Kiri

Ando Leppiman Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 14.07.2017 nr 2-3/17-0453/17-6106 Suur-Ameerika 1 10122, TALLINN Meie 20.04.2018 nr 1.1-10/2017/660-2 EL võrgueeskirjad ja siseriiklikud õigusaktid Lugupeetud Ando Leppiman Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) on palunud Elering AS-il (Elering) esitada EL võrgueeskirjade kohta omapoolne nägemus ning nimekiri muudatustest, mis on vajalikud elektrituruseaduses ning võrgueeskirjas. Elering on antud teemat arutanud MKM-i esindaja Jaanus Uigaga ning selgitanud, et kõikide EL võrgueeskirjade kohta ei ole võimalik antud hetkel vajalike muudatuste nimekirja anda, kuna nimetatud võrgueeskirjad on jõustunud erinevatel aegadel ning enne nende üle võtmist on vajalik teha veel täiendavaid uuringuid. Eeltoodust lähtuvalt esitab Elering ettepanekud EL võrgueeskirjade kohta iga eeskirja kaupa. Elektriturgu puudutava regulatsiooni osas on Elering eelnevalt juba oma ettepanekud edastanud e - kirja teel, mistõttu nimetatud muudatusi käesoleva kirja manusena ei kajastata. Käesoleva kirja manusena edastame omapoolsed kommentaarid ning ettepanekud EL võrgueeskirja „Requirements for generators“ (RfG) üle võtmiseks siseriiklikku õigusesse. Juhime seejuures tähelepanu, et RfG regulatsioon eeldab tõesti teatud sätete välja töötamist põhivõrguettevõtja (TSO) poolt ning selles osas on Elering teinud pidevat koostööd teiste Balti TSO-dega, turuosalistega, MKM-i ja Konkurentsiametiga ning vastavad ettepanekud esitatakse Konkurentsiametile kooskõlastamiseks RfG-s sätestatud tingimustel, kuid RfG üle võtmine siseriiklikusse õigusesse eeldab ka üldiseid muudatusi olemasolevas siseriiklikus võrgueeskirjas (VE) ning elektrituruseaduses (ELTS), mille osas Elering saab esitada oma ettepanekud, kuid mille välja töötamine on siiski seadusandja pädevuses. Alljärgnevalt on esitatud sätete ülesed kommentaarid MKM-i poolt edastatud võrgueeskirja projektile ning RfG üle võtmisele (sätete põhised kommentaarid on edastatud kirja manusena): 1. kehtiva ELTS-i sõnastuses tähendab võrguga ühendamine uue võrguühenduse loomist või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmist või varustuskindluse suurendamist. Eleringi hinnangul käsitletakse RfG mõistes „ühendamist“ aga kui võrguühenduse pingestamist ning kasutusele võtmist, mistõttu tuleks ühendamise asemel ELTS-is kasutusele võtta uus mõiste, nt võrguga liitumine, mis tähendaks nii uue võrguühenduse rajamist kui ka või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmist, v.a. olemasoleva tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse vähendamine või mõõtesüsteemi asukoha muutus, või varustuskindluse suurendamine. Tänane loogika on olnud eristada võrguga liitumise protsessi ja võrguga ühenduses olemist ehk muuhulgas ka liitumislepingut ning võrgulepingut, kuna RfG otseselt ei näe ette vajadust nimetatud loogikat muuta, siis on oluline, et nimetatud tegevused oleksid ka mõistetena eraldatud või vähemalt lahti selgitatud. „Ühendamise“ mõiste osas selguse puudumine raskendab oluliselt ka võrgueeskirja projekti osas konkreetsete ettepanekute esitamist, kuna mõiste sisustamisest sõltub muuhulgas, mida käsitleda ühendamistaotlusena, mis on käiduteate õiguslik olemus jne. RfG kohaselt sisaldab ühendamistaotluse menetlemise kord pingestamisteadet, ajutist käiduteadet ning lõplikku käiduteadet ehk sisaldab nii liitumise protsessi osasid kui ka võrguühenduses juba olemis osasid. Lisaks eeltoodule tuleb nimetatud teated võrguettevõtjal välja anda tootmisüksuse omanikule, tarbimisüksuse omanikule, jaotusvõrguettevõtjale või alalisvooluülekandesüsteemi omanikule ning kohalduvad  tootmisüksusele, tarbimisüksusele, jaotusvõrgule või alalisvooluülekandesüsteemile. Selguse huvides teeb Elering ettepaneku täiendada võrgueeskirja ka tarbimisüksuste, jaotusvõrkude või alalisvooluülekandesüsteemide ühendamise tingimustega. 2. VE § 55 lõige 1 kohaselt peab üle 5 MW seadmete võrgueeskirja nõuetekohasust kontrollima põhivõrguettevõtja kuid RfG kohaselt tuleb tootmisseadme nõuetekohasust kontrollida võrguettevõtjal, kelle võrguga seade ühendatakse. Eeltoodud muudatus ei ole kajastatud võrgueeskirja projektis. 3. Varasemast ajast on jäänud üles arusaamatus, mil moel erineb tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmine liitumisest. Elering hinnangul on tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmisel vaja läbida kõik samad protsessid kui uue võrguühenduse loomisel. Sama lähenemist kasutavad Eleringi hinnangul ka jaotusvõrguettevõtjad (nt amprite juurde ostmiseks sõlmib ka Elektrilevi oma kliendiga liitumislepingu). Kuna antud võrgueeskiri käsitleb võrguga liitumise ja ühendamise küsimusi, siis teeme ettepaneku ka käesolev arusaamatus lahendada ning selgelt sätestada, et olemasoleva võrguühenduse tarbimis- ja/või tootmistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmist või varustuskindluse suurendamist ja uue võrguühenduse rajamist käsitletakse liitumisena. Liitumisena ei käsitleta sellisel juhul olemasoleva tootmis- ja/või tarbimisvõimsuse vähendamist, mõõtesüsteemi asukoha muutus jm tegevusi, mille käigus täiendavat elektrivõrgu ressurssi kasutusele ei võeta. Toodud toiminguid saab käsitleda elektrivõrgu ümberehitusena. 4. Võrgueeskirja projektis sätestataks võimalus tõendada tootmismooduli vastavust võrgueeskirja nõuetele kasutades sertifitseerija poolt välja antud tõendeid asjaomaste seadmete kohta. Nimetatud sätetest jääb selgusetuks, missugune asutus võib olla nimetatud sertifitseerija ning mille vastu (milliste nõuete vastu) vastav sertifitseerimine toimub. Eeltoodud ebaselgus tekitab reaalsuses probleeme nõutekohasuse hindamisega, mistõttu tuleks sertifitseerimise võimalusi täpsustada. 5. Võrgueeskirja projekt ei sisalda antud juhul nõuet, et tootmismoodulid vahetaksid võrguettevõtja juhtimiskeskusega reaalajas andmeid. Elering teeb ettepaneku võrgueeskirja projekti antud tingimusega täiendada, kuna andmete edastamine on muuhulgas oluline liitumise protsessis vastuvõtukatsete teostamisel. Käesolevas kirjas ning selle manuses toodud tähelepanekud ja ettepanekud on peamised murekohad, mida Elering tänasel päeval RfG ning uue võrgueekirja kohaldamisel näeb. Pärast käesolevas kirjas toodud küsimustele selgituste saamist on Elering valmis esitama konkreetseimaid sõnatusettepanekuid, kuid seadusandja peaks seda soovima. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Kilk Juhatuse liige Lisa: Võrgueeskirja projekti kommenteeritud variant Karin Täär [email protected]  Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisa 2 Määruse kavand VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Elektrisüsteemi võrgueeskiri Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kohaldamisala (1) Määrus reguleerib elektrisüsteemi varustuskindluse suhtes kohaldatavaid nõudeid ja varustuskindlusest tulenevaid tehnilisi nõudeid, mida kohaldatakse elektripaigaldiste suhtes, mis on rajatud pärast XX.XX.XXXX. (2) Määrus kohaldub tootmisseadmetele, mille elektriline võimsus on suurem kui 0,8 kilovatti (edaspidi kW ). (3) Määrus näeb ette nõuded elektripaigaldiste ühendamiseks elektrivõrguga . § 2 . Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse elektrituruseaduse paragrahvi 3 kohaseid mõisteid ning mõisteid alljärgnevas tähenduses: Avariitõrjeautomaatika – süsteemi stabiilse talitluse tagamiseks ja süsteemi kustumise vältimiseks mõeldud automaatikaseadmed. Avariitõrjeautomaatikaks ei loeta automaatikaseadmeid, millega muudetakse süsteemihalduri ja turuosalise vahelise kokkuleppe alusel turuosalise tootmis- või tarbimisvõimsust ning lülitatakse vajaduse korral sisse või välja turuosalise elektriseadmeid. Elektrituulik – tuule kineetilist energiat elektrienergiaks Elektrisüsteemi töökindlus – on elektrisüsteemi võime tagada elektrijaamade ja elektrivõrkude koostöö elektrisüsteemi talitluses. Ergutussüsteemi lagipinge – suurim alalispinge, mida ergutussüsteem võib anda kindlaksmääratud tingimustel oma väljundis. G eneraatori võimsuslüliti – generaatoripingel või generaator-trafoploki ülempingel talitlev võimsuslüliti. Häiring - Kohalik koormus – kuni 110 kV pingega võrgu alajaama või avariikoha läheduses piiratud alal paiknevate alajaamade grupi koormus. Liigtuulekaitse – kaitse, mis liiga tugeva tuule korral seiskab elektrituuliku. Mõõtesüsteem – mõõtevahendite ja lisaseadmete kogum, mis on ette nähtud võrgust tarbitud või võrku antud elektrienergia parameetrite hulga määramiseks. N-1 – ühe elemendi avariiline väljalülitumine. N-1-1 – ühe elemendi avariiline väljalülitumine, kui mõni süsteemi tööd oluliselt mõjutav element on hoolduses. N-2 – kahe elemendi avariiline väljalülitumine. N-X – enam kui kahe elemendi avariiline väljalülitumine. Nimiaktiivvõimsus – elektrijaama generaatori elektriline nimiaktiivvõimsus või generaatorite elektrilise nimiaktiivvõimsuse summa. Piirkond – Eesti põhja-, lõuna-, lääne- ja idaosa 220 kV või 330 kV pingega alajaamade toitepiirkond. pingelaviin Päikeseelektrijaam – elektrijaam, mis muundab valguskiirgust elektrienergiaks. Rike – elektrisüsteemi seisund, mis võib põhjustada häireid elektrisüsteemis või sellega ühendatud elektripaigaldistes. Süsteemi kustumine – süsteemis pinge kadumise tõttu tekkinud eriolukord. Tarbimiskoht – turuosalise elektripaigaldise ühenduspunkt või kogum ühenduspunkte , mis on turuosalise elektripaigaldise kaudu omavahel elektriliselt ühendatud. Tarbimistingimused – pingesüsteem, võrguühenduse läbilaskevõime amprites või lubatud võimsus kilovattides , elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti või -punktide asukoht. Tootmistingimused – pingesüsteem, tootmisvõimsus, elektrivarustuse lubatud katkestusaeg või elektrivarustuse taastamise aeg, liitumispunkti asukoht ja mõõtepunkti või -punktide asukoht. Tuulepark – mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Ühendsüsteem – elektrisüsteem või elektrisüsteemide ühendus, millega Eesti süsteem töötab sünkroonsel sagedusel. Euroopa tootesertifikaat – dokument, mis kinnitab tootmisseadme vastavust Euroopa asjakohastele sertifitseerimisnõuetele. 2 . peatükk SÜSTEEMI VARUSTUSKINDLUS 1. jagu Üldnõuded § 3. Nõuded varustuskindlusele (1) Süsteemi ühtsus ja töövõime peavad häiringu korral säilima. Ühe piirkonna varustuskindluse säilitamisest tähtsam on säilitada süsteemi kui terviku varustuskindlus. (2) Süsteemi talitlust ja arengut kavandades tuleb arvestad a, et sagedamini esinevad häiringuid N-1 ja N-1-1 ei põhjustaks pinge või sageduse või muude suuruste kõrvalekaldeid standarditest, ulatuslikke toitekatkestusi või süsteemi stabiilsuse kadumist. (3) Põhivõrgu kaudu võib elektrienergiat importida ja eksportida ning transiidi korras edastada sellisel määral ja sellistel tingimustel, mis ei vähenda süsteemi töökindlust, ei tekita elektri sisetarbimisele lisapiiranguid ega halvenda kogu süsteemi tarbijate varustuskindlust ja energia kvaliteeti. (4) Häiringu ajal ja häiringu tõttu tekkinud olukorras võivad süsteem ja selle osad talitleda tavalisest väiksema töö- ja varustuskind lusega, kui see on vajalik häiringu paigustamiseks või kõrvaldamiseks või tarbijate elektrivarustuse taastamiseks. Põhivõrku arendades ja käitades arvestab süsteemihaldur, et riketest tingitud toitekatkestused ei ületaks võrguteenuste kvaliteedinõuetega kehtestatud näitajaid. (5) Süsteemi töövõime tagamiseks võib süsteemihaldur eraldada süsteemi paralleeltalitlusest ühendsüsteemiga. § 4. Töökindlusnäitajate kajastamine võrgulepingutes (1) Tootja annab võrguettevõtjale oma tootmisseadmete kohta töökindluse garantii. Seda väljendatakse lepingus tootmisseadmete kavandatud seisakute ja eeldatavate seisakute arvuna ning seisakute kestusena. (2) Võrguettevõtja või tema nimetatud müüja esitab tarbijaga ja tootjaga sõlmitud lepingus varustuskindluse nõuded ning teabe kavandatud katkestuste ja eeldatavate katkestuste kestuse kohta. 2. jagu. Süsteemi varustuskindluse kavandamine ja haldamine § 5. Süsteemi elektrivõimsuse bilansi kavandamine ja haldamine (1 ) S üsteemis olevate tootmismoodulite võimsus peab rahuldama süsteemi või selle osa tarbimise nõudluse pärast avariitõrjeautomaatika talitlemist ning tagama lühisvoolude vajaliku taseme. (2 ) Käesoleva paragrahvi lõiget 1 k ohaldatakse tavatalitlusele, N-1 häiringute suhtes ja kavandatud elektrienergia saamata jäämise suhtes. (3 ) Süsteemi töövõime tagamiseks erakorralises olukorras peab süsteemis olema piisav reserv. (4 ) Süsteemihalduril on õigus hallata tootmismoodulite väljastatavat võimsust seadmete tehniliselt võimaliku reservi ulatuses juhul, kui see on vajalik süsteemi varustuskindluse tagamiseks ja riikidevaheliste lepingute täitmiseks. § 6. Süsteemi stabiilsuse planeerimine (1) Süsteemi tavatalitlus peab olema staatiliselt ja dünaamiliselt stabiilne. (2) Staatilise stabiilsuse tagamiseks peab generaatorite staatilise stabiilsuse varu tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%. Generaatori stabiilsuse varutegur kP arvutatakse järgmise valemiga: kus P 0 on generaatorist väljastatav aktiivvõimsus, P max on generaatoriga ühendatud elektrisüsteemi võimsuse nurkkarakteristiku amplituud. (3) Võrguettevõtja tagab elektrivõrgu osade ühenduste staatilise stabiilsuse aktiivvõimsuse järgi. Ühenduse aktiivvõimsusest lähtudes arvutatakse varutegur järgmise valemiga: kus P max on ühenduse staatilise stabiilsuse piirile vastav aktiivvõimsus, P on ühendust läbiv aktiivvõimsus, ΔP on ühenduses antud režiimil esinevate ebaregulaarsete aktiivvõimsuse võngete amplituudväärtus. (4) Ühenduse aktiivvõimsuse järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 20% ja avariijärgses talitluses vähemalt 8%. (5) Elektrivõrgu sõlmedes ja tarbija liitumispunktides peab võrguettevõtja tagama staatilise stabiilsuse pinge järgi. Pinge järgi arvutatakse varutegur valemiga: kus U kr on vaadeldava koormussõlme staatilise stabiilsuse piirile vastav pinge, U on koormussõlme pinge. (6) Pinge järgi arvutatav