Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1027227

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi aktsiaselts KIIRKANDUR Taotluse koostaja kontaktisik Tiit Ploom Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ Registrikood / Isikukood 14346587 Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Kuusna Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 263.31 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 2 lahustükki. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0255 Järva vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid ühik Liiv, ehitusliiv Ehitus, teede ehitus 900 tuh m³ Kruus, Ehitus, teede ehitus 900 tuh m³ ehituskruus Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 10 Puuraukude arv 139 Uuringukaeveõõnte arv 130 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd proovid terastikulise koostise määramiseks, killustiku purunemiskindluse määramiseks, topotööd Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: GULT_SELETUSKIRI_KUUSNA.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: GRAAF_LISA_1_KUUSNA_UURINGUPLAAN.asice Muud lisad Lisa 3: TEENINDUSALA.zip Lisa 4: GULT_VORM_KUUSNA.pdf  Aktsiaselts Kiirkandur KUUSNA GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Kuusna ja Ammuta küla Järva vald, Järva maakond 2025 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest Aktsiaselts Kiirkandur taotleb Kuusna uuringuruumi geoloogilise uuringu luba Järvamaal Järva vallas, riigi omandis olevatel maaüksustel Rava metskond 130 (katastritunnus 28801:002:0021) ja Rava metskond 141 (katastritunnus 31401:001:0081). Taotletava uuringuruumi kaheosalise teenindusala pindala on 263,31 ha. Taotletava uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis levivate setete (kruus, liiv) maht ja kvaliteet. Järvamaal on jätkuvalt suur nõudlus esmajoones kvaliteetse ehituskruusa ja ehitusliiva järele. Taotleja soovib kasutada Kuusna uuringuruumis leiduda võivaid maavarasid (kruus, liiv) piirkonna teede ehitusel ja ehitustöödel. Kuusna uuringuruumis kvaliteetsete ehitusmaavarade varude täiendav uurimine ja arvelevõtmine vastab igati riigi huvidele, kindlustades piirkonna varustuskindlust ka pikemas perspektiivis. Taotletav uuringuruumi teenindusala (graafiline lisa 1) jääb riigi metsamaale ning piirneb valdavalt metsamaaga. Teenindusalast lääne poole jääb Peetri–Järva-Jaani tee nr 15153 ja tee kaitsevöönd. Üle teenindusala kulgeb Pähu metsatee – metsateele ja selle kaitsevööndisse uuringupunkte ei rajata. Teenindusalast kagu-ida pool kulgeb Laasmiku metsatee. Üle teenindusala idaosa kulgeb elektriõhuliin AS-70, mille kaitsevööndisse uuringupunkte ei rajata. Lähimad elamud jäävad teenindusala idapiirist ligikaudu 0,2 km kaugusele ida poole Lubjaahju maaüksusele, 0,25 km kaugusele ida poole Metsaveeru maaüksusele ja 0,3 km kaugusele ida poole Võti maaüksusele ning teenindusala piiripunktidest nr 1 ja 2 0,25–0,35 km kaugusele põhja poole, vastavalt Laasi ja Tammemäe maaüksusele. Teenindusala piires puuduvad ehitised ja kommunikatsioonid. Teenindusala piiripunktide nr 6–9 ja nr 50–54 vahelisele alale ning piiripunktidest 31–33 lääne poole jäävad looduskaitseliste piirangutega alad – kaitsealuste loomade leiupaigad. Neis piirkondades on varasemalt liiva-kruusa kaevandatud ja kaevealadele on kujunenud madalad veekogud, kus veetase jääb 83–85 m abs. kõrgusele. Reljeef on teenindusala piires väikekünklik (koosneb madalatest, valdavalt kirde- edela- ja põhja-lõunasuunalistest seljandikest), jäädes valdavalt 90–100 m abs. kõrguse vahemikku. Teenindusala lähiümbruses looduslikud veekogud puuduvad. Teenindusala jääb täies ulatuses Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus esineb karstivorme ja õhukese pinnakattega kaitsmata põhjaveega alasid (graafiline lisa 1). 