Keskkonnakaitseloa esmataotlus T/KL-1027194

1. Keskkonnakaitseloa taotlus Taotlus Taotluse number T-KL/1026606-2 Taotluse liik Keskkonnaloa taotlus Taotleja andmed Ärinimi / Nimi AS Silikaat Kontaktisik Eduard Genno Tegevuse ülevaade Taotluse kokkuvõtlikult sõnastatud sisu AS Silikaat taotleb keskkonnaluba Männiku XXII liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete üleriigilise kui ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Männiku XXII liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks. Parandustaotluse selgitus Parandati taotlust vastavalt Keskkonnaameti 30.12.2024 kirja nr DM-130282-3 märkustele. Tegevuse kirjeldus, iseloomustus, eesmärk ja Kaevandajal on plaanis osaliselt tagastada Tallinna-Saku liivamaardlas maaomanikule korrastatult põhjendus karjäär kaeveloa numbriga KMIN-135, kuna tagastatavates karjääri osades ei vasta materjali kvaliteet enam kaevandaja vajadustele. Silikaat AS on alustanud olemasoleva Männiku liivakarjääri (KMIN-135) tehnoloogiliselt ammendatud karjääriosade tagastamise protsessi. Kuna see karjäär moodustab enamuse maavarade registris olevast ettevõtte varust selle maardlas, siis soovib kaevandaja taotleda keskkonnaluba Männiku XXII liivakarjääris. Saku valla üldplaneeringu kohaselt eelistatakse maardlate kasutusse võtmisel juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Tegevusega kaasneda võivate Seletuskiri ptk. 6 keskkonnahäiringute (lõhn, müra, vibratsioon, tolm jne) kirjeldus Käitis/tegevuskoht Nimetus Männiku XXII liivakarjäär Aadress Viimsi metskond 7, Männiku küla, Saku vald, Harju maakond Territoriaalkood 5260 Katastritunnus(ed) 71801:001:1071 Objekti L-EST97 koordinaadid X: 6579960, Y: 540736 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Viimsi metskond 7 (71801:001:1071). Puudutatud veekogud: Männiku järv (VEE2006020), Väikejärv (Männiku Väikejärv) (VEE2005810). Loa taotletav kehtivusaeg Tähtajaline Kehtivus aastates 15 aastat Alates Kuni Puudutatud kohalikud omavalitsused KOV nimetus KOV EHAK kood Saku vald, Harju maakond 0719 Tallinn, Harju maakond 0784 1.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Ei ole asjakohane 6. Eriosa - Maapõu 6.1. Maavara kaevandamine 2/7 6.1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Jrk nr 1. Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 109 Maardla nimetus Tallinna-Saku Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Männiku XXII liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 32.86 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 32.86 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 118 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 0 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve üldehitus, trasside ehitus, teede mulde ehitus Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 36 Plokid Nimetus Kasutusala Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 194 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 1 281 tuh m³ 30.09.2024 195 plokk 1203 - ehitusliiv aT - aktiivne tarbevaru 65 tuh m³ 30.09.2024 Tegevusala andmed Jrk nr Kasutusala Maksimaalne aastane tootmismaht Kaevandatav varu Kogus Ühik Kogus Ühik 1. 1203 - ehitusliiv 266 tuh m³ 3/7 Geoloogilised uuringud Jrk nr 1. Geoloogilise uuringu loa omaja Silikaat AS Geoloogilise uuringu loa registreerimise number HARMG-152 Geoloogilise uuringu loa kehtivuse aeg 15.04.2024 Geoloogilise uuringu aruande nimetus Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021) Geoloogiafondi number 9473 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 333 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 19.05.2021 Kaevandatud maa korrastamine Kaevandatud maa kasutamise otstarve Veekogu 6.2. Graafilised lisad ja lisadokumendid Graafilised lisad Keskkonnaloa mäeeraldise plaan Lisa 1: Gr._lisa_1_Maeeraldise_plaan.pdf Keskkonnaloa geoloogilised läbilõiked Lisa 2: Gr._lisa_2_Geoloogilised_labiloiked.pdf Keskkonnaloa korrastatud maa plaan Lisa 3: Gr._lisa_3_Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisadokumendid Taotluse juurde käiv seletuskiri Lisa 4: Manniku_XXII_KLT_seletuskiri.asice Üldgeoloogilise uurimistöö aruanne või geoloogilise uuringu aruanne Lisa 5: Uuringuaruanne__Manniku_XVII_ja_XVIII__26.04.2021.pdf GIS ja CAD failid Lisa 6: Maeeraldise_teenindusmaa_ruumikuju.dgn Lisa 7: isojooned_lamam.dgn Lisa 8: Maeeraldise_ruumikuju.dgn 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks 4/7 7. Teave keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmiseks Tegevuse täpsustus, füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul Tallinna-Saku liivamaardlas on kaevandatud aastakümneid. Hetkel on maardlas 19 aktiivset mäeeraldist. Männiku XXII alal olev veekogu on tekkinud lammutustööde kirjeldus kaevandamisest tingituna. Mäenduslikud tingimused taotletavas Männiku XXII liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea juurdepääs transpordi teelt, mis jagab mäeeraldise kaheks. Kattekihi (muda) paksus on 0,4 - 3,8 m (keskmine 0,4 m). Kasuliku kihi paksus on vahemikus 1,1 - 6,5 m. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on Männiku XXII mäeeraldisel 34,6 - 38,8 m. Kasuliku kihi peale, veekogude põhja, on settinud muda, mille mõõdetud muda paksused jäävad 0,4 - 3,8 m piiresse. Muda on veekogu põhjas hele- kuni tumehalli värvusega ülipeeneteraline savikas aleuriitne sete. Keskmiselt on arvestatud, et Männiku XXII mäeeraldisel on mudakihi paksus 0,4 m. Muda kogus mäeeraldisel on 118 tuh m3. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendit saab kasutada kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Männiku XXII liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Kaevandamiseks kasutatakse pinnasepump-süvendajat. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealuse maavara varu kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse pulbina hüdropuistangutesse nõrguma. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Taotletaval Männiku XXII liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 437 tuh m3, millest veealust varu 266 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~36 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Männiku XXII liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. Tegevuse asukoha ja eeldatava mõjuala kirjeldus Taotletav Männiku XXII mäeeraldis hõlmab ~15% ulatuses Silikaltsiidi tn 28 kinnistut (katastritunnus 78404:405:5130, 100% sihtotstarbeta maa) ning ~85% ulatuses Viimsi metskond 7 kinnistut (katastritunnus 71801:001:1071, sihtotstarve 100% maa-tulundusmaa). Männiku XXII mäeeraldis külgneb läänes Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0888) kinnistuga ning lõunas Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0183) ja Männiku liivakarjäär 5 (katastritunnus 71801:001:1069) kinnistutega. Männiku XXII mäeeraldise ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liivakarjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Lisaks külgneb mäeeraldise lõunaserv OÜ-le C.B.A kuuluvate Männiku V (KMIN-111) ja Männiku VI (KMIN-131) liivakarjääride ning nende teenindusmaadega. Männiku XXII mäeeraldis kattub Tallinna-Saku liivamaardlas (maardla registrikaart 0109) arvel olevate aktiivse tarbevaru plokkidega 194 ja 195. Mäeeraldise kattub osaliselt tehisjärvedega Männiku järv (Männiku veehoidla, Männiku karjäär; keskkonnaregistri kood VEE2006020) ja Väikejärv (Männiku väikejärv; keskkonnaregistri kood VEE2005810) ning nende veekaitsevööndite ja kalda piiranguvöönditega. Mäeeraldise lääneserv kattub 35 - 110 kV elektriõhuliini 35K-19:(L35055) (VID kood KP55461092) kaitsevööndiga ~10 m ulatuses. Elektrilevi andis kooskõlastuse elektriõhuliini kaitsevööndi osas (Lisa 1). Männiku XXII mäeeraldis kattub peaaegu täielikult riigikaitseliste ehitiste Männiku linnak ja Männiku harjutusväli piiranguvöönditega. Lisaks kattub varuploki edelaosa riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir piiranguvööndiga. Kaitseministeerium 22.04.2021. a kirjaga nr 12/1/20/1202 selgitab oma seisukohta, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise ehitise töövõimet ning kooskõlastas tegevuse (Lisa 2). Männiku XXII mäeeraldisel on kattuvus II kategooria kaitsealuste liikide Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregsitri kood KLO9110809), Myotis dasycneme (tiigilendlane, keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir, kesk-konnaregistri kood KLO9110808) elupaikadega. Mäeeraldis osaliselt kattub ka I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaigaga. Lähim üksikmajapidamine jääb mäeeraldise edela nurgast edela suunda, linnulennult ~ 1,5 km kaugusele Tooma tee 37 kinnistule (katastritunnus 71901:001:0373). Tegevusega oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus Taotletav ala paikneb rohevõrgustiku tuumala äärealal, hõlmates sellest 0,007%. Arvestades rohevõrgustiku ulatust piirkonnas, ei ole põhjust eeldada kaevandamisega kaasnevat olulist mõju selle toimimisele. Kaevandamisega kaasnevad häiringud on arendaja poolt võimalikult minimeeritud ning ajutised. Sellest tingituna ei ole negatiivsete mõjude ulatus kuigi suur. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi (OÜ Hendrikson & K, 2018) alusel ei ole rohevõrgustiku ala tingimata takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Kui kaevandamisala on rohevõrgustiku tugialal või koridoris, siis tuleb tagada taimedele ja loomadele vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades need korrastamise käigus maksimaalselt. Taastamisel tuleb arvestada liikide vajadusi (nt karjääride nõlvad kujundada lauged, et loomade liikumist mitte takistada; asjakohane on ala metsastamine, kui tahetakse ümbritsevad metsaalad taas liita ühtseks tervikuks; juhul kui sihtliikideks on avamaastiku liigid (kõre, kivisisalik), siis säilitada ala avatust, seda mitte metsastada ning mitte lasta ala kinni kasvada) jne. Taotletav ala ei muutu visuaalselt peale veekogu sügavuse suurenemise. Uute alade kasutusele võtmistel tuleb arvestada mitmete looduskaitseliste kitsendus¬tega. Männiku XXII liivakarjäär külgneb juba aktiivsete 5/7 mäeeraldistega, kus vastavalt vajadustele järgitakse, et kaitstavaid liigid säiliks ja elukohad oleks võimalikult kaitstud. Näiteks Männiku II liivakarjääri mäeeraldisel on Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas kaevandamine lõpetatud ning alale rajatud kõrede elupaigaks sobilikud tingimused. AS Silikaat peab tähtsaks arutelu Keskkonnaametiga kõikide looduskaitseliste jm tingimuste osas sh mida edasise tegevuse käigus arvesse võtta. Seda sama järgitakse ka Männiku XXII liivakarjääri piires. Esimesed arutelud piirangute osas on Keskkonnaameti, AS Silikaadi ja OÜ Inseneribüroo STEIGER vahel juba toimunud (25.02.2021. a). Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Männiku XXII liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast- transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, pinnasepump-süvendaja, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim üksikmajapidamine jääb mäeeraldise edela nurgast edela suunda, linnulennult ~ 1,5 km kaugusele Tooma tee 37 kinnistule (katastritunnus 71901:001:0373). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 42 dB, mis jääb alla II kategooria segaalas päevase piirtaseme piiri. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Samuti on Saku vallas koostatud mürakaardid Tallinna-Saku maantee liiklusmüra kohta. Antud kaartide põhjal jääb taotletav ala piirkonda, kus mürafoon on vahemikus 50- 54 dB. Eelnev mürataseme arvutus käib nende tööde kohta, mis tehakse karjääri avamisel ja töötamisel avamaal ülemisel astangul. Kuna tegemist on juba süvendis toimuva kaevandamistegevusega, siis süvendis töötamisel tekib müraekraan. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, majapidamise ja taotletava karjääri vahele jääva maantee ja töötavate karjääridega ning arvutatud maksimaalse müratasemega, siis võib eeldada et karjääri tegevus ei oma negatiivset mõju üldisele mürafoonile Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 36 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,039 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Välisõhusaasteluba taotleda ei ole vaja. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Männiku XXII liivakarjääris kasutab taotleja vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Taotletavas Männiku XXII liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse 6/7  vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Männiku XXII liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis-jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Taotletavas Männiku XXII liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. Teave kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta Kavandatava tegevuse erisused ja meetmed 8. Taotluse lisad Nimetus Manus Elektrilevi kooskõlastus Lisa 9: LISA_1_Manniku_kyla__Saku_vald__maeeraldis_ELVKK.asice KRA kooskõlastus Lisa 10: LISA_2.asice Männiku XXII graafika Lisa 11: Manniku_XXII_liivakarjaari_graafika.asice 7/7  Ranna või kalda piiranguvöönd III kaitsekategooria alused liigid 465 ' I Püsielupaiga piiranguvöönd 46,83 Plokk 44 pT 45,44 47 31 , 46,46 45 , 45 46,51 46,74 45 ,68 45,36 65 ,4 4 4 3 6 52 Teekaitsevöönd 45, 53 53 64 29 60 , 48,24 45, 46, , 45 , 46, 5 46 45 43,87 10 4 46,32 42,05 ,3 ee 47,29 51 7 t Kr 45,74 6 580 400 4 ud 51,81 Ra 42.81 Plokk 49 aT 41,81 45 , 59 28 45, 45 82 34 Raudtee kaitsevöönd 3 ,4 3 , 45 71 45, 45 56 , 3 9 46, 38,24 0 1 8 , 37,72 41,86 43,60 2 46 42,86 37,80 43,57 PA-1 0,4 11 PA-12 39,47 45,26 42,16 41,91 51,77 0,4 5,6 57 81 Elektripaigaldise kaitsevöönd 38,89 09.2020 36,16 42,03 33 43,99 , 45, 51 3,25 45, 32 37,83 34 35,2438,58 45,39 44 , 45, 35 38,19 12 45 46, 42,93 46, 42,23 09.2020 44,05 Silikaltsiidi tn 28 Väikejärv 78404:405:5130 Liinirajatise kaitsevöönd 23 25 36,80 46, 3 45, 51,83 5 41,84 41,86 36 37,98 38,04 33 37,15 46, 46, 45,32 41,89 467 57 42,26 51, 31 45, Pa-35 45,26 Geod.märgi kaitsevöönd 38,65 37,25 09.2020 41,72 32 24 41,78 46, PA-26 34 37,42 , 44 38,53 0,4 45, 45 37,04 41 46, 51,91 41,51 Plokk 50 pT 46, 45,80 6,55 Männiku järv 43,07 34,56 10.1951 35 39,12 ,19 45 76 Pa-36 36,94 51, 33 0,4 41,91 45, 38,09 37,61 (51,55) 38,91 61 1,96 47, 35,25 Kaardileht nr 6334 Tallinn 27 68 40,86 41,94 46, 45, 52,11 34 65 , 45 46, 36 , 37,98 74 45, 46 ee , 38,13 38,13 42,91 20 42,08 76 46 t 24 51, ud 1314 32 2 Ra 37,95 45, ,6 6 4 25 24 r , 42,62 98 45 K 52, 46, , 45 39,04 45, 51 7 ,2 44,42 , 68 07 45 54 38,22 43,47 37 46,96 41,38 32 38,66 , 39,34 5 45 59 ,1 45,26 45 30 , 45 85 6 580 200 46 ,76 40,32 09.2020 51, 50 250 46 , 37,84 PA-2 50,44 4 8 ,3 0,4 ,2 45 39,42 50,65 38,82 45 38,16 39,26 39,28 1,1 17 37,76 45, 467a Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 08 37,30 66 39,95 69 , , 52 51, 51 40,39 33 51,03 koordinaadid piiripunktide koordinaadid , 45 38,90 34 51,29 , 55 45 18 , 39,26 38,28 46 38,73 , 39,13 45 46 8 65 7 38,27 , 38,01 Nr X Y Nr X Y , 46 09 61 , 52 51,51 1 6 580 366,97 540 727,70 1 6 580 366,97 540 727,70 51, 15 45,39 45, 82 547 32 , 51 09.2020 45, 41,66 PA-11 2 6 580 365,29 540 767,90 2 6 580 365,29 540 767,90 0,4 41,14 39,63 37 N 41,41 5,739,57 40,40 Liiv 3 6 580 373,94 540 791,60 3 6 580 373,94 540 791,60 36 45,26 35,04 51,35 31 09.2020 40 67 , 43,37 PA-3 4 6 580 387,67 540 813,78 4 6 580 387,67 540 813,78 53 70 14 49 39,76 45 52, , , , 45, 46, 40,38 23 46 0,4 46 51 45, 40,58 40,16 5 6 580 395,12 540 828,68 5 6 580 395,12 540 828,68 79 3,4 51,34 , 36,36 40,15 51 32 38,73 6 6 580 400,09 540 849,70 6 6 580 400,09 540 849,70 45, 42,87 31 93 40,15 53 , 48 32 45, 45, 51,13 , 56 32 3 7 6 580 389,69 540 878,82 7 6 580 389,69 540 878,82 45 , Plokk 76 P 49 4 46, 6, 46 39,69 , 12 52 4 43,40 40,52 43,36 , 52 22 8 6 580 367,24 540 916,06 8 6 580 367,24 540 916,06 , 39,71 Väikejärv 51,27 45 40,04 45, 9 6 580 369,19 540 953,65 9 6 580 369,19 540 953,65 67 20 39,64 41,17 45,32 , 48 95 39,91 51, 10 6 580 391,08 540 982,62 10 6 580 391,08 540 982,62 31 50 , 47, 1 44 45, 38,98 45 87 , ,3 45, , , 46 45 45 87 11 6 580 369,57 541 025,74 11 6 580 369,57 541 025,74 46 52,36 17 43,12 29 ee 40,03 548 34 38,73 t 75 46, 44,18 40,13 ud 45, 43,54 468 12 6 580 354,48 541 015,96 12 6 580 354,48 541 015,96 