 38 5 Muda 37 6,2 37 PA-19-1 36 Kr.0,0 36 PA-20-1 PA-21-1 Täiteliiv St.14,1 Kr.0,0 Kr.0,0 TL St.2,1 St.0,9 35 12,4 35 EL EL 12,5 Ehitusliiv 34 34 9,5 Plokk 193 aT 9,5 PA-21-3 33 Kr.0,0 33 Saviliivmoreen äär 12,0 okk 9 aT okk 8 aT St.10,0 j TL vakar 32 11,3 11,3 32 PA-21-2 11,5 11,5 11,5 Kr.2,3 Uuringuaegne keskmine veetase 43,19 abs m i ku li 31 St.1,6 31 EL M änni Pl Pl 14,0 5 Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus 1: 30 30 13,1 1:5 vastab kaldele 12° 1:2 vastab kaldele 26° 16,8 29 29 28 28 27 17,6 27 18,0 26 26 PA-5 Puuraugu nr 39,86 Suudme abs kõrgus, m Läbilõige III-III' N S m m 47 47 Tee Silikaltsiidi tn 26 454 78404:405:5120 5,4 Sügavus veepinnast, m 46 46 (EGF3349) 45,27 45 (44,89) Silikaltsiidi tn 21 45 PA-5-1 Proovi number 78401:101:4468 Kr.0,0 Kruusa sisaldus, % St.2,2 Savi- ja tolmusisaldus, % 44 PA-13 vt. 43,19 m PA-14 PA-15 44 EL EL - ehitusliiv 39,49 09.2020 39,49 39,49 TL - täiteliiv 8,0 43 43 8,6 Puuraugu sügavus veepinnast, m 42 42 vt. 41,39 m Raku järv 10.1972 okk 44 pT 41 41 okk 45 pT 162 Puuraugu nr (EGF1944) (uuringu nr) 40 40 36,01 Suudme abs kõrgus, m 3,7 3,7 3,7 (44,80) (suudme uuringuaegne abs kõrgus) 39 K-14-1 39 Kr.0,0 1: äär Pl St.11,7 4,7 Pl 5 TL j 38 38 Kaevandatud intervall vakar okk 46 aT 5,5 K-15-1 Kr.0,0 K-14-2 Veetaseme abs kõrgus, m 37 St.2,6 37 vt. 44,44 m i i Kr.0,0 Il 10.1951 Mõõtmise kuupäev 1: EL 5 St.26,1 ku VI 1: 8,5 5 TL 36 7,2 36 7,5 7,5 Plokk 193 aT M änni Pl 7,5 K-13-1 35 Kr.0,0 35 St.25,3 10,5 TL 34 34 12,0 Sügavus uuringuaegsest maapinnast, m 9,5 K-13-2 33 Kr.0,0 10,3 33 St.22,5 TL 32 32 14,0 Puuraugu uuringuaegne sügavus, m 11,3 11,5 11,5 31 31 0 100 200 m Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Männiku XXIII liivakarjäär - Aruanne detailuuringust Tallinna kvartsliivamaardlas tehasele "Kvarts" (1951, EGF280); Tallinna-Saku liivamaardla Geoloogilised läbilõiked I-I'...III-III' - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a (1962, EGF1944); - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest Nõmme linnaosa, Tallinn (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF3349). Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 2/3 -Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Pärnu mnt 238, 11624, Tallinn, Nõmme linnaosa (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021,töö nr 21/2914). [email protected] H 1 : 2000 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mõõtkava V 1 : 100 4. Liivakihi iseloomustamiseks kasutati ainult 2020. a puuraukude proove, mis läbivad lõikeid I-I’ …III-III’ Tauri Põldema (kõrvalolevaid puuraukude andmeid ei kasutatud). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ 5. Mudakihi paksus on keskmiselt 0,7 m, kõikjal kus mudakihi ei saanud täpselt mõõta on võetud see keskmiseks kihi paksuseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5008 /Allkirjastatud digitaalselt/  44,38 445 ,6 44,77 44,38 Kr 44,70 4 4 4 4 5 , 1 , 6 9 43,70 43,84 43,51 42,97 Plokk 5 pT 43,08 39 ,1 5 42,99 4 430 , 42,98 42,95 43,57 429 ,3 39,90 40,57 39,78 40,50 39,12 40,22 40,39 Plokk 42 pT 40,32 43,97 43,15 2 39,74 Plokk 134 aT vu 42,91 40,87 Silikaltsiidi tn 9a 39,91 40,48 3 Raku järv Plokk 47 aT 39,43 77 44,79 34,86 35 3 r 4, 33 3 78401:101:6288 Plokk 41 pT 3 , 4 K 4 44 37,67 34 32 39,81 33 9 3 ,3 32 3 301 3 38,84 2 3 ,9 4 2 3 4 32 35 3 7 36 35 31 29 3 6 4 301 34 34 30 31 1 20 29 33 , 33 03 30,45 44 29 , 32 321 44 29 31,39 N 43 3 28 29 28 41 40 30 28 6 42 8 7 27 Silikaltsiidi tn 7 39 3 3 2 26 27 5 3635 2 78401:101:5304 25 ,25 30 44 30 , 34 31,74 44 32 332 3 3 39 40 37 2 9 38 2 41 5 ,1 1 4 ,7 4 36 1 31 35,54 43 35 ,5 3 6 4 9 , Kr 2 4 33 34 0 3 Raku järv 31 34,64 Kaardileht nr 6334 Tallinn 27 85 74 92 43, 43, 42, 32 Silikaltsiidi tn 9 28 40 37 78401:101:5305 38 43,43 32,73 77 1 97 3 39 1 36 35 42, Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 85 84 31 43, Mäeeraldise ja selle teenindusmaa 43, 32 34 36,28 piiripunktide koordinaadid 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 44,06 76 Plokk 8 aT Nr X Y 32 37,79 41 Külgneva mäeeraldise piir 1 6 581 460,95 541 625,52 Plokk 9 aT 83 08 , 43 79 , 44 , 2 6 581 513,93 541 878,14 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 43 3 6 581 504,49 542 070,78 75 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 42 40 37 4 6 581 481,65 542 249,53 3 38 r 2 K 08 44 , 31 33 5 6 581 179,77 542 072,11 Prognoosvaru ploki piir (P) 99 39 , 36 43 35 6 , 38 4 ,0 44 3 35,53 6 6 580 955,68 542 086,67 Maardla piir (asendiplaanil) 32 33 64 , 06 43 44 , 7 6 580 955,35 542 081,54 Silikaltsiidi tn 21 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8 6 580 951,05 542 041,82 78401:101:4468 43,72 Silikaltsiidi tn 13 9 6 580 804,74 542 059,70 34 78401:101:6796 5 41 10 6 580 756,42 542 035,37 4 43, 1 Korrastatud veekogu samakõrgusjoon, m 43, Z= 43,19 abs m 61 11 6 580 621,86 542 030,07 02 36,07 31,25 33 35 Männiku liivakarjäär 12 6 580 621,86 541 970,32 44,09 05.1974 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 42 13 6 580 621,86 541 895,68 40 37 34,05 Männiku liivakarjäär 38 34 44,04 14 6 580 595,55 541 876,32 78404:404:1150 39 34 36 15 6 580 589,75 541 861,26 Ranna või kalda piiranguvöönd Raku järv 16 6 580 582,47 541 752,52 42, 43, 81 33 17 6 580 616,44 541 738,85 43,88 35,97 353 18 6 580 595,27 541 668,87 6 III kaitsekategooria alused liigid 19 6 580 561,78 541 653,88 41 37 3 8 36,67 20 6 580 565,59 541 631,54 44,30 73 40 39 41 21 6 580 591,39 541 606,97 Püsielupaiga piiranguvöönd 42 , 99 42 37,05 22 6 580 645,57 541 595,74 43 , 22 23 6 580 639,83 541 513,13 Silikaltsiidi tn 21 40 71 70 24 6 580 570,39 541 513,70 Elektripaigaldise kaitsevöönd 37 38 43,75 78401:101:4468 67 25 6 580 544,74 541 479,11 39 38,69 36 35 33 34 26 6 580 570,39 541 440,88 3 27 6 580 626,33 541 404,80 Riigikaitselised kitsendused 43,68 66 40,28 3 34 34 28 6 580 701,21 541 417,66 3 43,59 5 37 38 43,64 29 6 580 723,48 541 394,70 Geod.märgi kaitsevöönd 34 56 39 43,50 30 6 580 762,73 541 393,93 3 43,53 43,71 36 6 Silikaltsiidi tn 24 31 6 580 760,52 541 434,61 5 8 34 40 3 78404:405:5110 35 40,40 6 43,58 32 6 580 769,90 541 502,59 42, 36 43, 40,62 33 Kaevandamisjärgne tehisveekogu, pindala 43,49 ha 96 42 22 3 ,6 7 7 33 6 580 692,84 541 551,26 0 43,78 40 3 39,25 8 37 Raku järv 44,23 3 59 55 9 47 3 8 35 3 64 36 34 6 580 699,26 541 581,75 ,63 38 40 39 3 0 9 35 6 580 743,67 541 569,14 ,0 1 63 4 3 42 43,47 4 4 43 4 , 1 39,09 92 2 ,8 37 38 36 6 580 789,54 541 620,21 , 41 28 5 33 38,53 Plokk 45 pT 44,19 4 37 60 7 , 34 ,1 47 2 4 42,92 37 6 580 848,77 541 617,14 36 35 0 44,12 43,49 58 48,21 38 6 580 861,69 541 651,41 42 48,17 39,26 54 43 , 23 , 82 61 42 39,10 39 6 580 846,45 541 671,65 43 2,7 43, 44,41 ,3 7 , 39 44,69 4 87 65 8 40 6 580 855,22 541 706,01 47, 47, 38 42,94 73 43,26 74 43,42 0 40,85 48,50 41 6 580 824,74 541 750,05 4 ,4 ,9 3 43, 1 52 2 4 7 4 44,13 40 42, 9 43,85 42 6 580 826,92 541 773,54 38 42 29 1 4 Plokk 45 pT , 43 37 3 91 37 4 ,3 32 , 2 1 , 43 6 580 813,51 541 814,58 39 41 86 43,43 48,62 33 37 42,95 44,06 39 3 44 6 580 793,14 541 820,42 34 45 45,01 69 3 9 43,41 36,71 38 43, 42, 8 36 42,92 43, 44,48 8 ,8 46,13 9 45 6 580 738,37 541 793,51 42 4 42 4 3 43 5 35 40 38 41 , , 69 Plokk 51 aT , 88 Plokk 134 aT 50 27 3 3 43,42 42 46 6 580 714,38 541 809,07 36 6 3 389 44,25 7 49 42,90 44,63 44,08 43,39 40,99 51 47 6 580 738,35 541 877,96 97 36,39 44,22 44,36 , 25 42,83 36,01 0 100 200 m 88 45,51 , 43 43 40 , 88 36 42 , 36 Raku järv 44 42 48 6 580 778,26 541 852,15 37 35 39 44,26 44,48 9 38 Märkused: 45,21 3 44,24 49 6 580 800,49 541 882,38 42,91 32 ,2 6 38 43 3 1 34 44,47 43 4 ,9 40 43 , 44, 6 05 1 2 44 , , 4 61 3 50 6 580 805,24 541 978,24 , 4 4 40,54 4 31 59 98 , 42 99 30 , 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 42 44,81 26 ,3 88 41 4 43 ,98 51 6 580 813,90 542 019,36 45 , 40,84 26 4 35 35 1 33 ,14 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 40 41,33 40 44,34 35 52 6 580 854,11 542 016,50 37 35 10 39 42 38 A 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt.-nov. 2020. , 4 43 43,83 3 42 38 40,69 37 40,03 53 6 580 862,27 541 993,77 , 4 96 5 4 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 39 ,5 3 42 36 ,5 8 36 3 7 38 39 45 ,5 ,9 54 6 580 884,71 541 987,40 40 3 54 3 47 3 4 ,9 , 3 37 5 43 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 2 34 96 40,83 9 4 40,26 3 45, , 36 45, 42 4 55 6 580 929,61 541 932,94 38 2 , 7 37 38 37 8 26 4 8 3 Männiku VII liivakarjäär - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga dets. 2020); 4 3 32 37 29 ,3 1 40 1 45 ,15 56 6 580 964,82 541 910,09 36 36 Raku järv - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); 28 36 33 42,65 46 57 6 580 956,53 541 879,55 33 6 580 700 40 33 41,16 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 58 6 580 908,51 541 842,55 9 35 (seisuga 10.02.2021); 3 59 6 580 927,53 541 765,77 33 44, 3 35 35 42, 40,15 8 - Aruanne detailuuringust Tallinna kvartsliivamaardlas tehasele "Kvarts" (1951, EGF280); 85 34 35 35 45, 90 34 45, 37 60 6 580 898,24 541 733,84 41 12 35 33 - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a 39 36 61 6 580 869,29 541 700,88 39 37 (1962, EGF1944); 34 36 Raku järv 38 62 6 580 880,87 541 677,38 3 45, 34 3 - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest 40 33 7 8 33 36 42,88 63 6 580 909,15 541 678,70 34 34 Silikaltsiidi tn 26 428 ,6 uuringutöödest (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF3349). 45, 45, 38 37 39,69 38 ,4 22 64 6 580 937,15 541 639,32 42, 4 33 33 30 43, 78404:405:5120 23 - Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 93 35 35 3 3 50 3 65 6 580 988,57 541 652,11 3 27 35 3 8 36 376 3 (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021,töö nr 21/2914) 66 6 581 002,90 541 656,32 40,08 13 38,70 11 39,44 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). A 17 12 67 6 581 031,29 541 643,68 39 41,46 7. Mudakihi paksus on keskmiselt 0,7 m, kõikjal kus mudakihti ei saanud täpselt mõõta on 35 45,98 43 45 36 42 , 68 6 581 048,70 541 654,59 45 01 36 , 42 ,87 , võetud see keskmiseks kihi paksuseks. 12 14 44, 42, 21 18 38,94 39 34 7 69 6 581 057,55 541 639,88 91 37 3 39,42 80 40,12 45, 7 36 3 15 45, 57 39,81 42 38,87 38,13 70 6 581 045,88 541 624,26 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 40 26 16 51 42,91 , 85 40,13 , 40 38 46,09 45 45 73 24 , 30 71 6 581 045,25 541 588,62 Männiku XXIII liivakarjäär 43, 7 39,49 ,9 42 42 42 Korrastatud ala plaan , 39,19 90 43 , 20 94 38,81 Plokk 46 aT 72 6 581 040,90 541 569,40 Tallinna-Saku liivamaardla , 10 19 83 17 42, , 47,02 4 46 5, 3 38 42 3 39,23 80 Plokk 44 pT , ,8 42 46 48 73 6 581 067,73 541 554,91 Nõmme linnaosa, Tallinn 5 , 00 , 25 5 ,9 541 400 541 800 542 000 43 44,36 25 74 6 581 118,31 541 553,66 46,41 45,59 47,64 75 6 581 232,81 541 541,76 Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 3/3 Plokk 45 pT 47,88 76 6 581 274,17 541 556,38 Pärnu mnt 238, Nõmme linnaosa, 11624, Tallinn 77 6 581 317,41 541 553,28 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 6 580 500 46,11 Pindala 43,49 ha Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5008 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS Silikaat (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete üleriigilise kui ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks. Kaevandajal on plaanis osaliselt tagastada Tallinna-Saku liivamaardlas maaomanikule korrastatult karjäär kaeveloa numbriga KMIN-135, kuna tagastatavates karjääri osades ei vasta materjali kvaliteet enam kaevandaja vajadustele. Silikaat AS on alustanud olemasoleva Männiku liivakarjääri (KMIN-135) tehnoloogiliselt ammendatud karjääriosade tagastamise protsessi. Kuna see karjäär moodustab enamuse maavarade registris olevast ettevõtte varust selle maardlas, siis soovib kaevandaja taotleda keskkonnaluba Männiku XXIII liivakarjääris. Kaevandatavat maavara saab kasutada üldehituses, trasside ehituses ning teede mulde ehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldis asub kinnistutel Silikaltsiidi tn 21 (katastritunnus 78401:101:4468, sihtotstarve 75% üldkasutatav maa ja 25% mäetööstusmaa) ja Silikaltsiidi tn 26 (katastritunnus 78404:405:5120, sihtotstarve 100% tootmismaa). Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldise ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liiva-karjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Taotletav ala kattub peaaegu täielikult tehisjärvega Raku järv (keskkonnaregistri kood VEE2006030) ning selle veekaitsevööndi ja kalda piiranguvööndiga. Lisaks kattub varuploki edelaserva nimetu tehisjärve (keskkonnaregistri kood VEE2006060) kalda piiranguvööndiga ~14,8 m ulatuses. Mäeeraldise lõunaosa kattub kuni 23 m ulatuses riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. Kaitseministeeriumi 22.04.2021. a kirjas nr 12/1/20/1202 on öeldud, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise ehitise töövõimet (Lisa 1). Taotletava mäeeraldise alasse jäävad II kategooria kaitsealuste liikide Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregistri kood KLO9110809), Myotis dasycneme (tiigilendlane, keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir, keskkonnaregistri kood KLO9110808) elupaigad. Lisaks kattub ala lõunaosa kuni 9 m ulatuses III kategooria kaitsealuste liikide Platanthera bifolia (kahelehine käokeel, keskkonnaregistri kood KLO9336522), Goodyera repens (roomav öövilge, keskkonnaregistri kood KLO9336482), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel, keskkonnaregistri kood KLO9336526) ja Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp, keskkonnaregistri kood KLO9336475) kasvukohtadega. Lähim üksikmajapidamine jääb mäeeraldise põhjapiirist põhja, linnulennult ~ 600 m kaugusele Sinirebase tn 10 kinnistule (katastritunnus 78404:404:0990). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Taotletav Männiku XXIII liivakarjäär kattub Tallinna-Saku liivamaardlaga, mille 1254,75 ha suurusel pindalal on registrikaardi nr 0109 andmetel tehtud geoloogilisi uuringuid ning varu ümberhindamisi kokku 45 korral. Männiku XXIII mäeeraldise ja selle vahetus lähedusse jääb: 36 1951. a, 16 1962. a, kolm 1975. a ja üks 1976. a uuringu puurauku. 2021. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu aruande „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021)“. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Maa-ameti 19. juuni 2021 kirjaga nr 1 17/21/1323 järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: • ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,09 ha – 65 tuh m3 (aruandes 193. plokk), • ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 32,86 ha – 1281 tuh m3 (aruandes 192. plokk, plokk, osaliselt 193. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 43,49 ha – 2083 tuh m3 (aruandes 191. plokk, allpool põhjavee taset). Geoloogiline ehitus on suhteliselt muutlik karjääri põhja ebatasasuse ning kaevandamisel toimunud materjali võimaliku ümbersettimise tõttu. Männiku XXIII mäeeraldise veekogu põhja absoluutkõrgused jäävad 34 - 41 m piiresse. Kasuliku kihi peale, veekogude põhja, on settinud muda, mille paksust oli geoloogilise uuringu ajal keeruline tuvastada. Mõõdetud muda paksused jäävad 0,4 - 3,8 m piiresse. Muda on veekogu põhjas hele- kuni tumehalli värvusega ülipeeneteraline savikas aleuriitne sete. Mudakihi paksust polnud igal pool võimalik mõõta, ent muda olemasolu tuvastati. Keskmiselt on arvestatud, et Männiku XXIII mäeeraldisel on mudakihi paksus 0,7 m. Kasuliku kihi moodustavad fluvioglatsiaalse tekkega ülipeened kuni ülijämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on üsna muutlik ja varieerub Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldisel 2020. a puuraukude andmeil 2,3 - 6,1 m. Kasuliku kihi moodustab erineva terasuurusega, üldiselt oranžikas helepruun kuni helebeež, liiv. Liiva terasuurus varieerub, ühes puuraugus levib kihiti erineva terasuurusega liivasid – ülipeenetest kuni ülijämedateni. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreen, saviliivmoreen või väga savikas aleuriit. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on Männiku XXIII mäeeraldisel 23,8 - 41,8 m (keskmiselt 32,4 m). Tabel 3.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Männiku XXIII liivakarjääri plokkides Männiku XXIII liivakarjäär Aktiivse tarbevaru plokk 193  Männiku XXIII liivakarjäär Proovide arv, tk 23 Proovide pikkus, m 57,4 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon 0,0 - 2,3 (kaalutud keskmine 0,1) >31,5 mm), % Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), 58,6 - 99,1 (90,4) % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 0,9 - 41,4 (9,5) Männiku XXIII mäeeraldisel on maavaravaru täielikult veealune. Männiku XXIII liivakarjäär hõlmab Raku järve, mille veetaseme absoluutne kõrgus 2020. a septembris oli 43,19 m. Keskmine veetase Männiku XXIII liivakarjääris on 43,19 m. Veekogude sügavus 2020. a uuringu andmetel oli 3,1 - 8,9 m. Männiku piirkonnas mõjutavad põhjavee taset Raku tehisjärve vee pidev väljavool Ülemiste järve. Taotletava ala seisukohast on oluline maapinnalähedaseim Kvaternaari veekompleksi kuuluv veekiht, mis toitub sademetest. Looduslikes oludes paikneb veetase liivades 1 - 3 m sügavusel maapinnast. Veetaseme pikaajalised vaatlused näitavad, et veetaseme kõikumised sõltuvad hooajalistest ilmastikutingimustest ega ületa +/-0,3 - 0,5 m. Liivade ja kruusade filtratsioonitegur on sõltuvalt tera jämedusest 2 - 40 (maksimaalselt 100) m/ööp. Raku järve veetase on stabiliseerunud vastavalt 42,7 - 43,2 m abs (keskmine 42,9 m) tasemel. OÜ Eesti Geoloogiakeskus andmetel Kvaternaari veekompleksis Männiku karjääride piirkonnas keemilisi muutusi ei ole. AS-i Tallinna Vesi andmetel näitavad pinnavee analüüsid, et vee kvaliteet Männiku järvistus on hea ja kaevandamine sellele kahjulikku mõju ei ole avaldanud. 1 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega Taotletava Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 43,49 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud täielikult aktiivse tarbevaru plokk 193 aT. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Männiku XXIII liivakarjääris lasuva materjali ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2 ning veealuse materjali stabiilsuse tagav nõlvus 1 : 5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1. 1 Kuslap, E. 2018. Männiku, Männiku II ja Männiku VIII liivakarjääri kaevandamise projekt. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Männiku XXIII liivakarjääris (seisuga 30.09.2024) Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 193 aT 43,39 täiteliiv 2083 461 1622 (veealune) Taotletaval Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 1622 tuh m3, millest veealust varu 1622 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~135 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Männiku XXIII liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Tallinna-Saku liivamaardlas on kaevandatud aastakümneid. Hetkel on maardlas 19 aktiivset mäeeraldist. Männiku XXIII alal olev veekogu on tekkinud kaevandamisest tingituna. Mäenduslikud tingimused taotletavas Männiku XXIII liivakarjääris kaevandamiseks on keskmised. Mäeeraldisele on juurdepääs lääne ja põhja küljel kulgevalt teelt, millel on ühendus ka taotleja tehasega. Kattekihi (muda) paksus on 0,4 - 3,8 m. Kasuliku kihi paksus on vahemikus 2,3 - 6,1 m. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on Männiku XXIII mäeeraldisel 23,8 - 41,8 m (keskmiselt 32,4 m). Kasuliku kihi peale, veekogude põhja, on settinud muda, mille mõõdetud muda paksused jäävad 0,4 - 3,8 m piiresse. Muda on veekogu põhjas hele- kuni tumehalli värvusega ülipeeneteraline savikas aleuriitne sete. Keskmiselt on arvestatud, et Männiku XXIII mäeeraldisel on mudakihi paksus 0,7 m. Muda kogus mäeeraldisel on 300 tuh m3. Mäeeraldiselt väljatavat katendit (muda) saab kasutada koheselt kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Kui katend koheselt kasutust ei leia, siis on võimalik see ajutiselt ladustada külgnevale AS Silikaadi mäeeraldise teenindusmaale. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Männiku XXIII liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Kaevandamiseks kasutatakse pinnasepump-süvendajat. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealuse maavara varu kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse pulbina hüdropuistangutesse nõrguma. Pumbatud materjali on võimalik ladustada mäeeraldise nõlva-aladele. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Täpsem tehnoloogiline lahendus tuuakse välja kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Rohevõrgustik ja kaitsealused liigid Taotletav ala paikneb roheala ääres. Arvestades rohevõrgustiku ulatust piirkonnas, ei ole põhjust eeldada kaevandamisega kaasnevat olulist mõju selle toimimisele. Kaevandamisega kaasnevad häiringud on arendaja poolt võimalikult minimeeritud ning ajutised. Sellest tingituna ei ole negatiivsete mõjude ulatus kuigi suur. Taotletava mäeeraldise alasse jäävad II kategooria kaitsealuste liikide Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregistri kood KLO9110809), Myotis dasycneme (tiigilendlane, keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir, keskkonnaregistri kood KLO9110808) elupaigad. Karjääri töö ei tohiks segada nende liikide eluviise, kuna karjäär töötab päeval ja antud kaitsealused liigid on ööloomad. Samuti ei rikuta kaitsealuste liikide jahimaad, milleks on aeglase vooluga jõed või seisuveekogud, mille kohal oleks lendamas arvukalt sääski, ehmestiivalisi, ööliblikaid jne. Lisaks kattub ala lõunaosa kuni 9 m ulatuses III kategooria kaitsealuste liikide Platanthera bifolia (kahelehine käokeel, keskkonnaregistri kood KLO9336522), Goodyera repens (roomav öövilge, keskkonnaregistri kood KLO9336482), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel, keskkonnaregistri kood KLO9336526) ja Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp, keskkonnaregistri kood KLO9336475) kasvukohtadega. Tuginedes eelnevale kogemusele Tallinna-Saku liivamaardlas kaevandamisel ja kaasates liigieksperti, on võimalik planeeritavaid töid läbi viia elupaiga kvaliteeti halvendamata. Uute alade kasutusele võtmistel tuleb arvestada mitmete looduskaitseliste kitsendustega. Männiku XXIII liivakarjäär külgneb juba aktiivsete mäeeraldistega, kus vastavalt vajadustele järgitakse, et kaitstavaid liigid säiliks ja elukohad oleks võimalikult kaitstud. AS Silikaat peab tähtsaks arutelu Keskkonnaametiga kõikide looduskaitseliste jm tingimuste osas sh mida edasise tegevuse käigus arvesse võtta. Seda sama järgitakse ka Männiku XXIII liivakarjääri piires. Esimesed arutelud piirangute osas on Keskkonnaameti, AS Silikaadi ja OÜ Inseneribüroo STEIGER vahel juba toimunud (25.02.2021. a). Müra Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Männiku XXIII liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast- transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, pinnasepump-süvendaja, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim üksikmajapidamine jääb mäeeraldise põhjapiirist põhja, linnulennult ~ 600 m kaugusele Sinirebase tn 10 kinnistule (katastritunnus 78404:404:0990). Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on Männiku XXIII liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(230) = 50 dB(A), kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 50 dB, mis jääb alla II kategooria segaalas päevase piirtaseme piiri. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Eelnev mürataseme arvutus käib nende tööde kohta, mis tehakse karjääri avamisel ja töötamisel avamaal ülemisel astangul. Kuna tegemist on juba süvendis toimuva kaevandamistegevusega, siis süvendis töötamisel tekib müraekraan. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, majapidamise ja taotletava karjääri vahele jääva maantee ja töötavate karjääridega ning arvutatud maksimaalse müratasemega, siis võib eeldada et karjääri tegevus ei oma negatiivset mõju üldisele mürafoonile Tolm Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 135 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,146 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Välisõhusaasteluba taotleda ei ole vaja. Kallurite ratastega tolmu ja pori kandumise vältimiseks avalikele teedele kasutab taotleja samu võtteid nagu teisteski tema opereeritavates Tallinna-Saku liivamaardlas paiknevates karjäärides. