Vaie RTK 20.11.2025 otsuse nr 11.3-1/25/5307 „taotluse rahuldamata jätmise kohta“

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 19.11.2025 kehtiv kuni 19.11.2030 Alus: ÜSS2021_2027 § 20 lg 3 Teabevaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus OTSUS 20.11.2025 nr 11.3-1/25/5307 taotluse rahuldamata jätmise kohta Riigihalduse ministri 08.12.2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 18 lõige 1 punkti 2 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus): otsustab: jätta rahuldamata Jõelähtme Vallavalitsuse (registrikood 75025973, aadress Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Jõelähtme vald, Harju maakond; edaspidi taotleja) 23.07.2025 esitatud taotlus registreerimisnumbriga Kliima2.9.01.25-0124 (edaspidi taotlus) projekti „Loo Haridus- ja tugikeskuse ehitus“ (edaspidi projekt) rahastamiseks. 1. Rakendusüksuse põhjendused ja õiguslik alus Meetme määruse § 15 kohaselt hindab nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, kes annab projektile hindepunkte ja moodustab pingerea vastavalt meetme määruse lisas 2 toodud taotluste hindamiskriteeriumidele. Projekti koondhinne kujuneb kõikide hindamiskriteeriumide järgi saadud hindepunktide liitmisel. Vastavalt meetme määruse § 16 lõikele 4 koostatakse hindamise tulemusena üleriigiline pingerida alates kõrgeima punktiarvu saanud taotlusest. Pingeritta reastatud taotlusi rahuldatakse kuni taotlusvooru eelarveliste vahendite lõppemiseni, s.o kuni regionaal- ja põllumajandusministri 03.03.2025 käskkirjaga nr 46 kinnitatud 25 000 000 euro ulatuses. Meetme määruse § 15 lõike 2 alusel ja hindamiskomisjoni 13.11.2025 protokolli nr 11.3-4/25/79 -1 kohaselt hinnati taotlust vastavalt hindamiskriteeriumitele järgnevalt: 1. Hindamiskriteerium 1 - energiatõhususe saavutamine. Skaala 5-45 punkti. Suhtarvu 104,74 eest sai projekt 10 punkti. 2. Hindamiskriteerium 2 - lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus. Skaala 0 – 25 punkti, hinnati 20 punktiga. Komisjoni selgituste kohaselt ei ole esitatud rahvastikuprognoosi joonise info arusaadav ega selgitatud. Esitatud sõnaline osa prognoosi kokkuvõttest siiski kattub Cumulus Consulting prognoosiga. Prognoosi otse viidatud ei olnud. Kavandatavate teenuste osutamist olemasoleva muu hoonefondi baasil (v.a praegune hoone) ei ole piisavalt kaalutud, sh projekti elluviimiseks alternatiivina osa teenuste teistes asukohtades korraldamist kogu hoonefondi võimalusi arvestades. Lammutatava hoone energiaklass kasutuses olles on D, mis pigem võiks üldjuhul näidata sobilikkust rekonstrueerimiseks. Täidetud on 7 tingimust 8-st. Esineb väiksemaid ebatäpsusi ja puudusi esitatud info arusaadavuses.  3. Hindamiskriteerium 3 - multifunktsionaalsus ja ligipääsetavus. Skaala 0 – 15 punkti, hinnati 10 punktiga. Komisjoni selgituste kohaselt ei tõenda projekt hoone multifunktsionaalset kasutusvõimalust ega arvesta piisavalt eri sihtgruppide ligipääsetavuse vajadustega. 4. Hindamiskriteerium 4 - ruumimõju ümbritsevale keskkonnale ja asukoha juurdepääsetavus. Skaala 0 – 15 punkti, hinnati 15 punktiga. Komisjoni selgituste kohaselt on täidetud on vähemalt viis tingimust kuuest, sh tingimus 6. Info tingimuse täitmise hindamiseks on esitatud konkreetselt ja hinnangu andmiseks piisava selgusega. Projekti koondhinne on nelja hindamiskriteeriumi hinde alusel 55 punkti. Meetme määruse § 16 lõike 4 punkti 1 kohaselt koostatakse hindamise tulemusena pingerida. Esitatud taotlus saavutas hindamise tulemusena pingereas 14. koha. Meetme eelarvest jagus raha üksnes projektidele, mis asetsesid pingereas kohtadel 1- 12. Meetme määruse § 18 lõike 1 punkti 2 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata, kui taotlus jääb hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. Rakendusüksus selgitab, et haldusmenetluse seaduse § 15 lõigete 2 ja 3 antakse taotlejale üldjuhul võimalus esitada oma seisukohad ja parandada taotluses esinenud puuduseid enne taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel. Käesoleval juhul on tegemist voorulise taotlemisega ehk võistleva taotlemisega, mis seab ka piirangud sellele, kas ja mida rakendusüksus pärast taotluste vastuvõtmise tähtaega ja taotluse menetluse kestel saab taotlejalt seoses taotlusega nõuda. Selleks, et oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine, lähtub rakendusüksus üksnes tähtajaks esitatud ning nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusest ning selgitusi küsitakse, kui selline vajadus on ilmne juba taotlusega esitatud andmete selgitamiseks, aga mitte taotluse täiendamiseks või muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise eesmärgil, mis oleks ilmselges vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripära ja eesmärgiga. Käesoleva otsuse koostamisel on rakendusüksus lähtunud taotluses esitatud andmetest. Taotlejal ei ole vaja esitada täiendavaid seisukohti otsusele, kuna hindamise tulemusel moodustatud pingerea alusel jääb taotlus rahuldamata ning täiendava ärakuulamise raames antud selgituste tulemusel enam uut hindamisvooru ei korraldata. Ärakuulamisõigus vastandub võrdse kohtlemise põhimõttele ning seetõttu on põhjendatud piirata ärakuulamisõigust ulatuses, millal see ei sobi kokku voorulise taotlemise eesmärgiga. 2. Otsuse vaidlustamine Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse 5. peatükis sätestatud korras, esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Sirje Allmaa 5885 4549 [email protected] Loo Haridus- ja tugikeskuse jätkusuutliku kasutamise plaan Koostatud: 07.07.2025 (parandatud 05.09.2025) 1. Projekti üldine kirjeldus ja probleemi püstitus Saha tee 11 endine teenindusmaja hoone on ehitatud 1978. aastal tollaste ehitustavade kohaselt ja ehituskvaliteedist tulenevalt on tänaseks tugevalt amortiseerunud. Hoonet on aegade jooksul pisut kohandatud selliselt, et täna paiknevad seal Loo noortekeskus, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool, Jõelähtme Valla Päevakeskus. Nimetatud Jõelähtme valla allasutused vajavad oma igapäevaste funktsioonide tõhusaks täitmiseks ja avalike teenuste pakkumiseks tänapäevasemaid ja energiasäästlikumaid ruume Saha tee 7 ehitatavas Loo Haridus- ja tugikeskuse hoones mis vastaks liginullenergiaga hoone nõuetele. See võimaldaks märkimisväärselt vähendada energiakulu avalike teenuste osutamiseks kasutatavate ehitiste ekspluateerimisel ning kokku hoida maksumaksjalt laekunud eelarvevahendeid. Saha tee 11, Loo ruumide tänane kasutuskord: 1. Loo noortekeskust1 kasutab aastaringselt kokku ca 145 noort, kellele on tagatud võimalused mitmekülgseteks tegevusteks alates lauamängudest kuni Playstation virtuaalmaailma loomiseni. 2. Jõelähtme Muusika- ja Kunstikooli Loo piirkonna muusikaosakonnas õpib kokku 91 ja kunstiosakonnas 45 õpilast. Neist kümmekond õpilast õpib mõlemas osakonnas2. Jõelähtme Muusika ja Kunsti kool kasutab ruume 5x nädalas õhtuti 3h. 3. Jõelähtme Valla Päevakeskuses3 Loo piirkonna harus toimetab eakate päevakeskus Pihlakobar4 kus toimuvad bridžiõhtud, muusika-, teatri- ja kirjandusüritused, lauamänguklubi käis koos kaks korda nädalas ning aktiivsete seeniorite arv, kes Saha tee 11 asuvaid ruume kasutab, on ca 135 inimest. a. Tantsuansambel "Pihlakobar" kasutab ruume 1x nädalas teisipäeviti 2h, u. 10 inimest; 1x kuus kohtuvad fännidega, u. 20 inimest. b. Seenioride Rahvatantsuansambel kasutab ruume 1x nädalas kolmapäeviti 2-3h, u.10 inimest. 1 https://noored.joelahtme.ee/loo-noortekeskus/ 2 http://joelahtmemkk.ee/?page_id=8 3 https://joelahtmepaevakeskus.ee/ 4 https://joelahtmekultuur.ee/lookultuurikeskus/loo-perepaev/  c. Jõelähtme Bridžiklubi "Ahti" kasutab ruume 2x nädalas esmaspäeviti ja neljapäeviti 7h, u. 15-20 inimest, 1x kuus kohtumine bridžiklubidega Harjumaalt. d. Seenioride infotund 1x kuus 6h, u. 25 inimest. Seenioride peod iga kahe kuu tagant 8h, u. 40 inimest. e. Seenioride jututuba kasutab ruume 1x nädalas kolmapäeviti 3h, u. 5-7 inimest. 