Harjumaa Kuusalu vald Kiiu alev Rebasesaba ja Aiapõllu maaüksuste ning nende lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine

Saatja: "Krista Einama" <[email protected]> Saaja: "MNT Teed" <[email protected]> Teema: FW: Kuusalu vald Kiiu alev Rebasesaba ja Aiapõllu mü ning nende lähiala DP koostöö-30.01 Kuupäev: 2025-01-30 15:27 Palun mulle From: [email protected] <[email protected]> Sent: Thursday, January 30, 2025 12:49 PM To: Krista Einama <[email protected]> Subject: RE: Kuusalu vald Kiiu alev Rebasesaba ja Aiapõllu mü ning nende lähiala DP koostöö-30.01 Tere taas Edastan kooskõlastamiseks. Tänades Arno Anton 5698 3389 From: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, January 30, 2025 11:11 AM To: [email protected] <mailto:[email protected]> Subject: RE: Kuusalu vald Kiiu alev Rebasesaba ja Aiapõllu mü ning nende lähiala DP koostöö-30.01 Tere, Tänan. Palun saada planeeringumaterjal allkirjastatud konteineriga, saan selle lisada kooskõlastuskirja juurde. Tänades, Krista Einama From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, January 30, 2025 10:29 AM To: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kuusalu vald Kiiu alev Rebasesaba ja Aiapõllu mü ning nende lähiala DP koostöö-30.01 Tere Krista Tänud kiire vastuse eest. Suhtlesin Kadi Raudlaga ja ütles, et võin otse saata kooskõlastamiseks. Tegime vajalikud täiendused. 1. Lisatud tehnovõrkude joonisele viide. 2. Täiendatud seletuskirja punkt 9, lk 18. Head koostöö jätku soovides Arno Anton 5698 3389 From: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, January 30, 2025 8:00 AM To: [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: Kadi Raudla <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kuusalu vald Kiiu alev Rebasesaba ja Aiapõllu mü ning nende lähiala DP koostöö-28.01 Tere Tänan, muudatustega nõus. Otsisin seletuskirjast ja jooniselt viidet, et riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil, ei leidnud üles. Palun lisage. Palun leppige KOV-ga kokku edasise tegevuskava suhtes ja ootan infot, kas KOV esitab ise korrigeeritud lahenduse meile kooskõlastamiseks. Oleme valmis kooskõlastama. Tänades konstruktiivse koostöö eest. Tervitades, Krista Einama From: [email protected] <mailto:[email protected]> <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Tuesday, January 28, 2025 9:55 AM To: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: Kuusalu vald Kiiu alev Rebasesaba ja Aiapõllu mü ning nende lähiala DP koostöö-28.01 Tere Krista Tegime täiendused. Vastused all toodud sinisega. Loodan, et täiendatud lahendus sobib. Tervitades Arno Anton 5698 3389 From: Krista Einama <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, January 24, 2025 10:16 AM To: [email protected] <mailto:[email protected]> Cc: Kadi Raudla <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Kuusalu vald Kiiu alev Rebasesaba ja Aiapõllu mü ning nende lähiala DP koostöö Tere, Peaksime enne kooskõlastamiseni jõudmist mõned tähelepanekud/märkused tegema ja infot vahetama. Kas läheme edasi koostööna, kus suhtleme e-kirja teel või on konstruktiivsem kui vormistan planeeringu kooskõlastamata jätmise. * Vastuolu seletuskirja ja jooniste vahel: seletuskirjas on toodud 3 kortermaja ja 3 pos ning 90 parkimiskohta, põhijoonisel on 4 kortermaja ja 4 positsiooni ja kokku 120 parkimiskohta. Palun lahendust täpsustada. Täpsustatud. * Käsitleda juurdepääsu kõrvalasuvale Lillevälja kinnistule, vt allpool vabakäeline skeem, kus juurdepääsu saaks tagada kellegi privaatsust rikkumata. Muudetud * Transpordiameti tellimusel on valminud riigitee 11105 km 0-0,6 eskiisprojekti, mille mahus on kavandatud kergliiklustee (KLT) lõik, mis puudutab kõnealust planeeringut. Saadan dwg joonise. Palun siduda planeering eskiisprojektiga ja selles lõigus tehnovõrkude asukoht ümber vaadata, et ei jääks KLT alla. Planeeringu elluviimiseks kohustuste osas midagi ei muutu, välja tuleb ehitada planeeringuga seotud lõik kuni olemasoleva KLT-ni nagu on põhijoonisel näidatud. TRAM ainult projekteerib KLT, kuid teada ei ole järgmine KLT staadiumi projekti valmimise aeg. Arendajad koostöös KOV-ga ehitavad. Sidetrass on ümber paigutatud (riigitee osas) elektriga ühisesse trassi. * Side maakaablite liitumisele esialgsel hinnangul (puudub mõõdistus) sellesse asukohta nõusolekut anda ei saa, kuna kinnisel meetodil rajamine ei ole võimalik, lisaks asukoht on sobimatu truupide ja drenaažisüsteemi ja riigitee katte kahjustamise tõttu. Palun leida uus asukoht liitumisele. Muudetud Planeeringu seletuskirja saab kiita saab, konkreetne ja lühike😊. Küsimuste korral suhtleme. Tervitades Krista Einama Peaspetsialist Projekteerimise osakonna kooskõlastuste üksus tel 5862 7026 <https://www.avast.com/sig-email?utm_medium=email&utm_source=link&utm_campaign=sig-email&utm_content=emailclient> Virus-free. <https://www.avast.com/sig-email?utm_medium=email&utm_source=link&utm_campaign=sig-email&utm_content=emailclient> www.avast.com --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. --- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. 5162550 9525 Töö nr 4 26 Harjumaa, Kuusalu vald , Kiiu alevik AIAPÕLLU JA REBASESABA kinnistute ning lähiala DETAILPLANEERING PLANEERINGU KOOSTAMISE KORRALDAJA: Kuusalu Vallavalitsus, registrikood 75033496 Mõisa tee 17 74604 Kiiu Harjumaa HUVITATUD ISIK: DeltaCom Invest OÜ , registrikood 11299947 Mustamäe tee 54, Tallinn , 10621 Raivo Mererand , juhatuse liige +372 504 0020 , [email protected] P LAN EERIJA: Optimal Projekt OÜ , registrikood 11213515 MTR reg. nr EEP000601 Keemia tn 4, 1061 6 Tallinn ARHITEKT: Ive Punger TEHNIK : Keia Kuus [email protected] PROJEKTIJUHT: Arno Anton [email protected] +372 56 983 389 KÖITE koosseis: seletuskiri TOC \o "1-3" \h \z \u 1. PLANEERINGU KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID PAGEREF _Toc187766420 \h 4 2. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK PAGEREF _Toc187766421 \h 4 2.1. Planeeringu eesmärk PAGEREF _Toc187766422 \h 4 2.2. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed PAGEREF _Toc187766423 \h 4 2.3. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused PAGEREF _Toc187766424 \h 4 2.4. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus PAGEREF _Toc187766425 \h 5 2.5. Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule PAGEREF _Toc187766426 \h 5 3. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS PAGEREF _Toc187766427 \h 5 3.1. Planeeringuala asukoht ja iseloomustus PAGEREF _Toc187766428 \h 5 3.2. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus PAGEREF _Toc187766429 \h 6 3.3. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus PAGEREF _Toc187766430 \h 6 3.4. Olemasolevad teed ja juurdepääsud PAGEREF _Toc187766431 \h 6 3.5. Olemasolev tehnovarustus PAGEREF _Toc187766432 \h 6 3.6. Olemasolev haljastus ja keskkond PAGEREF _Toc187766433 \h 6 3.7. Kehtivad piirangud PAGEREF _Toc187766434 \h 6 4. PLANEERINGU ETTEPANEK PAGEREF _Toc187766435 \h 7 4.1. Krundijaotus ja hoonestusala PAGEREF _Toc187766436 \h 7 4.2. Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc187766437 \h 7 4.3. Ehitise arhitektuurinõuded PAGEREF _Toc187766438 \h 8 4.4. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded PAGEREF _Toc187766439 \h 8 4.5. Piirded PAGEREF _Toc187766440 \h 8 4.6. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus PAGEREF _Toc187766441 \h 8 4.7. Haljastuse ja heakorra põhimõtted PAGEREF _Toc187766442 \h 9 4.8. Jäätmete prognoos ja käitlemine PAGEREF _Toc187766443 \h 10 4.9. Tuleohutusnõuded PAGEREF _Toc187766444 \h 10 4.10. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused PAGEREF _Toc187766445 \h 10 4.11. Servituutide seadmise vajadus PAGEREF _Toc187766446 \h 10 4.12. Tehnovõrkude lahendus PAGEREF _Toc187766447 \h 12 4.12.1. Veevarustus ja kanalisatsioon PAGEREF _Toc187766448 \h 12 4.12.2. Sademevee ärajuhtimine ja vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc187766449 \h 12 4.12.3. Elektrivarustus PAGEREF _Toc187766450 \h 12 4.12.4. Sidevarustus PAGEREF _Toc187766451 \h 13 4.12.5. Soojavarustus PAGEREF _Toc187766452 \h 13 5. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE PAGEREF _Toc187766453 \h 14 5.1. