Hr. Sven Sester
Riigikogu majanduskomisjoni esimees
[email protected]
Pr. Kadri Simson
Minister, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Koopiad:
Rahandusministeerium
[email protected]
Justiitsministeerium
[email protected]
11.05.2018 nr KA-JUH-14/247
Elektrituruseaduse muutmisest seoses riigiabi otsuse SA.47354 rakendamisega (eelnõu
nr 290 SE)
Lugupeetud esimees Sven Sester
Lugupeetud minister Kadri Simson
7. mail 2018 avaldati Riigikogu majanduskomisjoni veebilehel Tuuletehnoloogia Liidu täiendav
arvamus elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 290 SE kohta - OÜ Advokaadibüroo
Tehver & Partnerid õiguslik arvamus kuupäevaga 23. aprill 2018.
Nimetatud õiguslik arvamus puudutab teemasid, mida Eesti Energia AS on käsitlenud 2. märtsil
2018 Teile esitatud arvamuses koos Advokaadibüroo Jesse & Kalaus 28. veebruar 2018
koostatud õigusliku arvamusega.
Käesolevaga esitab Eesti Energia AS täiendavad selgitused tulenevalt Advokaadibüroo Tehver
& Partnerid 23. aprilli 2018 õiguslikus arvamuses esitatud väidetest. Advokaadibüroo Jesse &
Kalaus õiguslik arvamus kuupäevaga 11. mai 2018 on lisatud käesolevale kirjale. Vajadusel
oleme valmis andma lisaselgitusi Teile sobival ajal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
juhatuse liige
Lisa:
Advokaadibüroo Jesse & Kalaus õiguslik arvamus 11. mai 2018.
EESTI ENERGIA AS
Lelle 22, 11318 Tallinn Reg. kood 10421629
Tel 715 2222
[email protected]
Faks 715 2200 www.energia.ee
ÕIGUSLIK ARVAMUS
KELLELE: Eesti Energia Aktsiaselts
KELLELT: Tanel Kalaus, Advokaadibüroo Jesse & Kalaus
KUUPÄEV: 11. mai 2018
TEEMA: Täiendavad selgitused tulenevalt Advokaadibüroo Tehver & Partnerid
23. aprilli 2018 õiguslikus arvamuses esitatud väidetest
SISSEJUHATUS
Käesoleva õigusliku arvamuse on Advokaadibüroolt Jesse & Kalaus tellinud Eesti Energia Aktsiaselts,
et Advokaadibüroo Jesse & Kalaus annaks õiguslikus arvamuses ülevaatlikud seisukohad seoses
Advokaadibüroo Tehver & Partnerid poolt 23. aprillil 2018 antud õigusliku arvamusega („Arvamus“),
mis puudutab elektrituruseaduse („ELTS“) sõnastust ning seda, kas ELTS-is peaks viitama Keskkonna-
ja energiaalase riigiabi suunistele aastateks 2014–2020 („EEAG“) ning Euroopa Komisjoni („Komisjon“)
otsusele nr SA.47354 („Otsus“) tervikuna. Muuhulgas esitati Arvamuses mitmeid vastuväiteid
Advokaadibüroo Jesse & Kalaus 28. veebruari 2018 õiguslikus arvamuses sätestatule.
ÜLEVAATLIKUD SEISUKOHAD
1. Väide, et Otsusest on siduv vaid selle resolutsioon, ning Otsuse punkti 4 käsitlemine
Otsuse resolutsioonina
1.1 Arvamuses esitatud etteheited lähevad selgelt vastuollu Euroopa Kohtu pikaajalise praktikaga,
sh praktikaga, mis puudutab Otsusega sarnaseid vastuväidete esitamata jätmise otsuseid
Komisjoni poolt.