4. Samades Saha tee 11 ruumides osutatakse lisaks isikukeskse erihoolekande teenusmudeli ehk ISTE-üksuse teenuseid Jõelähtme valla elanikele. Projekti eesmärk on, et teenuseid pakutakse abivajaja kodule võimalikult lähedal. Projekti rakendamise käigus katsetataks uut teenusmudelit, mille käigus korraldab omavalitsus psüühilise erivajadusega inimestele ja nende lähedastele vajalikku abi. Teenuseid osutavad ISTE projekti töötajad ning välised teenuseosutajad - psühholoogiline nõustamine, loovteraapia, kogemusnõustamine. Teenuskohtade arv on 25 ja töötajate arv on 4. Koduhoolduse teenuse klientide arv – 28 ja töötajate arv – 3. Tugiisikuteenuse klientide arv – 4 (lapsed) + 6 (pered, koos lähedastega 16) ja töötajate arv – 55. Oleme kaalunud võimalust vana hoone (lammutatav Saha tee 11 hoone osa) renoveerimiseks, aga arvestades kõrget energiatarbimist ja ruumide ebafunktsionaalsust, on käesoleval juhul otstarbekam vana hoone lammutada ja ehitada uus energiatõhus ja funktsionaalne hoone. Olemasolev hoonestus ei vasta enam ei energiatõhususe, kasutusmugavuse ega ligipääsetavuse nõuetele. Saha tee 11 hooneosa energiamärgis (nr 2511584/04665) kinnitab hoone väga kõrget energiakulu (177 kWh/m²·a) ehk D-klassi ja soovitab selle täielikku rekonstrueerimist või lammutamist. Samal ajal on ruumide funktsionaalne paigutus ajale jalgu jäänud, mis ei võimalda optimaalset ruumikasutust ega vastavust erinevate kasutajate vajadustele6. Kavandatav uus Loo Haridus- ja tugikeskus on plaanis rajada Loo kooli kõrvale, kuid sellest hoolimata on tegemist uue hoone püstitamisega ehitisseadustiku mõistes: hoonel on oma autonoomsed tehnosüsteemid ja selle kasutamise funktsionaalsus ei sõltu kõrval asuvast kooli toimimisest ega ole seotud kooli igapäevase tegevusega. Hoone on funktsionaalselt iseseisev, so. noortekeskus, muusika- ja kunstikool, eakate päevakeskus, ehk on mõeldud multifunktsionaalsena KOKS-is ettenähtud teenuste osutamiseks7. Uues hoones on eraldi mõõdetavad elektri ja kaugkütte kulud, omab iseseisvat ehitisregistri koodi ja funktsionaalselt omab ka eraldi sissepääse hoonesse. Ühtlasi täidab energiatõhusa hoone püstitamine riigi poolt seatud kliima eesmärke ja aitab vabaneda keskkonnahoiu seisukohalt ebatõhusast ehitisest, mille ekspluateerimisega kaasneb ebamõistlikult suur keskkonnavaenulik jalajälg. 5 Hindamiskriteerium 2, tingimus 6 6 Hindamiskriteerium 2, tingimus 5 7 Hindamiskriteerium 3, tingimus 1 Kavandatav hoone on planeeritud Jõelähtme valla üldplaneeringu järgi8 üldkasutatava hoone maa- alale kus juba hetkel asub Loo kool, seega ei teki projekti loamenetluses tõrkeid ehitusloa väljastamiseks9. Uus Loo Haridus- ja tugikeskus omab ka paremat mõõdet elanike tarbimismugavusele olles lähemal aleviku keskusele ja elamutele. Uut hoonet on plaanis kasutada vähemalt kümme aastat peale projekti lõppemist, tõenäoliselt siiski veelgi kauem. Teenust on vaja osutada võimalikult kohapeal ja ei ole võimalik osutada koostöös naaberomavalitsustega või alternatiivselt korraldada teenuse osutamine erasektori kaudu kas tervikuna või osaliselt. Iseseisva hoone mudelit toetab ka muutuv rahvastikuprognoos ja pakutavate teenuste järjepidevuse tagamine. Lisaks ei soodusta rendipindade kasutust Loo aleviku asukoht ja limiteeritud rendipindade kättesaadavus – vajalikus mahus saaks ruume rentida ehk Tallinna linnast, kuid see muudaks niigi keerulise logistika tõttu teenusepakkumise koduläheduse pea olematuks10. Erivajadustega isikutele on projekteeritud lift, kaldteed ja inva-WC igale korrusele. Hoone jääb 60 meetri kaugusele Loo aleviku bussipeatusest ja hoone juurde on planeeritud ka autoparkla. Projekti on koostanud pädev arhitekt Madis Karu koostöös 7-taseme arhitekti Veiko Koppe´ga (Kutsetunnistus 173580) ja projekti koostamisel on kasutatud Archicad tarkvara BIM tehnoloogilise tulemi saavutamiseks ning projekti koostamise käigus on peetud erinevaid koosolekuid parema projektlahenduse leidmiseks11. Lammutatava hoone (Saha tee 11) kinnistu osa on plaanis enampakkumisel maha müüa ja sellega rahastada antud projekti omaosalust. Kindlasti on edaspidi vajadus ka Loo keskkoolile uute õppeklasside, uue spordihoone ja raamatukogu ehitamiseks samale kinnistule tekitades suure multifunktsionaalse kinnistu, kuid selle ehitamise rahastus ei ole käesoleva projekti osa ning selleks tuleb Jõelähtme vallal leida eraldi täiendavaid vahendeid. Projekti lähtekohaks on vajadus tagada valla elanikele kvaliteetne ja säästlik avalik ruum, mis arvestab nii rahvastikumuutustega kui ka energiapoliitiliste eesmärkidega. Eesti riiklikus energiatõhususe tegevuskavas on seatud sihiks vähendada avaliku sektori hoonete energiatarbimist ja CO₂ heitmeid. Käesolev projekt vastab otseselt nendele eesmärkidele. Hoone ehituse käigus realiseeritakse lisaks ka ruumiline kontsentratsioon, mis võimaldab vähendada hajusaid kulusid, luua sünergiat erinevate teenuste vahel ning parandada avaliku teenuse kvaliteeti läbi füüsilise läheduse. Uue hoone projekteerimisel on arvestatud hoone elukaare kulude, kasutusotstarbe muutlikkuse, energiatõhususe, sotsiaalse kättesaadavuse ja ruumilise konteksti vajadustega. Hoone planeeritud eluiga on 50 aastat ning see rajatakse iseseisva juriidilise ja tehnilise üksusena, koos oma EHR- koodi, energiamärgise, tehnosüsteemide ja eraldi infrastruktuuriga. 8 https://joelahtme.ee/loo-aleviku-liivamae-kula-saha-kula-ja-nehatu-kula-uldplaneering 9 Hindamiskriteerium 4, tingimus 1 10 Hindamiskriteerium 2, tingimus 3 11 Hindamiskriteerium 3, tingimus 2 ja hindamiskriteerium 4, tingimus 4 2. Vajaduse põhjendus rahvastikuprognoosi alusel12 Lähiaastatel on olnud ning ka lähitulevikus on oodata Jõelähtme valla rahva- ning seejuures ka maksumaksjate arvu kasvu, kuna umbes ⅔ sisserändajatest on tööealised (vahemikus 2018-2022 oli valla rahvaarvu kasv üks maakonna kiiremaid ning vallavalitsuse tellitud valla rahvastikuanalüüsi ja -prognoosi (2023)1 kohaselt peaks jätkuma see ka edaspidi). Aastaks 2035 peaks tööealise elanikkonna arv kasvama rahvastikuprognoosi kohaselt vallas praeguselt umbes 7750 inimeselt tagasihoidlikuma rändestsenaariumi korral paari tuhande võrra ning senise kiire sisserändetempo jätkudes kogunisti 9200-ni. Mõlema stsenaariumi puhul jääb valla tööealiste osakaal praegusega võrreldes samaks (u 60% kogu elanikkonnast). See tõotab suurendada valla maksutulu ning võimalikku majanduslikku ebastabiilsust tasakaalustada. Rahvaarvu kasvuga kaasneb aga ka täiendav koormus valla pakutavatele avalikele teenustele ning seda eriti hariduse, noorte ning sotsiaalkaitse ja tervise valdkonnas. Samuti suureneb sellega ilmselt ka liiklustihedus ning koormus keskkonnale ja avalikule ruumile. Vallas on oodata lasteaia- ja koolikohtade vajaduse kasvu õppeaastaks 2035/2036 kõigi haridusastmete lõikes. Lasteaiakohtade vajadus võib tõusta praeguselt umbes 460 kohalt 586 kohani. Põhikoolieas laste arv võib kasvada praeguselt umbes 859-lt 1172-ni. Gümnaasiumieas noorte arv võib peaaegu kahekordistuda, kasvades praeguselt 232-lt kuni 429-ni. Kõige suurem kasv toimub Loo piirkonnas, kus lasteaiakohtade vajadus võib tõusta praeguselt 293- lt kiire sisserände jätkudes kuni 416-ni. Põhikooliealise õpilaste arv võib tõusta tänaselt 501-lt kuni 821-ni. Kostiveres jääb rahvastikuprognoosi alusel lasteaiakohtade vajadus praegusega võrreldes umbes samaks ning põhikooliealiste õpilaste arv võib langeda 20 võrra. Neeme piirkonnas võib lasteaiakohtade vajadus langeda 4 koha võrra. Põhikoolieas õpilaste arv võib aga tõusta 77-lt kuni 89 õpilaseni. Eakate (vanuses 65+ elanike) absoluutarvu kasv on tööealiste ning laste ja noorte arvu kasvuga võrreldes tagasihoidlikum, tõustes aastaks 2035 seniselt praeguselt u 1100 inimeselt nii tagasihoidlikuma kui ka kiire rännustsenaariumi korral umbes 1600 inimeseni (+/- 35 inimest). Samas tähendab ka see eakatele vajalike teenuste nõudluse kasvu umbes poole võrra13. Need muutused rõhutavad vajadust uue teenuskeskuse järele, mis suudab pakkuda kaasaegseid ja kvaliteetseid teenuseid nii noortele, kui eakatele. Loo Hariduse- ja tugikeskuse ruumiplaan koostati rahvastikuprognoosi muutuse kontekstis kahte põhikomponenti arvestavana: a) lammutatava Saha tee 11 ruumifunktsioonide ülevõtmine (Loo noortekeskus, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool, Jõelähtme Valla Päevakeskus), tagades tegevusi kokku ca 500 inimesele ja b) tuginedes valla kooliealiste ning eakate inimeste osakaalu kasvuprognoosile. Kavandatav hoone, mille köetav pind on 1950 m², on funktsionaalselt jaotatud neljale korrusele, millest igaüks teenindab konkreetseid sihtgruppe. Hoones hakkavad tegutsema Loo noortekeskus, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool ning Jõelähtme valla Päevakeskus. Kokku kasutaks ruume 12 Hindamiskriteerium 2, tingimus 1 13 Jõelähtme valla arengukava 2025-2035 Lisa 1, lk. 7, https://www.riigiteataja.ee/akt/424102024018 regulaarselt hinnanguliselt ca 500 inimest, ent hoone ei ole kavandatud kõigi samaaegseks viibimiseks. Hoone kasutusloogika põhineb jaotatud koormusel ja ajalisel roteerumisel: Noortekeskuse ruumid (nt piljardisaal, mängutuba, vaikne