Järjekohtade muutmise kokkulepped, hoonestusõiguse seadmise leping, ostueesõiguse seadmise leping, hüpoteegi seadmise leping ja asjaõiguslepingud

TALLINNA NOTAR SIRET PAAVEL-MARGNA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 2775 HOONESTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JÄRJEKOHTADE MUUTMISE KOKKULEPPED OSTUEESÕIGUSE SEADMISE LEPING HÜPOTEEGI SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPINGUD Käesoleva notariaalakti on koostanud ja videosilla vahendusel tõestanud Tallinna notar Siret Paavel-Margna, kelle büroo asub Eesti Vabariigis Tallinnas Maakri 19/1 kahekümne kuuendal novembril kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (26.11.2025.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on STENDAL HALDUSE OÜ, registrikood 10805182, aadress Liivalaia tn 13, Tallinn (e-posti aadress: [email protected]), edaspidi nimetatud Omanik ja ka Hüpoteegipidaja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Illar Kaasik, isikukood 36210262247, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn, Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ, registrikood 80639816, aadress Suur-Lootsi tn 1, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond (e-posti aadress: [email protected]), edaspidi nimetatud Hoonestaja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Indrek Uudeküll, isikukood 37011082729, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, registrikood 10788733, aadress Tartu mnt 85, Tallinn (e-posti aadress: [email protected]), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Marko Künnapas, isikukood 38003124216, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, aadress Narva mnt 7b, Tallinn (e-posti aadress: [email protected]), mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Priit Soom, isikukood 37709240024, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu Linnavalitsuse (registrikood 77000499) aadress J. Poska tn 26, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Ida-Viru maakond, e-posti aadress: info@narva- joesuu.ee, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Raim Sarv, isikukood 37602032267, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Helsingi, Soome, Eesti Vabariik, tegutsedes Kaitseministeeriumi (registrikood 70004502) kaudu, aadress Sakala tn 1, Tallinn, e-posti aadress: [email protected], mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Evelin Paju, isikukood 47908130297, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA elektroonilise andmebaasi alusel videosilla vahendusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Tallinn, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Narva-Jõesuu linn ja Eesti Vabariik on edaspidi nimetatud Puudutatud isikud. Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. REGISTRITE SEIS JA LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on kinnistusregistri registriossa nr 5129408 kantud kinnistu, koos oluliste osade ja päraldistega. Eelnimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri registriosa andmed on: 1.1.1. Esimeses jaos (kinnistu koosseis) – katastriüksus katastritunnusega 51301:001:0072, asukohaga Ida-Viru maakond, Narva-Jõesuu linn, Narva-Jõesuu linn, Suur- Lootsi tn 1, pindalaga 36750,0 m², sihtotstarbega tootmismaa (100%); 1.1.2. Teises jaos (omanik) – Stendal Halduse OÜ (registrikood 10805182); 1.1.3. Kolmandas jaos (koormatised ja kitsendused) – 1.1.3.1.1) Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158 ja § 158.1 järgne tähtajatu ja tasuline isiklik kasutusõigus sideehitise omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks, korrashoiuks, ümberehitamiseks ja lammutamiseks vastavalt 22.03.2018.a sõlmitud lepingu punktidele kolm (3) ja neli (4) ning lepingu lisaks 1olevale plaanile. 22.03.2018 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.03.2018. 1.1.3.2.2) Reaalservituut kinnistu nr 4309208 igakordse omaniku kasuks. Tasuta ja tähtajatu reaalservituut (teeservituut) vastavalt 18.06.2020 lepingu punktidele 14.1, 14.4, 14.5, 14.6 ja 14.7 ning vastavalt 18.06.2020 lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 18.06.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.07.2020. 1.1.3.3.3) Reaalservituut kinnistu nr 4309108 igakordse omaniku kasuks. Tasuta ja tähtajatu reaalservituut (teeservituut) vastavalt 18.06.2020 lepingu punktidele 14.2, 14.4, 14.5, 14.6 ja 14.7 ning vastavalt 18.06.2020 lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 18.06.