Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmine

Rahandusministeerium 11.12.2025 nr 1-4/25/5445 Riigikantselei Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1- 2/23/152 muutmine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1- 2/23/152 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Palume tagasisidet kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Eelnõu koos lisaga; 2. Seletuskiri; 3. Käskkirja informatiivne terviktekst koos nähtavate muudatuste ettepanekuga. Sama: Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigi Tugiteenuste Keskus Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed ning Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjoni liikmed. Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 20.11.2025 KÄSKKIRI Tallinn Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1- 2/23/152 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 1.1 käskkirja lisa 1 punktis 3.3. asendatakse sõna „eelneva“ sõnaga „iga“ ja sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“; 1.2 käskkirja lisa 1 punktis 5.2. asendatakse lause „Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus“ lausega „sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakond“; 1.3 käskkirja lisa 1 punkti 5.4. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt. „5.4. Projekti partnerid on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda (alates 05.01.2026), Kliimaministeeriumi rohereformi osakond (alates 01.09.2024), Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti Loodusmuuseum.“; 1.4 käskkirja lisa 1 punkti 6.1. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt. „6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning projekti partnerite esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija, punktis 3.1.3 nimetatud sisulist tegevust korraldavad sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda, Kliimaministeeriumi rohereformi osakond ja Eesti Loodusmuuseum, punktis 3.1.4 sisulist tegevust korraldavad Keskkonnaagentuur, Kliimaministeeriumi rohereformi osakond ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus.“; 1.5 käskkirja lisa 1 punkti 9.2.5. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt. „9.2.5 projekti toetatava tegevuse ja elluviija või partneri projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16;“; 1.6 käskkirja lisa 1 punkti 9.2.7. täpsustatakse ja sõnastatakse järgmiselt. „9.2.7 projekti personalikulud koos punktis 9.3. nimetatud kuludega alates 01.01.2024.“; 1.7 käskkirja lisa 1 punktis 13.3. asendatakse lauseosa „sama aasta 31.detsembriks“ lauseosaga „järgmise aasta 15.jaanuariks“; 1.8 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1). 2. Käskkiri jõustub alates 05.01.2026. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt Energeetika- ja keskkonnaminister  EELNÕU käskkirja lisa 1 käskkirja lisa1 Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 lisa nr 2 Projekti kogumaksumus Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaasfinantseeringu Toetuse summa (EUR) summa (EUR) toetuse määr (%) määr (%) 4 819 605,52 4 819 605,52 4 819 605,52 85 15 Kogu eelarve jaotus rahastajate lõikes Abikõlblik summa (EUR) Rahastaja Riiklik kaasfinantseering 722 940,83 Ühtekuuluvusfond 4 096 664,69 Toetus kokku 4 819 605,52 KOKKU 4 819 605,52 Kliimaministeeriumi kliimaosakonna eelarve Tegevuse nimetus: Projekti spetsiifilised Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik teabekampaaniate, koolituste ja väljundnäitajad koos kogusumma (EUR) toetus (EUR) kaasfinantseering teabepäevade korraldamine ning sihttasemega: (EUR) teabe- ja juhendmaterjalide 01.01.2023 - 31.12.2029 väljatöötamine, kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste 1. Kliimateadlikkuse elluviimine, kohalike omavalitsuste suurendamiseks vajalikud energia- ja kliimakavade kvaliteedi tegevused on ellu viidud. 387 455,52 329 337,19 58 118,33 parandamiseks kavade analüüsimine 2. Kohalike omavalitsuste ja juhise koostamine energia- ja kliimakavade Personalikulu (projektijuhtimine) (KEKK-de) analüüs on läbi 170 500,00 144 925,00 25 575,00 viidud (1 tk); Ühtne määr otsesest personalikulust3. Koostatud KEKK-de 25 575,00 21 738,75 3 836,25 koostamise juhis(1 tk); Kokku: 583 530,52 496 000,94 87 529,58 Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna eelarve Tegevuse nimetus: Projekti spetsiifilised Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik teabekampaaniate, koolituste ja väljundnäitajad koos kogusumma (EUR) toetus (EUR) kaasfinantseering teabepäevade korraldamine ning sihttasemega: (EUR) teabe- ja juhendmaterjalide 01.01.2023 - 31.12.2029 väljatöötamine, kliimateadlikkuse 63 000,00 53 550,00 9 450,00 suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine; andmete kättesaadavuse parandamine (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja looduskeskkonna kliimamuutustega 4. Kliimateadlikkuse kohanemise valmisoleku tagamise suurendamiseks vajalikud mõõdikutele visuaalse seirelahenduse tegevused on ellu viidud, sh loomise ning asja- ja ajakohaste 4 teabepäeva ja 4 koolitust; andmete avaldamise korraldamine) Rohereformiosakonna personalikulu 170 500,00 144 925,00 25 575,00 (sisulised tegevused ja projekti juhtimine) Ühtne määr otsesest personalikulust 25 575,00 21 738,75 3 836,25 Kokku: 259 075,00 220 213,75 38 861,25 Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoja eelarve Tegevuse nimetus: Tegevuse Projekti spetsiifilised Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik nimetus: kliima- ja väljundnäitajad koos kogusumma (EUR) toetus (EUR) kaasfinantseering