Ministri käskkirjade muutmine

KÄSKKIRI Tallinn [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks Majasisene materjal Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ pärandniitude taastamiseks (lisa1). Kinnitan t oetuse andmise pärandniitude taastamiseks 202 3 –2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Volitan Keskkonnaameti täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide K liima ministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium 3444240 219075 KINNITATUD [Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr [Registreerimisnumber] Lisa nr 1 0 0 KINNITATUD [Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr [Registreerimisnumber] Lisa nr 1 Toetuse andmise tingimused pärandniitude taastamiseks 1. Reguleerimisala 1.1 . Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel pärandniitude taastamiseks. 1.2 . Toetust eraldatakse 2023–26. aasta Eesti riigi eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „Elurikkuse kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3 . Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 istungi protokollilise otsusega kinnitatud meetmete nimekirja meetmes „Eluslooduse kaitse ja kasutus”, number 21.2.3.2, „Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks”. Sekkumise number on 21.2.3.21. 1.4 . Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. 1 .5. Käesoleva käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. 2 . Toetuse andmise eesmärk 2.1 . Toetuse andmise eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) märgade pärandniitude taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks . 2.2 . Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse. 2.3 . Strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi näitaja „Keskkonnatrendide indeks". 2.4. Käesoleva käskkirja raames hõlmab märgade pärandniitude taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid , suurenda des ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendad es haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes . 3 . Toetatav tegevus 3.1. Toetatav tegevus on loodusdirektiivi I lisas loetletud märgade pärandniitude: rannaniidud (1630), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), ja soostunud niidud (7230) (edaspidi koos kaitstavad elupaigad) taastamine. Kaitstavate elupaikade taastamine toimub Natura 2000 võrgustiku aladel ja teistel kaitstavatel aladel looduskaitseseaduse § 25 alusel kinnitatud kaitsekorralduskavade, § 25 1 alusel kinnitatud elupaiga tegevuskava ja § 49 alusel kinnitatud liigi kaitse tegevuskavade põhjal. 3.1. 1 Toetatava tegevuse hulka kuuluvad punktis 3.1. nimetatud elupaikadega maastikus paiknevaid teised pärandniidud, mis moodustavad koos märgade pärandniitudega ühtseid kompleksalasid. 3.2 . Punktis 3.1 nimetatud tegevust ei toetata Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hallataval riigimaal, välja arvatud juhul, kui RMK hallatav riigimaa moodustab osa tervikalast. 3.3 . Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 3.4. Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm iga eelneva aasta 15. jaanuariks detsembriks . 2023 aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 4 . Tulemused 4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuse tulemusena on kaitstavatel elupaikadel taastamismeetmed ellu viidud ja elupaigad taastumas. 4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Näitaja nimetus ja mõõtühik Alg-tase Aasta 2024 vahetase 2029 sihttase Selgitav teave Rahastamiskava näitajad Väljund-näitaja Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha) 0 E i kohaldu 100 15 20 00 T aastatud kaitstavate elupaikade pindala hektarites. Pindala määramisel arvestatakse taastamismeetme- tega kaetud elupaiga pindala . Saavutustaset raporteeritakse pärast taastamistegevuste lõpetamist konkreetsel alal. Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Vä ljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala . Tulemus-näitaja Alade arv, kus elupaikade ja liikide seisund on toetuse abil paranenud (alade arv) 0 2020 0 20 Toetust saanud alade arv . Saavutustaset raporteeritakse pärast taastamis-tegevuste lõpetamist konkreetsel alal. Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Andmed tulevad projekti käigus taastatud kaitstavate elupaikade asukohast alade arvestuses 4.2 1 Punktis 4.2. toodud väljundnäitajasse ei pea kõik punktis 3.1 toodud toetatavad tegevused panustama. 4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestab vajaduse korral projekti juhtrühm. 5 . Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on K liima ministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaamet. 6 . Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Riigimetsa Majandamise Keskus e, K liima ministeeriumi ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised objektid ja kui suures mahus korda tehakse, arvestades kuluefektiivsust ja abikõlblike kulude võimalikkust ning projekti eesmärke. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, teeb otsuse K liima ministeerium. 7 . Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõpeb 31. detsembril 2029. 8 . Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riiklik kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3 . Projekti kogueelarve on 3 867 875 5 000 000 ,00 eurot, millest toetus on 3 287 693,75 4 250 000,00 eurot ning riiklik kaasfinantseering 580 181,25 750 000,00 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 9 . Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab ühendmääruse §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh: 9.2.1 kuni viie protsendi ulatuses projekti abikõlblikest kuludest punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseksvajalike töövahendite soetamise ja koolituse kulud; 9.2.2 punktis 3.1 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud, seal hulgas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitamise määrus) kohased kulud; 9.2.3 ekspertiisi kulud; 9.2.4 juhendmaterjalide koostamise kulud; 9.2.5 personalikulud; 9.2.6 projektiga seotud transpordikulud on abikõlblikud käesoleva käskkirja punktis 3 toodud tegevuste elluviimiseks. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel. 10 . Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja ühtse määra alusel § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud lepingud, kui need ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument; 10.3.4 asjade või teenuste vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt toetust makstakse kuni 31. märtsini 2030. a. 10.8 . Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta. 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks d etsembriks ja 1. juuliks. 11.3. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt viie aasta jooksul. 11.4. Elluviija arvestab tööde tegemisel keskkonnanõuetega. 11.5. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitusnõudeid. 11.6. Antav toetus ei ole riigiabi konkurentsiseaduse ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 tähenduses. 1 2. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija korraldab rakendusüksuse töötaja lisamise riigihangete registrisse hanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste kohta. 1 3. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks . Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljundning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 1 3.5. Vahearuannetes ja lõpparuandes esitatakse teavitamise määruses sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul. 1 4. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 7500620 161290 KINNITATUD [Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr [Registreerimisnumber] Lisa nr 2 0 0 KINNITATUD [Registreerimise kuupäev] käskkirjaga nr [Registreerimisnumber] Lisa nr 2 Toetuse andmine pärandniitude taastamiseks 2023-2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Ühtekuuluvus - fondi summa (EUR) Ühtekuuluvus - fondi määr % Riiklik kaas - finantseering (EUR) Riikliku kaasfinantseeringu määr% 3 867 875,00 5 000 000,00 3 867 875,00 5 000 000,00 3 287 693,75 4 250 000,00 85 580 181,25 750 000,00 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 580 181,25 750 000,00 Ühtekuuluvusfond 3 287 693,75 4 250 000,00 KOKKU 5 000 000,00 3 867 875, 00 Tegevus e nimetus : Näitaj a koos sihttasemega: 01.01.2023 31.12.202 9 Programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Märgade pärandniitude taastamine 1 500 2000 3 189 375,00 4 252 500,00 2 710 968,75 3 614 625,00 478 406,25 637 875,00 P Otsene p ersonalikulu (märgade pärandniitude taastamine) 340 000 400000 289 000 340000 51 000 60000 P Otsene p ersonalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00 Ühtne määr otsesest personalikulust 88 500 97500 75 225 82875 13 275 14625 Kokku: 3 867 875 5000000 3 287 693,75 4250000 580 181,25 750000 Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta. KÄSKKIRI Tallinn 23.12.2025 nr 1-2/25/609 Ministri käskkirjade muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Kliimaministri 24.07.2023 käskkirjas nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 1.1 käskkirja lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktiga 1.5. järgmises sõnastuses: „1.5. Käesoleva käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.