EELNÕU 18.11.2025
MINISTRI KÄSKKIRI
nr
Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga
nr 150 kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“
muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas terviseministri 16. novembri
2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine
ja vähendamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused:
1. Muudan avalehel rakendusasutuse järgmiselt:
„Rakendusasutus (RA)
Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)“.
2. Täiendan punkti 2.1.2.4 järgmiselt:
„(sh õppel olevad tulevased spetsialistid).“.
3. Muudan punkti 2.1.3 järgmiselt:
„2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine“.
4. Jätan välja punkti 2.1.3.2 viimase lause.
5. Täiendan punkti 2.1.3.3 lausega järgmiselt:
„Paranenud on sidusvaldkonna spetsialistidele ja uimastitarvitajatele mõeldud abi ja teenuste
kohta käiva teabe kättesaadavus.“.
6. Sõnastan punkti 2.2 järgmiselt:
„2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli
väljatöötamine
2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning
toitumisnõustaja ja -terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade
arendamise ettepanekud
2.2.1.1. Tegevuse eesmärk
2
Tuginedes 2023. aasta III kvartalis valminud AS Emor uuringu „Toitumisnõustamise
integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tulemustele on eesmärk töötada välja
toitumisnõustamise teenuse teoreetiline mudel, koostada ettepanekud toitumisnõustaja ja -
terapeudi kutseoskuse kirjelduste nüüdisajastamiseks ja anda sisend toitumisnõustamise
alase väljaõppe ajakohastamiseks.
2.2.1.2. Tegevuse sisu
Tegevus on seotud Eesti oludele sobiva teoreetilise astmelise toitumisnõustamise teenuse
mudeli väljatöötamisega. Mudeli kujundamisel hangitakse vajadusel täiendavaid analüüse ja
eksperdihinnanguid. Tegevuse käigus kaardistatakse teenusemudeli rakendamist toetavate
juhendite, tööriistade ja infomaterjalide vajadus ning töötatakse välja lähenemisviisid ja
metoodikad, mis soodustavad mudeli praktilist rakendatavust ja suurendavad
kasutajasõbralikkust vajaduse korral korraldatakse kaasamisüritusi. Analüüsitakse vajadust
olemasolevat kutseoskuse kirjeldust nüüdisajastada, antakse sisend kutsestandardi
muutmiseks ning toitumisnõustamise alase väljaõppe ajakohastamiseks.
2.2.1.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on valminud teoreetiline astmeline mudel, mis kirjeldab
toitumisnõustamise teenuse ülesehitust, protsesse ja instrumente ning loob aluse teenuse
hilisemaks lõimimiseks esmatasandi tervishoiusüsteemi. Samuti on antud sisend
toitumisnõustaja ning -terapeudi kutsestandardi ajakohastamiseks ning olemas analüüs,
milliseid muutusi on vaja ellu kutsuda toitumisnõustamise alases õppes, et see vastaks kutses
toodud teadmistele ja oskustele.
2.2.1.4. Sihtrühm
Eesti elanikud, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid,
poliitikakujundajad, sekkumiste kujundajad.
2.2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus-
ja teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö
2.2.2.1. Tegevuse eesmärk
Eesmärk on suurendada nii elanike kui ka toitumisnõustamise teenuse pakkujate teadmisi,
oskusi ja võimalusi, luues ja ajakohastades tööriistu, koolitusi ja teabematerjale, mis toetavad
iseseisvat tervislike toitumisharjumuste kujundamist ning toitumisnõustamise teenuse praktilist
rakendamist.
2.2.2.2. Tegevuse sisu
Ajakohastatakse olemasolevaid ning töötatakse välja uued tööriistad ning teabe-, juhend- ja
õppematerjalid tavainimestele ning spetsialistidele. Kavandatakse koolitused, mis toetavad
mudeli rakendamist. Vajadusel kaasatakse eksperte, viiakse läbi uuringuid, fookusgruppe ja
testimisi, et tagada tööriistade ja materjalide kasutajasõbralikkus ja praktiline väärtus.
Töötatakse välja sõnumid, mis on kooskõlas riiklike toitumissoovituste ja sihtrühmade
väärtuste ja hoiakutega.
2.2.2.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on suurenenud inimeste teadmised, oskused ja võimalused
enesejuhtimise osas tervisliku toitumisega seonduvalt ning spetsialistide teadlikkus ja pädevus
nõustamistegevuse läbiviimisel. Välja on töötatud sobivad teabematerjalid ja töövahendid ning
sõnumid.
3
2.2.2.4. Sihtrühm
Eesti elanikud, ennekõike eluviisist tulenevate terviseprobleemidega või ülekaalus olevad
täisealised inimesed, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid.
2.2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus
2.2.3.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on koostada ettepanek esialgsete kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise
mõõdikute osas ning kaardistada toitumisnõustamise teenuse arendusvajadused, et luua alus
mudeli terviklikuks rakendamiseks esmatasandi tervishoiusüsteemis. Toitumisnõustamise
teenuse mudeli täies ulatuses kasutuselevõtu eesmärk on vähendada tervishoiutöötajate
koormust ning parandada patsientide ravitulemusi ja inimeste elukvaliteeti.
2.2.3.2. Tegevuse sisu
Tegevus on suunatud toitumisnõustamise teenuse mudeli kvaliteedi- ja tulemuslikkuse
hindamise esialgsete mõõdikute ettepaneku sõnastamisele. Lisaks tehakse teenuse
laiendamise ja arendamise vajaduste kaardistus ning koostatakse suunised mudeli edasiseks
rakendamiseks tervishoiusüsteemis.
2.2.3.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on sõnastatud ettepanek kvaliteedi- ja tulemuslikkuse mõõdikute osas
ning koostatud suunised teenusmudeli edasiarendamiseks ja edasiseks rakendamiseks
tervishoiusüsteemi kontekstis.
2.2.3.4. Tegevuse sihtrühm
Poliitikakujundajad, teenuse arendajad, sekkumiste kujundajad.“.
7. Asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga:
Näitaja nimetus Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave
(mõõtühik) sihttase (2027)
(2024)
Meetmete Valdkondade ülese 0 0 2 Raporteeritakse, kui
nimekirja terviseprobleemide a) mudel võimaldab
väljundnäitaja ennetuse ja riskide terviseprobleeme
varajase märkamise ennetada ja riske
mudel (mõõtühik varajases staadiumis
arv) märgata; b) mudel
võimaldab vajalikke
sekkumisi nende
riskide
maandamiseks; c)
mudel hõlmab eri
valdkondi; d) välja on
töötatud vajalikud
dokumendid
baaskvaliteedi
tagamiseks mudeli
rakendamisel.
4
Väljundnäitaja
saavutamist hindab ja
raporteerib
lõpparuandes elluviija.
2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja neile
psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine
TAT- 2.1.1. Uimasteid 0 1 1 Panustab otseselt
spetsiifiline tarvitavate inimeste meetmete nimekirja
näitaja toetamise mudeli väljundnäitajasse.
väljatöötamist Tulemus on
toetavad analüüsid saavutatud, kui on
(arv) valminud analüüs.
Allikaks on elluviija
projektiaruanded.
TAT- 2.1.2. Koolituse 0 0 500 Panustab otseselt
spetsiifiline läbinud spetsialistide meetmete nimekirja
näitaja arv (arv) väljundnäitajasse.
Tulemus on
saavutatud, kui
koolitusmoodulid on
valminud ja koolitused
korraldatud. Allikaks
on elluviija
projektiaruanded.
TAT- 2.1.3. Uimasteid 0 0 1 Panustab otseselt
spetsiifiline tarvitavate inimeste meetmete nimekirja
näitaja toetamise mudeli väljundnäitajasse.
väljatöötamine (arv) Tulemus on
saavutatud, kui mudel
on välja töötatud.
Allikaks on elluviija
projektiaruanded.
2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine
TAT- 2.2.1. 0 0 1 Panustab otseselt
spetsiifiline Toitumisnõustamise meetmete nimekirja
näitaja teenuse pakkumise väljundnäitajasse.
teoreetilise mudeli Tulemus on
väljatöötamine ning saavutatud, kui
toitumisnõustaja ja - teoreetilise mudeli
terapeudi kutse kirjeldus on valminud.
kirjelduse Allikaks on elluviija
uuendamise ning projektiaruanded.