keskkonnateadlikkuse suurendamine sihttasemega: (EUR) (kohanemise vaates) erinevatele 01.01.2023 - 31.12.2029 sihtrühmadele (sh haridusjuhid, õpetajad, noorsootöötajad, huvikoolide ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, õpilased, ametnikud, ettevõtjad): kõrgemate kliimaalaste kursuste, kliimaharidusliku e-kursuse Koolitustel osalejate arv korraldamine õpetajatele ja (vähemalt 950); riigiametnikele; õppematerjalide Kõrgemad kliimakursused koostamine ja levitamine (vähemalt 4 tk); 378 167,50 321 442,38 56 725,12 (formaalhariduses 5. Kliimamuutustega erinevatele õppeastmetele, kohanemist toetav mitteformaalharidusele jne); muude keskkonnahariduse kliimateadlikkusele suunatud konverents (5 tk). tegevuste ellu viimine (kampaaniad, 6. Koostatud kliima- ja seminarid, õppeprogrammid); rohevaldkonna info- ja kliimamuutustega kohanemist koolitusmaterjalid (2 tk). toetavate keskkonnahariduse konverentside korraldamine Personalikulu (sisuline tegevus ja 68 550,00 58 267,50 10 282,50 projektijuhtimine) Ühtne määr otsesest personalikulust 10 282,50 8 740,12 1 542,38 Kokku: 457 000,00 388 450,00 68 550,00 Keskkonnaagentuuri eelarve Tegevuse nimetus: andmete Projekti spetsiifilised Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kättesaadavuse parandamine väljundnäitajad koos kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja sihttasemega: (EUR) (EUR) looduskeskkonna kliimamuutustega 01.01.2023 - 31.12.2029 kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomine ning asja- ja ajakohaste 500 000,00 425 000,00 75 000,00 1. Loodud mõõdikutele visuaalne andmete avaldamine, sh andmete seirelahendus ja andmete automaatse uuendamise arendamine); uuendamise arendamine (1 tk); kliimapoliitika valdkonnas 2. Koostatud on kliimakahjude analüüs otsustamist toetava kliimakahjude (1 tk). analüüsi koostamine. Kokku: 500 000,00 425 000,00 75 000,00 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse eelarve Projekti spetsiifiline Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik Tegevuse nimetus: andmete väljundnäitaja koos sihttasemega: kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering kättesaadavuse parandamine 01.01.2023 - 31.12.2029 (EUR) (EUR) (kliimaeesmärkide täitmise seireks visuaalsete tööriistade loomine ja Loodud kliimaeesmärkide seire 520 000,00 442 000,00 78 000,00 arendamine) lahendus ja andmete automaatse uuendamise arendamine (1 tk) Kokku: 520 000,00 442 000,00 78 000,00 Eesti Loodusmuuseumi eelarve Tegevuse nimetus: kliima- ja Projekti spetsiifiline väljundnäitaja Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik keskkonnahariduse arendamine koos sihttasemega: kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering kohalike omavalitsuste 01.01.2023 - 31.12.2029 (EUR) (EUR) kliimamuutustega kohanemise 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00 võimekuse suurendamiseks (kliimateadlikkuse suurendamiseks kliimaekspositsiooni väljatöötamine Loodud ekspositsioon (1 tk) ja ehitamine uude Loodusmuuseumi hoonesse) Kokku: 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00 Projekti juhtrühmal on õigus elluviija ja partnerite vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses.  Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirja nr 152 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi keskkonnaministri käskkirjas 04.04.2023 nr 152 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2024–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks” osapoolte muutmiseks. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi kliimaosakonna nõunik Maris Arro (e- post: [email protected], tel 626 2986), rohereformi osakonna juhataja Eili Lepik (e-post: [email protected], tel 627 2317) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post: [email protected], tel 626 0709). Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Marko Lelov (e-post: marko.lelov@ükliimaministeerium.ee, tel 626 2918). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest punktist, millest esimese punktiga muudetakse projekti elluviimisega seotud osapooli keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 (edaspidi käskkiri nr 152). Projekt on kooskõlas Läänemere strateegiaga, „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“ (edaspidi KOHAK), panustab kliimapoliitika korraldamisse, omab mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele (kooskõla kinnitab ka §-s 2 ja 4 sätestatud näitajatesse panustamine). Projekt panustab toetuse andmise eesmärkidesse, sh „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Kohanemismeetmed peavad olema suunatud teadlikkuse ja vastupanuvõime suurendamisele ning ettevaatuspõhimõtte rakendamisele tuginedes järgnevatele juhtmõtetele: • Teadlikkus: avalikkuse teadlikkuse suurendamine (ühiskond tervikuna, inimesed, ametnikud) ning kliimamuutuste alaste teadmislünkade ja nendest tingitud määramatuse vähendamine (teadmusmeetmed). • Valmidus ja vastupanuvõime: kliimariskide maandamise võimekuse tagamine ja strateegilise ning operatiivse valmiduse suurendamine. • Ettevaatus: pikaajaliste muutuste teadvustamine ja ennetav tegutsemine pikas perspektiivis. Kliimaministeeriumi kliima- ja rohereformiosakond vastutavad toetatavate tegevuste ja eelarve kasutamise suunamisel ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 seirekomisjonis kinnitatud läbivate valikukriteeriumite täitmise eest. Punktiga 1 täpsustatakse käskkirja nr 152 lisa 1 punkte ja asendatakse lisa 2. 