ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Siiri Vello Teie: 07.03.2020
NJORD Advokaadibüroo OÜ
Meie: 17.03.2020 nr 2.1.-
5/20/977
[email protected]
Vastus teabenõudele
Edastame Teile pöördumises viidatud vastuse (adressaadi isikuandmeteta), mis sisaldab ka
inspektsiooni seisukohti.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Lisa: 10.03.2020.a vastus selgitustaotlusele
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie: 07.03.2020
Meie: 17.03.2020 nr 2.1.-5/20/977
Vastus selgitustaotlusele
Meile saabus Teie pöördumine, milles soovisite inspektsiooni hinnangut Postimehes 07.03.2020
ilmunud artikli kohta, kus avalikustati lennujaamas tehtud Põhja-Itaalias puhkamas käinud isikute
fotod võrgulingil https://www.postimees.ee/6917141/pohja-itaalias-puhkamas-kainud-turistid-
joudsid-
koju?fbclid=IwAR07QLQZ4_HnuCMq52Jky08we3rAh4pnosXWIKsSypOTvOiUs9HLKA6U_2s
Selgitame, et isikuandmete kaitse seaduse § 4 alusel on ajakirjanduslikul eesmärgil lubatud ilma
isiku nõusolekuta tema kohta andmeid avaldada, kui selleks on avalik huvi, see on kooskõlas
ajakirjanduseetika1 põhimõtetega ning ei kahjusta isiku õigusi ülemääraselt. Seega kui nõuded on
täidetud, võib ilma isiku nõusolekuta tema kohta andmeid avaldada. Inspektsioon selgitab, et
igasugune isikuandmete avalikustamine on käsitletav eraelu riivena, aga ajakirjanduslikul eesmärgil
avaldamisel tuleb hinnata kas see on ka isikut ülemääraselt kahjustav. Selle hindamisel tuleb
arvestada väga paljusid aspekte, millest mõned toome järgnevalt välja.
Kõnealune teema iseenesest on kindlasti teravas avalikkuse huviorbiidis, iseküsimus on aga, kas see
õigustab ka konkreetsete inimeste fotode avaldamise artikli juures. Riigikohus on ühes lahendis vaid
märkinud, et uudisloo juures ei tohi ilma seoseta, st täiesti juhuslike inimeste pilte või videolõike
avaldada, sest see jätaks mulje, nagu need inimesed on uudislooga seotud. Antud juhul oli
konkreetne seos olemas. Pildistamine toimus ka avalikus kohas, lennujaamas. Illustreeriva materjali
lisamine tõstab uudisloo väärtust. Euroopa Inimõiguste Kohus on rõhutanud, et
ajakirjandusvabaduse kaitse hõlmab ka info edastamise viisi, sh fotode lisamise tekstile. Uudisloos
ei ole kirjas isikute kohta muid isikuandmeid ning fotod ei ole nt leitavad isikute nime otsinguid
kasutades.
Teisalt toovad fotod kindlasti kaasa inimeste eraelu olulise riive ning võivad avaldada tugevat survet
ja mõju. Fotod ja uudislugu võimaldavad lugejal teha järelduse, et fotol olevad inimesed saabusid
viiruse riskipiirkonnast ning võivad olla nakatunud. Tegemist on suure lugejaskonnaga väljaandega
ning võimalik, et uudist jagavad edasi need, kes on fotodelt oma tuttava ära tundnud.
Konkreetse hinnangu sellele, kas foto avalikustamine oli lubatav, saab aga anda siis, kui
andmesubjekt esitab taotluse enda andmete avalikustamise lõpetamiseks väljaandele ning väljaanne
tema taotluse rahuldamisest keeldub. Sel juhul on andmesubjektil õigus teha meile sellekohane
sekkumistaotlus2. Sel juhul küsime väljaandelt nende põhjendused, kuidas nad on hinnanud ja
kaalunud avalikkuse õigust infole andmesubjekti õiguste ja huvide vastu.
Lugupidamisega
Kadri Levand
vaneminspektor
peadirektori volitusel
1
http://info.err.ee/v/eetikanounik/0830606d-8653-4da7-9a89-6f5648af2b85.
2
https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/esita-sekkumistaotlus.