õppekavade
arendamise
ettepanekud (arv)
TAT- 2.2.2 0 0 1 Panustab otseselt
spetsiifiline Toitumisnõustamise meetmete nimekirja
näitaja teenuse mudeli väljundnäitajasse.
rakendamist Tulemus on
toetavate tööriistade, saavutatud, kui
koolitus- ja tööriistad on
teabematerjalide valminud. Allikaks on
täiendamine ja
5
väljatöötamine ning elluviija
teavitustöö (arv) projektiaruanded.
TAT- 2.2.3 0 0 1 Panustab otseselt
spetsiifiline Nõustamisteenuse meetmete nimekirja
näitaja hindamismõõdikute väljundnäitajasse.
ja arendusvajaduste Tulemus on
kaardistus (arv) saavutatud, kui
kaardistus on
valminud. Allikaks on
elluviija
projektiaruanded.
8. Asendan punkti 4 tabeli järgmise tabeliga:
Summa Osakaal
1 ESF+ 3 085 755 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 1 322 466 30%
3 Eelarve kokku 4 408 221 100%
9. Sõnastan punkti 6.4 järgmiselt:
„6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse
keskkonna kaudu üks kord kuus.“.
10. Sõnastan punkti 8.10 järgmiselt:
„8.10. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.“.
11. Asendan lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa” ja lisa 2 „Tegevuste detailne kirjeldus“
käesoleva käskkirja lisadega (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Sotsiaalministri …2026 käskkirja nr …
„Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise
tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ muutmine“
Lisa 2
TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2026–31.12.2027
Tegevus 2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja neile
psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine
2.1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud
TAT eesmärk on välja töötada valdkonnaülene teoreetiline mudeli kontseptsioon, et toetada
uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamist ja pakkuda neile psühhosotsiaalset tuge.
Selleks analüüsitakse praeguse süsteemi toimimist ja puudujääke, koostatakse erineva
abivajadusega inimeste profiilid (sh tuuakse välja eri soost, vanuses jne uimasteid tarbivate
inimeste erinevused) ning kaardistatakse nende teekond praeguses süsteemis. Lisaks
tehakse tegevuskava perioodil analüüsid, et töötada välja teenuste tõhusama sidustamise
mudel ja määrata kindlaks valitud mudeli rakendamise eeldused. Viiakse ellu võimalike
ennetus- ja sekkumisprogrammide kaardistamise ning olemasolevat praktikat ja vajadusi
kaardistavate sotsiaal-, tervise-, justiits- ja siseturvalisuse valdkonna analüüside valmimisse
panustavad tegevused. Vastavalt vajadusele tellitakse õigusvaldkonna ekspertuuring mudeli
Eestile kohandamiseks. Eesmärgiks on hinnata piirkonniti üldrahvastiku uimastite tarvitamist,
et toetada teenuste tõhusama sidustamise mudeli väljatöötamist ja rakendamise eelduste
kindlaks määramist, tellitakse 2026. ja 2027. aasta III ja IV kvartalis reoveeuuringute tegemine,
et saada ülevaade uimastite levimusest ja variatiivsusest. Tellitakse ülikoolide, kõrgkoolide ja
kutsekoolide olemasolevate õppekavade analüüs. Kaardistatakse asjassepuutuvate
spetsialistide valitud mudeli rakendamiseks vajaminevad teadmised ja oskused. 2026. aastal
viiakse läbi uuring „Elanikkonna hoiakud ja arvamused alkoholi tarvitamisest ja uimastitest“
(EHAAT). 2026. aastal alustatakse Eestis praegu osutatavate teenuste, mida pole viimase viie
aasta jooksul hinnatud, kvaliteediuuringute läbiviimist (sh tugiisikuteenuse mõju hindamise ja
opioidisõltuvuse asendusravi uuring). 2026. aastal jätkatakse narkootikume süstivate inimeste
rahvastikurühma suuruse hindamise jätkutegevustega. Vastavalt vajadusele tehakse
täiendavad uuringud, mis toetavad uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli
väljatöötamist.
Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut
Sihtrühm: eri valdkondades (sh sotsiaal-, tervise-, justiits- ja siseturvalisuse valdkond)
uimasteid tarvitavate täisealiste inimestega ja/või nende lähedaste või pereliikmetega
tööalaselt kokkupuutuvad spetsialistid, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor),
legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarvitavad inimesed ja nende lähedased
Jrk nr Tegevus 2.1.1 Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
(näidatakse periood, perioodil 01.01.2026–31.12.2027
mille jooksul
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Eestis sobiva 2024–2026 01.01.2026–31.12.2026
teoreetilise mudeli
1
Jrk nr Tegevus 2.1.1 Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
(näidatakse periood, perioodil 01.01.2026–31.12.2027
mille jooksul
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
kontseptsiooni
loomine ja
kohandamine
2 Uimastite levimusest 2024–2027 01.01.2026–31.12.2026
ja variatiivsusest
ülevaate saamiseks
reoveeuuringute
tegemine eesmärgiga
hinnata piirkonniti
üldrahvastiku
uimastite tarvitamist,
et toetada teenuste
tõhusama sidustamise
mudeli väljatöötamist
ja rakendamise
eelduste kindlaks
määramist
3 Ülikoolide, kõrgkoolide 2025–2026 01.01.2026–31.12.2026
ja kutsekoolide
olemasolevate
õppekavade analüüs
ning õppekavade
arendusvajaduse
analüüs lähtuvalt
mudelist
4 Uuringu „Elanikkonna 2026 01.01.2026–31.12.2026
hoiakud ja arvamused
alkoholi tarvitamisest
ja uimastitest“
(EHAAT)
ettevalmistamine ja
tegemine
5 Eestis praegu 2026 01.09.2026–31.12.2026
osutatavate teenuste
kvaliteediuuringud (sh
tugiisikuteenuse mõju
hindamise ja
sõltuvusravi kvaliteedi
uuring)
6 Analüüsi tegemiseks 2026 01.01.2026–31.12.2026
täiendavate uuringute
tegemine vastavalt
vajadusele
2.1.2. Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvatele spetsialistidele
koolitusmoodulite väljatöötamine ja nende koolitamine
2
Tegevuse eesmärk on toetada teadmistepõhise tervikliku mudeli kujundamist uimasteid
tarvitavate inimeste toetamiseks, uimastitarvitamise varajaseks märkamiseks ja elukvaliteedi
säilitamiseks või parandamiseks, et toetada uimasteid tarvitavaid inimesi väljaspool eriarstiabi.
Tegevuskava perioodil on planeeritud uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate
valdkonna (sh sotsiaalvaldkonna) spetsialistide tõenduspõhiste teadmiste ja uimastite
tarvitamise märkamise oskuse suurendamiseks ning sekkumiste ja nõustamiste
korraldamiseks töötada välja koolitusmoodul(id), tööriistad, vahendid, info- ja õppematerjalid
(sh e-kursuste loomine, õppematerjalide sidumine asjakohaste õpperessurssidega ja
tõlketööd). Koolituste korraldamiseks ja katsetamiseks koolitatakse välja koolitajaid sotsiaal- ,
siseturvalisus- ja õiguskaitseasutustes, samuti tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade
esindajate seast. Koolitusmoodulite sisu väljatöötamisse, oskuste ja õppeväljundite
kirjeldamisse kaastakse eksperte, haridusasutuste esindajaid ja teadlasi. Vajaduspõhiselt
korraldatakse koolitusmoodulite koostamist ja korraldust toetavaid kohtumisi, arutelusid,
seminare ja infopäevi valdkonna spetsialistide, sihtrühmade esindajate ja ekspertidega.
Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut
Sihtrühm: tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja
kolmas sektor), kohalikud omavalitsused, ülikoolid ja teised õppeasutused (sh alles kutset
omandavad spetsialistid)
Jrk nr Tegevus 2.1.2 Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
(näidatakse periood, perioodil 01.01.2026–31.12.2027
mille jooksul
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Sotsiaalvaldkonna ja 2025–2027 01.01.2026–31.12.2027
sidusvaldkondade
spetsialistidele
koolitusmoodulite ja
materjalide
väljatöötamine,
koolitajate
koolitamine, koolituste
korraldamine
2 Tervisevaldkonna 2025–2027 01.01.2026–31.12.2027
spetsialistidele
koolituste
korraldamine ja
koolitajate koolitamine
2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine
Tegevuse 2.1.1 tulemuste põhjal valitakse välja Eesti vajadustele vastav teoreetiline
kontseptuaalne mudel ning kirjeldatakse ja visualiseeritakse sellega seotud kliendi teekondi.
Viiakse ellu mudeli kohandamisega seotud toetavaid tegevusi (sh infopäevad, seminarid).