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Teenindusala idapiirist ligikaudu 0,2 km kaugusele, õhukese pinnakattega alale, jääb Kuusna lubjakivimaardla, kus tehnoloogilise lubjakivi aktiivse reservvaru lasundi keskmine paksus on 2,1 m. Vahetult taotletava uuringuruumi piires pole ehitusmaavarade geoloogilisi uuringuid tehtud. Kuusna uuringuruumi teenindusala lahustükkide vahelisele alale jäävad vanad liivavõtu kohad, kus kaevandatud kihi paksus on ulatunud 4–5 meetrini. Nimetatud liivavõtukohtade vahelisele alale on Keskkonnaamet andnud osaühingule Eesti Killustik Karupaju uuringuruumi (teenindusala pindala 8,45 ha) geoloogilise uuringu loa nr L.MU/516921. Karupaju geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskirja põhjal levivad ümbruskonna pinnakattes Järve kihistu Võrtsjärve alamkihistu glatsiofluviaalsed setted (liiv, veeriseline kruus), mis lasuvad moreenil või aluspõhja lubjakividel. Seniste karjäärialade 1983. a geoloogilise uuringu põhjal (EGF 9039) koosneb kasulik kiht põhiliselt ülipeene- kuni peeneteralisest tolmsest ja savikast liivast. Seljandike keskosades leidub keskmiseteralist, vähese kruusalisandiga liiva. Liivakihi paksus seljandike lael võib ulatuda 7–9 meetrini. Seljandike äärtel liivakiht enamasti suidub ja asendub saviliivmoreeniga, milles on kohati rohkesti jämepurdu, s.h. ka lubjakivi lahmakaid. Liivale moodustab katendi kasvukiht, kohati saviliivmoreen. Maavarade esinemine Kuusna uuringuruumi piires, nende kvaliteedinäitajad, kasutusalad, varu suurus, kaevandamise mäetehnilised ja keskkonnatingimused selgitatakse välja kavandatava uuringu käigus. Geoloogiliste uuringutööde läbiviimisel juhindutakse keskkonnaministri 17.12.2018. a vastu võetud määrusest nr 52 „Üldgeoloogilise uurimistöö ning maavara geoloogilise uuringu kord ja nõuded ning nõuded fosforiidi, metallitoorme, põlevkivi, aluskorra ehituskivi, järvelubja, järvemuda, meremuda, kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turba omaduste kohta maavarana arvelevõtmiseks“. 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmekava vajadus Uuringumetoodika, aja- ja jäätmekava. Setendite uurimiseks kavatsetakse Kuusna uuringuruumi teenindusalale rajada kuni 130 kaevandit. Juhul kui kaevanditega kasulikku kihti ei läbita ja materjali terastikuline koostis seda võimaldab, rajatakse samadesse kohtadesse sügavamad puuraugud. Kaevanditest ja puurmaterjalist võetakse proovid materjali granulomeetrilise koostise määramiseks. Peale geoloogilise läbilõike kirjeldamist, proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist (kui vett esineb) kaevandid ning puuraugud likvideeritakse (täidetakse pinnasega ja tihendatakse) ning ümbrus korrastatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringuruumi teenindusala ja lähiümbrus (40 m ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Välitööde tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse tehniliselt korras ekskavaatorit ja puuragregaati. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna kaevandid ja/või puuraugud likvideeritakse kohe peale proovide võtmist ja veetaseme mõõtmist, on välistatud uuringu negatiivne keskkonnamõju looduskeskkonnale. Uuringud toimuvad päevasel ajal nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogiline uuring kuni kaevandamise loa taotluse koostamiseni planeeritakse läbi viia viie aasta jooksul peale geoloogilise uuringu loa väljaandmist. Uuringu esimesel etapil rajatakse üksikud kaevandid, et selgitada eraldiseisvate seljandike piires kasuliku kihi koostist, kvaliteeti ja lasumustingimusi. Teisel etapil keskendutakse uuringuruumi teenindusala nendesse piirkondadesse, kus on eeldusi kvaliteetsema maavara (ehituskruus, ehitusliiv) esinemiseks. Vastavalt Maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Kaevanditest ja/või puuraukudest võetakse proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete uuringute läbiviimiseks. Proovidest üle jääv materjal tõstetakse kaevandisse või puurauku tagasi. Geoloogilise uuringu keskkonnamõjust. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 28 lõike 3 kohaselt peab uuringuloa taotluse seletuskiri sisaldama muuhulgas andmeid geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute ja nende vähendamise meetmete kohta. Keskkonnaministri 09.01.2020 määruse nr 1 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja geoloogilise uuringu loa taotluse esitamise kord, täpsustatud nõuded taotluse kohta, loa andmise kord ning taotluse ja loa andmekoosseis“ (edaspidi määrus nr 1) § 2 lõige üks täpsustab, et lisaks MaaPS § 28 lõikes 3 sätestatud andmetele esitatakse taotluse seletuskirjas uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas vee, pinnase või õhu saastamise, müra, vibratsiooni ja selle ulatuse kirjeldus. Määruse nr 1 § 2 lõike 1 punkti 6 kohaselt tuleb uuringuloa taotluse seletuskirjas eraldi välja tuua, kas geoloogilisel uuringul on mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Geoloogilise uuringu käigus kasutatav tehnika (ekskavaator, puuragregaati kandev veok) peab olema läbinud tehnilise ülevaatuse, st et masinate tehniline seisund on kontrollitud ja vastab kehtestatud normatiividele. Tehnilise seisundi hindamisel lähtutakse 13.06.2011 vastu võetud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ ja määrusest nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“. Müra. Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 55 lg 2). Geoloogiline uuring viiakse läbi tööpäevadel päevasel ajal. Vastavalt Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ on tööstusliku müra piirväärtus päevasel ajal elamu- ja rohealadel (II kategooria alad) 60 dB. Geoloogilisel uuringul kasutatava tehnika (diiselmootoril töötava ekskavaatori) müratase võib tootjatehaste andmetel ulatuda masinast (punktmüraallikast) ligikaudu 10 m kaugusel kuni 80 dB-ni. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb ning mürataseme alanemist arvutatakse järgneva valemi abil: Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2), kus: Lp2 – masina tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB; r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m; r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast. Alljärgnevas tabelis on esitatud mürataseme muutus sõltuvalt müraallikast tingimusel, et müratase müraallikast 10 m kaugusel on 80 dB. Kaugus punktmüraallikast, m Müratase, dB 100 60 200 54 300 50 400 48 500 46 Kuusna uuringu puhul jäävad lähimad elamud vähemalt 0,2 km kaugusele, st piisavale kaugusele, et kavandatava uuringuga kaasnev lühiajaline (tegevus toimub paari nädala jooksul päevasel ajal) müra sealset elukeskkonda negatiivselt ei mõjuta. Lisaks jääb uuringuruumi teenindusalade ja elamute vahelisele alale võimalikke mürahäiringuid summutav mets. Õhusaaste. Tehnilise ülevaatuse käigus mõõdetakse masinate mootorite poolt tekitatavate heitgaaside koostist ja kogust ning ülevaatuse läbimiseks peavad need vastama Euroopa Liidus kehtestatud piirnormidele. Uuringu läbiviimiseks kasutatakse tehnilise ülevaatuse läbinud ekskavaatorit ja veokit. Kuna uuritav pinnas on looduslikult niiske, siis täiendavat õhusaastet (tolmuheidet) ei teki kaevandite ja puuraukude rajamisel ega likvideerimisel. Vibratsioon, valguse, soojuse, kiirguse ning lõhna reostus. Geoloogilise uuringuga vibratsiooni ei kaasne – ei teha lõhketöid. Tulenevalt töötervishoiu nõuetest, on tehnikale (kasutatavale ekskavaatorile) seatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust geoloogilise uuringuga ümbruskonnale ei kaasne. Uuringu mõju pinnasele ja põhjaveele. Geoloogilise uuringu välitöödel kasutatav tehnika on korras (läbinud tehnilise ülevaatuse), uuringu käigus ei kasutata keskkonda reostavaid aineid – seega ei ole võimalik geoloogilise uuringu käigus vee ega pinnase saastumine. Uuringutega ei kaasne katsepumpamisi – põhjaveetaset ei mõjutata. Geoloogilise uuringu mõjust Natura 2000 võrgustiku ja rohevõrgustiku aladele. Natura 2000 võrgustiku lähim Esna loodusala jääb uuringuruumi teenindusalast 4,5 km kaugusele lääne poole. Arvestades geoloogilise uuringu negatiivse mõju puudumist juba lähiümbrusele, puudub uuringul igasugune puutumus Natura võrgustiku alaga. Geoloogilise uuringuga kaasnev ekskavaatoriga kaevandite rajamine ja vajadusel nendesse asukohtadesse (pärast kaevandite täitmist ja tasandamist) hiljem puuraukude rajamine ei kahjusta mingilgi määral piirkonna rohevõrgustiku toimimist. Geoloogilise uuringu välitööd on lühiajalised ja toimuvad vaid tööpäevadel ajavahemikul kell 8–17. 08.01.2025 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Geoloogilise uuringuloa taotleja: Tiit Ploom /allkirjastatud digitaalselt/ Aktsiaselts Kiirkandur juhataja Palume geoloogilise uuringu luba väljastada digitaalselt meiliaadressile [email protected]  Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 106.5 91.2 Järva-Jaani Järva-Jaani kirik 111.9 v 6542500 v 104.9 Ramma 25702:003:0951 Karinu 609500 Näägu 25501:001:0115 111.0 25702:003:0830 16 Tamme 100.2 Uustalu 17 100.1  102.4 113.6 18 20 Kuusna uuringuruumi teenindusala 19 nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m 25702:003:0952 kr Näägu 74 ni Jaa 21 Nr X Y 25702:003:0056 105.4 va- Edvardi 1 6541322,28 607222,59 Jär 25702:003:0080 73 89.2 Vahi 2 6541294,64 607292,10 72 31401:001:0159 101.4 25702:003:0007 Rava metskond 409 3 6541256,24 607397,70 Kuksema Metsla Liivaku 71 4 6541226,62 607471,68 53 25702:003:0680 5 6541184,41 607599,44 151 Looga 70 v v 100.5 98.8 103.8 i tee 25702:003:0811 6 6541105,80 607819,40 105.0 aan Mägra 7 6541103,81 607825,03 