“; 1.2 käskkirja lisa 1 punkti 2 täiendatakse punktiga 2.4 järgmises sõnastuses: „2.4. Käesoleva käskkirja raames hõlmab märgade pärandniitude taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.“; 1.3 käskkirja lisa 1 punkti 3 täiendatakse punktiga 3.1. 1 järgmises sõnastuses: „3.1.1 Toetatava tegevuse hulka kuuluvad punktis 3.1. nimetatud elupaikadega maastikus paiknevaid teised pärandniidud, mis moodustavad koos märgade pärandniitudega ühtseid kompleksalasid.“; 1.4 käskkirja lisa 1 punkt 3.4 sõnastatakse järgmiselt: „3.4 Iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 15. jaanuariks. 2023 aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest.“; 1.5 käskkirja lisa 1 punktis 4.2. asendatakse number „2 000“ numbriga „1 500“ ning väljundnäitaja selgitatavat teavet täiendatakse lausega: „Väljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala.“; 1.6 käskkirja lisa 1 punkti 4.2. täiendatakse punktiga 4.21 järgmises sõnastuses: „4.21 Punktis 4.2. toodud väljundnäitajasse ei pea kõik punktis 3.1 toodud toetatavad tegevused panustama.“; 1.7 käskkirja lisa 1 punktid 6.7 ja 6.8 sõnastatakse järgmiselt:  „6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, Kliimaministeerium.“; 1.8 käskkirja lisa 1 punkt 8.3 sõnastatakse järgmiselt: „8.3 Projekti kogueelarve on 3 867 875,00 eurot, millest toetus on 3 287 693,75 eurot ning riiklik kaasfinantseering 580 181,25 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2.“; 1.9 käskkirja lisa 1 punktis 11.2. asendatakse sõna „detsembriks“ sõnaga „jaanuariks“. 1.10 käskkirja lisa 2 „Toetuse andmine pärandniitude taastamiseks 2023-2029 tegevuskava ja eelarve“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1). 2. Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 2.1 käskkirja lisa 1 punkti 1 täiendatakse punktiga 1.5. järgmises sõnastuses: „1.5. Käesoleva käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi.“; 2.2 käskkirja lisa 1 punkti 2 täiendatakse punktiga 2.3. järgmises sõnastuses: „2.3. Käesoleva käskkirja raames hõlmab märgade pärandniitude taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks punktis 3.1.3 nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes.“; 2.3 käskkirja lisa 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt: „3.1.Toetatavad tegevused on: 3.1.1 looduslike soode ja märgade metsade taastamine; 3.1.2 vooluveekogude taastamine; 3.1.3 märgade pärandniitude taastamine märgade pärandniitude taastamine Riigimetsa Majandamise Keskuse hallataval maal, sh punktis 2.3 nimetatud aladel. 3.2 Tegevuste käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku (edaspidi koos kaitstavad elupaigad) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid ja pärandniite taastada väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi esinemisala või pärandniit on registreeritud Eesti Looduse Infosüsteemis. 3.3 Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega. 3.4 Käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. jaanuariks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.“; 2.4 käskkirja lisa 1 punktis 4.2. asendatakse number „9 400“ numbriga „9 900“ ning number „40“ numbriga „60“; 2.5 käskkirja lisa 1 punkti 4.2 väljundnäitaja selgitavatat teavet täiendatakse lausega: „Väljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala.“; 2.6 käskkirja lisa 1 punkti 4.2. täiendatakse punktiga 4.2 1 järgmises sõnastuses:  „4.21 Punktis 4.2. toodud väljundnäitajasse ei pea kõik punktis 3.1 toodud toetatavad tegevused panustama.“; 2.7 käskkirja lisa 1 punktid 8.2.-8.4 sõnastatakse järgmiselt: „8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest, projekti omafinantseerimise minimaalne osakaal on 13,86 eurot ja riiklikku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 1,14% abikõlblikest kuludest. 8.3 Projekti kogueelarve on 14 955 654,00 eurot, millest toetus on 12 712 305,90 eurot ning omafinantseering vähemalt 2 073 529,35 ja riiklik kaasfinantseering 169 818,75 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm iga aasta 15. jaanuariks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.“; 2.8 käskkirja lisa 1 punkt 9.4.3 tunnistatakse kehtetuks; 2.9 käskkirja lisa 1 punkt 11.6. sõnastatakse järgmiselt: „11.6. Elluviija peab korraldama enne iga objekti projekti tegevuskavasse lisamist riigiabi andmise analüüsi, kui taastamine toimub eraomandis oleval maatükil. Märgade pärandniitude taastamisel riigiabi ei esine ja täiendavat analüüsi ei tehta.“; 2.10 käskkirja lisa 1 punkt 13.3. sõnastatakse järgmiselt: „13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10. jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini.“; 2.11 käskkirja lisa 2 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“ asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 2). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Saata: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus  KINNITATUD 23.12.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/609 Lisa nr 1 Lisa 1: Kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 lisa nr 2. Toetuse andmine pärandniitude taastamiseks 2023-2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Riikliku Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Ühtekuuluvusfondi Riiklik kaasfinantseering kaasfinantseeringu (EUR) summa (EUR) summa (EUR) määr % (EUR) määr% 3 867 875,00 3 867 875,00 3 287 693,75 85 580 181,25 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 580 181,25 Ühtekuuluvusfond 3 287 693,75 KOKKU 3 867 875,00 Näitaja koos sihttasemega: Tegevuse nimetus: 01.01.2023−31.12.2029 Programmi tegevus: liikide ja Seisundi parandamiseks Riiklik Abikõlblik kogusumma Ühtekuuluvusfondi toetus elupaikade soodsa seisundi ning toetust saanud elupaikade kaasfinantseering (EUR) (EUR) maastike mitmekesisuse tagamine pindala (ha) (EUR) Märgade pärandniitude taastamine 3 189 375,00 2 710 968,75 478 406,25 Personalikulu (märgade pärandniitude 1 500 340 000,00 289 000,00 51 000,00 taastamine) Personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00  Ühtne määr otsesest personalikulust 88 500,00 75 225,00 13 275,00 Kokku: 3 867 875,00 3 287 693,75 580 181,25 Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta.  KINNITATUD 23.12.2025 käskkirjaga nr 1-2/25/609 Lisa nr 2 Keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 lisa 2 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Omafinantseering Omafinantseeringu Riiklik Riikliku (EUR) summa (EUR) toetuse summa (EUR) määr % kaasfinantseering kaasfinantseeringu 85% (EUR) määr % 14 955 654,00 14 955 654,00 12 712 305,90 2 073 529,35 13,86 169 818,75 1,14 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riigimetsa Majandamise Keskus, st omafinantseering kokku 2 073 529,35 Riiklik kaasfinantseering 169 818,75 Ühtekuuluvusfond 12 712 305,90 Toetus kokku: 12 882 124,65 Projekti maksumus kokku: 14 955 654,00 Näitaja koos sihttasemega: Tegevuse nimetus (1): 01.01.2022-31.12.2029 Programmi tegevus: liikide ja Seisundi parandamiseks Abikõlblik kogusumma Ühtekuuluvusfondi toetus Omafinantseering elupaikade soodsa seisundi ning toetust saanud elupaikade (EUR) (EUR) 85% (EUR) 15% maastike mitmekesisuse tagamine pindala (ha) Märgalade taastamine, va 9 400 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66 pärandniidud Projektis tehtavatest töödest 1 382 352,00 1 174 999,20 207 352,80 avalikkuse teavitamine Personalikulu (märgalade taastamine) 667 930,00 567 740,50 100 189,50 Personalikulu (projektijuhtimine koos teavitustegevuse 333 965,00 283 870,25 50 094,75 koordineerimisega) Ühtne määr otsesest personalikulust 150 284, 25 127 741,61 22 542,64 Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35 Näitaja koos sihttasemega: Tegevuse nimetus (2): 01.01.2025-31.12.2029 Programmi tegevus: liikide ja Seisundi parandamiseks Riiklik Abikõlblik kogusumma Ühtekuuluvusfondi toetus elupaikade soodsa seisundi ning toetust saanud elupaikade kaasfinantseering (EUR) (EUR) 85% maastike mitmekesisuse tagamine pindala (ha) (EUR) 15% Märgade pärandniitude taastamine 500 1 063 125,00 903 656,25 159 468,75 Personalikulu (märgalade 60 000,00 51 000,00 9 000,00 pärandniitude taastamine) Ühtne määr otsesest personalikulust 9 000,00 7 650,00 1 350,00 Kokku: 1 132 125,00 962 306,25 169 818,75 Tabelites toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet ja näitaja sihttaset muuta.  Kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri 24.07.2023 käskkirjas nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“ ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Käskkirjade muudatustega täpsustatakse nendes toetatavaid tegevusi ning elupaikade taastamiseks tõstetakse Keskkonnaameti (KeA) projektist kuni 25% ulatuses tegevuste lõikes eelarve Riigimetsa Majandamine Keskuse (RMK) projekti. Lisaks ajakohastatakse projektide rakendamisega seotud detaile. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunikud Kadri Möller (e-post [email protected], tel 626 2876) ja Eleri Pulk (e-post [email protected], tel 626 2872), finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e- post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas 24.07.2023 nr 302 ja keskkonnaministri käskkirjas 12.12.2022 nr 429. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel. Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ ja sekkumises number 21.2.3.21 „Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. Märgade elupaikade taastamine on oluline, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, „Kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi. Käskkirjade muudatustega lisatakse toetuse eesmärgi ning toetatavate tegevuste alla lisaks märgade pärandniitude taastamisele ka teised pärandniidud, mis koos moodustavad kompleksalad (märgasid niite peab olema kompleksalal üle 51%). Muudatus on vajalik rakenduskavaga seotud eesmärgi saavutamiseks, st see aitab suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. 1 Vaatamata senistele ELi ja rahvusvahelistele jõupingutustele jätkub elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemide seisundi halvenemine murettekitava kiirusega, kahjustades inimesi, majandust ja kliimat. Sellele viitavad nii valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kui ka valitsustevahelise bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste teaduspoliitika platvormi (IBPES) aruanded. Terved ökosüsteemid pakuvad toiduga kindlustatust, puhast vett, seovad ja salvestavad süsinikku ja pakuvad kaitset kliimamuutustest põhjustatud looduskatastroofide eest, mis on vajalikud inimkonna pikaajalise ellujäämise, heaolu ja julgeoleku tagamiseks. IPCC 2022. aasta aruanne rõhutas eelkõige, et maailmal ja Euroopal on elamisväärse tuleviku kindlustamiseks ees lühike ja kiiresti sulguv ajaaken, kuna äärmuslike ilmastiku- ja kliimaolude sagenemine on toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi ning looduslikud süsteemid ja inimühiskond on tõrjutud kaugemale oma võimest kohaneda. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb rakendada meetmeid degradeerunud ökosüsteemide taastamiseks, eelkõige taastades degradeerunud märgalad ja jõed, metsa- ja põllumajandusökosüsteemid. ELi elurikkuse strateegia alusel peavad liikmesriigid tagama, et ühegi ELis kaitstava elupaiga ega liigi seisund ei halveneks aastaks 2030 võrreldes 2019. a Euroopa Komisjonile esitatud Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 12 aruannetega. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 30% liikidest ja elupaikadest, mille seisund ei ole praegu soodne, on 2030. aastaks soodsa seisundiga või näitab seisund selget positiivset trendi. EL Looduse taastamise määruse1 alusel peavad liikmesriigid taastamismeetmed rakendama 30%-l elupaikadest, mille seisund ei ole hea, aastaks 2030, 60%-l aastaks 2040 ja 90%-l aastaks 2050, et saavutada ELi loodusdirektiivi eesmärk – tagada ELis kaitstavate liikide ja elupaikade soodne seisund. Euroopa Komisjonile 2019. a esitatud aruande alusel peab Eestis aastaks 2030 olema taastamismeetmed ellu viidud 11 000 hektaril sooelupaikadel, 8900 hektaril soometsadel ja 2850 hektaril jõeelupaikadel, kokku 27 500 hektaril, lisaks 5450 hektaril märgadel pärandniitudel (lamminiidud, rannaniidud, soostunud niidud, niiskuslembesed kõrgrohustud, sinihelmikakooslused). Muudetavate käskkirjade alusel viiakse taastamismeetmed ellu 11 450 hektaril nimetatud elupaikadel, nendest plaanitakse taastamistegevusi pärandniitudel 2000 hektaril. Käskkirjades täiendatakse antava toetuse eelarvet ja toetatavaid tegevusi ning täpsustatakse, et juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. Lisaks tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. Käskkirjade alusel antakse toetused sekkumisest SFOSi nr 21.2.3.21. Kogu SFOSi nr 21.2.3.21 sekkumise eelarve on allpool toodud tabelis 1: ELi Riigi panus ELi toetus toetuse (s.h RKF ja Kokku Sekkumise / osakaal OF) tegevuse kogueelarve (euro) (%) (euro) (euro) 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401991 2  18 823 530 16 000 000 85% 2 823 530 18 823 530 Tabel 1. Sekkumise eelarve Sekkumise väljundnäitaja (seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala) sihttase on 11 400 hektarit ning tulemusnäitaja (alade arv, kus elupaikade ja liikide seisund on toetuse abil paranenud) sihttase on 60 (alade arv). Korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks lisame käskkirjadesse punkti, kus tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. Projekti juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. Käskkirja punktiga 1 muudetakse kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 (edaspidi käskkiri nr 302). Punktiga 1.1 lisatakse käskkirja korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks punkt, kus tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Punktidega 1.2, 1.3 ja 1.6 täpsustatakse, et märgade pärandniitude taastamine hõlmab kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks käskkirja nr 302 punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes. Näiteks, kui on vajalik taastada rannaniit, kuid looduslikult koosneb pärandniit, sh taastatav rannaniit, erinevatest üksteisega seotud Natura 2000 pärandniitudest, siis loetakse abikõlbliku kuluna toetavateks tegevusteks kõik märja pärandniiduga (taastatav rannaniit) seotud kompleksalasse kuuluvad teised pärandniidud. Elupaigatüübina arvestatakse väljundnäitaja saavutusse (hektarid) ainult märjad elupaigad vastavalt käskkirja nr 302 punktile 3.1. Käskkirja nr 302 punktis 3.1 nimetatud tegevust ei toetata RMK hallataval riigimaal, välja arvatud juhul, kui RMK hallatav riigimaa moodustab osa tervikalast. Sama piirang kehtib ka lisanduva punkti 3.11 osas. Punktidega 1.4 ja 1.9 täpsustatakse iga aastase tegevuskava kinnitamise tähtaega. Antakse juurde 1 kuu, et oleks võimalik vajaduste põhisemalt eelarvet ja tegevuskava planeerida. Täpsustatakse ka juhtrühma toimimise üksikasju. Punktiga 1.5 vähendatakse väljundnäitaja sihttaset. Seoses sellega, et KeA teostab märgade pärandniitude taastamistöid eramaadel ning ei ole saanud seni taastada pärandniite maastikus kompleksipõhiselt, ei ole kõnealuse projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul võimalik taastada 2000 hektarit märgasid pärandniite. Seetõttu vähendatakse väljundnäitaja (seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha) sihttaset 2000lt 1500le hektarile . Väljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala. Punktiga 1.7 muudetakse käskkirja nr 302 punkte 6.7 ja 6.8. Muutmisega täiendatakse nimetatud punkte viitega ühendmääruse §-le 7. Ühendmääruse § 7 lõike 1 kohaselt tuleb 3 projekti tegevuste valimiseks juhtrühmal ja kliimaministeeriumil (KliM) rakendada seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriume ja -metoodikat. Punktidega 1.8 ja 1.10 tuuakse välja eelarve muudatusega seotud detailid. Projekti eelarvet vähendatakse kuni 25%. Eramaadel toetuse kasutamine tähendab asutuse jaoks lisakoormust: tuleb pidada läbirääkimisi maaomanike ja maakasutajatega, kokku leppida maa kasutuses, vastutustes ja tingimustes — see kõik nõuab täiendavat aega ja personali. Kuna KeAl on projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul taastamistööde tegemisel keeruline hooldajate leidmisega, siis muudetakse projekti eelarvet (vähendatakse 1 132 125 eurot) ja täiendatakse toetavate tegevuste osa. KeA korraldab pärandniitude taastamist järgmiselt. Maaomanikelt küsitakse kirjalik nõusolek, et KeA võib nende maal pärandniitu taastada. Samuti sõlmitakse kirjalik kokkulepe maaomaniku või maakasutajaga, et ala pärast taastamist oleks hooldamises. KeA korraldab taastamiseks hanke, kusjuures maaomanik võib ise esitada pakkumise. Arvestades kulutõhusust, KeA ei võta endale hooldamiskohustust maaomanuku asemel, need kohustused jäävad maaomanikele või hooldajale. Hooldamiseks on võimalik taotleda PRIA- st toetust2 pärandniidu hooldamiseks. Tabelis nr 2 on toodud KeA projekti kehtiv eelarve. Näitaja koos sihttasemega: 01.01.2023- Tegevuse nimetus: 31.12.2029 KliMi programmi Seisundi tegevus: liikide ja parandamiseks elupaikade soodsa toetust saanud Abikõlblik Ühtekuuluvusfo Riiklik seisundi ning maastike elupaikade kogusumma ndi toetus kaasfinantseering mitmekesisuse tagamine pindala (ha) (EUR) (EUR) (EUR) Märgade pärandniitude taastamine 2000 4 252 500,00 3 614 625,00 637 875,00 Otsene personalikulu (märgade pärandniitude taastamine) 400 000,00 340 000,00 60 000,00 Otsene personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00 Ühtne määr 97 500,00 82 875,00 14 625,00 KOKKU: 5 000 000,00 4 250 000,00 750 000,00 Tabel nr 2. projekti kehtiv eelarve. Tabelis nr 3 on toodud KeA projektist