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.07.2020. 1.1.3.4.4) Reaalservituut kinnistu nr 4309008 igakordse omaniku kasuks. Tasuta ja tähtajatu reaalservituut (teeservituut) vastavalt 18.06.2020 lepingu punktidele 14.3, 14.4, 14.5, 14.6 ja 14.7 ning vastavalt 18.06.2020 lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 18.06.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2.07.2020. 1.1.3.5.5) Isiklik kasutusõigus Narva-Jõesuu linn kasuks. Tähtajatu ja tasuta isikliku 2  kasutusõigus, hoidumisservituut, vastavalt 25.01.2021.alepingu punktidele 5.1., 5.2. ja 5.5. Kaaskoormatud kinnistu nr 5096008. Kanne asub järjekohas III jao kande 6 ees. 25.01.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.01.2021. 1.1.3.6.6) Isiklik kasutusõigus Narva-Jõesuu linn kasuks. Tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõigus hoidumisservituut, vastavalt 25.01.2021.a lepingu punktidele 5.3.-5.5. Kanne asub järjekohas III jao kande 5 järel. 25.01.2021 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 28.01.2021.; 1.1.4. Neljandas jaos (hüpoteegid) – kanded puuduvad. 1.2. Maa- ja Ruumiameti maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaruum.ee) ja kultuurimälestiste registri (www.muinas.ee) andmetel kehtivad lepingu eseme suhtes järgmised kitsendused: - elektripaigaldise (elektrimaakaabelliin) kaitsevöönd; - riigipiir; - navigatsioonimärk; - Narva-Jõe (üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga veekogu) kalda ja mereranna piirangu- ja ehituskeeluvöönd, - sideehitise (sideehitis maismaal) kaitsevöönd; - puurkaevu hooldusala. 1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) andmetel on lepingu esemega seotud järgmised ehitised: Ehitisregistri Hoone/ Esmane Korruste Ehitisealune Nimetus Staatus kood Rajatis kasutus arv pind m2 maakaabelliini 221389320 0,4 kV rajatis 42,0 püstitamisel paigaldamine Kanalisatsioonit 291655970 rajatis 2022 7,2 olemas orustik mikrotorustikus 220863791 fiiberoptiline rajatis 2019 1442,3 olemas sidekaabel Pumbajaami 120195772 hoone 1 13,0 olemas hoone konservi- 118001385 suitsuts,kompr. hoone 1998 2 2711,0 olemas ladu 118001377 jäähoidla hoone 1998 1 596,0 olemas 118001379 materjalideladu hoone 1998 1 577,0 olemas söökla-garaaž- 118001392 hoone 1998 1 395,0 olemas meh.töökoda külmhoone 118001382 hoone 1998 1 496,0 olemas metallkarkassil õliladu 118001386 kompressoriruu hoone 1998 1 241,0 olemas miga puidu 118001387 hoone 1998 1 54,0 olemas purustushoone 118001383 katlamaja hoone 1998 1 204,0 olemas 118001384 masuudihoidla hoone 1998 1 204,0 olemas 118001389 materjalideladu hoone 1998 2 469,0 lammutatud 118001390 materjalide- hoone 1998 1 353,0 lammutatud 3  puiduladu kontorihoone,va 118001388 hoone 1998 2 835,0 lammutatud lmist.kulin.ts. 118001391 jäätmeteladu hoone 1998 1 62,0 lammutatud masuudipumbah 118010437 hoone 1 99,0 lammutatud oone 118001380 külmhoone hoone 1998 2 1301,0 lammutatud 118001378 soolamistsehh hoone 1998 1 320,0 lammutatud 1.4. Käesoleva lepingu punktis 1. lepingu eseme kohta toodud andmed (sh kinnistusraamatust nähtuvad andmed) on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval infosüsteemi e-notar kaudu või internetiaadressil. 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omanik kinnitab, et: 2.1.1. Käesolevas lepingus toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.1.2. Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega koormatud ühegi käesolevas lepingus nimetamata kolmandale isikule kuuluva õigusega (s.h. kinnistusraamatusse mittesissekandekohustusliku kolmanda isiku õigusega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), samuti ei ole sõlmitud mingeid võlaõiguslikke kokkuleppeid selle võõrandamiseks ja/või koormamiseks. 2.1.3. Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ega kehti mingeid keelde. 2.1.4. Lepingu esemel paiknevad punktis 1.3. nimetatud ehitistest staatusega „olemas“ ehitised. Lepingu esemel paiknevad ehitised on amortiseerunud ning kuuluvad lammutamisele. 2.1.5. Lepingu eseme suhtes on kehtestatud detailplaneering. 2.1.6. Lepingu esemele on vahetu juurdepääs avalikult teelt või tänavalt. 2.1.7. Kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik Hoonestusõiguse ala eest tasumisele kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on saabunud. 2.1.8. Käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta Omaniku majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. 