Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1027303

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi OÜ Mäemees Taotluse koostaja kontaktisik Jaan Viru Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Mäemees OÜ Registrikood / Isikukood 10194643 Postiaadress Tartu mnt 84a-50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 3 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Metsaküla Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 14.27 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0638 Põhja-Pärnumaa vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, 360 tuh m³ täitepinnas Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 8 Puuraukude arv 35 Uuringukaeveõõnte arv 35 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Proovid granulomeetrilise koostise määramiseks. Topograafiline mõõdistamine. Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Metsakula_uuringuloa_taotluse_seletuskiri.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Metsakula_plaan.asice Muud lisad Lisa 3: Metsakula_piir.dgn  PÄRNU MAAKOND PÕHJA-PÄRNUMAA VALD METSAKÜLA GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS METSAKÜLA UURINGURUUM Töö nr 25022 Tallinn 2025 Metsaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Geoloogilise uuringu eesmärk. OÜ Mäemees taotleb geoloogilise uuringu luba liiva ja kruusa uuringuks Metsaküla uuringuruumis pindalal 14,27 ha. Uuringuruum asub Metsakülas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluvatel kinnistutel Kuldmapli (katastritunnus 27601:004:0123) ja Hiidmuna (katastritunnus 27601:004:0122). Kavandatava uuringu eesmärk on välja selgitada uuringuruumi geoloogiline ehitus, kasuliku kihi paksus, maavara levik ja kvaliteet ning kaevandamistingimused, mis võimaldaksid hinnata maavara aktiivse tarbevaruna. Positiivsete uuringutulemuste (maavara esinemise) korral on arendajal soov taotleda alale maavara kaevandamise keskkonnaluba. Metsaküla uuringuruumi geoloogilise uuringu teeb OÜ Mäemees, töödega alustatakse pärast uuringuloa saamist ning lõpetatakse uuringuloa kehtivuse aja jooksul. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses oleva 1 : 50 000 geoloogilise baaskaardi (Suuroja jt., 2017) alusel paikneb Metsaküla uuringuruumis kruusa setete levikuala (Q1jrVr_lg), mis viitab ehitusmaavara (kruus ja liiv) potentsiaalsele esinemisele uuringuruumis (joonis 1). Joonis 1. Metsaküla uuringuruum geoloogilisel kaardilt (aluskaardina on kaustatud Maa- ja Ruumiameti geoloogia kaardirakendust) Geoloogilise uuringu tegemine Metsaküla uuringuruumis on põhjendatud arvestades ehitusmaavarade koguste nõudlust, mis tõuseb lähiajal mastaapsete projektide ehitamisel. Näiteks Rail Baltica raudteetrass, mis asub uuringuruumi teenindusalast ~2 km kaugusel ida suunas (joonis 2). 2022. a riigikontrolli auditist selgus, et ehitusmaavarade varustus- kindlus riigi suurte taristuprojektide elluviimiseks on ebapiisav, seda eelkõige Harjumaal, Raplamaal ja Pärnumaal. Taotletavale uuringuruumile lähimad potentsiaalsed ehitus- maavarade tarbijad on Tootsi alev (~7 km lõuna pool), Vändra alev (~15 km ida pool) ja Pärnu-Jaagupi alev (~15 km lääne pool) ning piirkonna olulisemaks ehitusmaavarade tarbijaks on Pärnu linn, mis asub ~30 km lõunas. Joonis 2. Metsaküla uuringuruum ja Rail Baltica kavandatav raudteetrass (aluskaardina on kaustatud Maa- ja Ruumiameti wms rakendust) Kvaliteetse maavara olemasolul Metsaküla uuringuruumis annaks see märkimisväärse lisapanuse nii Rail Baltica raudteetrassi mulde täitematerjali vajaduse rahuldamiseks kui ka lähipiirkonna ehitusmaterjaliga varustamises. Tuleb arvestada, et Rail Baltic raud- teetrassi ehituse käigus ammendatakse suur osa täna töötavatest väikese- kuni keskmise suurusega puistematerjali karjääridest, kuid oluline on tagada piirkonna varustatus ka pärast suuremahulise ehitustegevuse lõppemist. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletav Metsaküla uuringuruumi teenindusala pindalaga 14,27 ha asub Metsakülas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu maakonnas riigile kuuluval kinnistul Kuldmapli (katastritunnus 27601:004:0123) ja Hiidmuna (katastritunnus 27601:004:0122). Mõlemate kinnistute kasutamise sihtotstarve on maatulundusmaa, maa omanik on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa- ja Ruumiamet. Uuringuruumi teenindusala katab enamasti metsamaa ja osaliselt looduslik lage (rohumaa) uuringuruumi kesk- ja lõunaosas ning haritav maa (põld) kesk- ja lääneosas. Maapinna reljeef on kergelt tõstetud uuringuruumi kesk- ja kirdeosas moodustades lauge ovaalse kõrgendiku mõningase tõusuga keskosas. Reljeefi madaldumine toimub uuringu- ruumi keskosast põhja, lõuna ja lääne poole. Maapinna absoluutkõrgused jäävad ~41…44 m tasemele. Metsaküla uuringuruumi teenindusalale pääseb selle lääneservast ~400 m kaugusel kulgeva Metsaküla tee (nr 4698834) kaudu, mida ühendab uuringuruumiga kohalik pinnastee (nr 4775998). Lähim majapidamine on Kraavi (27601:004:0012) katastriüksusel, asub uuringuruumist kirde suunas ~800 m kaugusel. Edela suunas on lähim majapidamine ~900 m kaugusel Rehemetsa (27601:004:0141) katastriüksusel. Loode suunas on lähim majapidamine Valingu (27601:003:0106) katastriüksustel, asub ~900 m kaugusel. Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses oleva kitsenduste kaardi alusel ei kattu Metsaküla uuringuruum ühegi kitsenduste mõjuala või objektiga. Uuringuruumi teenindusala ei kattu Natura 2000 alaga. Taotletava uuringuruumi teenindusala põhjaservast ~1 m kaugusel asuvad üle 25 km2 suuruse valgalaga veekogu Mõnuvere jõe (Eesti ooduse infosüsteemi kood VEE1149600) ja üle 25 km2 valgalaga maaparandussüsteemide eesvoolu (maaparandussüsteemide registri kood 61149600400000011MS) kalda piiranguvööndid. Uuringuruumist lõunapool paiknevad III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad: laanepüü (Tetrastes bonasia - KLO9120084), herilaseviu (Pernis apivorus - KLO9120076) ja händkakk (Strix uralensis - KLO9120034). Ida suunas ~570 m kaugusel asub Kergu looduskaitseala (KLO1000582) ning lääne suunas ~630 m kaugusel asub III kategooria kaitsealuste liikide leiukohad: harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea - KLO9330697) ja kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata - KLO9328039). PRIA põllumassiivid nr 54550222415, nr 54550214834 ja nr 54450255885 asuvad uuringuruumist põhja pool vähemalt 230 m kaugusel. PRIA põllumassiiv nr 54450046441 asub uuringuruumist lõuna pool ~800 m kaugusel. Rail Baltica raudtee kavandatav trassikoridor asub taotletava uuringuruumi teenindusalast ~2,1 km kaugusel ida suunas. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub üldgeoloogilise uurimistöö Rapla- ja Pärnu- maa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi teenindusalaga (loa nr YGUL/522251; loa omaja Eesti Geoloogiateenistus; kehtiv kuni 14.08.2027). Taotletava uuringuruumi teenindusalal ei ole kattumist maavarade registris arvel oleva maavaravaruga. Uuringuruumi teenindusalast ~3 km lääne suunas asub Pööravere turba- tootmisala (registrikaart 96). Kaevandamisloa nr KL-507760, loa omaja on AS Tootsi Turvas. Ligikaudu ~4,5 km ida poole asub Viluvere liivakarjäär (registrikaart 977). Kaevandamisloa nr KL-513957, loa omaja EMG Karjääri OÜ. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Uuritava maavara eeldatavad kvaliteedi- näitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piir-väärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus- valdkondade loetelu Metsaküla uuringuruumis ja selle lähiümbruses ei ole varasemalt kruusa ja liiva geoloogilisi uuringuid tehtud. Uuringuruum jääb Järvakandi kaardilehele (6312), mille geoloogiline baaskaart mõõtkavas 1 : 50 000 on koostatud Eesti Geoloogiakeskuse poolt (Suuroja jt., 2017). Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduses oleva 1 : 50 000 geoloogilise baaskaardi alusel moodustavad pinnakatte Võrtsjärve alamkihistu jääjärvelised setted (Q1jrVr_lg), mille koostised esinevad kruus, liiv, kruusliiv ja veeristikuline kruus ning Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted (Q1jrVr_g) ehk moreenid, mille koostised esinevad saviliiv, liivsavi, veerised ja munakad (1 : 50 000 geoloogiline baaskaardi lehe Järvakandi 6312 seletuskiri, Suuroja jt., 2017). Pinnakatte paksus on 2 kuni 5 m. Sügavuti jätkuvad aluspõhja Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu (S2mh) karbonaatsed kivimid. 1978. a tegi Riiklik Projekteerimise ja Uurimise Instituut "Eesti Maaparandusprojekt" Pärnu maakonnas, Sohlu külas ehitusgeoloogilise uuringu (Kildjer, 1978; EGF 36304). Selle uuringu ala asub Metsaküla uuringuruumi põhjaservast 50 m kaugusel. Pinnakatte kihte uuriti šurfidega kuni 2,6 m sügavuseni. Pinnakatte koostis oli määratud saviliiv- moreeniks. Aluspõhjani ei jõudnud. Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi alusel on taotletaval uuringualal valdavalt leostunud ja leetjad gleimullad ja gleistunud koreserrikad leostunud mullad. Uuringuruumi lääneosas levivad leostunud ja leetjad mullad ning keskosas rähk- ja klibumullad. Metsaküla uuringuruumist ~400 m kaugusel edela suunas paikneb aluspõhja puurauk (tunnus PK68459), mille alusel on pinnakatte paksus 4,0 m. Pinnakatte kihi moodustavad Võrtsjärve alamkihistu saviliivmoreeni setted (Q1jrVr_g). Sügavuti jätkuvad aluspõhja Siluri Jaani ja Jagurahu ladestute lubjakivid kuni puuraugu põhjani. Puuraugu sügavus on 27 m. 2018. a tegi OÜ Inseneribüroo STEIGER Pärnu maakonnas Sohlu uuringuruumi geoloogilise uuringu (Tammekänd jt., 2018; EGF 8987). Sohlu uuringuruum paiknes taotletavast Metsaküla uuringuruumist ~4,4 km kaugusel põhja suunas. Uuringu alusel moodustas uuringuruumis kattekihi kasvukiht paksusega 0,1 - 1,1 m. Kasulik kiht oli esindatud valdavalt veeriselise kruusaga, milles sisalduv liiv on peene- kuni jämeda- teraline. Kruus on valdavalt karbonaatse koostisega, kus kruusaterad keskmiselt kulutatud ja peamiselt läbimõõduga 5 cm. Kasuliku kihi uuritud paksus jäi vahemikku 0,3 - 3,9 m. Geoloogilise uuringu tulemuste alusel arvutati 21,36 ha alal kolm varuplokki, milles hinnati ülevalpool põhjaveetaset ehituskruusa varu 415 tuh m3 (plokk 1), ehitusliiva varu 35 tuh m3 (plokk 2) ja 39 tuh m3 (plokk 3). Sohlu liivamaardla kanti maavarade registrisse (registrikaart 969). 2020. a tegi OÜ J. Viru Markšeideribüroo Pärnu maakonnas Viluvere uuringuruumi geoloogilise uuringu (Nezdoli jt., 2020; EGF 9346). Viluvere uuringuruum paiknes taotletavast Metsaküla uuringuruumist ~4,5 km kaugusel ida suunas. Uuringu alusel moodustas uuringuruumis kattekihi kasvukiht paksusega 0,2 - 0,6 m. Kasuliku kihi moodustavad Pleistotseeni Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (fIIIjr3), koosnedes eriteralise, kehva sorteeritusega, valdavalt karbonaatne ja vähese peenosise sisaldusega kruusliivast. Kasuliku kihi uuritud paksus jäi vahemikku 0,3 - 1,1 m. Geoloogilise uuringu tulemuste alusel arvutati 17,46 ha pindalal täiteliiva aktiivne tarbevaru plokis 1 ülevalpool põhjaveetaset 126 tuh m3. Viluvere liivamaardla kanti maavarade registrisse (registrikaart 977). Kehtivaid mäeeraldisi maardlas ei ole. Maa- ja Ruumiameti rakenduses oleva 1 : 50 000 geoloogilise baaskaardi alusel paikneb uuringuruum enamasti nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Väike osa uuringuruumi kirdeservast kattub kaitsmata põhjaveega alaga. Kasuliku kihi lamamiks on eeldatavasti murenenud aluspõhjakivimid, mis on esindatud Siluri ladestu Wenlocki ladestiku Muhu kihistu dolokiviga. Metsaküla uuringuruumis võib kasuliku kihi paksus olla varieeruv. Keskmiselt võiks eeldada 2,5 m kihi paksust. Sellest lähtuvalt võib maavara hinnanguliseks mahuks olla ~360 tuh m3. Taotletava uuringuruumi maavara võib olla sobilik kasutamiseks teede ehituses ning ehitussegude koostises. Maavara täpsemat kvaliteeti ning kasutusala saab määrata pärast geoloogilise uuringu tegemist. 3. Geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringu tegemisel lähtutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. Geoloogiline uuring planeeritakse teha rajades ekskavaatoriga kaevandeid ja vajadusel puur-masinaga puurides. Juhul kui kõrge veetaseme tõttu ei ole võimalik ekskavaatoriga rajatud kaevanditest saada piisavat geoloogilist informatsiooni (kaevandid vajuvad sissetungiva vee tõttu kinni) või kui kaevanditega ei ulatuta kasuliku kihi lamamini, siis planeeritakse uuringuruumi puuraugud, et fikseerida uuringuruumis tegelik kasuliku kihi paksus. Hetkel puudub täpne informatsioon alal esinevast katte- ja kasuliku kihi paksusest. Välitööde käigus selgub reaalne kasuliku kihi paksus, mistõttu taotletakse kaevandi/puuraugu maksimaalseks sügavuseks 8 m, et oleks tagatud kasuliku kihi uurimine lamamini. Võib eeldada, et rajatavate kaevandite/puuraukude sügavus saab olema tegelikkuses kuni 5 m. Uuringupunktide võrgu tihedus ja jaotus valitakse vastavalt maavaralasundi ehitusele ning kvaliteedi muutlikkusele. Tarbevaru määramisel ei ulatu uuringuaukude vahekaugus üle 200 m. Uuringupunktid on planeeritud rajada ühtlase võrguga üle uuringuruumi pindala, kaevandite vahekaugused jäävad ~150...200 m piiresse. Planeeritud on rajada 19 uuringupunkti, kuid vajadusel tehakse lisauuringupunktid materjali leviku ja kvaliteedi täpsustamiseks (maksimaalselt 35 kaevandit ja puurauku). Kaevandid ja/või puuraugud kaevatakse või puuritakse kasuliku kihi lamamini või lubatud uurimissügavuseni. Planeeritavates uuringupunktides määratakse kasuliku kihi paksus, kirjeldatakse maavara ja selle lamami setteid. Kogu kasuliku kihi ulatuses võetakse proovid litoloogiliste erimite kaupa laboratoorseteks määranguteks (terastikulise koostise määramine, liiva filtratsiooni omadused, vajadusel kruusa füüsikalis-mehaanilised omadused). Proovide mass kahandatakse hiljem kvarteerimismeetodil labori nõutava massini. Laborikatsed tehakse akrediteeritud laboratooriumis. Hüdrogeoloogilistest töödest mõõdetakse uuringupunktides vee ilmnemisel veetasemed. Uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva 40 m laiuse maa-ala kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. 4. Geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu looduskaitse ega Natura 2000 alaga. Geoloogiliste töödega olulist negatiivset keskkonnamõju ei kaasne. Uuringu tegemisel järgitakse keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid ning vastavate tööde head tava. Töö käigus ei kasutata keskkonda reostavaid materjale ega keskkonnaohtlikke aineid. Uuringuga ei reostata ega võeta põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. Tööks kasutatakse tehnikat, mis on läbinud tehnilise ülevaatuse. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Kavandatav uuring viiakse läbi masinatega, mis ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuse-energiat. Uuringupunktide rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandus- masinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal päevasel ajal. Samuti ei kaasne uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Puuraugud ja kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga ning likvideerimise kohta koostatakse vastava- sisuline likvideerimise akt. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 5. Geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamis-jäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Uuringuaugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017. a määruse nr 12 nõuete kohaselt. Uuringuruumi teenindusala korrastamiseks rajatud puuraugud/kaevandid likvideeritakse vastavalt nõuetele. Likvideerimiseks kasutatakse samast kohast väljatõstetud materjali pärast seda, kui uuringuks vajalikud tööd (geoloogilise läbilõike kirjeldamine, proovide võtmine, veetaseme fikseerimine jne) on tehtud. Väljatõstetud materjali kobestumisest tingitud võimaliku ruumalade erinevuste puhul materjal tihendatakse mehaaniliselt. Vajadusel tuuakse täiendavat materjali uuringupunktide täitmiseks. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Uuringuaukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija, uuringuloa valdaja ja maaomaniku poolt ning kooskõlastatakse keskkonnaametiga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamis- jäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovi- võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamis- jäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusesse võtmist, korduvkasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu- punktidesse rajatakse puuraugud/kaevandid ning määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Terastikulise koostise määramiseks vajaminev proovikogus liiva puhul ~5 kg, kruusa puhul kuni ~20…30 kg ning filtratsioonimooduli määramiseks vajaminev proovikogus on ~20 kg. 6. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 1 nädal; - Välitööd (uuringuaukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) – 2 nädalat; - Välimaterjalide töötlemine ja ettevalmistamine – 1 nädal; - Laboratoorsed tööd – 1 kuu; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 2 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 2 kuud; KOKKU – 6 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 36 kuu jooksul. Taotleja: OÜ Mäemees Jaan Viru /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Seletuskirja koostas: OÜ Mäemees Jaan Viru /allkirjastatud digitaalselt/ Koostatud: 10.01.2025  N W E S 27601:005:0027 6 502 500 Soometsa Sonni 27601:005:0028 Raudsaare 27601:004:0021 63801:001:0018 Krdi 27601:004:0010 Jaago-Mardi 27601:004:0029 Krdi Arrametsa Arrametsa 27601:004:0009 27601:003:0115 27601:003:0114 Raudsaare pıld 63801:001:0120 544 000 544 500 545 000 545 500 546 000 Iko 27601:004:0014 6 502 000 Raudse-Andrese 2760022 Metsakla tee L1 92901:001:0282 Arrametsa nurk 27601:003:0142 27601:004:0085 Arrametsa nurk 27601:004:0084 Paisui 4 27601:004:0056 Vndra metskond 32 3 63801:001:0037 Pıldeotsa Tammikumardi 2 27601:004:0026 27601:004:0075 1 Raudse-Andrese 27601:003:0141 Kuldmampli 27601:004:0123 5 Jaago-Mardi Kuslapi 27601:004:0023 27601:004:0028 UURINGURUUMI TEENINDUSALA PIIRIANDMED 6 Piiri- Koordinaadid Jaago-Mardi Tammiku-Mardi 7 punkti X Y 27601:005:0021 27601:004:0061 10 6 501 500 nr 11 1 6501746.98 544667.69 2 6501773.56 544697.00 8 Paisu 27601:004:0049 3 6501815.96 544861.55 9 4 6501829.60 544887.49 5 6501651.70 545289.79 Hiidmuna Kulli 27601:004:0122 6 6501594.71 545307.02 PKK0068459 Krdi-Toomase 27601:004:0048 27601:005:0026 7 6501583.90 545189.88 Tammikumardi Tammiku 27601:004:0032 8 6501440.92 545258.69 27601:004:0074 9 6501407.92 545039.78 10 6501579.16 544963.25 Kllike 27601:004:0062 11 6501525.72 544818.54 Uuringuruumi pindala 14.27 ha 6 501 000 Vndra metskond 32 Reheniidu Rehemetsa-Mihkli Jaago-Mardi 27601:004:0140 27601:004:0080 27601:004:0031 Vndra metskond 32 63801:001:0037 Nepi 27601:005:0018 1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number Maaparandushoiuala Puurkaevu sanitaarkaitseala Reheniidu Katastriksuse piir, tunnus ja nimi 27601:004:0140 Elektripaigaldise kaitsevnd III kategooria kaitsealused liigid Kavandatav uuringupunkt Ranna vıi kalda piiranguvnd Kergu looduskaitseala PKK0068459 Puurkaev M˜RKUSED: 1. Koordinaadid L-Est’97 ssteemis. 2. Katastriksuse ja kitsenduste piirid Maa ja ruumiameti avaandmed 09.01.2025 (plaanil skemaatiliselt). 3. Kasutatud: - Alus: Maa ja ruumiameti mustvalge pıhikaart. Prnu maakond, Pıhja-Prnumaa vald Gr lisa 1 METSAKLA UURINGURUUM T nr 25022 O Memees Tartu mnt 84a-50 Mııtkava: Geoloogilise uuringuloa taotlus 1:5000 E-post: 10112 Tallinn [email protected] UURINGURUUMI Joonmııtkava Formaat A1 TEENINDUSALA PLAAN Koostas Jaan Viru /allkirjastatud digitaalselt/ 0 50 100 250 m Joonestas Jaan Viru /allkirjastatud digitaalselt/ Tellija:O Memees Koostatud: Tartu mnt 84a-50 Kinnitas Jaan Viru /allkirjastatud digitaalselt/ 10.01.2025 10112 Tallinn