äravõetav eelarve. KliMi programmi tegevus: liikide Abikõlblik Riiklik ja elupaikade soodsa seisundi ning kogusumma Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseering maastike mitmekesisuse tagamine (EUR) toetus (EUR) (EUR) KeA projekti kehtiv eelarve: 5 000 000 4 250 000 750 000 Kuni 25% võtame ära -1 132 125 -962 306,25 -169 818,75 Alles jääv eelarve peale muudatust: 3 867 875 3 287 693,75 580 181,25 1. Taastamistööde sisupersonal 400 000 340 000 60000 - 15% -60 000 -51 000 -9000 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105052023012 4  Alles jääv eelarve peale muudatust: 340 000 289 000 51 000 2. Taastamistööde sisupersonali ühtne määr 60 000 51 000 9 000 - 15% -9 000 - 7 650 -1 350 Alles jääv eelarve peale muudatust: 51 000 43 350 7 650 3. Taastamistööd 4 252 500 3 614 625 637 875 -25% -1 063 125 -903 656,25 -159 468,75 Alles jääv eelarve peale muudatust: 3 189 375 2 710 968,75 478 406,25 4. Otsene personalikulu (projekti juhtimine) ei muutu 250 000 212 500 37 500 Ühtne määr 37 500 31 875 5 625 Tabel nr 3. KeA projektist äravõetava eelarve arvutus. Tabelis nr 4 on toodud KeA projekti jääv eelarve. Näitaja koos sihttasemega: 01.01.2023- Tegevuse nimetus: 31.12.2029 Programmi tegevus: liikide ja elupaikade Seisundi soodsa seisundi ning parandamiseks maastike toetust saanud Abikõlblik Riiklik mitmekesisuse elupaikade kogusumma Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseering tagamine pindala (ha) (EUR) toetus (EUR) (EUR) Märgade pärandniitude taastamine 1500 3 189 375,00 2 710 968,75 478 406,25 Otsene personalikulu (märgade pärandniitude taastamine) 340 000,00 289 000,00 51 000,00 Otsene personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00 Ühtne määr 88 500,00 75 225,00 13 275,00 KOKKU: 3 867 875,00 3 287 693,75 580 181,25 Tabel nr 4. KeA projekti uus eelarve. Käskkirja punktiga 2 täpsustatakse keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 (edaspidi käskkiri nr 429). Punktiga 2.1 lisatakse käskkirja korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks punkti, kus tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Punktiga 2.2 täpsustatakse, et märgade pärandniitude taastamine Riigimetsa Majandamise Keskuse hallataval maal hõlmab kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks käskkirja nr 429 punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid , suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes. Näiteks, kui on vajalik taastada rannaniit (märg pärandniit), kuid looduslikult koosneb pärandniit (sh taastatav rannaniit) erinevatest üksteisega seotud Natura 5  2000 pärandniitudest, siis loetakse abikõlbliku kuluna toetavateks tegevusteks kõik märja pärandniiduga seotud kompleksalasse kuuluvad pärandniidud. Elupaigatüübina arvestatakse väljundnäitaja saavutusse ainult märjad elupaigad vastavalt käskkirja nr 429 punktile 3.1. Kompleksala taastamine on kooskõlas rakenduskavaga, kuna toimub märgalade taastamine, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Tegevus on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030. Punktiga 2.3-2.6 lisatakse toetavate tegevustena juurde märgade pärandniitude taastamine koos kliimaministri 24.07.2023 käskkirjast nr 302 äravõetava eelarvega 1 132 125 eurot. Märgadeks pärandniitudeks loetakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud järgmised elupaigad: rannaniidud (1630), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ja soostunud niidud (7230). Väljundnäitaja sihttaset projektis suurendatakse 500 hektari võrra ning tulemusnäitajat 20 ala võrra. Vt. lisaks seletuskirja käskkirja punkti 1 selgitust. Väljundnäitajasse ei pea kõik toetatavad tegevused panustama. Punktiga 2.8 võimaldame toestust kasutada ka kasutatud seadme ostuks, mis soodustab ringmajandust. Seadmete soetamisel tuleb arvestada riigihangete seadust ning seadmete kasutamise jätkusuutlikkust ja kulu abikõlblikkuse üldtingimusi (ühendmääruse § 15). Punktiga 2.9 täpsustatakse riigiabiandmise üksikasju. Elluviija peab korraldama enne iga objekti projekti tegevuskavasse lisamist riigiabi andmise analüüsi, kui taastamine toimub eraomandis oleval maatükil. Märgade pärandniitude taastamisel riigiabi ei esine ja täiendavat analüüsi ei tehta. Riigiabi saamise või andmise vastutab elluviija. Märgade pärandniitude, looduslike soode ja märgade metsade riigiabi tegevuste elluviijale. Tegevuste elluviijaks on RMK, kelle tegevusala põhimääruse järgi on praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ja muuhulgas maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Käesoleva käskkirja kohane kaitsealuste liikide elupaikade taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel on seega RMK põhimääruse järgne avalik ülesanne. Seetõttu ei ole tegemist majandustegevusega ning tegemist ei ole riigiabiga tegevuste elluviijale. Pärandniitude taastamisel riigiabi andmine lõppkasusaajatele. Kuna kaitstavate elupaikade taastamine võib toimuda mh ka ettevõtjatele renditavatel maadel, tuleb vaadelda, kas abi puhul saaks olla tegemist riigiabiga lõppkasusaajatele. Eelkõige tuleb siin esitada küsimus, kas abi saamine võib anda ettevõtjale majandustegevuses eelise ning kas abil võib olla mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Olemasolevale informatsioonile tuginedes tuleb asuda seisukohale, et nii see pole. Tuginedes käskkirja eelnõus toodud toetatsavate tegevuste kirjeldusele, ei nähtu, kuidas rahastatavad taastamistööd saaks ettevõtjatele anda eelise majandustegevuses. Märgade elupaikate taastamine kõnealusel viisil ei soodusta alal toimuvaid võimalikke põllumajanduslikke tegevusi (tulenevalt looduskaitsealastest piirangutest on võimalik eelkõige karjatamine). Rahastatavad tegevused mõjutavad positiivselt kaitstavate elupaikade seisundit, kuid tingimused alade kasutamiseks karjamaana tänu tegevustele ei parane. Kuna tegevused ei too kaasa majanduslikku eelist põllumajandusettevõtetele, ei mõjuta nende rahastamine ka liikmesriikide vahelist kaubandust. Samale järeldusele tuleb asuda võimaliku mõju osas turismiettevõtetele. Rahastatavad märgade elupaikade taastamistööd ei saa tuua kaasa mingit valikulise eelise andmist mingitele konkreetsetele turismiettevõtetele. Ei ole tuvastatav, et taastamistööde läbiviimine annaks selles osas mingi soodustuse. Kokkuvõttes saab välistada, et meetmes esitatakse abitaotlusi, mille puhul on kõik EL toimimise lepingu art 107 lg 1 kriteeriumid täidetud. Eeltoodud kriteeriumeid c) ja d) käesolev abi andmine ei täida. Sellest tulenevalt ei ole ka käskkirja eelnõus vajalik riigiabiga seotud nõudeid käsitleda. 6 Punktidega 2.11 tuuakse välja muudatused projekti eelarves. Punktis 2.7 tuuakse mh välja projekti rahastusallikate osakaal ja eelarve tervikuna. Tabelis nr 5 on toodud projekti lisanduv eelarve. Programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning Abikõlblik Riiklik maastike mitmekesisuse kogusumma Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseering tagamine (EUR) toetus (EUR) (EUR) Märgade elupaikade taastamine 500 1 063 125,00 903 656,25 159 468,75 Otsene personalikulu (märgade pärandniitude taastamine) 60 000,00 51 000,00 9 000,00 Ühtne määr 9 000,00 7 650,00 1 350,00 KOKKU: 1 132 125,00 962 306,25 169 818,75 Tabel nr 5. Lisanduv eelarve. Keskkonnaameti projektist kliimaministri käskkirjast 24.07.2023 nr 302 lisandub 1 132 125 eurot. Projektis plaanitakse taastada vähemalt 500 hektarit pärandniite. Tehniliselt tuleb rakendusüksusel sisestada SFOSi lisaprojekt, kuna lisanduv eelarve on erinevate rahastusallikatega. Lisanduvat eelarvet võib kasutada kõikide projektis olevate tegevuste toetamiseks. Lõplikult kinnitatakse objektid projekti jooksvalt juhtrühmas. Punktides 2.7 ja 2.10 täpsustatakse, et iga-aastane detailne tegevuskava tuleb projekti juhtrühmal kinnitada sama aasta 15. jaanuariks ning projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10. jaanuariks. Antakse juurde 1 kuu, et oleks võimalik vajaduste põhisemalt eelarvet ja tegevuskava planeerida. RMKle antav riiklik kaasfinantseering on vajalik, sest Kliimaministeerium ootab piiratud aja jooksul elupaikade taastamist RMK poolt ning selleks on vajalik anda projekti lisaeelarve koos lisa ülesandega kogu mahus. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 7 4. Käskkirja mõju Käskkirjade muudatustega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas planeeritule. Käskkirjade alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel strateegiline dokument (projekt on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga 2030 suurendades Eesti riigi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks) ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav tegevus panustab kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 alameesmärki 3: „Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga“ meetmesse 3.3: „Koosluste soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamine ning looduskaitse korraldamine muutuvas kliimas“. Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“. Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavuse ja mugavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. Elukeskkonna uuendamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, jäätmemajandus, ühisveevärk, maavarad. Mõõdikuna kasutatakse keskkonnatrendide indeksit. Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile. Sisulist tagasisidet ei laekunud. Kooskõlastustabel I. Rahandusministeeriumi seisukoht: Kliimaministeeriumi seisukoht: Rahandusministeerium kooskõlastab märkustega arvestamisel: 1. Palume käskkirjade muutmisel tagada Arvestatud. Kooskõla rakenduskavaga kooskõla „Ühtekuuluvuspoliitika on tagatud. Märgade elupaikade fondide rakenduskava perioodiks 2021– taastamine on oluline, et suurendada 2027“ eesmärkide ning sealse sekkumise valmisolekut kliimamuutustega kirjeldusega, mis keskendub märgalade kohanemiseks. Sekkumised põhinevad taastamisele. Käskkirjade muudatustega Läänemere strateegial, lisatakse toetuse eesmärgi ning „Kliimamuutustega kohanemise toetatavate tegevuste alla lisaks märgade arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 pärandniitude taastamisele ka teised prioriteetsete tegevuste tegevuskaval pärandniidud, mis koos moodustavad (PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi kompleksalad. elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi. Käskkirjade muudatustega lisatakse toetuse eesmärgi ning toetatavate 8  tegevuste alla lisaks märgade pärandniitude taastamisele ka teised pärandniidud, mis koos moodustavad kompleksalad (märgasid niite peab olema kompleksalal üle 51%). Muudatus on vajalik rakenduskavaga seotud eesmärgi saavutamiseks, st see aitab suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. 2. Juhime tähelepanu, et keskkonnaministri Arvestatud. Selgitatud, et RMKle antav 12.12.2022 käskkirja nr 429 „Toetuse riiklik kaasfinantseering on vajalik, sest andmise tingimuste kehtestamine ning Kliimaministeerium ootab piiratud aja 2022–2029 tegevuskava ja eelarve jooksul elupaikade taastamist RMK kinnitamine elupaikade taastamiseks poolt ning selleks on vajalik anda kliimamuutustega kohanemise projekti lisaeelarve koos lisa ülesandega valmisoleku suurendamiseks“ lisa 1 kogu mahus. toetuse andmise tingimuste punkti 8.2 järgi on omafinantseeringu osakaal vähemalt 15%, aga see ei vasta punktis 8.3 olevale omafinantseeringu summale, palume korrigeerida. Muudatusega lisatakse käskkirja eelarvesse (punkt 8.3) riiklik kaasfinantseering summas 169 818,75 eurot. Palume seletuskirjas põhjendada vajadust lisada eelarvele riiklik kaasfinantseering. 3. Soovitame kaaluda toetuse andmise Arvestatud ja vastav lause käskkirjadesse tingimuste põhitekstis näitajate tabelite lisatud. täiendamist, et väljundnäitaja „Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala“ selgitava teabe veerus oleks üheselt selgitatud, et väljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala. Info on küll olemas seletuskirjas, aga selguse eesmärgil võiks see olla kajastatud ka eelnõus ja vastavalt täpsustatud perioodi 2021-2027 näitajate metoodikat. 9 K Ä S K K I R I Tallinn 12.12.2022 nr 1-2/22/429 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks (lisa 1). Kinnitan toetuse andmise elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide K liima ministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium KINNITATUD 12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429 Lisa nr 1 Toetuse andmine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks 1 Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. 1.2. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ tegevuse „ Elurikkuse kaitse tagamine “ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Eluslooduse kaitse ja kasutus”, number 21.2.3. 2 , sekkumine „Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Sekkumise number on 21.2.3. 21 . 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-le 7. 1 .5. Käesoleva käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. 2 Toetuse andmise eesmärk 2.1 Toetuse andmise eesmärk on Euroopa Liidu loodusdirektiivi märgade elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks. 2.2 Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „ Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne e lukeskkond“ ja mõõdikusse „keskkonnatrendide indeks“. 2. 3 Käesoleva käskkirja raames hõlmab märgade pärandniitude taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks punktis 3.1. 3 nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid , suurenda des ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendad es haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes . 3 Toetatavad tegevused 3.1. Toetatavad tegevused on: 3.1.1 looduslike soode ja märgade metsade taastamine; 3.1.2 vooluveekogude taastamine; 3.1.3 märgade pärandniitude taastamine märgade pärandniitude taastamine Riigimetsa Majandamise Keskuse hallataval maal, sh punktis 2.3 nimetatud alad el . 3 . 2 Tegevuste käigus taastatakse kaitstavaid elupaigatüüpe ja kaitstavate liikide elupaiku (edaspidi koos kaitstavad elupaigad ) kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel. Tegevuskava alusel võib kaitstavate liikide elupaikasid ja pärandniite taastada väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, kui kaitstava liigi esinemisala või pärandniit on registreeritud Eesti Looduse Infosüsteemis. 3.3 Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud horisontaalsete põhimõtetega. 3.4 Käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste detailse iga-aastase tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. jaanuariks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul.“; 4 Tulemused 4.1. Punktis 3 nimetatud tegevuste tulemusena on kaitstavatel elupaikadel taastamismeetmed ellu viidud ja elupaigad taastumas. 4.2. Punktis 3 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Aasta 2024 vahetase 2029 sihttase Selgitav teave Rahastamiskava näitajad Rahastamiskava näitajad Väljundnäitaja Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha) 0 Ei kohaldu 400 9400 99 0 0 0 Toetusega taastatud elupaikade pindala hektarites. Pindala määramisel arvestatakse taastamismeetmetega kaetud elupaiga pindala, teatud elupaikade korral (nt sood) arvestatakse ka mõjuala. Saavutustaset raporteeritakse pärast taastamistegevuste lõpetamist konkreetsel alal. Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Andmed tulevad projekti käigus taastatud elupaikadest Vä ljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala . Tulemus- näitaja Alade arv, kus elupaikade ja liikide seisund on toetuse abil paranenud (alade arv) 0 2020 0 6 9 0 4 0 Toetust saanud alade arv. Ühe alana arvestatakse nt ühte sood selle nime alusel, kus taastamistöid on tehtud. Saavutustaset raporteeritakse pärast taastamis-tegevuste lõpetamist konkreetsel alal. Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Andmed tulevad projekti käigus taastatud elupaikade asukohast alade arvestuses 4.2 1 Punktis 4.2. toodud väljund näitajasse ei pea kõik punktis 3 .1 toodud toetatavad tegevused panustama. 4.3. Projekti spetsiifilised näitajad kehtestatakse vajaduse korral projekti juhtrühmas. 5 Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on K liimaministeerium . 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus. 6 Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti ja Keskkonnaagentuuri esindajatest . 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium . 7 Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022 ning lõpeb 31. detsembril 2029. 8 Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest , ning projekti omafinantseerimise minimaalne osakaal on 13,86 eurot ja riiklikku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 1,14 15 % abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 14 955 654,00 13 823 529, 00 eurot, millest toetus on 12 712 305,90 11 749 999,65 eurot ning omafinantseering vähemalt 2 073 529,35 eurot ja riiklik kaasfinantseering 169 818,75 eurot . Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm iga aasta eelneva aasta 15. jaanuariks detsembriks . Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. 9 Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on kulud, mis on otseselt vajalikud projekti väljundite loomiseks punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, sh: 9.2.1 keskkonnamõju eelhinnangu ja keskkonnamõju hindamise kulud; 9.2.2 projekteerimise ja ekspertiisi kulud; 9.2.3 elupaikade taastamiseks vajalikud kulud, sealhulgas puittaimestiku eemaldamise ja kraavide sulgemise ning ümberjuhtimisega seotud kulud; 9.2.4 seireseadmete soetamise ja haldamiseks ettevalmistamise kulud; 9.2.5 punktis 3 nimetatud toetavate tegevustega seotud kulud; 9.2.6 veetaseme reguleerimiseks vajalike seadmete soetamise ja paigaldamise kulud; 9.2.7 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud teavitamise kulud Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt, kui need ei moodusta üle 10% projekti käskkirja kehtestamisel toodud abikõlblikest kogukuludest; 9.2.8 kinnisasja ostmise kulud, kui need ei moodusta üle 10% projekti abikõlblikest kogukuludest; 9.2.9 punktis 3 nimetatud tegevustega seotud riigilõivud, ekspertiisid, omanikujärelevalve ja nõupidamiste kulud; 9.2.10 kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otsesteks tegevusteks töövahendite soetamise kulud. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, kokku 15% ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud tegelike kulude alusel . ; 9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud. 10 Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid : 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui need ei ole rakendusüksusele varem teatavaks tehtud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4 Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a. 11 Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punkti j järgi tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. 11.5. Elluviija peab korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse korraldamisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teavitusüritus peab vastama vähemalt järgmistele nõuetele: see peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena; selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias; sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kokkuvõttev kuni kolmeminutiline video. 11.6. Elluviija peab korraldama enne iga objekti projekti tegevuskavasse lisamist riigiabi andmise analüüsi, kui taastamine toimub eraomandis oleval maatükil. Märgade pärandniitude taastamisel riigiabi ei esine ja täiendavat analüüsi ei tehta. Elluviija peab korraldama riigiabi andmise analüüsi tegemise enne iga objekti projekti raames tegevuskavasse lisamist . L ooduslike s oode ja märgade metsade taastatavatel objektidel korraldatakse r iigiab i analüüs vaid vajadusel - juhul kui taastamine peaks mõjutama ka eraomandis olevat maad. 12 Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja hanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja nende põhjenduste kohta. 13 Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel ka tihedamini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes esitatakse Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule . 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul. 14 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15 Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. KINNITATUD 12.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/429 Lisa nr 2 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Ühtekuuluvusfondi t T oetuse summa 85% Omafinantseering (EUR) Omafinantseeringu määr % Riiklik kaasfinantseering (EUR) Riikliku kaasfinantseeringu määr % 14 955 654,00 13 823 529,00 14 955 654,00 13 823 529,00 12 712 305,90 11 749 999,65 2 073 529,35 13, 86 15 16 9 818, 75 1, 1 4 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riigimetsa Majandamise Keskus, st omafinantseering kokku 2 073 529,35 Riiklik kaasfinantseering 1 69 818,75 Ühtekuuluvusfond , sh toetus kokku 11 749 999,65 12 712 305,90 Toetus kokku: 12 882 124,65 Projekti maksumus k K okku: 1 4 955 654,00 3 823 529,00 Tegevuse nimetus (1) : Näitaja koos sihttasemega: 01.01.2022 - 31.12.2029 Programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) 85% Omafinantseering (EUR) 15% Märgalade taastamine , va pärandniidud 9 40 4 0 0 11 288 997,75 9 595 648,09 1 693 349,66 Projektis tehtavatest töödest avalikkuse teavitamine 1 382 352 1 174 999,20 207 352,80 P Otsene p ersonalikulu (märgalade taastamine) 667 930,00 567 740,50 100 189,50 P Otsene p ersonalikulu (projektijuhtimine koos teavitustegevuse koordineerimisega) 333 965,00 283 870,25 50 094,75 Ühtne määr otsesest personalikulust 150 284, 25 127 741,61 22 542,64 Kokku: 13 823 529,00 11 749 999,65 2 073 529,35 Tegevuse nimetus (2) : Näitaja koos sihttasemega: 01.01.202 5- 31.12.2029 Programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) 85% Riiklik kaasfinantseering (EUR) 15% Märgade pärandniitude taastamine 5 0 0 1 063 125,00 903 656,25 159 468,75 P ersonalikulu (märgalade pära ndniitude taastamine) 60 000,00 51 000,00 9 000,00 Ühtne määr otsesest personalikulust 9 000,00 7 650 ,00 1 350,00 Kokku: 1 132 125,00 962 306,25 169 818,75 Tabelis toodud tegevuste lõikes on võimalik juhtrühmal eelarvet muuta. Kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri 24.07.2023 käskkirjas nr 302 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine pärandniitude taastamiseks“ ja keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirjas nr 429 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine elupaikade taastamiseks kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Käskkirjade muudatustega täpsustatakse nendes toetatavaid tegevusi ning elupaikade taastamiseks tõstetakse Keskkonnaameti (KeA) projektist kuni 25% ulatuses tegevuste lõikes eelarve Riigimetsa Majandamine Keskuse (RMK) projekti. Lisaks ajakohastatakse projektide rakendamisega seotud detaile. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi looduskaitse osakonna nõunikud Kadri Möller (e-post [email protected], tel 626 2876) ja Eleri Pulk (e-post [email protected], tel 626 2872), finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e- post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kahest punktist, millega muudetakse toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas 24.07.2023 nr 302 ja keskkonnaministri käskkirjas 12.12.2022 nr 429. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ alusel. Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.3.2 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ ja sekkumises number 21.2.3.21 „Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. Märgade elupaikade taastamine on oluline, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Sekkumised põhinevad Läänemere strateegial, „Kliimamuutustega kohanemise arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 prioriteetsete tegevuste tegevuskaval (PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi. Käskkirjade muudatustega lisatakse toetuse eesmärgi ning toetatavate tegevuste alla lisaks märgade pärandniitude taastamisele ka teised pärandniidud, mis koos moodustavad kompleksalad (märgasid niite peab olema kompleksalal üle 51%). Muudatus on vajalik rakenduskavaga seotud eesmärgi saavutamiseks, st see aitab suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. 1 Vaatamata senistele ELi ja rahvusvahelistele jõupingutustele jätkub elurikkuse vähenemine ja ökosüsteemide seisundi halvenemine murettekitava kiirusega, kahjustades inimesi, majandust ja kliimat. Sellele viitavad nii valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (IPCC) kui ka valitsustevahelise bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemiteenuste teaduspoliitika platvormi (IBPES) aruanded. Terved ökosüsteemid pakuvad toiduga kindlustatust, puhast vett, seovad ja salvestavad süsinikku ja pakuvad kaitset kliimamuutustest põhjustatud looduskatastroofide eest, mis on vajalikud inimkonna pikaajalise ellujäämise, heaolu ja julgeoleku tagamiseks. IPCC 2022. aasta aruanne rõhutas eelkõige, et maailmal ja Euroopal on elamisväärse tuleviku kindlustamiseks ees lühike ja kiiresti sulguv ajaaken, kuna äärmuslike ilmastiku- ja kliimaolude sagenemine on toonud kaasa pöördumatuid tagajärgi ning looduslikud süsteemid ja inimühiskond on tõrjutud kaugemale oma võimest kohaneda. Kliimamuutuste mõju leevendamiseks tuleb rakendada meetmeid degradeerunud ökosüsteemide taastamiseks, eelkõige taastades degradeerunud märgalad ja jõed, metsa- ja põllumajandusökosüsteemid. ELi elurikkuse strateegia alusel peavad liikmesriigid tagama, et ühegi ELis kaitstava elupaiga ega liigi seisund ei halveneks aastaks 2030 võrreldes 2019. a Euroopa Komisjonile esitatud Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta artikli 17 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta artikli 12 aruannetega. Lisaks peavad liikmesriigid tagama, et vähemalt 30% liikidest ja elupaikadest, mille seisund ei ole praegu soodne, on 2030. aastaks soodsa seisundiga või näitab seisund selget positiivset trendi. EL Looduse taastamise määruse1 alusel peavad liikmesriigid taastamismeetmed rakendama 30%-l elupaikadest, mille seisund ei ole hea, aastaks 2030, 60%-l aastaks 2040 ja 90%-l aastaks 2050, et saavutada ELi loodusdirektiivi eesmärk – tagada ELis kaitstavate liikide ja elupaikade soodne seisund. Euroopa Komisjonile 2019. a esitatud aruande alusel peab Eestis aastaks 2030 olema taastamismeetmed ellu viidud 11 000 hektaril sooelupaikadel, 8900 hektaril soometsadel ja 2850 hektaril jõeelupaikadel, kokku 27 500 hektaril, lisaks 5450 hektaril märgadel pärandniitudel (lamminiidud, rannaniidud, soostunud niidud, niiskuslembesed kõrgrohustud, sinihelmikakooslused). Muudetavate käskkirjade alusel viiakse taastamismeetmed ellu 11 450 hektaril nimetatud