2.1.9. Omaniku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit ega algatatud Omaniku saneerimis- või likvideerimismenetlust. 2.1.10. Omaniku esindaja esindusõigus on kehtiv, Omaniku esindaja suhtes ei kehti äri- ega ettevõtluskeeldu ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud äriühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused. 2.2. Hoonestaja kinnitab, et: 2.2.1. Hoonestaja on üle vaadanud Hoonestusõiguse ala koosseisu kuuluva maaüksuse ja sellel paikneva(d) ehitise(d) ning on eelnimetatud andmete alusel teadlik Hoonestusõiguse ala suurusest ja piiridest ja sellel paikneva(te) ehitis(t)e kvaliteedist, seisukorrast ja õiguslikust olukorrast. 2.2.2. Hoonestaja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest käesolevas lepingus nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu eseme (sh Hoonestusõiguse ala) kasutamisel. 2.2.3. Hoonestaja on tutvunud lepingu eseme suhtes kehtiva detailplaneeringuga ja on teadlik selles toodud ehitusmahtudest. 4 2.2.4. Käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta Hoonestaja majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. 2.2.5. Hoonestaja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist pankrotihaldurit ega algatatud Hoonestaja saneerimis- või likvideerimismenetlust. 2.2.6. Hoonestaja esindaja esindusõigus on kehtiv, Hoonestaja esindaja suhtes ei kehti äri- ega ettevõtluskeeldu ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud ühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused. 2.3. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kinnitab, et tema esindaja volitused on kehtivad, esindaja suhtes ei kehti äri- ega ettevõtluskeeldu ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud ühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused. 2.4. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus kinnitab, et tema esindaja esindusõigus on kehtiv, esindaja suhtes ei kehti äri- ega ettevõtluskeeldu ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud ühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused. 2.5. Narva-Jõesuu linn kinnitab, et tema esindaja volitused on kehtivad, esindaja suhtes ei kehti äri- ega ettevõtluskeeldu ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud nõusolekud, volitused ja kooskõlastused. 2.6. Eesti Vabariik kinnitab, et tema esindaja volitused on kehtivad, esindaja suhtes ei kehti äri- ega ettevõtluskeeldu ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalikud nõusolekud, volitused ja kooskõlastused. 2.7. Osalejad kinnitavad, et käesolevas lepingus viidatud dokumendid on neile tutvumiseks esitatud, nende sisu on neile teada ning nad loobuvad nende lisamisest käesolevale lepingule ja ettelugemisest notariaalakti tõestaja poolt, samuti ei soovi nad täiendavate dokumentide hankimist, lepingule lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ega täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 3. HOONESTUSÕIGUSE SEADMINE JA SISU 3.1. Omanik seab Hoonestaja kasuks lepingu esemele hoonestusõiguse (edaspidi nimetatud Hoonestusõigus) tähtajaga kuni 31.12.2036.a., selliselt, et Hoonestajal on õigus ehitada ja omada Hoonestusõiguse tähtaja jooksul Hoonestusõigusega koormatud alal hooneid ja rajatisi, vastavalt lepingu eseme suhtes kehtestatud detailplaneeringule ja/või muule Omaniku poolt kooskõlastatud projektile, mis on vajalikud Suur-Lootsi Kultuurikvartali eesmärgipäraseks kasutamiseks. Kõik olemasolevad ja püstitatavad hooned ning rajatised muutuvad Hoonestusõiguse oluliseks osaks (v.a lepingu eset koormavate servituutide oluliseks osaks olevad ehitised). Hoonestaja võib lammutada kinnistul asuvad olemasolevad ehitised Omaniku eelneval nõusolekul. 3.2. Hoonestusõigus ulatub kogu lepingu eseme koosseisu kuuluvale maaüksusele (eelnevalt ja edaspidi ka Hoonestusõiguse ala). 3.3. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et Hoonestaja kohustub hoidma Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevaid ehitisi ja maa-ala alaliselt heas seisukorras ning järgima hoone(te) ja rajatis(t)e hooldust reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõudeid, samuti teostama omal kulul vajadusel kõik hoone(te) ja rajatis(t)e rekonstrueerimiseks, juurdeehituseks, korrashoiuks, säilimiseks ning lammutamiseks vajalikud tööd. 3.4. Kõik Hoonestusõigusega koormataval kinnistul lasuvad avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud koormatised ja maksud kannab Hoonestaja. 