Väärteomenetluse alustamata jätmine

Hr Denis Piskunov Teie 23.03.2020 Advokaadibüroo MAGNUSSON OÜ Meie 06.04.2020 nr 12.2-1/2091-2 [email protected] Väärteomenetluse alustamata jätmine Austatud vandeadvokaat Edastasite rahandusministeeriumile 23.03.2020 Inter Cars Eesti OÜ esindajana väärteoteate riigihangete seaduse (edaspidi RHS) §-des 213, 214 ja 215 sätestatud süüteo koosseisu- tunnuste esinemise kontrollimiseks Tallinna Linnatranspordi AS (edaspidi hankija) korraldatud lihthankemenetluse „Määrdeõlide ja määrdeainete ostmine“, viitenumbriga 210761 (edaspidi ka riigihange) ja selle tulemusel sõlmitud raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimise üle. Süüteokoosseisude tuvastamisel peate vajalikuks vastutavate isikute karistamist. Väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS) § 59 lg 1 kohaselt on väärteoteade teade, milles kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused. Kui väärteo toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata jätmisest väärteoteate esitajale. Väärteoteate kohaselt peavad riigihanke osas 5 kirjeldatud tooted vastama TE-ML 20G standardile. Tingimuse sõnastus ei jäta Teie hinnangul mõistlikku võimalust mitmeti tõlgendamiseks ning seda kinnitavad hankija kuni 05.03.2020 avaldused. Osundate väärteo- teates hankija 04.10.2010 (ekslikult on aastaarv 2010, õige kuupäev on 04.10.2019) e-kirjale, mis on väärteoteate lisa ning milles väljendatakse muuhulgas järgnevat: „kokkuvõtvalt võis riigihankele pakkuda selle spetsifikatsiooniga õlisid mis vastavad nii 20F kui ka 20G nõuetele ning hanke eesmärk ei olnud neid määrdeklasse eraldada“. Ühtlasi viitate oma seisukoha kujundamisel väärteoteates hankija 10.07.2019 vastusele, mis on antud 05.07.2019 selgitus- taotlusele. Nimetatud selgitustaotlus esitatakse mootoriõli M3677 5W-30 kohta küsimused: „Kas masinapargis on LDF-4 nõudega bussid? Kas ei piisa LDF-3 nõudest?“. Hankija 07.07.2019 vastus selgitustaotlusele on järgnev: „Kuna LDF-4 katab LDF-3 nõuded, siis hangib Hankija hanke läbiviimise ajal parimat võimalikku toodet“. Leiate, et hankija on sellega kinnitanud, et kui hankija poolt on viidatud mitmele nõudele, soovib ta parimat võimalikku toodet. Järeldate, et hankija nimetatud seisukoht on igati kooskõlas alus- dokumentides avaldatuga, milles on sõnaselgelt sätestatud, et pakutav toode peab vastama mh TE-ML 20G nõuetele. Olete seisukohal, et mõistlikule pakkujale pidi olema selge, et üksnes vastavusest TE-ML 20F nõuetele ei piisa, mistõttu puudus alus hankijalt selgitusi küsida. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Väärteoteate alusel ei korraldanud hankija pärast raamlepingu sõlmimist minikonkurssi ning hankija 03.02.2020 e-kirjast, mis on lisatud väärteoteatele, järeldub, et nn esimeseks perioodiks võidi hankeleping sõlmida minikonkurssi korraldamata. Juhite väärteoteates tähelepanu sellele, et minikonkurssi korraldamata sõlmiti tõenäoliselt hankeleping sellise toote kohta, mis hanketingimustele ei vasta ning hankija on selles osas muutnud meelevaldselt oma seisukohta, väites nagu tähendaks hanke alusdokumentides kaldkriipsu (/) kasutamine võimalust tellida toodet, mis vastab nn madalamale standardile. Eelneva põhjal järeldate, et raamlepingu tingimusi on oluliselt ja lubamatult muudetud. Hanke alusdokumendid ei näe sedalaadi toote asendamist ette, lepingu eseme muutmine on vastuolus lihthankemenetlusele kohalduva RHS § 3 p-dega 1 ja 2 (läbipaistvus ja pakkujate võrdne kohtlemine) ning riigihanke eseme muutmine ei ole kooskõlas RHS §-ga 123. Olete seisu- kohal, et kui hankija on tellinud