ruum) mahutavad korraga 10–25 inimest, kuid teenindavad nädalas oluliselt rohkem noori. Muusika- ja kunstikooli ruumid (nt viiuliklass, muusikaõpetaja kabinet) on kavandatud individuaalõppeks (2–3 inimest korraga), ent rotatsiooni kaudu teenindavad kümneid õpilasi päevas. Päevakeskuse nõustamis- ja tegevusruumid (nt tegevustuba, hoolitsusruum, perepesa mänguruum) võimaldavad hajutatult, väärikalt ja privaatselt teenust pakkuda 20–40 inimesele päevas14. Ruumikasutusindeks (ca 6,1 m²/inimene) ei tähenda, et iga kasutaja vajab oma pinda samal ajal. Pigem toetab kavandatud maht seda, et hoone suudab täita nii: päevast ja nädalast koormust, õppetegevuse ja sotsiaalse osaluse vajadusi, kui ka füüsilise ligipääsetavuse ning helieraldatuse standardeid, mis on noorsootöö ja huvihariduse puhul hädavajalikud15. Seega on hoonemahu ja teenuse vajaduse vaheline seos mitte pelgalt ruutmeetrites, vaid kasutusmustris ja funktsionaalsuses. Kavandatud lahendus on modulaarne, ruume saab jagada erinevate sihtgruppide vahel ning see toetab paindlikku kasutust ka tuleviku vajadusi silmas pidades. Võrdluseks võib tuua mõningaid orientiire avalike hoonete planeerimisstandarditest ja praktikatest: Noortekeskused – soovituslik üldpind on 5–8 m² aktiivse külastaja kohta (sh puhkealad, loomeruumid, personaliruumid). Huviharidus (muusika- ja kunstikool) – individuaaltundideks arvestatakse 8–12 m² ruumipinda õppuri kohta, klassiruumid vajavad heliisolatsiooni ja spetsiaalset sisustust. Päevakeskused ja sotsiaalteenuste ruumid – minimaalselt 6–8 m² inimese kohta, sageli rohkem, arvestades liikumisabivahendeid, privaatsust ja abitegevusi16. Nende võrdluste põhjal võib järeldada, et kavandatud 2000 m² pind 500 sihtgrupi inimese kohta on igati mõistlik ja kooskõlas kaasaegse avaliku hoone kasutusloogikaga. Veelgi enam — modulaarne ja vahetustega kasutus võimaldab teenindada suuremat arvu inimesi ööpäeva ja nädala lõikes kui ainult staatiline hetkekoormus viitaks17. 14 Hindamiskriteerium 2, tingimus 6 15 Hindamiskriteerium 2, tingimus 2 16 Ruumivajaduse orientiirid põhinevad Eesti Noorsootöö Keskuse juhendil (2015), Eesti Kunstikoolide Liidu soovitustel, RT 10303:2021 juhistel päevakeskustele ning rahvusvahelistel Interreg kogukonnakeskuste disainijuhistel. 17 Hindamiskriteerium 2, tingimus 4 Joonis 1. Jõelähtme valla rahvastikuprognoos (2021–2036)¹ 3. Alternatiivide kaalumine Projekti varajases etapis kaaluti kahte peamist stsenaariumi: olemasoleva hooneosa (Saha tee 11) täielikku renoveerimist või osalist lammutamist ja uue hoone ehitamist Saha tee 7 kinnistule. Pärast energiamärgise analüüsi ja hoone tehnilist hindamist selgus, et rekonstrueerimine ei võimaldaks saavutada soovitud energiatõhusust, funktsionaalsust ega ligipääsetavust. Hoone energiamärgis nr 2511584/04665 kinnitab, et kaalutud energiakasutus on 177 kWh/m²·a ja tarnitud energia aastane kogus 464 418 kWh viitab tugevale tehnilisele vananemisele ja kõrgetele ülalpidamiskuludele. Võrreldes sellega näeb uus hoone ette oluliselt väiksema energiatarbe: 159 221,8 kWh aastas18, mis tähendab 64% suurust energiasäästu. Lisaks vähenevad CO₂ heitmed järgnevalt: Vana hoone heide: 130,8 tonni/a Uus hoone heide: 20,05 tonni/a CO₂ kokkuhoid: 110,3 tonni aastas ehk ca −84% Lisaks väheneb aastane rahaline energiakulu 53 095 € pealt ca 20 000 € peale. See sääst mitte ainult ei kaalu üles ehituskulud pikaajaliselt, vaid võimaldab suunata vallapoolseid ressursse sisulistesse teenustesse, mitte vanade hoonete kütmisse ja hooldusse. Funktsionaalsuse seisukohalt on olemasolev hoone Saha tee 11 ruumiliselt ebaotstarbekas: puuduvad eraldi ligipääsud, puuduvad liftid ja inva-WC-d ning teenused on killustunud. Uue hoone ruumiplaneering on moodulipõhine ja võimaldab tulevikus ruume ümber profileerida vastavalt 18 Ehitusprojekti energiatõhususe osa, Töö nr: 1190725 sihtrühmade muutuvatele vajadustele. Alternatiivide kaalumisel tugineti lisaks tehnilistele analüüsidele ka arengukava eesmärkidele ja liginullenergiahoonete strateegiale19. Allolev joonis toob välja peamised kvantitatiivsed erinevused vana ja uue hoone vahel, tuginedes mõõdetud näitajatele. Joonis 2. Vana ja uue hoone energia- ja pindalanäitajate võrdlus² 4. Tulevikukindlus ja multifunktsionaalsus Uue Haridus- ja tugikeskuse kavandamisel on arvestatud mitte ainult tänaste, vaid ka homsete kasutusvajadustega. Projekti eelduseks on olnud, et hoone peab säilitama funktsionaalse ja ruumilise paindlikkuse kogu oma elukaare jooksul. Eskiisprojektis on ruumiplaneering lahendatud moodulitena, mis võimaldavad ruumide osalist ümberprofileerimist või kasutusotstarbe muutmist ilma suuremate ehituslike sekkumisteta. Näiteks on võimalik kasutada noortekeskuse ruume täiskasvanuhariduseks, avada päevakeskusesse taastusravi kabinetid või jagada kunstikooli ruume kohalike ringide ja seltside vahel. Hoone arvestab lisaks ruumilisele paindlikkusele ka tehnosüsteemide iseseisvust: igal tsoonil on oma juurdepääs, omaaegsed tehnoruumid ning vajadusel võimalus lahutada teenuseplokke logistiliselt. Planeeritud eluiga (vähemalt 50 aastat) on realistlik, kuna kavandatud on liginullenergia standard, kestvad ehitusmaterjalid ja hea sisekliimaga ruumid. Tänu kaasaegsele arhitektuursele lahendusele sobitub uus hoone hästi nii olemasolevasse koolikompleksi kui ka võimaldab tulevikus selle edasiarendamist (nt sporthoone lisamine). Järgneval visuaalil on näha 19 Hindamiskriteerium 2, tingimus 5 kavandatava hoone üks korruseplaane, mis illustreerib ruumide loogilist jaotust ja multifunktsionaalsust20. Joonis 3. Kavandatava tugikeskuse 1. korruse plaan (fookusega uuel hooneosal)³ 5. Asukoha sobivus ja juurdepääsetavus Uue hoone paiknemine Saha tee 7 kinnistul on strateegiliselt väga hästi läbimõeldud. Asukoht Loo aleviku keskmes tähendab, et teenused saavad olema kergesti ligipääsetavad kõigile sihtrühmadele – eakatele, lastele, noortele ja liikumisraskustega inimestele. Uus hoone paikneb vahetus läheduses olemasolevale koolihoonele, moodustades sellega loomuliku haridus- ja tugikeskuse tuuma. Lähim ühistranspordi peatus paikneb 60 meetri kaugusel, tagades ligipääsu nii aleviku sees kui kaugemalt tulijatele21. Asendiplaan näeb ette eraldi juurdepääsuteed, kergliiklusteed ning parklad, mis arvestavad ka ratastooliga liiklejate ja vanemate lastevanemate vajadustega. Kõik hoone sissepääsud on ligipääsetavad ratastooliga ning varustatud kaldteede ja automaatuste lahendustega. Lisaks on hoones lift ning igal korrusel inva-WC. Planeeritud ruumiline lahendus võimaldab loogilist liikumist hoones sees – erinevate teenuste kasutajad ei koorma üksteist ruumiliselt ega logistiliselt, kuid nende paiknemine ühes hoones loob sünergia ning tõstab teenuste nähtavust. Hoone paikneb aktiivselt kasutatava liikumiskoridori ääres, ühendades kooli, lasteaia ja aleviku 20 Hindamiskriteerium 3, tingimus 1 21 Hindamiskriteerium 4, tingimus 2 ja 3 ja 5 avalikud teenused. See suurendab mitte ainult kasutusaktiivsust, vaid ka avaliku ruumi turvalisust ja kogukondlikku sidusust. Planeering arvestab ka võimalike tulevaste laienemistega – ruumi on jäänud sporthoone või parkla laienduse lisamiseks. Haridus- ja tugikeskuse asukoht toetab täielikult ligipääsetavuse, kasutatavuse ja arengupotentsiaali eesmärke, nagu nõuab toetuse juhend22. 6. Lammutamise põhjendus ja kultuuriväärtuse puudumine Lammutamisele minev hooneosa aadressil Saha tee 11 on rajatud 1978. aastal ja moodustab osa Loo Haridus- ja Kultuurikeskuse vanemast kompleksi osast. Hoone on tehniliselt amortiseerunud: energiamärgis näitab KEK väärtust 177 kWh/m²·a, tarnitud energia 440 218 kWh aastas ning CO₂ heide 93,77 tonni aastas, ehk D-klass. Hoone ei vasta kaasaegsetele nõuetele ei energiatõhususe, sisekliima, ligipääsetavuse ega ruumilise paindlikkuse osas. Lisaks puuduvad selles hooneosas lifti, kaldtee- või inva-WC lahendused, mis muudab selle ligipääsmatuks mitmetele sihtrühmadele. Ekspertanalüüsi ja energiamärgise soovituse põhjal oleks optimaalne lahendus kas täielik rekonstrueerimine või lammutamine. Arvestades hoone ehitusaega, ehitusviisi ja tehnosüsteemide kulumust, kujuneks rekonstrueerimine kallimaks ja ebaefektiivsemaks kui uus ehitus. Lammutamisele läheb ca 2404 m² köetava pinnaga hooneosa. Hoone ei ole kantud ei riiklikku ega kohaliku tasandi kultuuriväärtuslike hoonete nimistusse. Jõelähtme valla üldplaneeringus ega Muinsuskaitseameti andmebaasis ei ole sellele hoonele määratud kultuurilist või ajaloolist väärtust. Seetõttu ei ole lammutamine seotud avaliku huvi või pärandi säilitamise küsimustega23. Alloleval visuaalil on näidatud lammutatav hooneosa, mida projekt otseselt puudutab ja asendab energiatõhusa uue hoonega. 