KÄSKKIRI
(kuupäev digiallkirjas) nr 186
Regionaalministri 4. jaanuari 2024. a käskkirja nr 3
„Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise
toetuse andmine“ muutmine
Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.
Muudan regionaalministri 4. jaanuari 2024. a käskkirja nr 3 „Maakondlike arenduskeskuste
tegevuste elluviimise toetuse andmine“ järgmiselt:
1) tunnistan kehtetuks punkti 1.2;
2) sõnastan punkti 6 pealkirja järgmiselt:
„6. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused“;
3) sõnastan punkti 6.3 järgmiselt:
„6.3. Tegevuse elluviimiseks antav abi võib olla vähese tähtsusega abi (edaspidi VTA), mille
osas kohalduvad järgmised nõuded:
6.3.1. Kui tegevuse elluviimiseks antav abi on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni
määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja
108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1‒12) mõistes
(edaspidi horisontaalne vähese tähtsusega abi), kohaldatakse sellisele tegevusele nimetatud
määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;
6.3.2. Kui tegevuse elluviimiseks antav abi on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 1408/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandussektoris (ELT L 352,
24.12.2013, lk 9‒17) mõistes (edaspidi põllumajanduslik vähese tähtsusega abi), kohaldatakse
sellisele tegevusele nimetatud määruses ja maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse
§-s 20 sätestatut;
6.3.3. Kui tegevuste elluviimiseks antav abi on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni
määruse (EL) nr 717/2014, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107
ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandus- ja vesiviljelussektoris (ELT L 190,
28.06.2014, lk 45–54) mõistes (edaspidi kalamajanduslik vähese tähtsusega abi), kohaldatakse
sellisele tegevusele nimetatud määruses ja kalandusturu korraldamise seadus §-s 64 sätestatut.“;
4) täiendan punkti 6 alapunktiga 6.5 järgmises sõnastuses:
„ 6.5. Käskkirja raames ei toetata punktides 6.1 ja 6.2 nimetatud piirkondlike või maakondlike
tegevuste elluviimist järgmistes valdkondades:
6.5.1. müügi vahendamine ning hulgi- ja jaekaubandus;
6.5.2. kinnisvaraalane tegevus;
6.5.3. tubakatoodete tootmine;
6.5.4. hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;
6.5.5. kindlustustegevus;
6.5.6. reisijate- ja kaubavedu;
6.5.7. rentimine ja kasutusrent;
6.5.8. fossiilkütustega seotud tegevused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L
231, 30.06.2021, lk 60‒93) artiklis 7 nimetatud tegevustele ja tegevusvaldkondadele.“;
5) asendan punkti 7 tegevuse 21.1.4.11 „VKEde oskuste arendamine maakondlikes
arenduskeskustes“ 2029. aasta tulemusnäitaja sihttaseme arvu „23 700“ arvuga „9480“;
6) sõnastan punkti 12.13 järgmiselt:
„12.13. Kui tegevuste elluviimiseks antav abi on VTA, kohustuvad elluviija ja partnerid
kontrollima tegevusest abisaajate vastavust kohalduva vähese tähtsusega abi määruse nõuetele.
Elluviija sisestab andmed vähese tähtsusega abi registrisse.“;
7) sõnastan punktid 15.1–15.4 järgmiselt:
„15.1. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus lõppkasusaajale on horisontaalne vähese
tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 mõistes, siis tuleb arvestada lisaks
järgmiste nõuetega:
15.1.1. Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt antud horisontaalse vähese
tähtsusega abi kogusumma ei tohi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ühele
ettevõtjale mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot.
15.1.2. Horisontaalset vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL)
2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
15.2. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus lõppkasusaajale on põllumajanduslik vähese
tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 mõistes, siis tuleb arvestada
lisaks järgmiste nõuetega:
15.2.1. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1408/2013 kohaselt antud põllumajandusliku
vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega
ühele ettevõtjale mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 50 000 eurot.
15.2.2. Põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
1408/2013 artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
15.3. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus lõppkasusaajale on kalamajanduslik vähese
tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 mõistes, siis tuleb arvestada
lisaks järgmiste nõuetega:
15.3.1. Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 717/2014 kohaselt antud kalamajanduslik vähese
tähtsusega abi kogusumma ei tohi koos käesoleva käskkirja alusel antava toetusega ühele
ettevõtjale mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 40 000 eurot.