õli, mis ei vasta hanke alusdokumentides esitatud raamlepingu tingimusele, mille sisuks on toote vastavus TE-ML 20G standardile, on täidetud RHS § 213 sätestatud väärteokoosseis. Peate võimalikuks ka RHS § 214 sätestatud väärteokoosseisu esinemist juhul, kui leiab tuvastamist, et hankija on sõlminud raamlepingu, mis võimaldab tarnida TE-ML 20G standardile mittevastavat õli, sest sellega on raamlepingu tingimusi võrreldes hanke alusdokumentides tooduga muudetud. Lõpetuseks viitate RHS §-s 215 sätestatud väärteokoosseisu esinemisele, sest hanke alusdokumentide p 13 („Lepingu sõlmi- mine“) lubab hankelepingute sõlmimist üksnes minikonkursi korraldamise tulemusena. Lisaks ei ole hanke alusdokumentides reguleeritud kontrollitavalt ja läbipaistvalt hanke- lepingute sõlmimist ilma minikonkurssi korraldamata, ent hankija 03.02.2020 e-kiri viitab otselepingu sõlmimisele. Olles põhjalikult tutvunud väärteoteate, selle lisade ning riigihangete registris (edaspidi eRHR-s) riigihanke alusdokumentidega (edaspidi RHAD) ning riigihanke korraldamise andmetega, esitame oma seisukohad ja põhjendused järgnevalt. 1. RHS § 213 lg 1 kohaselt karistatakse käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes hankelepingu või raamlepingu muutmise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RHS § 213 lg 2 järgi karistatakse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahviga kuni 32 000 eurot. RHS § 213 sanktsioneerib seega sõlmitud hanke- või raamlepingu muutmise, kui see on toimunud RHS-s ette nähtud nõudeid rikkudes. RHS § 29 lg 1 alusel kohaldatakse raam- lepingule hankelepingu kohta käivaid sätteid, mistõttu on nimetatud väärteokoosseisuga hõlmatud lisaks hankelepingutele ka raamlepingud. Hankija alustas lihthankemenetlusega riigihanget „Määrdeõlide ja määrdeainete ostmine“ (viitenumber 210761) eRHR-s 20.06.2019. Riigihange on hanketeate kohaselt jaotatud viieks osaks. Esialgne pakkumuste esitamise tähtpäev oli 04.07.2019, ent hankija pikendas 01.07.2019 pakkumuste esitamise tähtpäeva kuni 09.07.2019, sest muutis RHAD-i, sh riigihanke osa 5 tingimusi. Hanketeate (pärast 01.07.2019 muutmist) punkti II.2.1) kohaselt hangitakse riigihanke osaga 5 transmissioonõli „ATF TÄISSÜNTEETIKA TE-ML 20F/20G“. Niisamuti on riigihanke tehnilise kirjelduse p-i 12 tabeli viimase rea järgi raamlepingu alusel ostetav toode „ATF TÄISSÜNTEETIKA TE-ML 20F/20G“. Ka RHAD-i lisas 2 sisalduvates lepingu tingimustes (punkt 3.2.5) on raamlepingu alusel ostetav toode „ATF täissünteetika TE-ML 20F/20G“. 2 Järelikult on hankija soovinud riigihanke osaga 5 hankida transmissioonõli, mis vastaks standardile „ATF TÄISSÜNTEETIKA TE-ML 20F/20G“. Eelnevat arvesse võttes oleme seisukohal, et hankija seatud tingimusi ei saa tõlgendada selliselt, et riigihanke osale 5 oli lubatud pakkuda üksnes transmissioonõli, mis vastab tingimusele „ATF TÄISSÜNTEETIKA TE-ML 20G“. RHAD-i on samastatud eelhaldus- aktidega ehk õiguse üksikaktidega.1 RHAD-i, sh nende osaks oleva tehnilise kirjelduse sisu tuleb seega avada tavapäraste, so grammatilise, süstemaatilise, teleoloogilise tõlgendus- meetodiga. Lisaks võimaldab RHS § 87 lg 1 hankeesemes määratletud nõuete kirjeldamiseks kasutada neid termineid ja sellises täpsusastmes, mis on arusaadav hankelepingu esemega vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele.2 RHS § 87 lg 1 kohaselt on tehnilises kirjelduses nimetatud nõuete hindamiskriteeriumiks hankeeseme vastava valdkonna arusaam, kelleks on antud juhul sõidukite määrdeõlide ja –ainetega tegelevad isikud (sh tootjad, edasimüüjad). Eesti õigekeelsuskäsiraamatu kohaselt