22 Hindamiskriteerium 3, tingimus 2 23 Hindamiskriteerium 4, tingimus 6 Joonis 4. Lammutatav hooneosa Saha tee 11 kinnistul⁴ Kasutatud allikad 1. Jõelähtme valla arengukava 2021–2036, Lisa 3: Rahvastikuanalüüs ja prognoos. URL: https://joelahtme.ee/valla-arengudokumendid 2. Energiamärgise teatis hoonele Saha tee 11, nr 2511584/03993, 2025. 3. Kavandatava Loo Haridus- ja Kultuurikeskuse eskiisprojekt, Nafta Arhitektid OÜ, 2025. 4. EHR hoonete pindala- ja energiakasutusandmed, 2025. 5. Jõelähtme valla üldplaneering ja kultuuriväärtuste registrid (Muinsuskaitseamet, 2024). Juhend riigihalduse ministri 08.12.2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ taotluse lisadokumendi „Hoone jätkusuutliku kasutamise plaan“ koostamiseks Taotlusele lisatav dokument „Hoone jätkusuutliku kasutamise plaan“ esitatakse, et anda lisaks taotluses tood ud üldisele infole täiendavat informatsiooni eelkõige projektiga seotud valikute ning põhjenduste kohta. Hoone jätkusuutliku kasutamise plaani kasutatakse ühe sisendina projektide hindamisel. Hoone jätkusuutliku kasutamise plaani koostamisel tuleb arvestada põhimõttega, et oluline informatsioon oleks esitatud selgelt ja lühidalt . A sjakohastest dokumentidest, mille sisendit on plaani koostamisel kasutatud , tuleks välja tuua vaid olulis e m ning viidata dokumendile ning selle asukohale veebis . Hoone j ätkusuutliku kasutuse plaan koosneb olem asoleva olukorra, valitud lahenduse kui ka alternatiivide kirjeldusest. Eeltoodu puhul seatakse eelkõige fookusesse lahenduse kooskõla pikaajalise rahvastikuprognoosiga ja sellest tuleneva teenuse sihtrühma dünaamikaga . Juhend ei hõlma kõike mida olenevalt projekti sisust on vajalik hindamiskriteeriumide lõikes avada, vaid kirjeldab millise sügavusega peaks info olema esitatud ja esitatud väited tõendatud või põhjendatud . Hoone jätkusuutliku kasutamise plaan esitatakse osana projektitaotlusest vabas vormis ja loogilise ülesehitusega . Hoone jätkusuutliku kasutuse plaan käsitleb: Projekti sisu ja ü ldi s e probleemilahenduse kirjeldus ( lühidalt ) . Põhjendatakse kokkuvõtvalt vajadust uue hoone ehitamiseks ja vana hoone lammutamiseks . E sitat akse ehitatavasse hoonesse kavandatavad funktsioonid ja kirjeldat akse lühidalt nende täitmise senist korraldust olemasoleva hoonefondi baasil, sh kirjeldatakse asjakohasel juhul kasutusmahtusid ja -intensiivsust . Olukorra kirjeldus rahvastikuprognoosi vaates ja sellest lähtuv lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus . E sitat akse ülevaade ja järeldused omavalitsuse või linnaosa pikaajalisest rahvastikuprognoosist . Üheselt mõistetavalt esitatakse, kas omavalitsus või linnaosa on 10 aasta vaates kasvava või kahaneva rahvastikuga. E hitatava hoone osas esitatakse selge sihtgrupiga teenuse pakkumise puhul (nt lasteaed, põhikool) lisaks ka rahvastikuprognoosist lähtuv sihtgrupi suuruse prognoos vähemalt taotluse esitamise aastale järgneva 10 aasta kohta , koos viidetega andmete allikale. 2025. aastal esitatud taotluse puhul peab rahvastikuprognoos ja eelnimetatud juhul sihtgrupi suuruse prognoos lähtuma viimase kättesaadava rahvastikuprognoosi 2026. a kuni vähemalt 2036. a andmetest. Võib esitada graafikud/ joonised, mis iseloomustavad sihtrühma dünaamikat 10 aasta perspektiivis. Kui see on asjakohane ja põhjendatud, võib sihtgrupi suurust prognoosides sihtgrupp ületada omavalitsuse piire. A rusaadavalt ja üheselt mõistetavalt kirjeldat akse peamised seosed rahvastikuprognoosi ja hoone pikaajalise kasutuse osas , sh hoone mahtu arvestavalt . Hoonesse k avandatavate teenuste osutamise vajalikkust, mahtu ja ruumivajadust hinnatakse objektiivselt, sh kui teenuse osutamiseks on kehtestatud nõuded, on need nimetatud ja selgitatud, kuidas on neid arvestatud hoone mahu ja ruumiplaani koostamisel. Kui tehtud on kavandatavat lahendust puudutav uuring, andmeanalüüs, saab lühidalt esitada selle järelduste kokkuvõtte ja viidata selle asukohale veebis. Põhjendused on vajalikud, et selgitada kas lahendus on optimaalne ja eelkõige just ruumisäästlik. K ui ehitatava hoone pikaajalise optimaalse pinnakasutuse eelduseks on eelnevalt kavandatud teenusvõrgustiku ja/või hoonefondi ümberkorraldamine , viidata kse vastavale omavalitsusüksuse poolt tellitud või koostatud ümberkorraldamist käsitlevale kavale ja selle rakendamisega seotud otsustele ning kirjeldatakse lühidalt selle rakendamise eeldused ja etapid. Optimaalse ja jätkusuutliku kasutuse tõendamine on seda olulisem, mida tõenäolisem on rahvastiku ja/või ehitatava hoone kasutajate sihtgrupi vähenemine. K ui ehitatava hoone pikaajalise optimaalse pinnakasutuse eelduseks on eelnevalt kavandatud teenusvõrgustiku , teenuse osutamise korralduse (sh nt koostöös teiste omavalitsustega) ja/või hoonefondi ümberkorraldamine , se lgita takse, millised otsused või kokkulepped selliste ümberkorralduste tegemiseks on eelnevalt tehtud. Näiteks võivad sellised kokkulepped olla volikogu otsused ümberkorraldusteks või ümberkorraldusi sisaldava kava vastuvõtmiseks, ümberkorralduste või nende põhimõtete kirjeldused kohaliku omavalitsuse üksuse arengukavas vms . Hoone optimaalse kasutuse tagamine kahaneva rahvastiku või sihtgrupi tingimustes läbi teenuste ümberkorraldamise on seda tõenäolisem, mida laiapõhjalisemalt ja siduvamalt on sellised ümberkorraldused või nende eeldused kokku lepitud ja avalikkusega läbi räägitud . Lisa tud on lühike asjakohane sisukirjeldus ja viide dokumendi ja viidatava info leitavusele veebis . Kahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkondadesse hoone ehitamisel selgitatakse, kas projekt on osa ajakohasest süsteemsest ning tegevuskava või soovitusi/ettepanekuid sisaldavast avalikustatud kohaliku omavalitsuse üksuse hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise kavast või muust sarnasest strateegiast või uuringust, mis arvestab pikaajalisi rahvastikuprognoose ning suunab KOVi kinnisvara omamise ja haldamise poliitikat , s amuti kas nimetatud uuringud toetavad täielikult, toetavad osaliselt või ei toeta teenuste osutamiseks vajaliku hoone ehitamist projektis esitatud kujul ja valitud asukohta. Kui projektiga ka v andatakse k ahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkonnas koolihoone ehitamist antakse üheselt mõistetavalt info, kas projekt on sisult osa kinnitatud koolivõrgu ümberkorraldamise kavast . Lisatakse asjakohased viited. Alternatiivide kaalumine E hitatavasse hoonesse kavandatava(te) teenus(t)e osutamiseks kaalutaks e järgmisi alternatiive ja nende sobivust: teenus(t)e osutami ne olemasoleva hoonefondi baasil, sh näiteks hoonefondi rekonstrueerides või ümber ehitades ; teenus(t)e osutami ne teistes piirkondades, koostöös teiste omavaltsuste või erasektoriga. Antakse lühike ülevaade kaalutud alternatiividest ja järeldustest. Vajalik on k aalu da ka uue hoone eelduseks oleva te hoonete lammutamise põhjendatust ja lammutamise järjekorda . K irjeldatakse kaalutlus i valitud hoone lammutamiseks sobivuse kohta, sh käsitlet akse hoone arhitektuurset ja kultuurilis t väärtus t. Kui projektiga seotud lammutatava hoone näol on tegemist võimaliku kultuuriväärtusega objektiga , tuleb see selgelt välja tuua ja põhjendada lammutamise vajalikkust ja alternatiivide, nagu näiteks hoone renoveerimine või müümine, kaalumist. Hoone kultuuriväärtuse tuvastamisel tuleb muu hulgas tugineda üldplaneeringule ja kultuuriväärtusega hoonete loenditele, vt "Muinsuskaitseameti juhend kohalikele omavalitsustele linna/valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kohta" p. 3.2.2. https://muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024-10/%C3%9Cldplaneeringu%20koostamise%20juhend%20Muinsuskaitseamet_27.09.2024.pdf Võimalik on lammutada ka tuvastatud võimaliku kultuuriväärtusega hoonet, kui selleks on taotleja poolt esitatud valdkonna tunnustatud eksperdi või Muinsuskaitseameti hinnang. Hindamiskomisjonil on õigus kasutada täiendavaid eksperte kultuuriväärtusega objektide kohta esitatud andmete täiendavaks hindamiseks. Kaalutud alternatiivide järeldused on seda veenvamad kui võrd need on piisavalt tõendatud. Näiteks saab uue hoone ehitamine olla olemasoleva hoone rekonstrueerimise ees alternatiivina usutavalt eelistatum lahendus , kui selle selgitamiseks on eelnevalt koostatud ehitusekspertiis, võrdlust võimaldav hinnakalkulatsioon , kahanevas piirkonnas oluliselt vähendatud