Vajaduse korral tehakse täiendavaid kaardistusi, kaasatakse eksperte ja teadlasi.
Valdkonnaülese uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli teoreetilise kontseptsiooni
väljatöötamisse, planeerimisse kaasatakse jätkuvalt valdkonnaekspertidest koosnevat
töögruppi, mudeli visualiseerimiseks tehakse koostööd veebidisani ja – arhitektuuriga seotud
ekspertidega. Osaletakse õppevisiitidel ja konverentsidel, et tutvuda teiste riikide
3
kogemustega. Vastavalt tehtud analüüsidele ja Eestile kohandatud mudelile plaanitakse
parandada spetsialistidele ja uimastitarvitajatele mõeldud abi ja teenuste kohta käiva teabe
kättesaadavust veebis, eesmärgiga vähendada info killustatust (sh teenuseid ja abi
tutvustavate tekstide loomine, vajadusel kaasatakse veebidisainer ja veebiarhitekt).
Uimastitarvitajatele ja spetsialistidele suunatud abi ja teenuste kohta käiva teabe
kommunikatsiooni korraldamine (sh kampaaniad). Tegeletakse mudeli kontseptiooni ja selle
edasi arendamiseks ning kasutamiseks vajalike tööriistade (sh alkoinfo.selge.ee või muu
eneseabi digilahenduse arendamine), mõõtevahendite ja uute sekkumiste arendamisega (sh
tarvitajate varajase hoiatamise süsteem ja muud sekkumised).
Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut
Sihtrühm: eri valdkondades (sh sotsiaal-, tervise-, justiits- ja siseturvalisuse valdkond)
uimasteid tarvitavate täisealiste inimestega ja/või nende lähedaste või pereliikmetega
tööalaselt kokkupuutuvad spetsialistid, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor),
legaalseid ja illegaalseid uimasteid tarvitavad inimesed ja nende lähedased; tervisevaldkonna
ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), kohalikud
omavalitsused, ülikoolid ja teised õppeasutused
Jrk nr Tegevus 2.1.3 Tegevuse Tegevuse algus- ja
üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
(näidatakse periood, perioodil 01.01.2026–31.12.2027
mille jooksul
nimetatud tegevust
programmi ajal ellu
viia planeeritakse)
1 Mudeli kontseptsiooni 2024–2027 01.01.2026–31.12.2027
loomine ja
arendamine:
ekspertide ja
teadlaste kaasamine
töögrupi töösse,
mudeli rakendamise
katsetamine
2 Ekspertkohtumiste ja 2024–2026 01.01.2026–31.12.2026
õppevisiitide
korraldamine,
erialastel
konverentsidel
osalemine
3 Spetsialistidele ja 2026–2027 01.01.2026–31.12.2027
uimastitarvitajatele
suunatud abi ja
teenuste kohta käiva
teabe kättesaadavuse
parandamine veebis
vastavalt väljatöötatud
Eesti mudeli
kontseptsioonile
4 Mudeli rakendamiseks 2025–2026 01.01.2026–31.12.2026
vajalike tööriistade,
mõõtevahendite ja
uute sekkumiste
arendamine
4
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase Selgitus
tegevuskava (2027)
aastatel 2026
Väljundnäitaja Eestile kohandatud 1 1 Tulemus on
mudeli loomine saavutatud, kui mudel
on välja valitud
Väljundnäitaja Eksperdikohtumiste 1 2 Tulemus on
ja õppevisiitide saavutatud, kui on
korraldamine korraldatud vähemalt
kaks
eksperdikohtumist ja
õppevisiiti
Väljundnäitaja Koolitusmooduli ja 300 500 Tulemus on
materjalide saavutatud, kui
väljatöötamine ning koolituse on läbinud
tervisevaldkonna ja vähemalt 500
sidusvaldkondade spetsialisti
töötajatele koolituste
korraldamine
Tegevus 2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli
väljatöötamine
2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning
toitumisnõustaja ja –terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade
arendamise ettepanekud
Tegevuse eesmärk on tegevuskava perioodil välja töötada toitumisnõustamise teenuse
teoreetiline mudel ja koostada toitumisnõustaja ja -terapeudi kutseoskuse kirjelduse
nüüdisajastamise ning toitumisnõustamise alase õppe ajakohastamise ja väljatöötamise
ettepanekud.
Väljatöötatav mudel tugineb 2023. aastal AS-i Emor tehtud uuringu „Toitumisnõustamise
integreerimine esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tulemustel, samuti Tervise Arengu Instituudi
kogutud eksperthinnangutel ja sihtrühmalt kogutud sisendil. Vajaduse korral hangitakse
tegevuste elluviimiseks täiendavaid analüüse või eksperdihinnanguid ning kaasatakse
eksperte (nt teenusedisaini, visualiseerimise ja metoodika arendamise valdkonnast), et tagada
mudeli rakendatavus ja praktiline väärtus.
Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut
Sihtrühm: Eesti elanikud, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustamist pakkuvad
spetsialistid, poliitikakujundajad, sekkumiste kujundajad
Jrk Tegevus 2.2.1 Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
(näidatakse perioodil 01.01.2026–
periood, mille 31.12.2027
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal
ellu viia
planeeritakse)
5
1 Toitumisnõustaja ja - 2024–2026 01.06.2026–30.03.2026
terapeudi
kutseoskuste
kirjelduste
ajakohastamise
ettepanekute
koostamine
2 Toitumise ja 2025–2026 01.01.2026–30.06.2026
toitumisnõustamise
alaste
õppimisvõimaluste
ning õpiväljundite
kaardistus ja
ettepanekute
koostamine
õppekavade
ajakohastamiseks ja
välja töötamiseks
3 Ekspertide ja 2024–2026 01.01.2026–31.12.2027
huvigruppide
kaasamine, töötoad,
fookusgrupi arutelud
ning
õppekohtumised
teoreetilise teenuse
mudeli
väljatöötamiseks
4 Teoreetilise 2024–2027 01.01.2026–31.12.2027
astmelise
toitumisnõustamise
teenuse mudeli
koostamine ja
klienditeekonna
kirjeldamine ja
visualiseerimine
2.2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus-
ja teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö
Tegevuse fookus on toitumisnõustamise teenuse teabematerjalide, tööriistade ja digitaalse
tugisüsteemi arendamisel ja ajakohastamisel, mis toetavad inimeste iseseisvat toitumis ja
eluviisimuutust ning võimaldavad toitumisnõustajatel ja -terapeutidel ning esmatasandi
tervishoiutöötajatel tõhusamalt nõustamistegevust läbi viia ning inimesi harjumuste muutmisel
ja tervisliku eluviisi kujundamisel toetada.
2024. aastal tehtud toitumisnõustajate, toitumisterapeutide, perearstide, pere- ja kooliõdede
ning töötervishoiuarstide poolt kasutatavate toitumisalaste töövahendite ja materjalide
kaardistuse tulemustele tuginedes töötatakse välja, arendatakse, täiendatakse ja testitakse
tegevuskava perioodil tööriistu ja teabematerjale, mis toetavad nii toitumisnõustajate ja -
terapeutide ning tervishoiutöötajate nõustamistegevust kui ka inimeste iseseisvat toitumis- ja
eluviisimuutust.
6
Läbiviidava toitumisalaste uskumuste ja hoiakute uuringu eesmärk on selgitada Eesti
täiskasvanud elanike suhtumist, arusaamu, hinnanguid ja tajusid toitumise, kehakaalu ja
tervisekäitumisega seotud valikute, samuti toitumisharjumuste ja eluviisi muutmise suhtes.
Uuringu tulemused on aluseks teoreetilise mudeli, tööriistade, koolituste, teabematerjalide,
kommunikatsioonisõnumite ja edasiste sekkumistegevuste kujundamisel.
Toitumise infosüsteem NutriData ning tõenduspõhise toitumisinfo veebileht toitumine.ee on
juba eksisteerivad veebikeskkonnad, mida haldab Tervise Arengu Instituut. Nimetatud
toitumisalased veebikeskkonnad on kõigile tasuta kättesaadavad ja laialdaselt kasutuses nii
üldelanikkonna, esmatasandi tervishoiutöötajate kui ka toitumisnõustamist pakkuvate
spetsialistide hulgas. Sellest tulenevalt seotakse väljatöötatavad tööriistad ja teabematerjalid
just nimetatud veebikeskkondadega.
Tegevuskava perioodil viiakse läbi NutriData infosüsteemi ja veebikeskkonna toitumine.ee
arendused, et kujundada neist toitumisnõustamise teenuse peamised väljundkanalid.