on sõnaalternatiive märkiv kaldkriips „/“ tähenduselt võrdne sidendiga „või“.3 Mõlemad tähistavad rindliikmeid, mis on vastastikku välistavad, nt „jah/ei“ tähendab sama mis jah või ei.4 Võttes arvesse RHAD-s ette nähtud tingimuste grammatilist tõlgendamist, tuli lepingueseme tingimusi mõista nii, et riigihanke osale 5 lubati pakkuda transmissioonõli, mis vastab tingimusele „ATF TÄISSÜNTEETIKA TE-ML 20F“ või „ATF TÄISSÜNTEETIKA TE-ML 20G“. Ekslik on seega väärteoteate esitaja väide, et RHAD-s on „sõnaselgelt sätestatud, et pakutav toode peab vastama mh TE-ML 20G nõuetele“ ja et „mõistlikule pakkujale pidi olema selge, et üksnes vastavusest TE-ML 20F nõuetele ei piisa“. Selline järeldus ei ole põhjendatud ka hankija 04.10.2019 e-kirjaga antud selgitusi arvestades. Hankija vastas oma 04.10.2020 e-kirjas küsijale: „Kokkuvõtvalt võis riigihankele pakkuda selle spetsifikatsiooniga õlisid mis vastavad nii 20F kui ka 20G nõutele ning hanke eesmärk ei olnud neid määrdeklasse eraldada“. Kuigi hankija kasutab oma vastuses kaldkriipsu selgitamiseks ebakorrektselt väljendit „kui ka“, ei saanud see vastus mõjutada riigihankest huvitatud isikute tõlgendamist enne pakkumuste esitamise tähtpäeva, sest hankija vastus küsijale on saadetud 04.10.2019, kuid pakkumuste esitamise tähtpäev oli 09.07.2019 kell 10. Teisisõnu on hankija selgitus esitatud küsijale pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, mistõttu ei saanud hankija 04.10.2019 antud vastus huvitatud isikuid eksitada nii, et see omanuks mõju RHAD-s ette nähtud tingimuste grammatiliselt korrektsele tõlgendamisele. Lisaks on hankija oma 04.10.2019 kirja esimeses lauses väljendanud järgnevat: „Kuna ZF ise kasutab määrdeklassi ja välba soovituste määramisel samuti koondnimetajat 20F/20G, siis oleme riigihanke läbiviimisel samuti lähtunud sellest loogikas.“. Väärteoteate lisana esitatud hankijaga toimunud kirjavahetuse pinnalt võib järeldada, et lühendi ZF all on hankija silmas pidanud rahvusvahelist ettevõtet ZF Friedrichshafen AG, mis tegeleb eelkõige varuosade ja teenustega autotööstuses. Eeltoodust järeldub, et hankija on soovinud kirjeldada osas 5 seatud tingimusi vastavalt sellele, kuidas neid käsitletakse vastavas valdkonnas, sh rahvusvahelise ettevõtte poolt. RHS § 87 lg 1 kohaselt on tehniliste tingimuste arusaadavuse hindamise aluseks hankeesemele vastava valdkonna isiku arusaam. Järelikult ei saa hankijale ette heita ka seda, et riigihanke osale 5 seatud tehnilised tingimused on sellised, mis ei võimalda neist aru saada vastavas valdkonnas tegutseval isikul. Seda kinnitab asjaolu, et riigihanke osale 5 esitati eRHR-i andmete põhjal kokku 11 pakkumust, ent ükski neist 11-st pakkujast ei ole 1 RKHKo 14.04.2010 nr 3-3-1-99-09, p 16. 2 RKHKo 31.10.2019 nr 3-19-1523, p 23. 3 Eesti õigekeelsuskäsiraamat. Kaldkriips. Arvutivõrgus kättesaadav: https://keeleabi.eki.ee/viki/Kaldkriips.html. (31.03.2020) 4 M. Raadik. Kaldkriips. Lugeja vastutusel. Õiguskeel 1/2016. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/maire_raadik._kaldkriips._lugeja_vastutusel.pdf (31.03.2020) 3 edastanud eRHR-i teabevahetuse kaudu hankijale küsimust riigihanke osa 5 tehniliste tingimuste tõlgendamise kohta. Niisamuti ei ole seda teinud väärteoteate esitaja esindatav, so Inter Cars Eesti OÜ. Väärteoteate kohaselt ei esitanud Inter Cars Eesti OÜ selgitustaotlust riigihanke osa 5 tehniliste tingimuste täpsustamiseks põhjusel, et RHAD-s on „sõnaselgelt sätestatud, et pakutav toode peab vastama mh TE-ML 20G nõuetele“ ja et „mõistlikule pakkujale pidi olema selge, et üksnes vastavusest TE-ML 