Harjumaa Harku vald Rannamõisa küla Harku tee 54 maaüksuse detailplaneering

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 28.06.2019 22:31 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: [SPAM] Rannamõisa külas Harku tee 54 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks edastamine Manused: Detailplaneeringu seletuskiri.docx; Põhijoonis.pdf; Tehnovõrkude koondplaan.pdf From: Ege Netse <[email protected]> Sent: Wednesday, June 26, 2019 10:58 PM To: [email protected] Subject: [SPAM] Rannamõisa külas Harku tee 54 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks edastamine Tere Saadan tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Rannamõisa külas Harku tee 54 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu. Lugupidamisega Ege Netse Projektijuht Optimal Projekt OÜ 516 8442 5219700 -609600 Töö nr 324 Harjumaa, Harku vald , Rannamõisa küla HARKU TEE 54 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING TELLIJA: Harku Vallavalitsus Kallaste tn 12, Tabasalu alevik, Harku vald tel: 600 3848 e-mail: [email protected] HUVITATUD ISIKUD: OÜ UNIRE INVEST (äriregistrikood 10507929) Margus Kukk , juhatuse liige PROJEKTEERIJA: Optimal Projekt OÜ (äriregistrikood 11213515) MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 1061 6 Tallinn ARHITEKT: Kristiina Kokk TEHNIK: Keia Kuus PROJEKTIJUHT: Meelis Kähri [email protected] KÖITE koosseis: seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED PAGEREF _Toc11081073 \h 3 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK PAGEREF _Toc11081074 \h 3 2.1. Vastavus Harku valla üldplaneeringule PAGEREF _Toc11081075 \h 4 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc11081076 \h 5 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus PAGEREF _Toc11081077 \h 5 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus PAGEREF _Toc11081078 \h 5 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus PAGEREF _Toc11081079 \h 5 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc11081080 \h 5 3.5. Olemasolev tehnovarustus PAGEREF _Toc11081081 \h 6 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond PAGEREF _Toc11081082 \h 6 3.7. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc11081083 \h 6 4. PLANEERINGU ETTEPANEK PAGEREF _Toc11081084 \h 6 4.1. Krundijaotus PAGEREF _Toc11081085 \h 7 4.2. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc11081086 \h 7 4.3. Ehitiste arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc11081087 \h 8 4.4. Piirded PAGEREF _Toc11081088 \h 8 4.5. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc11081089 \h 9 4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc11081090 \h 10 4.7. Keskkonnakaitse PAGEREF _Toc11081091 \h 10 4.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine PAGEREF _Toc11081092 \h 11 4.9. Vertikaalplaneerimine ja sademete vee ärajuhtimine PAGEREF _Toc11081093 \h 11 4.10. Meetmed tuleohutuse tagamiseks PAGEREF _Toc11081094 \h 12 4.11. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks PAGEREF _Toc11081095 \h 12 5. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc11081096 \h 13 5.1. Vee- ja kanalisatsioonilahendus PAGEREF _Toc11081097 \h 13 5.2. Tuletõrje veevarustus PAGEREF _Toc11081098 \h 13 5.3. Elektrivarustus PAGEREF _Toc11081099 \h 13 5.4. Telekommunikatsioonivarustus PAGEREF _Toc11081100 \h 14 5.5. Gaasivarustus PAGEREF _Toc11081101 \h 14 5.6. Soojavarustus PAGEREF _Toc11081102 \h 15 5.7. Tänavavalgustus PAGEREF _Toc11081103 \h 15 5.8. Servituutide seadmise vajadus PAGEREF _Toc11081104 \h 15 6. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD PAGEREF _Toc11081105 \h 16 JOONiSED AS-01 Situatsiooniskeem M 1:~ AS-02 Tugiplaan M 1:1000 AS-0 3 Ruumilise keskkonna analüüs M 1:1000 AS-0 4 Põhijoonise eskiis M 1:500 AS-05 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 I seletuskiri PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED Harku valla üldplaneering (kehtestatud Harku Vallavolikogu 17.10.2013 otsusega nr 138) Harku valla arengukavad Harku Vallavolikogu 28.07.2016 määrus nr 20 „Harku valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027“ Harku valla ehitusmäärus ( vastu võetud 25.05.17 nr.21 ) Harku valla jäätmehoolduseeskiri ( vastu võetud 25.02.2016 nr 7 ) võrgu- ja ressursivaldajate poolt väljastatud tehnilised tingimused Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad; Siseministri 30. märtsi 2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”; Naaberaladel kehtestatud ja koostamisel olevad detailplaneeringud; Muud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala suurusega ca 5,67 ha asub Harjumaal Harku vallas Rannamõisa külasHarku-Rannamõisa riigimaantee ja Vilipi tee vahelisel alal, jäädes Tabasalu aleviku edelapiirile. Harku tee 54 kinnistule on Harku Vallavalituse 22.02.2011 otsusega nr 187 algatatud „Moe kütus ja Uus-Sepa 3 kinnistute detailplaneering” tänaste aadressidega Harku tee 54 ja Harku tee 58 . Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on välja selgitada võimalused planeeritavale alale jääva maa sihtotstarbe muutmiseks ja ärimaa kruntide moodustamiseks. Planeeringu a last nii põhja kui ka idasuunas on tootmis-ärimaade kinnistud, kaugemal lõunasuunas pai kneb arenev tootmis-äripiirkond . Vahetult lõunanaabruses paiknevad maatulund usmaa sihtotstarbega kinnistud, millel asuvad elamud abihoonetega. Planeeringualast edelas ja läänes on hoonestamata maatulundu s maad. Olemasolevad äri- ja tootmishooned Harku tee ääres on kuni kahe korruselised ja kuni 14 meetri kõrgused. Piirkonnas planeeritavad äri- ja tootmishooned on enamasti kolme korruselised ja kuni 15 meetrit kõrged. Moodustatud kruntide täisehitusprotsent on kuni 40%. Ehitusõiguste määramisel on lubatud maapealne hoonestusala valitud nii, et oleks võimalik maksimaalselt krundile antud ehitusõigust kasutada ning jäetud vabadus hoone paiknemise planeerimisel. Selgeid ehitusjooni piirkonnas välja kujunenud ei ole. Hooned on enamasti orienteeritud paralleelselt Harku-Rannamõisa teega. Planeeritavale alale on olemas juurdepääs. Planeeringu ala piirneb kirdepiiril Harku-Rannamõisa teega . Umbes 1, 3 km kaugusele jääb Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maantee. Riigi põhimaantee Tallinna- P a ldiski tee jääb umbes 4 km kaugusele. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkondadega ja ka Tallinna linnaga. Lähim bussipeatus asub Kooli tänava ja Ranna tee ristmikul. Tihedama sõidugraafikuga bussid sõidavad planeeringualast 1,4 km kaugusel, Tabasalu alevikus, Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteel asuvast Kallaste bussipeatusest. Lähimad äri,- teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Tabasalu alevikus . Planeeringuala asub seega logistiliselt soodsalt, on olemas hea juurdepääs ning ühendus valla teiste piirkondadega ja Tallinna linnaga. Järeldused kontaktvööndi analüüsist on, et kavandatav tegevus ei ole vastuolus olemasoleva keskkonnaga. Vastavus Harku valla üldplaneeringule Detailplaneeringu eskiislahendusega nähakse ette planeeringuala jagamine kolmeks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundiks, neljaks transpordimaa sihtotstarbega krundiks ja üheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks. Äri- ja tootmismaale määratakse õigus äri-ja tootmishoonete ehitamiseks. Äri- ja tootmishoonete rajamine nähakse ette planeeringuala ida- ja kagupoolses osas, kus Harku valla üldplaneeringuga on antud alale ette nähtud tootmismaa sihtotstarve. Sihtotstarvet ei muudeta planeeringu põhja- ja läänepoolsel alal. Kavandatavad äri-tootmishoonete krundid on lähinaabruses paiknevate äri-tootmisettevõtete ala laienduseks, territoorium paikneb logistiliselt heas asukohas ning planeeringu realiseerumisega luuakse elamualade lähistele uusi töökohti, äri-tootmisobjektide rajamiseks on võimalik kasutada lähipiirkonnas väljaarendatud infrastruktuuri, tagatud on keskkonnakaitse tingimused, käeolevas detailplaneeringus kavandatu so bib antud asukohta. Käesolev planeering ei ole üldplaneeringut muutev. 19050 285750 Planeeringuala OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Detailplaneeringuga käsitletav maa-ala suurusega ca 5,67ha asub Harjumaal Harku vallas Rannamõisa külas Harku-Rannamõisa riigimaantee ja Vilipi tee vahelisel alal, jäädes Tabasalu aleviku edelapiirile. Planeeringulast nii põhja kui ka idasuunas on tootmis-ärimaade kinnistud, kaugemal lõunasuunas paikneb arenev tootmis-äripiirkond. Vahetult lõunanaabruses paiknevad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, mil lel asuvad elamud abihoonetega. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Harku vallas Rannamõisa külas. Juurdepääs kinnistule on olemasoleva l t Harku-Rannamõisa teelt. Ala on tasane, kerge tõusuga lõunast põhja . Kinnistul kasvavad lehtpuud ja põõsad. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Harku tee 54 (Maa-ameti andmetel 11.10.2018) Katastriüksuse tunnus : 19801:002:1838 Maakasutuse sihtotsatarve: maatulundusmaa 100% Kinnistu pindala: 4.68 ha Planeeritaval alal puudub hoonestus. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve Harku tee 52 4008 m² 19801:002:1837 Maatulundusmaa 100% Harku tee 46 6,65 ha 19801:002:1481 Maatulundusmaa 100% Harku tee 48 9.00 ha 19801:002:1514 Maatulundusmaa 100% 11191 Harku-Rannamõisa tee 54769 m² 19801:002:0299 Transpordimaa 100% Harku tee 58 9871 m² 19801:002:1235 Ärimaa 100% Uuesepa tee 2 3919 m² 19801:002:1839 Maatulundusmaa 100% Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud. Kinnistu piirneb kirdest Harku-Rannamõisa teega. Olemasolev tehnovarustus Harku-Rannamõisa tee ääres paiknevad madal- ja kõrgepingekaablid ning kõrgepinge õhuliin. Planeeringualast umbes 150m kaugusel Ranna teel paiknevad vee- ja kanalisatsiooni torustik ning sidevõrgu kaabel. Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala on osaliselt rohumaa ja osaliselt kaetud puistuga . Vastavalt looduskaitseregistri EELIS andmetele ei esine Harku tee 54 katastriüksusel liigina kaitse alla kuuluvaid botaanilisi objekte, ei leidu ka kaitstavaid püsielupaiku, kaitstavaid looduse üksikobjekte, ega vormilt erilise väärtusega puid. Tulenevalt puistut vanusest vääriselupaiga tunnuseid ei esine. Kaitstavate loomaliikide esinemise kohta puuduvad teated. Muinsuskaitseobjektid puuduvad. Pärandkultuuri objektina võib tinglikult käsitleda vundamendiaset. Rändrahnuga kaasnevaid pärimusi ei ole uuritud. Metsanduslikult on loometsad vaid Loode-Eestis ja Lääne-Saartel levinud metsatüüp, kuid metsakasvatuslikult on madalaboniteedilised loometsad vähetootlikud ja sealt saadav puit, eriti kasepuit madalakvaliteediline. Kehtivad piirangud - Harku valla üldplaneeringu kohane leebe režiimiga looduslik haljasmaa ; - Harku valla üldplaneeringu kohane 11191 Harku-Rannamõisa tee perspektiivne sanitaarkaitsevöönd 100 m sõiduraja servast (lähtuvalt perspektiivsest liiklussagedusest) ; - Harku valla üldplaneeringu kohane perspektiivse tee sanitaarkaitsevöönd ; - 11191 Harku-Rannamõisa tee kaitsevöönd 50m ; - 10kV õhuliin kaitsevööndiga 10+10m ; P LANEERINGU ETTEPANEK Detailplaneeringu eesmärgiks on osa kinnistu maakasutuse sihtotstarbest muuta maatulundusmaast 50% äri- ja 50% tootmismaa kruntideks ja hoonestusõiguse määramine kuni kolmekorruseliste hoonete ehitamiseks. Planeeritav ehitusõigus on kajas tatud joonisel AS-02 Põhijoonis . Kuna tänapäeval on tootmis- ja äritegevus tihedalt seotud, siis on otstarbe kas tootmismaale lisada ka ärimaa kõrvalotstarve, mis võimaldab ala arendada kas tootmis- või ärimaana või nimetatud funktsioonide kombinatsioonina. Planeeringuala lääne- ja loodeosa on Harku valla üldplaneeringus määratud leebe režiimiga looduslik haljasmaaks. Käesolevas detailplaneeringus on täpsustatud leebe režiimiga looduslik haljasmaa piir ja alale ette nähtud maatulundusmaa sihtotstarbeka krunt. Planeeritavate hoonete lubatav korruselisus on kuni 3 korrust ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 12 meetrit. Kruntidele on lubatud ehitada üks hoone. Maksimaalne hoonete alune pind võib olla 2750 m², mis moodustab alast ca 40%. Planeeritavale äri-ja tootmismaa krundile on mahasõi t ette nähtud olemasoleva l t Harku-Rannamõisa teelt. Krundijaotus Planeeritav maa-ala koosneb maatulundus maa sihtotstarbega kinnistust Harku tee 54, suurusega 4.68 ha. Planeeringu lahenduses on kinnistu Harku tee 54 ette nähtud jagada kolmeks äri- ja tootmismaa sihtotstarbega krundiks, üheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ja neljaks transpordima a sihtotstarbega krundiks . Krundi ehitusõigus krunt pos. 1 +2 krundi suurus 9731 m² maakasutuse sihtotstarve Ä 50% / T 50% hoonete arv 1 ehitisealune pind 3890 m² korruselisus 3 kõrgus 12 m parkimiskohtade arv 85 krunt pos. 3 krundi suurus 6870 m² maakasutuse sihtotstarve Ä 50% / T 50% hoonete arv 1 ehitisealune pind 2750 m² korruselisus 3 kõrgus 12 m parkimiskohtade arv 66 krunt pos. 4 krundi suurus 1735 m² maakasutuse sihtotstarve L 100% krunt pos. 5 krundi suurus 1058 m² maakasutuse sihtotstarve L 100% parkimiskohtade arv 26 krunt pos. 6 krundi suurus 1126 m² maakasutuse sihtotstarve L 100% krunt pos. 7 krundi suurus 2397 m² maakasutuse sihtotstarve L 100% krunt pos. 8 krundi suurus 23 8 83 m² maakasutuse sihtotstarve M 100% Kruntide ehitusõiguse ja piirangute variantlahendus, kui krunt pos nr. 1+2 moodustatakse kaks eraldi krunti: krunt pos. 1 * krundi suurus 4831 m² maakasutuse sihtotstarve Ä 50%/T 50% hoonete arv 1 ehitisealune pind 1930 m² korruselisus 3 kõrgus 12 m parkimiskohtade arv 39 krunt pos. 2 * krundi suurus 4900 m² maakasutuse sihtotstarve Ä 50%/T 50% hoonete arv 1 ehitisealune pind 1960 m² korruselisus 3 kõrgus 12 m parkimiskohtade arv 46 Ehitiste arhitektuurinõuded Äri- ja tootmishoonete arhitektuur peab olema komponeeritud kaasaegse arhitektuurikeelega. Kavandatavate hoonet e arhitektuur eeldab antud piirkonnas asjalikkust ja soliidsust. Kuna lähipiirkonnas on nii nõukogude ajal ehitatud hooneid kui ka lähiminevikus püstitatud või rekonstrueeritud tootmis- ja ärihooneid, siis peavad uued hoonemahud looma kaasaegse industriaalkeskkonna. Lubatud on katusekalle vahemikus 0 ° - 15°, k atuseharja või hoone põhimahu suund peab olema risti või paralleelne planeeritud juurdepääsuteega. Hoonete välisviimistluses kasutada äri- ja tootmishoonele sobivaid fassaadikattematerjale (nt erinevad metall-profiilid, betoon, krohvipinnad, klaasfassaad või nende kombinatsioonid jms). Vältida tuleb naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale. Värvilahendustes eelistada pastelseid värvitoone, vältida intensiivsete värvitoonid ega kirevaid fassaadikujundusi. Piirded Piirete rajamine on lubatud hoonestatava krundi piiridele. Üldjuhul on lubatud 1,8m kõrgune metallvõrkpiire, vajadusel ja põhjendatud juhtudel on lubatud ka kuni 2m kõrgused tihedad piirded. Piirete joonised kooskõlastada ehitusprojekti eskiisi koostamisel omavalitsuse arhitektiga. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Detailplaneeringualale juurdepääs on T-11191 H arku-Rannamõisa riigimaanteelt. Jalakäija ning jalgrattur pääsevad planeeringualale Uus-Ranna ja Lõuna-Ranna detailplaneeringuga kavandatud perspektiivselt jalgratta- ja jalgteelt. Ette on nähtud vastav ülekäigukoht. Kavandatud äri-tootmismaa kruntidele on juurdepääs ette nähtud planeeritud teelõigult , millele on ette nähtud transpordimaa krunt laiusega 18,3 m, sõidutee, jalgtee ja insenervõrkude rajamiseks. Kavandatud sõidutee on ette nähtud tolmuvaba kattega, laiusega 6,0 m ja jalgtee laiusega 1,5 m. Tupiktänava lõpus on tagatud ümberpööramise plats, mille raadius on 8 meetrit. Riigiteega külgnevale alale planeeritud kruntide, teede ja teedel sõitvate autode valgustus ei tohi häirida maanteel liiklejaid ning vajadusel tuleb pimestamise vältimiseks kasutusele võtta vastavad meetmed. Ristmike lahendused täpsustatakse teedeehituse tööprojektiga, milleks taotleda tehnilised tingimused Maanteeameti põhja regioonist. 11191 Harku-Rannamõisa tee ja planeeringualale juurdepääsutee ristmiku ning planeeritud tee ehitusprojektid koostada teedeinseneri poolt. Liiklus- ja parkimiskorralduse planeerimisel on arvestatud Eesti Standard EVS 843:2016 nõudeid ja Harku valla üldplaneeringut. Parkimine on ette nähtud krundisiseselt. Krundi pos. 1+2 parkimine on ette nähtud lisaks oma krundil e ka pos. nr 5 transpordimaal. Krundi pos 3 p arkim ine korraldatakse omal krundil. Planeeritava maa-ala parkimiskohtade planeeritud arv on vastavuses norm atiivse parkimiskohtade arvuga. A rvutuslik parkimisvajadus on märgitud põhijoonisel igale krundile. Parkimiskohtade arvutus: Ehitise otstarve Asutuse / elamu asukoht Normatiivne parkimiskohtade arv krundil Planeeritud parkimiskohtade arv krundil Väikeelamute ala Pos. 1 +2 , äri-tootmishoone 1 / 90 9990 / 90 = 111 85 Pos. 3 , äri-tootmishoone 1 / 90 5940 / 90= 66 66 Pos. 5, transpordimaa 26 Planeeritaval maa-alal kokku 177 177 Maanteega külgnevale alale planeeritud kruntide, teede ja teedel sõitvate autode valgustus ei tohi häirida maanteel liiklejaid ning vajadusel tuleb pimestamise vältimiseks kasutusele võtta vastavad meetmed. Liiklusmüra ja muu teelt lähtuva saaste ületamisel äri- ja tootmismaale kehtestatud nõuetele peab kinnistu omanik ise ette võtma meetmed selle mõju vähendamiseks. Liiklusmüra mõju vähendamisel arvestada üksnes passiivsete meetodite kasutamisega Planeeritud kvartalisisese tee ja riigimaantee ristmiku liiklusohutuse tagamiseks on lähtutud tee normatiivsetest nähtavuskolmnurkadest 10x120m, mille piires on keelatud nähtavust takistavate ehitiste püstitamine. Juurdepääsude asukohad planeeritud kruntidele ja autode parkimise asukohad krundil täpsustada hoonete ehitusprojektidega. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Planeeringuala lääne- ja loodeosa on Harku valla üldplaneeringus määratud leebe režiimiga looduslik haljasmaaks. Käesolevas detailplaneeringus on täpsustatud leebe režiimiga looduslik haljasmaa piir ja alale ette nähtud maatulundusmaa sihtotstarbeka krunt. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 nõuetele. Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Planeeritud kruntide haljastamisel istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Keskkonnakaitse Krundi potentsiaalseks uueks omanikuks on tootmisega tegelev ettevõte, logistikaladu, kes lisaks lao- ja tootmispinnale vajab ka büroopinda. Planeeringu lahendus näeb ette keskkonnasõbralike äri- ja tootmishoone. Välistatud on suurõnnetuse ohuga ettevõte, keemia-, tselluloosi-, tsemenditööstuse vms analoogsete tööstusettevõtete rajamine, mis eraldavad tavapärasemalt ebameeldivamat lõhna või saasteaineid ja tekitavad tavapärasemalt suuremat müra ümbritsevale keskkonnale. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu koostamise faasis ei ole täpselt teada hoone kasutusotstarvet ning seetõttu ei saa ka võimalikke avariiolukordasid kirjeldada. Kuid võimalikud mõjud vaadeldakse üle ehitusprojekti koostamise käigus. Samuti selgub ehitusprojekti koostamise käigus keskkonnalubade taotlemise vajadus selgub ehitusprojekti koostamise käigus. Kavandatava tegevusega ei kaasne põhjaveevõttu ega põhjaveereostust. Võtta kasutusele meetmed põhjavee kaitseks. Selleks mitte immutada reovett või juhtida saasteaineid või saastunud vett kraavidesse või haljasaladele. Platsidel kogunev sademevesi juhitakse läbi õli- ja liivapüüduri kinnistu kagupiiril kulgevasse kuivenduskraavi. Samasse kuivenduskraavi juhitakse ka katustelt kogunev vihmavesi. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmekäitlus korraldada vastavalt Harku Vallavolikogu 25.02.2016 määrusele nr 7 „Harku valla jäätmehoolduseeskiri” ja jäätmeseadusele. Tekkivad olmejäätmed kogutakse jäätmekonteineritesse, mis paigutatakse krundile sissesõidutee äärde. Konteinerite asukoht täpsustatakse ehitusprojekti käigus. Olmejäätmete veo oma haldusterritooriumil korraldab kohalik omavalitsus vastavalt prügikäitlejatega sõlmitud lepingutele. Võimalikud tekkivad ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi ja antakse üle vastavat litsentsi omavale ohtlike jäätmete käitlusettevõttele. Vertikaalplaneerimine ja sademete vee ärajuhtimine Vertikaalplaneerimine tuleb teostada viisil, mis võimaldab sadevete kogumist ja esmast puhastamist krundi piires seadusest tulenevate nõuete kohaselt. Planeeritava ala maapind on tasane. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus u 27.47–2 8. 