3.5. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et Hoonestusõiguse lõppemisel, lõpetamisel või Omanikule langemisel muutuvad Hoonestusõiguse oluliseks osaks olev(ad) hoone(d) ja rajatis(ed) lepingu eseme oluliseks osaks ning need jäävad kinnistu igakordse omaniku omandisse. 5 4. OSALEJATE TÄIENDAVAD KOKKULEPPED 4.1. Omanik ja Hoonestaja lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel seatava Hoonestusõiguse võib lõpetada ennetähtaegselt vastavalt poolte kokkuleppele. 4.2. Hoonestajal on õigus koormata Hoonestusõigus hüpoteegi, servituutide ja/või muu asjaõigusega Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku nõusolekul. 4.3. Hoonestajal on Hoonestusõiguse võõrandamiseks vajalik Hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku nõusolek, kes võib seada nõusoleku andmise tingimuseks kõigi omaniku ja hoonestaja vahel sõlmitud ja Hoonestusõigusega seotud võlaõiguslike kokkulepete täieliku ja tingimusteta ülevõtmise Hoonestusõiguse omandaja poolt. Juhul, kui täidetakse eeltoodud tingimus, siis ei ole koormatud kinnistu omanikul õigus keelduda nõusoleku andmisest. 5. HOONESTUSÕIGUSE TASU Hoonestaja maksab Omanikule Hoonestusõiguse eest tasu kokku 9 187,50 eurot kalendriaastas (edaspidi Hoonestusõiguse tasu), millise summa tasub Hoonestaja Omanikule Hoonestusõiguse lõppedes, st Hoonestusõiguse tasu muutub sissenõutavaks Hoonestusõiguse lõppedes olenemata Hoonestusõiguse lõppemise alusest. Hoonestusõiguse tasus ei sisaldu käibemaks ning sellele ei lisata käibemaksu. 6. OSTUEESÕIGUSE SEADMINE Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud koormata Hoonestusõigus ostueesõigusega lepingu eseme igakordse omaniku kasuks. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud kanda käesolevas lepingu punktis toodud ostueesõigus kinnistusraamatusse. 7. HOONESTUSÕIGUSE LÕPPEMINE JA OMANIKULE LANGEMINE 7.1. Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et Hoonestusõiguse lõppemisel või Omanikule tagasilangemise korral või kolmandale isikule üleandmise korral kohustub Omanik tasuma Hoonestajale hüvitist, mille suuruseks on Hoonestusõiguse harilik väärtus Hoonestusõiguse tähtaja saabumisel või Omanikule tagasilangemise tingimuse saabumisel, kusjuures Hoonestusõiguse hariliku väärtuse hindamisel võetakse aluseks Hoonestusõiguse oluliseks osaks olevate ehitiste väärtus. 7.2. Hoonestusõiguse Omanikule langemisel või lõppemisel on Hoonestaja kohustatud Hoonestusõiguse ala koheselt vabastama. Eeltoodud kohustuse rikkumisel on Hoonestaja kuni Hoonestusõiguse ala vabastamiseni kohustatud maksma Omanikule käesolevas lepingus sätestatud Hoonestusõiguse tasu ja hüvitama vastaval perioodil Omanikule kõik riiklikud ja/või kohalikud maksud Hoonestusõiguse ala eest. 7.3. Omanik võib käesoleva lepingu üles öelda (ning seega Hoonestusõiguse lõpetada ja Hoonestusõiguse omanikule langemist nõuda), kui Hoonestaja suhtes esitatakse pankrotiavaldus. 8. MUUD KOKKULEPPED Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud, et juhul, kui Hoonestusõigus lõppeb või kui toimub Hoonestusõiguse omanikule langemine on Omanikul ja Hoonestajal õigus tasaarvestada Hoonestaja poolt tasumisele kuuluv Hoonestusõiguse tasu Omaniku poolt tasumisele kuuluva hüvitisega. Samuti on Omanikul ja Hoonestajal õigus tasaarvestada 6  muud võimalikud Omaniku nõuded Hoonestaja vastu. 9. HÜPOTEEGI SEADMISE LEPING 9.1. Omanik lepingu eseme omanikuna annab nõusoleku ja Hoonestaja ning Hüpoteegipidaja on kokku leppinud, et Hoonestaja seab Hoonestusõigusele esimesele vabale järjekohale Hüpoteegipidaja kasuks hüpoteegi hüpoteegisummaga 600 000 eurot ning hüpoteegiga koormatud vara omanik kohustub alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 9.2. Hoonestaja ja Hüpoteegipidaja on kokku leppinud, et lepingu punkti 9.1. kohaselt seatava hüpoteegiga on tagatud Hüpoteegipidaja nõuded Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ (registrikood 80639816) vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja ja Hoonestaja vahel sõlmitud ning tulevikus sõlmitavatest laenu- ja muudest krediidilepingutest ning nende võimalikest muudatustest ja lisadest. 