ruumikasutust, viidud teenused sobivamasse asukohta vms , mis valitud lahendust toetab . Tulevikukindlus ja tulevikukasutuse alternatiivsed stsenaariumid Kahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkondadesse hoone ehitamisel kirjeldat akse hoone võimalikke alternatiivseid tulevikukasutusi/funktsioone, sh nähtub esitatud infost, et uue hoone ehitamisel ja selles teenuste osutamisel on arvestatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi või linnaosa tasandil kasutatava hoonefondi ja selle kasutuse kui tervikuga . Kui h oone on projekteeritud multifunktsionaalsena või see on hõlpsasti multifunktsionaalseks kohandatav , kirjeldatakse lühidalt lahendusi ja milliste teenuste osutamist hoonesse kavandatud lahendused toetavad. Loodud on seosed hoone multifunktsionaalset kasutamist võimaldavate lahenduste ja tõenäoliste alternatiivsete tulevikukasutuste vahel. Hoone multifunktsionaalne kasutus on seda olulisem, mida tõenäolisem on rahvastikuprognoosist lähtuvalt vajadus tuua hoonesse optimaalse kasutuse eesmärgil täiendavaid teenuseid. Kirjeldatud lahendused peavad kajastuma ka esitatud eel/põhiprojektis. Kirjeldatakse lühidalt milliseid lahendusi ligipääsetavuse tagamiseks on kavandatud . Kirjeldatud lahendused peavad kajastuma ka esitatud eel - /põhiprojektis. Ruumimõju ümbritsevale keskkonnale ja asukoha juurdepääsetavus Kirjeldatakse tegevuse vastavust kehtivatele planeeringutele , sh tuues selg elt välja , kas tegevus planeeringutele vastab või mitte, lisatakse viide projektiga seotud kehtivale planeeringule ; Esitatud on kaalutlused ehitatava hoone asukohavaliku osas. Kirjeldatud on hoone funktsionaalne ja arhitektuurne sobivus valitud asukohta. Kirjeldatakse asukohavaliku protsessi, kaasamist asukohavaliku ja arhitektuurse lahenduse väljatöötamisse. Kirjeldatakse kuidas on asukohavalikul arvestatud teiste läheduses pakutavate teenuste ja teenustevaheliste seostega , ühendustega sihtgrupi ja hooneasukoha vahel ning mõjuulatuses avalduvate kahesuunaliste positiivsete/negatiivsete mõjudega . Negatiivsete mõjude puhul kirjeldatakse, milliseid lahendusi on kasutatud nende leevendamiseks. Asukohavaliku kirjeldustest selgub, kas välditud on hoonestatud alade pindala laiendamist ja kasutusse võetakse varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud ala, seejuures arves tades kompaktse asulakeskuse arendamist. Esitatud info peab olema kooskõlas planeeringu ja projekteeritud lahendusega . Asukohavaliku toetamiseks on esitatud informatsioon hoone ligipääsetavuse kohta jalgsi, kergliiklusvahendi või ühistranspordiga. Ligi- ja juurdepääsetavuse vaates on oluline selle vastavus hoones pakutava teenuse sihtrühma vajadusele ning peamistele liikumissuundadele . Siiski on oluline arvestada, et hoone tulevikukasutus võib erineda selle algsest kasutusest, eriti kui hoone on juba planeeritud multifunktsionaalsena, et tagada hoone optimaalne tulevikukasutus. Esitatakse info ühistranspordi peatuste kauguste, jalgratta- või kõnniteede ühenduse, teenuse osutamise ajalise iseloomu ja ühistranspordi liikumisgraafiku omavaheliste seoste kohta. Päring 1 Jõelähtme Vallavalitsuse taotluse „ Loo Haridus- ja tugikeskuse ehitus “ (nr Kliima2. 9 .01.2 5 -0 1 24 ) kohta Esitatud taotluses olevate andmete vastavuse ja olemasolu kontrollimisel riigihalduse ministri määruse 13 . 12 .202 0 nr 49 „ Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord “ (edaspidi meetme määrus ) nõuetega selgus alljärgnev: Projektitaotlus Osa 1 – Taotleja Täiendavad dokumendid Lammutatava hoone (EHR 120282172) Harju maakond, Jõelähtme vald, Loo alevik, Saha tee 11, esitatud energiamärgisel on 'Energiamärgise algandmete allikas' esitatud 2024, st kasutatud on vaid ühe aasta tarbimisandmeid. Vastavalt "Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele" määruse § 11 lg 4 tuleb andmed esitada soovitavalt eelnenud kolme aasta kohta, kuid minimaalselt ühe täisaasta kohta ning § 11 lg 5 kohaselt peavad KEK arvutamise aluseks olevad andmed kajastama võimalikult suures ulatuses hoone seisukorda energiamärgise andmise hetkel. Juhul kui eelnenud kolme aasta jooksul on hoonet ümber ehitatud ning see mõjutab oluliselt hoone energiakasutust, tuleb arvutuste aluseks võtta periood pärast ümberehitamist. Meetme määruse § 3 lg 2 p 2 kohaselt peavad olema lammutatavad hooned kasutuses ja köetavad taotlusvooru avamise aastale eelnenud kolmel kalendriaastal, st 2022-2024. Palume selgitada, miks Saha tee 11 energiamärgise koostamisel on arvesse võetud ainult 2024. aasta tarbimisandmed. Palume e nergiamärgise väljaandmisel lähtuda eespool toodust ja esitada tingimustele vastav energia m ärgis. Osa 2 – Üldandmed Projekti elluviimise perioodi lõpp kuupäevaks olete märkinud 01 . 07 .202 8 , samas aga ’Tegevused’ lehel on ehitustööde planeeritud lõpp 0 1.0 6 .202 9 . Vastavalt meetme määrusele on projekti elluviimise tähtaeg 42 kuud peale taotluse esitamise tähtpäeva. Taotluse esitamise tähtpäevaks saab lugeda taotlusvooru sulgemise aega, st 31.07.2025. Siit 42 kuud on kuni 30.01.2029 , mil projekti tegevused peavad olema lõppenud . Palun tegevuste lehel ’Ehit a mine (sh omanikujärelvalve )’ ja ’ L ammutustööd’ planeeritud lõpptähtaeg viia vastavusse meetme määrusega ning t egevuste planeeritud lõpp ja projekti elluviimise lõpp kuupäev viia omavahel vastavusse. Osa 3 – Sisu Sisu lehel olete ’ Projekti asukoha tüübiks ’ valinud katastritunnuse 24504:003:0674. Selline katastritunnus on kirjutatud ka ehitusprojektis. Samas nähtub ehitusprojektist, et liginullenergiahoone kavandatakse ehitada aadressile Harju maakond, Jõelähtme vald, Lo o alevik, Kuusiku tee 1a // Saha tee 7 . Kinnistusraamatu andmetel vastab sellele aadressile katastritunnus 24501:001:3086 . Taotluses kirjeldate, et uus hoone hakkab paiknema Saha tee 7 kinnistul. Palun ühtlustage kõikides eelpoolmainitud dokumentides liginullenergiahoone aadress ja katastritunnus . Ehitisregistri andmetel ja energiamärgisel on lammutat a va hoone , Saha tee 11, Loo alevik (EHR 120282172) köetav pind 2386,5 m 2 . Taotluse juurde lisatud Saha tee 11, Loo lammutusele mineva hoone ametlik ülesmõõdistus ( juba aastast 2020 ), on köetav pind 3721,9 m 2 ) . Taotluses Näitajate lehel ning lisadokumendis Saha tee 11, Loo lammutusele mineva hoone mahud järgi soovitakse lammutada osa hoonest suurusega 2404 m 2 . Esitatud andmete põhjal soovite lammutada osa hoonest, mis on suurem kui ehitisregistri andmetel kogu köetav pind? Miks ei ole enne taotluse esitamist korrasta tud ehitisregistri andmed ? Palun korrastage andmed ning viige esitatud dokumentides toodud info vastavusse. Ehitisregistri numbri juurde olete märkinud katast ritunnuse 24504:003:1013 . Palun lisage ehitusregistri number . Saha tee 11, Loo alevik Jõelähtme vald ehitisregistri number on 120282172 . Osa 4 – Näitajad Kuna Näitajate lehel esitatud andmed kajastuvad hiljem ka lõpparuandes ja neist peab selgelt aru saama, mida projektiga tehakse, palume näitajate täpsustuslahtrid põhjalikumalt täita, mh: ’Ehitatava liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv, mida ei kasutata avaliku sektori poolt (mitteabikõlblik pind)’ Näitaja täpsustuslahtris olev info : „ Kavandatav hoone, mille köetav pind on 1950 m², on funktsionaalselt jaotatud neljale korrusele, millest igaüks teenindab konkreetseid sihtgruppe. Hoones hakkavad tegutsema Loo noortekeskus, Jõelähtme Muusika- ja Kunstikool ning Jõelähtme valla Päevakeskus. Hoone on funktsionaalselt iseseisev, so. noortekeskus, muusika- ja kunstikool, eakate päevakeskus, ehk on mõeldud multifunktsionaalsena KOKS-is ettenähtud teenuste osutamiseks. “ p alun tõstke ’ Kohaliku omavalitsuse teenuse osutamiseks kasutatava köetava pinna ruutmeetrite arv ehitatavas liginullenergiahoones’ täpsustus e lahtrisse . ’Ehitatava liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv, mida ei kasutata avaliku sektori poolt (mitteabikõlblik pind)’ täpsustuse lahtris se kirjutage näiteks, et kogu köetav pind on avaliku sektori kasutuses, mitteabikõlblikku pinda ei ole. ’ Ehitatava liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arv kokku’ näitaja täpsustus lahtris palun kirjutada täpne köetav pind, milleks on 19 50, 90 m 2 . Palun märkida ’Lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või nende osade köetava pinna ruutmeetrite arv’ nii alg - kui sihtväärtuseks lammutata hoone köetav pind . ’Lammutatava suure energiakuluga hoone, hoonete või nende osade köetava pinna ruutmeetrite arv’ muuta näitaja täpsustuslahtris olev tekst. Vastavalt