Kiri

Hr. Sven Sester Riigikogu majanduskomisjoni esimees [email protected] Pr. Kadri Simson Minister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Koopiad: Rahandusministeerium [email protected] Justiitsministeerium [email protected] 11.05.2018 nr KA-JUH-14/247 Elektrituruseaduse muutmisest seoses riigiabi otsuse SA.47354 rakendamisega (eelnõu nr 290 SE) Lugupeetud esimees Sven Sester Lugupeetud minister Kadri Simson 7. mail 2018 avaldati Riigikogu majanduskomisjoni veebilehel Tuuletehnoloogia Liidu täiendav arvamus elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 290 SE kohta - OÜ Advokaadibüroo Tehver & Partnerid õiguslik arvamus kuupäevaga 23. aprill 2018. Nimetatud õiguslik arvamus puudutab teemasid, mida Eesti Energia AS on käsitlenud 2. märtsil 2018 Teile esitatud arvamuses koos Advokaadibüroo Jesse & Kalaus 28. veebruar 2018 koostatud õigusliku arvamusega. Käesolevaga esitab Eesti Energia AS täiendavad selgitused tulenevalt Advokaadibüroo Tehver & Partnerid 23. aprilli 2018 õiguslikus arvamuses esitatud väidetest. Advokaadibüroo Jesse & Kalaus õiguslik arvamus kuupäevaga 11. mai 2018 on lisatud käesolevale kirjale. Vajadusel oleme valmis andma lisaselgitusi Teile sobival ajal. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt juhatuse liige Lisa: Advokaadibüroo Jesse & Kalaus õiguslik arvamus 11. mai 2018. EESTI ENERGIA AS Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629 Tel 715 2222 [email protected] Faks 715 2200 www.energia.ee  ÕIGUSLIK ARVAMUS KELLELE: Eesti Energia Aktsiaselts KELLELT: Tanel Kalaus, Advokaadibüroo Jesse & Kalaus KUUPÄEV: 11. mai 2018 TEEMA: Täiendavad selgitused tulenevalt Advokaadibüroo Tehver & Partnerid 23. aprilli 2018 õiguslikus arvamuses esitatud väidetest SISSEJUHATUS Käesoleva õigusliku arvamuse on Advokaadibüroolt Jesse & Kalaus tellinud Eesti Energia Aktsiaselts, et Advokaadibüroo Jesse & Kalaus annaks õiguslikus arvamuses ülevaatlikud seisukohad seoses Advokaadibüroo Tehver & Partnerid poolt 23. aprillil 2018 antud õigusliku arvamusega („Arvamus“), mis puudutab elektrituruseaduse („ELTS“) sõnastust ning seda, kas ELTS-is peaks viitama Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunistele aastateks 2014–2020 („EEAG“) ning Euroopa Komisjoni („Komisjon“) otsusele nr SA.47354 („Otsus“) tervikuna. Muuhulgas esitati Arvamuses mitmeid vastuväiteid Advokaadibüroo Jesse & Kalaus 28. veebruari 2018 õiguslikus arvamuses sätestatule. ÜLEVAATLIKUD SEISUKOHAD 1. Väide, et Otsusest on siduv vaid selle resolutsioon, ning Otsuse punkti 4 käsitlemine Otsuse resolutsioonina 1.1 Arvamuses esitatud etteheited lähevad selgelt vastuollu Euroopa Kohtu pikaajalise praktikaga, sh praktikaga, mis puudutab Otsusega sarnaseid vastuväidete esitamata jätmise otsuseid Komisjoni poolt. 1.2 Nimelt on Euroopa Kohus oma praktikas läbivalt selgitanud, et Komisjoni otsustes on siduv, st võimeline õiguslikke tagajärgi kaasa tooma vaid selle resolutiivosa (ingl k operative part) (vt Euroopa Kohtu lahendit kaasuses C-164/02 („Lahend“), par 21). Otsuse muu osa võib teatavatel erandjuhtudel kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, kui see moodustab resolutiivosa olulise aluse (ingl k constitute the essential basis for the operative part), st see muu osa peab omama resolutsiooni kujunemisel olulist rolli, nt olema osa valemist, mille alusel arvutati välja resolutsioonis sätestatud maksimaalne abisumma (vt lahend kaasuses T-212-00, par 40). 