elupaikadel, nendest plaanitakse taastamistegevusi pärandniitudel 2000 hektaril. Käskkirjades täiendatakse antava toetuse eelarvet ja toetatavaid tegevusi ning täpsustatakse, et juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. Lisaks tuleb elluviijal esitada rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. Käskkirjade alusel antakse toetused sekkumisest SFOSi nr 21.2.3.21. Kogu SFOSi nr 21.2.3.21 sekkumise eelarve on allpool toodud tabelis 1: ELi Riigi panus ELi toetus toetuse (s.h RKF ja Kokku Sekkumise / osakaal OF) tegevuse kogueelarve (euro) (%) (euro) (euro) 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401991 2  18 823 530 16 000 000 85% 2 823 530 18 823 530 Tabel 1. Sekkumise eelarve Sekkumise väljundnäitaja (seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala) sihttase on 11 400 hektarit ning tulemusnäitaja (alade arv, kus elupaikade ja liikide seisund on toetuse abil paranenud) sihttase on 60 (alade arv). Korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks lisame käskkirjadesse punkti, kus tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7. Projekti juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. Käskkirja punktiga 1 muudetakse kliimaministri 24.07.2023 käskkirja nr 302 (edaspidi käskkiri nr 302). Punktiga 1.1 lisatakse käskkirja korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks punkt, kus tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Punktidega 1.2, 1.3 ja 1.6 täpsustatakse, et märgade pärandniitude taastamine hõlmab kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks käskkirja nr 302 punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid, suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes. Näiteks, kui on vajalik taastada rannaniit, kuid looduslikult koosneb pärandniit, sh taastatav rannaniit, erinevatest üksteisega seotud Natura 2000 pärandniitudest, siis loetakse abikõlbliku kuluna toetavateks tegevusteks kõik märja pärandniiduga (taastatav rannaniit) seotud kompleksalasse kuuluvad teised pärandniidud. Elupaigatüübina arvestatakse väljundnäitaja saavutusse (hektarid) ainult märjad elupaigad vastavalt käskkirja nr 302 punktile 3.1. Käskkirja nr 302 punktis 3.1 nimetatud tegevust ei toetata RMK hallataval riigimaal, välja arvatud juhul, kui RMK hallatav riigimaa moodustab osa tervikalast. Sama piirang kehtib ka lisanduva punkti 3.11 osas. Punktidega 1.4 ja 1.9 täpsustatakse iga aastase tegevuskava kinnitamise tähtaega. Antakse juurde 1 kuu, et oleks võimalik vajaduste põhisemalt eelarvet ja tegevuskava planeerida. Täpsustatakse ka juhtrühma toimimise üksikasju. Punktiga 1.5 vähendatakse väljundnäitaja sihttaset. Seoses sellega, et KeA teostab märgade pärandniitude taastamistöid eramaadel ning ei ole saanud seni taastada pärandniite maastikus kompleksipõhiselt, ei ole kõnealuse projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul võimalik taastada 2000 hektarit märgasid pärandniite. Seetõttu vähendatakse väljundnäitaja (seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala (ha) sihttaset 2000lt 1500le hektarile . Väljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala. Punktiga 1.7 muudetakse käskkirja nr 302 punkte 6.7 ja 6.8. Muutmisega täiendatakse nimetatud punkte viitega ühendmääruse §-le 7. Ühendmääruse § 7 lõike 1 kohaselt tuleb 3 projekti tegevuste valimiseks juhtrühmal ja kliimaministeeriumil (KliM) rakendada seirekomisjonis heaks kiidetud valikukriteeriume ja -metoodikat. Punktidega 1.8 ja 1.10 tuuakse välja eelarve muudatusega seotud detailid. Projekti eelarvet vähendatakse kuni 25%. Eramaadel toetuse kasutamine tähendab asutuse jaoks lisakoormust: tuleb pidada läbirääkimisi maaomanike ja maakasutajatega, kokku leppida maa kasutuses, vastutustes ja tingimustes — see kõik nõuab täiendavat aega ja personali. Kuna KeAl on projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul taastamistööde tegemisel keeruline hooldajate leidmisega, siis muudetakse projekti eelarvet (vähendatakse 1 132 125 eurot) ja täiendatakse toetavate tegevuste osa. KeA korraldab pärandniitude taastamist järgmiselt. Maaomanikelt küsitakse kirjalik nõusolek, et KeA võib nende maal pärandniitu taastada. Samuti sõlmitakse kirjalik kokkulepe maaomaniku või maakasutajaga, et ala pärast taastamist oleks hooldamises. KeA korraldab taastamiseks hanke, kusjuures maaomanik võib ise esitada pakkumise. Arvestades kulutõhusust, KeA ei võta endale hooldamiskohustust maaomanuku asemel, need kohustused jäävad maaomanikele või hooldajale. Hooldamiseks on võimalik taotleda PRIA- st toetust2 pärandniidu hooldamiseks. Tabelis nr 2 on toodud KeA projekti kehtiv eelarve. Näitaja koos sihttasemega: 01.01.2023- Tegevuse nimetus: 31.12.2029 KliMi programmi Seisundi tegevus: liikide ja parandamiseks elupaikade soodsa toetust saanud Abikõlblik Ühtekuuluvusfo Riiklik seisundi ning maastike elupaikade kogusumma ndi toetus kaasfinantseering mitmekesisuse tagamine pindala (ha) (EUR) (EUR) (EUR) Märgade pärandniitude taastamine 2000 4 252 500,00 3 614 625,00 637 875,00 Otsene personalikulu (märgade pärandniitude taastamine) 400 000,00 340 000,00 60 000,00 Otsene personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00 Ühtne määr 97 500,00 82 875,00 14 625,00 KOKKU: 5 000 000,00 4 250 000,00 750 000,00 Tabel nr 2. projekti kehtiv eelarve. Tabelis nr 3 on toodud KeA projektist äravõetav eelarve. KliMi programmi tegevus: liikide Abikõlblik Riiklik ja elupaikade soodsa seisundi ning kogusumma Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseering maastike mitmekesisuse tagamine (EUR) toetus (EUR) (EUR) KeA projekti kehtiv eelarve: 5 000 000 4 250 000 750 000 Kuni 25% võtame ära -1 132 125 -962 306,25 -169 818,75 Alles jääv eelarve peale muudatust: 3 867 875 3 287 693,75 580 181,25 1. Taastamistööde sisupersonal 400 000 340 000 60000 - 15% -60 000 -51 000 -9000 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/105052023012 4  Alles jääv eelarve peale muudatust: 340 000 289 000 51 000 2. Taastamistööde sisupersonali ühtne määr 60 000 51 000 9 000 - 15% -9 000 - 7 650 -1 350 Alles jääv eelarve peale muudatust: 51 000 43 350 7 650 3. Taastamistööd 4 252 500 3 614 625 637 875 -25% -1 063 125 -903 656,25 -159 468,75 Alles jääv eelarve peale muudatust: 3 189 375 2 710 968,75 478 406,25 4. Otsene personalikulu (projekti juhtimine) ei muutu 250 000 212 500 37 500 Ühtne määr 37 500 31 875 5 625 Tabel nr 3. KeA projektist äravõetava eelarve arvutus. Tabelis nr 4 on toodud KeA projekti jääv eelarve. Näitaja koos sihttasemega: 01.01.2023- Tegevuse nimetus: 31.12.2029 Programmi tegevus: liikide ja elupaikade Seisundi soodsa seisundi ning parandamiseks maastike toetust saanud Abikõlblik Riiklik mitmekesisuse elupaikade kogusumma Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseering tagamine pindala (ha) (EUR) toetus (EUR) (EUR) Märgade pärandniitude taastamine 1500 3 189 375,00 2 710 968,75 478 406,25 Otsene personalikulu (märgade pärandniitude taastamine) 340 000,00 289 000,00 51 000,00 Otsene personalikulu (projekti juhtimine) 250 000,00 212 500,00 37 500,00 Ühtne määr 88 500,00 75 225,00 13 275,00 KOKKU: 3 867 875,00 3 287 693,75 580 181,25 Tabel nr 4. KeA projekti uus eelarve. Käskkirja punktiga 2 täpsustatakse keskkonnaministri 12.12.2022 käskkirja nr 429 (edaspidi käskkiri nr 429). Punktiga 2.1 lisatakse käskkirja korraldusasutuse ettepanekul rikkumiste vältimiseks punkti, kus tuuakse välja, et käskkirja alusel ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 nimetatud tegevusi. Punktiga 2.2 täpsustatakse, et märgade pärandniitude taastamine Riigimetsa Majandamise Keskuse hallataval maal hõlmab kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks lisaks käskkirja nr 429 punktis 3.1. nimetatud elupaikadele nendega seotud kompleksalasid , suurendades ökosüsteemide vastupanuvõimet ning vähendades haavatavust kliimamuutuste ebasoodsate mõjude suhtes. Näiteks, kui on vajalik taastada rannaniit (märg pärandniit), kuid looduslikult koosneb pärandniit (sh taastatav rannaniit) erinevatest üksteisega seotud Natura 5  2000 pärandniitudest, siis loetakse abikõlbliku kuluna toetavateks tegevusteks kõik märja pärandniiduga seotud kompleksalasse kuuluvad pärandniidud. Elupaigatüübina arvestatakse väljundnäitaja saavutusse ainult märjad elupaigad vastavalt käskkirja nr 429 punktile 3.1. Kompleksala taastamine on kooskõlas rakenduskavaga, kuna toimub märgalade taastamine, et suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. Tegevus on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030. Punktiga 2.3-2.6 lisatakse toetavate tegevustena juurde märgade pärandniitude taastamine koos kliimaministri 24.07.2023 käskkirjast nr 302 äravõetava eelarvega 1 132 125 eurot. Märgadeks pärandniitudeks loetakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud järgmised elupaigad: rannaniidud (1630), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ja soostunud niidud (7230). Väljundnäitaja sihttaset projektis