Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ kooskõlastamine

Teie 29.10.2025 nr 1.4-3/744 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium [email protected] Meie 14.11.2025 nr 11.1-1/25/2252-2 Suur-Ameerika tn 1 Tallinn 10122, Harju maakond Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ kooskõlastamine Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Kohaliku omavalitsuse üksustele suurte hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega arvestamisel. 1. Eelnõu § 4 lg 1 ettepanek täpsustada lauset/ ühtlustada Lisa 2 hindamiskriteerium 4-ga nii, et TATi tasandil oleks üheselt arusaadav, et hindamisel lisapunktide saamiseks peab taotleja HTM soovituste ja ettepanekutega arvestama, mitte lihtsalt läbima eelkonsultatsiooni. Samuti palun reguleerida olukorda, kui taotleja pöördub HTM poole, kuid HTM ei tee ettepanekuid jne, sest projekt on juba hästi läbimõeldud. 2. § 6 lg 4 punktid 4 ja 10 on dubleeriva iseloomuga. Palun kontrollida ja korrigeerida. 3. § 8 lg 5 omafinantseering on abikõlbliku kulu osa: abikõlblikud kulud= toetus+omafinantseering, ehk omafinantseeringule kohalduvad samad nõuded, mis sätestatud § 6 punktis 4. Palun ühtlustada. 4. § 10 lg 1 p 2 kohaselt saab taotlejaks olla ka kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev valitsussektorisse kuuluv üksus, kellel on investeeringuobjekti asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks. Palun seletuskirja kirjutada, kust saab infot valitsussektori kuulumise kohta. 5. § 14 lg 5 lisada taotluse osaline rahuldamine. Ühtlasi teeme ettepaneku lisada taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine. 6. § 15 lg 2 p 5 palun seletuskirjas täpsustada, mis sobib tõenditeks omafinantseeringu kohta. 7. § 15 lg 2 punkti 5 kohaselt tuleb omafinantseeringu olemasolu kohta esitada kinnitus ja tõendid, kuid § 11 lõige 4 vastava dokumendi/tõendi esitamist ei sätesta. Selguse huvides tuleb vastav nõue lisada viidatud sätte juurde. 8. § 15 lg 3 punkti 4 osas täpsustada, mille poolest erinevad määruses sätestatud nõuded § 15 lg 2 sätestatud nõuetest. 9. § 15 lg 4 kirjutada sõna "taotluse" mitmuses, sest pikenema peaks kõikide taotluste menetlemise tähtaeg. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 10. § 15 lg 5 jätta välja "või taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral", sest § 15 lõike 3 punkt 3 sätestab puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmise mittevastavaks tunnistamise alusena ning seetõttu pole vaja seda korrata lõikes 5. 11. § 15 lg 5 on vale viide. Korrektne peaks olema viide § 19 lõikele 3. Palun kontrollida ja teha vajalik parandus. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirja § 15 selgitusega, et taotluste nõuetele vastavuse hindamisel võetakse arvesse dokumente ja lisasid, mis olid olemas hiljemalt taotluste esitamise kuupäeval. Peale taotluste esitamise kuupäeva vormistatud dokumente taotluse vastavaks tunnistamisel ei arvestata. 12. § 17 lõike 3 alusel võib teha edasilükkava tingimusega otsuse. Palun seletuskirjas täpsustada, millised on selle otsuse erisused võrreldes teiste otsustega ning mida peab RÜ sellise otsuse puhul arvesse võtma. 13. § 17 lg 5: korrigeerida lause järgmiselt: "... taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise, mis ei mõjuta projekti eesmärki ega näitajaid...". 14. § 18 punktist 2 kustutada partneri andmete lisamise kohustus taotluse rahuldamise otsusesse, sest määruses ei ole kirjas, et taotlejal oleks võimalus või kohustus kaasata partnereid. 15. § 18 punkt 8 sõnastada ümber ja märkida otsuse kohustusliku osana ainult toetuse saaja kohustuste osa või täiendada nii meetme määrust kui ka seletuskirja toetuse saaja õigustega ning rakendusüksuse kohustustega. Seletuskirjas palun selgitada, miks on vajalik mõlema osapoole õigused ja kohustused otsuses välja tuua. Suures osas kattuvad toetuse saaja kohustused rakendusüksuse õigusega vastavate kohustuste täitmist nõuda. 