15.3.2. Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõikes
2 nimetatud isikud. Vähese tähtsusega abi andmisel loetakse üheks ettevõtjaks ka sellised
ettevõtjad, kes on omavahel seotud nimetatud määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt.
15.3.3. Kalamajanduslikku vähese tähtsusega abi ei anta Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr
717/2014 artiklis 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.
15.4. Horisontaalne vähese tähtsusega abi, põllumajandusliku vähese tähtsusega abi ja
2
kalamajandusliku vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruste (EL)
2023/2831, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 717/2014 artiklis 5 sätestatud erinevateks
eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.“;
8) täiendan käskkirja punktiga 15.5 järgmises sõnastuses:
„15.5. Elluviija peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama 10 aastat alates kava alusel
viimase abi andmise päevast.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
3
R egionaal -ja põllumajandusministri käskkirja „ Regionaalministri 4. jaanuari 2024. a käskkirja nr 3 „ Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse andmine ” muutmise eelnõu seletuskiri 1. Eelnõu ettevalmistajad Regionaalministri 4. jaanuari 2024. a käskkirja nr 3 „Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse andmine“ (edaspidi käskkiri ) muu tmise eelnõu ja seletuskirja on koostanud R egionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna peaspetsialist Tea Caeiro Batista (tel 5885 1479 , e-post tea.caeiro @ agri .ee). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud kohalike omavalitsuste osakonna õigus nõunik Olivia T aluste (tel 5885 1453 , e-post
[email protected] ). 2. Eelnõu sisu Eelnõuga kavandatakse teha käskkirjas järgmised muudatused: Eelnõu punkt 1 . Käskkirja punkt 1.2 tunnistatakse kehtetuks. Bürokraatia vähendamise ja õigusselguse huvides muudetakse EMTAK-i koodidel põhinevad tegevus valdkondade välistused , milleks toetust ei anta, kehtetuks ja lisatakse käskkirja punkti 6 mittetoetatavad tegevused, mis osaliselt katavad välistatud valdkondi. Käskkirja andmise algne mõte oli, et välistatud valdkondades elluviija ega ka elluviija partnerid ei korralda koolitusi ega muid tegevusi . Mittetoetatavate tegevuste selgitus on leitav järgnevas punktis. Eelnõu punkt 2 . Käskkirja punkt i 6 pealkiri nimetatakse ümber „Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused“. Hetkel näeb punkt 6 ette vaid toetatavad tegevused. Eelnõu punkt id 3 ja 6 . Käskkirja punktis 6.3 nimetatakse, millisel juhul kohaldatakse ELi vähese tähtsusega abi andmise õigust. Eelnõu punkt 4 . Õiguss elguse loomiseks lisatakse käskkirja alapunkti 6.5. loetelu piirkondlikest või maakondlikest toetusest mittetoetatavatest tegevuste valdkondadest . Need on tegevuste valdkonnad, milles elluviija ega ka elluviija partnerid ei või käskkirja raames korralda da koolitusi ega muid tegevusi . Nendeks on müügi vahendamine ning hulgi- ja jaekaubandu s, kinnisvaraalane tegevus , tubakatoodete tootmine, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine, kindlustustegevus , reisijate- ja kaubavedu , rentimine ja kasutusrent, fos s iilkütustega seotud tegevused, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevustele ja tegevusvaldkondadele. Tavapärased välistused on: • eetiliste kaalutluste tõttu, milleks on näiteks hasartmängud, tubakatootmine; • kaalutluste tõttu, et teatud valdkondades pole vajalik riigil sekkuda – turg toimib või pole selles valdkonnas riigi sekkumine vajalik/põhjendatud; Samuti võib piirata valdkondi, kui toetus raha on vähe ja vaja on konkreetselt sihtida vahendid sinna, kus nad on kõige mõjusamad. Eelnõu punkt 5 . Käskkirja punktis 7 muudetakse tegevuse 21.1.4.11 „ VKE-de oskuste arendamine maakondlikes arenduskeskustes “ tulemusmõõdikut , mida korrigeeriti rakenduskava muudatusega madalamaks. Rakenduskavas planeerimisel ja m õõdikute seadmisel kirjeldatud r isk „ tegelik turuvajadus meetmete vastu on mõnevõrra erinev ning see toob kaasa näitajate sihttasemete või omafinantseeringu osakaalu mittetäitmise “ realiseerus. Eeldus, et VKE - dele suunatud koolitusprogrammides osaleb keskmiselt 3 töötajat ühest ettevõttest osutus valeks ja tulemusmõõdiku „ VKE - de töötajad, kes läbivad koolituse aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks sihttase 23700 osutus ebarealistlikuks. 