staatilise stabiilsuse varutegur peab tavatalitluses olema vähemalt 15% ja avariijärgses talitluses vähemalt 10%. § 7. Varustuskindluse tagamise abinõude rakendamine (1) Süsteemi elektriettevõtja rakendab varustuskindluse tagamise abinõusid süsteemihalduri korraldusel. (2) Süsteemi või selle osa varustuskindluse tagamiseks võib süsteemihaldur erakorralises olukorras lülitada tarbimise või tootmise tehniliselt vajalikus mahus välja. § 8. Avariitõrjeautomaatika talitlemine süsteemi kustumise vältimiseks (1) Kui ühendatud energiasüsteemis häiringu tagajärjel sagedus väljub lubatud piiridest , peavad talitlema sagedusautomaadid, et tagada süsteemis tootmise ja tarbimise tasakaal. (2) Kui raske harvaesineva või muu häiringu tõttu langeb elektrisüsteemist välja üle ühe elemendi, võivad pingelaviini vältimiseks talitleda pinge järgi koormuse vähendamise automaadid, mis võivad ühes või mitmes piirkonnas välja lülitada kuni 80% tarbimist. (3) Süsteemihaldur määrab elektri tootmise ja tarbimise mahud ja toimed, mida turuosaline peab enda paigaldises avariitõrjeautomaatika talitlemiseks tagama. (4) Süsteemihalduril on õigus nõuda avariitõrjeautomaatika korrektse toimimise kontrolli teostamist või teostada seda ise. § 9. Süsteemi taaspingestamine (1) Pärast süsteemi kustumist taaspingestatakse see süsteemihalduri koostatud juhendi järgi. 3. jagu. Süsteemihäired ja nende tagajärjed § 10. Ühe elemendi väljalülitumine (N-1) (1) Ühe elemendi väljalülitumine ei tohi põhjustada kogu piirkonna tarbijate elektrivarustuse katkestust ega avariitõrjeautomaatika talitlemist. (2) Süstee mihaldur kõrvaldab süsteemihäiringu sellest teadasaamisest alates 30 minuti jooksul, kui see on tehniliselt võimalik. (3) Süsteemi tavatalitluse ja hooldustalitluse korral ei ole kogu piirkonda hõlmav elektrikatkestus lubatud. § 11. Kahe elemendi väljalülitumine (N-2) (1) Kahe elemendi väljalülitumine ei tohi põhjustada süsteemi täielikku kustumist. (2) Kahe elemendi väljalülitumise korral on lubatud ühe või mitme piirkonna või kuni 80% kogu süsteemi tarbimise väljalülitumine. (3) Kahe elemendi väljalülitumise korral on tava- ja hooldustalitlusel kohaliku elektrivarustuse katkestus lubatud. (4) Süsteemi tavatalitluse korral võib piirkonnas katkestada kuni 80% tarbijate elektrivarustuse, kui seal toimib avariitõrjeautomaatika. (5) Plaanilise hoolduse korral võib katkestada kogu piirkonna elektrivarustuse. (6) Tavatalitluse ja plaanilise hoolduse korral ei või mitme piirkonna elektrivarustust samal ajal katkestada. Neil juhtudel on lubatud avariiautomaatika toimimine. § 12. Enam kui kahe elemendi väljalülitumine (N-X) (1) Enam kui kahe elemendi häiringu tagajärjel võib kogu süsteem kaotada stabiilsuse ja jaguneda iseseisvateks osadeks ning tekitada seeläbi mõne piirkonna täieliku elektrikatkestuse. (2) Käesoleva paragr ahvi lõikes 1 nimetatud häiringute kõrvaldamiseks töötab süsteemihaldur välja üksikasjaliku plaani, milles nähakse ette süsteemi terviklikkuse ja varustuskindluse taastamine. Süsteemihaldur paigaldab avariitõrjeautomaatika seadmed, et vältida hä iringute tagajärjel kogu süsteemi kustumist. § 13. Süsteemi töökindluse kriteeriumid Süsteemi töökindluse kriteeriumid on esitatud lisas 1. 4. jagu. Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajalik tootmisvaru § 14 . Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hindamine (1) Süsteemi piisavus on elektrisüsteemi võime tagada elektri tarbimise ja tootmise vaheline tasakaal normaalolukorras, arvestades nii süsteemi piisavust mõjutavaid planeeritud katkestusi kui ka § 10, § 11 ja § 12 kirjeldatud häiringud . (2) Süsteemih aldur hindab süsteemipiisavust e lektrituruseaduse paragrahv i 39 lõikes 7 nimetatud aruande koostamisel, kasutades Euroopa ja regiooni tootmispiisavuse analüüse ning süsteemihalduri analüüse, mis põhinevad Eesti elektritootj atelt käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kogutud andmetel. (3) Tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnangu koostab süsteemihaldur lähtudes nõudest, et süsteemi piisavuse varu ei tohi olla väiksem N-1-1 kriteeriumist siseriiklike tootmisseadmete vaates. Siseriiklikud tootmisvõimsused peavad olema piisavad, et tagada elutähtsate teenuste toimimine. (4 ) Kõik elektritootjad esitavad süsteemihaldurile süsteemihalduri asjakohase päringu korral , iga aasta 1. veebruariks süsteemipiisavuse hindamiseks vajalikud andmed järgmise viieteistkümne aasta kohta, seal hulgas: 1) installeeritud tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 2) konserveeritud tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 3) kasutatav tootmisvõimsus (netovõimsus, sh otseliiniga üle kantav tarbimisvõimsus) iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 4) keskmiselt avariis olev tootmisvõimsus iga tootmisüksuse kohta; 5) plaanilises remondis olev tootmisvõimsus iga tootmisüksuse kohta; 6) rekonstrueerimisel olev tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 7) uus tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta; 8) teiste riikide reservides või võimsusmeetmes osalev tootmisvõimsus iga sünkroonmooduli ja energiapargimooduli kohta. (5 ) Kõigist kavandatavatest elektrienergia ekspordi- ja impordilepingutest tuleb eelnevalt teavitada süsteemihaldurit. (6 ) Süsteemipiisavuse h innangu avaldab süsteemihaldur e lekt rituruseaduse paragrahv 39 lõikes 7 nimetatud aruande raames oma veebilehel iga aasta 1. juuniks järgmi se viieteistkümne aasta kohta. 3. PEATÜKK TOOTMISSEADMETELE KOHALDATAVAD TEHNILISED NÕUDED 1. jagu. Üldnõuded § 16. Üldnõuded (1) Tootmismoodulid on võrgule avaldatava mõju olulisuse alusel jaotatud kategooriatesse, mille alusel kehtestatakse tootmisseadmetele kohaldatavad tehnilised nõuded. (2) Tootmismoodulite kategooriad on: 1) A-tüüpi tootmismoodulid – ühenduspunkti pinge väiksem kui 110 kilovolti (edaspidi kV ) ja maksimumvõimsus vähemalt 0,8 kW ; 2) B-tüüpi tootmismoodulid – ühenduspunkti pinge on väiksem kui 110 kV ja elektriline maksimumvõimsus on vähemalt XX megavatti (edaspidi MW ). 3) C-tüüpi tootmismoodulid – ühenduspunkti pinge on väiksem kui 110 kV ja elektriline maksimumvõimsus on vähemalt XX MW . 