1.2 Nimelt on Euroopa Kohus oma praktikas läbivalt selgitanud, et Komisjoni otsustes on siduv, st
võimeline õiguslikke tagajärgi kaasa tooma vaid selle resolutiivosa (ingl k operative part) (vt
Euroopa Kohtu lahendit kaasuses C-164/02 („Lahend“), par 21). Otsuse muu osa võib teatavatel
erandjuhtudel kaasa tuua õiguslikke tagajärgi, kui see moodustab resolutiivosa olulise aluse
(ingl k constitute the essential basis for the operative part), st see muu osa peab omama
resolutsiooni kujunemisel olulist rolli, nt olema osa valemist, mille alusel arvutati välja
resolutsioonis sätestatud maksimaalne abisumma (vt lahend kaasuses T-212-00, par 40).
1.3 Vastav kohtupraktika on põhiliselt välja kujunenud nendest vaidlustest, millist osa Komisjoni
otsusest on võimalik isikutel Euroopa Liidu toimimise lepingu („ELTL“) artikli 263 alusel
vaidlustada. Seega on selge, et hoolimata ELTL artiklis 288 sätestatust ei too Komisjoni otsuse
kõik osad kaasa õiguslikke tagajärgi. See tähendab, et Euroopa Liidu õiguses kehtib vastavas
osas Eesti õigusega sarnane põhimõte.
1.4 Eelpool viidatud Lahend on käesolevas asjas eriti asjakohane, kuna puudutab Otsusega sarnast
Komisjoni vastuväidete esitamata jätmise otsust riigiabi asjas. Seetõttu ei ole kuidagi võimalik
väita ka seda, et ELTL artiklit 263 puudutav praktika eelpool viidatud seisukohad ei ole Otsusega
seoses asjakohased.
1.5 See, milline osa Komisjoni vastuväidete esitamata jätmise otsusest on resolutiivosa ja seega
siduv, nähtub samuti Lahendist ja vastavas menetluses vaidluse all olnud Komisjoni
13. veebruari 2002 otsusest riigiabi asjas nr N 812/2001. Vastav Komisjoni otsus koosnes
Advokaadibüroo Jesse & Kalaus OÜ | Öpiku maja | Valukoja 8, 11415 Tallinn | +372 521 8959 | +372 510 1791 |
[email protected]
sarnaselt Otsusega neljast osast, millest viimane on pealkirjastatud kui „Kokkuvõte“ ja milles
sarnaselt Otsusega väljendab Komisjon seisukohta, et Hollandi poolt teatatud abi on igal juhul
Euroopa Liidu aluslepingu vastava sättega (vastab ELTL artiklile 107) kooskõlas. Lahendi punktist
22 nähtub selgelt, et nimetatud viimase osa näol, kus Komisjon sellist seisukohta väljendab, ongi
tegemist otsuse resolutiivosaga. Lisaks selgitab kohus Lahendi punktides 22–24 üheselt, et
lähtuvalt sellest, et Komisjoni otsuse sisuks on vastuväidete mitteesitamine, ei moodusta otsuses
sisalduvad põhjendused või seisukohad resolutiivosa olulist alust, mis võiks õiguslikke tagajärgi
omada.
1.6 Eeltoodust tulenevalt on selge, et Otsuse punkti 4 näol on tegemist Otsuse resolutiivosaga ning
õiguslikke tagajärgi omab vaid selles punktis väljendatu (st Komisjoni luba anda teatatud riigiabi),
mitte aga sellele eelnevad Komisjoni selgitused ja põhjendused.
2. AS-ile Elering („Elering“) kuuluv diskretsiooniõigus
2.1 Meie 28. veebruari 2018 õiguslikus arvamuses on põhjalikult selgitatud, et Eesti riigi poolt
Komisjonile esitatud riigiabi teatise tekstist nähtub selgelt, et Eesti riik on soovinud jätta Eleringile
selles küsimuses, keda lugeda „olemasolevaks tootjaks“, teatud diskretsiooniõiguse. See, et
haldusorganil on küsimuse otsustamisel diskretsiooniõigus, on Eesti õiguses enamasti reegliks.
2.2 Sellises olukorras ei saa Elering ega keegi teine nõuda, et ELTS-i teksti täiendavalt täpsustataks,
kuna Eleringil on õigus ja kohustus vastavat diskretsiooni kohaldada vastavalt oma parimale
äranägemisele ja õigusaktides sätestatud põhimõtetele.