Arendused hõlmavad olemasolevate materjalide ja funktsionaalsuste analüüsi, uute
tööriistade ja sisumoodulite loomist ning olemasolevate kaasajastamist. Testitakse lahendusi,
mis toetavad nii inimeste enesejuhtimist kui ka spetsialistide nõustamistegevust. Selleks, et
parandada infosüsteemi kasutajamugavust ning tagada võimalikult optimaalsed ja efektiivsed
arendused tööriistade väljatöötamiseks, tellitakse tegevuse raames NutriData platvormi hindav
põhjalik analüüs.
Viiakse läbi esmane koolitusvajaduste analüüs ja kavandatakse õppe sisu põhimõtted, et
toetada teenuse mudeli rakendamist ja spetsialistide pädevuste ühtlustamist. Vajaduse korral
töötatakse välja sissejuhatavad e-koolituste moodulid, mis lõimitakse olemasolevatesse
platvormidesse.
Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamine Eestis peab olema teaduspõhine, tuginedes
Eesti riiklikele toitumise, liikumise ja uneaja soovitustele. Samuti on oluline, et toitumisalased
nõuanded ja sõnumid kõnetaksid erinevaid sihtrühmi. Sõnumite loomisel lähtutakse
toitumisalaste uskumuste ja hoiakute uuringu tulemustest, teenuse mudeli loogikast; vajadusel
korraldatakse fookusgrupi intervjuusid ja muid kohtumisi sihtrühma esindajatega, et töötada
välja toidu- ja toitumissoovitustel põhinevad sihtrühmi kõnetavad põhisõnumid.
Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut
Sihtrühm: Eesti elanikud, ennekõike eluviisist tulenevate terviseprobleemidega või ülekaalus
olevad täisealised inimesed, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustamist pakkuvad
spetsialistid,
Jrk Tegevus 2.2.2 Tegevuse Tegevuse algus- ja
nr üldajaraam lõppkuupäev kirjeldatud
(näidatakse perioodil 01.01.2026–
periood, mille 31.12.2027
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal
ellu viia
planeeritakse)
1 Toitumisalaste hoiakute ja 2025–2026 01.10.2026–31.12.2026
uskumuste uuringu
läbiviimine
7
2 NutriData infosüsteemi ja 2025–2027 01.09.2026–31.12.2027
toitumine.ee
veebikeskkonna
arendamine ning
tööriistade ja
teabematerjalide
väljatöötamine ja
testimine
3 Sõnumite väljatöötamine 2026–2027 01.01.2026–31.12.2027
kooskõlas riiklike
toitumissoovitustega,
testimine ja
kommunikatsioonitegevus
ed
4 Koolitusvajaduste 2026–2027 01.09.2026–31.12.2027
esmane analüüs ja õppe
põhimõtete kavandamine
2.2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus
Tegevuskava jooksul koostatakse ettepanek toitumisnõustamise teenuse kvaliteedi- ja
tulemuslikkuse hindamise esialgsete mõõdikute osas. Kaardistatakse teenuse
arendusvajadused, et luua alus mudeli edasiseks rakendamiseks esmatasandi
tervishoiusüsteemis.
Analüüsitakse võimalusi toitumisnõustamise laiendamiseks eluviisinõustamiseks ning
koostatakse edasise rakendamise ja edasiarenduse suunised. Kaasatakse eksperte ja
huvirühmi ning rakendatakse teenusdisaini põhimõtteid.
Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut
Sihtrühm: poliitikakujundajad, teenuse arendajad, sekkumiste kujundajad
Jrk Tegevus 2.2.3 Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev
nr üldajaraam kirjeldatud perioodil 01.01.2026–
(näidatakse 31.12.2027
periood, mille
jooksul nimetatud
tegevust
programmi ajal
ellu viia
planeeritakse)
1 Toitumisnõustamise 2027 01.01.2027–31.12.2027
teenuse kvaliteedi- ja
tulemuslikkuse
hindamise esialgsete
mõõdikute
ettepanekute
koostamine
2 Teenuse laiendamise 2027 01.01.2027–31.12.2027
ja arendusvajaduste
8
kaardistamine ning
rakendussuundade ja
arendusettepanekute
koostamine
Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Siht- Selgitus
tegevus- tase
kava (2027
aastatel lõpuks)
2026–
2027
Väljundnäitaja Toitumisnõustaja 1 1 Tulemus on saavutatud, kui
ja -terapeudi kutseoskuse kirjelduse
kutseoskuste ajakohastamise vajadus on
kirjelduse välja selgitatud ja
ajakohastamise ettepanekud muudatusteks
ettepanekute on koostatud.
esitamine
Väljundnäitaja Õppekavade 1 1 Tulemus on saavutatud, kui
arendamise õppekavade arendamise
ettepanekute ettepanekud on koostatud.
koostamine
Väljundnäitaja Toitumisalaste 1 1 Tulemus on saavutatud, kui
hoiakute ja uuring on läbi viidud.
uskumuste
uuringu
läbiviimine
Väljundnäitaja Sõnumite 1 1 Tulemus on saavutatud, kui
väljatöötamine riiklike toitumissoovitustega
kooskõlas olevad
üldelanikkonnale suunatud
sõnumid on välja töötatud.
Väljundnäitaja Koolitusvajaduste 1 1 Tulemus on saavutatud, kui
esmane analüüs esmane koolitusvajaduste
analüüs on teostatud.
Väljundnäitaja Kvaliteedi- ja 1 1 Tulemus on saavutatud, kui
tulemuslikkuse hindamismõõdikute
hindamise ettepanekud on sõnastatud.
mõõdikute
esialgsete
ettepanekute
koostamine
Väljundnäitaja Teenuse mudeli 1 1 Tulemus on saavutatud, kui
arendusvajaduste arendusvajadused on
kaardistamine määratletud.
9
10
KINNITATUD
Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkiri nr 150
„Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“
MUUDETUD
sotsiaalministri …….2026
käskkirjaga nr ……
Terviseriskide ennetamine ja vähendamine
Tegevuste abikõlblikkuse periood
01.12.2023–31.12.2027
Elluviija
Tervise Arengu Instituut (TAI)
Rakendusasutus (RA)
Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond)
Rakendusüksus (RÜ)
Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK)
SISUKORD
1. REGULEERIMISALA NING SEOSED EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIAGA „EESTI 2035“ JA VALDKONDLIKE
ARENGUKAVADEGA ............................................................................................................................................................. 3
2. TOETATAVAD TEGEVUSED ............................................................................................................................................... 4
2.1. UIMASTEID TARVITAVATE INIMESTE TARBIMISE VÄHENDAMISE TOETAMISEKS JA NEILE PSÜHHOSOTSIAALSE TOE PAKKUMISEKS
VALDKONNAÜLESE MUDELI VÄLJATÖÖTAMINE .................................................................................................................................... 4
2.1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud ............................................ 4
2.1.2. Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvatele spetsialistidele koolitusmoodulite väljatöötamine ja nende
koolitamine......................................................................................................................................................................... 5
2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine ......................................................................... 6
2.2. TOITUMISNÕUSTAMISE TEENUSE ESMATASANDI TERVISHOIU TEOREETILISE MUDELI VÄLJATÖÖTAMINE .................................................... 6
2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning toitumisnõustaja ja -terapeudi
kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade arendamise ettepanekud ........................................................................ 7
2.2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja teabematerjalide
täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö ............................................................................................................... 7
2.2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus ................................................................ 8
2.3. RIIGIABI ............................................................................................................................................................................... 8
3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 8
4. TEGEVUSTE EELARVE ..................................................................................................................................................... 10
5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 10
6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................. 11
7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 11
8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 12
9. TAT MUUTMINE............................................................................................................................................................. 12
10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 13
11. VAIDLUSTE LAHENDAMINE .......................................................................................................................................... 13
2
1. Reguleerimisala ning seosed Eesti pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ ja valdkondlike
arengukavadega
Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme
21.4.3.2 „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine
tervise edendamisel“ (edaspidi meede) ja sellega seotud sekkumise „Haiguste ennetusmeetmete,
nõustamis-, rehabilitatsiooni- ja tugiteenuste kättesaadavuse parandamine inimeste konkurentsivõime
tõstmiseks tööturul ja tööturule naasmiseks“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027
rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ ja ELi
erieesmärgiga d – edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja
tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske.
1.1. Seosed Eesti pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
TAT-ga viiakse ellu Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia tervise tulemusvaldkonna tervist
toetavate valikute programmi meetme „Terviseriskide ja riskikäitumise vähendamine ning kogukondade
ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“ tegevus „Terviseriskide ennetamise ja tervise
edendamise korraldamine“.