1 Punktiga 1.1 täpsustatakse käskkirja nr 152 lisa 1 punkti 3.3 ning antakse rohkem aega iga-aastase tegevuskava kinnitamiseks. Punktidega 1.2 -1.4 täpsustatakse käskkirja nr 152 lisa 1 punktides 5.2, 5.4 ja 6.1 rakendusüksuse ja projekti partnerite osa. Kliimaministeeriumi kliimaosakond täidab kuni 31.12.2029 toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Alates 05.01.2026 täidab sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda partnerina toetatavate tegevustega seotud ülesandeid vastavalt lisas 2 ja käskkirja nr 152 punktis 6.1. täpsustatule. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) arengu- ja koostöökoda (partner) määratakse energeetika- ja keskkonnaministri käskkirjaga osaliste tegevuste elluviimiseks projekti partneriks vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõikele 4 ja ühendmääruse § 43 lõikele 5. Kohustuste lahusus tagatakse asutuse sees kahe erineva juhatuse liikme teel. Üks juhatuse liige vastutab rakendusüksuse toimimise eest ning teine projektide elluviimise eest. Põhikirja kohaselt on KIK-i üks põhiülesandeid keskkonnavaldkonna tegevuste, sh keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide finantseerimine ja teostamine. KIK-l on varasem kogemus ja kompetents sarnaste projektide rakendamisel, sh mitmete projektide tööde tellija ja projektijuhina. Projekti juhtimiseks määratakse koordinaator, kellele on tagatud ülesande täitmiseks vajalikud tehnilised vahendid ja vajalik tugi nii finantsekspertide, hankeekspertide kui juristide näol, sh tugi riigiabi ja riigihangete küsimuste lahendamisel. KIK projekti partnerina on täielikult usaldusväärne halduskoostööseaduse § 12 lõike 2 punktide 2-6 mõttes. Toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi KIKi kui projekti partneri jaoks. KIK projekti partnerina ei ole ettevõtja ega tegele majandustegevusega, st ei osale turul kaupade ja/või teenuste pakkujana. Seega ei saa KIKi kui partneri tegevus moonutada konkurentsi ega kaubandust ELi riikide vahel. KIK partnerina on projekti raames riigihangete seaduse mõistes hankija ning koostab vajalikud lähteülesanded ning viib läbi hankemenetluse riigihangete registris. Organisatsiooni funktsonaalne mudel on KIKi strateegias aastateks 2025-2030 lisas 1 1 . Kliimaministeeriumi tegevusi täpsustatakse ning jagatakse kahe struktuuriüksuse vahel selliselt, et projekti tervikliku projektijuhtimisega jätkab elluviijana Kliimaministeeriumi kliimaosakond ning projekti partnerina täidab toetatavate tegevustega seotud sisulisi ülesandeid Kliimaministeeriumi rohereformi osakond. Sellise jaotuse põhjendus seisneb selles, et Kliimaministeeriumi rohereformi osakond hakkab koordineerima projekti toetatavate tegevuste täitmist vastavalt käskkirja punktis 6.1. ja lisas 2 sätestatule. Kuivõrd elluviija on käskkirja alusel määratud struktuuriüksuse täpsusega ja projekti tegevustega seotud ülesannete täitmiseks soovitakse kaasata ka Kliimaministeerium rohereformi osakonda, siis lisatakse viimane projekti partnerina tagasiulatuvalt alates 01.09.2024. Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna põhiülesanneteks on rohereformi tervikliku elluviimise koordineerimine, rohereformi elluviimise seire ning sellega seotud andmete kättesaadavuse korraldamine, keskkonnajuhtimissüsteemide, keskkonnamärgiste, avaliku sektori keskkonna- ja süsinikujalajälje hindamise koordineerimine, jalajälje vähendamiseks koostatud tegevuskavade elluviimise koordineerimine ning seire, era- ja avaliku sektori partnerluse arendamine rohereformi eesmärkide saavutamiseks, keskkonnateadlikkuse ja - hariduse edendamisega seotud tegevuste korraldamine ja elluviimine ning keskkonnahoidlike riigihangete poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine. Seega on Kliimaministeeriumi 1 https://kik.ee/sites/default/files/kik_strateegia_2025-2030_0.pdf 2 rohereformi osakonnal olemas kõik eeldused ja pädevus täita projekti toetatavate tegevustega seotud ülesandeid kliima- ja keskkonnahariduse arendamise, sh haridusprogrammide läbi. Käskkirja nr 152 lisa 1 punkti 5.2. ja 5.4. täiendatakse ja lisatakse juurde partneritena sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda ja Kliimaministeeriumi rohereformi osakond ning täpsustatakse projekti rakendusüksuse nimetust. Vt infot eelneva punkti selgituse juures. Projekti tehnilist ja sisulist poolt juhib elluviija, kes korraldab ka projektiga seonduva asjaajamise nii elluviija kui partnerite osas. Elluviijana ei osale projektis Kliimaministeeriumi finantsosakond, kes täidab kohustuste lahususe tagamiseks rakendusasutuse funktsiooni. Projekti partnerid on võimelised neile pandavaid kohustusi eesmärgipäraselt täitma, kuna nad on ühed kliimapoliitika valdkonna eest vastutajatest. Sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökojas asub tööle Keskkonnaharidust koordineeriv üksus. Üksus asub täitma järgmisi ülesandeid: - valdkonnale tervikliku visiooni ja ühtsete sõnumite loomine koostöös kliimaministeeriumi ning haridus- ja teadusministeeriumiga; - keskkonnahariduse võrgustiku juhtimine ja arendamine ning infovahetuse korraldamine sh keskkonnahariduse portaali haldamise jätkamine; - valdkonna rahastusallikate tervikpildi hoidmine ning nende sihipärase kasutamise tagamine; - keskkonnahariduse projektide ja programmide terviklikul ja koordineeritud viisil rakendamine; - õppematerjalide loomine ja levitamine nii formaalhariduses erinevatele õppeastmetele kui ka mitteformaalharidusele; - koolituste korraldamine õpetajatele, ametnikele ja valdkonna spetsialistidele, - keskkonnahariduse portaali haldamisega jätkamine ja ajakirja Eesti Loodus väljaandmise koordineerimine; - konverentside ja kampaaniate korraldamine; - rahvusvahelise koostöö ja ekspertiisi koondamine; - keskkonnahariduse ja -teadlikkuse projektide algatamine ja läbiviimine; - aktiivne täiendavate võimaluste otsimine tegevuste rahastamiseks. Keskkonnaalase teadlikkuse kasvatamise ja haridusega seonduv on olnud osa KIKi tegevusest läbi aastate, seda nii rahastaja kui ka hariduslike ettevõtmiste eestvedajana. Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja tegevused aitavad võimendada ning täiendavad KIKi senist tegevust erinevates teadlikkuse tõstmisega seotud valdkondades sh: - keskkonnateadlikkuse programmide kujundamine, sh koostöö loodushariduskeskustega, koolide roheprogrammid, loodussajakirjade tellimine; - noorte teadlikkuse tõstmisega seotud tegevused (sh Negavatt, mini-Negavatt, rohekiirendid); - rohetehnoloogia projektide toetamine koolides; - rohetehnoloogia ettevõtete kogukonna arendamine (33 institutsionaalse partneriga töörühm, 5 arengukiirendit ja nende operaatorite võrgustik, arenguprogrammid iduettevõtetele); keskkonna ja kliimateemades eestkõnelemine ning turuosaliste kokkutoomine erinevate formaatidega Eestis ja rahvusvaheliselt sh: 3  o kaaskorraldamine ja temaatilised esinemised nagu COP, ImpactDay, ELVL ja omavalitsuste R-klubi, Rohetiigri/Elevant Toas konverents, Arvamusfestival jms, o KOV ja keskvalitsuse ekspertide õppereisid Põhjamaade praktikatest õppimiseks, o avalikkusele suunatud teadlikkuse tõstmine (arvamusartiklid); - teadlikkus on oluline horisontaalne teema KIKi erinevates valdkondlikes meetmetes ja projektides, sh EL otserahastusega projektides. Näiteks ringmajanduse teadlikkuse programm struktuuritoetuste rahastusel, LIFE WetEST veemajanduskavade juhtimise arenguhüppeks, planeeritav LIFE CircEst projekt, LIFE ExcellEE võimekuste tõstmise projekt, samuti ELWIND, MarTe, Energiatõhususe Finantskoalitsioon jt projektide kommunikatsiooni, kogukondade kaasamise ja teadlikkuse tegevused. Ambitsiooniks on jätkata sarnaste rahvusvaheliste ja EL rahastusega projektide eestvedamist, milles hariduse ja teadlikkuse tõstmine on oluline komponent. Sellest tulenevalt on võimalik sisuliste tegevuste edukas elluviimise korraldamine. Keskkonnainvesteeringute Keskuse arengu- ja koostöökoja tegevuskulud kaetakse jooksvalt erinevatest allikatest, riigieelarvelisi vahendeid kasutada ei planeerita. Projekti tehnilist ja sisulist poolt tervikuna jääb juhtima elluviija projektijuht, kes korraldab ka projektiga seonduva asjaajamise nii elluviija kui partnerite osas. Projekti põhjendust ja projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtte ja sihiga tegevuste täpsustamine ei muuda. Projekti kuluefektiivsuse elluviija projektijuhi rolli ja eelarve kohta tuleb arvestada kogu projekti maksumusest lähtuvalt. Käesoleva käskkirja muudatusega mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, projekti põhjendatuse, projekti kuluefektiivsuse, toetuse kasutajate suutlikkuse osas projekti ellu viia ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide osas ei muutu. Käskkirja nr 152 lisa 1 punkti 6.1. täpsustatakse käskkirja teksti, sest käesoleva käskkirja punktis 3.1.3 sisulist tegevust asub lisaks Eesti Loodusmuuseumile korraldama sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoda ning Kliimaministeeriumi rohereformi osakond. Kliimaministeeriumi rohereformi osakond korraldab lisaks Keskkonnaagentuurile ja Eesti Keskkonnauuringute Keskusele käskkirja punkti 3.1.4 sisulis t tegevust. Vt infot eelneva punkti selgituse juures. Punktiga 1.5 täpsustatakse käskkirja lisa 1 punkti 9.2.5 parandades kirjavea ning andes võimaluse projekti partneritel kasutada personalikulu ka projektijuhtimiseks. Punktiga 1.6 täpsustatakse käskkirja lisa 1 punkti 9.2.7 andes võimaluse arvestada personalikulu abikõlblikuna ka projekti partneritel ning tuuakse välja ka kaudse kulu abikõlblikkuse algus. Punktiga 1.7 täpsustatakse käskkirja lisa 1 punkti 13.3 ning antakse rohkem aega projekti vahearuande esitamiseks projekti iga rakendamise aasta kohta. Punktiga 1.8 asendatakse käskkirja nr 152 lisa 2 ning tuuakse välja projekti kogumaksumus ja hinnanguline eelarve jagunemine elluviija ja partnerite vahel. 4 Muudetakse Kliimaministeeriumi eelarvet ning hinnanguliselt jaguneb eelarve kliima- ja rohereformiosakonna lõikes järgmiselt: Kliimaministeeriumi kliimaosakonna tegevuste eelarvesse on arvestatud järgmised tegevused: kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine, sh kliimateadlikkusele suunatud tegevuste ellu viimine (kampaaniad, seminarid, õppeprogrammid), kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade analüüsimine ja juhise koostamine nende kvaliteedi parandamiseks (ca 413 030 eurot) ja projektijuhtimise kulud kuni 31.12.2029 (projektijuhtimise kulud 6 aasta peale kokku on ca 170 500 eurot). Kliimaministeeriumi rohereformi osakonna tegevuste eelarvesse on arvestatud järgmised tegevused: kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine, andmete kättesaadavuse parandamine (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomise ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamise korraldamine) (ca 88 575 eurot) ning projektijuhtimise ja sisutegevuste personalikulud 6 aasta peale kokku on ca 170 500 eurot). Lisaks toimub edaspidi KIKi kui partneri poolt kliima- ja keskkonnateadlikkuse suurendamine (kohanemise vaates) erinevatele sihtrühmadele (sh haridusjuhid, õpetajad, noorsootöötajad, huvikoolide ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, õpilased, ametnikud, ettevõtjad): • kõrgemate kliimaalaste kursuste ja kliimaharidusliku e-kursuse korraldamine