Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 "Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" muutmine

Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 30.12.2025 nr 14-13.6/170-1 Riigi Tugiteenuste Keskus Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 "Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" muutmine Siseministeerium esitab ministeeriumidele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks ning koostööpartneritele teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks käskkirja eelnõu, millega muudetakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel kehtestatud siseministri 06. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa 1. „Siseministri 06. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ muutmine“ eelnõu Lisa 2. „Siseministri 06. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri Lisa 3. „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ muudetud tervikteksti eelnõu Sama: Haridus- ja Teadusministeerium Kultuuriministeerium Kliimaministeerium SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Eesti Linnade ja Valdade Liit Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Vabaühenduste Liit MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused Marin Olo [email protected] 2 (2)  Lisa 1 EELNÕU KÄSKKIRI Siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 "Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks" muutmine Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel 1. Muudan siseministri 6. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ alljärgnevalt: 1.1. Muudan käskkirja punkti 2.1.2.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.1.2.1. Tegevuse tulemusena on välja töötatud arenguprogramm, milles on osalenud iga maakonna kodanikuühiskonna konsultandid ning organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine ning neile informatsiooni jagamine (näiteks meetme nõustajad, kogukonnaspetsialistid, arenguspetsialistid jne). Arenguprogrammi läbinud oskavad kvaliteetselt nõustada kogukondi, vabaühendusi ja kohalike omavalitsusi, viia läbi proaktiivseid tegevusi laste ja noorte ühiskondlikku ellu kaasamiseks ning edendada kohalikul tasandil tegutsevate osapoolte koostööd kohaliku elu küsimustes.“. 1.2. Muudan käskkirja punkte 2.1.3.1.1. ning 2.1.3.1.2 ja sõnastan need järgmiselt: ”2.1.3.1.1. Elluviija kaardistab maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide kompetentsid ja arenguvajadused ning kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamise ja kogukonna kaasamisega tegelevate töötajate arenguvajadused kvaliteetse nõustamise osutamiseks, et edendada noorte kogukonnapõhist kaasamist. Vajaduse korral tehakse õppereise, sealhulgas teistesse Euroopa Liidu riikidesse, korraldatakse ekspertide visiite ning koostatakse analüüse. 2.1.3.1.2. Töötatakse välja maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustajate ning kogukonna kaasamisega tegelevate töötajate arenguprogramm noorte süsteemseks kaasamiseks ning viiakse see läbi. Arenguprogrammi käigus korraldatakse enamjaolt koolitusi, seminare, võrgustikutöö kohtumisi ja õppereise. Arenguprogrammi ajakohastatakse vastavalt kujunevatele vajadustele.”. 1.3 Muudan käskkirja punkti 2.1.4.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on maakondlikud kodanikuühiskonna konsultandid ning organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine ning neile informatsiooni jagamine (näiteks meetme nõustajad, kogukonnaspetsialistid, arenguspetsialistid jne).”. 1.4 Muudan punktis 3 toodud tabelis toetava tegevuse 2.1 TAT-spetsiifilist näitajat järgmiselt: Toetatav Väljundnäitaja Koolitustel Osaluskord 0 20 60 Maakondlike tegevus osalejate kodanikuühiskonna 2.1 arv konsultantide ning organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajate, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine, osaluskordade arv arenguprogrammides. 1.5 Täiendan käskkirja punktiga 8.2.14. ja sõnastan selle järgmiselt: „8.2.14. tagama projektiga seotud tegevustes nii füüsilise kui ka digitaalse ligipääsetavuse.“. 1.6 Muudan käskkirja punkti 12.3. ja sõnastan selle järgmiselt: „12.3. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse abikõlblike kulude eelarvet vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4.“. 2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 23. aprillist 2025. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister 2 (2)  Lisa 2 EELNÕU Seletuskiri „Siseministri 06. septembri 2023. a käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ muutmine“ juurde 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse siseministri 06. septembri 2023. aasta käskkirja nr 1-3/106 „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks “ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud vajadusest laiendada projekti toetatava tegevuse „Arenguprogrammi välja töötamine ja läbi viimine“ osalejate sihtrühma. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkiri on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 09. jaanuari 2025. a korraldusega nr 15 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine “. Käskkirja eelnõu koostas Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Marin Olo ([email protected], tel 5332 2708). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson ([email protected] , tel 612 5042). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides. Punkti 2.1.2.1 muudatusega sätestatakse, et lisaks maakonna kodanikuühisko nna konsultantidele saavad osaleda ka organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine ning neile informatsiooni jagamine (näiteks meetme nõustajad, kogukonnaspetsialis tid, arenguspetsialistid jne). Tuuakse välja, et arenguprogrammi läbinud oskavad kvaliteetse lt nõustada kogukondi, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi. Punkti 2.1.3.1.1 muudatusega tuuakse välja, et elluviija kaardistab ka kodanikuühisko nna organisatsioonide nõustamise ja kogukonna kaasamisega tegelevate töötajate arenguvajad used kvaliteetse nõustamise osutamiseks. Punkti 2.1.3.1.2 muudatusega tuuakse välja, et töötatakse välja maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustajate ning kogukonna kaasamisega tegelevate töötajate arenguprogramm noorte süsteemseks kaasamiseks ning viiakse see läbi. Kuna muudetakse tegevuse ”Arenguprogrammi välja töötamine ja läbi viimine” sihtrühma, siis ei ole enam asjakohane, et arenguprogramm planeeriti läbi viia kolm korda, nagu on siseministri 06.09.2023 käskkirja nr 1-3/106 Lisa 3 seletuskirjas välja toodud. Arenguprogrammi sisu ja ülesehitus ajakohastatakse ning viiakse see läbi vastavalt kujunevatele vajadustele. Punkti 2.1.4.1 lisatakse toetatava tegevuse sihtrühmaks organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine ning neile informatsiooni jagamine (näiteks meetme nõustajad, kogukonnaspetsialistid, arenguspetsialistid jne). Punkti 3 muudatusega uuendatakse toetatavate tegevuste tulemuste tabelit uues sõnastuses, kuid muudetakse ainult tabeli järku nr 2.1 „Toetav tegevus“ selgitavat teavet. Käskkirja lisatakse punkt 8.2.14, kus tuuakse välja, et elluviija on kohustatud tagama projektiga seotud tegevustes nii füüsilise kui ka digitaalse ligipääsetavuse. Punkt 12.3 sõnastatakse järgmiselt – „Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse abikõlblike kulude eelarvet vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4“. 3. Eelnõu terminoloogia Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfo nd+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifo nd i, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 5. Käskkirja mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad seatud eesmärkide saavutamist kavandatud ajaraami ja eelarve piires. 6. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja Eesti riigi vahenditest TAT- i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelar ve le täiendavaid kulusid. Käskkirjaga rakendamisega tulu ei teenita. 7. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 23. aprillist 2025. a. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus ja Rahandusministeerium), rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtete sse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (alates 1. juuli 2023. a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium), Haridus- ja Teadusministeeriumiga ning Kultuuriministeeriumiga. Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjonile, rakenduskava 2 (3) seirekomisjonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Sihtasutusele Kodanikuühisko nna Sihtkapital ning mittetulundusühingutele Vabaühenduste Liit ja Maakondlikud Arenduskeskused. Eelnõu kooskõlastati mitteametlikult Riigi Tugiteenuste Keskusega, Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. 3 (3)  Lisa 3 EELNÕU KÄSKKIRI Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Üldsätted 1.1. Reguleerimisala 1.1.1. Käskkiri „Toetuse andmise tingimused kodanikuühiskonna mõju suurendamiseks ja arengu toetamiseks“ (edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) ning ÜSS2021_2027 § 4 lg 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme nr 21.4.7.7 „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ (edaspidi meede) järgmiste sekkumiste (edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks: 1.1.1.1. süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine (kodanikuühiskonna järelkasvu tagamine); 1.1.1.2. laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine (võimaluste loomine vabaühenduste arendamiseks, vabaühenduste arendamine ja tugevdamine rõhuasetusega laste ja noortega tegelevatel vabaühendustel). 