Ra 39,74 36 39,18 13 6 580 219,02 540 977,47 13 6 580 219,02 540 977,47 45, 46, 69 68 63 46, 47 29 , 39,52 51 46, 51 39,63 14 6 580 219,50 540 995,01 14 6 580 219,50 540 995,01 , 49 46 45, 34 38,89 37,80 45, 6 580 000 52,25 15 6 579 992,61 540 970,51 15 6 579 992,61 540 970,51 Plokk 194 aT 38,48 40,33 45, 45 42,76 15 30 39,32 Liiv , 16 6 579 661,11 540 961,91 16 6 579 661,11 540 961,91 3 73 39,86 39,57 6 67 46, 37 45, 51, 53 45, 71 20 , 22 17 6 579 500,07 540 975,98 17 6 579 500,07 540 975,98 56 29 46 , , 46, 38,48 Männiku II liivakarjäär 46 45 4 38,22 39,45 ,3 40,53 45 52,11 44,50 18 6 579 478,59 540 977,81 18 6 579 478,59 540 977,81 39,01 Männiku liivakarjäär 1961 98 45, 143 45, 19 6 579 539,46 540 661,68 19 6 579 539,46 540 661,68 Kr 46, 71801:001:0888 , 39,81 51 45,39 38,95 0,4 30 39,33 61 29 00 40,8439,87 (51,50) 46, 77 22 09.2020 79 PA-10 3,97 20 6 579 524,24 540 648,61 20 6 579 524,24 540 648,61 46, 45, 41,99 46, 0,4 35,50 39,39 1,9 549 21 6 579 574,22 540 649,77 21 6 579 574,22 540 649,77 45, 38,70 46, 37,99 38,94 37,09 32 40,80 37 28 52,20 43 52, 38,37 45, 45, 22 6 579 560,32 540 562,38 22 6 579 560,32 540 562,38 29 km 45,33 80 81 31 55 11 46, 46, 7 37,81 Plokk 195 aT 45, 16.12.2020 23 6 579 540,96 540 463,91 23 6 579 540,96 540 463,91 46, 45, 3 6 29 40,11 3 4 46,38 , 37 Plokk 194 aT 45,29 24 6 579 538,47 540 451,66 24 6 579 538,47 540 451,66 27 ,04 39,35 8- 95 52 , 52,35 45 39,60 42,45 40,99 39,91 25 6 579 582,83 540 466,72 25 6 579 582,83 540 466,72 , 08 38 , 37 45 45, e9 38,15 41,24 26 6 579 615,93 540 477,48 26 6 579 615,93 540 477,48 37 82 70 45, 46, Viimsi metskond 7 46, 469 l 42,02 l Männiku järv 38,94 Plokk 194 aT 27 6 579 746,34 540 525,47 27 6 579 746,34 540 525,47 13 Le 71801:001:1071 03 52, 72 20 - 28 6 579 817,18 540 548,31 28 6 579 817,18 540 548,31 46, 45, 00 32 nn , 40,99 45 i 1: 52,25 29 6 579 912,35 540 578,27 29 6 579 912,35 540 578,27 l 40,52 al 40,54 31 81 87 39,95 45,33 41,68 00 45, 46, 46, 30 6 580 198,67 540 671,61 30 6 580 198,67 540 671,61 /T 16.12.2020 5: ,82 3 71 / 91 45,26 46 10 8 43,44 550 , , 38,83 2 81 51 47 ,3 76 5 09.2020 83 5 39,43 46, 4 PA-4 ' 14 I 45, 38,39 37,75 0,4 42,10 41,84 I Pindala 32,86 ha Pindala 32,86 ha 39,96 28 39,66 ee 1,1 86 02 93 46, 46, 38,46 46, 36,57 t 52,41 37 40,08 ku 10 34 , 36 88 52 i 45, 23 46, 6 579 800 45, nn 37,68 37,98 Plokk 56 aT Mä 39,58 39,42 36,98 40,52 40,95 72 31 45,26 28 46, 45, 31 , 47 74 09.2020 , 02 80 PA-5 39,56 45 39,51 46, 51,81 38,27 , 46, 0,4 52 39,86 37 41,45 40,12 37,90 2,2 45,39 37,26 10.1972 42,73 470 09.2020 0,4 27 PA-9 0,4 36,75 38,71 40,37 (51,45) 37 37,89 39,52 3,52 II 2,7 36,45 551 41 40,30 11 46, 57 46, 34,79 52, 41,03 46, 54 52,03 34 24 41,02 45, 32 45, 39,75 45, 39,39 38,73 36,75 Kr 38,63 34 23 , 40,17 34 42,89 37,06 46 , 35,84 , 40,39 46 45 ,25 51,17 39,11 40,17 45 50 39,69 , 51 37,98 32 Plokk 55 aT , 43,82 45 125 1961 39,07 88 0,4 79 34 40,19 46, 46, 41,76 (51,32) 45, 4,54 43,27 39,64 36,82 16 00 41,87 28 40,65 46, 45, 38,80 40,48 36,33 81 52,06 40,21 51, 36 45,26 32 37 , 37,94 Väikejärv 09.2020 41,61 45 PA-6 39,46 30 19 0,4 47, 47, 35,67 39,07 40,16 40,35 2,0 37,76 26 4 33 5 45 9 ,3 45, 45 35,08 4 1 ,4 5 26 36 ,2 ,5 7 18 45 47, 8 52,21 45, , 38,77 29 12 44,18 52, 6 579 600 40,12 45 45,22 45 39,04 4 7 552 30 453 ,1 45, , 36,65 38,22 81 39,52 , , 46,32 41,93 28 45 47,35 47,28 5 10.1972 25 471 2, 22 45 1,57 ,5 45,39 14 6 35,71 52,5052, (51,93) 13,5 30 09.2020 37,27 18 39,28 4 26 51 38,27 5 , PA-8 0 0 100 200 m 45, 5 37,43 47, 47, 5 , 51,95 42 0,4 70 , 2 51 ,4 3 14 21 , 41,49 1 49 4 37,15 ,5 5 , 37,96 7 5 93 51, 14 5,55 07 1 45 4 Plokk 195 aT ,7 45, 45,64 47, 47, 4 29 37,81 35,54 36 21 45,26 68 45, , 38,37 46 09.2020 67 , 37 46 22 PA-7 37,64 0,4 Plokk 194 aT Kr 51, 43 50,77 50,52 51, 47,55 35 37,28 35 37,86 51 , 50,53 47 39,02 45,74 6 2,6 25 1 ,2 50,42 34,86 46 , 48,68 5 30 45,31 46,80 51,96 Märkused: , 37,71 7 Kr 45 46,40 4 , 23 45,34 49 20 19 45 88 46,25 45, ,56 32 30 50, 55 24 38,95 45 Liiv 45, 24 46, 52 39,82 , 46, 50 33 19 47,91 49, , 51, , 47 45 40,22 Männiku järv 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 46 31 51, 51, 18 37,51 46,93 , Plokk 63 aT 46 , 41,31 56 32 62 46 30 81 , , , 27 78 17 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 45 45 50, 16 Männiku liivakarjäär 5 , 45 17 45 51, , 39 52 , 46,61 46,29 46 Kr , 39,45 52,09 46 71801:001:1069 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt.-nov. 2020. 0 149 ,3 5 20 4 0,4 24 Pa-2 38,54 553 45 , 51, 45,34 (51,41) 19 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 45 Männiku V liivakarjäär 51, , , 9,53 45 38 77 46 60 31 , Pa-1 35,41 , 74 46 23 , 46,41 45 42,76 5. Plaani koostamisel on kasutatud: I 1961 Männiku liivakarjäär Plokk 87 aT 18 Liiv 46,12 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga dets. 2020); Männiku liivakarjäär Männiku järv 51, 51, - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); 45, Plokk 112 aT 51, 82 58 25 46, 71801:001:0183 44 38,08 62 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid Plokk 1 aT 46,02 (seisuga 10.02.2021); - Aruanne detailuuringust Tallinna kvartsliivamaardlas tehasele "Kvarts" (1951, EGF280); Plokk 2 aT - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a 6 579 400 (1962, EGF1944); - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest 540 400 540 600 540 800 541 000 uuringutöödest (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF3349); - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,57,67,74-82,95 ja 96) täiendavatest uuringu- töödest (Geoloogia Valitsus, 1976, EGF3436); - Tallinn–Saku liivamaardla Männiku IV uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne 1 (varu seisuga 01.08.2006) (OÜ C.B.A., 2006, EGF7781). Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kaevandamsiel jäetava nõlva alumine kontuur -Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021,töö nr 21/2914) 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Pa-02 Puuraugu nr 7. Mudakihi paksus on keskmiselt 0,4 m, kõikjal kus mudakihti ei saanud täpselt mõõta on 0,3 Katendi paksus, m Külgneva mäeeraldise piir 49,50 Suudme abs kõrgus, m 8,5 Kasuliku kihi paksus, m võetud see keskmiseks kihi paksuseks. 40,70 Mäeeraldis lamami abs kõrgus, m Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 8. Kogu ala hõlmavad riigikaitselised piirangud. Puuraugu nr Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 143 Mudakihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 0,4 Suudme abs kõrgus, m 39,87 (51,50) Kasuliku kihi jääkpaksus, m pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 3,97 Männiku XXI liivakarjäär 35,50 (uuringuaegne suudme abs kõrgus) Mäeeraldis lamami abs kõrgus, m Tallinna-Saku liivamaardla Mäeeraldise plaan Prognoosvaru ploki piir (P) 1951. a uuringu puurauk (EGF280) Nõmme linnaosa, Tallinn Maardla piir (asendiplaanil) Viimsi metskond 7 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 1962. a uuringu puurauk (EGF1944) Loa omanik AS Silikaat 71801:001:1071 Graafiline lisa 1/3 Pärnu mnt 238, Nõmme linnaosa, 11624, Tallinn Geoloogilise läbilõike joon 1975. a uuringu puurauk (EGF3349) I I' [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 1976. a uuringu puurauk (EGF3436) 4 2006. a uuringu puurauk (EGF7781) Tauri Põldema 1 Lamami samakõrgusjoon, m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ 44,09 Männiku tee 104, 11216 Tallinn 05.1974 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 2020. a puuritud puurauk Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5007 /Allkirjastatud digitaalselt/  Läbilõige I-I' S N m m 53 143 53 (EGF1944) 39,87 52 52 (51,50) 51 51 50 50 49 49 48 Männiku liivakarjäär Viimsi metskond 7 Silikaltsiidi tn 28 48 71801:001:1071 78404:405:5130 71801:001:0183 47 47 PA-7 PA-5 PA-3 vt. 45,26 m PA-1 46 46 37,86 39,86 40,16 09.2020 42,16 45 45 vt. 44,50 m 1961 44 44 43 Väikejärv Väikejärv 43 3,1 42 42 41 41 Plokk 44 pT 5 1: 5,1 40 5,4 40 äär PA-1-1 PA-3-3 Kr.0,0 j PA-5-1 Kr.0,0 vakar okk 1 aT okk 2 aT 39 St.0,4 39 Kr.0,0 St.3,7 EL St.2,2 Plokk 194 aT EL ii 38 EL 38 ku l 7,4 7,5 PA-3-1 M änni 8,0 Kr.0,0 37 37 Pl PA-7-1 St.12,3 Pl Kr.0,0 TL 8,6 8,9 St.3,7 36 9,1 36 EL 16,0 9,5 35 10,4 35 10,6 34 34 18,0 33 33 Mäeeraldise piir Kasvukiht Mäeeraldise teenindusmaa piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Muda Männiku liivakarjäär 71801:001:0888 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus Täiteliiv Läbilõige II-II' Ranna või kalda piiranguvöönd Ehitusliiv III kaitsekategooria alused liigid Saviliivmoreen W E m m 54 54 Uuringuaegne keskmine veetase 45,33 abs m 5 Kaevandamisel jäetava nõlva nõlvus 4 km 1: 1:5 vastab kaldele 12° 27, 53 53 1:2 vastab kaldele 26° 8- PA-5 Puuraugu nr e 9, 39,86 Suudme abs kõrgus, m 52 52 Lell 0003 143 Puuraugu nr 51 51 nn- (EGF1944) (uuringu nr) 001: i l 39,87 Suudme abs kõrgus, m /Tal 50 50 (51,50) (suudme uuringuaegne abs kõrgus) 71815: ee 145 / 49 Viimsi metskond 7 49 71801:001:1071 Männiku liivakarjäär 71801:001:0888 vt. 44,50 m Veetaseme abs kõrgus, m 1961 ku t 48 48 5,4 Sügavus veepinnast, m Mõõtmise kuupäev Tee M änni Kaevandatud intervall okk 55 aT 47 Plokk 195 aT 47 PA-5-1 Proovi number Kr.0,0 Kruusa sisaldus, % PA-9 vt. 45,39 m PA-5 PA-4 St.2,2 Savi- ja tolmusisaldus, % vt. 45,26 m 46 37,89 09.2020 46 EL EL - ehitusliiv 39,86 09.2020 39,96 TL - täiteliiv 8,0 45 45 Pl 8,6 Puuraugu sügavus veepinnast, m 16,0 Sügavus uuringuaegsest maapinnast, m okk 76 P 44 44 Märkused: 1: Männiku järv Väikejärv 1: 5 43 43 5 1. Kõrgused EH2000 süsteemis. 18,0 Puuraugu uuringuaegne sügavus, m Pl 42 42 2. Läbilõigete koostamisel on kasutatud: äär - Aruanne detailuuringust Tallinna kvartsliivamaardlas tehasele "Kvarts" (1951, EGF280); okk 56 aT j - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a (1962, EGF1944); 5 41 41 vakar 1: - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF3349); i 40 5,3 40 i 5,4 Il PA-4-1 - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,57,67,74-82,95 ja 96) täiendavatest uuringutöödest ku I Kr.0,0 39 PA-5-1 St.2,8 39 (Geoloogia Valitsus, 1976, EGF3436); M änni Kr.0,0 Pl EL Plokk 194 aT 6,8 - Tallinn–Saku liivamaardla Männiku IV uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.08.2006) St.2,2 38 EL 38 (OÜ C.B.A., 2006, EGF7781). 7,5 7,5 - Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8,0 37 37 (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021,töö nr 21/2914). PA-9-1 Kr.0,0 3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 8,6 St.1,2 4. Liivakihi iseloomustamiseks kasutati ainult 2020. a puuraukude proove, mis läbivad lõikeid IV-IV’ …V-V’ 36 36 EL (kõrvalolevaid puuraukude andmeid ei kasutatud). 35 35 5. Mudakihi paksus on keskmiselt 0,4 m, kõikjal kus mudakihi ei saanud täpselt mõõta on võetud see keskmiseks kihi paksuseks. 10,6 6. Kogu ala hõlmavad riigikaitselised piirangud. 34 34 11,5 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 33 33 Männiku XXII liivakarjäär Tallinna-Saku liivamaardla Geoloogilised läbilõiked I-I'...II-II' Nõmme linnaosa, Tallinn 0 100 200 m Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 2/3 Pärnu mnt 238, 11624, Tallinn, Nõmme linnaosa [email protected] H 1 : 2000 Mõõtkava V 1 : 100 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5007 /Allkirjastatud digitaalselt/  46,83 Plokk 44 pT 45,44 47 31 , 46,46 45 , 45 46,51 46,74 45 ,68 45,36 65 ,4 4 4 3 6 52 45, 53 53 64 29 60 , 48,24 45, 46, , 45 , 46, 5 46 45 43,87 10 4 46,32 42,05 ,3 ee 47,29 51 7 t Kr 45,74 6 580 400 4 ud 51,81 Ra 42.81 Plokk 49 aT 41,81 45 , 59 28 45, 45 82 34 3 ,4 3 38 , 45 71 45, 4 45 56 0 , 3 9 46, 0 3 1 8 , 41,86 9 43,60 2 46 42,86 37,80 37 36 43,57 11 46 40 42 5 51,77 1 57 4 4 45 43,99 , 39 8 51 41 3 12 37 43 Silikaltsiidi tn 28 37 43 Väikejärv 44 42 78404:405:5130 44 45 41 46 43 44 36 41 40 37 38 51,83 41,86 39 42 36 57 42,26 51, 36 39 46 40 40 38 9 41,72 40 3 37 N 51,91 36 Plokk 50 pT 38 38 39 46 Männiku järv 45 41 19 42 , 45 76 51, 41,91 45 61 47 41 47, 37 37 43 52,11 43 445 42 4 41 46, 44 45, 43 44 ee 41 20 46 42,08 76 39 0 Kaardileht nr t 24 37 38 51, 4 ud 1314 36 42 Ra 25 r 98 K 52, 36 , 3839 51 46 39 40 40 0 37 4 30 Plokk 57 aT 85 6 580 200 39 38 3 51, 46 8 41 Kaardileht nr 6334 Tallinn 42 48 45 45 43 08 47 66 69 , , 52 51, 51 37 7 44 43 3 44 42 45 46 41 4 1 43 4 3 40 4 367 38 36 42 9 09 61 , 52 51, 40 82 3 46 , 3839 51 40 37 38 Liiv 39 41 40 46 70 42 52, , 48 51 45 45 ,79 51 47 93 43 , 48 37 37 Plokk 76 P 49 43 44 44 , 12 42 52 4 45 , 4 41 46 1 52 0 43 4 4 2 49 38 Väikejärv 3 367 36 3 95 51, 40 38 9 87 , 45 40 52,36 ee 3 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa t ud 45 38 Ra koordinaadid piiripunktide koordinaadid 39 41 36 46 42 ,68 45 51 Nr X Y Nr X Y 52,25 43 44 36 1 6 580 366,97 540 727,70 1 6 580 366,97 540 727,70 4241 15 37 40 37 Liiv 46 3 38 43 44 3 6 44 39 67 2 6 580 365,29 540 767,90 2 6 580 365,29 540 767,90 42 4 45 51, 41 46 37 Männiku II liivakarjäär 3 6 580 373,94 540 791,60 3 6 580 373,94 540 791,60 47 52,11 Z= 45,33 abs m Männiku liivakarjäär 4 6 580 387,67 540 813,78 4 6 580 387,67 540 813,78 98 Kr 71801:001:0888 , 51 40 5 6 580 395,12 540 828,68 5 6 580 395,12 540 828,68 38 45 40 6 6 580 400,09 540 849,70 6 6 580 400,09 540 849,70 39 38 7 6 580 389,69 540 878,82 7 6 580 389,69 540 878,82 39 32 52,20 52, 41 46 42 8 6 580 367,24 540 916,06 8 6 580 367,24 540 916,06 km 7 45 3 6 29 3 9 6 580 369,19 540 953,65 9 6 580 369,19 540 953,65 4 3 4 , 37 4 4 41 3940 27 6 38 10 6 580 391,08 540 982,62 10 6 580 391,08 540 982,62 04 43 4 42 , 8- 52 37 52,35 43 11 6 580 369,57 541 025,74 11 6 580 369,57 541 025,74 , 44 47 44 42 e9 45 41 46 Viimsi metskond 7 12 6 580 354,48 541 015,96 12 6 580 354,48 541 015,96 ll Männiku järv 13 Le 71801:001:1071 13 6 580 219,02 540 977,47 13 6 580 219,02 540 977,47 03 52, - 00 nn 45 14 6 580 219,50 540 995,01 14 6 580 219,50 540 995,01 37 40 i 1: 52,25 l 38 al 15 6 579 992,61 540 970,51 15 6 579 992,61 540 970,51 40 00 39 /T 5: 3 16 6 579 661,11 540 961,91 16 6 579 661,11 540 961,91 38 71 / 91 10 8 39 , , 81 51 47 5 17 6 579 500,07 540 975,98 17 6 579 500,07 540 975,98 41 43 44 46 42 14 41 39 0 46 38 18 6 579 478,59 540 977,81 18 6 579 478,59 540 977,81 4 45 42 28 37 ee 19 6 579 539,46 540 661,68 19 6 579 539,46 540 661,68 t 52,41 43 37 ku 10 20 6 579 524,24 540 648,61 20 6 579 524,24 540 648,61 , 52 i 43 44 nn 44 42 21 6 579 574,22 540 649,77 21 6 579 574,22 540 649,77 45 41 46 37 Plokk 56 aT Mä 22 6 579 560,32 540 562,38 22 6 579 560,32 540 562,38 45 23 6 579 540,96 540 463,91 23 6 579 540,96 540 463,91 02 51,81 , 52 40 24 6 579 538,47 540 451,66 24 6 579 538,47 540 451,66 38 9 37 40 3 25 6 579 582,83 540 466,72 25 6 579 582,83 540 466,72 36 27 36 4 38 37 4 26 6 579 615,93 540 477,48 26 6 579 615,93 540 477,48 39 4140 46 43 42 41 46 11 8 39 42 37 3 52, 52,03 27 6 579 746,34 540 525,47 27 6 579 746,34 540 525,47 45 28 6 579 817,18 540 548,31 28 6 579 817,18 540 548,31 43 29 6 579 912,35 540 578,27 29 6 579 912,35 540 578,27 Kr 43 44 44 42 30 6 580 198,67 540 671,61 30 6 580 198,67 540 671,61 45 37 4 1 46 45 51,17 ,50 51 Pindala 32,86 ha Pindala 32,86 ha Plokk 55 aT 40 38 40 36 39 44 16 41 40 38 3 378 42 39 39 3 4 81 41 52,06 46 51, 42 36 45 37 Väikejärv 38 39 43 40 390 46 47 26 47 4 45 3 1 41 44 43 8 42 44 42 4 45 41 43 37 52,21 37 4 12 4 2 52, 44 3 445 45 46 46 47 43 44 25 5 48 2 40 49 450 41 6 39 0 38 3 44 42 4 40 51 37 8 78 49 39 3 51,95 51 49 39 4 4 38 50 93 51, 39 45, 21 41 0 1 42 46 22 45 Kr 37 38 46 30 43 51,96 , Kr 45 42 36 23 50 43 19 88 44 45 44 43 50, 49 24 44 Liiv 42 45 45 41 47 37 46 Männiku järv 46 0 100 200 m 48 Plokk 63 aT 32 4344 51 81 , 49 17 47 45 4 42 50, Männiku liivakarjäär 5 40 1 Kr 4 51 50 48 71801:001:1069 5 20 46 38 44 409 Männiku V liivakarjäär 3 Männiku liivakarjäär Märkused: Plokk 87 aT 18 Liiv Männiku liivakarjäär Männiku järv Plokk 112 aT 71801:001:0183 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Plokk 1 aT 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt.-nov. 2020. Plokk 2 aT 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga dets. 2020); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); 1 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number (seisuga 10.02.2021); 1' - Aruanne detailuuringust Tallinna kvartsliivamaardlas tehasele "Kvarts" (1951, EGF280); Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a Ranna või kalda piiranguvöönd (1962, EGF1944); Külgneva mäeeraldise piir - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir uuringutöödest (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF3349); III kaitsekategooria alused liigid - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,57,67,74-82,95 ja 96) täiendavatest uuringu- Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) töödest (Geoloogia Valitsus, 1976, EGF3436); Püsielupaiga piiranguvöönd - Tallinn–Saku liivamaardla Männiku IV uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne Prognoosvaru ploki piir (P) (varu seisuga 01.08.2006) (OÜ C.B.A., 2006, EGF7781). Maardla piir (asendiplaanil) -Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne Viimsi metskond 7 Teekaitsevöönd (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021,töö nr 21/2914) Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 71801:001:1071 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). 7. Mudakihi paksus on keskmiselt 0,4 m, kõikjal kus mudakihti ei saanud täpselt mõõta on 41 Korrastatud tehisveekogu samakõrgusjoon, m Raudtee kaitsevöönd võetud see keskmiseks kihi paksuseks. 8. Kogu ala hõlmavad riigikaitselised piirangud. Elektripaigaldise kaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu Kaevandamisjärgne tehisveekogu, 29,47 ha Männiku XXII liivakarjäär Tallinna-Saku liivamaardla Korrastatud ala plaan Liinirajatise kaitsevöönd Nõmme linnaosa, Tallinn Korrastatava nõlva osad, mis jäetakse looduslikult taastuma, pindala 2,44 ha Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 3/3 Geod.märgi kaitsevöönd Pärnu mnt 238, Nõmme linnaosa, 11624, Tallinn [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5007 /Allkirjastatud digitaalselt/  Seletuskiri 1. Mäeeraldise saamise vajaduse põhjendus, kasutamise eesmärk ja maavara kasutusalad AS Silikaat (edaspidi taotleja) taotleb keskkonnaluba Männiku XXII liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaloa taotlemise eesmärk on tagada mitmete üleriigilise kui ka kohalike tähtsusega ehitusobjektide rajamiseks ning taotleja põhitegevuse jätkamiseks vajalik ehitusressurss. Männiku XXII liivakarjääri mäeeraldisele taotletakse keskkonnaluba 15 aastaks. Kaevandajal on plaanis osaliselt tagastada Tallinna-Saku liivamaardlas maaomanikule korrastatult karjäär kaeveloa numbriga KMIN-135, kuna tagastatavates karjääri osades ei vasta materjali kvaliteet enam kaevandaja vajadustele. Silikaat AS on alustanud olemasoleva Männiku liivakarjääri (KMIN-135) tehnoloogiliselt ammendatud karjääriosade tagastamise protsessi. Kuna see karjäär moodustab enamuse maavarade registris olevast ettevõtte varust selle maardlas, siis soovib kaevandaja taotleda keskkonnaluba Männiku XXII liivakarjääris. Saku valla üldplaneeringu kohaselt eelistatakse maardlate kasutusse võtmisel juba avatud karjääride maksimaalset võimalikku kasutamist, mille kohta on piisavalt vajalikku informatsiooni nii keskkonnatingimuste kui ka kaevandamise tehnoloogiliste võimaluste kohta. Kaevandatavat maavara saab kasutada üldehituses, trasside ehituses ning teede mulde ehituses. 2. Mäeeraldise maa-ala ja selle lähiümbruse kirjeldus Taotletav Männiku XXII mäeeraldis hõlmab ~15% ulatuses Silikaltsiidi tn 28 kinnistut (katastritunnus 78404:405:5130, 100% sihtotstarbeta maa) ning ~85% ulatuses Viimsi metskond 7 kinnistut (katastritunnus 71801:001:1071, sihtotstarve 100% maa-tulundusmaa). Männiku XXII mäeeraldis külgneb idas Männiku II liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0888) kinnistuga ning lõunas Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0183) ja Männiku liivakarjäär 5 (katastritunnus 71801:001:1069) kinnistutega. Männiku XXII mäeeraldise ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liivakarjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Lisaks külgneb mäeeraldise lõunaserv OÜ-le Balti Liiv kuuluvate Männiku V (KMIN-111) ja Männiku VI (KMIN-131) liivakarjääride ning nende teenindusmaadega. Männiku XXII mäeeraldis kattub Tallinna-Saku liivamaardlas (maardla registrikaart 0109) arvel olevate aktiivse tarbevaru plokkidega 194 ja 195. Mäeeraldise kattub osaliselt tehisjärvedega Männiku järv (Männiku veehoidla, Männiku karjäär; keskkonnaregistri kood VEE2006020) ja Väikejärv (Männiku väikejärv; keskkonnaregistri kood VEE2005810) ning nende veekaitsevööndite ja kalda piiranguvöönditega. Mäeeraldise lääneserv kattub 35 - 110 kV elektriõhuliini 35K-19:(L35055) (VID kood KP55461092) kaitsevööndiga ~10 m ulatuses. Elektrilevi andis kooskõlastuse elektriõhuliini kaitsevööndi osas (Lisa 1). Männiku XXII mäeeraldis kattub peaaegu täielikult riigikaitseliste ehitiste Männiku linnak ja Männiku harjutusväli piiranguvöönditega. Lisaks kattub varuploki edelaosa riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir piiranguvööndiga. Kaitseministeerium 22.04.2021. a kirjaga nr 12/1/20/1202 selgitab oma seisukohta, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise ehitise töövõimet ning kooskõlastas tegevuse (Lisa 2). Männiku XXII mäeeraldisel on kattuvus II kategooria kaitsealuste liikide Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregsitri kood KLO9110809), Myotis dasycneme (tiigilendlane, keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir, kesk- konnaregistri kood KLO9110808) elupaikadega. Mäeeraldis osaliselt kattub ka I kategooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaigaga. Lähim üksikmajapidamine jääb mäeeraldise edela nurgast edela suunda, linnulennult ~ 1,5 km kaugusele Tooma tee 37 kinnistule (katastritunnus 71901:001:0373). 3. Andmed tehtud geoloogiliste uuringute kohta, maardla lühikene geoloogiline ja hüdrogeoloogiline iseloomustus Männiku XXII kattub Tallinna-Saku liivamaardlaga, mille 1254,75 ha suurusel pindalal on registrikaardi nr 0109 andmetel tehtud geoloogilisi uuringuid ning varu ümberhindamisi kokku 45 korral. Männiku XXII mäeeraldise ja selle vahetus lähedusse jääb: kaks 1951. a, kolm 1962. a, 10 1975. a, üks 1976. a ja üks 2006. a uuringu puurauku. 2021. aastal koostas OÜ Inseneribüroo Steiger geoloogilise uuringu aruande „Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021)“. Selle tulemusena kinnitati käsitletavale alale Maa-ameti 19. juuni 2021 kirjaga nr 1 17/21/1323 järgnevad aktiivse tarbevaru plokid: • ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 3,09 ha – 65 tuh m3 (aruandes 193. plokk), • ehitusliiva aktiivne tarbevaru pindalal 32,86 ha – 1281 tuh m3 (aruandes 192. plokk, plokk, osaliselt 193. ploki lamamis, allpool põhjavee taset), • täiteliiva aktiivne tarbevaru pindalal 43,49 ha – 2083 tuh m3 (aruandes 191. plokk, allpool põhjavee taset). Geoloogiline ehitus on suhteliselt muutlik karjääri põhja ebatasasuse ning kaevandamisel toimunud materjali võimaliku ümbersettimise tõttu. Männiku XXII mäeeraldise veekogu põhja absoluutkõrgused jäävad 35 - 43 m piiresse. Kasuliku kihi peale, veekogude põhja, on settinud muda, mille paksust oli geoloogilise uuringu ajal keeruline tuvastada. Mõõdetud muda paksused jäävad 0,4 - 3,8 m piiresse. Muda on veekogu põhjas hele- kuni tumehalli värvusega ülipeeneteraline savikas aleuriitne sete. Mudakihi paksust polnud igal pool võimalik mõõta, ent muda olemasolu tuvastati. Keskmiselt on arvestatud, et Männiku XXII mäeeraldisel on mudakihi paksus 0,4 m. Kasuliku kihi moodustavad fluvioglatsiaalse tekkega ülipeened kuni ülijämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on üsna muutlik ja varieerub Männiku XXII liivakarjääri mäeeraldisel 2020. a puuraukude andmeil 1,1 - 6,5 m. Kasuliku kihi moodustab erineva terasuurusega, üldiselt oranžikas helepruun kuni helebeež, liiv. Mäeeraldise liiv on ühtlasema koostisega. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreen, saviliivmoreen või väga savikas aleuriit. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on Männiku XXII mäeeraldisel 34,6 - 38,8 m. Tabel 3.1 Kasuliku kihi põhinäitajad Männiku XXII liivakarjääri plokkides Männiku XXII liivakarjäär Aktiivse tarbevaru plokk 192, 193 Proovide arv, tk 15 Proovide pikkus, m 48,5 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon 0,0 - 0,0 (kaalutud keskmine 0,0) >31,5 mm), % Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), 72,3 - 99,8 (97,6) % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus (<0,063 mm), % 0,2 - 27,7 (2,4) Männiku XXII mäeeraldisel on suures osas maavaravaru veealune. Taotletaval ala on varu veepealne ainult karjääride transpordi teena kasutatavas osas. Männiku XXII mäeeraldis hõlmab pindalaliselt Männiku järve, kus veetaseme absoluutne kõrgus 2020. a septembris oli 45,39 m ja Väikejärve, kus veetaseme absoluutne kõrgus 2020. a septembris oli 45,26 m. Keskmine veetase taotletava Männiku XXII liivakarjääri mäeeraldisel on 45,33 m. Veekogude sügavus 2020. a uuringu andmetel oli 3,1 - 8,9 m. Männiku piirkonnas mõjutavad põhjavee taset Raku tehisjärve vee pidev väljavool Ülemiste järve. Taotletava ala seisukohast on oluline maapinnalähedaseim Kvaternaari veekompleksi kuuluv veekiht, mis toitub sademetest.1 Looduslikes oludes paikneb veetase liivades 1 - 3 m sügavusel maapinnast. Veetaseme pikaajalised vaatlused näitavad, et veetaseme kõikumised sõltuvad hooajalistest ilmastikutingimustest ega ületa +/-0,3 - 0,5 m. Liivade ja kruusade filtratsioonitegur on sõltuvalt tera jämedusest 2 - 40 (maksimaalselt 100) m/ööp. Männiku järve veetase on stabiliseerunud vastavalt 44,7 - 45,2 m abs (keskmine 45,1 m) tasemel. Paaril viimasel aastal on Männiku järve veetase tõusnud abs kõrguseni 46,0 m. OÜ Eesti Geoloogiakeskus andmetel Kvaternaari veekompleksis Männiku karjääride piirkonnas keemilisi muutusi ei ole. AS-i Tallinna Vesi andmetel näitavad pinnavee analüüsid, et vee kvaliteet Männiku järvistus on hea ja kaevandamine sellele kahjulikku mõju ei ole avaldanud. 4. Mäeeraldise piiride ja sügavuse põhjendus koos kaevandamisele kuuluvate varude määramisega 1 Kuslap, E. 2018. Männiku, Männiku II ja Männiku VIII liivakarjääri kaevanda¬mise projekt. OÜ Inseneribüroo STEIGER. Taotletava Männiku XXII liivakarjääri mäeeraldise ja selle teenindusmaa pindala on 32,86 ha. Taotletava mäeeraldisega on hõlmatud täielikult aktiivse tarbevaru plokid 194 ja 195 aT. Plokk 195 aT jäetakse kogu mahus kaevandamata, kuna Saku valla üldplaneeringu kohaselt on tulevikus plaanitud Tallinn- Saku liivamaardla aladele puhke- ja rekreatsioonialad. Kaevandamata jätmine aitab luua alale tulevikus eriilmelisust ja samas tagab ka ligipääsutee erinevatele maardla osadele. Kogu taotletav varu ei ole kaevandatav, kuna külgneva maapinna stabiilsuse tagamiseks tuleb mäeeraldise perimeetrile jätta nõlva hoidetervik. Männiku XXII liivakarjääris lasuva materjali ohutuks nõlvuseks veepealses osas on arvestatud nõlvusega 1:2 ning veealuse materjali stabiilsuse tagav nõlvus 1 : 5. Nõlvatervikusse jääva varu arvutus on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i ning tulemused on esitatud tabelis 4.1. Tabel 4.1 Taotletava ja kaevandatava varu kogus Männiku XXII liivakarjääris (seisuga 30.09.2024) Ploki Taotletav Kadu, Kaevandatav Plokk Maavara pindala, ha varu, tuh m3 tuh m3 varu, tuh m3 194 aT 32,86 ehitusliiv 1281 1015 266 (veealune) 195 aT 3,09 ehitusliiv 65 65 0 (veepealne) Kokku 1346 1080 266 Taotletaval Männiku XXII liivakarjääri mäeeraldisel on kaevandatavat varu kokku 437 tuh m3, millest veealust varu 266 tuh m3. Keskmiseks arvutuslikuks kaevandamise aastamääraks on seega ~36 tuh m3. Sellise keskmise kaevandamise aastamahu juures ammendatakse Männiku XXII liivakarjäär ~12 aastaga ning loa kehtivusaja jooksul jõutakse mäeeraldis korrastada ja tagastada maaomanikele. 5. Kaevandamise käigus eemaldatava mulla kogus, selle ladustamine ja kasutamise kirjeldus. Kavandatav tehnoloogia Tallinna-Saku liivamaardlas on kaevandatud aastakümneid. Hetkel on maardlas 19 aktiivset mäeeraldist. Männiku XXII alal olev veekogu on tekkinud kaevandamisest tingituna. Mäenduslikud tingimused taotletavas Männiku XXII liivakarjääris kaevandamiseks on soodsad. Mäeeraldisele on hea juurdepääs transpordi teelt, mis jagab mäeeraldise kaheks. Kattekihi (muda) paksus on 0,4 - 3,8 m (keskmine 0,4 m). Kasuliku kihi paksus on vahemikus 1,1 - 6,5 m. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused on Männiku XXII mäeeraldisel 34,6 - 38,8 m. Kasuliku kihi peale, veekogude põhja, on settinud muda, mille mõõdetud muda paksused jäävad 0,4 - 3,8 m piiresse. Muda on veekogu põhjas hele- kuni tumehalli värvusega ülipeeneteraline savikas aleuriitne sete. Keskmiselt on arvestatud, et Männiku XXII mäeeraldisel on mudakihi paksus 0,4 m. Muda kogus mäeeraldisel on 118 tuh m3. Mäeeraldiselt väljatavat katendit (muda) saab kasutada koheselt kaevandatud ala täitmiseks ja bioloogiliseks korrastamiseks. Kui katend koheselt kasutust ei leia, siis on võimalik see ajutiselt ladustada külgnevale AS Silikaadi mäeeraldise teenindusmaale. Korrastamistöödeks mittevajalik katendi võib võõrandada vastavalt kehtivale seadusele. Arvestades väljatava materjali veealuse kihi paksust on Männiku XXII liivakarjääris lasuv materjal kaevandatav veetaset alandamata. Kaevandamiseks kasutatakse pinnasepump-süvendajat. Veepealse varu väljamisel laetakse kaevis kalluritele ning transporditakse karjäärist välja. Veealuse maavara varu kättesaamiseks kobestatakse materjal veekogu põhjas ning pumbatakse pulbina hüdropuistangutesse nõrguma. Hüdropuistangud on võimalik moodustada AS Silikaadile kuuluva Männiku II liivakarjääri mäeeraldisele või ladustatakse mäeeraldise nõlva-aladele. Peale vee väljanõrgumist saab alustada väljatud maavara laadimisega ning transporditakse karjäärist välja. Täpsem tehnoloogiline lahendus tuuakse välja kaevandamise projektis. 6. Kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimalik ulatus ja esineda võivad avariiolukorrad Rohevõrgustik ja kaitsealused liigid Taotletav ala paikneb rohevõrgustiku tuumala äärealal, hõlmates sellest 0,007%. Arvestades rohevõrgustiku ulatust piirkonnas, ei ole põhjust eeldada kaevandamisega kaasnevat olulist mõju selle toimimisele. Kaevandamisega kaasnevad häiringud on arendaja poolt võimalikult minimeeritud ning ajutised. Sellest tingituna ei ole negatiivsete mõjude ulatus kuigi suur. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi (OÜ Hendrikson & K, 2018) alusel ei ole rohevõrgustiku ala tingimata takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Kui kaevandamisala on rohevõrgustiku tugialal või koridoris, siis tuleb tagada taimedele ja loomadele vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades need korrastamise käigus maksimaalselt. Taastamisel tuleb arvestada liikide vajadusi (nt karjääride nõlvad kujundada lauged, et loomade liikumist mitte takistada; asjakohane on ala metsastamine, kui tahetakse ümbritsevad metsaalad taas liita ühtseks tervikuks; juhul kui sihtliikideks on avamaastiku liigid (kõre, kivisisalik), siis säilitada ala avatust, seda mitte metsastada ning mitte lasta ala kinni kasvada) jne. Taotletav ala ei muutu visuaalselt peale veekogu sügavuse suurenemise. Uute alade kasutusele võtmistel tuleb arvestada mitmete looduskaitseliste kitsendustega. Männiku XXII liivakarjäär külgneb juba aktiivsete mäeeraldistega, kus vastavalt vajadustele järgitakse, et kaitstavaid liigid säiliks ja elukohad oleks võimalikult kaitstud. Näiteks Männiku II liivakarjääri mäeeraldisel on Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas kaevandamine lõpetatud ning alale rajatud kõrede elupaigaks sobilikud tingimused. AS Silikaat peab tähtsaks arutelu Keskkonnaametiga kõikide looduskaitseliste jm tingimuste osas sh mida edasise tegevuse käigus arvesse võtta. Seda sama järgitakse ka Männiku XXII liivakarjääri piires. Esimesed arutelud piirangute osas on Keskkonnaameti, AS Silikaadi ja OÜ Inseneribüroo STEIGER vahel juba toimunud (25.02.2021. a). Müra Liiva kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavates teguriteks müra, tolm, veetasemest allpool kaevandamisel veerežiimi muutmine ja maastikupildi visuaalne muutumine. Männiku XXII liivakarjääris kaevandamisel tekib müra peamiselt kahest allikast- transpordimüra ja kaevandamise käigus masinate poolt tekitatav müra. Transpordimüra ei ole pidev ja karjääri pideva töötamise korral on määrav mäeeraldisel töötavate masinate poolt tekitatav (kumuleeruv) müra. Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad – ekskavaator, frontaallaadur, pinnasepump-süvendaja, kallur. Vastavalt Eesti Vabariigi keskkonnaministri poolt 16.12.2016. a. kehtestatud määrusele nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” tohib II kategooria segaalas olla müratase päevasel ajal 60 dB ning öösel 45 dB. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Transpordimasinatel on müra normeeritud. Ekskavaatorite, buldooserite, veokite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 80…90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Lähim üksikmajapidamine jääb mäeeraldise edela nurgast edela suunda, linnulennult ~ 1,5 km kaugusele Tooma tee 37 kinnistule (katastritunnus 71901:001:0373). Teades kaugust punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB(A); r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Selle kohaselt on Männiku XXII liivakarjääri puhul kaevandamismasinate töötamisel elamule lähimas punktis maksimaalne müratase majapidamises arvutatav alljärgnevalt: Lp1 = 82 + 20log10(15) – 20log10(230) = 42 dB(A), kus arvutuse aluseks on ekskavaatorist 15 m kaugusel mõõdetud müratase väärtusega 82 dB(A). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra lähedaimal paiknevas majapidamises jääb karjääri äärealal elamule lähimas punktis töötamisel kuni 42 dB, mis jääb alla II kategooria segaalas päevase piirtaseme piiri. Silmas tuleb pidada, et arvutuslikus maksimaalses müratasemes ei ole arvestatud ühegi müra levikut looduslikult takistava meetmega (kõrghaljastus, maapinna reljeef jm) ning on arvestatud masina paiknemisega majapidamisele lähimas punktis. Samuti tuleb silmas pidada, et ülenormatiivne müra levib üldjuhul peamiselt karjääriala piires töötavate masinate ja seadmete ümber kuni ca 40 m ulatuses. Samuti on Saku vallas koostatud mürakaardid Tallinna-Saku maantee liiklusmüra kohta. Antud kaartide põhjal jääb taotletav ala piirkonda, kus mürafoon on vahemikus 50- 54 dB. Eelnev mürataseme arvutus käib nende tööde kohta, mis tehakse karjääri avamisel ja töötamisel avamaal ülemisel astangul. Kuna tegemist on juba süvendis toimuva kaevandamistegevusega, siis süvendis töötamisel tekib müraekraan. Arvestades üksikmajapidamise kaugust taotletavast mäeeraldisest, majapidamise ja taotletava karjääri vahele jääva maantee ja töötavate karjääridega ning arvutatud maksimaalse müratasemega, siis võib eeldada et karjääri tegevus ei oma negatiivset mõju üldisele mürafoonile Tolm Tolmu võib vähesel määral eralduda maavara väljamisel, kuid enamjaolt on looduslikus olekus liiv niiske ning ei tolma. Tolmu levik mäetööde juures on üldjuhul lokaalne, vajadusel on võimalik kasutada leevendusmeetmeid (teede ja kaevise niisutamine). Liiva ladustamisel puistangusse või laadimisel kallurisse on PMsum emissiooni faktoriks 0,00060 kg/t ning PM10 faktoriks 0,00028 kg/t. Aastase kaevandamise mahu 36 tuh m3 korral on tahkete osakeste summaarne heitkogus 0,039 t ning keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” toodud künniskoguseid kaevandamistegevuse käigus ei ületata. Välisõhusaasteluba taotleda ei ole vaja. Kaevandamisega kaasneb karjäärimasinate ja transpordivahendite sisepõlemismootorite tööst lähtuvate heitgaaside (NOX, SO2 ja lenduvad orgaanilised ühendid) heide õhku. Taotletavas Männiku XXII liivakarjääris kasutab taotleja vaid tehniliselt korras ja nõuetele vastavaid mehhanisme, mis minimeerib seadmete heitgaasidest tulenevat õhusaastet. Vesi Taotletavas Männiku XXII liivakarjääris on planeeritud maavara väljamine ilma veetaset alandamata, millest tulenevalt pole põhjust arvata, et kaevandamisel oleks oluline negatiivne mõju ümbruskonnas asuvate salvkaevude jt veekogude veetasemele ja -varustusele. Mõju põhjavee keemilisele koostisele on liiva kaevandamisel reeglina seotud kasutatava tehnika avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus). Masinad Kaevandamisel ja masinate hooldamisel tuleb rangelt jälgida, et pinnasesse ei satuks kütust ega õli. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei plaanita karjäärialal teha, kuid vajadusel teostatakse väiksemad remonttööd ja korralised hooldused selleks kohaldatud alal. Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud plastil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele. Jäätmed Männiku XXII liivakarjääris kaevandamisel jäätmeid ega reovett ei teki – kogu kasulik materjal turustataks ning mäeeraldiselt eemaldatud katend ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal aunades ning kasutatakse maksimaalses mahus kaevandatud maa korrastamiseks või võõrandatakse vastavalt kehtivale seadusele. Kaevandaja on teadlik, et juhul, kui tegevuse käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus esitada ka kaevandamis- jäätmekava. Korrastamistöödega alustatakse kaevandamise käigus esimesel võimalusel (tehniline korrastamine otstarbekas teostada paralleelselt kaevandamisega) ning korrastamisprojekt koostatakse samuti esimesel võimalusel. Taotletavas Männiku XXII liivakarjääris on kaevandamine majanduslikult otstarbekas ning sellest tulenevalt tuleb loa andjal eelnevalt kaaluda antud asukoha väärtuslike alade säilimist võrreldes maavara kasutusele võtmisega, sh kaevandamisega kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning vajadusel rakendatavaid leevendusmeetmeid. 7. Kaevandatud maa korrastamine Taotletava Männiku XXII liivakarjääri mäeeraldisel on soodsad tingimused ammendatud ala korrastamiseks Keskkonnaministri 07.04.2017 määrusele nr 12 “Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded ning maa korrastamise akti sisu ja vorm” kehtestatud nõuetele vastavaks veekoguks. Kuna veekogu on juba olemas, siis on kaevandamise puhul tegemist olemasoleva veekogu süvendamisega. Mäeeraldisele tekkiva veekogu pindala on 29,47 ha ning selle keskmine sügavus on hinnanguliselt ca 6-7 m. Ülejäänud mäeeraldise ala suurusega 0,95 ha jääb teemaaks, mis jääb mäeeraldise keskelt kulgeva teeterviku peale ja 2,44 ha suurune ala jääb looduslikult taastuma liivaseks nõlvaalaks, mida kaevandamise käigus ei ammendata. Kaevandamisjärgselt kujuneb hinnanguliselt põhjavee tase uuringuaegse veetasemega samale tasemele, jäädes abs kõrgustele 45,33 m. Kuna külgnevad karjäärid kaevandatakse kokku, siis liivane nõlv tekib osaliselt ainult taotletava mäeeraldise lääne- ja põhjaküljele. Mäeeraldisele tekkivas veekogus tuleb karjäärinõlvad veepealses osas tasandada nõlvusele vähemalt 1:2 ning veealuses osas vähemalt 1:5. Otstarbekas on nõlvad jätta sobiva püsikaldenurgaga juba kaevandamise käigus. Koostatava korrastamise projekti käigus pannakse paika täpsemad tingimused kaevandatud maa efektiivsemaks korrastamiseks. Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt koostatavale Männiku XXII liivakarjääri korrastamise projektile, kus määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamise projekt tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti sisu ja vorm“ kehtestatule. Vastavates töödes on karjääride veekoguks, rohu- ja metsamaaks korrastamisel projekteeritud tööde maksumuseks kujunenud 1700...2400 eurot hektari kohta. Arvestades keskmist ühikumaksumust 2000 eurot, kujuneb Männiku XXII liivakarjääri korrastamise eeldatavaks maksumuseks 32,86 x 2000 ≈ 66 000 eurot. Taotleja: Eduard Genno / allkirjastatud digitaalselt / AS Silikaat Mäetööde osakonna juhataja Taotluse koostas 15.11.2024. a. Tauri Põldema / allkirjastatud digitaalselt / OÜ Inseneribüroo STEIGER Mäeinsener  OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021) Töö nr 21/2914 Tallinn 2021 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tel 668 1011 Äriregistrikood 11206437 Männiku tee 104 E-mail: [email protected] a/a EE701010220051598014 11216 Tallinn www.steiger.ee SEB Pank, kood 401 OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 2 Kinnitan: Helis Vahtra /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Geoloogilise uuringu tegid: Kadri Mikkelsaar /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener Kaja Paat /allkirjastatud digitaalselt/ Joonestaja OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 3 ANNOTATSIOON Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021). Aruanne ühes köites, teksti 24 lk, 13 tekstilisa, 13 elektroonilist lisa, 4 graafilist lisa. OÜ Inseneribüroo STEIGER, aadress: Männiku tee 104, 11216 Tallinn, 2021. Keskkonnaamet väljastas geoloogilise uuringu loa HARMG-152 Männiku XVIII uuringuruumis pindalal 43,49 ha ja geoloogilise uuringu loa HARMG-153 Männiku XVII uuringuruumis pindalal 32,86 ha Uuringuruumid asuvad Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas. Uuringuruumid jäävad teineteisele geograafiliselt lähedale, jäävad sama maardla piiresse, geoloogiline ehitus on uuringruumides sarnane, keskkonnakaitselised ja mäenduslikud tingimused on sarnased – seetõttu tehti eelmainitud uuringuruumide geoloogilised uuringud ühiselt sh koostati ühine aruanne. Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide puhul on tegemist varasemalt kaevandatud aladega, mida katavad käesoleval hetkel kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogud. Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumides lasuva maavaravaru kasuliku kihi jääkpaksus ning varu kogus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Geoloogilise situatsiooni ja maavara kvaliteedi täpsustamiseks puuriti Männiku XVII uuringuruumi 13 puurauku ja Männiku XVIII uuringruumi 13 puurauku. Kasuliku kihi levimise täpsustamiseks kasutati ka varasemate uuringute andmeid, varasemate uuringute kvaliteedinäitajaid ei kasutatud. 2020. a puuraukude andmeil oli Männiku XVII uuringruumis veekogu sügavus kesk- miselt 5,3 m ja Männiku XVIII uuringuruumis 5,0 m. Kasulikku kihti katab muda, mille paksus Männiku XVII uuringuruumis oli keskmiselt 0,4 m ja Männiku XVIII uuringuruumis 0,7 m. Kasuliku kihi moodustavad fluvioglatsiaalse tekkega ülipeened kuni ülijämedad liivad. Kasuliku kihi kogupaksus on üsna muutlik ja varieerub Männiku XVII uuringuruumis 2020. a puuraukude andmeil 1,1 - 6,5 m, Männiku XVIII uuringuruumis on kasuliku kihi paksus 2,3 - 6,1 m. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavi- moreen, saviliivmoreen või väga savikas aleuriit. Puuraukudest võeti proovid, millest 40 proovis tehti terastikulise koostise analüüsid. Analüüside tulemustel moodustati üks veealune ehitusliiva plokk Männiku XVII uuringuruumi (plokk 192 aT) ja üks veepealne ehitusliiva plokk Männiku XVII uuringuruumi (plokk 193 aT) ning üks veealune täiteliiva plokk Männiku XVIII uuringuruumi (plokk 191 aT). Uuringu tulemusena hinnati 01.03.2021. a seisuga maavaravaru, mis esitatakse kinnita- miseks järgmiste varuplokkide, -koguste ja pindaladega: - aktiivse tarbevaru plokk 193 (pindala 3,09 ha) veepealse ehitusliiva varu 65 tuh m3; - aktiivse tarbevaru plokk 192 (pindala 32,86 ha) veealuse ehitusliiva varu 1281 tuh m3; - aktiivse tarbevaru plokk 191 (pindala 43,49 ha) veealuse täiteliiva varu 2083 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 4 Eelnimetatud varu kogused ja pindalad seisuga 01.03.2021. a. esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks ja arvele võtmiseks Tallinna-Saku liivamaardlasse. Uued moodustatud plokid 191 ja 192 kattuvad osaliselt maardlas arvel olevate plokkidega 47, 49, 106, 134 ja 135. Käesoleva töö raames palume vähendada eelmainitud plokke vastavate pindalade ja mahtude võrra: - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 49 pindalaga 5,01 ha ja mahuga 264 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 106 pindalaga 27,85 ha ja mahuga 1200 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 47 pindalaga 2,87 ha ja mahuga 235 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 134 pindalaga 33,56 ha ja mahuga 1761 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 135 pindalaga 0,06 ha ja mahuga 3 tuh m3. Võtmesõnad: Harju maakond, Saku vald, Männiku küla, Tallinna-Saku liivamaardla, geoloogiline uuring, ehitusmaavarad, kvaternaarisetted, ehitusliiv, täiteliiv, aktiivne tarbevaru, puuraugud. Koostas: Kadri Mikkelsaar OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 5 SISUKORD ANNOTATSIOON ...................................................................................... 3 1. SISSEJUHATUS ................................................................................... 7 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS............................. 8 2.1 Männiku XVII uuringuruum ................................................................................8 2.2 Männiku XVIII uuringuruum ...............................................................................9 3. GEOLOOGILINE UURITUS ........................................................... 11 4. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU ...... 12 4.1. Puuraukude rajamine ......................................................................................... 12 4.2. Laboratoorsed tööd ............................................................................................ 14 4.3. Topograafilised tööd.......................................................................................... 14 4.4. Kameraaltööd ....................................................................................................14 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale ............................................................. 15 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED..................................................................................... 16 5.1. Geoloogiline ehitus............................................................................................ 16 5.2. Hüdrogeoloogilised tingimused ........................................................................17 6. MAAVARA KVALITEET ................................................................. 18 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................. 21 7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang ..............................................21 8. VARU ARVUTUS ............................................................................... 22 8.1. Männiku XVII uuringuruum – ehitusliiva plokk 192 aT ja 193 aT ..................22 8.2. Männiku XVIII uuringuruum – täiteliiva plokk 191 aT....................................23 9. KOKKUVÕTE .................................................................................... 24 10. KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................. 25 TEKSTILISAD 1. Männiku XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus (HARMG-152) .......26 2. Männiku XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus (HARMG-153) .........28 3. Puuraukude geoloogilised kirjeldused .........................................................................30 4. Puuraukude kataloog ...................................................................................................33 5. Plokkide ja uuringuruumi keskmised kvaliteedinäitajad/proovide kataloog ..............38 6. Labori katseprotokoll (OÜ IB STEIGER) ...................................................................41 7. Plokkide piiripunktide koordinaadid ja pindalad......................................................... 45 8. Topograafilise mõõdistamise seletuskiri .....................................................................47 9. Varu arvutuse tulemused ............................................................................................. 