Geoloogilise uuringu loa esmataotlus T-L.MU/1027225

1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi KIVIÕLI KEEMIATÖÖSTUSE OSAÜHING Taotluse koostaja kontaktisik Kaidi Sulp Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104/5, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Uljaste uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala pindala, ha 415.58 Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk ja 2 auku. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0442 Lüganuse vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Eesti Maardla osa nimetus Uljaste uuringuväli Maardla registrikaardi number 31 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud kasutusvaldkonnad Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara maavara kaevandamiskadusid ühik Põlevkivi soojus- ja elektrienergia tootmine, põlevkiviõli 15 000 tuh t tootmine Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 50 Puuraukude arv 40 Uuringukaeveõõnte arv 15 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km 15 Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd põlevkivi niiskussisalduse, tuhasuse, kütteväärtuse ja õli sisalduse määramine; topograafiline mõõdistamine;turbalasundi sondeerimine Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Uljaste_.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Uljaste_.asice Maaomanike nõusolekud Lisa 3: Maaomanike_kooskolastused.rar Muud lisad Lisa 4: teenus_2001333.bdoc Lisa 5: Liivaaru_kinnistu_2024.asice Lisa 6: Uljaste_uuringuruumi_piir.dgn  OÜ Inseneribüroo STEIGER Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Uljaste uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus Töö nr 19/2673 Tallinn 2025 Seletuskiri 1. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu eesmärk. Geoloogilise uuringu luba Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Uljaste uuringuruumis taotleb ettevõte Kiviõli Keemiatööstuse OÜ põlevkivi uuringuteks. Uuringuruumi pindala on 415,58 ha ning selle teenindusala asub Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuväljal. Kiviõli Keemiatööstuse OÜ-l on pikaaegne põlevkivi kaevandamise ja põlevkiviõli tootmise kogemus. Soojus- ja elektrienergia koostootmisega kaetakse Kiviõli linna soojusenergia vajadused. Ettevõtte tootmisüksused asuvad Kiviõli linnas. Täna toimub kaevandamine Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääris, kus põlevkivi jääkvaru ammendatakse lähiaastatel. Sellest tulenevalt soovib Kiviõli Keemiatööstuse OÜ uurida varustamise võimalust põlevkiviga pärast Põhja-Kiviõli kaevevälja kaevandatava põlevkivivaru ammendamist, et tagada ka tulevikus piirkonna soojus- ja elektrienergia vajadus. Uueks ja kõige soodsamaks toormebaasi asukohaks oleks Uljaste uuringuvälja idapoolne osa. Kavandatava uuringu eesmärk on uurida vähima võimaliku keskkonnamõjuga põlevkivi kaevandamise võimalikkust Uljaste uuringuväljal. Eesmärgi täitmiseks on esmalt vaja välja selgitada uuringuruumi ja selle lähiümbruskonna keskkonnakaitselised ja hüdro- geoloogilised tingimused. Juhul kui nende uuringute tulemusel tehakse kindlaks, et põlevkivi kaevandamine on keskkonnakaitseliselt ohutu ning hüdroloogilised ja hüdro- geoloogilised tingimused seda võimaldavad, siis selgitatakse välja geoloogiliste puuraukude rajamisega uuringuruumi geoloogiline ehitus, põlevkivi kihindi lasumistingi- mused, mäenduslikud tingimused ning hinnatakse põlevkivi kvaliteeti ja maavaravaru kogust. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus ning geoloogiline kirjeldus. 2.1 Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbruse üldiseloomustus. Taotletav Uljaste uuringuruum teenindusala pindalaga 415,58 ha asub Ida-Viru maa- konnas Lüganuse vallas Uljaste külas. Enamuse alast moodustab RMK Sonda metskonna metsamaad. Uuringuruumi teenindusala hõlmab järgmisi riigile kuuluvaid kinnistuid: - Sonda metskond 2 (75101:001:0120); - Sonda metskond 27 (75101:001:0037); - Sonda metskond 39 (75101:001:0044); - Kaubastu tee T5 (75101:001:0257). Reformimata kinnistuid: - Faasi tee lõik 1 (44201:001:0926); - Kaubastu-Kuuresoo tee lõik 1 (44201:001:0925); - Tulbi (44201:001:0734). Eraomandisse jäävatest kinnistutest kattub uuringuruum järgmiste kinnistutega: - Jaanivere (75101:001:0006); - Silla (75101:001:0014); - Silla (75101:001:0015); - Satsu raudteelõik (75101:001:0024). Taotletava uuringuruumi teenindusalast jäetakse välja Liivaaru (75101:001:0230), Tõrukese (75101:001:0012), Metsla (75101:001:0011), Kanarbiku (75101:001:0007), Sinilille (75101:001:0008) ja Ülase (75101:001:0009) kinnistud. Uuritav ala on tasase reljeefiga mõningase langusega põhja suunas. Maapinna abs kõrgused jäävad Maa-ameti kaardirakenduse andmetel vahemikku 56 - 65 m. Kiviõli linn jääb uuringuruumist ~7 km kaugusele kagu suunda. Taotletava uuringuruumi teenindusala külgneb läänes Pada-Sonda riikliku kõrvalmaantee (tee nr 17117) kaitsevööndiga ja Toomika kraavi (Leinoja) kalda piiranguvööndiga, idas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldisega (maavara kaevandamise luba nr KMIN- 105) ja põhjas kõrgepinge õhuelektriliini kaitsevööndiga. Lõunas on uuringuruumi piiritlemisel arvestatud Sonda aleviku majapidamistega, milledele on jäetud minimaalselt ~250 m laiune puhverala. Sonda aleviku majapidamised on ka taotletavale uuringu- ruumile kõige lähemal asuvad. Uuringuruumi teenindusala läbib avalikus kasutuses olev Kaubastu tee (tee nr 7510149). Uljaste uuringuruumi teenindusala kattub ULJASTE 1/PÜ-114 (tunnus 1107030020020001) ja ULJASTE 3/PÜ-114 (tunnus 1107200010010001) maaparandus- süsteemidega. Vahetult uuringuruumi teenindusala lääneservas voolab Toomika kraav (Leinoja), mis on ühtlasi maaparandussüsteemi eesvool ULJASTE 3/PÜ-114 (tunnus 11072000100100011M). Uuringuruumi teenindusala kirdeosasse jääb maaparandus- süsteemi eesvool Uljaste 1/PÜ-(tunnus 11070300200200011M). Natura 2000 alad uuringuruumi teenindusala piires puuduvad. Uuringuruumi teenindusala idaossa ja lääneossa jäävad kuusikute ja kuusesegametsade ning märgalade metsade vääriselupaigad (tunnused VEP128050, VEP204369 ja VEP205832). Uuringu- ruumi teenindusalast põhja suunas teisel pool elektriliini kaitsevööndit jäävad samuti mitmed vääriselupaigad. Uuringuruumi teenindusala idaosas, Sonda metskond 2 kinnistul, on registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis; tunnused KLO9341141 ja KLO9341142) kasvupaigad. Uuringuruumi teenindusalast kaguosas asub I kategooria kaitsealune Satsu lendorava püsielupaik. Uljaste maastikukaitseala (tunnus KLO1000654) jääb minimaalselt 330 m kaugusele läände. Uljaste maastikukaitseala eesmärk on kaitsta eriilmelisi maastikuelemente (oosi, järve ja raba), sealseid elupaigatüüpe ning kaitsealuseid taime- ja loomaliike. Uljaste järv (tunnus VEE2014100) jääb uuringuruumi edelapiirist ~700 m kaugusele. Uuringuruumi teenindusala keskosas Kanarbiku (75101:001:0007) kinnistu vahetus läheduses asub keskkonnaregistris arvel olev puurkaev (tunnus PRK0054441) 10 m laiuse sanitaarkaitsealaga. Väljaspool uuringuruumi ~350 m kaugusele lõuna suunda jääb Lembitu tn 48 (75101:006:0173) kinnistul asuv puurkaev (tunnus PRK0002415). Eesti Geoloogiateenistuse Uljaste järve uuringu käigus rajati 2022. a puurkaevud, millest kolm (registrikood PRK0068438, PRK0002425 ja PRK0068439) jäävad ka Uljatse uuringu- ruumi teenindusalale. 2.2 Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsinguks tehtava üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu korral uuritava maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutus- valdkondade loetelu. Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub pea kogu pindala ulatuses Eesti põlevkivi- maardla Uljaste uuringuvälja (registrikaardi nr 0031) põlevkivi aktiivse reservvaru plokkidega 3 ja 8. Uuringuruumi teenindusala põhjaosa kattub lisaks Kure turbamaardla (registrikaardi nr 0524) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru plokiga 1. Turba uuringuid taotletava uuringuruumi piires tehtud ei ole. Uuringuruumi lääneosas asub Sonda (Uljaste II) liivamaardla (registrikaardi nr 0176) ja selle ehitusliiva passiivse reservvaru plokk 1 varu kogusega 726 tuh m3. Liivamaardlat on uuritud 1973. aastal ning ~5 ha pindalaga maapinna reljeef viitab ka kunagisele liiva kaevandamistegevusele. Taotletava uuringuruumi kirdenurka jääb Aseri fosforiidimaardla (registrikaart 0191) prognoosvaru plokk 45. Vastavalt Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuvälja registrikaardile (0031) on taotletavas uuringuruumis põlevkivi uuritud järgmiste tööde raames: − Loode Geoloogia Valitsus, Leningrad Eesti põlevkivimaardla Kohtla välja detailuuringu ja Püssi ning Uljaste välja eeluuringu geoloogiline aruanne (G. Jegorov, vene k). Loode Geoloogia Valitsus, 1957 (EGF nr 791); − Eesti põlevkivimaardla Kiviõli kaevevälja varu ümberarvutuse aruanne 1965. a konditsioonide järgi (A. Filatova, vene k). Eesti NSV MN Geoloogia Valitsus, 1968 (EGF nr 2990); − Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995.a). Sonda uuringu- väli (V. Kattai). Eesti Geoloogiakeskus, 1995 (EGF nr 4938); − Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995.a). Uljaste uuringu- väli (V. Kattai). Eesti Geoloogiakeskus, 1995 (EGF nr 5291); − Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuvälja registrikaardi (0031) täpsustamine, seletuskiri. (M. Rammo). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2007 (EGF nr 7963). Lisaks tegi 2021 - 2023. a Eesti Geoloogiateenistus uurimistöö „Uljaste järve ja põhjavee seose uuring“ (Polikarpus jt, 2023) kaevandamise tegevuse mõjust Uljaste järve vee- tasemele. Uurimistöös viidi läbi põhja- ja pinnavee uuring selgitamaks järve veetaset mõjutavad tegurid ja seosed Uljaste järve ning selle alla jäävate põhjaveekihtide vahel. Eesti Geoloogiateenistus jätkab Uljaste järve seirega, 2023. a projekti LIFE SIP AdaptEST „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ raames, mis kestab 8 aastat (LIFE SIP AdaptEST). Esimesed puuraugud rajati taotletava uuringuruumi piires juba 1930ndatel AS-i Asserini poolt. Uuringuruumi piiresse jääb selle uuringu 36 puurauku (PA-1…41), millede vahe- kaugused varieeruvad 100 kuni 500 m piires. Geoloogilistest andmetest on säilinud vaid puuraukude asendiplaan põlevkivikihtide summaarsete paksuste andmetega. Ala eeluuringu tegi 1956. aastal Leningradi Loode Geoloogia Valitsus (Egorov, 1957). Puuraukude vahekaugused on vahemikus 0,5 - 1,0 km. Taotletava uuringuruumi piiresse jääb selle uuringu 9 puurauku (graafiline lisa 1). Uuringu käigus määrati põlevkivikihtide kütteväärtus „puhtas“ põlevkivis, kuna põlevkivikihtidest nopiti välja lubjakivi konkreet- sioonid. Lubjakivikihtide kütteväärtust uuringu käigus ei määratud. Seega ei ole andmed tootsa kihindi kvaliteedi kohta usaldusväärsed. Põlevkivivaru on hinnatud 1995. aastal Uljaste uuringuvälja piires 1956. a uuringu andmete põhjal kahel korral (Kattai, 1995) ja täpsustati 2008. aastal (Rammo, 2008). Põlevkivivaru on kinnitatud ja arvel kahes plokis: aktiivse reservvaru plokkides 3 ja 8. Plokk 8 paikneb Uljaste uuringuvälja avamusjoone piirkonnas ja plokis on arvel 3,0 mln t põlevkivi. Kuna uurituse tase on madal, siis varu hinnati reservvaruna. Plokk 3 hõlmab suurema osa taotletava uuringuruumist. Kasulik kiht lasub maapinnast 1 - 25 m sügavusel. Sarnaselt plokiga 8 on ploki 3 varu hinnatud aktiivse reservvaruna 28,8 mln t koguses (Rammo, 2008). Viimastes uuringutes kasutati põlevkivi kihindi energiatootluse arvutamiseks plokkides 3 ja 8 1956. aasta uuringutel saadud põlevkivikihtide „puhta“ põlevkivi kütteväärtust. Kuna lubjakivikihtide kvaliteedi kohta andmed üldse puudusid, võeti need lõunapool asuva Sonda uuringuvälja lähima ploki keskmistest näitajatest. Kuiva põlevkivi mahu- mass määrati mahumassi ja kütteväärtuse pöördvõrdelise sõltuvuse järgi. Seetõttu tuleks kavandatava uuringu käigus võtta rajatud puuraukudest täiendavad proovid põlevkivi kvaliteedist usaldusväärsete andmete saamiseks. Põlevkivikihindi lasumistingimused Uljaste uuringuruumis on varieeruvad. Uuritava ala põhjapiiriks on põlevkivi tootsa kihindi avamusjoon, kus kihind lasub vahetult kvaternaarisetete all. Lasundi sügavus avamusjoone piirkonnas (uuringuruumi põhjaosas) kuni 8 m sügavusel maapinnast ning see on esindatud turba, moreeni ja liivaga. Seal ei esine tootuskihind täies paksuses ja ülemised kihid on osaliselt kulutatud. Lõuna suunas suureneb katendi paksus põlevkivi peal kohati kuni 20 - 25 meetrini. Seal lisanduvad katendisse ka aluspõhjala kivimid − Ülem-Ordoviitsiumi Rakvere (O3RK), Oandu (O3ON), Keila (O3KL) ja Haljala (O3HL) lademed. Ülem-Ordoviitsiumi Kukruse lade (O3KK) täispaksusega kuni 20 m on