TAT-ga rahastatavate tegevuste puhul arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta
ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9
nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning need panustavad Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia
„Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihtide „Eesti ühiskond on hooliv,
koostöömeelne ja avatud“ ja „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ alasihtide
„Hooliv ühiskond“, „Tervist hoidev inimene“ ja „Tegus inimene“ saavutamisse.
Toetatavate tegevuste panust ligipääsetavuse tagamisse hinnatakse mõõdikuga „Ligipääsetavuse
näitaja“, panust soolise võrdõiguslikkuse tagamisse mõõdikuga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“,
panust võrdsete võimaluste tagamisse mõõdikuga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust
regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdikuga „Tervena elada jäänud aastad“.
Tegevused toetavad „Eesti 2035“ aluspõhimõtet „Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks
ja ühiskonnaelus osalemiseks“ ning aitavad vähendada tervisekaotust põhjustavaid riskitegureid ja
riskikäitumist, mis on nimetatud „Eesti 2035“ ühe arenguvajadusena. „Eesti 2035“ tegevuskava seab
eesmärgiks ülemäärase kehakaaluga inimeste vähenemise alla 50% aastaks 2035 (2020. a 51,6%),
tervena elada jäänud aastate arvu kasvu meestel 2035. aastaks 63 eluaastani ja naistel 64,5 eluaastani
(2021. a 54,9 ja 58) ja soolise lõhe vähendamise tervena elada jäänud aastates (2021. a 2,1 aastat) 1,5
aastani aastaks 2035. Selleks tuleb muu hulgas vähendada riskikäitumist ja edendada tervislikke
eluviise.
Toetatavad tegevused on kujundatud kooskõlas rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgiga
„Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga ja tervena elada jäänud aastate arv kasvab“. TAT tegevused
aitavad kaasa selle eesmärgi saavutamisele. Toetatavate tegevuste kavandamisel on lähtutud rahvastiku
tervise arengukavas 2020–2030 sätestatud järgmistest alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“
lahendusteedest:
vaimse tervise edendamine;
3
vigastuste ennetamine;
tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine;
uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine.
2. Toetatavad tegevused
Toetuse andmise üldeesmärk on avastada varakult terviseriske ja riskikäitumist, toetada inimest nende
riskide vähendamisel ja eluviisi muutmisel ning seeläbi parandada inimeste füüsilist ja vaimset tervist ja
heaolu.
TAT keskendub valdkonnaüleste mudelite väljatöötamisele, tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade
vastutusalas olevate tegevuste arendamisele, eri valdkondade integreerimisele, koostööle ja
koostoimimisele. TAT eesmärk saavutatakse toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel, mille mõju ja
ulatus on lõpptulemusena üleriigiline.
Toetatakse tegevusi, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja
muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. TAT
tegevused ei tohi suurendada negatiivseid keskkonnamõjusid, koolituste korraldamisel ja teadlikkuse
suurendamisel tuleb taaskasutada maksimaalselt materjale ja vahendeid ning planeerida üritusi
läbimõeldult, et nendel osalemise ökoloogiline jalajälg oleks vähim. Tegevusteks vajalike teenuste ja
toodete hankimisel kasutatakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtteid.
Kõigi tegevuste elluviimisel järgitakse võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse põhimõtteid. Koolituste,
infopäevade jt sündmuste planeerimisel selgitatakse välja osalejate võimalikud erivajadused, millega
arvestatakse, tagades enne sündmust, sündmuse käigus ja pärast sündmust nii füüsiline kui ka digitaalne
ligipääsetavus, sealhulgas igasugune info ja kommunikatsioon. Digitaalne ja veebisisu peab vastama
avaliku teabe seaduse §-s 32 ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr
20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe
avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sh vastavus standardile EN 301 549). Teavitus- ja
koolitustegevuste puhul pööratakse tähelepanu eri soost, vanuses, rahvusest ja eesti keelest erineva
emakeelega inimeste kaasamisele. Abinõude väljatöötamisel analüüsitakse ja võetakse arvesse
erinevusi eri soost, vanuses, rahvusest jne inimeste hoiakutes ja riskikäitumises ning nende põhjusi.
Toetatavate tegevuste valikul lähtuti vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade
vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7 rakenduskava
tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast.
Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.12.2023–31.12.2027.
Tegevuste elluviija on Tervise Arengu Instituut.
2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja neile psühhosotsiaalse
toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine
2.1.1. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamist toetavad uuringud
2.1.1.1. Tegevuse eesmärk
4
Tegevuse eesmärk on toetada teadmistepõhise tervikliku mudeli kujundamist uimastitarvitamise
varajaseks märkamiseks, uimasteid tarvitava inimese ravi, taastumise ja toimetuleku toetamiseks ning
tema ja ta lähedaste elukvaliteedi parandamiseks tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade koostöös.
2.1.1.2. Tegevuse sisu
Tegevuse koordineerimiseks, otsuste juhtimiseks ja osapoolte kaasamiseks moodustatakse ekspertidest
ja teadlastest koosnev töögrupp. Tegevuse raames kaardistatakse ja analüüsitakse teaduskirjandust ja
parimaid rahvusvahelisi kogemusi, muu hulgas võimalikke tõenduspõhiseid ennetus- ja
sekkumisprogramme, metoodikaid ja teenuseid, et toetada uimasteid tarvitavaid inimesi peamiselt
väljaspool eriarstiabi. Lisaks analüüsitakse olemasolevat Eesti praktikat ning vajadusi sotsiaal-, tervise-,
justiits- ja siseturvalisuse valdkonnas ja sidusvaldkondades. Tegevuse käigus selgitatakse välja
ülikoolides ning teistes Eesti õppe- ja koolitusasutustes pakutavate sihtrühmaga seonduvate koolituste
ja kursuste sisu ja maht. Vajaduse korral tellitakse täiendavaid analüüse ja eksperdiarvamusi, et
kaardistada sobivad kogukonnapõhised sekkumismudelid, samuti korraldatakse õppevisiite, et tutvuda
teiste riikide kogemustega.
2.1.1.3. Tegevuse tulemus
Uuringute tulemuste põhjal osatakse planeerida vajaduspõhiseid meetmeid ja tegevusi uimasteid
tarvitavate inimeste paremaks toetamiseks ja uimastitarvitamise varajaseks avastamiseks. Tegevuse
tulemusena on poliitikakujundajad, tervisevaldkonna sekkumiste väljatöötajad jt olulised sihtrühmad
teadlikumad õppeasutuste õppekavade sisust ning pakutavate teadmiste kaasaegsusest ja
tõenduspõhisusest, samuti eri valdkondades rakendatavatest tõenduspõhistest sekkumistest,
kogemustest ja vajadustest. Lisaks on sekkumiste planeerijatel ja poliitikakujundajatel ülevaade
parimatest rahvusvahelistest kogemustest.
2.1.1.4. Sihtrühm
Teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor), õppe- ja koolitusasutused, poliitikakujundajad ja
järgmisi tegevusi planeeriv töögrupp.
2.1.2. Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvatele spetsialistidele koolitusmoodulite
väljatöötamine ja nende koolitamine
2.1.2.1. Tegevuse eesmärk
Eesmärk on suurendada uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide teadmisi
uimastitarvitamise häiretest ja nende varajasest märkamisest, samuti parandada oskusi ja teadmisi selle
kohta, kuidas rakendada tõenduspõhiseid sekkumisi ja teha koostööd teiste valdkondade
teenusepakkujatega.
2.1.2.2. Tegevuse sisu
Uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide tõenduspõhiste teadmiste ja
uimastitarvitamise märkamise oskuse suurendamiseks ning sekkumiste ja nõustamiste tõhusamaks
elluviimiseks töötatakse välja koolitusmoodulid, tööriistad ja vahendid ning info- ja juhendmaterjalid.
Korraldatakse koolitused ning vajaduse korral kaasamis- ja teavitusüritused uimasteid tarvitavate
inimestega kokkupuutuvatele spetsialistidele. Lisaks tehakse koostööd ülikoolide ning teiste õppe- ja
koolitusasutustega, et pakkuda vajaduse korral tuge uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate
spetsialistide õppekavade uuendamisel.