2024. aasta 10 kuu andmete põhjal oli maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud koolitustel osalejatest 80% mikroettevõtted. Seega reaalselt osaleb koolitustel ü hest ettevõttes t keskmiselt 1 , 2 töötajat. Väljundnäitajaks planeeritud 7900 ettevõtja kohta on seetõttu põhjendatud planeerida osalema koolitustel 9480 töötajat. Uus sihttase vastab ka täpsemalt tänasele reaalsele koolituste turuhinnale ning võimaldab pakkuda osalejate võimalusi minna oskuste omandamisega rohkem süvitsi. Uus tulemusnäitaja sihttase 9480 on rakenduskava muudatusega Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud. Eelnõu punkt id 7 ja 8 . Käskkirja punkti 15 muudetakse ja lisatakse võimalus anda vähese tähtsusega abi põllumajandustoodete esmatootmise ga ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega tegeleva tele ettevõt etele , juhul, kui nad osalevad koolitustel või muudel sündmustel, millele arvestatakse VTA-d . K alapüügi- ja vesiviljeluse valdkonna puhul on peetud silmas laiemas tähenduses sinimajanduse valdkonda. Sinimajanduse mõiste on suhteliselt uus ja seda on hakatud tegelikult laialdasemalt kasutama pärast Rio de Janeiros toimunud ÜRO säästva arengu konverentsi (UNCSD) 2012. aasta juunis. Sõnaveebis on järgnevad n äited : Mõiste “sinine majandus” hõlmab kõiki tegevusvaldkondi, mis on seotud veealadega. Igasugune inimtegevus, mis toimub merel või sisevetel, all- või pealpool veepinda, põhineb teadmistel põhja sügavusest ja iseloomust ning sõltub võimalike ohtude määratlusest ja arusaamast hoovustest. Sellealase informatsiooni kogumine ja levitamine on mere- ja sisevete alade mõõdistajate ja kartograafide pärusmaa, kelle töö loob aluse kõikide teiste valdkonnas tegutsevate elukutse esindajatele. Käskkirja punkti 15 muudatusest lähtuvalt saavad maakondlike arenduskeskuste poolt korraldatud koolitustel ja kõigil muudel üritustel osaleda ka põllumajanduse, kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevad ettevõt jad . Maakondlikud arenduskeskused viivad oma tegevusi läbi iga aastase tegevuskava alusel, mis kooskõlastatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga. Maakondlike arenduskeskuste tegevussuunad on VKEde teadlikkuse kasvatamine ja nõustamine maakondlikes arenduskeskustes ja VKEde oskuste arendami se koolitus t e korraldamine aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtlusega seotud oskuste arendamiseks . Juhul kui abi antakse ettevõtjatele, kes ei tegele kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega ega põllumajandustoodete esmatootmisega, siis tuleb kohaldada horisontaalse vähese tähtsusega abi määrust (EL) 2023/2831. Juhul kui abi antakse ettevõtjatele, kes tegeleb põllumajandustoodete esmatootmisega, siis tuleb kohaldada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi määrust (EL) nr 1408/2013. Põllumajandustoodete esmatootmine on aluslepingu I lisas loetletud põllundus- ja loomakasvatussaaduste tootmine ilma kõnealuste toodete olemust muutva täiendava töötlemiseta (nt elusloomad, teravili, piim, munad, mesi jne). Aluslepingu I lisa on leitav siit . Lisaks esmatoodetele sisaldab I lisa ka töödeldud põllumajandustooteid (nt või, margariin, naturaalne jogurt jne). Põllumajandustoodete töötlejatele ja turustajatele antakse abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt , v.a artikli 1 