esindatud savika lubjakiviga, mille alumises osas esinevad põlevkivikihid. Kõige paksemad põlevkivikihid F1, E, D, C, B, A1, A ja lubjakivi vahekihid E/D, D/C, C/B, B/A1 moodustavad nn tootsa ehk tööstusliku kihindi. Varasemate uuringute andmetel põlevkivikihtide summaarne paksus varieerub vahemikus 1,26 - 2,27 m, kuid see vajab täpsustamist, kuna olemasolevatel andmetel paksuse kõikumised on väga suured ning pole arusaadav, millised kihid võeti varasemate uuringute tulemusena tootsa kihindi koosseisu. Tootsast kihindist 1,2 - 1,3 m kõrgemal esinevad ülemised põlevkivikihid H ja G koos lubjakivi vahekihiga H/G kogupaksusega 0,6 - 0,8 m. Tootsa kihindi lamamis esinevad Kesk- Ordoviitsiumi Uhaku, Lasnamäe, Aseri, Kunda ja Volhovi lademe karbonaatkivimid ning Alam-Ordoviitsiumi ja Kambriumi terrigeensed setted. Uljaste järve all ja sellest ida suunas esinevad aluspõhja kivimites kerked amplituudiga üle 10 m, kus kasulik kiht ei esine täies paksuses või üldse puudub. Antud piirkond, kuhu kuuluvad Uljaste uuringuvälja kaguosa, Põhja-Kiviõli kaevevälja edelaosa ja Sonda uuringuvälja äärmine põhjaosa, on maardlas kõige keerulisem ala aluspõhja kivimites lokaalsete struktuuride (kergete) leviku tõttu. Mäetöödega need kuskil avatud ei ole. Taotletavas uuringuruumis esinevad ka eeldatavasti kirde-edelasuunalised karstirikked, mille täpsemad asukohad selgitatakse välja planeeritava geofüüsikalise uuringu käigus. Põlevkivikihindi üldine nõrk (10 - 15 kraadine) lõunasuunaline kallakus ja katendi võrdlemisi väike paksus võimaldavad alal võtta kasutusele avakaevandamise. Põlevkivi- varu sellel alal võib moodustada ligi 15 - 20 mln t. Tabel 1. Kvaliteedinäitajad taotletavas Uljaste uuringuruumis Varuplokk Looduslik Tihedus Tuhasus, Orgaanika Põlemissoojus, Õli niiskus, tervikus, % sisaldus, MJ/kg saagis, % g/cm3 % % Plokk 3 aR 6,1 1,59 51,4 31,1 11,4 20,2 Plokk 8 aR 6,1 1,58 50,8 31,4 11,6 20,5 aR - aktiivne reservvaru Hüdrogeoloogilises läbilõikes võib välja eraldada Kvaternaari, Ordoviitsiumi, Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleksid. Karjäärivee juurdevoolu olulisemaks moodustajaks on Ordoviitsiumi veekompleks, milles eristatakse kahte põhjaveekihti: Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda. Veepidemeks nende vahel on Uhaku lademe savikas lubjakivi ja mergel. Taotletava Uljaste uuringuruumi põlevkivi kvaliteet on tõenäoliselt väga ligilähedane kõrval oleva Põhja-Kiviõli kaevevälja omale. Registrikaardi (0031) andmetel on Uljaste uuringuruumis ploki 3 ja 8 kvaliteedinäitajad toodud tabelis 1. 3. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogiline uuring Uljaste uuringuruumis planeeritakse teha kahes etapis. Esimeses etapis tehakse geofüüsikalised uuringud ja hüdrogeoloogilised uuringud eesmärgiga täpsustada uuringualal rikkevööndite asukohti ning hinnata kaevandamise mõju piirkonna põhjaveerežiimile ning põhjavee ja pinnavee kvaliteedile. Esimese etapi tulemuste alusel planeeritakse tööde täpne maht teises etapis, mis kujutab endast maavara geoloogilist uuringut, mille käigus tehakse geoloogiline uuring (uuringupunktide rajamine) tarbevaru tasemel. Esimene etapp - geofüüsikaline ja hüdrogeoloogiline uuring Esimeses etapis tehakse geofüüsikalised ja hüdrogeoloogilised uuringud selles ulatuses, mida Eesti Geoloogiateenistuse 2023. a uurimistöö „Uljaste järve ja põhjavee seose uuring“ (Polikarpus jt, 2023) tulemused ei katnud, kuna nende töö eesmärk oli mõneti erinev keskendudes Uljaste järvele. Sellegi poolest saab Eesti Geoloogiateenistuse uurimistöö andmeid ja koostatud põhjaveemudelit kasutada koos planeeritava uuringu tulemustega. Karstitsoonide leviku määramine tehakse elektromeetrilise profileerimisega, millega selgitatakse välja ka aluspõhja kivimite kerked. Uuringuprofiilide üldmaht on eeldatavasti kuni ~15 km. Lisaks maapinnapealsele uuringule sooritatakse puuraukudes geofüüsika- lised mõõtmised, mille abil on võimalik anda olulist sisendit hüdrogeoloogilisele hinnangule. Geofüüsikalistest mõõtmistest sooritatakse kavernomeetria, loodusliku gammakiirguse mõõtmine ja voolukiiruste mõõtmine. Hüdrogeoloogilise uuringu käigus tehakse katsepumpamised uuringuruumi idapoolses osas vähemalt kahes puuraugus, kuhu