2.3 Ka Komisjon selgitab Otsuse lõigus 41, st enne lõikudes 42–44 väljendatud seisukohtade
esitamist, et see, kas konkreetne projekt vastab ka tegelikkuses „olemasoleva tootja“
määratlusele, tuleb kindlaks teha liikmesriigi toetust andvate isikute poolt, st Eesti puhul Eleringi
poolt. See tähendab, et ka Komisjon viitab Otsuses üheselt Eleringi diskretsiooniõigusele.
2.4 Seega peavad Otsuse adressaadid (Eesti riik ja Elering) kohaldama neile jäetud
diskretsiooniõigust ning riigil ei ole õigust ega ka põhjust vastavat diskretsiooniõigust ELTS-i
muudatustega välistada.
3. EEAG järgimise kohustuslikkus
3.1 Riigiabi puudutav alusregulatsioon (sh nii riigiabi mõiste kui ka selle lubatavus ja vastavad üldised
protseduurireeglid) on sätestatud ELTL artiklites 107–109, mis põhiseaduse kaudu on
otsekohalduvad ka Eestis. Lisaks on riigiabiga seonduv reguleeritud Euroopa Liidu õiguses ka
erinevate sekundaarõigusest tulenevate määruste kaudu. Samuti on riigiabiga seonduvalt olemas
erinevaid Komisjoni suuniseid, mis kuuluvad Euroopa Liidu pehme õiguse (soft law) alla.
3.2 EEAG näol ongi tegu Euroopa Liidu õiguse mõttes sekundaarõigusest tuleneva pehme õiguse
alusel antud suunistega. ELTL artikli 288 kohaselt puudub suunistel siduv jõud. Sellest ja Euroopa
Kohtu praktikast tulenevalt ei ole Komisjoni poolt kehtestatud suunised siduvad mis tahes
muudele isikutele peale Komisjoni enda.
3.3 Komisjon on loonud EEAG ja muud sarnased suunised, et kaitsta isikute õiguspärast ootust ning
anda isikutele võimalus näha ette, milliseks võivad Komisjoni poolt tulevikus tehtavad otsused
kujuneda. Sellele viitavad muuhulgas EEAG lõigud (10), (24)–(26) ja (247).
3.4 Lähtudes nimetatud eesmärgist on EEAG adressaadiks üksnes Komisjon ise. Seega on vaid
Komisjon kohustatud EEAG-s toodust lähtuma.
3.5 Lisaks pole EEAG-s toodu hetkel üldse asjakohane, sest olemas on Komisjoni vastav Otsus Eesti
riigi poolt teavitatud meetme alusel riigiabi andmise lubamiseks. EEAG on loodud tüüpolukordade
reguleerimiseks ning pole seotud Komisjoni individuaalsete otsustega, välja arvatud selles osas,
et Komisjon ise on kohustatud EEAG-d otsuste tegemisel järgima selliselt, et Komisjon ei tohi
keelduda andmast luba sellisele riigiabile, mis vastab EEAG tingimustele. Samas võib Komisjon
anda loa ka sellisele riigiabile, mis ei vasta EEAG tingimustele. See on oluline käesoleval juhul
eelkõige seetõttu, et enne Otsuse tegemist väljendasid mitmed huvitatud isikud seisukohta, et
Komisjon ei tohiks ELTS-i muudatustest lähtuvale riigiabile luba anda, kuna see ei vasta EEAG
tingimustele.
2|3
3.6 Käesoleval juhul on Komisjon Eesti poolt esitatud dokumentide põhjal abimeedet selle
individuaalsete parameetrite põhjal hinnanud ning andnud sellise riigiabi andmiseks Otsuses ka
kohaselt loa.
3.7 Seega ei ole mingil juhul asjakohane lähtuda pärast Otsuse tegemist EEAG-st, kuivõrd olemas
on konkreetsest ELTS-i muutmise eelnõu sõnastuse põhjal koostatud abimeetme kirjeldusest
lähtuv lisatingimusteta Otsus, mis on kehtiv sõltumata sellest, kas Eesti riigi poolt teavitatud
abimeede vastas EEAG tingimustele või mitte.
3|3