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Männiku XXIII liivakarjääris kasutab AS Silikaat vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Vesi Taotletavas Männiku XXIII liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Masinad Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Jäätmed Männiku XXIII liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Taotletavas Männiku XXIII liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Männiku XXIII liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks veekoguks. Kuna veekogu on juba taotletaval alal olemas, siis tegemist on veekogu süvendamisega. Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 43,49 ha ning selle keskmine sügavus on hinnanguliselt ca 9-12 m. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase uuringuaegse veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 43,19 m. Mäeeraldise nõlvad jäetakse avatud liivaaladeks. Mäeeraldisele tekkivas veekogus tuleb karjäärinõlvad veepealses osas tasandada nõlvusele vähemalt 1:2 ning veealuses osas vähemalt 1:5. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Männiku XXIII liivakarjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Männiku XXIII liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 43,49 x 2000 ≈ 87 000 eurot. Palume luba välja anda digitaalselt, saates selle riiklikus äriregistris määratud e-posti aadressile. Taotleja: Eduard Genno / allkirjastatud digitaalselt / AS Silikaat Mäetööde osakonna juhataja Taotluse koostasid 15.11.2024. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021) Töö nr 21/2914 Tallinn 2021 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021). Aruanne ühes köites, teksti 24 lk, 13 tekstilisa, 13 elektroonilist lisa, 4 graafilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2021. Keskkonnaamet väljastas geoloogilise uuringu loa HARMG-152 Männiku XVIII uuringuruumis pindalal 43,49 ha ja geoloogilise uuringu loa HARMG-153 Männiku XVII uuringuruumis pindalal 32,86 ha Uuringuruumid asuvad Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas. Uuringuruumid jäävad teineteisele geograafiliselt lähedale, jäävad sama maardla piiresse, geoloogiline ehitus on uuringruumides sarnane, keskkonnakaitselised ja mäenduslikud tingimused on sarnased – seetõttu tehti eelmainitud uuringuruumide geoloogilised uuringud ühiselt sh koostati ühine aruanne. Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide puhul on tegemist varasemalt kaevandatud aladega, mida katavad käesoleval hetkel kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogud. Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumides lasuva maavaravaru kasuliku kihi jääkpaksus ning varu kogus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Geoloogilise situatsiooni ja maavara kvaliteedi täpsustamiseks puuriti Männiku XVII uuringuruumi 13 puurauku ja Männiku XVIII uuringruumi 13 puurauku. Kasuliku kihi levimise täpsustamiseks kasutati ka varasemate uuringute andmeid, varasemate uuringute kvaliteedinäitajaid ei kasutatud. 2020. a puuraukude andmeil oli Männiku XVII uuringruumis veekogu sügavus kesk- miselt 5,3 m ja Männiku XVIII uuringuruumis 5,0 m. Kasulikku kihti katab muda, mille paksus Männiku XVII uuringuruumis oli keskmiselt 0,4 m ja Männiku XVIII uuringuruumis 0,7 m. Kasuliku kihi moodustavad fluvioglatsiaalse tekkega ülipeened kuni ülijämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on üsna muutlik ja varieerub Männiku XVII uuringuruumis 2020. a puuraukude andmeil 1,1 - 6,5 m, Männiku XVIII uuringuruumis on kasuliku kihi paksus 2,3 - 6,1 m. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavi- moreen, saviliivmoreen või väga savikas aleuriit. Puuraukudest võeti proovid, millest 40 proovis tehti terastikulise koostise analüüsid. Analüüside tulemustel moodustati üks veealune ehitusliiva plokk Männiku XVII uuringuruumi (plokk 192 aT) ja üks veepealne ehitusliiva plokk Männiku XVII uuringuruumi (plokk 193 aT) ning üks veealune täiteliiva plokk Männiku XVIII uuringuruumi (plokk 191 aT). Uuringu tulemusena hinnati 01.03.2021. a seisuga maavaravaru, mis esitatakse kinnita- miseks järgmiste varuplokkide, -koguste ja pindaladega: - aktiivse tarbevaru plokk 193 (pindala 3,09 ha) veepealse ehitusliiva varu 65 tuh m3; - aktiivse tarbevaru plokk 192 (pindala 32,86 ha) veealuse ehitusliiva varu 1281 tuh m3; - aktiivse tarbevaru plokk 191 (pindala 43,49 ha) veealuse täiteliiva varu 2083 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 Eelnimetatud varu kogused ja pindalad seisuga 01.03.2021. a. esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele võtmiseks Tallinna-Saku liivamaardlasse. Uued moodustatud plokid 191 ja 192 kattuvad osaliselt maardlas arvel olevate plokkidega 47, 49, 106, 134 ja 135. Käesoleva töö raames palume vähendada eelmainitud plokke vastavate pindalade ja mahtude võrra: - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 49 pindalaga 5,01 ha ja mahuga 264 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 106 pindalaga 27,85 ha ja mahuga 1200 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 47 pindalaga 2,87 ha ja mahuga 235 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 134 pindalaga 33,56 ha ja mahuga 1761 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 135 pindalaga 0,06 ha ja mahuga 3 tuh m3. Võtmesõnad: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Tallinna-Saku liivamaardla, geoloogiline uuring, ehitusmaavarad, kvaternaarisetted, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, puuraugud. Koostas: Kadri Mikkelsaar OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 SISUKORD ANNOTATSIOON ...................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS............................. 8 2.1 Männiku XVII uuringuruum ................................................................................8 2.2 Männiku XVIII uuringuruum ...............................................................................9 3. GEOLOOGILINE UURITUS ........................................................... 11 4. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ...... 12 4.1. Puuraukude rajamine ......................................................................................... 12 4.2. Laboratoorsed tööd ............................................................................................ 14 4.3. Topograafilised tööd.......................................................................................... 14 4.4. Kameraaltööd ....................................................................................................14 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................. 15 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED..................................................................................... 16 5.1. Geoloogiline ehitus............................................................................................ 16 5.2. Hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................................17 6. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 18 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................. 21 7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ..............................................21 8. VARU ARVUTUS ............................................................................... 22 8.1. Männiku XVII uuringuruum – ehitusliiva plokk 192 aT ja 193 aT ..................22 8.2. Männiku XVIII uuringuruum – täiteliiva plokk 191 aT....................................23 9. KOKKUVÕTE .................................................................................... 24 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 25 TEKSTILISAD 1. Männiku XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus (HARMG-152) .......26 2. Männiku XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus (HARMG-153) .........28 3. Puuraukude geoloogilised kirjeldused .........................................................................30 4. Puuraukude kataloog ...................................................................................................33 5. Plokkide ja uuringuruumi keskmised kvaliteedinäitajad/proovide kataloog ..............38 6. Labori katseprotokoll (OÜ IB STEIGER) ...................................................................41 7. Plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad......................................................... 45 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .....................................................................47 9. Varu arvutuse tulemused ............................................................................................. 48 10. Elektriõhuliini kaitsevööndi kooskõlastus .................................................................55 11. Riigikaitseliste ehitiste kooskõlastus .........................................................................58 12. Keskkonnaameti kooskõlastus...................................................................................60 13. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ...........................................................................62 Maa-ameti käskkiri varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 GRAAFILISED LISAD 1. Männiku XVIII uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Männiku XVIII uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100 3. Männiku XVII uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 4. Männiku XVII uuringuruumi geoloogilised läbilõiked IV - IV’…V - V’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100 ELEKTROONILISED LISAD 1. Aruande tekst.pdf 2. Aruande tekstilisad.pdf 3. Graafiline lisa 1.pdf 4. Graafiline lisa 2.pdf 5. Graafiline lisa 3.pdf 6. Graafiline lisa 4.pdf 7. Graafiline lisa 1.tiff 8. Graafiline lisa 2.tiff 9. Graafiline lisa 3.tiff 10. Graafiline lisa 4.tiff 11. Ploki_piirid_Männiku XVII.dgn 12. Ploki_piirid_Männiku XVIII.dgn 13. Isojooned_lamam.dgn OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 1. SISSEJUHATUS Keskkonnaamet väljastas AS-ile Silikaat 24.01.2020. a korraldusega nr 1-3/20/61 geoloogilise uuringu loa HARMG-152 (kehtivusajaga kuni 03.01.2024) Männiku XVIII uuringuruumis pindalal 43,49 ha (Lisa 1) ja 16.04.2020. a korraldusega nr 1-3/20/338 geoloogilise uuringu loa HARMG-153 (kehtivusajaga kuni 15.04.2024) Männiku XVII uuringuruumis pindalal 32,86 ha (Lisa 2). Uuringuruumid asuvad teineteisele geograafiliselt lähestikku, jäävad sama maardla piiresse, geoloogiline ehitus on uuringuruumides sarnane, keskkonnakaitselised ja mäenduslikud tingimused on sarnased – seetõttu tehti eelmainitud uuringuruumide geoloogilised uuringud ühiselt sh koostati ühine aruanne. Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide puhul on tegemist varasemalt kaevandatud aladega, mida katavad käesoleval hetkel kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogud. Geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumides lasuva maavaravaru kasuliku kihi jääkpaksus ning maavaravaru kogus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Männiku XVII ja XVIII uuringuruumidesse jääb mitmeid varasemate uuringute puurauke: 1951. a (EGF 280), 1962. a (EGF 1944), 1975. a (EGF 3349), 1976. a (EGF 3436) ja 2006. a (EGF 7781) uuringud. Käesolevas töös kasutati ka eelmainitud uurin- gute puuraukude andmeid kasuliku kihi piiritlemiseks. 2020. a puuritud puuraukudest võeti terastikulise koostise proovid maavara kvaliteedi hindamiseks. Varasemate uuringute puuraukude laboratoorseid analüüse antud töös ei kasutata, kuna varasemad andmed on puudulikud või on neid pea võimatu uute nõuete alusel samastada. 2020. a septembris puuriti kokku 26 puurauku, neist pooled jäävad Männiku XVII uuringuruumi ja pooled Männiku XVIII uuringuruumi. Puuraukudest võetud proovidest tehti 40 terastikulise koostise analüüsi. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuruumide teenindusaladel tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu välitööd tegid geoloogiainsenerid Kadri Mikkelsaar ja Sven Siir ning aruande koostas geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar. Joonised koostas joonestaja Kaja Paat. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Männiku XVII uuringuruum (teenindusala pindala 32,86 ha) ja Männiku XVIII uuringuruum (43,49 ha) asuvad Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas. Mõlemad uuringruumid jäävad suuresti kaevandamise tõttu tekkinud veekogude alla (Foto 2.1). Foto 2.1. Vaade Männiku XVIII uuringruumi teenindusalale (foto K. Mikkelsaar, 22.09.2020) 2.1 Männiku XVII uuringuruum Männiku XVII uuringuruumi teenindusala hõlmab ~15% ulatuses Silikaltsiidi tn 28 kinnistut (katastritunnus 78404:405:5130, 100% sihtotstarbeta maa) ning ~85% ulatuses Viimsi metskond 7 kinnistut (katastritunnus 71801:001:1071, sihtotstarve 100% maa- tulundusmaa). Männiku XVII uuringuruumi teenindusala külgneb läänes Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0888) kinnistuga ning lõunas Männiku liiva- karjäär (katastritunnus 71801:001:0183) ja Männiku liivakarjäär 5 (katastritunnus 71801:001:1069) kinnistutega. Männiku XVII uuringuruumi ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liivakarjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Lisaks külgneb uuringuruumi lõunaserv OÜ-le C.B.A kuuluvate Männiku V (KMIN-111) ja Männiku VI (KMIN-131) liivakarjääride ning nende teenindusmaadega. Männiku XVII uuringuruum kattub Tallinna-Saku liivamaardlas (maardla registrikaart 0109) arvel olevate aktiivse tarbevaru plokkidega 49 ja 106. Uuringuruum kattub osaliselt tehisjärvedega Männiku järv (Männiku veehoidla, Männiku karjäär; keskkonnaregistri kood VEE2006020) ja Väikejärv (Männiku OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 väikejärv; keskkonnaregistri kood VEE2005810) ning nende veekaitsevööndite ja kalda piiranguvöönditega. Uuringuruumi lääneserv kattub 35 - 110 kV elektriõhuliini 35K- 19:(L35055) (VID kood KP55461092) kaitsevööndiga ~20,8 m ulatuses. Elektrilevi andis kooskõlastuse nr 4784227245 elektriõhuliini kaitsevööndi osas (Lisa 10). Kui elektriõhuliini kaitsevööndi alal hakatakse kaevandama, tuleb see eraldi kooskõlastada. Uuringuruum kattub peaaegu täielikult riigikaitseliste ehitiste Männiku linnak ja Männiku harjutusväli piiranguvöönditega. Lisaks kattub varuploki edelaosa riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir piiranguvööndiga. Kaitseministeerium 22.04.2021. a kirjaga nr 12/1/20/1202 selgitab oma seisukohta, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise ehitise töövõimet ning kooskõlastab Männiku XVII uuringuruumis aktiivse tarbevaru arvele võtmise (Lisa 11). Uuringuruumi põhjaosa kattub II kategooria kaitsealuste liikide Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregsitri kood KLO9110809), Myotis dasycneme (tiigilendlane, keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir, kesk- konnaregistri kood KLO9110808) elupaikadega. Uuringuruumi idaosa kattub I kate- gooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaigaga. Keskkonnaameti 14.04.2021. a kooskõlastuses nr DM-115311-2 on öeldud, et uuringuruumi ja kaitsealuste liikide elukohtade osas on kattumine sellisel määral, mis ei mõjuta liikide soodsat seisundit. Eelnevast tulenevalt andis Keskkonnaamet kooskõlastuse Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumi tarbevaru arvele võtmiseks Keskkonnaregistris aktiivse tarbevaruna. Varu kattumisega looduskaitsealuste liikide elupaikadega arvestab Keskkonnaamet võimaliku kaevandamisloa andmise menetluse käigus ning lisab vajadusel täiendavad tingimused liikide kaitseks (Lisa 12). Männiku XVII uuringuruum paikneb 1 : 50 000 Eesti baaskaardi lehel number 6334 Tallinn ja selle keskosa geograafilised koordinaadid on 59˚21'19" pl ja 24˚42'58" ip. 2.2 Männiku XVIII uuringuruum Männiku XVIII uuringuruum asub kinnistutel Silikaltsiidi tn 21 (katastritunnus 78401:101:4468, sihtotstarve 75% üldkasutatav maa ja 25% mäetööstusmaa), Silikaltsiidi tn 8 (katastritunnus 78404:405:4820, sihtotstarve 100% tootmismaa) ja Silikaltsiidi tn 26 (katastritunnus 78404:405:5120, sihtotstarve 100% tootmismaa). Männiku XVIII uuringuruumi ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liiva- karjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Männiku XVIII uuringuruum kattub Tallinna-Saku liivamaardlas arvel olevate ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 47, 134 ja 135. Uuringuruum kattub peaaegu täielikult tehisjärvega Raku järv (keskkonnaregistri kood VEE2006030) ning selle veekaitsevööndi ja kalda piiranguvööndiga. Lisaks kattub varuploki edelaserva nimetu tehisjärve (keskkonnaregistri kood VEE2006060) kalda piiranguvööndiga ~14,8 m ulatuses. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 Uuringuruumi lõunaosa kattub kuni 23 m ulatuses riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. Kaitseministeeriumi 22.04.2021. a kirjas nr 12/1/20/1202 on öeldud, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise ehitise töövõimet ning Kaitseministeerium kooskõlastab Männiku XVIII uuringuruumis aktiivse tarbevaru arvele võtmise (Lisa 11). Uuringuruumi lõunaosasse jäävad II kategooria kaitsealuste liikide Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregistri kood KLO9110809), Myotis dasycneme (tiigilendlane, keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir, keskkonnaregistri kood KLO9110808) elupaigad. Lisaks kattub uuringuruumi lõunaosa kuni 9 m ulatuses III kategooria kaitsealuste liikide Platanthera bifolia (kahelehine käokeel, keskkonnaregistri kood KLO9336522), Goodyera repens (roomav öövilge, keskkonnaregistri kood KLO9336482), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel, kesk- konnaregistri kood KLO9336526) ja Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp, keskkonna- registri kood KLO9336475) kasvukohtadega. Keskkonnaameti kooskõlastus varu arvele võtmiseks kaitsealuste liikide piirkonnas on antud 14.04.2021. a kooskõlastuses nr DM- 115311-2 (Lisa 12). Männiku XVIII uuringuruum paikneb 1 : 50 000 Eesti baaskaardi lehel number 6334 Tallinn ja selle keskosa geograafilised koordinaadid on 59˚21'54" pl ja 27˚44'10" ip. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 3. GEOLOOGILINE UURITUS Männiku XVII ja XVIII uuringuruumid kattuvad Tallinna-Saku liivamaardlaga, mille 1254,75 ha suurusel pindalal on registrikaardi nr 0109 andmetel tehtud geoloogilisi uuringuid ning varu ümberhindamisi kokku 45 korral. Käesolevas töös kasutatud varasemad uuringud on järgnevad: - „Aruanne Tallinna kvartsliiva leiukoha detailuuringust tehase „Kvarts“ tarbeks“ (Lengeolnerud, S. Belenki, 1951; EGF 280); - „Aruanne 1960-61. aastate geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liiva- maardlal“ (Eesti NSV MN juures Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus, E. Kivimägi, 1962; EGF 1944); - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1975; EGF 3349); - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1976; EGF 3436); - „Tallinn-Saku liivamaardla Männiku IV uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.08.2006)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, V. Kattai, E. Rannik, 2006; EGF 7781). Männiku XVII uuringuruumi ja selle vahetus lähedusse jääb: kaks 1951. a, kolm 1962. a, 10 1975. a, üks 1976. a ja üks 2006. a uuringu puurauku. Männiku XVIII uuringuruumi ja selle vahetus lähedusse jääb: 36 1951. a, 16 1962. a, kolm 1975. a ja üks 1976. a uuringu puurauku. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 4. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU Keskkonnaameti 16.04.2020. a korraldusega nr 1-3/20/338 väljastatud geoloogilise uuringu loas (HARMG-153) on lubatud Männiku XVII uuringuruumi puurida kuni 25 puurauku, sügavusega kuni 15 meetrit. Hüdrogeoloogilistest töödest on vajalik vee- tasemete mõõtmised. Maavara geoloogilise uuringu luba (HARMG-152) Männiku XVIII anti 24.01.2020 Keskkonnaameti korraldusega nr 1-3/20/61. Loa järgi on lubatud puurida Männiku XVIII uuringuruumis kuni 35 puurauku sügavusega kuni 15 m. Hüdrogeoloogilistest töödest on vajalik veetasemete mõõtmised. Metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Puuraukude rajamine Mõlemas uuringruumis on ka varasemate uuringute käigus puuritud. Antud uuringus kasutati maavara kvaliteedi hindamiseks 2020. a puuritud puuraukudest võetud proove. Maavara lamami piiritlemiseks kasutati lisaks ka 1951. a (EGF 280), 1962. a (EGF 1944), 1975. a (EGF 3349), 1976. a (EGF 3436) ja 2006. a (EGF 7781) uuringute puuraukude andmeid. Uuringu korrale (määrus nr 52) vastav võrgutihedus on täidetud kasutades nii 2020. a kui ka varasemate uuringute puurauke. Eelkõige kasutati varase- mate uuringute puuraukude andmetest kasuliku kihi lamami andmeid (kasuliku kihi piire) võttes aluseks nii geoloogilise kirjelduse kui ka uuringu ajal tehtud kvaliteedi- määrangud, et piiritleda maavavaru levimine sügavuti. Foto 4.1 Pontoon Männiku järvel (foto K. Mikkelsaar, september 2020. a) OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 2020. a puurimise välitööd toimusid 18.09. - 24.09.2020. a. Kokku puuriti pontoonilt (Foto 4.1) vibropuuragregaadiga 26 puurauku (Männiku XVII uuringuruumis 13 puurauku ja Männiku XVIII uuringuruumis 13 puurauku). Puurimistöid teostas OÜ REI Geotehnika. Foto 4.2. Vasakul tühjana välja tõstetud puurtoru ja paremal liivaga täitunud puurtoru (foto K. Mikkelsaar, september 2020. a) Puurimine toimus veekogu pealt. Mantelpuurtoru lasti veepinnalt veekogu põhjani ja sealt edasi hakati vibropuuragregaadiga puurima. Üldiselt puuriti 2 - 4 m intervalli- dega, 89 mm läbimõõduga toruga, ja siis tõsteti puurtoru üles. Puurtorus olevat materjali kirjeldati ja võeti vajalikud proovid. Mitte kõige tavapärasema puurimise meetodi tõttu oli ka puurimine kohati rasken- datud: puurtorude tõstmisel materjal valgus välja (Foto 4.2), puurtoru polnud täielikult materjaliga täitunud, puurtorus olev materjal segunes ja polnud võimalik eristada erineva materjali kihte. Kuigi esines raskusi, sai siiski kõikidest puuraukudest proovid võetud. Kõikides puuraukudes ei saanud terve intervalli ulatuses proovi, kohati oli puurtorus ainult osaliselt materjali, proovi intervalliks sellisel juhul pandi puuritud intervall. Kuna ka hiljem kaevandamisel materjal seguneb, ei tekita see materjali kvaliteedi hindamise osas probleeme. Geoloogilises kirjelduses, juhtudel mil mudakihi paksust polnud võimalik mõõta, on muda arvestatud liivakihi hulka (varu arvutamisel on muda maht välja jäetud maavavarust, ptk 8). Kõikides puuraukudes tuvastati muda olemasolu, ent suuresti ei saanud mudakihi paksust mõõta. Oma ülipeeneteralisuse tõttu oli muda väljavalgumine puurtorust kõige sagedasem, muda olemasolule viitasid puurtoru seintel olevad jäljed. Puuraukude sügavus oli veepinnalt Männiku XVII uuringruumis 5,1 - 11,5 m (kesk- miselt 9,5 m) ja Männiku XVIII uuringuruumis 7,5 - 14,7 m (keskmiselt 11,5 m). Veekogu põhjast oli puuraukude sügavus Männiku XVII uuringuruumis 2,2 - 7,8 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 (keskmiselt 5,3 m), Männiku XVIII uuringuruumis 2,6 - 9,7 m (keskmiselt 6,6 m). Veekogu sügavus Männiku XVII uuringruumis oli 3,1 - 7,5 m (keskmiselt 5,3 m) ja Männiku XVIII uuringuruumis 3,4 - 8,9 m (keskmiselt 5,0 m). Füüsikaliste-mehaaniliste omaduste määramiseks võeti puuraukudest kokku 61 proovi keskmise intervalliga 2,1 m. Kõikidest võetud proovidest laboratoorseid analüüse ei tehtud, lõimiseanalüüsid tehti 40 proovist. Proovid võeti igast erimist millest oli võimalik proovi võtta. Kõiki proove ei analüüsitud. Proovid, milles materjali kirjeldati mitte maavarana ja mis oli võetud kasuliku kihi lamamist, jäeti tegemata (v.a mõned erandid). Puuraugud ei vajanud likvideerimist, kuna veealustes tingimustes varisesid nad ise täis. 4.2. Laboratoorsed tööd Terastikuline koostis määrati OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Terastikulise koostise määramiseks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vasta- vaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Kokku analüüsiti 40 proovi 26 puuraugust. 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumide teenindusalade ja nende lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2020. a oktoobris ja novembris, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneerimisega ja ühekiirelise kajaloodiga Ohmex Sonarmite BTX. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ning kõrgused EH2000 süsteemis. Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde seletuskirjas (Lisa 8). 