Kiri

Teie 02.04.2018 Coolhouse OÜ [email protected] Meie 05.04.2018 nr 1.15-5/2018/2933 Roo 2 ,Kelvingi 74001 Viimsi vald Austatud Andres Ree Olete palunud selgitada, millest tulenevalt on määratud energiakandjate kaalumistegurid. Termini energiakandjate kaalumistegurid tähendus on sätestatud majandus- ja taristuministri 03.06.2015. a määrus nr 55 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 2 lg 2 punktis 6: energiakandjate kaalumistegurid – tegurid, millega võetakse arvesse tarnitud energia tootmiseks vajalik primaarenergia kasutus ja selle keskkonnamõju; kusjuures nimetatud määruse eelnevas punktis on sätestatud primaarenergia tähendus: primaarenergia – ühe kilovatt-tunni tarnitud energia tootmiseks vajalik esmane energiahulk taastuvatest ja mittetaastuvatest energiaallikatest, mis sisaldab kõiki energiaallika ammutamise, energia tootmise, ülekande ja jaotamise kadusid. Eelöeldust nähtub, et kaalumistegurid ei iseloomusta üksnes ülekandevõrkude kaduda mõju. Kaalumistegurid võtavad arvesse vastavate energiakandjate ulatuses toimunud energia tootmise protsesside terviklikku energiamahukust ja energia tootmisel tekkivat süsihappegaasi heidet. Energiakandjate kaalumistegurite väärtused on määratud hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumnõuete analüüsi käigus. Vastavat analüüsi tuleb hoonete energiatõhususe direktiivis sätestatud nõuete kohaselt korrata iga viie aasta järel. Viimane Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud ja Tallinna Tehnikaülikooli liginullenergiahoonete õpperühma poolt teostatud kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumnõuete analüüs valmis 2017. a lõpus. Kehtivad energiakandjate kaalumistegurid iseloomustavad riigi keskmisi väärtuseid. Selle tõttu ei ole hoonete energiatõhususe kontekstis taastuvatest allikatest toodetud elektrit käsitletud eraldiseisvana võrreldes põlevkivist toodetud elektriga. Peame elektri kaalumisteguri diferentseerimist probleemseks lahenduseks selle tõttu, et vastavaid kaalumistegureid kasutatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamiseks, mis toimub hoone projekteerimise faasis. Kui elektrile oleks sätestatud mitu kaalumistegurit võtaks hoone omanik madalama kaalumisteguriga hoone energiatõhususarvu määrates ja selle alusel ehitusluba taotledes endale kohustuse hoone ettenähtud kasutusaja jooksul kasutada üksnes taastuvkütustest toodetud elektrit. Me ei pea sellist lahendust tegelikes oludes tagatavaks. Seega on elektri puhul, kus elektripakkide vahetus on tehniliselt väga lihtne teostada, põhjendatud jätkata riigi keskmist iseloomustava ühtse teguriga. Elektri kaalumistegur langeb tulevikus, juhul kui Eestis toodetakse senisest rohkem elektrit taastuvatest allikatest. Esitasite enda päringu täienduseks ka Soome Vabariigi Keskkonnaministeeriumi seadusakti Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 uusehitiste energiatõhususe kohta ja viitasite asjaolule, et vastavas õigusaktis puuduvad energiakandjate kaalumistegurid. Energiakandjate kaalumistegurid on Soome õigusaktides siiski sätestatud ja need võib leida järgnevalt aadressilt: https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2017/20170788. Viimase meile teadaoleva info kohaselt on energiakandjate kaalumistegurid või primaarenergiategurid sätestatud kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Rumeenias. Erinevate liikmesriikide poolt sätestatud kaalumistegurid on võrdlemisi heas vastavuses, elektri kaalumistegur on valdavalt kõrgem kui 2 ja ulatub mõningate riikide puhul ka 3-ni (madalam kui 2 on elektri kaalumistegur vaid üksikutes liikmesriikides, kus toodetakse juba täna märkimisväärne osa elektrist taastuvatest energiaallikatest); fossiilsete kütuste kaalumisteguriks on valdavalt 1,1; kaugkütte kaalumistegur on samuti reeglina kõrgem kui 1. Ka teistes liikmesriikides sätestatud tegurid väljendavad riigi keskmisi väärtuseid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karin Sillmann ehitus ja elamuosakonna juhataja Margus Tali 6397672 [email protected] 2 (2)