20F nõuetele ei piisa“. Vastavalt eeltoodule ei ole selline järeldus põhjendatud. Märgime veel, et „hanke alusdokument“ punkti 4.3 alusel on hankija pannud pakkujatele kohustuseks tutvuda tähelepanelikult RHAD-ga ning pakkumuse esitamine eeldas pakkuja nõusolekut RHAD kõigi tingimustega. Järelikult eeldas hankija, et olukorras, kus mõni RHAD tingimus ebaselgeks võib jääda, tuleb seda riigihankes osalemisest huvitatud isikul hankijalt täpsustada. Väärteoteates kohaselt selgub ka hankija vastusest 05.07.2019 esitatud selgitustaotlusele, et riigihanke osale 5 oli lubatud pakkuda üksnes transmissioonõli, mis vastab tingimusele „ATF TÄISSÜNTEETIKA TE-ML 20G“. Täpsustame siinkohal, et eRHR-i teabevahetuse andmete kohaselt on hankija vastanud 05.07.2019 selgitustaotlusele siiski 07.07.2019, mitte 10.07.2019 (väärteoteates on hankija vastamise kuupäevaks märgitud 10.07.2019). Viimane oli selgitustaotlusele vastamise tähtpäev. eRHR-st nähtub, et 05.07.2019 edastati hankijale teabevahetuse kaudu selgitustaotlus mootoriõli M3677 5W-30 kohta: „Kas masinapargis on LDF-4 nõudega bussid? Kas ei piisa LDF-3 nõudest?“. Hankija on selgitustaotlusele vastanud 07.07.2019: „Kuna LDF-4 katab LDF-3 nõuded, siis hangib Hankija hanke läbiviimise ajal parimat võimalikku toodet“. Võttes arvesse, et mootoriõli M3677 5W-30 on hanketeate punkti II.2.1) alusel riigihanke osa 2 raamlepingu esemeks ning hankija on andunud 07.07.2019 selgitused konkreetselt riigihanke osa 2 tingimuste kohta, kohaldub hankija 07.07.2019 antud vastus ka riigihanke osale 2 ja mitte kõikidele teistele riigihanke osadele, sh osale 5. Ka „hanke alusdokumendi“ punktis 3 märgitakse sõnaselgelt, et „hange on jaotatud osadeks ning pakkumused tuleb esitada iga määrdeaine ja õli kohta eraldi“. Sama dokumendi punkti 8.3 kohaselt on hange jaotatud osadeks ning pakkumused tuleb esitada iga toote kohta eraldi. Tuleb lisada, et riigihanke osas 2 esitatud hankelepingu eseme kirjeldus „mootoriõli M3677 5W-30“ ei sisalda kaldkriipsu ega muud märget sellest, et riigihanke osale 2 on lubatud esitada alternatiivi, erinevalt riigihanke osast 5, kus sisaldub alternatiivi võimalus. Riigihanke osale 2 antud selgitusi ei saa seega omistada riigihanke osale 5. Lähtuvalt eeltoodust on rahandusministeerium seisukohal, et väärteoteates esitatu põhjal ei ole hankija muutnud raamlepingut RHS-s sätestatud nõudeid rikkudes, st puuduvad RHS §-s 213 sätestatud väärteokoosseisu tunnused. 2. RHS § 214 lg 1 kohaselt karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut riigihanke alus- dokumentides sätestatust erinevatel tingimustel hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest. RHS § 214 lg 2 alusel karistatakse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Osundatud säte eesmärgiks on hanke- või raamlepingu sõlmimine RHAD-s ette nähtud tingimustel. Vastupidisel juhul ei oleks riigihange eesmärgipärane, seades ohtu riigihanke läbipaistvuse ja riigihankes osalenud isikute võrdse kohtlemise. Väärteoteate järgi, kui hankija võimaldab raamlepingu alusel tarnida TE-ML 20G standardile mittevastavat õli, on võimalik, et hankija on sõlminud raamlepingu erinevatel tingimustel võrreldes RHAD-s tooduga, mistõttu esineb RHS §-s 214 sätestatud väärteokoosseis. 