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Eelmainitud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - savi- ja tolmuosakeste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - savi- ja tolmuosakeste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) <35%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaanid (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. Kasuliku kihi peal lasuva mudakihi maht on arvutatud keskmiste paksuste ja veekogude pindalade korrutisena. Graafilistel lisadel toodud mudakihi paksused on keskmised paksused või mõõdetud reaalsed muda paksused. Läbilõigetel toodud proovi intervallide pikkus vastab geoloogilisele kirjeldusele. Kuigi kohati läbib proovi intervall ka mudakihti (läbilõigetel), on üldiselt tegu liivakihist võetud materjaliga. Proovide intervallid on märgitud vastavalt puurtõstetele (peatükk 4.1). Läbilõigete täited on vastavalt uuringu korra kasutusaladele (täiteliiv või ehitusliiv). Lõike joonestamisel arvestati ainult lõiget läbivate puuraukude infoga. 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Geoloogilised välitööd (puurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud kesk- konnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Puuragregaat, geoloog ja abilised liikusid geoloogilise uuringu punktide vahel tehniliselt korras mootorpaadiga ja puuragregaadile mõeldud ujuvalusega. Geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja muude töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi teenindusala kattub II kategooria kaitsealuste liikide põhja-nahkhiir, veelendlane ja tiigilendlane, kes kõik on nahkhiirlased, leiu- kohtadega. Võttes arvesse asjaolu, et geoloogiline uuringu välitööd teostati päevasel ajal ning eeltoodud liigid on õhtuse/öise eluviisiga ja käivad veekogude kohal ainult süüa otsimas, siis geoloogiline uuring kaitsealuste liikide säilimisele ohtu ei kujutanud. Männiku XVII uuringuruumi idaosa kattub I kategooria kõre elupaigaga ja Männiku XVIII uuringuruumi lõunaosa kattub III kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvu- kohtadega. Geoloogilise uuringu välitöödel masinatega nimetatud liikide aladel ei liigutud, topograafilise mõõdistuse tegemist liiguti neis piirkondades jalgsi. Ohtu liikide säilimisele sellega ei seatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 5.1. Geoloogiline ehitus Männiku XVII ja XVIII uuringuruumid asuvad Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsete setete avamusalal. Männiku XVII uuringuala hõlmab pindalaliselt Männiku järve ja Väikejärve ning Männiku XVIII hõlmab Raku järve. Uuringu- ruumide maavaravarud on juba suuresti ammendatud varasema kaevandamise käigus. Geoloogiline ehitus on suhteliselt muutlik karjääri põhja ebatasasuse ning kaevandamisel toimunud materjali võimaliku ümbersettimise tõttu. Männiku XVII veekogu põhja absoluutkõrgused jäävad 35 - 43 m piiresse ja Männiku XVIII uuringruumis 34 - 41 m piiresse. Kasuliku kihi peale, veekogude põhja, on settinud muda, mille paksust oli puurimise käigus keeruline tuvastada. Mõõdetud muda paksused jäävad 0,4 - 3,8 m piiresse. Muda on veekogu põhjas hele- kuni tumehalli värvusega ülipeeneteraline savikas aleuriitne sete. Mudakihi paksust polnud igal pool võimalik mõõta, ent muda olemasolu tuvastati. Keskmiselt on arvestatud, et Männiku XVII uuringuruumis on mudakihi paksus 0,4 m ja Männiku XVIII uuringuruumis 0,7 m (välitöödel saadud andmete põhjal). Geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2 ja 4) on toodud vastavad mudakihi paksused v.a puuraukudes, kus sai mudakihi paksust mõõta, sellisel juhul on lõikel kujutatud tegelikku mõõdetud kihi paksust. Foto 5.1 Jämedateraline liiv (proov PA-8-1 puuraugust PA-8) (foto K. Mikkelsaar, september 2020. a) OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 Kasuliku kihi moodustavad fluvioglatsiaalse tekkega ülipeened kuni ülijämedad liivad (Foto 5.1). Kasuliku kihi kogupaksus on üsna muutlik ja varieerub Männiku XVII uuringuruumis 2020. a puuraukude andmeil 1,1 - 6,5 m, Männiku XVIII on kasuliku kihi paksus on 2,3 - 6,1 m. Kasuliku kihi moodustab erineva terasuurusega, üldiselt oranžikas helepruun kuni helebeež, liiv. Liiva terasuurus varieerub enam Männiku XVIII uuringruumis, ühes puuraugus levib kihiti erineva terasuurusega liivasid – ülipeenetest kuni ülijämedateni. Männiku XVII uuringuruumi liiv on ühtlasema koostisega. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreen, saviliivmoreen või väga savikas aleuriit. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused (kõikide puuraukude andmeil, mida modelleerimiseks kasutati – sh uuringuruumist väljajäävad puuraugud) on Männiku XVII uuringuruumis 34,6 - 38,8 m (keskmiselt 36,5 m) ja Männiku XVIII uuringruumis 23,8 - 41,8 m (keskmiselt 32,4 m). 5.2. Hüdrogeoloogilised tingimused Männiku XVII uuringuruumi suures osas ja Männiku XVIII uuringruumis täielikult on maavaravaru veealune. Männiku XVII uuringruumis on varu veepealne ainult karjääride transpordi teena kasutatavas osas. Männiku XVII uuringuala hõlmab pindalaliselt Männiku järve, kus veetaseme absoluutne kõrgus 2020. a septembris oli 45,39 m ja Väikejärve, kus veetaseme absoluutne kõrgus 2020. a septembris oli 45,26 m. Keskmine veetase Männiku XVII uuringuruumis on 45,33 m. Männiku XVIII hõlmab Raku järve, mille veetaseme absoluutne kõrgus 2020. a septembris oli 43,19 m. Keskmine veetase Männiku XVIII uuringuruumis on 43,19 m. Veekogude sügavus 2020. a uuringu andmetel oli 3,1 - 8,9 m. Männiku uuringruumide piirkonnas mõjutavad põhjavee taset Raku tehisjärve vee pidev väljavool Ülemiste järve. Uuringuruumide seisukohast on oluline maapinna- lähedaseim Kvaternaari veekompleksi kuuluv veekiht, mis toitub sademetest. (Kuslap, 2018) Looduslikes oludes paikneb veetase liivades 1 - 3 m sügavusel maapinnast. Veetaseme pikaajalised vaatlused näitavad, et veetaseme kõikumised sõltuvad hooajalistest ilmastikutingimustest ega ületa +/-0,3 - 0,5 m. Liivade ja kruusade filtratsioonitegur on sõltuvalt tera jämedusest 2 - 40 (maksimaalselt 100) m/ööp. (Kuslap, 2018) Raku järve veetase on stabiliseerunud vastavalt 42,7 - 43,2 m abs (keskmine 42,9 m) ning Männiku järves 44,7 - 45,2 m abs (keskmine 45,1 m) tasemel. Paaril viimasel aastal on Männiku järve veetase tõusnud abs kõrguseni 46,0 m. OÜ Eesti Geoloogia- keskus andmetel Kvaternaari veekompleksis Männiku karjääride piirkonnas keemilisi muutusi ei ole. AS-i Tallinna Vesi andmetel näitavad pinnavee analüüsid, et vee kvaliteet Männiku järvistus on hea ja kaevandamine sellele kahjulikku mõju ei ole avaldanud. (Kuslap, 2018) OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 6. MAAVARA KVALITEET Kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks käesoleva uuringu 26 puuraugu proovide andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisas 5. Uuringuruumides on kasulikuks kihiks valdavalt väga peene- kuni ülijämedateraline liiv. Lõimiseanalüüsid tehti 40 proovis. Kõikide proovide kruusa (fraktsioon >31,5 mm) sisaldus on suuresti 0% v.a mõnel proovil. Liiva (fraktsioon 0,063 - 31,5 mm) sisaldus on 24,1 - 99,8 (aritmeetiline keskmine 88,3%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 0,2 - 75,9% (11,6%). Uuringuruumides tehtud proovide näitajad on tabelis 6.1. Tabel 6.1 Kvaternaarisete põhinäitajad Männiku XVII ja XVIII uuringuruumides Männiku XVII Männiku XVIII Proovide arv, tk 16 24 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon 0,0 - 0,0 (aritmeetiline 0,0 - 2,3 (aritmeetiline >31,5 mm), % keskmine 0,0) keskmine 0,1) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), 58,3 - 99,8 (93,2) 24,1 - 99,1 (85,1) % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,2 - 41,7 (6,8) 0,9 - 75,9 (14,8) (<0,063 mm), % Männiku XVII moodustatakse üks veealune ehitusliiva plokk 192 ja veepealne ehitusliiva plokk 193. Aktiivse tarbevaru plokkides vastavad kõik plokki iseloomustavad kvaliteedinäitajad ehitusliivale esitatavatele nõuetele v.a kolme proovi savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Nende kolme proovi savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 5,6 - 27,7%. Võib väita, et materjal plokis 192 ja 193 on küllalti ühtlane, muutlikkus on minimaalne. Tabel 6.2 Kasuliku kihi põhinäitajad Männiku XVII ja XVIII uuringuruumide plokkides Uuringuruum Männiku XVII Männiku XVIII Aktiivse tarbevaru plokk 192, 193 191 Proovide arv, tk 15 23 Proovide pikkus, m 48,5 57,4 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon 0,0 - 0,0 (kaalutud 0,0 - 2,3 (kaalutud >31,5 mm), % keskmine 0,0) keskmine 0,1) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), 72,3 - 99,8 (97,6) 58,6 - 99,1 (90,4) % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,2 - 27,7 (2,4) 0,9 - 41,4 (9,5) (<0,063 mm), % OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 Männiku XVIII uuringuruumis moodustatakse üks täiteliiva plokk 191. Ploki 191 materjal on varieeruvam, kui oli seda plokis 192. 10 proovi tulemused vastavad ehitusliivale esitatavatele nõuetele, ülejäänud proovide puhul on savi- ja tolmuosakeste sisaldus kuni 41,4%. Kahel proovil saadud >40% savi- ja tolmuosakeste sisaldus on kuni 0,5 m intervalliga proovist saadud. Ploki 191 materjal on muutlik nii vertikaalses läbilõikes kui ka horisontaalses. Plokki läbivad suurema savi- ja tolmusisaldusega kihid, mis on ploki keskmiste kvaliteedinäitajate arvestusse võetud. Kui ka kehvemate näitajatega proovid ploki kvaliteedinäitajate arvutamisel välja jätta, oleks ikkagi tegu täiteliivale vastava materjaliga. Minimaalsed, maksimaalsed ja keskmised kvaliteedinäitajad moodustatud plokkides 191 ja 192 on toodud tabelis 6.2. Tellija huvi antud materjali osas on terastikulises koostises. Tellija soovib võimalikult varieeruva lõimise koostisega materjali. Kuigi antud hetkel on tegu loodusliku materjaliga ja toode või tooted, mis sellest looduslikust materjalist saadakse, on mõneti erinevate näitajatega, annavad ka loodusliku materjali näitajad edasiseks informatsiooni. Joonis 6.1. AS Silikaat terastikulise koostise minimaalsed ja maksimaalsed näitajad ühele tootele Joonised 6.1 on toodud tellija ühe toote terastikulise koostise piirväärtused (joonisel rohelise joonena), kuhu on juurde lisatud Männiku XVII uuringruumi moodustatud ploki 192 ja 193 terastikulise koostise kaalutud keskmised tulemused (sinine joon) ja Männiku XVIII uuringruumi ploki 191 tulemused (oranž joon). OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 Mõlema ploki keskmiste näitajate järgi jääb terastikulise koostise esimene pool (sõela ava 0,063 - 0,25 mm) soovitud tulemustest välja. Ent arvestades, et materjal on veealune ja pumbaga kaevandamisel toimub materjali pesemine ja segunemine, siis tulemused muutuvad. Lisaks on rikastamisega võimalik tulemusi muuta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Tallinna-Saku liivamaardlas on kaevandatud aastakümneid. Hetkel on maardlas 19 aktiivset mäeeraldist. Nii Männiku XVII kui ka Männiku XVIII uuringruumide veekogud on tekkinud kaevandamisest tingituna. Männiku XVII uuringuruum suures osas ja Männiku XVIII uuringruumis täielikult on maavaravaru veealune. Männiku XVII uuringruumis on varu veepealne ainult karjääride transpordi teena kasutatavas osas ja uuringuruumi kagunurgas, mis tulevikus soovitakse kaevandada. Männiku XVIII uuringuruumi ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liivakarjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Männiku XVIII uuringuruumi ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liiva karjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Männiku II liivakarjääris kaevandatakse kahel viisil − klassikaline karjääriviisiline kaevandamine ülalpool veetaset ja allpool veetaset hüdrokaevandamine. Sarnaselt saaks kaevandada ka Männiku XVII ja XVIII uuringruumide piires. Tulevaste ja praeguste Männiku liivakarjääride osades, kus kaevandatakse ka veealust varu, moodustab karjääri põhja tekkiva tehisveekogu põhi, mille sügavus sõltub kasuliku kihi paksusest ning ulatub kaevandatava liivakihi lamamini. Täpsed mäenduslikud tingimused kirjeldatakse kaevandamise projektis. 