9.3. Notariaalakti tõestaja on Hoonestajale ja Hüpoteegipidajale selgitanud, et käesoleva lepingu punktis 9.2. nimetatud tagatiskokkuleppega on tagatud kõik Hoonestaja poolt Hüpoteegipidajaga sõlmitud ja tulevikus sõlmitavad laenu- ja muud krediidilepingud ning informeerinud Hoonestajat võimalusest sõlmida tagatiskokkulepe konkreetse võlakohustuse täitmise tagamiseks, kuid Hoonestaja soovib sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel. 10. HÜPOTEEGIGA KOORMATUD VARA OMANIKU KOHUSTUSED 10.1. Hüpoteegiga koormatud vara suhtes üüri-, rendi- ja muude kasutuslepingute sõlmimiseks, kui sellega väheneb hüpoteegiga koormatud vara väärtus või kahjustatakse Hüpoteegipidaja huve muul viisil, on vajalik Hüpoteegipidaja eelnev nõusolek, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. 10.2. Hüpoteegiga koormatud vara omanik kohustub maksma Hüpoteegipidajale viimase nõudmisel leppetrahvi 3% ulatuses tagatava nõude summast juhul, kui on esitanud käesolevas lepingus valeandmeid või kui jätab täitmata ükskõik millise käesolevas punktis võetud kohustustest. 11. KOKKULEPE JÄRJEKOHTADE MUUTMISEKS Omanik, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Narva-Jõesuu linn, Eesti Vabariik ja Hoonestaja lepivad kokku, et punktis 1.1. nimetatud lepingu eseme registriosa kolmandasse jakku jooksvate kannete nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 all Puudutatud isikute kasuks sisse kantud isiklikud kasutusõigused ja reaalservituudid astuvad järjekohas tagasi (säilitades senised omavahelised järjekohasuhted) ja käesoleva lepinguga Hoonestaja kasuks seatav Hoonestusõigus saab punktis 1.1. nimetatud kinnistu registriosas esimese järjekoha ning tagasiastuvad isiklikud kasutusõigused ja reaalservituudid saavad esimese vaba järjekoha käesoleva lepinguga seatava hoonestusõiguse järel (säilitades senised omavahelised järjekohasuhted). 12. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS 12.1. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Narva-Jõesuu linn, Eesti Vabariik, Omanik ja Hoonestaja on kokku leppinud lepingu esemele hoonestusõiguse seadmises, järjekohtade muutmises ja hoonestusõigusele 7  ostueesõiguse ja hüpoteegi seadmises ning paluvad teha kinnistusraamatusse alljärgnevad kanded: 12.1.1. kanda kinnistusregistri registriosa nr 5129408 kolmandasse jakku esimesele järjekohale tasuline hoonestusõigus tähtajaga 31.12.2036.a. Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ (registrikood 80639816) kasuks. Kande kustutamiseks piisab hoonestusõiguse tähtaja saabumisest; 12.1.2. muuta kinnistusregistri registriosa nr 5129408 kolmandasse jakku jooksvate kannete nr 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 all sisse kantud piiratud asjaõiguste järjekohti selliselt, et need astuvad järjekohas tagasi ja saavad järjekohad käesoleva lepingu punkti 12.1.1. kohaselt esimesele järjekohale kantava hoonestusõiguse järel, säilitades senised omavahelised järjekohasuhted; 12.1.3. avada käesoleva lepingu punkti 12.1.1. kohaselt kinnistusraamatusse kantud hoonestusõigusele iseseisev registriosa, mille esimesse jakku kanda tasuline hoonestusõigus, mis on sisse kantud kinnistusregistri registriosa nr 5129408 kolmandasse jakku tähtajaga 31.12.2036.a., ja mille sisuks on: 12.1.3.1. hoonestusõiguse otstarve vastavalt 26.11.2025.a. lepingu punktile 3.1; 12.1.3.2. hoonestusõiguse ulatus vastavalt 26.11.2025.a. lepingu punktile 3.2.; 12.1.3.3. hoonestusõiguse tasu vastavalt 26.11.2025.a. lepingu punktile 5.; 12.1.3.4. ehitise kasutamine ja korrashoiukohustus vastavalt 26.11.2025.a. lepingu punktile 3.3.; 12.1.3.5. hoonestusõiguse omanikule langemine, lõppemine, hoonestusõiguse ala vabastamise kohustus, ehitise saatus ning hoonestusõiguse tähtaja saabumisel hüvitise maksmise kohustus vastavalt 26.11.2025.a. lepingu punktidele 3.5., 7. ja 8.; 12.1.3.6. maksude tasumise ja koormatiste ja muude kulude kandmise kohustus vastavalt 26.11.2025.a. lepingu punktile 3.4.; 12.1.3.7. hoonestusõiguse võõrandamiseks ja koormamiseks koormatud kinnistu omaniku nõusoleku nõue vastavalt 26.11.2025.a. lepingu punktidele 4.2. ja 4.3.; 12.1.4. käesoleva lepingu punkti 12.1.1. kohaselt avatud hoonestusõiguse kinnistusregistri registriosa teise jakku hoonestusõiguse omanikuna kanda Suur- Lootsi Kultuurikvartal MTÜ (registrikood 80639816); 12.1.5. käesoleva lepingu punkti 12.1.1. kohaselt avatud hoonestusõiguse kinnistusregistri registriosa kolmandasse jakku esimesele järjekohale kanda ostueesõigus kinnistusregistri registriossa number 5129408 kantud kinnistu igakordse omaniku kasuks; 12.1.6. käesoleva lepingu punkti 12.1.1. kohaselt avatud hoonestusõiguse kinnistusregistri registriosa neljandasse jakku teisele järjekohale kanda hüpoteek STENDAL HALDUSE OÜ (registrikood 10805182) kasuks summas 600 000 eurot koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. Hoonestaja ja Hüpoteegipidaja on kokku leppinud omaniku kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 13. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED 13.1. Hoonestusõigus, ostueesõigus ja hüpoteek tekivad kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega ning hüpoteek lõpeb kande kustutamisega kinnistusraamatust, mitte tagatava nõude lõppemisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine riigilõivuseaduses ettenähtud suuruses. Registriandmete õiguslik tähendus 8 13.2. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseaduse § 56). Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, välja arvatud taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, hoonestus-, ehitus- ja kasutusloal, ettekirjutustel ning ehitusseadustiku § 6112 lõigetes 4 ja 5 nimetatud otsustel, millel on õiguslik tähendus (ehitusseadustiku § 61 lg 1, 2). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardile kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida, kitsenduste väljaselgitamiseks võib objekti omanik tellida katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 19¹). 13.3. Asjaõigusseaduse § 241 lg 1 järgi võib kinnisasja koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hoonestusõigus on seatud, on võõrandatav ja pärandatav tähtajaline õigus omada kinnisasjal sellega püsivalt ühendatud ehitist. Ühele kinnisasjale võib seada ainult ühe hoonestusõiguse. 13.4. Hoonestusõigus tekib kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine riigilõivuseaduses ettenähtud suuruses. 13.5. Asjaõigusseaduse § 244 järgi on hoonestusõiguse lõpetamiseks on vajalik kinnisaja omaniku nõusolek. Nõusolek tuleb anda kinnistusosakonnale või hoonestusõiguse omajale (hoonestajale). Nõusolek ei ole tagasivõetav. 13.6. Asjaõigusseaduse § 2441 kohaselt kui hoonestaja ei ole hoonestusõiguse seadmisel kokkulepitud tähtaja jooksul nõutavat ehitist püstitanud või kui hoonestaja rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi, on kinnisasja omanikul õigus nõuda hoonestajalt nõusolekut hoonestusõiguse enda nimele kandmiseks (omanikule langemine). Omaniku õigust nõuda hoonestusõiguse kandmist enda nimele ei või lahutada kinnisasjast. Omanik võib hoonestusõiguse enda nimele kandmise asemel nõuda hoonestusõiguse üleandmist tema poolt nimetatud isikule. Nimetatud nõue aegub kuue kuu möödumisel hetkest, mil kinnisasja omanik saab teada vastava eelduse olemasolust, kuid mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel nõude tekkimisest. 13.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 2442 lg 1 hoonestusõiguse langemisel omanikule ja vastavalt § 253 lg 1 hoonestusõiguse lõppemisel selle tähtaja möödumise tõttu peab omanik tasuma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. Hoonestusõiguse sisuks võib olla kokkulepe hüvitise suuruse ja maksmise viisi, samuti hüvitise välistamise kohta. 13.8. Asjaõigusseaduse § 246 kohaselt ei lõpe hoonestusõigus ehitise hävimisega. 13.9. Asjaõigusseaduse § 247 järgi ei või hoonestaja oma õiguste teostamisel rikkuda koormatud kinnisasja omaniku õigusi ning hoonestaja peab tagama ehitise säilimise, kui ta ei ole kinnisasja omanikuga kokku leppinud teisiti. 13.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 249 lg 1 on hoonestajal õigus hoonestusõigust võõrandada või pärandada või koormata kinnispandi, servituudi, reaalkoormatise või ostueesõigusega. Hoonestusõigust ei või koormata hoonestusõigusega. 13.11. Asjaõigusseaduse § 249 lg 11 kohaselt on hoonestusõiguse võõrandamiseks vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Omanik võib seada nõusoleku andmise tingimuseks ka kõigi tema ja hoonestaja vahel sõlmitud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise hoonestusõiguse omandaja poolt. Asjaõigusseaduse § 2491 lg 1 kohaselt kui võib eeldada, et § 249 11lõikes sätestatud juhul hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata ja et omandaja tagab hoonestusõiguse sisust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse võõrandamise nõusolekut. 13.12. Asjaõigusseaduse § 249 lg 2 kohaselt on hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega vajalik omaniku nõusolek, kui selline tingimus on kinnistusraamatusse kantud. Asjaõigusseaduse § 2491 lg 2 kohaselt kui võib eeldada, et § 249 2 lõikes sätestatud juhul 9  on koormatis ühendatav korrapärase majandamisega ja et hoonestusõiguse seadmisega taotletud eesmärki oluliselt ei muudeta ega ohustata, võib hoonestaja nõuda omanikult hoonestusõiguse koormamise nõusolekut. 