4 ) D -tüüpi tootmismoodulid – ühenduspunkti pinge on vähemalt 110 kV ja elektriline maksimumvõimsus on vähemalt XX MW. (3) Avamere tootmismoodulid, mis on ühendsüsteemi ühendatud, peavad vastama maismaa tootmismoodulite nõuetele . (4) Pumpjaama tootmismoodulid peavad vastama asjaomastele nõuetele nii generaator- kui ka pumpamistalitluses. Pumpjaama tootmismoodulite tehniline lahendus ei tohi ajaliselt piirata tootmismooduli sünkroonkompensaatortalitlust. Pumpjaama muudetava kiirusega tootmismoodulid peavad vastama sünkroonmoodulite suhtes kohaldatavatele nõuetele ja ka artikli 20 lõike 2 punkti b nõuetele , kui need on B-, C- või D-tüüpi. (5) Tööstusettevõtte võrkudesse paigaldatud tootmismoodulite puhul peab tootmisüksuse omanikul, tööstusettevõtte võrguettevõtjal ja asjaomasel võrguettevõtjal, kelle võrk on ühendatud tööstusettevõtte võrku, olema õigus leppida kokku, millistel tingimustel tohib asjaomase võrguettevõtja võrgust lahti ühendada tootmisprotsesside tagamisega seotud tootmismoodulid koos kriitiliste tarbijatega. Selle õiguse kasutamine tuleb kooskõlastada põhivõrguettevõtjaga. (6) Soojuse ja elektri koostootmisüksusi hinnatakse nende elektrilise maksimumvõimsuse järgi. § 17. Üldnõuded A-tüüpi tootmismoodulitele (1) A-tüüpi tootmismoodulid peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 13 sätestatud üld nõuetele . (2) Siseriiklikud aspektid § 18 . Üldnõuded B-tüüpi tootmismoodulitele (1) B-tüüpi tootmismoodulid peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 14 sätestatud üld nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 19. Üldnõuded C-tüüpi tootmismoodulitele (1) C-tüüpi tootmismoodulid peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 15 sätestatud üldnõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 19. Üldnõuded D-tüüpi tootmismoodulitele (1) D-tüüpi tootmismoodulid peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 16 sätestatud üldnõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid 2. jagu. Nõuded sünkroon moodulitele § 20 . Nõuded B-tüüpi sünkroon moodulitele (1) B -tüüpi sünkr oon moodulid peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 17 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 21. Nõuded C-tüüpi sünkroon moodulitele (1) C-tüüpi sünkr oonmoodulid peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 18 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 21. Nõuded D-tüüpi sünkroon moodulitele (1) D-tüüpi sünkr oonmoodulid peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 19 sätestatud n õuetele. (2) Siseriiklikud aspektid 3 . jagu. Nõuded energiapargimoodulitele § 22 . Nõuded B-tüüpi energiapargi moodulitele (1) B-tüüpi energiap a rgi moodulid peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 20 sätestatud erinõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 23 . Nõuded C-tüüpi energiapargimoodulitele (1) C-tüüpi energiapargimoodulid peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 21 sätestatud erinõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 24 . Nõuded D-tüüpi energiapargimoodulitele (1) D-tüüpi energiapargimoodulid peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 22 sätestatud erinõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid 4. jagu. Nõuded avamere energiapargimoodulitele § 25 . Nõuded avamere energiapargimoodulitele (1) Avamere energiapargimoodulid peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklites 23, 24, 25, 26, 27 ning 28 sätestatud erinõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid 4. PEATÜKK VÕRGUGA ÜHENDAMINE JA TARBIMIS- VÕI TOOTMITINGIMUSTE MUUTMINE § 26 . Liitumistaotluse esitamine ning liitumislepingu sõlmimine (1 ) Võrguga ühendamiseks esitab liituja tootja võrguettevõtjale liitumistaotluse ning järgmised andmed ja dokumendid: 1) detailplaneeringu otsuse koopia või projekteerimistingimused, mille kohaselt on liituja elektripaigaldis kooskõlas planeeringu maakasutus- ja ehitustingimustega või projekteerimistingimustega. 2) „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses” nimetatud otsustaja tehtud otsuse koopia, mis tõendab, et keskkonnamõju on hinnatud, või mille kohaselt ei ole vaja keskkonnamõju hinnata ; 3 ) dokumendid, mis kinnitavad, et turuosalisel, kes soovib liituda jaotusvõrguga, on õiguslik alus kasutada kinnistut või ehitist, millele võrguühendust soovitakse. (2 ) Elektripaigaldise ühendamiseks võrguga või toimiva võrguühenduse tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks väljastab võrguettevõtja liitumistaotluse alusel liitumis lepingupakkumise, mis sisaldab „Elektrituruseaduse” §-s 87 sätestatud tingimusi, eelkõige: 1 ) liitumis- ja mõõtepunkti asukoht; 2) liitumistasu või tingimuste muutmise tasu suurus ja tasu maksmise tingimused; 3) võrguga ühendamise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tähtaeg ja muud tingimused; 4) liitumislepingu muutmise ja lõpetamise tingimused; 5) muud tingimused, mis on kooskõlas käesoleva määrusega. (3 ) Põhivõrguga uue ühenduse loomine saab toimuda nimipingel 110 kV või 330 kV. Samuti ühendatakse liituja nimipingel 110 kV või 330 kV juhul kui olemasolevas ühenduspunktis tootmis- ja/või tarbimistingimuste muutmine tingib põhivõrguettevõtjale kuuluva ning ühenduspunktiga ühendatud jõutrafo vahetuse. (4 ) Võrguga ühendamise või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise korral määrab võrgu konfiguratsiooni ja tehnilised parameetrid võrguettevõtja. Kui võrguga ühendatakse korterelamu või kui muudetakse selle tarbimistingimusi, määrab võrguettevõtja tehnilised tingimused mõõteseadmete paigaldamise võimaldamiseks. (5 ) Korteri tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kooskõlastab korterivaldaja elamu omaniku või valdajaga, kes vajaduse korral esitab võrguettevõtjale liitumistaotluse elamu tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks. (6 ) Jaotusvõrguettevõtja väljastab liitumislepingu pakkumise nõuetekohase liitumistaotluse vastuvõtmisest alates 3 0 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. ( 7 ) Põhivõrguettevõtja väljastab liitumislepingu pakkumise nõuetekohase liitumistaotluse vastuvõtmisest alates 90 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. ( 8 ) Kui jaotusvõrguettevõtja pakkumise tegemine sõltub põhivõrguettevõtja toimingust, väljastab jaotusvõrguettevõtja lepingupakkumise nõuetekohase liitumistaotluse vastuvõtmisest alates 150 päeva jooksul, kui ei ole kokku lepitud teisiti. ( 9 ) Liitumislepingu pakkumine kehtib selle väljastamisest alates 6 0 päeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kas vähendada 30-le? 60 päeva jõusoleku aega suurendab ebamäärasust sama võrguosa puudutavata mitme liitumispakkumise tegemisel. Esimese 10 päeva jooksul allkirjastatakse liitumisleping 85%-l juhtudest. 30 päeva jooksul allkirjastatakse leping juba vähemalt 95%-l pakkumistest. (10 ) Liitumisleping on sõlmitud, kui võrguettevõtja saab hiljemalt liitumislepingu pakkumise kehtivuse viimasel p äeval kätte pakkumisega nõustumi se. (11 ) Põhivõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu osamaksete tähtajad on järgmised: 1) liitumislepingu esimene osamakse tehakse lepingu sõlmimisest alates 60 päeva jooksul. Esimene osamakse on 20% lepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust; 2 ) teine osamakse on 50% liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust. Põhivõrguettevõtja esitab liitujale arve 20 päeva jooksul alates liitumislepingu täitmiseks vajaliku ehituse hanke võitja väljakuulutamisest . 3) kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest, millest on maha arvatud käesoleva lõike punktide 1 ja 2 kohaselt tasutud summad. Põhivõrguettevõtja esitab liitujale arve liitumispunkti valmimisest alates 30 päeva jooksul. Osamakse tasutakse 45 päeva jooksul alates arve saamisest. (12 ) Liitumislepingu ja võrgulepingu võib sõlmida samal ajal. ( 13) Asjakohase taotluse alusel väljastab v õrguettevõtja koos liitumispakkumisega liitujale vajalikud võrguühenduse parameetrid. Võrguettevõtja Jaotusvõrguettevõtja esitab oma kodulehel loetelu kuni 200 kW nimivõimsusega elektrijaamade inverterite tüüpidest, mida on lubatud võrguga ühendada. § 27. Kuni 5 MWel nimiaktiivvõimsusega koostootmisseadme ja kuni 200 kWel võimsusega elektrijaama tootmismooduli võrguga ühendamise liitumise erisused (1) Kui liitumispakkumine väljastatakse tootjale, kes kasutab tootmiseks kuni 5 MWel nimiaktiivvõimsusega koostootmisseadet või kuni 200 kWel nimiaktiivvõimsusega elektrijaama tootmismoodulit , ei arvesta põhivõrguettevõtja liitumispakkumist koostades või jaotusvõrguettevõtja liitumispakkumist kooskõlastades teistele tootjatele väljastatud liitumispakkumisi ega tootmisvõimsusi, mille kohta on sõlmitud liitumisleping, kuid mille lepingujärgne või põhivõrguettevõtjale teada olev elektrivõrku lülitamine on kavandatud hilisemaks ajaks, kui on kavandatud kuni 5 MWel võimsusega koostootmisseadme või kuni 200 kWel nimiaktiivvõimsusega tootmismooduli võrku lülitamine. § 28. Liitumistasu ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu (1) Võrguga ühendamise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise eest võetavat eest võetavat liitumistasu tingimuste muutmise tasu arvutades lähtub võrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest. Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu komponendid võib võivad põhineda keskmistel kuludel. Võrguettevõtja võib liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutamiseks kasutada kindlaid kulukomponente arvestavaid valemeid. (2) Võrguettevõtja võetud keskmistel kuludel põhinev summaarne liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ei või aasta lõikes olla suurem kui liitumislepingute täitmiseks tehtud kulutused. (3) Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu hulka arvatakse uue tarbimis- või tootmisvõimsuse ühendamiseks või olemasolevate tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks vajalikud kulud, sealhulgas liitumis menetlus ega seotud ning uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamise kulud. § 29. Liitumispunkti asukoht ja kirjeldus (1) Kui ei lepita kokku teisiti, siis asub jaotusvõrguga pingel kuni 1000 V liitumise korral liitumispunkt: 1) liitujale kuuluva kinnistu vahetus läheduses või kinnistul asuvas liitumiskilbis; 2) kaablivõrgu jaotuskilbi kõrvale paigaldatud liitumiskilbis või liituja kinnistul või kinnistu piiril asuva alajaama jaotusseadmes; 3) hoone liitumiskilbis. (2) Kui ei lepita kokku teisiti, siis asub jaotusvõrguga pingel üle 1000 V liitumise korral liitumispunkt alajaama jaotusseadmes või õhuliinimastil. (3) Kui jaotusvõrguettevõtjaga on alla 1000 V pingega olemasoleva liitumispunkti asukoht dokumendiga määramata, asub liitumispunkt: 1) õhuliinilt toitmise korral toite poolt esimestel isolaatoritel, mis asuvad hoonel või torupüstikul. Sel juhul on püstik ja isolaatorid tarbija elektripaigaldise osa ja ühendusklemmid või -bandaažid kuuluvad võrguettevõtjale; 2) tarbija elektripaigaldisse kuuluva kaabli ja võrguettevõtja õhuliini ühenduse kohas. Sel juhul kuuluvad ühendusklemmid või -bandaažid võrguettevõtjale; 3) kaablivõrgu jaotuskilbis või alajaama jaotusseadmes ning kaabel ja kaablikingad on tarbija elektripaigaldise osa; 4) kaablivõrgus korterelamu peakilbis peakaitsme elamupoolsetel klemmidel. (4) Põhivõrguga liitumise korral asub liitumispunkt alajaama seadme s. (5) Tarbija või turuosaline, kes elektrituruseaduse § 22 lõike 1 kohaselt ei vaja võrguteenuse osutamiseks tegevusluba, võib liituda nii põhi- kui ka jaotusvõrguga. § 30 . Võrguühenduse tagamine (1) Võrguettevõtja tagab liitumislepingu kohase võrguühenduse olemasolu peale selle täitmist , kui võrguühenduse kasutamise kohta on sõlmitud kehtiv võrguleping ühendusleping ega esine võrguteenuse osutamisest keeldumise aluseid, eelkõige siis, kui liituja elektripaigaldis vastab nõuetele ning liituja on täitnud liitumislepingus ning selle lisadest tulenevad nõuded . (2) Kui liituja võtab elektripaigaldise esmakordselt kasutusele või kui elektripaigaldise tarbimistingimusi muudetakse, esitab liituja elektripaigaldise kasutuselevõtu teatise võrguettevõtjale, kelle võrguga elektripaigaldis ühendatakse. Elektripaigaldise tarbimistingimuste muutmisel peab teatise esitama üksnes siis, kui peakaitsme nimivool jääb üle 63 ampri. (3) Elektripaigaldise kasutuselevõtu teatises kinnitatakse elektripaigaldise valmisolekut pingestamiseks ja nõuetele vastavust ning selles peavad olema: 1) andmed elektripaigaldist sisaldava ehitise kohta; 2) andmed elektripaigaldise tehniliste näitajate kohta; 3) andmed elektripaigaldise auditi kohta; 4) teatise allkirjastanud isiku kontaktandmed. (4) Võrguettevõtja pingestab võrguühenduse pärast seadme ohutuse seaduse § 12 alusel asutatud Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemist kindlaks tegemist, et elektripaigaldisele on tehtud audit, mille järeldusotsuse kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on ohutu. § 31 . Pingesüsteemi muutmine (1) Kui pingesüsteemi muutmise madalpingel (kuni 1000 V) algatab võrguettevõtja, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile vastavaks kolme aasta jooksul pärast võrguettevõtjalt asjakohase teate saamist. Liitumiskilbi ja hoone peajaotuskilbi vahelise kaabli, mis on tarbija elektripaigaldise osa, projekteerimise ning ehitamise finantseerib ja korraldab võrguettevõtja. (2) Kui pingesüsteemi muutmise kesk- ja kõrgepingel (üle 1000 V) algatab võrguettevõtja, peab tarbija tagama oma elektripaigaldise nõuetekohasuse ja kohandama selle uuele pingesüsteemile ning võrguettevõtja kannab sellega seotud põhjendatud kulud. (3) Tarbija algatusel pingesüsteemi muutmine on tarbimis- või tootmistingimuste muutmine. § 32 . A-tüüpi tootmismoodulite ühendamistaotluse menetlemise kord (1) Uue A-tüüpi tootmismooduli ühendamistaotluse menetlemise kord hõlmab paigaldamisdokumendi esitamist. Tootmisüksuse omanik peab tagama, et asjaomaselt võrguettevõtjalt saadud paigaldamisdokument oleks nõuetekohaselt täidetud, ja esitab selle võrguettevõtjale. Tootmisüksuse iga tootmismooduli kohta tuleb esitada eraldi paigaldamisdokument. Asjaomane võrguettevõtja peab tagama, et kolmandad isikud saaksid esitada nõutud teavet tootmisüksuse omaniku nimel. (2) Asjaomane võrguettevõtja peab kindlaks määrama paigaldamisdokumendil esitatava teabe, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) ühenduskoha paiknemine; 2) ühendamise tähtaeg; 3) paigaldise maksimumvõimsus [kW]; 4) primaarenergiaallika liik; 5) tootmismooduli liigitus kujunemisjärgus tehnika hulka vastavalt käesoleva määruse VI jaotisele; 6) viide volitatud sertifitseerija väljaantud tõenditele paigaldises kasutatud seadmete kohta; 7) seadmete puhul, mille kohta tõendit ei ole saadud, tuleb teave esitada võrguettevõtjalt