õpetajatele ja riigiametnikele; • õppematerjalide koostamine ja levitamine (formaalhariduses erinevatele õppeastmetele, mitteformaalharidusele jne); • kliimamuutustega kohanemist toetavate keskkonnahariduse konverentside korraldamine. KIKi kui partneri tegevuste eelarve on ca 457 000 eurot. Eelarve detailsem jaotus erinevate projekti osapoolte vahel kinnitatakse projekti juhtrühmas. Toetatava tegevuse, sh projektijuhtimise personalikulud on abikõlblikud kuni 15 %, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16. Projekti planeeritava otsese personalikulu ja sellelt 15% ühtse määra alusel kaudse kulu arvestus on toodud tabelis 1. Projekti juhtrühm võib personalikulu koos ühtse määraga põhjendatud juhul muuta. Projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4. Ühte- Riiklik kaas- Abikõlblik kogusumma kuuluvusfondi finantseering Personalikulu arvestus (EUR) toetus (EUR) (EUR) Otsene personalikulu 34 275,00 29 133,75 5 141,25 (projektijuhtimine) Kaudne kulu ühtse määra alusel 5 141,25 4 370,06 771,19 Otsene personalikulu 34 275,00 29 133,75 5 141,25 sisutegevusteks Kaudne kulu ühtse määra alusel 5 141,25 4 370,06 771,19 Personalikulu kokku: 68 550,00 58 267,50 10 282,50 Ühtne määr kokku: 10 282,50 8 740,13 1 542,38 Tabel 1. Otsese personalikulu ja ühtse määra arvestus. Kogu üleviidav planeeritud eelarve on toodud tabelis 2. Seda saab muuta projekti juhtrühmas. Toetuse abikõlblikkuse aluseks on kehtivast käskkirjast punktid 3.1.1-3.1.3. 5 Üleviidavad (KIKile kui Kirjeldus ja eesmärk Planeeritud partnerile) planeeritud eelarve (euro) toetavad tegevused Kõrgemate kliimaalaste Kõrgemad kliimaalased kursused 198 600,00 kursuste korraldamine annavad osalejatele vajaliku teadmiste pagasi ja praktilised oskused, mis aitavad vähendada kliimaga seotud riske ja suurendada vastupanuvõimet. Selline lähenemine tugevdab keskkonna, kogukondade ja majanduse vastupidavust, aidates saavutada pikaajalisi kliimapoliitika eesmärke. Kliimaharidusliku e-kursuse Kliimahariduslik e-kursus annab 14 067,50 korraldamine osalejatele vajaliku teadmiste pagasi ja praktilised oskused, mis aitavad vähendada kliimaga seotud riske ja suurendada vastupanuvõimet. Riigiametnikele Tegevusega soovitakse suurendada 74 475,00 õppematerjalide koostamine ja riigi- ja kohaliku tasandi levitamine kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist käsitlevate õppematerjalide koostamise ja levitamise. Kliimamuutustega kohanemist Kliimamuutustega kohanemist 91 025,00 toetavate keskkonnahariduse toetavad keskkonnahariduse konverentside korraldamine konverentsid on suunatud teadlikkuse tõstmisele ja koostöö arendamisele kliimamuutustega kohanemiseks ja katastroofiriski vähendamiseks, toetades ökosüsteemipõhiste lahenduste tutvustamist. Personalikulu 68 550,00 (projektijuhtimine/sisuline tegevus eespool toodud tegevuste ellu viimiseks) Ühtse määra alusel kaudne 10 282,50 kulu 15% KOKKU: 457 000,00 Tabel 2. KIKi kui partneri üleviidav eelarve Käskkirja muutmisega ei muutu sekkumises nr 21.2.3.13 selleks määratud eelarve, mis on toodud tabelis 3. Rakendus- Tegevuse Planeeritud eelarve skeem kogueelarve riikliku Planeeritud eelarve EL osa € kaasfinantseeringuna € omafinantseeringuna € Kokku Käskkiri 4 096 665 722 941 0 4 819 606 Määrus 3 253 335 574 118 3 827 453 6  Kokku: 7 350 000 8 647 059 Tabel 3. Sekkumise nr 21.2.3.13 eelarve jagunemine määruse ja käskkirja vahel Tegevus panustab PO2 erieesmärgi tulemusnäitajasse PSR09 „Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad“ saavutamisse. Tegevus panustab PO2 erieesmärgi väljundnäitajasse PSO11 „Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja leevendamise meetmeid“ saavutamisse. Toetust kasutatakse kuluefektiivselt. Reaalsed kulud selguvad tööde hankimise käigus, arvestades käesolevas käskkirjas toodud nõuete ja kohustustega, riigihangete seadust ja asutuste hangete kordasid. Kõik toetavate tegevuste näitajad on toodud spetsiifilise väljundnäitaja sõnastuses välja sellisena, et neid on võimalik kasutada vajadusel ka teistes projektides. Käesoleva projekti spetsiifilisi väljundnäitajaid mõõdetakse projektis tehtavate tegevuste alusel, mis aitavad rakendada kohanemismeetmeid, tõstes üldsuse teadlikkust kliimamuutustest, tekitades selleks valmisolekut nii üldsuse kui ka kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku osas. Detailsemalt täpsustatakse asutuste ja tegevuste lõikes vajadusel eelarved projekti juhtrühmas. Punktiga 2 kehtestatakse, et käskkirja nr 152 muudatused hakkavad kehtima alates 05.01.2026. See on oluline, et sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus saaks kohustuste lahususe projektide elluviija ja rakendusüksuse vahel kehtestatud ning projektides toimuksid muudatused aastate lõikes. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi; • Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2023/2831. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad projekti eesmärgid saavutada, kaasates projekti juhtrühma asjakohased osapooled ning välditakse liigset bürokraatiat. Käskkirjal on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest täpsustatakse toetuse 7 andmisel valdkondliku arengusuuna olukorda. Ei kahjusta oluliselt, kliimakindluse ja riigiabi analüüs võrreldes kehtestatud käskkirja seletuskirjas tooduga, sisuliselt kohaldub ka käesoleva käskkirjas toodud tegevustele. Käskkirja tegevus on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027. Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantseleiga, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile. 8  -719846 0 0 0 4723765 278130 Käskkirja tervikteksti muudatuse eelnõu koos jälgitavate muudatustega 0 0 Käskkirja tervikteksti muudatuse eelnõu koos jälgitavate muudatustega KÄSKKIRI Tallinn [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Käskkirja terviktekst koos nähtavate muudatuste eelnõuga (Keskkonnaministri käskkirja 04.04.2023 nr 1-2/23/152 muutmine) Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: Keskkonnaministri 04.04.2023 käskkirjas nr 152 „ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks “ tehakse järgnevad muudatused: 1 . Käskkirja lisa 1 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1) ; 2 . Käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Yoko Alender kliimaminister Saata: Keskkonnaagentuur; Eesti Keskkonnauuringute Keskus; Eesti Loodusmuuseum; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Riigi Tugiteenuste Keskus 3444240 219075 KINNITATUD [Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr [Registreerimisnumber] Lisa nr 1 0 0 KINNITATUD [Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr [Registreerimisnumber] Lisa nr 1 Toetuse andmise tingimused kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames kliimaeesmärkide elluviimiseks. 1.2. Toetust antakse Eesti riigi 2024–27. aasta eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, „KOV kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed”. Sekkumise number on 21.2.3.13. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-le 7. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine ja katastroofiriski ennetamine ning selleks vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. 2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“ ) aluspõhimõtete hoidmisesse. 2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist regionaalselt tasakaalustatud arengusse, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ja keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ja „Keskkonnatrendide indeks". 2.4. Käesoleva käskkirja raames hõlmab kliimamuutustega kohanemine ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal-, looduskeskkonna kliimamuutuste mõju suhtes valmisoleku ja vastupanuvõime tagamist, arvestades kliimamuutustega kohanemise eesmärk i tõsta elanikkonna teadlikkust kliimamuutustest ja kliimariskidest, suurendada ühiskonna, majanduse ja ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendada haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatav tegevus on kohalike omavalitsuste ja avaliku sektori kliimavõimekuse ning elanike teadlikkuse suurendamine kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest suurendades riigi- ja kohaliku tasandi kliimamuutuste alast teadlikkust läbi kohanemist ja leevendamist käsitlevate: 3.1.1 teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamise ; 3.1.2 teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamise ; 3.1.3 kliima- ja keskkonnahariduse arendamise, sh haridusprogrammide ja neid toetavate näituste ; 3.1.4 andmete kättesaadavuse parandamise . 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega . 3.3. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm iga eelneva aasta 15. jaanuariks detsembriks . 2023. aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 2024. ja 2025. aasta eelarve kinnitab juhtrühm hiljemalt 3 1.03.2025 . 4. Tulemused 4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on suurenenud kohalike omavalitsuste kliimavõimekus ja elanike teadlikkus kliimamuutustega seotud riskidest ja võimalustest . Toetuse kasutamise tulemusena on panustatud kliimariskide juhtimise ja operatiivse valmisoleku tagamise parendamisse. 4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Rakenduskava näitajad Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Aasta 2024 vahe sihttase 2029 sihttase Selgitav teave Tulemusnäitaja Osakaal inimestest, kes on kliimamuutuste mõjudest teadlikud ja tegutsevad (%) 47 2021 Ei kohaldu 67 Andmete allikaks on 2023, 2025, 2027 ja 2029.a läbiviidava Eurobaromeetri uuringu tulemused Väljundnäitaja Kohalike omavalitsuste arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliima kohanemise ja leevendamise meetmeid ( KOV-ide arv) 0 Ei kohaldu 7 50 Unikaalsete KOVide arv, kus on toimunud koolitused, seminarid ja infopäevad ja/või kus on rakendatud kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise meetmeid. 4.3. Projektile kehtestatakse spetsiifilised näitajad käskkirja lisas 2. 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeeriumi finantsosakond. 5.2. Rakendusüksus on s S ihtasutus e Keskkonnainvesteeringute Keskus toetuste ja teenuste osakond . 5.3. Tegevuste elluviija on Kliimaministeerium i kliimaosakond . 5.4. Projekti partnerid on sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöö koda (alates 05.01.2026) , Kliimaministeeriumi rohereformi osakond (alates 01.09.2024) , Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Keskkonnaagentuur ning Eesti Loodusmuuseum. 6. Projekti juhtrühm 6.1 . Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb Kliimaministeeriumi , Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi , Haridus- ja Teadusministeeriumi ning projekti partnerite esindajatest. Käesoleva käskkirja punktis 3.1.1 ja 3.1.2 nimetatud sisulist tegevust korraldab elluviija, punktis 3.1.3 nimetatud sisulist tegevust korralda vad b sihtasutus e Keskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöö koda , Kliimaministeeriumi rohereformi osakond ja Eesti Loodusmuuseum , punktis 3.1. 4 sisulist tegevust korralda vad Keskkonnaagentuur , Kliimaministeeriumi rohereformi osakond ja Eesti Keskkonnauuringute Keskus . 