13.13. Asjaõigusseaduse § 250 lg 3 kohaselt võivad tähtaja möödumisel kinnisasja omanik ja hoonestaja kokkuleppel hoonestusõiguse tähtaega pikendada, kuid mitte rohkem kui 99 aastaks. Hoonestusõiguse pikendamine tuleb kanda kinnistusraamatusse. 13.14. Tulenevalt asjaõigusseaduse § 254 lg 1 maksab hoonestaja kinnisasja omanikule hoonestusõiguse eest tasu, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 järgi makstakse tasu hoonestusõiguse eest vastavalt kokkuleppele rahas või muudes asendatavates asjades, kusjuures hoonestusõiguse seadmisel võib tasu suurus või suuruse arvutamise alused kogu hoonestusõiguse ajaks ette kindlaks määrata. Asjaõigusseaduse § 254 lg 3 kohaselt võib hoonestusõiguse seadmisel kokku leppida hoonestusõiguse tasu suuruse muutmises vastavalt muutuvatele tingimustele, kui tingimuste muutumine on ajaliselt ja ulatuselt määratav. 13.15. Vastavalt asjaõigusseaduse § 255 kõik hoonestusõigusega koormatud maatükil lasuvad maksud tasub ja avalik-õiguslikud reaalkoormatised kannab hoonestaja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 13.16. Osalejatel on võimalik kokku leppida ja kinnistusraamatusse kanda vastavalt asjaõigusseaduse § 255¹ ka kokkulepped: 1) ehitise püstitamise, korrashoiu ja kasutamise kohta; 2) ehitise kindlustamise ja ülesehitamise kohta selle hävimisel; 3) hoonestaja kohustuse kohta maksta leppetrahvi; 4) hoonestaja kohustuse kohta kanda vastava eelduse tekkimisel hoonestusõigus üle omanikule; 5) hoonestusõiguse lõppemisel või hoonestusõiguse omanikule langemisel hoonestajale ehitise eest makstava hüvitise kohta; 6) avalik-õiguslike ja eraõiguslike koormatiste kandmise ja maksude tasumise kohta; 7) hoonestajale hoonestusõiguse uuendamiseks pärast selle lõppemist eesõiguse andmise kohta; 8) kinnisasja omaniku kohustuse kohta müüa kinnisasi selle igakordsele hoonestajale. Vaatamata notari selgitusele soovivad osalejad sõlmida käesoleva lepingu selles toodud tingimustel ning ei soovi käesolevasse lepingusse lisada muid hoonestusõiguse sisu täpsustavaid sätteid. 13.17. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme koormamisega seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. Hüpoteek 13.18. Asjaõigusseaduse § 325 lg 1 järgi võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. 13.19. Hüpoteegiga koormatud kinnistu omanikul on õigus koormatud kinnistut vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnistu väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena (asjaõigusseaduse § 333). 13.20. Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele, v.a. nendele kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis. Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud (asjaõigusseaduse § 343). 13.21. Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, siis asjaõigusseaduse § 344 järgi ulatub hüpoteek ka rendi- või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku maksujõuetuks tunnistamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku maksejõuetuks 10  tunnistamist ja on sisse nõudmata. Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub hüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele (asjaõigusseaduse § 345 lg 1). 13.22. Vastavalt asjaõigusseaduse § 346 on hüpoteegisumma ulatuses hüpoteegiga tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed (lg 1). Kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes (lg 2). 13.23. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist. Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist (asjaõigusseaduse § 349). Täitemenetlus 13.24. Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja avalduse ja sellele lisatud täitedokumendi alusel. Kui kohtutäiturile on esitatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (käesolev leping) ning selle kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse, müüakse kinnisasi avalikul enampakkumisel või muul viisil (täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 19, § 23). Ostueesõiguse teostamise kord 13.25. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 lg 3 võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. 13.26. Vastavalt võlaõigusseaduse § 249 peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate saamist. 