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus PAGEREF _Toc187766454 \h 14 5.2. Müra ja vibratsioon PAGEREF _Toc187766455 \h 15 5.3. Põhja- ja pinnavesi PAGEREF _Toc187766456 \h 15 5.4. Radooniriski vähendamise võimalused PAGEREF _Toc187766457 \h 16 5.5. Võimalik keskkonnamõju hindamine PAGEREF _Toc187766458 \h 16 6. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS PAGEREF _Toc187766459 \h 16 7. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAASNEVAD MÕJUD PAGEREF _Toc187766460 \h 17 8. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD PAGEREF _Toc187766461 \h 17 9. PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA PAGEREF _Toc187766462 \h 18 JOONiSED AS-01 Asukohaskeem M 1:~ AS-0 2 Kontaktvööndi analüüs M 1:~ AS-03 Tugiplaan M 1:1000 AS-0 4 Põhijoonis M 1: 1 000 AS-0 5 Tehnovõrkude koondplaan M 1:1000 LISAD Teostatud uuringud: geodeetiline alusplaan M=1:500 on mõõdistatud OÜ AderGeo poolt 10.06.2024, töö nr M200524 . Tehnilised tingimused: Elektrilevi OÜ Tallinn-Harju regiooni poolt 05 .0 8 .2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 477588 ; Kuusalu Soojus OÜ 06 .0 8 .2024 koostatud tehnilised tingimused nr 050 ; Enefit AS 29 .0 8 .2024 koostatud kiire interneti võrgu tehnilised tingimused nr TT-E-20240819-045 kooskõlastuste JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE MENETLUSDOKUMENDID seletuskiri PLANEERINGU KOOSTAMISEL ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD ALUSMATERJALID Kuusalu vallavalitsuse 28.03.2024 korraldus nr 88 Kiiu aleviku Aiapõllu ja Rebasesaba kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine; Transpordiameti 30 .0 4 .202 4 kiri nr 7.2-2/24/5821-2 „ Seisukohtade väljastamine Kuusalu vald Kiiu alevik Rebasesaba ja Aiapõllu maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu koostamiseks “; Kuusalu v allavalitsuse 17.06.2021 korraldus nr 395 „Katastriüksuste koha-aadresside määramine”; Kuusalu valla üldplaneering (kehtestatud 19.12.2001 otsusega nr 68) ; planeerimisseadus; maaüksuse plaan; omandiõigust tõendavad dokumendid; Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Kuusalu Vallavolikogu 14. detsembri 2022 määrusega nr 26) ; Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad ” ; riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; siseministri 30. märtsi 2017 . a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”; siseministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; n aaberaladel kehtestatud ja koost amisel olevad detailplaneeringud; m uud õigusaktid, standardid ja projekteerimisnormid. PLANEERINGUALA LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS NING PLANEERINGU EESMÄRK Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasolev ate maatulundusmaa , elamumaa sihtotstarbega ja sihtotstarbeta maa katastriüks uste muut mine elamu- ja transpordimaa sihtotstarbega kruntideks 3- korruseliste korterelamute ehitamiseks. Detailplaneeringuga m ääratakse üldised maakasutustingimused, heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede ja parkimise varustamise põhimõtteline lahendus. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Planeeritav maa-ala paikneb Kuusalu vallas Kiiu alevikus. Kiiu alevik jääb Kuusalu valla lääneossa ja planeeritav ala Kiiu aleviku keskossa. Planeeritav ala jääb kõrvalmaantee 11105 Kiiu-Soodla tee äärde. Planeeritav ala piirneb põhjas, läänes ja idas maatulundus- ja elamumaa katastriüksustega. Maatulundusmaad on osaliselt kasutusele võetud aiamaadena ning elamumaal asub ühekorruseline ühepereelamu. Lõunast piirneb kavandatud ala sihtotstarbeta maa katastriüksusega. Planeeritav ala asub segahoonestu s e alal, milles paiknevad ärihooned, tootmishooned, korterelamud, ühepereelamud. Planeeringualast itta, 11105 Kiiu-Soodla tee äärde, jäävad 1960ndail ehitatud kolmekorruselised korterhooned. Läänes asub kehtestatud Lilleoru detailplaneering, kuhu planeeriti äri-, tootmis- ja korterhooned. Realiseeritud on üksikud ärihooned. Planeeritav ala asub logistiliselt piirkonnas, millele on hea juurdepääs. Planeeringuala kõrval asub kõrvalmaantee 11105 Kiiu-Soodla tee, mis viib põhimaanteele 1 Tallinn-Narva tee. Seega käsitletaval alal on hea ühendus Kuusalu valla teiste alevikega ja Tallinna linnaga. Lähim bussipeatus asub 60 meetri kaugusel kõrvalmaantee 11105 Kiiu-Soodla tee ääres. Kiiu alevikus asub Kiiu Kiigepõnni Lasteaed, paar söögikohta. Lähimad suuremad äri-, teenindus- ning sotsiaalkeskused paiknevad Kuusalu valla keskuses Kuusalu alevikus, mis jääb Kiiu alevikust ca 3 km kaugusel. Tallinn jääb Kiiu alevikust 30 km kaugusele. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Kuusalu valla üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeringuala elamumaa ja haljasalade reservmaa alale . Detailplaneeringu koostamisel jälgitakse kehtivas üldplaneeringus välja toodud nõudeid. Liikluskorralduse seisukohalt asub planeeringuala hästi ligipääsetavas kohas, kuna kontaktvööndisse jäävad riigi maanteed . Planeeringulahendus seob omavahel olemasolevad ja planeeritud sõiduteed, kergliiklusteed . Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Hoonestus ja parkimine on planeeritud Kuusalu valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalale . Planeeringuga kavandatud krundid sobituvad oma sihtotstarbelt planeeritud asukohta. Elamumaa sihtotstarbega kruntide loomise eelduseks on Tallinna linna lähedus ja Kuusalu valla teiste asustusüksustega , tehno- ja teedevõrgustiku olemasolu. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus Planeeritud ala arengu eesmärgid on järgmised: piirkonna üldist välisilmet säilitades tiheasustusala tihendamine, sealhulgas üldplaneeringuga määratud maa-ala juhtotstarbe kasutusse võtmine; elanike vajadustele vastava kvaliteetse elukeskkonna loomine. Planeeringuala korrastamine ja planeeringuga planeeritud elamumaade ja transpordimaade kasutusse võtmine; keskkonnasõbraliku ruumi loomine, kus arvestatakse olemasoleva keskkonna esteetilist ja ökoloogilist väärtust; kavandada planeeringualale hooned, mis sobituvad ehituslikult ning arhitektuurselt käesolevasse asukohta ning piirkonna hoonestusega; teedevõrgu tervikliku lahenduse loomine ühendades planeeritud ja olemasolevaid sõidu - ning kergliiklusteid . Vastavus Kuusalu valla üldplaneeringule Kuusalu valla üldplaneeringu (kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68) kohaselt asub planeeringuala osaliselt tiheasustusalal ning osaliselt hajaasustusalal . Maakasutuse juhto t starbena on planeeritava ala lääneosa reserveeritud haljasalade alana, ala idaosa perspektiivse elamualana. Detailplaneering on üldplaneeringule vastav. -2119630 139065 0 0 -2297430 139065 0 0 -1744980 1653540 0 0 -2087880 1243965 0 0 -2087880 1101090 0 0 -2297430 238125 0 0 -2729230 180975 0 0 -2177415 89535 0 0 -2729230 89535 0 0 -2376170 89535 0 0 -2177415 89535 0 0 -2376170 201929 0 0 Väljavõte kehtivast Kuusalu valla üldplaneeringu kaardist Üldplaneeringu kohaselt tuleb korruselamute krundi suuruseks arvestada korruste põrandapind + ehitusalune pind. Planeeringulahendus vastab eeltoodud tingimusele. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeringuala asukoht ja iseloomustus Planeeringuala asub Kuusalu vallas Kiiu alevikus. Juurdepääs kinnistule on olemasolevalt kõrvalmaanteelt 11105 Kiiu-Soodla tee. Ala on tasane, kerge tõusuga põhjast lõunasse. Planeeringuala on looduslik rohumaa. Olemasolev hoonestus ja kõrghaljastus maa-alal puudub. Planeeringuala täpne asukoht on esitatud joonisel AS-01 Asukohaskeem. Planeeringuala maakasutus ja hoonestus Aiapõllu (Maa-ameti andmetel 1 5 .0 1 .202 5 ) Katastriüksuse tunnus: 35301:001:1031 Maakasutuse sihtotsatarve: sihtotstarbeta maa 100% Kinnistu pindala: 13 58 1 m² Rebasesaba (Maa-ameti andmetel 1 5 .0 1 .202 5 ) Katastriüksuse tunnus: 35301:001:1030 Maakasutuse sihtotsatarve: maatulundusmaa 100% Kinnistu pindala: 14 889 m 2 Osaliselt on kaasatud katastriüksused: Mõisa tee 12 ( Maa-ameti andmetel 15.01.2025 ) Katastriüksuse tunnus: 35201:003:0559 Maakasutuse sihtotsatarve: Elamumaa 100% Kinnistu pindala: 19 99 4 m² Tagapõllu ( Maa-ameti andmetel 15.01.2025 ) Katastriüksuse tunnus: 35301:001:1038 Maakasutuse sihtotsatarve: maatulundusmaa 100% Kinnistu pindala: 1 8 62 5 m 2 Kiiu-Soodla jalgtee L4 ( Maa-ameti andmetel 15.01.2025 ) Katastriüksuse tunnus: 35301:001:1242 Maakasutuse sihtotsatarve: Transpordimaa 100% Kinnistu pindala: 2523 m² 11105 Kiiu-Soodla tee ( Maa-ameti andmetel 15.01.2025 ) Katastriüksuse tunnus: 35301:001:1296 Maakasutuse sihtotsatarve: Transpordimaa 100% Kinnistu pindala: 1742 6 m² Planeeringuala Aiapõllu ja Rebasesaba kinnistu o n hoonestamata . Tagapõllu kinnistul paiknevad ebaseaduslikud ehitised, ala on kõrghaljastatud. Tagapõllu kinnistu piirneb Kiiu ojaga ja asub osaliselt selle piiranguvööndites ning kinnistul asuvad elektriga seotud rajatised (alajaam, elektriliinid) , sh piirangud on toodud punkt is 3.7, lk 6 – 7. Planeeringualaga külgnevad kinnistud ja nende iseloomustus Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Planeeringuga külgnevad kinnistud . Aadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve Mõisa tee 6 4380 m² 35201:003:0059 Elamumaa 100% 11105 Kiiu-Soodla tee 1742 6 m² 35301:001:1296 Transpordimaa 100% Mõisa tee 8 3022 m² 35201:003:0068 Elamumaa 100% Mõisa tee 10 291 4 m² 35201:003:0099 Elamumaa 100% Eespõllu 752 4 m² 35301:001:1037 Maatulundusmaa 100% Lillevälja 50954 m² 35301:001:0968 Maatulundusmaa 100% Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud kõrvalmaanteelt 11105 Kiiu-Soodla tee. Olemasolev tehnovarustus P laneeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas . Olemasolev haljastus ja keskkond Planeeringuala on enamjaolt looduslik heinamaa . Kõrghaljastus kasvab Kiiu oja kallastel, mis asub planeeringuala kirdeosas . Kehtivad piirangud Planeeritava maa-ala maakasutust kitsendavad: t ee kaitsevöönd 3 0 m ( Ehitusseadustik) ; veekogu kallasrada 4 m ( Keskkonnaseadustiku üldosa seadus ); k alda veekaitsevöönd 10 m ( Veeseadus) ; e esvoolu kaitsevöönd 15 m ( Maaparandusseadus) ; k alda ehituskeeluvöönd 25 m (Looduskaitseseadus) ; k alda piiranguvöönd 50 m (Looduskaitseseadus) ; elektri maakaabelliin 1 – 20 kV ( AJ Šahti - AJ Mesila ), 1 m ulatuses äärmise kaabli teljest kummalegi poole telge; elektri õhuliin alla 1 kV, 2 m ulatuses liini teljest kummalegi poole telge; elektri maakaabelliin id (kokku 4 tk) alla 1 kV, 1 m ulatuses äärmise kaabli teljest kummalegi poole telge . Olemasolevad kitsendused on esitatud joonisel AS-03 Põhijoonis. PLANEERINGU ETTEPANEK Krundijaotus ja hoonestusala Planeeringus on kavandatud neli elamumaa, üks üldkasutatava maa, k olm transpordimaa sihtotstarbega krunti. Moodustatud elamumaa kruntidele määratakse ehitusõigused korter e lamute ehitamiseks. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 . Krundijaotus . Pos nr Suurus (m²) Sihtotstarve (detailplaneeringu liikide kaupa) Sihtotstarve (katastriüksuse liikide kaupa) 1 6 435 korterelamu maa elamumaa 2 80 49 korterelamu maa elamumaa 3 7 365 korterelamu maa elamumaa 4 76 32 korterelamu maa elamumaa 5 257 3 tee ja tänava maa transpordimaa 6 1 389 tee ja tänava maa transpordimaa 7 2 36 7 tee ja tänava maa transpordimaa 8 8 075 haljasala maa üldkasutatav maa Hoonestusalad on määratud kinnistu piiridest minimaalselt 4,0 m kaugusele. Planeeritud elamumaa kruntide omavaheline hoonestusalade kaugus on 20,0 m . Hoonestusala piiritlemine ja selle sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel AS-03 P õhijoonis. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega määratakse PlanS § 126 lg 4 kohaselt: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus. Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurimat lubatud sügavust detailplaneeringuga ei määrata. Planeeringuga määratud krundi ehitusõigused on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis kruntide ehitusõiguse ja kruntide ehitusõiguse akendes. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . Kruntide ehitusõigus . Pos nr Krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed // katastriüksuse sihtotstarve Ehitiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal (põhi - hoone / abihoone) E hitise - alune pind Ehitiste lubatud max kõrgus. Põhihoone / abihoone Põhihoone suurim korruselisus maapealne / maa-alune Abihoone suurim korruselisus maapealne / maa-alune 1 EK 100% // E 100% 2 (1 / 1 ) 500 m² 1 2 m / 5 m 3 / -1 1 / - 2 EK 100% // E 100% 2 (1 / 1 ) 500 m² 1 2 m / 5 m 3 / -1 1 / - 3 EK 100% // E 100% 2 (1 / 1 ) 500 m² 1 2 m / 5 m 3 / -1 1 / - 4 E K 100% // E 100% 2 (1 / 1 ) 500 m² 12 m / 5 m 3 / -1 1 / - 5 LT 100% // L 100% - - - - - 6 LT 100% // L 100% - - - - - 7 LT 100% // L 100% - - - - - 8 HP 100% // Üm 100% - - - - - Lubatud suurim ehitisealune pind näitab kõikide ehitiste suurimat lubatud pinda, s.t selle alla lähevad kõik ehitusloakohustuslikud ja ehitusloakohustuseta ehitised. Ehitise arhitektuurinõuded Katusekalle: 0 – 30 ° Välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, tellis, betoon, ilmastikukindel ehitusplaat Välisviimistluse toonid: eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone Katusematerjal: rullmaterjal, kivi või plekk Projekteeritava hoone arhitektuurne lahendus peab arvestama piirkonna miljööd, naaberhoonestuse üldmahtusid ja proportsioone. Keelatud on imiteerivate materjalide kasutamine. Detailplaneeringuga ei ole määratud arhitektuurilist kindlat stiili. Abihooned peavad arhitektuurselt haakuma elamuga . Katusekattematerjalid ja viimistlusmaterjalid peavad sobima hoone arhitektuurilahendusega ja välisilmega. Ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks esitatud nõuded Hoonete projekteerimisel järgida ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded” toodud nõudeid. Tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale standardile EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”. Hoonete planeerimisel lähtuda sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”. Piirded Elamumaa krunte ei ole lubatud piirdega ääristada, kuid on lubatud istutada hekke kõrgusega kuni 1,2 m. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus Planeeritavaalasisene liiklus- ja parkimiskorraldus on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad” järgi. Juurdepääs planeeringualale on kõrvalmaanteelt 11105 Kiiu-Soodla tee . Planeeritud t ranspordimaa sihtotstarbega krun tide pos nr 5 – 7 laiuseks on planeeritud 16 ,0 meetrit, millest sõidutee laius on 5 ,0 meetrit ning kergliiklustee laiuseks 2,5 meetrit. Kõ rvalmaantee 11105 Kiiu-Soodla tee äär de on projekteeritud Transpordiameti tellimisel jalgratta- ja jalgtee („Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue kõigu projekt “ koostanud 13.11.2024 Landverk OÜ , töö nr T2409). Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud projekteeritud teega. Käesoleva detailplaneeringu huvitatud isiku kohustus on planeeringu raames välja ehitada kõik teed, kaasa arvatud k õrvalmaantee 11105 Kiiu-Soodla tee äärde projekteeritud jalgratta- ja jalgtee, mis tuleb välja ehitada vastavalt Landverk OÜ koostatud tööle. Täiendavalt on ette nähtud jalakäijate liikumisvõimalus planeeringualalt Kiiu oja kallasraja kaudu Mõisa teele. Üldkasutatava maa krundi pos nr 8 t eede täpsed asukohad ja laiused määratakse pargialade haljastusprojektide käigus. J algtee , mis viib avaliku mängualani projekteerimisel tuleb arvestada, et seal oleks võimalik sõita päästeautoga ( registrimass 18 000 kg) . Päästeauto juurdepääs üldkasutatavale maale taga takse läbi krundi pos nr 2, millele seatakse servituut jalgtee avalikuks kasu tamiseks. Joonisel AS-03 Põhijoonis on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Lisaks planeeritud kruntidele näha juurdepääs Lillevälja kinnistule. Parkimine on lahendatud krundisiseselt. Ühe korteri kohta on planeeritud kaks parkimiskohta. Parkimiskohtade täpne asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti käigus. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 . Parkimiskohtade kontrollarvutus . Krundi pos nr Elamu liik Normatiivne parkimiskohtade arvutus Planeeritud parkimiskohtade arv 1 15 elamisühikuga k orterelamu 2 × 15 = 30 30 2 15 elamisühikuga korterelamu 2 × 15 = 30 30 3 15 elamisühikuga korterelamu 2 × 15 = 30 30 4 15 elamisühikuga korterelamu 2 × 15 = 30 30 Planeeritaval maa-alal kokku 120 120 Planeeringuala liiklus- ja parkimiskorraldus on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis . 3 0.0 4 .202 4 on väljastanud Transpordiamet seisukohad nr 7.2-2/24/5821-2 käesoleva detailplaneeringu koostamiseks. Seisukohta de kohaselt tuleb j uurdepääs kavandada projekteeritava ristumiskoha kaudu riigiteelt 11105 km 0,77 (vastavalt eskiislahenduses toodud asukohale). Lisaks tule b n äha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala. Transpordiameti poolt koostatud seisukohtadega on planeeringulahenduse koostamisel arvestatud. Planeeringuala juurdepääs on vastavalt eskiisprojektis toodule, planeeritud hoonestusalad on määratud tee kaitsevööndit arvestades, planeeritud jalgratta- ja jalgtee on ühenduses olemasolevaga. Nähtavuskolmnurgad Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Juhul, kui takistuste kõrvaldamine ei ole võimalik, tuleb kavandada liikluskorraldus, mis võimaldab vähendada nähtavuskolmnurga mõõtmeid. Selleks, et nähtavuskolmnurgas paiknevad puud ei kujuneks nähtavust piiravaks, peavad oksad maapinnast kuni 2,4 m kõrguseni ja kuni tüveni olema eemaldatud. Nähtavuskolmnurgas ei tohi piirdetara, heki või põõsa kõrgus ületada 0,4 meetrit. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, tuleb kavandada lahendus, mis tagab ohutusest lähtuvad nõuded. Planeeringuala liikluskorraldus ja nähtavuskolmnurgad on toodud joonisel AS-04 Põhijoonis. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Hoonestatava krundi haljastuse lahendus tuleb anda hooneprojekti asendiplaanil. Transpordimaal muru rajamiseks vajaliku haljasriba laius peab olema vähemalt 1,2 m. Kasutada tuleb konkreetsele asukohale sobivaid, soovitatavalt kodumaiseid muruseemne segusid. Uushaljastuses sobivad muuhulgas näiteks arukask, harilik mänd, harilik tamm, samuti erinevad pihlakaliigid, toomingad, viirpuid, lodjapuud, kuslapuud, sarapuud, magesõstar, pajud ja remmelgad. Planeeritud kruntide haljastamisel istutades erinevaid põõsa ja puu liike (erineva õitsemisajaga ja erineva värvusega lehestikega). Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Haljastuse rajamisel tuleb jälgida, et istikud oleksid liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised. Istikutel ei tohi olla ohtlikke karantiinseid haigusi, kahjureid, kuivamistunnuseid, kuivanud oksi ja oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega muid vigastusi. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 nõuetele. Elamumaa kruntidele rajada näiteks kahe korterelamu peale üks ühine mänguväljak väikelastele. Krundile pos nr 8 kesk osale on ette nähtud mänguväljakute , lõunaosale pargiala ning põhjaosale kogukonnaaia rajamine. Krundile pos nr 8 rajada mänguala d , ehk atraktsioonid erinevatele vanusegruppidele: väikelastele 0 – 7 a sobilikud atraktsioonid (nt mängumaja, erinevad kiigud, batuut, mängusein, labürint, muusikavahendid vms); koolilastele 7 – 14 a sobilikud atraktsioonid (nt turnimiseks mõeldud atraktsioonid, takistus-rada, tasakaaluvahend, rattapark, elusuuruses trips-traps-trull, keksumäng, mängulaud vms), teismelistele 14+ a ja täiskasvanutele sobilikud atraktsioonid (nt väline lauatennise laud, elusuuruses malemäng, korvpallilaud vms). Mänguväljaku atraktsioonide täpne asetus ja koosseis täpsustatakse hilisema projekti staadiumis. Mänguväljaku katend tuleb lahendada vastavalt ohutusnõuetele ning ette näha sobiv turvakatend vastavalt atraktsioonide valikule ning kukkumiskõrgustele (nt valatav EPDM kummikatend). Piirata mänguväljak tee poolt madala hekiga või piirdeaiaga turvalisuse tagamiseks. Mänguväljakud projekteerida vastavalt EVS-EN 1176 järgi. Jäätmete prognoos ja käitlemine Jäätmete võimalikult suures ulatuses taaskasutuse kindlustamiseks tuleb neid koguda liigiti ehk sorteerida. Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse kui jäätmekäitleja pakub vastavat teenust. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlikke jäätmeid võib jäätmeloa alusel käidelda isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud jäätmeloa ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtjat, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutisse, mis on märgistatud vastavalt k eskkonnaministri 29.04.2004. a määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord”. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid jne. Ohtlikke jäätmeid sisaldavad ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud vastav jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. Tuleohutusnõuded Planeeringu tuleohutuse osa koostamisel on aluseks siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” ja 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”. Tulekustutusvee lahendus vastavalt standardile EVS 812-6:2012/AC:2016 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”. Kaugus naaberhoonega peab olema vähemalt 8 m. Juhul kui hoonete vaheli n e kuja on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike abinõudega. Planeeritava ühiskondlike ehitiste maal ei ole nõutud planeeritavate hoonete omavhelist 8 m kuja. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Joonisel AS-0 3 Põhijoonis on näidatud lubatud hoonestusala. Päästemeeskonnale on tagatud päästetööde tegemiseks piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega. Hoonete juurdepääsu teed on vähemalt 3,5 meetrit laiad. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur . O sa 1: Linnaplaneerimine ” . Planeeritaval alal on planeerimise ja strateegiate rakendamine võimalik teatud piires, rakendatavad võimalused on järgmised: nähtavus , juurdepääsuvõimalus , territoriaalsus , vastupidavus , valgustatus . Käesolev planeering soovitab: kinnistu valgustada ja heakorrastada , tagada hea nähtavus , kasutada vastupidavaid materjale . Ehitusprojekti staadiumis lahendatakse välise valgustuse paiknemine. Servituutide sea d mise vajadus Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud servituutide ja kasutusõiguse seadmiseks. Kavandatud servituutide ja kasutusõiguse alad on tähistatud detailplaneeringu joonisel AS-0 4 tabelis kitsenduste/piirangute veerus. Kasutusõiguse ja servituutide ulatus võib ehitusprojektis täpsustuda. Pos 1 Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 2 4 m laiune j uurdepääsu servituut avalikuks kasutamiseks jalgteele ; v eetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 3 Juurdepääsu servituut pos nr 2 kasuks ; v eetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 4 Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 5 Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Pos 6 Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; veetrassile, kanalisatsiooni survetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Pos 7 Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Pos 8 · olemasolevale alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. K atastriüksus Kiiu-Soodla jalgtee L4 (35301:001:1242); Eespõllu (35301:001:1037): maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks . Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool planeeringuala: katastriüksus 11105 Kiiu-Soodla tee ( 35301:001:1296 ): maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks . katastriüksus Mõisa tee 25a ( 35301:001:1268 ) ; Mõisa tee 21 ( 35201:003:0118 ) : maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks . Tehnovõrkude lahendus Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat olukorda, planeerimislahendust ja sellest tulenevaid vajadusi ning tehnovõrkude valdajate või vastavat teenust osutavate ettevõtete poolt väljastatud tehniliste tingimustega. Detailplaneeringuga on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustuvad eriosade projektide koostamise käigus. Tehnovõrkude lahendus on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. Veevarustus ja kanalisatsioon Vee- ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt Kuusalu Soojus OÜ-le 06. 