Eesti Geoloogiateenistuse uurimistööga puurauke/puurkaeve ei rajatud. Kogutud andmed edastatakse Eesti Geoloogiateenistusele ja juba olemasolevat hüdrogeoloogilist mudelit täiendatakse saadud andmetega, mille tulemusena saab hinnata põlevkivi kaevandamise mõju põhjaveele erinevate stsenaariumite korral sh Uljaste järve veetasemele. Teine etapp - geoloogiline uuring Pärast geofüüsikalisi ja hüdrogeoloogilisi uuringuid planeeritakse geoloogiliste puuraukude asukohad. Geoloogilise uuringuga rajatakse kuni 10 - 15 puurauku põlevkivi kihindi lamamini (uurimissügavusega kuni ~30 m). Puuraugud rajatakse südamik- puurimise meetodil. Kvaternaarisetete osas puuraugud manteldatakse puuraugu püsivuse tagamiseks ja vältimaks katendi materjali sisse varisemist. Vajadusel planeeritakse ka kaevandid põlevkivi avamusjoone täpsustamiseks. Hüdrogeoloogilistest töödest tehakse veetaseme mõõtmised puuraukudes. Geoloogiliste puuraukudena kasutatakse ka esimeses etapis rajatud hüdrogeoloogilisi puurauke, mille südamikku saab kasutada nii geoloogilise ehituse kirjeldamisel kui ka proovide võtmiseks. Põlevkivi tarbevaru hindamisel peab uuringuvõrk olema tihedusega vähemalt 2 × 1 kilomeetrit. Keerulisemates geoloogilistes tingimustes on vaja kasutada tihedamat uuringuvõrku. Et saada usaldusväärsed andmed põlevkivi kvaliteedi kohta peab puursüdamiku väljatulek puurimisel olema vähemalt 80%. Saadud puursüdamikud kirjeldatakse, fotografeeritakse ning võetakse proovid labora- toorseteks katsetusteks. Kõik puuraugud proovitakse kasuliku kihi ulatuses. Proovid võetakse kihtdiferentsiaalmeetodil, mille järgi võetakse proove kõigist põlevkivikihtidest ja nende vahel olevatest lubjakivikihtidest (põlevkivikihid H, G, F2, F1, E, D, B, C, A1, A ja lubjakivi vahekihid H/G, E/D, D/C, C/B, B/A1). Iga eraldi proovitava lubjakivikihi minimaalne paksus on 5 sentimeetrit. Õhemaid lubjakivi vahekihte tuleb proovida koos põlevkiviga. Kogu puursüdamikust võetud proov purustatakse ja peenendatakse ning seda vähendatakse kvarteerimise meetodil analüüside tegemiseks vajaliku kaaluni. Peenen- datud proovist moodustatakse ka proovi duplikaat. Laboratoorselt määratakse põlevkivi niiskussisaldus, tuhasus, kütteväärtus ja õli sisaldus. Põlevkivi põhiliseks kvaliteedi- näitajaks on kuivaine kütteväärtus. Kõikide rajatud puuraukude suudmed mõõdistatakse instrumentaalselt ja uuringu tulemu- sena valmib uuringuruumi teenindusala ja seda ümbritseva maa-ala kohta topograafline plaan. Taotletava uuringuruumi piiresse jääva Kure turbamaardla piiri täpsustatakse nii turba- maardla piiresse rajatavate puuraukude abil kui ka turbapuuriga sondeerimise abil. Sondeerimise vajadus selgub pärast hüdrogeoloogiliste ja geoloogiliste puuraukude rajamist. Kõik puuraugud likvideeritakse vastavalt geoloogilisele ehitusele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele ning puuraukude konditsioonile. Juhul kui on vaja puurauke säilitada hilisemaks seireks ja seiret peab teostama ka pärast geoloogilise uuringu loa lõppemist, tuleb puurauk registreerida keskkonnaregistrisse. Seire andmeid kasutatakse tulevikus kaevandamisega kaasneva keskkonnamõju väljaselgitamisel. Kogu uuringu väli- ja laboriandmete sh varasemate uuringu andmete alusel koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. 4. Üldgeoloogilise uurimistööga või geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Taotletava uuringuruumi teenindusala ida- ja lääneossa jäävad vääriselupaigad ja seal on ka registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide pruunikas pesajuur (Neottia nidus- avis) kasvupaigad. Uuringus arvestatakse taimeliikide eripäradega ning uuringupunktid paigutatakse nimetatud vääriselupaikadest ja liigi leiukohtadest eemale. Juhul kui geoloogiliste välitööde käigus saab üksik eksemplar kahjustatud, siis kindlasti tagatakse leiukoha üldine populatsiooni säilimine. Vajadusel kaasatakse geoloogilise uuringu käigus vastava liigi eksperdid. Taotletava uuringuruumi teenindusalal majapidamisi ei asu. Lähimad majapidamised jäävad minimaalselt 250 m kaugusele lõuna suunda. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad päevasel ajal. Mõju ei ulatu väljapoole uuringu- ruumi teenindusala või on väheoluline. Uuringuruumi teenindusala on kaetud suuremas osas metsamaaga. Geoloogiline uuring ei kahjusta uuringuruumi alal oleva maa väärtust, uuringualal liikumiseks kasutatakse olemasolevaid teid ja metsasihte ning puudub vajadus suuremahuliseks metsaraieks, mistõttu on tekitatav häiring taimestikule minimaalne. Geoloogilise uuringu käigus ei muudeta kinnistute sihtotstarvet, maakasutuse tingimusi ega maa veerežiimi. Hüdrogeoloogilise katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu põhjavee taseme olulist alanemist oodata ei ole. Veeproovide võtmisel ei mõjutata piirkonna põhjavee taset ega kvaliteedile. Puurimistööde ajal võib lühiajaliselt esineda rajatava puuraugu läheduses vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu. Samasugune mõju esineb ka näiteks veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisel. Uuringuks kasutatav puurmasin (vajadusel ekskavaator) ei nõua olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Geofüüsikaliste uuringute, Uljaste järve uuringu ning puuraukude ja kaevandite rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal. Samuti ei kaasne taotletava geoloogilise uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibratsioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvi- deerimiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. Loodusvarasid kasutatakse uuringu käigus maapõuest eemaldatud puursüdamike mahu ulatuses. Arvestades, et puursüdamiku puurimiseks kasutatava manteltoru diameeter aluspõhja kivimite uuringutel ei ületa tavapäraselt 112 mm, ei tarbita uuringu käigus olulises mahus loodusvarasid. Juhul kui osutub vajalikuks kaevandite rajamine, siis kaevandid likvideeritakse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga. Hüdrogeoloogiliste tööde raames mõõdetakse katse- pumpamise ajal veetaseme alanemist ja selle taastumist. Pärast uuringu töid korrastatakse uuringuala uuringueelsesse seisukorda. 5. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamisjäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Puuraukudest eraldatakse kogu puursüdamik, mis kirjeldatakse ning hiljem proovitakse kasuliku kihi ulatuses laboratoorseteks määranguteks. Puuraugud rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt nõuetele. Kvaternaarisetete uurimiseks rajatud puuraugud täidetakse pärast geoloogiliste tööde lõpetamist puurmete või pinnasega. Aluspõhja ulatuvad puuraugud täidetakse vett andva osa ulatuses puhta loodusliku inertse puistematerjaliga, milleks võib olla jämeteraline liiv, kruus või killustik. Ülejäänud puuraugu õõs täidetakse kaljuses kivimis ehitusbetooniga või saviga, purdsetete osas puurmete või pinnasega. Puuraugu kõige ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga. Kui puurauguga on avatud kaks või enam põhjaveekihti, eraldatakse need likvideerimisel. Selleks täidetakse puuraugu vett andvad osad inertse puistematerjaliga, neid eraldava vee- pideme kohas täidetakse puurauk betooni või saviga. Juhul kui tekib vajadus jätta puuraugud lahti põhjavee taseme pikaajaliseks jälgimiseks, suletakse puuraugud pealt nii, et oleks välditud kolmandate isikute juurdepääs. Maapinna looduslik situatsioon taastatakse võimalikult täpselt ning viiakse ligilähedasse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse nõuetekohane akt, mis allkirjastatakse likvideerija ja uuringuloa valdaja poolt ning koos- kõlastatakse maaomanikuga. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu- punktidesse rajatakse puuraugud (vajadusel kaevandid), millest võetakse välja süda- mikud, milles määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Puuraukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. 