13.27. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega müüjale. Ostueesõiguse teostamisel loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. 13.28. Vastavalt võlaõigusseaduse § 248 juhul, kui ostja ei pea müügilepingu kohaselt tasuma ostuhinda lepingu sõlmimisel, on ostueesõigust omaval isikul sama õigus üksnes juhul, kui ta annab ajatatava summa eest tagatise niivõrd, kuivõrd ajatatud ostuhinna tasumise tagamiseks ei ole kokku lepitud pandi seadmist müügilepingu esemele või üle võetud kohustust, mille tagamiseks on müügilepingu esemele seatud pant. 13.29. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus, samuti seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, ja kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse § 63 lg 3 ja 4 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast omandi üleandmise nõude kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, 11  ning kui käsutamine on tühine, on omandajal õigus nõuda tähtpäeva saabumisel kolmandalt isikult enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. 14. ORIGINAAL JA LEPINGU EDASTAMINE 14.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel õigussuhetes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis www.eesti.ee ja e-notari iseteeninduses www.notar.ee. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 14.2. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu kinnistusosakonnale. Notar esitab lepingu kinnistusosakonnale 1 tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu tõestamisest. Ühtlasi volitavad osalejad notarit vajadusel esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas parandama/täiendama kinnistamisavaldust ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus osalejate poolt taotletavaga, kuid mis ei muuda notariaaldokumendi sisu. 15. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 15.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Hoonestaja. 15.2. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või 3 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest pangaülekandega notari arveldusarvele. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu maksmise kohta on lepingu tõestamisel kehtiv vaid nende omavahelise kokkuleppena ning notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt. 15.3. Riigilõiv tasutakse 1 päeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi arvele ning notarile tuleb kinnistusosakonnale edastamiseks esitada riigilõivu tasumist tõendav nõuetekohane maksedokument. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta käesolevas notariaalaktis sisalduv(ad) taotlus(ed) läbi vaatamata. Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ning osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notari tasu hoonestusõiguse seadmisel, ostueesõiguse seadmisel ja hüpoteegi seadmisel 1 624,60 eurot (tehinguväärtus hoonestusõiguse seadmisel 101 062,50 eurot, ostueesõiguse seadmisel 25 265,63 eurot ja hüpoteegi seadmisel 400 000 eurot, notari tasu kokku 526 328,13 eurot, notari tasu seaduse § 3, 5, 9, 14, 15, 22 ja 23 p 2). Notari tasu järjekohtade muutmise kokkulepetel 13,75 eurot (tehinguväärtus järjekohtade muutmise kokkulepetel 31 917 eurot, notari tasu seaduse § 3, 5, 9 lg 4, 22, § 29 lg 3 p 2). Notari tasu kaugtõestamisel 20 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 21). Notari tasu kokku 1658,35 eurot. Käibemaks 398 eurot. Kokku 2056,35 eurot. 12 Riigilõiv hoonestusõiguse kinnistamisel 110 eurot (tehinguväärtus 101 062,50 eurot, riigilõivuseadus § 353, § 77 lg 1). Riigilõiv hoonestusõigusele ostueesõiguse seadmisel 26,50 eurot (tehinguväärtus 50 531,25 eurot, riigilõivuseaduse § 358, 77 lg 2). Riigilõiv hüpoteegi seadmisel 275 eurot (tehinguväärtus 400 000 eurot, riigilõivuseaduse § 359, 77 lg 2). Riigilõiv järjekohtade muutmisel 27,50 eurot (tehinguväärtus 101 062,50 eurot, riigilõivuseaduse § 360, 81). Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu. Digitaalallkirjad: STENDAL HALDUSE OÜ esindaja: allkirjastatud digitaalselt Suur-Lootsi Kultuurikvartal MTÜ esindaja: allkirjastatud digitaalselt Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse esindaja: allkirjastatud digitaalselt Riigi Kinnisvara Aktsiaselts esindaja: allkirjastatud digitaalselt Narva-Jõesuu linna esindaja: allkirjastatud digitaalselt Eesti Vabariigi esindaja: allkirjastatud digitaalselt Tallinna notar Siret Paavel-Margna: allkirjastatud digitaalselt 13