4 Rahandusministeerium on esitanud punktis 1 argumendid selle kohta, et RHAD-i kohaselt oli riigihanke osale 5 lubatud pakkuda transmissioonõli, mis vastab tingimusele „ATF TÄIS- SÜNTEETIKA TE-ML 20F“ või „ATF TÄISSÜNTEETIKA TE-ML 20G“. Lisaks on eRHR- s esitatud ning rahandusministeeriumile nähtavate raamlepingute põhjal leidnud tuvastamist, et riigihanke osa 5 kohta on hankija sõlminud kõikide raamalepingu pooltega raamlepingud RHAD-s sätestatud tingimusel „ATF TÄISSÜNTEETIKA TE-ML 20F/20G“. Juhul, kui hankija võimaldab sõlmitud raamlepingu alusel tarnida transmissioonõli, mis vastab tingimusele „ATF TÄISSÜNTEETIKA TE-ML 20F“, ei ole see vastuolus RHAD-ga. Järelikult ei esine antud juhul olukorda, kus hankija oleks sõlminud raamlepingu RHAD-s sätestatust erinevatel tingimustel. Lähtuvalt eeltoodust ei esine rahandusministeerium hinnangul väärteoteates esitatu põhjal RHAD-s sätestatust erinvatel tingimustel raamlepingu sõlmimist ning seega puuduvad RHS §-s 214 sätestatud väärteokoosseisu tunnused. 3. RHS § 215 lg 1 alusel karistatakse hankelepingu või raamlepingu sõlmimise eest, kui sõlmimisele ei ole eelnenud käesolevas seaduses nõutud menetlust, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. RHS § 215 lg 2 näeb sama teo eest ette karistuse kuni 32 000 eurot, kui selle on toime pannud juriidiline isik. Osundatud koosseisu järgi karistatakse hanke- või raamlepingu sõlminud isikut, kui vastava lepingu sõlmimisele ei ole eelnenud RHS-s nõutud (riigihanke) menetlust. Hankija nimel hanke- või raamlepingut sõlmiv isik peab enne lepingu sõlmimist veenduma, et lepingu sõlmimisele on eelnenud nõuetekohane menetlus.5 RHS § 30 lg 4 järgi korraldab hankija raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks raam- lepingu osapoolteks olevate pakkujate vahel minikonkursi, kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud mitme pakkujaga, ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi. Järelikult sõltub minikonkursi korraldamise kohustus hankelepingu sõlmimiseks sellest, kas hankija on sõlminud raamlepingu mitme pakkujaga ja selles raamlepingus ei ole sätestatud kõiki selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi. RHS § 30 lg 5 kohaselt on minikonkurss raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel käesolevas seaduses ja raamlepingus sätestatud korras korraldatav konkurss, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine. Hankija on eRHR-i andmetel sõlminud riigihanke tulemusel osale 5 raamlepingu mitme erineva pakkujaga. „Hanke alusdokument“ p 13.3 kohaselt korraldab hankija raamlepingu partnerite vahel minikonkursid peale esimest 12 (kaksteist) kuud. RHAD-st nähtub, et hankija on määratlenud tehnilises kirjelduses ja teistes RHAD-s järgmised tingimused: raamlepingu alusel ostetavate toodete nimekiri, nende vastavustingimused, tehnilised standardid ja eeldatavad kogused. Samas näeb tehnilise kirjelduse punkt 3 ette, et minikonkursside käigus ostetavad tooted, nende tarneaeg, tarnekohad, –tingimused ja kogused kirjeldatakse iga tellimuse käigus eraldiseisvalt. RHAD-s puudub seega info, milliseid tooteid ja millistes kogustes esimese 12 kuu jaoks sõlmitava hankelepinguga ostetakse. Ühtlasi puudub info, kuhu ja millise tähtajaga need tarnida tuleb. Järelikult ei ole raamlepingus (sh selle lisades) sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute tingimusi, kuivõrd tehnilise kirjelduse punkti 3 kohaselt kirjeldab hankija minikonkursside käigus ostetavad tooted, nende tarneajad, tarnekohad, –tingimused ja kogused iga tellimuse käigus eraldiseisvalt. Hankijal on seega 5 RHS eelnõu (450 SE I) juurde kuuluv seletuskiri, lk 152-153. 