suurendatakse 500 hektari võrra ning tulemusnäitajat 20 ala võrra. Vt. lisaks seletuskirja käskkirja punkti 1 selgitust. Väljundnäitajasse ei pea kõik toetatavad tegevused panustama. Punktiga 2.8 võimaldame toestust kasutada ka kasutatud seadme ostuks, mis soodustab ringmajandust. Seadmete soetamisel tuleb arvestada riigihangete seadust ning seadmete kasutamise jätkusuutlikkust ja kulu abikõlblikkuse üldtingimusi (ühendmääruse § 15). Punktiga 2.9 täpsustatakse riigiabiandmise üksikasju. Elluviija peab korraldama enne iga objekti projekti tegevuskavasse lisamist riigiabi andmise analüüsi, kui taastamine toimub eraomandis oleval maatükil. Märgade pärandniitude taastamisel riigiabi ei esine ja täiendavat analüüsi ei tehta. Riigiabi saamise või andmise vastutab elluviija. Märgade pärandniitude, looduslike soode ja märgade metsade riigiabi tegevuste elluviijale. Tegevuste elluviijaks on RMK, kelle tegevusala põhimääruse järgi on praktiliste looduskaitsetööde korraldamine riigimaal ja muuhulgas maastiku, pärandkultuuriobjektide ja kaitstavate loodusobjektide hoidmine. Käesoleva käskkirja kohane kaitsealuste liikide elupaikade taastamine kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade alusel on seega RMK põhimääruse järgne avalik ülesanne. Seetõttu ei ole tegemist majandustegevusega ning tegemist ei ole riigiabiga tegevuste elluviijale. Pärandniitude taastamisel riigiabi andmine lõppkasusaajatele. Kuna kaitstavate elupaikade taastamine võib toimuda mh ka ettevõtjatele renditavatel maadel, tuleb vaadelda, kas abi puhul saaks olla tegemist riigiabiga lõppkasusaajatele. Eelkõige tuleb siin esitada küsimus, kas abi saamine võib anda ettevõtjale majandustegevuses eelise ning kas abil võib olla mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Olemasolevale informatsioonile tuginedes tuleb asuda seisukohale, et nii see pole. Tuginedes käskkirja eelnõus toodud toetatsavate tegevuste kirjeldusele, ei nähtu, kuidas rahastatavad taastamistööd saaks ettevõtjatele anda eelise majandustegevuses. Märgade elupaikate taastamine kõnealusel viisil ei soodusta alal toimuvaid võimalikke põllumajanduslikke tegevusi (tulenevalt looduskaitsealastest piirangutest on võimalik eelkõige karjatamine). Rahastatavad tegevused mõjutavad positiivselt kaitstavate elupaikade seisundit, kuid tingimused alade kasutamiseks karjamaana tänu tegevustele ei parane. Kuna tegevused ei too kaasa majanduslikku eelist põllumajandusettevõtetele, ei mõjuta nende rahastamine ka liikmesriikide vahelist kaubandust. Samale järeldusele tuleb asuda võimaliku mõju osas turismiettevõtetele. Rahastatavad märgade elupaikade taastamistööd ei saa tuua kaasa mingit valikulise eelise andmist mingitele konkreetsetele turismiettevõtetele. Ei ole tuvastatav, et taastamistööde läbiviimine annaks selles osas mingi soodustuse. Kokkuvõttes saab välistada, et meetmes esitatakse abitaotlusi, mille puhul on kõik EL toimimise lepingu art 107 lg 1 kriteeriumid täidetud. Eeltoodud kriteeriumeid c) ja d) käesolev abi andmine ei täida. Sellest tulenevalt ei ole ka käskkirja eelnõus vajalik riigiabiga seotud nõudeid käsitleda. 6 Punktidega 2.11 tuuakse välja muudatused projekti eelarves. Punktis 2.7 tuuakse mh välja projekti rahastusallikate osakaal ja eelarve tervikuna. Tabelis nr 5 on toodud projekti lisanduv eelarve. Programmi tegevus: liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning Abikõlblik Riiklik maastike mitmekesisuse kogusumma Ühtekuuluvusfondi kaasfinantseering tagamine (EUR) toetus (EUR) (EUR) Märgade elupaikade taastamine 500 1 063 125,00 903 656,25 159 468,75 Otsene personalikulu (märgade pärandniitude taastamine) 60 000,00 51 000,00 9 000,00 Ühtne määr 9 000,00 7 650,00 1 350,00 KOKKU: 1 132 125,00 962 306,25 169 818,75 Tabel nr 5. Lisanduv eelarve. Keskkonnaameti projektist kliimaministri käskkirjast 24.07.2023 nr 302 lisandub 1 132 125 eurot. Projektis plaanitakse taastada vähemalt 500 hektarit pärandniite. Tehniliselt tuleb rakendusüksusel sisestada SFOSi lisaprojekt, kuna lisanduv eelarve on erinevate rahastusallikatega. Lisanduvat eelarvet võib kasutada kõikide projektis olevate tegevuste toetamiseks. Lõplikult kinnitatakse objektid projekti jooksvalt juhtrühmas. Punktides 2.7 ja 2.10 täpsustatakse, et iga-aastane detailne tegevuskava tuleb projekti juhtrühmal kinnitada sama aasta 15. jaanuariks ning projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10. jaanuariks. Antakse juurde 1 kuu, et oleks võimalik vajaduste põhisemalt eelarvet ja tegevuskava planeerida. RMKle antav riiklik kaasfinantseering on vajalik, sest Kliimaministeerium ootab piiratud aja jooksul elupaikade taastamist RMK poolt ning selleks on vajalik anda projekti lisaeelarve koos lisa ülesandega kogu mahus. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 7 4. Käskkirja mõju Käskkirjade muudatustega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas planeeritule. Käskkirjade alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega tagab valdkondliku arengu sihtide seadmisel strateegiline dokument (projekt on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga 2030 suurendades Eesti riigi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks) ning projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. Toetatav tegevus panustab kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 alameesmärki 3: „Muutuvas kliimas on tagatud liikide, elupaikade ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga“ meetmesse 3.3: „Koosluste soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse tagamine ning looduskaitse korraldamine muutuvas kliimas“. Toetatav tegevus panustab „Eesti 2035“ sihti „Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt“. Elukeskkond on turvaline ning avaliku ruumi planeerimisel eelistatakse ohutut ja turvalist ning tervist toetavat käitumist soodustavaid lahendusi, mis tagavad igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavuse ja mugavuse. Turvaline elukeskkond luuakse igaühe koostöös. Elukeskkonna uuendamine, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, jäätmemajandus, ühisveevärk, maavarad. Mõõdikuna kasutatakse keskkonnatrendide indeksit. Info sihi ja näitaja kohta kantakse SFOSi. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile. Sisulist tagasisidet ei laekunud. Kooskõlastustabel I. Rahandusministeeriumi seisukoht: Kliimaministeeriumi seisukoht: Rahandusministeerium kooskõlastab märkustega arvestamisel: 1. Palume käskkirjade muutmisel tagada Arvestatud. Kooskõla rakenduskavaga kooskõla „Ühtekuuluvuspoliitika on tagatud. Märgade elupaikade fondide rakenduskava perioodiks 2021– taastamine on oluline, et suurendada 2027“ eesmärkide ning sealse sekkumise valmisolekut kliimamuutustega kirjeldusega, mis keskendub märgalade kohanemiseks. Sekkumised põhinevad taastamisele. Käskkirjade muudatustega Läänemere strateegial, lisatakse toetuse eesmärgi ning „Kliimamuutustega kohanemise toetatavate tegevuste alla lisaks märgade arengukaval aastani 2030“, Natura 2000 pärandniitude taastamisele ka teised prioriteetsete tegevuste tegevuskaval pärandniidud, mis koos moodustavad (PAF) aastateks 2021–2027 ja ELi kompleksalad. elurikkuse strateegial aastani 2030: toome looduse oma ellu tagasi. Käskkirjade muudatustega lisatakse toetuse eesmärgi ning toetatavate 8  tegevuste alla lisaks märgade pärandniitude taastamisele ka teised pärandniidud, mis koos moodustavad kompleksalad (märgasid niite peab olema kompleksalal üle 51%). Muudatus on vajalik rakenduskavaga seotud eesmärgi saavutamiseks, st see aitab suurendada valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks. 2. Juhime tähelepanu, et keskkonnaministri Arvestatud. Selgitatud, et RMKle antav 12.12.2022 käskkirja nr 429 „Toetuse riiklik kaasfinantseering on vajalik, sest andmise tingimuste kehtestamine ning Kliimaministeerium ootab piiratud aja 2022–2029 tegevuskava ja eelarve jooksul elupaikade taastamist RMK kinnitamine elupaikade taastamiseks poolt ning selleks on vajalik anda kliimamuutustega kohanemise projekti lisaeelarve koos lisa ülesandega valmisoleku suurendamiseks“ lisa 1 kogu mahus. toetuse andmise tingimuste punkti 8.2 järgi on omafinantseeringu osakaal vähemalt 15%, aga see ei vasta punktis 8.3 olevale omafinantseeringu summale, palume korrigeerida. Muudatusega lisatakse käskkirja eelarvesse (punkt 8.3) riiklik kaasfinantseering summas 169 818,75 eurot. Palume seletuskirjas põhjendada vajadust lisada eelarvele riiklik kaasfinantseering. 3. Soovitame kaaluda toetuse andmise Arvestatud ja vastav lause käskkirjadesse tingimuste põhitekstis näitajate tabelite lisatud. täiendamist, et väljundnäitaja „Seisundi parandamiseks toetust saanud elupaikade pindala“ selgitava teabe veerus oleks üheselt selgitatud, et väljundnäitajasse loetakse ainult taastatud märgade elupaikade pindala. Info on küll olemas seletuskirjas, aga selguse eesmärgil võiks see olla kajastatud ka eelnõus ja vastavalt täpsustatud perioodi 2021-2027 näitajate metoodikat. 9