saadud juhiste kohaselt, ning 8) tootmisüksuse omaniku ja paigaldaja kontaktandmed ja allkirjad. (3) Tootmisüksuse omanik peab tagama, et põhivõrguettevõtjale teatataks e paigaldise lõplikult kasutuselt kõrvaldamisest. § 33 . B- ja C-tüüpi tootmismoodulite ühendamistaotluse menetlemise kord (1) B-ja C-tüüpi uute tootmismoodulite ühendamistaotluse tegemiseks peab tootmisüksuse omanik esitama asjaomasele võrguettevõtjale tootmismooduli dokumendi ja lisama nõuetele vastavuse kinnituse. Tootmisüksuse iga tootmismooduli kohta tuleb esitada eraldi tootmismooduli dokument. (2) Asjaomane võrguettevõtja määrab kindlaks, millisel kujul tootmismooduli dokument tuleb esitada ja millist teavet see peab sisaldama. Asjaomasel võrguettevõtjal on õigus nõuda, et tootmismooduli omanik esitaks tootmismooduli dokumendis järgmise: 1) tõend lepingu kohta asjaomase võrguettevõtja ja tootmisüksuse omaniku vahel, millega sätestatakse ühenduspunkti kaitse ja juhtimisseadistused; 2) üksikasjalik vastavuskinnitus; 3) võrguettevõtja kindlaks määratud üksikasjalikud tehnilised andmed tootmismooduli kohta, mis on olulised võrguühenduse seisukohast; 4) volitatud sertifitseerija välja antud tõendid tootmismooduliga seotud seadmete kohta, kui nendega tõendatakse nõuetele vastavust; 5) C-tüüpi tootmismoodulite korral modelleerimismudelid vastavalt artikli Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 artikli 15 lõike 6 punktile c; 6) vastavuskatsete aruanded, millega tõendatakse toimimist sellises püsitalitluses ja dünaamilises talitluses, nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 IV jaotise 2., 3. ja 4. peatükis; aruannetes tuleb esitada katsetes mõõdetud väärtused sellise üksikasjalikkusega, nagu nõuab asjaomane võrguettevõtja, ning g) uuringute andmed, millega tõendatakse toimimist sellises püsitalitluses ja dünaamilises talitluses, nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 IV jaotise 5., 6. ja 7. peatükis; andmed tuleb esitada sellise üksikasjalikkusega, nagu nõuab asjaomane võrguettevõtja. (3) Asjaomane võrguettevõtja annab tootmisüksuse omanikule lõpliku käiduteate, kui ta on kiitnud heaks täieliku ja piisava tootmismooduli dokumendi. (4) Tootmisüksuse omanik peab teatama põhivõrguettevõtjale kui paigaldis lõplikult kasutuselt kõrvaldatakse. § 34 . D-tüüpi tootmismoodulite ühendamistaotluse menetlemise kord (1) D-tüüpi tootmismooduli ühendamistaotluse menetlemise kord , mi lle teeb asjaomane võrguettevõtja teatavaks oma liitumistingimustes , sisaldab järgmist: 1) pingestamisteade; 2) ajutine käiduteade ning 3) lõplik käiduteade. (2) Pingestamisteade annab tootmisüksuse omanikule õiguse pingestada oma sisemine võrk ja tootmismooduli omatarbeseadmed, kasutades ühenduspunkti jaoks määratletud võrguühendust. (3) Pingestamisteate annab välja asjaomane võrguettevõtja, kui ettevalmistused on lõpetatud ning asjaomase võrguettevõtja ja tootmisüksuse omaniku vahel on sõlmitud leping , millega sätestatakse ühenduspunkti asjakohased kaitse- ja juhtimisseadistused. (4) Ajutine käiduteade annab tootmisüksuse omanikule õiguse toota tootmismooduliga energiat, kasutades võrguühendust piiratud aja jooksul. (5) Ajutise käiduteate annab välja asjaomane võrguettevõtja, kui käesoleva artikliga nõutud andmed on kogutud ja uuringute läbivaatamine lõpetatud. (6) Seoses andmete ja uuringute , mille esitamise ning läbivaatamise korra teeb asjaomane võrguettevõtja teatavaks oma liitumistingimustes, läbivaatamisega on asjaomasel võrguettevõtjal õigus nõuda tootmisüksuse omanikult järgmist: 1) üksikasjalik vastavuskinnitus ; 2) võrguettevõtja osutatud üksikasjalikud tehnilised andmed tootmismooduli kohta, mis on olulised võrguühenduse seisukohast; 3) volitatud sertifitseerija välja antud tõendid seadmete kohta, mis on seotud tootmismooduliga, kui nendega tõendatakse nõuetele vastavust; 4) modelleerimismudelid, nagu on täpsustatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 artikli 15 lõike 6 punktis c ja nagu nõuab asjaomane võrguettevõtja; 5) uuringute andmed, millega tõendatakse tootmismooduli suutlikkust töötada nii püsi- kui ka dünaamilises talitluses kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 IV jaotise 5., 6. või 7. peatüki nõuetega, ning 6) andmed Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 IV jaotise 2., 3. ja 4. peatüki kohaste kavandatud vastavuskatsete kohta. (7 ) Pikim ajavahemik, mille kestel tootmisüksuse omanikul on lubatud ajutise käidu staatust hoida, on 24 kuud. Asjaomasel võrguettevõtjal on õigus kehtestada lühem ajutise käiduteate kehtivusaeg. Ajutise käiduteate kehtivusaega võib pikendada ainult siis, kui tootmisüksuse omanik on teinud olulisi edusamme täieliku vastavuse saavutamiseks. Pikendamise taotlemisel tuleb selgelt esitada veel lahendamata küsimused. (8 ) Lõikes 7 sätestatud ajutise käiduteate kehtivusaja pikendamist võib lubada, kui sellise erandi taotlus on esitatud asjaomasele võrguettevõtjale Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 artiklis 60 sätestatud erandi menetluse kohaselt, ja enne ajutise käiduteate kehtivusaja lõppemist. (9) Lõplik käiduteade annab tootmisüksuse omanikule õiguse käitada tootmismoodulit, kasutades võrguühendust. (10) Lõpliku käiduteate annab välja asjaomane võrguettevõtja, kui on kõrvaldatud kõik ajutise käidu staatuses ilmnenud mittevastavused ning kui on läbi vaadatud andmed ja uuringud, nagu on sätestatud käesolevas artiklis. (11) Seoses andmete ja uuringute läbivaatamisega peab tootmisüksuse omanik esitama asjaomasele võrguettevõtjale: 1) üksikasjaliku vastavuskinnituse ning 2) ajakohastatud asjakohased tehnilised andmed, modelleerimismudelid ja uuringud, millele on osutatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 artikli 35 lõike 3 punktides b, d ja e, sealhulgas kasutades katsetes mõõdetud väärtusi. (12) Kui lõpliku käiduteate väljaandmisega seoses on ilmnenud ebakõla, võib lubada erandi asjaomasele võrguettevõtjale esitatud taotluse alusel vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 V jaotises kirjeldatud erandi menetlusele. Lõpliku käiduteate annab välja asjaomane võrguettevõtja siis, kui tootmismoodul vastab erandi sätetele. Kui eranditaotlus lükatakse tagasi, on asjaomasel võrguettevõtjal õigus keelduda lubamast tootmismoodulil töötada, kuni tootmisüksuse omanik ja asjaomane võrguettevõtja on lahendanud ebakõlad ning asjaomane võrguettevõtja leiab, et tootmismoodul vastab käesoleva määruse sätetele. Kui asjaomane võrguettevõtja ja tootmisüksuse omanik ei jõua ebakõla puhul lahenduseni mõistliku aja jooksul, kuid igal juhul hiljemalt kuus kuud pärast eranditaotluse tagasilükkamist, võib kumbki lepinguosaline suunata küsimuse otsustamiseks reguleerivale asutusele. (13) Tootmisüksuse omanikud, kellele on antud lõplik käiduteade, peavad asjaomast võrguettevõtjat teavitama kohe järgmistel juhtudel: 1) tootmisüksuses tehakse ajutiselt oluline muudatus või on kadunud suutlikkus ja see mõjutab seadme talitlust või 2) on ilmnenud