5
2.1.2.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on suurenenud uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide
teadlikkus uimastitarvitamise häiretest (sh erinevate sotsiaalsete rühmade (nt naised, vanemaealised
jne) eripäradest ja probleemidest) ja uimastitarvitamise varajasest märkamisest ning nad oskavad
rakendada tõenduspõhiseid sekkumisi. Suurenenud on uimasteid tarvitavate inimestega kokkupuutuvate
spetsialistide pädevus ja valmisolek pakkuda nõustamist eesmärgiga säilitada või parandada uimasteid
tarvitavate inimeste tervist ja heaolu.
2.1.2.4. Sihtrühm
Tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor),
kohalikud omavalitsused, ülikoolid ja teised õppeasutused (sh õppel olevad tulevased spetsialistid).
2.1.3. Uimasteid tarvitavate inimeste toetamise mudeli väljatöötamine
2.1.3.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on kohandada analüüside tulemusel välja valitud sekkumised ja eri tasandeid haarav
valdkonnaülene mudel Eesti vajadustele ja võimalustele vastavaks.
2.1.3.2. Tegevuse sisu
Töötatakse välja või kohandatakse ja kirjeldatakse Eesti oludele sobivaks ja võetakse kasutusele mudeli
raamistik uimasteid tarvitavate inimeste toetamiseks. Sealhulgas arendatakse uusi lähenemisviise,
metoodikaid, juhendmaterjale ja tööriistu. Tegevused on suunatud uimasteid tarvitavatele inimestele
mõeldud teenuste kvaliteedi parandamisele, uute sekkumiste väljatöötamisele või rahvusvaheliselt
kasutatavate kogemuste juurutamisele ja probleemse uimastitarvitamise varajasele märkamisele.
2.1.3.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on välja töötatud uus valdkonnaülene mudel ning on teada selle mõju uimasteid
tarvitavate inimeste heaolule, riski- ja tervisekäitumisele. Mudeli rakendamisel paranevad uimasteid
tarvitavate inimestega kokkupuutuvate spetsialistide oskused teenuste korraldamisel, arendamisel ja
pakkumisel, mis tagab pakutavate teenuste parema kvaliteedi ja lähtumise kliendi vajadustest.
Valdkonnas töötavate spetsialistide oskused, töövõtted ja -viisid toetavad kvaliteetse ja vajaduspõhise
abi pakkumist ning uimastitarvitamise häire varajast märkamist. Paranenud on tervishoiu- ja
sotsiaalvaldkonna ja sidusvaldkondade koostöö. Paranenud on sidusvaldkonna spetsialistidele ja
uimastitarvitajatele mõeldud abi ja teenuste kohta käiva teabe kättesaadavus.
2.1.3.4. Sihtrühm
Tervisevaldkonna ja sidusvaldkondade töötajad, teenusepakkujad (sh KOV, era- ja kolmas sektor),
kohalikud omavalitsused, uimasteid tarvitavad inimesed ja nende lähedased.
2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine
6
2.2.1. Toitumisnõustamise teenuse pakkumise teoreetilise mudeli väljatöötamine ning
toitumisnõustaja ja -terapeudi kutse kirjelduse uuendamise ning õppekavade arendamise
ettepanekud
2.2.1.1. Tegevuse eesmärk
Tuginedes 2023. aasta III kvartalis valminud AS Emor uuringu „Toitumisnõustamise integreerimine
esmatasandi tervishoiusüsteemi“ tulemustele on eesmärk töötada välja toitumisnõustamise teenuse
teoreetiline mudel, koostada ettepanekud toitumisnõustaja ja -terapeudi kutseoskuse kirjelduste
nüüdisajastamiseks ja anda sisend toitumisnõustamise alase väljaõppe ajakohastamiseks.
2.2.1.2. Tegevuse sisu
Tegevus on seotud Eesti oludele sobiva teoreetilise astmelise toitumisnõustamise teenuse mudeli
väljatöötamisega. Mudeli kujundamisel hangitakse vajadusel täiendavaid analüüse ja
eksperdihinnanguid. Tegevuse käigus kaardistatakse teenusemudeli rakendamist toetavate juhendite,
tööriistade ja infomaterjalide vajadus ning töötatakse välja lähenemisviisid ja metoodikad, mis
soodustavad mudeli praktilist rakendatavust ja suurendavad kasutajasõbralikkust vajaduse korral
korraldatakse kaasamisüritusi. Analüüsitakse vajadust olemasolevat kutseoskuse kirjeldust
nüüdisajastada, antakse sisend kutsestandardi muutmiseks ning toitumisnõustamise alase väljaõppe
ajakohastamiseks.
2.2.1.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on valminud teoreetiline astmeline mudel, mis kirjeldab toitumisnõustamise
teenuse ülesehitust, protsesse ja instrumente ning loob aluse teenuse hilisemaks lõimimiseks
esmatasandi tervishoiusüsteemi. Samuti on antud sisend toitumisnõustaja ning -terapeudi
kutsestandardi ajakohastamiseks ning olemas analüüs, milliseid muutusi on vaja ellu kutsuda
toitumisnõustamise alases õppes, et see vastaks kutses toodud teadmistele ja oskustele.
2.2.1.4. Sihtrühm
Eesti elanikud, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid, poliitikakujundajad,
sekkumiste kujundajad.
2.2.2. Toitumisnõustamise teenuse mudeli rakendamist toetavate tööriistade, koolitus- ja
teabematerjalide täiendamine ja väljatöötamine ning teavitustöö
2.2.2.1. Tegevuse eesmärk
Eesmärk on suurendada nii elanike kui ka toitumisnõustamise teenuse pakkujate teadmisi, oskusi ja
võimalusi, luues ja ajakohastades tööriistu, koolitusi ja teabematerjale, mis toetavad iseseisvat tervislike
toitumisharjumuste kujundamist ning toitumisnõustamise teenuse praktilist rakendamist.
2.2.2.2. Tegevuse sisu
Ajakohastatakse olemasolevaid ning töötatakse välja uued tööriistad ning teabe-, juhend- ja
õppematerjalid tavainimestele ning spetsialistidele. Kavandatakse koolitused, mis toetavad mudeli
rakendamist. Vajadusel kaasatakse eksperte, viiakse läbi uuringuid, fookusgruppe ja testimisi, et tagada
tööriistade ja materjalide kasutajasõbralikkus ja praktiline väärtus. Töötatakse välja sõnumid, mis on
kooskõlas riiklike toitumissoovituste ja sihtrühmade väärtuste ja hoiakutega.
7
2.2.2.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on suurenenud inimeste teadmised, oskused ja võimalused enesejuhtimise osas
tervisliku toitumisega seonduvalt ning spetsialistide teadlikkus ja pädevus nõustamistegevuse
läbiviimisel. Välja on töötatud sobivad teabematerjalid ja töövahendid ning sõnumid.
2.2.2.4. Sihtrühm
Eesti elanikud, ennekõike eluviisist tulenevate terviseprobleemidega või ülekaalus olevad täisealised
inimesed, esmatasandi tervishoiutöötajad, toitumisnõustajad ja -terapeudid.
2.2.3. Nõustamisteenuse hindamismõõdikute ja arendusvajaduste kaardistus
2.2.3.1. Tegevuse eesmärk
Tegevuse eesmärk on koostada ettepanek esialgsete kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise mõõdikute
osas ning kaardistada toitumisnõustamise teenuse arendusvajadused, et luua alus mudeli terviklikuks
rakendamiseks esmatasandi tervishoiusüsteemis. Toitumisnõustamise teenuse mudeli täies ulatuses
kasutuselevõtu eesmärk on vähendada tervishoiutöötajate koormust ning parandada patsientide
ravitulemusi ja inimeste elukvaliteeti.
2.2.3.2. Tegevuse sisu
Tegevus on suunatud toitumisnõustamise teenuse mudeli kvaliteedi- ja tulemuslikkuse hindamise
esialgsete mõõdikute ettepaneku sõnastamisele. Lisaks tehakse teenuse laiendamise ja arendamise
vajaduste kaardistus ning koostatakse suunised mudeli edasiseks rakendamiseks tervishoiusüsteemis.
2.2.3.3. Tegevuse tulemus
Tegevuse tulemusena on sõnastatud ettepanek kvaliteedi- ja tulemuslikkuse mõõdikute osas ning
koostatud suunised teenusmudeli edasiarendamiseks ja edasiseks rakendamiseks tervishoiusüsteemi
kontekstis.
2.2.3.4. Tegevuse sihtrühm
Poliitikakujundajad, teenuse arendajad, sekkumiste kujundajad.
2.3. Riigiabi
Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi.