meetme määruse järgi peab k ö etav pind olema ehitisregistri andemete põhjal. Palun vt ka küsimust nr 4 . ’Avaliku sektori hoonete arv, millesse tehtavate investeeringute kaudu parandatakse energiatõhusust, vähendatakse hoonesse tarnitud energiat ja hoone ülalpidamiskulusid või edendatakse taastuvenergia kasutust’ palun lisage täpne aadress ja õige katastritunnus , vt ka küsimust 3. Palun vaadake üle CO 2 sihtväärtus ja sihtväärtuse arvutuskäik. Piisab kui toote välja soojuse ja elektri arvutused : Soojuse CO 2 arvutus 112 902,8 x 0,157 / 1000 = 17,73 Elekter 46 319 x 0,712 / 1000 = 32,98 17,73 + 32,98 = 50,71 t/a Osa 5 – Tegevused Ehitustööde ja lammutustööde planeeritud lõpp 01.06.2029 ei vasta meetme määruse tingimustele . Palun parandada, vt ka küsimust nr 3. Osa 6 – Eelarve Kuidas olete saanud ehituse maksumuse 3 8 6 4 347,36 eurot? E hitustööde prognooseelarvele on kogu ehituse maksumus käibemaksuga summas 4 260 302,43 eurot , millest maha arvates projekteerimise summa koos käibemaksuga 213 606,83 eurot , on kokku 4 046 695,6 0 eurot . Palun lisage ’eelarve rea täpsustuse ’ juurde omapoolne selgitus ja arvutuskäik. Kuidas on saadud taotluses lammutustööde maksumus? Meetme määruse § 10 lg 3 p 3 kohaselt peab taotluses nimetatud projekti eelarve olema põhjendatud. Näiteks, kas eelarve kujunemise aluseks on võetud võrdlevad hinnapakkumised, lähtutakse sarnaste tööde varasematest maksumustest vms. Lisage palun ’eelarve rea täpsus tus’ lahtrisse selgitused ja vajadusel arvutuskäigud. Projekti abikõlblik kulu saab olla kuni 4 mln eurot koos lammutamise maksumusega. Sellest tulenevalt muutuvad ka projekti tegevuste abikõlblik ud kulude read. Palun korrastage eelarve. Kas Ettevalmistavad kulud on projekti mõistes mitteabikõlblikud või soovite nendelt toetust küsida , kuna ol ete neid projektis kajastanud mitteabikõlblike kuludena ’Projekti mitteabikõlblikud kulud ning kasutatavad proportsioonid’ real . Kui see nii ei ole, sii s palun esitag e täiendavad dokumendid, millal on kulu tehtud ning kas see kajastub ka projekti abikõlbli k kuse perioodis? Iseenesest on siinkohal võimalus kaaluda, kas projektitaotluses kajastatakse kõiki tegevusi või ainult ehitustegevust või ehitustegevus + projekteerimine. Lisatud prognooseelarve kohaselt on prognoositud ehitusmaksumusek s (sh projekteerimine) koos käibemaksuga 4 260 302,42 eurot . Siit abikõlbl i k projekti maksumus on 4 000 000 eurot ning kõik ülejäänud kulud on projekti mitteabikõlblikud kulud . Palun vaadake kogu taotlus üle, kuna ühe osa muutmine võib kaasa tuua vajaduse andmeid korrigeerida ka mujal . Lisada iga küsimuse järgi omapoolne vastus või viide taotluses tehtud paranduse kohta. Täiendatud taotlus koos vastustega esitada hiljemalt 05.09 .2025 Sirje Allmaa RTK Avaliku taristu talituse teenusekoordinaator Telefon 5885 4549 22. 08.2025 ENERGIAMÄRGIS Kaalutud energiaerikasutus 177 kWh/m²•a KEK ≤ 109 110 ≤ KEK ≤ 137 138 ≤ KEK ≤ 172 173 ≤ KEK ≤ 218 219 ≤ KEK ≤ 265 266 ≤ KEK ≤ 318 319 ≤ KEK Energiamärgise nr 2511584/04665 Aadress Harju maakond, Jõelähtme vald, Loo alevik, Saha tee 11 (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 120282172 Märgis kehtib kuni 07.09.2035 1/4  KAALUTUD ENERGIAKASUTUS KOONDINFORMATSIOON Energiamärgise nr 2511584/04665 Hoone kategooria Kontorihoone Hoone kasutamise otstarve 12201 Büroohoone 12615 Klubi, rahvamaja 12644 Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone 12319 Muu kaubandushoone 12311 Kaubandushoone 12331 Ilu- ja isikuteenuste hoone Hoone aadress Harju maakond, Jõelähtme vald, Loo alevik, Saha tee 11 (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 120282172 Esmase kasutuselevõtu aasta 1978 Köetav pind 3 721,9 m² sh toatemperatuuriga pind 2 077,3 m² Energiamärgise algandmete allikas 2022 - 2024 KEK ≤ 109 110 ≤ KEK ≤ 137 138 ≤ KEK ≤ 172 173 ≤ KEK ≤ 218 219 ≤ KEK ≤ 265 266 ≤ KEK ≤ 318 319 ≤ KEK Energiamärgise väljaandja Vastutav spetsialist PAVEL TITOV Kaalutud energiaerikasutus 177 kWh/m²•a Märgise väljaandmise kuupäev 07.09.2025 Märgis kehtib kuni 07.09.2035 2/4 Hoone energiakasutus Energiakasutus Kaalutud Erikasutus erikasutus, Süsteem Liik Energiakandja kWh/ Kaalumistegur Kogus Ühik kWh/ (m²•a) (m²•a) soojus kWh Soojusallikas kaugküte (tõhus 263056.7 126.6 0.65 82.3 /a kaugküte) kWh Elektrisüsteemi liik võrk elekter 84793.0 40.8 2.00 81.7 /a soojus kWh Tarbevee soojendamine kaugküte (tõhus 43000.0 20.7 0.65 13.4 /a kaugküte) Kaalutud erikasutus kokku, kWh/(m²•a) 177.4 Tarnitud ja eksporditud energia: Tarnitud Eksporditud Energiakandja energia, energia, kWh/a kWh/a soojus (tõhus kaugküte) 293000.0 elekter 84793.0 3/4  ENERGIASÄÄSTUMEETMED JA SOOVITUSED KÜTTESÜSTEEM TARBEVEE SOOJENDAMISE SÜSTEEM VENTILATSIOONISÜSTEEM JAHUTUSSÜSTEEM AUTOMAATIKASÜSTEEM VALGUSTUSSÜSTEEM KANALISATSIOONISÜSTEEM VÄLISPIIRDED MUUD MEETMED TÄIENDAVAD SOOVITUSED Täiendavat informatsiooni energiatõhususe kohta saab eelkõige Sihtasutuse KredEx koduleheküljelt www.kredex.ee. Hoone energiakasutuse täpsemaks kaardistamiseks ja renoveerimisplaani koostamiseks on soovitatav tellida energiaaudit. Kutselised energiaaudiitorid on leitavad aadressilt www.kutsekoda.ee/et/kutseregister. Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse omandis olevas hoones on soovitatav rakendada energiamärgisel toodud energiasäästumeetmeid energiamärgise kehtivusaja jooksul. 07.09.2025 4/4 Saatja: [email protected] Saaja: "Info - RTK" <[email protected]>, "OTRS Hanked - RTK" <[email protected]> Teema: Vaie RTK 20.11.2025 otsuse nr 11.3-1/25/5307 „taotluse rahuldamata jätmise kohta“ Kuupäev: 2025-12-19 11:15 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastame kirja. Lugupidamisega Kristy Tann kantselei spetsialist [email protected] 6054888 ENERGIAMÄRGIS Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK Energiamärgise nr 2511584/04235 Aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Märgis kehtib kuni 31.07.2035 1/4  KAALUTUD ENERGIAKASUTUS KOONDINFORMATSIOON Energiamärgise nr 2511584/04235 Hoone kategooria Haridushoone Hoone kasutamise otstarve 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Hoone aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Esmase kasutuselevõtu aasta 1959 Köetav pind 3 361,2 m² sh toatemperatuuriga pind 3 107,5 m² Energiamärgise algandmete allikas 01.07.2024 - 30.06.2025 KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK Energiamärgise väljaandja Vastutav spetsialist PAVEL TITOV Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a Märgise väljaandmise kuupäev 31.07.2025 Märgis kehtib kuni 31.07.2035 2/4 Hoone energiakasutus Energiakasutus Kaalutud Erikasutus erikasutus, Süsteem Liik Energiakandja kWh/ Kaalumistegur Kogus Ühik kWh/ (m²•a) (m²•a) soojus kWh Soojusallikas kaugküte (tõhus 476416.0 153.3 0.65 99.7 /a kaugküte) kWh Elektrisüsteemi liik võrk elekter 87351.0 28.1 2.00 56.2 /a Kaalutud erikasutus kokku, kWh/(m²•a) 155.9 Tarnitud ja eksporditud energia: Tarnitud Eksporditud Energiakandja energia, energia, kWh/a kWh/a soojus (tõhus kaugküte) 423000.0 elekter 87351.0 3/4  ENERGIASÄÄSTUMEETMED JA SOOVITUSED KÜTTESÜSTEEM TARBEVEE SOOJENDAMISE SÜSTEEM VENTILATSIOONISÜSTEEM JAHUTUSSÜSTEEM AUTOMAATIKASÜSTEEM VALGUSTUSSÜSTEEM KANALISATSIOONISÜSTEEM VÄLISPIIRDED MUUD MEETMED energiaaudit Energiaauditi soovitused TÄIENDAVAD SOOVITUSED Täiendavat informatsiooni energiatõhususe kohta saab eelkõige Sihtasutuse KredEx koduleheküljelt www.kredex.ee. Hoone energiakasutuse täpsemaks kaardistamiseks ja renoveerimisplaani koostamiseks on soovitatav tellida energiaaudit. Kutselised energiaaudiitorid on leitavad aadressilt www.kutsekoda.ee/et/kutseregister. Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse omandis olevas hoones on soovitatav rakendada energiamärgisel toodud energiasäästumeetmeid energiamärgise kehtivusaja jooksul. 