Kiri

Tere Edastan teabenõude eesmärgiga saada täiendavat teavet liginullenergia hoonetele kehtivate ning kehtestatavate normide kohta. Lugupidamisega Andres Ree Coolhouse OÜ COOLHOUSE OÜ Reg.nr. 11353026 Roo 2 ,Kelvingi 74001 Viimsi vald Tel.: 5044810 Estonia KMKR EE101167509 Pank Swedbank EE452200221035068427 Majandus ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected] 02.04.2018.a Teabenõue Liginullenergia eluhooned KredExi liginullenergia eluhoonete projekti ühe osana on valminud väikeelamute kavandamise abimaterjal “Liginullenergia eluhooned väikemajad”. Abimaterjali osas 2 on esitatud energiatõhususe põhinäitajad ning punktis 2.1 energiatõhususe definitsioon. Hoone energiatõhusust väljendatakse energiatõhususarvuga (ETA). ETA arvutamisel võetakse arvesse kõik hoonesse tarnitud energiad (elekter, kütus, kaugküte) ja arvutatakse valemiga (MTM nr. 58). ETA arvutamise valem sisaldab primaarenergiapõhist kasutegurit. Primaarenergia on ühe kilovatt‐tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammutamise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid. Primaarenergiapõhised energiakandjate kaalumistegurid on järgmised:  fossiilkütused 1,0;  kaugküte 0,9;  taastuvkütused 0,75;  elekter 2,0. Nagu abimaterjalis on sõnastatud siis primaarenergia põhine kasutegur omab juriidilist alust vastavalt MTM nr. 58. Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. MTM nr. 58 üheks aluseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta. Vastavalt direktiivile kehtestavad Liikmesriigid riiklikud kavad liginullenergiahoonete arvu suurendamiseks. Nimetatud riiklikud kavad võivad sisaldada eri liiki hoonete puhul erinevaid eesmärke. 2. Lisaks sellele, järgides avaliku sektori eeskuju, töötavad liikmesriigid välja poliitikad ja võtavad meetmed, nagu näiteks eesmärgi stimuleerida renoveeritavate hoonete ümberehitamist liginullenergiahooneteks, ning annavad sellest komisjonile teada lõikes 1 osutatud riiklikes kavades. 3. Riiklik kava sisaldab muu hulgas järgmisi elemente: a) liikmesriigi liginullenergiahoonete määratluse detailne praktiline kohaldamine, mis kajastab riiklikke, piirkondlikke või kohalikke tingimusi ja mis sisaldab primaarenergiatarbimise arvnäitajat väljendatuna kWh/m2 aastas. Primaarenergia tegurid, mida kasutatakse primaarenergiatarbimise indlaksmääramiseks, võivad põhineda riiklikel või piirkondlikel aastapõhistel keskmistel väärtustel ning võivad arvesse võtta asjakohaseid Euroopa standardeid; 1 Lisa Hoone energiatõhususe üldraamistik: 2. Hoone energiatõhusust väljendatakse läbipaistval viisil, märkides sealhulgas primaarenergiatarbimise energiatõhususarvu, mis tugineb primaarenergia teguritele iga energiakandja kohta, mis võib tugineda riiklikele või piirkondlikele iga-aastastele kaalutud keskmistele või kohapealse tootmise konkreetsele väärtusele. Hoonete energiatõhususe arvutamise metoodika puhul tuleks arvesse võtta Euroopa standardeid kooskõlas liidu asjakohaste õigusaktidega, sealhulgas direktiiviga 2009/28/EÜ. Olgu lisatud et 2009/28 EÜ on koostatud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta st siseriiklikud energiatõhususe normid peaksid eelistama või kajastama ka toodetud taastuvenergia kasutamist. MTM nr 58 annab elektrile kaalumisteguri 2,0 ning näiteks fossiilkütusele 1,0 või kaugküttele 0,9. Kui hakata otsima kaalumistegurite õiguslikku alust siis MTM nr. 58 §30 lg5 alusel on energiakandjate kaalumistegurid toodud ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses. Kaalutud energiakasutus arvutatakse tarnitud ja eksporditud energia vahe ja kaalumisteguri korrutisena. EhS §65 lg3 kohaselt energiatõhususe miinimumnõuded, sealhulgas olulise energiatarbega tehnosüsteemidele esitatavad nõuded, ning tingimused taastuvenergia kasutuselevõtuks hoones kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Energiatõhususe miinimumnõudeid uuendatakse vähemalt üks kord iga viie aasta järel. Energiatõhususe miinimumnõuete uuendamisel arvestatakse tehnilist arengut. Viites vastutava ministri määrusele on viide MTM nr. 55 ja MTM nr. 52. MTM nr. 55 §9 on esitatud energiakandjate kaalumistegurid. MTM nr. 55 ei anna mingit selgitust kuidas sellised kaalumistegurid on saadud. Seega ei ole MTM nr.55 koostatud läbipaistval viisil ning on vastuolus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiviga 2010/31/EL, 19. mai 2010, hoonete energiatõhususe kohta. Mille alusel on kaalumistegurid saadud? Kuidas on võimalik et energiatõhususe arvutamise metoodika eelistab fossiilkütuse kasutamist taastuvkütuse (nt taastuvallikast toodetud elekter) kasutamisele? Miks ei metoodikas eristata nt taastuvallikatest toodetud elektrit? Kuidas saab olla elektri ülekandevõrkude kaalumistegur 2,0 ja maagaasil 1,0 või siis kaugküttel 0,9? Kas siis teisi kütuseid ei transpordita mööda torujuhtmeid või millega on selline ebavõrdsus põhjendatud? Kuidagi ei saa pidada proportsionaalseks et elektri suurema kaalumisteguri korral peaks kodanik või ettevõtja tegema suuremaid kulutusi energiamärgise saamiseks. Näiteks kui elektrivõrgud on amortiseerunud ning ülekandekulu suur siis ei saa riik suunata kodanikku kaalumisteguri abil teist kütust kasutama, mis arvatavalt muudaks elektrivõrgud veelgi ebaefektiivsemaks või mõjutaks ebasoodsas suunas tööhõivet. See oleks otseses vastuolus ka EÜ energiatõhususe eesmärkidega. Lugupidamisega Andres Ree juhatuse liige Coolhouse OÜ