1.3 Vastav kohtupraktika on põhiliselt välja kujunenud nendest vaidlustest, millist osa Komisjoni otsusest on võimalik isikutel Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELTL“) artikli 263 alusel vaidlustada. Seega on selge, et hoolimata ELTL artiklis 288 sätestatust ei too Komisjoni otsuse kõik osad kaasa õiguslikke tagajärgi. See tähendab, et Euroopa Liidu õiguses kehtib vastavas osas Eesti õigusega sarnane põhimõte. 1.4 Eelpool viidatud Lahend on käesolevas asjas eriti asjakohane, kuna puudutab Otsusega sarnast Komisjoni vastuväidete esitamata jätmise otsust riigiabi asjas. Seetõttu ei ole kuidagi võimalik väita ka seda, et ELTL artiklit 263 puudutav praktika eelpool viidatud seisukohad ei ole Otsusega seoses asjakohased. 1.5 See, milline osa Komisjoni vastuväidete esitamata jätmise otsusest on resolutiivosa ja seega siduv, nähtub samuti Lahendist ja vastavas menetluses vaidluse all olnud Komisjoni 13. veebruari 2002 otsusest riigiabi asjas nr N 812/2001. Vastav Komisjoni otsus koosnes Advokaadibüroo Jesse & Kalaus OÜ | Öpiku maja | Valukoja 8, 11415 Tallinn | +372 521 8959 | +372 510 1791 | [email protected]  sarnaselt Otsusega neljast osast, millest viimane on pealkirjastatud kui „Kokkuvõte“ ja milles sarnaselt Otsusega väljendab Komisjon seisukohta, et Hollandi poolt teatatud abi on igal juhul Euroopa Liidu aluslepingu vastava sättega (vastab ELTL artiklile 107) kooskõlas. Lahendi punktist 22 nähtub selgelt, et nimetatud viimase osa näol, kus Komisjon sellist seisukohta väljendab, ongi tegemist otsuse resolutiivosaga. Lisaks selgitab kohus Lahendi punktides 22–24 üheselt, et lähtuvalt sellest, et Komisjoni otsuse sisuks on vastuväidete mitteesitamine, ei moodusta otsuses sisalduvad põhjendused või seisukohad resolutiivosa olulist alust, mis võiks õiguslikke tagajärgi omada. 1.6 Eeltoodust tulenevalt on selge, et Otsuse punkti 4 näol on tegemist Otsuse resolutiivosaga ning õiguslikke tagajärgi omab vaid selles punktis väljendatu (st Komisjoni luba anda teatatud riigiabi), mitte aga sellele eelnevad Komisjoni selgitused ja põhjendused. 2. AS-ile Elering („Elering“) kuuluv diskretsiooniõigus 2.1 Meie 28. veebruari 2018 õiguslikus arvamuses on põhjalikult selgitatud, et Eesti riigi poolt Komisjonile esitatud riigiabi teatise tekstist nähtub selgelt, et Eesti riik on soovinud jätta Eleringile selles küsimuses, keda lugeda „olemasolevaks tootjaks“, teatud diskretsiooniõiguse. See, et haldusorganil on küsimuse otsustamisel diskretsiooniõigus, on Eesti õiguses enamasti reegliks. 2.2 Sellises olukorras ei saa Elering ega keegi teine nõuda, et ELTS-i teksti täiendavalt täpsustataks, kuna Eleringil on õigus ja kohustus vastavat diskretsiooni kohaldada vastavalt oma parimale äranägemisele ja õigusaktides sätestatud põhimõtetele. 