1.1.2. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1.1.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud keskkonnaeesmärkidele olulist kahju. 1.1.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10601 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu otsuses „Riigi 1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja  pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse hinnatakse näitajaga „Vabatahtlikus töös osalemise määr“ ning panust soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse edendamisse hinnatakse näitajatega „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.1.5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) tähenduses on projekti nimetuseks „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“. 1.1.6. TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Kogukondlik Eesti“ meetme „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“ tegevuse „Kodanikuühiskonna arengu toetamine“ elluviimist. 1.1.7. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatud valikukriteeriumid ja -metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. 1.2. Toetuse andmise eesmärk 1.2.1. Toetatavad tegevused panustavad rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisesse. 1.2.2. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ alasihti „Koostöömeelne ühiskond“ ning valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ alaeesmärki „Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.“ 1.2.3. Toetatavate tegevuste eesmärk on arendada avaliku sektori, erasektori ja vabakonna partnerlust kohalikul tasandil ning tõsta laste ja noorte teadlikkust ühiskonnas toimuvast ja oskust selles aktiivselt kaasa rääkida, arendades vabaühenduste oskusi lapsi ja noori kaasata. 1.3. Elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus 1.3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi elluviija). 1.3.2. Elluviija partner(id) leitakse avaliku konkursi korras. 1.3.3. Tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ). 1.3.4. Tegevuste rakendusasutus on Siseministeerium (edaspidi RA). 2. Toetatavad tegevused 2.1. Süsteemse kogukonnapõhise laste ja noorte kaasamismudeli arendamine 2.1.1. Elluviija 2.1.1.1. Toetatavat tegevust rakendab elluviija. 2.1.1.2. Elluviija ülesandeks on koordineerida ja korraldada toetatava tegevuse elluviimist. Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid 2 (11) 2.1.2. Toetatava tegevuse tulemus 2.1.2.1. Tegevuse tulemusena on välja töötatud arenguprogramm, milles on osalenud iga maakonna kodanikuühiskonna konsultandid ning organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine ning neile informatsiooni jagamine (näiteks meetme nõustajad, kogukonnaspetsialistid, arenguspetsialistid jne). Arenguprogrammi läbinud oskavad kvaliteetselt nõustada kogukondi, vabaühendusi ja kohalikke omavalitsusi, viia läbi proaktiivseid tegevusi laste ja noorte ühiskondlikku ellu kaasamiseks ning edendada kohalikul tasandil tegutsevate osapoolte koostööd kohaliku elu küsimustes. 2.1.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.1.3.1. Arenguprogrammi välja töötamine ja läbi viimine 2.1.3.1.1. Elluviija kaardistab maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide kompetentsid ja arenguvajadused ning kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamise ja kogukonna kaasamisega tegelevate töötajate arenguvajadused kvaliteetse nõustamise osutamiseks, et edendada noorte kogukonnapõhist kaasamist. Vajaduse korral tehakse õppereise, sealhulgas teistesse Euroopa Liidu riikidesse, korraldatakse ekspertide visiite ning koostatakse analüüse. 2.1.3.1.2. Töötatakse välja maakondlike kodanikuühiskonna konsultantide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustajate ning kogukonna kaasamisega tegelevate töötajate arenguprogramm noorte süsteemseks kaasamiseks ning viiakse see läbi. Arenguprogrammi käigus korraldatakse enamjaolt koolitusi, seminare, võrgustikutöö kohtumisi ja õppereise. Arenguprogrammi ajakohastatakse vastavalt kujunevatele vajadustele. 2.1.3.1.3. Hinnatakse arenguprogrammi asjakohasust, tulemuslikkust ja tõhusust. 2.1.3.1.4. Tegevuse elluviimise aeg on 1. juuli 2023. a kuni 31. detsember 2028. a. 2.1.4. Sihtrühm 2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on maakondlikud kodanikuühiskonna konsultandid ning organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajad, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine ning neile informatsiooni jagamine (näiteks meetme nõustajad, kogukonnaspetsialistid, arenguspetsialistid jne). 