Vastus selgitustaotlusele PEEK-meetme määruse §15 ja §21 rakendamise osas

Kadi Ploom Teie 17.10.2025 SA Viljandimaa Arenduskeskus Meie 05.11.2025 nr 11.3-2/25/2165 -2 Vastus selgitustaotlusele PEEK-meetme määruse §15 ja §21 rakendamise osas Täname selgitustaotluse eest seoses meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“(PEEK) määruse §15 ja §21 rakendamise osas. Mõistame teie nördimust regionaalse arenguleppe nõukogude kinnituskirjadega seonduvalt. Paraku on Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kui rakendusüksuse pädevus PEEK meetmes piiratud. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 8 kohaselt on rakendusüksuse ülesandeks toetuse andmise ja kasutamise tingimuste määruse rakendamine, sh toetusvoorude läbiviimine, projektitaotluste menetlemine ja elluviidavate projektide järelevalve. Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste väljatöötamine on seevastu rakendusasutuse pädevuses (vt ÜSS2021_2027 § 7). Seega ei saa RTK kui PEEK meetme rakendusüksus anda seisukohta PEEK määruses toodud tingimuste otstarbekuse osas, sh millistel sisulistel alustel on arenguleppe nõukogudele antud roll anda kinnituskirju ja mõjutada hindepunkte ning kas on põhjendatud muuta määruse § 21 lõiget 72 ja § 15 lõiget 6. Eelnevast tulenevalt ja arvestades RTK pädevust esitame vastused teie küsimustele: 1) Arenguleppe nõukogude kinnituskirjade nõue ja kinnituse arvestamine projektitaotluste hindamisel tuleneb PEEK määruse § 15 lõikest 6 ja § 21 lõikest 72. 2) PEEK määruse § 21 lg 72 sätestab, et projekt peab olema hiljemalt taotlusvooru avamise tähtpäevaks kinnitatud regionaalse arenguleppe tegevuskavas. PEEK määruse § 15 lõige 6 näeb ette, et regionaalse arenguleppe tegevuskavas olemist kontrollitakse regionaalsete arenguleppe nõukogude poolt antava kinnituskirja alusel. Kinnituskirja välja andmise ja RTK-le esitamise aega ei ole PEEK määruses reguleeritud, mistõttu ei pea kinnituskiri olema ilmtingimata taotluse koosseisus, vaid on võimalik esitada ka taotluse menetluse kestel. RTK tõlgendab ja rakendab määrust selles ettenähtud sõnastuse ja eesmärkide alusel. Ka teie selgitustaotluses toodud juhtumis Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu kinnituse osas on RTK lähtunud määrusest. 3) Regionaalsete arenguleppe nõukogude kinnituskirjade andmise kohta täiendavat juhist RTK-l ei ole. Arvestades PEEK määruse regulatsiooni piisavust, ei ole see toetusmeetme rakendamiseks ka vajalik. Hindamisprotsessi osas on PEEK meetme 2. vooru osas kooskõlastatult rakendusasutusega vastu võetud hindamismetoodika, mis täpsustab PEEK määruses reguleeritud projektide hindamist ja hindamiskriteeriumite sisu. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  4) PEEK määruse § 15 lõige 6 ja § 21 lõige 72 on kehtiv alates 25.05.2025 kõigile PEEK 2. vooru taotlejatele ühetaoliselt. Kuivõrd RTK rakendab nõudeid lähtuvalt määruse sõnastusest, siis ei esine ka taotlejate ebavõrdset kohtlemist. 5) RTK hinnangul ei esine PEEK määruse § 15 lõige 6 ja § 21 lõige 72 osas ebaselgust, mis nõuaks ilmtingimata sätete muutmist. Juhul kui SA-l Viljandimaa Arenduskeskus on ettepanekuid PEEK määruse muutmiseks, palume need esitada otse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile kui rakendusasutusele. Kui teil on täiendavaid küsimusi arenguleppe nõukogude kaasamise otstarbekuse sisuliste kaalutluste osas, siis palume selles osas pöörduda samuti Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poole. Selgitame veel täiendavalt, et teie pöördumise järel palusime ka rakendusasutuse seisukohta teie taotluses toodule, mille edastame teile alljärgnevalt. Punkt 1 Ebavõrdne olukord Viljandimaa Arenduskeskus käsitleb olukorda, kus Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu on andnud Lõuna-Eesti projektide vastavuse kohta Lõuna-Eesti arenguleppega välja kinnituskirjad ning Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu ei ole seda Kesk-Eesti lepingute ja Kesk-Eesti arenguleppe osas teinud, kui ebavõrdset kohtlemist. Seejuures on oluline märkida, et Kesk-Eesti nõukogu mitte lihtsalt ei keeldunud kinnituskirjade andmisest, vaid märkis, et kinnituskirja ei saa anda nõukogu liikmete positiivse häälteenamuse puudumise tõttu ning et RTK-le on tehtud ettepanek kinnituskirja andmise võimaldamiseks pärast taotluste esitamise tähtaja saabumist. Selline käsitlus ebavõrdsest kohtlemisest on seega olemuslikult ebaõige, sest kuivõrd kinnituskirja andmiseks peab kumbki arenguleppe nõukogu hindama projektide sisulist vastavust oma regiooni arenguleppele ja selle eesmärgile, ei ole kunagi võimalik garanteerida, et tulemuseks on positiivne otsus või et mõlemad nõukogud teevad oma regiooni projektide ja oma regiooni arengulepete osas ühesuguseid otsuseid. Tegu on kummagi nõukogu ja selle liikmete diskretsiooniõigusega kas kinnitada projekti vastavust arenguleppele või mitte. Ühelgi isikul ei