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ja partnerid ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta. 6.7. Projekti juhtrühmas fikseeritakse toetuse andmise tingimused lõppsaajale. 6.8. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, millised tegevused, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke, projektis ära tehakse. 6.9. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 4 819 605,52 eurot, millest EL toetus on 4 096 664,69 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 722 940,83 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas: 9.2.1 juhendmaterjalide, koolituste, õppeprogrammide koostamise kulud; 9.2.2 struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud; 9.2.3 ekspositsiooni või näituse koostamisega seotud kulud; 9.2.4 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.5 projekti toetatava tegevuse - ja elluviija või partneri projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16; 9.2.6 kliima- ja keskkonnavaldkonna teadlikkuse suurendamisega seotud otsesed kulud; 9.2.7 projekti elluviija personalikulud koos punktis 9.3. nimetatud kuludega projektijuh timise kulud alates 01.01.2024. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel; 9.4.3 keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“; keskkonnaministri 16.12.2022 käskkirja nr 436 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine õhukvaliteedi parendamiseks“; kliimaministri 1.09.2023 käskkirja nr 367 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks“ ja kliimaministri 04.09.2023 käskkirja nr 361 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine ringmajanduse alase teavituste ja koolituste läbiviimiseks ning lahenduste rakendamiseks” alusel toetatavate tegevuste kulud. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija ja partnerid esitavad riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega hiljemalt 17.01.2030. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. 10.8. Punktis 16.1. nimetatud tegevuse puhul koolituse osavõtjate nimekiri, millele märgitakse osavõtjate kontaktandmed ja juriidilise isiku registrikood, kui üritus on käsitatav vähese tähtsusega abina. 11. Elluviija ja partnerite kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. 11.5. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega. 11.6. Kui projektis osalevatele ettevõtjatele antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) mõistes, järgivad elluviija ja partnerid toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut . Elluviija ja partnerid teavitavad ettevõtjaid neile projekti käigus antavast vähese tähtsusega abist, selle suurusest ja tingimustest, peavad arvestust antava vähese tähtsusega abi kohta ning elluviija esitab sellekohase teabe rakendusüksusele koos kuludokumentidega. 11.7. Elluviija ja partnerid tagavad projektiga seotud koolituste ja muude sündmuste käigus ligipääsetavuse nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis- intellekti-, ja liikumispuue) suhtes. 11. 8 . Elluviija ja partnerid on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ toodud nõuetele. 11.9 Partnerite õigused ja kohustused on toodud ÜSS2021_2027 ja Ühendmääruses. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal ja partneritel on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija ja partnerid lisavad riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija ja partnerid teavitavad rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teevad rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija ja partnerid esitavad rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta . 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 15.jaanuariks sama aasta 31.detsembriks . Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule . 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele perioodile järgneva viie aasta jooksul. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie r akendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 16. Vähese tähtsusega abi 16.1. Punktis 3.1. nimetatud koolituste läbiviimine tuleb lugeda vähese tähtsusega abiks koolitatavatele konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes, kui koolitustel käsitletakse keskkonnamõjude- või keskkonnamõjude strateegilise hindamise või planeeringute läbiviimist ning koolitatavad on ettevõtjate esindajad või töötajad. 16.2. Vähese tähtsusega abi andmise lubatavust ettevõtjatele kontrollib elluviija pärast nende registreerimist koolitusele ning enne koolituse algust. Kui ettevõtjal ei ole piisavalt vähese tähtsusega abi vaba jääki, siis ettevõtja esindajad või töötajad ei saa koolitusel osaleda . 16.3. Ühele ettevõtjale kõigist allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi kolme aasta jooksul ületada 300 000 eurot. 16.4. Vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. 16.5. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on omavahel seotud Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. 16.6. Toetuse andmisel võetakse arvesse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi. 16.7. Kui toetus on vähese tähtsusega abi, kannab rakendusüksus toetuse riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse kui vähese tähtsusega abi. 16.8. Rakendusüksus säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumente kümme aastat alates päevast, mil elluviija andis käesoleva käskkirja alusel viimast korda üksikabi. 