2.2. Laste ja noortega tegelevate vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmine 2.2.1. Elluviija ja partnerid 2.2.1.1. Tegevust rakendab elluviija ning vajaduse korral avaliku konkursiga leitav(ad) partner(id). 2.2.1.2. Elluviija ülesanded on koordineerida ja korraldada toetatava tegevuse elluviimist, suunata sisu ning toetada ja seirata partnereid nende ülesannete täitmisel. Ülesannete täitmiseks võib elluviija moodustada juhtrühma, mille ülesandeks on eelkõige anda nõu tegevuse elluviimisega seotud sisulistest küsimustes. 2.2.2. Toetatava tegevuse tulemus 2.2.2.1. Tegevuse tulemusena on igas maakonnas paranenud vabaühenduste oskused kaasata oma tegevusse noori ning üle Eesti on paranenud noorte teadlikkus kodanikuühiskonnast ja kodanikuühiskonnas osalemise võimalustest. 3 (11)  2.2.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.2.3.1. Maakondlike koolitus- ja arendustegevuste korraldamine ja läbiviimine 2.2.3.1.1. Kaardistatakse iga maakonna vabaühenduste arenguvajadused, et toetada nende jätkusuutlikkust ning võimekust lapsi ja noori oma tegevustesse kaasata. Töötatakse välja koolitus- ja arendustegevuste programm, mida ajakohastatakse vastavalt kujunevatele vajadustele. 2.2.3.1.2. Igas maakonnas korraldatakse ja viiakse läbi koolitus- ja arendustegevusi, mille käigus kujundatakse osalejate teadmisi ja oskusi ning arendatakse nende võimekust kaasata lapsi ja noori oma tegevustesse, sihistada olemasolevaid või uusi tegevusi lastele ja noortele või pakkuda olemasolevaid või uusi tooteid ja teenuseid lastele ja noortele. 2.2.3.1.3. Koostatakse ja avaldatakse koolitus-, juhend- ja teavitusmaterjale, et edendada laste ja noorte kaasamist vabaühenduste tegevusse. 2.2.3.1.4. Hinnatakse tegevuse eesmärgipärasust, tulemuslikkust ja tõhusust. 2.2.3.2. Noortele suunatud teadlikkust tõstvate kohtumiste ja sündmuste korraldamine 2.2.3.2.1. Kaardistatakse noorte kaasamisele suunatud sekkumised ja nende levik. Kaardistuse alusel koostab elluviija tegevus- ja ajakava noorte kodanikuühiskonna alase teadlikkuse edendamiseks, mis on seostatud teiste üle-eestiliste algatuste plaanidega. 2.2.3.2.2. Noortele korraldatakse ja viiakse läbi kohtumisi, sündmusi ja algatusi, kuhu kaasatakse noortega tegelevaid organisatsioone, vabakonna esindajaid, ettevõtjaid ja teisi sihtrühma esindajaid ning mille käigus tõstetakse laste ja noorte teadlikkust kodanikuühiskonna olemusest ja seal osalemise võimalustest, sealhulgas seostest olemasolevate sekkumistega. 2.2.3.2.3. Korraldatakse ja viiakse läbi teavitustegevusi noorte teadlikkuse tõstmiseks kodanikuühiskonna ja kodanikuühiskonnas osalemise kohta. 2.2.3.2.4. Hinnatakse tegevuse eesmärgipärasust, tulemuslikkust ja tõhusust. 2.2.3.3. Tegevuse elluviimise aeg on 1. juuli 2023. a kuni 31. detsember 2028. a. 2.2.4. Sihtrühm 2.2.4.1. Tegevuse sihtrühmad on: 2.2.4.1.1. noored alates põhikooli teisest kooliastmest (4. klass) kuni 26. eluaastani; 2.2.4.1.2. Eestis registreeritud mittetulundusühingud ja sihtasutused ning Eestis tegutsevad mitteformaalsed algatused; 2.2.4.1.3. kohalike omavalitsuste ja nende liitude esindajad; 2.2.4.1.4. haridusasutused. 3. Tulemused Näitaja Mõõt- Algtase Vahe- Siht- Selgitav teave nimetus ühik sihttase tase ja (2024. (2029. mõõtühik a) a) Tulemusnäitaja Ei kohaldu - - Ei Ei - Meetmete kohaldu kohaldu nimekirja Väljundnäitaja Koolitustel Osalus- 0 20 60 See on toetatava näitaja(d) osalejate kord tegevuse 2.1. arv väljundnäitaja. TAT-spetsiifilised näitajad 4 (11) Toetatav Väljundnäitaja Koolitustel Osaluskord 0 20 60 Maakondlike tegevus osalejate kodanikuühiskonna 2.1 arv konsultantide ning organisatsioonide ja kohalike omavalitsuste töötajate, kelle töö osa on kodanikuühiskonna organisatsioonide nõustamine ja kogukondade kaasamine, osaluskordade arv arenguprogrammides. Toetatav Väljundnäitaja Koolitus- ja Programm 0 0 1 Koolitus- ja tegevus arendustegevuste arendustegevuste 2.2 programm programm, vabaühendu mille stele alusel tehakse maakondlikke koolitus- ja arendustegevusi vabaühenduste kaasamis- ja osalemisoskuste tõstmiseks. Väljund- Sündmused Sündmus 0 8 70 Sündmuste näitaja noortele arv, mis on korraldatud noorte kaasamiseks vabaühenduste töösse. 4. Tegevuste abikõlblikkuse periood 4.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.07.2023–31.12.2028. 5. Tegevuste eelarve Jrk nr Projekti nimetus Summa (eurodes) Osakaal 1 Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja 2 001 569,00 100% arengu toetamine 5 (11) 1.1 ESF-i toetus 1 401 098,00 70% 1.2 Riiklik kaasfinantseering 600 471,00 30% 1.3 Omafinantseering 0 0% 6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja tasutakse tegevuste abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega. 6.2. Kulude abikõlblikkuse määratlemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21 ja TATis sätestatud tingimustest. 