48 10. Elektriõhuliini kaitsevööndi kooskõlastus .................................................................55 11. Riigikaitseliste ehitiste kooskõlastus .........................................................................58 12. Keskkonnaameti kooskõlastus...................................................................................60 13. Tellija arvamus tehtud tööde kohta ...........................................................................62 Maa-ameti käskkiri varu kinnitamise kohta OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 6 GRAAFILISED LISAD 1. Männiku XVIII uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 2. Männiku XVIII uuringuruumi geoloogilised läbilõiked I - I’…III - III’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100 3. Männiku XVII uuringuruumi topograafiline ja varu arvutuse plaan. Mõõtkava 1 : 2000 4. Männiku XVII uuringuruumi geoloogilised läbilõiked IV - IV’…V - V’. Mõõtkava hor. 1 : 2000, vert. 1 : 100 ELEKTROONILISED LISAD 1. Aruande tekst.pdf 2. Aruande tekstilisad.pdf 3. Graafiline lisa 1.pdf 4. Graafiline lisa 2.pdf 5. Graafiline lisa 3.pdf 6. Graafiline lisa 4.pdf 7. Graafiline lisa 1.tiff 8. Graafiline lisa 2.tiff 9. Graafiline lisa 3.tiff 10. Graafiline lisa 4.tiff 11. Ploki_piirid_Männiku XVII.dgn 12. Ploki_piirid_Männiku XVIII.dgn 13. Isojooned_lamam.dgn OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 7 1. SISSEJUHATUS Keskkonnaamet väljastas AS-ile Silikaat 24.01.2020. a korraldusega nr 1-3/20/61 geoloogilise uuringu loa HARMG-152 (kehtivusajaga kuni 03.01.2024) Männiku XVIII uuringuruumis pindalal 43,49 ha (Lisa 1) ja 16.04.2020. a korraldusega nr 1-3/20/338 geoloogilise uuringu loa HARMG-153 (kehtivusajaga kuni 15.04.2024) Männiku XVII uuringuruumis pindalal 32,86 ha (Lisa 2). Uuringuruumid asuvad teineteisele geograafiliselt lähestikku, jäävad sama maardla piiresse, geoloogiline ehitus on uuringuruumides sarnane, keskkonnakaitselised ja mäenduslikud tingimused on sarnased – seetõttu tehti eelmainitud uuringuruumide geoloogilised uuringud ühiselt sh koostati ühine aruanne. Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide puhul on tegemist varasemalt kaevandatud aladega, mida katavad käesoleval hetkel kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogud. Geoloogilise uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumides lasuva maavaravaru kasuliku kihi jääkpaksus ning maavaravaru kogus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Männiku XVII ja XVIII uuringuruumidesse jääb mitmeid varasemate uuringute puurauke: 1951. a (EGF 280), 1962. a (EGF 1944), 1975. a (EGF 3349), 1976. a (EGF 3436) ja 2006. a (EGF 7781) uuringud. Käesolevas töös kasutati ka eelmainitud uurin- gute puuraukude andmeid kasuliku kihi piiritlemiseks. 2020. a puuritud puuraukudest võeti terastikulise koostise proovid maavara kvaliteedi hindamiseks. Varasemate uuringute puuraukude laboratoorseid analüüse antud töös ei kasutata, kuna varasemad andmed on puudulikud või on neid pea võimatu uute nõuete alusel samastada. 2020. a septembris puuriti kokku 26 puurauku, neist pooled jäävad Männiku XVII uuringuruumi ja pooled Männiku XVIII uuringuruumi. Puuraukudest võetud proovidest tehti 40 terastikulise koostise analüüsi. Laboratoorsed tööd tehti OÜ Inseneribüroo STEIGER akrediteeritud ehitusmaterjalide laboratooriumis. Uuringuruumide teenindusaladel tehti topograafiline mõõdistamine mõõtkavas 1 : 2000. Geoloogilise uuringu välitööd tegid geoloogiainsenerid Kadri Mikkelsaar ja Sven Siir ning aruande koostas geoloogiainsener Kadri Mikkelsaar. Joonised koostas joonestaja Kaja Paat. Geoloogiline uuring tehti vastavalt 17.12.2018. a määrusele nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvele- võtmiseks”. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 8 2. UURINGUPIIRKONNA ÜLDISELOOMUSTUS Männiku XVII uuringuruum (teenindusala pindala 32,86 ha) ja Männiku XVIII uuringuruum (43,49 ha) asuvad Harju maakonnas Saku vallas Männiku külas. Mõlemad uuringruumid jäävad suuresti kaevandamise tõttu tekkinud veekogude alla (Foto 2.1). Foto 2.1. Vaade Männiku XVIII uuringruumi teenindusalale (foto K. Mikkelsaar, 22.09.2020) 2.1 Männiku XVII uuringuruum Männiku XVII uuringuruumi teenindusala hõlmab ~15% ulatuses Silikaltsiidi tn 28 kinnistut (katastritunnus 78404:405:5130, 100% sihtotstarbeta maa) ning ~85% ulatuses Viimsi metskond 7 kinnistut (katastritunnus 71801:001:1071, sihtotstarve 100% maa- tulundusmaa). Männiku XVII uuringuruumi teenindusala külgneb läänes Männiku liivakarjäär (katastritunnus 71801:001:0888) kinnistuga ning lõunas Männiku liiva- karjäär (katastritunnus 71801:001:0183) ja Männiku liivakarjäär 5 (katastritunnus 71801:001:1069) kinnistutega. Männiku XVII uuringuruumi ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liivakarjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Lisaks külgneb uuringuruumi lõunaserv OÜ-le C.B.A kuuluvate Männiku V (KMIN-111) ja Männiku VI (KMIN-131) liivakarjääride ning nende teenindusmaadega. Männiku XVII uuringuruum kattub Tallinna-Saku liivamaardlas (maardla registrikaart 0109) arvel olevate aktiivse tarbevaru plokkidega 49 ja 106. Uuringuruum kattub osaliselt tehisjärvedega Männiku järv (Männiku veehoidla, Männiku karjäär; keskkonnaregistri kood VEE2006020) ja Väikejärv (Männiku OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 9 väikejärv; keskkonnaregistri kood VEE2005810) ning nende veekaitsevööndite ja kalda piiranguvöönditega. Uuringuruumi lääneserv kattub 35 - 110 kV elektriõhuliini 35K- 19:(L35055) (VID kood KP55461092) kaitsevööndiga ~20,8 m ulatuses. Elektrilevi andis kooskõlastuse nr 4784227245 elektriõhuliini kaitsevööndi osas (Lisa 10). Kui elektriõhuliini kaitsevööndi alal hakatakse kaevandama, tuleb see eraldi kooskõlastada. Uuringuruum kattub peaaegu täielikult riigikaitseliste ehitiste Männiku linnak ja Männiku harjutusväli piiranguvöönditega. Lisaks kattub varuploki edelaosa riigikaitselise ehitise Männiku lasketiir piiranguvööndiga. Kaitseministeerium 22.04.2021. a kirjaga nr 12/1/20/1202 selgitab oma seisukohta, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise ehitise töövõimet ning kooskõlastab Männiku XVII uuringuruumis aktiivse tarbevaru arvele võtmise (Lisa 11). Uuringuruumi põhjaosa kattub II kategooria kaitsealuste liikide Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregsitri kood KLO9110809), Myotis dasycneme (tiigilendlane, keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir, kesk- konnaregistri kood KLO9110808) elupaikadega. Uuringuruumi idaosa kattub I kate- gooria kaitsealuse liigi Bufo calamita (kõre; keskkonnaregistri kood KLO9101954) elupaigaga. Keskkonnaameti 14.04.2021. a kooskõlastuses nr DM-115311-2 on öeldud, et uuringuruumi ja kaitsealuste liikide elukohtade osas on kattumine sellisel määral, mis ei mõjuta liikide soodsat seisundit. Eelnevast tulenevalt andis Keskkonnaamet kooskõlastuse Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumi tarbevaru arvele võtmiseks Keskkonnaregistris aktiivse tarbevaruna. Varu kattumisega looduskaitsealuste liikide elupaikadega arvestab Keskkonnaamet võimaliku kaevandamisloa andmise menetluse käigus ning lisab vajadusel täiendavad tingimused liikide kaitseks (Lisa 12). Männiku XVII uuringuruum paikneb 1 : 50 000 Eesti baaskaardi lehel number 6334 Tallinn ja selle keskosa geograafilised koordinaadid on 59˚21'19" pl ja 24˚42'58" ip. 2.2 Männiku XVIII uuringuruum Männiku XVIII uuringuruum asub kinnistutel Silikaltsiidi tn 21 (katastritunnus 78401:101:4468, sihtotstarve 75% üldkasutatav maa ja 25% mäetööstusmaa), Silikaltsiidi tn 8 (katastritunnus 78404:405:4820, sihtotstarve 100% tootmismaa) ja Silikaltsiidi tn 26 (katastritunnus 78404:405:5120, sihtotstarve 100% tootmismaa). Männiku XVIII uuringuruumi ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liiva- karjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Männiku XVIII uuringuruum kattub Tallinna-Saku liivamaardlas arvel olevate ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 47, 134 ja 135. Uuringuruum kattub peaaegu täielikult tehisjärvega Raku järv (keskkonnaregistri kood VEE2006030) ning selle veekaitsevööndi ja kalda piiranguvööndiga. Lisaks kattub varuploki edelaserva nimetu tehisjärve (keskkonnaregistri kood VEE2006060) kalda piiranguvööndiga ~14,8 m ulatuses. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 10 Uuringuruumi lõunaosa kattub kuni 23 m ulatuses riigikaitselise ehitise Männiku harjutusväli piiranguvööndiga. Kaitseministeeriumi 22.04.2021. a kirjas nr 12/1/20/1202 on öeldud, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise ehitise töövõimet ning Kaitseministeerium kooskõlastab Männiku XVIII uuringuruumis aktiivse tarbevaru arvele võtmise (Lisa 11). Uuringuruumi lõunaosasse jäävad II kategooria kaitsealuste liikide Myotis daubentonii (veelendlane; keskkonnaregistri kood KLO9110809), Myotis dasycneme (tiigilendlane, keskkonnaregistri kood KLO9110810) ja Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir, keskkonnaregistri kood KLO9110808) elupaigad. Lisaks kattub uuringuruumi lõunaosa kuni 9 m ulatuses III kategooria kaitsealuste liikide Platanthera bifolia (kahelehine käokeel, keskkonnaregistri kood KLO9336522), Goodyera repens (roomav öövilge, keskkonnaregistri kood KLO9336482), Platanthera chlorantha (rohekas käokeel, kesk- konnaregistri kood KLO9336526) ja Dactylorhiza baltica (balti sõrmkäpp, keskkonna- registri kood KLO9336475) kasvukohtadega. Keskkonnaameti kooskõlastus varu arvele võtmiseks kaitsealuste liikide piirkonnas on antud 14.04.2021. a kooskõlastuses nr DM- 115311-2 (Lisa 12). Männiku XVIII uuringuruum paikneb 1 : 50 000 Eesti baaskaardi lehel number 6334 Tallinn ja selle keskosa geograafilised koordinaadid on 59˚21'54" pl ja 27˚44'10" ip. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 11 3. GEOLOOGILINE UURITUS Männiku XVII ja XVIII uuringuruumid kattuvad Tallinna-Saku liivamaardlaga, mille 1254,75 ha suurusel pindalal on registrikaardi nr 0109 andmetel tehtud geoloogilisi uuringuid ning varu ümberhindamisi kokku 45 korral. Käesolevas töös kasutatud varasemad uuringud on järgnevad: - „Aruanne Tallinna kvartsliiva leiukoha detailuuringust tehase „Kvarts“ tarbeks“ (Lengeolnerud, S. Belenki, 1951; EGF 280); - „Aruanne 1960-61. aastate geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liiva- maardlal“ (Eesti NSV MN juures Geoloogia ja Maapõuevarade Kaitse Valitsus, E. Kivimägi, 1962; EGF 1944); - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1975; EGF 3349); - „Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest“ (Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, S. Remmel, 1976; EGF 3436); - „Tallinn-Saku liivamaardla Männiku IV uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.08.2006)“ (OÜ Inseneribüroo STEIGER, V. Kattai, E. Rannik, 2006; EGF 7781). Männiku XVII uuringuruumi ja selle vahetus lähedusse jääb: kaks 1951. a, kolm 1962. a, 10 1975. a, üks 1976. a ja üks 2006. a uuringu puurauku. Männiku XVIII uuringuruumi ja selle vahetus lähedusse jääb: 36 1951. a, 16 1962. a, kolm 1975. a ja üks 1976. a uuringu puurauku. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 12 4. UURINGUMETOODIKA, MAHT JA KESKKONNAMÕJU Keskkonnaameti 16.04.2020. a korraldusega nr 1-3/20/338 väljastatud geoloogilise uuringu loas (HARMG-153) on lubatud Männiku XVII uuringuruumi puurida kuni 25 puurauku, sügavusega kuni 15 meetrit. Hüdrogeoloogilistest töödest on vajalik vee- tasemete mõõtmised. Maavara geoloogilise uuringu luba (HARMG-152) Männiku XVIII anti 24.01.2020 Keskkonnaameti korraldusega nr 1-3/20/61. Loa järgi on lubatud puurida Männiku XVIII uuringuruumis kuni 35 puurauku sügavusega kuni 15 m. Hüdrogeoloogilistest töödest on vajalik veetasemete mõõtmised. Metoodikas lähtuti 17.12.2018. a määruse nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks” toodud nõuetest. 4.1. Puuraukude rajamine Mõlemas uuringruumis on ka varasemate uuringute käigus puuritud. Antud uuringus kasutati maavara kvaliteedi hindamiseks 2020. a puuritud puuraukudest võetud proove. Maavara lamami piiritlemiseks kasutati lisaks ka 1951. a (EGF 280), 1962. a (EGF 1944), 1975. a (EGF 3349), 1976. a (EGF 3436) ja 2006. a (EGF 7781) uuringute puuraukude andmeid. Uuringu korrale (määrus nr 52) vastav võrgutihedus on täidetud kasutades nii 2020. a kui ka varasemate uuringute puurauke. Eelkõige kasutati varase- mate uuringute puuraukude andmetest kasuliku kihi lamami andmeid (kasuliku kihi piire) võttes aluseks nii geoloogilise kirjelduse kui ka uuringu ajal tehtud kvaliteedi- määrangud, et piiritleda maavavaru levimine sügavuti. Foto 4.1 Pontoon Männiku järvel (foto K. Mikkelsaar, september 2020. a) OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 13 2020. a puurimise välitööd toimusid 18.09. - 24.09.2020. a. Kokku puuriti pontoonilt (Foto 4.1) vibropuuragregaadiga 26 puurauku (Männiku XVII uuringuruumis 13 puurauku ja Männiku XVIII uuringuruumis 13 puurauku). Puurimistöid teostas OÜ REI Geotehnika. Foto 4.2. Vasakul tühjana välja tõstetud puurtoru ja paremal liivaga täitunud puurtoru (foto K. Mikkelsaar, september 2020. a) Puurimine toimus veekogu pealt. Mantelpuurtoru lasti veepinnalt veekogu põhjani ja sealt edasi hakati vibropuuragregaadiga puurima. Üldiselt puuriti 2 - 4 m intervalli- dega, 89 mm läbimõõduga toruga, ja siis tõsteti puurtoru üles. Puurtorus olevat materjali kirjeldati ja võeti vajalikud proovid. Mitte kõige tavapärasema puurimise meetodi tõttu oli ka puurimine kohati rasken- datud: puurtorude tõstmisel materjal valgus välja (Foto 4.2), puurtoru polnud täielikult materjaliga täitunud, puurtorus olev materjal segunes ja polnud võimalik eristada erineva materjali kihte. Kuigi esines raskusi, sai siiski kõikidest puuraukudest proovid võetud. Kõikides puuraukudes ei saanud terve intervalli ulatuses proovi, kohati oli puurtorus ainult osaliselt materjali, proovi intervalliks sellisel juhul pandi puuritud intervall. Kuna ka hiljem kaevandamisel materjal seguneb, ei tekita see materjali kvaliteedi hindamise osas probleeme. Geoloogilises kirjelduses, juhtudel mil mudakihi paksust polnud võimalik mõõta, on muda arvestatud liivakihi hulka (varu arvutamisel on muda maht välja jäetud maavavarust, ptk 8). Kõikides puuraukudes tuvastati muda olemasolu, ent suuresti ei saanud mudakihi paksust mõõta. Oma ülipeeneteralisuse tõttu oli muda väljavalgumine puurtorust kõige sagedasem, muda olemasolule viitasid puurtoru seintel olevad jäljed. Puuraukude sügavus oli veepinnalt Männiku XVII uuringruumis 5,1 - 11,5 m (kesk- miselt 9,5 m) ja Männiku XVIII uuringuruumis 7,5 - 14,7 m (keskmiselt 11,5 m). Veekogu põhjast oli puuraukude sügavus Männiku XVII uuringuruumis 2,2 - 7,8 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 14 (keskmiselt 5,3 m), Männiku XVIII uuringuruumis 2,6 - 9,7 m (keskmiselt 6,6 m). Veekogu sügavus Männiku XVII uuringruumis oli 3,1 - 7,5 m (keskmiselt 5,3 m) ja Männiku XVIII uuringuruumis 3,4 - 8,9 m (keskmiselt 5,0 m). Füüsikaliste-mehaaniliste omaduste määramiseks võeti puuraukudest kokku 61 proovi keskmise intervalliga 2,1 m. Kõikidest võetud proovidest laboratoorseid analüüse ei tehtud, lõimiseanalüüsid tehti 40 proovist. Proovid võeti igast erimist millest oli võimalik proovi võtta. Kõiki proove ei analüüsitud. Proovid, milles materjali kirjeldati mitte maavarana ja mis oli võetud kasuliku kihi lamamist, jäeti tegemata (v.a mõned erandid). Puuraugud ei vajanud likvideerimist, kuna veealustes tingimustes varisesid nad ise täis. 4.2. Laboratoorsed tööd Terastikuline koostis määrati OÜ Inseneribüroo STEIGER laboratooriumis (EAK L202). Terastikulise koostise määramiseks kasutati standardile EVS-EN 993-1 vasta- vaid ja uuringukorras nõutavaid sõelu ava läbimõõtutega 125, 80, 63, 40, 31,5, 20, 16, 12,5, 8, 6,3, 4, 2, 1, 0,5, 0,25, 0,125 ja 0,063 mm. Kokku analüüsiti 40 proovi 26 puuraugust. 4.3. Topograafilised tööd Uuringuruumide teenindusalade ja nende lähiümbruse topograafilise mõõdistuse tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER 2020. a oktoobris ja novembris, mille alusel koostati topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 2000. Mõõdistus tehti reaalajas kinemaatilise (RTK) GNSS positsioneerimisega ja ühekiirelise kajaloodiga Ohmex Sonarmite BTX. Lähtekoordinaadid on määratud L-Est 97 süsteemis ning kõrgused EH2000 süsteemis. Täiendavad andmed on esitatud topograafiliste tööde seletuskirjas (Lisa 8). 4.4. Kameraaltööd Geoloogilise uuringu läbiviimisel lähtuti keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks”. Eelmainitud määruse järgi saab maavara kasutusalaks määrata ehituskruusa, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm >35%; - savi- ja tolmuosakeste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <12%; - purunemiskindluse kategooria on Los Angelese katsel ≤35 (fraktsioonil 10/14 mm) (standardi EVS-EN 1097-2 järgi). Maavara käsitletakse ehitusliivana, kui ta vastab järgmistele põhinõuetele: - savi- ja tolmuosakeste (osakesed läbimõõduga alla 0,063 mm) sisaldus <5%; - osakeste sisaldus läbimõõduga üle 31,5 mm (kruus) <35%. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 15 Eelmainitud kvaliteedinõuetele mittevastavat setendit nimetatakse täiteliivaks või täitekruusaks. Kameraaltööde käigus tehti topograafiline ja varu arvutuse plaan, plaani juurde kuuluvad geoloogilised läbilõiked ja geoloogilise uuringu aruanne. Varu arvutuse plaanid (mõõtkava 1 : 2000) ja geoloogilised läbilõiked on koostatud programmiga Bentley PowerCivil V8i (litsents 70000661800020). Pinnamudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni meetodiga. Kasuliku kihi materjali keskmiste sisalduste näitajad varu plokkides arvutati kaalutud keskmise meetodil. Kasuliku kihi peal lasuva mudakihi maht on arvutatud keskmiste paksuste ja veekogude pindalade korrutisena. Graafilistel lisadel toodud mudakihi paksused on keskmised paksused või mõõdetud reaalsed muda paksused. Läbilõigetel toodud proovi intervallide pikkus vastab geoloogilisele kirjeldusele. Kuigi kohati läbib proovi intervall ka mudakihti (läbilõigetel), on üldiselt tegu liivakihist võetud materjaliga. Proovide intervallid on märgitud vastavalt puurtõstetele (peatükk 4.1). Läbilõigete täited on vastavalt uuringu korra kasutusaladele (täiteliiv või ehitusliiv). Lõike joonestamisel arvestati ainult lõiget läbivate puuraukude infoga. 4.5. Geoloogiliste tööde mõju keskkonnale Geoloogilised välitööd (puurimine) tehti spetsiaalselt selleks ettenähtud, tehniliselt korras agregaatide ja instrumentidega. Geoloogilise uuringuga järgiti rangelt kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Geoloogilise uuringuga ei kasutatud kesk- konnaohtlikke materjale ega aineid ning ei reostatud põhjavett. Kaevandamisjäätmeid uuringu tulemusel ei tekkinud. Puuragregaat, geoloog ja abilised liikusid geoloogilise uuringu punktide vahel tehniliselt korras mootorpaadiga ja puuragregaadile mõeldud ujuvalusega. Geoloogiliste, hüdrogeoloogiliste ja muude töödega olulist mõju keskkonnale ei avaldatud. Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi teenindusala kattub II kategooria kaitsealuste liikide põhja-nahkhiir, veelendlane ja tiigilendlane, kes kõik on nahkhiirlased, leiu- kohtadega. Võttes arvesse asjaolu, et geoloogiline uuringu välitööd teostati päevasel ajal ning eeltoodud liigid on õhtuse/öise eluviisiga ja käivad veekogude kohal ainult süüa otsimas, siis geoloogiline uuring kaitsealuste liikide säilimisele ohtu ei kujutanud. Männiku XVII uuringuruumi idaosa kattub I kategooria kõre elupaigaga ja Männiku XVIII uuringuruumi lõunaosa kattub III kategooria kaitsealuste taimeliikide kasvu- kohtadega. Geoloogilise uuringu välitöödel masinatega nimetatud liikide aladel ei liigutud, topograafilise mõõdistuse tegemist liiguti neis piirkondades jalgsi. Ohtu liikide säilimisele sellega ei seatud. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 16 5. GEOLOOGILINE EHITUS JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED 5.1. Geoloogiline ehitus Männiku XVII ja XVIII uuringuruumid asuvad Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsete setete avamusalal. Männiku XVII uuringuala hõlmab pindalaliselt Männiku järve ja Väikejärve ning Männiku XVIII hõlmab Raku järve. Uuringu- ruumide maavaravarud on juba suuresti ammendatud varasema kaevandamise käigus. Geoloogiline ehitus on suhteliselt muutlik karjääri põhja ebatasasuse ning kaevandamisel toimunud materjali võimaliku ümbersettimise tõttu. Männiku XVII veekogu põhja absoluutkõrgused jäävad 35 - 43 m piiresse ja Männiku XVIII uuringruumis 34 - 41 m piiresse. Kasuliku kihi peale, veekogude põhja, on settinud muda, mille paksust oli puurimise käigus keeruline tuvastada. Mõõdetud muda paksused jäävad 0,4 - 3,8 m piiresse. Muda on veekogu põhjas hele- kuni tumehalli värvusega ülipeeneteraline savikas aleuriitne sete. Mudakihi paksust polnud igal pool võimalik mõõta, ent muda olemasolu tuvastati. Keskmiselt on arvestatud, et Männiku XVII uuringuruumis on mudakihi paksus 0,4 m ja Männiku XVIII uuringuruumis 0,7 m (välitöödel saadud andmete põhjal). Geoloogilistel läbilõigetel (graafiline lisa 2 ja 4) on toodud vastavad mudakihi paksused v.a puuraukudes, kus sai mudakihi paksust mõõta, sellisel juhul on lõikel kujutatud tegelikku mõõdetud kihi paksust. Foto 5.1 Jämedateraline liiv (proov PA-8-1 puuraugust PA-8) (foto K. Mikkelsaar, september 2020. a) OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 17 Kasuliku kihi moodustavad fluvioglatsiaalse tekkega ülipeened kuni ülijämedad liivad (Foto 5.1). Kasuliku kihi kogupaksus on üsna muutlik ja varieerub Männiku XVII uuringuruumis 2020. a puuraukude andmeil 1,1 - 6,5 m, Männiku XVIII on kasuliku kihi paksus on 2,3 - 6,1 m. Kasuliku kihi moodustab erineva terasuurusega, üldiselt oranžikas helepruun kuni helebeež, liiv. Liiva terasuurus varieerub enam Männiku XVIII uuringruumis, ühes puuraugus levib kihiti erineva terasuurusega liivasid – ülipeenetest kuni ülijämedateni. Männiku XVII uuringuruumi liiv on ühtlasema koostisega. Kasuliku kihi lamamiks on liivsavimoreen, saviliivmoreen või väga savikas aleuriit. Kasuliku kihi lamami absoluutkõrgused (kõikide puuraukude andmeil, mida modelleerimiseks kasutati – sh uuringuruumist väljajäävad puuraugud) on Männiku XVII uuringuruumis 34,6 - 38,8 m (keskmiselt 36,5 m) ja Männiku XVIII uuringruumis 23,8 - 41,8 m (keskmiselt 32,4 m). 5.2. Hüdrogeoloogilised tingimused Männiku XVII uuringuruumi suures osas ja Männiku XVIII uuringruumis täielikult on maavaravaru veealune. Männiku XVII uuringruumis on varu veepealne ainult karjääride transpordi teena kasutatavas osas. Männiku XVII uuringuala hõlmab pindalaliselt Männiku järve, kus veetaseme absoluutne kõrgus 2020. a septembris oli 45,39 m ja Väikejärve, kus veetaseme absoluutne kõrgus 2020. a septembris oli 45,26 m. Keskmine veetase Männiku XVII uuringuruumis on 45,33 m. Männiku XVIII hõlmab Raku järve, mille veetaseme absoluutne kõrgus 2020. a septembris oli 43,19 m. Keskmine veetase Männiku XVIII uuringuruumis on 43,19 m. Veekogude sügavus 2020. a uuringu andmetel oli 3,1 - 8,9 m. Männiku uuringruumide piirkonnas mõjutavad põhjavee taset Raku tehisjärve vee pidev väljavool Ülemiste järve. Uuringuruumide seisukohast on oluline maapinna- lähedaseim Kvaternaari veekompleksi kuuluv veekiht, mis toitub sademetest. (Kuslap, 2018) Looduslikes oludes paikneb veetase liivades 1 - 3 m sügavusel maapinnast. Veetaseme pikaajalised vaatlused näitavad, et veetaseme kõikumised sõltuvad hooajalistest ilmastikutingimustest ega ületa +/-0,3 - 0,5 m. Liivade ja kruusade filtratsioonitegur on sõltuvalt tera jämedusest 2 - 40 (maksimaalselt 100) m/ööp. (Kuslap, 2018) Raku järve veetase on stabiliseerunud vastavalt 42,7 - 43,2 m abs (keskmine 42,9 m) ning Männiku järves 44,7 - 45,2 m abs (keskmine 45,1 m) tasemel. Paaril viimasel aastal on Männiku järve veetase tõusnud abs kõrguseni 46,0 m. OÜ Eesti Geoloogia- keskus andmetel Kvaternaari veekompleksis Männiku karjääride piirkonnas keemilisi muutusi ei ole. AS-i Tallinna Vesi andmetel näitavad pinnavee analüüsid, et vee kvaliteet Männiku järvistus on hea ja kaevandamine sellele kahjulikku mõju ei ole avaldanud. (Kuslap, 2018) OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 18 6. MAAVARA KVALITEET Kvaternaarisetete kvaliteedi hindamisel on aluseks käesoleva uuringu 26 puuraugu proovide andmed. Proovide laboratoorsete uuringute tulemused ning nendega tehtud arvutused on esitatud tekstilisas 5. Uuringuruumides on kasulikuks kihiks valdavalt väga peene- kuni ülijämedateraline liiv. Lõimiseanalüüsid tehti 40 proovis. Kõikide proovide kruusa (fraktsioon >31,5 mm) sisaldus on suuresti 0% v.a mõnel proovil. Liiva (fraktsioon 0,063 - 31,5 mm) sisaldus on 24,1 - 99,8 (aritmeetiline keskmine 88,3%) ja savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 0,2 - 75,9% (11,6%). Uuringuruumides tehtud proovide näitajad on tabelis 6.1. Tabel 6.1 Kvaternaarisete põhinäitajad Männiku XVII ja XVIII uuringuruumides Männiku XVII Männiku XVIII Proovide arv, tk 16 24 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon 0,0 - 0,0 (aritmeetiline 0,0 - 2,3 (aritmeetiline >31,5 mm), % keskmine 0,0) keskmine 0,1) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), 58,3 - 99,8 (93,2) 24,1 - 99,1 (85,1) % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,2 - 41,7 (6,8) 0,9 - 75,9 (14,8) (<0,063 mm), % Männiku XVII moodustatakse üks veealune ehitusliiva plokk 192 ja veepealne ehitusliiva plokk 193. Aktiivse tarbevaru plokkides vastavad kõik plokki iseloomustavad kvaliteedinäitajad ehitusliivale esitatavatele nõuetele v.a kolme proovi savi- ja tolmuosakeste sisaldus. Nende kolme proovi savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 5,6 - 27,7%. Võib väita, et materjal plokis 192 ja 193 on küllalti ühtlane, muutlikkus on minimaalne. Tabel 6.2 Kasuliku kihi põhinäitajad Männiku XVII ja XVIII uuringuruumide plokkides Uuringuruum Männiku XVII Männiku XVIII Aktiivse tarbevaru plokk 192, 193 191 Proovide arv, tk 15 23 Proovide pikkus, m 48,5 57,4 Loodusliku materjali koostise näitajad Kruusa sisaldus (fraktsioon 0,0 - 0,0 (kaalutud 0,0 - 2,3 (kaalutud >31,5 mm), % keskmine 0,0) keskmine 0,1) Liiva sisaldus (0,063 - 31,5 mm), 72,3 - 99,8 (97,6) 58,6 - 99,1 (90,4) % Savi- ja tolmuosakeste sisaldus 0,2 - 27,7 (2,4) 0,9 - 41,4 (9,5) (<0,063 mm), % OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 19 Männiku XVIII uuringuruumis moodustatakse üks täiteliiva plokk 191. Ploki 191 materjal on varieeruvam, kui oli seda plokis 192. 10 proovi tulemused vastavad ehitusliivale esitatavatele nõuetele, ülejäänud proovide puhul on savi- ja tolmuosakeste sisaldus kuni 41,4%. Kahel proovil saadud >40% savi- ja tolmuosakeste sisaldus on kuni 0,5 m intervalliga proovist saadud. Ploki 191 materjal on muutlik nii vertikaalses läbilõikes kui ka horisontaalses. Plokki läbivad suurema savi- ja tolmusisaldusega kihid, mis on ploki keskmiste kvaliteedinäitajate arvestusse võetud. Kui ka kehvemate näitajatega proovid ploki kvaliteedinäitajate arvutamisel välja jätta, oleks ikkagi tegu täiteliivale vastava materjaliga. Minimaalsed, maksimaalsed ja keskmised kvaliteedinäitajad moodustatud plokkides 191 ja 192 on toodud tabelis 6.2. Tellija huvi antud materjali osas on terastikulises koostises. Tellija soovib võimalikult varieeruva lõimise koostisega materjali. Kuigi antud hetkel on tegu loodusliku materjaliga ja toode või tooted, mis sellest looduslikust materjalist saadakse, on mõneti erinevate näitajatega, annavad ka loodusliku materjali näitajad edasiseks informatsiooni. Joonis 6.1. AS Silikaat terastikulise koostise minimaalsed ja maksimaalsed näitajad ühele tootele Joonised 6.1 on toodud tellija ühe toote terastikulise koostise piirväärtused (joonisel rohelise joonena), kuhu on juurde lisatud Männiku XVII uuringruumi moodustatud ploki 192 ja 193 terastikulise koostise kaalutud keskmised tulemused (sinine joon) ja Männiku XVIII uuringruumi ploki 191 tulemused (oranž joon). OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 20 Mõlema ploki keskmiste näitajate järgi jääb terastikulise koostise esimene pool (sõela ava 0,063 - 0,25 mm) soovitud tulemustest välja. Ent arvestades, et materjal on veealune ja pumbaga kaevandamisel toimub materjali pesemine ja segunemine, siis tulemused muutuvad. Lisaks on rikastamisega võimalik tulemusi muuta. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 21 7. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED Tallinna-Saku liivamaardlas on kaevandatud aastakümneid. Hetkel on maardlas 19 aktiivset mäeeraldist. Nii Männiku XVII kui ka Männiku XVIII uuringruumide veekogud on tekkinud kaevandamisest tingituna. Männiku XVII uuringuruum suures osas ja Männiku XVIII uuringruumis täielikult on maavaravaru veealune. Männiku XVII uuringruumis on varu veepealne ainult karjääride transpordi teena kasutatavas osas ja uuringuruumi kagunurgas, mis tulevikus soovitakse kaevandada. Männiku XVIII uuringuruumi ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liivakarjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Männiku XVIII uuringuruumi ida- ja lõunaserv külgnevad AS-ile Silikaat kuuluvate Männiku II liivakarjääri (maavara kaevandamise luba KMIN-092) ja Männiku liiva karjääri (KMIN-135) mäeeraldiste ning nende teenindusmaadega. Männiku II liivakarjääris kaevandatakse kahel viisil − klassikaline karjääriviisiline kaevandamine ülalpool veetaset ja allpool veetaset hüdrokaevandamine. Sarnaselt saaks kaevandada ka Männiku XVII ja XVIII uuringruumide piires. Tulevaste ja praeguste Männiku liivakarjääride osades, kus kaevandatakse ka veealust varu, moodustab karjääri põhja tekkiva tehisveekogu põhi, mille sügavus sõltub kasuliku kihi paksusest ning ulatub kaevandatava liivakihi lamamini. Täpsed mäenduslikud tingimused kirjeldatakse kaevandamise projektis. 7.1 Kaevandamise keskkonnamõju esialgne hinnang Uute alade kasutusele võtmistel tuleb arvestada mitmete looduskaitseliste kitsendus- tega. Männiku XVII ja XVIII uuringuruumid külgnevad juba aktiivsete mäeeraldistega, kus vastavalt vajadustele järgitakse, et kaitstavaid liigid säiliks ja elukohad oleks võimalikult kaitstud. Näiteks Männiku II liivakarjääri mäeeraldisel on Männiku kõre ja kivisisaliku püsielupaigaga kattuvas osas kaevandamine lõpetatud ning alale rajatud kõrede elupaigaks sobilikud tingimused. AS Silikaat peab tähtsaks arutelu Keskkonnaametiga kõikide looduskaitseliste jm tingimuste osas sh mida edasise tegevuse käigus arvesse võtta. Seda sama järgitakse ka Männiku XVII ja XVIII uuringuruumide piires tulevaste kaevealade puhul. Esimesed arutelud piirangute osas on Keskkonnaameti, AS Silikaadi ja OÜ Inseneribüroo STEIGER vahel juba toimunud (25.02.2021. a). OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 22 8. VARU ARVUTUS Varu arvutuse aluseks on geodeetilise mõõdistamise plaanid mõõtkavas 1 : 2000 (graafiline lisa 1 ja 2), 2020. a geoloogiliste välitööde tulemused ja laboratoorsete määrangute andmed ning varasemate geoloogiliste uuringute kirjeldused. Graafilised lisad, pindalade ja maavaravaru arvutused on tehtud arvutiprogrammiga Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). Nimetatud programm arvestab uuringuala maapinna ja lamami horisontaalseid ning vertikaalseid muutusi. Pinna- mudelid ja mahumäärangud on tehtud triangulatsiooni interpoleerimismeetodiga. Mahuarvutuse statistilised andmed on toodud tekstilisas 9. Varu arvutuse piiripunktide koordinaadid on toodud tekstilisas 7. Plokkide moodustamisel on lähtutud maavara kvaliteedist ja litoloogiast. Kasuliku kihi moodustavad erineva terastikulise koostisega liivad. Eraldi on välja toodud veepealne ja -alune maavaravaru. 8.1. Männiku XVII uuringuruum – ehitusliiva plokk 192 aT ja 193 aT Puuraukude andmeil esineb kasulikku materjali terves Männikus XVII uuringuruumis. Kasutades eelmises peatükis mainitud arvutiprogrammi, modelleeriti olemasolevate puuraukude andmetega maavarale vastava liiva levimine uuringuruumis. Modelleeri- mise andmete järgi moodustati kaks plokki: veepealse (plokk 193) ja veealuse (plokk 192) maavavaru plokk. Männiku XVII uuringuruumi kasuliku kihi kaalutud keskmiste näitajate andmetel vastab materjal ehitusliivale esitatavatele nõuetele (peatükk 6), mis võimaldab kvaliteedi järgi nimetada ploki 192 ja 193 ehitusliiva plokiks. Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel, on ploki 192 maavaravaru ja katendi (muda) mahuks kokku saadud 1399 tuh m³ (Lisa 9). Katendi (muda) keskmine paksus on ploki 192 piires 0,4 m ja maht (veekogu pindalal 29,47 ha): 29,47 ha × 0,4 m = 118 tuh m3. Kasuliku kihi maht plokis 192 on: 1399 tuh m³ ̶ 118 tuh m3 = 1281 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 192 on: 1281 tuh m3 ÷ 32,86 ha = 3,9 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 192 pindalaks on 32,86 ha ning veealuse maavaravaru kogus seisuga 01.03.2021 on 1281 tuh m3. Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel, on ploki 193 maavaravaru kokku saadud 65 tuh m³ (Lisa 9). Katendit veepealse varu osas pole. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 23 Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 193 on: 65 tuh m3 ÷ 3,09 ha = 2,1 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 193 pindalaks on 3,09 ha ning veepealse maavaravaru kogus seisuga 01.03.2021 on 65 tuh m3. 8.2. Männiku XVIII uuringuruum – täiteliiva plokk 191 aT Puuraukude andmeil esineb kasulikku materjali terves Männiku XVIII uuringuruumis. Modelleerimisandmete järgi moodustati plokk järgides täpselt uuringruumi piiri pindalaliselt ja sügavuti kuni kasuliku kihini. Männiku XVIII uuringuruumi kasuliku kihi kaalutud keskmiste näitajate andmetel vastab materjal täiteliivale esitatavatele nõuetele (peatükk 6), mis võimaldab kvaliteedi järgi nimetada plokk 191 täiteliiva plokiks. Arvutiprogrammi abil moodustatud uuringuruumi kolmemõõtmeliste mudelite alusel, on ploki 191 maavaravaru ja katendi (muda) mahuks kokku saadud 2383 tuh m³ (Lisa 9). Katendi (muda) keskmine paksus on ploki 191 piires 0,7 m ja maht (veekogu pindalal 42,81 ha): 42,81 ha × 0,7 m = 300 tuh m3. Kasuliku kihi maht plokis 191 on: 2383 tuh m³ ̶ 300 tuh m3 = 2083 tuh m3. Kasuliku kihi keskmine paksus plokis 191 on: 2083 tuh m3 ÷ 43,49 ha = 4,8 m. Ehitusliiva aktiivse tarbevaru ploki 191 pindalaks on 43,49 ha ning varu kogus seisuga 01.03.2021 on 2083 tuh m3. Veepealset varu plokis 191 on 0,68 ha suurusel alal ja ainult veekogu äärtes kaldal (~4 tuh m3, veepealses osas puudub ka katend), mistõttu veepealne varu on marginaalne ja kogu ploki 191 maht on nimetatud veealuseks varuks. 8.3. Uute moodustatud plokkide kattumine olemasolevate plokkidega Männiku XVII uuringruumi moodustatud plokk 192 kattub osaliselt Tallinna-Saku liivamaardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru 49 ja 106 plokkidega. Männiku XVIII uuringruumi moodustatud plokk 192 kattub osaliselt maardla ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokkidega 47, 134 ja 135. Käesoleva töö raames palume vähendada eelmainitud plokke vastavate pindalade ja mahtude võrra: - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 49 pindalaga 5,01 ha ja mahuga 264 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 106 pindalaga 27,85 ha ja mahuga 1200 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 47 pindalaga 2,87 ha ja mahuga 235 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 134 pindalaga 33,56 ha ja mahuga 1761 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 135 pindalaga 0,06 ha ja mahuga 3 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 24 9. KOKKUVÕTE Keskkonnaamet väljastas AS-ile Silikaat 24.01.2020. a korraldusega nr 1-3/20/61 geoloogilise uuringu loa HARMG-152 (kehtivusajaga kuni 03.01.2024) Männiku XVIII uuringuruumis pindalal 43,49 ha ja 16.04.2020. a korraldusega nr 1-3/20/338 geoloogilise uuringu loa HARMG-153 (kehtivusajaga kuni 15.04.2024) Männiku XVII uuringuruumis pindalal 32,86 ha. Eelmainitud uuringuruumide geoloogilised uuringud tehti ühiselt sh koostati ühine aruanne. Uuringu eesmärk oli välja selgitada uuringu- ruumides lasuva maavaravaru kasuliku kihi jääkpaksus, varu kogus, maavara levik, kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide puhul on tegemist varasemalt kaevandatud aladega, mida katavad käesoleval hetkel kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogud. Geoloogilise uuringu tulemusena arvutati Männiku XVII uuringuruumi varu kahes ehitusliiva plokis 192 ning 193 ja Männiku XVIII uuringuruumis ühes täiteliiva plokis 191. Uuringu tulemusena soovitatakse võtta arvele maavaravaru järgnevates maavara kategooriates, kogustes ja pindalal: − aktiivse tarbevaru plokk 193 (pindala 3,09 ha) veepealse ehitusliiva varu 65 tuh m3; − aktiivse tarbevaru plokk 192 (pindala 32,86 ha) veealuse ehitusliiva varu 1281 tuh m3; − aktiivse tarbevaru plokk 191 (pindala 43,49 ha) veealuse täiteliiva varu 2083 tuh m3. Eelmainitud varu kogused esitatakse Maa-ametile kinnitamiseks seisuga 01.03.2021. a Tallinna-Saku liivamaardla koosseisus. Uued moodustatud plokid 191 ja 192 kattuvad osaliselt olemasolevate plokkidega 47, 49, 106, 134 ja 135. Käesoleva töö raames palume vähendada eelmainitud plokke vastavate pindalade ja mahtude võrra: - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 49 pindalaga 5,01 ha ja mahuga 264 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 106 pindalaga 27,85 ha ja mahuga 1200 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 47 pindalaga 2,87 ha ja mahuga 235 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 134 pindalaga 33,56 ha ja mahuga 1761 tuh m3; - aktiivse tarbevaru ehitusliiva plokki 135 pindalaga 0,06 ha ja mahuga 3 tuh m3. OÜ Inseneribüroo STEIGER Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne 25 10. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Belenki, S. 1951. Aruanne Tallinna kvartsliiva leiukoha detailuuringust tehase „Kvarts“ tarbeks. Lengeolnerud. EGF 280. 2. Kattai, V ja Rannik, E. 2006. Tallinn-Saku liivamaardla Männiku IV uuringu- ruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne (varu seisuga 01.08.2006). OÜ Inseneri- büroo STEIGER. EGF 7781. 3. Keskkonnaministri 17. detsember 2018. a määrus nr 52. Üldgeoloogilise uurimis- töö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks. 4. Kivimägi, E., 1962. Aruanne 1960-61. aastate geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlal. (Eesti NSV MN juures Geoloogia ja Maapõue- varade Kaitse Valitsus. EGF 1944. 5. Kuslap, E. 2018. Männiku, Männiku II ja Männiku VIII liivakarjääri kaevanda- mise projekt. OÜ Inseneribüroo STEIGER. 6. Maa-ameti geoportaal [WWW] http://geoportaal.maaamet.ee/ (01.09.2020. – 26.02.2021). 7. Maardla registrikaart nr 109. Tallinna-Saku liivamaardla. 8. Männiku XVII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. 2019. OÜ Inseneri- büroo STEIGER. 9. Männiku XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus. 2019. OÜ Inseneri- büroo STEIGER. 10. Remmel, S. 1975. Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 3349. 11. Remmel, S. 1976. Aruanne Tallinna liivamaardla (kv.-d nr.-d 55, 56, 65, 66, 63, 62, 61, 60 ja 49) täiendavatest uuringutöödest. Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus. EGF 3436. 12. Riigikogu 27. oktoober 2016. a seadus. Maapõueseadus.  TEENUSE OSUTAMISE AKT NR 2558312782 TEENUSE TELLIJA NIMI / ÄRINIMI ISIKU- VÕI REGISTRIKOOD SILIKAAT AS 10022296 ESINDAJA NIMI ESINDAJA TELEFON TAURI PÕLDEMA 5336 4357 OSUTATUD TEENUS NIMETUS Projektide kooskõlastamine: väikeprojekt TEENUSE OSUTAMISE KOHT Männiku küla,XXII liivakarjäär, Saku vald (mäeeraldis) MAKSUMUS TEENUSE OSUTAMISE KUUPÄEV 20.00 25.11.2024 TEENUSE TEOSTAJA EES- JA PEREKONNANIMI Maie Erik Teenuse osutaja: Teenuse tellija: Maie Erik TAURI PÕLDEMA Elektrilevi OÜ ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343 PROJEKTI KOOSKÕLASTUS Kooskõlastuse nr 2558312782 Kooskõlastuse kuupäev 25.11.2024 KOOSKÕLASTUSE TELLIJA Registrikood 10022296 Ettevõtte nimi SILIKAAT AS Kontakisik TAURI PÕLDEMA Objekti aadress Männiku küla,XXII liivakarjäär, Saku vald (mäeeraldis) Töö number 24/5007 Töö sisu Männiku XXII keskkonnaloa taotlus. Etapp KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Kooskõlastus kehtib üks aasta. * Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. * Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. * Tagada õhuliinile teenindamiseks juurdepääs. KOOSKÕLASTUSE VÄLJASTAS Maie Erik Elektrilevi OÜ ELEKTRILEVI OÜ Reg.kood 11050857 Veskiposti 2, 10138 Tallinn [email protected] Eraklientide teenindus: 777 1545 [email protected] Äriklientide teenindus: 777 1747 www.elektrilevi.ee Rikketelefon 1343  Ranna või kalda piiranguvöönd III kaitsekategooria alused liigid 465 ' I Püsielupaiga piiranguvöönd 46,83 Plokk 44 pT 45,44 47 31 , 46,46 45 , 45 46,51 46,74 45 ,68 45,36 65 ,4 4 4 3 6 52 Teekaitsevöönd 45, 53 53 64 29 60 , 48,24 45, 46, , 45 , 46, 5 46 45 43,87 10 4 46,32 42,05 ,3 ee 47,29 51 7 t Kr 45,74 6 580 400 4 ud 51,81 Ra 42.81 Plokk 49 aT 41,81 45 , 59 28 45, 45 82 34 Raudtee kaitsevöönd 3 ,4 3 , 45 71 45, 45 56 , 3 9 46, 38,24 0 1 8 , 37,72 41,86 43,60 2 46 42,86 37,80 43,57 PA-1 0,4 11 PA-12 39,47 45,26 42,16 41,91 51,77 0,4 5,6 57 81 Elektripaigaldise kaitsevöönd 38,89 09.2020 36,16 42,03 33 43,99 , 45, 51 3,25 45, 32 37,83 34 35,2438,58 45,39 44 , 45, 35 38,19 12 45 46, 42,93 46, 42,23 09.2020 44,05 Silikaltsiidi tn 28 Väikejärv 78404:405:5130 Liinirajatise kaitsevöönd 23 25 36,80 46, 3 45, 51,83 5 41,84 41,86 36 37,98 38,04 33 37,15 46, 46, 45,32 41,89 467 57 42,26 51, 31 45, Pa-35 45,26 Geod.märgi kaitsevöönd 38,65 37,25 09.2020 41,72 32 24 41,78 46, PA-26 34 37,42 , 44 38,53 0,4 45, 45 37,04 41 46, 51,91 41,51 Plokk 50 pT 46, 45,80 6,55 Männiku järv 43,07 34,56 10.1951 35 39,12 ,19 45 76 Pa-36 36,94 51, 33 0,4 41,91 45, 38,09 37,61 (51,55) 38,91 61 1,96 47, 35,25 Kaardileht nr 6334 Tallinn 27 68 40,86 41,94 46, 45, 52,11 34 65 , 45 46, 36 , 37,98 74 45, 46 ee , 38,13 38,13 42,91 20 42,08 76 46 t 24 51, ud 1314 32 2 Ra 37,95 45, ,6 6 4 25 24 r , 42,62 98 45 K 52, 46, , 45 39,04 45, 51 7 ,2 44,42 , 68 07 45 54 38,22 43,47 37 46,96 41,38 32 38,66 , 39,34 5 45 59 ,1 45,26 45 30 , 45 85 6 580 200 46 ,76 40,32 09.2020 51, 50 250 46 , 37,84 PA-2 50,44 4 8 ,3 0,4 ,2 45 39,42 50,65 38,82 45 38,16 39,26 39,28 1,1 17 37,76 45, 467a Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 08 37,30 66 39,95 69 , , 52 51, 51 40,39 33 51,03 koordinaadid piiripunktide koordinaadid , 45 38,90 34 51,29 , 55 45 18 , 39,26 38,28 46 38,73 , 39,13 45 46 8 65 7 38,27 , 38,01 Nr X Y Nr X Y , 46 09 61 , 52 51,51 1 6 580 366,97 540 727,70 1 6 580 366,97 540 727,70 51, 15 45,39 45, 82 547 32 , 51 09.2020 45, 41,66 PA-11 2 6 580 365,29 540 767,90 2 6 580 365,29 540 767,90 0,4 41,14 39,63 37 N 41,41 5,739,57 40,40 Liiv 3 6 580 373,94 540 791,60 3 6 580 373,94 540 791,60 36 45,26 35,04 51,35 31 09.2020 40 67 , 43,37 PA-3 4 6 580 387,67 540 813,78 4 6 580 387,67 540 813,78 53 70 14 49 39,76 45 52, , , , 45, 46, 40,38 23 46 0,4 46 51 45, 40,58 40,16 5 6 580 395,12 540 828,68 5 6 580 395,12 540 828,68 79 3,4 51,34 , 36,36 40,15 51 32 38,73 6 6 580 400,09 540 849,70 6 6 580 400,09 540 849,70 45, 42,87 31 93 40,15 53 , 48 32 45, 45, 51,13 , 56 32 3 7 6 580 389,69 540 878,82 7 6 580 389,69 540 878,82 45 , Plokk 76 P 49 4 46, 6, 46 39,69 , 12 52 4 43,40 40,52 43,36 , 52 22 8 6 580 367,24 540 916,06 8 6 580 367,24 540 916,06 , 39,71 Väikejärv 51,27 45 40,04 45, 9 6 580 369,19 540 953,65 9 6 580 369,19 540 953,65 67 20 39,64 41,17 45,32 , 48 95 39,91 51, 10 6 580 391,08 540 982,62 10 6 580 391,08 540 982,62 31 50 , 47, 1 44 45, 38,98 45 87 , ,3 45, , , 46 45 45 87 11 6 580 369,57 541 025,74 11 6 580 369,57 541 025,74 46 52,36 17 43,12 29 ee 40,03 548 34 38,73 t 75 46, 44,18 40,13 ud 45, 43,54 468 12 6 580 354,48 541 015,96 12 6 580 354,48 541 015,96 Ra 39,74 36 39,18 13 6 580 219,02 540 977,47 13 6 580 219,02 540 977,47 45, 46, 69 68 63 46, 47 29 , 39,52 51 46, 51 39,63 14 6 580 219,50 540 995,01 14 6 580 219,50 540 995,01 , 49 46 45, 34 38,89 37,80 45, 6 580 000 52,25 15 6 579 992,61 540 970,51 15 6 579 992,61 540 970,51 Plokk 194 aT 38,48 40,33 45, 45 42,76 15 30 39,32 Liiv , 16 6 579 661,11 540 961,91 16 6 579 661,11 540 961,91 3 73 39,86 39,57 6 67 46, 37 45, 51, 53 45, 71 20 , 22 17 6 579 500,07 540 975,98 17 6 579 500,07 540 975,98 56 29 46 , , 46, 38,48 Männiku II liivakarjäär 46 45 4 38,22 39,45 ,3 40,53 45 52,11 44,50 18 6 579 478,59 540 977,81 18 6 579 478,59 540 977,81 39,01 Männiku liivakarjäär 1961 98 45, 143 45, 19 6 579 539,46 540 661,68 19 6 579 539,46 540 661,68 Kr 46, 71801:001:0888 , 39,81 51 45,39 38,95 0,4 30 39,33 61 29 00 40,8439,87 (51,50) 46, 77 22 09.2020 79 PA-10 3,97 20 6 579 524,24 540 648,61 20 6 579 524,24 540 648,61 46, 45, 41,99 46, 0,4 35,50 39,39 1,9 549 21 6 579 574,22 540 649,77 21 6 579 574,22 540 649,77 45, 38,70 46, 37,99 38,94 37,09 32 40,80 37 28 52,20 43 52, 38,37 45, 45, 22 6 579 560,32 540 562,38 22 6 579 560,32 540 562,38 29 km 45,33 80 81 31 55 11 46, 46, 7 37,81 Plokk 195 aT 45, 16.12.2020 23 6 579 540,96 540 463,91 23 6 579 540,96 540 463,91 46, 45, 3 6 29 40,11 3 4 46,38 , 37 Plokk 194 aT 45,29 24 6 579 538,47 540 451,66 24 6 579 538,47 540 451,66 27 ,04 39,35 8- 95 52 , 52,35 45 39,60 42,45 40,99 39,91 25 6 579 582,83 540 466,72 25 6 579 582,83 540 466,72 , 08 38 , 37 45 45, e9 38,15 41,24 26 6 579 615,93 540 477,48 26 6 579 615,93 540 477,48 37 82 70 45, 46, Viimsi metskond 7 46, 469 l 42,02 l Männiku järv 38,94 Plokk 194 aT 27 6 579 746,34 540 525,47 27 6 579 746,34 540 525,47 13 Le 71801:001:1071 03 52, 72 20 - 28 6 579 817,18 540 548,31 28 6 579 817,18 540 548,31 46, 45, 00 32 nn , 40,99 45 i 1: 52,25 29 6 579 912,35 540 578,27 29 6 579 912,35 540 578,27 l 40,52 al 40,54 31 81 87 39,95 45,33 41,68 00 45, 46, 46, 30 6 580 198,67 540 671,61 30 6 580 198,67 540 671,61 /T 16.12.2020 5: ,82 3 71 / 91 45,26 46 10 8 43,44 550 , , 38,83 2 81 51 47 ,3 76 5 09.2020 83 5 39,43 46, 4 PA-4 ' 14 I 45, 38,39 37,75 0,4 42,10 41,84 I Pindala 32,86 ha Pindala 32,86 ha 39,96 28 39,66 ee 1,1 86 02 93 46, 46, 38,46 46, 36,57 t 52,41 37 40,08 ku 10 34 , 36 88 52 i 45, 23 46, 6 579 800 45, nn 37,68 37,98 Plokk 56 aT Mä 39,58 39,42 36,98 40,52 40,95 72 31 45,26 28 46, 45, 31 , 47 74 09.2020 , 02 80 PA-5 39,56 45 39,51 46, 51,81 38,27 , 46, 0,4 52 39,86 37 41,45 40,12 37,90 2,2 45,39 37,26 10.1972 42,73 470 09.2020 0,4 27 PA-9 0,4 36,75 38,71 40,37 (51,45) 37 37,89 39,52 3,52 II 2,7 36,45 551 41 40,30 11 46, 57 46, 34,79 52, 41,03 46, 54 52,03 34 24 41,02 45, 32 45, 39,75 45, 39,39 38,73 36,75 Kr 38,63 34 23 , 40,17 34 42,89 37,06 46 , 35,84 , 40,39 46 45 ,25 51,17 39,11 40,17 45 50 39,69 , 51 37,98 32 Plokk 55 aT , 43,82 45 125 1961 39,07 88 0,4 79 34 40,19 46, 46, 41,76 (51,32) 45, 4,54 43,27 39,64 36,82 16 00 41,87 28 40,65 46, 45, 38,80 40,48 36,33 81 52,06 40,21 51, 36 45,26 32 37 , 37,94 Väikejärv 09.2020 41,61 45 PA-6 39,46 30 19 0,4 47, 47, 35,67 39,07 40,16 40,35 2,0 37,76 26 4 33 5 45 9 ,3 45, 45 35,08 4 1 ,4 5 26 36 ,2 ,5 7 18 45 47, 8 52,21 45, , 38,77 29 12 44,18 52, 6 579 600 40,12 45 45,22 45 39,04 4 7 552 30 453 ,1 45, , 36,65 38,22 81 39,52 , , 46,32 41,93 28 45 47,35 47,28 5 10.1972 25 471 2, 22 45 1,57 ,5 45,39 14 6 35,71 52,5052, (51,93) 13,5 30 09.2020 37,27 18 39,28 4 26 51 38,27 5 , PA-8 0 0 100 200 m 45, 5 37,43 47, 47, 5 , 51,95 42 0,4 70 , 2 51 ,4 3 14 21 , 41,49 1 49 4 37,15 ,5 5 , 37,96 7 5 93 51, 14 5,55 07 1 45 4 Plokk 195 aT ,7 45, 45,64 47, 47, 4 29 37,81 35,54 36 21 45,26 68 45, , 38,37 46 09.2020 67 , 37 46 22 PA-7 37,64 0,4 Plokk 194 aT Kr 51, 43 50,77 50,52 51, 47,55 35 37,28 35 37,86 51 , 50,53 47 39,02 45,74 6 2,6 25 1 ,2 50,42 34,86 46 , 48,68 5 30 45,31 46,80 51,96 Märkused: , 37,71 7 Kr 45 46,40 4 , 23 45,34 49 20 19 45 88 46,25 45, ,56 32 30 50, 55 24 38,95 45 Liiv 45, 24 46, 52 39,82 , 46, 50 33 19 47,91 49, , 51, , 47 45 40,22 Männiku järv 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 46 31 51, 51, 18 37,51 46,93 , Plokk 63 aT 46 , 41,31 56 32 62 46 30 81 , , , 27 78 17 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 45 45 50, 16 Männiku liivakarjäär 5 , 45 17 45 51, , 39 52 , 46,61 46,29 46 Kr , 39,45 52,09 46 71801:001:1069 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt.-nov. 2020. 0 149 ,3 5 20 4 0,4 24 Pa-2 38,54 553 45 , 51, 45,34 (51,41) 19 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 45 Männiku V liivakarjäär 51, , , 9,53 45 38 77 46 60 31 , Pa-1 35,41 , 74 46 23 , 46,41 45 42,76 5. Plaani koostamisel on kasutatud: I 1961 Männiku liivakarjäär Plokk 87 aT 18 Liiv 46,12 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga dets. 2020); Männiku liivakarjäär Männiku järv 51, 51, - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); 45, Plokk 112 aT 51, 82 58 25 46, 71801:001:0183 44 38,08 62 - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid Plokk 1 aT 46,02 (seisuga 10.02.2021); - Aruanne detailuuringust Tallinna kvartsliivamaardlas tehasele "Kvarts" (1951, EGF280); Plokk 2 aT - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a 6 579 400 (1962, EGF1944); - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest 540 400 540 600 540 800 541 000 uuringutöödest (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF3349); - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,57,67,74-82,95 ja 96) täiendavatest uuringu- töödest (Geoloogia Valitsus, 1976, EGF3436); - Tallinn–Saku liivamaardla Männiku IV uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne 1 (varu seisuga 01.08.2006) (OÜ C.B.A., 2006, EGF7781). Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number Kaevandamsiel jäetava nõlva alumine kontuur -Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021,töö nr 21/2914) 1' Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Pa-02 Puuraugu nr 7. Mudakihi paksus on keskmiselt 0,4 m, kõikjal kus mudakihti ei saanud täpselt mõõta on 0,3 Katendi paksus, m Külgneva mäeeraldise piir 49,50 Suudme abs kõrgus, m 8,5 Kasuliku kihi paksus, m võetud see keskmiseks kihi paksuseks. 40,70 Mäeeraldis lamami abs kõrgus, m Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir 8. Kogu ala hõlmavad riigikaitselised piirangud. Puuraugu nr Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, 143 Mudakihi paksus, m Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 0,4 Suudme abs kõrgus, m 39,87 (51,50) Kasuliku kihi jääkpaksus, m pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) 3,97 Männiku XXI liivakarjäär 35,50 (uuringuaegne suudme abs kõrgus) Mäeeraldis lamami abs kõrgus, m Tallinna-Saku liivamaardla Mäeeraldise plaan Prognoosvaru ploki piir (P) 1951. a uuringu puurauk (EGF280) Nõmme linnaosa, Tallinn Maardla piir (asendiplaanil) Viimsi metskond 7 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 1962. a uuringu puurauk (EGF1944) Loa omanik AS Silikaat 71801:001:1071 Graafiline lisa 1/3 Pärnu mnt 238, Nõmme linnaosa, 11624, Tallinn Geoloogilise läbilõike joon 1975. a uuringu puurauk (EGF3349) I I' [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 1976. a uuringu puurauk (EGF3436) 4 2006. a uuringu puurauk (EGF7781) Tauri Põldema 1 Lamami samakõrgusjoon, m OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ 44,09 Männiku tee 104, 11216 Tallinn 05.1974 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev 2020. a puuritud puurauk Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5007 /Allkirjastatud digitaalselt/  46,83 Plokk 44 pT 45,44 47 31 , 46,46 45 , 45 46,51 46,74 45 ,68 45,36 65 ,4 4 4 3 6 52 45, 53 53 64 29 60 , 48,24 45, 46, , 45 , 46, 5 46 45 43,87 10 4 46,32 42,05 ,3 ee 47,29 51 7 t Kr 45,74 6 580 400 4 ud 51,81 Ra 42.81 Plokk 49 aT 41,81 59 41 45 , 28 45, 45 82 34 3 ,4 3 , 45 71 38 3940 45, 45 56 , 3 9 46, 0 1 3 8 , 7 41,86 43,60 2 46 42 42,86 37,80 36 43,57 11 41 51,77 57 37 43,99 , 41 51 40 389 36 4 40 2 12 3 37 38 Silikaltsiidi tn 28 39 Väikejärv 78404:405:5130 45 3 44 8 41 40 39 37 36 51,83 41,86 36 57 42,26 51, 42 43 46 41,72 N 51,91 Männiku järv 35 ,19 Plokk 50 pT 41 45 76 51, 41,91 37 61 40 38 9 36 47 47, 3 37 38 52,11 46, 36 45, ee 45 20 42,08 76 44 Kaardileht nr t 24 41 40 51, 39 ud 1314 Ra 25 98 52, , 51 42 43 37 42 46 30 41 Plokk 57 aT 85 6 580 200 51, 40 39 Kaardileht nr 6334 Tallinn 3 48 8 08 66 36 7 69 , , 52 3 51, 51 47 38 45 44 41 40 39 09 61 , 52 51, ,82 51 42 43 37 46 36 40 70 52, , 51 48 ,79 51 93 36 7 , 48 3 47 Plokk 76 P ,49 12 52 , 38 52 Väikejärv 45 44 41 40 39 95 51, 87 , 45 42 43 52,36 ee Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa t ud Ra koordinaadid piiripunktide koordinaadid 36 ,68 51 Nr X Y Nr X Y 52,25 37 1 6 580 366,97 540 727,70 1 6 580 366,97 540 727,70 15 3 6 47 67 2 6 580 365,29 540 767,90 2 6 580 365,29 540 767,90 6 51, 38 4 Männiku II liivakarjäär 3 6 580 373,94 540 791,60 3 6 580 373,94 540 791,60 45 44 52,11 41 Männiku liivakarjäär 40 39 4 6 580 387,67 540 813,78 4 6 580 387,67 540 813,78 98 71801:001:0888 , 51 5 6 580 395,12 540 828,68 5 6 580 395,12 540 828,68 42 43 6 6 580 400,09 540 849,70 6 6 580 400,09 540 849,70 7 6 580 389,69 540 878,82 7 6 580 389,69 540 878,82 32 52,20 52, 8 6 580 367,24 540 916,06 8 6 580 367,24 540 916,06 km 7 3 6 29 3 9 6 580 369,19 540 953,65 9 6 580 369,19 540 953,65 ,4 37 27 10 6 580 391,08 540 982,62 10 6 580 391,08 540 982,62 ,04 8- 52 52,35 67 11 6 580 369,57 541 025,74 11 6 580 369,57 541 025,74 , 4 38 4 e9 Viimsi metskond 7 12 6 580 354,48 541 015,96 12 6 580 354,48 541 015,96 ll 45 Männiku järv 44 41 40 13 Le 39 71801:001:1071 37 13 6 580 219,02 540 977,47 13 6 580 219,02 540 977,47 03 52, - 00 nn 14 6 580 219,50 540 995,01 14 6 580 219,50 540 995,01 i 1: 52,25 l 42 43 al 15 6 579 992,61 540 970,51 15 6 579 992,61 540 970,51 00 /T 5: 3 16 6 579 661,11 540 961,91 16 6 579 661,11 540 961,91 71 / 91 10 8 , , 81 51 47 5 17 6 579 500,07 540 975,98 17 6 579 500,07 540 975,98 14 18 6 579 478,59 540 977,81 18 6 579 478,59 540 977,81 28 ee 19 6 579 539,46 540 661,68 19 6 579 539,46 540 661,68 t 52,41 37 ku 10 46 20 6 579 524,24 540 648,61 20 6 579 524,24 540 648,61 , 37 36 52 38 i nn 21 6 579 574,22 540 649,77 21 6 579 574,22 540 649,77 Plokk 56 aT 45 Mä 44 41 40 39 22 6 579 560,32 540 562,38 22 6 579 560,32 540 562,38 23 6 579 540,96 540 463,91 23 6 579 540,96 540 463,91 02 51,81 , 42 52 43 37 24 6 579 538,47 540 451,66 24 6 579 538,47 540 451,66 25 6 579 582,83 540 466,72 25 6 579 582,83 540 466,72 27 37 26 6 579 615,93 540 477,48 26 6 579 615,93 540 477,48 11 52, 52,03 27 6 579 746,34 540 525,47 27 6 579 746,34 540 525,47 28 6 579 817,18 540 548,31 28 6 579 817,18 540 548,31 36 29 6 579 912,35 540 578,27 29 6 579 912,35 540 578,27 37 38 30 6 580 198,67 540 671,61 30 6 580 198,67 540 671,61 45 44 41 40 39 51,17 ,50 51 Pindala 32,86 ha Pindala 32,86 ha Plokk 55 aT 42 43 16 81 52,06 51, 36 37 Väikejärv 36 37 38 26 36 45 44 52,21 41 40 39 12 52, 42 43 25 51,95 49 93 51, 45, 36 21 37 22 35 36 37 38 30 51,96 , 45 230 9 19 88 50, 43 24 Männiku järv 0 100 200 m Plokk 63 aT 32 81 , 17 45 50, Männiku liivakarjäär 5 71801:001:1069 20 Männiku V liivakarjäär Männiku liivakarjäär Märkused: Plokk 87 aT 18 Männiku liivakarjäär Männiku järv Plokk 112 aT 71801:001:0183 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Plokk 1 aT 3. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER okt.-nov. 2020. Plokk 2 aT 4. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. 5. Plaani koostamisel on kasutatud: - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga dets. 2020); - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 02.11.2020); - Keskkonnaregistri Tallinna-Saku liivamaardla plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 10.02.2021); - Aruanne detailuuringust Tallinna kvartsliivamaardlas tehasele "Kvarts" (1951, EGF280); - Aruanne geoloogiliste uuringutööde tulemustest Tallinna liivamaardlas 1960.-1961.a 1 Ranna või kalda piiranguvöönd (1962, EGF1944); Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,56,65,66,63,62,60 ja 49) täiendavatest 1' uuringutöödest (Geoloogia Valitsus, 1975, EGF3349); Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number III kaitsekategooria alused liigid - Aruanne Tallinna liivamaardla (kvartalid 55,57,67,74-82,95 ja 96) täiendavatest uuringu- töödest (Geoloogia Valitsus, 1976, EGF3436); Külgneva mäeeraldise piir Püsielupaiga piiranguvöönd - Tallinn–Saku liivamaardla Männiku IV uuringuruumi üldgeoloogilise uurimistöö aruanne Külgneva mäeeraldise teenindusmaa piir (varu seisuga 01.08.2006) (OÜ C.B.A., 2006, EGF7781). Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, -Tallinna-Saku liivamaardla Männiku XVII ja XVIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne pT - passiivne tarbevaru, pR - passiivne reservvaru) Teekaitsevöönd (varu seisuga 01.03.2021) (OÜ Inseneribüroo Steiger, 2021,töö nr 21/2914) 6. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Prognoosvaru ploki piir (P) 7. Mudakihi paksus on keskmiselt 0,4 m, kõikjal kus mudakihti ei saanud täpselt mõõta on Maardla piir (asendiplaanil) Raudtee kaitsevöönd võetud see keskmiseks kihi paksuseks. Viimsi metskond 7 8. Kogu ala hõlmavad riigikaitselised piirangud. Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 71801:001:1071 Elektripaigaldise kaitsevöönd Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 4 Männiku XXII liivakarjäär 1 Korrastatud veekogu samakõrgusjoon, m Tallinna-Saku liivamaardla Korrastatud ala plaan Liinirajatise kaitsevöönd Nõmme linnaosa, Tallinn Kaevandamisjärgne tehisveekogu, 32,26 ha Loa omanik AS Silikaat Graafiline lisa 3/3 Geod.märgi kaitsevöönd Pärnu mnt 238, Nõmme linnaosa, 11624, Tallinn [email protected] Mõõtkava 1 : 2000 Korrastatava nõlva osad, mis jäetakse looduslikult taastuma, pindala 0,6 ha Tauri Põldema OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kuupäev 15.11.2024 /Allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Töö nr 24/5007 /Allkirjastatud digitaalselt/  Kadri Mikkelsaar Teie 26.03.2021 OÜ Inseneribüroo Steiger Männiku tee 104 Meie 22.04.2021 nr 12-1/20/1202 15172 Tallinn [email protected] Männiku XVII ja XVIII uuringuruumide aktiivse tarbevaru arvele võtmine Austatud Kadri Mikkelsaar OÜ Inseneribüroo STEIGER (registrikood 11206437) esitas Kaitseministeeriumile aktsiaseltsi Silikaat (registrikood 10022296) taotluse Männiku XVII ja XVIII uuringuruumide aktiivse tarbevaru arvele võtmise kohta. Männiku XVII uuringuruum asub Harju maakonnas Saku vallas ja Tallinna linnas riigile kuuluvatel katastriüksustel Viimsi metskond 7 (katastritunnus 71801:001:1071, kinnistu registriosa nr 15781450, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus) ja Silikaltsiidi tn 28 (katastritunnus 78404:405:5130, kinnistu registriosa nr 20003401 riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet). Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala on 32,86 ha. Männiku XVIII uuringuruum asub Tallinna linnas eraomandisse kuuluval katastriüksusel Silikaltsiidi tn 8 (katastritunnus 78404:405:4820, kinnistu registriosa 11684201) ning riigile kuuluvatel katastriüksustel Silikaltsiidi tn 21 (katastritunnus 78401:101:4468, kinnistu registriosa nr 14158650, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet) ja Silikaltsiidi tn 26 (katastritunnus 87404:405:5120, kinnistu registriosa nr 20003301, riigivara valitseja Keskkonnaministeerium, volitatud asutus Maa-amet). Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala on 43,49 ha. Keskkonnamet on 16.04.2020 korraldusega nr 1-3/20/338 „Geoloogilise uuringu loa andmine Männiku XVII uuringuruumis“ andnud aktsiaseltsile Silikaat geoloogilise uuringu loa nr HARMG-153 Männiku XVII uuringuruumis. Keskkonnaamet on 24.01.2020 korraldusega nr 1-3 /20/61 „Geoloogilise uuringu loa andmine Männiku XVIII uuringuruumis“ andnud aktsiaseltsile Silikaat geoloogilise uuringu loa nr HARMG-152 Männiku XVIII uuringuruumis. Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide puhul on tegemist varem kaevandatud Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502 Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide puhul on tegemist varem kaevandatud aladega, kus praegu on kaevandamise tagajärjel tekkinud veekogud. Uuringuruumi maa-alad külgnevad osaliselt aktiivsete mäeeraldistega. Männiku XVII ja XVIII uuringuruumide geoloogilise uuringu eesmärk on keskkonnaregistris arvele võtta aktiivne tarbevaru, et taotleda sellele alale maavara kaevandamise luba. Geoloogilise uuringuga moodustati mõlemasse uuringruumi üks aktiivse tarbevaru plokk (Männiku XVII uuringuruumis üks täiteliiva plokk ja Männiku XVIII uuringuruumis üks ehitusliiva plokk). Käsitletava ala kaevandamisega tagatakse olemasolevas maardlas maavaravaru täielik kasutamine nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt olemasoleva mäeeraldise piires. Männiku XVII uuringuruum asub täielikult riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis ning osaliselt riigikaitseliste ehitiste Männiku linnaku ja Männiku lasketiiru piiranguvööndites. Männiku XVIII uuringuruum asub vähesel määral riigikaitselise ehitise Männiku harjutusvälja piiranguvööndis. Kaitseministeerium on tutvunud esitatud taotlusega ning on seisukohal, et kavandatav tegevus ei mõjuta riigikaitselise ehitise töövõimet ning kooskõlastab Männiku XVII ja Männiku XVIII uuringuruumide aktiivse tarbevaru arvele võtmise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sang Kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Sten-Patrick Kreek 7170028 [email protected] 2 (2)  Ranna või kalda piiranguvöönd III kaitsekategooria alused liigid 465 ' I Püsielupaiga piiranguvöönd 46,83 Plokk 44 pT 45,44 47 31 , 46,46 45 , 45 46,51 46,74 45 ,68 45,36 65 ,4 4 4 3 6 52 Teekaitsevöönd 45, 53 53 64 29 60 , 48,24 45, 46, , 45 , 46, 5 46 45 43,87 10 4 46,32 42,05 ,3 ee 47,29 51 7 t Kr 45,74 6 580 400 4 ud 51,81 Ra 42.81 Plokk 49 aT 41,81 45 , 59 28 45, 45 82 34 Raudtee kaitsevöönd 3 ,4 3 , 45 71 45, 45 56 , 3 9 46, 38,24 0 1 8 , 37,72 41,86 43,60 2 46 42,86 37,80 43,57 PA-1 0,4 11 PA-12 39,47 45,26 42,16 41,91 51,77 0,4 5,6 57 81 Elektripaigaldise kaitsevöönd 38,89 09.2020 36,16 42,03 33 43,99 , 45, 51 3,25 45, 32 37,83 34 35,2438,58 45,39 44 , 45, 35 38,19 12 45 46, 42,93 46, 42,23 09.2020 44,05 Silikaltsiidi tn 28 Väikejärv 78404:405:5130 Liinirajatise kaitsevöönd 23 25 36,80 46, 3 45, 51,83 5 41,84 41,86 36 37,98 38,04 33 37,15 46, 46, 45,32 41,89 467 57 42,26 51, 31 45, Pa-35 45,26 Geod.märgi kaitsevöönd 38,65 37,25 09.2020 41,72 32 24 41,78 46, PA-26 34 37,42 , 44 38,53 0,4 45, 45 37,04 41 46, 51,91 41,51 Plokk 50 pT 46, 45,80 6,55 Männiku järv 43,07 34,56 10.1951 35 39,12 ,19 45 76 Pa-36 36,94 51, 33 0,4 41,91 45, 38,09 37,61 (51,55) 38,91 61 1,96 47, 35,25 Kaardileht nr 6334 Tallinn 27 68 40,86 41,94 46, 45, 52,11 34 65 , 45 46, 36 , 37,98 74 45, 46 ee , 38,13 38,13 42,91 20 42,08 76 46 t 24 51, ud 1314 32 2 Ra 37,95 45, ,6 6 4 25 24 r , 42,62 98 45 K 52, 46, , 45 39,04 45, 51 7 ,2 44,42 , 68 07 45 54 38,22 43,47 37 46,96 41,38 32 38,66 , 39,34 5 45 59 ,1 45,26 45 30 , 45 85 6 580 200 46 ,76 40,32 09.2020 51, 50 250 46 , 37,84 PA-2 50,44 4 8 ,3 0,4 ,2 45 39,42 50,65 38,82 45 38,16 39,26 39,28 1,1 17 37,76 45, 467a Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa 08 37,30 66 39,95 69 , , 52 51, 51 40,39 33 51,03 koordinaadid piiripunktide koordinaadid , 45 38,90 34 51,29 , 55 45 18 , 39,26 38,28 46 38,73 , 39,13 45 46 8 65 7 38,27 , 38,01 Nr X Y Nr X Y , 46 09 61 , 52 51,51 1 6 580 366,97 540 727,70 1 6 580 366,97 540 727,70 51, 15 45,39 45, 82 547 32 , 51 09.2020 45, 41,66 PA-11 2 6 580 365,29 540 767,90 2 6 580 365,29 540 767,90 0,4 41,14 39,63 37 N 41,41 5,739,57 40,40 Liiv 3 6 580 373,94 540 791,60 3 6 580 373,94 540 791,60 36 45,26 35,04 51,35 31 09.2020 40 67 , 43,37 PA-3 4 6 580 387,67 540 813,78 4 6 580 387,67 540 813,78 53 70 14 49 39,76 45 52, , , , 45, 46, 40,38 23 46 0,4 46 51 45, 40,58 40,16 5 6 580 395,12 540 828,68 5 6 580 395,12 540 828,68 79 3,4 51,34 , 36,36 40,15 51 32 38,73 6 6 580 400,09 540 849,70 6 6 580 400,09 540 849,70 45, 42,87 31 93 40,15 53 , 48 32 45, 45, 51,13 , 56 32 3 7 6 580 389,69 540 878,82 7 6 580 389,69 540 878,82 45 , Plokk 76 P 49 4 46, 6, 46 39,69 , 12 52 4 43,40 40,52 43,36 , 52 22 8 6 580 367,24 540 916,06 8 6 580 367,24 540 916,06 , 39,71 Väikejärv 51,27 45 40,04 45, 9 6 580 369,19 540 953,65 9 6 580 369,19 540 953,65 67 20 39,64 41,17 45,32 , 48 95 39,91 51, 10 6 580 391,08 540 982,62 10 6 580 391,08 540 982,62 31 50 , 47, 1 44 45, 38,98 45 87 , ,3 45, , , 46 45 45 87 11 6 580 369,57 541 025,74 11 6 580 369,57 541 025,74 46 52,36 17 43,12 29 ee 40,03 548 34 38,73 t 75 46, 44,18 40,13 ud 45, 43,54 468 12 6 580 354,48 541 015,96 12 6 580 354,48 541 015,96 Ra 39,74 36 39,18 13 6 580 219,02 540 977,47 13 6 580 219,02 540 977,47 45, 46, 69 68 63 46, 47 29 , 39,52 51 46, 51 39,63 14 6 580 219,50 540 995,01 14 6 580 219,50 540 995,01 , 49 46 45, 34 38,89 37,80 45, 6 580 000 52,25 15 6 579 992,61 540 970,51 15 6 579 992,61 540 970,51 Plokk 194 aT 38,48 40,33 45, 45 42,76 15 30 39,32 Liiv , 16 6 579 661,11 540 961,91 16 6 579 661,11 540 961,91 3 73 39,86 39,57 6 67 46, 37 45, 51, 53 45, 71 20 , 22 17 6 579 500,07 540 975,98 17 6 579 500,07 540 975,98 56 29 46 , , 46, 38,48 Männiku II liivakarjäär 46 45 4 38,22 39,45 ,3 40,53 45 52,11 44,50 18 6 579 478,59 540 977,81 18 6 579 478,59 540 977,81 39,01 Männiku liivakarjäär 1961 98 45, 143 45, 19 6 579 539,46 540 661,68 19 6 579 539,46 540 661,68 Kr 46, 71801:001:0888 , 39,81 51 45,39 38,95 0,4 30 39,33 61 29 00