6. Töö ajakava. - Uuringu ettevalmistamine – 1 kuu; - Välitööde teostamine – 2 kuud; - Laboratoorsed tööd – 2 kuud; - Väli- ja laboriandmete, uuringuaruande ja jooniste koostamine – 4 kuud; - Uuringu aruande kinnitamine – 1 kuu; - Võimalikud välitööde seisakud – 2 kuud. KOKKU – 12 kuud Tööd teostatakse geoloogilise uuringu loa väljastamise järgselt 60 kuu jooksul. Seletuskiri koostatud 08.01.2025 Taotleja: Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Priit Orumaa /allkirjastatud digitaalselt/ Juhatuse liige Seletuskirja koostas: OÜ Inseneribüroo STEIGER Helis Pormeister /allkirjastatud digitaalselt/ Geoloogiainsener  1 Uuringuruumi piir, piiripunkt ja piiripunkti number Külgneva mäeeraldise piir Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru, pR - passiivne reservvaru) Turbamaardla ploki piir (aR - aktiivne reservvaru) Fosforiidi ploki piir (P - prognoosvaru) Eesti põlevkivimaardla Uljaste uuringuvälja piir Metsla 75101:001:0011 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 5,8 Kvaternaarisetete paksus, m Laaneoti 3986 1965. a puuraugu nr 75101:001:0306 1,06 Aluspõhja kivimite paksus, m 60,15 Suudme abs kõrgus, m 3 3,14 Tootuskihi paksus, m Sonda metskond 2 50,17 Kasuliku kihi lamami 75101:001:0120 2,65 abs kõrgus, m Põlevkivikihtide paksus, m Kavandatav puurauk Sat 6 586 000 su r Geofüüsikaline profiil N audt Kailaru 75101:002:0400 eel õik Plokk 6 P Soosilla Plokk 1 aR 75101:002:0097 Plokk 8 aR Kaardileht nr 644 Kohtla-Järve Vasa 44201:001:0424 0,8 4 Plokk 1 aR 3983 Plokk 3 aT 2 0,57 Uuringuruumi piiripunktide Plokk 8 aR 57,29 3,05 koordinaadid 52,87 75101: 2,44 36 Nr X Y Nr X Y Nr X Y Faasi tee lõik 1 38 001: 7,5 44201:001:0926 1 6 584 962,13 658 054,98 31 6 585 007,80 659 235,53 61 6 584 502,02 659 392,30 3964 0,2 34 0024 59,82 Kaubastu-Kuuresoo tee lõik 1 5 2 6 585 400,97 658 890,30 32 6 585 098,71 659 405,25 62 6 584 681,15 659 410,78 50,07 2,05 32 44201:001:0925 3 6 586 158,87 660 332,95 33 6 585 120,14 659 447,95 63 6 584 681,87 659 407,44 1,55 Metsla 75101:001:0011 39 4 6 585 507,54 660 434,11 34 6 585 169,95 659 547,21 64 6 584 694,68 659 400,93 5 6 585 185,97 660 464,73 35 6 585 182,02 659 567,33 65 6 584 728,30 659 382,33 6 585 000 1 31 1,0 3982 6 6 584 029,43 660 566,52 36 6 585 243,13 659 685,67 66 6 584 861,24 659 311,02 5,8 Plokk 1 aR 5,8 Tõrukese 59,56 30 3986 52 51 2,81 7 6 583 601,27 660 615,67 37 6 585 241,15 659 705,47 67 6 584 993,57 659 241,43 Plokk 3 aR 1,06 75101:001:0012 50,01 60,15 8 6 583 079,71 660 131,87 38 6 585 237,05 659 716,53 68 6 585 000,00 659 238,77 3,14 Jaanivere 2,25 75 29 Sonda metskond 2 50,17 66 75101:001:0006 49 42 9 6 583 189,34 659 961,85 39 6 585 054,01 659 809,64 69 6 583 897,83 659 825,32 K : 10 2,65 ul 01 75101:001:0120 10 6 583 068,64 659 706,01 40 6 585 000,00 659 838,96 70 6 584 135,24 659 921,57 1 las : Põhja-Kiviõli II 0 PRK0068438 53 50 aa 00 6,8 45 põlevkivikarjäär 11 6 583 120,49 659 645,91 41 6 584 915,11 659 883,34 71 6 583 876,34 660 056,79 re 3 0 3989 12 6 583 253,90 659 550,56 42 6 584 799,18 659 944,60 72 6 583 875,67 660 059,24 60,38 - Liivaaru 46 Plokk 1 aT 13 6 583 390,88 659 446,56 43 6 584 788,30 659 951,60 73 6 583 937,22 660 076,22 1,44 62 75101:001:0230 54 Plokk 3 aR 52,14 Orkaani 14 6 583 515,75 659 379,18 44 6 584 789,23 659 953,46 74 6 583 946,07 660 078,60 1,13 75101:002:0118 55 15 6 583 590,80 659 322,59 45 6 584 787,41 659 954,43 75 6 584 037,09 660 103,51 Plokk 3 aR 16 6 583 655,85 659 249,11 46 6 584 691,89 659 779,41 76 6 584 038,60 660 098,74 28 Sonda metskond 27 60 17 6 583 721,59 659 190,97 47 6 584 694,96 659 779,06 77 6 584 220,34 660 013,73 PRK0064156 58 57 75101:001:0037 Sonda metskond 39 78 18 6 583 844,73 659 034,48 48 6 584 701,08 659 778,13 78 6 584 319,18 660 201,26 PRK0064158 Kaubastu tee T5 26 75101:001:0044 56 75101:001:0257 19 6 583 890,86 658 962,64 49 6 584 782,78 659 769,12 79 6 584 315,69 660 203,12 77 Tulbi 20 6 583 937,07 658 825,44 50 6 584 782,78 659 632,05 80 6 584 157,81 660 286,84 Silla 44201:001:0734 21 6 583 989,13 658 725,15 51 6 584 982,44 659 678,28 81 6 584 146,74 660 292,62 25 PRK0068439 75101:001:0015 Ülase 22 6 584 082,28 658 585,32 52 6 585 003,70 659 437,08 82 6 584 037,93 660 350,09 Plokk 4 pR 24 70 75101:001:0009 81 23 6 584 164,07 658 477,92 53 6 584 694,72 659 410,67 83 6 583 943,24 660 400,04 Silla 23 24 6 584 213,04 658 374,54 54 6 584 663,89 659 782,36 84 6 583 907,58 660 419,71 75101:001:0014 82 22 6 25 6 584 265,34 658 316,96 55 6 584 550,86 659 795,34 85 6 583 900,76 660 423,47 6 584 000 75 26 6 584 326,85 658 287,64 56 6 584 380,05 659 649,16 86 6 583 850,61 660 451,79 69 1,6 Sinilille 658 000 21 75101:001:0008 84 27 6 584 411,67 658 339,64 57 6 584 485,37 659 557,50 87 6 583 652,49 660 080,16 3981 5,5 - 28 6 584 468,24 658 356,75 58 6 584 457,85 