77 m, kerge tõus edelastkirdesse . Peale hoonete ehitamist krundi maapind tasandatakse ja krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Sademevee ärajuhtimiseks on planeeritud pos. 1+2 ja 3 kruntidele kraavid, kuhu juhitakse kõvakattega pindadelt ja hoone katustelt kogunenud sademete veed. Planeeritud kraavidest suunatakse kanalisatsioonitrassidega sademete veed I klassi õli-liivapüüdurisse ning sealt edasi pos. 8 krundil asuvasse olemasolevasse kraavi, mille eelvooluks on Harku oja. Krundi keskel olemasolev kraav ühendatakse sadeveekanalisatsiooni trassiga krundi pos. 8 edelas asuva kraaviga, mille eelvooluks on Harku oja. Hinnanguline sademete vee kogused planeeritava ala kõvakatendite aladelt kokku (katused, platsid, teed, vms) on kruntidel järgmiselt: pos. 1 +2 – 30 l/s; pos. 3 ja 5 – 22 l/s, planeeringualalt kokku 52l/s. Krunil pos. 1+2 kraavi mõõtmeteks on planeeritud 3x 70m ning krundil pos. 3 3x48m. Planeeritud kraavid on piisavad, et vastu võtta sademeteveest tekkivat löökkoormust. Veevarustuse ja kanalisatsioonilahendus on põhimõtteline. Täpne vooluhulkade arvutus ja torustike tehnilised parameetrid täpsustatakse vee- ja kanalisatsioonitorustike tööprojektide käigus arvestades planeeringulahenduse põhimõtteid. Meetmed tuleohutuse tagamiseks Nõuded ja meetmed on määratud siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Tuletõrje veevõtuvajadus lahendada vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitistetuleohutus. Osa 6 Tuletõrje veevarustus”ja EVS 812-7:2008/AC:2016. Osa 7:Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus”. Iga krundile projekteeritava hoone tulepüsivusklass, tuleohuklass ja tulekaitsetase määrata vastava standardi või projekteerimisnormi alusel. Hoone täpne tuleohutusklass antakse ehitusprojekti staadiumis. Vajadusel esitada hoonete sisesed tulekustutusvee lahendused ja vee hulga arvutused ehitusprojekti mahus. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele . Tuleohutusest tulenevalt on hoonete vaheline minimaalne vahekagus ette nähtud 8 m. Hoonete rajamisel teineteisele lähemale kui 8 m ning kinnise ehitusviisi puhul on tuleohutuse tagamiseks vajadus rajada tulemüür . Hooned on lubatud püstitada detailplaneeringu põhijoonisel märgitud hoonestusaladele. Põhijoonisel on näidatud lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale peab olema tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamisek s ettenähtud päästevahenditega. Meetmed kuritegevuse ennetamiseks Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”. Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: nähtavus juurdepääsuvõimalus territoriaalsus atraktiivsus vastupidavus valgustatus Käesolev planeering soovitab: kinnistu valgustada ja heakorrastada tagada hea nähtavus parkida sõidukid oma krundile kasutada vastupidavaid materjale paigaldada selged viidad selgelt eristatavad juurdepääsud. Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimise lahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. Vee- ja kanalisatsioonilahendus Krundi vee- ja kanalisatsioonivarustuse lahenduse aluseks on OÜ Strantumi poolt 20.03.2019 väl jastatud tehnilised tingimused. Planeeritavate hoonete veevarustus on lahendatud Harku-Rannamõis a kergliiklustee L1 paikneva De 110 ühisvee torustikust. Lubatud on detailplaneeringu alale vett koguses kuni 7,0 m³/d. Vaba veerõhk liitumispunktis on minimaalselt 1,0 bar. OÜ Strantum tagab tuletõrjehüdrandist vett koguses kuni 10 l/s. D etailplaneeringu alalt võetakse vastu reovett koguses kuni 7,0 m³/d. Planeeritava kanalisatsiooni eelvooluks on Harku-Rannamõisa kergliiklustee L1 kinnistul paiknev De 160 isevoo l ne ühiskanalisatsioon. Planeeringuala kanalisatsioon on ette nähtud lahkvoolsena. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks on vee- ja kanalisatsioonitrassi kohale ette nähtud trassivaldaja kasuks servituudi seadmise vajadusega ala laiusega 2+ 2 m . Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritaks e ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning k ehtivatele normidele RIL 77-2013. Torustike ühendused kruntidele kuuluvad täpsustamisele järgnevate projekteerimisetappide käigus. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje veevarustuse tarbeks planeeritud tee maa-alale üks hüdrant veevajadusega min. 10l/s. Tuletõrje hüdrandid ja tuletõrje veevõtukohad peavad vastama standardile EVS-812- 6:2012 nõuetele. Hüd randile tagada vaba juurdepääs. Elektrivarustus Elektrivarustuse osas on määratud perspektiivne elektrivajadus ning antud elektrivarustuse põhimõtteline lahendus. Planeeritava krundi elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 11.03 .201 9 . a väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 323146 . Võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on 3× 2500 A. Äri- ja tootmishoonete elektrienergiaga varustamine on planeeritud, 10kV maakaabelliiniga Bensiini alajaamast nr. 14614 (Harku tee 58 , 19801:002:1235) . Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Igale krundile on planeeritud eraldi liitumiskilp. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad pikki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Krun tide liitumiskilpide kohale ja 2 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Planeeritava sõidutee äärde on ette nähud välis valgustus – metallpostidel LED-valgustid toitega maakaablilt. Kõik planeeringu alal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga. Elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Telekommunikatsioonivarustus Sidevarustuse lahenduse koostamisel on lähtutud Telia Eesti AS (edaspidi Telia) poolt 18.02.2019 väljastatud telekommunikatsioonialastest tehnilistest tingimustest nr 31583013. Planeeritava sidekanalisatsiooni põhitrassi 100mm PVC torudest ehitus on ettenähtud Harku-Rannamõisa kergliiklustee L1 kinnistul asuvast Teliale kuuluvast sidekaevust TAB-102, ca 110 m kaugusel planeeringualast. Detailplaneeringuga moodustatavate kruntide piiridele on määratud liitumispunktid. Liitumispunktidest on kavandatud maakaabliga sisestus igale planeeritavale elamule. Sidetrassid on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs. Kaablikanalite paigaldamine sidekanalis planeeringualale ehitatavate hooneteni lahendatakse eraldi projektina koostöös ja kokkuleppel antud piirkonna kinnisvara arendajaga peale planeeritava kaablikanalisatsiooni valmimist. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga. Gaasivarustus Gaasivarustuse osas on määratud kinnistute gaasivarustuse põhimõtteline lahendus. Gaasivarustus lahendatakse vastavalt Gaasienergia OÜ / Adven Eesti AS poolt väljastatud tehnilistele tingimustele 14.03.2019. Planeeritava hoonestuse gaasiga varustamiseks on planeeringus ette nähtud Ranna tee ja Harku tee ristmikul Ranna tee L1 kinnistul (19801:002:2259) olemasolevast B-kategoooria gaasipaigaldisest. Gaasitrass on planeeritud piki Harku teed ning liitumispunktid koos maakraaniga kruntide piiridele. Igale äri- ja tootmismaa krundile on ette nähtud üks litumispunkt. Liitumispunkte ei tohi planeerida lähemale kui 2 meetrit teistele kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidele ning mitte sissesõiduteede alla. Detailplaneeringus projekteerida tarnetorustikud piki siseteid. Planeeritavale gaasitrassile näha ette servituudi ala 1 m mõlemale poole torustiku keskteljest. Gaasipaigaldise projekteerimisel ei või ette näha hargnemisi ja väljavõtteid teistele kinnistutele ja tarbijatele. Gaasipaigaldised rajatakse vastavalt „Küttegaasi ohutuse seaduse” ja teiste Eesti Vabariigi kehtivate normdokumentide nõuetele. Gaasivõrguga liitumiseks sõlmida Gaasienegria OÜ / Adven Eesti AS -ga liitumisleping. Soojavarustus Planeeritavate hoonete soojavarustuse tagamiseks on otstarbekas kasutada gaasikatlamaja või maasoojuskütet. Detailplaneering soovitab elektrikütte puhul kasutada säästlikumat soojuspumpa. Tänavavalgustus Kruntidesisene platside valgustus ehitada välja iga krundi oma elektrivarustuse baasil. Tänavavalgustuse liinid ehitada maakaabliga. Servituutide seadmise vajadus POS.1+2 servituudivajadusega ala olemasolevatele keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala planeeritavale gaasitrassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; POS.3 servituudivajadusega ala olemasolevatele keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala planeeritavale gaasitrassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; POS.4 servituudivajadusega ala olemasolevatele keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala planeeritavale gaasitrassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; POS.6 servituudivajadusega ala olemasolevatele keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala planeeritavale gaasitrassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; POS.7 servituudivajadusega ala olemasolevatele keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri, võrguvaldaja kasuks; servituudivajadusega ala planeeritavale gaasitrassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD LANEERITAVA ALA NÄITAJ Planeeritava ala suurus 4,68 ha Kavandatud kruntide arv 7 8* Krunditava ala maa bilanss: äri- ja tootmismaa 16601 m² 35 % transpordimaa 6316 m² 13 % maatulundusmaa 23883 m² 51 % Täisehituse % 40% Korruselisus 3 Plan. parkimiskohtade arv: 177 Tärniga esitatud kehtib, kui pos nr. 1+2 m oodustatakse eraldi kruntidena. Koostas: Keia Kuus Tehnik DETAILPLANEERINGUGA ALA PIIR OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD KINNISOMANDI PIIR MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR OLEMASOLEV SIDEKAABEL OLEMASOLEV KÕRGEPINGE ÕHULIIN VAJADUSEL MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR OLEMASOLEV KÕRGEPINGE MAAKAABEL PLANEERITAV MAAPEALNE HOONESTUSALA OLEMASOLEV VEETORU OLEMASOLEV HÜDRANT HOONE VÕIMALIK ASUKOHT OLEMASOLEV SÕIDUTEE Uus-Ranna ja Lõuna-Ranna DP-ga planeeritud tehnovõrgud, PLANEERITAV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE Sweco Projekt, töö nr 09410-0015, 2012 PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE GAASITRASS PLAN. KERGLIIKLUSE ALA PLANEERITAVAD TEHNOVÕRGUD OLEMASOLEV VEEKOGU PARKLA SADEMETEVEE SUUND PLANEERITAVASSE KRAAVI ,0 10 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES PLANEERITAV KRAAV 1 KÕRGUS MEETRITES HOONE- HOONETE SUURIM ALUNE ARV HALJASALA KORRUSE- LISUS PIND KRUNDIL KRUNDI SUURUS Pn Pn OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES VÕIMALIK TULEMÜÜRI VAJADUS PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES LEEBE REŽIIMIGA LOODUSLIK HALJASALA PIIR HOONEALUNE PIND JUURDEPÄÄS MOODUSTATAVALE KRUNDILE T 100% MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER 7 - - - - ELEKTRIVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 1* KÕRGUS 2397 m² P P- MEETRITES HOONE- HOONETE VARIANTLAHENDUS: VÕIMALIK LAHENDUS, VEE- JA KANALISATSIOONITRASSI SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA SUURIM ALUNE ARV KORRUSE- LISUS PIND KRUNDIL KUI POS NR. 1+2 SOOVITAKSE MOODUSTADA KAKS KRUNTI GAASITRASSI SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KRUNDI SUURUS Pn Pn ÕLI-JA LIIVAPÜÜDUR T- M 100% Te 11 ek 8 - 19 Te - - ai - e 1 ts sa KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED NING ARHITEKTUURSED NÕUDED e Ha 23 883 m² P P- n vö Suletud brutopind sihtots- ita arv (peahoone/abihoone) rk Normatiivne/kavandatud ön ar tarvete kaupa vastavalt u- d Lubatud maks. ehitus- ka Hoonete max. lubatud Ra Hoonestusala pos.nr. osakaal vastavalt DP 50 korruselisus / kõrgus i Parkimiskohtade arv katastriüksuse liigile ts m nn Maa sihtotstarve ja ev Tulepüsivusklass öö Krundi suurus m² am nd õi alune pind m² 60 Maksimaalne sa m liigile Servituudi vajadus Arhitektuurinõuded NÄ HT AV - keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; 1+2 9731 3890 3/12m 1 Ä 4995, T 4995 Katusekalle: 0° - 15° Ä 50,T 50 TP1 111/85 - vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri, 12 US võrguvaldaja kasuks; .0 - servituudivajadusega ala planeeritavale gaasitrassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; KO - keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; Välisviimistlus: metall-profiilid, betoon, 0 krohvipinnad, klaasfassaad või nende . 10 Ä 50%, T 50% - vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri, LM 3 6870 2750 3/12m 1 Ä 50,T 50 Ä 2970, T 2970 TP1 66/66 võrguvaldaja kasuks; kombinatsioonid 1* 12 - servituudivajadusega ala planeeritavale gaasitrassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole NU 1930 1 võrguvaldaja kasuks; 3 .0 - keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; Piire: metallvõrkpiire h=1,8m, 10 R 4831 m² P P39 maapind 28.73 - vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri, 4 1735 - - - L 100 K Ä 50%, T 50% kaas 28.73 Malm põhi 26.01 rake 400/315 Plast - - - võrguvaldaja kasuks; - servituudivajadusega ala planeeritavale gaasitrassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole 10 1 26.01 Ø160 PVC võrguvaldaja kasuks; 2* 2 26.01 Ø160 PVC 12 X1 3 26.01 Ø160 PVC 1960 1 3 kolmik 110/110 - - -/26 20 V-9 5 1058 - - - L 100 5. H=26.03 0 4900 m² P P46 MP=28.73 M - keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; L 100% - vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri, Ä 50%, T 50% 6 1126 - - - L 100 - - - võrguvaldaja kasuks; 6 - - - - 1+2 12 3 3890 1 - servituudivajadusega ala planeeritavale gaasitrassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole võrguvaldaja kasuks; - keskpinge maakaablitele, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit, võrguvaldaja kasuks; 1126 m² P P- - vee- ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri, 9731 m² P P85 7 2397 - - - L 100 - - - võrguvaldaja kasuks; - servituudivajadusega ala planeeritavale gaasitrassile, 1 m trassi teljest mõlemale poole 21 võrguvaldaja kasuks; .0 R8 8 23 883 - - - M 100 - - - 6, 0 5‰ KRUNTIDE MOODUSTAMISE PERSPEKTIIVNE VARIANT 1* 4831 1930 3/12m 1 Ä 50,T 50 Ä 2340, T 2340 TP1 52/39 5 9. L 100% 2* 4900 1960 3/12m 1 Ä 50,T 50 Ä 2655, T 2655 TP1 59/46 4 - 0 - - 5. - 1735 m² P P- 5 8. 0 5. 1, 5 Ligikaudne kavandatud Krundi nr. Teede ja trasside arvestus maht Väljaehitaja .6 12 Veetrassi eeldatav pikkus 120m DP ala Huvitatud isik omal kulul Kanalitrassi eeldatav pikkus 120m Avalikuks kasutamiseks ette nähtud kõvakatendiga sõidutee 782m² L 100% 4 Huvitatud isik omal kulul Avalikuks kasutamiseks ette nähtud kõvakatendiga kõnnitee 169m² 5 - - - - 5 Avalikuks kasutamiseks ette nähtud kõvakatendiga sõidutee 1058m² Huvitatud isik omal kulul 1058 m² P P26 Ä 50%, T 50% 780m² 6 Avalikuks kasutamiseks ette nähtud kõvakatendiga sõidutee Huvitatud isik omal kulul 3 12 3 2750 1 Avalikuks kasutamiseks ette nähtud kõvakatendiga sõidutee 104m² 6870 m² P P66 Huvitatud isik omal kulul 7 Avalikuks kasutamiseks ette nähtud kõvakatendiga kõnnitee 24m² 607m² KOV vastavalt vajadusele Avalikuks kasutamiseks ette nähtud kõvakatendiga kergliiklustee ja vahendite olemasolule PARKIMISE KONTROLLARVUTUS PLANEERITAVA ALA NÄITAJAD: Planeeritava ala suurus 4,68 ha Kavandatud kruntide arv 7 8* Krunditava ala maa bilanss: äri- ja tootmismaa 16601 m² 35 % transpordimaa 6316 m² 13 % maatulundusmaa 23883 m² 51 % Täisehituse % 40% Korruselisus 3 Plan. parkimiskohtade arv: 177 MÄRKUSED: 1. Topogeodeetilise alusplaani koostas geodeesiakeskus G.E.Point OÜ töö nr. 19-G133, 