08 .202 4 . a tehnilistele tingimustele nr 050 . Veevarustus Ühisveevärgi ühinemispunkt asu b planeeritud transpordimaa krundil pos nr 6, kus asub olemasolev veetorustik. Kuusalu Soojus OÜ on nõus lubama detailplaneeringu alale vett vastavalt tehnilistele tingimustele kuni 60 0,0 m 3 /kuus ( 2 ,0 m 3 / h ). Kanalisatsioon Planeeringuala reoveed suunatakse isevoolselt krundil e pos nr 2 planeeritud reoveepumplasse. Surve kanalisatsioonitrassiga suunatakse reoveed planeeritud pumplast krundil pos nr 6 olemasolevasse surve kanalisatsioonit orustikku . Planeeritud reoveepumplale on ette nähtud kuja raadiusega 2 0,0 meetrit. Planeeritud reovee pumpla tarbeks on kavandatud teenindusala ning elektriga liitumise jaoks liitumiskilp. Moodustatava uue kinnistu piirist mitte kaugemale kui 1 m välja poole on planeeritud vee ja kanalisatsiooni liitumispunktid. Ühisveevärk ja -kanalisatsioon projekteeritakse ja ehitatakse välja vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele ning kehtivatele normidele RIL 77-2013. Trasside juurdepääsuks ja hooldamiseks rajatakse trasside kaitsevööndi ulatuses servituudi ala. Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd ulatub torustiku teljest 2 m mõlemale poole, koridor laiusega 4 m. Vee- ja kanalisatsiooni ühinemispunktid olemasolevate torustikega on esitatud joonisel AS-05 Tehnovõrkude koondplaan. AS-05 Tehnovõrkude koondplaani joonisele on kanalisatsioonitrassile peale märgitud maapinna planeeritud absoluutne kõrgus ning kaevu põhja absoluutne kõrgus. Sademevee ärajuhtimine ja vertikaalplaneerimine Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Veeseaduse kohaselt tuleb sademevee käitlemisel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Sademeveest vabanemiseks sademevee suublasse juhtimisel kasutada looduslähedasi lahendusi (nt rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave jm), mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Planeeringualal on ette nähtud sademevee immutamine pinnasesse krundi piirides. Vertikaalplaneerimine lahendatakse hoone ehitusprojekti staadiumis ja lahendusega tuleb tagada, et sademevesi ei valguks kõrval maaüksustele. Peale elamu ehitamist krundi maapind tasandatakse ja krundisisene vertikaalplaneerimine lahendada hoone ehitusprojekti koosseisus. Hoonete suhtelise kõrguse ±0.00 määramisel lähtuda juurdesõidutee projekteerimisel valitud kõrgusmärkidest. Sademevee voolu hulga minimeerimiseks, soovitatav krundi sisesed parkimisalad rajada vett läbilaskvatest materjalidest – nagu kruus, killustik, nn murukivi. Tee projekteerimisel arvestada maapinna looduslike kalletega. Teekatte pind rajada kõrgemale ümbritsevast maapinnast. Elektrivarustus Elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Tallinna-Harju regiooni poolt 05 .0 8 .2024 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 47 7588 . Planeeringuala võrguühenduse maksimaalne läbilaskevõime amprites on 3×4 5 0 A. Planeeritavate kruntide elektrienergiaga varustamine on ette nähtud Söökla alajaam kinnistul asuvast alajaamast 8499:(Kotka) . Tarbijateni on planeeritud alajaamast kuni hoonestusalani 0,4 kV maakaabelliin. Kruntidele pos nr 1 ja 2 on planeeritud paaris liitumiskilbid. Liitumiskilpidest kuni elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastavad liinid. Nii 0,4 kV maakaabelliinidele kui ka liitumiskilpidele on määratud servituudi seadmise vajadusega alad piki kvartalisiseseid teid, väljaspool sõiduteid. Kruntide liitumiskilpide kohale ja 1 m raadiuses ümber kilbi on määratud servituudi seadmise vajadusega ala kilbi teenindamiseks, kuhu peab olema vaba juurdepääs. Planeeritava jalgratta- ja jalg tee äärde on ette nähud välisvalgustus – metallpostidel LED valgustid toitega maakaablilt. Elamumaa ja üldkasutatava maa tänavavalgustuse täpne lahendus antakse projekteerimisel ehitusprojektiga. Täiendavad tingimused: kõik planeeringualal projekteeritud tehnovõrkude tööprojektid kooskõlastada täiendavalt Elektrilevi OÜ-ga; elektrivarustuse lahenduse väljaehitamiseks tellida tööprojekt, mis kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga; tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Sidevarustus Sidevarustuse lahenduse koostamise aluseks on Enefit AS poolt 29 .0 8 .2024 koostatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr TT-E-20240819-045 . Elamute sidevarustus on lahendatud sidekanalisatsiooniga, mille ühenduspunktiks on o lemasolev sidevõrk VT1797 . Sidevõrgu täpne ühinemise koht täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Detailplaneeringuga on sidevõrgu ühinemispunktiks näidatud alajaam 8499:(Kotka) , mis asub planeeringuala läheduses Söökla alajaam kinnistul. Detailplaneeringuga moodustatavate kruntide piiridele on määratud liitumispunktid. Liitumispunktidest on kavandatud maakaabliga sisestus igale planeeritavale elamule. Sidetrassid on planeeritud tänava maa-alale, sellega on tagatud neile ekspluateerimiseks vajalik juurdepääs. Tööde teostamisel tuleb lähtuda liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaabli valdajaga. Täiendavad tingimused: Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5 m kõrguste mehhanismidega töötamine on Enefit AS loata keelatud. Töökohal peab olema Enefit AS poolt kooskõlastatud projekt. Soojavarustus Planeeritava elamu soojavarustuse tagamiseks on lubatud igat liiki küttesüsteeme, nt elektrikütet, ahju- või kaminakütet, soojuspumpasid ja päikesekütet. Soovitatav on kasutada keskkonnasõbralikke lahendusi. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. Küttesüsteem lahendatakse lokaalselt. Soovitav on kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, jms). Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu paiskavad kütteliigid (nt raskeõlid ja kivisüsi). Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta nõuab, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginull energiahooned. Eesti on kehtestanud liginullenergia standardi nõuded määrusega „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”. Sellest tulenevalt on projekteerimisel soovitav kavandada ka alternatiivsete energiaallikate lahendusi. Päikesepaneelide valikul tuleb kasutada paneele, millel peamine klaasikiht on peegeldust vähendava pinnatöötlusega. Horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maasoojuskontuuriga alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi). Maasoojussüsteem peab asuma vähemalt 2 meetri kaugusel kinnistu piirist ning puu vertikaalprojektsioonist 2 meetri kaugusel ning arvestada planeeritava ala geoloogilisi tingimusi. Lubatud on rajada vertikaalset maasoojuskütet. Soojuspuurauke võib rajada parkimisplatside või hoonete alla. Sel juhul peavad trassid olema isoleeritud ja vähemalt 1,2 meetri sügavusel maapinnast. Puuraukude omavaheline kaugus peab olema 10 meetrit. Puuraukude rajamisel tuleb ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Kasutada tuleb kinnist soojuspuuraukude lahendust. Õhksoojuspumpade välisagregaate mitte paigutada hoone tee poolsele esifassaadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrvalkrundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele. Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Küttesüsteemi lahendus täpsustub ehitusprojekti koostamisel. KESKKONNATINGIMUSED JA VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimisesüsteemis seaduse paragrahv 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju strateegilise hindamine läbiviimine on kohustuslik. Kavandatav tegevus oma iseloomult eeldatavalt ohtu ei kujuta. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi ja ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Lähtetingimused: p laneer inguala on hoonest amata ; planeeringuala ei kuulu Harju maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” järgi rohevõrgustiku ega ka üldplaneeringu järgse rohevõrgustiku piirkonda. Seega rohevõrgustikule planeeritav tegevus negatiivset mõju ei avalda; teadaolevalt ei ole planeeringualal kaitsealuste taimede leiukohti; vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusele (seisuga 01.08.2024 ) ei asu detailplaneeringu vahetus läheduses ega ka konkreetsel planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustikualasid, seega mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 alale puudub . Arvestades eelnimetatud asjaolusid käsitletakse detailsemalt antud peatükis järgnevaid alateemasid, mis on vajalikud planeerimisele järgnevatele kavandatud tegevustele: kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus; müra ja vibratsioon; põhja- ja pinnavesi; radoon ; võimalik keskkonnamõju hindamine. Kavandatava tegevusega kaasnev oht inimese tervisele ja keskkonnale ning avariiolukordade esinemise võimalikkus Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne ning võib avalduda hoonete rajamise ehitusprotsessis. Põhja- ja pinnavee reostust võib põhjustada mõni suurem avarii (kanalisatsioonitoru purunemine, kütuseleke vmt). Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal, pärast ehitust täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette ei ole näha. Avariiohtlike olukordade vältimiseks: territooriumi korrashoid; territooriumile tagada juurdepääs; ehitamise ajal ei tohi koormata keskkonda saasteainetega, vältida masinatest tingitud õlireostust, vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine; vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem. Müra ja vibratsioon Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida standardis EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” toodud nõudeid ja rakendada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid. Mürakaitse rakendamise meetmed: h oonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”. Nimetatud standardi kohaselt tuleb eluhoonete välispiiride üksikud elemendid valida selliselt, et välispiiride ühisisolatsioon R` tr,s,w +C tr ei oleks väiksem standardi tabelis 6.3 (välispiiridele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüra tasemest) toodud piirväärtusest ; akende valikul eeskätt hoone teepoolsetel külgedel tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kasutada tuleb tõhusa heliisolatsiooniga klaaspakettaknaid; planeeringuga võib lisanduda täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga; t agada planeeringualal müra normtasemed keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 lisas 1 toodule „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid ” ; arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid. Riigiteel liiklusest leviva müra leevendamiseks planeeringualale on kavandatud kõrghaljastuslik puhver, vajadusel võib rajada ka haljastuslikult sobiva heki, sh tuleb arvestada, et oleks tagatud normide kohane nähtavus riigitee ja juurdepääsutee ristmikel. Transpordiamet on planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Põhja- ja pinnavesi Detailplaneeringu ala on enamjaolt nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal esineb põhjavee reostumise oht. Põhjavee reostuse vältimise abinõuks on välja ehitatud tehnosüsteemide laitmatu funktsioneerimise tagamine. Ehitustööde käigus jälgida, et ehitusmasinatest ei toimuks lekkeid, mis võiks põhjustada reostust. Detailplaneeringuga haarataval territooriumil intensiivset pinnast, pinna- ja põhjavett ning õhku reostavat majandustegevust ei ole ette nähtud. Sademevee käitlus peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Samuti juhinduda Veeseadus § 129 lg 1 ja 3 toodust. Radooniriski vähendamise võimalused Planeeritava ala pinnase radoonisisaldus on kõrge või väga kõrge (Eesti pinnase radooniriski kaart, 2020. aasta seisuga). Radoon on radioaktiivne gaas, mis tekib raadiumi lagunemisel. Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse. Planeeringualal tuleb arvestada EVS 840:2017 punkt 6 ja 7 ehitamise põhimõtteid. Vajalik kasutada järgnevaid meetmeid, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks: hea ehituskvaliteet, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine, tarindite radoonikindlad lahendused (nt radooni kogumissüsteem ehitise aluses pinnases). Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht, kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Lisaks läbiviikude tihendamisele tuleb lisada vundamendi ja betoonplaadi vahelise vuugitihendile ka mastiks, mis hermetiseeriks ka vundamendi ja betoonplaadi vahe. Võimalik keskkonnamõju hindamine Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritava ala vahetus läheduses ei ole kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 alasid. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Planeeringu algatamise korralduses „ Kiiu aleviku Aiapõllu ja Rebasesaba kinnistute ning lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine ” selgub, et ei ole eelhinnangu andmine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine vajalik . Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik Planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõike 1 punktide 8 ja 12 kohaselt planeerimismenetluse käigus. KESKKONNALUBADE TAOTLEMISE VAJADUS Keskkonnalubade täpne vajadus ei ole detailplaneeringu koostamise hetkel teada. Keskkonnalubadeks on jäätmeluba, vee l uba, õhusaasteluba ja keskkonnakompleksluba. Eeldatavalt ei ole käesoleva planeeringulahendusega keskkonnalubade taotlemine vajalik. Jäätmeloa kohustust reguleerib Jäätmeseaduse ( JäätS ) § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. Jäätmeluba ei ole käsitletavas planeeringus vajalik, sest planeeringualal käitleb füüsiline isik oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele. Maapõueseadus (MaaPS) § 97 sätestab ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamise. Kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja kasutamine on lubatud ainult Keskkonnaameti nõusolekul. Nõusolekut saab taotleda peale asjaomase tegevusloa saamist või asjaomase projektdokumentatsiooni olemasolul. Veeluba on vaja taotleda vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule. Käesoleva planeeringuga ei võeta pinnavett, põhjavett ega juhita suublasse saasteaineid ja jäätmekäitlusmaalt/tööstuse territooriumilt kogunenud sademevett vms. Seega vastavalt Veeseaduse (VeeS) § 187 väljatoodule ei ole vaja taotleda veeluba. Õhusaasteluba on nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” lisas nimetatud künniskogust. Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord”. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. Keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 § 1 1 l punkti 6 kohaselt ei ole nõutav paikse heiteallika käitaja tegevuse registreerimine põletusseadmete puhul, milles gaasilisi põlemissaadusi kasutatakse otseseks gaasi põletamisel põhinevaks kütmiseks siseruumides töötingimuste parandamise eesmärgil. Sellest tulenevalt võib eeldada, et õhusaasteloa taotlemine ei ole vajalik. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA KAA S NEVAD MÕJUD Mõju sotsiaalsele keskkonnale Detailplaneeringuga planeeritud elamute rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju, mis väljendub uute kogukonnaelanike näol ja sellega kaasneva avaliku ruumi loomises kogukonna elanikele. Planeeringualale on kavandatud üldkasutatava maa krunt, kuhu rajatakse mängualad, jalgtee ning paigutatakse inventari. Uute elanike lisandumine piirkonda võib tõsta koormust sotsiaalsele infrastruktuurile. Siiski ei tohiks mõju sotsiaalsele infrastruktuurile olla oluline, kuna piirkonnas on olemas või arendamisel kogu vajalik taristu. Pikemas ajajoones vaadatuna arvestades, et piirkond areneb dünaamiliselt ning teatud aja möödudes see peatub, võib nentida, et koormus sotsiaalsele infrastruktuurile ei kasva ning stabiliseerub ja pikaajalist negatiivset mõju ei saa eeldada. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale võib avalduda eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, sest põhiliselt suureneb müra- ja vibratsioonitase ning liiklussagedus. Vastavalt eeltoodule pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale pigem puudub. Majanduslikud mõjud Detailplaneeringu realiseerumisel avaldub positiivne majanduslik mõju uute kogukonnaliikmete lisandumise näol. Lisaks suureneb kohalike teenuseid ja tooteid kasutatavate isikute arv. Rajatavad hooned ja rohealad , avalikult kasutatav mänguala tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Kultuurilised mõjud planeeringualal puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole alust eeldada, et hoonete rajamisel oleks otsene negatiivne kultuuriline mõju. Detailplaneeringuga on määratud antud piirkonda sobilikud arhitektuurilised tingimused hoonete rajamiseks. Tuginedes eeltoodule, võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub. Mõju looduskeskkonnale Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad mõjud ei ole ulatuslikud, kuna lähipiirkonnas on juba kujunenud hoonestatud ja inimtegevuse poolt mõjutatud keskkond. Planeeringulahendus näeb alale ette korter elamute ehitamist. Samuti on ette nähtud ala hooldamiseks ettevaatusabinõud. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muutusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit, looduskaitsealuseid objekte ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Oht inimeste tervisele ja keskkonnale ning õnnetuste esinemise võimalikkus on kavandatava tegevuse puhul minimaalne. Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha. Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. PLANEERINGUALA TEHNILISED NÄITAJAD Planeeri ngu ala suurus 4 , 41 ha Kavandatud kruntide arv 8 Krunditava ala maa bilanss: e lamumaa 29 481 m 2 67 % ü ldkasutatav maa 8 0 75 m 2 18% t ranspordimaa 6 3 29 m 2 1 5 % PLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA Enne planeeringu kehtestamist sõlmitakse planeeringu huvitatud isiku ja K uusalu Vallavalituse vahel leping teede ja tehnovõrkude rajamiseks ning hilisema omandiõiguse muutmiseks. Kehtestatud detailplaneering on aluseks planeeringualal teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Kõik detailplaneeringuga planeeritav, sh teed, tehnovõrgud, haljastus ning mänguväljakud on igakordse ala arendaja või kinnistute omaniku kohustuseks. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuse järjekord: 1) katastriüksuste moodustamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarbele; 2) planeeringujärgsete servituutide osas notariaalse kokkuleppe sõlmimine ja servituudi kandmine kinnistusraamatusse; 3) üldkasutatava maa krundid pos nr 8 (8075 m 2 ja transpordimaa sihtotstarbega krundid pos nr 5 (2573 m²), pos nr 6 (1389 m²), pos nr 7 (2367 m²) võõrandamine vallale; 4) detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine (kaasa arvatud planeeringualasse jääv kõ rvalmaantee 11105 Kiiu-Soodla tee äär ne projekteeritud jalgratta- ja jalgtee) ja kasutuslubade taotlemine . Planeeringu infrastruktuuri ehitamine võib toimuda etapi viisiliselt . 5) Korterelamutele ehislubade taotlemine ehitusprojektide kohaselt ja nende ehitamine. K orterelamutele ei väljastata kasutuslube enne kui nii teed kui ka tehnovõrgud on saanud kasutusload. Kõik, mis on vajalik planeeritava ehitusõiguse kasutamiseks on Huvitatud isiku poolt rajatav ning finantseeritav. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Tuleb tagada, et kavandatavehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maakasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjukolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. Kahjude all on mõeldud eeskätt ehitustegevusest tulenevaid kahjusid (rikutud teed, haljastus, tehnovõrgud vms samuti ebamõistlikult pikka aega teel või tänaval transpordi kinnihoidmine jms). Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel: Planeeringuala ei piirdu vahetult riigiteedega ja planeeringulahenduses ei ole kavandatud muudatusi riigiteedel maa-aladel ega nende kaitsevööndis. Juhul kui planeeringu elluviimisel osutub teha muudatusi riigiteede mõjualas tuleb arvestada järgmist tingimustega: kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks; arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist; riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil; Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. EHITUSÕIGUSE TABEL Maa sihtotstarve Maa sihtotstarve Suletud brutopind Krundi aadress või Krundi Suurim Parkimiskohtade arv Põhihoone suurim korruselisus Abihoone suurim korruselisus Põhihoone kõrgus Abihoone kõrgus Põhihoone arv Abihoone arv ja osakaalu % ja osakaalu % katastriüksuse Elamisühikute arv Pos nr aadressi planeeritud ehitisealune Kitsendused maapeale / maa-alune maapeale / maa-alune maapinnast (m) maapinnast (m) krundil krundil (detailplaneeringu (katastriüksuse sihtotstarvete krundil ettepanek suurus pind (m²) Normatiivne Kavandatud liikide kaupa) liikide kaupa) kaupa (m²) planeeritud tee kaitsevöönd 10 m; 1 Rebasesaba tee 2 6435 500 3 / -1 1/- 12 5 1 1 EK 100% E 100% 1500 15 30 30 haljasalade reservmaa (Kuusalu ÜP) kalda piiranguvöönd 50 m; planeeritud tee kaitsevöönd 10 m; haljasalade reservmaa (Kuusalu ÜP) 2 Rebasesaba tee 4 8049 500 3 / -1 1/- 12 5 1 1 EK 100% E 100% 1500 15 30 30 kanalisatsiooni survetorustiku kaitsevöönd; veetorustiku kaitsevöönd; maakaabli kaitsevöönd; planeeritud tee kaitsevöönd 10 m; 3 Rebasesaba tee 6 7365 500 3 / -1 1/- 12 5 1 1 EK 100% E 100% 1500 15 30 30 haljasalade reservmaa (Kuusalu ÜP) planeeritud tee kaitsevöönd 10 m; 4 Rebasesaba tee 8 7632 500 3 /-1 1/- 12 5 1 1 EK 100% E 100% 1500 15 30 30 tee kaitsevöönd 30 m; haljasalade reservmaa (Kuusalu ÜP) Rebasesaba tee haljasalade reservmaa (Kuusalu ÜP) 5 2573 - - - - - - - LT 100% L 100% - - - - L1 Rebasesaba tee haljasalade reservmaa (Kuusalu ÜP) 6 1389 - - - - - - - LT 100% L 100% - - - - L2 Rebasesaba tee haljasalade reservmaa (Kuusalu ÜP) 7 2367 - - - - - - - LT 100% L 100% - - - - L3 veekogu kallasrada 4 m; eesvoolu kaitsevöönd 15 m; 8 Mõisa tee 6a 8075 - - - - - - - HP 100% Üm 100% - - - - kalda ehituskeeluvöönd 25 m; eesvoolu piiranguvöönd 50m maakaablite kaitsevöönd; Kokku: 43 885 2 000 6 000 60 120 120 SERVITUUDI VAJADUS: ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISE KOHTA Maa sihtotstarve ja osakaalu % Krundi planeeritud suurus Liidetavate ja lahutavate osade Osade senine sihtotstarve Krundi pos nr Moodustatakse kinnistust (katastriüksuste liikide kaupa) m² suurused (m²) katastriüksuste liikides Pos 6 1 E 100% 6 435 Aiapõllu (35301:001:1031) -6435 S 100% Pos 1 Aiapõllu (35301:001:1031) -4573 S 100% · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 2 E 100% 8049 Mõisa tee 12 (35201:003:0559) -3476 E 100% · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. · veetrassile, kanalisatsiooni survetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi Mõisa tee 12 (35201:003:0559) -2475 E 100% võrguvaldaja kasuks; 3 E 100% 7365 Rebasesaba (35301:001:1030) -4890 M 100% Pos 2 4 E 100% 7632 Rebasesaba (35301:001:1030) -7 632 M 100% · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; 5 L 100% 2573 Aiapõllu (35301:001:1031) -2573 S 100% · 4 m laiune juurdepääsu servituut avalikuks kasutamiseks jalgteele; Mõisa tee 12 (35201:003:0559) · maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. 6 L 100% 1389 -1389 E 100% · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; 7 L 100% 2367 Rebasesaba (35301:001:1030) -2367 M 100% Pos 7 8 Üm 100% 8075 Tagapõllu (35301:001:1038) -8075 M 100% · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; Pos 3 Tagapõllu Tagapõllu (35301:001:1038) · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; M 100% 10 550 10 550 M 100% · Juurdepääsu servituut pos nr 2 kasuks; kinnistu senine suurus 18 625 m² · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; -8075 (moodustatakse krunt pos nr 8) · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; Mõisa tee 12 (35201:003:0559) · maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Mõisa tee 12 E 100% 12 654 12654 E 100% · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. kinnistu senine suurus 19 994 m² Pos 8 -3476 (moodustatakse krunt pos nr 2) Pos 4 -2475 (moodustatakse krunt pos nr 3) · olemasolevale alajaamale 2 m laiuselt alajaama väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. -1389 (moodustatakse krunt pos nr 6) · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; katastriüksus Kiiu-Soodla jalgtee L4 (35301:001:1242); Eespõllu (35301:001:1037): · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks. Pos 5 · maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. ARHITEKTUURINÕUDED: · Veetrassi ja reovee kanalisatsioonitrassi liitumispunktile, 2 m liitumispunkti keskmest ümber perimeetri