saa olla õigust nõuda nõukogult ja selle liikmetelt ühe- või teistsuguse otsuse tegemist. Mõlema piirkonna puhul oli taotlejatel sama lähteseis ning küsimuse arutelu oli korraldatud mõlemas arenguleppe nõukogus enne taotluste esitamise tähtpäeva. Punkt 3 Kesk-Eesti nõukogu uus ettepanek RTK-le Siin on selgituskirja esindaja asunud ebaõigele seisukohale, et määruse kohaselt peavad kinnituskirjad olema esitatud koos taotlusega taotlusvooru avamise tähtpäevaks. Määruse kohaselt pidid olema arengulepped kinnitatud hiljemalt taotlusvooru avamise tähtpäevaks. Taotlusvooru avamine toimus 16. juunil, selleks ajaks olid mõlemad regionaalse arenguleppe nõukogud kinnitanud oma regiooni arengulepped, projektitaotlusi ei olnud reeglina veel koostatud ega nõukogudele esitatud, mistõttu ei oleks olnud võimalik anda välja ka kinnituskirja ning ka määrus sellist sätet tegelikult ei sisalda. Ent kui silmas peetakse mitte vooru avamist, vaid taotluste esitamise tähtaega, siis ka sel juhul puudub määruses igasugune selline sõnastus, mille puhul saaks väita, et selleks ajaks oleks tulnud esitada kõnealune kinnitus. Määrus nägi ette vastava kinnituse esitamist taotluse lisana, kuid tegelikult ei sätesta kinnituse esitamise aega, mistõttu määrusevastane ei ole ka kinnituse andmine (menetleja loal mõistagi) pärast taotluste esitamise tähtaega, mida Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu on RTK-lt ka taotlenud. Kokkuleppel meetme rakendamise eest vastutava Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga, kes kinnitas sellise lähenemise kooskõla määrusega, on RTK andnud kõigile Kesk-Eesti arenguleppe piirkonna taotlejatele täiendavalt teada võimalusest arenguleppe nõukogult kinnituskirja saamiseks, et välistada ka teoreetiline võimalus ebavõrdseks kohtlemiseks. Punkt 4 Hindamis- ja kinnituskirjade andmise juhendi puudumine Tulenevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi antud selgitustest täpsustame, et määrus ega ministeerium ei näe ette vajadust eraldi korra või juhendmaterjali kehtestamiseks, mis käsitleb kinnituskirjade andmist. Regionaalsed nõukogud on õigustatud selles küsimuses tegutsema regionaalse nõukogu moodustamise käskkirja alusel. Punkt 5 Õiguslik ja menetluslik ebajärjekindlus Regionaalsete nõukogude pädevus kinnituskirja anda tuleneb asjaolust, et kinnituskirja sisu puudutab väga kitsast ja spetsiifilist otsustuspädevust: ainult projekti vastavust regionaalsele arenguleppele. Arengulepete nõukogudele on see ülesanne antud ministri määrusega, mis meetme rakendamist reguleerib. Seejuures ei ole ministeerium määruse andjana pidanud vajalikuks anda detailsemaid juhtnööre kinnituskirja andmise protsessile, jättes selle regionaalse nõukogu pädevusse. Regionaalne arengulepe on dokument, mille vastav nõukogu ongi koostanud ja vastu võtnud. Sellest tuleneb ka nõukogu pädevus sellist vastavust hinnata, ühelgi teisel organil või isikul ei ole nõukogust suuremat pädevust kõnealust hinnangut anda. Vastavuse hindamine ei ole nö tehniline protsess, st arengulepetes ei sisalda ühegi PEEK projekti täpset nimetust, sest lepete kinnitamise ajaks projekte reeglina veel koostatud ei oldud. Hinnata tuleb sisulist vastavust arenguleppe eesmärkidele, sh eesmärgile arendada mitte lihtsalt ühe maakonna jaoks olulisi tegevusi, vaid selliseid kogu regiooni kui terviku arendamiseks vajalikke, ettevõtluskeskkonda arendavad tegevusi, mida on leppes ka prioriteetseteks peetud. Kinnituskirja andmine on analoogne sellele, kuidas maakondlik arendusorganisatsioon hindab projekti vastavust maakondlikule arengustrateegiale, ka siin ei ole olemas mingit detailset metoodikat, sest ilmselgelt on tegu subjektiivse diskretsiooniõigusega, kuhu ükski teine isik sekkuda ei saagi. Meeles tuleb pidada, et määrusesse sisse toodud 0,5 hindamispunkti vastavuse eest regionaalsele arenguleppele on sõnaselgelt toodud sisse boonusena, mida võib anda aga mida ei pea andma. See lisavõimalus annab nii või teisiti lisapunkte ja loob eelist võrreldes projektiga, millel pole arenguleppega pistmist. Tegu ei ole ebavõrdse kohtlemisega, vaid diskretsiooniõiguse alusel nö premeerimisega teatud lisandväärtusi andva projekti eest, millise nö preemia mitteandmine ei saa ka olla diskrimineeriv, sest ühelgi taotluse saajal ei saa olla tekkinud õigupärast ootust selline boonus igal juhul saada. Mõlemad nõukogud ei ole seejuures tekkinud ilma õigusliku aluseta, lehelt https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalsed- arengulepped on võimalik leida viited nõukogude moodustamiseks antud ministri käskkirjale ning selles viidatud õiguslikele alustele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kertu Sepp Elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Teadmiseks/sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Rahandusministeerium Pille Ruul 524 5146;[email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340