18.03.2019; 2. Tärniga esitatu kehtib, kui moodustatakse pos 1 ja 2 eraldi kruntidena; Arhitekt K. Kokk A K A D A AM SA K A Töö nr. 324 DP Projektijuht M. Kähri A K T 4K ST D TA P A M 1:1000 16.04.19 Tehnik P S SK S AS-04 K.Kuus TINGMÄRGID DETAILPLANEERINGUGA ALA PIIR KINNISOMANDI PIIR MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR VAJADUSEL MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR PLANEERITAV MAAPEALNE HOONESTUSALA HOONE VÕIMALIK ASUKOHT ,0 10 OLEMASOLEV SÕIDUTEE PLANEERITAV ASFALTKATTEGA SÕIDUTEE PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE PLAN. KERGLIIKLUSE ALA OLEMASOLEV VEEKOGU T 100% 7 - - - - PLANEERITAV KRAAV 2397 m² P P- HALJASALA OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS VÕIMALIK TULEMÜÜRI VAJADUS T- M 100% Te 11 LEEBE REŽIIMIGA LOODUSLIK HALJASALA PIIR ek 8 - 1 Te - 91 - ai - e ts JUURDEPÄÄS MOODUSTATAVALE KRUNDILE sa e Ha 23 883 m² P P- n vö ita rk ön ar ELEKTRIVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA u- d ka Ra 50 i ts m nn VEE- JA KANALISATSIOONITRASSI SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA ev SK öö am 1 nd GAASITRASSI SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA õi SK 60 1 sa m ÕLI-JA LIIVAPÜÜDUR SK 1 PARKLA SADEMETEVEE SUUND PLANEERITAVASSE KRAAVI NÄ SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 1 HT KÕRGUS MEETRITES HOONE- HOONETE SUURIM ALUNE ARV AV KORRUSE- PIND KRUNDIL ÜHENDUSPUNKT LISUS 12 US .0 Vee- ja kanalisatsioonitorustikuga KRUNDI SUURUS Pn Pn KO .0 PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES 10 Ä 50%, T 50% LM 1* 12 PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES NU 1930 1 3 .0 10 HOONEALUNE PIND RK P maapind 28.73 4831 m² P39 kaas 28.73 Malm põhi 26.01 Ä 50%, T 50% rake 400/315 Plast 10 1 26.01 Ø160 PVC MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER 2* 2 26.01 Ø160 PVC 12 X1 3 26.01 Ø160 PVC 1960 1 3 kolmik 110/110 20 V-9 KRUNDI POS 1 LIITUMISPUNKTID SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES 5. H=26.03 0 4900 m² P P46 MP=28.73 M Vee ja kanalisatsioonitrassiga, sidevõrguga, gaasuvõrguga K11 1* V KÕRGUS MEETRITES HOONE- HOONETE VARIANTLAHENDUS: VÕIMALIK LAHENDUS, L 100% SUURIM ALUNE ARV HARKU TEE 58 LIITUMISPUNKTID KORRUSE- PIND KRUNDIL KUI POS NR. 1+2 SOOVITAKSE MOODUSTADA KAKS KRUNTI S1 V1 Ä 50%, T 50% K1 6 - LISUS S1 - - Vee ja kanalisatsioonitrassiga Pn Pn - 1+2 123 KRUNDI SUURUS V11 KS1 3890 1 1126 m² P P- V1 9731 m² P P85 S1 1 S1 21 1 V1 .0 1. W K1 S1 R8 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD V1 K1 W KRUNDI POS 1 ja 2 Elektrivõrgu liitumiskilp S1 1 1. 1. 1 W S1 6, V1 KRUNDI POS 2 LIITUMISPUNKTID K1 0 28.71 W Vee ja kanalisatsioonitrassiga, sidevõrguga, gaasivõrguga 1. 1 S1 1. 1 1 26.39 V1 W S1 K 5‰ ÜHENDUSPUNKT OLEMASOLEV SIDEKAABEL 1 VK11 W 5 1. 1 9. S1 S1 1. 1 Sidevõrguga W OLEMASOLEV KÕRGEPINGE ÕHULIIN K1 1 VK11 V L 100% W S1 1. 1 W 1 OLEMASOLEV KÕRGEPINGE MAAKAABEL 1 1. S 1 K1V1 V1K 4 - V1K1 1 0 W - - 5. - OLEMASOLEV VEETORU W K1 S1 e 1. V1 1 ÜHENDUSPUNKT 1 S1 1. V11 te K W Tänavavalgustuse liitumiskilp 1735 m² P P- 1 W 5 K1 8. W Gaasitorustikuga OLEMASOLEV HÜDRANT na V1 S1 1. 1 1 W 1 1. 1 S PLANEERITUD ALAJAAM n 29.01 29.01 W 0 V1 5. 1, 26.75 Ra 26.55 K1 S1 W 5 1. 1 1 1. Planeeritav hüdrant V1 1 HK W K1 W Uus-Ranna ja Lõuna-Ranna DP-ga planeeritud tehnovõrgud, 3 S1 S1 41 W .6 1. V1 1 K1 12 1 W1 1. W Sweco Projekt, töö nr 09410-0015, 2012 11 S1 S1 S1 V1 K1 W 1. T- 1 1. 1 1 WW S1 VK11 S1 KRUNDI POS 3 Elektrivõrgu liitumiskilp W S1 GAASITRASS 1. 1. 1 1 W W 1 K1 S1 W1 V1 K1 K1 V1 L 100% PLANEERITAVAD TEHNOVÕRGUD K1 V1 5 - - - - 1058 m² P P26 V1 V1 VEETRASS Ä 50%, T 50% 28.30 K1 K1 KANALISATSIOONITRASS 3 12 3 2750 1 26.92 Võimalik perspektiivne ringristmiku asukoht GAASITRASS 6870 m² P P66 S1 SIDETRASS ELEKTRIVÕRGU TOIDE KRAAVIDE VAHELINE KANALISATSIOONITRASS BENSIINI ALAJAAMAST NR. 14614 HOONE KATUSELT KOKKU KOGUTUD SADEMETEVEE KANALISATSIOONITRASS Ta KRUNDI POS 3 LIITUMISPUNKTID llin 10 Kv MAAKAABLI TRASS n- Vee ja kanalisatsioonitrassiga, sidevõrguga, gaasivõrguga Pa W1 MADALPINGE MAAKAABLI TRASS ld TÄNAVAVALGUSTUSE MAAKAABLI TRASS isk W1.1 im KOMPLEKTALAJAAM nt tee .-l e ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP pa LÕIGE 1-1 e HK es HÜDRANT Uu KRUNDI PIIR KRUNDI PIIR 29.01 MAAPINNA abs 26.55 KAEVU PÕHJA abs V1 W2 K1 S1 W1.1 G1 MÄRKUSED: 1. Topogeodeetilise alusplaani koostas geodeesiakeskus G.E.Point OÜ töö nr. 19-G133, 18.03.2019; 0,5m 0,5m 0,5m 0,5m 1,0m 1,0m 1,5m 1,5m 6,0m 1,8m 3,5m 2. Tärniga esitatu kehtib, kui moodustatakse pos 1 ja 2 eraldi kruntidena; 1,5m 1,5m 2,5m 6,0m 6,8m 3. Detailplaneeringu tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt 18,3m väljastatud tehniliste tingimuste alusel koostatud ehitusprojektiga. Arhitekt K. Kokk A K ALD A AMÕISA K LA Töö nr. 324 S1 Planeeritav sidetrass W2 Planeeritav maakaabli trass DP W1.1 Planeeritav tänavavalgustuse kaabli trass Projektijuht M. Kähri A K TEE 54 KI IST DETAILPLA EE I G M 1:1000 V1 Planeeritav veetrass 05.04.19 K1 Planeeritav kanalisatsioonitrass G1 Planeeritav gaasitrass Tehnik TE Õ K DE K DPLAA AS-05 K.Kuus