seadme tõrge, mille tõttu on tekkinud mittevastavus teatud oluliste nõuetega. (14) Tootmisüksuse omanik peab taotlema asjaomaselt võrguettevõtjalt piiratud käidu teadet, kui tootmisüksuse omaniku l on põhjust arvata, et lõikes 13 kirjeldatud asjaolud vältavad kauem kui kolm kuud. (15) Piiratud käidu teate annab välja asjaomane võrguettevõtja ja see peab sisaldama järgmist teavet, mis peab olema selgelt kindlaks tehtav: 1) lahendamata küsimused, mis õigustavad piiratud käidu teate väljaandmist; 2) kohustused ja ajakava lahenduse leidmiseks ning 3) maksimumkehtivusaeg, mis ei tohi olla üle 12 kuu. Esialgu võib anda lühema kehtivusaja, mida on võimalik pikendada, kui asjaomasele võrguettevõtjale esitatakse rahuldavad tõendid, mis näitavad, et on tehtud olulisi edusamme täieliku vastavuse saavutamiseks. (16) Lõplik käiduteade tuleb peatada piiratud käidu teate kehtivusajaks seoses nende küsimustega, mille pärast on piiratud käidu teade välja antud. (17) Piiratud käidu teate edasise pikendamise võib lubada eranditaotluse korral, mis on esitatud asjaomasele võrguettevõtjale enne piiratud käidu teate aegumist, vastavalt V jaotises kirjeldatud erandite lubamise korrale. (18) Asjaomasel võrguettevõtjal on õigus keelata tootmismooduli talitlus, kui piiratud käidu teade ei ole enam kehtiv. Sellistel juhtudel muutub lõplik käiduteade automaatselt kehtetuks. (19) Kui asjaomane võrguettevõtja ei pikenda piiratud käidu teate k ehtivusaega vastavalt lõikele 17 või kui ta keelab tootmismooduli talitluse, kui piiratud käidu teade ei ole enam kehti v vastavalt lõikele 18 , võib tootmisüksuse omanik suunata küsimuse otsuse tegemiseks reguleerivale asutusele kuue kuu jooksul pärast seda, kui asjaomane võrguettevõtja on otsuse teatavaks teinud. 5. PEATÜKK NÕUETELE VASTAVUS 1. jagu Üldsätted § 35 . Tootmisüksuse omaniku vastutus (1) Tootmisüksuse omanik peab tagama, et kõik tootmismoodulid vastaksid kogu tootmisüksuse tööea vältel käesoleva määruse järgi kohaldatavatele nõuetele. A-tüüpi tootmismoodulite puhul võib tootmisüksuse omanik tugineda seadmete tõenditele, mis on välja antud vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008. (2) Kui tootmisüksuse omanik kavatseb muuta tootmismooduli tehnilisi näitajaid nii, et see võib mõjutada tootmismooduli vastavust käesoleva määruse nõuetele, peab ta enne muudatuste tegemist teatama esitama asjaomasele võrguettevõtjale liitumistaotluse . (3) Tootmisüksuse omanik peab teatama põhjendamata viivituseta asjaomasele võrguettevõtjale igast sellisest tootmismooduli talitluses esinenud vahejuhtumist ja rikkest, mis mõjutab tootmismooduli vastavust käesoleva määruse nõuetele. (4) Seoses katsetega, millega kontrollitakse tootmismooduli vastavust käesoleva määruse nõuetele, peab tootmisüksuse omanik enne katse alustamist õigel ajal teatama asjaomasele võrguettevõtjale kavandatud katsete ajakava ja käigu. Asjaomane võrguettevõtja peab enne katseid kavandatud katse ajakava ja katse käigu heaks kiitma. Asjaomane võrguettevõtja peab heakskiidu andma õigel ajal ega tohi põhjuseta jätta heakskiitu andmata. (5) Asjaomane võrguettevõtja võib nimetatud katsetes osaleda ja registreerida tootmismooduli talitluse näitajaid. § 36 . Võrguettevõtja ülesanded (1) Asjaomane võrguettevõtja peab hindama tootmismooduli vastavust kõigile käesoleva määruse ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 kohaldatavatele nõuetele kogu tootmisüksuse tööea jooksul. Hindamise tulemused tuleb teha teatavaks tootmisüksuse omanikule. (2) Asjaomasel võrguettevõtjal on õigus taotleda, et tootmisüksuse omanik teeks vastavuskatseid ja modelleerimist korrapärase kava või üldkava kohaselt või pärast riket, muudatust või seadme vahetust, mis võib mõjutada tootmismooduli vastavust käesoleva määruse nõuetele. Vastavuskatsete ja modelleerimise tulemused tuleb teha teatavaks tootmisüksuse omanikule. (3) Asjaomane võrguettevõtja peab tegema avalikkusele teatavaks loetelu selle kohta, millised andmed ja dokumendid peab tootmisüksuse omanik esitama ning milliseid nõudeid täitma seoses vastavuse tagamisega. Kõnealune loetelu peab sisaldama vähemalt järgmist teavet ning järgmisi dokumente ja nõudeid: 1) kõik dokumendid ja tõendid, mis tootmisüksuse omanik peab esitama; 2) üksikasjalikud tehnilised andmed tootmismooduli kohta, mis on olulised võrguühenduse seisukohast; 3) nõuded püsitalitluse ja dünaamilise süsteemi uuringute mudelite kohta; 4) uuringute tegemiseks vajalike süsteemi andmete esitamise ajakava; 5) uuringud, mida peab tootmisüksuse omanik tegema, et tõendada eeldatava püsi- ja dünaamilise talitluse näitajate vastavust nõuetele, mis on sätestatud IV jaotise 5. ja 6. peatükis ; 6) tingimused ja kord, sealhulgas kasutusvaldkond, seadmete tõendite registreerimiseks ning 7) tingimused ja kord, mille kohaselt tootmisüksuse omanik saab kasutada volitatud sertifitseerija välja antud tõendeid asjaomaste seadmete kohta. (4) Asjaomane võrguettevõtja peab tegema avalikkusele teatavaks, kuidas jaguneb vastavuskatsete, modelleerimise ja järelevalve alane vastutus tootmisüksuse omaniku ja võrguettevõtja vahel. (5) Asjaomane võrguettevõtja võib anda vastavuse järelevalve osaliselt või täielikult edasi kolmandatele isikutele. Sellisel juhul peab asjaomane võrguettevõtja jätkuvalt tagama vastavuse artiklile 12, sealhulgas täitma konfidentsiaalsuskohustusi seoses volitatud isikuga. (6) Kui võrguettevõtjaga seotud põhjustel ei ole võimalik teha võrguettevõtja ja tootmisüksuse omaniku kokkuleppe kohaseid vastavuskatseid ega modelleerimist, ei tohi võrguettevõtja põhjuseta keelduda Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 III jaotises osutatud käiduteate väljaandmisest. 2. jagu Vastavuskatsete ja -modelleerimise üldsätted § 37 . Vastavuskatsete üldsätted (1) Lisaks käesolevas määruses ning Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 sätestatud vastavuskontrolli miinimumnõuetele on asjaomasel võrguettevõtjal õigus: 1) lubada tootmisüksuse omanikul teha teistsugune katsete sari, kui need katsed on tõhusad ja piisavad, et näidata tootmismooduli vastavust käesoleva määruse nõuetele; 2) nõuda tootmisüksuse omanikult, et ta teeks täiendava või teistsuguse katsete sarja sellisel juhul, kui asjaomasele võrguettevõtjale esitatud teave seoses vastavuskatsetega Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 IV jaotise 2., 3. või 4. peatüki sätete alusel ei ole piisav, et tõendada vastavust käesoleva määruse ning Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 nõuetele, ning 3) nõuda, et tootmisüksuse omanik teeks asjakohaseid katseid tõendamaks, et tootmismoodul töötab kas alternatiivkütuse või kütusesegu kasutamisega. Asjaomane võrguettevõtja peab tootmisüksuse omanikuga kokku leppima, millise kütuseliigiga tuleb katsed teha. (2) Tootmisüksuse omanik vastutab katsete tegemise eest Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/63 IV jaotise 2., 3. ja 4. peatükis esitatud tingimuste kohaselt. Asjaomane võrguettevõtja peab