69 va-J 98.6 98.0 8 6541043,07 607763,46 Jär 25702:003:1122 9 6540851,25 607933,76 87.6 tri - Naela 25702:003:0107 68 10 6540691,04 607649,43 105.5 Pee 25702:003:0134 Loogametsa 25702:003:0640 105.8 56 Loogataga 67 11 6540909,84 607237,16 94.9 100.5 61 Reinu 66 22 25501:001:1031 12 6540974,88 607223,58 Kuusna uuringuruumi 62 Kubjavälja 65 13 6541088,75 607183,37 teenindusala 25702:003:0071 25702:003:0891 60 Pangamäe 14 6541174,98 607182,71 Kuusna 25702:003:0930 55 Eriku 64 89.0 Tammemäe 15 6541227,11 607193,96 Kuusna 105.9 25702:003:0043 57 63 25702:003:0111 Kõrvando 16 6542402,02 609783,10 97.3 Laasi 59 94.4 v 6541500 v v v v v 23 31401:001:0930 17 6542368,76 609843,84 100.5 25702:003:0019 Metsaveeru Kõrvando 58 18 6542318,61 609933,55 93.0 Salutaguse 100.1 607500 25702:003:0109 02 6 19 6542294,61 609985,85 Kuusna Laane 25702:003:0044 80 e2 8 20 6542332,18 610027,72 lubjakivimaardla Visusti Kõrvando te 1 54 hu 31401:001:0550 21 6542225,43 610135,13 91.2 2 Pä 46 25702:003:0193 Lubjaahju 22 6541721,31 609797,17 95.0 Kapu 101.4 3 53 28801:002:0021 92.2 Rava metskond 461 Rava metskond 130 45 31401:001:0081 23 6541507,81 610170,38 87.2 15 4 Rava metskond 141 106.3 25701:001:0355 52 28801:002:0160 24 6541140,06 610295,67 5 Haaviku 25701:001:0356 47 Kolde Ammuta Plokk 1 aR 25 6540910,67 610084,82 93.0 Tudre 98.3 96.8 14 Metsaveere 28801:002:0021 6 44 24 26 6540775,45 609881,08 Ammuta 28801:002:0053 51 95.6 Rava metskond 130 7 27 6540472,74 609286,26 Laaneotsa Rava metskond 464 13 50 43 28 6540402,07 608926,95 100.0 9 8 28801:002:0760 v 6 v v Mäe v v v 31401:001:0042 29 6540163,09 608588,83 96.8 2 Metsanurga 00 30 6540074,05 608486,38 12 88 28801:002:0490 e2 42 31 6540247,66 608352,16 95.2 Koeru95.3 28801:002:0720 te Mäe K hu 25 86.9 Elliste Pä 28801:002:0282 32 6540284,90 608381,78 96.0 11 9 28801:002:0054 Lepiku 41 33 6540404,72 608389,23 91.9 Elek Rava metskond 349 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6413 28801:002:0192 34 6540388,83 608468,67 tr Väljaotsa 35 6540477,38 608479,10 iõhu 28801:002:0690 48 40 26 Oja 49 28801:002:0122 36 6540545,40 608489,36 LEPPEMÄRGID liin 39 31401:001:0079 Tõnise Rava metskond 142 37 6540584,96 608495,48 1 35k 10 Karupaju 2 uuringuruumi 28801:002:0213 004 38 6540605,15 608510,38 V 38 2 880 Kuusna uuringuruumi 31401:001:0081 AS- teenindusala Kilgi tee Katastriüksuse tunnus, 607500 28801:002:0021 iku 39 6540677,47 608583,53 teenindusala piir, 70 Rava metskond 130 28801:002:0382 37 a sm Rava metskond 141 lähiaadress, piir Mässa 36 La 40 6540728,28 608631,86 nurgapunkt, nr 41 6540803,92 608680,85 4 3 v 6540500 v 35 v v v 6540500 28801:002:0202 42 6540906,53 608740,10 609500 Sepa 27 43 6541052,51 608820,20 Karupaju uuringuruum Maantee kaitsevööndi piir 34 33 44 6541124,67 608844,37 (luba nr L.MU/516921) 28801:002:0260 28 Karupaju 45 6541267,33 608897,49 Lubjakivi aktiivse reservvaru Elektriõhuliini kaitsevööndi piir 32 46 6541373,09 608900,97 1 aR 28801:002:0044 28801:002:0511 47 6541225,13 608742,75 ploki piir, nr ja varu kategooria Kadaka Metsa 48 6540768,67 608255,34 31 25501:001:0463 Looduskaitseliste Rava metskond 482 31401:001:0079 49 6540756,09 608159,18 Kaitsmata põhjaveega ala piir piirangutega ala 29 Rava metskond 142 0m 500 m 50 6541059,95 608155,70 25501:001:0481 Vana-Aru 51 6541120,03 608202,87 III kaitsekategooria taime leiupaik Karstivormi piir 30 52 6541216,69 608185,49 Kuusna lubjakivimaardla 53 6541298,11 608157,36 Puurkaev piir ülevaatekaardil 54 6541346,27 608067,99 55 6541614,89 608143,46 Kavandatud kaevandi/puuraugu 56 6541733,39 608255,50 orienteeruv asukoht 57 6541534,12 608442,52 Kasutatud materjalid: 58 6541432,67 608544,14 Katastriüksuste piirid ja maardlate andmed Maa-ameti geoportaalist. 