lõike 1 punkti d alapunktis i ja ii nimetatud juhtudel. Juhul kui abi antakse ettevõtjale, kes tegeleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmisega , siis tuleb abi andmisel kohaldada kalamajandusliku vähese tähtsusega abi määrust (EL) 717/2014. K alapüügi- ja vesiviljelustoodete esmatootmine on kõi gi veeorganismide püügi, kasvatamise või viljelemisega seotud toimingud, samuti põllumajandusettevõttes või pardal tehtavad toimingud, mis on vajalikud loomse või taimse saaduse esmamüügiks ettevalmistamiseks, sealhulgas lõikamine, fileerimine või külmutamine, ning esmamüük edasimüüjatele või töötlejatele . Ettevõtetele, kes tegelevad k alapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamisega antakse abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt , v.a artikli 1 lõikes 1 punktis b nimetatud juhul. Vähese tähtsusega abi, mida antakse määruse (EL) 2023/2831 alusel, võib kumuleerida määruste (EL) nr 1408/2013 (põllumajandus) ja (EL) nr 717/2014 (kalandus) alusel antud abiga tingimusel, et kumuleerimisel sektoripõhiseid ülemmäärasid ei ületata. Seega ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi ülemmäär on 300 000 eurot, kui abi antakse määruste (EL) 2023/2831, (EL) nr 1408/2013 ja (EL) nr 717/2014 alusel. Kui ettevõtja tegutseb nii põllumajanduse esmatootmises kui ka kalandus- ja vesiviljeluses, võib nendele tegevustele antud abi kumuleerida kokku kuni nende määruste kõrgeima lubatud ülemmäärani. See tähendab, et kui hetkel on põllumajanduse vähese tähtsusega abi ülemmäär 50 000 eurot ja kalanduse vähese tähtsusega abi ülemmäär 40 000 eurot, siis võib mõlemas sektoris tegutsev ettevõtja saada kokku 50 000 eurot vähese tähtsusega abi. Näiteks, kui ettevõtja tegutseb nii põllumajanduses, kalanduse ja töötlemises ja on saanud kalanduse vähese tähtsusega abi 40 000 eurot, siis tal oleks võimalik saada põllumajanduse vähese tähtsusega abi veel 10 000 eurot ja horisontaalset vähese tähtsusega abi 250 000 eurot. 3. Määruse rakendamisega seot ud tegevused, vajalikud kulu d ja rakendamise eeldatavad tulud Eelnõuga ei kaasne kulusid ega tulusid riigieelarvele. 4. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest. 5 . Eelnõu kooskõlastamine E elnõu töötati välja koostöös Riigi Tugiteenuste Keskuse , MTÜ -ga Maakondlikud Arenduskeskused , maakondlike arenduskeskustega ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi riigiabi nõunikuga. E elnõu esitat i EIS-i kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitat i a rvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja MTÜ-le Maakondlikud Arenduskeskused. RM-lt laekus t agasiside na kaks kommentaari, millest ühega on arvestatud ja teisele tehnilisele kommentaarile on vastatud kommentaaride tabelis. Selgitus kirja on täiendatud .
Kommentaarid meetme käskkirja eelnõule „ Maakondlike arenduskeskuste tegevuste elluviimise toetuse andmine“ muutmine ametlik kooskõlastus detsember 202 5 Jrk nr Esitaja Punkt Ettepanek sõnastusele eelnõu tekstis Esitaja selgitus märkusele R E M REGO vastus 1 RM 15.1-15.3 Seoses riigiabiga: Eelnõu punkt 7 (kehtiva käskkirja punktide 15.1-15.3 uus sõnastus): punktid 15.1, 15.2 ja 15.3 on meie arvates üleliigsed, teeme ettepaneku nad välja jätta; p. 15.3.3 palume nummerdada punktiks 15.3.2 : p. 15.3.2 palume nummerdada punktiks 15.3.3 ja jätta punktist välja teine lause. Punkt 15 reguleerib vähese tähtsusega abi andmist. Punktid 15.1, 15.2 ja 15.3 täpsustavad, millist liiki VTA-d võib tegevuste elluviimiseks anda. Kehtiva käskkirja alusel ei ole olnud võimalik anda põllumajanduslikku ega kalamajanduslikku VTA-d . Käskkirja andja soovib selguse huvides kliendi vaatest kehtestada kolm erinevat VTA liiki puudutavad sätted eraldi punktidena. 2 RM Seletuskirjas puudub eelnõu rakendamisega seotud kulude/tulude peatükk, palume see lisada ja välja tuua, kas kulud kaasnevad või mitte. Arvestatud