659 500,71 88 6 583 598,55 659 980,77 Sonda metskond 4 20 3985 61,13 75101:001:0140 9,2 - 71 72 29 6 584 919,78 658 078,52 59 6 584 466,42 659 391,13 64,58 59,53 86 2,63 - 30 6 584 934,25 658 072,41 60 6 584 466,54 659 388,64 Pindala 415,58 ha 47,28 17 Kanarbiku 75 2,10 10 75101:001:0007 1: 0 PRK0002425 01: 0021 Märkused: Plokk 1 pR 87 7 Maaparandushoiuala Plokk 3 aR 88 1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Sonda metskond 5 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 14 75101:002:0117 3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus. Ranna või kalda piiranguvöönd 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 13 - Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 07.01.2025); Uljaste maastikukaitseala - Maa-ameti väljastatud kitsenduste andmeid (seisuga 29.11.2024); PRK0068440 1,9 - Keskkonnaagentuuri EELISe andmeid (seisuga 29.11.2024); 3984 63,14 12,05 12 - Maavarade registri maardlate, plokkide ja mäeeraldiste piiriandmeid (seisuga 29.11.2024); Plokk 7 pR - Geoloogiline aruanne detailuuringust Kohtla maardlaosal - "Sapozhok" ja eeluuringust Eesti III kaitsekategooria alused liigid 46,82 2,37 9 1,77 põlevkivimaardla Püssi ja Uljaste osal. (G. Jegorov, V. Sizova, V. Seladina, 1957, EGF 791); 11 - Eesti põlevkivimaardla varu ümberhindamine (seisuga 01.01.1995. a.). Uljaste uuringuväli. VEP piirangud 6 583 000 10 8 (Eesti Geoloogiakeskus, V.Kattai, 1995, EGF 5291). Plokk 3 aR i s 659 000 661 000 Loo 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Sonda metskond 7 0 :074 10102 :0 75101:001:0160 2,6 75 Teekaitsevöönd 3980 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 22,7 66,61 2,82 Uljaste uuringuruum Uuringuruumi teenindusala 39,28 2,14 Lüganuse vald, Ida-Viru maakond plaan Elektripaigaldise kaitsevöönd Veehaarde sanitaarkaitseala Loa omanik Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Graafiline lisa 1/1 Priit Orumaa Ida-Viru maakond, Lüganuse vald, Kiviõli, Turu tn 3, 43125 PRK0068438 Puurkaevu asukoht ja kood [email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/ 0 500 1000 m Mõõtkava 1 : 10 000 (esindaja nimi ja allkiri) Liinirajatise kaitsevöönd OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kaja Paat Kuupäev 08.01.2025 Männiku tee 104, 11216 Tallinn +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Helis Pormeister Töö nr 19/2673  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 14.01.2020 Kehtib kuni: 14.01.2095 Alus: Avaliku teabe seadus § 35 lg 1 p 12 Teabevaldaja: Põllumajandusamet OÜ INSENERIBÜROO STEIGER Männiku tee 104 Nõmme linnaosa Tallinn Harjumaa 11216 Teie: 21.11.2019 nr [email protected] Meie: 14.01.2020 nr 14.2-1/1374 Geoloogilise uurimistöö raames tehtavate puuraukude kooskõlastamine Austatud Helis Vahtra Esitasite Põllumajandusametile (PMA) taotluse geoloogilise uurimistöö raames rajatavate puuraukude asukohtade kooskõlastamiseks Ida-Viru maakonnas Uljaste külas. Maaparandusehitistele jäävate puuraukude asukohad ning uuringuruumi piir olid esitatud uuringuruumi teenindusala plaanil, mille on mõõtkavas 1:10000 24.10.2019 koostanud OÜ Inseneribüroo Steiger tööna nr 19/2673. PMA on esitatud geoloogilise uurimistöö kavaga tutvunud ning kooskõlastab puuraukude asukohad ja nende rajamise järgmistel tingimustel: 1. Keelatud on sõita läbi kuivenduskraavide; 2. Puurimisel tekkivat hiiba ei või suunata otse kuivenduskraavi; 3. Tööde alustamisest ja lõpetamisest teavitada PMA Ida regiooni Jõhvi esindust e-posti aadressil [email protected] või telefonil 554 4054. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) RAIGO KULDMAA Peaspetsialist Ida regiooni peaspetsialist 554 4054, [email protected] Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 | 6 712 602 | [email protected] | www.pma.agri.ee Registrikood 70000071  Keskkonnaamet OÜ Kiviõli Keemiatööstus 02.12.2024 Uljaste geoloogilise uuringu loa taotlusega seoses Käesolevaga m ina, Juhan Valter (isikukood 36503222250 ) , a nnan teada soovist , et minule kuuluv Liivaaru kinnistu ( katastritunnus 75101:001:0230 ) jääks välja Uljaste uuringuruumi st , mille piires OÜ Kiviõli Keemiatööstus soovib taotleda geoloogilise uuringu luba. Liivaaru kinnistu omanik Juhan Valter / digiallkirjastatud /