6.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. 6.3.1. Kaudsed kulud 6.3.1.1. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud administreerivate tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. 6.3.1.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatavate tegevuste otsestest kuludest. 6.3.2. Otsesed kulud on: 6.3.2.1. Otsesed personalikulud, milleks loetakse ühendmääruse § 16 lõikes 1 loetletud kulud, mis on otseselt seotud toetatavate tegevuste elluviimisega ja mille seost toetatavate tegevustega on võimalik tõendada. 6.3.2.1.1. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud. Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 16 lõikes 4 sätestatule. 6.3.2.2. Lähetus- ja transpordikulud. 6.3.2.2.1. Abikõlblikud on otsese personali ja toetatavate tegevuste sihtrühma lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi- ja reisikindlustuse kulud ning päevarahad, kui nad osalevad toetatavate tegevuste elluviimises ja need kulud on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud. 6.3.2.2.2. Lähetuskulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, ja transpordikulud on abikõlblikud Euroopa Liidu piires ning riigisisestes õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. 6.3.2.3. Nõustamiskulud. 6.3.2.4. Uuringute, analüüside ja hindamiste kulud. 6.3.2.5. Koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul ning peamistele puudeliikidele (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liikumispuue) ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas. 6.3.2.6. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas TAT-i punktis 1.1.5 nimetatud teavitusmäärusega. 6.3.2.7. Tõlkekulud. 6.3.2.8. Juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalide ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise, kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud. 6.3.2.9. Veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud. 6.3.2.10. Toetatavate tegevuste töövahendite kulud. 6.3.2.11. Toetatava tegevuse 2.2 sihtrühma kuuluvate noorte transpordikulud. 6.3.2.11.1. Tegevuses osalemine peab olema tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis. 6.3.2.11.2. Transpordikuludeks on ühistranspordi ja mootorsõiduki kasutamise kulud. 6 (11) 6.3.2.11.3. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel. 6.3.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. 6.4. Abikõlbmatud kulud 6.4.1. Abikõlbmatuteks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatule järgmised kulud: 6.4.1.1. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu; 6.4.1.2. kinnisasjade ostmise kulu; 6.4.1.3. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad riigisisestes õigusaktides sätestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 7. Toetuse maksmise tingimused ja kord 7.1. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 26. Makse saamiseks dokumentide esitamise, makse menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ühendmääruse §-des 24, 25 ja 33. 7.2. Elluviijal on õigus taotleda ja RÜ-l on õigus teha ettemakseid ÜSS2021_2027 § 14 ja ühendmääruse § 30 kohaselt. Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. 7.3. Toetuse maksmine otseste kulude eest toimub tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Makseid ühtse määra alusel arvestatud kaudsete kulude katteks tehakse kooskõlas ühendmääruse § 28 lõikega 3. 7.4. Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine. 7.5. Toetus makstakse välja elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu RÜ-le esitatud makse saamise taotluse alusel. Makse saamise aluseks nõutavad dokumendid ja tõendid esitab elluviija nii enda kui partnerite kohta samuti e-toetuse keskkonna kaudu. 7.6. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib elluviija esitada vastavalt punktis 8.2.4 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus. 7.7. Enne esimese makse saamise taotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜle: 7.7.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas raamatupidamises eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja nende tasumist elluviija muudest kuludest; 7.7.2. koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus hankekord on avalikult kättesaadav; 7.7.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad. 7.8. Punktis 7.7 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid varem esitanud ja neid dokumente ei ole vahepeal muudetud. Elluviija esitab RÜ-le selle kohta kirjaliku kinnituse. 7.9. Esimese makse taotlemisel esitab elluviija kõikide selle taotluse aluseks olevate otseste kulude kuludokumentide koopiad. 