3. Näitajad
Näitaja nimetus Algtase Vahe- Sihttase Selgitav teave
(mõõtühik) sihttase (2027)
(2024)
Meetmete Valdkondadeülese 0 0 2 Raporteeritakse, kui
nimekirja terviseprobleemide a) mudel võimaldab
väljundnäitaja ennetuse ja riskide terviseprobleeme
8
varajase märkamise ennetada ja riske
mudel (mõõtühik varajases staadiumis
arv) märgata; b) mudel
võimaldab vajalikke
sekkumisi nende
riskide
maandamiseks; c)
mudel hõlmab eri
valdkondi; d) välja on
töötatud vajalikud
dokumendid
baaskvaliteedi
tagamiseks mudeli
rakendamisel.
Väljundnäitaja
saavutamist hindab ja
raporteerib
lõpparuandes elluviija.
2.1. Uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamiseks ja neile
psühhosotsiaalse toe pakkumiseks valdkonnaülese mudeli väljatöötamine
TAT- 2.1.1. Uimasteid 0 1 1 Panustab otseselt
spetsiifiline tarvitavate inimeste meetmete nimekirja
näitaja toetamise mudeli väljundnäitajasse.
väljatöötamist Tulemus on
toetavad analüüsid saavutatud, kui on
(arv) valminud analüüs.
Allikaks on elluviija
projektiaruanded.
TAT- 2.1.2. Koolituse 0 0 500 Panustab otseselt
spetsiifiline läbinud spetsialistide meetmete nimekirja
näitaja arv (arv) väljundnäitajasse.
Tulemus on
saavutatud, kui
koolitusmoodulid on
valminud ja koolitused
korraldatud. Allikaks
on elluviija
projektiaruanded.
TAT- 2.1.3. Uimasteid 0 0 1 Panustab otseselt
spetsiifiline tarvitavate inimeste meetmete nimekirja
näitaja toetamise mudeli väljundnäitajasse.
väljatöötamine (arv) Tulemus on
saavutatud, kui mudel
on välja töötatud.
Allikaks on elluviija
projektiaruanded.
2.2. Toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu teoreetilise mudeli väljatöötamine
9
TAT- 2.2.1. 0 0 1 Panustab otseselt
spetsiifiline Toitumisnõustamise meetmete nimekirja
näitaja teenuse pakkumise väljundnäitajasse.
teoreetilise mudeli Tulemus on
väljatöötamine ning saavutatud, kui
toitumisnõustaja ja - teoreetilise mudeli
terapeudi kutse kirjeldus on valminud.
kirjelduse Allikaks on elluviija
uuendamise ning projektiaruanded.
õppekavade
arendamise
ettepanekud (arv)
TAT- 2.2.2 0 0 1 Panustab otseselt
spetsiifiline Toitumisnõustamise meetmete nimekirja
näitaja teenuse mudeli väljundnäitajasse.
rakendamist Tulemus on
toetavate tööriistade, saavutatud, kui
koolitus- ja tööriistad on
teabematerjalide valminud. Allikaks on
täiendamine ja elluviija
väljatöötamine ning projektiaruanded.
teavitustöö (arv)
TAT- 2.2.3 0 0 1 Panustab otseselt
spetsiifiline Nõustamisteenuse meetmete nimekirja
näitaja hindamismõõdikute väljundnäitajasse.
ja arendusvajaduste Tulemus on
kaardistus (arv) saavutatud, kui
kaardistus on
valminud. Allikaks on
elluviija
projektiaruanded.
4. Tegevuste eelarve
Summa Osakaal
1 ESF+ 3 085 755 70%
2 Riiklik kaasfinantseering 1 322 466 30%
3 Eelarve kokku 4 408 221 100%
5. Kulude abikõlblikkus
5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21.
5.2. Tegevuste kaudsed kulud on abikõlblikud ühtse määra ulatuses, mis on 15% tegevuste otsestest
ühendmääruse § 21 lõikes 3 nimetatud personalikuludest. Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse
§ 21 lõikes 4 nimetatud kulud.
10
5.3. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas:
5.3.1 väliskoolituse ja -lähetuse kulud Euroopa Liidu liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Šveitsis ja
Islandil. Väljaspool Euroopa Liitu tekkinud kulud võivad moodustada kuni 3% TAT eelarvest;
5.3.2 tegevuste elluviimise toetamiseks mõeldud meeskonnakoolituste, inspiratsioonipäevade,
konverentside ja sarnaste ürituste kulud;
5.3.3 tegevuste ja teenuste tutvustamiseks korraldatavate meedia- ja kommunikatsioonialaste tegevuste
ja ürituste kulud;
5.3.4 tegevuste elluviimisega kaasnevad rendi- ja toitlustuskulud;
5.3.5 tegevuste ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud;
5.3.6 tegevuste 2.1 ja 2.2 raames väljatöötatavate koolituste, õppematerjalide ja -vahendite kulud.
6. Toetuse maksmise tingimused ja kord
6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid
kulusid hüvitatakse punkti 5.2 kohaselt ühtse määra alusel.
6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ):
6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT otseseid kulusid
eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest;
6.2.2 koopia riigihangete tegemise korrast asutuses;
6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.
6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema TAT rakendamisel
nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-
le sellekohase kirjaliku kinnituse.
6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna
kaudu üks kord kuus.
6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest
arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude
abikõlblikkuse.
6.6. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud
ühendmääruse §-s 33.
6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse
tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist.
7. Elluviija kohustused
Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale
kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud:
7.1 esitama rakendusasutusele (edaspidi RA) TAT järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja
eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. novembriks;
7.2 esitama punktis 7.1 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul RÜ-le;
7.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa;
7.4 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;
7.5 esitama RA-le TAT eelarve täitmise aruande iga kuu 10. kuupäevaks eelmise kuu kohta RA poolt
väljatöötatud vormil;
11
7.6 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks või kümne tööpäeva
jooksul peale eelarve kinnitamist; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15
tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest;
7.7 esitama RÜ-le korrigeeritud prognoosi järelejäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 6 nimetatud
maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.6 esitatud prognoosist;
7.8 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest.
8. Aruandlus
8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande
koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 31. juuliks vastavalt
31. detsembri ja 30. juuni seisuga. Kui tegevuste alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva
vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.
8.2. Elluviija tagab vajaduse korral tegevustes osalejate korrektsete andmete olemasolu sündmuste
infosüsteemis iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.
8.3. Elluviija esitab RÜ-le tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise lõpparuande e-
toetuse keskkonna kaudu 45 päeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
8.4. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse
aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist.
8.5. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid
lõpparuanne.
8.6. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on vormikohane ja
nõuetekohaselt täidetud.
8.7. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande.
8.8. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
8.9. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste
kõrvaldamiseks.
8.10. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande.
8.11. Aruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule.
8.12. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest
punktis 1.1 nimetatud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete
edenemist.
9. TAT muutmine
9.1. Kui ilmneb vajadus tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab
elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi TAT muutmise taotlus).
12
9.2. RA vaatab TAT muutmise taotluse läbi 20 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab
hinnangu TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja
punktis 9.8 nimetatud kooskõlastamist.
9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TAT muutmise
taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.
9.4. RA edastab TAT muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on
õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-
ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt.
9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid eelarve muutmiseks, kui aruandes esitatud andmetest
või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks.
9.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on
olemas RÜ nõusolek.
9.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või
elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on
kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada kogueelarvet
kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses.
9.8. TAT muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.
9.9. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta:
9.9.1 tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist;
9.9.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et kogutoetuse summa ei muutu.
9.10. RA vaatab punkti 9.9 kohase muudatustaotluse läbi 20 tööpäeva jooksul ning puuduste
mitteesinemise korral esitab muudetud dokumendid ministrile kinnitamiseks.
9.11. Punkti 9.9 kohases muudatustaotluses puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud
tähtaja võrra.
9.12. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist konkreetse(te) aasta(te) eelarve
muutmine tingimusel, et kogutoetuse summa ei muutu, kui kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe
kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 15%.
9.13. Peale punktis 9.12 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab elluviija viie tööpäeva jooksul
muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu.
10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.
11. Vaidluste lahendamine
Vaidlused riigiasutuste, sealhulgas valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses
sätestatud korras.