16. § 18 punktist 10 jätta välja sõna "andmise", sest toetuse andmise aluseks on kõik dokumendid ja teave juba esitatud ning sellesama otsusega juba antakse toetust. 17. § 18 punkt 11 kas muuta saab taotluse rahuldamise otsust ainult § 19 lg-s 2 (ei ole sisuliselt muutmine), §-s 20 ja §-s 26 sätestatud juhul? Muid muutmise tingimusi ja korda määrus ei sätesta ning kui meetme määrus otsuse muutmise üldisi tingimusi ja korda ei sätesta, siis ei ole muid aluseid taotluse rahuldamise otsusesse rakendusüksusel kirjutada. 18. § 18 punkt 13 kui taotluse rahuldamise otsuses tuleb muuhulgas märkida toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused, siis palun täiendada määrust lisaks finantskorrektsiooni alustele ka peatamise ning kehtetuks tunnistamise alustega. Kui peame lähtuma HMS-st, siis ei peaks need olema TRO kohustuslik osa. 19. § 19 lg 2 kui taotleja võtab enne otsuse tegemist taotluse tagasi, siis RTK otsust ei tee, sest pole taotlust, mida menetleda. Kui toetuse rahuldamise otsus on juba tehtud ja taotleja toetusest loobub, siis tehakse kehtetuks tunnistamise otsus, mitte mitterahuldamise otsus. Taotluse rahuldamata jätmisel on oluline rõhk põhjendustel, kuid loobumise puhul on oluline loobumise fakt. Ühendmääruse § 14 punkti 5 kohaselt tehakse loobumise korral just kehtetuks tunnistamise otsus. Otsuse muutmise otsuse koos toetuse tagasinõudmisega tehakse § 26 lg 1 p 6 alusel juhul, kui toetuse saajale on juba toetust välja makstud. 20. § 20 kasutada mõistena "taotluse osalise rahuldamise otsus", nagu on kirjas § 17 lõikes 5. Sama pealkirja kasutab ka RTK otsuste vormistamisel. Lisaks ei saa muuta taotluse mitterahuldamise otsust taotluse rahuldamise otsuseks, vaid põhjendatud vajadusel tunnistatakse taotluse mitterahuldamise otsus kehtetuks ning tehakse uus otsus taotluse rahuldamise kohta. Kummalegi otsusele kehtivad meetme määruses erinevad nõuded. 21. § 20 lg 4 kui allkirjaõiguslik esindaja esitab kinnituse mittenõustumise kohta, siis mida RTK otsuses muudab või mis otsuse sel juhul RTK tegema peaks? Sellisel juhul jääb varasemalt tehtud otsus kehtima. 22. § 25 pealkiri on "Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine", kuid säte ise sisaldab ainult aruannetega seonduvat. Tulenevalt § 18 p 10 palun lisada sättesse teabe ja dokumentide esitamise tingimused ja kord, mitte muuta pealkirja.  23. § 25 lg 2 p 4 e-toetuse keskkonnas aruandeid ei allkirjastata, kuna kasutaja autendib end süsteemi sisse logides. Palun allkirjastamine välja võtta. 24. § 26 lg 1 punktis 5 on sätestatud otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise alusena olukord, kui toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata, kuid meetme määrus ei sätesta toetuse saaja võimalust, tingimusi ega korda taotluse muutmiseks taotleja algatusel. 25. § 26 lg 1 punktis 7 on kasutatud väljendit "olulisel määral". Palun seletuskirjas tuua näiteid ja selgitada põhjalikumalt olulisel määral mahu vähenemist, näiteks tuua mingid protsendi vahemik vms. 26. Ettepanek toetuse taotleja selguse huvides kasutada läbivalt elektroonilise taotluste esitamise keskkonna asemel e-toetuse keskkond. 27. Ettepanek jätta eelnõust välja § 26 lg 3 "Kui toetuse saaja on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete seaduse §-des 213–215 nimetatud väärteo tunnused, teavitab rakendusüksus sellest Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonda.". Nimelt on menetluses riigihangete seaduse muutmise seadus (eelnõu toimiku number EIS- is 25-1002), millega tunnistatakse kehtetuks riigihangete seaduse paragrahvid 213–216 alates 01.06.2026. Muudatuse jõustumise järel Rahandusministeerium enam väärtegude kohtuvälise menetlusega ei tegele ja puudub ka vajadus, et RTK teavitaks RM-i võimalikest RHS-i rikkumistest. 28. Läbiv ettepanek: Eesti keele eksperdid on palunud kasutada "mitteabikõlblik" asemel "abikõlbmatu". Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Sell toetuste arendamise osakonna juhataja Kaidi Kenkmann 5343 4942 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340