5 RHS § 30 lg-st 4 tulenevalt kohustus korraldada raamlepingu alusel hankelepingute sõlmi- miseks minikonkursid, sh esimese 12 jaoks tarnitavatele toodetele. Juhul, kui hankija on sõlminud raamlepingu alusel riigihanke osale 5 hankelepingu esimeseks 12 kuuks ilma minikonkurssi korraldamata, ei ole see kooskõlas RHS § 30 lg-s 4 sätestatuga. Samas võimaldab minikonkursi korraldamata jätmise hõlmatus RHS §-s 215 sätestatud väärteokoosseisuga tõlgendamisruumi ehk RHS §-st 215 ei selgu üheselt, et minikonkursi korraldamata jätmine on RHS § 215 korras käsitatav väärtegu, sest RHS § 30 lg 5 defineerib minikonkursi konkursina. RHS eelnõu juurde kuuluva seletuskirja järgi on RHS § 215 väärteokoosseis täidetud, kui hanke- või raamlepingu sõlmimisele ei ole eelnenud RHS-s nõutud (riigihanke) menetlust. Kuigi minikonkursi korraldamine raamlepingu alusel on riigihange ning üldises tähenduses menetlus, tuleb antud juhul arvestada RHS § 215 kui karistava normi tõlgendamisel ka karistusõiguse normi määratletuspõhimõttega (nullum crimen nulla poena sine lege certa). Määratletuspõhimõte kohaselt peavad karistatav tegu ja karistus olema seaduses täpselt määratletud. Teisisõnu peab määratletuspõhimõtte järgi tegu, mille eest seadus karistuse sätestab, aga ka karistus ise, olema selgelt määratletud, et igaühel oleks võimalik ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et isik saaks oma käitumist vastavalt sellele kujundada.6 Karistusõigusnormi sisu selgitamisel tuleb seega esmajoones tugineda selle grammatilisele tõlgendamisele.7 Ka põhiseaduse kommentaaridest tuleneb, et määratletuspõhimõttest (nullum crimen nulla poena sine lege stricta) tulenevalt on vajalik süüteokoosseisu tunnuste tõlgendamine viisil, mis võimaldab igaühel ette näha, milline käitumine on keelatud ja karistatav ning milline karistus selle eest ähvardab, et ta saaks oma käitumist vastavalt kujundada.8 Karistusnormi määratletuse nõue on täidetud, kui isik saab vastava sätte sõnastusest ja vajadusel kohtute tõlgendamise abil aru, milliste tegude ja tegevusetuse tulemusel võetakse ta vastutusele.9 Kokkuvõtvalt võimaldab RHS § 215 regulatsioon koosmõjus RHS eelnõu juurde kuuluva seletuskirjaga tõlgendamisruumi selles, kas raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks minikonkursi korraldamata jätmine, arvestades, et minikonkurss on RHS § 30 lg 5 alusel defineeritud konkursina, on RHS § 215 tähenduses väärtegu. Kuivõrd RHS § 215 regulatsioonist ei selgu üheselt, et minikonkursi korraldamata jätmine hankelepingu sõlmimiseks on väärteokoosseis, kaasneks hankelepingu sõlmimiseks minikonkursi korraldamata jätmise eest väärteokorras karistamisega oht eksida karistusõiguse normi määratletuspõhimõtte vastu. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 29 lg 1 p-s 1 ning § 59 lg-s 2 sätestatule, teatame, et rahandusministeerium ei alusta 23.03.2020 esitatud väärteoteate ajendil väärteomenetlust. Vaatamata väärteomenetluse alustamata jätmisele täname Teid esitatud pöördumise eest ning arvestame sellega edaspidi riskianalüüside ja plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel. 6 RKKKo 20.04.2018, 4-17-4621, p 14; RKKKo 16.12.2013, 3-1-1-113-13, p 24.2; J. Sootak. Karistusõiguse üldosa terminitest ehk Elu seaduse fassaadi taga. Õiguskeel 2/2016, lk 8. 7 RKKKo 30.04.2012, 3-1-1-23-12, p 8.2; RKKKo 23.11.2012, 3-1-1-103-12, p 9. 8 PS-Komm/E. Kergandberg, S. Laos, H. Sepp (2017) § 23, komm 4. 9 EIKo 21.01.2003, Veeber vs.Eesti (nr 2), p 30. 6 VTMS § 59 lg 4 järgi, kui väärteomenetlust ei alustata, on pärast väärteomenetluse alustamata jätmise teate saamist väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile väärteomenetluse alustamata jätmise peale VTMS §-s 76 ettenähtud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marit Piirisaar jurist riigihangete ja riigiabi osakond Marit Piirisaar 611 3033 [email protected] 7