13
Lisad:
Lisa 1 – TAT eelarve kulukohtade kaupa
Lisa 2 – TAT tegevuste detailne kirjeldus
14
Sotsiaalministri käskkirja „Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150
kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“
muutmine“ eelnõu seletuskiri
I. Sissejuhatus
Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) muudatusega vähendatakse eelarvet kokku
2 857 143 euro võrra (suunatakse REARMi). Sellest tingitult korrigeeritakse toetatavaid
tegevusi, nende eelarvet ning TAT-spetsiifilisi väljundinäitajaid. Peamise muudatusena
jäetakse uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise vähendamise toetamise mudeli ning
toitumisnõustamise teenuse mudeli väljatöötamise järgselt ära mudelite katsetamine ja mõjude
hindamine ning piirdutakse vaid teoreetiliste mudelite väljatöötamisega. Sellest tulenevalt on
suurem rõhk mudelit toetavate tööriistade kujundamisel ning erinevate osapoolte jaoks teabe
kättesaadavaks tegemisel.
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud koostöös Tervise Arengu Instituudiga (TAI)
Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa
(tel 5912 4988,
[email protected]) ning välisvahendite osakonna nõunik Jüri Lõssenko
(tel 5913 7882,
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud
Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128,
[email protected]). Eelnõu on keeletoimetamata.
Märkused
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses,
kuna lisanduva sihtrühma näol andmekorjes uusi isikuandmeliike võrreldes algse TAT-ga ei
koguta.
Seletuskirjas on kirjeldatud ainult eelnõus nimetatud TAT muudatusi.
II. TAT muudatuste sisu
Punktiga 1 muudetakse Sotsiaalministeeriumi struktuurimuudatusest tulenevalt
rakendusasutuse nimetust, milleks on Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakond.
Punktiga 2 laiendatakse sihtrühma, lisades loetellu ka õppel olevad tulevased spetsialistid.
Selliselt on võimalik tegevusi sihistada ka neile.
Punktiga 3 jäetakse eelarve vähendamise tõttu välja uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise
vähendamise toetamise mudeli väljatöötamise järgselt katsetamise etapp. Tegevuste
tulemusel valmib vaid teoreetilise mudeli kirjeldus.
Punktiga 4 jäetakse eelarve vähendamise tõttu ära uimasteid tarvitavate inimeste tarbimise
vähendamise toetamise mudeli mõjude hindamine ning piirdutakse vaid teoreetilise mudeli
kirjeldusega.
Punktiga 5 tuuakse sisse senisest suurem fookus teabe kättesaadavusele ning tegevuste
tulemusena paraneb spetsialistide ja uimastitarvitajate teadlikkus abi ja ravi võimaluste kohta.
Sidusvaldkonnad võivad olla muu hulgas siseturvalisuse-, justiits- ja haridusvaldkond, nende
hulgast näiteks kriminaalhooldajad, politseinikud, haridustöötajad.
Punktiga 6 muudetakse 2.2 tegevusi eelarve vähendamise tõttu. Muudatusega uusi tegevusi
ei lisandu, vähenenud eelarve tingimustes täpsustub tegevuste fookus.
Peamise muudatusena jäetakse ära toitumisnõustamise teenuse esmatasandi tervishoiu
teoreetilise mudeli katsetamise etapp ning piirdutakse teoreetilise mudeliga. Teoreetilise
mudeli juures pannakse suurem tähelepanu tööriistadele ja teabe kättesaadavusele ning
teenuste kvaliteedi- ja tulemuslikkuse mõõdikute väljatöötamisele.
Sihtrühma lisatakse ka toitumisterapeudid, Eesti elanikud, poliitikakujundajad, teenuste
arendajad ja sekkumiste kujundajad.
Alategevuse 2.2.1 tegevuste juures tuuakse suurem fookus ka õppekavade arendamisele ning
toitumisnõustajate ja -terapeutide kutsestandardi kaasajastamiseks sisendi andmisele.
Toitumisnõustajate ja -terapeutide kaasaegsed ja vajadustele vastavad oskused ja teadmised
on oluline osa teoreetilisest mudelist.
Välja töötatud materjalid, tööriistad ja teave on kättesaadav kõigile tasuta TAI veebilehel
www.tai.ee, Nutridata toitumise infosüsteemis ning lehel www.toitumine.ee.
Punktiga 7 muudetakse TAT-spetsiifilisi näitajaid. Alategevuse 2.1.3 näitaja nimetusest
eemaldatakse mudeli katsetamine ning tulemus on saavutatud kui mudel on välja töötatud. Ka
tegevuse 2.2 TAT-spetsiifilisi näitajaid muudetakse tulenevalt sellest, et mudelite katsetamist
enam ette ei nähta. Koolitusmoodulite ja koolituste läbiviimise asemel on fookus mudeli
rakendamist toetavatel tööriistadel.
Punktiga 8 vähendatakse TAT eelarvet (kehtiv abikõlblike kulude summa on 7 265 364 eurot)
kokku 2 857 143 euro võrra, millest ESF+ toetus on 2 000 000 eurot ja riiklik kaasfinantseering
857 143 eurot. Eelarve vähendamine on tingitud Vabariigi Valitsuse otsusest suunata
täiendavad vahendid kaitsekulude katteks. Samas ulatuses väheneb ka meetme 21.4.3.2
eelarve.
TAT eelarve on muutmisjärgselt kokku 4 408 221 eurot, millest ESF+ toetus on 3 085 755
eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 322 466 eurot.
Punktiga 9 seatakse elluviijale kohustus esitada rakendusüksusele makse saamise aluseks
olevaid dokumente ja tõendeid kord kuus, kui varasemalt oli võimalik seda teha ka kord
kvartalis. Muudatuse põhjus on vajadus väljamakseid kiirendada, et aidata kaasa maksetega
seotud eesmärkide saavutamisele.
Punktiga 10 sätestatakse, et lõpparuandes puuduste mitteesinemise korral kinnitab
rakendusüksus lõpparuande ning jääb ära sellele eelnev rakendusasutuse kooskõlastus.
Punktiga 11 asendatakse lisa 1 „TAT eelarve kulukohtade kaupa“ ja lisa 2 „TAT tegevuste
detailne kirjeldus“ uute lisadega, on täiendatud vastavalt tekkinud vajadustega ning kooskõlla
viidud TAT muudatusega.
III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted
Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase
Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja
Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa
Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.
IV. TAT muudatuste mõjud
Eelarve vähendamise tulemusel jäävad ellu viimata mitmed varem planeeritud tegevused. 2.1
tegevuste juures jäetakse hindamata väljatöötatud mudeli rakendatavus ja mõju, mistõttu ei
ole võimalik väljatöötatud teoreetilist mudelit laiamahuliselt rakendama hakata. Seetõttu on
oht, et väljatöötatud mudel ei vasta valdkonna, spetsialistide ja uimasteid tarvitavate inimeste
vajadusele. Mudeli rakendatavust ja mõju on vaja hinnata peale TAT tegevuste lõppu.
Tegevuse 2.2 juures jäetakse samuti hindamata väljatöötatud toitumisnõustamise mudeli
rakendatavus ja mõju, mistõttu ei saa mudelit esmatasandi tervishoius koheselt rakendama
hakata. Seega ei muutu toitumisnõustamise teenus paremini kättesaadavamaks nendele
inimestele, kes seda enda terviseriskide ennetamiseks või vähendamiseks vajaksid. Lisaks
jäetakse ära tervishoiutöötajatele ja teiste spetsialistidele planeeritud koolitused. Seega ei
paranda tegevuste elluviimise tulemusel erinevate osapoolte teadlikkus ja oskus
toitumisnõustamise teenuse osutamiseks esmatasandil.
V. TAT muudatuste jõustumine
Käskkiri jõustub üldises korras.
VI. TAT muudatuste kooskõlastamine
Eelnõu edastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste
Keskusele, Euroopa Komisjonile ja ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava
seirekomisjonile ning arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile.
Rahandusministeerium Meie 04.12.2025 nr 1.2-2/122-1
Riigi Tugiteenuste Keskus
Kliimaministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri käskkirja
„Terviseministri 16. novembri 2023. a käskkirjaga nr 150 kinnitatud toetuse andmise tingimuste
„Terviseriskide ennetamine ja vähendamine“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu hõlmab perioodi
2021–2027 meetmete nimekirja meedet 21.4.3.2 „Terviseriskide ja riskikäitumise
vähendamine ning kogukondade ja paikkondade võimestamine tervise edendamisel“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Karmen Joller
sotsiaalminister
Lisad:
1. Käskkirja eelnõu;
2. Toetuse andmise tingimused;
3. Eelnõu seletuskiri;
4. Eelarve (toetuse andmise tingimuste lisa);
5. Tegevuskava (toetuse andmise tingimuste lisa).
Lisaadressaadid:
Tervise Arengu Instituut
Ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava seirekomisjon
Euroopa Komisjon
Jüri Lõssenko
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952