3571875 262255 KINNITATUD [Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr [Registreerimisnumber] Lisa nr 2 0 0 KINNITATUD [Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr [Registreerimisnumber] Lisa nr 2 Toetuse andmine kliimamuutustega arvestamiseks ja kliimavaldkonna teadlikkuse tõstmiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti kogumaksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi toetuse määr (%) Riikliku kaasfinantseeringu määr (%) 4 819 605,52 4 819 605,52 4 819 605,52 85 15 Kogu eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 722 940,83 Ühtekuuluvusfond 4 096 664,69 Toetus kokku 4 819 605,52 KOKKU 4 819 605,52 Kliimaministeeriumi kliimaosakonna eelarve Tegevuse nimetus: teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamine ning teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamine , kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine, kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade kvaliteedi parandamiseks kavade analüüsimine ja juhise koostamine ) Projekti spetsiifilised väljundnäitajad koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalikud tegevused on ellu viidud . , sh 4 teabepäeva ja 4 koolitust; K ohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade ( KEKK-de ) analüüs on läbi viidud (1 tk); Koostatud KEKK-de koostamise juhis(1 tk); Koostatud kliima- ja rohevaldkonna info- ja koolitusmaterjalid (2 tk). 387 455,52 329 337,19 58 118,33 P Otsene p ersonalikulu (projektijuhtimine) 170 500,00 341 000,00 144 925,00 289 850,00 25 575,00 51 150,00 Ühtne määr otsesest personalikulust 51 150,00 25 575,00 43 477,50 21 738,75 3 836,25 7 672,50 Kokku: 583 530 779 605 ,52 496 000,94 662 664 ,69 87 529,58 116 940 ,83 Kliimaministeeriumi roher eformi osakonna eelarve Tegevuse nimetus: teabekampaaniate, koolituste ja teabepäevade korraldamine ning teabe- ja juhendmaterjalide väljatöötamine , kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalike tegevuste elluviimine ; andmete kättesaadavuse parandami n e (ühiskonna, sh majandus-, sotsiaal- ja looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomi s e ning asja- ja ajakohaste andmete avaldami s e korraldamine ) Projekti spetsiifili s e d väljund näitaja d koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Kliimateadlikkuse suurendamiseks vajalikud tegevused on ellu viidud, sh 4 teabepäeva ja 4 koolitust; 63 000,00 53 550 ,00 9 450 ,00 Rohereformiosakonna personalikulu (sisulised tegevused ja projekti juhtimine) 170 500,00 144 925,00 25 575,00 Ühtne määr otsesest personalikulust 25 575,00 21 738,75 3 836,25 Kokku: 259 075 ,00 220 213,75 38 861,25 Sihtasutuse K eskkonnainvesteeringute Keskus arengu- ja koostöökoja eelarve Tegevuse nimetus: Tegevuse nimetus: kliima- ja keskkonnateadlikkuse suurendamine (kohanemise vaates) erinevatele sihtrühmadele (sh haridusjuhid, õpetajad, noorsootöötajad, huvikoolide ja keskkonnahariduskeskuste töötajad, õpilased, ametnikud, ettevõtjad): kõrgemate kliimaalaste kursuste, kliimaharidusliku e-kursuse korraldamine õpetajatele ja riigiametnikele; õppematerjalide koostamine ja levitamine (formaalhariduses erinevatele õppeastmetele, mitteformaalharidusele jne); muude kliimateadlikkusele suunatud tegevuste ellu viimine (kampaaniad, seminarid, õppeprogrammid); kliimamuutustega kohanemist toetavate keskkonnahariduse konverentside korraldamine Projekti spetsiifilised väljundnäitajad koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Koolitustel osalejate arv (vähemalt 950); Kõrgemad kliimakursused (vähemalt 4 tk); Kliimamuutustega kohanemist toetav keskkonnahariduse konverents (5 tk) ; . Koostatud kliima- ja rohevaldkonna info- ja koolitusmaterjalid (2 tk). 378 167 ,50 321 442,38 56 725,12 P Otsene p ersonalikulu (sisuline tegevus ja projektijuhtimine) 68 550,00 58 267,50 10 282,50 Ühtne määr otses est personalikulust 10 282,50 8 740, 12 1 542,38 Kokku: 457 000,00 388 450 ,00 68 550 ,00 Keskkonnaagentuuri eelarve Tegevuse nimetus: andmete kättesaadavuse parandami n e ( ühiskonna , sh majandus-, sotsiaal - ja looduskeskkonna kliimamuutustega kohanemise valmisoleku tagamise mõõdikutele visuaalse seirelahenduse loomine ning asja- ja ajakohaste andmete avaldamine , sh andmete uuendamise arendamine) ; kliimapoliitika valdkonnas otsustamist toetava kliimakahjude analüüsi koostamine. Projekti spetsiifili s n e d väljund näitaja d koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Loodud mõõdikutele visuaalne seirelahendus ja andme te automaatse uuenda mise arendamine (1 tk); Koostatud on kliimakahjude analüüs (1 tk) . 500 000,00 425 000,00 75 000,00 Kokku: 500 000,00 425 000,00 75 000,00 Eesti Keskkonnauuringute Keskuse eelarve Tegevuse nimetus: andmete kättesaadavuse parandami n e ( kliima eesmärkide täitmise seireks visuaalsete tööriistade loomine ja arendamine ) Projekti spetsiifiline väljund näitaja koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Loodud kliimaeesmärkide seire lahendus ja andme te automaatse uuenda mise arendamine (1 tk) 52 0 000,00 44 2 000,00 78 000,00 Kokku: 520 000,00 44 2 000,00 78 000,00 Eesti Loodusmuuseumi eelarve Tegevuse nimetus: kliima- ja keskkonnahariduse arendamine kohalike omavalitsuste kliimamuutustega kohanemise võimekuse suurendamiseks ( kliimateadlikkuse suurendamiseks kliimaekspositsiooni väljatöötamine ja ehitamine uude Loodusmuuseumi hoonesse) Projekti spetsiifiline väljund näitaja koos sihttasemega: 01.01.2023 - 31.12.2029 Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Loodud ekspositsioon (1 tk) 2 500 000,00 2 125 000 ,00 375 000,00 Kokku: 2 500 000,00 2 125 000,00 375 000,00 Projekti juhtrühmal on õigus elluvi ij a ja partnerite vahel eelarveid ja tegevusi muuta projekti kogu eelarve ulatuses.