võrguvaldaja kasuks; Servituudi vajadus tehnovõrkudele väljaspool planeeringuala: Katusekalle: 0 – 30° · veetrassile ja reovee kanalisatsioonitrassile, 2 m äärmise trassi teljest mõlemale poole trassi võrguvaldaja kasuks; katastriüksus 11105 Kiiu-Soodla tee (35301:001:1296): · planeeritud elektripaigaldise liitumiskilbile, 1 m laiuselt kilbi väliskontuurist võrguvaldaja kasuks; · maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, tellis, betoon, ilmastikukindel ehitusplaat · maakaabli ja sidekaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. katastriüksus Mõisa tee 25a (35301:001:1268); Mõisa tee 21 (35201:003:0118): Välisviimistluse toonid: eelistada heledaid või sooje ja looduslähedasi värvitoone · maakaabli trassile, äärmise kaabli teljest 1 m mõlemale poole kaablit võrguvaldaja kasuks. Katusematerjal: rullmaterjal, kivi või plekk Abihooned peavad arhitektuurselt haakuma põhihoonega. ve ek og u ka lla sra KII da UO 4m JA 7,0 HP 100% r=8,0m - 36,0 8 - - m² - kal d ees a vee 8075 m² P P voo kai lu k tse aits vöö evö nd kal önd 10m da ehi 15m EK 100% tus kee 12m / 5m luv 1 3k / 1k 500 m² 1 / 1 öön d2 5m 6435 m² P P30 kal 4,0 da p iira ng uvö ön d5 0m 15 ko rte rit MV 10,0 36,0 16,0 10,0 4,0 111 4,0 05 K 36,0 15 IIU- ko MV REBA rte SOO rit SESA EK 100% 12m / 5m 2 500 m² 1 / 1 DLA BA T 3k / 1k LT 100% 8049 m² P P30 EE - 5 TEE - - m² - 2573 m² P P 36,0 / MÕ MV 4,0 ISA 36,0 TEE 10,0 36,0 10,0 20m r= 36,0 LT 100% - 6 - - m² - 6,0 1389 m² P P EK 100% 15 12m / 5m 3 ko 3k / 1k 500 m² 1 / 1 r te 7365 m² P P30 rit MV 10,0 36,0 LT 100% 10,0 - 7 - - m² - 10, 0 × 2367 m² P P 36,0 EK 100% 12m / 5m 4 500 m² 1 / 1 15 3k / 1k 8,0 ko 7632 m² P P30 r te MV rit 16,0 5,0 2,5 36,0 12,0 10,3 0.25 30,0 8,4 9,6 O DLA TEE 11105 KIIU-SO SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES PLANEERINGUALA NÄITAJAD PÕHIHOONE / ABIHOONE Planeeringuala suurus 4,41 ha 1 KÕRGUS MEETRITES EHITISE- HOONETE SUURIM ALUNE ARV KORRUSE- LISUS PIND KRUNDIL Kavandatud kruntide arv 8 KRUNDI SUURUS Pn Pn Krunditava ala maa bilanss: PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES Elamumaa 29 481m² 67% PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES Üldkasutatav maa 8 075m² 18% EHITISEALUNE PIND Transpordimaa 6 329m² 15% MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID EK Korterelamu maa Märkused: LT Tee ja tänava maa HP Haljasala ja parkmetsa maa 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AdreGeo, 10.06.2024, töö nr M200524 (kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis, koordinaadid L-Est 97 koordinaatide süsteemis); 2. planeeringulahenduses kruntidel näidatud hoonete paiknemine, parklate asukohad, sissepääsud on esialgsed ja täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis; KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID P K V KUUSALU VALD, KIIU ALEVIK T E Elamumaa DP L Transpordimaa P O P O AIAPÕLLU JA REBASESABA KINNISTUTE Üm Üldkasutatav maa A I P NING LÄHIALA DETAILPLANEERING P A A AS T K K PÕHIJOONIS  TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR OLEMASOLEVA KINNISTU PIIR MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR OLEMASOLEV AUTOLIIKLUSE ALA LÕIGE 1-1 PLANEERITUD AUTOLIIKLUSE ALA KRUNDI PIIR KRUNDI PIIR OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE ve PLANEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE e ko gu ka lla PLANEERITUD LOODUSLIKU KATTEGA JALGTEE sra KII d a4 UO m JA 7,0 PERSPEKTIIVNE JALGRADA HP 100% r=8,0m - 36,0 8 - - m² - kal d ees a vee PLANEERITUD PARKIMISKOHT 8075 m² P P voo kai KS1 V1 W1 W1.1 S1 K1 lu k tse aits vöö OLEMASOLEV HOONE evö nd kal önd 10m da ehi 15m 0,5m 0,5m 0,5m 0,5m 0,5m EK 100% tus PLANEERITUD HOONESTUSALA 2,0m 5,0m 1,0m 2,5m 1,0m 2,0m kee 12m / 5m luv 2,0m 5,0m 2,0m 2,5m 4,5m 1 3k / 1k 500 m² 1/1 öön d2 5m 6435 m² P P30 PLANEERITUD HOONE VÕIMALIK ASUKOHT kal 16,0m 4,0 da piir an gu PLANEERITUD HALJASTUS vöö W1 Planeeritud madalpinge maakaabel nd Planeeritud sidekaabli trass 50 S1 m 15 W1.1 Planeeritud tänavavalgustuse maakaabel PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV HALJASTUS ko V1 Planeeritud veetrass rte K1 Planeeritud reovee kanalisatsioonitrass KOGUKONNAAIA ALA (ala täpne kasutus täpsustatakse vastava projektiga) rit KS1 Planeeritud kanalisatsiooni survetrass POS 1 LP V1, K1 38.07 36.17 MV MÄNGUVÄLJAKUTE ALA (täpsem asukoht ja koosseis kirjeldatakse projektis) 10,0 36,0 16,0 PARGIALA 10,0 4, 0 PLANEERITUD AVALIKU MÄNGUALA VÕIMALIK ASUKOHT (ERINEVAD VANUSEGRUPID) 111 POS 1 & 2 LP W1, S1 4,0 MV KORTERELAMUTE MÄNGUVÄLJAK 05 K 36,0 W 15 S11 IIU- ko MV REBA PLANEERITUD KÕRGHALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT 9‰ SOO rte POS 2 LP W S11 rit S V1, K1 EK 100% ESAB DLA 12m / 5m HALJASALADE RESERVMAA (KUUSALU ÜP) 2 3k / 1k 500 m² 1/1 W A S11 LT 100% 8049 m² TEE P P30 TEE - TIHEASUSTUSALA 5 - - m² - / MÕ 36,0 S W11 2573 m² P P TEE KAITSEVÖÖND 30 m ISA S PLANEERITUD TEE KAITSEVÖÖND W11 ÜHINEMINE SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKUGA 4,0 TEE 36,0 VEEVOGU KALLASRADA 4 m W S11 KS KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m 1 1 10,0 S W1 KS1 1 EESVOOLU KAITSEVÖÖND 15 m VEETRASSI ÜHINEMISPUNKT 1 36,0 10,0 20m KS TVV HÜDRANT SW11 1 r= KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25 m PLAN RV LP W1 SW W1 11 KALDA PIIRANGUVÖÖND 50 m 36,0 PLAN RV 36.84 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND W S11 35.04 LT 100% JUURDEPÄÄSU SERVITUUDI VAJADUS S W1 1 9‰ - 6 - - m² - 6,0 4 m LAIUNE SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA JALGTEE AVALIKUKS KASUTAMISEKS 1389 m² SW11 P P TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUS W S11 REOVEEPUMPLA HOOLDUSPLATS EK 100% 15 12m / 5m 3 W ko S11 POS 3 LP 3k / 1k 500 m² 1/1 rte V1, K1 7365 m² P P30 PROJEKTEERITUD JALGRATTA- JA JALGTEE rit S W1 "Riigitee 11105 Kiiu-Soodla km 0,0-0,6 uue lõigu projekt" koostas Landverk OÜ 13.11.2024, töö nr T2409 1 POS 3 LP W1, S1 MV KÜNNIS SW11 10,0 S1 W1 36,0 LT 100% JALGRATTA- JA JALGTEE SW 11 10,0 - 7 - - m² - 10, 0 TÄNAVAVALGUSTUS 2367 m² P P SW 11 36,0 OLEMASOLEVAD TEHNORAJATISED PLANEERITUD TEHNORAJATISED S1 W1 KESKPINGE MAAKAABEL W1 W1 MADALPINGE MAAKAABEL S1 W 1 MADALPINGE MAAKAABEL TÄNAVAVALGUSTUSE MAAKAABEL JA POST EK 100% S1 W 12m / 5m 4 15 3k / 1k 500 m² 1/1 MADALPINGE ÕHULIIN ELEKTRIVÕRGU LIITUMISKILP 1 POS 4 LP 8,0 ko 7632 m² P P30 V1, K1 rte S1 W SIDEKAABEL S1 S1 SIDEKAABEL MV rit 1 16,0 39.64 VEETORUSTIK S1 W 36.48 VEETRASS 5,0 2,5 1 36,0 POS 4 LP KANALISATSIOONI SURVETORUSTIK ISEVOOLNE REOVEE KANALISATSIOONITRASS S1 W W1, S1 12,0 1 10,3 S1 W1 KS1 KS1 KANALISATSIOONI SURVETRASS TV LP 0.25 S1 W 30,0 8,4 1 TULETÕRJE VEEVÕTU HÜDRANT S1 W 9‰ REOVEE KANALISATSIOONITRASSI KALDEPROMILL 9,6 1 MAAPINNA ABS ODL A TEE 38.07 S1 W 11105 KIIU-SO 36.17 REOVEE KANALISASTIOONI KAEVU PÕHJA ABS 1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES KÕRGUS PÕHIHOONE / ABIHOONE 1 MEETRITES EHITISE- HOONETE S1 SUURIM KORRUSE- ALUNE PIND ARV KRUNDIL REOVEEPUMPLA JA SELLE KUJA (20 m) LISUS W 1 KRUNDI SUURUS Pn Pn RIIGITEEGA RISTUVAD TEHNOVÕRGUD TULEB RAJADA KINNISEL MEETODIL S1 PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES PLANEERITAV PARKIMISKOHTADE ARV HOONES S1 W 1 EHITISEALUNE PIND SIDEVÕRGU ÜHINEMISPUNKT MOODUSTATAVA KRUNDI POSITSIOONI NUMBER S1 W 1 sidevõrgust VT1797 S W11 Märkused: KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBE LEPPEMÄRGID 1. topo-geodeetilise alusplaani koostas OÜ AdreGeo, 10.06.2024, töö nr M200524 (kõrgused EH2000 kõrgussüsteemis, koordinaadid L-Est 97 koordinaatide süsteemis); EK Korterelamu maa LT Tee ja tänava maa 2. planeeringulahenduses kruntidel näidatud hoonete paiknemine, parklate asukohad, sissepääsud HP Haljasala ja parkmetsa maa ja tehnovõrgud on esialgsed ja täpsustatakse ehitusprojektide staadiumis. ELEKTRIVÕRGU ÜHINEMISPUNKT Planeeringu koostamise Kuusalu Vallavalitsus Töö nr 426 K SAL VALD KII ALEVIK alajaamast 8499:(Kotka) korraldaja DP Planeerija Optimal Projekt OÜ AIAPÕLL A E ASESA A KI IST TE M 1:1000 Arhitekt I. Punger I GL IALA DETAILPLA EE I G 30.01.2025 Projektijuht A. Anton AS-05 Tehnik K. Kuus TE OVÕ K DE KOO DPLAA