7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uute alade kasutusele võtmistel tuleb arvestada mitmete looduskaitseliste kitsendus- tega. Männiku XVII ja XVIII uuringuruumid külgnevad juba aktiivsete mäeeraldistega, kus vastavalt vajadustele järgitakse, et kaitstavaid liigid säiliks ja elukohad oleks võimalikult kaitstud. Näiteks Männiku II liivakarjääri mäeeraldisel on Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas kaevandamine lõpetatud ning alale rajatud kõrede elupaigaks sobilikud tingimused. AS Silikaat peab tähtsaks arutelu Keskkonnaametiga kõikide looduskaitseliste jm tingimuste osas sh mida edasise tegevuse käigus arvesse võtta. Seda sama järgitakse ka Männiku XVII ja XVIII uuringuruumide piires tulevaste kaevealade puhul. Esimesed arutelud piirangute osas on Keskkonnaameti, AS Silikaadi ja OÜ Inseneribüroo STEIGER vahel juba toimunud (25.02.2021. a). OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on geodeetilise mõõdistamise plaanid mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1 ja 2), 2020. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed ning varasemate geoloogiliste uuringute kirjeldused. Graafilised lisad, pindalade ja maavaravaru arvutused on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). Nimetatud programm arvestab uuringuala maapinna ja lamami horisontaalseid ning vertikaalseid muutusi. Pinna- mudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Mahuarvutuse statistilised andmed on toodud tekstilisas 9. Varu arvutuse piiripunktide koordinaadid on toodud tekstilisas 7. Plokkide moodustamisel on lähtutud maavara kvaliteedist ja litoloogiast. Kasuliku kihi moodustavad erineva terastikulise koostisega liivad. Eraldi on välja toodud veepealne ja -alune maavaravaru. 8.1. Männiku XVII uuringuruum – ehitusliiva plokk 192 aT ja 193 aT Puuraukude andmeil esineb kasulikku materjali terves Männikus XVII uuringuruumis. Kasutades eelmises peatükis mainitud arvutiprogrammi, modelleeriti olemasolevate puuraukude andmetega maavarale vastava liiva levimine uuringuruumis. Modelleeri- mise andmete järgi moodustati kaks plokki: veepealse (plokk 193) ja veealuse (plokk 192) maavavaru plokk. Männiku XVII uuringuruumi kasuliku kihi kaalutud keskmiste näitajate andmetel vastab materjal ehitusliivale esitatavatele nõuetele (peatükk 6), mis võimaldab kvaliteedi järgi nimetada ploki 192 ja 193 ehitusliiva plokiks. Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel, on ploki 192 maavaravaru ja katendi (muda) mahuks kokku saadud 1399 tuh m³ (Lisa 9). Katendi (muda) keskmine paksus on ploki 192 piires 0,4 m ja maht (veekogu pindalal 29,47 ha): 29,47 ha × 0,4 m = 118 tuh m3. Kasuliku kihi maht plokis 192 on: 1399 tuh m³ ̶ 118 tuh m3 = 1281 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 192 on: 1281 tuh m3 ÷ 32,86 ha = 3,9 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 192 pindalaks on 32,86 ha ning veealuse maavaravaru kogus seisuga 01.03.2021 on 1281 tuh m3. Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel, on ploki 193 maavaravaru kokku saadud 65 tuh m³ (Lisa 9). Katendit veepealse varu osas pole. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23 Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 193 on: 65 tuh m3 ÷ 3,09 ha = 2,1 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 193 pindalaks on 3,09 ha ning veepealse maavaravaru kogus seisuga 01.03.2021 on 65 tuh m3. 8.2. Männiku XVIII uuringuruum – täiteliiva plokk 191 aT Puuraukude andmeil esineb kasulikku materjali terves Männiku XVIII uuringuruumis. Modelleerimisandmete järgi moodustati plokk järgides täpselt uuringruumi piiri pindalaliselt ja sügavuti kuni kasuliku kihini. Männiku XVIII uuringuruumi kasuliku kihi kaalutud keskmiste näitajate andmetel vastab materjal täiteliivale esitatavatele nõuetele (peatükk 6), mis võimaldab kvaliteedi järgi nimetada plokk 191 täiteliiva plokiks. Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel, on ploki 191 maavaravaru ja katendi (muda) mahuks kokku saadud 2383 tuh m³ (Lisa 9). Katendi (muda) keskmine paksus on ploki 191 piires 0,7 m ja maht (veekogu pindalal 42,81 ha): 42,81 ha × 0,7 m = 300 tuh m3. Kasuliku kihi maht plokis 191 on: 2383 tuh m³ ̶ 300 tuh m3 = 2083 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 191 on: 2083 tuh m3 ÷ 43,49 ha = 4,8 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 191 pindalaks on 43,49 ha ning varu kogus seisuga 01.03.2021 on 2083 tuh m3. Veepealset varu plokis 191 on 0,68 ha suurusel alal ja ainult veekogu äärtes kaldal (~4 tuh m3, veepealses osas puudub ka katend), mistõttu veepealne varu on marginaalne ja kogu ploki 191 maht on nimetatud veealuseks varuks. 8.3. Uute moodustatud plokkide kattumine olemasolevate plokkidega Männiku XVII uuringruumi moodustatud plokk 192 kattub osaliselt Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru 49 ja 106 plokkidega. Männiku XVIII uuringruumi moodustatud plokk 192 kattub osaliselt maardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 47, 134 ja 135. Käesoleva töö raames palume vähendada eelmainitud plokke vastavate pindalade ja mahtude võrra: - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 49 pindalaga 5,01 ha ja mahuga 264 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 106 pindalaga 27,85 ha ja mahuga 1200 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 47 pindalaga 2,87 ha ja mahuga 235 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 134 pindalaga 33,56 ha ja mahuga 1761 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 135 pindalaga 0,06 ha ja mahuga 3 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24 9. KOKKUVÕTE Keskkonnaamet väljastas AS-ile Silikaat 24.01.2020. a korraldusega nr 1-3/20/61 geoloogilise uuringu loa HARMG-152 (kehtivusajaga kuni 03.01.2024) Männiku XVIII uuringuruumis pindalal 43,49 ha ja 16.04.2020. a korraldusega nr 1-3/20/338 geoloogilise uuringu loa HARMG-153 (kehtivusajaga kuni 15.04.2024) Männiku XVII uuringuruumis pindalal 32,86 ha. Eelmainitud uuringuruumide geoloogilised uuringud tehti ühiselt sh koostati ühine aruanne. Uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringu- ruumides lasuva maavaravaru kasuliku kihi jääkpaksus, varu kogus, maavara levik, kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide puhul on tegemist varasemalt kaevandatud aladega, mida katavad käesoleval hetkel kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogud. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Männiku XVII uuringuruumi varu kahes ehitusliiva plokis 192 ning 193 ja Männiku XVIII uuringuruumis ühes täiteliiva plokis 191. Uuringu tulemusena soovitatakse võtta arvele maavaravaru järgnevates maavara kategooriates, kogustes ja pindalal: − aktiivse tarbevaru plokk 193 (pindala 3,09 ha) veepealse ehitusliiva varu 65 tuh m3; − aktiivse tarbevaru plokk 192 (pindala 32,86 ha) veealuse ehitusliiva varu 1281 tuh m3; − aktiivse tarbevaru plokk 191 (pindala 43,49 ha) veealuse täiteliiva varu 2083 tuh m3. Eelmainitud varu kogused esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks seisuga 01.03.2021. a Tallinna-Saku liivamaardla koosseisus. Uued moodustatud plokid 191 ja 192 kattuvad osaliselt olemasolevate plokkidega 47, 49, 106, 134 ja 135. Käesoleva töö raames palume vähendada eelmainitud plokke vastavate pindalade ja mahtude võrra: - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 49 pindalaga 5,01 ha ja mahuga 264 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 106 pindalaga 27,85 ha ja mahuga 1200 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 47 pindalaga 2,87 ha ja mahuga 235 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 134 pindalaga 33,56 ha ja mahuga 1761 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 135 pindalaga 0,06 ha ja mahuga 3 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Belenki, S. 1951. Aruanne Tallinna kvartsliiva leiukoha detailuuringust tehase „Kvarts“ tarbeks. Lengeolnerud. EGF 280. 2. Kattai, V ja Rannik, E. 2006. Tallinn-Saku liivamaardla Männiku IV uuringu- ruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.08.2006). OÜ Inseneri- büroo STEIGER. EGF 7781. 3. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimis- töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 4. Kivimägi, E., 1962. Aruanne 1960-61. aastate geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlal. (Eesti NSV MN juures Geoloogia ja Maapõue- varade Kaitse Valitsus. EGF 1944. 5. Kuslap, E. 2018. Männiku, Männiku II ja Männiku VIII liivakarjääri kaevanda- mise projekt. OÜ Inseneribüroo STEIGER. 6. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (01.09.2020. – 26.02.2021). 7. Maardla registrikaart nr 109. Tallinna-Saku liivamaardla. 8. Männiku XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. 2019. OÜ Inseneri- büroo STEIGER. 9. Männiku XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. 2019. OÜ Inseneri- büroo STEIGER. 10. Remmel, S. 1975. Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 3349. 11. Remmel, S. 1976. Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 3436. 12. Riigikogu 27. oktoober 2016. a seadus. Maapõueseadus.  177 113 I 249 44,38 44,77 445 ,6 Pa-39 44,38 Kr Pa-38 Pa-3 44,70 4 4 4 4 5 , 1 , 6 9 43,70 43,84 43,51 42,97 Plokk 5 pT 43,08 39 ,1 5 42,99 4 430 , 42,98 42,95 II 43,57 429 ,3 39,90 40,57 39,78 40,50 39,12 40,22 40,39 Plokk 42 pT 40,32 43,97 43,15 2 39,74 Plokk 134 aT vu 42,91 40,87 Silikaltsiidi tn 9a 39,91 40,48 3 Raku järv Plokk 47 aT 39,43 77 44,79 34,86 43,43 196 r 4, 33 78401:101:6288 Plokk 41 pT , K 4 32,45 44 33,77 16.12.2020 37,67 42,25 39,21 39,81 1961 9 195 ,3 38,84 2 35,29 42,32 3 ,9 0,7 4 2 28 7 33,22 (43,25) 4 2 1961 194 30 31 36,33 34,81 0,7 23,75 8,77 4 35,98 36,69 (44,02) 24 9,27 PA-22 30,87 26,72 0,7 1 20 29 N 34,29 , 26 03 30,45 44 33,14 , 1,6 44 31,39 31,99 43,19 31 39,28 36,72 180 34 01 44,41 35,31 09.2020 Silikaltsiidi tn 7 43, 35,26 43, 43,19 25 09.2020 43,19 78401:101:5304 PA-24 35,10 31,71 25 42,04 32 34,64 , 0,7 09.2020 30 37,47 32,66 44 30 PA-23 , 10.1951 35,22 31,74 38,29 35,61 44 Pa-13 42,57 48 , 4,3 3,8 35,49 42,44 43 0,7 32 89 , 33,29 35,49 1961 33 ,1 42 35,79 (45,98) 2,3 1961 Pa-12 4 92 4,01 29,39 0,7 168 42, 40,78 31,0836,58 252 0,7 6,17 32,43 (43,94) 36,07 34,55 35,34 (43,97) 5,79 3 25,94 2 37,09 9 36,64 36,75 37,65 28,47 2 5 ,1 39,93 1 4 ,7 4 1 31 35,54 43 ,5 4 3 6 44,14 36,13 9 , 38,39 Plokk 193 aT Kr 2 37,56 4 10.1951 39,02 Pa-50 0,7 36,05 (44,15) 0 3 Raku järv 37,03 3,45 31 31,90 34,54 43,99 37,31 42,70 201 33 39,02 10.1951 Kaardileht nr 6334 Tallinn Pa-51 1961 43,92 37,72 0,7 35,91 200 36,43 34,64 27 36,49 (44,72) 0,7 85 74 92 35,29 35,05 (44,70) 43, 43, 42, 37,42 10.1951 5,47 36,29 V 30,32 6,65 43,19 32 0,7 27,70 39,72 09.2020 34,60 (45,57) 35,10 PA-25 3,53 36,41 Silikaltsiidi tn 9 28 0,7 36,69 30,37 37,49 35,21 78401:101:5305 43,43 4,45 38,05 37,66 77 37,34 32,34 32,73 1 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 97 36,63 31 42, 37,64 Mäeeraldise piiripunktide 85 84 43,19 31 43, 182 43, 32 36,45 37,55 43,60 37,11 09.2020 I I' koordinaadid 1' 35,51 PA-21 36,28 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 34,91 1961 2,8 40,57 162 36,77 39,79 44,06 37,78 0,7 5,3 34 36,63 36,01 (44,80) 31,69 Nr X Y 2,51 76 43,43 32,80 Plokk 8 aT 1 6 581 460,95 541 625,52 Külgneva mäeeraldise piir 32 43,19 36,37 37,79 16.12.2020 09.2020 35,75 43,89 PA-20 Plokk 9 aT 83 2 6 581 513,93 541 878,14 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 08 , 38,65 0,7 43 10.1951 79 , 96 Pa-17 38,69 44 36,13 35,70 , 42, 37,26 43 0,7 35,76 6,1 3 6 581 504,49 542 070,78 35,81 (46,30) 35,62 31,89 34,41 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 5,51 35,40 207 29,60 4 6 581 481,65 542 249,53 75 38,85 43,19 206 43,33 09.2020 Prognoosvaru ploki piir (P) 3 r PA-19 5 6 581 179,77 542 072,11 2 K ,08 Pa-16 10.1951 0,7 31 33 44 37,99 37,13 99 0,7 35,40 Pa-27 43 , 8 42,92 (47,28) 4 36 , 34 ,0 3,6 36,76 37,58 6 6 580 955,68 542 086,67 Maardla piir (asendiplaanil) 4 33,69 I I 34,88 7,34 41,05 36,74 35,53 7 6 580 955,35 542 081,54 Silikaltsiidi tn 21 32 42,88 33 64 06 43 , 44 , 43,49 35,38 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 37,53 8 6 580 951,05 542 041,82 78401:101:4468 44,64 43,72 37,36 10.1951 9 6 580 804,74 542 059,70 I I' Geoloogilise läbilõike joon Silikaltsiidi tn 13 Pa-48 34 37,55 0,7 171 10 6 580 756,42 542 035,37 78401:101:6796 44,59 36,37 (46,31) 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 39,01 38,85 36,13 32,22 3,45 5 11 6 580 621,86 542 030,07 43, 10.1951 37,71 Pa-49 43, 36,95 61 0,7 4 02 44,44 37,65 (46,55) 36,07 1 Lamami samakõrgusjoon, m 