59 6541482,15 608605,87 Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. 60 6541640,21 608632,02 Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 61 6541693,67 608744,73 62 6541672,15 608872,34 Märkus: Kuusna uuringuruum jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale. 63 6541521,71 609053,89 64 6541572,35 609110,99 65 6541640,38 609187,79 KUUSNA UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN M 1:10 000 Graafiline lisa 1 66 6541695,98 609284,77 67 6541721,80 609329,62 Töö: Kuusna geoloogilise uuringu loa taotlus 68 6541774,27 609383,08 Töö nr 24-831 69 6541903,03 609433,06 0 50 100 200 m 70 6542002,66 609474,27 Asukoht: Järva maakond, Järva vald, Kuusna ja Ammuta küla 71 6542047,18 609508,70 72 6542091,21 609548,42 Tellija: Aktsiaselts Kiirkandur; Järvekalda tee 1, Harkujärve küla Tellija esindaja: Tiit Ploom 73 6542143,34 609592,11 Harku vald, Harjumaa 76912; e-mail: [email protected], tel. 5013667 74 6542245,13 609665,93 MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Jaanuar Liiva 41, 50303, Tartu 2025 Pindala 263,31 ha Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753  - GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE VORM 1. Taotleja 1.1. Nimi: aktsiaselts Kiirkandur 1.2. Äriregistri kood / isikukood 1.3. Aadress: Järvekalda tee 1, 10111516 Harkujärve küla, Harku vald, Harju maakond 76912 2. Maardla 2.1. Maardla nimetus: - 2.2. Maardlaosa nimetus: - 2.3. Maardla (maardlaosa) registrikaardi number: - 3. Uuringuruum 3.1. Nimetus: Kuusna 3.2. Uuringuruumi ja selle teenindusala asukoht: Järva maakond, Järva vald, Kuusna ja Ammuta küla, Rava metskond 130 mü (28801:002:0021) ja Rava metskond 141 (31401:001.0081) 3.3. Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha: 263,31 4. Maavara 4.1. Maavara nimetus: kruus, liiv 4.2. Maavara kavandatavad kasutusalad: ehitus, teede ehitus 4.3. Hinnanguline maavara kogus, arvestades kaevandamiskadusid ja ühik; 900 tuh.m3 keskmine aastatoodang koos kadudega ja ühik: 60 tuh.m3 5. Uuringu 5.1. Ettevõtja nimi: Maavarauuringud OÜ teostaja 5.2. Äriregistri kood: 14346587 5.3. Aadress: Liiva tn 41, Tartu 50303 6. Uuringu 6.1. Maavara uuringu lähteülesanne iseloom ja maht tarbevaru uuring [X] reservvaru uuring [ ] täiendav uuring [ ] 6.2. Uurimissügavus, m: kuni 10 6.3. Puuraukude arv: kuni 130 6.4. Uuringu kaeveõõnte arv: 130 6.5. Hüdrogeoloogilised katsetööd: veetaseme mõõtmine uuringupunktides 6.6. Geofüüsikalised tööd: - elektromeetria, km gravimeetria, km 6.7. Muud sihtotstarbelised tööd (proovid katsetused jne): topogeodeetiline mõõdistamine, proovid materjali terastikulise koostise, kruusa puhul ka purunemiskindluse (LA katse) määramiseks 6.8. Ajutiste ehitiste loetelu: pole 6.9. Loa taotletav kehtivusaeg: viis aastat 7. Lisade loetelu 7.1. Kaevandamisjäätmekava maapõueseaduse § 28 lõikes 5 sätestatud juhul [-] /allkirjastatud digitaalselt/ Loa taotleja: Tiit Ploom aktsiaselts Kiirkandur juhataja