31.07.2025 4/4  Energiaarvutuse tulemuste esitamine Andmed hoone kohta Hoone kasutusotstarve 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone O Uusehitus Aadress Pargi tn. 2e, Keila linn Oluline rekonstrueerimine Ehitusaasta 2025 Rekonstrueerimine 2 Toatemperatuuriga pind 3245.7 m Olemasolev hoone 2 Madala temp.seadega pind 0.0 m 2 Köetav pind 3245.7 m Energiatõhususarv 94 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta) B Energiatõhususarv 105 kWh/(m2 a) (kWh köetava pinna ruutmeetri kohta) B Energiatõhususarv ilma lokaalselt toodetud elektrita Energiakasutuse Hangitud kütused Tarnitud Tarnitud Eksporditud Eksporditud Kaalumis- Kaalutud kokkuvõte massi või energia energia energia energia tegur energiakasutus 2 2 kogus/a mahuühik kWh/a kWh/(a m ) kWh/a kWh/(a m ) - kWh/(a m2) Elekter - - 72 595 22.4 6 002 1.8 2.0 41.0 Tõhus kaugküte 246 956 76.1 0.65 49.5 … Summa - - 319 551 98.5 - 90 Lokaalselt toodetud ja eksporditud Lokaalselt toodetud Eksporditud Omatarbe energia osakaal 2 kWh/a kWh/(a m ) kWh/a kWh/(a m2) % Elekter päikesest (Kliimamin.kalkulaator) 23912.00 7.4 6 002 1.8 74.9% Elekter päikesest (koos akupangaga 50 kW) Summaarne energiakasutus Elekter Soojus Elekter Soojus 2 2 kWh/a kWh/a kWh/(a m ) kWh/(a m ) Küttesüsteem - - - - Ruumide küte 155239 0.0 47.8 Ventilatsiooniõhu soojendamine 8771 0.0 2.7 Tarbevee soojendamine 82946 0.0 25.6 Abiseadmete elekter 3245.7 - 1.0 - Ventilatsioonisüsteem1 33758 - 10.4 - Jahutussüsteem 2756 0.8 Abiseadmete elekter 772 - - Valgustus 26457 - 8.2 - Seadmed 23517 - 7.2 - Summa (tehnosüsteemide 90 505 246 956 27.6 76.1 summaarne energiakasutus) 1 ventilatsiooniõhu soojendamine loetakse küttesüsteemi osaks Netoenergiavajadus kWh/a kWh/(a m2) Ruumide küte2 135969 41.9 Ventilatsiooniõhu soojendamine3 7894 2.4 Tarbevee soojendamine (koos ringlusega)4 74651 23.0 Ruumide jahutus 634 0.2 Ventilatsiooniõhu jahutus 9011 0 2 sisaldab infiltratsiooniõhu ja ventilatsiooniõhu soojenemise ruumis 3 arvutatud koos soojustagastusega 4 Sooja vee ringlus M 58 2024 Arvutusprogrammi nimi ja versioon IDA-ICE 5.1 23.07.2025 Paavo Kangur Kuupäev Nimi /allkirjastatud digitaalselt/  OTSUS 17.11.2025 nr 11.3-1/25/5245 taotluse rahuldamise kohta Riigihalduse ministri 8. detsembri 2020. a määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 16 lõike 4 alusel, Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või rakendusüksus) otsustab: 1. Rahuldada Aktsiaselts Keila Vesi (edaspidi toetuse saaja), registrikood 10221854, asukoht Ehitajate tee 7, Keila linn, Harju maakond, 31.07.2025. a toetuse taotlus registreerimisnumbriga Kliima2.9.01.25-0137 projekti „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia korpuse ehitamine“ rahastamiseks. 2. Projekti partner on Keila Linnavalitsus (registrikood 75014422, aadress Keskväljak 11, Keila linn, Harju maakond). 3. Projekti abikõlblikud kogukulud on 4 000 000,00 (neli miljonit) eurot. 4. Toetuse määr on 64 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus 2 560 000,00 (kaks miljonit viissada kuuskümmend tuhat) eurot. 5. Omafinantseeringu minimaalne määr on 36 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt 1 440 000,00 (üks miljon nelisada nelikümmend tuhat) eurot. 6. Otsusega määratud abikõlblike kulude maht väheneb, kui projekti tegevuste, maksetaotluste menetluse, hankelepingu kontrollimise või järelevalve käigus selgub, et tehtud kulud ei ole abikõlblikud. 7. Projekti abikõlblikkuse periood on 01.09.2025 - 31.12.2028. 8. Toetuse saaja on kohustatud toetust kasutama ja projekti ellu viima kooskõlas taotlusega ja selle lisadega ning vastavalt meetme määruses ja käesolevas otsuses sätestatule, sealhulgas: 8.1. toetust kasutama ja projekti ellu viima kooskõlas toetuse taotluse ja selle lisadega ning vastavalt meetme määruses sätestatud nõuetele; 8.2. võimaldama RTK-le riigihangete registris vaatlejana juurdepääsu kõikidele hankega seotud dokumentidele; 8.3. tagama projekti elluviimisesse kaasatud projekti partneriga sõlmitud koostöökokkuleppe ja muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt; 8.4. sõlmima hankelepingu, mis sisaldab liginullenergiahoone ehitamise tegevust, ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine on viibinud temast mitteoleneval põhjusel; 8.5. esitama RTK-le hankelepingu viivitamata pärast selle sõlmimist; 8.6. tagama meetme määruses sätestatud kohustuste täitmise ning projekti eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegadel ja tingimustel; 8.7. saavutama taotluses sätestatud tulemused ning tagama projekti raames kavandatud tegevuste elluviimist;  8.8. tagama projekti elluviimiseks vajalike ning õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 8.9. toetuse kasutamisel näitama, et tegemist on riikliku toetusega, kasutades selleks riiklikku sümboolikat vastavalt meetme määruse §-le 20; 8.10. võimaldama rakendusüksuse nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja või projekti partneri valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on rakendusüksuse hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama rakendusüksusele õiguse toetuse saaja ja projekti partneriga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega; 8.11. võimaldama rakendusüksusel ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 8.12. teavitama rakendusüksust viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone tegelikku kasutust ja planeeritavat kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged; 8.13. teavitama viivitamata rakendusüksust, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast; 8.14. tagama, et toetuse saaja ja projekti partner peavad eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ja omafinantseeringu kasutamise kohta, samuti tagama, et toetuse saaja ja projekti partneri raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 8.15. maksma tagasi RTK poolt tagasinõutava toetuse finantskorrektsiooni otsuses märgitud summas ja tähtajaks; 8.16. teavitama viivitamata RTK-d projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine, käibemaksukohustuslase registriandmete muutumisest jms). 9. Toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) tähenduses ning on kohustatud lähtuma projektiga seotud riigihanke korraldamisel riigihangete seadusest, sealhulgas meetme määruse § 191 sätestatust. 10. Projektiga seotud teabevahetus ja dokumentide esitamine toimub elektroonilise taotluste esitamise keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. 11. Toetuse maksmine ja lõpparuande esitamine: 11.1. Toetus makstakse välja vastavalt meetme määruse §-s 21 sätestatule; 11.2. Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks kuludokumendid ja tõendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus; 11.3. Toetuse saajale võib teha toetuse ettemakse meetme määruse § 21 lõikes 51 sätestatud tingimustel ja korras; 11.4. Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste tõendamist lõpparuandega; 11.5. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande 60 kalendripäeva jooksul alates 31.12.2028 e-toetuse keskkonna vahendusel; 11.6. Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt meetme määruse § 22 lõikes 2 sätestatud informatsioon; 11.7. Lõpparuandele peab olema lisatud toetuse abil ehitatud hoone kasutusluba või viide väljastatud kasutusloale ehitisregistris. 12. Toetuse saaja kohustub esitama e-toetuse keskkonna kaudu aruanded kasvuhoonegaaside heitkoguse kokkuhoiust projektijärgsete täisaastate kohta hiljemalt 15.02.2030, 15.02.2031 ja 15.02.2032. Aruandes peab kajastuma projekti tulemusel muutunud tarnitud energia kasutus  energiakulu ühikutes ja selle mõju kasvuhoonegaaside heitkogusele võrreldes lammutatava hoone energiamärgisel märgitud projektieelsete näitajatega. 13. RTK teeb taotluse rahuldamise otsuse muutmise ning toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse sõltuvalt rikkumise raskusest meetme määruse § 23 lõikes 1 sätestatud alustel. 14. maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused on toodud meetme määruse §-s 23. Otsust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduse §-s 73 sätestatud korras, esitades vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams toetuste rakendamise osakonna juhataja Koostaja: Anu Kukk 5786 3929 [email protected]  Andrus Umboja Teie 04.12.2025 nr 4-2/5323 Jõelähtme Vallavalitsus [email protected] Meie 15.12.2025 nr 11.1-1/25/2412-4 Vastus teabenõudele Esitasite 05.12.2025 Riigi Tugiteenuse Keskusele teabenõude, milles väljendasite soovi tutvuda järgmiste dokumentidega: 1. aktsiaseltsi Keila Vesi taotluse „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia korpuse ehitamine“ lammutatava hoone KEK energiamärgis; 2. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone projekt; 3. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone energiatõhususe arvutus (ETA); 4. mõlema taotluse (Jõelähtme vallavalitsus ja aktsiaseltsi Keila Vesi) hindamiskriteeriumite järgsete suhtarvude kujunemise arvutustabelid; 5. hindamiskomisjoni otsuse protokollid (s.h. 13.11.2025 protokoll nr 11.3-4/25/79-1); 6. aktsiaseltsile Keila Vesi väljastatud taotluse rahuldamise otsus. Käesolevaga edastame Teile järgmised dokumendid: 1. aktsiaseltsi Keila Vesi taotluse „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia korpuse ehitamine“ lammutatava hoone KEK energiamärgis (lisas); 2. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone eelprojekt (vastavalt riigihalduse ministri 08.12.2020 määruse nr 49 „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 10 lg 4 punktile 8); 3. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone energiatõhususe arvutus (ETA) (lisas); 4. väljavõte 13.11.2025 hindamiskomisjoni protokollist nr 11.3-4/25/79-1, mis puudutab Jõelähtme Vallavalitsuse ja aktsiaseltsi Keila Vesi taotlusi (vt allpool); 5. mõlema taotluse (Jõelähtme vallavalitsus ja aktsiaseltsi Keila Vesi) hindamiskriteeriumite järgsete suhtarvude kujunemine (vt allpool); 6. aktsiaseltsile Keila Vesi väljastatud taotluse rahuldamise otsus (lisas). Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 Hindamiskriteeriumite kujunemine Taotluste hindamine toimus vastavalt meetme määruse § 15 lõikele 2 ja Lisa 2 metoodikale. Hindamiskriteerium 1. Energiatõhususe saavutamine avaliku sektori hoonetes (45 p) Hinnatakse projektiga saavutatavat energiatõhusust avaliku sektori hoonetes, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast lammutatavate hoonete või nende osade energiamärgise kaalutud energiakasutuse (KEK), lammutatava köetava pinna ja uue liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetrite arvu. Kriteerium näitab suhtarvuna, kui suur hulk suure energiakuluga pinda jääb avaliku sektori kasutuses vähemaks ja kui palju liginullenergia pinda tekib juurde. Suhtarv arvutatakse alloleva valemi abil: (X : Y) × (KEK‒100), kus X – kohaliku omavalitsuse hallatavate hoonete hulgast lammutatava(te) hoone(te) köetava pinna ruutmeetrite arv; Y – uue loodava liginullenergiahoone köetava pinna ruutmeetite arv; KEK – energiamärgisel olev kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2a); 100 – liginullenergiahoonele vastav kaalutud energiaerikasutus, kWh/(m2a). Suhtarvude alusel moodustatakse pingerida, mille alusel hinnatakse projekte järgmiselt: - 45 punkti saab pingerea esimesel kohal olev maksimaalse suhtarvuga projekt; - 5 punkti saab pingerea viimasel kohal olev minimaalse suhtarvuga projekt. Pingerea esimese ja viimase koha vahel olevate projektide hindamisel kasutatakse järgmist valemit: 45‒(45‒5) : (N‒1) : (P‒1), kus N – järjekorranumbrite arv pingereas (k.a esimene ja viimane koht); P – konkreetse taotluse järjekorranumber pingereas. Juhul kui on esitatud ainult üks taotlus, saab see maksimaalse hinde ‒ 45 punkti. Võrdse suhtarvu väärtusega taotlused saavad pingereas sama järjekorranumbri. 17 projektitaotlustest maksimaalne suhtarv 330,90 ning minimaalne suhtarv 57,99. Hindamiskriteerium 2. Lahenduse asjakohasus ja hoone kasutuse jätkusuutlikkus (25 p) Uue hoone ehitamise vajadust ning tehtud valikute sobivust on hinnatud vastavalt esitatud projektilahendusele ja kaalutud alternatiividele. Taotleja poolt projektis pakutud lahenduses on arvestatud vajadusega teenust piirkonnas (kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium või linnaosa) projektis esitatud mahus pakkuda. Kahaneva rahvastikuga piirkondades on rahvastiku prognoosist lähtudes kaalutud alternatiive, jätkusuutlikkust ja rakendatud teenusvõrgustiku optimeerimise võimalusi. Taotleja on kaalunud olemasoleva hoonefondi ümberkorraldamisel alternatiive. Läbivalt on arvestatud hoone kasutuse jätkusuutlikkuse põhimõtetega ja teenuse kasutajate sihtgruppide edasise dünaamikaga kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumi või linnaosatasandil. Ehitatava hoone pikaajaline jätkusuutlikkus on veenvalt selgitatud ja põhjendatud. Hooneehitamisel kahaneva rahvastikuga/sihtgrupiga piirkondadesse on projekt näiteks osa süsteemsest kohaliku omavalitsuse üksuse hoone- ja teenusvõrgustiku optimeerimise kavast või muust sarnasest strateegiast, mis arvestab pikaajalisi rahvastikuprognoose. Põhjendustes on vastavaltvajadusele kasutatud näiteks uuringuid ja analüüse, mis tõendavad teenuse osutamise edasist vajadust projekti asukohas ning eeliseid alternatiivsete lahenduste ees. Kõik mainitu kajastub ka projekti lahenduse kirjelduses ning taotleja on leidnud sobivaima lahenduse projekti elluviimiseks. Hindamiskriteerium 3. Multifunktsionaalsus ja ligipääsetavus (15 p) Hoone on projekteeritud multifunktsionaalsena või see on hõlpsasti multifunktsionaalseks kohandatav. Võimalik on eraldada/ühendada ruume ja hoone osi. Hoone on ligipääsetav eri tüüpi sihtgruppidele, sh liikumispuuetega isikutele, ning lahendused ligipääsetavuse tagamiseks on kavandatud hooneloomuliku osana, ilma kohandamiste, ümberehituste ja erilahendusteta (universaalne disain). Hoonet on võimalik kasutada eri funktsioonides, kasutades erinevaid sissepääse jms. Hindamiskriteerium 4. Ruumimõju ümbritsevale keskkonnale ja asukoha juurdepääsetavus (15 p) Hoone/hoonete/hooneosa lammutamine ja uue hoone rajamine on kooskõlas planeeringutes kehtestatud põhimõtetega. Hoonefondi ümberkorraldamisel ei kavandata kultuurilise väärtusega hoonete lammutamist või lammutamist toetab Muinsuskaitseameti vastavasisuline hinnang. Ehitatav hoone asub funktsionaalselt sobivas asukohas, toetab kompaktse keskuse arenemist ja on olenevalt sihtgrupist lihtsasti ligipääsetav jalgsi, kergliiklusvahendi või ühistranspordiga. Projekt avaldab olulist positiivset mõju elukeskkonnale. Näiteks sobib rajatav objekt planeeringult ümbritsevasse elukeskkonda ning sellega antakse panus säästliku ja otstarbeka maakasutuse kujundamisse, püüdes vältida hoonestatud alade pindala laiendamist ja soodustades varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Hoone kavandamisel on korraldatud arhitektuurivõistlus ja projekti koostamisse on olnud kaasatud vähemalt volitatud arhitekt tase 7 kutset omav ekspert. Kasutatud on BIM-tehnoloogiat. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 Jõelähtme Vallavalitsuse ja aktsiaseltsi Keila Vesi projektide hindamiskriteeriumite lõikes saadud punktid ja koondtulemused on järgmised: Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anna Zolin avaliku taristu talituse juhataja Lisa: 1. aktsiaseltsi Keila Vesi taotluse „Keila Kooli Pargimaja liginullenergia korpuse ehitamine“ lammutatava hoone KEK energiamärgis; 2. aktsiaseltsi Keila Vesi ehitatava hoone ETA; 3. aktsiaseltsile Keila Vesi väljastatud taotluse rahuldamise otsus. Anna Zolin 5917 7506 [email protected] ENERGIAMÄRGIS Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK Energiamärgise nr 2511584/04235 Aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Märgis kehtib kuni 31.07.2035 1/4  KAALUTUD ENERGIAKASUTUS KOONDINFORMATSIOON Energiamärgise nr 2511584/04235 Hoone kategooria Haridushoone Hoone kasutamise otstarve 12632 Põhikooli või gümnaasiumi õppehoone Hoone aadress Harju maakond, Keila linn, Pargi tn 2e (Kogu hoone) Ehitisregistri kood 121438789 Esmase kasutuselevõtu aasta 1959 Köetav pind 3 361,2 m² sh toatemperatuuriga pind 3 107,5 m² Energiamärgise algandmete allikas 01.07.2024 - 30.06.2025 KEK ≤ 95 96 ≤ KEK ≤ 115 116 ≤ KEK ≤ 155 156 ≤ KEK ≤ 195 196 ≤ KEK ≤ 240 241 ≤ KEK ≤ 290 291 ≤ KEK Energiamärgise väljaandja Vastutav spetsialist PAVEL TITOV Kaalutud energiaerikasutus 156 kWh/m²•a Märgise väljaandmise kuupäev 31.07.2025 Märgis kehtib kuni 31.07.2035 2/4 Hoone energiakasutus Energiakasutus Kaalutud Erikasutus erikasutus, Süsteem Liik Energiakandja kWh/ Kaalumistegur Kogus Ühik kWh/ (m²•a) (m²•a) soojus kWh Soojusallikas kaugküte (tõhus 476416.0 153.3 0.65 99.7 /a kaugküte) kWh Elektrisüsteemi liik võrk elekter 87351.0 28.1 2.00 56.2 /a Kaalutud erikasutus kokku, kWh/(m²•a) 155.9 Tarnitud ja eksporditud energia: Tarnitud Eksporditud Energiakandja energia, energia, kWh/a kWh/a soojus (tõhus kaugküte) 423000.0 elekter 87351.0 3/4  ENERGIASÄÄSTUMEETMED JA SOOVITUSED KÜTTESÜSTEEM TARBEVEE SOOJENDAMISE SÜSTEEM VENTILATSIOONISÜSTEEM JAHUTUSSÜSTEEM AUTOMAATIKASÜSTEEM VALGUSTUSSÜSTEEM KANALISATSIOONISÜSTEEM VÄLISPIIRDED MUUD MEETMED energiaaudit Energiaauditi soovitused TÄIENDAVAD SOOVITUSED Täiendavat informatsiooni energiatõhususe kohta saab eelkõige Sihtasutuse KredEx koduleheküljelt www.kredex.ee. Hoone energiakasutuse täpsemaks kaardistamiseks ja renoveerimisplaani koostamiseks on soovitatav tellida energiaaudit. Kutselised energiaaudiitorid on leitavad aadressilt www.kutsekoda.ee/et/kutseregister. Riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse omandis olevas hoones on soovitatav rakendada energiamärgisel toodud energiasäästumeetmeid energiamärgise kehtivusaja jooksul. 31.07.2025 4/4