2.3 Ka Komisjon selgitab Otsuse lõigus 41, st enne lõikudes 42–44 väljendatud seisukohtade esitamist, et see, kas konkreetne projekt vastab ka tegelikkuses „olemasoleva tootja“ määratlusele, tuleb kindlaks teha liikmesriigi toetust andvate isikute poolt, st Eesti puhul Eleringi poolt. See tähendab, et ka Komisjon viitab Otsuses üheselt Eleringi diskretsiooniõigusele. 2.4 Seega peavad Otsuse adressaadid (Eesti riik ja Elering) kohaldama neile jäetud diskretsiooniõigust ning riigil ei ole õigust ega ka põhjust vastavat diskretsiooniõigust ELTS-i muudatustega välistada. 3. EEAG järgimise kohustuslikkus 3.1 Riigiabi puudutav alusregulatsioon (sh nii riigiabi mõiste kui ka selle lubatavus ja vastavad üldised protseduurireeglid) on sätestatud ELTL artiklites 107–109, mis põhiseaduse kaudu on otsekohalduvad ka Eestis. Lisaks on riigiabiga seonduv reguleeritud Euroopa Liidu õiguses ka erinevate sekundaarõigusest tulenevate määruste kaudu. Samuti on riigiabiga seonduvalt olemas erinevaid Komisjoni suuniseid, mis kuuluvad Euroopa Liidu pehme õiguse (soft law) alla. 3.2 EEAG näol ongi tegu Euroopa Liidu õiguse mõttes sekundaarõigusest tuleneva pehme õiguse alusel antud suunistega. ELTL artikli 288 kohaselt puudub suunistel siduv jõud. Sellest ja Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt ei ole Komisjoni poolt kehtestatud suunised siduvad mis tahes muudele isikutele peale Komisjoni enda. 3.3 Komisjon on loonud EEAG ja muud sarnased suunised, et kaitsta isikute õiguspärast ootust ning anda isikutele võimalus näha ette, milliseks võivad Komisjoni poolt tulevikus tehtavad otsused kujuneda. Sellele viitavad muuhulgas EEAG lõigud (10), (24)–(26) ja (247). 3.4 Lähtudes nimetatud eesmärgist on EEAG adressaadiks üksnes Komisjon ise. Seega on vaid Komisjon kohustatud EEAG-s toodust lähtuma. 3.5 Lisaks pole EEAG-s toodu hetkel üldse asjakohane, sest olemas on Komisjoni vastav Otsus Eesti riigi poolt teavitatud meetme alusel riigiabi andmise lubamiseks. EEAG on loodud tüüpolukordade reguleerimiseks ning pole seotud Komisjoni individuaalsete otsustega, välja arvatud selles osas, et Komisjon ise on kohustatud EEAG-d otsuste tegemisel järgima selliselt, et Komisjon ei tohi keelduda andmast luba sellisele riigiabile, mis vastab EEAG tingimustele. Samas võib Komisjon anda loa ka sellisele riigiabile, mis ei vasta EEAG tingimustele. See on oluline käesoleval juhul eelkõige seetõttu, et enne Otsuse tegemist väljendasid mitmed huvitatud isikud seisukohta, et Komisjon ei tohiks ELTS-i muudatustest lähtuvale riigiabile luba anda, kuna see ei vasta EEAG tingimustele. 2|3 3.6 Käesoleval juhul on Komisjon Eesti poolt esitatud dokumentide põhjal abimeedet selle individuaalsete parameetrite põhjal hinnanud ning andnud sellise riigiabi andmiseks Otsuses ka kohaselt loa. 3.7 Seega ei ole mingil juhul asjakohane lähtuda pärast Otsuse tegemist EEAG-st, kuivõrd olemas on konkreetsest ELTS-i muutmise eelnõu sõnastuse põhjal koostatud abimeetme kirjeldusest lähtuv lisatingimusteta Otsus, mis on kehtiv sõltumata sellest, kas Eesti riigi poolt teavitatud abimeede vastas EEAG tingimustele või mitte. 3|3