tegema koostööd ega tohi põhjuseta viivitada katsete tegemisega. (3) Asjaomane võrguettevõtja võib osaleda vastavuskatsetes kas kohapeal või eemal, võrguettevõtja juhtimiskeskuses. Sel eesmärgil peab tootmisüksuse omanik tagama järelevalveseadmed, millega saab registreerida kõiki vajalikke katsesignaale ja mõõtmisi, ning tagama ka, et tootmisüksuse vajalikud esindajad oleksid kohapeal kättesaadavad kogu katsete aja. Asjaomase võrguettevõtja kindlaks määratud signaalid peavad olema kättesaadavad, kui võrguettevõtja soovib valitud katsete korral registreerida talitlusnäitajaid oma seadmetega. Asjaomane võrguettevõtja otsustab oma osalemise üle ise. § 38 . Vastavusmodelleerimise üldsätted (1) Lisaks käesolevas määruses ning Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 sätestatud vastavusmodelleerimise miinimumnõuetele võib asjaomane võrguettevõtja: 1) lubada tootmisüksuse omanikul teha teistsugune modelleerimissari, kui see on tõhus ja piisav, et näidata tootmismooduli vastavust käesoleva määruse nõuetele või riiklike õigusaktide nõuetele, ning 2) nõuda tootmisüksuse omanikult, et ta teeks täiendava või teistsuguse modelleerimissarja sellisel juhul, kui asjaomasele võrguettevõtjale seoses vastavusmodelleerimisega Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 IV jaotise 5., 6. või 7. peatüki sätete alusel esitatud teave ei ole piisav, et tõendada vastavust käesoleva määruse nõuetele. (2) Et tõendada vastavust käesoleva määruse nõuetele, peab tootmisüksuse omanik esitama aruande koos modelleerimise tulemustega tootmisüksuse iga üksiku tootmismooduli kohta. Tootmisüksuse omanik peab tegema ja esitama kooskõlastatud modelleerimismudeli asjaomase tootmismooduli jaoks. Modelleerimismudeli kasutamise eesmärk on sõnastatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 artikli 15 lõike 6 punktis c. (3) Asjaomasel võrguettevõtjal on õigus kontrollida, kas tootmismoodul vastab käesoleva määruse nõuetele, tehes esitatud modelleerimisaruande, modelleerimismudelite ja vastavuskatsete mõõtmiste põhjal ise vastavusmodelleerimise. (4) Asjaomane võrguettevõtja peab esitama tootmisüksuse omanikule võrgu tehnilised andmed ja modelleerimismudeli selles ulatuses, nagu on vaja nõutud modelleerimiste tegemiseks vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2016/631 IV jaotise 5., 6. või 7. peatükile. 3. jagu Sünkroonmoodulite vastavuskatsed § 39 . B-tüüpi sünkroonmoodulite vastavuskatsed (1) B-tüüpi sünkroonmoodulite vastavuskatsed peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 44 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 40 . C -tüüpi sünkroonmoodulite vastavuskatsed (1) C -tüüpi sünkroonmoodulite vastavuskatsed peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 45 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 41 . D -tüüpi sünkroonmoodulite vastavuskatsed (1) D-tüüpi sünkroonmoodulite vastavuskatsed peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 46 sätestatud erinõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid 4. jagu Energiapargimoodulite vastavuskatsed § 42 . B-tüüpi energiapargi moodulite vastavuskatsed (1) B -tüüpi energiapargi moodulite vastavuskatsed peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 47 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 43 . C -tüüpi energiapargi moodulite vastavuskatsed (1) C-tüüpi energiapargimoodulite vastavuskatsed peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 48 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 44 . D -tüüpi energiapargi moodulite vastavuskatsed (1) D-tüüpi energiapargimoodulite vastavuskatsed peavad vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 49 sätestatud erinõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid 5. jagu Sünkroonmoodulite vastavuskatsed § 45 . B-tüüpi sünkroonmoodulite vastavusmod elleerimine (1) B-tüüpi sünkroonmoodulite vastavusmodelleerimine peab vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 51 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 46 . C -tüüpi sünkroonmoodulite vastavusmodelleerimine (1) C-tüüpi sünkroonmoodulite vastavusmodelleerimine peab vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 52 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 47 . D -tüüpi sünkroonmoodulite vastavusmodelleerimine (1) D-tüüpi sünkroonmoodulite vastavusmodelleerimine peab vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 53 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid 6 . jagu Energiapargimoodulite vastavusmodelleerimised § 48 . B-tüüpi energiapargi moodulite vastavusmodelleerimine (1) B-tüüpi energiapargi moodulite vastavusmodelleerimine peab vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 54 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 49 . C -tüüpi energiapargimoodulite vastavusmodelleerimine (1) C-tüüpi energiapargimoodulite vastavusmodelleerimine peab vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 55 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 50 . D -tüüpi energiapargimoodulite vastavusmodelleerimine (1) D -tüüpi energiapargimoodulite vastavusmodelleerimine peab vastama Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artiklis 56 sätestatud nõuetele. (2) Siseriiklikud aspektid § 51 . Avamere energiapargimoodulite vastavusmodelleerimine (1) Avamere energiapargimoodulite suhtes kohaldatakse vastavusmodelleerimist, mis on sätestatud Euroopa Komisjoni määruses (EL) 2016/631 artikli 54 lõigetes 3 ja 5 ning artikli 55 lõigetes 4, 5 ja 7. 6. PEATÜKK MÕÕTMINE § 52. Elektrienergia mõõtmisele kohaldatavad nõuded (1) Võrguettevõtja mõõdab turuosalise poolt võrgust võetud aktiivenergiat (kWh) juhul, kui võrgulepinguga on ette nähtud elektrienergia võrgust võtmise võimalus. (2) Võrguettevõtja mõõdab turuosalise poolt võrku antud aktiivenergiat (kWh) juhul, kui võrgulepinguga on ette nähtud elektrienergia võrku andmise võimalus. (3) Võrguettevõtja mõõdab turuosalise poolt võrgust võetud ja võrku antud reaktiivenergiat (kvarh) juhul, kui turuosalise liitumispunkti kaitse kuni 1000 V pingel on suurem kui 63 A või turuosalise liitumispunkt on üle 1000 V pingel. Reaktiivenergia mõõtmise nõue ei kehti korterelamu ega korteriühistu kohta, kus lõpptarbija on koduklient. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 ja 3 kirjeldatud mõõtmine peab toimuma kauglugemisseadmega. Kauglugemisseadmega mõõtmise nõuet ei kohaldata juhul, kui tarbimiskohas ei ole elektrienergiat tarbitud alates 1. jaanuarist 2013. a. Kui tarbimiskohas elektritarbimine või taastub, peab mõõtesüsteem võimaldama aktiivenergia (kWh) mõõtmist kauglugemisseadmega. (5) Turuosaline tagab elektrijaamas toodetava või tarbitava elektrienergia mõõtmise energialiikide kaupa. 7. PEATÜKK RAKENDUSSÄTE § 53 . Määruse jõustumine (1) Käesoleva määruse jõustumisega muudetakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 peatükid 2, 4 , 5, 6. Lisa 1. Süsteemi töökindluse kriteeriumid p eaminister m ajand us- ja taristuminister r iigisekretär