3,25 31,25 12 6 580 621,86 541 970,32 Pa-6 10.1951 33,70 33 35 44,36 0,7 36,12 37,09 Männiku liivakarjäär 13 6 580 621,86 541 895,68 44,09 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 43,90 10.1951 37,40 (46,81) 05.1974 Pa-33 2,29 43,49 VII 41,98 10.1951 0,7 34 34,41 38,75 34,05 Männiku liivakarjäär 14 6 580 595,55 541 876,32 44,04 Pa-32 10.1951 0,7 38,01 (46,91) Pa-02 Puuraugu nr 41,61 (47,20) 3,80 78404:404:1150 15 6 580 589,75 541 861,26 0,3 Katendi paksus, m 0,7 5,81 33,51 49,50 Suudme abs kõrgus, m 34 Pa-5 42,77 (47,79) 35,10 6,58 16 6 580 582,47 541 752,52 8,5 Kasuliku kihi paksus, m 35,49 39,20 43,19 40,70 Lamami abs kõrgus, m 09.2020 212 Raku järv 39,31 PA-17 38,76 34,63 17 6 580 616,44 541 738,85 42, 43, 37,90 0,7 81 33 38,69 18 6 580 595,27 541 668,87 Puuraugu nr 6,1 43,87 166 Mudakihi paksus, m 43,88 31,89 1961 35,97 0,7 Suudme abs kõrgus, m 166 19 6 580 561,78 541 653,88 34,38 (46,47) 41,14 36,26 0,91 Kasuliku kihi jääkpaksus, m 37,69 0,7 32,77 (uuringuaegne suudme abs kõrgus) 38,96 34,38 (46,47) 0,91 20 6 580 565,59 541 631,54 Lamami abs kõrgus, m 35 38,31 32,77 44,50 36,67 21 6 580 591,39 541 606,97 44,30 73 Pa-21 10.1951 34,53 22 6 580 645,57 541 595,74 1951. a uuringu puurauk (EGF280) 0,737,45 42 , 37,66 (47,50) Plokk 193 aT 99 2,16 38,52 39,87 37,05 23 6 580 639,83 541 513,13 43 , 22 40,78 34,80 1962. a uuringu puurauk (EGF1944) 24 6 580 570,39 541 513,70 Pa-20 Silikaltsiidi tn 21 71 70 38,80 38,51 Plokk 135 aT 25 6 580 544,74 541 479,11 1975. a uuringu puurauk (EGF3349) Pa-28 43,75 78401:101:4468 38,72 67 38,69 26 6 580 570,39 541 440,88 2020. a puuritud puurauk 33 34 218 27 6 580 626,33 541 404,80 39,01 3 45,04 41,43 66 37,76 3 10.1951 28 6 580 701,21 541 417,66 43,68 40,28 39,18 Pa-46 Ranna või kalda piiranguvöönd 43,19 34 37,77 44,89 0,7 29 6 580 723,48 541 394,70 09.2020 41,04 (46,78) 43,59 PA-18 10.1951 39,41 5,61 0,7 Pa-47 34,73 43,64 30 6 580 762,73 541 393,93 37,43 0,7 39,39 4,6 39,56 44,54 56 37,99 (47,40) 3,64 43,53 43,71 43,50 31 6 580 760,52 541 434,61 34,09 10.1951 33,65 III kaitsekategooria alused liigid Silikaltsiidi tn 24 X 40,09 0,7 8 32 6 580 769,90 541 502,59 78404:405:5110 40,30 38,53 40,70 (47,84) 40,40 39,38 6 43,58 174 42, 7,26 43, 40,62 38,78 32,74 33 33 6 580 692,84 541 551,26 96 42 22 ,6 40,87 119 0 39,25 43,78 Raku järv 44,23 38,66 59 55 34 6 580 699,26 541 581,75 Püsielupaiga piiranguvöönd 47 64 40,82 , 35 6 580 743,67 541 569,14 63 IX 43,19 0 38,57 ,0 38,25 63 09.2020 36 6 580 789,54 541 620,21 3 42 43,47 PA-16 4 43 4 , 0,7 39,09 92 2 ,8 ,28 5 38,29 38,53 Elektripaigaldise kaitsevöönd Plokk 45 pT 44,19 40,69 37 6 580 848,77 541 617,14 4 37 5,9 60 7 , ,1 47 31,69 2 42,92 38 6 580 861,69 541 651,41 44,12 43,49 58 48,21 42 48,17 39,26 54 39 6 580 846,45 541 671,65 43 , 23 , 82 61 39,10 40 6 580 855,22 541 706,01 Riigikaitselised kitsendused 42 43 2,7 43, 44,41 ,3 7 , 44,69 4 87 65 8 47, 47, 38 42,94 38,88 41 6 580 824,74 541 750,05 73 43,26 74 43,42 0 48,50 40,85 Pa-25 42 6 580 826,92 541 773,54 4 ,4 ,9 3 43, 1 52 2 4 7 Geod.märgi kaitsevöönd 4 44,13 43,85 42, 9 42 29 1 43 6 580 813,51 541 814,58 4 Plokk 45 pT , 43 3 91 37 4 ,3 , 2 ,8 1 31 6 43,43 48,62 44 6 580 793,14 541 820,42 38,43 32 42,95 44,06 39 33 45 45,01 Pa-24 69 43,41 36,71 45 6 580 738,37 541 793,51 43, 42, 38,25 42,92 37,29 Kaevandamsiel jäetava nõlva alumine kontuur 43, 44,48 8 ,8 46,13 9 42 4 42 4 43 46 6 580 714,38 541 809,07 38 41 , Pa-29 , 69 Plokk 51 aT , 88 Plokk 134 aT 50 27 43,42 44,25 37,64 37,35 42 49 42,90 47 6 580 738,35 541 877,96 44,63 44,08 38,13 43,39 40,99 51 248 97 36,39 Pa-23 44,22 44,36 , 25 36,01 42,83 48 6 580 778,26 541 852,15 88 45,51 , 43 43 Märkused: 0 100 200 m , 455 88 42 , 36 38,44 37,91 Raku järv 44 42 45,04 43,43 49 6 580 800,49 541 882,38 44,26 44,48 45,21 44,24 39,81 10.1951 16.12.2020 Pa-43 Pa-41 42,91 32 ,2 6 0,7 50 6 580 805,24 541 978,24 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 43 3 1 39,31 34 44,47 38,54 40,16 43 4 ,9 43 40,21 (47,92) , 44, 6 44,94 05 1 2 44 , , 4 61 3 41,20 , 4 4 40,54 4 31 59 2,19 51 6 580 813,90 542 019,36 37 98 , 42 99 10.1951 30 , 42 44,81 426 ,3 88 38,68 44,84 Pa-9 37,32 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 43 ,98 39,41 0,7 45 , 40,84 43 98 26 35 10.1951 35 52 6 580 854,11 542 016,50 42 33 , Pa-56 40,41 (48,50) ,8 14 39,78 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt.-nov. 2020. 0 , 41,33 44,44 44,76 0,7 2,31 33 9 44,34 38,78 (48,70) 37,40 10 42 3 10.1951 10.1951 53 6 580 862,27 541 993,77 A Pa-57 3,83 , 463 XII 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 43 8 43,83 4 0,7 0,7 34,25 42 3 7 40,03 3 38,51 (48,74) 40,69 3 , 38,57 (48,66) 7 4 41,19 96 5 39,11 54 6 580 884,71 541 987,40 6 5 4 3 ,5 7,12 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 3 4,51 42 3 3 4 ,5 8 44,64 39,60 3 2, 05 7 30,69 33,36 45 ,5 14 ,9 41,11 3 , 43 54 3 47 3 4 42 94 , 9 10.1951 2 40,03 55 6 580 929,61 541 932,94 ,9 , 40,43 Pa-8 43 , - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga dets. 2020); 2 96 40,83 43 4 40,26 45, , 0,7 45, 42 4 40,01 (48,98) 38 2 , 7 56 6 580 964,82 541 910,09 26 8 39,70 4 8,73 Männiku VII liivakarjäär - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); 41 3 3 32 29 ,3 1 43 30,58 , 1 98 45 40,06 39,73 43,19 , , 57 6 580 956,53 541 879,55 82 15 38,08 09.2020 40,10 36 Raku järv - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 28 33 42,65 PA-14 0,7 46 42 43 , 92 58 6 580 908,51 541 842,55 6 580 700 39,49 ,12 43 41,16 (seisuga 10.02.2021); I 43,43 3 II 454 40,14 16.12.2020 39,61 43,19 2 33 39,80 32,89 5,9 39,20 42 , , 76 43 235 59 6 580 927,53 541 765,77 09.2020 39,37 09 , 62 - Aruanne detailuuringust Tallinna kvartsliivamaardlas tehasele "Kvarts" (1951, EGF280); PA-13 41 44, 43,19 35 39,03 , 99 2,3 60 6 580 898,24 541 733,84 42, 40,15 43, 38,46 - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a 85 42, 39,49 38,09 09.2020 35 45, PA-15 90 69 34 45, 5,3 Plokk 193 aT 16 38,87 0,7 61 6 580 869,29 541 700,88 41 31,89 12 39,49 (1962, EGF1944); III' 33 38,59 39,86 2,8 39,57 35,99 43 , 52 62 6 580 880,87 541 677,38 - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest 38,99 40,52 39,80 42 34 Raku järv , 2 63 6 580 909,15 541 678,70 45, 9 462 uuringutöödest (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF3349). 33 33 39,09 42,88 38,59 64 6 580 937,15 541 639,32 34 39,95 6 Silikaltsiidi tn39,20 26 428 , - Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 45, 45, 39,69 40,21 38 ,4 22 42, 4 33 33 30 65 6 580 988,57 541 652,11 43, 39,47 78404:405:5120 23 38,00 (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021,töö nr 21/2914) 93 3 34 50 1 3 35 3 1 27 42,02 , ,2 3 66 6 581 002,90 541 656,32 35 4 2 19 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 4 , 39,06 3 42 6 1 ,2 38,99 43 40,99 11 39,44 67 6 581 031,29 541 643,68 40,08 32 ,1 13 38,70 7. Mudakihi paksus on keskmiselt 0,7 m, kõikjal kus mudakihti ei saanud täpselt mõõta on A 10.1972 38,94 4 453 457 37,83 17 42,24 12 41,46 68 6 581 048,70 541 654,59 0,7 45,98 võetud see keskmiseks kihi paksuseks. 43 45 42 , 39,05 (44,99) 45 37,68 01 , Pa-45 42 , 0,86 69 6 581 057,55 541 639,88 87 ,12 14 44, 42, 37,49 39,08 39,92 40,66 21 18 38,94 91 39,42 80 40,12 70 6 581 045,88 541 624,26 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 45, 7 36 3 15 Pa-52 45, 57 39,81 38,87 38,13 42 Männiku XXIII liivakarjäär 40 26 16 51 42,91 37,99 , 85 40,13 71 6 581 045,25 541 588,62 , 35 46,09 45 45 73 , 30 24 Pa-53 Mäeeraldise plaan 43, 7 39,49 72 6 581 040,90 541 569,40 Tallinna-Saku liivamaardla ,9 227 42 42 464 42 , 39,19 90 43 , 20 94 38,81 Plokk 46 aT , 10 19 83 17 2, 46 , 47,02 45, 3 4 73 6 581 067,73 541 554,91 Nõmme linnaosa, Tallinn 42 3 39,23 80 Pa-54 Plokk 44 pT I , ,8 42 46 48 5 ' , 00 , 25 5 ,9 74 6 581 118,31 541 553,66 541 400 541 800 542 000 542 200 43 Pa-55 44,36 25 75 6 581 232,81 541 541,76 Loa omanik 46,41 AS Silikaat Graafiline lisa 1/3 45,59 47,64 76 6 581 274,17 541 556,38 Pärnu mnt 238, Nõmme linnaosa, 11624, Tallinn 452 456 Plokk 45 pT 47,88 77 6 581 317,41 541 553,28 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 6 580 500 46,11 Pindala 43,49 ha Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5008 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' N S m m 50 Pa-9 50 (EGF280) Pa-52 X (EGF280) 40,41 49 (EGF280) 39,28 49 (48,50) 40,70 (48,24) Pa-6 (47,84) 48 (EGF280) 48 37,40 47 V (46,81) 47 (EGF280) Silikaltsiidi tn 21 Pa-3 34,60 78401:101:4468 46 (EGF280) (45,57) vt. 45,84 m 46 10.1951 44,15 (44,50) vt. 44,94 m 45 10.1951 45 vt. 44,54 m vt. 44,44 m 10.1951 10.1951 44 PA-24 vt. 43,92 m PA-20 PA-15 44 10.1951 38,29 38,69 39,49 43 43 42 42 vt. 41,30 m 10.1951 41 41 Plokk 45 pT 40 40 3,7 1: 39 39 5 4,5 4,7 4,9 38 38 K-15-1 Männiku VII liivakarjäär 11,1 Kr.0,0 Plokk 46 aT okk 41 pT 37 11,2 St.2,6 37 EL 5 1: Pa-24-1 36 Kr.0,0 7,2 36 PA-20-1 St.1,9 Plokk 193 aT 12,7 Kr.0,0 7,5 EL 35 St.2,1 12,9 35 EL Plokk 134 aT Pl 12,4 34 34 1: 12,8 5 9,9 33 33 15,1 15,2 32 32 11,3 Plokk 134 aT 11,5 11,5 31 31 15,2 30 15,4 30 29 29 28 28 Plokk 134 aT 17,2 27 27 17,4 26 26 Läbilõige II-II' N S Pa-16 m m (EGF280) 48 42,92 48 Pa-17 Mäeeraldise piir (47,28) (EGF280) 47 35,81 Männiku liivakarjäär 47 Mäeeraldise teenindusmaa piir (46,30) 78404:404:1150 Silikaltsiidi tn 13 Silikaltsiidi tn 21 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru 162 182 46 78401:101:6796 78401:101:4468 46 pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) (EGF1944) (EGF1944) 36,01 34,53 45 (44,80) (44,69) 45 Männiku liivakarjäär 78404:404:1150 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 44 PA-19 vt. 43,89 m PA-20 vt. 43,19 m PA-21 44 10.1951 09.2020 vt. 43,60 m 37,99 38,69 39,79 vt. 43,33 m 1961 vt. 43,19 m 10.1951 1961 43 43 Ranna või kalda piiranguvöönd 42 42 Püsielupaiga piiranguvöönd 41 41 40 40 Riigikaitselised kitsendused 3,4 39 39 4,5 Kasvukiht 1: 38 5,2 38 5 Muda 37 6,2 37 PA-19-1 36 Kr.0,0 36 PA-20-1 PA-21-1 Täiteliiv St.14,1 Kr.0,0 Kr.0,0 TL St.2,1 St.0,9 35 12,4 35 EL EL 12,5 Ehitusliiv 34 34 9,5 Plokk 193 aT 9,5 PA-21-3 33 Kr.0,0 33 Saviliivmoreen äär 12,0 okk 9 aT okk 8 aT St.10,0 j TL vakar 32 11,3 11,3 32 PA-21-2 11,5 11,5 11,5 Kr.2,3 Uuringuaegne keskmine veetase 43,19 abs m i ku li 31 St.1,6 31 EL M änni Pl Pl 14,0 5 Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus 1: 30 30 13,1 1:5 vastab kaldele 12° 1:2 vastab kaldele 26° 16,8 29 29 28 28 27 17,6 27 18,0 26 26 PA-5 Puuraugu nr 39,86 Suudme abs kõrgus, m Läbilõige III-III' N S m m 47 47 Tee Silikaltsiidi tn 26 454 78404:405:5120 5,4 Sügavus veepinnast, m 46 46 (EGF3349) 45,27 45 (44,89) Silikaltsiidi tn 21 45 PA-5-1 Proovi number 78401:101:4468 Kr.0,0 Kruusa sisaldus, % St.2,2 Savi- ja tolmusisaldus, % 44 PA-13 vt. 43,19 m PA-14 PA-15 44 EL EL - ehitusliiv 39,49 09.2020 39,49 39,49 TL - täiteliiv 8,0 43 43 8,6 Puuraugu sügavus veepinnast, m 42 42 vt. 41,39 m Raku järv 10.1972 okk 44 pT 41 41 okk 45 pT 162 Puuraugu nr (EGF1944) (uuringu nr) 40 40 36,01 Suudme abs kõrgus, m 3,7 3,7 3,7 (44,80) (suudme uuringuaegne abs kõrgus) 39 K-14-1 39 Kr.0,0 1: äär Pl St.11,7 4,7 Pl 5 TL j 38 38 Kaevandatud intervall vakar okk 46 aT 5,5 K-15-1 Kr.0,0 K-14-2 Veetaseme abs kõrgus, m 37 St.2,6 37 vt. 44,44 m i i Kr.0,0 Il 10.1951 Mõõtmise kuupäev 1: EL 5 St.26,1 ku VI 1: 8,5 5 TL 36 7,2 36 7,5 7,5 Plokk 193 aT M änni Pl 7,5 K-13-1 35 Kr.0,0 35 St.25,3 10,5 TL 34 34 12,0 Sügavus uuringuaegsest maapinnast, m 9,5 K-13-2 33 Kr.0,0 10,3 33 St.22,5 TL 32 32 14,0 Puuraugu uuringuaegne sügavus, m 11,3 11,5 11,5 31 31 0 100 200 m Märkused: 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: Männiku XXIII liivakarjäär - Aruanne detailuuringust Tallinna kvartsliivamaardlas tehasele "Kvarts" (1951, EGF280); Tallinna-Saku liivamaardla Geoloogilised läbilõiked I-I'...III-III' - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a (1962, EGF1944); - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest Nõmme linnaosa, Tallinn (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF3349). Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 2/3 -Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Pärnu mnt 238, 11624, Tallinn, Nõmme linnaosa (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021,töö nr 21/2914). [email protected] H 1 : 2000 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Mõõtkava V 1 : 100 4. Liivakihi iseloomustamiseks kasutati ainult 2020. a puuraukude proove, mis läbivad lõikeid I-I’ …III-III’ Tauri Põldema (kõrvalolevaid puuraukude andmeid ei kasutatud). OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ 5. Mudakihi paksus on keskmiselt 0,7 m, kõikjal kus mudakihi ei saanud täpselt mõõta on võetud see keskmiseks kihi paksuseks. Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5008 /Allkirjastatud digitaalselt/  44,38 445 ,6 44,77 44,38 Kr 44,70 4 4 4 4 5 , 1 , 6 9 43,70 43,84 43,51 42,97 Plokk 5 pT 43,08 39 ,1 5 42,99 4 430 , 42,98 42,95 43,57 429 ,3 39,90 40,57 39,78 40,50 39,12 40,22 40,39 Plokk 42 pT 40,32 43,97 43,15 2 39,74 Plokk 134 aT vu 42,91 40,87 Silikaltsiidi tn 9a 39,91 40,48 3 Raku järv Plokk 47 aT 39,43 77 44,79 34,86 35 3 r 4, 33 3 78401:101:6288 Plokk 41 pT 3 , 4 K 4 44 37,67 34 32 39,81 33 9 3 ,3 32 3 301 3 38,84 2 3 ,9 4 2 3 4 32 35 3 7 36 35 31 29 3 6 4 301 34 34 30 31 1 20 29 33 , 33 03 30,45 44 29 , 32 321 44 29 31,39 N 43 3 28 29 28 41 40 30 28 6 42 8 7 27 Silikaltsiidi tn 7 39 3 3 2 26 27 5 3635 2 78401:101:5304 25 ,25 30 44 30 , 34 31,74 44 32 332 3 3 39 40 37 2 9 38 2 41 5 ,1 1 4 ,7 4 36 1 31 35,54 43 35 ,5 3 6 4 9 , Kr 2 4 33 34 0 3 Raku järv 31 34,64 Kaardileht nr 6334 Tallinn 27 85 74 92 43, 43, 42, 32 Silikaltsiidi tn 9 28 40 37 78401:101:5305 38 43,43 32,73 77 1 97 3 39 1 36 35 42, Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 85 84 31 43, Mäeeraldise ja selle teenindusmaa 43, 32 34 36,28 piiripunktide koordinaadid 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 44,06 76 Plokk 8 aT Nr X Y 32 37,79 41 Külgneva mäeeraldise piir 1 6 581 460,95 541 625,52 Plokk 9 aT 83 08 , 43 79 , 44 , 2 6 581 513,93 541 878,14 Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 43 3 6 581 504,49 542 070,78 75 Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, pT - passiivne tarbevaru) 42 40 37 4 6 581 481,65 542 249,53 3 38 r 2 K 08 44 , 31 33 5 6 581 179,77 542 072,11 Prognoosvaru ploki piir (P) 99 39 , 36 43 35 6 , 38 4 ,0 44 3 35,53 6 6 580 955,68 542 086,67 Maardla piir (asendiplaanil) 32 33 64 , 06 43 44 , 7 6 580 955,35 542 081,54 Silikaltsiidi tn 21 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 8 6 580 951,05 542 041,82 78401:101:4468 43,72 Silikaltsiidi tn 13 9 6 580 804,74 542 059,70 34 78401:101:6796 5 41 10 6 580 756,42 542 035,37 4 43, 1 Korrastatud veekogu samakõrgusjoon, m 43, Z= 43,19 abs m 61 11 6 580 621,86 542 030,07 02 36,07 31,25 33 35 Männiku liivakarjäär 12 6 580 621,86 541 970,32 44,09 05.1974 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 42 13 6 580 621,86 541 895,68 40 37 34,05 Männiku liivakarjäär 38 34 44,04 14 6 580 595,55 541 876,32 78404:404:1150 39 34 36 15 6 580 589,75 541 861,26 Ranna või kalda piiranguvöönd Raku järv 16 6 580 582,47 541 752,52 42, 43, 81 33 17 6 580 616,44 541 738,85 43,88 35,97 353 18 6 580 595,27 541 668,87 6 III kaitsekategooria alused liigid 19 6 580 561,78 541 653,88 41 37 3 8 36,67 20 6 580 565,59 541 631,54 44,30 73 40 39 41 21 6 580 591,39 541 606,97 Püsielupaiga piiranguvöönd 42 , 99 42 37,05 22 6 580 645,57 541 595,74 43 , 22 23 6 580 639,83 541 513,13 Silikaltsiidi tn 21 40 71 70 24 6 580 570,39 541 513,70 Elektripaigaldise kaitsevöönd 37 38 43,75 78401:101:4468 67 25 6 580 544,74 541 479,11 39 38,69 36 35 33 34 26 6 580 570,39 541 440,88 3 27 6 580 626,33 541 404,80 Riigikaitselised kitsendused 43,68 66 40,28 3 34 34 28 6 580 701,21 541 417,66 3 43,59 5 37 38 43,64 29 6 580 723,48 541 394,70 Geod.märgi kaitsevöönd 34 56 39 43,50 30 6 580 762,73 541 393,93 3 43,53 43,71 36 6 Silikaltsiidi tn 24 31 6 580 760,52 541 434,61 5 8 34 40 3 78404:405:5110 35 40,40 6 43,58 32 6 580 769,90 541 502,59 42, 36 43, 40,62 33 Kaevandamisjärgne tehisveekogu, pindala 43,49 ha 96 42 22 3 ,6 7 7 33 6 580 692,84 541 551,26 0 43,78 40 3 39,25 8 37 Raku järv 44,23 3 59 55 9 47 3 8 35 3 64 36 34 6 580 699,26 541 581,75 ,63 38 40 39 3 0 9 35 6 580 743,67 541 569,14 ,0 1 63 4 3 42 43,47 4 4 43 4 , 1 39,09 92 2 ,8 37 38 36 6 580 789,54 541 620,21 , 41 28 5 33 38,53 Plokk 45 pT 44,19 4 37 60 7 , 34 ,1 47 2 4 42,92 37 6 580 848,77 541 617,14 36 35 0 44,12 43,49 58 48,21 38 6 580 861,69 541 651,41 42 48,17 39,26 54 43 , 23 , 82 61 42 39,10 39 6 580 846,45 541 671,65 43 2,7 43, 44,41 ,3 7 , 39 44,69 4 87 65 8 40 6 580 855,22 541 706,01 47, 47, 38 42,94 73 43,26 74 43,42 0 40,85 48,50 41 6 580 824,74 541 750,05 4 ,4 ,9 3 43, 1 52 2 4 7 4 44,13 40 42, 9 43,85 42 6 580 826,92 541 773,54 38 42 29 1 4 Plokk 45 pT , 43 37 3 91 37 4 ,3 32 , 2 1 , 43 6 580 813,51 541 814,58 39 41 86 43,43 48,62 33 37 42,95 44,06 39 3 44 6 580 793,14 541 820,42 34 45 45,01 69 3 9 43,41 36,71 38 43, 42, 8 36 42,92 43, 44,48 8 ,8 46,13 9 45 6 580 738,37 541 793,51 42 4 42 4 3 43 5 35 40 38 41 , , 69 Plokk 51 aT , 88 Plokk 134 aT 50 27 3 3 43,42 42 46 6 580 714,38 541 809,07 36 6 3 389 44,25 7 49 42,90 44,63 44,08 43,39 40,99 51 47 6 580 738,35 541 877,96 97 36,39 44,22 44,36 , 25 42,83 36,01 0 100 200 m 88 45,51 , 43 43 40 , 88 36 42 , 36 Raku järv 44 42 48 6 580 778,26 541 852,15 37 35 39 44,26 44,48 9 38 Märkused: 45,21 3 44,24 49 6 580 800,49 541 882,38 42,91 32 ,2 6 38 43 3 1 34 44,47 43 4 ,9 40 43 , 44, 6 05 1 2 44 , , 4 61 3 50 6 580 805,24 541 978,24 , 4 4 40,54 4 31 59 98 , 42 99 30 , 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 42 44,81 26 ,3 88 41 4 43 ,98 51 6 580 813,90 542 019,36 45 , 40,84 26 4 35 35 1 33 ,14 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 40 41,33 40 44,34 35 52 6 580 854,11 542 016,50 37 35 10 39 42 38 A 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt.-nov. 2020. , 4 43 43,83 3 42 38 40,69 37 40,03 53 6 580 862,27 541 993,77 , 4 96 5 4 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 39 ,5 3 42 36 ,5 8 36 3 7 38 39 45 ,5 ,9 54 6 580 884,71 541 987,40 40 3 54 3 47 3 4 ,9 , 3 37 5 43 5. Plaani koostamisel on kasutatud: 2 34 96 40,83 9 4 40,26 3 45, , 36 45, 42 4 55 6 580 929,61 541 932,94 38 2 , 7 37 38 37 8 26 4 8 3 Männiku VII liivakarjäär - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga dets. 2020); 4 3 32 37 29 ,3 1 40 1 45 ,15 56 6 580 964,82 541 910,09 36 36 Raku järv - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); 28 36 33 42,65 46 57 6 580 956,53 541 879,55 33 6 580 700 40 33 41,16 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid 58 6 580 908,51 541 842,55 9 35 (seisuga 10.02.2021); 3 59 6 580 927,53 541 765,77 33 44, 3 35 35 42, 40,15 8 - Aruanne detailuuringust Tallinna kvartsliivamaardlas tehasele "Kvarts" (1951, EGF280); 85 34 35 35 45, 90 34 45, 37 60 6 580 898,24 541 733,84 41 12 35 33 - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a 39 36 61 6 580 869,29 541 700,88 39 37 (1962, EGF1944); 34 36 Raku järv 38 62 6 580 880,87 541 677,38 3 45, 34 3 - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest 40 33 7 8 33 36 42,88 63 6 580 909,15 541 678,70 34 34 Silikaltsiidi tn 26 428 ,6 uuringutöödest (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF3349). 45, 45, 38 37 39,69 38 ,4 22 64 6 580 937,15 541 639,32 42, 4 33 33 30 43, 78404:405:5120 23 - Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 93 35 35 3 3 50 3 65 6 580 988,57 541 652,11 3 27 35 3 8 36 376 3 (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021,töö nr 21/2914) 66 6 581 002,90 541 656,32 40,08 13 38,70 11 39,44 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). A 17 12 67 6 581 031,29 541 643,68 39 41,46 7. Mudakihi paksus on keskmiselt 0,7 m, kõikjal kus mudakihti ei saanud täpselt mõõta on 35 45,98 43 45 36 42 , 68 6 581 048,70 541 654,59 45 01 36 , 42 ,87 , võetud see keskmiseks kihi paksuseks. 12 14 44, 42, 21 18 38,94 39 34 7 69 6 581 057,55 541 639,88 91 37 3 39,42 80 40,12 45, 7 36 3 15 45, 57 39,81 42 38,87 38,13 70 6 581 045,88 541 624,26 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 40 26 16 51 42,91 , 85 40,13 , 40 38 46,09 45 45 73 24 , 30 71 6 581 045,25 541 588,62 Männiku XXIII liivakarjäär 43, 7 39,49 ,9 42 42 42 Korrastatud ala plaan , 39,19 90 43 , 20 94 38,81 Plokk 46 aT 72 6 581 040,90 541 569,40 Tallinna-Saku liivamaardla , 10 19 83 17 42, , 47,02 4 46 5, 3 38 42 3 39,23 80 Plokk 44 pT , ,8 42 46 48 73 6 581 067,73 541 554,91 Nõmme linnaosa, Tallinn 5 , 00 , 25 5 ,9 541 400 541 800 542 000 43 44,36 25 74 6 581 118,31 541 553,66 46,41 45,59 47,64 75 6 581 232,81 541 541,76 Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 3/3 Plokk 45 pT 47,88 76 6 581 274,17 541 556,38 Pärnu mnt 238, Nõmme linnaosa, 11624, Tallinn 77 6 581 317,41 541 553,28 [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 6 580 500 46,11 Pindala 43,49 ha Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5008 /Allkirjastatud digitaalselt/  Kadri Mikkelsaar Teie 26.03.2021 OÜ Inseneribüroo Steiger Männiku tee 104 Meie 22.04.2021 nr 12-1/20/1202 15172 Tallinn [email protected] Männiku XVII ja XVIII uuringuruumide aktiivse tarbevaru arvele võtmine Austatud Kadri Mikkelsaar OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) esitas Kaitseministeeriumile aktsiaseltsi Silikaat (registrikood 10022296) taotluse Männiku XVII ja XVIII uuringuruumide aktiivse tarbevaru arvele võtmise kohta. Männiku XVII uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas ja Tallinna linnas riigile kuuluvatel katastriüksustel Viimsi metskond 7 (katastritunnus 71801:001:1071, kinnistu registriosa nr 15781450, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus) ja Silikaltsiidi tn 28 (katastritunnus 78404:405:5130, kinnistu registriosa nr 20003401 riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet). Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala on 32,86 ha. Männiku XVIII uuringuruum asub Tallinna linnas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Silikaltsiidi tn 8 (katastritunnus 78404:405:4820, kinnistu registriosa 11684201) ning riigile kuuluvatel katastriüksustel Silikaltsiidi tn 21 (katastritunnus 78401:101:4468, kinnistu registriosa nr 14158650, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet) ja Silikaltsiidi tn 26 (katastritunnus 87404:405:5120, kinnistu registriosa nr 20003301, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet). Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala on 43,49 ha. Keskkonnamet on 16.04.2020 korraldusega nr 1-3/20/338 „Geoloogilise uuringu loa andmine Männiku XVII uuringuruumis“ andnud aktsiaseltsile Silikaat geoloogilise uuringu loa nr HARMG-153 Männiku XVII uuringuruumis. Keskkonnaamet on 24.01.2020 korraldusega nr 1-3 /20/61 „Geoloogilise uuringu loa andmine Männiku XVIII uuringuruumis“ andnud aktsiaseltsile Silikaat geoloogilise uuringu loa nr HARMG-152 Männiku XVIII uuringuruumis. Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide puhul on tegemist varem kaevandatud Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide puhul on tegemist varem kaevandatud aladega, kus praegu on kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogud. Uuringuruumi maa-alad külgnevad osaliselt aktiivsete mäeeraldistega. Männiku XVII ja XVIII uuringuruumide geoloogilise uuringu eesmärk on keskkonnaregistris arvele võtta aktiivne tarbevaru, et taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Geoloogilise uuringuga moodustati mõlemasse uuringruumi üks aktiivse tarbevaru plokk (Männiku XVII uuringuruumis üks täiteliiva plokk ja Männiku XVIII uuringuruumis üks ehitusliiva plokk). Käsitletava ala kaevandamisega tagatakse olemasolevas maardlas maavaravaru täielik kasutamine nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt olemasoleva mäeeraldise piires. Männiku XVII uuringuruum asub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis ning osaliselt riigikaitseliste ehitiste Männiku linnaku ja Männiku lasketiiru piiranguvööndites. Männiku XVIII uuringuruum asub vähesel määral riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis. Kaitseministeerium on tutvunud esitatud taotlusega ning on seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise ehitise töövõimet ning kooskõlastab Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide aktiivse tarbevaru arvele võtmise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sang Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Sten-Patrick Kreek 7170028 [email protected] 2 (2)