7.10. Järgmiste maksete taotlemisel tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate dokumentide koopiaid ning teisi makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitada vastavalt RÜ päringutele. 7.11. Riigihangete korraldamisega seotud dokumendid esitab elluviija RÜ-le kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega, milles sisaldub riigihankega seonduv kulu. 7.12. Kaudsete kulude katteks makstakse toetust punktis 6.3.1.2 nimetatud ühtse määra alusel vastavalt tegelikele otsestele kuludele. 7.12.1. Ühtse määra alusel hüvitatavate kulude teket, maksumust ega tasutust ei tõendata ega kontrollita. 7 (11) 7.13. Viimase makse saamise taotluse esitab elluviija hiljemalt koos toetatavate tegevuste lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui RÜ on lõpparuande kinnitanud. 7.14. RÜ menetleb makset kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Tähtaeg võib pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra. 8. Elluviija kohustused 8.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. 8.2. Lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule on elluviija kohustatud: 8.2.1. esitama käimasoleva aasta 7. novembriks RA-le kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa RA kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve seletuskirja; 8.2.1.1. esimese aasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja esitab elluviija RA-le viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist; 8.2.1.2. kui tegevuskavas, eelarves või eelarve seletuskirjas esineb puuduseid, annab RA elluviijale vähemalt viis (5) tööpäeva täienduste tegemiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RA aasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja ning edastab seejärel RÜ-le; 8.2.1.3. RA kinnitatud tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja eelarve muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muudatuse eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 8.2.1.4. punkti 8.2.1.3 kohaselt muudetud tegevuskava ja eelarve esitab elluviija RA-le teadmiseks koos RÜ kooskõlastusega viie (5) tööpäeva jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest; 8.2.2. taotlema RA-lt enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist eelarve ja vajaduse korral tegevuskava muutmist juhul, kui muudatused on punktis 8.2.1.3 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud muudatused edastab RÜ-le RA; 8.2.3. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe (1) kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest RÜ poolt; 8.2.4. esitama RÜ-le järgneva aasta maksete prognoosi kümne (10) tööpäeva jooksul pärast seda, kui RA on tegevuskava ja eelarve kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse etoetuse keskkonnas; 8.2.4.1. esimese aasta maksete prognoosi esitab elluviija kümne (10) tööpäeva jooksul pärast seda, kui RA on esimese aasta tegevuskava ja eelarve kinnitanud; 8.2.5. esitama RÜ-le maksete korrigeeritud prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra; 8.2.6. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne (10) tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates; 8.2.7. teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.2.7.1. asjaolust, et toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 8.2.7.2. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.2.7.3. TATi muutmise vajalikkusest; 8.2.7.4. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuste saavutamist. 8.2.8. viima ellu toetatavat tegevust vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele; 8.2.9. järgima riigihangete seadust ja tagama ühendmääruse § 11 lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmise. Elluviija võib RÜ-lt taotleda riigihangete nõustamist RÜ riigihangete eelnõustamise protseduuri kohaselt; 8.2.10. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt 8 (11)  ÜSS2021_2027 §-le 18 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; 8.2.11. sõlmima partneriga partnerluslepingu, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel; 8.2.12. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas kooskõlas ÜSS2021_2027 § 19 lõikega 3 koguma ja töötlema isikuandmeid toetatava tegevuse 2.1 raames koolitatavate isikute kohta olenevalt neile korraldatud tegevuste mahust ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 8.2.13. kavandama toetatavate tegevuste elluviimist viisil, et need panustavad TAT-i punktis 1.1.4 ja lisas 2 nimetatud „Eesti 2035“ näitajate edenemisesse võrdseid võimalusi ja regionaalset tasakaalustatust toetaval moel; 8.2.14. tagama projektiga seotud tegevustes nii füüsilise kui ka digitaalse ligipääsetavuse. 9. Partnerite kohustused 9.1. Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 9.2. Partner on kohustatud sõlmima elluviijaga partnerluslepingu. Partnerluslepingus lepitakse kokku partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimisel, sealhulgas aruandluskohustus tegevuste elluviimise ja eelarve täitmise edenemise kohta ning isikuandmete kogumise ja töötlemise kohustus. 10. Toetuse kasutamisega seotud aruandlus 10.1. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatavate tegevuste elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamise seisust ning panusest punktis 1.1.4 nimetatud „Eesti 2035“ näitajatesse. Seirearuannetes kajastatav teave tuleneb e-toetuse keskkonna seirearuande vormilt ja põhineb RA välja töötatud seirearuande vormil. 10.2. Elluviija esitab vahearuande koos lisadega RA-le e-kirja teel ja RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 31. jaanuariks eelneva aasta 31. detsembri seisuga, RÜ või RA põhjendatud nõudmisel varem või tihedamini. 10.3. Elluviija esitab RÜ-le lõpparuande koos lisadega 31 kalendripäeva jooksul toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. 10.3.1. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. 10.4. RÜ kontrollib viieteistkümne (15) tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust. 10.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande ja teavitab sellest RA-d. 10.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme (10) tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie (5) tööpäeva jooksul ja teavitab sellest RA-d. 10.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie (5) tööpäeva jooksul RA-le kooskõlastamiseks. 10.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme (10) tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie (5) tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist RA-le kooskõlastamiseks. 10.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest elluviijat ja RÜ-d, annab elluviijale kuni kümme (10) tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande pärast puuduste kõrvaldamist ja kooskõlastamist kolme (3) tööpäeva jooksul RÜle kinnitamiseks. 9 (11) 10.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RA aruande ja teavitab RÜ-d lõpparuande kooskõlastamisest kolme (3) tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 11.1. TAT-i muutmist menetletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 11.2. Elluviijal on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, eelarvet, lisada või muuta partnereid, väljund- või tulemusnäitajaid või toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi. Selleks esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse. 11.3. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib TAT-i muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul. 11.4. RA vaatab punktis 11.2 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ning otsustab TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise pärast punktis 11.6 nimetatud RÜ arvamuse saamist. 11.5. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra. 11.6. RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks. RÜ-l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. 11.7. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le TAT-i muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja otsustab TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise. 11.8. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste tulemuslikuks elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. 11.9. Kui RA otsustab TAT-i muuta või algatab iseseisvalt TAT-i muutmise, teavitab ta sellest RÜ-d ja elluviijat. 11.10. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu ühendmääruse § 48 lõigete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. 11.11. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 8.2.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. 11.12. RA edastab muudetud TAT-i viie (5) tööpäeva jooksul elluviijale, RÜ-le ja korraldusasutusele. 10 (11) 12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS2021_2027 §-s 28 ja ühendmääruse §-des 34–36. 12.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30 ning ühendmääruse §-dele 37 ja 38. 12.3. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse abikõlblike kulude eelarvet vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4. 12.4. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. 13. Vaiete lahendamine 13.1. Vaidemenetlus toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32. 13.2. Kui vaie esitatakse RÜ otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RÜ. 14. Rakendussätted 14.1. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. juulist 2023. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa 1. Kooskõla põhiõiguste harta, puuetega inimeste konventsiooni ja põhiseadusega Lisa 2. Seosed horisontaalsete põhimõtetega Lisa 3. Seletuskiri 11