Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 08.12.2025 nr 1.2-2/123-1
Rahandusministeerium
Vabaühenduste Liit
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri ja terviseministri
22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine"
muutmise eelnõu.
Palume tagasiside edastada viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Lisad:
1. Määruse muutmise määruse eelnõu;
2. Seletuskirja eelnõu.
Maris Mälzer
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Eelnõu
28.11.2025
MINISTRI MÄÄRUS
Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri
22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal- ja
tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“
muutmine
Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.
Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruses nr 42 „Sotsiaal- ja
tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kindlasummalise makse alusel ettemaksena makstav toetus loetakse täielikult
kättesaaduks, kui kindlasummalise makse tulemuse saavutamine on tõendatud.
Mitmeaastase projekti puhul loetakse saadud ettemakse kasutamine tõendatuks vahearuande
esitamisega. Tulemuse osalisel saavutamisel makstakse toetust proportsionaalselt tulemuse
mõjuga eesmärkide täitmisse.“;
2) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
„(4) Paragrahvi 7 lõiget 3 rakendatakse kindlasummalise makse alusel toetatud projektidele
tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2025.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Sotsiaalkaitseministri ja terviseministri 22. oktoobri 2024. a määruse nr 42 „Sotsiaal-
ja tervisevaldkonna vabaühenduste toetamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Muudatusega täpsustatakse kindlasummalise makse alusel rahastatavate mitmeaastaste
projektide puhul toetuse kinnikandmise korda. Kehtiva regulatsiooni kohaselt makstakse
kindlasummalise makse korral toetus välja või loetakse ettemaksena saadud toetus
kinnikantuks ehk tõendatuks alles pärast projekti lõpparuande kinnitamist. Mitmeaastaste
projektide puhul tekitab see vajaduse kanda kohustustega kaetud eelarvevahendeid korduvalt
järgmisse aastasse, kuid riigieelarve seaduse kohaselt on ülekandmine lubatud vaid ühel
korral. Muudatusega võimaldatakse ettemaksena saadud toetuse kasutamist tõendada
vahearuande esitamisega. See aitab vältida vastuolu riigieelarve reeglitega. Samas ei välista
selline kord toetuse tagasiküsimist, kui projekti lõpuks kokkulepitud tulemusi siiski ei
saavutata.
Toetuse saajate halduskoormus ei muutu või muutub väga vähesel määral, sest muudatuse
tulemusena on nii toetuse saajal kui ka toetuse andjal vaja eelarve täitmises teha muudatus –
toetuse saaja poolt loetakse saadud toetus tuluks ja toetuse andja saab ettemakse lugeda
kuluks. Toetuse saajaid teavitatakse korra muutusest vahearuande kinnitamisel.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik
Maris Mälzer (
[email protected]), välisvahendite osakonna juhataja Marilin Sternhof
(
[email protected]) ja eelarveprotsessi juht Sirli Jurjev (
[email protected]). Eelnõu
juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets
(tel 626 9128,
[email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi
ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 5919 927,
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses,
kuid võrreldes kehtiva määrusega uusi andmete kogumise ja töötlemise võimalusi ette ei
nähta, mistõttu algses määruse seletuskirjas esitatud mõjuhinnangut ei korrata.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 täiendatakse § 7 lõiget 3, lisades tingimuse, et kindlasummalise makse alusel
rahastatavate mitmeaastaste projektide puhul loetakse saadud ettemakse tõendatuks
vahearuande esitamisega. Muudatus ei välista siiski toetuse (osalist) tagasinõudmist, kui
taotluse rahuldamise otsusega lubatud tulemust projekti lõpuks ikkagi ei saavutata. Muudatus
tagab riigieelarves vabaühenduste toetamiseks planeeritud vahendite kasutamise, arvestades
riigieelarve arvestuspõhimõtteid.
Punktiga 2 nähakse ette eelnõu muudatuste tagasiulatuv rakendamine alates 1. jaanuarist
2025 kindlasummalise makse alusel toetatud projektidele puhul. Muudatus rakendub sisuliselt
alles 2026. aasta alguses, kui esitatakse enamik 2025. aasta lõpu seisuga vahearuannetest.
Tagasiulatuva rakendamise säte on vajalik, sest see kohaldub 2025. aasta tehtud tegevuste
suhtes juba esitatud või esitatavale aruandele.
2
3. Määruse muudatuse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, välja arvatud juhul, kui toetuse andmine on
käsitatav vähese tähtsusega abina.
4. Määruse mõjud
Tegemist on tehnilise muudatusega, millel puudub oluline mõju sotsiaalvaldkonnale,
võrdsetele võimalustele, keskkonnale, majandusele, riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Toetuse saajal ja toetuse andjal on aruandeperioodi tuludes ja kuludes samad summad
vastavalt toetuse saaja poolt aruandes kajastatule. Muudatuse positiivne mõju riigieelarvele
seisneb selles, et aruandeperioodi ettemakse lugemine tõendatuks aruande esitamisel loob
aluse ettemakse kajastamiseks riigieelarves kuluna ja lihtsustab ettemaksete kasutamise
tõendamist, samas säilib endiselt võimalus nõuda toetus tagasi, kui projekti tulemusi projekti
lõpuks ei saavutata. Seetõttu ei suurene riigieelarve riskid, vaid paraneb toetuste kasutamise
efektiivsus.
Muudatus vähendab halduskoormust ja lihtsustab eelarve planeerimist. Kehtiva korra kohaselt
tehakse toetuse saajatele lepingujärgseid ettemakseid igal aastal, kuid kulud loetakse
tekkepõhiselt abikõlblikuks (ehk kulukanne tehakse) alles toetusperioodi lõpus. See tekitab
olukorra, kus väljamaksed (kassa) ja kulude tekkimine on ajaliselt nihkes ning eelarvet tuleb
planeerida topeltvaates.
Kuna ettemakse ja kuluarvestuse vaheline periood võib ulatuda pooleteise aastani, tekib
vajadus planeeritud vahendeid korduvalt järgmistesse aastatesse üle kanda. Riigieelarve
reeglid piiravad aga ülekandmiste arvu, mis tekitab riski, et eraldatud vahendid aeguvad ja
kulude katmiseks tuleb leida lisavahendeid jooksvast eelarvest.
Muudatuse tulemusena saab kulu kajastada ettemaksega samas perioodis vahearuande
alusel. See sünkroniseerib kassapõhise ja tekkepõhise eelarvestamise, kaotab vajaduse
vahendite mitmekordseks ülekandmiseks ning maandab riski, et projektile mõeldud vahendeid
ei ole võimalik eelarveaasta lõppedes kasutada.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Tegemist on tehniliste muudatustega, mis ei too riigieelarvele kaasa lisakulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile ning e-posti teel arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste
Keskusele, Vabaühenduste Liidule ja organisatsioonidele, kes on Sotsiaalministeeriumi
strateegilised partnerid.